Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 161-24/280523 Otsuse kuupäev 20.09.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Reparo Ehitus Osaühingu vaidlustus Kohtla-Järve Linnavalitsuse riigihankes „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“ (viitenumber 280523) riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Reparo Ehitus Osaühing, esindaja Ülo Jaanisoo Hankija, Kohtla-Järve Linnavalitsus, esindaja Henri Kaselo Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Reparo Ehitus Osaühingu vaidlustus Kohtla-Järve Linnavalitsuse riigihankes „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“ (viitenumber 280523) ning tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavalitsuse otsus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. 2. Mõista Kohtla-Järve Linnavalitsuselt Reparo Ehitus Osaühingu kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 20.06.2024. a avaldas Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“ (viitenumber 280523) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 22.07.2024. a, esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh Reparo Ehitus Osaühing. 2. 12.08.2024 otsusega lükkas Hankija kõik pakkumused tagasi. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 15.08.2024 korraldusega nr 372 „Riigihanke „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine” hankemenetluse lõppemine“ (edaspidi Korraldus) tunnistas Hankija Riigihanke kehtetuks. 3. 24.08.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Reparo Ehitus Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada Riigihange kehtetuks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 30.08.2024 kirjaga nr 12.2-10/161 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 04.09.2024 ja neile vastamiseks 09.09.2024. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Reparo Ehitus Osaühingu, vaidlustuses ja 04.09.2024. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Riigihankes esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh Vaidlustaja, kes esitas odavaima pakkumuse. Ainsaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks on pakkumuse maksumus. Korraldusega otsustas Hankija Riigihanke kehtetuks tunnistada. Korralduse kohaselt tunnistati Riigihange kehtetuks RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel Hankija omal algatusel, põhjendatud vajaduse tõttu. Korraldus viitab põhjenduste osas 12.08.2024 Riigihangete registris (edaspidi RHR) loodud Kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusele (edaspidi Otsus) 5.2. Otsuses selgitab Hankija Riigihanke kehtetuks tunnistamist: Peale pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist leidis Hankija riigihanke alusdokumentides (RHAD) ebatäpsustusi, mis ei võimalda realiseerida projekti soovitud mahus ja nõutava kvaliteediga. Seoses sellega, et peale pakkumuste avamist ei ole RHAD muutmine võimalik, otsustas hankija hankemenetlust lõpetada Riigihangete seaduse § 73 lg 3 punkti 6 alusel põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Seega rajaneb Riigihanke kehtetuks tunnistamine üksnes ühel paljasõnalisel ja täpsustamata väitel, et Hankija leidis RHAD-ist mingeid ebatäpsusi, mis ei võimalda projekti realiseerida nii nagu soovitud. Millised need ebatäpsused on, ei ole Hankija selgitanud. 5.3. Vaidlustaja möönab, et Hankijal on RHS-i ning vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktika järgi Riigihanke kehtetuks tunnistamisel lai kaalutlusruum, kuid see ei tähenda, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjuseid võiks välja mõelda või esitada täiesti sisustamata väite. Isegi koosmõjus Otsusega on Korraldus ilmselgelt puudulikult põhjendatud ja ainuüksi sel põhjusel õigusvastane. 5.4. Peale puudulike põhjenduste ei leidu ka sisulist põhjust Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. RHAD-is ei ole mingeid projekti ohtu seadvaid „ebatäpsusi“. 5.5. Kui Hankija peaks vaidlustusmenetluses esitama uued põhjendused Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, siis neid ei saa arvesse võtta. 5.6. 04.09.2024. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.6.1. Hankija vastus vaidlustusele on napisisuline. Kaks välja toodud põhjust on selgelt otsitud. 5.6.2. Kui Korralduses on Riigihanke kehtetuks tunnistamist põhjendatud ainult sellega, et RHAD-is esinevad mingid täpsustamata ebakõlad, siis vastuses vaidlustusele on Hankija esitanud kaks argumenti: 1) ehitusprojekti seletuskirjas ja joonisel on vastuolu seoses 2D paneelist aia ja 3D paneelist aiaga; 2) ehitusprojekti seletuskirjas ja joonisel on vastuolu sokli soojustamise sügavuse osas (300 mm vs 600 mm). Hankija on kasutanud vastuses vaidlustusele sõnastust viidatud ebatäpsused on, näiteks, järgmised, mis viitab sellele, et Hankija poolt vastuses vaidlustusele välja toodud kaks „ebakõla“ ei ole ainsad põhjused Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Mis on aga need ülejäänud põhjused või „ebakõlad“, ei ole Hankija välja toonud. 5.6.3. Vaidlustuskomisjon ja kohtud on korduvalt selgitanud, et hankija otsuse õiguspärasust hinnatakse selle tegemise aja seisuga ning sellest lähtuvalt ei saa vaidluse lahendamisel arvesse võtta hankija hilisemaid, alles vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud põhjendusi. 2 (6) Erand sellest esineb ainult juhul, kui hankija on veenvalt tõendanud, et ta lähtus tagantjärele esitatud kaalutlustest ka otsuse tegemise ajal (nt vaidlustuskomisjoni 04.05.2020 otsus nr 52-20/219089, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegu ei ole Hankija tõendanud, et tema vastusest vaidlustusele loetletud põhjendused eksisteerisid ka Riigihanke kehtetuks tunnistamise ajal. 5.6.4. Isegi kui eeldada, et ehitusprojekti seletuskirja ja jooniste vahel on vastuolud (mis on tegelikult osaliselt väär), ei ole Hankijal ikkagi alust Riigihanget kehtetuks tunnistada. 5.6.4.1. Sokli osas väidab Hankija, et ehitusprojekti seletuskiri nõuab 300 mm sügavuselt soojustamist, ent joonis 600 mm sügavuselt soojustamist. Hankija ei ole isegi öelnud (nagu seda on tehtud aia puhul), et ta eelistaks üht lahendust teisele. Nt, et Hankija eelistab 600 mm sügavuselt soojustamist, aga tema arvates suunab ehitusprojekt teda hankima 300 mm sügavuselt soojustatud soklit. Vastuolu kui selline iseenesest ei ole alus Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Viimasest võiks rääkida siis, kui vastuolu on sellist laadi, mis reaalselt toob kaasa mingeid probleeme, aga antud juhul see nii ei ole. 5.6.4.2. Hankija teeb vea, kui viitab Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi Määrus) § 6 lg-le 2 ja järeldab sellest, et nii tema kui edukas pakkuja peavad ehitusprojektis sisalduvate vastuolude korral kõigepealt lähtuma seletuskirjast ja alles seejärel joonistest. See vastuolude lahendamise mehhanism ei ole antud juhul kohaldatav. Hankija viib läbi riigihanget ning esmajoones kohalduvad hankele RHS ja RHAD. Mistahes muud õigusaktid saavad kohalduda sekundaarselt, lüngatäitena. Antud juhul on Hankija tehnilises kirjelduses ette näinud (ptk 3), et kui esinevad vastuolud sama prioriteetsuse astmega dokumentide vahel, lähtutakse dokumendist, milles on sätestatud rangem nõue. Ehitusprojekt ja selle erinevad osised on sama astmega dokumendid (Hankija nimistus p b). Järelikult tuleb Hankija enda kehtestatud süsteemi järgi valida alati rangem nõue. Seega, kui tõesti oleks nii, et ehitusprojekti seletuskiri suunab soklit soojustama 300 mm sügavuselt, aga joonis 600 mm sügavuselt (tegelikult see nii pole), tuleks eelistada rangemat nõuet ehk 600 mm. 5.6.4.3. Analoogne olukord on aiaga, mille puhul Hankija on välja öelnud, et soovib 3D, mitte 2D paneelidega aeda. Sõltumata sellest, milline ehitusprojekti alamdokument näeb ette 2D ja milline 3D variandi, siis tulenevalt tehnilisest kirjeldusest tuleb valida rangem nõue ehk 3D aed. Hankija on ise 07.07.2024. a huvitatud ettevõtja küsimusele vastanud (RHR-i ID 865772), et pakkumuses tuleb arvestada 3D paneelist aiaga. Kuna seda nõuab ka tehniline kirjeldus, siis on tegu RHS § 46 lg 3 mõttes igati lubatava selgitusega (st Hankija ei muutnud seeläbi RHAD-i sisu). 5.6.4.4. Hankija on RHAD-ist valesti aru saanud ning on sel põhjusel Riigihanke ekslikult kehtetuks tunnistanud. Kui aia puhul võib möönda vastuolu ehitusprojekti seletuskirja ja jooniste vahel, siis sokli soojustamise osas vastuolu tegelikult puudub. Hankija on ehitusprojekti eri dokumente valesti lugenud. Nii seletuskiri kui ka sõlme joonised näitavad, et sokkel tuleb soojustada 300 mm maapinna sisse (joonis EK-7-401, Soklisõlm 2; joonis EK-7-400, Soklisõlm 1). Joonistelt läbi käiv 600 mm tuleneb sellest, et sokkel soojustatakse ka 300 mm maapinna peal ehk kokku on sokli soojustust 600 mm. Niisiis ei ole mingit vastuolu või kaht varianti, millest Hankija peaks üht või teist eelistama. 5.6.4.5. Vigane on ka Hankija argument, nagu tema saaks või peaks ehitusprojekti seletuskirja muutma. Seletuskiri kuulub küll RHAD-i hulka, kuid on eraldiseisev ehitusõiguslik dokument, mille on koostanud Eesti Ehitusprojekt OÜ. Hankija ei saa ehitusprojekti mistahes osist, sh seletuskirja, lihtsalt omavoliliselt muutma asuda. Seda saab teha selleks ette nähtud protseduure järgides üksnes ehitusprojekti koostaja. Seega on Hankija väide, et tal on plaan ehitusprojekti seletuskirja muuta, õiguslikult ebakorrektne. 6. Hankija, Kohtla-Järve Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 29.08.2024 kirjaga) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Hankija tunnistas Riigihanke kehtetuks, kuna leidis RHAD-is ebatäpsustusi, mis ei võimalda realiseerida projekti soovitud mahus ja nõutava kvaliteediga. Kuna peale pakkumuste avamist ei ole RHAD-i muutmine võimalik, otsustas Hankija hankemenetluse lõpetada RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. 3 (6) 6.2. RHAD-i eelviidatud ebatäpsustused on näiteks, järgmised: 1) projekti seletuskirjas on sätestatud, et soovitakse 2D paneelist aeda aga joonisel on 3D paneelist aed. Hankija soovis 3D paneelist aed. Määruse § 6 lg 2 järgi aga vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Seega pidi Hankija muutma projekti seletuskirja, kuid seda ei teinud; 2) sokli soojustamine: seletuskirjas on sätestatud, et tuleb soojustada 300mm sügavusel, kuid joonisel on näidatud 600mm. Selgitustega on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. 6.3. Arvestades, et tegemist on RTK poolt rahastatava projektiga/hankemenetlusega, võivad kõik ebatäpsustused menetluse läbiviimisel ja hankelepingu täitmisel kaasa tuua finantskorrektsiooni rakendamist. Selle vältimiseks tegi Hankija otsuse hankemenetlus lõpetada. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. RHS § 73 lg 3 p-ist 6 tulenevalt võib hankemenetlus lõppeda hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega [---] põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. RHS ei sätesta konkreetseid asjaolusid, millistel juhtudel on hankija õigustatud nimetatud otsust tegema ja Eesti kohtupraktikas tunnustatakse hankija väga laia kaalutlusruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute läbiv seisukoht on, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3) ning on reaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-452, p 13). Euroopa Kohus on leidnud, et hankemenetluse lõpetamiseks ei pea hankijal olema mõjuvaid põhjuseid ning hankemenetluse lõpetamine ei ole piiratud erijuhtudega (Euroopa Kohtu lahendi nr C-27/98 p-d 23 ja 25). 8. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum, seda põhjalikum peab olema motivatsioon, st käesoleval juhul, et Korralduse põhjendus peab nii Vaidlustajat kui ka vaidlustuskomisjoni veenma selles, et Hankija on diskretsiooni teostades arvestanud olulisi ja asjakohaseid asjaolusid ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Seega on Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus õiguspärane, kui Hankija esitatud põhjendused on reaalsed, kontrollitavad ja võimaldavad mõista otsuse sisu. 9. Korralduses on Riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjendusena toodud üldsõnaliselt, et Hankija leidis RHAD-is ebatäpsusi, mis ei võimalda realiseerida projekti soovitud mahus ja nõutava kvaliteediga (vt käesoleva otsuse p 5.2). Otsuses, millele Korralduses viidatakse, on põhjendused esitatud Korraldusega samas sõnastuses. Vastuses vaidlustusele on Hankija välja toonud kaks asjaolu, milles ebatäpsused RHAD-is väidetavalt seisnevad: 1) projekti seletuskirjas on sätestatud, et soovitakse 2D paneelist aeda aga joonisel on 3D paneelist aed. Hankija soovis, nagu joonisel, 3D paneelist aeda. 2) sokli soojustamine: seletuskirjas on sätestatud, et tuleb soojustada 300 mm sügavuselt, kuid joonisel on näidatud 600 mm. 10. Korralduses ja Otsuses on Riigihanke kehtetuks tunnistamine sisuliselt põhjendamata. Hankija ei ole toonud välja mingeid konkreetseid ebatäpsusi RHAD-is, mis takistaksid projekti realiseerimist soovitud mahus ja nõutava kvaliteediga nagu Hankija väidab. Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Korraldus (ja Otsus) on põhjendamata. 11. Vaidlustuskomisjon leiab, et ka vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused (vt käesoleva otsuse p 6.2) ei põhjenda Riigihanke kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuskomisjonil puudub veendumus, et Hankija on Riigihanke kehtetuks tunnistamisel nendest põhjendustest tegelikult ka lähtunud ja isegi kui Hankija neist lähtus, siis need põhjendused iseenesest ei veena vaidlustuskomisjoni Hankija vajaduses Riigihange kehtetuks tunnistada. 11.1. Hankija väitel oli Riigihanke kehtetuks tunnistamine vajalik, kuna ehitusprojekti seletuskirjas on sätestatud, et soovitakse 2D paneelist aeda, aga joonisel on 3D paneelist aed. Hankija soovis 3D paneelist aeda. 4 (6) 11.1.1. Eesti Ehitusprojekt OÜ koostatud ehitusprojekti Maleva tn 5 lasteaia rekonstrueerimine AR osa lk 11 Arhitektuurse osa seletuskiri p-i 3.2 Piirdeaed kohaselt [---] Aed rajatakse 2D metallpaneelist kõrgusega 1,5m. [---] Ehitusprojektis on esitatud aia joonis EK-7-800, millel on märge: PIIRDEAED (2D keevispaneelaed h=1,5 m). Samas on joonisel kujutatud aga 3D keevispaneeli. Seega on õige, et ehitusprojektis on vastuolu projekti seletuskirjas toodu ning joonise EK-7-800 vahel, kuid tegelikult esineb vastuolu ka joonise EK-7-800 sõnalise ja pildilise osa vahel. 11.1.2. 03.07.2024. a pöördus hankemenetluses osalemisest huvitatud isik Hankija poole küsimusega: Seletuskirjas kirjutatud, et soovitakse 2D paneelist aeda aga joonisel 3D paneelist aed. mis variandiga arvestada pakkumuses?1 Hankija vastas sellele 07.07.2024. a: Nagu joonisel, 3D paneelist aed. Seega ei saa olla vaidlust selles, et Hankija sai vastuolust seletuskirja ja joonise EK-7-800 vahel, seoses aia paneelidega, teada enne pakkumuste esitamist, mitte peale pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist nagu nähtub Korraldusest koosmõjus käsitletava põhjendusega. Kui Hankija oleks pidanud vastuolu kõrvaldamiseks oluliseks RHAD-i (täpsemalt ehitusprojekti) muutmist, oleks Hankija saanud seda teha enne pakkumuste esitamist, lükates vajadusel edasi ka pakkumuste esitamise tähtpäeva või tunnistades Riigihanke kehtetuks enne pakkumuste esitamist. Seda Hankija ei teinud. 11.1.3. Hankija pidas võimalikuks talle hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku küsimuse kaudu teatavaks saanud vastuolu kõrvaldada eelpooltoodud 07.07.2024. a selgitusega. Vaidlustuskomisjon märgib, et Määruse § 6 lg 2, millele Hankija viitab vastuses vaidlustusele, ei reguleeri, kuidas toimida juhul, kui vastuolu ehitusprojekti dokumentatsioonis esineb joonise „siseselt“ (joonisel EK-7-800 on märge: PIIRDEAED (2D keevispaneelaed h=1,5 m), kuid kujutatud on 3D keevispaneeli). Küll aga reguleerib seda RHAD. RHAD-i dokumendi Tehniline kirjeldus p-is 3 Tööde alusdokumendid on Hankija kehtestanud Riigihankes töö alusdokumentide prioriteetsuse järgmiselt: Tööde alusdokumendid (vastavalt prioriteetsusele) on: a) Käesolev tehniline kirjeldus; b) Ehitusprojekt: EESTI EHITUSPROJEKT OÜ töö nr AA-2175 „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“, põhiprojekt, 13.12.2021.a (tehnilise kirjelduse lisa 1, link projektile https://gofile.me/5sZ2N/16TwcQCLn c) Alternatiivne link: LA Punamütsike rek PP 2175 Maleva 5. Juhul, kui esinevad vastuolud sama prioriteetsuse astmega dokumentide vahel, lähtutakse dokumendist, milles on sätestatud rangem nõue. Kuna Tehnilise kirjelduse kohaselt on kogu ehitusprojekt ühe prioriteetsuse astmega, siis tuleb vastuolu puhul lähtuda rangema nõudega dokumendist. Seega vastab Hankija selgitus, et pakkumuses tuleb arvestada 3D paneelist aiaga, Tehnilise kirjelduse p-ile 3. Seega puudus Hankija tegelikult vajadus esitatud põhjusel Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. 11.2. Hankija väitel on Riigihanke kehtetuks tunnistamine vajalik, kuna sokli soojustamise kohta on ehitusprojekti seletuskirjas sätestatud, et tuleb soojustada 300 mm sügavuselt, kuid joonisel on näidatud 600 mm. 11.2.1. Eesti Ehitusprojekt OÜ koostatud Maleva tn 5 rekonstrueerimine konstruktsioonid Põhiprojekti lk 12/13 p-is 2.2.2 Vundament, sokkel on märgitud: [---] Suurplokkidest olemasolev vundament/sokkel soojustatakse, maapinnast kui 300 mm sügavuseni. Lahendatud joonisega EK-7-400. Joonistel Soklisõlm 1 EK 7-400 ja Soklisõlm 2 EK 7-401 on ühesuguses sõnastuses Märkus 2: Vundament soojustada maapinnast kuni 30 cm sügavusele. Seega nähtub nii projekti seletuskirjast, kui joonistest EK 7-400 ja EK 7-401, et vundament/sokkel tuleb soojustada maapinnast 30 cm sügavusele. Hankija ei ole täpsemalt selgitanud, milliselt jooniselt saab teha järelduse, et sokkel tuleks soojustada maapinnast 600 mm sügavusele. Joonisel EK 7-400 on arv -0,60, kuid vaidlustuskomisjoni nõustub Vaidlustajaga, et see ei ole äratuntavalt seostatav vundamendi/sokli soojustuse sügavusega arvates maapinnast. 1 Riigihangete register, küsimuse ID 865772. 5 (6) 11.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et juhul, kui kusagilt ehitusprojekti dokumentidest ilmneb tõepoolest, et vundament/sokkel tuleb soojustada 60 cm sügavuselt, mida Hankija ei ole tõendanud, ning ehitusprojektis esinebki Hankija väidetud vastuolu, siis tulenevalt Tehnilise kirjelduse p-ist 3 (vt käesoleva otsuse p 11.1.3) tuleb lähtuda sellest nõudest ning vajadus Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks puudub. Samas ei ole Hankija väitnud, et tema sooviks on, et vundament/sokkel soojustataks maapinnast kuni 60 cm sügavusele. Seega puudus Hankija tegelikult vajadus esitatud põhjusel Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. 12. Vaidlustuskomisjon saab Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda üksnes konkreetsetest põhjendustest ning ei saa hakata ära arvama, kas Hankijal võib veel olla põhjuseid Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks nagu võib järeldada Hankija vastusest vaidlustusele, milles kaks käesolevas otsuses käsitletud põhjendust on nimetatud näitena võimalikest ebatäpsustest RHAD-is. 13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei nähtu Korraldusest, Otsusest ega ka Hankija vastustes vaidlustusele toodud põhjendustest, et Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks oleks põhjendatud vajadus RHS § 73 lg 3 p-i 6 mõttes. Sellest tulenevalt tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus RHS § 73 lg 3 p-iga 6 ja RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Vaidlustusmenetluse kulud 14. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 14.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. 14.2. Vaidlustaja ei ole esitanud taotlust oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 14.3. Hankija menetluskulud jäävad Hankija kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 6 (6)