Riigikantselei
Meie 26.09.2024 nr 1.1-10.1/4232-2
2025. aasta riigieelarve seaduse
seletuskirja esitamine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse 25.09.2024 istungi parandatud materjalid 2025. aasta riigieelarve
seaduse seletuskirja kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa:
2025. aasta riigieelarve seletuskiri.
Birgit Tammiste 5476 0277
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2025.AASTA
RIIGIEELARVE
SEADUSE EELNÕU
SELETUSKIRI
Koostaja: Rahandusministeerium
Tallinn, 2024
Rahandusministri eessõna
Aasta 2025 tõotab tuua Eestile esimese püsiva
majanduskasvu pärast 2022. aasta 24. veebruari ja
Venemaa jõulist, uut agressiooni Ukrainas. Eesti
majandusele on see sõda paljude kokkulangevuste tõttu
olnud halvem kui ülejäänud Euroopa Liidule ja Eesti
lähiregioonile. Meie tööstus on rohkem seotud
põhjamaade praeguste nõrkustega nagu puidu- ja
ehitusturu kiratsemine ja konkurentsivõime
vähenemine Rootsi ja Norra krooni devalveerumise
tõttu. Meie laenukulu kasvas kiiremini euribori laenude
rohkuse pärast.
Meie põlevkivielekter kaotas turgu tarbijale soodsamale taastuvenergiale, mis kogu maailmas
trend planeedi puhtama tuleviku nimel ja uute tehnoloogiate arenedes. Eesti saab teha ka
rohkem pingutusi, et siia tuleks kõrgema lisandväärtusega ekspordivõimelisi ettevõtteid, see
kasvatab meie jõukust.
Samas ei tasuks väliste tegurite kõrval alahinnata eestlaste eneseusu rolli ja potentsiaali, millel
on majandusaktiivsusele arvestatav mõju. Paraku on negatiivne mõju Eesti majanduskasvule
tuleval aastal riigil endal, kuna oleme aastaid eiranud riigirahanduse aabitsatarkust, et
halbadeks aegadeks tuleb valmistuda headel. Kaheksa aasta eest tehtud pööre eelarvepoliitikas
tähendab paraku, et Eesti peab tõstma nüüd makse ja kärpima kulusid kesise
majanduskonjuktuuri ajal.
Majanduse taastumine energiahindade tõusust ja Ukraina sõja mõjudest on seetõttu vaevaline
paar protsenti, mis on vähem kui oleks ilma eelarvekärbete ja maksutõusudeta. Kuid viimased
on paratamatud riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks, eelarvereeglite täitmiseks ja
juba ka majandustsükli loogika tõttu. Riigirahandust käest lasta on kerge, kuid uuesti kontrolli
alla saamine ta inertsi tõttu pikk ja vaevaline.
2025. aastal jõuame vaid napilt Eesti seaduse ja Euroopa Liidu lepinguga lubatud
eelarvepuudujäägi piirile. Meie varem eeskujulik riigirahandus on olukorras, kus kriisidele
reageerimine ei saa olla tõhus, ega täpne. Riigirahanduse korrastamine jõuab esialgu poolele
teele, sest lähiaastate kaitsekulud saavad olema võrreldes 2022. aasta kulutustega 2.16% SKPst
märkimisväärselt üle 3%, olles igal aastal aastal vähemalt 3,3% ja ulatudes 2026 lausa 3,7%
lähedale.
Olgu see igaveseks õppetunniks, et riigirahandus ei tohi kõikuda poliitilise, vaid
majanduskonjunktuuri järgi ja et iga valitsuse missioon peab olema jätta endast maha korras ja
kriisideks valmis majapidamine. Olukord ei jäta 2025. aastal pärast paariaastast kiiret tõusu
1
väikese tagasilöögita ka reaalpalku. Selle ja loodetust madalama majanduskasvu peamine
põhjus on maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi taastamise edasilükkamine
2026. aastasse.
Väiksemate maksutõusude ja kärbete mõjusid on tuleval aastal teisigi, kuid neid ei tohi üle
dramatiseerida. Ilma nendeta maksukoormus SKP-st langeks oluliselt, pärast neid kasvab vaid
marginaalselt ja ei ületa 36%. ELi üle 40% juures on see prognooside järgi endiselt pisut alla
keskmise. Inimeste kasutatav reaaltulu pensionide kasvu ning euribori languse arvel siiski
tuleval aastal suureneb. Meie vahepealne nõrkus, laenu kõrge hind, pöördub langedes
tugevuse poolele. Olgem edasise suhtes lootuserikkad, sest riigirahanduse õppetunnid on
värskelt üle korratud ja ka eestlaste majandustarkus pole kadunud, vaid oodanud avanemiseks
paremat aega, mis on ka juba alanud.
Jürgen Ligi
Rahandusminister
2
Sisukord
Rahandusministri eessõna ........................................................................................................ 1
1.OSA. Riigieelarve ülevaade ..................................................................................................... 11
1.1 Riigieelarve kokkuvõte ......................................................................................................... 11
1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika.................................................................................... 16
2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve ............................................................. 21
2.1 Tulud …………………................................................................................................................ 21
2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud .................................................. 22
2.1.2 Mittemaksulised tulud ........................................................................................................ 4
2.2 Kulud ……………….. ................................................................................................................…3
2.3 Investeeringud....................................................................................................................... 6
2.4 Finantseerimistehingud ......................................................................................................... 8
2.5 Eelarve kokkuhoiumeetmed .................................................................................................. 9
2.5.1 Riigikantselei..................................................................................................................... 11
2.5.2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala .................................................................. 11
2.5.3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ........................................................................ 12
2.5.4 Kaitseministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 12
2.5.5 Kliimaministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 13
2.5.6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala .................................................................................. 14
2.5.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala............................................ 15
2.5.8 Rahandusministeeriumi valitsemisala ............................................................................... 15
2.5.9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala .................................................. 16
2.5.10 Siseministeerium valitsemisala ....................................................................................... 16
2.5.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ................................................................................ 17
2.5.12 Välisministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 19
3. OSA. 2025. aasta riigieelarve vahendite liigendus .................................................................. 20
3.1 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................... 22
3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates......................................................................................... 24
3.1.2 Investeeringud.................................................................................................................. 25
3
3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei .............................................................................................. 27
3.2.1 …Tulud................................................ ……………………………………………………………………………27
3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates......................................................................................... 28
3.2.3 Investeeringud.................................................................................................................. 29
3.3 Riigikontroll ........................................................................................................................ 31
3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates......................................................................................... 31
3.4 Õiguskantsleri Kantselei....................................................................................................... 33
3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates......................................................................................... 35
3.5 Riigikohus ............................................................................................................................ 36
3.5.1 Tulud. ............................................................................................................................... 38
3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates......................................................................................... 39
3.6 Vabariigi Valitsus ................................................................................................................. 41
3.7 Riigikantselei........................................................................................................................ 46
3.7.1 Tulud....................................................................................................................... 46
3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................ 47
3.7.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine ................................................................................... 48
3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ............................................................................................................................. 49
3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused................. 49
3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates......................................................................................... 51
3.7.4 Investeeringud.................................................................................................................. 52
3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala .................................................................... 52
3.8.1 Tulud ....................................................................................................................... 55
3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................ 58
3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas ............................................................................ 58
3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes......................................................................................................................... 61
3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused............ 61
3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................... 86
3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes.......................................................................... 88
3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ................................... 88
3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus ............................................................................. 95
4
3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ............................................................................................................................. 96
3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused ............. 96
3.8.2.4 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine ................................................................................. 102
3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 103
3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused............... 103
3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates....................................................................................... 105
3.8.4 Õpetajate palkade kujunemine ....................................................................................... 106
3.8.5 Investeeringud................................................................................................................ 107
Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused. ............. 107
3.8.6 Finantseerimistehingud .................................................................................................. 109
3.9 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ......................................................................... 110
3.9.1 Tulud ………………………………………………………………………………………………………………………….112
Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade
struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 64% välistoetused. .............................. 112
3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................... 115
3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik............................................................................................. 116
3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ............................................................................................................................................ 117
3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused .......................... 118
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond ................................................................................... 131
3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 132
3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused ................. 133
3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates...................................................................................... 143
3.9.4 Investeeringud................................................................................................................ 144
3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala .................................................................................... 145
3.10.1 Tulud ............................................................................................................................ 148
3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 150
3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse ..................................................................... 151
3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 152
3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused .. 153
5
3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 166
3.10.4 Investeeringud.............................................................................................................. 167
3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala ................................................................................... 170
3.11.1 Tulud ............................................................................................................................ 173
3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 176
3.11.2.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus ..................................................... 177
3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 178
3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmid ja programmi
tegevused ..................................................................................................................................... 179
3.11.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................ 191
3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 193
3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi
tegevused ..................................................................................................................................... 193
3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 206
3.11.4 Investeeringud.............................................................................................................. 207
3.11.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 209
3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala ................................................................................. 210
3.12.1 Tulud ............................................................................................................................ 212
3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 213
3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport ............................................................................... 214
3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 217
3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused ............. 218
3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ................................................................................ 244
3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 245
3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused.............. 245
3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 250
3.12.4 Investeeringud.............................................................................................................. 251
3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala........................................... 253
3.13.1 Tulud ............................................................................................................................ 257
6
3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 259
3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ............................................................................................. 260
3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ............................................................................................................................................ 262
3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused ........................... 262
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus .................................. 269
3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes........................................................................ 271
3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja
programmi tegevused ................................................................................................................. 271
3.13.2.3 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................ 280
3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide
ja programmide tegevuste lõikes.......................................................................................... 282
3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi
tegevused ..................................................................................................................................... 282
3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 289
3.13.4 Investeeringud.............................................................................................................. 291
3.13.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 292
3.14 Rahandusministeeriumi valitsemisala .............................................................................. 293
3.14.1 Tulud ............................................................................................................................ 295
Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. ........................................... 295
3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 298
3.14.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine ............................................................................... 298
3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 300
3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused ............ 300
3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 314
3.14.4 Investeeringud.............................................................................................................. 316
3.14.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 317
3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ................................................ 319
3.15.1 Tulud ............................................................................................................................ 321
3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 324
3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ............................................................. 325
7
3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 326
3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused
...................................................................................................................................................... 327
3.15.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................ 355
3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 356
3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi
tegevused ..................................................................................................................................... 356
3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 365
3.15.4 Investeeringud.............................................................................................................. 366
3.15.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 367
3.16 Siseministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 368
3.16.1 Tulud ............................................................................................................................ 370
3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 371
3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus................................................................................... 372
3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 374
3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused ................ 375
3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ................................................................................ 402
3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide
tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 404
3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused.............. 404
3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 409
3.16.4 Investeeringud.............................................................................................................. 410
3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ....................................................................... 412
3.17.1 Tulud ............................................................................................................................ 414
3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 416
3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ............................................................................................. 417
3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ............................................................................................................................................ 419
3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused ........................... 420
3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis ............................................................................................... 433
3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes ............................................................................................................................................ 436
8
3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused ............................. 437
3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 458
3.17.4 Investeeringud.............................................................................................................. 459
3.18 Välisministeeriumi valitsemisala ...................................................................................... 461
3.18.1 Tulud ............................................................................................................................ 463
3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 465
3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika .................................................................................... 466
3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö
programmi ja programmi tegevuste lõikes ................................................................................ 467
3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused ..................... 468
3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates..................................................................................... 479
3.18.4 Investeeringud.................................................................................... 481_Toc178102798
4. OSA. 2025 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused ......................................... 483
LISAD 493
LISA 1. Ülevaade 2025 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike
institutsioonide ja valitsemisalade lõikes ................................................................................. 494
LISA 2. Sotsiaaltoetused .......................................................................................................... 500
LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes.. 513
LISA 4. Investeeringud ............................................................................................................. 551
LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2024-2028
554
LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2025. aastal ning sellele järgnevail aastatel ........... 557
LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava....................................................... 560
LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2025-2028 .......................................................... 564
LISA 9. Riigi rahanduse arengud............................................................................................... 569
LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025.......................................................................... 580
LISA 11. Välistoetused ............................................................................................................. 583
LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku
sisu lõikes ................................................................................................................................ 586
9
LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide
lõikes 604
LISA 14 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes
608
LISA 15. Ülevaade eelarverevisjoni tulemustest...................................................................... 611
LISA 16. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2025 ............................................................ 616
10
1.OSA. Riigieelarve ülevaade
1.1 Riigieelarve kokkuvõte
Riigieelarvet mõjutavad nii maksutõusud kui suuremahuline kaitsevõime pakett
Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise
ankruna hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst ehk samal
tasemel nagu prognoositi 2024. aasta lisaeelarves. Sellega on täidetud Maastrichti
eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu
tõttu suureneb võlg ca 930 mln euro võrra 24,3%ni SKPst.
Joonis 1. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst
Joonis 2. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega
kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot,
kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on
aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.
11
Joonis 3. Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2023-2025, miljon eurot
869
Investeeringud 794
702
18 199
Kulud 17 581
15 897
17 715
Tulud 16 846
14 935
2025 2024 2023
Joonis 4. 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, %
12
Joonis 5. Tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, %
2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024.
aastal.
Joonis 6. Maksukoormus 2024-2025, %
Tabel 1. Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika
perioodil 2023-2025
Muutus,
Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Riigikogu Kantselei
Tulud 205 0 0 0 0%
Kulud -31 512 -35 065 -33 815 1 249 -4%
Investeeringud -825 -4 993 -6 452 -1 459 29%
Vabariigi Presidendi
Kantselei
13
Muutus,
Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Tulud 149 28 28 0 0%
Kulud -5 753 -5 990 -6 805 -814 14%
Investeeringud -420 0 -205 -205 100%
Riigikontroll
Kulud -5 771 -5 909 -6 015 -107 2%
Investeeringud -78 0 0 0 0%
Õiguskantsleri
Kantselei
Tulud 5 0 0 0 0%
Kulud -3 292 -3 463 -3 495 -32 1%
Riigikohus
Tulud 360 351 342 -10 -3%
Kulud -6 971 -6 917 -6 962 -45 1%
Investeeringud -46 0 0 0 0%
Vabariigi Valitsus
-210
Kulud -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 7%
296
Riigikantselei
Tulud 982 6 043 4 166 -1 877 -31%
Kulud -17 951 -23 571 -23 551 20 0%
Investeeringud -150 0 0 0 0%
Haridus- ja
Teadusministeeriumi
valitsemisala
Tulud 170 729 126 848 165 989 39 142 31%
Kulud -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7%
Investeeringud -79 198 -24 666 -25 174 -508 2%
Finantseerimis-
54 245 253 8 3%
tehingud
Justiits- ja
Digiministeeriumi
valitsemisala
Tulud 53 880 45 114 134 419 89 305 198%
-161
Kulud -221 567 -226 513 -387 659 71%
146
Investeeringud -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973%
Kaitseministeeriumi
valitsemisala
Tulud 44 066 135 618 193 720 58 103 43%
Kulud -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8%
14
Muutus,
Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Investeeringud -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14%
Kliimaministeeriumi
valitsemisala
-179
Tulud 802 313 1 325 593 1 145 930 -14%
663
Kulud -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10%
Investeeringud -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6%
Finantseerimis-
2 047 -10 650 -9 714 936 -9%
tehingud
Kultuuriministeeriumi
valitsemisala
Tulud 11 303 13 315 17 726 4 411 33%
Kulud -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7%
Investeeringud -187 -43 -828 -785 1825%
Majandus- ja
Kommunikatsioonimin
isteeriumi
valitsemisala
Tulud 383 023 271 265 203 131 -68 134 -25%
Kulud -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11%
Investeeringud -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83%
Finantseerimis-
-171 791 -186 145 -27 363 158 782 -85%
tehingud
Regionaal- ja
Põllumajandusministe
eriumi valitsemisala
Tulud 375 813 444 058 487 369 43 312 10%
Kulud -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8%
Investeeringud -12 778 -6 134 -5 680 454 -7%
Finantseerimis-
20 966 28 740 6 000 -22 740 -79%
tehingud
Rahandusministeeriu
mi valitsemisala
Tulud 13 055 029 14 301 037 15 182 301 881 264 6%
Kulud -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10%
Investeeringud -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11%
Finantseerimis- -813
1 240 640 1 523 255 709 644 -53%
tehingud 612
15
Muutus,
Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Siseministeeriumi
valitsemisala
Tulud 60 425 88 309 87 759 -550 -1%
Kulud -549 992 -530 377 -555 090 -24 713 5%
Investeeringud -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19%
Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala
Tulud 162 825 74 743 78 296 3 553 5%
-263
Kulud -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957 4%
438
Investeeringud -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26%
Välisministeeriumi
valitsemisala
Tulud 5 585 13 497 14 028 531 4%
Kulud -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7%
Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68%
1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika
Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.
Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus, riigieelarve seadus ning
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve
seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“.
2025. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2025–2028“ ja
valitsusliidu programmist aastateks 2024-2027. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi
suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu
arvamus majandusprognoosi kohta on leitav eelarvenõukogu koduleheküljel1. Eelarvenõukogu
hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada
välja 2025. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Kuna Eelarvenõukogu ja
rahandusministeerium on prognoosi sobivuse osas sama meelt, siis eraldi täiendava arvamuse
koostamisvajadust rahandusministeeriumil ei ole.
1 Eelarvenõukogu arvamus
16
Joonis 7. Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus.
Alates 2020. aastast on
riigieelarve tegevuspõhine.
Tegevuspõhine eelarve on
kontseptsioon, mis seob
kuluarvestuse abil strateegilise
planeerimise ja eelarve
vahendid ning võimaldab
mõõta saavutatavaid tulemusi.
Strateegiline planeerimine on
üles ehitatud viie tasandi lõikes:
tulemusvaldkond, programmid,
meetmed, tegevused ja
teenused. Tulemusvaldkond on
riigi eelarvestrateegias
määratud valdkond, millel on
Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk. Tulemusvaldkonna arengudokument
on valdkonna arengukava.
Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi
saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmi
kinnitab minister. Programmi planeerimistasanditeks on programmi tegevus ja teenus. Meede ja
programmi tegevus selgitavad, kuidas programm kavandatud meetmete ja programmi
tegevustega aitab saavutada tulemusvaldkonna eesmärki. Teenused on hinnastatud ja 100%
eelarvest on seotud teenustega ja vastupidi - riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada
olevate vahenditega.
Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste ning Riigikantselei
koondvaadet, sh kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka
põhiseaduslikud institutsioonid, milleks on Riigikogu, Presidendi Kantselei, Riigikontroll,
Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus.
Riigieelarve seaduse muudatusega täiendatakse aastast riigieelarvet ja lisatakse
tegevuspõhisele jaotusele juurde kulude majandusliku sisu jaotus asutuste lõikes, mis varem
esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiiti ja
riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning
põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb
riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks.
Riigieelarve seaduse § 35 lg 3 kohaselt lisatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve projekti
juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja
ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise
17
põhimõtetele. 2025. a riigieelarve seaduse eelnõu esitamise ajaks Vabariigi Valitsusele ei ole
kohtute haldamise nõukoda oma arvamust veel kujundanud. Arvamus lisatakse seaduse
eelnõule ja esitatakse Riigikogule 2025. a riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus.
Riigieelarve seletuskirja osas 3 selgitatakse eelarve kujunemist peamiselt läbi
tulemusvaldkonna, programmi (koondinfona) ja programmi tegevuse (detailinfona). Teised
planeerimistasandid on fookuses teistes dokumentides, näiteks riigi eelarvestrateegias (RES)
või teenused asutusesisese planeerimistasandina. Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole
tegevuspõhisele eelarvele üle läinud, mistõttu on nende eelarve kajastatud ja selgitatud
majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kaupa.
Riigieelarve seletuskirja struktuur
Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kaheksateistkümnest dokumendi juurde käivast
lisast:
1. Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve
kõige olulisematest teemadest.
2. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab ülevaate
eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest majandusliku sisu
järgi.
3. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja
Vabariigi Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud
investeeringute ja finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad
liigendatakse nii valitsemisala kui majandusliku sisu järgi.
4. Neljandas osas on esitatud 2025. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused.
5. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut.
Seletuskirjas on 2025. aasta riigieelarve võrdlusbaasina kasutatud Riigikogu poolt kinnitatud
2024. a riigieelarve mahtusid. Need sisaldavad Riigikogu poolt 2023. a sügisel kinnitatud 2024.
a riigieelarvet ja Riigikogu poolt 2024. a kevadel kinnitatud riigieelarve muudatusi, sealhulgas
ka 2024. a lisaeelarve muudatusi.
Eelarveliigid
Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on
prognoos ja nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata
vahendite puhul juba eelnevalt fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende
sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on:
Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga - kulud, millest enamus on Euroopa
Komisjonis kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega;
Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või
finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt
majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavad kulutused);
18
Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb
seadusest (nt pensionid);
Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon).
Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata
vahendite all loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit.
Mõisted ja lühendid
Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud
jagunevad maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks.
Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide
müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest
(dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu).
Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.
Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Need
on riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara
amortisatsioon, intressikulu ja käibemaksukulu.
Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara soetamine
ning olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot
või rohkem liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud riigieelarves ei
sisalda kõiki riigi tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste investeeringuid.
Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse
kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes
ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.
Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses.
Käibemaks tulude alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse
alusel. Tulu saajaks on Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks
kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab
tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada
sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu nimetatakse käibemaksuks.
Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud
mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt
hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt
tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu
summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja
finantseerimistehingute juures.
Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja
muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale
19
edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks tulumaks,
sotsiaalmaks, hasartmängumaks, maamaks, keskkonnatasud jmt.
Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid:
Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb
lisada 000);
Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini;
Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel;
Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes;
Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse
seletuskirja tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse
„Muutus %“ veerus kulude kasv + (pluss)märgiga ning kulude kahanemine –
(miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv + (pluss)märgiga ning tulude
kahanemine – (miinus)märgiga;
Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid.
Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti
kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid:
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
JUM – Justiits- ja Digiministeerium
KAM – Kaitseministeerium
KLIM – Kliimaministeerium
KUM – Kultuuriministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
RAM – Rahandusministeerium
REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
SIM – Siseministeerium
SOM – Sotsiaalministeerium
VÄM – Välisministeerium
20
2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve
Riigieelarve tulude kasv ületab kulude kasvu ning uue laenu võtmise vajadus väheneb
Tabel 2. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Tulud 14 934 959 16 845 819 17 715 203 869 384 5,2%
Kulud 15 896 750 -17 580 558 -18 198 538 -617 980 3,5%
Investeeringud 701 558 -794 057 -868 971 -74 914 9,4%
Finantseerimistehingud 1 322 688 1 355 445 678 819 -676 625 -49,9%
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta sügisel
vastu võetud eelarvega ja arvestades ka 2024. aastal vastu võetud lisaeelarvet kasvavad tulud
0,87 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,1 mld eurot, kasvades 2024.
aasta eelarvete kogumahuga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%. 2025. aasta kulude kasv tuleb
peamiselt sotsiaaltoetuste ning edasiantavate maksude suurenemisest.
Finantseerimistehingute kogumaht kahaneb 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes 49,9
protsenti, peamiselt täiendava laenuvajaduse vähenemise tulemusel.
2.1 Tulud
2025. aasta riigieelarve tulude kasvu veavad käibemaks, mille määrasid tõstetakse ja sotsiaalmaks
palgakasvu toel.
2025. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2024. aasta
suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud
tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2024. aastaks prognoosituga
kasvavad tulud 2025. aastal 1,2 miljardi euro võrra ehk 7,0%.
21
Joonis 8. Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, %
Tulude mahuks on 2025. aastal kavandatud 17 715 mln eurot. Sellest 14 983 mln eurot ehk 85%
moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 732 mln
eurot ehk 15%. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem
kui 2024. aastal.
2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud
Mahuliselt kasvab kõige kiiremini käibemaksutulu, sest tõstetakse nii standardmäära
julgeolekumaksuna kui soodusmäärasid.
2025. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 14 983 mln eurot, mida
on 1,15 mld eurot ehk 8,3% enam kui 2024. aasta viimases prognoosis ning 0,91 mld eurot ehk
6,4% rohkem kui 2024. aasta riigieelarves.
22
Tabel 3. Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot
Muutus Muutus, %
2024.a suvine 2025 RE vs 2025 RE vs
2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
prognoos 2024.a suvine 2024.a suvine
prognoos prognoos
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 810 633 14 075 990 14 983 167 907 177 6% 13 829 750 1 153 417 8%
Füüsilise isiku tulumaks 2 390 724 2 488 072 2 779 160 291 088 12% 2 541 000 238 160 9%
Juriidilise isiku tulumaks 716 902 861 571 924 008 62 437 7% 929 000 -4 992 -1%
Sotsiaalmaks 4 596 717 4 962 834 5 107 021 144 187 3% 4 845 000 262 021 5%
Mootorsõidukimaks - - 99 000 99 000 - - 99 000 -
Raskeveokimaks 4 955 4 900 4 600 -300 -6% 4 800 -200 -4%
Käibemaks 3 476 420 4 066 699 4 235 689 168 990 4% 3 832 109 403 580 11%
Aktsiisid kokku 1 014 179 1 033 514 1 079 890 46 376 4% 1 029 200 50 690 5%
Alkoholiaktsiis 263 013 251 000 251 000 0 0% 240 000 11 000 5%
Tubakaaktsiis 250 966 254 000 264 000 10 000 4% 254 000 10 000 4%
Kütuseaktsiis 492 266 518 414 549 690 31 276 6% 525 000 24 690 5%
Pakendiaktsiis 244 300 200 -100 -33% 200 0 0%
Elektriaktsiis 7 689 9 800 15 000 5 200 53% 10 000 5 000 50%
Hasartmängumaks 48 576 59 100 59 800 700 1% 57 600 2 200 4%
Tollimaks 41 252 42 300 44 999 2 699 6% 43 041 1 958 5%
Töötuskindlustusmakse 290 653 313 000 322 000 9 000 3% 306 000 16 000 5%
Kogumispensionimakse 171 024 186 000 247 000 61 000 33% 184 000 63 000 34%
Maamaks 59 231 58 000 80 000 22 000 38% 58 000 22 000 38%
Joonis 9. Maksuliste tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, %
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 828,8 mln eurot.
Üle kahe korra suurem laekumine võrreldes suveprognoosiga tuleb tööealistele ühtse
maksuvaba tulu kehtestamise ja 700 eurole tõstmise edasi lükkamisest ühe aasta võrra.
Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb tasumine RES muudest meetmetest
tulenevalt 0,8 mln euro võrra.
Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2025. aastal on 198 mln eurot, mis jaotub
järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 141 mln eurot, pensionikindlustus – 30 mln eurot,
koolituskulud – 23 mln eurot, annetused ja kingitused – 4 mln eurot. Juurde määratud
tulumaksu prognoos on 91 mln eurot.
Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 950,3 mln eurot.
Kohalike omavalitsuste muudelt tuludelt laekuvat eraldise määra langetatakse 11,29%le, samas
suurendatakse KOVidele pensionitulust laekuva eraldise määra 5,5%ni. Laekumine moodustab
70% kogu 2025. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Võrreldes suveprognoosiga 2025.
aasta kohta väheneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 1,7 mln euro
võrra.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 924,0 mln eurot. Võrreldes
suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb 2025. aasta laekumine 34,0 mln euro võrra RES
meetmetest tulenevalt, millest suuremad on riigiettevõtete dividendide ajatamine ja
maksuhalduri töö tõhustamine.
Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 5 107,0 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule
sõltub sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2025. aastal ulatub palgafondi kasv 5,1%ni
vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta
kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 2,0 mln euro võrra.
Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise
vanaduspensioni2 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2025. aastal 813 eurot kuus.
Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 10,7%, mis tuleb eratarbimise,
kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori
lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. Samuti on arvestatud
maksumuudatuste ja 2025. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga käibemaksu
tasumisele, mis küündib järgnevatel aastatel keskmiselt 13 mln euroni. Käibemaksutulu
mõjutab tuleval aastal lisaks standardmäära tõusule 24%-ni veel ka teised väiksema mõjuga
poliitikamuudatused. 2025. aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes
suveprognoosiga RES meetmetest tulenevalt 114 mln euro võrra 4 236 mln euroni. 2025.a aasta
käibemaksutulu kasvab sarnaselt tänavusega üle 10 protsendi, erinevate maksumuudatuste
tõttu.
Alkoholiaktsiisi tasumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga
ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi
deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2025. aastal toimub kaks aktsiisimäära 5%
tõusu - 1. jaanuar ja 1. juuli. Selle tulemusena on oodata, et deklareeritud kogused saavad
olema aasta alguses tagasihoidlikud, kuna realiseeritakse varem soetatud varusid. Varude
suuruseks prognoosime kahe kuu kogust, mis vastab aasta varem varutud kogustele ning
eelkõige soetatakse ette kangelt alkoholil ning vähesel määral ka õlut, varude soetamine jääb
suure tõenäosusega 2024. aasta viimasesse kvartalisse. Viimane mõjutab ka 2024 aasta
tasumisi, mis toob lisatulu varude soetamisest. Varude soetamist näeme ka teises kvartalis, kui
valmistutakse aasta keskel toimuvaks aktsiisimäära tõusuks. Mahud saavad olema pisut
suuremad, kuna on oodata ka õlle suuremat ettevarumist. Sarnaselt varasematele aastatele
toimub varumine ka enne 2026. aasta 10% aktsiisimäära tõusu, mis suurendab viimase kvartali
mahtusid, siis aga jäävad varud hinnanguliselt kahest eelmisest varumisest madalamaks, lihtsalt
põhjusel, et aasta jooksul on toimunud juba mitmel korral varude soetamist. Seoses
aktsiisimäärade tõusuga on oodata Eestis müüdava alkohoolsete jookide legaalsete koguste
vähenemist. Vähenemine toimub nii Eestlaste enda ostudes kui ka turistide kaasaostude
mahtudes. Kasvu eeldame ka piirikaubanduses ja just aasta keskel võib see järsult hoogustuda
ning kuna varasemalt on tase olnud pigem madal, siis kasvud on märgatavad, kuid jäävad aasta
2
Keskmine vanaduspension (eurot kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu
keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja
pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust.
1
taguste piirikaubanduse kõrgtasemest väiksemaks. Kõigi nimetatud tegurite koosmõjul
suureneb 2025. aastal tasumine aasta varasemaga võrreldes 1,2%.
Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav 251 mln euro suurune tulu 2025.
aastal järgmiselt:
õllelt 66 miljonit eurot,
veinilt 34,6 miljonit eurot,
kääritatud jookidelt 12,4 miljonit eurot,
vahetootelt 1,4 miljonit eurot ja
muult (kangelt) alkoholilt 136,6 miljonit eurot
Tubakaaktsiisi tasumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest tasumisest ning
vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. Sarnaselt alkoholiaktsiisile tõstetakse
2025. aastal ka enamikel tubakatoodetel aktsiisimäärasid 5% - 1. jaanuar ja 1. juuli. Seoses aasta
jooksul toimuvate määratõusudega pole varude soetamist prognoositud, eeldus põhineb
varasemate aastate praktikal. Küll aga enne 2026. aasta jaanuari 10% aktsiisimäära tõusu
soetatakse ette mõningased varud, mis puudutavad eelkõige sigarette. Viimaste aastate
arengud tubakatoodete turul viitavad suuremale struktuursele muutusele ning sigarettide
osakaal on hakanud keskmisest kiiremini vähenema. Selliseid arenguid on oodata ka järgmisel
aastal, üldiselt annab määra tõus tunda kõigis kategooriates, kuid enim sigarettidel, jäädes siiski
väiksemaks kui on aktsiisimäära tõus. Sellest tulenevalt on 2025. aastal oodata tubakaaktsiisi
tasumiste suurenemist 3,9% võrreldes aasta varasemaga ning tasumiseks kujuneb 264 mln
eurot.
Kütuseaktsiisi tasumiste prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed
koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut
eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor,
põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning ootusi majanduskasvu ja maailmaturu
naftahinna suhtes. 2025. aasta tasumine kasvab võrreldes 2024. aastaga 5,0% 550 mln euroni.
Tasumise kasvu toetab mitme kütuseliigi aktsiisimäära tõstmine alates 1. maist ja bensiini
aktsiisimäära 5% tõstmine 1. juuli. Mõlema aktsiisimäära tõusu eel on oodata varumisi,
peamiselt siis diislikütuse ja bensiini osas, varude suurus ei ületa prognoosi kohaselt ühe kuu
keskmist kogust. Mõlema mootorikütuse aktsiisimäära tõstmisel on tarbimist pidurdav mõju,
kui bensiini mõjutab rohkem eratarbijaid, siis diislikütust ettevõtlussektori käekäik. Inimeste
reaalne ostujõu langus ning erinevate maksumuudatuste koosmõju võib osutuda prognoositust
suuremaks ning mõjutada mitte ainult mootorikütuste tarbimist pärssivalt, vaid laieneb ka
kõikidele teistele aktsiisikaupadele. Siseriikliku tarbimise kõrval on pildis ka piirikaubandus, kui
diislikütuse puhul on piiriülene tankimine logistika tõttu lihtsam, siis bensiini puhul mõjutab see
eeskätt piiriäärseid maakondi. Piiriülese tankimise suurenemist on kindlasti järgmisel aastal
oodata ning selle kasv jätkub ka järgmistel aastatel.
2
Kütuseaktsiisi 2025. aastaks kavandatud tasumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel
järgmiselt:
bensiinilt 158,3 mln eurot,
diislikütuselt 359,8 mln eurot,
erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot,
soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 18,3 mln eurot,
muudelt kütuseliikidelt 12,2 mln eurot.
Elektriaktsiisi tasumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP
reaalkasvust. Arvestatud on seejuures aktsiisimäära tõusuga, mis toimub 1. mail ning mille tõttu
peamiselt suureneb 2025. aasta tasumine 50% võrra 15 mln euroni.
Mootorsõidukimaks ning registreerimistasu (lühidalt automaks) on riigile uus maksutulu. Alates
2025. aastast algab täiesti uue maksu kogumine ning see koosneb kahest osast.
Mootorsõidukimaks on maks kõigile sõidukitele, mis on liiklusregistris (mõnede väheste
eranditega) ning seda makstakse igal aastal. Registreerimistasu on ühekordne makse, mida
makstakse sõiduki registrisse lisamisel. EL ühisturu konkurentsireeglite tõttu tuleb seda tasu ka
koguda juba registris olevatelt sõidukitelt, muidu tekiks kasutatud autode turul ebavõrdne
kohtlemine. Maksustatakse sõidukeid tehniliste näitajate põhjal. Kõige rohkem mõjutab maksu
suurust sõiduki süsinikuheide, samuti sõiduki vanus, osaliselt ka sõiduki mass. 2025. aastal on
oodata riigile tulu 236 miljonit eurot (0,5% SKPst), millest 99 miljonit on mootorsõidukimaks
ning ülejäänu registreerimistasu. Kuna tegemist on täiesti uue poliitikameetmega, on
määramatus prognoosimisel väga suur. Süsteemil on palju liikuvaid osi, sõidukiomanike- ja
ostjate eelistused võivad muutuda, sõidukimüüjate hinnapoliitika ning pakutavate mudelite
valik võib muutuda.
Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid
mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide
kaupa. 2025. aasta kasvab tulu 3,8% võrra 59,8 mln euroni. Aeglustunud maksutulu kasv
järgmisel aastal tuleneb tänavu jõustunud erinevate mänguliikide hasartmängumaksu määra
tõusudest, mis tekitas kõrgema võrdlustaseme. Tuleval aastal moodustab tasumine nii loteriilt
kui ka kaughasartmängult mõlemal juhul ligikaudu 37% kogu hasartmängumaksu tulust.
Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel
võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse
ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga3. Ülejäänud tasumise4 puhul tuginetakse
eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust ning vastavalt kokkuleppele
ei seata tariife nendele toodetele, mis on Ühendkuningriigi või Euroopa Liidu päritoluga. Seoses
3
Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm.
4
Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm.
3
sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene
kaupadele (sh väetis, puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud. Tollimaksu
kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25%
jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Prognoosiperioodil kasvab tollimaksu tasumine
keskmiselt 3,6% aastas.
Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga.
Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub
kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust ja inimeste valitud maksemäärast.
Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa
väärtusest.
2.1.2 Mittemaksulised tulud
2025. aasta mittemaksuliste tulude vähenemist põhjustavad peamiselt välisvahendid ning
dividendid.
Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt
välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt
riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt
keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2025. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks
kujuneb 2,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta riigieelarvega vähenevad mittemaksulised tulud
1,4%.
4
Tabel 4. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot
Muutus Muutus, %
2024.a suvine 2025 RE vs 2025 RE vs
2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
prognoos 2024.a suvine 2024.a suvine
prognoos prognoos
Mittemaksulised tulud kokku 2 124 326 2 769 829 2 732 036 -37 792 -1,4% 2 575 225 156 811 6,1%
Saadud toetused
1 106 566 1 744 938 1 711 965 -32 974 -1,9% 1 461 177 17,2%
250 788
Riigilõivud 86 982 92 478 89 882 -2 596 -2,8% 93 478 - 3 596 -3,8%
Tulud majandustegevusest 433 882 356 549 409 032 52 483 14,7% 459 412 - 50 380 -11,0%
Tulud põhivara ja varude
26 761 45 435 44 650 -785 -1,7% 24 475 20 175 82,4%
müügist
Trahvid ja muud varalised
23 695 21 481 37 888 16 407 76,4% 24 212 13 676 56,5%
karistused
Keskkonnatasud 103 442 140 351 121 725 -18 626 -13,3% 141 658 - 19 933 -14,1%
Muud tegevustulud 59 968 47 507 52 925 5 418 11,4% 12 372 40 553 327,8%
Intressi- ja omanikutulud 283 030 321 088 263 968 -57 120 -17,8% 358 440 - 94 472 -26,4%
Joonis 10. Mittemaksuliste tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, %
Keskkonnat Muud tulud
asud kokku 8%
4%
Intressi- ja
omanikutulud
10%
Tulud
majanduste Saadud
gevusest toetused
15% 63%
Saadud toetused
Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Toetuste maht moodustab 2025.
aastal kogutuludest 9,6%. Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu
arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest
lubatud üleminekuperiood, see tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025.
aastani. 2021-2027 EL eelarveperioodi vahendite kasutamine on aktiivselt käima läinud. Aastal
2025 jätkub uute taotlusvoorude avanemine ja tegevuste elluviimine.
Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja välisvahendeid kirjeldavast lisast
11 ja olulisematest rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3 ning ministeeriumide
valitsemisalade peatükkidest.
Riigilõivud
Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust
laekub Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt
osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2023. aastal
31,1 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (12,7 mln
eurot), kohtuasjade toimingutelt (10,6 mln eurot) ning kinnistusraamatu toimingutelt (9,6 mln
eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist ca
10%, kuid viimasel aastatel on laekumine taastunud ning ületab kriisieelset taset. Selle aasta
prognoos näeb ette laekumise kasvu 93,5 miljoni euroni tulenevalt mitmete lõivumäärade
tõusust. 2025. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 89,9 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest saadavad tulud koosnevad peamiselt kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguste ühikute müügitulust. Alates 2025. aastast lisandub siia tulugruppi mootorsõidukite
registreerimistasu, millest saab täpsemalt lugeda seletuskirja maksutulude peatükist.
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav
enampakkumistulu väheneb 2025. aastal võrreldes 2024. aasta prognoositava tuluga, eelkõige
kuna EL HKS õigusakti 2023. aastal kokku lepitud ulatuslike muudatuste mõjul jätkatakse 2025.
aastal enampakkumistel müüdavate koguste vähendamist.
Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2025 on 186 mln eurot, see
on 23% väiksem kui 2024. aasta planeeritav tulu (242 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga
seotud osa 2025. aastaks prognoositav tulumaht on 77 mln eurot, see tähendab 17%
vähenemist võrreldes aasta varasemaga.
Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt kasutatakse alates 2024.
aastast kogu enampakkumistulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate
meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena
paigaldatava radari rajamise tegevusteks; säästva transpordi projektideks sh uute
energiatõhusate rongide hankimiseks, raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, reisirongiliikluse
taktipõhise graafiku ettevalmistuse investeeringuteks, Rail Balticu säästva raudteeühenduse
rajamiseks, alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas, nullheitega sõidukite
kasutuselevõtu toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks; avaliku
sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks; energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate
alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites; laevade taastuvenergia
kasutuse tarvis ümberehituse toetamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks;
rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside
kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või
süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste
valgustuslahenduste energiatõhususe parandamiseks.
Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa
vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks
(välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega
seoses). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast toetatakse kahe pikaajalise (2021-2030)
programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes
valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega
ühistranspordis. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute
kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille tuluprognoos on arvestatava
määramatusastmega, on fondi programmide toetusmahu pikemaajaline prognoos
lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste prognooside alusel.
1
Tulud põhivara ja varude müügist
Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks
mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka
kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta
eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks 44,7 mln eurot.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse
seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid.
Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad
liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu.
Järgmisel aastal kasvab laekumine prognoositavalt 76% tulenevalt liiklusjärelevalvega seotud
trahvimäärade tõusust.
Keskkonnatasud
Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks
muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse
(loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,
põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa
keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse
andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele
omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest. Ülejäänud 10% laekunud
tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu
sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade
taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka
keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast
sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas majandusaktiivsuse taastumisel on see
tululiik olnud kiirema kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse keskkonnatasude
mahuks 121,7 mln eurot.
Muud tegevustulud
Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi,
oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise
asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite,
tagatistasusid ja regressinõudeid ning muid tulusid varadelt. Need laekuvad riigieelarvesse
peamiselt kohtute ja Prokuratuuri tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti eelarvesse
universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta
eelarves 52,9 mln eurot.
2
Intressi- ja omanikutulud
Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest ja riigikassale laekuvatest
intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside
alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2025. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses
pärast 2024. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on
Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto.
Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal
valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aasta prognoosiga
vähenevad järgmisel aastal intressi- ja omanikutulud 264 mln euroni tulenevalt ettevõtete
kasumiprognooside vähenemisest.
Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide
valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt.
2.2 Kulud
2025. a eelarve prioriteetideks on julgeolek, majanduse tugevdamine ja kulude kokkuhoid
Peatüki eesmärk on anda ülevaade 2025. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu
põhisest jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade, programmide ja
programmitegevuste põhine kulude ülevaade on esitatud seletuskirja osas 3.
Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad saaja järgi kolme kategooriasse: riigiasutuste kulud,
füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud
eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid
tegevuskulusid, käibemaksu ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni.
Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele
investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid makse.
2025. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 18,20 mld eurot ja see suureneb 2024.
aasta riigieelarvega võrreldes 4% (vt Tabel 5).
2025. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (10,11 mld eurot) eraldised
juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 4,33 mld eurot ning
riigiasutustele planeeritud kulude maht 3,17 mld eurot (vt joonis 11).
Tabel 5. Kulude jaotus, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
Kulud kokku -16 095 339 -17 580 558 -18 198 538 -617 980
Tööjõu- ja majandamiskulud -2 779 975 -2 615 464 -2 586 304 29 160
Finantskulud -178 069 -251 411 -281 697 -30 286
Muud tegevuskulud -137 758 -193 292 -297 000 -103 709
Sotsiaaltoetused -3 634 309 -4 030 574 -4 329 101 -298 527
3
Investeeringutoetused -313 213 -1 154 404 -1 053 817 100 587
Muud toetused -4 093 600 -3 987 105 -4 027 506 -40 401
Edasiantavad maksud -4 413 762 -4 787 154 -5 026 316 -239 161
Põhivara amortisatsioon -356 276 -347 165 -383 552 -36 387
Käibemaks -188 378 -213 989 -213 245 744
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2025. aasta riigieelarve kuludest suurima osa
edasiantavad maksud (28%), sotsiaaltoetused (24%) ning muud toetused (23%; vt joonis 11).
Joonis 11. 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % kogumahust (ilma
amortisatsiooni ja käibemaksuta)
2024. aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (298,53 mln
eurot), edasiantavad maksud (239,16 mln eurot) ning muud tegevuskulud (103,71 mln eurot).
4
Maht väheneb investeeringutoetustes (100,59 mln eurot) ning tööjõu- ja majandamiskuludes
(29,16 mln eurot).
Joonis 12. 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus saaja järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja
käibemaksuta)
Edasiantavad maksud
Suurima osa 2025. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud
edasiantavad maksud, mis kasvavad 2024. aasta riigieelarvega võrreldes 5%. Peamise osa
edasiantavatest maksudest moodustavad Tervisekassale sotsiaalmaksust suunatavad vahendid
(2,01 mld eurot), kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud (1,95 mld eurot),
kogumispensioni maksed (568,75 mln eurot) ning töötuskindlustusmakse (322 mln eurot).
Muud toetused
Muude toetuste eelarve suureneb 2024. aastaga võrreldes 1% võrra.
Muud toetused vähenevad kõige enam Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Peamiselt on
vähenemine seotud Tervisekassa täiendava rahastamise lõpetamisega. Muud toetused
kasvavad kõige rohkem Kaitseministeeriumi valitsemisalas, enamik sellest on planeeritud
Ukrainale antavaks abiks.
2025. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on
võimalik saada ülevaade lisast 3.
Investeeringutoetused
Investeeringutoetuste eelarve kogumaht on 1,05 mld eurot ja toetuste maht väheneb 9%. Suur
osa investeeringutoetustest rahastatakse välisvahendite (74%) ja CO2 kvoodimüügi tulude
(20%) arvelt.
5
Suurimad investeeringutoetuste mahud kajastuvad Kliimaministeeriumi valitsemisalas 626,32
mln eurot (59%) ning Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas 239,73 mln
eurot (23%).
Sotsiaaltoetused
Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2024. aastaga võrreldes
suurenevad sotsiaaltoetused 7% võrra. Peaaegu kogu (98%) sotsiaaltoetuste eelarve
planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse (4,16 mld eurot), millest 3,13 mld
eurot (74%) moodustab riiklik pensionikindlustus, 423,9 mln eurot (10%) peretoetusteks
planeeritud summad ja 363,6 mln eurot (9%) vanemahüvitis.
Enim kasvab sotsiaaltoetuste eelarve Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (299,84 mln eurot).
Peamiselt on kasv seotud muudatustega toetuse saajate sihtgruppides ning toetuste määrade
tõusuga. Haridus- ja Teadusministeeriumis vähenevad sotsiaaltoetused 4,36 mln eurot.
2025. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt
ülevaade lisast 2.
Tööjõu- ja majandamiskulud
2024. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 1% ehk 29,16 mln
euro võrra. Valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulude eelarved on mõjutatud muuhulgas
läbiviidavatest kärbetest. Tööjõu- ja majandamiskuludes toimusid valitsemisalade sisesed
muudatused seoses ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisega.
2.3 Investeeringud
Suurimad investeeringud suunatakse julgeolekusse ning majanduse tugevdamisse
Riigieelarves planeeritud investeeringute kogumaht on 869 mln eurot ning investeeringute
eelarve kasvab võrreldes 2024. aastaga 9%. Kõige suurema osakaaluga, 40% kogumahust, on
kinnisvarainvesteeringud. Muud investeeringud moodustavad 39%, IT investeeringud 11%,
masinad ja seadmed 7% ning transpordivahendid 3% investeeringute eelarvest (arvestamata
käibemaksu).
Eelarve kasv on tingitud eelkõige muude investeeringute suurenemisest. Vähenevad
transpordivahendite investeeringud.
Tabel 6. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
Investeeringud kokku -715 927 -794 057 -868 971 -74 913
Inventar -609 -631 -704 -73
IT investeeringud -82 495 -77 007 -79 535 -2 528
6
Transpordivahendid -11 460 -28 930 -19 061 9 869
Masinad ja seadmed -17 246 -50 489 -54 489 -4 000
Muud investeeringud -169 823 -216 496 -281 884 -65 388
Kinnisvara -332 561 -290 755 -295 382 -4 627
Käibemaks -101 733 -129 750 -137 916 -8 166
Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 60% ning
Kliimaministeeriumi investeeringud 21% investeeringute eelarvest. Siseministeerium
moodustab 5% investeeringute kogumahust.
Joonis 13. Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot
Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast
4.
Inventar
Soetustest moodustab 60% ehk 0,42 mln eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
inventar ning 38% Kaitseministeeriumi valitsemisala inventari investeeringud.
IT investeeringud
Suurimad IT investeeringud on ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimise tulemusel
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas (23,66 mln eurot), mille osakaal IT-investeeringute
kogueelarvest on 30%. Rahandusministeeriumi valitsemisala IT investeeringud (16,41 mln
eurot) moodustavad 21% kogumahust ning need on kavandatud valitsemisala riigiasutuste
infosüsteemidesse. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala moodustab 12% ning Siseministeeriumi
valitsemisala 11% IT-investeeringute kogumahust.
7
Transpordivahendid
Transpordivahendite investeeringutest on 71% (13,49 mln eurot) planeeritud
Siseministeeriumi valitsemisalasse ning 25% (4,81 mln eurot) Kliimaministeeriumi
valitsemisalasse.
Masinad ja seadmed
72% (39,02 mln eurot) kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud
Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Siseministeeriumis tehakse investeeringuid 10%,
Kliimaministeeriumis 7%, Rahandusministeeriumis 5% ning Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumis samuti 5% masinate ja seadmete investeeringute eelarve
mahust.
Muud investeeringud
Muude investeeringute kogumahust 99% ehk 277,96 mln eurot on planeeritud
Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseotstarbeliseks erivarustuseks.
Kinnisvara
Suur osa kinnisvarainvesteeringutest tehakse Kliima- ja Kaitseministeeriumi valitsemisalades.
Kliimaministeeriumi valitsemisalas (47%, 137,98 mln eurot) suunatakse suuremad
investeeringud riigimaanteede remondi koondprojekti ning Rail Baltica arendusse. 40%
kinnisvarainvesteeringute kogumahust (119,62 mln eurot) on planeeritud Kaitseministeeriumi
valitsemisalasse, eelkõige hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning liitlaste taristusse.
Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli
pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud
kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on
Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse
asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 56 mln eurot.
Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide
valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest.
2.4 Finantseerimistehingud
Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste
võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem
võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka
finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha
sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu.
8
Tabel 7. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
Finantseerimistehingud kokku 1 091 917 1 355 445 678 819 -676 625
Lühiajalised finantsinvesteeringud 485 574 0 0 0
Laenunõuded 9 128 11 203 10 753 -450
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -168 800 -39 160 -115 000 -75 840
Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh
-165 211 -26 910 -17 113 9 797
osalused rahvusvahelistes organisatsioonides
Finantseerimistegevuseks antud
118 504 -132 795 -19 777 113 018
sihtfinantseerimine
Laenukohustised 86 665 1 543 116 819 964 -723 152
Muud finantseerimistehingud 726 073 0 0 0
Käibemaks -17 -9 -7 2
Finantseerimistehingute kogumaht 2025. a eelarves väheneb peaaegu poole võrra. Suurema
finantseerimistehingute eelarve mahuga (käibemaksuta) valitsemisalad on
Rahandusministeerium (709,66 mln eurot) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(27,36 mln eurot). Vähemal määral on finantseerimistehinguid ka Kliimaministeeriumi (9,71
mln eurot), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (6,0 mln eurot) ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi (0,25 mln eurot) eelarves.
Suurima mõjuga tegevused:
Suurima mõjuga finantseerimistehingud on Rahandusministeeriumi valitsemisalas. 2025. aastal
võetakse uusi laene ning makstakse olemasolevaid laenukohustisi tagasi ning selle tulemusel
suureneb laenumaht 820 mln eurot. Rahandusministeerium kavandab 100 mln eurot Eesti
Energia aktsiakapitali suurendamiseks ning suunab 15 mln eurot Ukraina abistamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suurendab 2025. aastal SmartCapi juurde loodud
kaitsefondi mahtu 50 mln eurot. Sihtfondidest prognoositakse vahendite tagasimakseid 36 mln
eurot.
Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate
valitsemisalade peatükkides.
2.5 Eelarve kokkuhoiumeetmed
Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil
2024 koalitsioonileppe aastateks 2024-2027. Koalitsioonileppe peatükis „Korras riigi rahandus“
on kokku lepitud, et eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärbime tööjõu- ja
majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%: 2025. aastal
5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Alates 2028. aastast kulude kokkuhoid jätkub püsivalt.
Erandid:
9
valitsemiskulude tööjõukulude kärpest välja arvatud õpetajate, politseinike, päästjate ja
kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti tegevteenistujate palgad ning küberjulgeoleku valdkonna
tööjõukulud.
Kaitseministeeriumile arvestatud kärpe arvel suurendatakse kaitseotstarbeliseks
erivarustuseks planeeritud kulusid, seega kaitsekulusid kokkuvõttes ei vähendata.
kulude vähendamist ei kohaldatud sisejulgeolekuasutuste majandamiskuludele (Maksu-
ja Tolliamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet) ning
Kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskuludele.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kuludest on sisejulgeoleku
tugifunktsioonina 30 % eelarvest kärpest välja arvatud.
Kärpest on välja arvatud Välisministeeriumi programmi tegevuse „Eesti
julgeolekukeskkonna tugevdamine“ kulud
välja on arvatud kõigi valitsemisalade puhul rahvusvahelistes organisatsioonides
osalemise liikmemaksud.
Eelarveprotsessis leppis valitsus kokku ka eelarverevisjoni raames läbi viidud nulleelarve
projekti kokkuhoiumeetmetes. Revisjoni eesmärk on eelarvevahendite tõhus kasutus ning
riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete
kuludega. Eelarverevisjoniga kaetakse nelja-aastasel (2023-2027) perioodil kogu riigieelarve,
pakkudes selle tulemitega lisandväärtust iga-aastases eelarveprotsessis (Vaata eelarverevisjoni
kohta Lisast 15.)
Esimeses nulleelarve projektis osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kui 2024. a suvel lisandus tegevuskulude ja
muude toetuste protsendikärbe, siis oli neil võimalik seda katta ka nullbaasilise eelarve projekti
käigus tehtud ettepanekutega juhul, kui need hõlmasid protsendikärpe aluseks olevaid
eelarveliike. Samuti olid tuvastatud tõhustamisvõimalused ja -ettepanekud ning kärpeülesande
sisustamine omavahel tihedalt seotud ning laiema mõjuga kui ainult nullbaasilise eelarve
projektis osalenud valitsemisalad. Näiteks riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
(TAI) kulude horisontaalne kärbe, mille ajendiks oli nullbaasilise eelarve projektis läbiviidud
eelarve jääkide analüüsis tuvastatud suuremahulised kasutamata TAI vahendite jäägid.
SOM, MKM ja RAM valitsemisalades on projekti käigus teenuste läbivaatamisel ja analüüsis
tõstatatud hulgaliselt teenuste tõhustamise ja ümberkorraldamise võimalusi, nagu näiteks
erinevate kooskõlastuste ja järelevalvetegevuste lõpetamine või asendamine kulutõhusamate
meetoditega, ülesannete jaotuse korrastamise dubleerivate tegevuste vähendamine jt
muudatused, mille rakendamine on alles töös ning mõju eelarvele täpsustub järgnevate aastate
jooksul. Tegevuskulusid ei ole võimalik vähendada ilma sisuliste muutusteta asutuste teenuste
ja tegevuste sisus ning mahus, ilma nullbaasilise projekti käigus läbivaadatud ja analüüsitud
teenustes tuvastatud tõhustamisvõimaluste rakendamiseta.
10
Tabel 8. Ülevaade tegevuskulude ja -toetuste kokkuhoiumeetmete kogumõjust (mln eurodes)
2025
Riigikantselei 0,62
Haridus- ja Teadusministeerium 36,39
Justiits- ja Digiministeerium 10,21
Kliimaministeerium 10,01
Kultuuriministeerium 13,43
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7,75
Rahandusministeerium 3,58
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10,76
Siseministeerium 4,25
Sotsiaalministeerium 28,40*
Välisministeerium 3,68
Vabariigi Valitsuse reserv 3,02
KOKKU 132,10
*SOM kokkuhoid on arvestatud koos sotsiaalmaksu laekumisest saadud tuluga
2.5.1 Riigikantselei
2025. aastal kärbitakse Riigikantselei eelarvet 0,62 mln eurot. Kärbe puudutab kõiki
Riigikantselei struktuuriüksuseid. Analüüsitakse võimalusi tegevuste tõhustamiseks selliselt, et
Vabariigi Valitsuse ja peaministri teenindamise kvaliteet ei halveneks. Korraldatakse ümber
tegevusi ning planeeritakse ressursse efektiivsemalt. Täpsed kärpekohad selguvad 2024. aasta
lõpuks.
2.5.2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala
2025. aasta kokkuhoiuotsustega vähendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala tegevuskulusid ja -toetusi 36,4 mln eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Keeleameti, Kirjandusmuuseumi,
Rahvusarhiivi ning Haridus- ja Noorteameti tööjõu- ja majandamiskulusid ning riigi
üldhariduskoolide majandamiskulusid kärbiti 5%. Kokkuhoiumeetmest jäid välja kutseõpet
läbiviivad riigi kutseõppeasutused ja riigi rakenduskõrgkoolid ning Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus. Rakenduskõrgkoolide kõrghariduse tegevustoetuse kasvu
vähendati samadel põhimõtetel ülikoolidega.
Hariduse, noorte ja keelevaldkondade kärbe on 25,8 mln eurot. Vähendatakse kavandatud
tegevustoetusi ning toetusi partneritele, KOV toetusfondi huvihariduse toetust,
haridusvaldkonnas pakutavate koolituste (nt haridustöötajate koolitused) rahastamist
suunatakse välisvahenditesse. Prognoositavalt suureneb kõrghariduse tegevustoetus 2025.
aastal varasemalt planeeritud 15% asemel 13% võrra. Alates 2025. aastast lõpetatakse
ülikoolidele doktoriõppe lõpetanute eest tulemustasu maksmine, raamatukogude
11
tegevustoetuse, Ülikooli Kliinikumi ja regionaalsete kolledžite toetuse ning
tulemusstipendiumite toetuse sihtotstarbeline eraldamine ning varasemaid toetusi võetakse
arvesse kõrgkoolide rahastamismudelis kõrgkoolide osakaalude kujundamisel.
Teadus- ja arendustegevuse kärbe on 2025. aastal 10,7 mln eurot sh kärbitakse 9,9 mln eurot
edasiantavaid toetusi ja 0,8 mln eurot teadus- ja arendusasutuste ning teadust toetavate
asutuste tegevuskulusid. Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusvaldkonna tehtavad kärped on
suunatud peamiselt teadust toetavatele tegevustele, mille mõju Eesti majandusele ja
teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem, aidates samas vähendada teadusbürokraatiat.
2.5.3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala
2025. a Vabariigi Valitsuse kokkuhoiuotsustega vähendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi
valitsemisala kulusid 10,2 mln eurot. Üleriigilistest kärpekokkulepetest jäi välja kübervaldkond
ehk suures osas Riigi Infosüsteemi Amet ning ka ministeeriumi kübervaldkond.
Kärpeotsused puudutavad ülejäänud valitsemisala asutusi, kes vastavalt koalitsioonileppe
kokkuleppele kärpisid 2025. aasta eelarvet üldjuhul 5%. Kokkuhoiukohtade leidmiseks
analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitakse nii
personali- kui majandamiskulusid, aga ka IKT investeeringuid. Ministeerium hoiab kokku ka
sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt.
2.5.4 Kaitseministeeriumi valitsemisala
Kokkuhoid on saavutatud järgmiste tegevuste arvelt:
Valitsemisala erinevate valdkondade kokkuhoiu ja efektiivistamise tulemusel väheneb
eelarve nelja aasta lõikes kokku ca 11,7 mln eurot, sh 2025. aastal 2,4 mln eurot.
Palgafondi kokkuhoid on 1,3 mln eurot, sh 2025. aastal 0,2 mln eurot. Samuti
vähendatakse ürituste korraldamist, tellitavate teenuste mahtu, esindus- ja
vastuvõtukulu, trükiste tellimist jms.
Optimeeritakse taristu korrashoiukulusid ning vaadatakse üle mitmete teenuste tegelik
kuluvajadus. Kokkuhoid on kokku 9,9 mln eurot, sh 2025 0,34 mln eurot.
Vähendatakse erinevate toetuste mahtu kolmandale sektorile kokku 0,5 mln eurot, sh
2025. aastal 0,1 mln eurot.
Kokku hoitud summad suunatakse ümber väeloomesse.
12
2.5.5 Kliimaministeeriumi valitsemisala
Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 10,0
miljonit eurot, sh Kliimaministeerium 2,9 mln, Transpordiamet 4,5 mln, Keskkonnaamet 1,1
mln, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 0,6 mln, Keskkonnaagentuur 0,4 mln,
Riigilaevastik 0,4 mln ning Eesti Geoloogiateenistus 0,1 mln eurot.
Kulude kokkuhoidmiseks vähendatakse büroopindasid ja sõidukeid ning väheneb ka
töökohtade arv ja töötajatega seotud majandamiskulud (koolitused, lähetused). Lisaks
kärbitakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid ning loobutakse osadest IT
rakendustest.
2025.aastal kärbitavast 10 mln eurost moodustavad tööjõukulud 1,2 mln eurot,
majandamiskulud 6,5 mln eurot, tegevustoetused 2,1 mln eurot ja investeeringud 0,2 mln
eurot.
Kliimaministeeriumis vähendatakse valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele kavandatud
tegevustoetusi ning kärbitakse tööjõukulusid ja töötajatega seotud majandamiskulusid.
Transpordiametis vähendatakse tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Lisaks kärbitakse teede
korrashoiu- ja talvise navigatsioonikulusid. Teede korrashoiukulude vähendamine tähendab
ennekõike liikluskorraldusvahendite ja teede märgistuse vahendite vähendamist, 2026. aastal
on vajalik üle vaadata teehoolde kvaliteedinõuded.
Keskkonnaametis vähendatakse tööjõukulusid (inspektorite öise valveteenuse (sh kriisivalve)
lõpetamine ning büroopindasid. Lisaks vähendatakse kontrollseire mahtu ja lõpetatakse
võõrliikide tõrjumise toetamine.
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses loobutakse osadest IT-rakendustest ning
kärbitakse IT arenduskulusid. Lisaks loobutakse osadest sõidukitest ja vähendatakse
koolituskulusid.
Keskkonnaagentuuris vähendatakse tööjõukulusid ja seotud majanduskulusid ning loobutakse
osadest sõidukitest. Lisaks vähendatakse seire- ja metsakorralduse teenuseid.
Riigilaevastik suurendatakse laevade ristkasutust. Kokku hoitakse ka laevade kindlustuskuludelt
ja varujäämurdja tagamiseks lepingut ei sõlmita.
Eesti Geoloogiateenistus vähendatakse uurimis- ja arendustööde kulusid ja töötajatega seotud
majandamiskulusid (lähetus-, koolitus-, inventari kulu).
13
2.5.6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala
2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid)
13,4 mln euro võrra.
Kokkuhoiukohad ja erandid:
Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike
juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 2025. aastal 4% ehk 5,3 mln eurot.
Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning
läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. a kärbe on valdavalt 5% ehk 2,7 mln eurot.
Rohkem kui 5% vähendatakse selliseid toetusi ja tegevuste eelarveid, mis ei halva ühegi
konkreetse asutuse, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel,
tegevust või mõju füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt näiteks
remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ja info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist. Kokkuhoiu kogumaht
2025. aastal 4,7 mln eurot.
Peale 2024. aastal toimunud tegevuskulude kärbet, leiti ministeeriumi ja hallatavate
riigiasutuste tegevuskuludes veel kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot.
Suurematest eranditest - kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond (sh
autorihüvitusfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja
rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkatakse
kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse
erameedia toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmistel aastal lisaressursse, mis
vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks.
14
2.5.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kokkuhoiumeetmed 2025. aastal
on kokku 7,75 mln eurot. Sellest puudutab ministeeriumi eelarvet 6,7 mln ning Maa ja
ruumiameti eelarvet 0,6 mln eurot. Lisaks loobub Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservis ette nähtud uutest õigusaktidest tulenevat
täiendavate tööjõukulude eelarvest 0,4 mln euro ulatuses. Suurim kokkuhoid saavutatakse
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (2 mln), AS Eesti Varude Keskuse (1 mln) ning teadus-
ja arendustegevuseks planeeritud tegevustoetuste arvelt (3 mln).
2.5.8 Rahandusministeeriumi valitsemisala
Rahandusministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 3,58
miljonit eurot, sh Rahandusministeerium 0,83 mln, Maksu- ja Tolliamet 0,41 mln, Statistikaamet
0,56 mln, Riigi Tugiteenuste Keskus 0,6 mln, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
0,89 mln ning Rahapesu Andmebüroo 0,29 mln eurot.
Kärpeotsused puudutavad kõiki Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusi. Maksu- ja
Tolliametile kui sisejulgeoleku asutusele rakendati vastavalt metoodikale vähendatud
kärpemahtu. Kärpest jäid välja sisejulgeoleku valdkonna tuumvõimekuste säilitamisega seotud
kulud.
Kärpeülesande lahendamiseks analüüsivad asutused võimalusi tegevuste tõhustamiseks või
vähendamiseks. Võimaluse korral vähendatakse töökohtade arvu ning peatatakse värbamine.
Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitused, lähetused. Kärbitakse valitsemisala IKT
halduse ja arendusega seotud kulusid.
Rahandusministeeriumis kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja lähetuskulud.
Samuti hoitakse kokku kontoripinna arvelt, vaadatakse üle ministeeriumide ühishoones
osutatavate tugiteenuste maht ja kulud.
Maksu- ja Tolliametis analüüsitakse teenuste ja järelevalve valdkondade lõikes tegevuste
tõhustamise võimalusi, sh teenindusbüroode ja tegevuskohtade vähendamist. Vähendatakse
võimalusel töökohtade arvu ning minnakse üle järjest suuremale hulgale ühiskasutatavatele
töökohtadele, mis toob kokkuhoiu majandamiskuludes.
Statistikaametis vähendatakse töökohtade arvu, kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh
koolitus- ja lähetuskulusid.
Riigi Tugiteenuste Keskuses vähendatakse töökohtade arvu võimalusel nii, et vähema tööjõuga
teenindatakse suurem arv kliente. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja
lähetuskulusid ning vähendatakse kontoripinda.
15
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses vähendatakse valitsemisala IKT halduse ja
arendusega seotud kulusid ning koolituskulusid ja personaliteenuste kulusid.
Rahapesu Andmebüroos kärbitakse tööjõukulusid peamiselt järelevalvetegevuse vähendamise
arvelt ning kokku hoitakse töötajatega seotud kulusid, sh lähetus- ja koolituskulusid.
2.5.9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kärbib toetusi ja tegevuskulusid
summas 10,7 mln eurot, sellest on 9,3 mln toetused ja 1,4 mln eurot tegevuskulud. Kärbe
puudutab kõiki programme ja kõiki valitsemisala asutusi. Toetuste kärbe puudutab nii
regionaal- kui põllumajanduse valdkonna toetusi.
Tööjõu- ja majanduskulude osas toimub peamine vähenemine Maa-ameti ja maapoliitika
valdkonna liikumisest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.
Täiendavalt kärbitakse üleriigilise kärpeülesande raames ka tegevuskulusid. Need jäävad
samasse suurusjärku 2024. aastal tehtud ühekordsete kärbetega. Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste pingutus kärpimisel 2024. aastal kajastub
püsivalt tegevuste efektiivsemaks tegemisel, mis võimaldab järgnevaid kärpeid hõlpsamini
taluda ning suuri järgnevaid ümberkorraldusi vaja ei ole. Kärbete puhul vaadati peamiselt üle
kinnisvara- ja sõidukite kulud, samuti tegelesid mitmed asutused tugifunktsioonide
koondamisega.
Toetuste poolelt on käivitumas uue EL-i rahastusperioodi toetusmeetmed ning nende kasv
jätab varju kokkutõmbed riigisiseste toetuste osas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala eelarvest on ligi 89% toetused ning seetõttu langeb riigi kärpeülesande puhul ka
domineeriv osa toetustele. Kokkuhoiukohti otsitakse muuhulgas ühistranspordi korralduselt, sh
vaadatakse üle riigipoolse toetuse ja sõitjate omaosaluse osakaalud. Regionaalsete toetuste
kärpimisel on fookuses sisult sarnaste toetusprogrammide ühendamine ning toetusmeetmete
täpsem eesmärgistamine. Samuti otsitakse võimalusi rahastada toetusi välisrahastusest
(näiteks Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondist). Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hoidutakse kärbetest meetmetes, mis panustavad
haridusse ja järelkasvu, samuti sektori seisukohalt kriitilistes valdkondades nagu näiteks
veterinaaria.
2.5.10 Siseministeerium valitsemisala
Valitsuskoalitsiooni moodustamisel ja koalitsioonileppe koostamisel lepiti kokku, et
üleriigilistest suuremahulistest kärbetest jäetakse välja siseturvalisuse põhivõimed.
Siseministeeriumi rakenduskõrgkooli Sisekaitseakadeemiat puudutas ka teine kärpeerisus – ei
16
vähendata õpetajate palgafondi. Sellistest kokkulepetest lähtudes vähendati Siseministeeriumi
valitsemisala eelarvet 2025. aastal 4,2 miljonit eurot.
Kuigi siseturvalisuse põhivõimeid ei vähendata, hoiavad siseturvalisuse asutused kokku
kõikidest tugivaldkondadest. Oluliselt väheneb Siseministeeriumi enda eelarve. Sellega
hakkama saamiseks ei täideta mitmeid vakantseid ametikohti, koondatakse inimesi,
vähendatakse ürituste ja kohtumiste arvu ja nendele tehtavaid kulutusi.
Arvestades seda, et Siseministeeriumile on lisandunud ka uusi ülesandeid laia riigikaitse
projektide elluviimisel, korraldab ministeerium tööd ulatuslikult ümber, et vähenenud ressursse
säästlikumalt kasutada. Mõned tegevused valitsemisalaüleselt konsolideeritakse, samuti
tugevdatakse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkondi.
PPA ja Päästeamet saavad küll jätkata põhitegevustega senises mahus, kuid tõmbavad kokku
tugitegevusi, mis võib mõju avaldada põhiteenuste jätkusuutlikkusele või kvaliteedile.
Valitsemisalaüleselt kasutatakse edaspidi vanemat IKT riistvara ja kärbitakse ka IT-kasutajatuge.
Samal ajal otsitakse võimalusi IT-lahenduste efektiivsemaks pakkumiseks ja kasutamiseks.
Väiksemate eelarveliste võimaluste juures vähendatakse ka mitmete partnerite toetusi või
loobutakse toetamisest.
Täpsed kärpekohad on Siseministeeriumi asutustes alles otsustamisel ning saavad lõplikult
selgeks 2025.aasta alguseks.
2.5.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
2025. aasta kokkuhoiuotsustega vähendatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste
tegevuskulusid, teenuseid ja toetusi kokku 28,3 mln eurot järgmiselt:
Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Terviseameti, TEHIK ja Sotsiaalkindlustusameti
tööjõu- ja majandamiskulud (üritused, lähetused, koolitused, transpordikulu,
infosüsteemide hooldus, kinnistute kulu jne) kokku 1,72 mln eurot;
Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritavate terviseteenuste korralduse
optimeerimine, Viljatusravi registri arenduste säästlikum korraldamine ja
sotsiaalvaldkonna tegevuste plaanitust mahukam digitaliseerimine 0,27 mln eurot.
Terviseteenuste eelarvemahu vähendamisel lähtutakse põhimõttest, et säilima peab
teenuste kättesaadavus abivajajatele. Eesmärk on sõlmida lepingud väiksema arvu
partneritega, kellel on võimekus tagada teenuse jätkumine senises mahus.
Sotsiaalministeeriumi sisutegevuste kokkuhoid 2,67 mln eurot, sh:
Avatud taotlusvooruga toetusprogrammi „Harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas
alanud harvikhaiguse ravi toetamine” vähendamine. Mõju sihtrühmale aitab
vähendada asjaolu, et 1. juulist 2024. aastast rahastab Tervisekassa uut tsüstilise
17
fibroosi ravimit, mis oli üks neist harvikravimitest, mida toetusprogrammi kaudu oli
kavas toetada.
Eesti Geenivaramu tegevustoetuse vähendamine. Kokkuhoid on suunatud haldus-
ja kommunikatsioonikuludele, st mitte sisulisele teenuse halvenemisele.
Tervisekassale eraldatava vaktsiinikindlustustoetuse (seotud covid-vaktsiinidega)
vähendamine. Kokkuhoid tugineb kahjuhüvitiste väiksematele reaalsetele
väljamaksetele võrreldes prognoositule. Kahjustatud isikuid kärpimine ei mõjuta.
vaimse tervise valdkonna arenduskulude (astmelise abi väljaarendamine,
psühholoogide kutse-aasta ning vaimse tervise seiresüsteem) kokkuhoid. Kõikide
arendustega jätkatakse, kuid nende kulude võrra väiksemate sammudega.
Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) taotluste menetlustasu võtmise
muutmine, tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon kulude vähendamine ja
tervisevaldkonna tegevuste plaanitust mahukam digitaliseerimine.
Tervisekassa eraldise „Vanemapuhkuselt saabunute soodsama haigushüvitis“
kokkuhoid. Tegemist on uue meetmega, mis käivitus 2024.a II poolaastal. 2024.
aasta täitmise andmetele tuginedes prognoositakse 2025. aastal väiksemat kulu.
Sotsiaalkindlustusameti sisutegevuste kokkuhoid 0,59 mln eurot, sh:
Asendushoolduse tugiteenuste kokkuhoid (10%). Olulist hooldus- ja
eestkosteperede arvu suurenemist ei ole toimunud, mis tähendab, et tugiteenuste
mahtu on võimalik vähendada selliselt, et see ei too kaasa olulist negatiivset mõju
sihtgrupile.
Pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise toomine 5. kuupäevale järgneva kahe
tööpäeva jooksul ning pensionite, perehüvitiste ja puude raskusastme tuvastamise
menetlustähtaja pikendamine 30 tööpäevani;
Perelepitusteenuse arendus- ja teavitustegevuste kokkuhoid. SKA vähendab
ennekõike perelepituse arendus- ja teavitustegevusi. Koolitused toimuvad
plaanitust väiksemas mahus, vastavalt eelarve võimalustele. Teenuse pakkumine
lapsevanematele jätkub.
KOV lastekaitsetöötajate töönõustamise kaotamine. Mõjutab ca 290
lastekaitsetöötajat ja võrgustikuliiget. Riigi poolt KOV ametnike töönõustamine ei
ole jätkusuutlik ega taga vajalikku tuge. Välisvahendite projekti kaudu toetatakse
KOV-des lastekaitsetöötajate tugisüsteemi väljaarendamist.
TEHIKu IKT arenduste vähendamine 0,5 mln eurot;
Vaimse tervise teenuste vähendamine KOV-dele 0,21 mln eurot.
alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava
pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat
ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas
elamise teenust saavaid inimesi. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ehk
18
umbes 10% kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest. Otsuse tulemusena väheneb
toetusega seotud eelarve 2025. aastal 1,34 mln eurot.
Kokkuhoiumeetmeid rakendatakse 21,04 mln euro ulatuses Tervisekassas ning selle arvel
paraneb Tervisekassa positsioon.
2.5.12 Välisministeeriumi valitsemisala
2025. aastal hoiab Välisministeerium kokku peamiselt projekti- ja tegevustoetuste ning
ministeeriumi majandamiskulude arvelt, säilitades Eesti välisteenistuse tegutsemissuutlikkuse
riigi julgeoleku tagamisel. 2025. aastal välisesindusi sulgema ning Eesti diplomaatilist aktiivsust
vähendama ei pea.
Eelarvekokkuhoiu tulemina:
Vähendatakse 10% võrra Välisministeeriumi rahastatavate sihtasutuste tegevustoetusi
(Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus, Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus)
samuti sihtasutustele eraldatavaid projektitoetusi, kokku 0,2 mln eurot.
Vähendatakse Välisministeeriumi antavaid projekti- ja tegevustoetusi 2,5 mln eurot, mis
tähendab edaspidi senisest väiksemas mahus uute arengukoostööprojektide algatamist
ja rahvusvaheliste algatuste toetamist.
Vähendatakse ministeeriumi haldus- ja IT-kulusid 1 mln eurot, mis tähendab peamiselt
jooksvate remonttööde edasilükkamist ja väiksemas mahus inventari ja seadmete
ostmist.
Lisaks Vabariigi Valitsuse otsustatud kokkuhoiuvajadusele tuleb Välisministeeriumil arvestada
vajadusega katta mitmeid kasvavaid kulusid, näiteks välisriikides sõlmitud töölepingutest ja
välislähetatute laste koolitamisest tulenevad iga-aastased kallinemised. Nende kulutuste katte
leiab Välisministeerium täiendavalt kokku hoides.
Vabariigi Valitsuse reserv
Vähendatakse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis olevat valdkondliku teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvet 2025. aastal 3 018 026 euro võrra. Vähendamine
toimus reservis oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahendite
konkurentsipõhise osa arvelt, mille tulemusena ei ole võimalik 2025.aastal jagada valdkondlikku
konkurentsipõhist raha. Konkurentsipõhise osa eesmärk oli toetada riiklikult olulisi ja
ministeeriumite üleseid TAI tegevusi vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekule.
19
3. OSA. 2025. aasta riigieelarve vahendite liigendus
Sissejuhatus
Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2025.
a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike
institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi
tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb
valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja majandusliku sisu vaates, investeeringuid
ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud numbritega 12-16.
Iga valitsemisala juures esitatakse valitsemisala kulud esmalt tegevuspõhises vaates. See
sisaldab valitsemisala kõigi tulemusvaldkondade koondandmeid, kus tulemusvaldkonna kulude
jaotus on esitatud programmide ja programmide tegevuste lõikes. Ülevaade annab tervikvaate
tulemusvaldkonna ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest kolme eelarveaasta
võrdluses. Iga valitsemisala kohta esitatakse terviklikult ka valitsemisala kulud majandusliku sisu
vaates koos selgitusega.
Valitsemisalade eelarveid tulemuspõhiselt ja majandusliku sisu järgi selgitavad detailsed tabelid
on koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates, kus iga valitsemisala või
tulemusvaldkond on tervikvaates tabelina esitatud.
Riigieelarve arusaadavuse suurendamiseks on Rahandusministeerium koostanud valitsemisala
põhiinfot sisaldavad koondülevaated iga valitsemisala peatüki algusesse. Koondülevaated on
leitavad ka eraldi dokumentidena Rahandusministeeriumi kodulehel.
3. osa metoodika selgitus
Kulud majandusliku sisuga“ vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga;
„Investeeringud kokku“ on koos käibemaksuga. Investeeringute objektid on kuvatud
käibemaksuta;
Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga;
„Kulud tegevuspõhises vaates“ on välja toodud käibemaksuta;
Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna;
Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse tulud „+“märgiga, kulud ja investeeringud
kajastatakse „-“ märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu
iseloomust kas „+“- või „-“ märgiga.
2023 a. eelarve täitmise andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande
(RETA) andmetele. 2024.a andmetes kuvatakse riigieelarve (RE) ja riigieelarve (RE) muutmine
(Riigikogu poolt 2024.a kevadel kinnitatud riigieelarve muudatused, sealhulgas ka 2024.a
lisaeelarve). Tabelites esitatud veerg „Muutus“ annab ülevaate muutusest 2025 vs 2024. Selline
20
lähenemine annab ülevaate valitsemisala eelarve programmide ja programmi tegevuste
dünaamikast kolme aasta jooksul.
Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat ja
ülejäänu summeeritakse kokku „Muu kokku“ sektorisse. Jooniseid toetavad samas alapeatükis
tabelid, kus andmed on detailselt välja toodud.
21
3.1 Riigikogu Kantselei
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule
kuulub seadusandlik võim.
Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav
eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad
struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus, kulude ja investeeringute
eelarve. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade rahastamise järelevalve
komisjoni kulude eelarve.
Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks
vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja
parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine.
Kantselei struktuuris (sh Riigikogu juhatuse liikmete bürood, komisjonid, fraktsioonid ja
osakonnad) on 229 teenistuskohta, millest on täidetud 95%. Täitmata teenistuskohad on
seotud vanemapuhkusel olijate ja roteerunud teenistujatega. Personaliotsingud käivad kolme
teenistuskoha täitmiseks.
Riigi valimisteenistus tegutseb Riigikogu valimise seaduse alusel Kantselei koosseisus sõltumatu
üksusena, mis tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab
valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja
haldust. Riigi valimisteenistus teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni.
Riigi valimisteenistuse struktuuris on 13,5 teenistuskohta, millest kolm teenistuskohta on
personalikulude eelarve väiksuse tõttu täitmata. Kaks teenistujat teenindab Erakondade
rahastamise järelevalve komisjoni.
Arenguseire Keskuse tegutseb Arenguseire seaduse alusel sõltumatu üksusena, mille ülesanne
on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal
arengustsenaariumide koostamine.
Struktuuris on kaheksa teenistuskohta, mis kõik on täidetud.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate
valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude
erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjonil teenistuskohti ei ole vaid neid
teenindab Riigikogu Kantselei Riigi valimisteenistus.
Ülevaade eelarve kasutamisest
2023. aastal toimusid Riigikogu XV koosseisu valimised ning sellega seotud Riigikogu liikmete
lahkumishüvitiste väljamaksmine. Tegevuskulude eelarve kasutamist mõjutas uue koosseisu
käivitamine ja fraktsioonide sekretariaatide teenistuskohtade planeeritust hilisem täitmine.
Samuti mõjutas eelarve kasutamist mitmete personaliotsingu konkursside luhtumised ning
22
tühistamisega lõppenud või objektiivsetel põhjustel järgmisesse eelarveaastasse nihkunud
riigihanked.
Põhjaliku ülevaate Riigikogu valitsemisala 2023. aasta tegevustest saab Riigikogu Kantselei
vastava aasta tegevusaruandest.
2024. aastal toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Kõik üksused jätkavad planeeritud
tegevusi olemasoleva eelarvega. . Seni on eelarve olnud piisaval tasemel.
Olulisemad tegevused ja rahalised väljakutsed 2024. aastal on seotud investeeringutega.
Aastal 2025 mõjutavad eelarvet üldmajanduslikud tegurid ehk peamiselt inflatsioon ja teenuste
hindade kasv ning pidev palkade tõus. Eelarve kasutamist mõjutab hindade tõus eelkõige
järgmistes valdkondades: kommunaalkulude tõus, IT riistvara ja IT tarvikute hinnatõus sõltuvalt
toodetest 10-25%, tarkvara litsentside hindade kasv 20%, välislähetuste kulude kasv (globaalse
olukorra tõttu on hüppeliselt suurenenud välissuhtlus ning suurenenud on lähetuste kestus ja
kulud) ja rahvusvaheliste liikmemaksude hinnatõus (lisarahastus saadi RES 2024-2027
protsessis).
Tulenevalt riigi rahanduse keerulisest seisust täiendavaid vahendeid püsikulude katteks 2025.
aastaeelarvesse eraldi ei taotletud. Siiski on mitmeid valdkondi, mis pikemas perspektiivis
vajavad täiendavat tähelepanu.
Palkade mahajäämus on käesoleval hetkel võrreldavate avaliku sektori töökohtadega
Riigikogu Kantseleis keskmiselt 15%. Konkurentsivõimelise töötasu pakkumiseks tuleb
sellele teemale järgmisel aastal tähelepanu pöörata.
Riigikogu hooned vajavad kapitaalremonti, et tagada igapäevaselt hästi toimiv
töökeskkond.
Erinevad IT süsteemid vajavad uuendamist (sh Riigikogu töö tagamiseks ja valimiste
korraldamisega seotud süsteemid). Riigikogu teenindamise efektiivsemaks muutmiseks
tuleb panustada tehisaru ja teiste tänapäevaste lahenduste kasutamisse seal, kus see
osutub võimalikuks.
23
3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 14. Riigikogu Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 9. Riigikogu Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -31 512 -35 065 -33 815 1 249 -4%
Tööjõukulud -21 344 -20 396 -21 259 -863 4%
Majandamiskulud -5 399 -8 980 -8 951 29 0%
Sotsiaaltoetused -2 -3 -3 0 0%
Muud toetused -2 102 -2 848 -303 2 545 -89%
Põhivara amortisatsioon -1 789 -1 352 -2 494 -1 142 84%
Käibemaks -876 -1 486 -805 680 -46%
2025. aasta kulude ja toetuste eelarve väheneb võrreldes 2024. aastaga 4%. Vähenemine on
seotud asjaoluga, et 2024. aasta eelarves kajastusid Euroopa Parlamendi valimise korraldamise
ja läbiviimisega seotud ühekordsed kulud summas 2 680 tuhat eurot.
Tööjõukuludest 52% kogumahus 11 083 tuhat eurot kasutatakse Riigikogu liikmetele tasude
maksmiseks vastavalt Riigikogu liikme staatuse seadusele ja Kõrgemate riigiteenijate
ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud summas nähakse ette kuue fraktsiooni,
üheteistkümne alalise komisjoni, kolme erikomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning
sellega seotud maksudeks. Samuti kajastuvad tööjõukuludes Riigi valimisteenistuse ja
Arenguseire Keskuse teenistujate tasud ja Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni
liikmete tasud koos maksudega.
Tööjõukulude kasv summas 863 tuhat eurot tuleneb peamiselt Riigikogu liikmete palkade
indekseerimisest (kasv 635 tuhat eurot) ning Riigi valimisteenistuse ja Arenguseire Keskuse
tööjõukulude eelarve suurenemisest.
Majandamiskulude aastasest eelarvest 3 150 tuhat eurot ehk 35% kasutatakse Riigikogu liikme
staatuse seadusest tulenevate hüvitiste maksmiseks (eelarve kasv 156 tuhat eurot) ning 65%
24
peamiselt Kantselei, tema üksuste ja Erakondade rahastamise järelevalve
administreerimiskuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks, välissuhtlusega seotud kuludeks ning
IT ja muude põhitegevusega seotud kuludeks (eelarve vähenemine 190 tuhat eurot).
Riigi valimisteenistuse majandamiskulude eelarves kajastub Riigi Infosüsteemi Ameti
valimistega seotud tarkvaradega seotud majandamikulu summas 1 380 tuhat eurot.
Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus
teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1
500 eurot on püsinud muutusteta.
Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele
planeeritud 135 tuhat eurot 2025. aastal toimuva kohalike omavalitsuste volikogude valimise
korraldamiseks. Eelarve vähenes 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste korraldamise ja
läbiviimisega seotud ühekordse rahastuse tõttu.
Liikmemaksud - Riigikogu on 10 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti
Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni
Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee.
Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt. Kasv on
seotud peamiselt elektroonilise valimise läbiviimisega seotud tarkvarade maksumuse
suurenemisega.
3.1.2 Investeeringud
Investeeringuid on 2024. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu valduses Tallinnas Toom-
Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks.
Tabel 10. Riigikogu Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -825 -4 993 -6 452 - 1 458 29%
IT investeeringud -272 -2 003 -2 003 0 0%
Kinnisvara -415 -2 090 -3 938 -1 848 88%
Riigikogu hoonete renoveerimine -415 -2 090 -3 938 -1 848 88%
Käibemaks -138 -900 -511 390 -43%
Olulisemad investeeringud 2025. aastal on järgmised:
Riigikogu saali hääletussüsteemi väljavahetamine;
Uue eelnõude menetlemise süsteemi hankega alustamine;
Toom-Kooli 9 hoone rekonstrueerimise jätkamine;
Valimiste korraldamisga seotud infosüsteemide arendamine ja turvalisuse
suurendamine.
25
2024. ja 2025. aasta IT investeeringute eelarves kajastub valimistega seotud infosüsteemide
arendus summas 1 720 tuhat eurot, mida tehakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA).
Vastav finantseerimine antakse eelnimetatud asutusele üle vastava aasta riigieelarve seaduse
muudatusega.
2024. aasta kinnisvarainvesteeringute all kajastub aadressil Toom-Kooli 9 hoone
rekonstrueerimiseksplaneeritud rahaline maht, kuid seoses esimese projekteerimishanke
luhtumisega lükkus kogu projekti ajagraafik poole aasta võrra edasi. Riigikogu Kantselei on
esitanud taotluse 1 900 tuhande euro tõstmiseks aastast 2024 aastasse 2025. Kuna 2024. aasta
riigieelarve seaduse muudatused ei ole veel jõustunud, kajastub eelnimetatud summa
investeeringute eelarves nii aastas 2024 kui ka aastas 2025.
26
3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide
täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea riigisisest ja -välist
suhtlemist ning nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega,
valmistab ette õigusakte. Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise vastavalt
Vabariigi Presidendi ametihüvede seadusele ning täidab teisi ülesandeid.
Kantselei teenistuskohtade arv on 61, millest täidetud on 57 ning vakantseid teenistuskohti on
neli.
3.2.1 Tulud
Tabel 11. Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 149 28 28 0 0%
Saadud toetused 109 0 0 0 0%
Tulud majandustegevusest 40 28 28 0 0%
Tulud majandustegevustest
Tuludes kajastatakse saadud toetusi ja toitlustusest saadavat omatulu.
2023. aastal lisandus tuludesse struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
visiitide haldussüsteemi arendamiseks.
Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele.
27
3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates
Tabel 12. Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -5 753 -5 990 -6 805 -814 14%
Tööjõukulud -2 759 -2 793 -2 819 -26 1%
Majandamiskulud -2 281 -2 527 -3 167 -640 25%
Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0%
Muud toetused -228 -228 -228 0 0%
Põhivara amortisatsioon -176 -137 -137 0 0%
Käibemaks -302 -304 -452 -148 49%
Tööjõukulude kasv on tingitud presidendi palga, pensioni ja esindustasude (majandamiskulude
hulgas) suurenemisest, sest tulenevalt kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seadusest,
korrigeeritakse neid kulusid kord aastas.
Kantselei teenistujate palgad on võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonide ja täitevvõimu
asutustega märkimisväärselt madalamad, mille tõttu on keeruline leida presidendile nõunikke
ning värvata lahkuvate teenistujate asemele uusi. Kantselei teenistujatest ligi 20% on üle 60-
aastased.
Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.
Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi
Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva
presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast.
Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt
Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele.
28
Pensionid jagunevad toitjakaotuspensiniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi
ametipensioniks (makstakse kolmele isikule).
Majandamiskulude suurenemise on peamiselt tinginud Arraiolose formaadi riigipeade
kohtumisest, mille korraldamise kohustus on 2025. aastal Eestil.
Arraiolose tippkohtumise formaat loodi 2003.aastal Portugali presidendi Jorge Sampaio poolt
Arraiolose linnas, formaat koondab Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead, kellel ei ole
põhiseaduse kohaselt täidesaatvat võimu ja kes ei osale EL Ülemkogul.
Tänaseks kuuluvad nn Arraiolose gruppi 15 riigipead: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Eesti,
Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Poola, Portugali, Sloveenia ja Malta.
Traditsiooniliselt kogunetakse kord aastas, peamiselt sügishooajal. 2023.aastal toimunud
tippkohtumisel otsustati 2025. aasta tippkohtumine korraldada Tallinnas.
Vabariigi Presidendi ülesanded on kirjas EV põhiseaduses. Nende hulka kuuluvad nii välisuhtlus
kui siseriiklike sündmuste ja tseremooniate korraldamine. Presidendi ülesannete täitmiseks
vajalik eelarve püsinud samal tasemel mitmeid aastaid.
Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-vastuvõtu korraldamise eelarve on püsinud samal tasemel
peaaegu 10 aastat va EV100 tähistamise aastal.
Lahkuva presidendi kuludeks on aga kantselei eelarvesse määratud fikseeritud summa, mida
hiljem ei korrigeerita (erinevalt nt pensionitest), kuigi kulud suurenevad. Seetõttu tuleb
kantseleil teenindada kasvavate hindade tingimuses nii ametisolevat kui endisi presidente
samast eelarvest. Sellest tulenevalt kahaneb ametis oleva presidendi ülesannete täitmiseks
kasutatav summa aasta-aastalt, et katta elukalliduse tõusust tingitud suurenevaid endiste
presidentide kulusid. See aga omakorda vähendab ametisoleva presidendi võimalusi oma tööd
parimal viisil ja soovitud mahus.
Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu
kutsutud institutsioonidele:
SA Eesti Koostöö Kogu,
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu,
Eesti Kodukaunistamise Ühendus,
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum,
MTÜ 20. Augusti Klubi.
3.2.3 Investeeringud
Investeeringuna on planeeritud A. Weizenbergi 30 ja 39 soojussõlme ehitus.
29
Tabel 13. Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -420 0 -205 -205 100%
Inventar -18 0 0 0 0%
IT investeeringud -143 0 0 0 0%
Kinnisvara -189 0 -168 -168 100%
Vabariigi Presidendi Kantselei
-189 0 0 0 0%
peahoone
Käibemaks -70 0 -37 -37 100%
Soojusõlm 0 0 -168 -168 100%
30
3.3 Riigikontroll
Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu audiitor, kelle ülesanne on
uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle
eest talle pakkunud. Riigikontrolli töö tulemused on suunatud Riigikogule, valitsusele ja
avalikkusele.
Riigikontroll koostab igal aastal Riigikogule esitamiseks kokkuvõtliku aruande – ülevaate riigi
vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. See on Riigikontrolli põhiseaduslik
kohustus. Samuti annab Riigikontroll igal aastal hinnangu riigi raamatupidamise aastaaruande
õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigikontroll teeb nii finants- kui ka tulemusauditeid,
koostab analüüse ja märgukirju.
Riigikontrolli aastaülevaade Riigikogule keskendub 2025. aastal transpordivaldkonnale.
Aastaaruandes leiab käsitlemist maakondliku ühistranspordiga seonduv, riigiteede rahastamise
jätkusuutlikkus, raudteede ja maanteede ohutusküsimused, ehitusmaavaradega varustamise
kindlus. Riigikontroll puudutab ka avaliku raudtee rahastamist ja arendamist.
Praegu on 2025. aastaks kavandatud auditid valdkondades nagu riigi tegevus inseneride
järelkasvu tagamisel, tervishoiuteenuse dokumenteerimine, vabatahtlike kasutamine
siseturvalisuse tagamisel, ööpäevaringse erihooldusteenuse korraldus jm.
Riigikontroll jätkab 2025. aastal intensiivselt Rail Balticu raudtee rajamise edenemise ja esile
kerkivate probleemide seiret ning peab ühendust Läti ja Leedu kõrgeimate auditiasutustega, et
kavandada Balti riikide koostöös jätkuauditeerimist raudteeprojekti asjus.
3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 15. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
31
Tabel 14. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -5 771 -5 909 -6 015 -107 2%
Tööjõukulud -4 236 -4 207 -4 377 -169 4%
Majandamiskulud -1 235 -1 374 -1 319 56 -4%
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0%
Põhivara amortisatsioon -76 -79 -75 4 -5%
Käibemaks -224 -248 -245 3 -1%
Riigikontrolli eelarve kogumaht 2025. aastal on ca 6,02 miljonit eurot, millest ca 5,55 miljonit
on piirmääraga kulud ja ca 0,47 miljonit eurot arvestuslikud kulud (riigikontrolöri tasu,
käibemaks ja amortisatsioon).
Riigikontrolli eelarvest enamiku ehk ca 73% moodustavad palgakulud.
2025. aasta arvestuslike kulude all kajastub seadusest tulenev riigikontrolöri palgakulu koos
maksudega summas ca 130 000 eurot ja piirmääraga kulude all Riigikontrolli teenistujate
palgafond koos maksudega 4,247 miljonit eurot.
Riigikontrolli auditivõimekuse hoidmiseks on vajalik tagada oma teenistujatele tööturul
konkurentsivõimeline palk. Riigikontrolli eelarvele avaldab kõige rohkem mõju palgasurve.
Palgakonkurentsis püsimiseks on Riigikontroll juba aastaid keskendunud koosseisu
optimeerimisele ning siiani püüdnud hoida palka konkurentsivõimelisena suuremas osas
asutusesiseste ümberkorraldustega. Majandamiskulude väga väikest osakaalu ja aastate
jooksul rakendatud kulude kokkuhoidu arvestades ei ole Riigikontrollil võimalik palgakulusid
majandamiskulude kokkuhoiuga katta.
Riigikontrolli majandamiskulud jagunevad suures plaanis kaheks: hoone rendimaksed ja
ülalpidamiskulud Riigi Kinnisvara ASile ning muud majandamiskulud (info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud,
välissuhtlusega seotud kulud, välisaudiitori kulud jm).
Majandamiskuludest ca 52% ehk ca 0,67 miljonit eurot moodustavad Riigikontrolli hoone
rendimaksed Riigi Kinnisvara ASile ja kõik ülejäänud majandamiskulud kokku on ca 0,63 miljonit
eurot.
32
3.4 Õiguskantsleri Kantselei
Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja
seadustest tulenevate ülesannete täitmisel.
Õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon (põhiseaduse XII peatükk, §§ 139-145),
ametiisik, kelle ülesanded on ammendavalt loetletud Õiguskantsleri seaduses (§1). Tema
keskne funktsioon on järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse
üle.
Õigusvahemehe ehk ombudsmanina kontrollib ta hea halduse tava ning isikute põhiõiguste ja
vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt. See tähendab, et
kui üksikisiku või ettevõtja hinnangul on mõni riigiasutus teda ebaseaduslikult või ebaväärikalt
kohelnud, siis saab ta avalduse või kaebuse vormis paluda õiguskantsleril sündinud
ebaseaduslikkus või -õiglus kõrvaldada.
Õiguskantsler täidab Eestis lasteombudsmani funktsiooni, mis väljendub laste ja noorte õiguste
kaitsmises ja nende õiguste edendamises kooskõlas ÜRO Laste Õiguste Konventsiooniga.
Samuti täidab õiguskantsler Riigikogu otsusel ÜRO Pariisi põhimõtetest tulenevaid Eesti riikliku
inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid ning kaitseb puuetega inimeste õigusi
kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooniga.
Samuti on õiguskantsler Eestis ÜRO Isikute Väärkohtlemise Vastase Konventsiooni
ennetusasutus. Selleks viib õiguskantsler läbi regulaarseid kontrollkäike asutustesse, kus
inimeste põhiõigusi ja -vabadusi vähemal või suuremal määral piiratakse –
kinnipidamisasutused, erihooldekodud, haiglate kinnised psühhiaatriaosakonnad haiglates,
arestikambrid, üldhooldekodud jne.
Kõigi viidatud rahvusvaheliste konventsioonide Eesti sõltumatu järelevalveasutusena koostab
õiguskantsler perioodilisi Eestit käsitlevaid raporteid ning osaleb ÜRO vastavate komiteede ja
allkomiteede tegevuses.
Lisaks teostab õiguskantsler järelevalvet nende täidesaatva riigivõimu asutuste
(Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, PPA, Riigiprokuratuur jne) üle, mis varjatult koguvad,
töötlevad ja kasutavad isikuandmeid ja nendega seotud teavet.
Mitmekesiseid ülesandeid täitev õiguskantsler kehastab väikeriigile iseloomulikku tõhusust ja
sünergiat: ombudsmani- ja järelevalveasutuse menetlused annavad sageli aluse
põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustele, kontaktid teiste riikide kolleegide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega võimaldavad õppida teiste riikide kogemusest. Enamikus
Euroopa Liidu riikides, sh Eestiga võrreldavates, täidab Õiguskantsleri seaduses sätestatud
ülesandeid kaks või rohkem erinevat riigiasutust kordades suurema personali ja eelarvega.
Õiguskantsler on nelja rahvusvahelise organisatsiooni liige: Rahvusvaheline Ombudsmanide
Instituut, Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide
33
Euroopa ja maailma võrgustik. Lisaks on viimasel kuuel aastal tõhusalt tegutsenud Põhjamaade
ja Balti riikide ombudsmanide regionaalne mitteametlik koostööformaat. Nende
organisatsioonide töös osalemine eeldab lisaks iga-aastaste liikmemaksude tasumisele
välislähetusi, samuti rahvusvaheliste ürituste korraldamist Eestis. Õiguskantslerite
kahepoolseid kontakte ja vajadusel visiite korraldatakse eelkõige nende riikidega, kellega Eesti
arendab süvendatud koostööd ja soovivad süvitsi õppida Eesti kogemustest või vajavad muul
viisil ametiabi (Ukraina, Gruusia jt).
Õiguskantsler esitab igal aastal Riigikogule kirjalikult oma tegevuse ülevaate, tutvustab seda
Riigikogu täiskogu istungil ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele. Õiguskantsleri tegevuse
ülevaatega perioodil 1. september 2023 – 31. august 2024 saab tutvuda siin.
Õiguskantsleri Kantseleis kui õiguskantslerit teenindavas riigiasutuses töötas 1. septembri 2024
seisuga 47 teenistujat ja töötajat, neist 8 osakoormusega, ühe teenistuja leidmiseks oli käimas
avalik konkurss. Organisatsiooniliselt on kantselei jaotatud juhtkonnaks, viieks sisuliste
küsimustega tegelevaks osakonnaks, õigusteenistuseks ja üldosakonnaks. Teenistujate ja
töötajate koguhulk on pärast 2015. aastal läbi viidud struktuurireformi püsinud aastate lõikes
võrdlemisi stabiilsena, täisajaga hõivatud töökohti on olnud 39-43 vahel.
Õiguskantslerile, tema asetäitja-nõunikule ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujatele on
Õiguskantsleri seadusega kehtestatud tegevuspiirangud (§§ 12, 13, 39 ja ametinõuded (§§ 6,
38). Õiguskantsler nimetab oma nõunike hulgast Vabariigi Valimiskomisjoni liikme ja
asendusliikme ning osaleb kas ise või oma nõuniku vahendusel Kohtute Haldamise Nõukoja
töös.
Õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmine nii väikese koosseisuga eeldab, et iga
õiguskantsleri nõunik peab olema algatusvõimeline oma õigusvaldkonna tippspetsialist, kes
suudab tema vastutusalasse kuuluva küsimuse lahendada ja laitmatus eesti keeles kirjalikult
vormistada iseseisvalt otsast lõpuni. Selliste isikuomaduste ja oskustega spetsialistide suhteline
nappus Eestis toob Kantseleile ja selle eelarvele kaasa pideva palgasurve võrdluses teiste
tipptasemel juriste vajavate riigiasutuste ja erasektori ettevõtetega. Tööprotsesside
optimeerimise lagi on praeguseks saavutatud, ülesannete kvaliteetseks ja seadusega ette
nähtud viisil täitmiseks vajalike teenistujate motiveerimine ja vajadusel asendamine eeldab
aastatel 2026-2028 personalikulude eelarve kasvu vähemalt riigi keskmise palgatõusu ulatuses.
Õiguskantsleri Kantselei hoone (Kohtu 8, Tallinn) kuulub RKAS-ile, toimimiseks vajalikke
teenuseid (kinnisvarahaldus, IT, raamatupidamine ja personal) kasutab Kantselei lepingulisel
alusel vastavate riigiasutustega (RIK, RIT, RKAS, RTK).
34
3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 16. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 15. Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -3 292 -3 463 -3 495 -32 1%
Tööjõukulud -2 571 -2 580 -2 588 -7 0%
Majandamiskulud -601 -730 -755 -25 3%
Muud toetused -16 -11 -11 0 0%
Käibemaks -104 -141 -141 0 0%
Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu- ja kinnisvara kulude kasvu
tõttu. Õiguskantsleri palk tuleneb kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest.
2023. aasta majandamiskulude alatäitmise põhjuseks on hädavajalikuks IT-arenduseks
planeeritud vahendite kasutamata jätmine tööde kavandatust suurema mahu ja riikliku IT-
arendaja suure koormuse tõttu.
Kohtu 8 hoone remonttööde mahust tulenevalt on järgnevaks eelarve aastaks kavandatud
majandamiskulus remondifondi suurenemine.
Muude toetustena on kajastatud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud. 2023. aastal
lisandus erakorraline täiendav liikmemaks inimõiguste institutsioonide võrgustikult.
35
3.5 Riigikohus
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Kohtu pädevus ja ülesanded on sätestatud
põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus
kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 2023. aastal esitati Riigikohtusse
3001 menetlustaotlust, millest 46 oli põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Taotluste üldarv
vähenes aastaga 0,33%, kusjuures põhiseaduslikkuse järelevalve asjade hulk suurenes peaaegu
neli korda (https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika). Lisaks õigusemõistmisele on
Riigikohtul oluline roll tagamaks õigusemõistmise korrakohane toimimine terves
kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja
kohtupraktikat kujundades.
Riigikohus korraldab kogu kohtusüsteemi kohtunikke hõlmavate kõikide omavalitsuskogude
tööd. Seadus kohustab kord aastas läbi viima kohtunike täiskogu, kuhu kuuluvad kõik riigi
kohtunikud. Samuti on Riigikohtu vastutada kogu kohtusüsteemi teenindava kohtunikueksami
komisjoni töö. Riigikohus korraldab kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, eetikanõukogu ja
koolitusnõukogu tööd.
Omavalitsusorganite tööks vajalike tingimuste loomine on Riigikohtul kohtute seaduse alusel
kohustus koolitada kohtunikke. 2023. aastal toimus 68 koolitust 88 koolituspäeval. Koolitustel
osales kokku 234 kohtunikku, võrreldes 2022. aastaga suurenes kohtunike osalus 11%. 2023.
aastal osalesid koolitusel kõik 2023. aastal tööd alustanud kohtunikud.
Riigikohus korraldab ka kohtunike ja kohtujuristide väliskoolitusi. Väliskoolitusi toimus 2023.
aastal kokku 58, need toimusid peamiselt koostöös Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku ja
Euroopa Liidu Õiguse Akadeemiaga (Eesti on patroonriik). Justiits- ja Digiministeeriumi
sõlmitud lepingu alusel korraldab Riigikohus I ja II astme kohtute kohtuteenistujate koolitusi.
Mitmepoolsete kokkulepete kaudu on osadele koolitustele juurdepääs ka Eesti Advokatuuri
liikmetel ja prokuratuuri töötajatel, mis annab võimaluse osaleda samas proportsioonis nende
organisatsioonide koolitustel ka kohtunikel.
Riigikohtu eestvedamisel toimub kogu kohtuvaldkonna välissuhtlus. Riigikohus on 9
rahvusvahelise organisatsiooni liige, sh kolme organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks pidevale
suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud jm andmevahetus)
korraldatakse regulaarselt ka mitmeid kohtumisi ja ühisseminare.
Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukoda on
kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu. Riigi olulisemad ning kogu
kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse eelnevalt läbi ning
kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad lisaks
Riigikohtu esimehele viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks
Riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja.
Justiits- ja Digiminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.
36
Riigikohtu struktuur ja personal
Riigikohtu struktuur jaguneb vahetult õigusemõistmisega tegelevaks osaks (kohtu esimehe
juhtimisvaldkond) ja õigusemõistmist toetavaks struktuuriks (kohtu direktori juhtimisvaldkond).
Õigusemõistmisega tegelevad halduskolleegium, tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kolleegiumi kohtunikke toetavad nende töös
Riigikohtu nõunikud, kellele esitatavad kvalifikatsiooninõuded vastavad kohtunikuks
kandideerimise nõuetele.
Lisaks kuulub kohtu esimehe juhtimisvaldkonna alla kohtute ülene kommunikatsioonijuht ja
esimehe nõunik. Kohtute ülese kommunikatsioonijuhi töötasuvahendid kaetakse Riigikohtu
eelarvest.
Õigusemõistmist toetavad struktuuriüksused on üldsosakond (sekretärid, tõlgid, arhiiv), IT-
osakond, õigusteabe- ja koolitusosakond, majandusosakond ning personali- ja
kommunikatsiooniosakond. Lisaks kuulub kohtudirektori juhtimisvaldkonna alla kohtu
finantsjuht ja andmekaitsespetsialist.
Riigikohtu puhul on vältimatu, et õigusemõistmisega seotud personali kvalifikatsioon saab olla
ainult kõrgeim. See on ka vältimatu eeldus tööprotsesside optimeerimiseks ja lõppkokkuvõttes
suurema tõhususe saavutamiseks. Riigikohus on ajavahemikul 2015-2022 tegutsenud
eelarvelise piiratuse tingimustes ning kohtumenetluse kvaliteedi ja efektiivsuse hoidmine on
toimunud peamiselt sisemiste ressursside arvel. Alates 2019. aastast, kui muudeti kohtunike
palkade indekseerimist, on Riigikohus olnud ennekõike just õigusemõistmisega seotud muu
personali kulude osas alafinantseeritud (erinevalt nt kohtujuristist ei ole Riigikohtu
kohtunõuniku palk indekseeritav). Alafinantseeringul on olnud ka mõningane positiivne mõju
tööprotsesside optimeerimisele – Riigikohtu teenistuskohtade arv on nelja aastaga vähenenud
14,9 % (106,5-lt teenistuskohalt 2021.a 90,65-le ametikohale 2024.a) ja vabanenud vahendid
on suunatud peamiselt õigusemõistmisega seotud personali töötasu suurendamiseks.
Seisuga 01.09.2024 on Riigikohtus 90,65 teenistuskohta, sh 19 riigikohtuniku kohta. Täitmata
ametikohti on kokku 11,35 (sh kolleegiumites 8,35). Tööjõu koguvoolavus vaadeldud perioodil
on olnud kokku 59,4% (2021. aastal 20,05; 2022. aastal 11,6%; 2023. aastal 16,3 ja 2024. aasta
8 kuuga 11,02%).
2024. aasta esimese 8 kuuga on tehtud tugistruktuuris veel täiendavaid muudatusi, mis võiksid
rahalise kokkuhoiuna mingil määral leevendada majandamiskulude kasvu (kallinemine) 2025.
aastal, aga selline tegevus ei ole jätkusuutlik.
2023. aastal lepiti kokku kohtute ühises palgaskaalas, et tagada nõutava kvalifikatsiooniga
personaliga komplekteeritus ja samas kohtusüsteemi siseselt õiglane ja motiveeriv töö
tasustamine. Selle kohaselt peaks Riigikohtu kohtunõuniku töötasu olema 80-85% I astme
kohtuniku ametipalgast. Riigikohtu kohtunõuniku keskmine palk moodustab I astme kohtuniku
37
ametipalgast 2024. aastal 63% ja 2025. aastal 61%, seda ka eeldusel, et kõiki ametikohti ei
komplekteerita. Samas I ja II kohtuastmes kohtujuristide ja kohtuniku abide palgad
indekseerimise tõttu kasvavad, mis halvendab konkurentsiolukorda ka kohtusüsteemi siseselt.
2024. aasta negatiivse lisaeelarvega vähenesid Riigikohtu vahendid 29 459 euro võrra jooksvas
aastas.
3.5.1 Tulud
Riigikohus kogub seadusest tulenevalt kohtuasjadelt riigilõive. Omatulud koosnevad peamiselt
kirjanduse müügist ning töökoha rendist.
Seoses menetlusseadustike muutustega asendusid varem Riigikohtule tasutud kautsjonid
riigilõivudega ning neid tasutakse riigilõivuseaduse alusel.
Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud menetlusosaliste jaoks
selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga samuti lihtsamalt
administreeritava korraldusega.
Tabel 16. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 360 351 342 -10 -3%
Saadud toetused 44 38 29 -9 -23%
Riigilõivud 290 310 310 0 0%
Tulud majandustegevusest 4 3 3 -1 -24%
Muud tulud 22 0 0 0 0%
38
3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 17. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 17. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -6 971 -6 917 -6 962 -45 1%
Tööjõukulud -5 678 -5 784 -5 805 -21 0,4%
Majandamiskulud -911 -778 -802 -24 3%
Muud toetused -11 -14 -11 3 -21%
Põhivara amortisatsioon -226 -215 -211 4 -2%
Käibemaks -145 -126 -133 -7 5%
Riigikohtu kogutaotlus, mis lähtus kokkulepitud õigusemõistmise tõhustamise kavast ja
kohtusüsteemis tervikuna plaanitavatest ümberkorraldustest rahuldati 87,7 % ulatuses. Selle
tõenäoliseks tagajärjeks on kohtusüsteemi kui terviku kulude suurenemine tulenevalt
vajadusest komplekteerida rohkem kohtunike kohti ja/või menetlusaegade pikenemine
keskmiselt 12-15 päeva.
Riigikohtu kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 1%.
Riigikohtu eelarvest 83% moodustavad tööjõukulud. Töötasudena näidatud summa sisaldab
41% kohtunike töötasu ja 59% kohtunõunike ja tugistruktuuri töötasu vahendeid aga ka
kohtunike koolitusteks sõlmitavate töövõtulepingute tasusid ning erisoodustustena
käsitletavaid kulusid.
Riigikohtu majandamiskuludest kaetakse hoone korrashoiuga seotud väljaminekud, jooksvad
kommunaal- ja muud sisse ostetavad teenused, samuti infotehnoloogilised kulud, lähetus- ja
koolituskulud, posti- ja tõlkekulud, välissuhtlusega seotud tegevused jne. Iga-aastaselt antakse
välja kohtute aastaraamatut, mida rahastatakse Riigikohtu eelarvest.
39
Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile
tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute
Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning
Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta.
40
3.6 Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv
ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ning
kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud.
Joonis 18. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 18. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
KULUD -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 -210 296 7%
Euroopa Liidu makse -374 461 -357 725 -378 749 -21 024 6%
Vabariigi Valitsuse reservid 0 -74 951 -166 658 -91 707 122%
Kohaliku omavalitsuse üksuste
-647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1%
toetusfond
Kohaliku omavalitsuse üksuste
-107 370 -135 126 -130 115 5 011 -4%
eelarvete tasandusfond
Kohaliku omavalitsuse üksustele
-1 762 546 -1 948 353 -2 045 714 -97 361 5%
edasiantavad maksud
Euroopa Liidu makse
Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeeritud summaga
2025. aastal veidi suureneb, sest kiirenevad väljamaksed riikidele ühtekuuluvuspoliitika
programmidest (lõppenud on 2014-2020 perioodi vahendite kasutamine ning 2021-2027
perioodi maksed hakkavad saavutama perioodi tiputaset). Lisaks on Eesti makse prognoositav
tollimaksude osa 2024. aastaga võrreldes pisut suurem (75% tollimaksudest makstakse EL
eelarvesse).
EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraamistiku alusel, milles on
lepitud kokku eri poliitikavaldkondade maksimaalsed rahalised vahendid igal aastal. 2024. aasta
41
alguses uuendas komisjon EL pikaajalise eelarve 2021-2027, luues ühtlasi Ukraina rahastu, et
tagada 2024-2027 aastatel jätkuv toetus Ukrainale ning katta EL taastekava rahastamiseks
võetud ELi laenu kasvanud intressikulud. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL
eelarve programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri programmidest tehtavad
väljamaksed aasta-aastalt muutuvad. Teiseks sõltub makse suurus riigi osakaalust eelarve
rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang)
osakaalust EL RKT-s ja väiksemal määral ka sellest palju riigis tollimakse kogutakse. Kuna Eesti
RKT inimese kohta läheneb aasta-aastalt EL keskmisele tasemele, kasvab pikaajaliselt ka Eesti
osakaal EL eelarve rahastamises.
EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:
RKT põhised sissemaksed – umbes 72% tuludest;
Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 12% tuludest;
EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 12%
tuludest;
Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend – umbes 4% tuludest.
Vabariigi Valitsuse reservid
Tabel 19. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Vabariigi Valitsuse reservid5 0 -74 951 -166 658 -91 707 122%
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv 0 -16 876 -14 440 2 436 -14%
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond 0 -2 000 -2 000 0 0%
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv 0 -56 075 -150 218 -94 143 168%
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud
kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle
kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondi maht võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeerituga 2025. aastal ei muutu.
Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks
vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite
eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning reservi
kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv
kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele.
5
Vabariigi Valitsuse reservide kasutus kajastatakse riigieelarve täitmises põhiseaduslike institutsioonide,
Riigikantselei ja valitsemisalade eelarve täitmises.
42
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite maht võrreldes 2024. aasta eelarvesse
planeerituga 2025. aastal veidi väheneb, kuna ettenägematute kulude vajadust hinnatakse
väiksemaks.
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse on kavandatud tegevused, kus
valitsemisaladel pole teada tegevuste täpne rahaline maht või detailne tegevuste kava.
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite koosseisu on 2025. aastaks kavandatud
suuremad eraldised:
riigipoolseks AS Eesti Raudtee kahjumi katmiseks tulenevalt raudteeseaduses sisalduvast
riigi kohustusest tagada tavapärastes äritingimustes avalikku raudteed majandava
raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal (34,9 mln eurot);
laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste investeeringuvajaduste elluviimiseks
(21,5 mln eurot);
idapiiri maismaataristu 2025. aasta lõpuks väljaehitamisega jätkamiseks (16,9 mln eurot);
Riigilaevastiku tegevuskulude ja investeeringuvajaduste katmiseks (14,5 mln eurot);
Euroopa Rahurahastu potentsiaalse täiendava sissemakse katmiseks (11,7 mln eurot).
Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse kavandatud tegevustest
asub lisas 5.
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond
Tabel 20. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1%
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1%
sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -468 302 -494 763 -494 763 0 0%
sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate
-15 000 -16 000 -16 000 0 0%
tööjõukulude toetus
sh huvihariduse ja -tegevuse toetus -10 250 -10 250 -9 225 1 025 -10%
sh kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0%
sh üle antud endiste riigiteede toetus -64 -79 -128 -49 63%
sh raske ja sügava puudega lastele abi
-2 650 -2 650 -2 650 0 0%
osutamise toetus
sh matusetoetus -4 000 0 0 0 0%
sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -21 306 0 0 0 0%
sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -45 747 -38 582 -43 231 -4 649 12%
sh rahvastikutoimingute hüvitis -1 127 -1 127 -1 127 0 0%
sh sõjapõgenike ja kõrgenenud
-10 430 0 0 0 0%
energiakuludega toimetulemise toetus
43
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
sh pikaajaline hooldus -39 200 0 0 0 0%
sh vaimse tervise teenuse toetus 0 0 -1 542 -1 542 0%
Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja
toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike
elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite
kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud
konkreetseteks otstarveteks.
Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest
saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse kulude tõusu on mõjutanud nii toimetulekupiiri
tõus 2022. aasta juunist 200 eurole kui ka ukraina sõjapõgenikud.
Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate
tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja
eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -
vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist) ning kultuurilisteks
õppekäikudeks. Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste
arvu muutustest ning selgub 10.11.2024 EHISe andmete põhjal.
Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede
jooksval hooldamisel ning ehitamisel.
Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud
teede hooldus vajalikul tasemel.
Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku
omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-
aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda
mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-,
täppisteadused ja tehnoloogia.
Suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande
seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust
kasutada suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või
muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või hooldus-
ja abivajadusest tulenevat lisavajadust.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi
vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne)
täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate
vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning
44
üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite
arvu alusel.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse
üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse
omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui
omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või
sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja
töötasu alammäärast.
Vaimse tervise toetus on toetusfondi 2025. aastast lisandunud meede. See võimaldab KOV-del
pakkuda kodulähedast psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi seal elavatele inimestele.
Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise
võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad.
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud
Tabel 21. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat
eurot
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kohaliku omavalitsuse üksustele
-1 762 546 -1 948 353 -2 045 714 -97 361 5%
edasiantavad maksud
Tulumaks -1 688 521 -1 874 172 -1 950 314 -76 142 4%
Maamaks -59 169 -58 000 -80 000 -22 000 38%
Keskkonnatasud -14 832 -16 066 -15 285 781 -5%
Liikluskaamerate trahvitulu -24 -115 -115 0 0%
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse.
Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel.
Kohalikele omavalitsustele kantakse 2022. aastast edasi 50% nende automaatsete
liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas
Tallinnal.
Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja 2. osa tulude peatükist.
45
3.7 Riigikantselei
Riigikantselei keskendub 2025. aastal kriisivalmiduse ning riigikaitselise ja julgeolekualase
olukorrateadlikkuse parandamisele ning avaliku sektori innovatsiooni ja koosloomevõimekuse
ja andmepõhise otsustamise arendamisele.
3.7.1 Tulud
Välistoetuste maht on 2025. aastal 4 mln eurot, millega toetatakse avaliku sektori innovatsiooni
ja koosloomevõimekust.
Tabel 22. Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Tulud kokku 982 6 043 4 166 1 877 -31%
Saadud toetused 981 6 043 4 166 1 877 -31%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021–
2027).
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ ja
Euroopa Liidu erieesmärkide „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste
tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning „Aruka spetsialiseerumise,
tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme „Avaliku sektori
innovatsiooni võimekuse tõstmine“ tegevuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3 toetused on 2025. aastal
kokku 4,17 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks kogu perioodil
on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad parandada avaliku sektori
innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nutikad lahendused,
mida saab avalikus sektoris kasutusele võtta ning suurendada avaliku sektori juhtide pädevust
ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena. Finantseeritakse järgmisi
tegevusi:
Avaliku sektori innovatsiooniprojekte Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste
leidmiseks ning analüüse ja tööriistu innovatsiooni ja arendustegevuste toetuseks.
Tippjuhtide ja nende järelkasvu arendustegevusi, mis keskenduvad innovatsiooni
edendava juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste,
sektoriteüleste koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu.
2025. aastal viiakse ellu järgmisi innovatsiooniprojekte:
vanglate turvalisuse tõhustamiseks uute lahenduste leidmine;
46
poliitikakujundamise otsuste ettevalmistamist toetav tekstiandmete targa otsingu
lahendus;
ligipääsetav 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile;
kohalikust toormest ligniini baasil jätkusuutlike süsinikuneutraalsete asfaltteekatendite
väljatöötamine ja rakendamine Viimsi valla näitel;
renoveerimismaratoni käivitamine ning energiamärgiste kvaliteedi tõstmine;
olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise
eksperimentaalarendus;
nutipoide võrgustiku arendamine Eesti mereolukorrateadlikkuse tõstmiseks ning
keskkonna jalajälje vähendamiseks;
kestliku toidusüsteemi rohefoor;
liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee
arendamine;
viiplemisrobot;
võrgustikupõhine riskianalüüs;
digitaalse õppevara ja –halduskeskkondade levikumudeli ja tehnilise prototüübi loomine;
autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem linnaruumis;
süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel;
taskusireen – 5G meediaedastus ohuteavituses;
raviteekondade andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine
vähiteekonna näitel;
CAR T rakuravi arendamine Eesti verevähi patsientidele;
digiVesi: digitööriistad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu juhtimiseks.
2024. aasta sügisel toimuva taotlusvooru tulemusel lisandub veel hinnanguliselt 5 - 7 uut
innovatsiooniprojekti.
3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Riigikantselei tulemusvaldkonna Riigivalitsemine eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib
ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid.
47
3.7.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine
Joonis 19. Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 20. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna mõõdikud
48
3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 23. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
Muutus,
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Riigivalitsemine -16 996 -21 336 -21 027 309 -1%
Vabariigi Valitsuse ja peaministri
-16 996 -21 336 -21 027 309 -1%
tegevuse toetamine
Vabariigi Valitsuse ja peaministri
-16 996 -21 336 -21 027 309 -1%
tegevuse toetamine
Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi
strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti
nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse
ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi
Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise
koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide
värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist.
Programmi kulude vähenemine on seotud ümberkorraldustega valitsuse ja peaministri
teenindamises. Muuhulgas hindame teenindamiseks vajalikke ressursse ja korraldame tegevusi
veelgi efektiivsemalt.
3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja
programmi tegevused
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Programmi eesmärk: Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid
otsuseid
Asutused, kes viivad programmi ellu: Riigikantselei
Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud
Tegevuste kirjeldus:
Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse
tagada head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2025 - 2028:
Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia “Eesti
2035” rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning
49
jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise ja
avatud valitsemise kompetentsikeskuseks.
Toetatakse “Eesti 2035” strateegias sihtide saavutamiseks tulevikuseire ja teiste
uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja
ettevõtetega.
Jätkatakse riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud
andemetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial.
Jätkatakse avaliku sektori innovatsiooni eestvedamist.
Jätkub koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks
nii riigisisestes kui ka Euroopa Liidu asjades riigi koosloome keskkonna väljatöötamine,
mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et
kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi.
Riigikantselei koordineerimisel töötatakse välja valitsuse Euroopa Liidu poliitika
prioriteedid aastateks 2025 - 2027 ning Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt
seatud eesmärkide saavutamist.
Euroopa Liidu õiguse rakendamise tagamiseks lisatakse direktiivide tähtaegseks
ülevõtmiseks vajalikud seaduseelnõud valitsuse tegevusprogrammi.
Euroopa Komisjon esitab 2025. aasta suvel eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta
aastateks 2028–2034. Eestit ootavad ees väga olulise finantsmõjuga läbirääkimised
(Euroopa Liidu eelarve toetuste maht Eestile aastatel 2021–2027 on ligi 8 mld eurot,
millest 1,3 mld on ühekordne Euroopa taasterahastu – NGEU panus), kus peab arvestama
ka toetuste mahu jätkuva kahanemisega. Eesti seisukohtade riigisisene kujundamine ja
vedamine eelarveläbirääkimisteks toimub peaministri ja Riigikantselei juhtimisel.
Jätkuvad Euroopa Liidu ettevalmistused liidu laienemiseks. Riigikantselei
koordineerimisel koostatakse Eesti seisukohad vajalike muudatuste kohta Euroopa Liidu
poliitikavaldkondades, et olla valmis uusi liikmeid vastu võtma.
Riigikantselei ülesanne on valmistada ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kas
2030. aasta teisel poolel või 2031. aasta esimesel poolaastal. See on aeg, mil Eesti on
Euroopa ja ka kaugemate partnerite tähelepanu keskpunktis. Meie seatud eesmärgid ja
oskus kriisides navigeerida ja neid lahendada ei piirdu ainult Eestiga, vaid kogu Euroopa
Liiduga. Selleks tuleb ennast ette valmistada. Meie kogemus eelmisest eesistumise
perioodist näitab, et ettevalmistusi tuleb alustada vara ja alates 2026. aastast värvata
Riigikantseleisse projektijuht ning luua eesistumise ettevalmistamise meeskond.
Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile.
Lisaks uurib Riigikantselei koostöös teadlastega Eesti inimeste Euroopa Liidu otsustega
seotud oma-tunnet mõjutavaid tegureid. Nõrga oma-tunde tagajärjed võivad olla
kaalukad, alustades madalast osalusaktiivsusest Euroopa Parlamendi valimistel ja
avatusest valeinfoga manipulatsioonile kuni vähese valmiduseni Euroopa Liidu otsuseid
ning reegleid aktsepteerida ja järgida. Uuringu käigus selgitatakse välja Eesti elanike
nõrga Euroopa Liidu alase oma-tunde põhjused ning võimalused oma-tunde
50
tugevdamiseks ja regulaarseks seireks. Uuring on sisendiks Riigikantselei ja
ministeeriumide Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni tõhustamisele.
Muutunud julgeolekukeskkond ja Venemaa Föderatsiooni jätkuv sõjategevus Ukraina
vastu tingib, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev
ja sihipärane tegevus. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva
võimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja
üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös (Eesti
julgeolekupoliitika alused 2023). Riigikantselei vastutab üleriigilise planeerimise eest ja
töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitika ning koordineerib selle elluviimist. Selleks
uuendatakse lähiaastatel julgeolekupoliitika aluseid, tehakse operatiiv- ja
võimeplaneerimist, hinnatakse riigi julgeolekuolukorda ning suurendatakse
olukorrateadlikkust (sh läbi üleriigilise riskianalüüsi), uuendatakse õigusruumi (tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse eelnõu koostamine ning rakendamine, CER-direktiivi rakendamine),
viiakse ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa ning suheldakse
ministeeriumide, asutuste, elutähtsa teenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ning
põhiseaduslike institutsioonidega selle ellu rakendamiseks.
Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel ja arendamisel jätkatakse Vabariigi Valitsuse
17. novembri 2023. a määruses nr 100 “Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad
nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord” kirjeldatud
tegevuste elluviimisega. Tippjuhtide ametikohtade täitmiseks teavitatakse avalikkust
käimasolevatest konkurssidest, hinnatakse kandidaatide pädevust, toetatakse nende
ametikohale asumist ning edasist tööd tagasiside võimaldamise ja arendustegevuste
korraldamisega.
3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 21. Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
51
Tabel 24. Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -17 951 -23 571 -23 551 20 0%
Tööjõukulud -9 161 -8 311 -8 064 247 -3%
Majandamiskulud -5 962 -11 396 -11 405 -9 0%
Finantskulud -3 -3 -4 0 3%
Sotsiaaltoetused -8 0 -8 -8 100%
Muud toetused -623 -176 -297 -121 69%
Põhivara amortisatsioon -1 239 -1 450 -1 250 200 -14%
Käibemaks -956 -2 235 -2 524 -289 13%
Riigikantselei 2025. aasta kogu eelarvemaht jääb samale tasemele, kuid muutused on mõlema
suunalised erinevate kululiikude sees: tööjõukulud ja põhivara amortisatsioon vähenevad, kuid
toetused ja käibemaks suurenevad.
Riigikantselei vähendas kokkuhoiumeetmena tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet kokku 0,6
mln eurot. Lisaks vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavate toetuste prognoosi
võrreldes 2024. aastaga 2,3 mln euro võrra. Samas on majandamiskulud suurenenud peamiselt
Riigi Kinnisvara AS-le tasutavate üüri- ja halduskulude võrra 2,2 mln eurot seoses Rüütelkonna
hoone ehitustööde valmimisega ning hoone kasutusele võtmisega.
Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja
ministeeriumide teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kuludeks. Samuti
kavandatakse toetuseid partnervõrgustike arendamiseks desinformatsiooni leviku
takistamiseks. Lisaks tasutakse toetuste eelarvest NATO Strateegilise Kommunikatsiooni
Oivakeskuse liikmemaks.
3.7.4 Investeeringud
2025. aastasse ei ole Riigikantselei investeeringuid planeerinud.
3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja
keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja
konkurentsivõime.
52
53
Haridus- ja Teadusministeerium kavandab riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning
täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade
tegevuse korraldamist.
54
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 85 asutust, sealhulgas
riigi kutseõppeasutused (25), riigi rakenduskõrgkoolid (5), riigi üldhariduskoolid (49), riigi
teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut (EKI).
Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus. Lisaks SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa Kool
ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutena Eesti
Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Maaülikool (EMÜ), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA),
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna Ülikool (TÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Teaduste
Akadeemia (ETA).
Alates 01.09.2024 on riigi pidamisel Narva Täiskasvanute Kool ja Kohtla-Järve Täiskasvanute
Gümnaasium.
2025. a 1. juulist hakkab Maarjamaa Hariduskolleegiumi asemel Emajõe õppekeskuses
Kaagveres ja Valgejõe õppekeskuses Tapal, osutama kinnise lasteasutuse teenust AS
Hoolekandeteenused. Maarjamaa Hariduskolleegium jääb osutama nendes õppeasutustes
üksnes haridusteenust.
3.8.1 Tulud
Tuluprognoosi maht väheneb 39,1 mln euro võrra. Muudatus tuleneb eelkõige välisvahendite
uue perioodi käivitumisest.
Joonis 22. Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
55
Tabel 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 170 729 126 848 165 989 39 142 31%
Saadud toetused 156 512 114 951 153 722 38 772 34%
Riigilõivud 69 66 66 0 0%
Tulud majandustegevusest 13 822 11 788 12 158 370 3%
Muud tulud 222 29 29 0 0%
Intressi- ja omanikutulud -1 14 14 0 0%
Saadud toetused
Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ning muude
välistoetuste laekumisi 153 mln eurot, suurenemine võrreldes 2024 aastaga 38,8 mln eurot,
mis tuleneb struktuurifondide 2021+ perioodi käivitumisest.
Toetused suunatakse mh:
eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks;
haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks;
kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise
vähendamise ning karjäärivalikute toetamiseks;
õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate
õpetamispädevuse parandamiseks;
õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks;
tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute
taseme- ja täienduskoolituseks, ümberõppeks;
noorsootöö teenuste pakkumiseks;
nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noorte valdkonnas;
noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks;
inseneriakadeemia ja IT Akadeemia käivitamiseks ning arendamiseks kõrg-, kutse-, üld-
ja huvihariduses;
kõrghariduse kvaliteedi arendamiseks, rahvusvahelistumise ning doktorikoolide
toetamiseks;
tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja
kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks;
rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks;
56
teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks ja TAIE fookusvaldkondade
eesmärkide täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustulemuste ja
teadustaristu laiemaks kasutamiseks Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks;
ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe
arendamiseks ja mahu suurendamiseks Ida-Virumaal.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Erasmus+
tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 40,2 mln eurot. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks
teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks ning
noorteprojektide korraldamiseks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames keskendutakse
mitteformaalse ja formaalse hariduse lõimimisele, et parimal moel toetada eesti keelest
erineva emakeelega, sh sisserändajate ja pagulaste laste kaasamist ühiskonnaellu ning nende
õppimise ja õpetamise toetamisele multikultuurses keskkonnas.
Kodumaiste toetuste maht on kokku 0,7 mln eurot. Kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid
planeeritavad tulud peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega
seotud organisatsioonidelt. Eesti Kirjandusmuuseum planeerib eelarvesse toetusi Eesti
Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvakultuuri Keskuselt kirjastamiseks, digiteerimiseks, konverentside
korraldamiseks ning läbi Eesti Teadusagentuuri personaalset uurimistoetust projektile
“Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid,
teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" ja tagasipöörduva teadlase grandile “Kuidas skaleerida
mitteskaleeritav: integreeritud lähenemine looduskaitsebioloogiale etnobioloogia kaudu".
Lisaks planeerib Eesti Kirjandusmuuseum kodumaist toetust olles Tartu Ülikooli partneriks
tippkeskuse projektis “Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete
uuringute tippkeskus”
Riigilõivud
Riigilõive planeeritakse koolitus- ja tegevuslubade taotlemise, riigieksamite korduvast
sooritamise ning arhiivitoimingute eest.
Tulud majandustegevusest
Tulud majandustegevusest planeeritakse kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide
õppebaaside ja õpilaskodude haldamise, asutuste haridusalase tegevuse, täienduskoolituse
ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingute eest sh:
Riigi kutseõppeasutuste tulu planeeritud 8,5 mln eurot, sh suuremad tulu planeerib Luua
Metsanduskool (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskool (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga
seotud teenustest).
Riigi rakenduskõrgkoolide tulu on planeeritud 2,2 mln eurot, need on tasulised õppeteenused,
rakendusuuringud, täienduskoolitused, üliõpilaselamute ning muude ruumide rendid.
57
Eesti Hariduse ja Teaduste Andmesidevõrgu (EENet) teenuste müügist planeeritakse 47 tuhat
eurot. Haridusasutustele Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatavate IT teenuste
(serveri kasutamine, domeeni nime pikendamine, veebilehe platvorm jt) 24 tuhat eurot.
Eesti Keele Instituudi tuluprognoos 30 tuhat eurot on seotud ametiasutustele, ettevõtetele,
haridusasutustele ja eraisikutele suunatud keelevaldkonna koolitustega.
Eesti Kirjandusmuuseumi tuluprognoos 56 tuhat eurot on planeeritud trükiste müügist,
arhiivimaterjalide koopiate tegemisest ja ekskursioonide korraldamisest ning seminariruumi
rendist.
Haridus- ja Noorteameti planeerib tulu 63 tuhat eurot, mis on seotud hariduse
kvaliteediagentuuri hindamisteenuse pakkumisega teistele riikidele.
Rahvusarhiivil on planeeritud arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest 0,2 mln eurot .
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse omatulu summas 0,7 mln eurot on planeeritud
sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisest, koolituste läbiviimisest,
toitlustamisest ning toodete müügist ja ruumide rendist. Teenuse leping on sõlmitud Haapsalu
Kutsehariduskeskusega.
Muud tulud
Muude tuludena planeeritakse riiklikud sunnirahad ja haldusjärelevalve läbiviimise tasud
õppeasutustes summas 14 tuhat eurot. Samuti Keeleameti keeleseaduse ja teiste
keeleoskusnõudeid ning keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 tuhat
eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Õppelaenu nõuete intressi laekumise prognoos summas 14 tuhat eurot ning õiguste
müügitulud (maa rent) 700 eurot.
3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates
3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut.
Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi
kanda.
58
Joonis 23. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 24. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud
59
Tabel 26. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Haridus- ja
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
noorteprogramm
Tark ja tegus rahvas
Haridus- ja
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035
noorteprogramm
Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
60
3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 27. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Tark ja tegus rahvas -704 347 -808 348 -848 814 -40 466 5%
Haridus- ja noorteprogramm -704 347 -808 348 -848 814 -40 466 5%
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -59 134 -26 814 -31 473 -4 659 17%
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -269 666 -293 879 -297 457 -3 578 1%
Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -242 621 -273 953 -299 151 -25 197 9%
Täiskasvanuhariduse arendamine ja
-5 753 -16 129 -21 727 -5 598 35%
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime
-39 428 -40 480 -42 686 -2 206 5%
edendamine
Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna
-28 666 -26 836 -31 400 -4 565 17%
kujundamine
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -33 608 -71 820 -59 762 12 059 -17%
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu
-3 937 -9 275 -10 032 -757 8%
toetamine
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste
-3 159 -4 327 -4 304 23 -1%
prognoosisüsteem OSKA
Õppe seostamine tööturu vajadustega -8 637 -32 902 -40 406 -7 503 23%
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine
-3 052 -2 570 -2 376 194 -8%
(HOOG)
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste
-815 -853 -948 -95 11%
kaitsmine (OSA)
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi
-4 350 -4 246 -3 285 962 -23%
arendamine (ISE)
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste
-1 520 -4 263 -3 808 456 -11%
tagamine (KINDLUS)
3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja
programmi tegevused
Programmi nimetus: Haridus- ja noorteprogramm
Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida
noor tahab edasi viia.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut (EKI)
ja SA Kutsekoda.
61
Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse
põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti
piirkondades.
Tabel 28. Programmi tegevuse haridusvõrgu korrastamine ja arendamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk)
156 153 152 150 n/a
Allikas: EHIS
Riigigümnaasiumite arv, tk
25 27 27 27 n/a
Allikas: EHIS
Tegevuste kirjeldus
Tegevus hõlmab riigigümnaasiumide ehitamist, haridustaristu optimeerimist ning
energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist ja hariduse kättesaadavuse
parandamist. Samuti toetatakse tegevuse raames haridusasutuste vahelise koostöö
suurendamist, põhikooli- ja gümnaasiumi tasemete lahutamist, kaasava hariduse põhimõtete
rakendamist s.h. saavad kohalikud omavalitsused kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks
toetust, et võimaldada ja suurendada erivajadustega õpilaste osalemist tavapärases õppe- ja
noorsootöös. Ida-Virumaal jätkatakse koolivõrgu korrastamist, viies nii koolivõrk kui -taristu
kooskõlla muutunud õpilaste arvude ja tulevikuprognoosidega.
Programmi tegevuse kulude eelarve suureneb 4,66 mln euro võrra, sealhulgas välisprojektide
eelarve mahu kasv on 6,87 mln eurot.
„Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmine“ toetus liideti Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe (keskvalitsus, KOV)“
toetusmeetmega, mille tulemusel väheneb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve võrreldes
2024 aastaga 4,35 mln eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnisvara haldust, sh
tehnohooldust ning remontide tegemist korraldab Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). RKAS-i
omandis olevate HTM ja tema hallatavate koolide kinnisvara rendimakseteks, korrashoiu- ja
remonttöödeks on planeeritud 24,24 mln eurot, millele lisanduvad investeeringud 11,44 mln
eurot (vt. investeeringute peatükk).
Haridus- ja Noorteameti kulude eelarvesse on planeeritud RKAS teenuste katteks 74 tuhat
eurot. Eelarve väheneb võrreldes eelmise aastaga 14 tuhat euro võrra tulenevalt energia
hindade langusest.
SF 2021+meetme „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides“ raames on
2025.a eelarves planeeritud 3,64 mln eurot hariduslike erivajadustega õpilaste tavapärases
õppe- ja noorsootöös osalemise toetamiseks ning selles osalemise suurendamisele läbi
õppekeskkonna parendamise. Toetust saavad läbi RTK taotleda kõik omavalitsused nende
62
territooriumil paiknevate üldharidus- või kutseõppeasutuste, huvikoolide ja
noorsootööasutuste kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamiseks;
SF 2021+meetme „ Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 KOV koolid“ raames on
planeeritud KOV-idele tegevustoetust 3,47 mln eurot koolivõrgu optimeerimiseks ja kooskõlla
viimiseks muutunud õpilaste arvudega, samuti koolihoonete korrastamiseks ja energiatõhususe
suurendamiseks. Toetust saavad omavalitsused on loetletud haridus- ja teadusministri
käskkirjaga kinnitatud investeeringute kavas Narva, Narva-Jõesuu, Toila, Alutaguse ja Kohtla-
Järvel. Sh on Kohtla-Järvel kavandatud kaks projekti, Järve linnaosas riigikoolina tegutseva Järve
Kooli ja Ahtme linnaosa liidetava munitsipaalkooli uued õppehooned. Projektid lõpetatakse
2028-2029.
Haldustoiminguteks (riigi maaomandi korrastamiseks, notariaalsete toimingute tasudeks,
hindamisaktide tellimiseks jt ) on kavandatud 45 000 eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele
Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs
üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja
võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused,
mis vastavad tööturu arenguvajadustele.
63
Tabel 29. Programmi tegevuse juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse
õppe kolmandas kooliastmes (%): kokku 0,34% 0,25% 0,25% 0,30% n/a
Allikas: EHIS
Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse
õppe kolmandas kooliastmes (%): poisid 0,38% 0,30% 0,30% 0,30% n/a
Allikas: EHIS
Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse
õppe kolmandas kooliastmes (%): tüdrukud 0,30% 0,20% 0,20% 0,20% n/a
Allikas: EHIS
Gümnaasiumist väljalangejate määr 1.
õppeaastal (%) 1,31% 1,10% 1,00% 1,00% n/a
Allikas: EHIS
Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat
pärast põhikooli lõpetamist 82,10% 83,00% 83,00% 83,00% n/a
Allikas: EHIS
Kutseõppest väljalangejate määr
kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) 8,60% 8,50% 8,00% 7,80% n/a
Allikas: EHIS
Kutsehariduse omandanute osakaal 5 aastat
pärast põhikooli lõpetamist (%) 21,20% 23,00% 24,00% 24,00% n/a
Allikas: EHIS
Tegevuste kirjeldus
Tegevus hõlmab üldhariduses kahte haridustaset: põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.
Antud tegevuses on seoses 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega eelarvet vähendatud 2,6 mln
eurot, sh:
Riigi üldhariduskoolide ülalpidamiskulud sh tööjõu- ja majandamiskulud, vanglaõppe
toetus (seoses mahu vähenemisega), toetused munitsipaalkoolidele- kokku 1,6 mln.
Kodulähedase algkooli meede 1 mln - antud meede aitab kaasa koolivõrgu korrastumisele
ning toetust saavate koolide õpilaste arv on kahanevas trendis. Toetuse arvestuse aluseid
ei muudeta.
Lisaks vähenevad tegevuse kulud, kuna alates 01.07.2025 liigub Haridus- ja
Teadusministeeriumi haldusalast Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise
lasteasutuse teenus (KLAT) Sotsiaalministeeriumi haldusalasse (2,4 mln eurot).
Juurdepääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja
erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO
õppekavade rakendamist ja SA Euroopa Kooli.
Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu
vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline
64
optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed,
kaasajastatakse õppevahendeid.
Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr
20% (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot). Õpetajate palgavahendite jaotus
üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse seisuga 10.11.2024. a. Eesti hariduse
infosüsteemis (EHIS) kajastatud õpilaste arvude alusel.
Tegevuse eesmärkidesse panustab ka KOV-dele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus
494,7 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi Valitsuse peatükis.
Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate
tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja
koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud
tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi
Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud
toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste
jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024.
Valitsuse koalitsioonileppes 2023-2027 lepiti kokku kodulähedaste algkoolide toetusmeetme
loomine. Eesmärgiks on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku
soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja toetades
nende edasist pidamist. Käesolev meede antud kujul on mõeldud rakendamiseks aastatel 2024-
2027. 2025 a. eelarves on ette nähtud 2 mln eurot. Määruse kohaselt on omavalitsusel iga
kodulähedase algkooli või õppekoha jaoks eraldi võimalik taotleda ühte või mõlemat määruses
toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide tööjõukulude ja muude
kulude toetust.
Üldhariduskoolidele kavandatakse õpilaskodu toetuseks üldhariduskoolidele 1 mln eurot.
Õpilaskodu toetust õpilase kohta eraldatakse üldtoel oleva õpilase kohta 2000 eurot,
tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 2700 eurot ning eritoel oleva õpilase
õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal
10.11.2024.
Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade
pakkumiseks ning riigikoolidele on planeeritud 150,8 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate,
direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse
hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh:
Vanglaõppe haridustoetus summas 0,8 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse
omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud
kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud
õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn.
65
Riigi üldhariduskoolide koolipidamise kuludeks ja munitsipaalkoolides rahvusvahelise õppekava
pakkumiseks on kavandatud 95,1 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). 2024/2025
õppeaastal tegutseb 50 riigi üldhariduskooli (sh SA Euroopa Kool). 1. septembrist 2024 alustas
õppetegevust Rae Riigigümnaasium ning riik võttis enda pidamisele Narva Täiskasvanute Kooli
ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi. 1. septembrist 2024 korraldati ümber Lüganuse
Kool, Kiviõli Vene Kool ja Kiviõli I Keskkool nii, et koolid lõpetasid tegevuse ning nende baasil
moodustati uus kool, Kiviõli Riigikool.
Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud
alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette
sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja
täienduskoolituse, õppekirjanduse, õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja
keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad
tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli
tegevuskulude katmiseks, milleks on kavandatud 54,9 mln eurot. Täpne toetuste jaotus selgub
EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024.
Lisaks on planeeritud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames riigi
pidamisel üldhariduskoolidele toetused täiendava eesti keele õppe pakkumiseks ning Ida-
Virumaal tegutsevate riigi üldhariduskoolide nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate,
juhtide ja tugispetsialistide täiendava tööjõukulu kehtestamiseks kokku summas 5 mln eurot.
Kutsekoolide ning kutseõpet korraldavate rakenduskõrgkoolide tööjõu- ja majandamiskulud
koos õpetajate, koolijuhtide jt töötajate tööjõukulude, tulemusrahastamise ning õpilaste
sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 106 mln eurot, sellest planeeritavad õpetajate
tööjõukulud on 59,5 mln eurot.
Riigi pidamisel kutsehariduskoolidele on eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava
elluviimise raames kavandatud toetused täiendava eesti keele õppe pakkumiseks ning Ida-
Virumaal tegutsevate haridusasutuste nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja
tugispetsialistide täiendava tööjõukulu kehtestamiseks 1,2 mln euro ulatuses.
Rahastatakse ligikaudu 22 800 kutseõppe koolituskohta. 2023. aastal rakendati esmakordselt
kutseõppeasutuste tulemusrahastamist, mille peamine eesmärk on motiveerida koole õppe-
kasvatustöös pidevale arendustegevusele ning suunata koole täitma riigi strateegilisi eesmärke.
Täpsem jaotus tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning tulemusrahastamise vahel selgub viimase
3 aasta koolituskohtade täituvuse analüüsist ning tegelike EHIS õpilaste arvude alusel seisuga
10.11.2024.
Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada
kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel.
Kulud kokku planeeritud ligikaudu 9,5 mln eurot, mis on 2024. a tasemel. Tegevuse raames
võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate
66
asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel
puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste
koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe
õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes
saavad õppetoetusi, on 9200. Koolitoidu toetust saab ligikaudu 13 700 õpilast.
Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse 225 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse
ostmist.
Kutsekoolide planeeritud omatulud 6 mln eurot on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse
kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks
suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise
jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevusvaldkonnaks on kutserehabilitatsiooni teenuse
arendamine, läbi uuenduslike sotsiaal- ja tööturualaste teenuste metoodikate väljatöötamise
ja katsetamise, ning kutserehabilitatsiooni teenusega seotud nõustamine ja koolitamine Eestis,
tagades ja saavutades seeläbi erivajadusega inimeste aktiivsema ühiskonnas osalemise ja
võimalikult kõrge tööga hõivatuse. Tegevuste elluviimiseks on planeeritud 4 mln eurot.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarvesse on planeeritud Riigi Kinnisvara AS teenuste
katteks 0,94 mln eurot. Eelarve väheneb võrreldes eelmise aastaga 0,16 mln eurot seoses
prognoositavate energia hindade langusega.
Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile
ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi
arvestavale kõrgharidusõppele.
Tabel 30. Programmi tegevuse juurdepääsu tagamine kõrgharidusele mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kõrgharidusõppest väljalangejate määr
(kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel
13,20% 16,00% 15,90% 15,00% n/a
aastal) (%)
Allikas: EHIS
Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas
237 300 300 300 n/a
Allikas: EHIS
Nominaalajaga lõpetanute osakaal
kõrghariduses (%) 54,80% 54,50% 55,00% 56,00% n/a
Allikas: EHIS
Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude
81,40%
ning õpetamise ja juhendamisega (%) 83,00% n/a 83,00% n/a
(2022)
Allikas: Vilistlaste uuring
Tegevuste kirjeldus
67
Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides
(tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja
toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti,
tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise
võimalusi.
Programmi tegevuse kulude muutus on seotud kõrghariduse tegevustoetuse ning tervise
valdkonna õppekohtade konsensusleppe (sh õeõppe) rahastamise kasvu ning osade tegevuste
kulude vähenemisega.
Tegevuste elluviimiseks on planeeritud lisaraha kõrghariduse tegevustoetuseks 30,2 mln eurot.
Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on 262,6
mln eurot, kasv 30,2 mln eurot ehk +13%. Lisavahendite toel võimaldatakse senisest suuremas
mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ning haridusteaduste valdkondades ning
tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu. Seni eelarves eraldi
kulureana planeeritud regionaalsete kolledžite toetuse asemel saavad kõrgkoolid edaspidi
vastavat kõrgharidusõppe läbiviimist rahastada tegevustoetuse vahenditest. Samuti võetakse
senised ülikoolide raamatukogude toetus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe
läbiviimise toetus edaspidi arvesse kõrghariduse tegevustoetuse arvestamise mudelis.
HTM-i, Sotsiaalministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ning valdkonna praktikabaaside vahel
2022. aasta veebruaris sõlmitud konsensusleppe raames planeeritakse täiendavate tervise
valdkonna spetsialistide õppekohtade rahastamine summas 3,9 mln eurot. Kavandatud eelarve
tegelik jaotus kõrgkoolide vahel sõltub tegelikult vastuvõetud ja õppes osalevate üliõpilaste
arvudest.
Rakenduskõrgkoolide omatuludest planeeritakse 1,2 mln eurot õppeprotsesside arendamiseks
ja tasuliste teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine)
seotud kulude katteks. 0,1 mln euro ulatuses kavandatakse kulusid laekumiste arvelt
Kultuurkapitalilt ning kohalikelt omavalitsustelt.
Õpetajakoolituse kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis toetatakse 0,2 mln
euroga.
Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse
doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Alates 2022. a doktoriõppesse astunutele pakutakse
nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse
doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni. Doktoranditoetuseks ning
nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 12,5 mln eurot (kasv 0,8 mln) ning
doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 1,8 mln eurot
(vähenemine 0,8 mln). Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga doktorandist
nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahastatakse teadussüsteemi programmist.
68
Eraldiseisvast doktoriõppe tulemustasude maksmisest ülikoolidele on kavas loobuda, 2025.
aastal on nendeks tasudeks kavandatud senise 3,1 mln euro asemel 0,3 mln eurot.
Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on kavandatud 15,4 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks
õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 14,9 mln eurot, toetuse saajaid on
ligikaudu 7000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 150-440 eurot kuus toetavad neid
üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Vajaduspõhiste õppetoetuste
määrasid suurendati alates 2023 septembrist 2 korda ning need on nüüd senise 75, 135 ning
220 euro alusel vastavalt 150, 270 ning 440 eurot tudengi kohta õppekuus. Selleks eraldati
lisavahendeid alates 2024 eelarvest 5,2 mln eurot. Sihtotstarbeliste stipendiumidega 0,3 mln
eurot toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres
elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510
euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega
üliõpilastele 2024/2025. õppeaasta sügissemestril määratud tulemusstipendiumi maksmiseks
semestri lõpuni on planeeritud 0,2 mln eurot, vähenemine 2,2 mln eurot.
Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,9 mln eurot
(suurenemine 0,5 mln).
Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine
Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest
lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele
mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast
õppest ja õppimisvõimalustest
69
Tabel 31. Programmi tegevuse täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
25−64-aastaste madala haridustasemega
täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%) 9,95% 12,30% 13,10% 13,80% n/a
Allikas: Statistikaamet
Õppetööst väljalangevuse määr
mittestatsionaarses üldharidusõppes (%) 26,30% 28,90% 28,40% 27,90% n/a
Allikas: EHIS
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr
viimase 12 kuu jooksul (%) formaal- ja 48,10%
49,90% 50,60% 51,20% n/a
mitteformaalõppes (2022)
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr
viimase 12 kuu jooksul (%) informaalõppes 67,80% 70,50% 71,80% 72,90% 73,90%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring
Mittestatsionaarses üldharidusõppes või
kutsekeskhariduses õppijate osakaal
4,70% 4,80% 4,80% 4,90% n/a
keskhariduseta 19-64aastaste hulgas (%)
Allikas: EHIS ja Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks
pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA
soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad
tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning
arendatakse VÕTA süsteemi.
Programmi tegevuse eelarvest enamus (19 mln) rahastatakse välisvahenditest, millega
suurendatakse elukestvas õppes osalemist ja arendatakse tööturul lisandväärtust andvaid
oskusi. Täiendus- ja ümberõppevõimalusi pakkudes lähtutakse tööjõu oskuste vajadustest ning
valdkondlikest prognoosidest. Toetatakse uuenduslike õppimisvõimaluste loomist, arendatakse
täienduskoolituse kvaliteeti, samuti populariseeritakse elukestvat õpet ja edendatakse seda
kogukondlikult ning arendatakse teadmispõhisust täiskasvanuhariduse poliitikas.
Kasv 2,6 mln eurot tuleneb täiskasvanute mitteformaalse ja tasemeõppega seotud tegevuste
mahtude suurenemisest.
0,3 mln eurot suurenevad kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tasuliste täiskasvanute
täienduskoolituste kulud. Tegevuse eesmärk on pakkuda täiskasvanutele täiendus- ja
ümberõpet vastavalt tööturu vajadustele.
Tegevuses vähendatakse strateegiliste partnerite rahastust (42 tuh).
Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine
70
Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
Tabel 32. Programmi tegevuse hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine mõõdik ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eestis õppivate immatrikuleeritud
välisüliõpilaste osakaal (%) 9,70% 11,00% 11,00% 11,00% n/a
Allikas: EHIS
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise
haridusturundusega (Education Estonia tegevused), arendatakse kutsehariduses ja
kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse
suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse
välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).
Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 36,2 mln eurot panustavad kõrghariduse,
kutsehariduse ja noorte valdkonda. Toetatakse Eesti üliõpilaste, õppejõudude, kutseõppe
õpilaste ning õpetajate õpirännet ning suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist
atraktiivsust. Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte omaalgatusi,
sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.
Haridus- ja Noorteameti eelarvesse planeeritud Erasmus+ toetuste maht suureneb 1,4 mln
eurot. Rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste planeeritud muud otselaekuvad
välistoetused vähenevad lepingute lõppemise tõttu kokku 0,7 mln võrra. 53 tuhande euro võrra
suurenevad Erasmus+ programmi hariduskoostöö võrgustiku Eurydice ning Euroopa Liidu
liikmesriikide, Islandi ja Norra hariduskoostöö võrgustiku ReferNet kulud.
1,6 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine,
kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks
ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti
üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus, nt
riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga,
Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt.
Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 4,7 mln euroga õpirännet jt
arendusprojekte kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides.
Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse
nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika
71
kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja
õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate
vajadustele.
Tabel 33. Programmi tegevuse õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate
koolide arv 205 214 224 235 n/a
Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm
Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega
koolis pigem rahul või väga rahul (%): 4.klass 31,70% 33,00% 33,00% 34,00% n/a
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega
koolis pigem rahul või väga rahul (%): 8.klass 15,50% 17,00% 18,00% 19,00% n/a
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega
koolis pigem rahul või väga rahul (%): 11.klass 16,50% 17,00% 17,00% 18,00% n/a
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe
nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 4.klass 60,90% 67,00% 68,00% 68,00% n/a
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe
nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 8.klass 69,80% 81,00% 81,00% 81,00% n/a
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe
nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 11.klass 88,10% 93,00% 93,00% 93,00% n/a
Allikas: Rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe
nädala jooksul korduvalt kiusatud (%):
86,00% 93,00% 93,00% 93,00% n/a
kutseõppeasutuste õppijad
Allikas: Rahulolu uuring
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole
viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud
87,50%
(sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) n/a n/a 91,00% n/a
(2021)
(%)
Allikas: Rahulolu uuring
Andeka õppija toetamine n/a n/a n/a n/a n/a
Tegevuste kirjeldus
2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust
rahastatakse välisvahenditest 7,9 mln ulatuses.
Antud tegevuses on seoses 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega eelarvet vähendatud 2 mln,
sh :
HTM ja Harno tegevuskulud 0,6 mln eurot, tegevustoetused koostööpartneritele (jääb alles
prioriteetsete teemade partnerlus ja osad tegevused liiguvad välisrahastusele) 0,8 mln,
72
maakondlikud õpilasüritused ja ainekomisjonid 0,6 mln (alles jääb aineolümpiaadide toetus
ning täiendusõpet pakutakse välisrahadest).
Tegevuse raames arendatakse välisrahastusest üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid,
õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara,
hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse
õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.
Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse välisvahenditest õppeasutuste sisehindamist, viiakse
läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse
õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.
Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,5 mln eurot.
Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist
koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist
ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja
teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamisest kaks korda aastas.
Eesti ja kogu maailma lapsed ei liigu piisavalt. Uuringud näitavad, et vähesel liikumisel ja liigsel
istumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisele ja heaolule, õpitulemustele ja koolirõõmule.
Seetõttu on Tartu Ülikooli liikumislaboris loodud haridusuuendusprogramm Liikuma Kutsuv
Kool, mis on võtnud sihiks toetada koole, et iga koolipäev pakuks liikumisrõõmu nii õpilastele
kui õpetajatele. Liikuma Kutsuva Kooli programmi jaoks on kavandatud 0,4 mln eurot.
Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis
turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja
vähendamise programmide toetamiseks ja koolituste läbiviimiseks on kavandatud 0,7 mln
eurot. Summa eraldatakse erinevatele kiusuennetusprogrammide operaatoritele strateegilise
partnerluse raames.
Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja
konkursside korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele olümpiaadidele.
Välisabi meetme “Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja-
varad)” on antud tegevuse raames kavandatud 5,2 mln eurot järgmisteks tegevusteks:
Arendamisel on riiklike tasemetööde, põhikooli ühtsete lõpueksamite (eesti keel, eesti keel
teise keelena, inglise keel ja matemaatika) ja riigieksamite e-hindamisvahendid. Viiakse läbi
põhikooli e-katseeksamid ja arendatakse Testide andmekogu funktsionaalsusi. Põhi- ja
keskhariduse riiklike õppekavade uuendamiseks valmib lähteülesanne.
Keskhariduse valdkonnas lõpeb ühtse põhihariduse järgse õpitee jätkamiseks kavandatud
uuring, mis on lähtealuseks katsetamise etapile ning valmistatakse ette järgnevad uuringud
paindlike õpiteede rakendumiseks.
73
Kutsehariduses viiakse läbi uuringuid kehtivate 2.-3. taseme ja 4.-5 taseme väljundpõhiste
kutseõppe õppekavade rakendumisest, toetakse valdkonna võrgustike arengutegevusi
seminaridega õpetajatele, tugispetsialistidele ja koolijuhtidele.
2025. aastal jätkub õppekavade rakendamiseks vajaliku õppevara ja selle loome vajaduste
kaardistamine ja õppevara hankimine ning õpetajate pädevuse tõstmine digitaalse õppevara
kasutuselevõtuks, koostamiseks ja kohandamiseks.
Karjääriteenuste arendamiseks üldhariduskoolides valmistatakse ette ja alustatakse
piirkondlike karjääriteenuste mudelite pilootuuringuga. Toetatakse õpetajate ja kõrgkoolide
õppejõudude kompetentse karjääriõppe süsteemseks läbiviimiseks.
0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks kõrgkoolide
välishindamisteks ning rahvusvahelise kvaliteedikultuuri edendamiseks.
Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem Tahvel, EHIS 2 jt) arendamiseks
on kokku planeeritud 2025. aastal 2,95 mln eurot , millest 1,44 mln eurot on kulud ja 1,45 mln
on investeeringud (vt. investeeringute tabel) ning 57 tuhat eurot on omatuludega seotud kulud.
Programmi tegevusse on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumile haldus- ja
juhtimiskulud summas 10,2 mln eurot, millest 0,5 mln on välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika
fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi.
Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses
Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid
arenguvajadusi.
Tabel 34. Programmi tegevuse võrdsete võimaluste tagamine hariduses mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud
tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal
74,70% 78,00% 80,00% 80,00% n/a
põhihariduses (%)
Allikas: EHIS
Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge
saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja
38,10% 36,00% 36,00% 36,00% n/a
erituge saavatest õpilastest
Allikas: EHIS
Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami
ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus
59/72 75/75 75/75 75/75 n/a
(Pk/G)
Allikas: EHIS/Harno
Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2
taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi
69,10% 78,00% 80,00% 80,00% n/a
statsionaarses õppes (%)
Allikas: EHIS
74
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme
saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest
erineva õppekeelega koolis võrreldes
eestikeelse kooliga: Loodusteadused: eesti 5,9/13,3 10,8/19 n/a n/a n/a
keelest erineva õppekeelega kool/ eesti
õppekeelega kool
Allikas: PISA
Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme
saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest
erineva õppekeelega koolis võrreldes
eestikeelse kooliga: Lugemisoskus: eesti keelest 7,3/11,6 12/20,5 n/a n/a n/a
erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega
kool
Allikas: PISA
Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme
saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest
erineva õppekeelega koolis võrreldes
eestikeelse kooliga: Matemaatika: eesti keelest 7,8/14,7 13,5/23,7 n/a n/a n/a
erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega
kool
Allikas: PISA
Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul
saanud vajaliku õppe erivajadustega laste 46,30%
n/a n/a 49,00% n/a
õpetamiseks ja/või toetamiseks, alusharidus (2021)
Allikas: Rahulolu uuring
Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul
saanud vajaliku õppe erivajadustega laste 43,00%
n/a n/a 46,00% n/a
õpetamiseks ja/või toetamiseks, üldharidus (2021)
Allikas: Rahulolu uuring
Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad,
et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised
spetsialistid, sh arstid, tugi- ja 59,20%
n/a n/a 62,00% n/a
lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad (2021)
erivajadustega laste toetamisel head koostööd
Allikas: Rahulolu uuring
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes
leiavad, et kool ja erinevad koolivälised
spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid,
65,30%
psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad n/a n/a 68,00% n/a
(2021)
hariduslike erivajadustega laste toetamisel
head koostööd
Allikas: Rahulolu uuring
Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on
hästi või väga hästi ette valmistatud
15,70%
õpetamiseks multikultuurses või –keelses n/a n/a n/a n/a
(2018)
keskkonnas (TALIS)
Allikas: TALIS
75
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge
saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja
72,80% 72,00% 75,00% 75,00% n/a
erituge saavatest õpilastest (%)
Allikas: EHIS
Tegevuste kirjeldus
Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete
rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid
õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole,
toetatakse hariduslikku lõimumist, sh eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi.
2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi
rahastatakse 10,5 mln ulatuses välisvahenditest, suurenemine 3,1 mln eurot.
Tegevuse kulud vähenevad 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega seoses 9 mln euro ulatuses,
sh 2,1 mln eurot projekti “Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis” rakendamise
lõpetamine ja asendamine eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavas ette nähtud
tegevustega (Ida-Virumaa haridustöötajate täiendav töötasu, õpilaspõhised eesti keele õppe
toetused jm);
6,28 mln eurot kokkuhoiu eesmärgil eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavast välja
jäetud tegevussuundadele planeeritud eelarve (riigikoolide personalile soodustingimustel
eluasemete tagamine, lähtetoetuste kasv Ida-Virumaale/vene õppekeelega kooli tööle
suunduvatele õpetajatele, riigi pidamisele võetavate eestikeelsete koolide taristu
investeeringud);
0,4 mln eurot lasteaiaõpetajate täienduskoolitused (suureneb välisvahenditest pakutava
täienduskoolituste maht);
0,1 mln eurot Harno tegevuste ning HTM strateegiliste partnerite eelarve kokkuhoid ning
tegevuste rahastamisega välisvahenditest (LAK-õppe arendused jm).
2025. aastal jätkub eestikeelsele haridusele üleminekut toetav pedagoogide koolitus- ja
motivatsiooniprogramm, mille eesmärgiks on tagada keele- ja kvalifikatsiooninõuetele
vastavate õpetajate järelkasv ja katta keelenõuet mittetäitvate õpetajate asendusvajadus.
8,6 mln eurot suunatakse ülikoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning
tugispetsialistide õppekavadel õppekohtade arvu suurendamisele. Täiendavate üliõpilaste
vastuvõtmisel on prioriteetideks eesti keele õpetaja, sh eesti keel teise keelena, loodus- ja
täppisteaduste õpetaja, sh matemaatika, ning klassiõpetaja erialad. Ülikoolidele eraldatakse
vahendid kogu õppeajaks (3 aastat BA ja 2 aastat MA, integreeritud õp 3+2 aastat).
Õppetöö raames pakutakse ülikoolide poolt õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti
keele oskuse taseme tõstmist toetavaid meetmeid, milleks on kavandatud 0,6 mln eurot.
76
Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivatele üliõpilastele ning muudel
õppekavadel õppivatele üliõpilastele, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed,
eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog), nähakse ette sihtstipendium, milleks on
eelarves 6,8 mln eurot. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetajakoolitusse ning tugispetsialistide
koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumisaajate
osakaal on lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest
õppekavati diferentseeritud.
Toetatakse Ida-Virumaal eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele
koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste nõuetekohase eesti keele
oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide töö väärtustamiseks täiendavat tööjõukulude
toetust. Täiendava tööjõukulu koefitsiendi (1,3 lastead, 1,5 kool ja tugispetsialistid)
kehtestamiseks kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele on
kavandatud 10,3 mln eurot. Riigi pidamisel üld- ja kutsehariduskoolide täiendav tööjõukulu
toetus summas 5,7 mln eurot on planeeritud tegevuses Juurdepääsu tagamine üld- ja
kutseharidusele.
Koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele pakutakse HTM-i strateegilise partneri kaudu
asendusõpetaja teenust eestikeelsele õppele üleminekust tingitud asendusvajaduse
leevendamiseks ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga koostöös on käivitatud programm,
mille raames mõlema kõrgkooli tudengid pakuvad tuge abiõpetajana koolieelsete lasteasutuste
ja koolide õpetajatele eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamisel. Tegevusele
planeeritud eelarve on 0,6 mln eurot.
Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamisega on ühendatud olemasolevad toetusliigid, et
haridusasutuste pidajatel oleks võimalik taotleda toetusi ühtsetel alustel. Motiveerivad
vajaduspõhiselt taotletavad õpilaspõhised toetused annavad haridusasutusele võimekuse
pakkuda täiendavat/lisanduvat eesti keele õpet muu emakeelega õpilastele ja võimaldavad neil
seeläbi kiiremini integreeruda eestikeelsesse haridussüsteemi. Õpilasepõhised toetused
sõltuvad eestikeelse õppe mahtudest: >40%, >60%, keelekümblusprogrammi õpilaste toetus,
lisaks eesti koolides õppivate muu emakeelega õpilaste ja alushariduse muu emakeelega laste
rühmatoetus, täiendav toetus eestikeelsele õppele üleminevatele, uussisserändaja (sh Ukraina
õpilaste) toetus. Toetuses eraldatakse täiendava eesti keele õppe pakkumiseks vajalike
õpetajate tööjõukulude katteks. Keeleõppetoetusteks kohalikele omavalitsustele ja
eraõiguslikele juriidilistele isikutele on kavandatud 15,3 mln eurot. Riigi pidamisel üld- ja
kutsehariduskoolide keeleõppetoetuste prognoositav eelarve summas 0,6 mln eurot on
planeeritud tegevuses Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele.
Ekspertide toel koolikorraldust ja metoodikat käsitletavate üleminekumudelite
väljatöötamiseks ja rakendamiseks on kavandatud 0,3 mln eurot. Koostöös Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskusega töötatakse välja kutsehariduses eesti keelest erineva
emakeelega erivajadusega õppijate lõimitud aine- ja keeleõppe arendamise projekt, mille
77
eesmärk on toetada õppijat eestikeelses keskkonnas õppimises, saades vajalikud teadmised ja
praktilised oskused tööks ja iseseisvaks eluks. Üldhariduskoolide eesti keelest erineva
kodukeelega õppimist toetava koolimudeli Teadmuskool väljatöötamine ja rakendamine
toimub koostöös kolme riigigümnaasiumi ja Tallinna Ülikooliga.
Välisvahenditest rahastatakse 2025. aastal haridusliku lõimumise, sh eestikeelsele haridusele
ülemineku tegevusi 5,1 mln euro ulatuses, sh korraldatakse vajaduspõhiseid keeleõppealaseid
ja keeleõpet toetavaid metoodika- ja didaktikaalaseid õpisündmusi, arendatakse
keeletehnoloogilisi vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise toetamiseks,
hangitakse õppevara ekspertide meeskondadelt õppevara komplekte ja kohandatud
lugemisvara jms.
Toetatakse Ida-Virumaa omavalitsusi, kus on vaja õpilaste arvu muutusest tulenevalt korrastada
koolivõrku ja samaaegselt nüüdisajastada taristut (kokkuvõttes kulud vähenevad läbi
efektiivsete uute hoonete). Välisvahendite arvelt elluviidavat tegevust rahastatakse täiendavalt
0,6 mln euroga, et toetada kohalikke omavalitsusi planeerimis- ja projekteerimisetappides ning
võimaldada sporditaristu rekonstrueerimist/ehitamist koos koolihoonetega
Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse esinduste (kokku 16 esindust üle Eesti) kaudu
õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja
kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 5,8 mln eurot, millest 5,2 mln on välisvahenditest,
riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate
arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna
haridussoovituste arv aastas on 5000.
Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks
eraldatud 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks
ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Toetus KOVidele on kavandatud riigieelarves
Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis.
Tegevuse investeeringute eelarve on 0,7 mln eurot, mis on kavandatud riigi pidamisel Ida-
Virumaa üldhariduskoolide koolivõrgu kaasajastamiseks, sh sporditaristu
rekonstrueerimiseks/ehitamiseks koos koolihoonetega.
Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja
tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel.
78
Tabel 35. Programmi tegevuse õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Koolijuhtide osakaal, kes võtsid kasutusele
meetmeid, et toetada õpetajate koostööd uute 45,00%
50,00% n/a n/a n/a
õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) (2018)
Allikas: TALIS
Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal
üldhariduskoolides (%) 26,40% 28,00% 28,50% 28,50% 29,00%
Allikas: EHIS
Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele
1,20 1,40 1,40 1,40 1,40
Allikas: SAIS, EHIS
Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et
26,40%
õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud n/a n/a n/a n/a
(2018)
Allikas: TALIS
Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus
21,50%
õpetanud koos teise õpetajaga (%) n/a n/a n/a n/a
(2018)
Allikas: TALIS
Tegevuste kirjeldus
2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust
rahastatakse välisvahenditest 6,6 mln ulatuses.
Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid
haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse
tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja
väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja
järelkasvu.
Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja Gala.
Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest
tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,2 mln eurot.
Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3 mln eurot.
2023. a (01.01.2023.-31.12.2023) laekus 239 taotlust, nendest olid 184 õpetajad ja 55
tugispetsialistid. Positiivseid otsuseid oli 158 (nendest 115 õpetajat ja 43 tugispetsialisti).
Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppesüsteemi arendamiseks, professionaalse
arengu toetamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ning järelkasvu tagamiseks on
kavandatud välisabist kokku 4,7 mln eurot. Valdkonna töötajate ameti populariseerimise ja
nähtavuse suurendamiseks viiakse läbi tegevusi vastavalt loodavale haridus- ja
noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioonile.
Kvalifitseeritud töötajaskonna tagamiseks pakutakse koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna
Ülikooliga täiendusõpet ning käivitatakse Õpetajate Akadeemia, mille raames töötatakse välja
paindlikud õpiteed õpetajaametisse sisenemiseks ning kvalifikatsiooni saamiseks. Toetatakse
79
õpetaja karjäärimudelite kasutuselevõttu, sh tutvustatakse karjääriülese toetamise meetmeid,
kaasaegset töö- ja palgakorralduse põhimõtteid. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks viiakse
läbi täiendusõpet ning toetatakse haridusasutuse juhi karjäärimudeli ja kompetentsimudel
kasutuselevõttu.
Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ning
Sotsiaalministeerium osalevad Eesti-Šveitsi koostööprogrammis, mis panustab riikliku
strateegia "Eesti 2035" visiooni ja valdkondlike strateegiate strateegiliste eesmärkide
elluviimisesse, et tugevdada inimeste kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku sidet riigiga.
HTM-i komponendi eesmärk on tagada haridussektori töötajate aja- ja asjakohased teadmised
ja oskused mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas töötamiseks ning tõsta
lastevanemate teadlikkust mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õppimise kohta.
Eesmärgi täitmiseks on kaks tegevussuunda: 1) haridussektori töötajate täiendusõpe; 2)
lapsevanemate, sh erineva kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine,
konsulteerimine ja toetamine. 2025. aastal on kavandatud tegevuste elluviimiseks 1,9 mln
eurot.
0,2 mln on planeeritud õpetajakoolituse stipendiumideks enne 2023/2024. õppeaastat
sisseastunutele. Alates 2023/2024. õppeaasta vastuvõtust on õpetajakoolituse ja
tugispetsialistide koolituse stipendiumid planeeritud haridus- ja noorteprogrammi tegevusse
“Võrdsete võimaluste tagamine hariduses”. Eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning
suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu.
Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem (OSKA)
Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini
seostatud.
Tegevuste kirjeldus
Tegevusega tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse
tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA.
Tegevusest 3 miljonit eurot suunatakse välisvahenditest tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemile OSKA ning 1,4 mln eurot eraldatakse Kutsekoda SA-le tegevustoetust
kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning kutseregistri pidamiseks ja
arendamiseks. Lisaks valmistatakse ette kutsesüsteemi reformi, et toetada haridus- ja
töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist.
Vähendatud on Kutsekoja tegevustoetust ja kutseõppeasutuste lõpetajatele kutseeksamite
kompenseerimise summat. Kutsesüsteemi arenduskulud on osaliselt rahastatavad
tõukefondidest.
Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega
Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu
arenguvajadustega.
80
Tabel 36. Programmi tegevuse õppe seostamine tööturu vajadustega mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud
20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 84,60% 81,50% 81,50% 82,00% n/a
Allikas: Eurostat
1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud
lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 96,70% 88,50% 88,50% 89,00% n/a
Allikas: Eurostat
LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika,
tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal
26,50% 30,00% 30,00% 30,00% n/a
kõrghariduses (%)
Allikas: EHIS
IT õppesuuna lõpetajate arv aastas:
kõrghariduses 793 975 990 990 n/a
Allikas: EHIS
IT õppesuuna lõpetajate arv aastas:
kutsehariduses 496 520 540 540 n/a
Allikas: EHIS
Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%):
66,20%
bakalaureuseõpe 63,00% n/a 63,00% n/a
(2022)
Allikas: Vilistlaste uuring
Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%):
58,80%
magistriõpe 68,00% n/a 68,00% n/a
(2022)
Allikas: Vilistlaste uuring
Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal
kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 11,60% 23,00% 25,00% 25,00% n/a
Allikas: EHIS
Tegevuste kirjeldus
2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust
rahastatakse välisvahenditest 37,2 mln ulatuses, kasv 9,5 mln eurot.
Tegevuse abil pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks
vajalike teadmiste ja oskuste arendamisele. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse
lõpetajate edukusest tööelus ning rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu toel rohe- ja
digipööret toetavate tegevuste elluviimist.
Inseneriakadeemia, IT Akadeemia, IT hariduse ja digioskuste arendamise kaudu suunatakse
õppurite õpivalikuid, suurendatakse kutse-, üld- ja huvihariduse ning kõrgharidusõppe seoseid
tööturuga, tagatakse IKT õpetamise ja lõpetajate IT-alaste oskuste areng, tegevusi toetatakse
12,7 mln euroga. Lisaks toetatakse 3 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist
Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Selle raames suurendatakse
informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu keskmiselt 10% aastas.
Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamist, töökohapõhise õppe koolituskohtade
loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 6,6 mln euroga.
81
Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses
1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja
kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise
õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse
välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse
töökohapõhist õpet.
Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,6 mln eurot.
Toetatakse rahvusvaheliste võistluste ekspertide professionaalset arengut ning luuakse
tingimused uute ekspertide järelkasvuks. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks
toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist EuroSkills võistlustel Taanis Herningis
septembris 2025, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel
kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.
Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu tõstetakse kõrgharidusõppe kvaliteeti,
parendatakse kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja –paindlikkust ning suurendatakse Eesti
kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet - nendeks tegevusteks on
kavandatud 2,4 mln eurot. Ülikoolide koostöö arendamiseks doktoriõppe edendamisel on
planeeritud 1,3 mln eurot.
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu rahastatakse 4,4 mln euroga rohepöörde
elluviimiseks suunatud tegevusi. Toimub õppematerjalide ja metoodiliste juhiste (sh
digitaalsete) väljatöötamine, et toetada õppe läbiviimist ning loodud õppekava moodulite
/õppeainete (sh õppematerjalide) piloteerimine täienduskoolituste ja
mikrokvalifikatsiooniõppena. Riikliku täienduskoolitustellimusena viiakse ellu koolitused
ettevõtete rohepöörde toetamiseks. Toimuvad kommunikatsioonitegevused ettevõtete suunal
ja tööealise elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks kliimaeesmärkide olulisusest, roheoskuste
kriitilisest tähtsusest ning nende arendamise võimalustest.
Fookuses on eelkõige logistika ja transpordi, energeetika, ehituse, põllumajanduse,
metsanduse, keemia- jm tööstuse valdkonnad, samuti horisontaalsete roheoskuste
arendamine.
RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamiseks suunatakse eelarvesse 4,5 mln
eurot, et käivitada tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille alusel luuakse kõrgkoolidesse ja
kutsekoolidesse IKT moodulid (s.h mikrokvalifikatsioonid), viiakse läbi IKT spetsialistide ja
infoturbejuhtide täiendkoolitusi ja ümberõpet ning uuendatakse IKT valdkonna
kutsestandardid. Riikliku täienduskoolitustellimusena viiakse ellu koolitused ettevõtete
digipöörde toetamiseks kindlates valdkondades.
Rohe- ja digipöörde eelarvet vähendatakse abikõlbmatu käibemaksu summa võrra (600 tuh).
Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatakse 5,4 mln euroga Ida-Viru täiendkoolituse ja
tasemeõppe õppekavade arendamist teaduse fookusvaldkondades ja valdkondades, mis
82
toetavad avaliku sektori toimepidevust, kohaliku ettevõtluse ning elanike oskuste arendamist
kõrg- ja kutsehariduse tasemel.
Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)
Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud -hariduse,
kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad.
Tabel 37. Programmi tegevuse noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) mõõdikud
ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
18–26-aastaste noorte juhitud
mittetulundusühingute osakaal
3,70% 3,40% 3,80% 4,20% 4,60%
aktiivsetest mittetulundusühingutest (%)
Allikas: Statistikaamet
Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–
26aastastest noortest (%) 32,70% 33,50% 33,80% 34,10% 32,60%
Allikas: EHIS, Statistikaamet
Noorte omaalgatusprojektide arv (sh 168 168 168 168
toetatud projektide osakaal (%)) 111 (69) (vähemalt (vähemalt (vähemalt (vähemalt
Allikas: Harno 50%) 50%) 50%) 50%)
Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26
aastastest noortest (%) 4,10% 5,30% 5,80% 6,30% 6,80%
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Tegevusest 2 mln rahastatakse välisvahenditest, millega toetatakse noorte omaalgatusi ja
Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist, mille kaudu saavad noored osaleda kogukondadele
kasulikes projektides kodumaal või mujal, arendades seejuures oma oskusi ja pädevust.
0,2 mln euroga toetatakse noorte omaalgatuslike projektide toetamist, mille ülesandeks on
kohalikul tasandil noortevaldkonna spetsialistidele suunatud koolitusprogrammi ning noorte
omaalgatuste toetamise projektikonkursi kavandamine ja läbiviimine (taotlemine, teavitused,
taotlejate nõustamine, kommunikatsiooni ja mentorluse korraldamine).
Koolitusprogrammi läbiviimisega suurendame süsteemselt kohalikul tasandil noortega
töötavate spetsialistide pädevusi noorte omaalgatuste toetamisel; leiame üles peamised
kitsaskohad, mis takistavad omavalitsusi noorte omaalgatuste toetamisel ja suuname kohalikke
omavalitsusi noorte omaalgatuste toetamisega seotud kogemusi jagama ning väärtustama.
Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)
Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne
kodanikuosalus toetatud.
83
Tabel 38. Programmi tegevuse noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Osalusvormide arv
89,00 79,00 79,00 79,00 79,00
Allikas: Harno
Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste
osakaal (%) kõigist omavalitsustest 62,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%
Allikas: Harno
15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud
organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) 27,20% 24,00% 24,00% 25,00% 25,00%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring
18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist
kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste 5,40%
7,90% n/a n/a n/a
kandidaatidest (%) (2021)
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme.
Ühingute toetamiseks viiakse läbi taotlusvoore vastavalt ministri kehtestatud määrustele ja
ministeeriumis kehtestatud taotluskorrale. Noorteühinguid rahastatakse (0,6 mln), et pakkuda
noortele mitmekülgseid arenguvõimalusi mitteformaalse õppe keskkonnas ( sh sotsiaal-
emotsionaalsed oskused; kriitilise analüüsi ja probleemilahendamise oskused; meeskonnatöö).
Lisaks arendatakse noorsootöö kaudu noortes kodanikuaktiivsuse, väärtuskasvatuse,
ühiskondliku sidususe ja tuleviku toimekindlust toetavaid oskuseid (sh nt digi-, kliimapädevused
jmt). Noorsootöö hõlmab ka noorte vaimse tervise hoidmist ja probleemide süvenemise
ennetamist. Noorte osalusprogrammi rahastatakse (0,4 mln), et korraldada osalusvõrgustikke,
kus koondatakse ja levitatakse parimaid kaasamispraktikaid, arendades seeläbi kohalike
omavalitsuste kaasamisvõimekust. Starteegiliste partnerite toetusi vähendatakse antud
tegevuses 50 tuhande euro ulatuses.
Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav
üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks,
kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
84
Tabel 39. Programmi tegevuse noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus
noorsootöö teenused on vähemalt 39,20%
45,00% 50,00% 53,00% 58,00%
„edasijõudnu“ tasemel (2022)
Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee
Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte
osakaal (%) 90,00%
n/a 90,00% n/a n/a
Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte (2020)
rahulolu noorsootööga"
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse all toetatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse
parandamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,2
mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves
Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. Antud toetust kärbitakse 1 mln
eurot. Huviala valdkonna strateegiliste partnerite rahastusega (0,5 mln) toetatakse noori oma
huvialade leidmisel ja luuakse võimalused meelepäraste huvialade ja annetega tegelemiseks
kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse pakkumise kaudu. 1,3 mln eraldatakse noorte püsi- ja
projektlaagrite toetuseks, et muuta laagrites osalemine noortele kättesaadavamaks, tõsta
laagrikorraldajate ja- kasvatajate pädevust ning arendada laagrite kvaliteeti.
Noorsootööühinguid toetamisega (0,3 mln) muudetakse noorsootöö meetodid kaasaegseks ja
luuakse keskkond, kus noortega töötavad professionaalse ettevalmistusega väärtustatud
spetsialistid. Tegevuses vähendatakse toetustega seotud tegevuste, uuringute ja strateegiliste
partnerite rahastust (0,8 mln).
Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)
Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse
kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.
Tabel 40. Programmi tegevuse noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
15–26-aastaste noorte osakaal (%), kes
hindavad, et tugi on kättesaadav n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring
15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi
ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) 9,60% 10,50% 10,20% 9,90% 9,60%
Allikas: Statistikaamet
85
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eelarvest 3,5 mln rahastatakse välisvahenditest, mille abil käivitatakse
tegevused NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noorte toetamise eesmärgil.
Toetatakse NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori, et NEET-staatuses noored
jõuaksid tagasi haridusse või tööturule ning et NEET-staatuse riskis olevad noored ei langeks
NEET-staatusesse. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on oluline, et
noorte haridustee ei katkeks. Lisaks alustatakse tugisüsteemi loomisega teenusepakkujatele ja
omavalitsustele noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenustele loodud kvaliteediraamistiku
rakendamiseks. Oluline on võimaldada noortele juurdepääs kvaliteetsetele noortevaldkonna
teenustele. Toetus summas 0,4 mln suunatakse noortemalevatele, mille läbi pakutakse
noortele esmast töökogemust ning valmistatakse neid ette tööellu sisenemiseks.
3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus
Joonis 25. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht
Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus,
arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja
majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma
arenguvajadustele.
86
Joonis 26. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi:
Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium.
Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on
kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas
2021-2035 (TAIE).
Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa ja
ettevõtluskeskkonna osa kirjeldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala peatüki all.
Tabel 41. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadussüsteemi programm
Teadus- ja arendustegevus innovatsiooni ning ettevõtluse
ning ettevõtlus arengukava 2021–2035 (TAIE Teadmussiirde programm
arengukava)
Programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
87
3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes
Tabel 42. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -198 149 -220 395 -245 140 -24 746 11%
Teadussüsteemi programm -174 451 -204 862 -212 377 -7 515 4%
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu
-155 563 -189 471 -196 052 -6 581 3%
toetamine
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse
-18 887 -15 391 -16 325 -933 6%
kindlustamine
Teadmussiirde programm -23 698 -15 533 -32 764 -17 231 111%
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -23 698 -15 533 -32 764 -17 231 111%
3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus
Teadussüsteemi programm
Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti
Teadusagentuur (ETAG), Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut.
Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja
kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid
tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.
88
Tabel 43. Programmi tegevuse teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste
ja inseneride arvu kohta 1,50
1,40 1,40 1,40 1,40
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), (2022)
Statistikaamet
Teaduse mitmekesisuse mõõdik 1,6 (2020) n/a n/a n/a n/a
Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse
3, koht
raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide
riikide
võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP Top 5 Top 5 Top 5 Top 5
võrdluses
kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100
(376)
Allikas: eCorda, Eurostat
EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis
Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti
156 143 174 212 256
organisatsioonide arv
Allikas: eCorda
Tegevuse kirjeldus
2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi
rahastatakse välisvahenditest 14,1 mln ulatuses, mis on 2,2 mln võrra rohkem, kui 2024. aastal.
Teadusasutuste baasfinantseerimiseks eraldatakse 59,3 mln eurot, mis jääb samale tasemele
2024. aastaga. Alates 2020 aastast, kui baasfinantseerimise ja uurimistoetuste rahastamine
tõsteti samale tasemele ehk nende omavahelist suhet on hoitud 50:50 tasemel, on see esimene
aasta, kui põhiinstrumentide maht eelarves ei tõuse. Enne kärpeotsuseid oleks suunatud
lisavahendeid nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuste suurendamiseks.
Baasfinantseerimine on üks teadussüsteemi põhiinstrumentidest, mille kaudu toetatakse
evalveeritud teadusasutuste jätkusuutlikkust ja strateegiliste arengueesmärkide täitmist.
Baasfinantseerimise vahenditest katavad teadusasutused näiteks riigisiseste ja -väliste
teadusprojektide kaasfinantseeringu, avavad uusi uurimissuundi ning peavad üleval
teadustaristut. Teaduse põhiinstrumendid on teadussüsteemi kestlikkuse tagatiseks, mistõttu
selleks eraldatud vahendeid ei kärbita.
Uurimistoetusteks, millega toetatakse konkursipõhiselt kõrgetasemelist teadus- ja
arendustegevust, kavandatakse samuti 2024. aasta mahus ehk 59,3 mln eurot.
Uurimistoetused on baasfinantseerimise kõrval teiseks teaduse rahastamise
põhiinstrumendiks, mille kaudu tagatakse süsteemi konkurentsivõime, mistõttu ka selleks
eraldatud vahendeid ei kärbita aga neid ei ole võimalik ka suurendada. Uurimistoetuste hulka
kuuluvad muuhulgas stardi- ja rühmagrandid ning tagasipöörduvate teadlaste toetused, et
soodustada nende lõimumist Eesti teadussüsteemi.
Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse ka edaspidi doktorantide palkamist
nooremteaduri ametikohtadele. Nooremteadurite palgatoetuseks eraldatakse 21,9 miljonit
89
eurot. Nooremteadurite töötasu arvestuse aluseks 2025. aastal on 2024. aasta keskmine
brutopalk Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, milleks oli 1951 eurot kuus.
Doktoriõppe reform loob tingimused teadus- ja arendustöötajate arvu kasvatamiseks, mis on
vajalik teaduspõhise ühiskonna arenguks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevatele rakenduskõrgkoolidele eraldatakse
teadus- ja arendustegevuse sihttoetust 1,8 mln eurot, millest 0,2 mln eurot klassifitseerub
majandusliku sisu alusel investeeringuteks, et võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks
vajalikku teadus- ja arendustegevust. Võrreldes 2024. aastaga toetus ei suurene sarnaselt
teistele teaduse põhiinstrumentidele.
Teaduse tippkeskuste rahastamiseks on planeeritud 10 mln eurot aastas. Tippkeskused on Eesti
teaduse lipulaevad, mis ühendavad erinevate teadusasutuste parimaid uurimisrühmi ja
keskenduvad ühiskonna vajadustest lähtuvate keeruliste ja suure kasupotentsiaalidega
teadusküsimuste lahendamisele.
Ministeeriumi poliitikakujundust toetavasse valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse
suunatakse 4,3 mln eurot, mida on 0,2 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Neist vahenditest
rahastatakse eesti keele, kultuuri, keeletehnoloogia ja hariduse suuna programme ning
fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ eesmärkide täitmist.
Toetatakse ka viipekeele uurimist ja õpetamise alast teadustööd Tallinna Ülikoolis. TAIE
arengukava 2035. aasta eesmärk on hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht
riigieelarvest 1% SKP-st tasemel aga riigi majanduslikust olukorrast tulenevalt jääb see 2025.
aastal veidi alla selle. 2025. aasta riigieelarve raames lisanduvatest valdkondlikest TA
vahenditest suunatakse valdkondlikesse riiklikesse programmidesse 0,4 mln eurot. TAIE
fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ raames planeeritud
ühiskonnauuringute programm käivitatakse, mille tulemusel lisanduvad ühiskonna suunal
sihttoetused.
Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud teadusteadlikkuse
kasvatamisele, sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi tekitamisele ja hoidmisele. Eesmärk on
toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada seeläbi teadlaste järelkasv ning muuta
teadus ja selle tulemused ühiskonnas nähtavaks ja kasutatavaks. Neist vahenditest toetatakse
teaduskeskus AHHAA tegevusi ning antakse välja teaduspreemiaid teadlastele, õpilastele ja
üliõpilastele. Välisvahendite toel jätkatakse teadussaate „Rakett 69“ tootmist ja korraldatakse
õpilaste teadusfestivali. Kokku on teaduse populariseerimiseks planeeritud eelarvesse 2,8 mln
eurot, mida on 0,1 mln eurot vähem kui 2024. aastal.
Teadussüsteemi haldamiseks ja arendamiseks eraldatakse 6,7 mln eurot sh 0,5 mln 2025. aasta
riigieelarve raames lisanduvatest valdkondlikest TA vahenditest. Toetatakse Eesti Teaduste
Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ja teiste koostööpartnerite tegevust ning rahastatakse riigi
teadus ja arendusasutuste valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning tegevuskulusid.
90
Võrreldes varasemaga eraldatakse süsteemi toetavateks kuludeks 0,4 mln eurot vähem. Lisaks
planeerib Eesti Kirjandusmuuseum 56 000 eurot omatuludega seotud kulusid.
Tagatakse Eesti riigi kaasahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse
pälvinud projektidele, mille eesmärk on koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada
välja silmapaistva tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides,
kokku on selleks planeeritud 12,2 mln eurot sh 7,9 mln välisvahenditest. Toetatakse kolme
rahastuse saanud projekti: „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh
kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste
piloteerimist, suurandmete põhjal biotööstuses vajalike rakkude disainimisele keskenduva
DIGIBIO ja personaalmeditsiini rakenduste arendamisele suunatud TeamPerMed projekte.
Teadlaste järelkasvu tagamiseks ja talentide ligimeelitamiseks eraldatakse toetusi
järeldoktoritele ja tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse stiimuleid ERC granditaotluste
ettevalmistamiseks läbi Mobilitas 3.0 programmi, milleks on planeeritud 5 mln eurot.
Eesti teadlastele ja innovaatoritele parimate võimaluste pakkumiseks rahvusvaheliseks
koostööks on Eesti ühinenud mitmete rahvusvaheliste teaduskoostöö organisatsioonide ja
rahvusvaheliste taristutega. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest tagatakse muu hulgas
Eesti liikmelisusest tulenevad kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation
Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel, Euroopa Kõrgjõudlusega
andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori (EMBL)
tegevustes. Kokku on rahvusvahelise koostöö edendamise tegevusteks eelarvesse planeeritud
6,2 mln eurot.
Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti
teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal,
milleks on planeeritud 15 000 eurot.
Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid
summas 3,9 mln eurot, millest 0,2 mln on välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP)
2021+ perioodi tehniline abi.
Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs
kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.
91
Tabel 44. Programmi tegevuse teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine mõõdikud
ja sihttasemed
Viimane tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Täiustatud uuringutealase taristuga 1101,27 (kumulatiivselt
asutustes töötavate teadurite arv 2014-2022) n/a n/a n/a n/a
(mõõdik vähemalt kuni 2023. a)
Tegevuse kirjeldus
Võrreldes 2024. aastaga suureneb eelarve 1,7 miljoni võrra, kuna suurenevad EENETi
haridusteenuste tagamiseks vajalikud kulud ning teadusraamatukogude toetus, mis 2024.
aastal oli eelarves väiksem, kui tegelik vajadus.
Toetatakse 7,2 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele
rahvusvahelistele teadustaristutele. Nii näiteks on Eesti teadlastel võimalus kasutada maailma
tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide juures
toimuvas teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN), Euroopa
Kosmoseagentuuris (ESA), teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise
katsetermotuumareaktori (ITER) juures). Eelarve väheneb 0,3 mln euro võrra võrreldes 2024.
aastaga.
Kindlustatakse 7,9 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja
teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse
jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele.
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamiseks eraldatakse IT süsteemide kuludeks
1,2 mln eurot. (EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse
privaatserveri teenust). Lisaks planeeritakse 47 000 eurot omatuludega seotud kulusid.
Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet
(Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja
Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol).
Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine.
92
Tabel 45. Programmi tegevuse sektoritevahelise teadmussiirde toetamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
tegelik tase 2025 2026 2027 2028
Mõõdik/Sihttase (2023)
Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori
7,20%
teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % 10,50% 11,50% 12,50% n/a
(2022)
Allikas: Statistikaamet
Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv
miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL
183,00% 195,00% 201,00% 207,00% n/a
keskmine = 100) %
Allikas: European Innovation Scoreboard
Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud
kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA
eraldistest, % 25,00% 28,00% 28,00% 28,00% n/a
Allikas: Statistikaamet, HTM arvutused (2022)
Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000
3,70
tööealise elaniku kohta 3,50 3,50 3,50 3,50
(2022)
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi
rahastatakse välisvahenditest 32,8 mln ulatuses, kulud suurenevad 17,2 mln võrra, kuna
välisvahenditest rahastatavad tegevused on käivitunud.
TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja
ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:
Kasvava teadus- ja arendustegevuse nõudluse katmiseks TAIE fookusvaldkondades alustatakse
uute temaatiliste programmidega, milleks on planeeritud eelarvesse 10,5 mln eurot. Neid
programme rahastatakse välisvahenditest.
Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks:
Alates 2024. aastast on peatatud arendusgrandide ehk eksperimentaalarenduse grantide
(proof of concept) väljaandmine, mida varem rahastati riigieelarvelistest vahenditest 1,7 mln
euroga. Käivitatud on mitu teadmussiirde suuna välisvahenditest rahastatavat meedet ja
eksperimentaalarenduste vajaduse täitmiseks hakatakse nutika spetsialiseerumise suunal välja
andma ASTRA+ innovatsiooniküpsuse grante.
Jätkatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike
teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus-
ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-
Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja
93
ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse teadus- ja arendustaristu mahtu ja
kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2025. aastaks 8,7 mln eurot.
Käivitatakse toetusskeem teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja
ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja
teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist
teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -
teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas toetatakse
spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli
arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist,
soodustatakse asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel
(nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms).
Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.
2025. aastaks on planeeritud 5 mln eurot.
Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest
valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA+) kaudu
interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning
kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike
palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms). Kokku on eelarvesse planeeritud
2,4 mln eurot.
Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate
meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam
teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja
kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab
paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist
liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja
teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada
teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja
arendustöö protsessidest. Võimaldatakse ülikoolide ja tööandjate koostöödoktorantuuri, kus
uurimisteema seotakse ettevõttele või asutusele olulise uurimisteemaga ning doktoritöö
valmib tihedas koostöös ülikooli ja ettevõtte või asutusega. Välisvahenditest on planeeritud
selleks 3,2 mln eurot.
Tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemise tegevuse raames
toetatakse konkreetsete tippkeskuste teadustulemuste ja teadustaristute arendamist
teenusteks, toodeteks ja rakendusteks, mis viivad mistahes iseseisva majandustegevuseni,
mida osutatakse tasu eest. Selleks on planeeritud 2025. aastaks 3 mln eurot.
94
3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase
keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt,
säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning
väärtustada teiste keelte valdamist.
Joonis 27. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna mõõdik on "Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust" 2023
aastal kasutas eesti keelt Statistikaameti andmeil 91,7% rahvastikust. Mõõdiku sihttase
järgmiseks aastaks on 91% ja seega on selle eesmärk saavutatud.
Tabel 46. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Eesti keel ja eestlus Eesti keele arengukava 2021–2035 Keeleprogramm
Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
95
3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 47. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Eesti keel ja eestlus -7 959 -10 875 -11 314 -438 4%
Keeleprogramm -7 959 -10 875 -11 314 -438 4%
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -931 -1 022 -965 57 -6%
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 723 -5 427 -5 696 -269 5%
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine
-2 305 -4 427 -4 652 -226 5%
ning mitmekeelsus
3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja
programmi tegevused
Keeleprogramm
Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse
mitmekeelsust.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Haridus- ja
Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Eesti Keele Instituut (EKI).
Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea.
96
Tabel 48. Programmi tegevuse eesti keele maine ja staatuse tugevdamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja
tunnustusüritused 50 50 50 50 50
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega
inimeste hulgas n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Eesti keele maine uuring
Eesti keele maine ühiskonnas: eesti keelest
erineva emakeelega inimeste hulgas n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Eesti keele maine uuring
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eelarve väheneb 57 tuhande euro võrra, millest 16 tuhat eurot on seotud Riigi Info-
ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt Keeleametile osutatavate arvutitöökoha- ja
eriteenuste kulu tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ja Riigi
Kinnisvara AS rendikulude prognoosi täpsustamisega. 42 tuhande euro võrra vähenevad seoses
eelarve kokkuhoiuülesandega asutuste (EKI, Keeleamet) tööjõu- ja majandamiskulud.
Keeleprogrammi sisemise muudatusega tuuakse tegevuse eelarvesse juurde 1050 eurot
tegevuselt Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine seoses rahvusvaheliste
organisatsioonide liikmemaksu tõusuga.
Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete
täitmise üle. Valmistatakse ette keeleseaduse muutmise eelnõu, mis tagab, et keeleõigus
vastab tänastele vajadustele. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja keeleõppest,
pakutakse vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on
laiendatud Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning
kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Tegevustele on ette nähtud
0,7 mln eurot.
0,1 mln eurot kavandatakse keelevaldkonna tunnustamiseks väljaantavate auhindadele, sh F.J.
Wiedemanni keeleauhind, mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke
erikujusid ning mitmekeelsust.
Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse
rahvusvahelist keelepoliitika ja -õppe alast koostööd. Jätkatakse eesti keele populariseerimisele
suunatud tegevustega, millega seatakse eesmärgiks eesti keele maine tõstmine nii eestlaste kui
eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, selle erinevate õppimisviiside
tutvustamine ja mitmete turundustegevuste ja ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui
97
identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks. Tegevustele on planeeritud 0,2 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning
keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse
koordineeritult.
Tabel 49. Programmi tegevuse keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Tekstiandmete hulk ühendkorpuses (miljardit
sõnet) n/a 7 15 19 23
Allikas: Eesti Keele Instituut
Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse 157
publikatsioonide hulk ja viidatavus 172 177 182 187
Allikas: ETIS (2022)
Mitmekeelsete terminibaaside hulk
115 135 140 145 145
Allikas: Eesti Keele Instituut
Eesti keele keeletehnoloogiline tugi
osaline osaline osaline osaline osaline
Allikas: Eesti Keele Instituut
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eelarves vähenevad seoses kokkuhoiuülesandega EKI ja HTM-i tööjõu- ja
majandamiskulud ning HTM-i strateegilistele partneritele kavandatud kulud kokku 0,2 mln
eurot. 20 tuhande euro võrra väiksemas mahus on prognoositud EKI omatuludega seotud
keelevaldkonna koolituste kulu. Tegevusse planeeritud asutuste amortisatsioonikulude, HTM-i
haldus- ja juhtimiskulude ning keeletaristu ja –keeletehnoloogia infosüsteemide eelarve
suureneb võrreldes eelneva aastaga 0,4 mln euro võrra.
Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia
vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike,
oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et
töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks ning
soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale
mõeldud (digi)teenustes. Tegevuste peamine elluviija on EKI.
Koordineeritakse eesti terminitööd ning toetatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomist, et
tagada oskussõnavara pidev arendamine ja ajakohastamine, sh tehnoloogiliste lahenduste ja
keeletehnoloogia vahendite kasutamise kaudu terminitöös. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute
98
koostamise toetusmeetmega soodustatakse eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist
ning eesti teaduskeele arendamist. Eelarvesse on planeeritud 0,5 mln eurot.
Hõimurahvaste programmist toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride
uurimist ja keeletaristu arendamist ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja
koostööd. Tegevustele on kavandatud 0,2 mln eurot
Jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende pidevat
ajakohastamist, sh keeleportaal Sõnaveeb ning sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex.
Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti keele murrete ja soome-ugri keelte uurimist
ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik oleks kasutajale mugavalt
kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja mahukad
andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkekeskkonda Tõlkevärav, mis
pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab
tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke
tellimise protsessi. Eelarves on tegevustele 1,5 mln eurot.
0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada eesti
viipekeele areng stabiilsele alusele. Koordineeritakse tegevusi viipekeelse kogukonnaga, et
lahendada eri osapooli kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud viipekeele kirjeldamise ja
õpetamisega, viipevara ja viipekeele õppevara arendamisega, viipekeele spetsialistide
koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse tõstmisega.
Programmi tegevusse on planeeritud keeletaristu ja keeletehnoloogia infosüsteemide eelarve
0,30 mln eurot, millest 0,2 mln moodustavad kulud, sh 8 tuhat eurot omatuludega seotud kulu,
ning 93 tuhat eurot investeeringud.
Tegevus sisaldab HTM-ile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 1,9 mln eurot, sh 91
000 eurot välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi.
Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning
mitmekeelsus
Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste
keelte oskust.
99
Tabel 50. Programmi tegevuse eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti
keele riigieksami keskmine tulemus punktides
58,00 64,00 65,00 65,00 65,00
(maksimaalne 100)
Allikas: EHIS, EIS
Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal
eksamil käinutest (%) 51,70% 60,00% 61,00% 61,00% 61,00%
Allikas: Harno
Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste
arv aastas)
5300 5400 5450 5500 5500
Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele
Instituut
Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-
keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%) 75,50% 75,00% 75,00% 76,00% 77,00%
Allikas: HTM, Harno
Eesti keele kui teise keele õppekorralduse
keskkond täiskasvanud õppijale puudub n/a n/a n/a n/a
Allikas: HTM
Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Eesti tööjõu-uuring
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevust rahastatakse 2,2 mln euro ulatuses välisvahenditest, mis on seoses
välisvahenditest kaetavate tegevuste käivitumisega 0,5 mln euro võrra eelnevast eelarveaastast
suuremas mahus.
Tegevuse eelarve väheneb 0,1 mln eurot seoses kokkuhoiuülesandega EKI, Harno ja HTM-i
personali- ja majandamiskulude ja kavandatud tegevuste ning HTM-i strateegilistele
partneritele planeeritud kulude eelarve arvelt. Lõpetatakse Keeleameti kaudu
haridusvaldkonna töötajate eesti keele C1-taseme täienduskoolituste rahastamine ning
jätkatakse koolituste korraldamist välisvahendite eelarvest, millega suunatakse kärpeülesande
täitmisse 81 tuhat eurot.
22 tuhande euro võrra väheneb Harno tegevuste eelarve seoses Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt ametile osutatavate arvutitöökoha- ja
eriteenuste kulu tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ning 40
tuhat eurot väiksemas mahus on prognoositud arvestuslike kulude eelarve kodakondsuse
100
taotlejale Kodakondsuse seaduse alusel ja Keeleameti suunamisel eksamile tulnud isikule
Keeleseaduse alusel keeleõppekulude hüvitamiseks.
Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte
õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.
Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja
keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus
toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe
alase koolitamise kaudu.
Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks on
planeeritud 0,1 mln eurot. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid
neljal keeleoskustasemel (A2-C1) ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse
tundmise eksameid. Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning
keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate
inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti keele e-õppe kursuste
kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti
kodakondsuse taotlejate arv on jätkuvalt tõusev ning samuti on märkimisväärselt kasvanud e-
õppe kursuste kasutajate arv.
Välisvahenditest toetatakse 2,2 mln euroga eesti keele õppe edendamist, sh õppevahendite ja
meetodite arendamist, eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate
professionaalset arengut ning eesti keele oskuse hindamisega seotud teenuseid. Eesmärgi
saavutamiseks arendatakse (e-)õppevahendeid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatakse
eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, arendatakse riigi
poolt täiskasvanud eesti keele õppijale pakutavaid keeleteenuseid koondavat elektroonilist
keskkonda ning koolitatakse õppematerjalide koostajaid. Korraldatakse haridusvaldkonna
töötajate eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele
õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja
noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus,
keeleõppe metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate
võimekust toetada õppijate eesti keele omandamist. Arendatakse eesti keele oskuse e-
hindamisvahendeid täiskasvanud õppijatele (keeleoskustaset määratlev sõeltest), jätkatakse
eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist. Samuti koolitatakse testikoostajaid ja hindajaid,
tõstetakse testimisalast pädevust.
Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides,
lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga. Sh toetatakse
välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal
töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal
asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist, väliseesti
ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud
101
projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli
kursustele on registreerunud õpilasi 35 erinevast riigist.
Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe raames toetatakse 0,5 mln euro ulatuses eesti
keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Välismaa õpetuskeskustes jätkavad
tööd Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorid (9), välisülikoolidel võimaldatakse tellida
õppematerjale ning lisaks antakse välja stipendiume ja sihttoetusi eestikeelses keskkonnas
õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti
kultuuriruumiga.
Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe
raamdokumendi uuendused), toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning
keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. Tegevustele on kavandatud 0,1 mln eurot.
Tegevuste elluviimisse panustavad 1,1 mln euro ulatuses välisvahendite arvelt tehtavad IT
investeeringud täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonna arendamisse.
3.8.2.4 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.
Joonis 28. Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht
102
Joonis 29. Riigivalitsemine tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 51. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Riigivalitsemine - Arhiivindusprogramm
3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 52. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Riigivalitsemine -9 606 -9 874 -9 500 374 -4%
Arhiivindusprogramm -9 606 -9 874 -9 500 374 -4%
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja
-9 606 -9 874 -9 500 374 -4%
juurdepääsu tagamine
3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja
programmi tegevused
Arhiivindusprogramm
Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning
kodanike õiguste tõendamine
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv
Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs
103
Tabel 53. Programmi tegevuse arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv
11875 10000 10000 12000 13000
(inimest aastas)
Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste
1,67 1,5 1,5 1,5 1,5
arv (mln korda)
Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk.
8 7 7 7 7
aastas)
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eelarves vähenevad seoses kokkuhoiuülesandega nii personali- kui majandamiskulud
kokku 0,3 mln eurot. 2025 aasta jooksul jääb täitmata või koondatakse vähemalt 10
täiskoormusega töökohta, mis vähendab oluliselt arhivaalide digiteerimist, mis omakorda piirab
arhiivi kogude kasutamist. Samuti vähendatakse publitseerimisprogrammi, mis on etendanud
olulist rolli humanitaarteaduste taristu mõistes. Lisaks pidurduvad voogedastusplatvormi
Arkaader haridusliidese arendustööd.
Tegevuskulude eelarve 6,2 mln eurot kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatuga sh:
Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii
digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks
fookusvaldkonda: Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui avatud
asutus ja partner kogukondadele.
Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui
töötaja vaates. Sisemiste töövoogude disainimine ja hõlbustamine, et tõsta töö tulemuslikkust.
Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku
kasulikud tehnilised arendused.
Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude
arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas
kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva
teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“
arendamine).
Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega
inimestele suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse.
Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse
ühisloomeprojektidega.
104
RKAS vahendid vähenevad 0,1 mln eurot 2,9 mln euroni, mis on seitsme kinnistu
ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud. Rahvusarhiiv osaleb
Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast
rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga
sama katuse alla. Amortisatsioonikulud 0,4 mln eurot.
3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 30. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest,
%
Tabel 54. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE* 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7%
Tööjõukulud -205 031 -188 946 -206 402 -17 456 9%
Majandamiskulud -96 093 -94 031 -127 417 -33 386 36%
Muud tegevuskulud -95 -5 -5 0 0%
Sotsiaaltoetused -27 970 -68 570 -64 210 4 360 -6%
Investeeringutoetused -18 740 -11 643 -930 10 713 -92%
Muud toetused -546 390 -664 474 -690 053 -25 579 4%
Põhivara amortisatsioon -25 742 -21 823 -25 750 -3 927 18%
Käibemaks -15 490 -17 239 -21 379 -4 140 24%
*2024RE veerus ei ole arvesse võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri käskkirjaga tehtud eelarve
jaotust.
Tööjõukulud suurenevad suures osas õpetajate palga alammäär kasvust ja diferentseerimise
määr tõusust, kasvuprotsent ei kajasta tööjõukulude lõpplikku seisu. Majandamiskulude
suurenemist mõjutavad 2021+ perioodi välistoetuste toel suuremas mahus ellu viidavad
tegevused. Tegevuskulusid kokku mõjutavad ka kohalikest omavalitsustest üle toodud Rae
105
Riigigümnaasium, Narva Täiskasvanute Kool, Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ning
Lüganuse Kooli, Kiviõli Vene Kooli ja Kiviõli I Keskkooli ühendamisel moodustatud Kiviõli
Riigikool.
Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavate
Eramus+ toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks stipendiumiteks
ja samuti kõrgkoolide vajaduspõhiste õppetoetuste tõusust. Eestikeelsele õppele ülemineku
tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate
üliõpilaste stipendiumid.
Investeeringutoetused vähenevad tulenevalt struktuurifondide 2014+ perioodi lõppemisest.
Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja
arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest
ja haridustoetuste mahu kasvust.
3.8.4 Õpetajate palkade kujunemine
Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel lähtutakse:
õpetaja töötasu alammäärast, mis lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76-st
kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega;
õpetaja tööjõukulu arvestatakse ühe õpetaja ametikoha kohta mahus, mis võimaldaks
maksta brutopalgana keskmiselt 2184 eurot kuus. Õpetaja töötasu alammäärale 1820
eurole lisandub 20% töötasu diferentseerimiseks koolipidaja ja kooli tasandil;
õpilaste arvust, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3, mille kohaselt
riigieelarvest valdadele ja linnadele (sh erakoolidele) munitsipaalkoolide kulude
katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne
õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga;
selleks, et toetada riikliku õppekava täitmist ja üldhariduse kättesaadavust kõikides
valdades ja linnades, lähtutakse toetuse arvestamisel täiendavalt koefitsientidest, mis
arvestavad riikliku õppekava, õppevormi ja õppekeelega, hariduslike erivajadustega
õpilaste õppekorralduse erisustega, klassitäitumuse arvestuslike nõuetega ning õpilaste
arvuga valdade ja linnade haldusterritooriumil asuvates koolides.
Õpetajate tegelik töötasu sõltub riigi poolt eraldatavatest vahenditest, koolipidajate
rahalisest lisapanusest ja ka asjaolust, kas koolipidajad teevad otsuseid koolivõrgu
korrastamiseks ning viivad õpetajate ametikohtade arvu kooskõlla valdavalt kahanevate
õpilaste arvudega.
Haridus- ja Teadusministeerium seirab õpetaja palka alltoodud metoodika alusel:
Arvestuslik keskmine palk, mida kohalikul omavalitsusel on võimalik maksta riigieelarveliste
toetuste arvelt ühe ametikoha kohta. Metoodika: perioodi eraldis (toetus õpetajate
106
tööjõukuludeks, tööandja maksudeta) / vaadeldava perioodi kuude arv / õpetajate
ametikohtade arv KOV-is taandatuna täistööajale (EHIS, eelmise aasta 10. novembri seisuga).
Tegelik keskmine palk, mida KOV-id on maksnud ühe õpetaja ametikoha kohta. Metoodika:
perioodi tegelik palgakulu (saldoandmikust) / vaadeldava perioodi kuude arv / perioodi
keskmine õpetajate ametikohtade arv KOV-i taandatuna täistööajale (EHIS, perioodi keskmine).
Alates 2022. aastast sisaldavad tegelikud palgad ka hüvitisi.
Õpetajate ametikohtade arv on koolide poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) esitatavad
andmed õpetajate kohta.
Õpetajate palgaandmetega saab tutvuda haridusandmete portaalis Haridussilm.
3.8.5 Investeeringud
Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused.
Joonis 31. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal
koguinvesteeringutest, %
Tabel 55. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -79 198 -24 666 -25 174 -508 2%
Inventar -118 -325 -420 -95 29%
IT investeeringud -4 874 -3 437 -3 590 -153 4%
Transpordivahendid -67 0 -540 -540 100%
Masinad ja seadmed -1 699 -215 -758 -543 253%
Muud investeeringud -2 324 -1 582 -1 105 477 -30%
107
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kinnisvara -57 008 -12 039 -14 145 -2 106 17%
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -7 405 -10 814 -11 443 -629 6%
H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -82 -140 -100 40 -29%
Riigigümnaasiumite ehitus -47 227 0 -274 -274 100%
Tallinna Tehnikakõrgkooli
-1 607 -1 000 -500 500 -50%
kinnisvarainvesteeringud
Riigikoolide investeeringud välisvahenditest 0 0 -1 053 -1 053 100%
Eesti Lennuakadeemia
0 -85 -100 -15 18%
kinnisvarainvesteeringud
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli
0 0 -100 -100 100%
multifunktsionaalne hall
Luua Metsanduskooli Tihemetsa
-16 0 -575 -575 100%
õppemetskonna ehitus
Käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35%
Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppelaborite inventari
soetused. Inventari soetuseks kavandatud investeeringud suurenevad 95 tuhande euro võrra,
kuna rakenduskõrgkoolid kavandavad suuremas mahus õppelaborite soetusi.
IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh
Sisseastumise infosüsteem SAIS, Eksamite infosüsteem EIS, Õppeinfosüsteem Tahvel,
Haridusandmete portaal HaridusSilm, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS jne.
Transpordivahendite investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste (väikebuss) ja
rakenduskõrgkooli (Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbeline lennuk) soetused.
Masinate ja seadmete investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste ja
rakenduskõrgkoolide õppeotstarbeliste masinate ja seadmete soetused.
Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja
Rahvusarhiivi põhitegevuseks vajalikke soetuseid. Eelarve maht suureneb eestikeelsele
haridusele ülemineku toetuste eelarvest planeeritud Ida-Virumaa koolivõrgu investeeringute
võrra.
Kinnisvara investeeringute osas Riigigümnaasiumite ehituste ja remondiinvesteeringute
vahendid suurenevad võrreldes eelmise aastaga 1,9 mln eurot, sh planeeritakse alustada
2021+ välisvahendite kaasabil Kohtla-Järve Järve Kooli projekteerimise ja ettevalmistustöödega
1,05 mln eurot (hoone valmimine kavandatud 2028) ja jätkatakse Lasnamäe Riigigümnaasiumi
ehituse ettevalmistustöid 0,27 mln eurot (valmimine kavandatud 2029).
Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS) planeeritavad investeeringud on 11,44 mln eurot, millest on
planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste (peamiselt riigikoolide)
remondid ja arendused. Suuremad objektid on Tallinna Polütehnikumi B-korpuse, Järvamaa
Kutsehariduskeskuse spordihoone, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ehitushoone, Viljandi
108
Kutseõppekeskuse võimla jt hoonete rekonstrueerimine, Narva Vanalinna Riigikooli
õppehoone, Tallinna Teeninduskooli A-korpuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi
õppehoone jt rekonstrueerimise projekteerimistööd.
Kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid planeerivad järgmisi investeeringuid kinnisvarasse:
Heino Elleri Muusikakooli õppekorpus 0,1 mln eurot;
Luua Metsanduskooli Tihemetsa õppemetskonna ehitus 0,6 mln eurot;
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli multifunktsionaalse halli ehitus 0,1 mln
eurot;
Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud 0,1 mln eurot;
Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 0,5 mln eurot.
3.8.6 Finantseerimistehingud
Tabel 56. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat
eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Finantseerimistehingud kokku 54 245 253 8 3%
Laenunõuded 67 253 253 0 0%
Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning
Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste
poolt.
109
3.9 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala
Justiits- ja Digiministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad luua
avatud ja turvalist ühiskonda. Oluline on samaaegselt tagada digiriigi areng, luua turvaline ja
usaldusväärne küberruum ja koordineerida riigi kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamist.
110
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 20 asutust: Justiits- ja Digiministeerium, prokuratuur,
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Riigi
Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Andmekaitse
Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna
Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu
Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning
111
kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme
kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina.
Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on ministeerium, vanglad vaadelduna
grupina ja kohtud vaadelduna grupina.
Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Vanglatööstus
(likvideerimisel), sihtasutused Eesti Interneti Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
(RIKS) ning riigi osalusega mittetulundusühing MTÜ Nordic Institute for Interoperability
Solutions. RIKS tagab riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealase
teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside ning osutab operatiivraadioside-,
andmekeskuste, riigi mereside- ja telefoniteenuseid. Eesti Interneti SA on Eesti
internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon.
Valitsemisala ja selle haldusala asutuste muudatused võrreldes 2024. aasta riigieelarve
seletuskirjas tooduga on järgnevad:
uued valitsemisala asutused on varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalasse kuulunud Riigi Infosüsteemi Amet ja Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus;
valitsemisala haldusalasse liikusid Eesti Interneti Sihtasutus ja Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutus ning MTÜ Nordic Institute for Nordic Institute for Interperability Solutions.
Ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorralduste tõttu liigub digiühiskonna
tulemusvaldkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja
Digiministeeriumi valitsemisalasse. Lisaks toimus ministeeriumi struktuurimuudatus, mille
kohaselt kohturegistritega seonduvad tegevused viidi justiitshalduspoliitika osakonnast üle
õiguspoliitika osakonda, täpsustati tegevusi ja teenuseid.
Valitsemisalas töötab kokku 3626 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema
töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1129
teenistujat (31,1% valitsemisala teenistujatest).
3.9.1 Tulud
Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade
struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 64% välistoetused.
112
Joonis 32. Justiits- ja Digiministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Järgmises tabelis kajastatakse ülevaadet Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala tulude
dünaamikast. Põhjalikud selgitused iga tulugrupi kohta on toodud vastavates peatükkides.
Tabel 57. Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 53 880 45 114 134 419 89 305 198%
Saadud toetused 5 919 3 171 85 609 82 439 2600%
Riigilõivud 31 130 29 235 30 241 1 005 3%
Tulud majandustegevusest 4 152 2 935 9 005 6 070 207%
Trahvid ja muud varalised karistused 1 607 861 858 -4 0%
Muud tulud 11 072 8 912 8 706 -206 -2%
Saadud toetused
Saadud toetustena on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendid jm toetused, mida
makstakse välja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 2025. aastal suureneb toetuste maht
ligikaudu 82 mln eurot, mis on seotud valitsemisalade struktuurimuudatusega. Justiits- ja
Digiministeeriumisse tuleb üle digiarengu valdkond, kus rakendatakse väga suures mahus
välisvahendeid.
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala eelarvetesse (RIT, RIA, ministeerium) on planeeritud
47 mln euro ulatuses tulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, 35,8
mln eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastusest, 0,2 mln eurot Sisejulgeolekufondist ja 1,7 mln
eurot muudest toetustest.
Lisaks on Patendiameti toetused (0,9 mln eurot), mis tulenevad Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) ning
Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (edaspidi WIPO) sõlmitud
113
koostööprojektidest. Toetus EUIPOst ja EPOst on ELi kaubamärgisüsteemi toimimise
toetavateks tegevusteks.
Riigilõivud
Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (30,2 mln eurot).
Riigilõivude laekumisi kavandatakse:
kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;
kohtuasjade toimingutelt;
Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-,
kasulike mudelite toimingutelt jne);
elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;
Konkurentsiameti toimingutelt;
väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;
Karistusregistri toimingutelt.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad:
Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna
lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning
kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot. Laekuvat
tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe
tuvastamise ekspertiisidest; Tervisekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste
lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate
tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu
kasutatakse peamiselt majandamiskulude katteks ning seadmete uuendamiseks.
Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot.
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus saab 3,5 mln eurot tulu Riigipilve
teenuse osutamisest.
Riigi Infosüsteemi Amet saab 2,5 mln eurot tulu andmesideteenuse osutamisest.
Trahvid ja muud varalised karistused
Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot).
Trahvid ja muud varalised karistused on:
karistusseadustiku alusel määratud karistused;
114
äriseadustiku alusel määratud trahvid;
väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;
muud trahvid ja varalised karistused.
Muud tulud
Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja prokuratuuri (1 mln eurot)
tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad järelevalvetasud (1,6
mln eurot) ja universaalse postiteenuse maksed (0,6 mln eurot).
Muud tegevustulud on:
menetluskulude hüvitised;
oportuniteeditasud;
universaalse postiteenuse maksed;
konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;
sunniraha ja tulud asendustäitmisest;
väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;
järelevalvetasud;
regressinõuded.
3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Justiits- ja Digiministeeriumi tulemusvaldkondade Õigusriik ja Digiühiskond kulud on suunatud
riigi õigus- ja kriminaalpoliitika tegevuste elluviimiseks, samuti digiriigi arenguks, turvalise ja
usaldusväärse küberruumi ning riigi kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamiseks.
Justiits- ja Digiministeeriumi eelarves on mitmeid valitsemisalade valdkondade
ümberstruktureerimisest tingitud muudatusi, seetõttu ei ole tulemusvaldkondade eelarved
võrreldavad eelmise aastaga.
115
3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik
Joonis 33. Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht
Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud
lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga.
Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse
justiitssüsteemiga riik.
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
programm. Justiits- ja Digiministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks
tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest.
116
Joonis 34. Õigusriik tulemusvaldkond mõõdikud
Tabel 58. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Õigusloomepoliitika põhialused aastani
Usaldusväärse ja
20306
Õigusriik tulemusliku õigusruumi
Kriminaalpoliitika põhialused aastani
programm
20307
3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes
Tabel 59. Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2023 Muutu Muutus
2024 RE 2025 RE
täitmine s ,%
Õigusriik -212 311 -214 361 -207 583 6 777 -3%
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
-212 311 -214 361 -207 583 6 777 -3%
programm
Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi
-10 277 -9 509 -8 347 1 162 -12%
tagamine
Konkurentsivõimelise ärikeskkonna
-4 563 -4 904 -12 889 -7 985 163%
tagamine
Kriminaalpoliitika kujundamine ja
-37 476 -37 027 -36 332 695 -2%
elluviimine, sh ennetus
Karistuste täideviimise korraldamine -78 321 -76 638 -71 650 4 988 -7%
Õigusemõistmise ja õigusteenuste
-79 425 -84 162 -76 426 7 736 -9%
tagamine
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006
117
2023 Muutu Muutus
2024 RE 2025 RE
täitmine s ,%
Kesksete IT-teenuste osutamine teistele
-2 247 -2 120 -1 939 181 -9%
valitsemisaladele
Kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 3%. Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuskulude, toetuste ja investeeringute
vähendamisest tulenevalt koalitsioonileppe kokkulepetest.
3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi
tegevused
Programmi nimetus: Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm
Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on
põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiits- ja Digiministeerium, esimese ja teise astme
kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
(EKEI), Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon (AKI), vanglad, Konkurentsiamet, Notarite
Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (KPK), Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda.
Programmi tegevuse nimetus: Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on
nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome
koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese
õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet.
Tabel 60. Programmi tegevuste õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele
eelneb VTK 38,00% 65,00% 70,00% 75,00% 80,00%
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Global Data Barometer, valitsemise (governance)
näitaja hulgas esitatud andmekaitseõiguse
kategooria (data protection law)
(suund: suurem parem) n/a 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%
Allikas: Indeksi koduleht
Metoodika
Maailma konkurentsivõime edetabel
n/a 15 15 15 15
118
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
(IMD World Competitiveness Ranking,) valitsuse
tõhusus (government efficiency)
(suund: väiksem parem)
Allikas: Indeksi koduleht
Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTKta koostatud
eelnõude suhtes teostatakse järelhindamine n/a 50,00% 60,00% 70,00% 80,00%
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Tegevuste kirjeldus
Tegevus viiakse ellu nelja teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on
Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas (3,9 mln eurot),
Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine (2 mln eurot) ja Andmekaitse järelevalve
ning teavitustöö (1,5 mln eurot).
Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus peab olema selge
ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas põhiseadusega ja õigusriiklike
väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste
riikide parima praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning
tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.
Tagatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aluseks olevate seaduste
kooskõla põhiseaduslike nõuetega, sealhulgas vaadatakse üle erakondade rahastamine ja
järelevalve, et tagada ausus ja läbipaistvus poliitilises konkurentsis. Analüüsitakse
põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et hinnata nende vastavust Eesti
vajadustele ning tuvastada võimalikud kitsaskohad. Hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku
ja erasektori ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi tuumikfunktsioonide
delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.
Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa ja
halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu automaatsete haldusaktide loomise
ning suurprojektide menetlemise toetamisele. Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt
ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv. Toetatakse Eesti Teaduste
Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast
teadustööd.
Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud
õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele. Valdkonna
õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada
seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate
tehnoloogiate rakendamine). Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise,
säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse
119
kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused). Justiits- ja Digiministeeriumi ja
Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning
avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat. Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute
digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. Osaletakse
nõuandjana avaliku sektori digiprojektide (andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus)
arendamisel, lisaks osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil,
juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse
läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide formaadis.
Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse sobitumist kaasaja
muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset
õigusraamistikku. Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu säilitamine
tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt
arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda. Poliitikakujundamise ja
seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse
põhimõttest kinnipidamist.
Õigusloomes jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse
väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu
pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse
analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele. Õigusloomejuriste
koolitatakse ja arendatakse õigusloomeakadeemia kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui
ka valdkondlikke erialakoolitusi. Käivitunud on õigusloomejuristide järelkasvu programm, et
kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd.
Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega, et tagada ajakohased
ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mõju hindamise
metoodika jm juhendid).
Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu õigusloomeprotsess ühte
keskkonda ning toetada kaasavat ja läbipaistvat õigusloomet.
Programmi tegevuse nimetus: Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne,
väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist
majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse
omandi kaitse, toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse
konkurentsialast teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas. Kohtulikud
registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad tõhusalt.
120
Tabel 61. Programmi tegevuste konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Index,
Innovation Output näitaja koht edetabelis
n/a 22 22 22 22
(suund: väiksem parem)
Allikas: Indeksi koduleht
Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World
Competitiveness Ranking), äriseadusandluse tõhusus
(business legislation efficiency) n/a 8 8 8 8
(suund: väiksem parem)
Allikas: Indeksi koduleht
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on loodud kaksteist teenust. Suurimate
eelarvemahtudega on Kohtulike registrite pidamine (3,2 mln eurot), Majandusregulatsiooni
rakendamine (1,6 mln eurot) ja Konkurentsijärelevalve teostamine (1,3 mln eurot).
Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on
ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve.
Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas
koostöös valdkonna erinevate osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad,
advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur).
Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh
EL algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale
tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh
ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll,
politsei, kohtud, prokuratuur).
Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös rahvusvaheliste
intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL Nõukogu ja Komisjoni
ekspertgruppide, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja teiste riikide
patendiametitega.
Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi
avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti. Patendiameti tegevus ja
teenused on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-
teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike
ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine
koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga).
121
Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse
panustamine mh Patendiameti poolt jms).
Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus konkurentsijärelevalvemenetlus,
kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite
regulatsiooni aluseid.
Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd Konkurentsiametiga.
Koostöö kaudu tagatakse vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika
kujundamise kui ka selle rakendamise tasandil.
Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud infotehnoloogiliste
lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi.
Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd Justiits- ja Digiministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate
esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel.
Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut ja
kommertspandiregistrit arendatakse järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori
teenustega.
Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks majandusaasta aruannete
esitamine. Kaugem eesmärk on võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud
aruandluskeskkond).
E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada, et tagada
ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele võimalusi uute teenuste kasutusele
võtmiseks.
Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud menetlustarkvara.
Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta aruannete tähtaegsele esitamisele,
ja otsitakse lisavõimalusi kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja
äritegevusest.
Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.
Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse (kättetoimetamisportaali) kasutusala.
Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus
Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning
ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh
digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid
kuriteoliike.
122
Tabel 62. Programmi tegevuste kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste
(ohvrite) arv
7,00% 6,00% 6,00% 6,00% 6,00%
(suund: väiksem parem)
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva
tagajärjel hukkunute arv) 18 15 13 11 11
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Kuritegude arv
(suund: väiksem parem) 27 465 26 000 26 000 26 000 26 000
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Tegevuste kirjeldus
Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused
on Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14 mln eurot), Raskete peitkuritegude
menetlemine (8,2 mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine (3,8
mln eurot).
Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi kui muid uuringuid (nt
alaealiste õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring,-reovee seire narkoainete suhtes) kui
suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt
retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine). Keskendutakse
korduvkuritegevuse ennetamisele toetades kogukondlike karistuste rakendamist ning
vangistusest vabanemisel pakutakse tugi- ja majutusteenust.
Tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, sh
koostöös kohalike omavalitsuste, vabasektori ja teiste riigiasutustega, mis aitab vältida püsiva
rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21-aastaste noorte avavanglasse
paigutamist) ning seni kuni 21-aastatele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-
aastaste noorte hulgas.
Toetatakse sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse
tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid).
Keskendutakse ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked
vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald ja muu usaldussuhtes
toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus,
ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning
narkokuriteod.
123
Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute,
kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi
sõltumatust (kriminaalmenetluse tõhustamine ja mitmete muude õigusaktide muudatused).
Esimeses järjekorras võetakse ette kriminaalkohtumenetluse uuendamise, et tagada kiire,
tõhus ja osapoolte õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus. Järgmise sammuna
tõhustatakse kohtueelset menetlust, tagades võimalikult kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja
inimesest lähtuvad menetlused.
Toetatakse taastava õiguse rakendamist, sh karistuse kandmise faasis ja selle järgselt (taastava
õiguse kontseptsiooni rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine,
taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine haldusalas, inimeste
koolitamine).
Ohvrite huvid seatakse menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised
asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid
kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.
Valmistutakse uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt AI poolt toime
pandud võimalikud teod).
Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja
andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised arendused) ja arendatakse avalikkusele suunatud
statistikakeskkonda
Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses
menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu
sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse
õiguskaar ning tõstetakse inimressursi kompetentsi. Pööratakse tähelepanu kuritegevuse
tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendatakse vara konfiskeerimise
võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu teenitud varade kiiremaks
ja laiemaks konfiskeerimiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Karistuste täideviimise korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning
väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.
124
Tabel 63. Programmi tegevuste karistuste täideviimise korraldamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Ametniku poolt süütegude toimepanemine
0 0 0 0
vangi vastu 0
Allikas: Justiits-ja Digiministeerium
Vangi põgenemine vangla siseterritooriumilt
0 0 0 0 0
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Avavangla täituvus
79,00% 80,00% 80,00% 80,00% 80,00%
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale
vabanemist 30,00% 35,00% 35,00% 35,00% 35,00%
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Edukalt kriminaalhoolduse läbinute osakaal
n/a 78,00% 79,00% 80,00% 80,00%
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Vanglateenistuse usaldusväärsus
n/a 70,00% 70,00% 75,00% 75,00%
Allikas: Turu-uuringute AS uuring
Tegevuste kirjeldus
Tegevust viiakse ellu Karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 3,8 mln eurot) ja
Inimväärika karistuste täideviimise teenuse (eelarve maht 67,9 mln eurot) kaudu.
Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja taristu
kasutust vastavalt kinnipeetavate ning kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende
profiilile. Lähtutakse eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla kasutus
hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad piirkondlikkuse põhimõttel,
vajadusel spetsialiseeruvad vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud
töötamiseks kindlate sihtrühmadega.
Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt kinnipeetavatele ning
suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude,
avavangla ning kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline tähelepanu on
kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada tähtaegse vanglakaristuse kandmise
asemel üleminekut kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada
kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike tegevuse põhipingutus
on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine õiguskuulekaks katseaja jooksul ning
vanglakaristuse kohaldamise ennetamine.
Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad
vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis
hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste õiguskuulekale teele suunamine
saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide.
Vanglas võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös
125
haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud õppeasutused. Kõikides
vanglates pakutakse ka riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse vabaduses.
Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud vajaduse korraldada
ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel. Tööhõives keskendutakse kahele aspektile:
tööharjumuse kujundamine ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel,
mille läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade lühenemise valguses
mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad
jätkuvalt töötada erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu- ja
metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde järele nagu on näiteks
komplekteerimine.
Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim kuritegevust
soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja
nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse
hindamist kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning
teiste vaimse tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka
väljaspool seda.
Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka
kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav
varustus, kaasaegsed töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka
riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll.
Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub korduvkuritegevuse määr vanglast
vabanenute ja tingimisi vabastatute hulgas.
Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate
kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh kriminaalhooldusportaal, vangiportaal,
videokohtumiste portaal) arendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning
õiguskuulekat elu karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele pakutavatest e-
teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda pääsla infosüsteemiga, K-raha ja
vangiregistri mobiilivaate arendamisega.
Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud on nende igapäevane
kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on andmete kokku viimine teiste
infosüsteemide andmetega. Selle tulemusel võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi
juhtimislaudu, mis parandab tegevuse ja otsuste kvaliteeti.
Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab ametiabi
siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku varustust ja väljaõpet.
Välistatud ei ole arutelud välisriikide vanglateenistustega vabade vanglapindade rendile
andmise küsimuses, mis annaks võimaluse vangide arvu vähenemisest tingitud taristu
sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning kulude kokkuhoiuks.
126
Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt
lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt,
õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.
Tabel 64. Programmi tegevuste õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Pikkade Tsiviilasjad:
menetluste HMK- 21,3%;
osakaal PMK – 19,3%;
kohtutes TMK – 9,3%; Rohkem kui Rohkem kui Rohkem kui Rohkem kui
Allikas: Justiits- VMK – 20,1%; aasta vanuseid aasta vanuseid aasta vanuseid aasta vanuseid
ja Üldmenetluses tsiviil- ja tsiviil- ja tsiviil- ja tsiviil- ja
Digiministeeriu kriminaalasjad: haldusasju ning haldusasju ning haldusasju ning haldusasju ning
m HMK- 23,6%; üldmenetluses üldmenetluses üldmenetluses üldmenetluses
PMK – 17,9%; kriminaalasju ei kriminaalasju ei kriminaalasju ei kriminaalasju ei
TMK – 25,3%; ole kohtutes ole kohtutes ole kohtutes ole kohtutes
VMK – 21,7%; menetluses menetluses menetluses menetluses
Haldusasjad: rohkem kui 10% rohkem kui 10% rohkem kui 10% rohkem kui 10%
TlnHK – 9,3%;
TrtHK – 27,2%
Menetlusosalist
e rahulolu
hinnang kohtute Menetlusosalist
Menetlusosalist Menetlusosalist Menetlusosalist Menetlusosalist
tööle e rahulolu oli
e rahulolu on e rahulolu on e rahulolu on e rahulolu on
Allikas: Justiits- kõrge
kõrge kõrge kõrge kõrge
ja
Digiministeeriu
m
Rahulolu
esmatasandi
õigusabi Vähemalt 90% Vähemalt 90% Vähemalt 90% Vähemalt 90% Vähemalt 90%
teenusega abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest
Allikas: Justiits- rahul või pigem rahul või pigem rahul või pigem rahul või pigem rahul või pigem
ja rahul rahul rahul rahul rahul
Digiministeeriu
m
127
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Riigi Teataja Täiendatakse
kasutaja- kasutus-
sõbralikumaks mugavust ja Lõpetatakse
muutmine ja Võetakse tehakse käsitsi
tõhus kasutusele kättesaadavaks andmetöötlus
n/a n/a
avaldamine uuendatud Riigi kohtuväliste Riigi Teataja
Allikas: Justiits- Teataja menetlus- avaldamis-
ja osaliste otsused protsessis
Digiministeeriu jm oluline
m õigusteave
Tegevuste kirjeldus
Tegevust viiakse ellu üheksa teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on
Õigusemõistmine I ja II astme kohtutes (63,2 mln eurot), Riigi õigusabi korraldamine (6,3 mln
eurot) ja Esmatasandi õigusabi korraldamine (1,5 mln eurot).
Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid
vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse ja taastavasse
õigusesse laiemalt Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis tuleb
pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist.
Tagatakse õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud õigusteenustega,
menetlusabi võimaldamisega ning digiligipääsude laiendamisega). Jälgitakse pidevalt kohtute
töökoormuse näitajaid selleks, et üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest
tingitud menetlusaja pikenemist.
Otsitakse võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks, sealhulgas
valmistatakse ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks seadusemuudatuse
tsiviilkohtumenetluse tõhustamiseks ning kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud
menetluste väljaviimiseks. Töötatakse välja digilahendusi andmepõhisteks
menetlustoiminguteks, lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise
põhimõtetest, et muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust.
Toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Eesmärk on varustada 2/3
kohtusaalidest videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt
istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide
amortiseerunud helisüsteemid.
Parandatakse õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning
selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi
avalikkusele). Suurendatakse kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja
haldamisel ning valmistatakse selleks ette vajalikud seadusemuudatused. Kaasajastatakse
128
kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi, sealjuures luuakse kohtunike
tagasisidestamise süsteem.
Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see
arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendatakse järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse
infosüsteemi, et märgatavalt vähendada tehnilist tööd menetluses, suurendada
automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad teadaolevad tehnoloogilised lahendused.
Tagatakse õigusabi kättesaadavus neile, kelle õigused jääksid majandusliku seisundi tõttu
kaitseta. Justiits- ja Digiministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust Advokatuuri
(määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad muudes menetlustes) ning riigi
toetatud esmase õigusnõu teenust konkursiga valitud lepingupartnerite kaudu.
Käivitatakse ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest (sh
Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu
menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks
täituritele ka uurimisasutused.
Tegeletakse valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus,
kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade elimineerimisega ning aktide
kaasajastamisega; sh vaadatakse üle ja kaasajastatakse täitemenetluses sissetuleku arestimise
regulatsioon.
Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiits- ja Digiministeerium on
eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Korraldatakse vandetõlgi eksameid keelesuundadel,
kus praktikas on vandetõlgi vajadus, nt poola, araabia ja türgi keel.
Vaadatakse üle notari tasud ja analüüsitakse notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust,
samuti võimalusi notari pädevuse laiendamiseks. Ette on valmistatud Riigi Teataja
uuendamine, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Kasutajaid
kaasates luuakse võimalus saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja
jälgida paremini kehtiva õiguse muutumist ajas. Juurutatakse võimalused kasutada ajakohaseid
terviktekste ilma võrguühenduseta. Uuendatud Riigi Teatajas tehakse kättesaadavaks
keeletehnoloogilised lahendused, sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaletakse
õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel
Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele automaatfunktsioonide ja keskse
tõlkevärava väljaarendamises. Õigusaktide tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös
vandetõlkidega võetakse kasutusele tõlkevärav, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning
tõhusamalt masintõlke ja sellega seotud terminibaaside ühendamisega.
Automatiseeritakse kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja avaldamisprotsess,
et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada edaspidi ressursi kokkuhoid.
Ametlikes Teadaannetes koondatakse üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud
teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide täitmiseks avaldatavate
129
teadaannete hulka, hindame nende avaldamise vajalikkust ja populariseerime Ametlike
Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja
parandame kasutusmugavust.
Programmi tegevuse nimetus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele
Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud
Tabel 65. Programmi tegevuste kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Vastavus teenustaseme Vastab Vastab Vastab Vastab
lepingule Vastab lepingus lepingus lepingus lepingus lepingus
Allikas: Justiits- ja kokkulepitule kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud
Digiministeerium tingimustele tingimustele tingimustele tingimustele
Tegevuste kirjeldus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi
haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine.
130
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond
Joonis 35. Digiühiskond tulemusvaldkond ja selle maht
Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärk on, et digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on
ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja
usaldusväärne. Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele tegeletakse ka
tulemusvaldkonnas kolme suunaga: digiriigi (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisuse
(küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvusega (ülikiire, usaldusväärse ja
taskukohase sideühenduse kättesaadavus).
131
Joonis 36. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 66. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Digiühiskonna
Digiühiskond Digiühiskonna arengukava 2030
programm
Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, mis on digiühiskonna
programm. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetuse ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade
ümberkorraldustega 2024. aastal on digiühiskond peaministri 15.08.2024 korraldusega nr 92
määratud justiits- ja digiministri vastutusalasse, varasemalt on see olnud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Digiühiskonna arengukava ja erinevate
perioodide programmid ja aruanded leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehelt.
3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 67. Tulemusvaldkond Digiühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 2024 Muutus,
2025 RE Muutus
täitmine RE %
Digiühiskond 0 0 -157 008 -157 008 100%
Digiühiskonna programm 0 0 -157 008 -157 008 100%
Digiriigi arenguhüpped 0 0 -4 995 -4 995 100%
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 0 -96 828 -96 828 100%
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja
0 0 -1 711 -1 711 100%
koordineerimine
132
2023 2024 Muutus,
2025 RE Muutus
täitmine RE %
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime
0 0 -1 539 -1 539 100%
arendamine
Küberturvalisuse tagamine 0 0 -15 054 -15 054 100%
Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna
0 0 -610 -610 100%
tagamine
Väga suure läbilaskevõimega
0 0 -29 445 -29 445 100%
juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
5G-taristu ja -teenuste arendamine 0 0 -6 827 -6 827 100%
3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi
tegevused
Digiühiskonna programm
Programmi eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile
soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Peamised asutused, kes viivad programmi ellu: Justiits- ja Digiministeeriumi (JUM), Riigi
Infosüsteemi Amet (RIA) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT).
Seoses 2024. aasta ümberkorraldustega on digiühiskonnaga seotud tarbijakaitse ja tehnilise
järelevalve ameti (TTJA) teenused tõstetud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse
tulemusvaldkonda ettevõtluskeskkonna programmi.
Võrreldes eelmise perioodiga on ka programmi tegevuste nimetusi sõnastatud selgemaks.
Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi arenguhüpped
Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud.
Tabel 68. Programmi tegevuste digiriigi arenguhüpped mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Elusündmusteenuste arv
5 10 10 10 10
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevus toetab digiriigi viimist uute lahendustega järgmisele arengutasemele.
Suuremahulisemateks tegevusteks on valdkondlike digimuutuste väljatöötamine ja
rakendamine, sh arvestades inimkesksete teenuste, sh elusündmusteenuste arendamist,
tehisintellekti ja Bürokrati kasutuselevõtu toetamist avalikus sektoris läbi tehisintellekti
tegevuskava, inimkeskse andmekorralduse rakendamist, sh nõusolekuteenuse ja andmejälgija
133
kasutuselevõtu toetamist ja rohelise digiriigi tegevuskava loomist ning rakendamist. Need
tegevused on peamised, mis aitavad digiriigi arenguhüppe saavutamisele kaasa. Programmi
tegevuse all on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka riigi infosüsteemi ameti
teenuseid.
Viiakse ellu personaalse riigi visiooni. Selleks arendatakse sündmusteenuseid, et muuta riigiga
suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Sündmusteenuste
eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt
eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb
inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. Toimub inimkeskse andmekorralduse
kontseptsiooni väljatöötamine koos rakenduskavaga, toetamaks personaalriigi eesmärke, sh.
tagamaks inimese õigused endaga seotud andmete üle, vähendamaks isikuandmete
töötlemisega seonduvat privaatsusriivet ning võimaldamaks laiemat andmete privaatsust
tagavat töötlemist. Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik sujuvamalt täitsa oma õigused ja
realiseerida kohustused, arendatakse eesti.ee-s ettevõtjate digiväravat, samuti jätkub
ärisündmusteenuste arendamine.
Programmi tegevus toetab tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu avalikus sektoris, eesmärgiga
suurendada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust ning tagada parem
teenuste ja teabe ligipääsetavus. Tehisintellekti kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades
ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad
tehisintellekti komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti
keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees ning viipekeele tuvastaja)
ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning
juurutamisega. Plaanis on jätkata bürokrati liidestamisega teiste asutustega ja olulisemate
teenuste liidestamisega. Luuakse tehisintellekti kompetentsikeskuse ja liivakasti kontseptsioon.
Kavas on rakendada algoritmi läbipaistvuse standardit tagamaks läbipaistvus tehisintellekti
rakendamisest. Alustatakse tehisintellekti määruse ülevõtmisega tagamaks usaldusväärsus ja
inimkesksus tehisintellekti rakendamisel.
Nõusolekuteenuse arendamine annab võimaluse nii eraisikule kui ka ettevõtjale andmete
jagamiseks ning andmejälgija arendamine võimaldab ülevaadet, milliseid andmeid ja millistel
eesmärkidel riik kasutab. Jätkatakse partnerite ja infosüsteemide liidestamisega
nõusolekuteenuse ja andmejälgijaga. Luuakse inimese digitaalse kaksiku kontseptsioon. Viiakse
läbi andmekirjaoskuse koolitusprogrammi koos valdkonda ja sellega seonduvaid riske
tutvustava teavituskampaaniaga. Tagamaks andmemajanduse tulevikukindlus, jätkatakse
tulevikukindla andmemajanduse projekti elluviimisega, sealhulgas privaatsust säilitavate
tehnoloogiate rakendamisega.
Rohedigi tegevuste eesmärk on suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti avalikus sektoris,
rakendades keskseid ja süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise optimeerimisele, seadmete
elutsükli pikendamisele ning andmekeskuste keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Teenus
134
kavandab ka tarkvaralahenduste keskkonnamõju vähendamist ning tõstab teadlikkust IKT
sektori keskkonnamõjust ja -vähendamise praktikatest, suunates seeläbi avaliku sektori asutusi
ja töötajaid tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja rakendama digiriigi rohelisi praktikaid.
Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena.
Tabel 69. Programmi tegevuste digiriigi alusbaasi kindlustamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste
arv, kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse
3 5 6 7 8
toetatakse struktuurivahenditest
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu mitmeid suuremahulisi tegevusi, sh:
personaalse riigi kontseptsiooni loomine;
riigi andmete poliitika arendamine;
digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee, Single Digital Gateway);
IT-alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusse üleminek, pilvteenustele ülemineku
võimaldamine);
teiste riigiasutuste toetamine digimuutuste võimendamiseks.
Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks
realiseeritakse uuenenud riigiportaali visioon koos võimekusega sündmusteenuste pakkumiseks.
Eesmärk on pakkuda avaliku teenuse omanikule digikanalit teenuste pakkumiseks
lõppkasutajale, sh kasutajakeskset tööriistakasti kasutajaliidese ja tehnilise raamistikuga.
Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika parendamisele, mõtlemata digikanali haldusele ja
erinevate riiklike nõuete rakendamisele. Portaali äri- ja toimemudel tuleb saada jätkusuutlikuks
partnerite ja teenuste vastuvõtuks. Jätkata tuleb tehnilise platvormi ehitust paindlikumaks.
Lõppkasutaja suunal on vaja teha järgmised sammud personaliseerituma ning proaktiivsema
portaali poole, mis võimaldab kasutajale pakkuda selget keskpunkti “minu andmetele“ ja
avalikele teenustele, et omada ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Riikliku postkasti uue
visiooni eesmärk on ehitada postkast 2.0, mis täidab nii lõppkasutajate kui ka partnerite
ootused. Lõppkasutaja jaoks tuuakse kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata
asukohast. Partneri jaoks luuakse lokaalselt paigaldatav rakendus.
135
Jätkuvad riikliku mobiilirakenduse arendustegevused. Mobiilirakenduse eesmärk on tuua
kodanikuni rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab
mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Soov on tuua mobiilirakendusse
hulgaliselt uusi teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja üleriigilist koostööd ning stabiilset
arendusmeeskonda.
Elektroonilise identiteedi valdkonnas on suund alustada tehnilise võimekuse loomist, et 2027.
aastaks saaks Eesti kasutusele võtta EU poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud
elektroonilise ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil. Samuti on jätkuvalt
oluline eID toimekindluse tagamine ja arendamine. Selleks on vaja luua riigiülene toimekindluse
plaan koos vastutusmudeli ja maandamistegevustega.
RIA-s jätkub arendustegevus keskse platvormi SDG tehnilise süsteemi liidestamiseks koos
vajaminevate komponentidega, alates eDelivery Access Point-st kuni päringumootori,
eelvaateala, pääsuhalduse ja muude vajaminevate osadeni. Liidestuvate asutuste ülesandeks
on igaühel omalt poolt arendada välja nende teenuse spetsiifiline X-tee teenus, et oleks
võimalik SDG keskse platvormi kaudu andmevahetust ka piiriüleselt võimaldada, ning
võimaldada teenustele ligipääs ka eIDAS raamistiku kaudu.
Kompetentside puudujäägi leevendamiseks on koostamisel digipädevuste kompetentsimudel (sh
alustatakse mudeli ettevalmistamist) ning tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni
tugevdamiseks, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui
kõrgkoolidega) ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi
koolitusvõimaluste rakendamisel.
Digipöörete kaudu tagatakse Eestis toimiva digiteenuste juhtimine läbi teenuste,
andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste ja kestlikkuse suuna. Üldine eesmärk on,
et kõikides valdkondades oleksid hästi disainitud, pidevalt arenevad ja tagasisidet arvestavad,
turvalised ja kestlikud teenused. Selle saavutamiseks on plaanis jätkata riigiüleste kesksete
teenuste loomisega, et pakkuda tööriistu valdkondlike avalike teenuste arendamiseks ning
kvaliteedi tõstmiseks. Hinnata ja arendada digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist ärilist
olukorda. Juurutada riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardid ja
mõõtmismetoodika, et tagada mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia,
küberturvalisuse, oskuste ja kestlikkuse kvaliteedis Digipöörded hõlmavad erinevaid
valitsemisalasid ning tõhusat koostööd nende vahel. Lisaks võimendatakse suuremahulisi
digimuutusi avalikus sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades
ja käivitades vastavaid arendusprojekte.
Koordineeritakse ja toetatakse riigiüleste kesksete teenuste ning valdkondlike digipöörete
täiendavat rahastust SF 2021-2027 vahenditest. Koostatakse SF 2021-2027 vahenditest
väikeprojektide toetusskeemi ja korraldatakse taotlusvoorud. RES protsessi raames
koordineeritakse ja koostatakse riigieelarveliste lisavajaduste ülevaate Vabariigi Valitsusele.
Koordineeritakse RRF-st rahastatud MKM Digiriigi reformide ja investeeringute elluviimist.
136
Järgnevatel aastatel alustataske rahvusvaheliste IT rahastamise parimate praktikate
analüüsimist.
Programmi tegevuse raames arendatakse välja teenuste arendamise tööriistakast ja teenuste
arendamise standard. Lisaks on käivitatud teenuste äripaneel kasutajakesksuse juurutamiseks
laiemalt avalikus sektoris. Alustatud on riigiteenuste ülevaate korrastamisega ning juhiste
uuendamisega teenuste kasutajakeskseks juhtimiseks, töö mõlemal suunal jätkub.
Andmepõhise riigivalitsemise raames jätkuvad tööd andmekvaliteedi parandamiseks,
sealhulgas, et oleks juurutatud andmekvaliteedi tagamiseks protsess. Andmete esitamise
koormuse vähendamiseks on kavas tagada kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude
andmekirjelduste ajakohasus ning selle pinnalt tuvastada kõige olulisemad juhud
halduskoormuse vähendamiseks. Samuti jätkatakse avaandmete kättesaadavuse
parandamisega, selleks digiteeritakse andmeid ja jätkatakse avaandmete teabevärava
arendustega. 2024. aastal on eesmärk luua andmete teabevärav võimaldamaks tervik ülevaadet
riigi käesolevatest andmetest. Andmete väärindamise laialdasemaks võimaldamiseks jätkatakse
andmete taaskasutuse keskkonna ERIKA arendusi ja teenuse pakkumist. Asutuste
kompetentside tagamiseks on kavas välja töötada andmehalduse ja andmeanalüüsi
toimimismudel ning küpsustaseme metoodika.
Programmi tegevuse raames tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne.) ja
olulisemate infosüsteemide ülal hoidmine (sh. taakvara likvideerimine), jätkusuutlik areng ja
infoturbe kindlustamine. Kesksete IT alusteenuste raames jätkatakse standardiseeritud
arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste konsolideerimist Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) vastavalt eelarve võimalustele, samuti riigipilve
edasi arendamist ja andmesaatkonna võimekuse laiendamist.
Arendatakse avaliku sektori töötajate digiteadmisi ja -oskuseid läbi asutuste digimuutuste alase
nõustamise, koolitusprogrammide planeerimise ja elluviimise ning Digiriigi Akadeemia e-õppe
platvormi pakkumise ja edasiarendamise. Riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks
hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega)
ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste
rakendamisel.
Lisaks viiakse ellu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne
satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames
rahastatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust, et ülal hoida turvalise lauatelefoni
taristut.
Läbivalt kindlustatakse, et digiriigi teenused, arhitektuur, andmemajandus ning innovatsioon
lähtuksid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seaduslikest alustest. Luuakse vajalikud õiguslikud
raamistikud, alused, selged rollid ning vastutused vajalikes teemades. Õigusaktid hõlmavad
mitmeid valdkondi: arhitektuur, andmed, teenused, oskused, digipöörded, IKT rahastus.
137
Programmi tegevuse nimetus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja
koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne
Tabel 70. Programmi tegevuste riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Küberturvalisuse tagamise ja arendamise
tegevused on kvaliteetselt ellu viidud ei jah jah jah jah
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Jätkatakse osalemist rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks. Sellised
formaadid on aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et koos tegeleda
küberrünnakute heidutuse ja nende toimepanijate omistamisega. Lisaks Euroopa Liidus aset
leidva õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises osalemisele
tuleb mõjutada relevantseid arenguid ka globaalselt, ÜRO protsesside või täpselt sihistatud
arengukoostöö läbi.
Küberturvalisuse valdkonnas on käimas küberturvalisuse strateegilise raamistiku uuendamine,
mis annab kübervaldkonna sisendi Digiühiskonna Arengukava 2030 uuendamise protsessi.
Eesmärk on küberturvalisuse alameesmärk ajakohaselt sisustada ja mõõta.
Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel arvestatakse
rahvusvahelisi tendentse, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse,
infoturbe ja andmekaitsega seonduvaid muutusi.
Analüüsitakse küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse/keskuse loomist, mis parandaks
riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd – analüüsist lähtuv otsus
selle loomise kohta tehakse hiljemalt 2027. aastaks.
Hinnatakse koostöös partnerasutustega NIS 2 direktiivi ülevõtmist, muu hulgas viiakse läbi
KüTSi ajakohastamise, mille käigus korrastatakse kohustatud isikute ringi ning hinnatakse
kohustuste ja järelevalve meetmete proportsionaalsust. Analüüsitakse vajalikke
rahastusmudeleid küberturvalisuse valdkondliku arengu hõlbustamiseks. Töötatakse välja
kübervaldkonna teadus, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) pikaaegne plaan.
Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb kindlustada „küber- ja infoturbe oskuste
integreerimine kõigile haridustasemetele. Samal ajal jätkab RIA nii laiema avalikkuse kui KüTSi
subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste Eesti infostandardile
ülemineku toetamisega.
Teadlikkuse tõstmiseks valdkonna võtmepartnerite ja tippjuhtide hulgas korraldatakse
Kõrgemad Küberkaitse ja Digiriigi kursuseid (KÜDI) ning laiema sihtrühma teadlikkust
138
küberturvalisusega seotud ohtudest tõstame igal aastal korraldataval „Riikliku küberturvalisuse
aastakonverentsil“.
Programmi tegevuse nimetus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Mõistetakse tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega
toime tulla.
Tabel 71. Programmi tegevuste suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Teostatud analüüside arv aastas
3 4 4 4 4
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Tagatakse tulevikukindlust ja valmisolekut uute tehnoloogiate tulekuks. Parandatakse koostööd
teadusasutustega ning toetatakse ettevõttete teadus- ja arendustegevust. Uuritakse
tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõtmisega
kaasnevaid ohte ning meetmeid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks.
Küberohtude võimalikult kiireks ennetamiseks, tuvastamiseks ning tõkestamiseks koondatakse
RIA poolt kokku terviklik Eesti küberruumi ohupilt, mis võimaldab senisest paremini erinevatele
ühiskonnagruppidele ennetusalast tuge pakkuda.
Teadvustatakse ühiskonnale valitsevaid küberriske ja kõigi vastutust nende vähendamisel ning
jagatakse nõuandeid riskide maandamiseks.
Luuakse võimalused organisatsioonidele E-ITSi rakendamise ja toimivuse mõõtmiseks ning
nende mõõtmiste tulemusel hinnatakse E-ITS rakendamise tulemuslikkust eri tüüpi asutuste
(ETOd, OTOd, KIKK) lõikes. Otsitakse lahendusi E-ITSi kasutuselevõtu hõlbustamiseks ka
väiksemates asutustes ja organisatsioonides. Lähtume riigi uute digitaalsete teenuste
arendamisel ja olemasolevate teenuste uuendamisel lõimturbe põhimõttest ja
mittefunktsionaalsete nõuete rakendamisest. See tähendab, et teenuste kavandamisel ja
arendamisel võetakse igas etapis arvesse turvalisuse riskid ning teenuse või toote elukaar
planeeritakse terviklikult, kooskõlas E-ITSi meetmetega.
Luuakse uusi võimalusi digiteenuste kriisikindluse, küberreservi toimimise ja kaasamise
parandamiseks, hinnatakse riiklikke võimeid, ressursi kvalifikatsiooni ja oskuste taset.
Viiakse läbi analüüse tuleviku tehnoloogiate kasutuselevõtuks kübervaldkonnas, sealhulgas
tehisaru ja kvanttehnoloogiaid, jagada parimat praktikat ja töötada välja meetmed nende
rakendamiseks. Süvendatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus-
ja arendustegevust.
139
Jätkatakse Riigi Infosüsteemi Ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevustega. Üksuse eesmärk on
kasvatada küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada
valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete
loomist ja arendamist. Tegevusi viiakse ellu koostöös MKMi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusega. Teenus on selles programmi uus ja siia tõstetud seoses 2024. aasta
valitsemisalade ümberkorraldustega. Teenuste kaasrahastatakse kokkuleppeliselt perioodil
2023-2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest.
Programmi tegevuse nimetus: Küberturvalisuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Suurem küberturbe tagamise võimekus.
Tabel 72. Programmi tegevuste küberturvalisuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Asjakohased küberturbe meetmed on Paranenud Paranenud Paranenud Paranenud
rakendatud E-ITS on võrreldes võrreldes võrreldes võrreldes
Allikas: JUM uuendatud eelmise eelmise eelmise eelmise
aastaga aastaga aastaga aastaga
Tegevuste kirjeldus
Pakutakse paremat olukorrateadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning avaliku sektori
digitaalsete teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid. Arendatakse edasi
olemasolevaid võimekusi keskselt riigi infosüsteeme kaitsta, parandatakse sektoriaalset ja
riiklikku nähtavust ning võimekust küberturvalisuse intsidente ja kriise hallata, sh riigivõrgu
sihtrühma analüüsi riigi julgeolekust ja riiklikust ohupildist lähtuvalt ning küberkilbi
kaitsemeetmete pideva ajakohastamise abil.
Koostatakse ja edastatakse ohuhinnanguid ja haavatavuse teavitusi ning viiakse läbi tegevusi
intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks, sh kriiside korral. Luuakse
üleriigiliselt toimiva otseteavituste ja järelkontrolli süsteem kriitiliste turvanõrkuste kohta.
Tõstetakse järjepidevalt kriitilise taristu infoturbejuhtide ja avaliku sektori töötajate teadlikkust
riiklikest ohustajatest lähtuvate ohtude kohta ja teiste levinud küberohtude kohta vastavalt
Eestis kasutusel olevale riist- ja tarkvarale.
Programmi tegevuse nimetus: Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja
ootustele
140
Tabel 73. Programmi tegevuste sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ajakohastatud õigusaktide arv
2 2 2 2 2
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni. Vastavalt valdkonna
arengule ja turu vajadustele analüüsitakse õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel
muudetakse õigusakte.
Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond
püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu
rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss
on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises
Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele.
Programmi tegevuse nimetus: Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude
väljaarendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure
läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga.
Tabel 74. Programmi tegevuste väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal,
kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s
internetiühendusega, mida saab suurendada kuni 80,00% 82,00% 84,00% 86,00% 88,00%
kiiruseni 1 Gbit/s.
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure
läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt
kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada
ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s.
Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust,
et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti
141
tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. Taasterahastust
(RRF) ette nähtud toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele 10 mln ja Euroopa Regionaalarengu
Fondist 15 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: 5G- taristu ja -teenuste arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G
leviga.
Tabel 75. Programmi tegevuste 5G- taristu ja -teenuste arendamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
5G transpordikoridoride arv
0 2 3 4 4
Allikas: JUM
Tegevuste kirjeldus
Katkematu 5G levi transpordikoridoridel muuhulgas soodustab autonoomsete sõidukite turule
tulekut, panustab liiklusturvalisusesse ja kliima muutustega kohanemisse liikluses ning aitab
kaasa Eesti digitaliseerimisel ja tõstab ülikiire lairiba teenuse kättesaadavust.
Eesmärgi saavutamiseks toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)
täiendava baastaristu (sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat
baastaristu rajamist toetatakse kohtades, kus olemasolev taristu ei võimalda katkematut 5G
levi tagada. Euroopa Regionaalarengu Fondist on ette nähtud toetuse suurus 5G
transpordikoridoridele 18,72 miljonit eurot.
142
3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 37. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 76. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -221 567 -226 513 -387 659 -161 149 71%
Tööjõukulud -140 522 -145 307 -175 313 -30 006 21%
Majandamiskulud -53 390 -53 850 -92 976 -39 126 73%
Muud tegevuskulud -124 0 -3 010 -3 010 100%
Sotsiaaltoetused -31 -37 -37 0 0%
Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100%
Muud toetused -13 087 -9 462 -40 696 -31 233 330%
Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0%
Põhivara amortisatsioon -3 637 -4 205 -12 795 -8 591 204%
Käibemaks -9 256 -12 152 -23 067 -10 915 90%
Muudatused Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta kulude eelarves on tingitud
ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisest.
Digiarengu valdkonna ületoomisega lisandub Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse ligikaudu
173 mln eurot, sh RIT eelarvega 46,4 mln eurot ja RIA eelarvega 42,4 mln eurot.
Justiits- ja Digiministeeriumile eraldati lisavahendeid teadus- ja arendustegevuste ning
innovatsiooni tegevusteks 0,76 mln eurot. Tööjõukulude kasvu mõjutab kõrgemate
riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel määratud palkade kasv.
2025. a Vabariigi Valitsuse kokkuhoiuotsustega vähendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi
valitsemisala kulusid 9,2 mln eurot.
143
Valitsemisala asutused kärbivad 2025. aasta kulusid üldjuhul 5%. Kokkuhoiukohtade leidmiseks
analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitakse nii
personali- kui majandamiskulusid. Ministeerium hoiab kokku ka sihtasutustele,
mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt.
3.9.4 Investeeringud
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud suunatud IT valdkonda.
Joonis 38. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal
koguinvesteeringutest, %
Tabel 77. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973%
IT investeeringud -3 992 -133 -23 659 -23 526 17689%
Masinad ja seadmed -1 358 -923 -78 845 -92%
Käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901%
Muudatused Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta investeeringutes on tingitud
ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisest.
Digiarengu valdkonna ületoomisega lisandub Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse ligikaudu
28,5 mln eurot, sh RIT investeeringud koos käibemaksuga 13,3 mln eurot ja RIA investeeringud
koos käibemaksuga 12,4 mln eurot.
Investeeringute kogumahust ligikaudu pool moodustavad riigieelarvest tehtavad
investeeringud ning ülejäänud pool välisvahenditest tehtavad investeeringud.
144
3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala
Kaitseministeerium töötab eesmärgiga hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et
Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta.
145
Selleks Kaitseministeerium:
tegeleb heidutuse tugevdamisega
tagab eelhoiatuse toimimise
146
koordineerib koostööd liitlastega
tagab kaitsevalmiduse
tegeleb kaitsetahte kasvatamisega
juhib riigikaitselise inimvara arendamist, sh korraldab reservteenistust ja ajateenistust,
korraldab riigikaitselist väljaõpet
tegeleb väeloomega ning varustab sõjalise struktuuri üksuseid, vastutab kaitsetööstuse
arendamise eest.
korraldab riigikaitselisi investeeringuid.
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kuus asutust: Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri
muuseum. Lisaks kaks riigi osalusega sihtasutust SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute
Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit.
Valitsemisala kulude ja investeeringute kogumahust moodustab kõige suurema osakaalu Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve (63%), kuna asutus vastutab valitsemisala
investeeringute sh taristu ehituse ja erivarustuse hankimise, arendamise ja korrashoiu eest,
Kaitseväe eelarve moodustab 20% ja Kaitseministeeriumi eelarve moodustab 14% valitsemisala
kulude ja investeeringute kogumahust. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved on mahult
kokku 7%.
Valitsemisalas töötab kokku ligi 6200 teenistujat, kellest ca 4200 ehk 68% töötab Kaitseväes.
Kaitsekulude selgemaks ja ülevaatlikumaks kirjeldamiseks on alates 2025. aasta riigieelarve
seadusest loodud uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“. Väeliikide
varustamiseks tehtavad hanked on koondatud tegevuse „Väeloome- muud üksused“ alla, mis
tagab operatiivsuse vastavalt tekkinud vajadustele. Aastatevahelise võrreldavuse loomiseks on
ka 2023. ja 2024. aasta tegevuspõhised eelarve andmed viidud vastavusse 2025. aasta
tegevuste jaotusega.
Kaitsekulud
Eesti riigieelarve kasutatav tegevuspõhine arvestus erineb rahvusvaheliselt kasutatava NATO
kaitsekulu arvestusest. Näiteks ei arvesta NATO kaitsekuluna välistoetusi ja
amortisatsioonikulu.
Eelarve kinnitatakse prognoositud SKP alusel, ent tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele,
kui Statistikaameti on SKP kokku arvutanud.
147
Olulise NATO mõõdikuna jätkab Eesti nn põhihangete8 (major equipment) 20% sihttaseme
täitmist, planeerides 2025. aasta põhihangete prognoositavaks tasemeks vähemalt 20%
kaitsekulude kogumahust.
Tabel 78. Kaitsekulude kogumaht, mln eurot
2023 RE 2024 RE 2025 RE
SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 1 050,2 1 306,2 1 260,1
1
elluviimiseks
sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus9 51,3 54,2 58,0
sh Ukrainale antav sõjaline abi 0,25% SKP-st 105,0
2 Vahendid täiendavaks laskemoona soetuseks 75,6
3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised 6,4 22,1 24,8
sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa 1,3 18,2 22,5
Rahutagamisrahastu ja Taaste- ja vastupidavusrahastu)
sh teadus- ja arenduskulude täiendav rahastamine 1,4 2,3 1,7
4 Kokku kaitsekulud ilma liitlaste kuludeta 1 056,6 1 328,3 1 360,5
5 Liitlastega seotud kulud 75,5 5,5 34,9
6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 132,2 1 333,8 1 395,4
7 % SKP-st10 2,97% 3,40% 3,32%
Tegelik kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 144,4
Tegelik % SKP-st11 3,00%
Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei
8
kajastu kaitsekulude arvestuses sh:
NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP 4,8 24,8 39,3
Euroopa Rahutagamisrahastu 40,6 62,7 51,0
Tuuleenergia kompensatsioonimeetmed12 58,3 85,3
Muud tuludest sõltuvad kulud ja omatulud 10,3 21,4 41,3
9 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 73,1 88,8 125,0
10 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid13 1 169,3 1 477,7 1 589,5
3.10.1 Tulud
Välisrahastusest saadud toetustel on kasvav roll Eesti sõjalises riigikaitses.
8
Relvastus ja relvasüsteemid, transpordivahendid, raketid, ressursimahukad moderniseerimisprojektid ning
nendega seonduv teadus-arendustegevus.
9
Kaitseliidu toetus kajastub erinevate programmitegevuste all. Perioodil 2024-2027 hangitakse lisaks toetuse
summale maakaitsele ligi 65 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona.
10
Protsendi arvutamisel võetakse aluseks Statistikaameti avaldatud SKP tegelik väärtus 2023. aastal ning 2024.
aastal ja 2025. aastal Rahandusministeeriumi SKP prognoos.
11
Märtsis Statistikaameti poolt septembris 2024 korrigeeritud SKP prognoosi kohaselt. Varem (kevadel) oli
tulemus 3,04% SKPst.
12
CO2 meetme ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse
(radarid), samuti RRF vahenditest soetatav täiendav radar ja passiivsüsteem.
13
Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille
väljamaksed tehakse väljaspool KAM eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka.
148
Joonis 39. Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 79. Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 44 066 135 618 193 720 58 103 43%
Saadud toetused 38 787 114 351 168 494 54 143 47%
Tulud majandustegevusest 3 370 1 360 3 604 2 244 165%
Tulud põhivara ja varude müügist 413 19 661 20 387 726 4%
Trahvid ja muud varalised karistused 1 272 205 1 195 990 483%
Muud tulud 255 40 40 0 0%
Tulude kasv 58,1 mln eurot on peamiselt seotud välisvahendite mahu kasvuga 54 mln euro
võrra, sh suureneb rahastus nii NATO ühisrahastusest kui Euroopa Liidu fondidest. Kinnistute
müügi arvelt on tulu prognoositud 20 mln eurot ning 0,3 mln eurot laekub peamiselt Kaitseväe
mittevajaliku vara müügist.
Saadud toetused
NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme)
raames saadud välistoetustest investeeritakse 2025. aastal Eestisse kokku ligi 39,3 mln eurot,
mille hulgas on suuremad objektid laskemoonalaod, kasarm, miinisadama lainemurdja
uuendamine ja tehnika varjualused.
EL taaste ja vastupidavusrahastu (RRF - Recovery and Resilience Facility) toetusest laekub 24,5
mln eurot tuuleenergia kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning 0,2 mln eurot
kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse arendusteks.
149
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekuva tuluna on planeeritud Balti riikide õhuturbemissiooni raames
Ämarist toimuva õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt riikide kokkuleppele (3,4 mln eurot).
Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt
müügipunktidelt ja tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt,
kokku 0,1 mln eurot. Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja
meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest
95 000 eurot. Saadud tulu kasutatakse müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja
kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks.
Tulu põhivarade ja varude müügist
Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute ja varade müügitulu on hinnanguliselt 20,3
mln eurot, mis suunatakse peamiselt kaitseotstarbeliste varude soetuseks. Müügiobjektideks
on aktiivsest kasutusest välja arvatud hooned, sh Seli Tervisekeskuse hoone, kinnistud Kopli 87a
ja Mäepealse 2a. Kaitseväe mittevajaliku vara müügist, sh kasutuselt välja arvatud relvastus,
sidesüsteemid jms vallasvara, prognoositav tulu on 0,3 mln eurot. Peamised kliendid on teiste
riikide kaitsejõud. Laekunud tulud suunatakse uue varustuse sh kaitseotstarbelise varustuse
soetamiseks.
Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale tulu
87 000 eurot.
Trahvid ja muud varalised karistused
Ajateenistusse mitteilmumise eest on rahatrahve ja sunnirahasid prognoositud ligi 0,8 mln
eurot, kasv 0,6 mln eurot tulenedes tegelikest laekumistest. Leppetrahvide prognoositav
laekumine on 0,4 mln eurot. Õppekogunemistele põhjuseta ilmumata jäämise eest laekuvate
sunnirahade mahuks hinnatakse 25 000 eurot sarnaselt eelmisele aastale.
Muud tulud
Muud tulud sisaldavad Kaitseväe varustuse lõhkumise hüvitamist 40 000 eurot.
Intressi- ja omanikutulud
3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Vahendid suunatakse enamuses väeloomesse ja lahingumoona soetamisse.
150
3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse
Joonis 40. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu.
Joonis 41. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm –
sõjaline riigikaitse ja heidutus – mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Programmi
viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude
151
tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek lähtub Kaitseministeeriumi
tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude hankimine toimub tervikuna
Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised
arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022–2031 (RKAK 2022–2031)14,
mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega.
NATO-s 2023. aastal alanud kaitseplaneerimise protsessi uus tsükkel on tänaseks jõudnud uute
võime eesmärkide ettepanekute esitamiseni liikmesriikidele. Tõenäoliselt toob see kaasa
täiendavaid väevõime eesmärke ka Eestile, mille tulemusel võivad kaitsekulude vajadused
suureneda veelgi. Uued väevõimed kinnitatakse 2025. aasta sügisel.
Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav
Kaitseministeeriumi kodulehel.
3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 80. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Julgeolek ja riigikaitse -918 459 -1 016 578 -1 111 717 -95 139 9%
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -918 459 -1 016 578 -1 111 717 -95 139 9%
Varude tagamine: lahingumoon* -242 254 -245 764 -228 810 -16 954 -7%
Väeloome: maavägi -117 777 -89 059 -115 255 26 196 29%
Väeloome: merevägi -34 507 -11 591 -20 528 8 936 77%
Väeloome: õhuvägi -21 893 -18 609 -24 339 5 730 31%
Väeloome: muud üksused -281 431 -425 396 -348 529 -76 866 -18%
Kaitsevalmiduse tagamine -14 922 -16 499 -32 621 16 122 98%
Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -9 029 -11 734 -42 943 31 209 266%
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -47 308 -43 890 -146 971 103 081 235%
Luure ja eelhoiatuse korraldamine -55 903 -57 846 -61 559 3 713 6%
Kaitsetahte edendamine -29 965 -31 060 -28 918 -2 142 -7%
Riigikaitselise inimvara juhtimine -51 718 -53 384 -50 819 -2 565 -5%
Riigikaitseliste investeeringute korraldamine -11 753 -11 745 -10 424 -1 320 -11%
14
Sõjalise kaitse osa uuendati 2023. aasta kevadel.
152
3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja
programmi tegevused
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm
Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end
väliste ohtude vastu kaitsta.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus, Kaitseressursside Amet, Kaitseliit, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral
Laidoneri muuseum.
Programmi tegevuse nimetus: Varude tagamine: lahingumoon
Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud.
Tabel 81. Programmi tegevuse varude tagamine: lahingumoon mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
RKAK perioodi
lõpuks (2031) ette Info Info Info
Info
nähtud juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu-
n/a juurdepääsu
laskemoona varud piiranguga piiranguga piiranguga
-piiranguga
on soetatud
Allikas: Kaitsevägi
Tegevuste kirjeldus
Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati lahingumoona soetuseks aastatel 2025-2031 täiendavalt
kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 mln eurot. 2022. aastal
alanud Venemaa laiaulatuslikust pealetungist alates kuni aastani 2031 on tarnitud, hankes või
hankimisse minemas koos riigi eelarvestrateegias otsustatud lisarahaga üle 4 mld euro eest
laskemoona. Juba varasemalt plaanides olnud moonast (2,56 mld eurot) on 1,9 mld euro
väärtuses moona tarnimisel.
2025. aasta eelarves on lahingumoona soetuseks tekkepõhiselt planeeritud 228 mln eurot.
Tekkepõhised kulud vähenevad võrreldes 2024. aastaga 17 mln eurot. Rahvusvaheliselt
suurenenud nõudlus lahingumoona soetamiseks on pikendanud lahingumoona tarneaegasid,
kuid eelarvesse planeeritud mahus on hankeid võimalik läbi viia, vastamaks vajadustele ning
lahingumoona eelarve tegelik maht suureneb tõenäoliselt aasta jooksul teiste hangete arvelt
vastavalt moona tegelikele tarnetele.
Programmi tegevus: Väeloome: maavägi
153
Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed maaväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Tabel 82. Programmi tegevuse väeloome: maavägi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette
nähtud maaväe üksused/projektid on
valmis (kumulatiivne), suund: suurem 2 6 9 13 16
parem
Allikas: Kaitsevägi
Tegevuste kirjeldus
Kulude kasv on 26,2 mln eurot, millest 24 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu.
Maaväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 48 mln eurot, millest tegevväelaste
palgafond moodustab 46,7 mln eurot. Kaitseliidule eraldatakse toetust maakaitse väljaõppe
tegevusteks 24 mln eurot, sh investeeringuteks 1,7 mln eurot. Kaitseliit soetab maakaitse
väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks väljaõppe korraldamiseks
alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel.
Üksuste väljaõppeks on planeeritud 9,2 mln eurot. 2025. aastal toimub liitlaste brigaadi õppus
eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid üksusi ja meie võimet neid vastu
võtta. 2025. aastal on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000 reservväelasele.
Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025. aastal
tarnitava varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. aastast pärast väljaõppe
läbiviimist suuteline mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud taristusse summas 21,5 mln eurot.
Tapal valmivad 2025. aasta jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks
alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026. aastal ja
parandab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses.
2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025. aastal töökoja ehitamine, mis
valmib hiljemalt 2027. aastal. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme
remondivajaduse Lõuna-Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona
hoidlad ning punkrid.
Viru linnakus algab 2025. aastal universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026.
aasta esimene pool. Hall parandab nii spordi- kui väljaõppetingimusi.
Programmi tegevus: Väeloome: merevägi
154
Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Tabel 83. Programmi tegevuse väeloome: merevägi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette
nähtud mereväe üksused/projektid on
valmis (kumulatiivne), suund: suurem 1 4 5 5 5
parem
Allikas: Kaitsevägi
Tegevuste kirjeldus
Kulude kasv on 8,9 mln eurot, millest 8 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu.
Mereväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 8,4 mln eurot, millest tegevväelaste
palgafond moodustab 6,9 mln eurot. Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024. aastal
alanud väljaõpe relvasüsteemidele. Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob
olulise muutuse vastase meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks
on planeeritud 1,5 mln eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii
Eesti kui Baltikumiülese mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo
päikesepargi rajamiseks.
Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi
Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti.
Tabel 84. Programmi tegevuse väeloome: õhuvägi mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette
nähtud õhuväe üksused/projektid on
valmis (kumulatiivne), suund: suurem 0 4 4 4 5
parem
Allikas: Kaitsevägi
Tegevuste kirjeldus
Kulude kasv on 5,7 mln eurot, millest 4,6 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu.
Õhuväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 17 mln eurot, millest tegevväelaste
palk moodustab 16,6 mln eurot. Õhuväeüksuste väljaõppeks on planeeritud 1,4 mln eurot.
155
2025. aastal lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi
arendamine ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC)
saabunud info õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti
elanikele ja kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja
telekanalite ning mobiiltelefoni võrgu.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute
ehituseks 16,5 mln eurot.
Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused
Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud
ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.
Tabel 85. Programmi tegevuse väeloome: muud üksused mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
RKAK perioodi lõpuks (2031) ette
nähtud üksused/projektid on valmis
2 6 6 7 9
(kumulatiivne), suund: suurem parem
Allikas: Kaitsevägi
Tegevuste kirjeldus
Tegevus kajastab Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja
Kaitseväe üksustest kaitseväe peastaabi, toetuse väejuhatuse, küberväejuhatuse,
erioperatsioonide väejuhatuse ja sõjaväepolitsei kulusid. Samuti kajastuvad selles
harjutusväljad, linnakud, valitsemisala teadus- ja arendustegevused, kaitsetööstuspoliitika.
Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste
varustushangete kulud.
Kulud vähenevad 76,9 mln eurot, kuna 2025. aastasse planeeritud erivarustuse hanked on oma
iseloomult investeeringud, mis ei kajastu riigieelarves programmi tegevuste all. 2025. aasta
suurimad prioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje, manööverüksuste
soomukid ning ratastel liikursuurtükid.
Muude üksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 44,3 mln eurot ja väljaõppeks 17 mln
eurot. Kaitseväe linnakute alalhoiuks on planeeritud 81,4 mln eurot, harjutusväljade tagamiseks
ja KOV toetusteks on planeeritud 10,7 mln eurot.
Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt:
Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025. aastal.
Raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse
156
kuni 300 km kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon,
sidelahendused, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu.
Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega.
Jätkuvad 2024. aastal alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse
manööverüksuste kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025. aasta jooksul ning 2.
jalaväebrigaadi manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele.
Projekti kogu maksumus on üle 200 mln euro, millest on 2025. aasta eelarves kavandatud
investeeringutena 95 mln eurot.
Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025. aasta
jooksul, maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja
luuakse vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro.
Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta
kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025. aasta investeeringute maht on 20,3
mln eurot.
Õhutõrjepataljonide Mistral laskeseadmed varustatakse termosihikutega, mille tulemusena
suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases võitluses.
Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025. aastal, millega alustatakse elutsükli lõppu
jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamist. 2025. aasta eelarves on selleks planeeritud 16 mln
eurot ja uue taristu rajamiseks 5 mln eurot.
Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025. aastal.
Süsteemi on võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe
objektidele maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames
hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja
elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu.
Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkuvad kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarned.
Isikkoosseisu varustamine peaks olema tagatud hiljemalt 2026. aastal.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks kuludele ka investeeringud, millest soetatakse
logistilisi ja taktikalisi veokeid ning õhuväe lennuväljatehnikat 50 mln euro eest. 80 mln euro
eest ehitatakse Ämaris uus söökla seoses uute võimete ja liitlaste kohalolu kasvuga, ehitatakse
uus katlamaja ja alajaamad, ümber ehitatakse küttetrassid, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni- ja
veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid.
Lisaks valmivad Ämaris käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja õhukaitsedivisjoni
taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse Kõpu
radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025. aastal uue hoiuala
väljaehitamine.
157
Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024. aastal plaanitud välihaiglate tarned 2025. aastasse.
Seoses Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024. aastal planeeritud
Scoutspataljoni täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja
miinipildujasoomukite osas toimuda hiljem kui 2025.
Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmiduse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud.
Tabel 86. Programmi tegevuse kaitsevalmiduse tagamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kaitsevalmiduse
kõrgendamise otsuse info info info info info
tegemise aeg alates juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu-
eelhoiatuse saamisest piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga
Allikas: Kaitseministeerium
Kaitsevalmiduse
saavutamise aeg alates info info info info info
kaitsevalmiduse juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu-
kõrgendamise otsusest piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud
olukorrateadlikkuse hoidmisele, täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse
tõstmisele ning tsiviiltoetuste tagamisele.
Kulude kasv on 16,1 mln eurot, mis tuleneb peamiselt Kaitseministeeriumi teenuste
ümberkujundamisest.
Olukorrateadlikkuse hoidmiseks on planeeritud 6,7 mln eurot. Kaitsevalmiduse
eesmärgistamisele on planeeritud 20,6 mln eurot, sh laiapindse riigikaitse tõhusa toimimise
eesmärgil on 2025. aastal plaanis läbi viia valmidusõppusi KOV-dele ja riigiasutustele, mille
tulemusena KOV-d ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid teenuseid ja kuidas
korraldatuna ollakse võimelised kriisisituatsioonis pakkuma. Kaitseministeeriumi eestvedamisel
jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste
korraldamist. Samuti jätkatakse paremaks ülesannete ja rolliselguse tagamiseks iga-aastaste
riigikaitseseminaride läbiviimist kohalikele omavalitsustele.
Kaitsevalmidust toetavate õppuste läbiviimiseks on planeeritud 3,3 mln eurot, sh suurõppus
SIIL 2025 läbiviimiseks.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 10,6 mln eurot.
158
Algab Balti kaitsevööndi rajamine, et kaitsta Eestit esimesest meetrist. Piiridele ehitatakse
sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud
kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. Esimeses etapis (2025) luuakse
3,2 mln euro eest tugipunktide prototüübid, lisaks hangitakse tugipunktide rajamiseks vajalikud
tõkestusvahendeid.
2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – Search and Rescue).
Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd lõpevad
2026. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd.
Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis
Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet
ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut.
Tabel 87. Programmi tegevuse liitlaste kohaloleku tagamine Eestis mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek
on kinnistatud JAH jah jah jah jah
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Liitlaste kohaloleku tagamise tegevus koondab Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
teenused, mis on suunatud vastuvõtva riigi toetuse tagamisele, sealhulgas harjutusväljade
tagamisele. Liitlasüksused paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-
Eesti). Tegevust rahastatakse 3% SKP-le täiendavalt.
Programmi tegevuste elluviimiseks planeeritud kulud kasvavad 31,2 mln eurot, millest 14 mln
eurot moodustavad amortisatsioonikulud ja 15,8 mln eurot majandamiskulud, mis on seotud
liitlaste vastuvõtu kulude ja taristu ülalpidamisega. 2023. aasta NATO tippkohtumisel kiideti
heaks NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooni mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele
liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Sellega
kaasnevad Eestile võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu suurendamine
ja üksuste vastuvõtmine, majutamine ning ülalpidamine.
Jätkatakse erinevate liitlasüksuste võõrustamist ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid
liitlasüksusi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS – Host Nation Support) koondab endas kõik
tegevused, mis on seotud vastava valdkonna rahvusvaheliste, riiklike ning valitsemisala üleste
koordineerivate ning korraldavate tegevustega, sealhulgas välisriikide relvajõududele lubade
menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate riikide vägede
vastuvõtmist ning lõimimist.
159
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud 22,4 mln eurot.
Ämaris alustatakse 2025. aastal õhuturbe lennukite tarbeks QRA (Quick Reaction Alert) angaari
ehitamist, mis valmib 2026. aastal. Lisaks valmivad Ämaris 2025. aastal ka käitusala, radari
positsioon ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad
varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja
alajaamad, renoveeritakse küttetrassid, elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid,
täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid.
2025. aastal valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM15 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika
kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine
majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib
2025. aasta jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustatakse 2025. aastal liitlaste tarbeks
kasarmu ehitamisega, mille valmimisel suurenevad 2026. aastal liitlaste majutuskohad 300
koha võrra.
Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö
Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste
vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega
Tabel 88. Programmi tegevuse liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja
Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti
JAH jah jah jah jah
suurus seda eeldaks
Allikas: Kaitseministeerium
Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s
kokku lepitud heidutus- ja
JAH jah jah jah jah
kaitsehoiakule
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud rahvusvahelise
kaitsealase koostöö edendamisele.
Kulud kasvavad 103,1 mln eurot peamiselt seoses Eesti pikaajalise sõjalise abi andmisega
Ukrainale, milleks planeeritakse Vabariigi Valitsuse otsusest tulenevalt 0,25% SKP-st aastas
kaitsekulude eelarvest.
15
Reception, Staging and Onward Movement
160
Abikäepoliitika raames on planeeritud eelarvesse 0,3 mln eurot sihtriikide toetamiseks
valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja katastroofimeditsiin,
rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks
abikäeriikide, sh Ukraina õppurite, toetamiseks.
Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi
eraldatud ka varasematel aastatel annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt
kuni 2027. aastani kokku 332 mln euro ulatuses.
Kindlustatakse liitlaste osalemine Eesti sõjalises kaitses ning arendatakse koostööd liitlaste ja
regionaalsete partnerriikidega. Tagatakse osalemine NATO arengutes kollektiivkaitse
tugevdamisel ning julgeoleku tagajana erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu EL,
NATO ja ÜRO juhitavates operatsioonides ning tahtekoalitsioonis USA-ga. Samuti osaletakse
rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon, Iisrael, Punane
meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias. Kokku on eelarve 9 mln eurot. Alates 2025.
aastast väheneb operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseis 63
kaitseväelaseni ning alates 2026. aastast ilmselt lõpetatakse OIR-i panustamine.
Küberkaitsealases tegevuses jätkub koostöö liitlaste ja partneritega, panustatakse NATO
heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse,
et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele.
Küberturbe- ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ning oskusteadmuse kasvatamiseks nii
Eestis kui ka rahvusvaheliselt on eelarvesse planeeritud 7 mln eurot. Tegevusi viiakse ellu SA
CR14 küberharjutusvälja teenuse ja Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskuse kaudu.
Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenistujad on esindatud 16 erinevas NATO staabis ja
väejuhatustes Euroopas ja USA-s, Eesti Vabariigi alalistes esindustes NATO ja EL juures, Eesti
saatkondades (USA, DEU, UK, FRA, POL, UKR), Ukrainas EL delegatsiooni juures,
Ühendekspeditsiooniväe (JEF - Joint Expeditionary Force) staabis, Läti Kaitseväe Akadeemias.
Esindamine tagatakse aastas kuni 75 teenistujaga ning eelarves on selleks planeeritud 11 mln
eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatuse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad
Eestit ja teisi Balti riike.
161
Tabel 89. Programmi tegevuse luure ja eelhoiatuse korraldamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
info info info info info
Info juurdepääsupiiranguga
juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu- juurdepääsu-
Allikas: Kaitseministeerium
piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga
Tegevuste kirjeldus
Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem
kirjeldus ei ole avalik.
Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahte edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning
elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge.
Tabel 90. Programmi tegevuse kaitsetahte edendamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Elanike valmisolek osaleda
kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse,
64,00% 66,00% 66,00% 66,00% 66,00%
suund: suurem parem
Allikas: Kaitseministeerium
Elanikkonna toetus ajateenistusele,
suund: suurem parem 87,00% 89,00% 90,00% 90,00% 90,00%
Allikas: Kaitseministeerium
Elanikkonna toetus riigikaitsele, suund:
suurem parem 80,00% 81,00% 81,00% 81,00% 81,00%
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside
Ameti ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseum teenuseid, mis on suunatud
ühiskonna laiemale kaasamisele riigikaitsesse.
Kulud vähenevad 2,1 mln eurot, mis tuleneb peamiselt Kaitseministeeriumi teenuste
ümberkujundamisest.
Tegevuse eelarvest enamuse ehk 21,8 mln eurot moodustavad Kaitseliidu poolt teostatavad
tegevused, mis on suunatud vabatahtliku tegevuse arendamisele, et tagada motiveeritud ja
väljaõpetatud liikmeskond, ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamisele.
2025. aasta tegevused on suunatud samuti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmete arvukuse
suurendamisele põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamisele. Jätkub ka
162
Kaitseliidu taristuobjektide loomine. 2025. aastal alustatakse Tartu maleva uue tagalakeskuse
projekteerimistöödega, ehitus algab 2026. aastal.
Riigikaitseõpetuse läbiviimiseks on planeeritud 2,5 mln eurot. Kaitseliit korraldab
riigikaitselaagreid, mis võimaldab noortele tutvustada Eesti riigikaitset ning võimalusi sellesse
panustamiseks. Kaitseressursside Amet jätkab riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuse
eraldamist õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagrite korraldamiseks. Samuti
jätkatakse riigikaitseõpetajate koolitamisega ning klassi ja sõpruskonnaga ajateenistusse
astumise võimaldamist. Seoses riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutumisega alates 2023.
aastast on kasvanud laagrites osalevate õpilaste arv, millega seoses tagatakse täiendava
varustuse soetamine ja hooldus.
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum jätkab sõjaajaloo muuseumina ja
uurimiskeskusena. Muuseumi koosseisus jätkab tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku
lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised. Eelarve on kokku 2,7 mln eurot.
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus jätkab julgeolekuteemadel oluliste arutelude
algatamist nii Eestis kui väljaspool. Samuti toetab asutus oma tegevusega Kaitseministeeriumi
poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse
(sh konverentsid: Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference). Eelarve
on kokku 1,1 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitselise inimvara juhtimine
Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja
panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega.
Tabel 91. Programmi tegevuse riigikaitselise inimvara juhtimine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise
määr, suund: suurem parem 61,00% 72,00% 75,00% 75,00% 75,00%
Allikas: Kaitseressursside Amet
Kaitseväe Akadeemiasse
kandideerimise määr, suund: suurem
114,00% 200,00% 200,00% 200,00% 200,00%
parem
Allikas: Kaitsevägi
Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate
tegevväelaste värbamistellimuse
93,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%
täitmise määr, suund: suurem parem
Allikas: Kaitseressursside Amet
Ajateenijate rahulolu ajateenistusega,
suund: suurem parem 63,00% 69,00% 72,00% 75,00% 75,00%
Allikas: Kaitseressursside Amet
163
Tegevuste kirjeldus
Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside
Ameti tegevused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise
ettevalmistuse ja kiire ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujundamisele. Kuludes
kajastuvad ajateenistusega seotud tegevused, sõjaväelise hariduse andmine, kaitseväe
kohustuslastega seotud kulud ja reservteenistuse väärtusloome ning kogu kaitsevaldkonna
personaliplaneerimine ja värbamine.
Kulud vähenevad 2,5 mln eurot peamiselt seoses tegevuskulude kokkuhoiumeetmetega.
Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse korraldus, milleks on eelarvesse
planeeritud 25,7 mln eurot ning Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise hariduse andmiseks
planeeritud kulud 11,8 mln eurot.
Ajateenijatele mõeldud lapsetoetuseks, sõidukompensatsiooniks, eluaseme- ja õppelaenude
intresside tasumiseks ning juhilubade soetamisega seotud kulude kompenseerimiseks16 on
eelarves kokku 19 mln eurot.
Asendusteenistusse on planeeritud kutsuda kuni 64 isikut, eelarve 1,1 mln eurot.
Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks on loodud tehnikavaldkonna tudengite
stipendiumiprogramm, mille raames eraldatakse stipendiume aastas kuni 30 üliõpilasele.
Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas, kokku on eelarve 150 000 eurot.
Reservteenistusse ilmunute määra tõstmiseks ja reservväelaste kvaliteedi hoidmiseks jätkuvad
reservväelastele suunatud riigikaitse seminarid. Reservväelasi kaasatakse suuremas mahus
koolituste läbiviimisesse instruktoritena. Koondnimetuse „Meie reservüksus“ raames
jätkatakse reservväelastele erinevate vabatahtlike ürituste korraldamist, mis suurendavad
üksuse isikkoosseisu teadlikkust ja ühtekuuluvustunnet.
Jätkub sõjaväelise taseme- ja täiendõppe andmine nii Eestis (Kaitseväe Akadeemia ja Balti
Kaitsekolledž) kui ka välisriikides. Sellega tagatakse, et Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on
saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel.
Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud 9,3 mln eurot.
Kaitseväe Akadeemia (KVA) tegevuse tagamiseks alustatakse Raadile kutseõppesuuna
õppehoone ja pääsla ning Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse, tegevväelaste kasarmu ning
KVA ladude ja hoidlate ehitamist. Tartus Raadil valmib 2025. aastal sõja- ja
katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe taristu täiesti uuele tasemele. Samuti
alustatakse Tartus Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist.
16
Ajateenija toetuse suurus sõltub auastmest ning on 115-230 eurot kuus. Lapsetoetus on 900 eurot kuus. Laenu
intressi hüvitatakse kogu intressi ulatuses. Juhilubade hüvitis on 1000 eurot.
164
Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju
kaitsevõimet.
Tabel 92. Programmi tegevuse riigikaitseliste investeeringute korraldamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Taristu tervik kasutusmäär (keskmine
kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna
eri hoonegruppide kasutusmäärade
85,00% 85,00% 85,00% 85,00% 85,00%
keskmisena %), suund: suurem parem
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus
Õigeaegsed tarned, suund: suurem
parem
100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus
Tegevuste kirjeldus
Tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete läbiviimise, taristu ülalpidamise
ja toitlustuse korraldamise kulusid. Vahendid on suunatud eelkõige moona ladustamisele ja
käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele vajaliku taristu
ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud Lääne ja Lõuna
piirkondadesse. Hangete läbiviimise korraldamiseks on eelarvesse planeeritud 3,9 mln eurot ja
taristu ehituse ja korrashoiu korraldamiseks 6,4 mln eurot. Hangete ja taristu eelarve suureneb
407 mln eurot.
Kulud vähenevad 1,3 mln eurot. Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti
suureneva taristu korrashoiuteenuse kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning
territooriumitele lisanduvate Eesti ja liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel.
Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud
ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse
kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennurada ja perrooni,
rajatakse ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja
õppegaraažid, toitlustuskompleks, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks,
päikesepark.
Tallinnas ja Tartus valmivad uued riigikaitse administratiivhooned, kuhu paigutuvad mitmed
valitsemisala asutused, mis võimaldab vabastada ebaefektiivseid üüripindu.
165
3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 42. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 93. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Kulud kokku -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8%
Tööjõukulud -178 209 -189 723 -203 806 -14 083 7%
Majandamiskulud -482 793 -572 009 -498 184 73 825 -13%
Kaitseotstarbeline erivarustus -185 576 -446 542 -349 690 96 852 -22%
Muud tegevuskulud -65 093 -67 110 -72 793 -5 684 8%
Sotsiaaltoetused -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12%
Investeeringutoetused -7 071 -5 265 -4 888 376 -7%
Muud toetused -72 395 -75 143 -186 212 -111 070 148%
Põhivara amortisatsioon -97 014 -88 798 -125 018 -36 220 41%
Käibemaks -87 145 -94 880 -84 235 10 645 -11%
Võrreldes eelmise aastaga suurenevad kulud 84,5 mln eurot, mis on peamiselt seotud Ukraina
abistamisele suunatud toetusega.
Tööjõukulud sisaldavad lisaks tsiviilteenistujate ja tegevväelaste palkadele ka
õppekogunemistel osalevatele reservväelastele makstavaid tasusid. Tööjõukulud kasvavad 14,1
mln eurot seoses täiendavate tegevväelaste värbamisega uute võimete lisandumisel.
Majandamiskulud sisaldavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh laskemoon, ning
kaitseväe kulusid ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel,
rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulusid ning kaitseväe ja
ministeeriumi välisteenistuse kulusid. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus. Majandamiskulud vähenevad kokku 73,8 mln eurot seoses
166
kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringute mahu kasvuga ning täiendavate vahendite
suunamisega toetuse andmiseks Ukrainale.
Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille
detailsem jaotus on riigisaladus. Kulud kasvavad 5,6 mln eurot.
Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või
asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste
korral makstavad hüvitised. Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate sotsiaalmaksu
kasvust, mida arvestatakse töötasu alammäära kaudu. Sotsiaaltoetuste maht kasvab 2,3 mln
eurot.
Investeeringutoetused sisaldavad Kaitseliidule investeeringuteks antavat toetust ning Lääne-
Eesti meetme raames antavat toetust RRF-st. Investeeringutoetused vähenevad 0,4 mln eurot.
Muude toetuste hulgas on Ukrainale antavaks abiks planeeritud eelarve, koolidele
riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus, toetused Kaitseliidule tegevuskuludeks,
sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele. Muude toetuste eelarve
kasv on 111,1 mln eurot, millest 105 mln eurot on seotud Ukrainale antava abiga.
3.10.4 Investeeringud
Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab
kaitsevalmiduse.
Joonis 43. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Tabel 94. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14%
167
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Inventar -290 -286 -264 22 -8%
IT investeeringud -3 868 -4 444 -4 246 198 -4%
Masinad ja seadmed -8 445 -38 563 -39 020 -458 1%
Muud investeeringud -126 898 -206 046 -277 958 -71 912 35%
Kaitseotstarbeline erivarustus -76 197 -192 492 -266 092 -73 601 38%
Kinnisvara -109 972 -136 324 -119 621 16 703 -12%
Maa soetused -6 194 -7 342 -10 000 -2 658 36%
Hoonete ja rajatiste soetus ning
-49 216 -96 223 -79 584 16 639 -17%
renoveerimine
Liitlaste taristu -45 339 -13 750 -22 436 -8 686 63%
Radarite taristu statistikakaubanduse
-1 352 -5 083 0 5 083 -100%
vahenditest
Kirde-Eesti meetme radari taristu -7 870 -11 507 -1 465 10 042 -87%
Väikesaarte energiarajatised CO2
0 -1 218 -1 218 0 0%
kvoodi müügi tuludest.
Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 -1 200 -4 917 -3 717 310%
Käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9%
Investeeringud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 61,4 mln eurot, mis on seotud peamiselt
kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve kasvuga ning valitsemisala selge poliitikaga, suunata
vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste varustamine oleks võimalikult kiire.
Inventari soetamise maht väheneb 22 250 eurot. Kaitseväes vahetatakse välja vananenud
inventari.
IT investeeringute maht väheneb 0,2 mln eurot. Jätkatakse seadmete väljavahetamisega
elutsükli lõppedes.
Masinatest ja seadmetest soetatakse seadmeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise
võimaldamiseks Kirde-Eestis ja Mandri-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia
kvootide müügist saadud tulu arvel) ning Lääne-Eestis (RRF rahastusega).
Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt
tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid,
kasvavad 73,6 mln eurot.
Kinnisvarainvesteeringud vähenevad 16,7 mln eurot. 8,6 mln võrra rohkem on planeeritud
liitlaste taristu valmimist, 16,6 mln võrra vähem hoonete ja rajatiste ehitust muude võimete
toetamiseks.
Hoonete ja rajatiste soetuses ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete
toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. Üksuste
toetuseks valmivad laod ja laskemoonahoidlad ning laskemoona käitusalad.
Liitlaste jaoks tehtavad investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste
vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel.
168
Maade soetamiseks planeeritud eelarve kasvab 2,7 mln eurot, seoses harjutusväljade
laienemisega seotud tehingutega.
Tuuleenergia kompensatsioonimeetmete taristu järkjärgulise valmimise tõttu 2024.-2025.
aastal ning projektide lõppemisega 2025. aastal vähenevad oluliselt nende meetmetega seotud
kinnisvarainvesteeringute eelarved. Jätkub väikesaarte energiarajatiste meetme rakendamine,
millega ehitatakse välja Vaindloo päikesepark.
169
3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala
170
Kliimaministeeriumi eesmärk on Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamine,
ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes
eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks
ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks.
171
Valitsemisala on Eesti keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkondade eestvedaja, mille
põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele
puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine ja areng. Samuti on valitsemisala
eesmärk korraldada inimeste ja kaupade liikuvus selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav,
ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks
keskkonnakoormus. Energeetikas on valitsemisalas seatud eesmärgiks tagada majanduse
pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus.
Valitsemisalas viiakse ellu terviklikku rohereformi, kujundatakse ja viiakse ellu kliima-,
meremajanduse ja merekeskkonna-, ressursitõhususe ja jäätmekäitlus-, keskkonna- ja
elurikkuse kaitse-, keskkonnajärelevalve-, keskkonnakorraldus- ja ringmajandus- ning
tööstusheite- ja kemikaali-, veekaitse ja -kasutamise, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja
tuumaohutuse alast poliitikat ning korraldatakse keskkonnaseiret. Lisaks tegeleb valitsemisala
energeetika-, maapõueressursside kaitse ja kasutamise, elamumajanduse ja ehituse,
transpordi- ja liikuvuspoliitika kujundamise ja elluviimisega.
Valitsemisala tulemusvaldkond on „Kliima, energeetika ja elurikkus“. Koos Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
panustatakse tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kaheksa asutust: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,
Transpordiamet, Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. 2025. aastal on neist kahe suurima
eelarvemahuga Kliimaministeerium, mille eelarve moodustab 60% valitsemisala kulude ja
investeeringute eelarve mahust ja Transpordiamet (vastavalt 32%). Ülejäänud asutuste eelarve
moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku 6,6%. Valitsemisala tulud, 1
146 mln eurot, moodustavad 6% kogu riigieelarve mahust ning kulud 1 251 mln eurot, 7%
riigieelarvest.
Valitsemisalas töötab 01.08.2024 seisuga 2131 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on
Transpordiamet (663 teenistujat, so 31,1% valitsemisala teenistujatest).
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad riigi osalusega äriühingud AS A.L.A.R.A, AS Eesti Raudtee,
AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna
Sadam, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus,
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. AS Eesti Loots likvideeriti 24.04.2024.
Vastavalt peaministri 15.08.2024 korraldusele nr 92 on taristuministri vastutusvaldkonda antud
ka AS Teede Tehnokeskus.
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad tulundus- ja sihtasutused Riigimetsa Majandamise Keskus,
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks kuulub Kliimaministeeriumi valitsemise alla MTÜ
Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee.
172
3.11.1 Tulud
Toetame loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, loome võimalusi taskukohase
taastuva energia tootmiseks ning arendame kvaliteetsetet ja keskkonnasõbralikku
transpordiühendust
Kliimaministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest vähenevad 156,6 mln eurot. Tulud
majandustegevusest suurenevad 59 mln euro võrra, tulud keskkonnatasudest vähenevad 18,9
mln euro ja omanikutulud (dividendid) 62,5 mln euro võrra. Detailne ülevaade iga tulugrupi
osas on toodud vastavates peatükkides.
Joonis 44. Kliimaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 95. Kliimaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
Muutus,
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Tulud kokku 802 313 1 325 593 1 145 930 -179 663 -14%
Saadud toetused 209 372 693 589 536 978 -156 611 -23%
Riigilõivud 15 900 36 232 34 501 -1 731 -5%
Tulud majandustegevusest 374 238 293 115 351 966 58 852 20%
Tulud põhivara ja varude müügist 13 900 15 5 -10 -67%
Trahvid ja muud varalised karistused 597 974 580 -394 -40%
Keskkonnatasud 102 222 139 327 120 464 -18 863 -14%
Muud tulud 10 599 26 455 28 021 1 566 6%
Intressi- ja omanikutulud 75 486 135 886 73 415 -62 471 -46%
Saadud toetused
173
Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute
Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja investeeringute
katteks, kui ka vahendamiseks teistele asutustele. Kodumaiste toetuste maht on saadud
toetuste kogumahust 54 tuhat eurot, mis on CO2 vahenditest kaetav välistoetuste
omafinantseering.
Saadud toetuste maht väheneb 2025. a 23% võrreldes eelmise aastaga ehk 156,6 mln eurot.
Vähenemine on tingitud eelkõige Kliimaministeeriumi vastutusalasse koondatud valdkondade
ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks mõeldud toetuste arvelt. 2021-2027
struktuuritoetuste eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide maht saadud toetustest on
2025.aastal ca 259 mln eurot ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite maht (RRF ja
RePowerEU) ca 82,5 mln eurot. Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud Euroopa
ühendamise rahastu (CEF ja MILMOB) vahendeid on 2025.a kavandatud 185,5 mln eurot. Lisaks
eelmainitule kajastuvad eelarves vahendeid LIFE programmi vahendid 7,5 mln eurot ja Eesti-
Šveitsi koostööprogrammi toetusvahendeid 2,5 mln eurot.
Riigilõivud
Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2025. aastal on 34,5 mln eurot, langus -5%.
Suurima mahuga on liiklusregistri toimingutega seotud riigilõiv 31 mln eurot (moodustades
89,8% valitsemisala poolt kogutavatest riigilõivudest), mida kogub Transpordiamet. Teiste
riigilõivude osakaal on marginaalne.
Tulud majandustegevusest
Valitsemisala tulud majandustegevusest moodustavad 352 mln eurot ning on võrreldes 2024.
a suurenenud 20%. Tulude suurenemise põhjuseks on sõidukite registreerimistasu
kehtestamine, millest prognoositakse 2025.a tulu 137 mln eurot.
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) müügist saadud tulud vähenevad
(2025. a on prognoositud madalamat ühiku hinda võrreldes 2024. a, samuti vähendatakse LHÜ
ühikute üldkogust).
Olulise muudatusena võib välja tuua, et kuni 2024. a suunati 50% LHÜ müügist laekuvast tulust
riigituludesse ja 50% kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate ministrite kaudu. Uue
kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb 2024. aastast enampakkumistulu kasutada 100%
kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. 2025. a LHÜ tuluprognoos on 185,7
mln eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala meetmete rakendamiseks on ette nähtud
199,1 mln eurot.
Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile (KAUR) lennumeteoroloogia info edastamise,
lennuvaatlusteenuse, meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise
eest, Keskkonnaametile (KeA) kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste
teenuste osutamise eest, Eesti Loodusmuuseumile (ELM) piletite müügitulust ja ürituste
174
korraldamise eest, Transpordiametile (TM) veeteetasudena ja Maanteemuuseumi piletitulu,
raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubade, veeteedega seotud elektrooniliste
kaartide müügi eest, Eesti Geoloogiateenistusele (EGT) geoloogiliste uuringute ja seirete eest
(keskkonnaalasest tegevusest), Riigilaevastikule (RIL) lootsitasudena, sadamate hallatavate
navigatsioonimärkide paigaldamise ja hoolduse ning prahile andmise eest,
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest.
Tulu põhivarade müügist
Valitsemisala tulud põhivarade müügist (2025.a 5 tuhat eurot) vähenevad võrreldes 2024.
aastaga 10 000 eurot.
Trahvid ja muud varalised karistused
Valitsemisala tulude prognoos trahvidest ja muudest rahalistest karistustest on vähenenud
võrreldes 2024.a 394 tuhat eurot. Trahvid laekuvad Keskkonnaametile (0,32 mln eurot)
keskkonnaalaste rikkumiste eest ja Transpordiametile (0,26 mln eurot) transpordialaste
rikkumiste eest. Transpordiametil on õigus nimetatud trahvidest saadud tulusid kasutada
riigimaanteede remondi koondprojekti kulude katteks.
Keskkonnatasud
Valitsemisala keskkonnatasude 2025. aasta laekumise prognoosiks on 120,4 mln eurot, mis on
18,8 mln eurot vähem võrreldes eelneva aastaga. Vähenemine tuleneb 2024 - 2027 riigi
eelarvestrateegias otsustatud keskkonnatasude tõusude osalisest edasi lükkumisest 2025.
aastast 2026. aastasse.
Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks
muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse
(loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,
põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest, lisaks alates
01.07.2023 ka tuuleenergiast elektrienergia tootmisest:
kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 1,2 mln eurot;
maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse, tuuleenergiast elektrienergia tootmise ning
saastetasude eest kokku 114,4 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt
kohalikele omavalitsusüksustele 15,3 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 99,2 mln
eurot;
raadamisõiguse tasu 6 mln eurot (riigieelarvesse)
Laekuvatest keskkonnatasudest eraldatakse SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 15,015
mln eurot. Sellest 14,012 mln eurot vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee
erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule ja 1,003 mln eurot
suunatakse läbi SA KIK keskkonnaprogrammi Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste
175
põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede
leevendamiseks ning summa vastab 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal
põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke
aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta. SA KIK
keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete
alusel, mille kohaselt on moodustatud 10 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse,
kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse,
veemajanduse ja kaasrahastamise valdkondades ning alates 2025. aastast Ida- Viru maakonna
programm.
Muud tulud
Muud tulud 28 mln eurot koosnevad peamiselt Transpordiameti kogutavast teekasutustasust
ja teekasutustasu rikkumise eest laekuvatest trahvidest. Teekasutustasud kasvavad järgmisel
aastal 8 mln eurot ja veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti
merenduse ja veeteede teenistuse nõuetel ja kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud
kahjude eest.
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulud on prognoositud kogusummas 73,4 mln eurot äriühingute majandustulemuste
prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta
tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2024. aasta eest dividende
järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Lennujaam, Elering AS, Riigimetsa
Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ.
3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Kliimaministeeriumi kulud on suunatud Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna
tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues
muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning
liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks.
176
3.11.2.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus
Joonis 45. Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 46. Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkonna mõõdikud
Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärgiks on Eestis on elurikas loodus,
jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.
Tulemusvaldkonna peamisteks strateegilisteks alusteks on Eesti keskkonnastrateegia aastani
177
2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi
hoidmiseks, ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Tegevused panustavad kõigisse
arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja
riigivalitsemine. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi:
Rohereformi ja kliimapoliitika programm;
Energeetika, maavarade ja välisõhu programm;
Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm.
Tabel 96. Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkonna seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemus- Tulemusvaldkonna
Programm
valdkond strateegiadokumendid
Elurikkuse, metsanduse ja
keskkonnakorralduse programm
Kliima,
Energiamajanduse arengukava
energeetika Rohereformi ja kliimapoliitika programm
aastani 2030
ja elurikkus
Energeetika, maavarade ja välisõhu
programm
3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus kulude
jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 97. Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmide ja programmi tegevuste
eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kliima, energeetika ja elurikkus 0 0 -168 964 -168 964 100%
Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 0 -34 684 -34 684 100%
Kliimamuutuste leevendamine ja
0 0 -14 675 -14 675 100%
kliimamuutustega kohanemine
Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -
0 0 -3 410 -3 410 100%
hoiatuste tagamine
Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse
0 0 -16 599 -16 599 100%
edendamine
Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse
0 0 -59 603 -59 603 100%
programm
Elurikkuse kaitse tagamine 0 0 -22 750 -22 750 100%
Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine 0 0 -13 914 -13 914 100%
Keskkonnakorralduse arengu suunamine 0 0 -4 489 -4 489 100%
Kiirgusohutuse tagamine 0 0 -1 771 -1 771 100%
178
Kesksete IT-teenuste osutamine teistele
0 0 -16 679 -16 679 100%
valitsemisaladele
Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 0 0 -74 677 -74 677 100%
Energiavarustuse tagamine 0 0 -894 -894 100%
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 0 -15 728 -15 728 100%
Taastuvenergia osakaalu suurendamine
0 0 -33 736 -33 736 100%
lõpptarbimises
Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia
0 0 -7 383 -7 383 100%
alane kompetents
Õhukvaliteedi parendamine 0 0 -16 936 -16 936 100%
3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus
programmid ja programmi tegevused
Rohereformi ja kliima programm
Programmi eesmärk: Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik,
kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus.
Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on
leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna
keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),
Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi
infotehnoloogiakeskus (KEMIT).
Programmi tegevuse nimetus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega
kohanemine.
Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad
kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist.
Tabel 98. Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse
ühikutega kauplemise süsteemid on
jah jah jah jah jah
rakendatud (jah/ei)
Allikas: Keskkonnaamet
Kliimariske teadvustavate ja vastavaid
meetmeid võtnud inimeste osakaal, % 48,00% > 60,00% n/a > 60,00% n/a
Allikas: Eurobaromeeter
Tegevuste kirjeldus
179
Eesmärgi täitmiseks tagatakse rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika kujundamine ja
rakendamine kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse ja arengustrateegiatega ning Euroopa
Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega. Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik
vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites.
Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline
vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide
saavutamiseks. Lisaks tehakse kliimavaldkonna analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose,
koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid ja korraldatakse rohereformi seiret ja tagatakse
vastavate andmete kättesaadavus. Koostatakse Riiklik energia- ja kliimakava ja selle
eduaruanne, viiakse läbi avaliku sektori kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamine,
edendatakse elanike keskkonnateadlikkust ja rohetehnoloogiate kasutuselevõttu.
Programmi tegevuse nimetus: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud
täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus
Tabel 99. Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ilmainfo kättesaadavus, %
99,00% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00%
Allikas: Keskkonnaagentuur
Uuendatud ilmajaamade osakaal, %
97,00% 97,00% 98,00% 99,00% 100,00
Allikas: Keskkonnaagentuur
Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate
sihtrühmade rahulolu 4,60 4,70 4,70 4,70 4,70
Allikas: Keskkonnaagentuur
Hoiatuste täpsus, %
91% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%
Allikas: Keskkonnaagentuur
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse
ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire
andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse
jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise
seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad
ja radarid) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism.
Programmi tegevuse nimetus: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine
180
Programmi tegevuse eesmärk: Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja
keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine
Tabel 100. Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste
osaluskordade arv 115000 130000 130000 130000 130000
Allikas: Kliimaministeerium
Rohereformi elluviimise seire toimib ja
andmed on kättesaadavad ei jah jah jah jah
Allikas: Kliimaministeerium
Roheüleminekut toetavate teekaartide arv
(kokku alates 2024) 0 4 8 8 8
Allikas: Kliimaministeerium
Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste
arv 21 22 24 26 28
Allikas: Kliimaministeerium
Väljastatud EL ökomärgiste arv
224 230 230 300 300
Allikas: Kliimaministeerium
KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud
ministeeriumite osakaal 0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Allikas: Kliimaministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse raames tehakse rohereformi elluviimise koordinatsiooni ja seiret, sh on
tegevusteks rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi võrgustiku
käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Lisaks kohalike omavalitsuste rohereformi
võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine ning rohereformi seiremõõdikute kokku
leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil.
Keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks suunatakse keskkonnaprogrammi
vahendeid summas 1,6 mln eurot.
Erasektori roheülemineku toetamiseks koostatakse sektorite roheülemineku teekaardid ja
tehnoloogia teekaardid kliima- ja rohe-eesmärkide saavutamiseks. Lisaks kujundatakse
meetmed roheinvesteeringute soodustamiseks. Jätkatakse keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS
ja ökomärgiste väljastamist ja teadlikkuse kasvatamist. Rohelahenduste kasutuselevõtu
soodustamiseks edendatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid. Koostöös teiste
ministeeriumitega otsitakse lahendusi ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks.
Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja
teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste
jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine.
181
Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevusi viiakse ellu koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumiga, sh:
edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd
erinevate osapooltega;
korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi;
edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust;
korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja
levitatakse teabematerjale;
avaldatakse keskkonnateavet;
korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid;
luuakse kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus.
Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm
Programmi eesmärk: Eestis on puhas ja elurikas keskkond. Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning
jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),
Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ja
haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
(EKUK) ning AS A.L.A.R.A.
Programmi tegevuse nimetus: Elurikkuse kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus
on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse ning mulla
poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.
182
Tabel 101. Programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise
määr uuendatud kavade alusel, % 88,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%
Allikas: Keskkonnaamet
Alade arv, kus on hinnatud kaitse tulemuslikkust,
tk, kumulatiivne 0 75 150 225 300
Allikas: Keskkonnaamet
Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala (ha)
4100 4000 4000 4000 4000
Allikas: Kliimaministeerium
I kaitsekategooria ning teiste kriitilises ja
väljasuremisohus olevate liikide tegevuskavaga
69,00% 80,00% 80,00% 85,00% 85,00%
kaetuse määr, %
Allikas: Keskkonnaamet
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks soositakse loodussõbralikku maa- ja ressursikasutust, integreerides
elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted
erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Tagatakse ökoloogiliselt hästi toimiva ja tõhusalt
kaitstava kaitsealade võrgustiku olemasolu. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia
eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast
Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele
on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-
eeskirjad. Algatatakse arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja
maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse ja looduse hüvede kaitseks. Vajalik on elurikkuse
summaarse vähenemise ärahoidmiseks tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Tõhustatakse
elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool
kaitstavaid maastikke. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset. Analüüsitakse
olemasolevat looduskaitsesüsteemi ja lisaks alapõhisele kaitsele rakendatakse uusi võimalusi,
kuidas maaomanikke motiveerida ise loodusväärtusi märkama ja neid kaitsma. Olulisel kohal on
looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse
valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne.
Programmi tegevuse nimetus: Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti metsad on elujõulised, nende kasutus on mitmekesine,
tõhus ja jätkusuutlik ning tagatud on elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu
säilitamine.
183
Tabel 102. Programmi tegevuse metsanduse ja jahinduse arengu suunamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast,
% 25,1 >20 >20 >20 >20
Allikas: Keskkonnaagentuur
Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat
loodusressurssi kuni juurdekasvu ulatuses jah jah jah jah jah
Allikas: Kliimaministeerium
Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete
60
mahust, % >50 >50 >50 >50
(2022)
Allikas: Keskkonnaagentuur
Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on
seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja
jah jah jah jah jah
ohjamise kava eesmärkide järgi
Allikas: Keskkonnaagentuur
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat.
Selleks esitatakse koostatud metsanduse arengukava aastani 2030 vastuvõtmiseks Riigikogule
ning koostatakse metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku
metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega.
Muudetakse metsaseadust, et laiendada metsade majandamisvõtteid, lisanduvad
püsimetsanduse rakendamise võimalused ja metsaistandike loomise võimalused. Raielangi
maksimaalsed suurused vähenevad viiele hektarile ning raielankidele jääb säilikpuid rohkem.
Lisaks täpsustatakse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.
Töötatakse välja raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmed.
Jätkatakse erametsanduse arengu toetatamist tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse
metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, ning väärielupaikade kaitse
lepingute sõlmimist erametsaomanikega.
Jätkuvalt antakse välja vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse
rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja
geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja
metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube. Lisaks avaldatakse
metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse
erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja
metsataimi.
Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnakorralduse arengu suunamine
184
Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud
vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.
Tabel 103. Programmi tegevuse keskkonnakorralduse arengu suunamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Mõõdik on väljatöötamisel
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: -
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja
esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, tõhustatakse keskkonnakaitselubade süsteemi,
teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube ja korraldatakse
keskkonnatasude deklareerimist. Lisaks rakendatakse ebasoodsa keskkonnamõju tõhusa
leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH
algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse
keskkonnavastutuse juhtumeid.
Programmi tegevuse nimetus: Kiirgusohutuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusloome ja arengukavade
rakendamise kaudu.
Tabel 104. Programmi tegevuse kiirgusohutuse tagamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle
alamplaanide eesmärkide täitmise määr, % 79,00% 70,00% 75,00% 85,00% 85,00%
Allikas: Kliimaministeerium
Radioaktiivsete jäätmete (s.h omanikuta
kiirgusallikate) käitlemine on tagatud.
Kiirgusallikate kogumise kampaaniaid vähemalt 1 1 1 1 1
üks kord viie aasta jooksul
Allikas: Kliimaministeerium
Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalaste
teabepäevade arv. Aastas korraldatakse üks
avalikkusele suunatud kiirgusalane teabepäev 1 1 1 1 1
ning üks ametnikele suunatud teabepäev
Allikas: Keskkonnaamet
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste
nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning
kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse
185
kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning
nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate
doosiregistrit.
Programmi tegevuse nimetus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele
Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.
Tabel 105. Programmi tegevuse kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Mõõdik on väljatöötamisel
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: -
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-
teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele.
Energeetika, maavarade ja välisõhu programm
Programmi eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus,
energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),
Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus (EGT) ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus (KeMIT).
Programmi tegevuse nimetus: Energiavarustuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Elektri-, gaasivarustuskindluse ja vedelkütuse kvaliteedi ning
konkurentsivõimelise hinna tagamine.
Tabel 106. Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest,
38,47% 43,00% 48,00% 51,00% 54,00%
%
Allikas: Eurostat
186
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine
kogukestus tarbimiskoha kohta aastas
419,2 300 250 200 100
(minutites)
Allikas: Konkurentsiamet
Gaasituru konsentreeritus (HHI) 4028
3500 3500 3000 3000
Allikas: Kliimaministeerium (2022)
Andmata jäänud energia kogus
ülekandevõrgus, MWh 0 4500 4500 4500 4500
Allikas: Elering AS
Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa
sünkroonalaga (jah/ei) Teostamisel Jah Jah Jah Jah
Allikas: Elering AS
Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on
täidetud (jah/ei) jah Jah Jah Jah Jah
Allikas: Elering AS
Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja
tõhus turukorraldus Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
Allikas: EVK
Tegevuste kirjeldus
Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide
väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline
koostöö elektrimajanduse valdkonnas. EL-i otsustusprotsessides seistakse Eesti seisukohtade
eest elektriturualaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega
seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika
kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasituru
reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele.
Transpordikütuste eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse
reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise.
Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne
Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele,
kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige
külmemal kütteperioodil.
Tabel 107. Programmi tegevuse soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja
jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 65,00% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00%
Allikas: Eurostat
Tegevuste kirjeldus
187
Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on
tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise
vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse
jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate
õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse
kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab
soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib
soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks
kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.
Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab
lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Tabel 108. Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
soojuse ja jahutuse summaarsest 65,40%
67,00% 68,00% 68,00% 69,00%
lõpptarbimisest, % (2022)
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
elektrienergia summaarsest 29,10%
36,00% 50,00% 62,00% 70,00%
lõpptarbimisest, % (2022)
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus
energia summaarsest lõpptarbimisest 8,50%
18,00% 19,00% 20,00% 21,00%
transpordisektoris, % (2022)
Allikas: Eurostat
Taastuvenergia osakaal võrreldes
aastaga 2020, % 29,00% 33,00% 38,00% 47,00% 55,00%
Allikas: Eurostat
Lisandunud tuuleenergia tootmist
maismaal, MW 439 1548 3067 4314 5250
Allikas: Eurostat
Rohevesiniku kasutuselevõtt teenust
teenust teenus teenus
transpordisektoris ja keemistööstuses teenust hinnatakse
Allikas: Keskkonnainvesteeringute viiakse on on
viiakse ellu ja viiakse
keskus ellu lõppenud lõppenud
lõpule
Tegevuste kirjeldus
188
Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või
vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või
kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad
hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Olulist rolli juhitava baasvõimsuse
ja soojuse tarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad
seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse
tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades
kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate
teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus.
Programmi tegevuse eesmärgi täitmiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri
tootmisvõimsusi ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu.
Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt ning vajadusel riiklike toetuste vastu
lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja
seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist maismaal ja merel. Eemaldatakse
takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõtu
protsesse.
2025. aastal on eesmärgiks kaardistada tuuleenergeetika kasutuselevõtuks sobilike
arendusalasid, et oleks võimalik lisada vähemalt 1000MW tuuleenergeetikat. 2025. aastal on
plaanitud uued taastuvelektri vähempakkumised maismaal 1000GWh/a ulatuses, 2026. aastal
2000GWh/a ja 2027. aastal veel 1000GWh/a ulatuses. Lisaks on 2025. aastal plaanis ka
meretuuleparkidele vähempakkumiste väljakuulutamine mahus 2000GWh/a.
Programmi tegevuse nimetus: Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane
kompetents
Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning
kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks
vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada
maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud
ulatuses avalikult kättesaadavaks.
Tabel 109. Programmi tegevuse maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane
kompetents mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
189
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on
jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei)
Jah Jah Jah Jah Jah
Allikas: Kliimaministeerium, Eesti
Geoloogiateenistus
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse
valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks
kasutuselevõtuks. Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja - seire
korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt
Kiviõli, Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused,
Kukruse aherainemäe seire). Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside
kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset
geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse
parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse
pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning
riskidest.
Programmi tegevuse nimetus: Õhukvaliteedi parendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Parandada õhukvaliteeti, teostada mõõtekampaaniaid, arendada
riikliku seirevõrku ja tõsta elanike teadlikust saasteainetest ning nende terviseriskidest.
Tabel 110. Programmi tegevuse õhukvaliteedi parendamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Meetmes uuendatud õhukvaliteedi hindamiseks
kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid, tk
0 4 4 4 10
aastas
Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Meetmes uuendatud küttesüsteemidega elamud
kokku, tk 0 700 1000 1500 2350
Allikas: Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus
Välisõhu kvaliteedi tase vastab piirnormidele
(jah/ei) jah jah jah jah jah
Allikas: Kliimaministeerium
Tegevuste kirjeldus
Energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid. Seoses
sellega seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja
transport. Oluline on leida nendes sektorites saasteainete vähendamise meetmeid.
Ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi
territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot. Elanikele
arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine
190
(näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine) ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala
süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja energiatõhususe parandamise kaudu.
Selleks toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusega perioodil 2021-2027
elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme
uuendamist 23,5 mln euroga.
Toimub Euroopa Regionaalarengu Fond kaasrahastusel aastatel 2021-2027 õhukvaliteedi
seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute
süsteemi loomine 14,3 mln euroga.
3.11.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
Joonis 47. Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkond ja selle maht
191
Joonis 48. Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna mõõdikud
Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgiks on, et Eestis on kõigi
vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.
Tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Transpordi ja liikuvise
arengukavas 2021-2035 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning muudes valdkonna
arengut suunavates arengudokumentides (nt Meremajanduse valge raamat 2022-2035,
Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030, Riigi jäätmekava 2023-2028).
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud 6 programmi:
Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM);
Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM);
Mere ja vee programm (KLIM);
Ühistranspordi programm (ReM);
Regionaalarengu programm (ReM);
Maa- ja ruumiloome programm (MKM, REM).
Tulemusvaldkonna keskmes on ühtaegu nii ressursisäästlik majandusedu kui ka
keskkonnasäästlik ja inimväärne füüsiline ruum ja liikumisvõimalused ning kliimakindel ja
konkurentsivõimeline majandus.
Tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,
majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine.
Tabel 111. Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemus- Tulemusvaldkonna
valdkond Programm
strateegiadokumendid
Elukeskkonna ja ringmajanduse programm
Elukeskkond, Transpordi ja liikuvuse arengukava
liikuvus ja 2021-2035 sh Meremajanduse valge
merendus Transpordi ja liikuvuse programm
raamat 2022-2035
192
Mere ja vee programm
3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 112. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023 2024 Muutus,
2025 RE Muutus
täitmine RE %
Elukeskkond, liikuvus ja merendus 0 0 -876 618 -876 618 100%
Elukeskkonna ja ringmajanduse programm 0 0 -167 279 -167 279 100%
Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine 0 0 -3 472 -3 472 100%
Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine 0 0 -29 979 -29 979 100%
Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine 0 0 -126 263 -126 263 100%
Ringmajanduse korraldamine 0 0 -7 165 -7 165 100%
Energia- ja ressursitõhustamine 0 0 -401 -401 100%
Transpordi ja liikuvuse programm 0 0 -643 872 -643 872 100%
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -374 350 -374 350 100%
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -12 572 -12 572 100%
Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -201 815 -201 815 100%
Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine 0 0 -55 134 -55 134 100%
Mere ja vee programm 0 0 -65 467 -65 467 100%
Merekeskkonna kaitse tagamine 0 0 -2 743 -2 743 100%
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine 0 0 -22 910 -22 910 100%
Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu
0 0 -39 813 -39 813 100%
arendamine
3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
programmid ja programmi tegevused
Elukeskkonna ja ringmajanduse programm
Programmi eesmärk: Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse
põhimõtetele vastav majandus.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),
Keskkonnaagentuur (KAUR) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT)
Programmi tegevuse nimetus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine
193
Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad
ehitusvaldkonna tootlikkust ja elukeskkonna kvaliteeti.
Tabel 113. Programmi tegevuse ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks, skaala
1-100 26 30 - 34,7 -
Allikas: Kliimaministeerium
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgiks on, et E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit
puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud
menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori
digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna
moodustavad nii e-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks
käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid, meetmed ja tegevused.
Programmi tegevuse nimetus: Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ehitusvaldkond loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib
keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste
lahenduste rakendamisel. Ehitatakse madala süsinikujalajäljega ja kõrge energiatõhususega
ehitisi ja säästlikku asularuumi.
Tabel 114. Programmi tegevuse kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes,
61,00%
% 72,00% 75,00% 78,00% 80,00%
(2021)
Allikas: Eurostat
Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga,
skaala 1-100 66,9
- 71,70 - 74,10
Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, (2022)
minuomavalitsus.ee
Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas,
11,70
TkWh 11,58 11,46 10,99 10,65
(2022)
Allikas: Statistikaamet
Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas,
16,50
TkWh 16,17 15,84 15,51 15,10
(2022)
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
194
Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja
nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide
tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvust umbes veerandi. Nimetatud
tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik
tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul
moel. Parandatakse elukeskkonna (ehitatud keskkonna) kvaliteeti, lähtudes Euroopa uue
Bauhausi kestliku kaasava ja kauni ruumiloome eesmärkidest, sealhulgas parandatakse ehitiste
keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust.
Programmi tegevuse nimetus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine
Programmi tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning
kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.
Tabel 115. Programmi tegevuse eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eluruumide arv vähemalt C-
energiatõhususklassiga hoonetes, tk 118000 142000 155000 169000 184000
Allikas: Kliimaministeerium
Elamispinna keskmine ruutmeetri hind suhtes
keskmisesse brutokuupalka 1,09 1,00 1,00 1,00 1,00
Allikas: Maa-amet, Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel,
korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult
iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide,
institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse
koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh
regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega.
Programmi tegevuse nimetus: Ringmajanduse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise
edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõju vähendamine
195
Tabel 116. Programmi tegevuse ringmajanduse korraldamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%)
33,00% 55,00% 56,00% 57,00% 58,00%
Allikas: Keskkonnaagentuur
Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) inimese kohta,
kg 3721 3350 3350 3300 3300
Allikas: Keskkonnaagentuur
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevus hõlmab endas olmejäätmetega seotud poliitika kujundamist,
tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamist, ehitus- ja
lammutusjäätmete poliitika kujundamist ning ringmajandusele üleminekut ja digitaliseerimist.
Kõigi tegevuste eesmärk on tarbimise ja tootmise edendamine kestlikkuse, ressursitõhususe ja
väiksemate keskkonnamõjude suunas. Tegevuste tulemusena peab vähenema jäätmeteke ja
suurenema materjalide ringlussevõtt.
Programmi tegevuse nimetus: Energia- ja ressursitõhustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise ning ressursitõhususe
suurendamine
Tabel 117. Programmi tegevuse energia-ja ressursitõhustamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ressursitootlikkus, eur/kg
0,69 0,70 0,71 0,71 0,72
Allikas: Eurostat
Kumulatiivne energiasääst alates aastast 2021
(GWh) 805 1819 2326 2833 3340
Allikas: Kliimaministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevus koosneb energiatõhususe poliitika kujundamisest ja selle elluviimise
korraldamisest ning ettevõtete ressursitõhususe korraldamisest. Tegevuse tulemusena peab
meie ressursitootlikkus suhestatuna SKP-sse kasvama ning üldine energiasääst olema tagatud.
Transpordi ja liikuvuse programm
Programmi eesmärk: Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine,
arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja ohutu liikuvuse, majanduse
konkurentsivõime ja keskkonna eesmärkide täitmise tagamiseks.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Transpordiamet (TRAM)
196
Programmi tegevuse nimetus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt
raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h,
taastada etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada
raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.
Tabel 118. Programmi tegevuse raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T –
Trans-European Transport Network) põhivõrgu
6,12% 39,61% 64,74% 67,87% 80,00%
väljaehitamine: Rail Baltic, %
Allikas: Kliimaministeerium
Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede
pikkus, km n/a 20 20 20 20
Allikas: Kliimaministeerium
Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km
n/a 50 50 50 50
Allikas: Kliimaministeerium
Rongiliikluse ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn–
Tallinn-
Tallinna–Tartu, Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Pärnu Tartu Tartu Tartu Tartu
Tartu 139
(Rail Baltica tulemusena) liinidel, minutites 105 100 100 100
minutit
Allikas: Elron min min min min
Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites
võrreldes maanteetranspordiga 16,00% 25,00% 26,00% 27,00% 28,00%
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Harju- ja Raplamaal on alanud Rail Baltica raudtee põhitrassi ja kohtobjektide ehitus, Pärnumaa
lõunaosas jätkatakse keskkonnamõju hindamisega ning projekteerimistegevustega. 2025. aasta
kavandatud investeeringute maht on summas 267 mln eurot, millega jätkatakse Rail Baltica
ehitust rohkem kui 1/2 Eesti trassi ulatuses. Jätkatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahe
ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste
reisiterminalide ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega.
Üheks oluliseks projektiks on ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimine 2025. aastal
eeldatavas mahus 64,8 mln eurot. Kinnitatud ajakava kohaselt peaks 2025. aastaks olema
elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on
elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2026. aasta lõpuks Tapa–Narva lõik. Lisaks
elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise
projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–
Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimine. Kõiki
eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest.
197
Programmi tegevuse nimetus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime
tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi
ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori
keskkonnajalajälge.
Tabel 119. Programmi tegevuse õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Irdtorni lahendust kasutavate lennujaamade
osakaal, %
20,00% 60,00% 80,00% 100,00% 100,00%
Allikas: Kliimaministeerium, AS Tallinna
Lennujaam
Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv, tk
Allikas: Kliimaministeerium, AS Tallinna 44 50 55 60 70
Lennujaam
Tegevuste kirjeldus
Tegevuste fookuses on digitaalne õhuliiklus ja sellega seotud uute tehnoloogiate arendus.
Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate
tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem
valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2025. aastal.
Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete
liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning
testimiseks.
Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks:
Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel
regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse
käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude
teenindamiseks, summas 2,3 mln eurot. ASile Tallinna Lennujaam suunatakse julgestus- ja
päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks 7,76 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on säilitada olemasoleva
teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, tõstes liiklemise ja keskkonna
ohutust, vähendades aegruumilisi vahemaid ning luues säästlike liikumisviiside kasutust
soodustavat taristut.
Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning
teetaristu ligipääsetavust.
198
Tabel 120. Programmi tegevuse teetransporditaristu arendamine ja korrashoid mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Riigiteede võrgu seisundi säilitamine (IRI, mm/m)
2,42 2,60 2,60 2,60 2,60
Allikas: Kliimaministeerium, Transpordiamet
TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate
riigiteede pikkus, km 72 80 80 118 118
Allikas: Kliimaministeerium, Transpordiamet
Tegevuste kirjeldus
Riigiteede hoiuks on perioodil 2025 – 2028 kokku kasutada 652,3 mln eurot, sellest 2025. aastal
161,2 mln eurot.
Tallinna – Pärnu – Ikla maanteel viiakse 2025. aastal lõpule Sauga – Pärnu 2+2 tee ehitus,
kogumaksumusega 13,3 mln eurot ning aastatel 2025 – 2027 viiakse ellu Libatse – Nurme 2+2
tee ehitus, kogumaksumusega 87,5 mln eurot.
Kaitseministeeriumiga koostöös lõpetatakse tööd CEF Military Mobility rahastusotsuse toel
Tallinna–Pärnu–Ikla tee ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitusel
kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2025. aastal 8,1 mln eurot. Struktuurivahendite toel
on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1
mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2025. aastal 0,4 mln eurot.
Alustatakse CEF Military Mobility rahastuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva-Konuvere 2+2
lõigu ehitamist, kogumaksumusega 80 mln eurot, millest CEF poolne finantseering on 50%.
Kohalike teede arendamiseks:
Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2023–2025 kokku
summas 20 mln eurot, sellest 2025. aastal summas 7,5 mln eurot.
Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari
2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3
mln euro ulatuses.
Programmi tegevuse nimetus: Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem
organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise,
targema maa- ja õhuruumi kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse
(liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse
tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise
ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise ning soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist
199
liikuvust suuremates linnapiirkondades, aga ka üle Eesti, ning kujundada seonduvat
õigusloomet.
Tabel 121. Programmi tegevuse ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
EL vahenditest rahastatud uute trammiteede
pikkus, km* 0 0 0 0 0
Allikas: Kliimaministeerium
EL vahenditest rahastatud uued või uuendatud
mitmeliigilised sõlmpunktid, tk 0 0 0 0 1
Allikas: Kliimaministeerium
EL ja CO2 vahenditest rahastatud uute või
uuendatud rattateede pikkus, km 0 0 5 10 20
Allikas: Kliimaministeerium
Liiklejate liikluskäitumise indeks
7,40 7,80 7,90 8,00 8,10
Allikas: Transpordiamet
Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud
õnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 10 000
0,84 0,95 0,94 0,94 0,93
lennutunni kohta
Allikas: Transpordiamet
Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena
55 50 45 40 38
Allikas: Transpordiamet
Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta
keskmisena 395 350 330 300 280
Allikas: Transpordiamet
* Uute trammiteede valmimine on kavandatud aastal 2029
Tegevuste kirjeldus
Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto
kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha seda
keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega kogu reisija- ja
kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine.
Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse
konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu.
Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja
ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist, eesmärgiga
pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus (hõlmab mh
sotsiaaltransporti) oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava
disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned,
teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav.
Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise kaubaveoinfo
vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel toimivate linna- või
maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad, isejuhtivad taksod, pakirobotid
200
jmt) turule tuleku soodustamine läbi pilootprojektides osalemise ja seadusandluse
ühtlustamise.
Programmi tegevusteks on ka liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste rakendamine
ning lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi
transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude
maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele.
Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika pikaajaliste
eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini.
Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud
ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest
sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt.
Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide
tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni vastavust
protseduuridele, riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele.
Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös kohalike
omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi.
Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka suurendada ja
soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või jalgrataste ja
mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi) kasutamist. Tänavad tuleb
vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning trammitaristu. Mitmeliigilisi
transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte erinevate transpordiliikide vahel,
hõlbustades seeläbi juurdepääsu ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii
makro- (linn, piirkond ja terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad).
Eesmärgid saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse suuremaid
linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel:
terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus kesklinnadel) ning
rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km;
multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille eesmärgiks on
parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide
kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele
transpordiliikidele nagu buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi
jms. Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm.
Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;
uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km rajatud uut
trammiliini aastaks 2029.
Mere ja vee programm
201
Programmi eesmärk: Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi
saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning
Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku
merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Transpordiamet (TRAM),
Riigilaevastik (RL), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR) ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT).
Programmi tegevuse nimetus: Merekeskkonna kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud,
rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti
jurisdiktsiooni olevatel merealadel.
Tabel 122. Programmi tegevuse merekeskkonna kaitse tagamine mõõdikud
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Maismaalt merre jõudva inimtekkelise
toitainete koormuse vähendamine: NIC N-
toitainete (N, P) koormus vastab N-üld 27332 t/a; üld:26474
HELCOM BSAPis toodud Eestile P-üld 455,5 t/a väheneb väheneb väheneb t/a, NIC
arvestatud sissekande ülemmääradele (2022) P-üld 419
– N-üld ja P-üld NIC-d t/a.
Allikas: Keskkonnaagentuur
7064 km2 Eesti
merealast kaitse
Merekaitsealade pindalamäär Eesti all, TW piiriga:
merealast, % 28,1 %; >28 >28 >28 >29
Allikas: Keskkonnaagentuur EEZpiiriga:
19,3%*
Kõrge riskitasemega reostus- ja
keskkonnaohtlike vrakkide
0 0 1 2 3
ohutustamine
Allikas: Kliimaministeerium
*
w= territoriaalmere piir(iga), EEZ= majandusvööndi piir(iga)
Tegevuste kirjeldus
Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks viiakse läbi merestrateegia meetmekava
rakendamine (perioodil 2023 - 2028), mereala seisundihinnangu ajakohastamine (2024) ning
merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine.
Oluline on rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis.
Lisaks mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning
elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise
202
määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise
tõhustamiseks.
Viiakse läbi merekeskkonnakaitse reform, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine,
järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine.
Tagatakse reostustõrje ja mereuuringute võimekus ning luuakse võimekus keskkonnaohtlike
vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab
veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee
ja taskukohase veeteenuse.
Tabel 123. Programmi tegevuse vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal, %
82,00% 84,00% 84,00% 84,00% 84,00%
Allikas: Keskkonnaagentuur
Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine
nitraadisisaldus ei suurene algtasemega (2021-
28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7
2024) võrreldes
Allikas: Keskkonnaagentuur
Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal
madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna
1,13% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00%
keskmisest sissetulekust, %
Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur
Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele
vastavate üle 2000 ie koormusega 98
100 100 100 100
reoveekogumisalade osakaal, % (2021)
Allikas: Keskkonnaagentuur
Tegevuste kirjeldus
2025. aastaks koostatakse veeteenuse reformi strateegiline teekaart, et tagada ühisveevärgi ja
kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus.
Viiakse ellu LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST, mille eesmärk on
saavutada Viru alamvesikonna veekogumite hea seisund. Kümme aastat kestva projekti
kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot.
Jätkatakse vee taaskasutuse poliitika välja töötamist, et võimaldada looduslike veeressursside
säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel
olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega.
203
Viiakse ellu reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeedet vee-ettevõtete
kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks.
Ajakohastatakse hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusliku raami, et
tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. Eesmärgiks
on ka reoveepuhastuse energiatõhususe suurendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks
ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks.
Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee
varustuskindluse uuring.
Programmi tegevuse nimetus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor
konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu
taristuga.
Tabel 124. Programmi tegevuse meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine
mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Jäämurde teenuse tagamine, %
100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Allikas: Kliimaministeerium
Mõõdistatud Eesti mereala osakaal, %
74,00% 75,00% 77,00% 83,00% 85,00%
Allikas: Kliimaministeerium
SF projektidest rahastatud uute
lainemurdjatega sadamate arv, kus on
rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes 0 1 1 3 3
kaitsemeetmeid, tk
Allikas: Kliimaministeerium
Eestisisese merenduse CO2 vähendamine
saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele
16,43 16,43 16,43 11,00 11,00
viimisega, kilotonnides
Allikas: Kliimaministeerium
Eesti on ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas
jah jah jah jah jah
Allikas: Paris MoU Committee
Tegevuste kirjeldus
Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste
riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad
teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja
tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui
kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevanduse toetamiseks on vajalik jätkata tööjõumaksude
tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik
204
meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi
tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist
Eestisse läbi meretööstuse ekspordi.
Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate
kontroll ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse
laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise,
kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine.
Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mille jätkuvaks
tagamiseks on 2023. aastal läbi viidud alusuuring ning otsitakse rahastusvõimalusi uue
jäämurdja ehituseks.
Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärkidest on vajalik
riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026.
aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade
dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. aastaks
ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning
aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele.
Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse
kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste
abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse
vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit.
Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige
energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab
ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata
suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade
liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega
teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima
kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise.
Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029. a lõpuni)
prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide
ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut
linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega
„Sadamate akvatooriumi kaitse“.
Kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse
valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale
väikesadamate piirkondliku rolli.
205
Samuti on merenduses väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad
keskkonnanõuded, mis tekitavad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga
suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul.
Merendus on väga killustunud valdkond, selle vältimiseks on vajalik viia läbi merendusreform.
3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 49. Kliimaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 125. Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10%
Tööjõukulud -67 835 -80 045 -84 194 -4 149 5%
Majandamiskulud -60 747 -79 217 -104 157 -24 940 31%
Muud tegevuskulud -1 237 -19 -33 -14 76%
Sotsiaaltoetused -23 -10 -22 -12 122%
Investeeringutoetused -80 529 -756 304 -626 321 129 982 -17%
Muud toetused -183 421 -91 505 -80 326 11 179 -12%
Põhivara amortisatsioon -77 605 -161 943 -150 529 11 414 -7%
Käibemaks -11 348 -15 487 -19 664 -4 177 27%
Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve väheneb peamiselt Kliimaministeeriumi
vastutusalasse koondatud valdkondade ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks mõeldud
struktuuritoetuste arvelt.
Struktuuritoetustest, taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest (RRF ja RePowerEU) ja Eesti-
Šveitsi koostööprogrammi toetusvahenditest kavandatud tööjõu- ja majanduskulude maht
206
suureneb ca 5,8 mln eurot, LHÜ müügitulust rahastatavatest meetmetest töö- ja
majanduskulude kasv on ca 16,8 mln eurot, majandustegevusest saadavate tulude arvelt
kavandatud töö- ja majanduskulud suurenevad ca 1 mln eurot.
Kärbetega seoses väheneb Kliimaministeeriumi valitsemisala tööjõu- ja majanduskulude ning
tegevustoetuste maht 9,8 mln eurot.
Investeeringutoetused vähenevad peamiselt struktuuritoetuste arvelt.
3.11.4 Investeeringud
Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 73% suunatakse teede ehitusse, 7%
RailBaltic´u arendusse ning 3% IT valdkonda
Joonis 50. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Tabel 126. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6%
Inventar -28 -20 -20 0 0%
IT investeeringud -5 524 -7 615 -4 747 2 868 -38%
Transpordivahendid -479 -2 916 -4 811 -1 895 65%
Masinad ja seadmed -397 -2 595 -3 686 -1 091 42%
Muud investeeringud -5 338 -421 -479 -58 14%
Kinnisvara -96 805 -130 999 -137 984 -6 985 5%
207
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Riigimaanteede remondi koondprojekt -58 617 -61 799 -76 430 -14 631 24%
Tuletornid -230 -380 -780 -400 105%
Rail Baltic arendus -10 868 -20 247 -13 667 6 580 -32%
Arbavere puursüdamike hoidla -116 -375 -375 0 0%
Rohuküla sadama kai taastamine 0 -471 -2 508 -2 038 433%
Transpordiameti hoonete renoveerimine -315 -517 -790 -273 53%
Maade soetamine -1 534 -3 000 -3 000 0 0%
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -467 -4 461 -165 4 297 -96%
Sauga - Pärnu 2 + 2 realine tee -1 377 -6 800 -3 709 3 091 -45%
Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee 0 -22 100 -24 300 -2 200 10%
Multifunktsionaalne töölaev 0 0 -7 699 -7 699 100%
Riigilaevastiku hooned ja rajatised -9 -167 -167 0 0%
E67 Päädeva - Konuvere teelõik MILMOB 0 0 -3 895 -3 895 100%
Värska – Ulitina maantee ümbersõit 0 0 -500 -500 100%
Käibemaks -20 333 -30 912 -34 347 -3 435 11%
Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 6% ehk 11 mln euro võrra.
IT investeeringud 4,7 mln eurot, sh Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse
investeeringud infosüsteemide arendamiseks, seadmete uuendamiseks ning vajalike
litsentside hankimiseks 1,5 mln eurot, Transpordiamet investeerib 2,5 mln eurot enda
hallatavatesse IT süsteemidesse ja seadmete uuendamiseks ning 2021 - 2027
struktuurivahenditest 0,5 mln eurot teeilmajaama seiresüsteemide uuendamiseks.
Investeeringud transpordivahenditesse 4,8 mln eurot, so Riigilaevastiku veesõidukite
uuendamiseks.
Masinate ja seadmete investeeringud on võrreldes 2024. aastaga kasvanud 1 mln eurot.
Olulisemad on Keskkonnaagentuuri investeeringud Saaremaa radari rajamiseks ja Harku radari
uuendamiseks. Lisaks on planeeritud hüdro-meteoroloogiajaamade ja Kabli
keskkonnaseirejaama taristu uuendamine.
Muud investeeringud 0,5 mln eurot moodustavad Transpordiameti ja Eesti Geoloogiateenistuse
investeeringud.
Kinnisvarainvesteeringutest on 2025.a suuremamahulisemad järgmised:
Riigimaanteede remondi koondprojekt 76,4 mln eurot;
Rail Baltic arendus 13,8 mln eurot;
Värska – Ulitina mnt ümbersõidu ehitus 0,5 mln eurot;
ÜF 2021–2027 perioodi ehitusprojektid Libatse-Nurme 2+2 realise tee 24,3 mln eurot,
Sauga-Pärnu 2+2 realise tee ehitus 3,7 mln eurot;
208
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest multifunktsionaalse töölaeva soetamine 7,7
mln eurot;
Military mobility vahenditest Päädeva-Konuvere teelõigu ehitus 3,9 mln eurot.
3.11.5 Finantseerimistehingud
Eluasemevaldkonnas jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning suurendatakse selleks sihtkapitali summas 0,8 mln eurot.
Uue perioodi struktuurifondide vahenditest suunatakse 4,9 mln eurot korterelamute
renoveerimislaenu väljastamiseks.
4 mln euro eest märgitakse Rail Baltic Estonia OÜ osakuid.
Tabel 127. Kliimaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Finantseerimistehingud kokku 2 047 -10 650 -9 714 936 -9%
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 -4 000 -4 000 0 0%
Finantseerimistegevuseks antud
0 -6 650 -5 714 936 -14%
sihtfinantseerimine
209
3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala
Sihipärane kultuuripoliitika, lõimumispoliitika ja spordipoliitika elluviimine tagab eesti kultuuri
säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu ja ühiskonna sidususe.
210
Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes
tulemusvaldkonnas: „Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“.
01.01.2025 seisuga kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse koos ministeeriumiga kaks
valitsusasutust ja kuus hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 37 riigi
asutatud sihtasutust.
211
2024. aastal on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas toimunud järgmised muudatused. Seni
hallatava riigiasutustena tegutsenud Tartu Kunstimuuseumi tegevus lõpetati, asutati sihtasutus
Tartu Kunstimuuseum, lisaks riigile teiseks asutajaks Tartu linn. Seni hallatava riigiasutusena
tegutsenud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tegevus lõpetati, asutati sihtasutus Eesti
Tarbekunsti ja Disainimuuseum. Seni hallatava riigiasutusena tegutsenud Eesti
Arhitektuurimuuseum lõpetas tegevuse, asutati sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum.
Valitsemisala 2025. aasta eelarve kulud on 335,7 mln eurot, investeeringud kokku on 0,828 mln
eurot ja tulud 17,7 mln eurot.
Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel
järgmiselt: Kultuuriministeerium 91,5%, Eesti Rahva Muuseum 3%, Muinsuskaitseamet 2,4% ja
Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,7%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla
1%.
3.12.1 Tulud
Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulud moodustuvad peamiselt välisabi toetustest ning
riigimuuseumide tasuliste teenuste müügist.
Tabel 128. Kultuuriministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 11 303 13 315 17 726 4 411 33%
Saadud toetused17 6 932 10 936 14 859 3 922 36%
Riigilõivud 8 7 46 39 543%
Tulud majandustegevusest 3 264 2 372 2 821 450 19%
Tulud põhivara ja varude müügist 1 094 0 0 0 0%
Muud tulud 5 0 0 0 0%
Intressi- ja omanikutulud 1 0 0 0 0%
Saadud toetused 18
Saadud toetuste all kajastatakse vahendeid perioodi 2021-2027 struktuurivahendite
loomemajanduse (2025.a 2,5 mln eurot, 2024.a 1,68 mln eurot) ning lõimumise ja kohanemise
valdkonna (2025.a 6,94 mln eurot, 2024.a 6,86 mln eurot) tegevuste finantseerimiseks, Šveitsi-
Eesti koostööprogrammi (2025.a 1,44 mln eurot, 2024.a 1,27 mln eurot), Taaste- ja
vastupidavusrahastu (2025.a 0,432 mln eurot) ning Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi
(2025.a 0,116 mln eurot) integratsioonitegevuste vahendeid, samuti perioodi 2021-2027
struktuurivahendite meetme “Digiriik” (2025.a 1,92 mln eurot) ja EL keskkonna- ja
17 Saadud toetuste summad ei kajasta välistoetuste riiklikku kaasfinantseeringut
18 Saadud toetuste summad ei kajasta välistoetuste riiklikku kaasfinantseeringut
212
kliimaprogrammi LIFE (2025.a 0,422 mln eurot) vahendeid kultuuripärandi valdkonnas ja teisi
välistoetusi. Välisvahendid suurenevad 2025. aastal peamiselt seoses 2021-2027
struktuurivahendite loomemajanduse meetmete avanemise ning meetme “Digiriik”
kultuurivaldkonna digiteerimise vahendite kasutamisega.
Riigilõivud
Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud:
pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo
riigilõivud.
Muinsuskaitseamet prognoosib riigilõivu laekumises võrreldes 2024. aastaga kasvu, sest 2025.
aastal lõppeb suur hulk pädevustunnistusi ja prognoositakse uute tunnistuste väljastamist.
Muinsuskaitse valdkonnas tegutsemiseks peab ettevõtja olema sõlminud lepingu
pädevustunnistust omava isikuga või ta peab füüsilisest isikust ettevõtjana ise omama
pädevustunnistust. Ühe pädevustunnistuse eest makstav riigilõiv on 50 eurot.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid
piletimüügist, ürituste korraldamisest, raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning
konverentsitasudest. Võrreldes 2024. aastaga suureneb valitsemisala majandustegevusest
plaanitud tulu 19%. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude muutust Eesti Rahva
Muuseum, kelle 2024. aasta omatulu oli planeeritud väga konservatiivselt 1,77 mln eurot.
Tegelik 2024. aasta laekumine ületab oluliselt planeeritut, mistõttu on põhjust prognoosida
2025.a omatulu 2,45 mln tasemele.
3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Tagatud on kultuuri- ja spordiorganisatsioonide ning kultuuri-, spordi- ja lõimumisvaldkondade
jätkusuutlikkus ja kultuurielu mitmekesisus ning sidusam ühiskond.
Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes
tulemusvaldkonnas: „Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 1,84% riigieelarve kulude
kogumahust.
Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–
2028 ning valdkonna strateegiadokumentides: „Kultuuri arengukava 2021 - 2030“, „Eesti
spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Kultuuri-, spordi-
ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega
ning eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti
213
panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike
arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve kulud panustavad Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi ülesannete täitmisesse. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja
valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-aastastes
programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis.
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel.
3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport
Tulemusvaldkonna eesmärk:
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti
rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris
osalemiseks.
Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu
edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.
214
Joonis 51. Kultuur ja sport tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 52. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud
2025. aasta eelarvekärpest
2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid)
13,4 mln euro võrra.
Kokkuhoiukohad ja erandid:
Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike
juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 2025. aastal 4% ehk 5,3 mln eurot.
215
Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning
läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. a kärbe on valdavalt 5% ehk 2,7 mln eurot.
Rohkem kui 5% kärbiti selliseid toetusi ja tegevusi, mis ei halva ühegi konkreetse asutuse,
kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või mõju
füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt remontideks ja kinnisvara
parendusteks mõeldud vahendeid ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna
arendusprojektide toetamist. Kokkuhoiu kogumaht 4,7 mln eurot.
Peale 2024. aastal toimunud tegevuskulude kärbet, leiti ministeeriumi ja hallatavate
riigiasutuste tegevuskuludes veel kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot.
Suurematest eranditest - kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond (sh
autorihüvitusfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team
Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas
mahus jätkatakse kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film
Estonia ning venekeelse erameedia toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles
eelmistel aastal lisaressursse, mis vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks.
Olulisemad lisavahendid 2025-2028
2025. aasta suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma" läbiviimiseks 3,5 mln eurot;
Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 mln eurot (2025. a 5 mln);
Eesti Rahvusraamatukogu sisustuseks 16,6 mln eurot (2026. a 8,92 mln, 2027. a 7,63
mln);
0,9 mln teadus- ja arenduskuludeks;
1 mln, et jätkata ajakirjanduse toetamist venekeelse sisu tootmiseks;
Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eelarvemahu suurenemist võrreldes 2024. aastaga
mõjutab ka Eesti Kultuurkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu
laekumisest minev eraldis. Võrreldes 2024. aastaga prognoositakse ca 1,5%-list
maksulaekumise tõusu.
Tabel 129. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Kultuuri arengukava 2021- 2030 Kultuuriprogramm
Kultuur ja sport Arengustrateegia „Eesti
spordipoliitika põhialused Spordiprogramm
aastani 2030“
216
3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 130. Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Kultuur ja sport -350 366 -341 130 -316 859 24 271 -7%
Kultuuriprogramm -298 371 -294 581 -270 757 23 824 -8%
Kirjanduspoliitika kujundamine ja
-8 732 -10 410 -10 559 -149 1%
rakendamine
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja
-48 319 -48 281 -43 745 4 536 -9%
rakendamine
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja
-16 792 -20 604 -20 691 -87 0%
rakendamine
Muusikapoliitika kujundamine ja
-18 584 -18 472 -18 736 -264 1%
rakendamine
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -6 496 -5 983 -11 260 -5 277 88%
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine
-2 467 -2 630 -3 075 -445 17%
ning rakendamine
Meediapoliitika kujundamine ja
-47 333 -44 176 -43 415 760 -2%
rakendamine
Raamatukogupoliitika kujundamine ja
-44 658 -37 129 -15 362 21 767 -59%
rakendamine
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja
-14 777 -11 414 -14 678 -3 263 29%
rakendamine
Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika
-55 306 -52 866 -51 141 1 724 -3%
kujundamine, rakendamine
Kultuurivaldkonna digiteerimine -224 -20 -2 638 -2 618 13090%
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise
-4 856 -7 621 -2 466 5 155 -68%
edendamine
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja
-1 200 -1 830 -2 708 -878 48%
rakendamine
Kultuuri valdkondadeülene arendamine -25 476 -29 587 -30 284 -697 2%
Spordiprogramm -51 995 -46 549 -46 102 447 -1%
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -44 660 -42 942 -42 653 289 -1%
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine
-309 -360 -367 -7 2%
ning arendamine
Organiseeritud liikumisharrastuse
-7 026 -3 247 -3 082 165 -5%
edendamine
217
3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja
programmi tegevused
Programmi nimetus: Kultuuriprogramm
Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond,
hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi
kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi
arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimise peavastutaja on
Kultuuriministeerium. Lisaks Muinsuskaitseamet (MKA), Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK),
Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK), Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum (ERM), Palamuse O.
Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-
õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates
tegevustes ja saavutatud tulemustes.
Programmi tegevuse nimetus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning
eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav.
Tabel 131. Programmi tegevuse kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdik ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Aastas ilmunud Eesti kirjanduse tõlgete
arv 97 80 85 90 90
Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus
Tegevuste kirjeldus
Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab
Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist,
kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 10,6 mln eurot (2024. aastal 10,4 mln).
Programmi tegevuse maht jääb üldisest kokkuhoiust puutumata (v.a Kultuurileht SA
tegevustoetus), sest järgmisel aastal tähistatakse Eesti Raamatu aastaga 500 aasta möödumist
esimesest eestikeelsest kirjapandud tekstist. Kirjandusel on kultuuris keskne roll, ent tegemist
on alarahastatud valdkonnaga. Programmi tegevuse eelarve vähendamine omaks minimaalset
mõju riigieelarvele, kuid valdkonnale tervikuna oleks mõju suur.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
218
Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele.
2025. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku. Toetusmeetme maht on 423 879 eurot.
Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega.
Kirjanikupalk annab pikema aja jooksul (3 aastat) tippvormis kirjanikule võimaluse
keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid ning suurema stabiilsuse.
Valdkonnas, kus on suur vabakutseliste arv, annab palk vähemalt osale kirjanikest ja
tõlkijates – uue loomingu loojatest, mingiks kindlaks perioodiks kindlustunde tuleviku
suhtes.
Autorihüvitusfond 1,65 mln eurot (2024. a 1,65 mln eurot). Autorihüvitusfond maksab
hüvitist autoritele ja autoriõiguste omajatele avalikest raamatukogudest teoste
laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest. Kuna raamatute hinnad on
elukalliduse tõusu lainel väga kõrged ning raamatute ostmine on vähenenud (sellest siis
ka autorite vähenenud sissetulek), siis kirjanduse kättesaadavus sõltub raamatukogudest
ja nendes leiduvatest raamatutest.
Riigiasutusena tegutseva Eesti Lastekirjanduse Keskuse kulud võrreldes 2024. aastaga ei
muutu ja on mahus 1 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust,
laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Seepärast on
valdkonna kompetentsikeskuse (Eesti Lastekirjanduse Keskus) tegevus väga oluline, sest
keskus kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Lastekirjanduse
Kesksus koos rahvaraamatukogudega korraldab laste lugema innustamiseks programmi
“Lugemisisu”, mis on käivitunud sadades raamatukogudes üle Eesti. Keskus korraldab
erinevaid programme lugemisest ja raamatutest nii lastele kui ka lapsevanematele ja
õpetajatele ning raamatukoguhoidjatele, keskus jagab soovitusi ja nõkse kuidas lugeja
oma õige raamatu üles leiab. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi,
mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide
ekspordipotentsiaalile. Lastekirjanduse Keskuse 2025 aasta üheks suuremaks
väljakutseks koos Eesti Kirjastuste Liiduga on näidata ja tutvustada Eesti lastekirjandust
ja Eesti illustratsiooni maailma suurimalt lasteraamatute messil Bolognas olles seal
peakülaliseks, korraldades näitusi, seminare jpm.
Sihtasutus Kultuurileht 3,5 mln eurot (2024. a 3,7 mln eurot). Sihtasutus annab välja Eesti
tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming,
Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar,
Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Kultuurilehe
tegevus tugevdab eesti kultuuri järjepidevust soodustades kultuurilist loovust,
enesereflektsiooni, mõttevahetust, süvenemist, arvamuste, stiilide ja loomelaadide
paljusust. SA Kultuurileht väljaanded on professionaalselt kõrgel tasemel
kultuurinähtuste kirjeldajad, tõlgendajad ja hindajad.
Tegevustoetuse vähenemine tuleneb asutuse ruumide jooksvaks remondiks antud
ühekordsetest vahenditest ja kulude üldisest kokkuhoiust.
Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll MTÜ-l Eesti
Kirjanduse Teabekeskus (ELIC). Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks
toetatakse MTÜ Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,23 mln euroga (2024. a 0,23
219
mln). Teabekeskus on valdkondlik info- ja kompetentsikeskus, kes arendab Eesti
professionaalse kirjanduse rahvusvahelist suhtlust ja võrgustamist. Riik peab oluliseks
teabekeskuse tegevust Eesti kirjanduse tutvustamisel maailmas, Eesti kirjanduse
atraktiivse maine kujundamisel rahvusvahelisel kultuuriväljal, eesti kirjanduse tõlkijate
koolitamisel ning tõlgete, autorite ja tõlkijate andmebaasi loomisel ja arendamisel.
Keskus loob ja leiab võimalusi Eesti autorite teoste tõlkimiseks võõrkeeltesse koostöös
tõlkijate ja väliskirjastustega.
Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis, Bolognas, Frankfurdis ja
Helsingis on Eesti Kirjastuste Liidule planeeritud 0,392 mln eurot, millest 0,215 mln eurot
on ettenähtud Eesti kui peakülalise väljapaneku ettevalmistamisele 2025. aastaks
Bologna lasteraamatumessil koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Tänu Eesti
Kirjanduse Teabekeskuse, Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu suurele tööle
on Eesti kirjandus nähtav ja palju tõlgitud. ELIC’u andmetel tõlgiti näiteks 2023 aastal 105
kirjandusteost 25 keelde.
2025. aastal toimuva Eesti Raamatu teema-aasta ettevalmistuskuludeks on ette nähtud
2024. aastal 167 130 eurot. Eesti raamatuaastat “Eesti Raamat 500” korraldab Eesti
Kirjanduse Selts.
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid
0,14 mln eurot.
Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
maht on 3,12 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja
elanikkonnale kättesaadav.
Tabel 132. Programmi tegevuse etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Algupärandite osakaal uuslavastustest,
49,00%
% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00%
(2022)
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Laste- ja noortelavastuste osakaal
uuslavastustest, % 24,00% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00%
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Tantsulavastuste osakaal
uuslavastustest, % 14,00% 15,00% 15,00% 15,00% 15,00%
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Tegevuste kirjeldus
220
Etenduskunstide poliitika eesmärgiks on toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide
kättesaadavust üle Eesti, sh läbi vastava rahastamissüsteemi. Kultuuriministeerium toetab
teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui
ka era- ja munitsipaaletendusasutusi.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 43,7 mln eurot (2024. aastal 48,3 mln).
Programmi tegevuse mahu vähenemine tuleneb üldisest kokkuhoiust.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste tegevustoetuste
taotlusvooru maht, mille suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2025. aastaks 24,3 mln
eurot (2024. a 25,4 mln). Rahvusooper Estoniale 2025. aastal planeeritud toetussumma
on 10,8 mln eurot (2024. a 11,4 mln). (vt lisa 3). Nii riigi sihtasutustena tegutsevate
etendusasutuse tegevustoetuste mahu muutus kui ka Rahvusooper Estonia
toetussumma muutus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile eraldatavate vahendite vähenemisest
ning kulude üldisest kokkuhoiust.
Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru kogumaht on 4,14 mln
eurot (2024. a 4,59 mln). Taotlusvooru mahu vähenemine on tingitud kulude üldisest
kokkuhoiust.
Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,16 mln eurot (2024. a 0,16 mln). Toetuse abil
ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega,
jätkuvalt on oluline fookus Eesti näitekirjanduse arendamisel ning teatristatistika
kogumine.
Üksikprojektidest jätkatakse läbi avatud taotlusvooru rahvusvaheliste etenduskunstide
festivalide toetamist (vooru maht 0,3 mln eurot) ja Draama festivali toetamist (17 000
eurot), et väliskülalistele tutvustada Eesti teatrikunsti ning tuua Eestisse rahvusvahelisi
koostöid.
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid
0,45 mln eurot.
Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,3 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
221
Tabel 133. Programmi tegevuse audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Aastas esilinastunud Eesti Filmi
Instituudi toetatud täispikkade filmide
arv (mängu-, dokumentaal- ja 18 17 17 17 17
animafilmid)
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Rahvusvahelises kinolevis näidatud
Eesti filmide arv n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Laste ja noorte osakaal
kinokülastustest, % 39,60% 40,00% 40,00% 40,00% 40,00%
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
Riik loob eelduseid professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks. Toetatakse mängu-,
anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist, levitamist, turundamist,
vähemuskaastootmist ning väärtfilmide levikut.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 20,7 mln eurot (2024. a 20,6 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti
Filmi Instituut (EFI), kes toetab mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist,
tootmist ja turundamist. Tulenevalt üldisest kokkuhoiust 2025. aastal EFI tegevustoetus
väheneb. Toetuse suurus 2025. aastal on 1,19 mln eurot (2024. a 1,24 mln).
Filmivaldkonna arengu tagamiseks ja rahvusvahelise positsiooni säilitamiseks jääb 2025.
a filmitootmise toetuste eelarve 2024. aastaga samale tasemele ja on 7,5 mln eurot.
Filmivaldkonna teenuste ekspordi säilitamiseks jääb väliskapitalil Eestis toodetavate
filmide toetusmehhanismi Film Estonia maht samaks, mis oli 2024. aastal ehk 6 mln eurot.
Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artist (Tallinnfilm OÜ) 302 366
euroga (2023. a 314 965).
Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor
väärtfilmikinode toetamiseks mahus 175 750 eurot (2024. a 185 000). Väärtfilmikinod
toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla
tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile
pääseda.
Jätkub Põhjamaade ainsa A-kategooria filmifestivali PÖFF toetamine 1,3 mln euroga
(2024. a 1,4 mln).
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid
0,16 mln eurot.
222
Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,95 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.
Tabel 134. Programmi tegevuse meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Eesti Rahvusringhäälingu
usaldusväärsus eestikeelse
84,00% 83,00% 82,00% 81,00% 80,00%
elanikkonna hulgas, %
Allikas: Turu-uuringute AS
Eesti Rahvusringhäälingu
usaldusväärsus eesti keelest erineva
50,00% 49,00% 48,00% 47,00% 46,00%
emakeelega elanikkonna hulgas, %
Allikas: Turu-uuringute AS
ERRi telekanalite vaatajate
protsentuaalne osakaal elanikkonnast
70,00% 69,00% 68,00% 67,00% 66,00%
(vanuses 4+ eluaastat), %
Allikas: Kantar Emor
ERRi raadiokanalite kuulajate
protsentuaalne osakaal elanikkonnast
41,00% 40,00% 39,00% 38,00% 37,00%
(vanuses 15+), %
Allikas: Kantar Emor
ERRi veebisisu jälgijate arv kuus 2 100 2 200 2 300 2 400
2 064 000
Allikas: Geminus 000 000 000 000
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeerium kujundab meediapoliitikat läbi meediavaldkonna õigusaktide,
ettevalmistamise. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste ning infoühiskonna
sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ning ettepanekute tegemist
poliitikasuundade seadmiseks.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 43,4 mln eurot (2024. a 44,2 mln).
Programmi tegevuse mahu vähenemine tuleneb üldisest kokkuhoiust.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse eelarve moodustab suuremas
osas toetus avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks
peamisi eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine, millega
panustatakse ka laiapindsesse riigikaitsesse. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti
223
Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma
tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab
kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele.
ERR-le eraldatava toetuse kogumaht 2025. aastal on 42,4 mln eurot (2024. a 44,2 mln
eurot). ERR-le eraldatud toetuste kogumahu vähenemine on seotud üldise kokkuhoiuga.
Toetuste kogumahus sisaldub:
väikesemamahuliste investeeringute (sealhulgas tehnika ja inventari soetused) toetus
1,85 mln eurot (2024. a 1,95 mln);
inglise- ja venekeelse sisu tootmise toetus 1,9 mln eurot (2024. a 2 mln).
ERR-le on ette nähtud ka 1,2 mln eurot laiapindse riigikaitse tagamiseks Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbelises reservis.
Programmi olulise tegevusena jätkub erameediakanalite toetamine venekeelse
inforuumi tasakaalustamiseks. Meetme maht on sama, mis 2024. aastal ehk 1 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale
kättesaadav.
Tabel 135. Programmi tegevuse muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdik ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Eesti professionaalsete heliloojate
uudisteoste esiettekannete arv 170 170 170 170 170
Allikas: Eesti Muusika Infokeskus
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeerium toetab muusikavaldkonnas erinevaid organisatsioone, kollektiive ja
heliloojaid ning valdkonna rahvusvahelistumist.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 18,7 mln eurot (2024. a 18,5 mln).
Kuigi programmi tegevuse all tegevuste ja asutuste toetused valdavalt üldise kokkuhoiu
eesmärgil vähenevad, siis programmi mõjutab oluliselt Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalile
minev osa alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mis võrreldes 2024.
aastaga tõuseb.
Valdav osa toetustest ja taotlusvoorudest 2025. aastal vähenevad võrreldes 2024. aastaga
tulenevalt üldiselt kokkuhoiust.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti
Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kelle
224
tegevustoetuste suuruse otsustab vastav komisjon. Kolme kontsertorganisatsiooni 2025.
aastaks planeeritud tegevustotuste maht kokku on 10,5 mln eurot (2024. a 10,9 mln).
Olulisteks muusikakollektiivideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna
Kammerorkester (2025. a toetus 57 000 eurot), Pärnu Linnaorkester (2025. a toetus 28
500 eurot) ja Narva Linna Sümfooniaorkester (2025. a toetus 28 500 eurot).
Läbi kolme avatud taotlusvooru panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike
kontserdikorraldajate, kollektiivide, festivalikorraldajate ja heliloojate võimalustesse
arendada helikunsti, interpretatsioonikunsti ning uue heliloomingu teket ja
noodimaterjali kättesaadavust.
“Helilooming ja muusikaalased väljaanded” – taotlusvooru maht 204 250 eurot;
“Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” – taotlusvooru maht 444 600 eurot;
“Muusikafestivalid ja suursündmused” – taotlusvooru maht 501 600 eurot.
Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus jääb 2024. aasta tasemele ehk on 472
500 eurot. 2025. aastal tegevustoetus ei vähene, sest tegu on Arvo Pärdi 90. juubeli
aastaga.
Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5
mln euroga (2024. a 0,5 mln). 2025. aastal toetus ei vähene, sest orkestri tegevus on
tihedalt seotud Arvo Pärdi juubeliaastale pühendatud tegevustega.
Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 142 500
euroga. (2024. a 150 000)
Pärnu Muusikafestival MTÜ toetus 95 000 eurot (2024. a 100 000) eraldatakse Pärnu
muusikafestivali läbiviimiseks ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks.
Tallinn Music Week-i ja Station Narva korraldamist toetatakse 142 500 euroga (2024. a
150 000) läbi Muusikanädal OÜ.
Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia
MTÜ-d 99 750 euroga, Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 114 000 euroga,
Muusikanõukogu MTÜ-d 68 500 euroga (2024. a 30 000) ja Eesti Pillifond SA-d 28 500
euroga. 2025. aastal toetused vähenevad 5 protsenti võrreldes 2024. aastaga tulenevalt
üldiselt kokkuhoiust. Erandiks on MTÜ Muusikanõukogu, kelle toetus suureneb, sest
alates 2025. aastast avatud taotlusvooru „Muusikakonkursid“ enam ei avata ning Eesti
Muusikanõukogu MTÜ saab strateegilise partnerina täiendava ülesande korraldada iga-
aastaselt ühte suuremahulist erialavaldkonna konkurssi.
Eesti muusikapärandi säilimise eesmärgil toetatakse Eesti Pärimusmuusika Keskust 454
515 euroga (2024. a 478 437).
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid
0,84 mln eurot.
225
Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,95 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.
Tabel 136. Programmi tegevuse kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
SA Kunstihoone Eestis ja välismaal
toimunud näituste arv 10 10 10 10 10
Allikas: SA Kunstihoone
SA Kunstihoone Eestis ja välismaal
toimunud näituste külastajate arv 23 649 25 000 25 000 25 000 25 000
Allikas: SA Kunstihoone
Lepingulised residentuurikohad Eesti
kunstnikele välismaal 4 4 4 4 4
Allikas: Kultuuriminsiteerium
Tegevuste kirjeldus
Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada võimalusi kunsti loomiseks ja
publikuni toomiseks, muuta Eesti kunst nähtavaks meil ja maailmas ning toetada valdkonna
rahvusvahelistumist. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse eelkõige valdkonna
loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumise tugitegevusi ja kunsti uurimist.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 11,3 mln eurot (2024. a 6 mln).
Programmi tegevuse mahu suurenemist mõjutab SA-le Kunstihoone määratud
investeeringutoetus (5 mln eurot) , kuigi teisi programmi tegevuse raames antavaid toetusi on
tulenevalt kokkuhoiust vähendatud.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust:
Riigi osalusega Sihtasutus Kunstihoone – 2025. a tegevustoetus 696 283 eurot
(2024. a 725 295) (vt lisa3).
MTÜ Eesti Kunstnike Liit - nelja galerii 2025. a tegevustoetus 30 000 eurot (2024. a
30 000).
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum – 2025. a tegevustoetus 180 000 eurot (2024. a
180 000).
Eestis tegutseb üle 90 näituseasutuse 20 eri paigas, Kultuuriministeeriumi tegevustoetus
kesksetele näitusekorraldajatele tagab valdkonnas stabiilsust ja rahvusvahelise
226
programmi loomise võimekust, suurem koormus asutuste rahastamisel on Eesti
Kultuurikapitalil.
Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Kunstihoone kavandatud 2025. aastal
investeeringutoetus 5 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2026 on 12,64
mln eurot).
Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on keskne tegevus rahvuspaviljoni korraldamine
Veneetsia kunstibiennaalil. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti
Keskus, kes saab selleks läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetust 0,2 mln eurot aastas
(2024. a 0,2 mln).
Rahvusvahelisi suhteid, sealhulgas residentuuri- ja näitusekoostööd, arendavad ning
tugitegevusi pakuvad valdkondlikud info- ja arenduskeskused:
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus – 2025. a tegevustoetus 181 735 000 eurot (2024.
a 191 300)
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ - 2025. a tegevustoetus 143 450 eurot
(2024. a 151 000).
Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub ainsa riigi poolt toetatud loomemajana Narva
kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga (2024. a 75 000). Narva residentuuril on
kasvav roll rahvusvaheliste loovisikute toel Eesti lugude jutustamisel maailmas ning
kultuuri kaudu lõimumise toetamisel piirilinnas.
Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine. 2025. aastal
saab loomepalka 20 kunstnikku. Toetusmeetme maht on 565 172 eurot. Palgasaajad valib
välja loomeliit MTÜ Eesti Kunstnike Liit avalikul konkursil. Kunstnikupalk annab tippvormis
kunstnikule võimaluse kolme aasta vältel keskenduda loomingule ja tagab talle stabiilsuse
ning sotsiaalsed garantiid.
Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse
tegevust 2025. aastal 25 000 euroga (2024. a 50 000 eur).
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid
0,39 mln eurot.
Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 3,8 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja
rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele.
Ruumiloome hea tava ja disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud.
227
Tabel 137. Programmi tegevuse arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine
2025.a mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes
pakuvad õpilastele üldhariduskoolis
ruumihariduse valikkursust 20 23 25 27 29
„Arhitektuur kui elukeskkond“
Allikas: Kultuuriministeerium
Ruumihariduse edendamiseks
üldhariduskoolis läbiviidud valikkursuse
„Arhitektuur kui elukeskkond“ 2 4 5 6 7
õpetajakoolituste arv
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine on suunatud kvaliteetse elukeskkonna
kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini
valdkondades.
Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele.
Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana
ning säilitada ja kasvatada selle väärtust.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 3 mln eurot (2024. a 2,6 mln).
Kuigi programmi tegevuse all tegevuste ja asutuste toetused valdavalt üldise kokkuhoiu
eesmärgil vähenevad, siis programmi mõjutab oluliselt Kultuurkapitali kujutava ja
rakenduskunsti sihtkapitalile minev osa alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu
laekumisest, mis võrreldes 2024. aastaga tõuseb.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
2025. aastal toimub Veneetsia Arhitektuuribiennaal, mis on suurim riiklikul esindusel
põhinev rahvusvaheline arhitektuuriüritus ning valdkondlik prioriteet. Biennaal toimub
kaheaastase intervalliga ning seal osalemiseks on ette nähtud 2025. a eelarves 76 000
eurot.
Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid
arhitektuuri- ja disainipoliitika elluviimisel on Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti
Disainikeskus MTÜ. Arhitektuurikeskuse 2025. a tegevustoetus on 66 500 eurot (2024. a
105 000). Toetuse vähenemine on seotud keskuse kui strateegilise partneri poolt ellu
viidavate tegevuste ja teenuste muutumisega. Disainikeskuse 2025. a tegevustoetus on
99 750 eurot (2024. a 105 000).
Läbi avatud taotlusvooru toetatakse 2025. aastal arhitektuuri ja disaini valdkondade
arendusprojekte 111 150 euroga (2024. a 117 000).
228
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid
0,38 mln eurot.
Riik toetab arhitektuuri- ja disainivaldkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja
rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu
laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,3 mln eurot.
Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel SA-l Eesti
Arhitektuurimuuseum ning SA-l Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, kus toimub hulgaliselt
arhitektide ja disainerite loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide toetused
kajastuvad muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse all.
Programmi tegevuse nimetus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev
kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse
teenused on kvaliteetsed.
Tabel 138. Programmi tegevuse muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine
2025.a mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Heas ja rahuldavas seisukorras olevate
ehitismälestiste osakaal, % 62,30% 71,00% 72,00% 73,00% 74,00%
Allikas: Kultuuriministeerium
Muuseumide külastajate rahulolu
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Kultuuriministeerium
Muuseumide hoidlapinna, mis vastab
pikaajalise säilitamise nõuetele,
34,00% 35,00% 35,00% 35,00% 35,00%
osakaal hoidlate kogupinnast, %
Allikas: Kultuuriministeerium
0-19 aastaste laste ja noorte arv, kes
on osalenud muuseumide 386 104
400 000 400 000 400 000 400 000
haridusprogrammides (2022)
Allikas: Kultuuriministeerium
Eesti elanike osakaal, kes on
60,00%
külastanud muuseume, % 65,00% n/a n/a n/a
(2019)
Allikas: Kultuuriministeerium
Muinsuskaitseameti teenustega
koondrahulolu 75,00% 85,00% 85,00% 85,00% 85,00%
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
Riigi roll on korraldada ja toetada kultuuripärandialaseid tegevusi, nagu kogumine ja kaitse alla
võtmine, säilitamine ja kaitsmine ning näitamine ja tutvustamine. Riigi ülesanne on luua
eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu, ning toetada
229
muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse
toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Kultuurimälestiste osas on
riigil kohustus jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida
avalikes huvides seatavad kitsendused.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 51,1 mln eurot (2024. a 52,9 mln).
Programmi tegevuse maht väheneb tulenevalt üldisest kokkuhoiust.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide tegevustoetuste taotlusvooru
maht, mille suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2025. aastaks 16,8 mln eurot (2024.
a 15,6 mln eurot). Tegevustoetuste taotlusvooru mahu muutus on seotud
struktuurimuudatustega valitsemisalas ning üldise kulude kokkuhoiuga 4%. 2024. aastal
lõpetati kolme riigimuuseumi tegevus ning loodi Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum,
Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning Sihtasutus Eesti
Arhitektuurimuuseum, mille tegevustoetused lisandusid taotlusvooru.
Lisaks taotlusvooruga jagatavale tegevustoetusele on kavandatud üheksale riigi
osalusega sihtasutusele vahendid Riigi Kinnisvara AS-le summas 12,3 mln eurot.
Hallatavate riigiasutustena tegutsevate muuseumide tegevuskulud:
Eesti Rahva Muuseum 10,3 mln eurot (2024. a 9,9 mln eurot);
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 0,4 mln eurot (2024. a 0,4 mln eurot);
Viljandi Muuseum 0,4 mln eurot (2024. a 0,4 mln eurot);
Meetme eelarves sisalduva Võru Instituudi tegevuskulude eelarve 2025. aastal on 1 mln
eurot (2024. a 1 mln).
Hallatavate riigiasutuste 2024. a ja 2025. a vahelised muutused tegevuskulude suuruses
tulenevad remondifondist eraldatud vahenditest, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile
kavandatud vahenditest ning riigitoetuse vähenemisest 4%.
Avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide
tegevustoetuse maht 2025. aastaks on 838 782 eurot (2024. a 882 928 eurot).
Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele, mida ei ole asutanud riik,
eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 358 281 eurot (2024. a 377 138 eurot).
Muinsuskaitseamet korraldab 0,8 mln (2024. a 0,9 mln eurot) euro ulatuses avatud
taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“, mille eesmärk on arendustegevuste ja
muuseumide püsiekspositsioonide loomise toetamine.
Meetme eelarves sisalduvad Muinsuskaitseameti tegevuskulud 3,3 mln eurot (2024. a
3,4 mln eurot). 2024. a ja 2025. a vahelised muutused on seotud Riigi Kinnisvara
Aktsiaseltsile kavandatud vahenditega, kahe välisprojektiga ning üldise kulude
kokkuhoiuga.
230
Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2025. aastal 2,6 mln eurot
(2024. a 2,8 mln eurot).
Muinsuskaitseamet korraldab avatud taotlusvooru „Eesti ajaloolise taluarhitektuuri
toetusprogramm“, mille 2025. aasta eelarvemaht on 190 000 eurot (2023. a 200 000
eurot).
Programmi tegevuse all kajastub ka kultuuriväärtuste valdkonna
partnerorganisatsioonidele mõeldud avatud taotlusvoor „Toetus muuseumi-,
muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele
partneritele“ mahus 350 000 eurot. Tegemist on uue taotlusvooruga, mis loodi kahe
varasema taotlusvooru „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“ ning „Muinsuskaitse,
muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide tegevustoetus“
liitmisel. Taotlusvooru eesmärk on tõsta muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude
valdkonna huvikaitseorganisatsioonide võimekust rääkida kaasa kultuuripoliitika
kujundamisel ning toetada tegevusi, mis aitavad ellu viia „Kultuur 2030“ eesmärke.
Programmi tegevuse nimetus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on
kättesaadav igale Eesti inimesele.
Tabel 139. Programmi tegevuse raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Rahulolu raamatukogude teenustega
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Kultuuriministeerium
0-19-aastaste lugejate arv
254 190 250 000 250 000 250 000 250 000
Allikas: Kultuuriministeerium
0-19-aastaste lugejate laenutuste arv,
mln 2,60 3,50 3,50 3,50 3,50
Allikas: Kultuuriministeerium
Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike
osakaal, kes on külastanud 50,00%
50,00% n/a n/a n/a
raamatukogu, % (2018)
Allikas: Kultuuriministeerium
Rahvaraamatukogutöötaja keskmise
brutokuupalga suhe kõrgharidusega
74,00%
kultuuritöötajate keskmisesse 73,00% 73,00% 73,00% 73,00%
(2022)
brutokuupalka, %
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
231
Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile,
mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad
rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 15,4 mln eurot (2024. a 37,1 mln eurot).
Programmi mahu olulist vähenemist lisaks üldisele kokkuhoiule mõjutab Eesti
Rahvusraamatukogu renoveerimiseks ette nähtud vahendid 2024. aastas, mis 2025. aastal
oluliselt vähenevad.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Programmi tegevuse mahust suurema osa moodustab toetus Eesti
Rahvusraamatukogule, kelle ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni
sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti
raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus,
parlamendi- ja teadusraamatukogu ning hoiu- ja pimedate raamatukogu ülesannete
täitmine. Alates 01.01.2023 liideti Rahvusraamatukoguga Eesti Hoiuraamatukogu
funktsioonid.
Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2025. aastal on 10,2 mln eurot (2024. a toetus 10,4
mln eurot). Tegevustoetuse muutus on seotud Riigi Kinnisvara AS-le kavandatud
vahenditega ning üldise kulude kokkuhoiuga 4%. Rahvusraamatukogu saab toetust e-
raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks 226 432 eurot.
Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2025. a eelarves ette nähtud 0,9 mln
eurot. Rekonstrueerimise kogumaksumus on 81,85 mln eurot. Lisaks eraldatakse 2026 ja
2027 aastal raamatukogu sisustuseks 16,55 mln eurot.
Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2025. aastal ette nähtud 1,9 mln eurot
(2024. a 2 mln).
Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2025. aastal 1,5 mln euroga. (2024. a
1,5 mln)
Taotlusvooru „Raamatukogude kiirendi“ aastane eelarvemaht on 0,5 mln eurot (2024. a
0,5 mln). Kiirendist toetatakse rahvaraamatukogu hoonete ja ruumide renoveerimist,
tehnoloogia soetamist ja töötajate koolitusi, et teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele
suunatud teenustes. Investeeringuprojektidele saavad toetust taotleda kohalikud
omavalitsused koos rahvaraamatukogudega ja koolituste ühisprojektideks
rahvaraamatukogud.
Programmi tegevuse nimetus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale
kättesaadav ning kestlik.
232
Tabel 140. Programmi tegevuse rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Laulu- ja tantsupeole pürgivate
kollektiivide arv: noorte laulupeol 779 n/a n/a n/a 800
Allikas: Kultuuriministeerium
Laulu- ja tantsupeole pürgivate
kollektiivide arv: noorte tantsupeol 439 n/a n/a n/a 500
Allikas: Kultuuriministeerium
Laulu- ja tantsupeole pürgivate
1001
kollektiivide arv: üldlaulupeol 950 n/a n/a n/a
(2019)
Allikas: Kultuuriministeerium
Laulu- ja tantsupeole pürgivate
699
kollektiivide arv: üldtantsupeol 650 n/a n/a n/a
(2019)
Allikas: Kultuuriministeerium
Vaimse kultuuripärandi kannete arv
Eesti nimistus 225 230 240 250 260
Allikas: Kultuuriministeerium
7- 26-aastaste laste ja noorte
osatähtsus rahvakultuuri harrastajate
59,00% 59,00% 59,00% 59,00% 59,00%
seas, %
Allikas: Kultuuriministeerium
Harrastuskollektiivide juhendajate,
käsitöövaldkonnas tegutsejate,
kultuurikorraldajate (rahvakultuuri
2329 2160 2180 2200 2220
valdkonnas) kutsekvalifikatsiooniga
inimeste arv
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine ning
laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus, mida toetatakse muuhulgas läbi vastavate
toetusmeetmete.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 14,7 mln eurot (2023. a 11,4 mln).
Programmi tegevuse mahu suurenemist mõjutab 2025. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole
määratud ühekordne toetus 3,5 mln eurot , kuigi teisi programmi tegevuse raames antavaid
toetusi on tulenevalt kokkuhoiust valdavalt vähendatud.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Rahvakultuuri valdkonna riiklikuks kompetentsikeskuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus,
kelle 2025. aasta tegevuskulude eelarve on 1,3 mln eurot (2024. a eelarve 1,5 mln eurot).
233
Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2025. aastal 4,4 mln
eurot (2024. a 4,5 mln eurot).
Rahvakultuuri Keskus rakendab järgmisi avatud taotlusvoore:
„Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine“ – 2025. a eelarve
0,6 mln eurot (2024. a 0,6 mln);
Kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmed, mida praegu on seitse: Setomaa
(189 750 eurot), Kihnu (109 508 eurot), Saarte (79 583 eurot), Peipsiveere (48 757
eurot), Mulgimaa (116 2709 eurot), Vana Võromaa (104 500 eurot) ja Virumaa (70
036 eurot). Toetusmeetmete mahud vähenevad 5%.
Avatud taotlusvoor etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tagamiseks
“Teater maal” mahus 148 437 eurot (2024. a 156 250).
Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetuse meede, mida rakendatakse alates
2021. aastast. Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,6 mln eurot.
Palgatoetusmeetme mahtu ei vähendata, sest 2025.aastal toimub laulu- ja
tantsupidu.
Folkloorifestivale, meeste ja naiste tantsupidusid toetatakse kokku summas 56 710
eurot (2024. a 59 696).
Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu-
ja Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2025. aasta tegevustoetuse suurus on 0,7 mln eurot (2024.
a 0,8 mln). 2025. aastal lisandub ELTSA tegevustoetusele ühekordne toetus 3,5 mln eurot
laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ korraldamiseks.
ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet
mahus 0,95 mln eurot (2024. a 1 mln).
Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali,
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 3,77 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna digiteerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus
on suurenenud.
Tabel 141. Programmi tegevuse kultuurivaldkonna digiteerimine 2025.a mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide
maht, TB 16 591 20 580 22 500 24 000 25 500
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
234
Riigi eesmärgiks on väärtusliku ja suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimine ning
digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse ja pikaajalise säilivuse tagamine.
Programmi tegevuse maht 2025. aastal on 2,6 mln eurot (2024. aastal 2,1 mln eurot, kuid ei
kajastunud KUM eelarves, vaid MKMi eelarves).
2024. aastal avanesid perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendid, millest Kultuuriministeeriumi digipöördele on 2024 – 2025. aastaks
eraldatud kokku 5,3 miljoni eurot. Meetme Digiriik 2024. aasta vahendid, millest 2,1 miljonit
eurot kasutatakse kultuurivaldkonna projektidele, on planeeritud selle meetme
rakendusasutuse Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse. 2025. aastal viiakse
“Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029" raames ellu järgmised meetmest Digiriik
rahastatud projektid:
ELTSA-RAKU andmekogu arendus eelarvega 0,4 mln eurot (sellest 2025. a 0,3 mln);
Eesti Rahvusraamatukogu uue digitaalarhiivi kasutajakeskkonna loomine eelarvega 0,3
mln eurot (sellest 2025. a 50 000);
Üleriigilise teenuse "Raamatukogude juhtimistöölaud" loomine eelarvega 0,4 mln eurot
(sellest 2025. a 80 000);
Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati arendus eelarvega 0,6 mln eurot
(sellest 2025. a 0,4 mln);
Failide massloovutuse lahenduse arendus eelarvega 244 000 eurot (sellest 2025. a
60 000);
Dokumendi-, filmi- ja trükipärandi digiteerimine eelarvega 2,5 mln eurot (sellest 2025. a
1,6 mln).
Lisaks viiakse 2025.a ellu Muuseumide Infosüsteemi MuIS etapp II arendus maksumusega 0,6
mln eurot. Nimetatud projekti eelarve kajastub muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika
kujundamise ja rakendamise tegevuse all Muinsuskaitseameti eelarves. Seega, kokku on KUM
2025.a valitsemisala eelarves 3,2 mln eurot digiteerimise vahenditeks.
Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia
edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele
osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele.
235
Tabel 142. Programmi tegevuse kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine 2025.a
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Eesti kultuuri rahvusvaheline haare
(riikide arv) 25 25 25 25 25
Allikas: Kultuuriministeerium
Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes
Eesti Eesti Eesti Eesti
organisatsioonides poliitikate Eesti huvid on
huvid on huvid on huvid on huvid on
kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele kaitstud
kaitstud kaitstud kaitstud kaitstud
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
Riik annab toetusi nii taotlusvoorude kui ka valdkondlike arenduskeskuste kaudu
rahvusvahelisteks projektideks, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja
kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti
loovisikutele. Lisaks toetab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu „Loov Euroopa“
kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte omaosaluse rahastamise kaudu.
Kultuuriministeeriumi koosseisus on eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, mille
peamine ülesanne on koordinatsioon UNESCO ja Eestis organisatsiooni tegevusega seotud
organisatsioonide, asutuste ja isikute vahel, samuti võimaluste loomine Eesti haridus-, teadus-
ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele, et olla UNESCO tööga seotud.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 2,5 mln eurot (2024. a 7,6 mln).
2024. aastal oli programmi tegevuse eelarves ette nähtud ühekordsed vahendid 5 mln Euroopa
kultuuripealinna projektile, mistõttu 2025. a programmi tegevuse maht oluliselt väheneb.
Lisaks mõjutab programmi tegevuse eelarvet ka üldine kokkuhoid.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku töö Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal,
Ühendkuningriigis, Belgias ja Ameerika Ühendriikides. Kultuuriesindajate aastane
tegevuskulude eelarve on 0,8 mln eurot aastas (2024. a 0,7 mln). Programmi tegevuse
sisemiste vahendite ümberkujundamisel teel on suurendatud kultuuriesindajate
eelarvelisi võimalusi. See võimaldab kaasuda rahvusvaheliste valdkondlike projektidega
ning algatada uusi koostöövorme vastastikku huvitatud partneritele sihtriigis ja Eestis,
samuti rahvusvaheliselt pingelisel ajal võimendada Eesti kultuuridiplomaatilist haaret.
Avatud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ rakendamine. Vooru 2025. a maht on 0,5
mln eurot. (2024. a 0,78 mln). Vooru maht väheneb samaaegselt taotlejate ringi
kitsendamisega, kuna vooru uuendatud tingimused ei võimalda toetusi taotleda
riigiasutused, KOV asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigi või KOV
osalusega sihtasutused. Muudatus võimaldab tõhusamalt fokusseerida kaalukamatele
236
kultuurisündmustele ning loovisikutele ja organisatsioonidele jätkata tegutsemist ja
publiku kasvatamist rahvusvahelisel areenil.
Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln euroga. Fondi rahastamine toimub
Eesti, Läti ja Leedu kultuuri koostööleppe alusel ning võimaldab riikide ühistel
kultuuriprojektidel jõuda kaalukatele rahvusvahelistele kultuurisündmustele.
Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide omaosaluse taotlusvoor
summas 0,15 mln eurot (2024. a 0,1 mln). Vooru eelarvet on suurendanud programmi
tegevuse seesmiste ressursside ümberkujundamise teel. Üha tihenenud konkurents
piiratud eelarvevahenditele, projektide silmahakkav professionaalsus ning Eesti
osalemine mitmes projektis juhtivpartnerina nõuab suuremat panust riigi poolt. Vooru
kasvav eelarve võimaldab projekte rahastada suuremas mahus.
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,6 mln eurot.
Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud
Rahandusministeeriumi kodulehele lisatud lisas number 17 „Riigieelarveliste asutuste
liikmelisus ja liikmemaksud“.
Programmi tegevuse nimetus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud.
Tabel 143. Programmi tegevuse loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a
mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Rahalist ja mitterahalist abi saanud
ettevõtete arv 3 940 250 500 800 1 000
Allikas: EAS
Tegevuste kirjeldus
Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse
arendamine rakenduskava prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde (väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete) kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning
VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Rakendatava meetme
peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised äriühingust
VKEd. Kavandatavas meetmes on kuus tegevussuunda: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate
ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine; kultuuri- ja loomesektoris
tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu toetamine; sektori
arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine
loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine;
loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste
237
arendamine. Meetme kaudu saab rahalist ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet,
kellest 295 peavad saavutama lisandväärtuse kasvu töötaja kohta.
Programmi tegevust viiakse ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021-2027
struktuurivahenditest. Programmi tegevuse maht on 2025 aastal 2,7 mln eurot (2024. a 1,8
mln).
Loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamiseks,
loomeettevõtjatele inkubatsiooni- ja arendusteenuste pakkumiseks ning loomemajandusalase
teadlikkuse kasvatamiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks on aastateks 2023-2029
ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahenditest ette nähtud kokku 11 mln
eurot (sh ERF 10 mln ja riiklik kaasfinantseering 1 mln).
2025. a eelarve maht on 2,7 mln eurot, millest riiklik kaasfinantseering 0,2 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kultuuri valdkondadeülene arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Kultuuripärandi
uurimiseks ja kultuuri arenguks vajaliku teadmistebaasi ning teadlaste järelkasvu tagamine.
Tabel 144. Programmi tegevuse kultuuri valdkondadeülene arendamine 2025.a mõõdik ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Kultuuriministeeriumi rahastatud
uurimistoetuste osakaal minimaalse
hindamislävendi ületanud taotlustest, 26,00% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00%
%
Allikas: Kultuuriministeerium
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna
teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Rakendatud on loovuurimuse taotlusvoor. Jätkub
Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammi „Eesti kultuuri teadus- ja
arendusprogramm 2023-2026“ elluviimine. TA programmi eesmärk on luua eesti kultuuri
valdkonnas uusi teadmisi, uurida ja arendada eesti kultuuri, teadust, ühiskonda ja majandust.
Programmi tegevuse all kajastatakse lisaks tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad
suuremal või vähemal määral kõikidesse teistesse kultuuriprogrammi tegevustesse.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 30,3 mln eurot (2024. a 29,6 mln).
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine läbi
loovuurimuse avatud taotlusvooru 0,3 mln eurot (2024. a 0,4 mln);
238
Jätkub Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammi „Eesti kultuuri teadus- ja
arendusprogramm 2023-2026“ elluviimine. Programmi maht 2025. aastal on 1,6 mln
eurot (2024. a 1,3 mln);
Hallatavate asutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine 0,4 mln eurot (2024. a 0,2
mln). 2025. aastal on kavandatud toetada ERMi, SA-d Eesti Vabaõhumuuseum, SA-d Eesti
Ajaloomuuseum, SA-d Eesti Meremuuseum, SA-d Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, SA-d
Arhitektuurimuuseum ja Rahvusraamatukogu;
Kultuuri valdkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning investeeringutoetused
0,3 mln eurot (2024. a 2,4 mln eurot);
Programmi tegevuse all kajastuvad ka Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse
tegevuskulud 7,1 mln eurot, sealhulgas (arvestuslik) käibemaksukulu 0,5 mln eurot.
(2023. a 6,9 mln).
Ministeeriumi tegevuskulusid on vähendatud kahel korral, kuid kuna 2025. aasta baas,
millelt järjekordne kokkuhoid arvestati, oli algselt juba suuremana kavandatud, ei paista
kärbe välja. 2025. aastal lisandusid ka teadus- arendustegevusteks mõeldud vahendid,
mis osaliselt eelarve vaatest kajastatakse majandusliku sisu vaates tegevuskuludes
(suurem osa TA kuludest kajastuvad antavate toetuste all).
Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine.
Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2025. aastal on 18,3 mln eurot.
Oluliseks Kultuuri valdkondadeülese tugi- ja arendustegevuse meetmeks on „Kultuuriranitsa
toetus“ koolidele ehk õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe, näitus-, teatri-, kino
ja kontserdikülastuste abil. Meetme vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid
rakenduvad läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi ja läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi
eelarve. Meetme kogumaht 2025. aastal on 1,5 mln eurot (2024. a 1,5 mln eurot).
Programmi nimetus: Spordiprogramm
Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi
mudelist
Asutused, kes viivad programmi ellu: Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab
ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium.
Programmi tegevuse nimetus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond
saavutusspordi arendamiseks.
239
Tabel 145. Programmi tegevuse saavutusspordi toetamine ja arendamine 2025.a mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Riigi SA sporditaristu on
rahvusvahelisel tasemel ei ei ei jah jah
Allikas: KuM
Toetatavate kõrgema kategooria
treenerite brutopalga suhe Eesti
keskmisesse palka, % 76,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Allikas: KuM ja RaM keskmise palga
prognoos
Tegevuste kirjeldus
Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga
tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne.
Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv
spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või
tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused
nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse kaudu
toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist,
rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste
ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 42,7 mln (2024. a 42,9 mln) eurot.
Programmi tegevuse mahu vähenemine on seotud üldise kulude kokkuhoiuga.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused
Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele:
Tehvandi Spordikeskus SA 1,43 mln eurot (2024. a 1,49 mln),
Jõulumäe Spordikeskus SA 0,62 mln eurot (2024. a 0,65 mln),
Spordikoolituse ja -Teabe SA 0,63 mln eurot (2024. a 0,65 mln) ning
oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) 0,85 mln (2024. a 0,92
mln) eurot.
Sihtasutuste ja EOK 2024. aasta ja 2025. aasta täpsemad toetussummad on toodud seletuskirja
lisas nr 3.
2025. aastal rakendub teist aasta järjest spordi suursündmuste toetamine, mahus 3,8 mln
(2024.a 1,3 mln) eurot. Eesti spordiorganisatsioonid on ennast viimastel aastatel
tõestanud väga tugevate korraldajatena. Meil on andekad sportlased, kõrgel tasemel
sporditaristu ning rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide usaldus. Seega pakutakse
240
Eestile järjest enam võimalusi korraldada populaarsete spordialade rahvusvahelisi
tippvõistlusi.
2025. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 7,7 mln eurot. Meedet
rakendab EOK.
Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2025. a toetusmeetme maht 11,76
mln (2024. a 11,8 mln) eurot.
Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,34 mln (2024. a 2,46 mln) eurot. Meedet
rakendab EOK.
Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,62 mln eurot aastas (2023. a 1,7 mln). Meedet
rakendab EOK.
Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 422 750 (2024. a 445 000) eurot.
Meedet rakendab EOK.
Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud
0,27 mln (2024. a 0,3 mln) eurot.
Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist
mahus 1 mln (2024. a 1,05 mln) eurot.
Spordimeditsiini SA tegevust toetatakse 2025. aastal 174 400 euroga (2024. a 183 600).
Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega,
et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel
sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee
MTÜ-le 860 000 (2024. a 866 800) eurot.
Vastavalt riigihanke lepingule jätkub Audentese Spordigümnaasiumi õppivate ja
treenivate õppursportlaste toetamine 2,44 mln euroga aastas.
Spordipreemiateks on planeeritud 2025. aastal 185 600 eurot (2024.a 185 600) ja
spordistipendiumiteks 139 500 eurot (2024.a 139 500 ).
Riik toetab saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 4,13 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond.
241
Tabel 146. Programmi tegevuse ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine
2025.a mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Kokkuleppemängudes osalemine ja
teadlikkus teiste osalemisest 9,00%
9,00% n/a n/a 9,00%
Allikas: KuM/kokkuleppemängude (2022)
leviku uuring
Kokkuleppemängude teemal koolitatus
ja hoiakud kokkuleppemängude kohta 54,50%
70,00% n/a n/a 80,00%
Allikas: KuM/kokkuleppemängude (2022)
leviku uuring
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti
Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada
Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa:
1. dopingu kasutamise ennetamisele;
2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele;
3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis;
4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele;
5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.
Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud.
Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide
kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 0,37 mln (2024. a 0,36 mln) eurot.
Programmi tegevuse mahu kasv on seotud välisvahendite kasutusele võtmisega.
Programmi tegevuse oluline strateegiline partner on Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle
tegevust toetatakse 2025. aastal 351 000 euroga (2024. a 360 000). SA ülesanneteks on
ennetustegevuste ja testimiste läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti
rahastamine ning koostöö edendamine Politsei- ja Piirivalveameti ning
spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel.
Koostöös mitme partnerinstitutsiooniga üle Euroopa osaletakse aastatel 2024-2025 Erasmus+
programmist rahastatavas spordivaldkonna koostööprojektis, mis käsitleb
spordiorganisatsioonide hea juhtimistava ja mille eelarve on 2025. aastal 16 400 eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine
242
Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav
keskkond on loodud.
Tabel 147. Programmi tegevuse organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 2025.a mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Maakonna spordiliitude
liikumisharrastusürituste
8,30%
osaluskordade % elanikkonnast (va 15,00% 17,00% 19,00% 21,00%
(2021)
Tallinn)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Liikumisharrastusega tegelemine 2 või
enam korda nädalas vanusegrupis 55- 36,90%
n/a 48,00% n/a 54,00%
64a, % (2022)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
11aastased, kes on 5 või enamal päeval
nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt 49,90%
n/a 57,00% n/a n/a
kehaliselt aktiivsed, % (2022)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
13aastased, kes on 5 või enamal päeval
nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt 39,30%
n/a 50,00% n/a n/a
kehaliselt aktiivsed, % (2022)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
15aastased, kes on 5 või enamal päeval
nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt 36,70%
n/a 47,00% n/a n/a
kehaliselt aktiivsed, % (2022)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Tegevuste kirjeldus
Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on
organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi
(spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja
sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames rakendatakse
regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade
võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse
tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust
liikumisharrastusse. 2022. aastal asutati Eesti Olümpiakomitee poolt SA Liikumisharrastuse
kompetentsikeskus, mis on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel.
Kompetentsikeskus panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja
kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 3,08 mln (2024. a 3,25 mln) eurot.
Programmi tegevuse mahu vähenemine on seotud üldise kulude kokkuhoiuga.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
243
Liikumisharrastuse valdkonna edendamise koordineerimist jätkab SA Liikumisharrastuse
kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 764 800 (2024. a 805 000) eurot.
Jätkub Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 233 400 euroga (2024. a 245
700 eurot).
Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine. Spordiliite toetatakse 2025. aastal 1,14 mln
euroga (2024. a 1,2 mln)
Sarnaselt eelmise aastaga jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise
toetusmeede mahuga 0,6 mln eurot aastas.
3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond
Joonis 53. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht
244
Joonis 54. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 148. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Sidusa Eesti arengukava Lõimumis-, sh
Sidus ühiskond
2030 kohanemisprogramm
Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulud suurenevad seoses 2021-2027 struktuurivahendite
ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega.
3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 149. Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Sidus ühiskond -11 275 -16 535 -16 557 -22 0%
Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -11 275 -16 535 -16 557 -22 0%
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika
-11 205 -16 310 -16 368 -58 0%
kujundamine ja rakendamine
Rahvuskaaslaste toetamine -70 -225 -189 36 -16%
3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja
programmi tegevused
Programmi nimetus: Lõimumis-, sh kohanemisprogramm
Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga
inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke
väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on
245
võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele
inimestele.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning
seiret koordineerib Kultuuriministeerium.
Programmi tegevuse nimetus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja
rakendamist soodustav keskkond
246
Tabel 150. Programmi tegevuse lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine
2025.a mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Aktiivse eesti keele oskusega inimeste
osakaal teistest rahvustest elanikest,
(valdab vabalt või saab aru, räägib ja 46,00% n/a 50,00% n/a n/a
kirjutab), %
Allikas: EIM
Eesti keele kasutus vabal ajal alates
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele
71,00% (2022) 76,00% 77,00% 77,00% 78,00%
kursusel osalemisest, %
Allikas: INSA
Romade (15-74-aastaste) hõive määr,
% 19,30% (2022) 20,00% 21,00% 21,00% 21,00%
Allikas: Statistikaamet
Kesk-, kutse või kõrgharidusega
15aastaste ja vanemate romade
24,00% (2022) 26,00% 27,00% 28,00% 28,00%
osakaal, %
Allikas: Statistikaamet
Muu emakeelega elanike osakaal
avalikus sektoris (valitsussektor), % 22,60% 24,00% 25,00% 25,00% 25,00%
Allikas: Statistikaamet
Uussisserändajate hinnang ligipääsu
kohta teenustele, millega neil on
87,00% n/a 90,00% n/a n/a
kogemus (väga hea ja pigem hea), %
Allikas: EIM
Partnerite rahulolu INSA teenustega, %
80,00% (2021) 83,00% 84,00% 84,00% 85,00%
Allikas: INSA
ETV+ jälgitavus teisest rahvusest
elanike hulgas, % 24,30% 24,00% 24,00% 24,00% 24,00%
Allikas: Kantar Emor
Raadio 4 jälgitavus teisest rahvusest
elanike hulgas, % 20,10% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00%
Allikas: Kantar Emor
rus.err.ee jälgitavus, arv
169 000 180 000 180 000 180 000 180 000
Allikas: Gemius Eesti
news.err.ee jälgitavus, arv
38 000 40 000 50 000 50 000 50 000
Allikas: Gemius Eesti
ETV+ olulisus muust rahvusest elanike
seas, % 37,00% n/a 65,00% 0,00% n/a
Allikas: EIM
Raadio 4 olulisus muust rahvusest
elanike seas, % 22,00% n/a 55,00% 0,00% n/a
Allikas: EIM
Tegevuste kirjeldus
247
Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs,
koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate
kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine.
Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning
kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku
kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar
sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine
piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel.
Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa
rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele
suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on
Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda.
Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige,
Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja
rändlejate eksperdikomitees.
Valdkonna allasutus, Integratsiooni Sihtasutus (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine
rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja
kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on
osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel
ja kujundamisel otstarbekaks.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 16,37 mln (2024. a 16,31 mln) eurot.
Programmi tegevuse mahu kasv on seotud välisvahendite toetuse suurenemisega, kuigi osasid
programmi tegevuse raames antavaid toetusi, tegevuste kulusid on ka vähendatud.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Alates 2024. aastast rakendub Šveitsi-Eesti koostööprogramm 2021–2029, millest
Kultuuriministeeriumi rakendada on „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ programmist
(kogumahuga 22,7 mln eurot) 6,8 mln eurot (koos riikliku kaasfinantseeringuga).
Kultuuriministeeriumi tegevused on suunatud kultuurilise ja keelelise lõimumise
toetamiseks 2025. a toetuse maht on 1,68 mln (2024. a 1,44 mln) eurot.
Alates 2023 lisandusid ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahendid
lõimumise, sh kohanemise tegevuste toetamiseks. SF 2021-2027 vahendite kogumaht
lõimumise, sh kohanemise toetuseks on koos riikliku kaasfinantseeringuga 53,53 mln
eurot. Toetuse maht on 2025. aastal 9,71 mln (2024.a. 9,67 mln) eurot.
Alates 2023. aastast lisandusid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF)
vahendid, millest Kultuuriministeerium viib ellu projekti „Teadlikkuse tõstmine
lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine“ tegevusi.
Kultuuriministeeriumi tegevused on suunatud kohalikes meediakanalites töötavate
248
ajakirjanike koolitamiseks ja võimestamiseks avalikkuse teavitamiseks rände- ja
lõimumisteemadel. Projekti kogueelarve on 0,6 mln eurot. Toetuse maht 2025. aastal on
129 500 eurot.
Valdkonna kompetentsikeskuse INSA tegevustoetus on 2025. aastal 1,13 mln (2024. a
1,18 mln) eurot.
Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning
vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Toetuste maht 2025. aastal on 0,66
mln (2024. a 0,6 mln) eurot.
Jätkatakse avatud taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja
sporditegevuste mahus 0,1 mln (2024. a 0,1 mln) eurot.
Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,23 mln (2024. a 2,27 mln)
eurot.
Kompetentsikeskus INSA jätkab lõimumist toetavate tegevustega 160 000 (2024. a 169
000) eurot.
Jätkatakse tegevuse toetamist 173 100 (2024. a 182 200) eurot.
Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine 62 800 (2024. a 151 600) eurot.
Jätkub toetusmeede Ukraina noorte toetamiseks ukraina keele ja kultuuri säilitamiseks.
Toetusmeetme maht on 0,1 mln (2024. a 0,1 mln) eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Rahvuskaaslaste toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist
toetavatest teenustest.
Tabel 151. Programmi tegevuse rahvuskaaslaste toetamine 2025.a mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Tagasipöördujate teadlikkus avalikest
teenustest, % 70,00% (2020) n/a 72,00% n/a n/a
Allikas: EIM
Tegevuste kirjeldus
Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste
programmide kaudu alates 2004. aastast. Valdkond juhindub üleilmse eestluse tegevuskavast
aastateks 2022–2025. Üleilmne eestlus on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üks
alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus,
sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti
kultuurisaadikud kogu maailmas.
249
Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja
osaleks Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad
inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada
majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul
määral toetatud.
Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 188 750 (2024. a 225 000) eurot.
Programmi tegevuse mahu vähenemine on seotud üldise kulude kokkuhoiuga.
Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Integratsiooni Sihtasutus jätkab nii info jagamise, nõustamise kui ka kogemuskohtumiste
korraldamise kaudu Eestisse naasvate inimeste kohanemise toetamist ühiskonnaga ning
väliseesti noortele keele- ja meelelaagrite korraldamist. Teenuse planeeritud eelarve on
118 750 (2024. a 125 000) eurot.
Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 70 000 (2024. a 100 000) eurot.
3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 55. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Muu kokku
Tööjõukulud 9%
4%
Edasiantavad maksud
14%
Muud toetused
73%
Riigiasutuste tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest on 7,88%.
Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (73%): tegevustoetused, avatud
taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi
jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Olulise osa Kultuuriministeeriumi eelarves „muudest toetustest“ moodustavad toetused
valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2024. a ja 2025. a
toetussummad on toodud seletuskirja Lisa nr 3“
250
Edasiantavate maksude all kajastatakse vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning
hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti Kultuurkapital. Alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti Kultuurkapitali koosseisus
tegutsevale kaheksale sihtkapitalile (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur,
valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur
ja -sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest rahastatakse lisaks
sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude
loometöö edendamist.
Tabel 152. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7%
Tööjõukulud -15 902 -15 090 -14 760 330 -2%
Majandamiskulud -14 793 -12 247 -11 687 560 -5%
Muud tegevuskulud -12 0 0 0 0%
Sotsiaaltoetused -1 038 -922 -933 -11 1%
Investeeringutoetused -43 145 -33 165 -13 283 19 883 -60%
Muud toetused -244 576 -249 242 -245 294 3 948 -2%
Edasiantavad maksud -40 944 -45 925 -46 609 -684 1%
Põhivara amortisatsioon -1 231 -1 075 -851 223 -21%
Käibemaks -2 214 -2 104 -2 309 -204 10%
Tööjõu- ja majandamiskulude vähenemist mõjutavad kavandatud kärped ning vahendite
korrigeerimine Riigi Kinnisvara AS-le.
Investeeringutoetused vähenevad multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate
spordiväljakute toetuse lõppemisega 2024. aastal, lisaks väheneb 2025. aastal
Rahvusraamatukogu renoveerimise toetus, aga samas suureneb Kunstihoone renoveerimise
toetus. Uusi täiendavaid investeeringutoetusi 2025. aasta eelarvesse ei ole lisandunud.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves
arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest.
Võrreldes 2024. aastaga prognoositakse ca 1,5%-list maksulaekumise tõusu.
3.12.4 Investeeringud
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on vähe riigiasutusi, seetõttu on investeeringute eelarve
väike. Valitsemisala investeeringud avalik-õiguslike ja sihtasutustele kajastuvad
Investeeringutoetustena st kajastuvad kulude all.
251
Joonis 56. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute jaotus osakaaluna valitsemisala
koguinvesteeringutest, %
Tabel 153. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -187 -43 -828 -785 1825%
IT investeeringud -78 0 -70 -70 100%
Muud investeeringud -14 0 -526 -526 100%
Põhivara -73 -43 -103 -60 140%
Viljandi Muuseum -24 0 0 0 0%
Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 0 0%
ERM Narva mnt hoidla remonttööd -13 0 0 0 0%
Eesti Rahva Muuseum -13 -20 -80 -60 300%
Käibemaks -22 0 -129 -129 100%
Muude investeeringute on kajastatud uussisserändajate infoplatvormi arenduskulud summas
0,4 mln eurot.
252
3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala
Loome eeldused koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega Eesti majanduse
konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, keskendudes tööstussektori kasvatamisele ja
investeeringutele sobiva maastiku kujundamisele, toetades kvaliteetse ja kestliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna arendamist ning tagades tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva
töökeskkonna.
253
254
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti
majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi
majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu; töösuhete ja
töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja
elluviimine ning maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise
korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Rohkem infot ministeeriumi
255
eesmärkide ja ülesannete kohta, samuti valitsemisala asutuste kohta leiab ministeeriumi
kodulehelt.
Valitsemisalas on 2025. aastal koos ministeeriumiga viis asutust: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon,
Riikliku Lepitaja Kantselei ning Maa- ja Ruumiamet. 2025. aastal on neist suurima
eelarvemahuga riigiasutused majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille eelarve
moodustab 97 % valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust, Maa- ja Ruumiamet
1,4 % ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1 %. Ülejäänud asutuste eelarve
moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku alla 1 %. Suurima teenistujate
arvuga saab olema maa ja ruumiamet, mille kinnitatud teenistujate piirarv on 407
teenistuskohta.
Valitsemisalaga on seotud avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa.
Valitsemisala haldusalasse kuulub riigi osalusega mittetulundusühing MTÜ Eesti Standardi- ja
Akrediteerimiskeskus.
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus,
Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ning Sihtasutus Tartu Teaduspark.
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: AS Eesti Varude
Keskus, AS Metrosert ning AS KredEx Krediidikindlustus.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve kajastub majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on toimunud muudatused seoses
valitsemisalade ümberstruktureerimisega 2024. aastal. Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ja selle haldusala asutuste muudatused
võrreldes 2024. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga on järgnevad:
uued valitsemisala asutused on kuni 31.12.2024 maa-amet, alates 01.01.2025 maa ja
ruumiamet;
valitsemisalast liikusid Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse riigi infosüsteemi
amet ja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus;
valitsemisala haldusalast liikusid Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalasse Eesti Interneti
Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja MTÜ Nordic Institute for Nordic
Institute for Interperability Solutions ning kliimaministeeriumi haldusalasse Aktsiaselts
Teede Tehnokeskus;
valitsemisala eelarves kajastub soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve,
mis varasemalt kajastus sotsiaalministeeriumi eelarves.
256
Valitsemisalade struktuurimuudatused 2025
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on tegevusepõhise riigieelarve vastutustes
toimunud suured muudatused – digiühiskonna tulemusvaldkond on liikunud Justiits- ja
Digiministeeriumi vastutusalasse ning lisandunud on maa ja ruumiloome programm
elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnast, samuti üksikud teenused muudest
tulemusvaldkondadest. Detailsemalt on muutusi kirjeldatud vastavate tulemusvaldkondade
juures.
3.13.1 Tulud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika on oluliselt
muutunud seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega. Tuludest moodustavad 67 %-i
välistoetused.
Joonis 57. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest,
%
Tabel 154. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Tulud kokku 383 023 271 265 203 131 -68 134 -25%
Saadud toetused 305 253 245 420 136 488 -108 933 -44%
Riigilõivud 21 079 5 543 5 675 133 2%
Tulud majandustegevusest 18 547 19 853 7 373 -12 480 -63%
Tulud põhivara ja varude müügist 118 0 20 000 20 000 100%
Trahvid ja muud varalised karistused 296 33 33 0 0%
Muud tulud 11 827 83 90 7 8%
Intressi- ja omanikutulud 25 903 334 33 472 33 139 9934%
257
Saadud toetused
Saadud toetustena planeeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendid jms toetused, mida
makstakse välja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja riigi tugiteenuste keskuse kaudu.
2025. aastal väheneb saadud toetuste maht eelarves ligikaudu 109 mln eurot ehk 44 % võrra,
kogumahuni 136 mln eurot. Vähenemine on seotud valitsemisalade struktuurimuudatustega,
mille tõttu liikus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast ära digiühiskonna
tulemusvaldkond, kus rakendatakse väga suures mahus välisvahendeid. Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarvesse on planeeritud 37 mln
euro ulatuses tulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist, 30 mln euro eest Õiglase Ülemineku
Fondist, 53 mln eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastust, 16 mln eurot Euroopa Sotsiaalfondist
ning alla 1 mln euro muudest toetustest.
Riigilõivud
Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2025. aastal on peaaegu 6 mln eurot,
suurenemine 2 %. Suurima mahuga riigilõiv on elektroonilise side seaduse alusel tarbijakaitse
ja tehnilise järelevalve ameti teostatavate toimingute riigilõiv 5 mln eurot (93 % valitsemisala
poolt kogutavate riigilõivude kogumahust).
Tulud majandustegevusest
Tulusid majandustegevusest teenivad maa ja ruumiamet (61 % valitsemisala majandustegevuse
tulude mahust) ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (39 %-i). Prognoositav tulude
kogumaht majandustegevusest 2025. aastal on 7 mln eurot.
Maa ja ruumiamet planeerib tulu hoonestusõiguse seadmise tasudest 4 mln eurot ning
tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet meretuuleparkide hoonestusubade
enampakkumisest 3 mln eurot. Tulud laekuvad riigieelarvesse.
Tulu põhivarade ja varude müügist
Tulusid põhivarade müügist planeerib maa ja ruumiamet 2025. aastal teenida 20 mln eurot.
Trahvid ja muud varalised karistused
Tööinspektsioon ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on planeerinud riigieelarvesse
33 tuhat eurot trahve, mida määratakse väärteomenetluse seadustiku alusel.
Muud tulud
Muud tulud valitsemisala eelarves kogumahus 90 tuhat eurot koosnevad tööinspektsiooni ning
tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poolt määratavatest sunnirahadest.
258
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulud on prognoositud kogusummas 245 tuhat eurot äriühingute majandustulemuste
prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta
majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksab 2025. aastal dividende AS KredEx
Krediidikindlustus. Omanikutulude kasv 33 mln euro võrra võrreldes 2024. aastaga tuleneb
sellest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse planeeriti AS KredEx
Krediidikindlustuse kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist ning sihtfondide
kasutamisel tekkivad tulud ja kulud.
3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Loome eeldused koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega Eesti majanduse
konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, keskendudes tööstussektori kasvatamisele ja
investeeringutele sobiva maastiku kujundamisele, toetades kvaliteetse ja kestliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna arendamist ning tagades tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva
töökeskkonna.
259
3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu
Joonis 58. Heaolu tulemusvaldkond ja selle maht
Heaolu tulemusvaldkonna eesmärk on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja
vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonnas on
koostatud üks arengukava: Heaolu arengukava 2023–203019, mis seab pere-, sotsiaal- ja
tööpoliitika strateegilised eesmärgid järgnevateks aastateks ning määrab nende saavutamiseks
vajalikud tegevussuunad.
19 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee)
260
Joonis 59. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulenevalt arengukava alaeesmärkide jaotusest on tulemusvaldkonnas koostatud kokku viis
programmi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tööturuprogrammi ning soolise
võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi peavastutaja.
Tabel 155. Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Tööturuprogramm
(MKMi ja SOMi
Heaolu Heaolu arengukava 2023-2030
ühisprogramm)
Soolise võrdsuse ja võrdse
kohtlemise programm (MKM)
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olevad programmid ja
tulemusaruanded on kättesaadavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee).
261
3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes
Tabel 156. Tulemusvaldkond Heaolu programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot20
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Heaolu -441 761 -962 411 -985 281 -22 869 2%
Tööturuprogramm -440 293 -959 537 -982 388 -22 850 2%
Tööturuvaldkonna arendamine -991 -1 160 0 1 160 -100%
Tööhõive toetamine ja areng -435 371 -952 247 -972 965 -20 718 2%
Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -3 930 -6 130 -9 422 -3 292 54%
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise
-1 468 -2 874 -2 893 -19 1%
programm
Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete
-907 -2 278 -2 366 -88 4%
võimaluste edendamine
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
-561 -596 -527 69 -12%
kohtlemise volinik*
*Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik oli kuni 2025 aastani sotsiaalministeeriumi all ja andmete
võrreldavaks muutmiseks kajastatakse 2023 täitmine ja 2024RE majandus- ja kommunikatsiooniminiteeriumi
juures.
3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi
tegevused
Tööturuprogramm
Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM),
Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Eesti Töötukassa (TK), Sotsiaalministeerium
(SoM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK).
Võrreldes eelmise perioodiga on muudetud programmi ülesehitust: programmi tegevused on
koondatud kaheks tegevuseks, programmi tegevuste nimetused on sõnastatud selgemaks ning
mõningaid teenuseid on ka vastavalt sellele ringi tõstetud.
Programmi tegevuse nimetus: Tööhõive toetamine ja areng
20 Seoses programmide struktuuri muudatusega 2023. aastal ei ole tabelis toodud summad programmi
tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldav.
262
Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja
passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust.
Tabel 157. Programmi tegevuse tööhõive toetamine ja areng mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades 1,65 1,60 1,60 1,60 1,60
Eesti keskmisest töötuse määrast
Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
arvutused
15-29-aastaste NEET noorte määr, % 9,60% 10,00% 9,80% 9,60% 9,40%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring
Töötute absoluutse vaesuse määr, % 18,50% 11,10% 11,10% 11,10% 11,10%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring (2022)
16-64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste 52,60% 51,40% 51,60% 51,70% 51,80%
tööhõive määr, % (2022)
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring
Registreeritud töötute tööle asumise määr, % 54,20% 55,00% 55,00% 55,00% 55,00%
Allikas: Eesti Töötukassa
Tegevuste kirjeldus
Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööhõivepoliitika seisneb
eelkõige tööturuteenuste, aga ka nendega kaasnevate tööturutoetuste abil töötuse
ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed liiguksid
kiiresti tööle või püsiksid kestlikult tööhõives. Passiivse tööpoliitika ehk töötushüvitiste eesmärk
on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et töö kaotamise korral
inimesed ei langeks vaesusesse ning säiliks piisav motivatsioon leida sobiv töö.
Programmi tegevuses on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala teenused
ning oluline osa eelarvest on kavandatud Eesti Töötukassale eraldise andmiseks, et osutada
aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid. See sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid,
töövõimetoetust, töötutoetust ning toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate
töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate töötute eest. Erinevate tööturumeetme pakkujate
tegevuste teenuses toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema
konkurentsivõimega sihtrühmadele, sh toetatakse regionaalseid meetmeid. Põlevkivisektori
ettevõtetest lahkuvatel inimestel aidatakse Eesti Töötukassa kaudu uuendada oma teadmisi ja
oskusi, et vastata muutunud tööturu vajadustele, nt tasemeõppes osalemise toetust ja
mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust, samuti tööle asumise toetust. Erinevad teenused
toetavad noorte, sh mitte-eesti noorte, töötuse vähendamist, tööturul haavatavamas
positsioonis olevate inimesi ja nende võimalusi tööturule sisenemiseks või naasmiseks.
Teenuste peamiseks elluviijaks oskuste valdkonnas, pikaajalisel haiguslehel olijate ning
põlevkivisektori töötajate vaates on Eesti Töötukassa. Mitteõppivate ja mittetöötavate (NEET-
263
olukorras noorte) tegevusi viivad ellu kohalikud omavalitsused ja noorte töövaatlustegevusi SA
Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning muid avatud taotlusvoorude kaudu haavatavamate sihtrühmade
tööalase konkurentsivõime toetamise tegevusi erinevad elluviijad.
Programmi tegevuse teenustes kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, Euroopa regionaalarengu
fondi (RRF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) vahendeid.
Programmi tegevus hõlmab lisaks kahte sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenust.
Programmi tegevuse nimetus: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng
Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus
osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel
ohutus töökeskkonnas.
Tabel 158. Programmi tegevuse kvaliteetse tööelu tagamine ja areng mõõdik ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste 392,30 500,00 500,00 500,00 500,00
arv 100 000 hõivatu kohta
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte
teadlikkus töösuhetest ning ohutu töökeskkonna loomise võimalused. Tööelu kvaliteedi
tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu
osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste
kujundamise võimalustest.
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium, tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei, sh moodustab
olulise osa eelarvest tööinspektsiooni teenustele kavandatud kulu riiklikuks järelevalveks,
ennetuseks ja nõustamiseks ning töövaidluste lahendamiseks. Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium kujundab poliitikat ning viib ellu töötajatele ja tööandjatele
suunatud tegevusi töövõime vähenemise ennetamiseks. Edendatakse individuaalseid ja
kollektiivseid töösuhteid, sh tõhustatakse sotsiaaldialoogi, soodustatakse kollektiivlepingute
sõlmimist, analüüsitakse ja vastavalt parandatakse töövaidluskomisjoni töökorraldust.
Tööinspektsioon viib läbi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet ning nõustamist,
tagades asjakohase teabe kättesaadavuse. Tööinspektsiooni juures toimib töövaidluskomisjon,
mis lahendab töötajate ja tööandjate vahelisi vaidlusi. Kollektiivseid töötülisid aitab lahendada
riiklik lepitaja.
264
Programmi tegevus hõlmab lisaks sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenuseid.
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm
Programmi eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed
õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed
võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM),
Sotsiaalministeerium (SOM), Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
(SVVK).
Programmi struktuuri on muudetud ning arvestades valdkonna poliitika raamistiku
ümberkorraldamist ja poliitika kujundamise ühisosa, on programmis alates 2025. aastast
kavandatud kaks programmi tegevust.
Programmi tegevuse nimetus: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed
võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
265
Tabel 159. Programmi tegevuse soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud
ja elluviimine korraldatud
jah jah jah jah jah
Allikas: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates
naine peaks olema peamine koduste tööde eest 17,00%
17,00% 17,00% 17,00% 17,00%
vastutaja, % (2021)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal,
kelle arvates mehed saavad hooldamisega
77,00%
seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui 77,00% 77,00% 77,00% 77,00%
(2021)
naised, %
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Võrdsete võimaluste poliitika on kujundatud ja
elluviimine korraldatud jah
jah jah jah jah
Allikas: Majandus- ja (2022)
Kommunikatsiooniministeerium
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond
"raha"
73,30 75,20 75,70 76,10 76,60
Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse
Indeks (EIGE)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond
"töö"
77,50 73,40 73,60 73,80 74,00
Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse
Indeks (EIGE)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond
"võim"
33,00 44,70 46,70 48,80 50,80
Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse
Indeks (EIGE)
„Austame erinevusi“ märgise saanud
organisatsioonide arv
Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus 49,00 60,00 65,00 85,00 70,00
Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel
kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on gei, 56,00%
56,00% 56,00% 56,00% 56,00%
lesbi, biseksuaalne või transsooline inimene (2021)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud
organisatsioonide arv
247,00 278,00 293,00 308,00 323,00
Allikas: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Tegevuste kirjeldus
266
Programmi tegevus koosneb neljast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenusest,
mis hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika
kujundamist ja rakendamist, sh õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse
suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist, poliitikakujundamisel ja -
rakendamisel, sh struktuurivahendite kasutamisel võrdsuslõime alast nõustamist ja toetamist.
Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis
aitavad vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust väärtustavaid
hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu palgalõhe vähendamisele ning võetakse üle EL palkade
läbipaistvuse direktiiv, millega tõhustatakse võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu
maksmist. Direktiivi nõuete täitmisel toetatakse tööandjaid vastavate juhendite, metoodikate
ja tööriistadega. Soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii
laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade (haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad,
personalispetsialistid jt) teadlikkust soolistest stereotüüpidest. Erilist tähelepanu pööratakse
valdkondadele, kus segregatsioon on suurim, sh loodus- ja täppisteaduste (LTT) ning hariduse,
tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades ning otsustamis- ja juhtimistasandil. Selleks
teostatakse vajalikke analüüse, viiakse ellu Töötukassa karjäärispetsialistidele koolitusi
stereotüübivaba nõustamise toetamiseks ning tehakse teavitustegevusi.
Võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste
edendamiseks korrastatakse ja kaasajastatakse valdkondlik õigusraamistik, muutes selle
ühiskonna vajadustele paremini vastavaks. Laiendatakse, ühtlustatakse ja tõhustatakse
õiguskaitset ning olulisemate sidusrühmade (sh poliitikakujundajad, tööandjad ja
haridusasutused) edendamiskohustust. Tugevdatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku võimekust pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise
kahtluse korral tõhusat eksperttuge ning sidusrühmadele nõu ja abi edendamiskohustuse
täitmisel. Osaletakse ka Euroopa Liidu tasandil horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi
läbirääkimistel.
Eraldi pööratakse tähelepanu valdkondliku õigusraamistiku paremale rakendumisele, sh
toetatakse tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate teadlikkust,
oskusi ja valmisolekut soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. Jätkatakse tööandjate
toetamist mitmekesisuse väärtustamisel era- ja avaliku sektori organisatsioonides, muu hulgas
märgise „Austame erinevusi“ meetmete rakendamise ja mitmekesisuse kokkuleppe toetamise
kaudu.
Vähemusgruppide olukorra kaardistamiseks ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks
ja võrdsete võimaluste edendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete
olemasolu vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Seetõttu panustatakse
valdkondlikesse andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada regulaarsete ja
kvaliteetsete andmete olemasolu ning nende kasutamine ka teiste valdkondade
poliitikakujunduses.
267
Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks toetatakse strateegilise
partnerluse kaudu nende organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut, mis aitavad ellu
viia valdkondlikku poliitikat. Samuti jätkatakse tihedat koostööd kodanikuühendustega,
kaasates neid valdkondliku poliitika kujundamisse. Oluline on toetada ka
huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha.
Programmi tegevuse nimetus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise
seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine
diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise edendamine.
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse alla kuulub üks teenus, mida pakub võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Volinik
nõustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistikust tulenevate õiguste
kaitse alal, avaldab arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju,
edendab soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks
tegeleb temaatiliste õigusteatmike väljaandmisega, teenuste digiteerimisega, tehisintellekti
kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisega.
268
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus
Joonis 60. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna eesmärk on: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus
suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.
Tulemusvaldkonda panustab riigi valdkondlikest arengukavadest Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021–203521, mis on HTM-
i ja MKM-i ühiselt elluviidav arengukava. Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel
turismi valdkonna strateegiast „Turismistrateegia 2022-2025“.
21 Avaleht | TAIE
269
Joonis 61. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud
Tulemusvaldkonnas on TAIE eesmärkide elluviimiseks koostatud kolm programmi, sh üks HTM-
i ja MKM-i ühisprogramm. Seoses nii 2023. aasta kui ka 2024. aasta Vabariigi Valitsuse vahetuse
ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorraldustega on ettevõtluskeskkonna
programmis tehtud muudatusi.
Tabel 160. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadmussiirde programm
Teadus- ja innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) 2025-2028
arendustegevus ning arengukava 2021–2035
ettevõtlus Ettevõtluskeskkonna
Turismistrateegia 2022-2025 programm 2025-2028
MKM koostab ja viib ellu ettevõtluskeskkonna programmi ning ühiselt koos HTMiga
teadmussiirde programmi. Erinevate perioodide programmid ja aruanded leiab MKMi
kodulehelt.
Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
270
3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste
lõikes
Tabel 161. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -204 271 -273 107 -247 291 25 816 -9%
Teadmussiirde programm -102 094 -110 750 -104 716 6 034 -5%
Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni
-100 808 -107 854 -97 487 10 367 -10%
toetamine
Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse
-1 286 -2 897 -7 230 -4 333 150%
arendamine
Ettevõtluskeskkond -77 813 -162 356 -142 574 19 782 -12%
Ettevõtete konkurentsivõime ja
-49 275 -125 184 -80 171 45 012 -36%
rahvusvahelistumise toetamine
Tehnoloogia- ja arendusmahukate
-7 543 -7 507 -8 029 -522 7%
investeeringute soodustamine
Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse
0 -29 666 -48 802 -19 135 39%
edendamine
Taristu valdkonna ohuennetus ja
0 0 -5 572 -5 572 100%
tegevuslubade andmine
3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning
ettevõtlus programmid ja programmi tegevused
Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja
Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna
Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert
Tegemist on HTMi ja MKMi ühisprogrammiga, mille ülesanne on tagada teadussüsteemi,
ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade koostoime selliselt, et eri
valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt
rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Programmi tegevuste sõnastusi on
korrigeeritud.
Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine
Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja
arendustegevuse läbiviimiseks.
271
Tabel 162. Programmi tegevuse ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Müügitulu uutest või oluliselt muudetud
toodetest või teenustest (suhe kogu 9,70%
12,00% 16,00% 16,00% 18,00%
müügitulusse), % (2022)
Allikas: Statistikaamet
VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne
võimekus, % 66,90% 72,20% 74,80% 77,40% 80,00%
Allikas: EC Digital Decade
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest oluliste eelarveliste
mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise
soodustamine ja toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise
soodustamine. Teenuseid pakub MKM, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.
Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI
vajalikkusest ja võimalustest.
Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks
pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks
toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt
ESA, Eurostars jt).
Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate
ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti
osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja
robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and
Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.
Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku
tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva
uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati
2022. aasta lõpus, 2025. aastal programm jätkub.
Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt
majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi
kogumahus 58 mln euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni
eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda
suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 mln eurot EL-i 2021- 2027
rahastusperioodi vahenditest).
Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise
teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted
272
saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata
kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri
koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.
Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse
tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)
toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele
võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise
võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks
ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.
Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille
eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-,
organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka
toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte
vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid
teenuseid).
Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning
parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud
tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning
töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe)
saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda
toetusi, võrgustumine jms).
Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks
vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh
toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning
kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.
Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes
(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus).
Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid
madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid
tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 mln
euroga.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate
vahendite raames toetatakse mahus 13,4 mln eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku
väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.
Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse
mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks
273
suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus
25 mln eurot.
Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.
Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks
tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).
Seoses 2024. aasta valitsemisalade ümberkorraldustega on riigi infosüsteemi ameti teenus
„Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine“
edaspidi digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis. Teenus hõlmab küberturvalisuse
arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse tööd, mida kokkuleppeliselt
kaasrahastatakse perioodil 2023-2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
vahenditest.
Programmi tegevuse nimetus: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine
Programmi tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse
ökosüsteemi arengut.
Tabel 163. Programmi tegevuse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Riskikapitali maht, mln eurot
395,00 500,00 500,00 500,00 500,00
Allikas: Startup Estonia
Kiirendites osalevate ettevõtete arv
51 40 40 40 40
Allikas: Startup Estonia
Tegevuste kirjeldus
Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate
ettevõtete arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid
ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu
saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi
investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada
kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul
turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse
iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis
majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja ja
rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem.
274
Iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamist ja arendamist jätkatakse Startup Estonia
programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.
Jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava
elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja ärimudelid
põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil, on nende
ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid kiirendeid
pakub Startup Estonia.
Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega
fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete
fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia
terviklikule sekkumisloogikale.
2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond, mille tegevused jätkuvad 2025.
aastal.
Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.
Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld
euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 mln eurot) ning selle
investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 mln eurot).
Ettevõtluskeskkonna programm
Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka
ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti
ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), AS Eesti Varude Keskus (EVK), AS Metrosert ja MTÜ Eesti
Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus.
Programmi on lisandunud uus programmi tegevus seoses valitsemisalade ümberkorraldustega
2023. ja 2024. aastal. Uude programmi tegevusse on koondatud peamiselt TTJA erinevate
valdkondade poliitikate rakenduslikud teenused, milliste poliitikat kujundatakse teistes
valitsemisalades, kuid teenused aitavad tagada mh kvaliteetset ja nõuetele vastavat
ettevõtluskeskkonda. Lisaks on tegevuste nimetusi võrreldes eelmise perioodiga korrigeeritud.
Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkond atraktiivne.
275
Tabel 164. Programmi tegevuse ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille
1256
käive on suurem kui 200 000 eurot 1500 1550 1600 1650
(2022)
Allikas: Äriregister
Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon
Allikas: Rahvusvaheliste talentide 20 22 20 18 16
konkurentsivõime indeks (GTCI raport)
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevus sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna arendamise ning ettevõtluse soodustamise ja toetamise teenuseid, samuti
ettevõtluspoliitikaga seotud TTJA teenuseid, mis aitavad tagada ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna õigusruumi. Lisaks hõlmab programmi tegevus AS Eesti Varude Keskuse
teenust riigi tegevusvarude tagamiseks. Tegevuse toel luuakse soodne kasvupinnas uute
ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh eraldi väikese ja keskmise suurusega
ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel, samuti soodustatakse
ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist.
Viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele
vajalike tippspetsialistide leidmist. Rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja
haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide
koolitamist.
Toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest
juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 9,4 mln eurot EL 2021–
2027 rahastusperioodi vahenditest.
Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone
(ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja
ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja
ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused ühes keskses digiväravas. Tõhustatakse
tootmishoonete rajamiseks vajalikke menetlustoiminguid käivitades nö investeeringute
rohelise koridori.
Vähendatakse ettevõtjate aruandluskoormust ning toetatakse reaalajamajandusele
üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse
automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks. Soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus,
platvormimajandus, jagamismajandus).
276
Tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning
andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning
õiglast konkurentsi.
Arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate
majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik. Tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja
nõuetele vastavus ning kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise,
vastavushindamise ja metroloogia) süsteemi toimivus.
Tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust.
Programmi tegevuse maht ja teenuste hulk on võrreldes eelmise perioodiga oluliselt
muutunud, sest seoses valitsemisalade ümberkorraldustega on kuus teiste
poliitikavaldkondadega seotud teenust tõstetud uude programmi tegevusse.
Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.
Tabel 165. Programmi tegevuse ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Kasv oli
Kasv on Kasv on Kasv on Kasv on
Euroopas keskmiselt, % aeglasem
kiirem kiirem kiirem kiirem
Allikas: Eurostat
Turismiteenuste eksport (mld/EUR)
1,70 2,40 2,60 3,00 3,30
Allikas: Statistikaamet
Tööstustoodangu mahuindeks
98,40 115,00 120,00 125,00 130,00
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuses keskendutakse erinevatele teenustele, mis toetavad ettevõtete eksporti
ja sisenemist uutele turgudele ning tööstussektori ja turismisektori arengut. Vastavaid
poliitikaid kujundab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning suur osa teenustest
viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Põhilise osa tegevuse eelarvest
moodustavad ettevõtete ekspordi, tööstussektori ja turismisektori toetused.
Tegevuse toel soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele
turgudele sisenemist läbi ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse
tõstmise tegevuste ning teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine,
sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja
277
kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 mln eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi
vahenditest.
Arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest
koostööd nii valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside
juurutamiseks kui ühiste tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste
laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused).
Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse
toetamiseks ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide
tekitamiseks.
Toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu
väärtusahelates. Toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes
ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu.
Tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse
Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus, lühiajalise
majutuse üüriteenuste algatus.
Perioodil 2021–2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 mln euroga (sh 7 mln
eurot riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi
tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning
tootearendusel ja kompetentside kasvul.
Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse
mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks
toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil
mahus 153 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs
vajalikule finantseerimisele ja kapitalile.
Tabel 166. Programmi tegevuse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ettevõtete investeeringud materiaalsesse
põhivarasse (jooksevhindades, mld eurot) 4,00 3,50 3,70 4,40 5,00
Allikas: Eesti Pank
Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld
eurot) 3,60 4,50 5,00 5,50 6,00
Allikas: Eesti Pank
278
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning
kapitalile ligipääsu parandamise ja võimaldamisega, samuti välisinvesteeringute meelitamisega
ning nende usaldusväärsuse tagamisega seotud kahte teenust. Teenuste eest vastutab
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid mitmeid teenuseid viiakse ellu Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.
Tegevuse toel soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist
ning mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit
kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas.
Kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades,
sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute
süsteemsemaks kaasamiseks.
Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust
suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu
tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning
tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele
suurinvestoritele välisturgudel.
Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh
tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu
elavdavad riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund.
Programmi tegevuse nimetus: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav.
Tabel 167. Programmi tegevuse taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eesti kodumajapidamiste osakaal, millistel on
võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega
65,00% 70,00% 73,00% 80,00% 88,00%
juurdepääsuvõrguga, mis tagab 1 Gbit/s kiiruse
Allikas: TTJA
Viimase viie aasta keskmine raudteel hukkunute
ja vigastatute arv rongiga läbitud miljoni km
0,30 0,20 0,20 0,20 0,20
kohta
Allikas: TTJA
Tegevuste kirjeldus
279
Programmi tegevusse on koondatud ehituse, transpordi ja digiühiskonna eeskätt lubade
andmist ja järelevalvet puudutavad TTJA teenused, mille poliitikat kujundatakse muudes
valitsemisalades. Lisaks hõlmab tegevus ohutusjuurdluse keskuse (OJK, MKMi struktuuriüksus)
teenust, et välja selgitada transpordisektoris toimunud õnnetuste ja intsidentide põhjused.
TTJA teenustega tagatakse infrastruktuuri ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus, sh:
Tagatakse turuosalistele võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel, kõrge tase vedurijuhtide
väljaõppes ning raudteesektori ettevõtete tegevuse vastamine kehtivatele nõuetele ja
standartidele vastavate tegevusõiguste ja lubade väljastamisega. Teostatakse järelevalvet
raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas nõuete täitmise üle.
Väljastatakse tegevuslube ja määratakse tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse-
ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamisel ja Rail
Baltic trassi rajamisel. Samuti teostatakse järelevalvet ehitusvaldkonnas, tagamaks ehitiste
ohutust, ligipääsetavust ja energiatõhusust.
Küberturvalisuse tagamiseks antakse tegutsemisõigusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
toodete-teenuste sertifitseerijatele ning teostatakse nende üle järelevalvet. Kontrollitakse
digiligipääsetavust avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes.
Väljastatakse lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks.
Sideregulaatorina on TTJA ülesanne analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata
turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele vajadusel kehtestatakse kohustusi
sideturgudel konkurentsi tagamiseks. Lisaks võimaldatakse kaasaegset ja piisavat sagedus- ja
numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele.
Samuti teostatakse järelevalvet digiühiskonnas, et kindlustada kiire interneti rajamine,
elektroonilise side teenuste usaldusväärsus, raadiosageduste korrektse kasutamine,
sideteenuste toimepidevus ja meediateenuste turvalisus.
Ohutusjuurdluse keskuses korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide
ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid
soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus.
3.13.2.3 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
Elukeskkond, liikuvus ja merendus on alates 2025. aastast rakenduv uus tulemusvaldkond kuue
programmiga, mille eesmärgiks on, et Eestis on hea elukeskkond ning konkurentsivõimeline ja
kliimakindel majandus, merendus ja transpordiühendused.
280
Joonis 62. Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 63. Eluskeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna mõõdikud
281
Tabel 168. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Strateegia „Eesti 2035“
Elukeskkond, liikuvus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Maa ja ruumiloome programm
merendus arengukava aastani 2030 (MKMi ja REMi ühisprogramm)
Üleriigiline planeering 2035
Tulemusvaldkonnas on kokku kuus programmi, millest majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium on seoses 2024. aasta struktuurimuudatustega maa ja
ruumiloome programmi peavastutaja. Tegemist on majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi
ühisprogrammiga.
3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 169. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Elukeskkond, liikuvus ja merendus 0 0 -15 226 -15 226 100%
Maa ja ruumiloome programm 0 0 -15 226 -15 226 100%
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja
0 0 -8 -8 100%
korraldamine
Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine 0 0 -5 899 -5 899 100%
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks
0 0 -6 940 -6 940 100%
tegemine
Maaparanduse poliitika rakendamine 0 0 -2 379 -2 379 100%
3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
programmid ja programmi tegevused
Maa ja ruumiloome programm
Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja
ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja
Ruumiamet (MaRu), Regionaal- ja põllumajandusministeerium.
282
Maa ja ruumiloome programm on uus programm, mis on koostatud põllumajanduse, toidu ja
maaelu programmi (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning regionaalarengu programmi
(ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud) baasil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on programmi peavastutaja, programmis on
kokku viis tegevust, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves
on neli.
Programmi tegevuse nimetus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel
eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse
tekkeks läbi avaliku protsessi.
Tabel 170. Programmi tegevuse ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse
alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max
n/a 56,00 73,00 73,00 73,00
73)
Allikas: MARU
Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt
kättesaadavate planeeringute osakaal n/a 50,00% 75,00% 80,00% 85,00%
Allikas: MARU
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on
ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja selle rakendamine.
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamiseks:
Valmistatakse ette planeerimisseaduse muudatused. Kaardistatakse kasutuses olevad
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed ja detailplaneeringu krundi kasutamise
sihtotstarbed ning analüüsitakse ühtse süsteemi loomist, sh arvestades katastriüksuse
sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega. Kokkulepitud süsteemi loomine on vajalik ka
planeeringute menetlemise infosüsteemi (PLANIS) arendamiseks.
Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames kiirendatakse riigi eriplaneeringute ja
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute protsessi taastuvenergeetika projektide tõhusamaks
menetlemiseks.
Parendatakse ruumilise planeerimise protsessi lähtudes teenusdisaini põhimõtetest.
283
Töötatakse välja kestliku ruumilise planeerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui
hajali maalise asustuse tarbeks, et tagada tiheda asustusega alade tugevdamine ning kestliku
arengu ja nutika kahanemise põhimõtetega arvestamine ruumilises planeerimises.
Leitakse võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni
tugevdamiseks. Samuti tegeletakse lahenduste otsimisega, et tagada pädevus asutustes ja
ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele
tuginedes kooskõlastuse andjana.
Kujundatakse planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks
kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi
konkreetses asukohas.
Viiakse ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja
toodud parendusvajaduste realiseerimiseks.
Osaletakse rahvusvahelistes võrgustikes riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja
makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises, sh Eesti eesistumine
Läänemere ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025).
Arendatakse ruumilise arengu seiremeetodeid: töötatakse välja maakasutusmuudatuste
seireraamistik, seotakse paremini elukeskkonnaga rahulolu mõõtmine ning ruumilise
planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine.
Jätkatakse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisega (aastatel 2023–2026) ja viiakse
lõpuni selleks vajalik asustuse koonduuring.
Jätkatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu (2022―2025) ja Rapla ja Pärnu
maakondade maavarade teemaplaneeringu (2023―2026) koostamisega.
Jätkatakse kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamisega
(2024–2025).
Jätkatakse Tallinn―Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu
(2022―2027), Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2022―2026),
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2024–2026) ja Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu (2022―2029) koostamisega. Valmistatakse ette EstLink 3 elektriühenduse
rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine.
Viiakse läbi uuring Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asustuse ja liikuvuse jaoks, mis on
sisendiks ringraudtee planeerimisele ja planeeringu lähteseisukohtade täpsustamisele (2024–
2025).
Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura mõjude hindamise
ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogramm (2024–2025) ja ruumiloome
koolitusprogramm (2024–2025).
284
Ruumilise planeerimise poliitika rakendamiseks:
Juurutatakse planeeringute keskset andmekogu (PLANK), et planeeringud oleksid
kättesaadavad, sh digitakse tagantjärele varem kehtestatud planeeringud.
Arendatakse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS), et tagada
tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028).
Viiakse läbi ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega
seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025).
Viiakse läbi kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud, kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringud) heakskiidu menetlus ja kontrollitakse nende
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Üksiti nõustatakse,
juhendatakse ja koolitatakse kohalike omavalitsuste planeerijaid. Koostöös ülikoolidega
levitatakse ja tutvustatakse valdkonna teadustöid.
Programmi tegevuse nimetus: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine
Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad
maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.
Tabel 171. Programmi tegevuse maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Osakaal MaRu haldamisel olevatest
maaüksustest,mille osas on maareservi analüüs
n/a 75,51% 75,85% 76,06% 76,39%
teostatud, %
Allikas: MARU
Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest
põllumajanduslikest maadest, % n/a 90,01% 90,12% 90,16% 90,25%
Allikas: MARU
Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet, %
n/a 41,60% 41,70% 41,80% 41,90%
Allikas: MARU
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on
maakasutuspoliitika kujundamine ja kuus teenust maakasutuspoliitika rakendamise teenused.
Maakasutuspoliitika kujundamiseks:
Kujundatakse riigi maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu
koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted.
Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga
toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse
285
vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks,
andmekvaliteedi parandamist jms.
Õigusaktis reguleeritakse üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa
kasutamise kord.
Finantsvahendite olemasolul koostatakse analüüs 2023. aasta muudetud
riigivaraseaduse sätete rakendamisest KOV-dele riigimaa võõrandamisel.
Maakasutuspoliitika rakendamisel:
Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja kuluefektiivne
korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Hoitakse ülevaadet lammutamist vajavatest
objektidest, ebaseaduslikust riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms.
Riigimaadega tehtavaid toiminguid eesmärgistatakse, tagatakse efektiivsus ja
otstarbekus. Järgitakse põhimõtteid riigivara võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel.
Esindatakse riigi kui maaomaniku huve planeerimise, projekteerimise ja ehituse
menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes.
Viiakse läbi riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise
menetlusi, sh Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektidega seotud kinnisasjade
omandamiseks.
Viiakse läbi 2026. aasta maa korraline hindamine. Eelnevalt on küll ka vajadus
metoodikaid analüüsida ja hindamismudeleid arendada, kuid see nõuab lisaks
eelarvevahendeid.
Korraldatakse kinnisasja erakorralise hindamisi ja läbiviimisi.
Korraldatakse katastri kontrollmõõdistamisi ning järelevalvet litsentseeritud
maamõõtjate tegevusele.
Maareformi käigus kujundatakse ümber omandisuhted, sh viiakse läbi menetlusi
reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või
munitsipaalomandisse andmiseks.
Lahendatakse maareformi käigus tekkinud iseseisvat kasutusvõimalust mitteomavate
maatükkide omandiküsimusi.
Programmi tegevuse nimetus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele
kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.
286
Tabel 172. Programmi tegevuse ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete
n/a
osakaal, % 80,00% 80,00% 80,00% 80,00%
Allikas: MARU
Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena n/a
55,00% 59,00% 62,00% 65,00%
Allikas: MARU
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse osutamise kaudu, sh kinnisasja
ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamise (maakatastri andmete osas), ruumiandmete
analüüsimise ja avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete hõivamise teenused,
samuti kliimaministeeriumi valitsemisalast lisandunud ehitisregistriga seotud teenused.
Ruumiandmete tootmise ja ruumiandmeteenuste kaasajastamiseks ja kasutajate vajadusele
vastamiseks arendatakse ruumiandmeteenuseid, koolitatakse pidevalt kasutajaid andmeid
leidma ja kasutama ning kaasajastatakse ruumiandmete hõivamise süsteemi, sh rakendamaks
kolmemõõtmelisi andmeid ja teenuseid ning tehisintellekti lahendusi (kratte).
Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE direktiiviga
nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali
ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on
hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate
ruumiandmed.
Arendatakse keskseid riiklikke ruumiandmerakendusi. Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed
lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning
kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse
kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele
kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused.
Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid, arendatakse huviobjektide kogumist ja
otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse
süsteem.
Arendatakse paindliku analüütika platvormi. Platvorm tagab keskse ligipääsu erinevatele
kaugseire ja ruumiandmetele ning seda saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja
lahenduste väljaarendamiseks.
Teostatakse aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toiminguid, et ruumiandmete
lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud.
RePowerEU raames uuendatakse seadmeid.
287
Baasruumiandmete tootmisel hoitakse topograafia andmekogu andmed ajakohastena,
töötatakse välja AI meetodid topograafia andmete tootmises ja koostatakse RePowerEU
taastuvenergeetika arendamise alusandmed.
Geodeetilise süsteemi haldamise käigus ja RePower raames uuendatakse ESTPOS võrku,
hallatakse riikliku GNSS satelliitandmete keskust ESTPOS ja tagatakse geodeetiliste andmete
ajakohasus.
Tagatakse kinnisasja piiri, ruumiline ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa
kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele
kättesaadavus.
Programmi tegevuse nimetus: Maaparanduse poliitika rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse
põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine.
Tabel 173. Programmi tegevuse maaparanduse poliitika rakendamine mõõdik
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad
Allikas: MARU 0% 20% 30% 40% 50%
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamisega, mis kõik aitavad
rakendada maaparanduspoliitikat. Tegemist on MaRu maaparandusvaldkonna teenuste
osutamisega, sh maaparandussüsteemide riskipõhine järelevalve planeerimise ja teostamisega.
Planeeritakse ja viiakse ellu maaparanduse valdkonna IT-süsteemide arendusi ning
ühtlustatakse neid loodavate MaRu infosüsteemidega.
Viiakse lõpuni olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide lihtsustatud
korras arvele võtmine.
Korraldatakse riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiseid hoiutöid, arvestades
uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega (veemajanduskavad,
üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja koelmualade programm jt).
Digitakse maaparandussüsteemide andmeid ning digitakse ja avalikustatakse
maaparandussüsteemide teostusjooniseid.
Maaomanikke teavitatakse maaparandusüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest ja
ühishoiu korraldamise võimalusest, otsitakse võimalusi teavitamiseks.
288
Rakendatakse maaparandushoiukavasid ja veemajanduskavasid, üleujutuste ohjamise kava,
merestrateegia meetmeprogramme, sh osaletakse LIFE SIP WetEST projektis.
Töötatakse välja maaparandusseire metoodika ja alustatakse seirega, et tuvastada
kliimamuutuste mõju kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile
vegetatsiooniperioodil ning keskkonnamõju kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa
kasutusest.
Korraldatakse infopäevasid maaparandussüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja
omanikujärelevalve tegijatele.
3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal
kogukuludest, %
Tabel 174. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat
eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11%
Tööjõukulud -61 337 -54 376 -31 612 22 763 -42%
Majandamiskulud -68 963 -45 985 -11 551 34 434 -75%
Sotsiaaltoetused -8 -10 -42 -32 320%
Investeeringutoetused -88 663 -141 986 -59 002 82 983 -58%
Muud toetused -598 934 -818 296 -822 734 -4 438 1%
Edasiantavad maksud -147 941 -313 000 -322 000 -9 000 3%
Põhivara amortisatsioon -84 430 -9 710 -856 8 854 -91%
Käibemaks -20 868 -22 065 -8 331 13 734 -62%
289
Muudatused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2025. aasta kulude
eelarves on tingitud peamiselt ministeeriumite ümberstruktureerimisest aga ka läbiviidavatest
kärbetest.
Tööjõukulusid kärbitakse 2025. aastal 0,5 mln euro ulatuses. Lisaks vähendab tarbijakaitse ja
tehnilise järelevalve amet Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi kinnitatud uutest
õigusaktidest tulenevat täiendavate tööjõukulude eelarvet 0,4 mln euro võrra.
Majandamiskulusid kärbitakse 0,7 mln euro võrra vähendades peamiselt kulutusi lähetustele,
uuringutele ja koolitustele. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks saadi
vahendeid juurde peaaegu 1 mln eurot (sh käibemaks).
2025. aastal antakse investeeringutoetusi ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi
edendamiseks 51 mln eurot (86 % eelarvest) ning ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse
edendamiseks 7 mln eurot (12 %). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
investeeringutoetustest rahastatakse välisvahenditest ja riiklikust kaasfinantseeringust 98 %.
Suure osa valitsemisala muude toetuste eelarvest moodustavad Eesti Töötukassale aktiivsete
ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks antavad arvestuslikud vahendid, so 629 mln eurot
(76% toetuste kogumahust). Muudest toetustest kärbiti kokku 6 mln eurot, sh teadus- ja
arendustegevuse toetusmeetmeid 3 mln eurot, erinevaid Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse kaudu jagatavaid toetusmeetmeid 2 mln eurot ja AS Eesti Varude Keskuse
tegevustoetust 1 mln euro võrra. Peale kärpeid on kindlaksmääratud vahenditest planeeritud
toetusteks 109 mln eurot (13 % toetuste kogumahust), sh 63 mln eurot suunatakse teadus- ja
arendustegevustesse ning 40 mln eurot ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Muude toetuste
eelarve sisaldab ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse 6 mln eurot.
Välisvahenditest rahastatavate muude toetuste eelarve on 2025. aastal 74 mln eurot (sh riiklik
kaasfinantseering). Kõige enam toetatakse tööhõivet ja arengut (kokku 21 mln euroga),
ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamist (17 mln eurot), ettevõtete arendustegevust
ja innovatsiooni (16 mln euro ulatuses), ettevõtete konkurentsivõimet ja rahvusvahelistumist
(13 mln eurot) ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamist (7 mln eurot).
CO2 kvooditulust antakse toetusi vesiniku IPCEI projektidele 9 mln eurot (teadus- ja
arendustegevus).
Edasiantavate maksude eelarve koosneb Eesti Töötukassale suunatavatest
töötuskindlustusmaksetest. Eelarve kasv 9 mln eurot tuleneb suvise majandusprognoosi
andmetest.
Põhivara amortisatsiooni kulusid prognoosivad valitsemisala asutused eelarvesse
vastavalt eelnevatel perioodidel toimunud ja eelarveaasta jooksul eeldatavalt lisanduvate
põhivarade soetustele. Kulude vähenemine 91 % võrra on tingitud sellest, et seoses
ministeeriumite ümberstruktureerimisega liikus suurem osa põhivarast (riigi
infosüsteemi ametist ja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusest) Justiits- ja
Digiministeeriumi valitsemisala bilanssi.
290
Käibemaksu eelarve vähenemine 62 % on tingitud ministeeriumite
ümberstruktureerimisest ning vähesel määral ka majandamiskulude kärbetest.
3.13.4 Investeeringud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 56%
panustavad seadmete ostu ning 31% suunatakse teadus- ja arendustegevust toetavatesse IT
arendustesse.
Joonis 65. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal
koguinvesteeringutest, %
Käibemaks
13%
Masinad ja
seadmed
56%
IT investeeringud
31%
Tabel 175. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute
dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83%
IT investeeringud -20 379 -23 711 -1 492 22 219 -94%
Masinad ja seadmed 0 0 -2 730 -2 730 100%
Käibemaks -15 632 -4 953 -638 4 315 -87%
Investeeringute eelarve vähenemine kokku 83 % on tingitud ministeeriumite
ümberstruktureerimisest, mille käigus liikusid majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumisse peamine
osa IT investeeringutest (riigi infosüsteemi ametist ja riigi info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia keskusest).
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse on planeeritud 1 mln eurot
teadus- ja arendustegevusest rahastatavate reaalajamajanduse ning ettevõtete
digivärava IT arendusteks.
291
Maa- ja ruumiamet on eelarvesse planeerinud 3 mln euro ulatuses investeeringuid
masinatesse ja seadmetesse.
3.13.5 Finantseerimistehingud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud on
peamiselt suunatud ettevõtjatele pakutavate rahastamisvahendite kättesaadavuse
parandamiseks.
Tabel 176. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Finantseerimistehingud kokku -171 791 -186 145 -27 363 158 782 -85%
Laenunõuded 0 0 3 700 3 700 100%
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -168 800 -80 000 -11 000 69 000 -86%
Finantseerimistegevuseks antud
99 778 -106 145 -20 063 86 082 -81%
sihtfinantseerimine
Maa- ja ruumiamet planeeris eelarvesse antud laenude tagasimakseid 4 mln euro ulatuses.
2025. aastal jätkatakse rakendusuuringute keskuse loomisega AS Metrosert (11 mln eurot)
juurde ning ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine,
terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.
Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused
julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses
kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate
arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal
suurendatakse kaitsefondi mahtu 50 mln euro võrra.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks, rahvusvahelistumise toetamiseks ja investeeringute
soodustamiseks on Euroopa Regionaalarengu Fondist planeeritud 6 mln eurot
rahastamisvahendite pakkumiseks ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud).
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja AS KredEx Krediidikindlustus on prognoosinud
sihtfondidest COVID-19 eriolukorra vahendite riigile tagasilaekumist 36 mln eurot.
292
3.14 Rahandusministeeriumi valitsemisala
Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, haldus- ja -, maksu-, tolli- ning finantspoliitika
kavandamine ja elluviimine, mille keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus.
293
Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli-
ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Selles sisaldub majandusanalüüs ja -prognoos,
riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, samuti raamatupidamise, audiitortegevuse,
rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja
riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite
kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest.
294
Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet,
Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja
Rahapesu Andmebüroo. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud Eesti
Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Levira ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond
ja Audiitorkogu.
Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude eelarve 73% ehk 352 mln
eurot valitsemisala kulude eelarvest (480 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 12% (58 mln
eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 7% (31 mln eurot)
valitsemisala kulude eelarve mahust. Valitsemisala töötajate arv on ca 2500, suurima töötajate
arvuga riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet, moodustades 45% töötajaskonnast.
3.14.1 Tulud
Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu.
Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 peatükis
Tulud.
Joonis 66. Rahandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 177. Rahandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 13 055 029 14 301 037 15 182 301 881 264 6%
Maksud ja
12 810 633 14 075 990 14 983 167 907 177 6%
sotsiaalkindlustusmaksed
Saadud toetused 27 575 27 933 26 306 -1 627 -6%
Riigilõivud 1 146 670 594 -76 -11%
Tulud majandustegevusest 1 553 836 869 33 4%
295
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud põhivara ja varude
132 53 53 0 0%
müügist
Trahvid ja muud varalised
1 194 370 370 0 0%
karistused
Muud tulud 22 187 10 720 14 538 3 818 36%
Intressi- ja omanikutulud 190 609 184 465 156 404 -28 061 -15%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning
vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt.
EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 11,8 mln
eurot sh:
struktuurivahendite tehniline abi 8,8 mln eurot;
sihtasutustele vahendatav tehniline abi 2,7 mln eurot;
meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,3 mln eurot.
Moderniseerimisfondi avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi
elluviimiseks on kavandatud 7,5 mln eurot.
Maksu- ja Tolliametile on kavandatud toetus röntgeniseadmete soetamiseks 2,4 mln eurot.
Lisaks laekuvad toetused tolli ja maksunduse koostööprogrammile Tobac summas 0,1 mln
eurot, aktsiisikuritegude vastu võitlemiseks 0,1 mln eurot ja rahvusvahelise
kriminaalkoostööoskuse parendamiseks 0,1 mln eurot.
Taaste- ja vastupidavusrahastust on Rahapesu Andmebüroole planeeritud toetus reaalaja
strateegilise analüüsi infosüsteemi arendamiseks 2,1 mln eurot, Statistikaametile ja
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse
loomiseks ja väljaarendamiseks kokku 0,8 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmide tehniliseks abiks on kavandatud 0,4 mln eurot.
Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate
õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks 0,6 mln eurot.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamise projektide
rakendamise finantseerimiseks on kavandatud 0,2 mln eurot.
Sisejulgeolekufondist rahastatakse Rahapesu Andmebüroo aruandlusportaali loomist summas
0,2 mln eurot.
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusmeetmete tehniliseks abiks ja programmi
juhtimiskuludeks on kavandatud kokku 0,1 mln eurot.
296
Riigilõivud
Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad:
Maksu- ja Tolliamet 0,3 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse
alusel tehtavate toimingute eest;
Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute
eest;
Rahapesu Andmebüroo 0,1 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala asutuste poolt oma
tegevuskulude katteks. Tulude laekumine on planeeritud:
Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt;
Riigi Tugiteenuste Keskusele 85 000 eurot hangete korraldamise teenuselt ja Riigi
Infosüsteemi Ametile toetuste korraldamise ja küberprojekti sertifitseerimise teenuselt;
Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja
reklaamimaksu haldamiselt ning Eesti Liikluskindlustuse Fondilt piirikindlustuspoliisi
vormistamiselt.
Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigi tuludesse laekuvad tulud Rahandusministeeriumile
ning Maksu- ja Tolliametile süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist kokku 53 000
eurot.
Tulu põhivara ja varude müügist
Tulu põhivarade müügist planeerib Rahandusministeerium loobutud kinnisvara ning Maksu- ja
Tolliamet amortiseerunud ametisõidukite müügist.
Trahvid ja muud varalised karistused
Tulude laekumist prognoosib Maksu- ja Tolliamet 0,3 mln eurot, sh:
maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot;
tolliseaduse alusel 0,1 mln eurot;
hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse,
vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot.
Finantsinspektsioonilt kantakse riigi tuludesse üle haldustrahve hinnanguliselt 0,1 mln
eurot.
Muud tulud
Maksu- ja Tolliamet prognoosib laekumiseks 14,5 mln eurot, sh:
297
intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 13 mln eurot. Maksuintress
määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi
määr on 0,06 protsenti päevas.
laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,5 mln eurot, sh sunnirahad 0,5 mln
eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded
riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,8 mln eurot.
Lisaks prognoosib Statistikaamet sunnirahade laekumist 40 000 eurot, Rahapesu
Andmebüroo sunnirahade laekumist 20 000 eurot ning tulu konfiskeeritud ja
konfiskeerimise asendamisel saadud varadest 18 000 eurot. Rahandusministeerium
prognoosib regressinõudeid summas 10 000 eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulu 96 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel
ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta tegelike
majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende aktsiaseltsid Eesti
Energia, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Levira.
Tuluna finantsinvesteeringutelt on kavandatud 0,3 mln eurot dividenditulu Põhjamaade
Investeerimispangalt.
Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt,
stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt, kokku 60,2 mln eurot.
Intressi- ja omanikutulude muutuse põhjuseks on:
dividenditulude prognoos on võrreldes 2024. aastaga ligi 18 mln eurot väiksem;
finantstulude vähenemine võrreldes 2024. aastaga 10 mln eurot on tingitud
turuintressimäärade langusest ja likviidsusreservi taseme vähenemisest.
3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Rahandusministeeriumi tulemusvaldkonna Riigivalitsemine poliitikavaldkondade prioriteet on
riigieelarveline toimetulek, riigihalduse tõhustamine ja finantssektori regulatsiooni pidev
kaasajastamine.
3.14.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.
Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist
näitavate mõõdikutega. Valdkonnas arengukava koostatud ei ole.
298
Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Riigivalitsemise tulemusvaldkonna
eesmärgi saavutamises Riigikantselei ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala.
Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse nelja programmiga:
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;
Rahatark riik ja halduspoliitika – vastutab rahandusminister;
Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister.
Joonis 67. Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 68. Riigivalitsemine tulemusvaldkonna mõõdikud
299
3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Alates 2025. aastast tulemusvaldkond tõhus riik on ümber nimetatud riigivalitsemise
tulemusvaldkonnaks. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna koosseisus on senise kuue programmi
asemel neli programmi. Alles jäid Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise
programm, arhiivinduse programm ning halduspoliitika programm. Kokku pandi riigi rahanduse
programm ja finantspoliitika programm ning koondprogrammi nimetuseks on rahatarga riigi
programm. 2023. aastal viidi Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond ning
Keskkonnaministeeriumi valitsemisel tegutsenud Maa-amet ühtse juhtimise alla Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumisse, mille tõttu liigub 2025. aastast regionaalpoliitika programm
tulemusvaldkonna Elukeskkond, liikuvus ja merendus alla.
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister ning
haridus- ja teadusminister. Tulemusvaldkonnas ei ole koostatud arengukava.
Tabel 178. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Riigivalitsemine -366 053 -435 439 -479 855 -44 416 10%
Rahatarga riigi programm -257 726 -336 512 -365 534 -29 022 9%
Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine -193 815 -270 209 -297 895 -27 686 10%
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja
-57 062 -58 468 -60 042 -1 574 3%
korraldamine
Finantskeskkonna arendamine -6 849 -7 835 -7 596 239 -3%
Halduspoliitika programm -72 305 -98 927 -114 321 -15 393 16%
Riigi halduse korraldamine -3 609 -25 784 -37 680 -11 897 46%
Riigi tugiteenuste pakkumine -54 890 -60 457 -64 132 -3 675 6%
Riikliku statistika tegemine -13 807 -12 687 -12 509 178 -1%
3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja
programmi tegevused
Rahatarga riigi programm
Programmi eesmärk: Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne ja
väliskaubanduskeskkond õiglane. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt.
Ettevõtjad on maksukuulekad ja usaldavad riiki ning Eesti inimesed on oma igapäevastes
rahaotsustes pädevad.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu
Andmebüroo
300
Programmi tegevuse nimetus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi eelarves ja rahaasjades valitseb selgus, valitsus saab
tipptasemel ekspertnõu ja välisrahastus toetab Eesti arengut.
Tabel 179. Programmi tegevuste eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest
kinnipidamine majandusprognoosi Jah
Jah Jah Jah Jah
paranemisel eelarveaasta kestel
Allikas: Rahandusministeerium
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon
SKPst, % -3,50%
-3,00% -2,80% -2,50% -1,20%
Allikas: Rahandusministeerium
Perioodi 2021-27 struktuurivahendite
kasutamine (osakaal kogumahust), % 3,00%
>30,00% >50,00% >70,00% >80,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Audiitorite poolt leitud veamäär välistoetuste
üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi 3,00%
2,00% 2,00% 2,00% 2,00%
pinnalt), %
Allikas: Rahandusministeerium
Vahendite olemasolu väljamaksete
teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt Jah
Jah Jah Jah Jah
kontodelt (s.h toimiv raamistik)
Allikas: Rahandusministeerium
E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt
100%
teostatud väljamaksed (tehniline), %-des 100% 100% 100% 100%
Allikas: Rahandusministeerium
Tegevuste kirjeldus
Eelarvepoliitika kujundamisse ja elluviimisse panustab Rahandusministeerium üheksa
teenusega (majandusprognoosi koostamine; riigieelarve protsessi juhtimine; Euroopa Liidu
eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine; välistoetuste planeerimine ja kasutamise
korraldamine; riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine; fiskaal- ja
majanduspoliitiline analüüs; välistoetuste auditeerimine; rahavoogude juhtimine ja
finantsreservide haldus; riigi arvelduste korraldamine).
Majandusprognoosi koostamisega pakutakse täpset ning sõltumatut majanduse ja riigi
rahanduse käesoleva, aga ka nelja järgmise aasta väljavaadet. Majandusprognoos on sisendiks
riigieelarve ja eelarvestrateegia planeerimiseks, aga ka Euroopa Liidu majanduse juhtimise
raamistiku käigus toimuvale dialoogile ning koostatavatele dokumentidele
(stabiilsusprogramm, eelarvekava). Algamas on makromudeli arendamine koostöös teadus-
arendusasutustega, mille eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust
majanduse erinevate komponentide omavahelisi keerukaid seoseid terviklikult käsitlevate
301
mudelite alal, luues võimalused Rahandusministeeriumi vajadustele vastava(te)
makromudeli(te) välja töötamiseks ja rakendamiseks.
Riigieelarve protsessi juhtimisega tagatakse riigi eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamine,
jooksva aasta eelarve rakendamine ja eelarve täitmise seire. Jätkatakse riigieelarve
baasseaduse muutmisega, et täpsustada riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja
hindamise põhimõtteid, protsesse ja rollijaotusi.
Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine tagab, et EL majanduspoliitiline
loogika ja Euroopa eelarve vastaksid nii Euroopa kui Eesti vajadustele ning eelarve- ja
majanduspoliitikas toimuks ühtlane, jätkusuutlik ja stabiilne areng. Järgnevatel aastatel on
fookuses 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimised ja
ühtekuulusvuspoliitika tuleviku kujundamine, kaitstes Eesti huve EL eelarveprotsesside
kujundamisel. Lisaks on plaanis läbi viia Euroopa Liidu uue majanduse juhtimisraamistiku
järelanalüüs.
Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine tagab, et välistoetuste kasutuselevõtt
toimuks maksimaalses mahus, võimalikult kiiresti ja tulemuslikult. Selleks luuakse vajalik
õigusruum, tagatakse finantsplaneerimine, vajalikud strateegiadokumendid, viiakse tegevused
ellu, hinnatakse ja seiratakse elluviidud tegevuste tulemuslikkust ning teostatakse järelevalvet.
Lähiaastatel koordineeritakse ja rakendatakse 2021-2027 eelarveperioodi välistoetusi ning
tehakse ettevalmistusi 2028. aastal algavaks eelarveperioodiks.
Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine tagab, et strateegiline- ja finantsjuhtimine
on riigis ühtsetel alustel ja omavahel seostatud. Planeeritavate tegevustena on plaanis
tõhustamiskava raamistiku ja metoodika ettevalmistus, et eelarverevisjoni järgselt koostada
tulemusvaldkondade ja valitsemisalade ülesed tõhustamiskavad.
Fiskaal- ja majanduspoliitilise analüüsiteenuse eesmärk on õigel ajal ja kvaliteetselt aidata
valitsusel (ja laiemalt avalikkusel) majandusest ja riigi rahandusest aru saada ning teha
informeeritud poliitikaotsuseid. Analüüsiteenus on aluseks Vabariigi Valitsuse nõustamisele
eelarve, maksunduse ja makromajanduse küsimustes ning toetab eelarvepoliitika kujundamist.
Välistoetuste auditeerimise eesmärk on välisdoonorite poolt eraldatud toetusi ja välisabi
andvate ja kasutavate isikute tegevuse auditeerimine, mille käigus antakse doonoritele hinnang
süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta.
Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude
kogumahust kuni 2%, mille ületamisel loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks.
Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus tagab, et riigil on igal ajahetkel olemas
piisavalt vahendeid, et täita riigi finantskohustusi. Kasvava laenuvajaduse tingimustes on vajalik
suurendada ja hajutada investorbaasi üle maailma. Hoitakse pidevalt ajakohasena ja välisveebis
kättesaadavana Eesti rahanduse olukorda iseloomustavaid kokkuvõtteid, esitlusi ja tutvustusi.
Riigi arvelduste korraldamise käigus tagatakse, et riigi arvelduste (maksed ja laekumised)
toimimine riigikassa kaudu oleks tagatud, selleks on lähiaastatel fookuses E-riigikassa tehnilise
platvormi uuendamine.
302
Programmi tegevuse kuludest moodustavad 95% finantskulud, mis sisaldavad riigi võetud
laenudelt makstavaid intresse ning Haigekassa ja Töötukassa arvelduskonto jäägi eest
makstavaid intresse. Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv ca 30 mln eurot.
Intressikulud suurenevad seoses laenumahu suurenemisega.
Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh
motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt.
Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Maksude kogumine ja tolli korraldus on arusaadav, stabiilne ja
tõhus.
Tabel 180. Programmi tegevuse maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Maksusoodustuste mõju maksutuludele
(maksusoodustuste suhteline maht võrreldes 4,10%
2,80% 2,81% 2,85% -
riigieelarve maksutuludega), %,<
Allikas: Rahandusministeerium
Eesti koht Tax Foundation mõttekoja
rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse 1
5 5 5 5
indeksis
Allikas: Tax Foundation
ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud
1
rikkumismenetluste arv 0 0 0 0
Allikas: Rahandusministeerium
Tarbimise efektiivne maksumäär, %
21,60% 23,40% 23,80% 23,50% 23,30%
Allikas: Rahandusministeerium
Tööjõu efektiivne maksumäär, % 33,60%
34,50% 34,30% 34,40% 34,40%
Allikas: Rahandusministeerium
Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus),
maksumuudatustest tingitud kõikumine alla 1,5% 0
1,35% 0,70% 0,2% -
SKPst
Allikas: Rahandusministeerium
Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi, %
99% 100% 100% 100% 100%
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, %
99,44% 98,00% 98,00% 98,00% 98,00%
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Maksutahte indeks
Allikas: Maksu- ja Tolliamet 66,20 66,00 66,00 66,00 66,00
Maksuaugu osakaal laekunud maksudest, % 2,40%
<5,00% <5,00% <5,00% <5,00%
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Tegevuste kirjeldus
Maksu- ja tollipoliitika kujundamisse ja korraldamisse panustab Rahandusministeerium ühe
(maksu- ja tollipoliitika kujundamine) ning Maksu- ja Tolliamet kolme teenusega (tollikorraldus
ja ühiskonna kaitse; mittemaksuliste riiginõuete haldus; maksukogumine).
303
Maksu- ja tollipoliitika kujundamise raames töötab Rahandusministeerium välja ning/või
valmistab ette otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike
maksude ning maksukorralduse poliitikat, tollipoliitikat ning käibemaksu, aktsiiside ja muude
kaudsete maksude alast poliitikat, seaduseelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid,
koordineerib maksu- ja tollipoliitika rakendamist.
Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on
keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja
elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel
energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja
jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks
muutmisel.
Maksukogumise käigus kogutakse kokku riigi maksutulud ja toetatakse ausat maksukonkurentsi.
Maksu- ja Tolliameti järelevalvelised tegevused peavad olema hästi sihitud, mõjusad ja riskipilt
arvestama muutuva majanduskeskkonna väljakutsetega. Selleks loob eelduse tugev
andmeanalüütiline võimekus ja reageeriva ressursi võimendamine kõige olulisemates
kohtades. Järgnevatel aastatel korrastatakse Maksu- ja Tolliameti andmehaldust ja
kasvatatakse analüüsivõimekust. Maksu- ja Tolliameti siht on saavutada kiirem ja selgem
arusaam keskkonnas toimuvast juhtimisotsuste tegemiseks ning luua eeldused
andmeteadusega tegelemiseks. Kvaliteetne andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks
automatiseerituseks ja tehisintellekti arendamiseks.
Tollikorralduse ja ühiskonna kaitsega tagatakse sisejulgeolek läbi tõhusa tollijärelevalve
korraldamise ja tollipiiri kaitsmise, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu osakaalu ning
tagada Venemaa agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonide rakendamine, sanktsioonidest
möödahiilimise katsete tõkestamine ning tõhus väärteomenetlus. Selleks on oluline tagada
tolliprotseduuride terviklik järelevalve, hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav
tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete
väljatöötamisel ja rakendamisel.
Algatatud on järgmine etapp liikmesriike toetava üle-Euroopalise Tolliameti loomiseks, kus
tõhustatakse narkootikumide salakaubanduse vastast võitlust. Jätkatakse E-tolli
infosüsteemide uuendamisega ja alustatakse tollireformi ettevalmistusega. Prioriteedina
toimub tolli „ühtse akna“ edasiarendus, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja tagada
elektrooniline suhtlus partnerasutustega eri riikides. Tollikontrolli tõhustamiseks võetakse
kasutusele AI võimalusi, et viia läbi röntgenpiltide analüüsi.
Mittemaksuliste riiginõuete halduse teenust pakutakse kohtutele, prokuratuurile, Tallinna
linnale, Transpordiametile, Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside Ametile,
Keskkonnaametile ja Haridusministeeriumile, mille raames osutatakse nõuete haldamise ja
sissenõudjana esindamise teenust, osade nõuete osas tehakse ka esmaseid sundtäitmise
toiminguid ise. 2025. ja 2026. aasta IT arendustega loob Maksu- ja Tolliameti eeldused uute
Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti nõuete halduse ja sissenõudmise ülevõtmiseks,
304
kaasajastades ja täiendades enda tänaseid automatiseeritud protsesse ning luues uued
vajalikud sõnumivahetused.
Programmi tegevuse kuludes on eelarveliselt on kõige kallimad teenused maksukogumine (36,8
mln eurot) ning tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (21 mln eurot).
Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh
motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt.
Maksu- ja Tolliametis analüüsitakse teenuste ja järelevalve valdkondade lõikes tegevuste
tõhustamise võimalusi, sh teenindusbüroode ja tegevuskohtade vähendamist. Vähendatakse
võimalusel töökohtade arvu ning minnakse üle järjest suuremale hulgale ühiskasutatavatele
töökohtadele, mis toob kokkuhoiu majandamiskuludes.
Programmi tegevuse nimetus: Finantskeskkonna arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Finantskeskkond on usaldusväärne, konkurentsivõimeline ja
stabiilne, Eesti elanikud käituvad rahatargalt ning Eesti rahandussüsteemi kasutamine
kuritegevuseks on tõkestatud.
Tabel 181. Programmi tegevuse finantskeskkonna arendamise mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise alasele
15
olukorrale (MONEYVAL), hinnangud "osaliselt 4 6 4 4
(2022)
vastavuses" või "madal" puuduvad
Allikas: Rahandusministeerium
Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi
saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv 131 150 160 170 180
Allikas: Finantsinspektsioon
Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise
korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus 0 0 0 0 0
Allikas: Rahandusministeerium
Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv 3
0 0 0 0
Allikas: Rahandusministeerium
II samba pensionifondide valitsemistasude ja
aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4% 0,54% 0,52% 0,51% 0,50% 0,49%
Allikas: Pensionikeskus
III sambas hõlmatud inimeste arv 205 210 212 215
196 500
Allikas: Pensionikeskus 000 000 000 000
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide
ei hinnatud
edetabelis: hoiakud - - - -
Allikas: OECD
305
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide
edetabelis: käitumine 23 - - - -
Allikas: OECD
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide
3
edetabelis: teadmised - - - -
Allikas: OECD
Kindlustandva audiitorteenusega kaetud
aastaaruannete osakaal kõikidest registrile 4,00%
4,00% 4,00% 4,00% 4,00%
esitatavatest, % (2022)
Allikas: Äriregister, Rahandusministeerium
Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva
audiitorteenusega raamatupidamise 88,00%
80,00% 80,00% 80,00% 80,00%
aastaaruannetes kajastatud müügitulu suhe, % (2022)
Allikas: Äriregister, Rahandusministeerium
Audiitorettevõtjate osakaal, kelle
kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on 81,00%
100% 100% 100% 100%
väheoluliste puudustega (2022)
Allikas: Rahandusministeerium
Uurimisasutustele edastatud materjalides
kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi
38,00% 30,00% 30,00% 30,00% 30,00%
saadetud teadetest, %
Allikas: Rahapesu Andmebüroo
RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus, %
41,00% 30,00% 30,00% 30,00% 30,00%
Allikas: Rahapesu Andmebüroo
Tegevuste kirjeldus
Finantskeskkonna arendamine hõlmab endas kolme Rahandusministeeriumi (finantspoliitika
kujundamine ja rahatarkus; rahapesu tõkestamise regulatsioon; arvestus- ja audiitorvaldkonna
regulatsioon) ja ühte Rahapesu Andmebüroo (rahapesu ja terrorismi tõkestamine ning
finantssanktsiooni kohaldamine) teenust.
Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus tagab, et kodanikele ning ettevõtjatele
finantsteenuste osutamisega seotud regulatiivne raamistik oleks piisavalt aja- ja asjakohane,
selge ja usaldusväärne ning kooskõlas EL ja muu vajaliku rahvusvahelise õigusega, arvestades
üldtunnustatud parimaid praktikaid. Finantsteenuste alase regulatiivse raamistiku kujundamine
hõlmab analüüsi, nõustamist, õigusloomet ja koordineerimist järgmistes valdkondades:
finantsjärelevalve ja finantsstabiilsus; finantskirjaoskuse edendamine; finantsteenuste,
sealhulgas innovaatiliste teenuste ja kapitalituru kestlik areng.
Rahapesu tõkestamise regulatsiooni kujundamise käigus tegeletakse valdkonnas vajaliku
õigusraamistiku väljatöötamise ja rakendamisega. Eesti suurim rahapesu ja terrorismi
rahastamise risk on seotud mitteresidentide ja teistes riikides toime pandud kuritegevuse
tulemusel saadud vahendite pesemisega läbi Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi. Lähiaja
peamisteks tegevusteks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase paketi (3
306
määruse ning rahapesu tõkestamise VI direktiivi eelnõud) menetlemine ja ülevõtmine, mille
käigus muudetakse olulisel määral rahapesu tõkestamise seadust. Lisaks uuendatakse riikliku
rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riskihinnangu koostamise
metoodikat ja viiakse koostöös Maailmapangaga ja Royal United Services Institute-ga läbi
riskihindamine.
Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamise teenuse raames tegeletakse arvestusala (sh
raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamisega. Audiitortegevuse
korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle
järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile.
Järgnevatel aastatel on fookus kestlikkusaruandluse tehnilise lahenduse ning
koolitusprogrammi välja töötamisel, aga ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli käivitamiseks
vajalike muudatuste tegemine Eesti seadustesse, samuti osalemine seonduva taksonoomia ja
tööriistade loomisel.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsiooni kohaldamise teenust
juhib Rahapesu Andmebüroo. Peamistelt tegeletakse rahapesu ja terrorismi rahastamise
kahtlusega informatsiooni analüüsiga, finantssanktsiooni rakendamisega, tegevuslubade
väljastamisega Rahapesu Andmebüroo järelevalve all olevatele subjektidele ning järelevalvega
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete üle, rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside strateegiline analüüsiga,
järelevalvesubjektide ja avaliku sektori teavitamise ja koolitamisega. Järgnevatel aastatel on
fookuses andmevahetuse tõhustamine, mille eesmärgiks on luua andmevahetusportaal, mis
koondab kohustatud isikute teadete ja aruannete edastamise ning nendele tagasiside andmise
funktsionaalsuse.
Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh
motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt.
Rahapesu Andmebüroos kärbitakse tööjõukulusid peamiselt järelevalvetegevuse vähendamise
arvelt ning kokku hoitakse töötajatega seotud kulusid, sh lähetus- ja koolituskulusid.
Halduspoliitika programm
Programmi eesmärk: Eesti riik on arukalt ja avatult hoitud, riigi ressursid tõhusalt hallatud ja
riigi töö efektiivselt korraldatud, otsuste tegemiseks vajalik statistika on tagatult kvaliteetne.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste
Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon.
Programmi tegevuse nimetus: Riigi halduse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi ressursid, nii inimesed kui vara on arukalt hallatud.
307
Tabel 182. Tegevuse riigi halduse korraldamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik
2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus
indeks (5 palli skaalal) 3,60 - - 3,3─3,5 -
Allikas: Rahandusministeerium
Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti
1,32 1,21-
keskmise palgaga 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25
1,25
Allikas: Rahandusministeerium
Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal
tööjõukuludest, % 1,00% 1,02% 1,02% 1,02% 1,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi
otsuste arv 0 0 0 0 0
Allikas: Rahandusministeerium
Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu (10-
palli skaalal) - - 8,00 - -
Allikas: Rahandusministeerium
Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve
kuludest, % 35,00% 30,00% 30,00% 30,00% 30,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Keskmine pakkujate arv hankes
4,10 4,00 4,00 4,00 4,00
Allikas: Rahandusministeerium
Kohtusse kaevatud vaidlustuskomisjoni
otsuste kohtumenetluses jõusse jätmise määr,
83,00% 78,00% 78,00% 78,00% 78,00%
%
Allikas: Rahandusministeerium
Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute
osakaal kõigist riigi äriühingutest, % 24,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste
55,00%
osakaal, % 65,00% 70,00% 70,00% 70,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks
viidud m2 osakaal miinimumnõuetele
2,00% 3,00% 3,00% 3,00% 3,00%
mittevastavast portfellist, %
Allikas: Rahandusministeerium
Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud
12,00%
hangete osakaal, % 20,00% 20,00% 20,00% 20,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik
8,30%
voolavus,% 5─8% 5─8% 5─8% 5-8%
Allikas: Rahandusministeerium
Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang
riigihangete korraldusele (metoodika muutus, 66,60
75,00 75,00 75,00 75,00
12 näitajat, siht 100% rohelised)
Allikas: Euroopa Komisjon
308
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik
2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 86,00%
85,00% 85,00% 85,00% 85,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks,
% 88,30 % 90,00% 91,00% 91,00% 91,00%
Allikas: Rahandusministeerium
Tegevuste kirjeldus
Riigi halduse korraldamine hõlmab endas järgmisi seitset Rahandusministeeriumi teenust: riigi
personalipoliitika kujundamine; riigihangete poliitika kujundamine; riigihangete alaste vaidluste
lahendamine; riigi kinnisvara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine; riigivalitsemise
valdkonna arendamine; riigi osaluspoliitika kujundamine; riigiabi poliitika ja regulatsiooni
elluviimine.
Riigi personalipoliitika kujundamisel panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse
põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning
värbamispoliitika, personali hindamise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele.
Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid, nõustatakse ja viiakse läbi uuringuid (nt
palgauuringud) ning tehakse neist ülevaateid Vabariigi Valitsusele.
Riigivalitsemise valdkonna arendamise raames on prioriteediks halduskorralduslike
parendustegevuste jätkuv elluviimine nagu kesksete tugiteenuste juhtimis- ja
arvestuspõhimõtete ühtlustamine ning laialdasem kasutuselevõtt valitsemisalades, riigi
institutsioonide optimaalsem korraldamine ja paindliku valitsemiskorralduse kontseptsiooni
loomine, areneva andmehalduse valdkonna sobitamine olemasoleva haldusorganisatsiooniga.
Riigi kinnisvarapoliitika kujundamine ja selle elluviimise koordineerimisel tagatakse, et riigile
põhitegevuseks vajalik kinnisvarakeskkond oleks tõhusalt korraldatud ja toetaks teenuste
pakkumist. Valdkonna olulisemad tegevused on riigi kinnisvararessursi planeerimine,
eelarvestamine ja tööprotsesside kirjeldamine, kinnisvara andmete korraldamine ning
üleminek registripõhistele juhtimiskavadele- ja -laudadele, omandireformi lõpule viimine.
Riigi osaluspoliitika kujundamise sisuks on riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise
põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne, riigiasutuste esindajate nõustamine ja
koolitamine, nimetamiskomitee töö korraldamine, aruandluse koostamine ja esitamine
valdkonna tulemuslikkuse kohta Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile.
Riigihangete poliitika kujundamise sisuks on peamiselt riigihangete alase õigusregulatsiooni
arendamine, nõustamine ja koolitamine, ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle
alusel antud õigusaktide täitmise üle ning väärteomenetluste läbiviimine.
309
Lähiajal viiakse ellu väärtuspõhiste hangete strateegiliste põhimõtete rakenduskava koostöös
valdkondlike ministeeriumidega. Strateegiliste põhimõtete rakendamiseks ning
hankespetsialistide kvalifikatsiooni tõstmiseks viiakse koostöös OECD-ga ellu Euroopa
Komisjoni (DG Reform) rahastatud projekt. Projekti eesmärk on hinnata strateegiliste hangete
olukorda Eestis, töötada välja rakenduslikud meetmed väärtuspõhiste hangete osakaalu
tõstmiseks ning analüüsida ja teha ettepanekud hankespetsialistide kvalifikatsiooni
süstemaatiliseks tõstmiseks.
Riigihangete alaste vaidluste lahendamisel tagab sõltumatu riigihangete vaidlustuskomisjon
riigihangetes esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise, vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele.
Riigiabi poliitika ja regulatsiooni elluviimisega aidatakse tagada, et riigiabi andjatele antud riigiabi
oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, nõustatakse ja koolitatakse ning mh
tagatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamisega andmete läbipaistvus ja
kontrollitavus.
Programmi tegevuse kuludest 92% ehk 35 mln eurot moodustavad CO2 ja
Moderniseerimisfondi toetusmeetme vahendid energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse
edendamiseks avaliku sektori hoonetes ja kultuuriväärtusega hoonetes. Kulud kasvavad
peamiselt seoses CO2 2013+ perioodi vahendite kasutamise lõpptähtajaga 2025. aastal, kõik
toetust saavad projektid peavad selleks ajaks valmis saama.
Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh
motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt.
Programmi tegevuse nimetus: Riigi tugiteenuste pakkumine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi tugiteenused on tõhusalt ja kuluefektiivselt korraldatud.
Riigi tugiteenuste pakkumine hõlmab endas viite Riigi Tugiteenuste Keskuse (personali- ja
palgaarvestuse teenus; finantsarvestuse teenus; riigihangete korraldamise teenus;
dokumendihaldus- ja arhiiviteenus; toetuste kasutamise korraldamise teenus), kahte
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (IT äriteenused; töökohateenuse allhange) ja
kahte Rahandusministeeriumi (ühishoone tugiteenus; riigimajade korraldamine) teenust.
Tabel 183. Programmi tegevuse riigi tugiteenuste pakkumine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kliendi rahuloluindeks personali- ja
68,00% ≥ ≥ ≥ ≥
palgaarvestuse teenusega, %
50,00% 50,00% 50,00% 50,00%
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus
310
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kliendi rahuloluindeks finantsarvestuse
≥ ≥ ≥ ≥
teenusega, % 63,00%
50,00% 50,00% 50,00% 50,00%
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus
Kliendi rahuloluindeks riigihangete
≥ ≥ ≥ ≥
korraldamise teenusega, % 71,00%
50,00% 50,00% 50,00% 50,00%
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus
Rakendusasutuste ja rakendusüksuste
rahuloluindeks RTK toetuste kasutamise ≥ ≥ ≥ ≥
N/A
korraldamise teenusega,% 50,00% 50,00% 50,00% 50,00%
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui
≥ ≥ ≥ ≥
rakendusüksusega, % 74,00%
50,00% 50,00% 50,00% 50,00%
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus
Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja
≥ ≥ ≥ ≥
arhiiviteenusega, % 38,00%
50,00% 50,00% 50,00% 50,00%
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus
RMITi poolt pakutavate teenuste
kliendirahulolu 4,21 4,20 4,50 4,50 4,50
Allikas: RMIT
Tegevuste kirjeldus
Personali- ja palgaarvestuseteenus hõlmab kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade
haldamist, asutuse töötajate ja muude isikute personaliandmete haldamist, personaliarvestust,
palgaarvestust ning nõustamist personali- ja palgaarvestuse ning aruandluse alal. 2024. aastal
teenindab RTK kokku 209 asutusest 72 817 isikut (sealhulgas umbes 16 000 reservväelast).
Finantsarvestuse teenus hõlmab ostu- ja müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste
korraldamist, saadud ja antud toetuste arvestust, varade arvestust, maksude arvestust ja
deklareerimist, saldode inventeerimist, finantsaruandlust, juhendite ja sise-eeskirjade
koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse ja aruandluse alal. Lisaks koostab Riigi
Tugiteenuste Keskus riigi raamatupidamise koondaruande, mis hõlmab endas kogu avaliku
sektori finantsaruandluse koostamist ning riigieelarve limiitide õigsuse tagamist.
Arvestusteenuse pakkumiseks kasutatakse ühtset majandustarkvara, mis on juurutatud aastal
2013. Ühtse majandustarkvara kasutusel oleva versiooni tootjapoolne tugi lõpeb 2028. aastal,
alustatud on uue süsteemi loomise või kasutuselevõtu analüüsiga.
Toetuste kasutamise korraldamise teenuse raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa
Liidu struktuurivahendite, taaste - ja vastupidavusrahastu, sealhulgas Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi korraldusasutuste (sealhulgas
sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv
311
asutus), riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid ning erinevatest
toetusmeetmetest toetust saanud projektide järelevalve ja kontrolli teostamise ülesandeid.
Järgnevatel aastatel on fookuses struktuurifondide rahastusperioodi 2021-2027 ja Õiglase
ülemineku fondi, Solidaarsusfondi, taaste- ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade ja Šveitsi
toetuse elluviimine ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide uue
rahastusperioodi käivitamine.
Riigihangete korraldamise teenuse raames korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus vastava
kokkuleppe sõlminud avaliku sektori hankijate riigihankeid ja viib läbi keskseid- ja ühishankeid.
Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse raames jätkatakse keskse dokumendihaldus- ja
arhiiviteenuse väljaarendamist ning kliendibaasi laiendamist ning uue
dokumendihaldussüsteemi arendamist ja juurutamist.
IT äriteenused on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse teenus valitsemisala
teenuste IT komponentide arendamiseks, halduseks ja ülalhoiuks. Valitsemisalast välja
pakutakse välisveebide haldusteenust.
Töökohateenuse allhanget osutatakse kuni klientide (sh riigimajade) Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse teenusele üleminekuni.
Ühishoone tugiteenuste raames täidab Rahandusministeeriumi ühisosakond ministeeriumite
ühishoones asuva kuue ministeeriumi tugifunktsioone kinnisvara-, haldus-, õigus- ja asjaajamise
valdkonnas.
Riigimajade korraldamine tagab riigimajade näol ühtsed teenuskeskused regioonides, kus
osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning paiknevad koos mitmed riigiasutused või riiklikud
organisatsioonid. Koordineeritakse olemasolevaid riigimaju ning korraldatakse uute riigimajade
valmimist.
Programmi tegevuse kulud on planeeritud peamiselt tegevuskuludeks, sh valitsemisala IKT
arendus- ja haldusteenuste korraldamiseks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses,
keskse tugiteenuse pakkumiseks Riigi Tugiteenuste Keskuses ning ühishoone ja riigimajade
tugifunktsioonide täitmiseks Rahandusministeeriumi ühisosakonna poolt.
Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh
motivatsioonipaketi arvelt, hoitakse kokku kontoripinna arvelt ning vaadatakse üle ühishoones
osutatavate tugiteenuste maht ja kulud. Ühishoone tugiteenuse kärpimine avaldab mõju kõigile
ühishoones paiknevale kuuele ministeeriumile.
Riigi Tugiteenuste Keskus vähendab töökohtade arvu võimalusel nii, et vähema tööjõuga
teenindatakse suurem arv kliente. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja
lähetuskulusid ning vähendatakse kontoripinda.
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus vähendab valitsemisala IKT halduse ja
arendusega seotud kulusid, koolituskulusid ning personaliteenuste kulusid.
312
Programmi tegevuse nimetus: Riikliku statistika tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika on usaldusväärne, tõhus, kättesaadav ning
kasutajasõbralik.
Riikliku statistika tegemine hõlmab endas kahte Statistikaameti teenust (statistika tegemine;
statistikaalaste tellimustööde tegemine).
Tabel 184. Programmi tegevuse riikliku statistika tagamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Andmeesitaja rahulolu, indeks (skaala
3,30
muutus 2023) 3,60 3,60 3,70 3,70
Allikas: Statistikaamet
Rahvusvaheliste missioonide hinnangud
positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed
Allikas: Statistikaamet
Statistika kasutamine, veebikülastuste arv,
miljonit 2,05 1,70 1,80 1,80 1,80
Allikas: Statistikaamet
Statistikaameti usaldusväärsus, koht
edetabelis 15 12 12 12 12
Allikas: Statistikaamet
Statistikaameti kajastamine meedia poolt,
kajastusete arv aastas 8446 8000 8000 8000 8000
Allikas: Statistikaamet
Andmeesitajate (ettevõtted) halduskoormus
tundides, eesmärk aastaga vähendada ca 5%
eelmise aasta tundide arvust (alates 2025 295 333 280 566 177620 170515 238 298
4%)
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Riikliku statistika tegemise tellija, Vabariigi Valitsus, kinnitab igal aastal Statistikaameti järgmise
viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2023.–2027.
aasta statistikaprogrammis oli 61 statistikatööd kogumaksumusega ligi 14,2 miljonit eurot.
Statistikatöid tehakse ka Euroopa Liidu õigusaktide alusel. 2023. aastal moodustas EL-i
õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus 93% tööde kogumaksumusest, mis
näitab ka head standardiseeritust EL tasemel.
Statistikavaldkond on kiires arengus tänu andmemajanduse arengutele. Statistikaamet
panustab metaandmetega tehtava töö standardiseerimisse ja automatiseerimisse. Kasutusele
võetakse uusi administratiivseid või eraandmete allikaid, vähendades andmeesitajate
halduskoormust. Kliendipõhise lähenemise kontekstis pakub Statistikaamet andmete
313
kasutajatele klienditeeninduse kaudu nn andmeabi teenust ning konfidentsiaalsete andmete
taaskasutuskeskkonna kaudu ka infotehnoloogilist lahendust andmete korduvkasutuseks.
Statistikaalaste tellimustööde tegemise raames pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid
teenuseid: teabenõue, tellimusuuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise
lahendused, andmekaeve, teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased
koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, andmehalduse alane nõustamine jm.
Programmi tegevuse kulusid kärbitakse Statistikaameti töökohtade vähendamise, töötajate
motivatsioonipakettide vähendamise ning majandamiskulude, sh lähetus-, koolituskulude
arvelt.
3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 69. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 185. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10%
Tööjõukulud -98 214 -102 696 -100 959 1 737 -2%
Majandamiskulud -32 395 -34 167 -39 363 -5 196 15%
Finantskulud -178 218 -251 407 -281 693 -30 286 12%
Muud tegevuskulud -1 095 -329 -329 0 0%
Sotsiaaltoetused -1 355 -1 490 -1 675 -185 12%
Investeeringutoetused -22 197 -22 463 -34 625 -12 162 54%
Muud toetused -17 605 -7 011 -5 253 1 758 -25%
Põhivara amortisatsioon -14 974 -15 875 -15 957 -81 1%
Käibemaks -5 512 -6 702 -7 155 -453 7%
Rahandusministeeriumi valitsemisalas töötab ligikaudu 2500 töötajat.
314
Majandamiskuludest moodustavad ca 49% kinnistute ülalpidamiskulud, sh 6 ministeeriumi
ühishoone ja riigimajade vahendid.
Finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Tervisekassa ja Eesti
Töötukassa arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud
laenumahu suurenemisest.
Muude tegevuskuludena on planeeritud riigisaladusega seotud tegevuste eelarve.
Sotsiaaltoetustena on planeeritud õppelaenude riigitagatise väljamaksmiseks 0,28 mln eurot
ning riigi poolt füüsilisele isikule tekitatud kahju hüvitamiseks õigeksmõistvatest lahenditest
tulenevalt 1,4 mln eurot.
Investeeringutoetuste prognoos sisaldab mh EL ülese Moderniseerimisfondi ja
kasvuhoonegaaside kvoodimüügi vahenditest rahastatavaid avaliku sektori hoonete
energiatõhususe ja taastuvenergia programmi keskvalitsuse hoonete ja kultuuriväärtusega
hoonete alameetmete projekte ning vahendeid Õiglase Ülemineku Fondist rahastuseta jäänud
kliima-energiaeesmärkide tegevuste toetamiseks Ida-Virumaal. Kulud kasvavad peamiselt
seoses CO2 2013+ perioodi vahendite kasutamise lõpptähtajaga 2025. aastal, kõik toetust
saavad projektid peavad selleks ajaks valmis saama.
Muude toetustena on planeeritud vahendatavad välisvahendid sihtasutustele
struktuurivahendite rakendamiseks 4,1 mln eurot, Euroopa Investeerimispanga EU4U (EU for
Ukraine Fund) garantiifondiga seotud kulud 1 mln eurot ning valitsemisala rahvusvaheliste
organisatsioonide liikmemaksud 0,1 mln eurot.
Põhivara amortisatsiooni arvestatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmetelt,
tarkvaralt ning muudelt varadelt.
315
3.14.4 Investeeringud
Joonis 70. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest,
%
Tabel 186. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Investeeringud kokku -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11%
IT investeeringud -13 100 -14 755 -16 410 -1 656 11%
Masinad ja seadmed -912 -2 540 -2 610 -70 3%
Käibemaks -3 781 -3 805 -4 372 -567 15%
IT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala asutuste investeeringud
infosüsteemidesse, mis toetavad asutusi äriteenuste osutamisel. Suuremad kavandatud
investeerimisprojektid valitsemisalas on seotud Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide
arendamisega. Peamiselt tehakse investeeringuid tollisüsteemide ja maksuvaldkonna
süsteemidesse, mis parandavad riigi turvalisust piiril ja koostöövõimekust Euroopa Liiduga.
Euroopa Liidu aluslepingute täitmisest (sh üle-euroopalise tollisüsteemi arendamine,
ekspordisüsteemi muudatused) ja õigusaktidest tulenevate muudatustega kaasnevad
arendused (kogumispensioni makse määra tõstmine, automaksu rakendamine);
Euroopa Liidu ühtse käibemaksu süsteemi arendused, et tagada üle-euroopaline e-
kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra infovahetus liikmesriikide vahel. Eesmärk
on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel e-kaubanduses ning
arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus;
direktiiviga „Platvormialase teabe automaatse vahetus“ (DAC7) seotud arendused, mis
panevad platvormidele kohustuse jagada infot nende kasutajate kohta;
316
paberkandjal dokumentide vähendamisega seotud arendused.
Riigi Tugiteenuste Keskuse olulisemaks infotehnoloogiliseks arenduseks 2025. aastal on
täienduste tegemine struktuuritoetuste registrisse. Arvestades, et kasutusel oleva
majandustarkvara versiooni tugi riigile lõppeb 2027. aasta lõpus, alustatakse 2025. aastal
riigi keskse majandustarkvara uuendamiseks vajaliku analüüsiga. Riigis kasutatakse ühtset
majandustarkvara, mille toel osutab Riigi Tugiteenuste Keskus finantsarvestusteenust üle
200 keskvalitsuse asutustele. Samuti on süsteemiga liidestatud erinevad infosüsteemid,
mis toetavad riigitöötajate igapäevatööd, sealhulgas raamatupidamises, personali- ja
palgaarvestuses ning arvete menetlemises.
Rahapesu Andmebüroo olulisemaks arenduseks on rahapesu ja terrorismi reaalaja
strateegilise analüüsi infosüsteem.
Statistikaameti olulistemaks arendusteks on:
andmekogumise valdkonna uute IT lahenduste lõpuni arendamine ja juurutamine, et
andmeesitajad saaksid hakata täies mahus andmeid esitama uues elektroonilises
keskkonnas, mis asendab senist eSTATi;
uue sisemise statistiliste registrite süsteemi- ja andmebaasilahenduse ülesehitamine.
Statistilised registrid tagavad ettevõtete registriandmete tervikliku ja standardiseeritud
kogumise, töötlemise ja EU standarditele vastava kvaliteetse statistika tootmise;
andmejagamisteenuse ERIKA jätkuarenduste teostamine ja ERIKA andmekataloogi ning
andmete tellimiskeskkonna avalikustamine, kus on võimalik tutvuda Statistikaameti
andmetega ning ettevõtte või teadusasutusena esitada tellimust andmete kasutamiseks.
Lisaks sisaldavad IT investeeringud IT baastaristu investeeringuid jätkusuutlikkuse, käideldavuse
ja terviklikkuse tagamiseks (litsentsid, serverid).
Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika
soetamiseks ja kaasajastamiseks ning lennujaama pagasiröntgenite soetamiseks.
3.14.5 Finantseerimistehingud
Tabel 187. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Finantseerimistehingud kokku 1 240 640 1 523 255 709 644 -813 612 -53%
Laenunõuded 6 760 7 050 6 800 -250 -4%
Osalused avaliku sektori ja
0 0 -100 000 -100 000 100%
sidusüksustes
Pikaajalised finantsinvesteeringud,
sh osalused rahvusvahelistes -62 301 -26 910 -17 113 9 797 -36%
organisatsioonides
Laenukohustised 86 676 1 543 123 819 964 -723 159 -47%
Käibemaks -14 -8 -7 0 -4%
317
Laenunõuded
Antud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt tagastavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus laene summas 6,8 mln eurot. 2025. aastal
uusi laene ei väljastata.
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes
Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks on kavandatud 100 mln eurot. Tegemist on
potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eelkõige võib see olla
vajalik jaotusvõrgu investeeringute ning vesinikuvõimekusega gaasielektrijaama
kaasrahastamiseks. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja
millistesse projektidesse, selgub peale konkreetsete projektide investeerimisotsuste
langetamist ettevõtte nõukogus. Seejärel saab Vabariigi Valitsus 2025. aasta riigieelarve
seaduse alusel otsustada, kas vastava investeeringu tegemine on riigi huvides ning õigustab
ennast ka tasuvuse seisukohalt.
Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides
Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangas (EBRD)
0,8 mln eurot, Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 0,7 mln eurot ja Rahvusvahelises
Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot. EBRD, CEB ja IFC kapitalimaksed toimuvad
vastavalt Eesti osaluste suurenemisele üldise kapitalisuurenduse raames.
Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaudu Ukraina toetuse ja ülesehituse
rahastamiseks 15 mln eurot.
Laenukohustised
2025. aastal võetakse juurde laene summas 2,16 miljardit eurot ning makstakse tagasi
summas 1,34 miljardit eurot, millest peamine osa ehk 1,2 miljardit eurot on lühiajaliste
laenude tagasimaksed. Varasematel aastatel võetud laenude maksegraafikute kohaselt
makstakse tagasi 0,14 miljardit eurot, sh Euroopa Investeerimispangale 68 mln eurot ja
Põhjamaade Investeerimispangale 72 mln eurot.
Kokkuvõttes suureneb laenumaht 2025. aastal 820 mln euro võrra.
Mööbli kapitalirent Statistikaametil 36 000 eurot.
Käibemaks
Statistikaameti mööbli kapitalirendilt arvestatud käibemaks.
318
3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et igas Eestimaa
piirkonnas on inimestel hea elada ja Eesti toit on hinnatud.
319
Valitsemisala tegeleb kestliku toidusüsteemi kujundamisega, maaelu-, põllumajandus- ja
kalanduspoliitika kavandamise ja elluviimisega, keskkonnahoiu ja elurikkuse hoidmisega,
loomakaitse ja -tervise ning taimekaitse ja -tervisega seotud tegevuste koordineerimisega,
toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisega. Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamise ja
regionaalhalduse koordineerimise, jätkusuutliku maakasutuse edendamisega,
320
regionaalpoliitika kujundamise ja regionaalarengu suunamisega, postside ja KOVide pädevusse
kuuluva ühistranspordi arendamise ja korraldamisega.
Ministeeriumi valitsemisalas on kaks valitsusasutust (Põllumajandus- ja Toiduamet,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet) ja kaks hallatavat riigiasutust (Maaelu
Teadmuskeskus ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus). Neile lisaks on
valitsemisalas veel kaheksa juriidilist isikut – neli riigi osalusega aktsiaseltsi ja neli riigi osalusega
sihtasutust (AS Eesti Liinirongid, SA Eesti Maaelumuuseumid, AS Eesti Post, Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, A Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Maaelu
Edendamise Sihtasutus, SA Pokumaa, AS Vireen). Iga asutuse pädevus ministeeriumi
valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud tema põhimääruses.
Suurima eelarvemahuga valitsemisala asutused 2025. aastal on Põllumajanduse Registrite ja
Infosüsteemide Amet (PRIA, 54%), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM, 40%) ja
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA, 3%). Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS)
ja Maaelu Teadmuskeskus (METK) moodustavad eelarvemahust vastavalt 1,2% ja 1,8%.
Suurima töötajaskonnaga asutus on PTA, mille koosseisu kuulub 457 teenistujat, mis ühtlasi
moodustab 25% kogu valitsemisala töötajate arvust.
Valitsemisalade ümberstruktureerimise käigus 2025. aasta 01. jaanuarist liigub Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse maapoliitika
kujundamine. Sellega seonduvalt liiguvad ReMist MKM valitsemisalasse Maa-amet, ruumilise
planeerimise osakond ning maa- ja ruumipoliitika osakonnast maapoliitika kujundamisega
seotud töökohad. Samamoodi liiguvad PTA-st Maa-ametisse maaparandusega seotud
töökohad.
3.15.1 Tulud
Perioodi fookuses on ettevõtjate toetamine roheüleminekul, ühistegevuse soodustamine,
ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad, kohalike teenuste ümberkorraldamine
kahaneva elanikkonnaga piirkondades.
321
Joonis 71. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Muu kokku
9%
Saadud toetused Keskkonnatasud
22% 46%
Intressi- ja omanikutulud
23%
Tabel 188. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 375 813 444 058 487 369 43 312 10%
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 0 0 0 0%
Saadud toetused 345 466 406 724 474 861 68 137 17%
Riigilõivud 1 393 1 564 1 356 -207 -13%
Tulud majandustegevusest 12 428 12 759 9 100 -3 659 -29%
Tulud põhivara ja varude müügist 10 856 21 500 0 -21 500 -100%
Trahvid ja muud varalised karistused 40 13 11 -2 -18%
Keskkonnatasud 1 262 1 024 1 262 238 23%
Muud tulud 582 84 116 32 38%
Intressi- ja omanikutulud 3 786 390 663 273 70%
Tulude osas on märkimisväärseimad muutused seotud toetuste kasvu ning majandustegevuse
ja põhivarade müügi tulude kahanemisega. Toetuste kasv on seotud EL rahastusperioodi
käivitumisega ning sellega seotud väljamaksete kasvuga. Majandustegevusega seotud ja
põhivara ja varude müügiga seotud tulude kahanemine on seotud Maa-ameti liikumisega MKM
valitsemisalasse. Tegemist on Maa-ameti poolt kogutavate tuludega.
Saadud toetused
Põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori antud toetuste, kulude ja investeeringute katteks
kasutatakse peamiselt järgmisi saadud toetusi:
136,2 mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava
2014–2020;
(MAK) meetmetele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava
aastateks 2023–2027 sekkumistele;
322
15,1 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi (EMKF);
2014–2020 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKF) 2021-2027
rakenduskava meetmetele;
202,7 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) põllumajanduse
otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas
koolikavade) rakendamiseks.
Regionaalpoliitika elluviimiseks ja regionaalarengu tagamiseks kasutatakse Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskavast saadud toetusi 72 mln eurot, millest
40,6 mln eurot kasutatakse avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandamiseks ja 7,5
mln eurot KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse ning õiglase ülemineku fondi
vahenditest 15,5 mln eurot Ida-Virumaa arenguks.
Rohepöörde eesmärkide täitmiseks taaste ja vastupidavusrahastust 22,4 mln eurot, sh 14 mln
eurot biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise ning 6,5 mln eurot bioressursside
väärindamise investeeringutoetusteks.
Riigilõivud
Tulud laekuvad mahepõllumajanduse, taimede paljundamise ja sordikaitse, taimekaitse-,
väetise-, sööda-, toidu-, veterinaar-, loomakaitse ning alkoholiseaduse alusel tehtavate
toimingute eest, sealhulgas mahepõllumajanduse seaduse alusel 1,4 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks.
Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse:
PTA järelevalvetoimingute eest 2,6 mln eurot;
LABRIS tasuliste laboriteenuste eest 2,6 mln eurot;
METK-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest,
lepingulistest töödest ja sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja
sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite
läbiviimise eest 3,9 mln eurot.
Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli
katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud
laboratoorsete analüüside arvel.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvid laekuvad PTA-le summas 10 602 eurot.
323
Keskkonnatasud
Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 1,26 mln eurot.
Muud tulud
Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate
sunnirahade prognoositav laekumine on 0,12 mln eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Eesti Post 0,407 mln eurot, AS Vireen 0,239 mln
eurot ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 0,017 mln eurot.
Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud
summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta tegelike tulemuste selgumist.
3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus poliitikavaldkondade prioriteet on tagada Eesti
inimestele ohutu, piisav ja tervislik toit, pidades silmas keskkonnahoidu ja majanduslikke
eesmärke.
324
3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Joonis 72. Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkond ja selle maht
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud,
toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Joonis 73. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud
325
Tabel 189. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse Biomajanduse programm
valdkonna arengukava aastani 2030 Toiduohutuse programm
Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on
kättesaadavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel:
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium
(agri.ee)
Strateegilised alusdokumendid | Maaeluministeerium (agri.ee)
3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude
jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 190. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste
eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Põllumajandus ja kalandus -421 991 -494 247 -446 145 48 102 -10%
Toiduohutuse programm 0 0 -84 627 -84 627 100%
Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine
0 0 -2 195 -2 195 100%
ja rakendamine
Looma-ja taimetervise poliitika kujundamine
0 0 -26 528 -26 528 100%
ja rakendamine
Toiduohutuse poliitika kujundamine ja
0 0 -13 139 -13 139 100%
rakendamine
Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika
0 0 -11 546 -11 546 100%
kujundamine
Tõuaretuse poliitika kujundamine ja
0 0 -3 345 -3 345 100%
rakendamine
Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine
0 0 -27 874 -27 874 100%
ja rakendamine
Biomajanduse programm 0 0 -361 518 -361 518 100%
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi
0 0 -62 503 -62 503 100%
tagamine
Ringbiomajanduse arendamine 0 0 -7 712 -7 712 100%
Põllumajandus- ja toidusektori
0 0 -129 350 -129 350 100%
konkurentsivõime arendamine
Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse
0 0 -11 697 -11 697 100%
arendamine
326
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Turukorraldus ja kaubanduspoliitika
0 0 -119 167 -119 167 100%
rakendamine
Ühistegevuse ja koostöö arendamine 0 0 -1 611 -1 611 100%
Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse
0 0 -3 820 -3 820 100%
edendamine
Kutselise kalapüügi korraldamine 0 0 -10 336 -10 336 100%
Vee-elusressursside töötlemine ja
0 0 -6 931 -6 931 100%
turustamine
Vesiviljeluse arendamine 0 0 -2 903 -2 903 100%
Kalavarude haldamine ja kaitse 0 0 -5 487 -5 487 100%
3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid
ja programmi tegevused
Toiduohutuse programm
Programmi eesmärk: Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus-
ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK).
Toiduohutuse programm on alates 2025. aastast eraldiseisev programm, mis hõlmab tegevusi,
mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi
tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala
keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele.
Programmi tegevuse nimetus: Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja
loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja
taimekasvatussaadustele.
327
Tabel 191. Programmi tegevuse taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine
mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele
99.80% 95.00% 95.00% 95.00% 95.00%
vastamine
Taimekaitsevahendite kasutamise ja
turustamisega seotud rikkumiste osakaal n/a 6.00% 6.00% 6.00% 6.00%
tehtud kontrollidest, %
Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud
nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud n/a 93.00% 93.00% 93.00% 93.00%
kontrollide arvust (%)
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse üheksa teenuse osutamise, milledest suurimate
eelarveliste mahtudega on taimekaitsevahendite järelevalve teenus, taimekaitse teadus ja
innovatsiooni teenus ning taimekaitsevahendi turule lubamise teenus.
Tegevuste ellu viimise kaudu tagatakse, et taimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse
majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga
inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, ei
lange alla 95%.
Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning
keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal
tehtud kontrollidest ei lange alla 6%.
Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide
arvust ei lange alla 93%.
Rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks
suunatud tegevusi, et võimaldada pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja
vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel.
Lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse kasutajate hulka 01.04.2024. aastal kasutusele
võetud keskse e-põlluraamatu osas. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu
tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse.
Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastavus kogudes taimekaitsevahendite ja
väetiste kasutusandmete infot.
Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate
riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete
rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide
328
vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. PTA väljastab taimekaitsetunnistuse
, kui koolitusasutuse poolt on edastatud kinnitus koolituse ja eksami läbimise kohta.
Edendatakse integreeritud taimekaitse põhimõtteid. 2022. aastal alustati kolme kolmeaastase
rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud
kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta
töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse
leevendamiseks analüüsitakse põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi.
Tagatakse, et tarbijal on võimalus kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte
põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma
EL-i vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama kas EL-i määruse või väetiseseaduse
alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on
nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis
väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul.
Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist
ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides.
Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest
vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest.
Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude
mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi
plaane ning kujundatakse õigusnorme.
Programmi tegevuse nimetus: Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada
tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus.
329
Tabel 192. Programmi tegevuse tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv
n/a n/a n/a n/a n/a
(tõuti)
Eesti hobune
2940 2640 2640 2650 2650
Allikas: Tõuraamat
Eesti raskeveohobune
344 360 360 360 360
Allikas: Tõuraamat
Tori TA
586 615 615 615 615
Allikas: Tõuraamat
Eesti maatõug
894 915 920 925 925
Allikas: Tõuraamat
Eesti vutt
4467 3770 3790 3800 3800
Allikas: Tõuraamat
Kihnu maalammas
1894 970 980 990 990
Allikas: Tõuraamat
Vana-Tori
36 34 35 36 34
Allikas: Tõuraamat
Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud
loomade arv n/a 106000 106500 107000 108000
Allikas: PTA
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledest
suurima eelarvelisemahuga teenus on aretustoetuste andmine.
Selleks, et puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv ja kohalike ohustatud tõugu
loomade arv kasvaks:
Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava.
Viiakse läbi on eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring.
Aretusühistutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise
eest.
Vajalik on läbi viia analüüs 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse
muutmise vajaduse kohta lähtuvalt 2024. aastat toetuse maksmise tulemustest ning uute
aretusühingute ning aretusprogrammide lisandumisest.
Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud
mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu
vähenemist.
330
FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni
andmed.
Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde
pikaajaliste programmide kaudu. Nende raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad
põllumajandusloomade aretuse teemadel.
Programmi tegevuse nimetus: Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on
tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride
sordid.
Tabel 193. Programmi tegevuse sordiaretuse ja paljundusmaterjali kujundamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv ,
90.00% 95.00% 95.00% 95.00% 95.00%
%
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal
kontrollitud köögiviljaseemnepartiide 84.00% 85.00% 85.00% 85.00% 85.00%
arvus, %
Uute eestis aretatud Sordilehte võetud
1 3 3 3 3
sortide arv aastas
Eestis toodetud sertifitseeritud seemne
n/a 50000 50000 50000 50000
kogus (t)
Sordilehte võetud sortide arv, sh puuvilja-
n/a 840 840 840 840
ja marjakultuuride tuntud sordid
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolmeteistkümne teenuse osutamise kaudu,
milledest suurimate eelarveliste mahtudega on põldkatsete läbiviimise,
põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja sertifitseeritud seemnekasvatuse teenused.
Selleks, et taimekasvatussaadused on kvaliteetsed, on oluline kasutada Eesti
keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja
nõuetekohast taimset paljundusmaterjali.
Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis tagavad meie oludes ja
muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm), kestliku
tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on
sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele.
Säilitatavate sortide arv tagab põlumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse
säilimise.
331
Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada
sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase.
Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%-ni. Viimastel aastatel on toimunud
märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2023. aastal 90%), mis
näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel.
Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja
seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõudnud 95%-ni.
Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneks ka seemnepartiide
sertiftseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud
taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid.
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal protsentides kontrollitud köögiviljaseemnepartiide
arvust näitab köögiviljaseemnete tootmise ja turustamise nõuetele vastavust.
Standardkategooria köögiviljaseemnete tootmine ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on
tootja vastutusel. PTA kontrollib köögiviljaseemnete kvaliteedinõuetele, sh idanevuse ja
puhtuse nõuetele vastamist turukontrolli käigus. Eestis toodetakse peamiselt
köögiviljaseemneid METKis ja kvaliteedinõuetele vastavusega probleeme pole olnud, kuid
teistes riikides toodetud ja turustatavate seemnete osas on tuvastatud nõutele mittevastavat
madalamat idanevust või ka lubatust suuremal määral umbrohuseemneid
Seemnetootmisel tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest tuvastatud
nõuetele vastavuste osakaal on jätkuvalt üle 95 %.
Tagatakse, et seemnepartiides ei esine teiste taimeliikide seemneid, sh tuulekaera seemneid.
Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks
ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis.
„Sordiaretusprogramm 2020–2030“ kaudu toetatakse ja edendatakse kohalikesse
muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea
ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust,
sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva
arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja
konventsioonidega.
„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–
2027“ – programmi kaudu toimub põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine,
säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö,
lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust,
leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja
kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh
sordiaretuses.
332
Programmi tegevuse nimetus: Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest
ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Tabel 194. Programmi tegevuse looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ohtlike taimekahjustajate
puhangute arv 0 4 4 4 4
Allikas: PTA
EL teavituskohustuslike
loomataudijuhtude arv 120 120 120 120 120
Allikas: PTA
Loomatervise ja -heaolu
≥ eelmise ≥ eelmise ≥ eelmise ≥ eelmise
baromeeter n/a
aasta tase aasta tase aasta tase aasta tase
Allikas: ReM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahekümne kuue teenuse osutamise kaudu,
milledest suurimate eelarveliste mahtudega on loomaheaolu toetuste andmine, loomataudide
leviku riski haldamise ja loomatervise toetuste andmise teenused.
Alates 2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava
alusel. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätkatakse teavitustegevusi ja infomaterjalide
levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamine,
millega juhitakse igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele. Lastele ja noortele
on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides
ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub
taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine.
Alates 2024. aastast toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise
kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate
kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist.
Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust
taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. 2024. a alustati
taudiennetuse lisameetmena kohustuse laiendamise ettevalmistust veiste ja hobuste
pidamisel. Vastav muudatus jõustub 2025. aastal.
2024. aastal algas ettevalmistus, et luua lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse
võimekus märkida karja staatust erinevate loomataudide osas. Lisaarenduse jaoks vajaduste
kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS.
333
Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et
hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku
andmekogusse (nt. põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua
tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks
haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul
masintöödeldavad andmed). Sisuliselt saab olema tegemist keskse e-põlluraamatu (võeti
kasutusele 01.04.2024. a) analoogiga loomakasvatuses.
ÜPP AKIS sekkumise kaudu toetatakse loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist.
(koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid).
LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike
seirete läbi viimine. Tagatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid
ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja
esilekerkivaid loomataude.
Algavad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse
ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega.
Veterinaararstide vähesuse probleemistikust täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada
veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab
selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad
põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Käimas on arutelud,
millisel viisil veterinaararstide registris töökoha kohta esitatavate andmete kogumisega edasi
liikuda – kas on esmalt vaja muuta selleks veterinaarseadust või piisab praegusest õigusruumis
sätestatust ja saab kohe edasi liikuda veterinaararstide registris sellekohase IT-arendusega.
Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks,
et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis
soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist,
vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava
õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks.
Jätkatakse söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks
teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega
söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas.
Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on
valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide
eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused
viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale.
Planeeritakse uuendada loomade kaitsest vedamisel määrust ja ühtlustada nõudeid erinevate
liikmesriikide vahel koerte ja kassidega kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele vastavalt EK
avaldatud eelnõudele, kus tehti ettepanekud loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte
334
ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud
tegevuste ajal. 2025. aastast toimub loomapidajate teavitamine ja koolitamine ÜPP AKIS
sekkumise kaudu (koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid).
2025. aastal avaldatakse veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on soov
kehtestada üleriigiline koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris
registreerimise nõue. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi
lemmikloomaregistri loomiseks, kuhu tuleb edaspidi eelpoolmainitud lemmikloomaliikide
kiibistatud isendid registreerida. Seaduse muudatuse eesmärk on parandada
lemmikloomadena peetavate loomade heaolu, leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud
looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada nii KOVe kui PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning
Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel.
2025. aastal on plaanis tulla välja loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõuga
tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks,
nende hulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine
varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning
järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks.
PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu
tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel.
Taime- ja loomatervise valdkonnas viiakse läbi erinevaid uuringuid ja osaletakse
teadusprojektides, mh
taimetervise valdkonnas koordineerib rahvusvahelist teaduskoostööd koostöövõrgustik
Euphresco, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd. Algamas on kaks uut
projekti, üks neist („Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato
varieties to assess resistance“) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises 2024. aastal
alustavas projektis („Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts)“) osalevad
teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist.
2025. aastal valmib Eesti Maaülikoolilt tellitud uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud,
tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp.,
Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses
„Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“.
2024-2026 aastal viiakse läbi uuring „Väikestes kodumajapidamistes peetavate
põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega“.
Osaletakse 2024-2026 kestvas projektis „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise
lähenemisviisi alusel“, mille raames seiratakse loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne
Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q-palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y)
tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks.
LABRIS osaleb Soome partnerina EFSA projektis „Suutlikkuse loomine kõrge
patogeensusega lindude gripi aktiivseks seireks metslindudel Euroopas“ (2024-2026)
335
Soome lahe piirkonna lindude gripi seires. Täpsem viiruse tüvede geneetiline
iseloomustamine aitab määrata nende patogeensust ja selgitada võimalikku imetajatele
ülekandumist ning on abiks ennetavate tegevuste planeerimisel, et taudi levikut kontrolli all
hoida.
Programmi tegevuse nimetus: Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus
toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Tabel 195. Programmi tegevuse toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Toiduohutuse baromeeter
100,69 100 100 100 100
Allikas: ReM
Tarbija teadlikkuse baromeeter
66,00% n/a n/a n/a n/a
Allikas: ReM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi seitsme teenuse osutamise kaudu, millest
suurimate eelarveliste mahtudega on toiduohutuse järelevalve, toidu ohutuse riskide
haldamise ja toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli teenused.
Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine EL ning EE
toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid,
toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest
teadusandmetest ja loataotlustest.
Toiduraiskamise vähendamise riigisisesed tegevuste läbiviimine koostöös teiste
ministeeriumitega ministeeriumide (REM, KLIM, SOM) ja riikliku toidujäätmete tekke vältimise
kava alusel. EL jäätmedirektiivi muudatuste üle võtmine (mh eesmärgiga toidujäätmeid
vähendada) riigisisesesse õigusesse.
Toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on
valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide
eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused
viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale.
Koolitoidu teekaardi tegevuste elluviimine 2025-2030 aastatel.
Alustatakse märgisüsteemi väljatöötamist (õigusliku aluse loomine, tegevuskava koostamine)
Eestis, kuna EL ülese süsteemi väljatöötamine on teadmata ajaks seiskunud. Pakendi esikülje
märgisüsteem (nt Nutriscore) aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist
toetavamaid valikuid.
336
Toiduohutuse tervikteenuse raames analüüsitakse toiduga kokkupuutuvate materjalide
valdkonna järelevalve korralduse tõhusust Eestis ning otsitakse parendustegevusi.
Analüüsitakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve planeerimise, toimingute läbiviimise ja
tunnitasude arvestamise protseduuri. Lisaks on ülevaatamisel on referentlaboriga seotud
protsessid ning samuti analüüsitakse senist volitatud laborite volitamissüsteemi toimimist ning
kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh
lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad valdkonnas.
Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve- ja seiretulemuste analüüsi
võimekust.
PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid
zoonootilisid haiguspuhanguid ning teevad koostööd eriti ohtlike ja teatavate ohtlike ning
esilekerkivate loomataudide kiireks diagnoosimiseks ning haigustekitajate täpsemaks
iseloomustamiseks.
PTA järelevalvesüsteemi ja protsesside pidev arendamine. Välja arendatakse pettuste
ennetamise ja tuvastamise süsteem ning võimekus kogu toidutarneahela ulatuses.
Olemasolevate riskihindamise süsteemide ülevaatamine ning ajakohastamine lähtuvalt uutest
toiduohutuse riskidest ning arvestades käitleja poolt vabatahtlikult rakendatud
kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude
IT-süsteemi.
Arendatakse uuele platvormile PTA ühtset infosüsteemi, millele luuakse planeerimise ja
riskihindamismoodul ning liidestused teiste ametite andmebaasidega.
Labori seadmepargi kaasaegsena hoidmine ning labori võimekuse tõstmine, et vähendada
välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamisvaldkonnaga seonduva
teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte
Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna
riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel.
Toiduohutuse ABC teemalise e-õppe ettevalmistamine, piloteerimine, vajadusel laiendamine.
2025. aastaks luuakse AKIS kompetentsikeskuses e-õppe tehnilised lahendused ning
arendustega samaaegselt toimub toiduohutuse alase koolituse sisuloome.
PTA tõstab tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest avalikustades süstemaatiliselt
järelevalvetulemusi (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused).
Jätkatakse Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu
eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse
toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Koostöös
337
KLIM ja SoM töötatakse välja toidu raiskamise vähendamise teemalised õppematerjalid
haridusasutustele õppetegevuses kasutamiseks arvestades erinevaid vanuseastmeid.
2024. a alustati uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis
sisaldab endas ka pestitsiide jääkide biomonitooringut. Uuringu teostamise ajaks on
planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM.
2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames
määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavuse hinnang) ning riskitase
tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide
sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026.a.
Toiduohutuse riskide hindamiseks on vajalik läbi viia Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring.
Selle pilootuuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut 2025. aastal.
2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks
täiendava viisi loomiseks. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügis.
2025. aasta lõpuks analüüsib ReM toitlustusteenuse ja toidu avalikes hangetes võimalike
keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamise võimalusi.
Programmi tegevuse nimetus: Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta
mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu
usaldusväärsus tarbija silmis.
Tabel 196. Programmi tegevuse mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Tunnustatud ettevõtete arv
2095 2400 2400 2400 2400
Allikas: PTA
Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu
9,00%
regulaarselt (vähemalt kord nädalas) 15,00% 15,00% 16,00% 16,00%
(2022)
Allikas: EKI
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu, milledest suurima
eelarvelise mahuga on mahepõllumajanduse toetuste andmise teenus.
Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga, et luua kvaliteetne andmestik
mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade osas, kus põllumajandusloomade
338
ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud
andmetega.
Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised
eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine
haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste
suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja
seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja
üldhariduskoolidele üle Eesti.
Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega,
peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse
vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate
ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku
mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist.
Mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik tagada mahepõllumajanduse nõuandeteenus
kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus,
mahetöötlemine ja -toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks
koolitatakse olemasolevaid konsulente, neid ühtses infovoos hoida ning luuakse nõustajatele
asjakohane mentorluse süsteem.
Mahepõllumajanduse arendamiseks korraldatakse pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks-
uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks tehakse lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis
sisaldavad valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja
linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist.
Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise
tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse
tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata
eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise
soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse
välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline
väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud.
Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk
on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete
rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks.
2025. aastal on kavas läbi viia ärianalüüs võimaluste ja vajaduste väljaselgitamiseks
mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA kasutuselevõtuks.
Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride
tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike
339
nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii
PTAle kui ka mahetootjatele.
Biomajanduse programm
Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine
Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus-
ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK).
Biomajanduse programm käsitleb endise „Põllumajandus, toit ja maaelu“ programmi teemasid,
kuid ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse, taimetervise ja
mahepõllumajanduse teemad (toiduohutuse programm), maakasutuse ja maaparandusega
seotud teemad (maa ja ruumiloome programm) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu
programm). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse
programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi
lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid
eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga.
Programmi tegevuse nimetus: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandustootmisega seotud väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine ning
põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine.
Tabel 197. Programmi tegevuse põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Püsirohumaade osakaal kogu
põllumajandusmaast, % 27.67% 28.75% 28.75% 28.75% 28.75%
Allikas: PRIA, Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse kaudu, millest suurima eelarvelise
mahuga teenus on PRIA vahendatud põllumajanduskeskkonna toetused (sh näiteks
püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja
keskkonnakava toetused).
Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate
toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks
tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside
tegemise võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate
tegurite tundmaõppimisel.
340
Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire direktiivi ülevõtmiseks, sh
mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks.
Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja
mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks
kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, sh tegeletakse
mullastikukaardi uuendamise ning erinevate maakasutus- ja mullastikutüüpide orgaanilise
süsiniku sidumise võime ja riigispetsiifiliste KHG eriheitetegurite kindlakstegemisega.
Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike
majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Suur roll on
digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitab pidada põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse
ning annab väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi.
2025. aasta 1. jaanuarist liidetakse põllumajandusmaa tingimuslikkuse süsteemi
töökeskkonnaga seotud nõuded. Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta
taotlejate teadlikkust tööõiguse nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate
huve.
Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-,
keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakava üheaastaseid ökokavasid ja
viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi.
Programmiperioodil 2023‒2027 on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud
on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud
kontrollisüsteemi, kus suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire.
ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba
otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad erinevad
keskkonnatoetused. Ametliku partnerina osaletakse mitmes rahvusvahelises projektis.
Viimastel aastatel on alanud kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -
poliitika teemaline (CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline
(ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Samuti osaletakse EL teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu
tagamiseks Maal) ning rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel
teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas.
Alates 15. juulist 2024. aasta on kõigil keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatel
kohustus pidada e-põlluraamatut kas PRIA e-teenuse keskkonnas või mõnes muus eratarkvaras.
Alates 1. jaanuarist 2025 on täiendavalt plaanis taimetoiteelementide bilansi kohustuse
lisamine keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemi. Järk-järgult liigutakse selles suunas,
et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka
põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja
341
rakendamine tagab selle, et põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed
andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks.
Jätkatakse süsiniku jalajälje hindamise tööriista rakendamist põllumajandusettevõtetes, et
kaardistada ettevõtete süsiniku jalajälg.
Jätkatakse põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide seas
teadlikkuse tõstmist mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga
varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks
asjakohaseid kaitsemeetmeid.
Programmi tegevuse nimetus: Ringbiomajanduse arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ringbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt
Tabel 198. Programmi tegevuse ringbiomajanduse mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Tootmiskadu esmatootmises, t
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: ReM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahe teenuse osutamise, milledeks on
ringmajanduse poliitika kujundamine ja toetuse andmine. Tegevuste toel suureneb
ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt ja kohaliku taastuva bioloogilist päritolu ressursside,
sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning väärindamine, millega väheneb
tootmiskadu esmatootmises.
Toetatakse investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning
bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks.
Rakendatakse ringbiomajanduse teekaarti, mille peamised tegevussuunad on seotud
lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise, teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja
teadlikkusega.
Antakse põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele
ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja
bioressursside väärindamisse.
Toetatakse ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja
konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni
rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks.
342
Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning
kommunikatsiooni korraldamine.
Ajakohastatakse uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude
andmekogumise metoodika väljatöötamine“ tulemuste põhjal ringbiomajandusega seotud
mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõudeid
õigusaktides ning parandatakse biomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadavust.
Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada põllumajandusettevõtjatele sissetulekute stabiilsus,
tõhustada riskijuhtimist ja tõsta Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste
konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Tabel 199. Programmi tegevuse põllumajanduse- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine
mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Põllumajandussektori netolisandväärtus
tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv 37 131
28 991 29 716 30 205 30 452
keskmine, FADN), € (2022)
Allikas: FADN
Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja
kohta 42283 37300 38200 38900 38900
Allikas: Statistikaamet
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja
toidukaupade ekspordi väärtuse muutus
72.00% 16.00% 19.00% 21.00% 24.00%
võrdluses algtasemega (2018), %
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse pakkumise kaudu, milledest
suurimate eelarveliste mahtudega on põllumajandus- ja toidusektori arengu toetuste andmine
ning põllumajandus-ja toidusektori konkurentsivõime poliitika kujundamine. Tegevuste
tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate teadlikkus kestlikust
tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja läbi selle ka toidusektori eksport ja toidu
varustuskindlus.
Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on
vajalik rakendada erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh
põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, kindlustustoetust), mis
vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul.
343
Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks jätkatakse erimärgistatud diislikütuse
aktsiisisoodustusega.
Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori
sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmisi ja oskusi, soodustada investeeringuid,
monitoorida paremini haigusi ning kahjureid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta
tarbijate teadlikkust.
Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja
uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus),
soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse
põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning
suurendatakse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja
immateriaalsed investeeringud).
Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse
ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja
kliimapoliitika eesmärkide saavutamist.
Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust.
Oluline on Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) tõhus
rakendamine, mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning
innovatsioonivõimekuse suurendamine.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata põllumajandusettevõtete riskijuhtimisele võimaldades läbi
AKISe nõustamist ja koolitusi.
Rakendatakse EL ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumisi jm meetmeid, võttes arvesse
roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-,
liha-, teravilja- ja aiandussektoris.
Kuna põllumajandussektori lisandväärtus ilma toetusteta on olnud alates 2015. aastast
negatiivne, siis on vajalik teha põhjalikum uuring lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle
suurendamise võtmekriteeriumitest.
Osaletakse EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses
Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja
teadustaristud) ning rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel
teadusprojekte agroökoloogia põhimõtete rakendamise valdkonnas ja alates 2024. aasta
teisest poolest partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid), kus
rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte
söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundamise jm teemadel.
Programmi tegevuse nimetus: Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine
344
Programmi tegevuse eesmärk: Tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu
põllumajandussektoris.
Tabel 200. Programmi tegevuse noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal
põllumajanduslikes majapidamistes, % 17.00%
21.00% 21.00% 21.00% 21.00%
Allikas: Farm Structure Survey, Eurostat (2022)
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub kahe teenuse osutamise kaudu, milledeks
on noorte põllumajandusettevõtjate toetuste andmine ja põlvkondade vahetuse poliitika
kujundamine. Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb alla 40-aastaste juhtide osatähtsus
põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate järelkasv.
Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase.
Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks
rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat
sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema sekkumise eesmärk on
hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade
vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega
põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava
noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes
esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste
elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames
toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid
põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks.
Täiendavalt pakutakse noortele võimalust osaleda esmakordselt põllumajandustootmisega
alustavate ettevõtjate inkubatsiooniprogrammis, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku
tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist.
Programm rakendus 2024. aastast.
Programmi tegevuse nimetus: Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Rakendada meetmed põllumajandusturgude ja tarneahela
tasakaalustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks.
345
Tabel 201. Programmi tegevuse turukorraldus ja kaubanduspoliitika mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Rakendatud erakorraliste meetmete ja turule
sekkumiste meetmete arv n/a 0 0 0 0
Allikas: ReM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme teenuse osutamise kaudu, millest suurima
eelarvelise mahuga on turukorraldustoetuste andmine. Turukorraldusmeetmete
rakendamisega, mis loovad eelduse turu tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade
kasutamise vähenemisega suureneb tarneahela tasakaal, mis tagab tarneahela osalistele
õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu.
2025. aasta lõpuks on plaanis analüüsida ebaausate kaubandustavade kasutamist ning nende
tõkestamiseks kehtestatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
Rakendatakse ja vajadusel ajakohastatakse turukorraldusmeetmeid. Turukorraldusmeetmed
aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada
nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda.
Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole
jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine
vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralisi meetmeid
kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida
ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Need meetmed võimaldavad
tegutseda järgmistel juhtudel: ajal, mil turgudel valitseb suur tasakaalustamatus; inimeste,
loomade või taimede tervisele tekkinud ohust põhjustatud tarbijate usalduse kaotuse puhul;
konkreetse probleemi puhul.
Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite
ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris
turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse
hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja
piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi.
Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks
kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi.
Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate
imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär.
346
Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on
oluline tagada turu läbipaistvus. Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile
METK. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi
põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida
põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired,
võimaldades komisjonil rakendada vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid.
Koolikava toetuse osas analüüsitakse kohaliku toidu eelistamise võimalusi ning töötatakse välja
kaasnevate haridusmeetmete toetuse muudatused.
Eesti toiduainete tarneahela vaheetappides hinnakujunemise jälgimiseks ja turu läbipaistvuse
suurendamiseks jätkatakse uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam
iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta
tarneahelas.
Valmistutakse ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite
kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT
arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab katma
põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses
kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat).
Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii
ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele.
Programmi tegevuse nimetus: Ühistegevuse ja koostöö arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: on suurendada põllumajandusettevõtjate sissetulekut läbi
koostöö arendamise toidusektoris ning nende positsiooni tugevdamise väärtuseahelas.
Tabel 202. Programmi tegevuse ühistegevuse ja koostöö mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv
Allikas: PTA 79 84 95 100 105
Põllumajanduslike majapidamiste kuulumine
32.00%
põllumajandusühistutesse 16.00% 17.00% 18.00% 20.00%
(2022)
Allikas: METK, FADN
Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arv
Allikas: ReM n/a 8 9 10 11
Tunnustatud tootjaorganisatsioonide
turustatud toodangu väärtus kogu
n/a 13.00% 16.00% 19.00% 23.00%
põllumajandustoodangu väärtusest, %
Allikas: ReM
347
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledeks on
turukorralduse järelevalve, ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine ning ühistegevuse ja
koostöö toetusete andmine.
Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust
ja koostööd järgmiste sekkumise abil:
tootjaorganisatsioonide tunnustamine ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud
tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus;
ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (sh
suurprojektide elluviimine);
lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu
turustamisvõimaluste arendamise toetus;
kvaliteedikava arendamise toetus.
Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on koondunud ühistutesse ja
ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. Läbi kvaliteedikavade arendamise, suureneb
kvaliteedikava liitunud tootjate arv ja suureneb kvaliteedikava raames toodetud toodangu
kogus. Need tegevused aitavad kaasa tootjate positsiooni parandamisele tarneahelas ja
ettevõtjate sissetulekute suurenemisele.
Programmi tegevuse nimetus: Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine
Programmi tegevuse eesmärk: on tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada
müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate
konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Tabel 203. Programmi tegevuse Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine mõõdik
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta
61.00%
kodumaist toidukaupa , % 75.00% 75.00% 75.00% 75.00%
(2022)
Allikas: EKI
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledeks on
eksporditurgude avamine, ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika kujundamine ning
müügivõimekuse edendamise toetuste andmine.
348
Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ kujundab Eesti toidu tutvustamise ja
müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui välisriikides, keskendudes tarbijate toidualase,
sh toiduohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning kestliku toidutootmise alase teadlikkuse
suurendamisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja
jätkusuutlikkuse tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele laiemalt. Dokumendi alusel
viiakse läbi erinevaid teavitustegevusi, mille eesmärk on selgitada tarbijatele kestliku
toidusüsteemi kontseptsiooni ning toetada sektori ettevõtete müügiedendustegevusi
välisturgudel, samuti tõsta tarbijate teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada
kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad
mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna
valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine.
Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks jätkatakse läbi AKISe 2023. aastal
lõppenud toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalist
programmi. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja
ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate
infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil.
Ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamiseks on kavandatud turuarendustoetus, mis
võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel,
välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks.
Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest
enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab
toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade
arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Alates 2016. aastast
saab Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest
teavitamise ja toote müügi edendamise toetust, millega jätkatakse ka uuel ÜPP
rahastusperioodil. Toetuse abil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust nii koduturul kui
välisturgudel.
Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tarbijate seas
on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid.
Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse.
Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste
ümarlauad.
Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekusse panustavate tegevuste abil suureneb Eesti
põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui välisturul, st
kvaliteedikavade raames toodetud toodete ja lõpptarbijale suunatud toodete müük suureneb,
mida näitab ka kohalikku toitu eelistavate tarbijate hulga kasv.
349
Programmi tegevuse nimetus: Kutselise kalapüügi korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: on elujõuline ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori
tagamine.
Tabel 204. Programmi tegevuse kutselise kalapüügi korraldamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse
suhe n/a 1.15 1.20 1.25 1.30
Allikas: ReM
Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi
mediaan n/a 0.60 0.80 1.00 1.20
Allikas: ReM
Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis
(kuni 10m laevade puhul) n/a 1.00 1.20 1.40 2.00
Allikas: ReM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi nelja teenuse osutamise kaudu, mille suurima
eelarvelise mahuga on kutselise kalapüügi toetuste andmine.
Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti
vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui
ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida
sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks
eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust. See tähendab nii vastavate
püügikorralduslike abinõude (näiteks individuaalsed lubatud saagid) rakendamist kui ka
püügivõimaluste jaotuse mudelite ümberdisainimist. Kutselise kalapüügiga tegelevate
ettevõtjate majandusnäitajate parandamiseks toetatakse püütud saagi väärindamist ja
otseturustamist.
Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetatakse investeeringuid kalalaevade
energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise
toetamisega luuakse eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut
eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa
ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb
enam keskenduda selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise
mitmekesisuse säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised
rannikumeres ja selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite
kasutuselevõtmist rannapüügil.
350
Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime
suurendamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse
Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suunal.
Kavandatakse üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude
kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel. Kutselistele
kaluritele on loodud rakendus, mille kaudu võimaldada operatiivselt kalapüügiga seotud
andmete esitamist tegevuse toimumisel ja seda kõikides püügi segmentides (traal- ja kaugpüük,
ranna- ja siseveekogude püük). Nii jõuab ka kutselise kalapüügi aruandlusesse tänapäevane
käsitlus, mil paberdokumentidega esitatavaid andmeid ei pea andmesisestaja abiga registrisse
sisestama. Planeeritakse välja arendada elektrooniliste andmete kaudu statistikamoodul,
millega paktakse andmete esitajatele ehk kaluritele ülevaateid ja andmeid püügitegevuse kohta
ning arendatakse kutselise kalapüügi sektori elektroonilised teenused, et pakkuda sektori
ettevõtjatele nende majandustegevuse haldamiseks ühtset keskkonda.
Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva analüüsimisega luuakse
paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügi sektori arenguks,
mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning arvestab saada oleva varu ja selle
kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega suurendatakse sektoris toimijate kasumlikkust ehk
tõstetakse rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning kalurite keskmise aastasaagi
mediaani, mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad võrdsemaks ja liiguvad kasvu
suunas.
Programmi tegevuse nimetus: Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine
Programmi tegevuse eesmärk: kalandus- ja vesiviljelussektori on kvaliteetne, kõrge
lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang.
Tabel 205. Programmi tegevuse vee-elusressursside töötlemine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eesti päritolu eksporditavate
160 000 165 000 167 000 169 000
toodete koguväärtus 152 900 000
000 000 000 000
Allikas: ESA
Kalandustoodete tarbimine
Eestis, kg inimese kohta 17,50 18,00 19,00 19,00 19,50
Allikas: EKI
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, millest
suurima eelarvelise mahuga on vee-elusressursside töötlemise toetuste andmine.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku
töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni
351
kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes
seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Oluline roll on
siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-
elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel.
Toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund
BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetatakse
taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule
tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele.
Soodustatakse valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja
haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel,
täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.
Võimaldatakse ettevõtjate investeeringute soodustamiseks ligipääsu laenurahale.
Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti
kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustatakse kvaliteetse ja kõrge
lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist, sh uute turgude leidmine
ja võimalike riskide vähendamine peamistel sihtturgudel.
Programmi tegevuse nimetus: Vesiviljeluse arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: on elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori
tagamine.
Tabel 206. Programmi tegevuse vesiviljeluse arendamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Vesiviljelussektori toodang, tonni 801
Allikas: ESA 1400 1600 1700 3500
(2022)
Merevesiviljelussektori toodang, tonni
Allikas: ESA n/a 300 900 1000 2800
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledeks on
finantsinstrumendid (investeerimislaen), vesiviljeluse poliitika kujundamine ja vesiviljeluse
toetuste andmine.
Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside
efektiivsemat kasutust. EMKVFi vahendite vesiviljelusse suunamisega aidatakse kaasa
352
tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise
tõhusamaks ja mitmekesisemaks.
Ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindluse tagamiseks, luuakse
süsteem, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes
paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega luuakse merevesiviljelusega
alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendades
ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.
Soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika
kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö
võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“
missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame
Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-
NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori
ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde.
Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldatakse ligipääsu laenurahale.
Soodustatakse ühistegevust sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks.
Toetatakse tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning
teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu.
Osaletakse EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses
„Kestlik sinimajandus“, kus rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel
teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas.
Programmi tegevuse nimetus: Kalavarude haldamine ja kaitse
Programmi tegevuse eesmärk: Kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja
asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud.
353
Tabel 207. Programmi tegevuse kalavarude haldamine ja kaitse mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kalade rändetakistuste avamine lõheliste
jõgedel (tk) n/a 135 140 145 150
Allikas: ReM
Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1
harrastaja kohta aastas* n/a 400 410 415 420
Allikas: ReM
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahe teenuse osutamise kaudu, milledeks on
kalanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ning kalavarude kaitse ja toetuse andmine.
Poliitika kujundamise ja rakendamisega tagame kalavarude hea seisundi, seejuures
võimaldades nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagada püüdjatele arusaadav reeglistik ning
reeglite üle järelevalve.
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega
piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada
kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud,
selektiivset püüki toetavad meetmed).
Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele
jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele.
Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine.
Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke,
arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus.
2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus
räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks.
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise
võimalusi.
Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama
osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse
infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile.
Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja
populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.
354
3.15.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
Elukeskkond, liikuvus ja merendus on alates 2025. aastast rakenduv uus tulemusvaldkond kuue
programmiga, mille eesmärgiks on, et Eestis on hea elukeskkond ning konkurentsivõimeline ja
kliimakindel majandus, merendus ja transpordiühendused.
Joonis 74. Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 75. Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna mõõdikud
355
Tabel 208. Regionaal -ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Regionaalarengu programm
Elukeskkond, liikuvus ja Transpordi ja liikuvuse Maa ja ruumiloome programm (MKMi
merendus arengukava 2021-2035 ja REMi ühisprogramm)
Ühistranspordi programm
Tulemusvaldkonnas on kokku kuus programmi, millest regionaal- ja
põllumajandusministeerium vastutab regionaalarengu ja ühistranspordi programmide eest
ning seoses 2024. aasta valdkondade vahelise struktuurimuudatustega on maa ja ruumiloome
programmi kaasvastutaja.
3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 209. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmide ja programmi
tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Elukeskkond, liikuvus ja merendus 0 0 -342 375 -342 375 100%
Ühistranspordi programm 0 0 -138 919 -138 919 100%
Ühistransporditeenuse arendamine ja
0 0 -138 919 -138 919 100%
soodustamine
Regionaalarengu programm 0 0 -182 968 -182 968 100%
Regionaal- ja maaelu poliitika
0 0 -152 345 -152 345 100%
kujundamine ja rakendamine
Kohalike omavalitsuste poliitika ja
0 0 -30 623 -30 623 100%
finantseerimine
Maa ja ruumiloome programm 0 0 -20 488 -20 488 100%
Põllumajandusmaa ja maaparanduse
0 0 -20 488 -20 488 100%
poliitika kujundamine
3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus
programmid ja programmi tegevused
Ühistranspordi programm
Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne
ühistranspordisüsteem.
356
Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet
(TRAM)
Programmi tegevuse nimetus: Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada inimeste kulutõhus ja nutikas ühistranspordi
korraldamine tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise
mugavamaks ning kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise,
digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on
eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil tagamaks parem
koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava
pendelrände osakaalu.
Tabel 210. Programmi tegevuse ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta
n/a 1,43 1,44 1,44 1,45
Allikas: KLIM, Elron
Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta
n/a 0,55 0,56 0,57 0,59
Allikas: TA
Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha
kohta (reisijad reisi istekoha kohta) n/a 43,00 44,00 45,00 46,00
Allikas: TA
Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta (reisijad
reisi kohta) n/a 98,69 99,00 99,90 100,00
Allikas: TA
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse raames toimub liinivõrkude kujundamine lähtuvalt inimeste
liikumisvajadustest (sh võetakse arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi, näiteks töö ja
hariduse kättesaadavus, tulenevalt näiteks vanusest või muudest tunnustest). Arendatakse
taktipõhist ja maakonnaliinidega koordineeritud reisirongiliiklust, ühistranspordisõlmi ja
ühistranspordi kättesaadavust jalgsi, jalgratta, auto jt liikumisviisidega. Lisaks arendatakse
piletimüügisüsteemi ning erinevate liikuvusteenuste lõimimist ja sõlmitakse lepinguid
vedajatega regionaalse ühistransporditeenuse osutamiseks vastavalt teenustaseme normidele.
Ühistranspordi teenuse arendamise osana tõstetakse inimeste teadlikkust ja kujundatakse
ühistranspordi mainet. Tegevus hõlmab muu hulgas ka piirkondlike ja suuremate asutuste
liikuvuskavade koostamist, ühtse ühistranspordi korralduseks Tallinna, Harjumaa ja Põhja-
Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamist ning erinevate liikuvusega seotud
pilootprojektide elluviimist. Ühistranspordi liinivedusid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-,
rongitransport) toetatakse 2025. aastal ca 119 mln euroga.
357
2025. a eraldati ühistranspordi valdkonnale täiendavalt 2 mln eurot Tartu-Riia rongiühenduse
avaliku liiniveo toetust, 0,2 mln eurot laadimistaristu rajamiseks (CO2 vahendid), mis võimaldab
nii ühiskondliku kui individuaaltranspordi vahendite laadimist ning 6 mln eurot säästva liikuvuse
pilootprojektide elluviimiseks (CO2 vahendid).
Regionaalarengu programm
Programmi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed
avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK).
Regionaalarengu programm hõlmab kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja
regionaalhalduse koordineerimist ning regionaal- ja maaelupoliitika kujundamist ja
rakendamist.
Alates 2025. aastast kajastatakse maakasutuse ja maatoimingute ning ruumilise planeerimisega
seotud teemad maa- ja ruumiloome programmis. Maa- ja ruumiloome valdkonnas toimuvad
ümberkorraldused, mis muudavad valdkonna poliitikate planeerimise ja rakendamise
terviklikuks.
Programmi tegevuse nimetus: Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -
keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt.
Tabel 211. Programmi tegevuse regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Maakondade SKP kasv (15/15) n/a
Allikas: Statistikaamet 15 15 15 15
Keskmiste sissetulekute kasv kõigis
maakondades (suurem kui THI muutus) (15/15), n/a
15/15 15/15 15/15 15/15
%
Allikas: Statistikaamet; RM majandusprognoos
Maapiirkonna SKP elaniku kohta n/a
Allikas: Eurostat 21000 21200 21300 21500
Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40
n/a
osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus 27,76% 27,76% 27,76% 27,76%
Allikas: Statistikaamet
358
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kuue teenuse osutamise kaudu, milledest
suurimate eelarveliste mahtudega on piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse
toetamine, maaelu toetuse andmine ja piiriülese koostöö toetamine teenused.
Kujundatakse piirkondliku arengu toetamise vajadused ja põhimõtted ja töötatakse välja
regionaalarengu toetusmeetmed.
Koordineeritakse valdkonnapoliitikate sekkumisi ja nõustatakse nende mõju tugevdamiseks
regionaalse arengu tasakaalustamiseks.
Ühildatakse regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti
tegevuskavadega) elluviimise seire pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja
muutuste edenemise seirega.
Juhendatakse Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja
vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajaid ja nõustatakse toetuste
regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel, sekkumiste
uuendamisel kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul.
2024. aastal käivitusid EL ja Eesti tasandil ettevalmistused 2028+ struktuuritoetuste perioodi
rakendamiseks.
Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmete rakendusmehhanism kehtib 2027. aastani,
hiljemalt 2027. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide
eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest
regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks neljaaastaseks perioodiks.
Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja
elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses
on 2027. I kvartal.
Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade
arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse
soodustamiseks ning teabe jagamiseks.
Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi
arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellu kutsumine riigi ja KOVide
ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2025. aastal algavad ruumiloome elukaart käsitlevad
koolitused KOV planeerimisspetsialistidele, samuti on maakonna arengustrateegiate
uuendamise vajadust silmas pidades kavas arengu kavandamise töötoad. Kavas on käivitada
KOV koostöömudelite arendamiseks rakkerühm ministeeriumite, ELVLi, omavalitsuste ja nende
ühisorganisatsioonide, valdkonna huvirühmade ning ekspertide osalusel.
Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate
arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine.
359
Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide ning strateegiadokumentide eelnõude
regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning
koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks.
Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaalarengu valdkonna EL-i ja OECD
töörühmade tegevuses.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 piirkondliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025-2026).
Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamiseks planeeritakse ja
rakendatakse erinevaid toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna
arendamiseks. Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu
struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF), Moderniseerimisfondist,
EAFRD-st, õiglase ülemineku fondist, RePowerEUst ja riigieelarvest.
Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis. Maapiirkonnas
perioodiliste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti
elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi
perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete
kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või
kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid.
Postiseaduse muutmine, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus
kõikjal Eestis.
2025. aastal toimub 28. Ülemaailmse Postiliidu kongress Dubais.
Programmi tegevuse nimetus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt
kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus.
360
Tabel 212. Programmi tegevuse kohalike omavalitsuste poliitika kujundamine ja finantseerimine
mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
KOV teenustega rahulolu piirkondlikud
erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10%
kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de n/a 25,00 25,00 25,00 25,00
vahe
Allikas: minuomavalitsus.ee
Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt
90% KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9
n/a 35,00% 40,00% 40,00% 40,00%
skaalas), %
Allikas: minuomavalitsus.ee
Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste
(sh toetusfond) osakaal KOVide põhitegevuse
n/a 23,00% 18,00% 18,00% 18,00%
tuludest, %
Allikas: ReM
Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja
tasandusfondi saavate KOVide põhitulu
(tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus n/a 1,26 1,25 1,24 1,23
kordades
Allikas: ReM
Finantsraskustes KOVide arv
n/a 0 0 0 0
Allikas: ReM
Kohalike omavalitsuste tulude osakaal
valitsussektori kuludest, % n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: ReM
Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud
erinevused: 10% kõrgeima ja 10% madalaima
n/a n/a n/a n/a n/a
hinnanguga KOVide vahe
Allikas: minuomavalitsus.ee
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahe teenuse osutamise kaudu, millest
suurema eelarvelise mahuga on kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika
kujundamine teenus.
Toetatakse detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
Soodustatakse ja toetatakse KOViga koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid
jms), sh suurendatakse Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.
Kujundatakse kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate
koordinatsioonimehhanisme regionaalsel tasandil.
361
Tagatakse regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring 22)
minuomavalitsus.ee veebilehel. Arendatakse rakendust edasi, muutes selle igapäevaseks
tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud
poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega.
Koordineeritakse ministeeriumite vahelise KOVi inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja
tegevuskava elluviimist.
Uuendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja koostatakse KOV
tulevikustsenaariumid aastaks 2035.
Viiakse ellu regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis
kokkulepitud tegevused.
Toetatakse KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu.
Viiakse läbi kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ümberkorraldus, millega suurendatakse
pensionidelt laekuvat tulumaksu osa ja vähendatakse muudelt tuludelt (nt palgatulu) laekuvat
osa, Sellega suunatakse osa tulukamate KOVide tulumaksuraha vähem tulukatele.
Suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhusust ja
kvaliteeti, andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades
vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu ning suurendades maksuautonoomiat maade
hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu
protsendi määramise õiguse kaudu.
Lepitakse kokku võimalused kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmiseks
ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu
järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega.
Arendatakse edasi omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks
tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole.
Seiratakse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnatakse finantssuutlikkust
omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Maa ja ruumiloome programm
Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja
ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja
Ruumiamet (MaRu), Regionaal- ja põllumajandusministeerium.
22
Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed
selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks.
362
Maa ja ruumiloome programm on uus programm, kuhu on koondatud tegevused, mis olid
varasemalt põllumajandus, toit ja maaelu programmis (maaparandus ja osaliselt maakasutus)
ning regionaalarengu programmis (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning
maakasutus ja maatoimingud).
Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusmaa kasutamise ja maaparanduspoliitika
valdkonna eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik
kasutamine maaparandussüsteemide toimimise sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude
korrashoiu kaudu. Metsatoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult
majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Põllumajandusmaa kasutuse
eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pika-ajaline põllumajanduslik
tootmisvõimekus.
Tabel 213. Programmi tegevuse põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine
mõõdik
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Maaparandussüsteemide pind1 (ha) 1 397 1 400 1 400 1 390
1 392 143
Allikas: MARU 300 000 000 000
Toetuse abil säästvalt majandatud
erametsamaade osakaal kogu
5,64% 5,64% 5,64% 5,64% 5,64%
erametsamaast2
Allikas: PRIA
Maaparandussüsteemidega
põllumajandusmaa osatähtsus
62% 62% 62% 62% 62%
toetusalusest põllumajandusmaast
Allikas: METK
1Maaparandussüsteemide pind väheneb, sest taastatakse soid ja märgasid metsi, suurendatakse kaitstavate alade pinda, samuti metsastamise
sh istandikud ja maaparandussüsteemide amortiseerumise tõttu.
2Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse pind, mille kohta tehtud on
toetuse otsused tehtud 2024. aastal.
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse viie teenuse osutamise, milledest suurimate
eelarveliste mahtudega on metsanduse toetuse andmise ja maaparanduse toetuste andmine
teenused.
363
Toimub maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordineerimine, sealhulgas
maaparandusseaduse muutmine ja maaparandusüssteemi projekteerimisnormides keskkonda
käsitleva osa täpsustamine.
ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi poolt
korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks.
Korraldatakse uuring, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule
ja kaitsealadele.
Töötatakse välja maaparandusseire metoodika ja alustatakse seirega kliimamuutuste mõju
tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil
ning kuivendatud maatulundusmaa, sealhulgas metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju
tuvastamiseks.
Antakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetusi.
Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse
perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade
kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust.
Töötatakse välja õigusakt, mille rakendamisega toetatakse üldplaneeringutega määratud
väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimist ja millega tagatakse
väärtuslike põllumajandusmaade tõhus kaitse.
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide
planeeringute koostamisel ja elluviimisel.
Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise
menetlustes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel
lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu
loodusressurss.
Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused,
millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud
põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht
jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule.
364
3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 76. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala suuremad kulud ja osakaal
kogukuludest, %
Muu kokku
9%
Saadud toetused Keskkonnatasud
22% 46%
Intressi- ja omanikutulud
23%
Tabel 214. Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8%
Tööjõukulud -57 979 -63 493 -52 795 10 698 -17%
Majandamiskulud -24 782 -29 672 -26 434 3 238 -11%
Muud tegevuskulud -1 007 -10 -12 -2 16%
Sotsiaaltoetused -2 -22 0 22 -100%
Investeeringutoetused -19 950 -147 982 -239 730 -91 748 62%
Muud toetused -448 316 -479 260 -462 898 16 362 -3%
Põhivara amortisatsioon -5 530 -5 195 -6 651 -1 456 28%
Käibemaks -3 822 -6 729 -4 953 1 776 -26%
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kärbib toetusi ja tegevuskulusid
summas 10,7 mln eurot, sellest 9,3 mln toetusi ja 1,4 mln eurot tegevuskulud. Kärbe puudutab
kõiki programme ja kõiki valitsemisala asutusi. Toetuste kärbe puudutab nii regionaal- kui
põllumajanduse valdkonna toetusi.
Tööjõu- ja majanduskulude osas toimub peamine vähenemine Maa-ameti ja maapoliitika
valdkonna liikumisest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.
Täiendavalt kärbitakse üleriigilise kärpeülesande raames ka tegevuskulusid. Need jäävad
samasse suurusjärku 2024. aastal tehtud ühekordsete kärbetega. Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste pingutus kärpimisel 2024. aastal kajastub
püsivalt tegevuste efektiivsemaks tegemisel, mis võimaldab järgnevaid kärpeid hõlpsamini
taluda ning suuri järgnevaid ümberkorraldusi vaja ei ole. Kärbete puhul vaadati peamiselt üle
kinnisvara- ja sõidukite kulud, samuti tegelesid mitmed asutused tugifunktsioonide
koondamisega.
365
Toetuste poolelt on käivitumas uue EL-i rahastusperioodi toetusmeetmed ning nende kasv
jätab varju kokkutõmbed riigisiseste toetuste osas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala eelarvest on ligi 89% toetused ning seetõttu langeb riigi kärpeülesande puhul ka
domineeriv osa toetustele. Kokkuhoiukohti otsitakse muuhulgas ühistranspordi korralduselt, sh
vaadatakse üle riigipoolse toetuse ja sõitjate omaosaluse osakaalud. Regionaalsete toetuste
kärpimisel on fookuses sisult sarnaste toetusprogrammide ühendamine ning toetusmeetmete
täpsem eesmärgistamine. Samuti otsitakse võimalusi rahastada toetusi välisrahastusest
(näiteks Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondist). Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hoidutakse kärbetest meetmetes, mis panustavad
haridusse ja järelkasvu, samuti sektori seisukohalt kriitilistes valdkondades nagu näiteks
veterinaaria.
3.15.4 Investeeringud
Enim investeeritakse IT-arendustesse ning katsetehnikasse ja laboriseadmetesse, et tagada
teadus-arendustegevuse järjepidevus ning järelevalve kvaliteet.
Joonis 77. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal
koguinvesteeringutest, %
Muu kokku
9%
Saadud toetused Keskkonnatasud
22% 46%
Intressi- ja omanikutulud
23%
366
Tabel 215. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala investeeringute dünaamika,
tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Investeeringud kokku -12 778 -6 134 -5 680 454 -7%
IT investeeringud -3 976 -3 015 -4 460 -1 445 48%
Transpordivahendid 0 -35 -35 0 0%
Masinad ja seadmed -1 572 -2 446 -200 2 246 -92%
Muud investeeringud -4 750 0 0 0 0%
Kinnisvara -766 -70 -70 0 0%
Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0%
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -661 0 0 0 0%
Vihmavarihoone -104 0 0 0 0%
Käibemaks -1 715 -568 -915 -347 61%
Investeeringutes on suurimad muudatused seotud masinate ja seadmete investeeringute
vähenemise ning IT investeeringute kasvuga. Masinate ja seadmete investeeringud on seotud
Maa-ametiga, mille üleminekul MKM-i valitsemisalasse viiakse üle ka investeeringuvahendid. IT
investeeringute kasv 2025. aastal on seotud mitmete investeeringute nihkumisega nimetatud
aastasse. Sellega seonduvalt on eelarve muutmise käigus tõstetud edasi ka eelarvelisi
vahendeid.
3.15.5 Finantseerimistehingud
Tabel 216. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat
eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Finantseerimistehingud kokku 20 966 28 740 6 000 -22 740 -79%
Laenunõuded 1 090 3 900 0 -3 900 -100%
Osalused avaliku sektori ja
0 24 840 0 -24 840 -100%
sidusüksustes
Finantseerimistegevuseks antud
18 726 0 6 000 6 000 100%
sihtfinantseerimine
Muud finantseerimistehingud 1 150 0 0 0 0%
Maa-ameti liikumine MKM-i valitsemisalasse mõjutab ka finantseerimistehinguid. Ülejäänud
muudatused on seotud Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevusega ning muudatuste ja
tagasimaksetega antud laenude ning finantseerimisinstrumentide osas.
367
3.16 Siseministeeriumi valitsemisala
2025. aastal keskendub Siseministeeriumi valitsemisala siseturvalisuse valdkonna järelkasvule,
piirikaitse tugevdamisele, hübriidohtudega võitlemisele ning elanikkonnakaitsele.
368
Siseministeeriumi valitsemisala moodustavad Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet,
Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia. Lisaks kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse veel
sõltumatu kodanikuühiskonna toetus-, arendus- ja tugikeskus SA Kodanikuühiskonna
369
Sihtkapital (KÜKS). Siseministeerium koos valitsemisalaga on Eesti suurim avaliku sektori
organisatsioon – kokku umbes 8000 töötajat.
Ministeeriumi valitsemisala asutused tagavad avalikku korda ja sisejulgeolekut, vastutavad
kriisireguleerimise ja päästetööde eest, korraldavad piirivalvet ja haldavad piiriületamist,
korraldavad kodakondsuse, rände ja identiteedihalduse küsimusi, korraldavad
rahvastikuhaldust, isikunimede ja perekonnaseisu küsimusi, toetavad kodanikuühiskonna
arengut, sh siseturvalisuse vabatahtlikke ja usuühendusi.
3.16.1 Tulud
Valitsemisala suurimad tuluallikad on saadud toetused, riigilõivud ning tulu trahvidelt ja muudelt
varalistelt karistustelt.
Joonis 78. Siseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 217. Siseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Tulud kokku 60 425 88 309 87 759 -550 -1%
Saadud toetused 20 249 44 490 30 541 -13 949 -31%
Riigilõivud 14 354 16 428 14 532 -1 895 -12%
Tulud majandustegevusest 5 342 3 712 2 987 -725 -20%
Tulud põhivara ja varude müügist 14 3 963 3 962 -1 0%
Trahvid ja muud varalised
18 662 19 015 34 835 15 820 83%
karistused
Muud tulud 1 804 702 902 200 29%
Saadud toetused
Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi. Toetuste maht on muutunud seoses
välisvahenditest saadavate toetuste vähenemisega. 2025. aasta eelarvesse on olulisemate
välisvahenditena planeeritud 2021-2027 perioodi Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika
370
fondidest saadavad tulud 23,89 mln eurot, sh Sisejulgeolekufond (ISF) 5,42 mln eurot,
Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond (AMIF) 3,38 mln eurot ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu (BMVI) 15,09 mln eurot, ühtekuuluvusfondist saadavad tulud 3,16 mln eurot ning
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt FRONTEX saadavad tulud 1,60 mln eurot. Välistoetustest
planeeritud soetused ja tegevused on kirjeldatud programmi tegevuste peatükkides.
Riigilõivud
Lõivude all kajastatakse toimingute eest laekunud tulu. Suurem osa riigilõivust laekub isikut
tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL
kodaniku seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivude prognoosi aluseks
on aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning 1. juuniks 2024 jõustunud
muudatused õigusaktides.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt
laekuv tulu ja konfiskeeritud vara müügist laekuv tulu.
Tulu põhivarade müügist
Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist. 2025. aastal
on plaanis müüa paar valitsemisala kasutuses olevat kinnisvaraobjekti.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel
saadavaid trahvitulusid (nt liiklusjärelevalve). Tulude kasv on seotud 2025. aastast jõustuvate
uute trahvimääradega.
Muud tulud
Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid
tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid.
3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates
2025. aastal keskendub Siseministeeriumi valitsemisala siseturvalisuse valdkonna järelkasvule,
piirikaitse tugevdamisele, hübriidohtudega võitlemisele ning elanikkonnakaitsele. Jätkatakse
idapiiri väljaehitamisega, kriisireservi loomisega, alustatakse droonimüüri investeeringutega,
uuendatakse ja täiendatakse Politsei- ja Piirivalveameti relvastust, jätkuvad kriisikoolitused
elanikele ja kohalikele omavalitsustele, kaasajastatakse taktikalise väljaõppe taristut.
371
3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises
ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe
turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele,
varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Joonis 79. Siseturvalisus tulemusvaldkond ja selle maht
372
Joonis 80. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 218. Siseministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Siseturvalisuse
Siseturvalisus Siseturvalisus
arengukava 2020-2030
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel
www.siseministeerium.ee/stak2030 või www.siseministeerium.ee/sidest.
Alates 2025. aastast viidi Siseturvalisuse tulemusvaldkond viiele programmile (senise ühe
asemel), et olla vastavuses põhimõttega, kus arengukava alapeatükk vastab programmile. Selle
tulemusena koondati programmi tegevused siseturvalisuse tulemusvaldkonnas järgmiselt:
Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm, Kiire ja asjatundliku abi programm,
Kindla sisejulgeoleku programm, Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja
identiteedihalduspoliitika programm, Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm.
Eelnevast lähtudes korrastati programmi tegevusi. Kokku tõsteti programmi tegevused
Turvalise keskkonna kujundamine ja Tegevus- ja relvalubade väljaandmine. Uus nimetus:
Turvalise keskkonna kujundamine. Samuti liideti Põhiseadusliku korra tagamine ning
Objektivalve ja isikukaitse. Uus nimetus: Põhiseadusliku korra tagamine.
373
2025. aastal jätkub varasemast oluliselt suuremas mahus elanikkonnakaitsesse ja kriisideks
valmisolekusse panustamine. Vabariigi Valitsuse reservidesse on Siseministeeriumi
riigikaitselisteks ülesanneteks planeeritud aastateks 2025-2027 üle 100 mln euro. See annab
võimaluse uuendada ja täiendada Politsei- ja Piirivalveameti relvastust ning rajada
eriettevalmistuseks vajalik taristu. Kiireneb Politsei- ja Piirivalveameti kriisireservi loomine,
viiakse läbi mitmeid vajalikke õppusi. Soetatakse varasemas suuremas mahus droonituvastuse
ja -tõrjeseadmeid. Elanikkonnakaitse valdkonnas jätkatakse elanike ja kohalike omavalitsuste
koolitamist. Sisekaitseakadeemia päästekolledžisse luuakse kriisireguleerimise ja
elanikkonnakaitse õppetool. Suurendatakse Päästeameti päästetööde varusid. Täiendavate
eelarvevahendite teol viiakse lõpuni idapiiri väljaehitamine ning tagatakse piiriinfosüsteemide
arendamine ja ülalhoid.
Seoses Vene Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale jätkuvad tegevused Ukraina sõjapõgenike
vastuvõtmiseks ja abistamiseks. Sõja tõttu oleme suurendanud tegevuste mahtu Eesti
sisejulgeoleku tagamiseks.
3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 219. Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Siseturvalisus -512 029 -489 189 -508 844 -19 655 4%
Ennetava ja turvalise elukeskkonna
-42 319 -36 441 -39 137 -2 696 7%
kujundamise programm
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude
-15 028 -13 626 -8 489 5 137 -38%
ennetamine
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -7 779 -4 264 -8 352 -4 088 96%
Turvalise keskkonna kujundamine -19 512 -18 551 -22 296 -3 745 20%
Kiire ja asjatundliku abi programm -226 641 -234 785 -229 518 5 267 -2%
Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi
-11 859 -11 676 -8 705 2 971 -25%
väljasaatmine
Avaliku korra tagamine -75 787 -75 798 -77 044 -1 246 2%
Demineerimine -5 537 -4 560 -6 027 -1 468 32%
Päästmine maismaal ja siseveekogudel -83 256 -85 473 -82 668 2 805 -3%
Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -14 669 -15 845 -16 604 -759 5%
Süüteomenetlus -35 534 -41 433 -38 469 2 963 -7%
Kindla sisejulgeoleku programm -179 503 -153 465 -171 920 -18 455 12%
Põhiseadusliku korra tagamine -72 775 -53 487 -57 525 -4 038 8%
Raske ja organiseeritud kuritegevuse
-39 997 -41 292 -42 743 -1 451 4%
vastane võitlus
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja
-11 476 -4 169 -10 741 -6 571 158%
nende lahendamine
374
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Piirihaldus -55 255 -54 517 -60 912 -6 394 12%
Eesti arengut toetava kodakondsus- rände-
-40 340 -37 428 -37 163 265 -1%
ja identiteedihalduspoliitika programm
Rände- ja kodakondsuspoliitika
-11 854 -10 521 -10 839 -318 3%
kujundamine ning elluviimine
Migratsioonijärelevalve -8 712 -7 285 -7 691 -406 6%
Isikute tõsikindel tuvastamine ja
-19 774 -19 622 -18 632 990 -5%
dokumentide väljaandmine
Targa ja innovaatilise siseturvalisuse
-23 226 -27 069 -31 107 -4 038 15%
programm
Tasemeõpe ja täienduskoolitus
-18 116 -22 641 -26 287 -3 646 16%
Sisekaitseakadeemias
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
-2 747 -2 431 -2 992 -561 23%
innovatsioonitegevus
IKT-teenuste pakkumine SIMi
-2 363 -1 998 -1 828 169 -8%
valitsemisalast väljapoole
3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja
programmi tegevused
Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm
Programmi eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus
elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt
reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus,
kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna
turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Siseministeerium
Programmi tegevuse nimetus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja
erasektori koostöös on elukeskkond turvalisem ning tulemusliku ennetustöö abil on
riskikäitumine, õnnetused, süüteod ja varakahjud vähenenud, inimesed on teadlikumad ning
oskavad ohte ennetada ja neile reageerida.
375
Tabel 220. Programmi tegevuse õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Tuleohutusalase teadlikkuse indeks, (suund:
60
suurem parem) 71 n/a 71 n/a
(2022)
Allikas: Päästeamet
Veeohutuse alase teadlikkuse indeks,
(suund: suurem parem) 72 n/a n/a 80 n/a
Allikas: Päästeamet
Tules hukkunute arv, (suund: väiksem
parem) 35 12 12 12 12
Allikas: Päästeamet
Veeõnnetustes hukkunute arv, (suund:
väiksem parem) 37 20 20 20 20
Allikas: Päästeamet
Lapskannatanutega registreeritud
seksuaalkuriteod (avastamine), (suund:
637 505 705 705 705
suurem parem)
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal
registreeritud lähisuhtevägivalla
19% 14% 12% 11% 10%
kuritegudes, (suund: väiksem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Naabrivalvega liitunud piirkondade arv,
(suund: suurem parem) 580 700 700 700 700
Allikas: Eesti Naabrivalve
Tulekahjude varakahju, (suund: väiksem
parem) 17505596 11000000 11000000 11000000 11000000
Allikas: Päästeamet
Inimeste osakaal, kes on viimase aasta
jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma
78%
vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja 75% 75% 75% 75%
(2022)
õnnetuste eest, (suund: suurem parem)
Allikas: Siseministeerium
Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed
peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja 90%
kodukoha turvalisuse tagamisel, (suund: (2022) 93% 93% 93% 93%
suurem parem)
Allikas: Siseministeerium
Kohalike omavalitsuste osakaal, kelle
51%
arengukavas on turvalisus eesmärgistatud 76% 82% 89% 90%
(2022)
Allikas: Siseministeerium
376
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad
(katsetega), (suund: väiksem parem) 6 5 5 5 5
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Eesti päästepiirkonnas registreeritud
ohuolukordade arv, (suund: väiksem parem) 194 180 180 180 180
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks
osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna
tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus,
tuleohutuse kontrolli teenus, ekspositsioonide teenus, ennetuse teenus, vägivalla vähendamise
poliitika kujundamine, ennetuspoliitika kujundamine, õnnetuste vähendamise poliitika
kujundamine.
Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust
ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi
kujundamisele, juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid
kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.
Kohaliku omavalitsuse turvalisuse eestvedaja rolli tugevdamiseks pakub Siseministeerium
järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk
on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks.
Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja
elu säästva käitumise kujundamisega.
Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks suurendatakse inimeste teadmisi
merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti
suurendatakse oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa.
Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase
märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste
parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam
tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse
väärkohtlemise ennetamisega.
Terviklikumaks ja igaühe panusel põhinevaks ennetustööks on planeeritud kokku on 8,49 mln
eurot. Sellest elanikkonna teadlikkuse tõstmisele planeeritud kulud on 4,17 mln eurot,
ennetustöö jaoks vajaliku keskkonna loomisele ja erinevate asutuste omavahelise koostöö
koordineerimiseks on planeeritud 1,11 mln eurot ning ohtu sattumise riski ennetamiseks 1,19
377
mln eurot. Ehitiste ja selles toimuva tegevuse ning avalike ürituste tuleohutusnõuetele
vastavuse hindamiseks on planeeritud 1,88 mln eurot. Vägivalla ennetamisele ja selle riski
varajaseks märkamiseks on planeeritud 0,18 mln eurot. Ennetustegevusteks planeeritud kulude
vähenemine 5,14 mln euro võrra tuleneb eelkõige vahendite suunamisest teiste valdkondade
teavitus- ja ennetustegevustele, nt kriisideks valmistumisele.
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamiseks kasutatakse 2025. aastal 0,76 mln euro
ulatuses Euroopa Liidu välisvahendeid. Vahendid on eelkõige planeeritud riskinoortega
tegutsemiseks.
2025. aastaks on planeeritud 0,45 mln euro ulatuses investeeringuid õnnetuste, süütegude ja
varakahjude ennetamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
Programmi tegevuse eesmärk: Vabatahtlike roll kogukonna turvalisuse tagamisel on
suurenenud ning tänu sellele on elanike oskused kogukonna turvalisuse suurendamisel
paranenud. Vabatahtlike kaasajate professionaalsust on tõstetud, vabatahtlikud on hästi
ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja mitmekesised võimalused vabatahtlikele osaleda
siseturvalisuse tagamisel.
378
Tabel 221. Programmi tegevuse siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Vabatahtlike päästjate arv, (suund: suurem
parem) 2628 3100 3300 3600 3900
Allikas: Päästeamet
Abipolitseinike arv, (suund: suurem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 1184 1800 1800 1800 1800
Vabatahtlike merepäästjate arv, (suund: suurem
parem) 693 750 750 750 800
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Häirekeskuse vabatahtlike arv, (suund: suurem
parem) 252 230 250 250 250
Allikas: Häirekeskus
Aktiivsete häirekeskuse vabatahtlike osakaal,
(suund: suurem parem) 42% 46% 48% 48% 48%
Allikas: Häirekeskus
Aktiivsete abipolitseinike osakaal, (suund: suurem
parem) 43% 45% 65% 65% 70%
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Abidemineerijate arv, (suund: suurem parem)
Allikas: Päästeamet 53 100 120 120 120
Naabrivalve usaldusväärsus, (suund: suurem
74%
parem) 78% 78% 79% 79%
(2022)
Allikas: Siseministeerium
Abipolitsei usaldusväärsus, (suund: suurem
73%
parem) 80% 80% 81% 81%
(2022)
Allikas: Siseministeerium
Vabatahtliku pääste usaldusväärsus, (suund:
83%
suurem parem) 90% 90% 90% 90%
(2022)
Allikas: Siseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks
osutatakse järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus nii Päästeametis kui ka Politsei-
ja Piirivalveametis, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse
mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas
senisest laiemalt. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja
mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi
ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele,
asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning
tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond. Vabatahtlike kaasamiseks ja vajaliku
379
keskkonna loomiseks on planeeritud 8,35 mln eurot, sh päästeala vabatahtlike kaasamiseks on
planeeritud 5,02 mln eurot ja politseivaldkonna vabatahtlike kaasamiseks on planeeritud 2,91
mln eurot. 2025. aastal suureneb siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine laiapindsesse
riigikaitsesse ja kriisivalmiduse tagamisse.
2025. aastaks on planeeritud investeeringuid siseturvalisuse vabatahtlike kaasamiseks 0,35 mln
eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Turvalise keskkonna kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ruum ja elukeskkond on turvaline. Rakendatud meetmed
ja reeglid aitavad ennetada riske ja vältida ohte.
Tabel 222. Programmi tegevuse turvalise keskkonna kujundamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel
83%
üritustel osalemist, (suund: suurem parem) 90 % 90% 90% 90%
(2022)
Allikas: Siseministeerium
Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel
oma ümbruskonnas liikumist, (suund: suurem 82 %
82% 82% 82% 82%
parem) (2022)
Allikas: Siseministeerium
Inimeste usaldus turvateenuste vastu, (suund:
suurem parem) 73% n/a 79% 79% 79%
Allikas: Siseministeerium
Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247,
(suund: suurem parem) n/a 50% 50% 50% 50%
Allikas: Häirekeskus
Registreeritud varguste arv, (suund: väiksem
parem) 9700 7000 7000 7000 7000
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
Tegevuste kirjeldus
2025. aastast viidi sisse muudatus programmi tegevuses ja tõsteti kokku seni eraldiseisvad
tegevused Turvalise keskkonna kujundamine ja Tegevus- ja relvalubade väljaandmine. Liitmise
vajalikkus tulenes kahe valdkonna ühiste eesmärkide seadmise otstarbekusest. Mõlema
programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks pakutavad teenused on omavahel tihedalt
seotud ning nende eraldi eesmärgistamine ning seatud eesmärkide jälgimine programmi
tasandil muutis teenuste planeerimise keerukaks.
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus,
Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks
osutatakse järgmisi teenuseid: ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus,
380
tuleohutusteenuste kontrolli teenus, piirkondliku politseitöö teenus, tegevus- ja relvalubade
väljaandmise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus.
Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust
ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi
kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid
kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.
Piirkondliku politseitöö teenusega tagatakse kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide
lahendamisele keskendunud politsei tegevus konkreetses piirkonnas. 2025. aastaks on
piirkondliku politseitöö tegevusi planeeritud 14,18 mln euro väärtuses.
Tegevus- ja relvalubade väljaandmise ning nende üle järelevalve teostamise kõrval tegeletakse
ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve protsesside uuendamisega
lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.
Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja uus relvaregister, mis lõplikul valmimisel toetab
järelevalve pädevuste jagamist, tõhustab järelevalvet ja infovahetust. 2025. aastal on tegevus-
ja relvalubade väljaandmiseks ning tõhusaks järelevalveks planeeritud 2,45 mln eurot.
Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et
tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel.
Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldust, mis võimaldab vara valve, kaitse
ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida
vajalikke teenuseid). Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 1,05 mln eurot.
2025. aastast panustab abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus samuti turvalise
keskkonna kujundamise programmi tegevuste eesmärkide saavutamisesse. Muudatus on
asjakohane, kuna on jõutud järeldusele, et abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine on
üks oluline osa ennetusest. Riigiinfo teenuse peamine eesmärk on anda inimestele infot ja nõu
olukordades, mille puhul elu, tervis ja vara ei ole otseselt ohus, kuid edastatakse inimestele
ohutusinfot ning käitumisjuhiseid, et õnnetusi ära hoida. Jagatav ja kogutav info aitab ära hoida
võimalike ohtlike sündmuste tekkimist ehk kaasab elanikke ohutuma elukeskkonna loomisese.
2025. aastal on abi- ja infoteadete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks planeeritud 2,50 mln eurot.
Turvalise keskkonna kujundamise programmi tegevuse eelarve suureneb 2025. aastal 3,75 mln
euro võrra, programmi tegevuse kogumaht on seega 2025. aastal 22,30 mln eurot. Eelarve
mahu suurenemine tuleneb eelkõige teenuste ümbertõstmistest programmi tegevuste vahel.
2025. aastaks on planeeritud 0,76 mln euro ulatuses investeeringuid turvalise keskkonna
kujundamiseks.
Programmi nimetus: Kiire ja asjatundliku abi programm
Programmi eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu
sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ning asjatundlik. Suurendatud on võimekust
paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju.
Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik
õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Siseministeerium
381
Programmi tegevuse nimetus: Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine
Programmi tegevuse eesmärk: Kogu ööpäeva jooksul on tagatud ligipääs kiirele abile erinevates
kanalites, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel
ajal välja.
Tabel 223. Programmi tegevuse hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides,
millele on vastatud 10 sekundi jooksul, (suund:
92% 92% 92% 92% 92%
suurem parem)
Allikas: Häirekeskus
Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele,
menetlemise kiirus (minutites) , (suund: väiksem 2 min
2 min 2 min 2 min 2 min
parem) 18 sek
Allikas: Häirekeskus
Alternatiivsete kanalite kasutamise osakaal
n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Häirekeskus
Abivajadustega kõnede osakaal vastatud 112
kõnedest, (suund: suurem parem) 59% 65% 70% 70% 70%
Allikas: Häirekeskus
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus
ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi
teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, hädaabiteadete menetlemise
poliitika kujundamine.
Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks
hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate
endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabiteadete teenuse kanalite teadlikkuse
suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite
jätkusuutlikkus, arvestades tehnoloogia arengut ja inimeste kommunikatsiooniharjumusi.
Parandatakse inimeste teadlikkust ohuolukorras käitumiseks ning abi küsimiseks õige kanali
valiku tegemiseks. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS).
Hädaabiteadete vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja arendamiseks on planeeritud 8,70 mln eurot.
2025. aastal väheneb programmi tegevuse eelarve 2,97 mln euro võrra, mis tuleneb teenuste
ümberkorraldamisest - abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus ning kriisiinfo
teenus panustavad teistesse programmi tegevustesse.
2025. aastaks on planeeritud 0,38 mln euro ulatuses investeeringuid hädaabiteadete
vastuvõtmiseks ja abi väljasaatmiseks.
382
Programmi tegevuse nimetus: Avaliku korra tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Avaliku korra hoidmine on kõigi ülesanne. Korrarikkumistele
reageerib kõige mõistlikum ressurss. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele
reageerimine on kiire ning aitab ära hoida raskeid tagajärgi.
Tabel 224. Programmi tegevuse avaliku korra tagamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Politseipatrullide keskmine
väljapanek, (suund: suurem parem) 68 86 86 86 86
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tihe-/hajaasustusega alal elu ja
82% 10,5 99% 99% 99% 99%
tervist ohustavale sündmusele
min / 74% 10min/95% 10min/95% 10min/95% 10min/95%
piirajaga reageerimiste osakaal
19,5 min 19min 19min 19min 19min
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Atesteeritud patrullpolitseinike
osakaal (võrreldes patrullpolitseinike
n/a 25% 50% 75% 90%
arvuga)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Abipolitseinike poolt
patrulltegevuses osaletud aeg,
n/a 87000 87000 87000 87000
(suund: suurem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
KOV-ide arv, kus on ametisse
nimetatud korrakaitseametnik,
5 5 7 9 11
(suund: suurem parem)
Allikas: Siseministeerium
KOV-ides ametis olevate
korrakaitseametnike arv, (suund:
n/a 43 55 65 75
suurem parem)
Allikas: Siseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse
järgmisi teenuseid: liiklusjärelevalve teenus, patrulltöö teenus, isikute kinnipidamise teenus,
isikute otsimise teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus ja korrakaitsepoliitika
kujundamine.
Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike
omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi
(koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute
lühiajalist kinnipidamist.
383
Avaliku korra tagamiseks on planeeritud kokku 77,04 mln eurot, sh avalikku korda ähvardava
ohu ennetamise ja tõrjumise kulud on 57,78 mln eurot, kinnipidamisasutustes isikute ohutuse
tagamise kulud 10,19 mln eurot, liiklejate riskikäitumise ennetamise ja vähendamise kulud on
6,73 mln eurot ning tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimise ja teadmata kadunud isikute
asukoha tuvastamise kulud on 2,06 mln eurot.
Avaliku korra tagamiseks kasutatakse 2025. aastal erinevaid Euroopa Liidu rahastusmeetmeid
kokku summas 0,72 mln eurot, sh professionaalse lähimaa seirevõimekuse arendamiseks 0,11
mln eurot, rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutavateks tugiteenusteks 0,14 mln eurot,
tagasisaadetavatele mõeldud tugiteenusteks 0,14 mln eurot
2025. aastaks on planeeritud 4,16 mln euro ulatuses investeeringuid avaliku korra tagamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Demineerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral
aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on
nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.
Tabel 225. Programmi tegevuse demineerimine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud
demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul 86,8% 100% 100% 100% 100%
Allikas: Päästeamet
Plaaniliste demineerimistööde käigus kontrollitud Kasvab
maa-ala, (suund: suurem parem) n/a 0 iga 0 0
Allikas: Päästeamet aasta
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: lahingumoona
ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse
demineerimistöö teenus.
Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid
ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele.
Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas. Pommi- ja plahvatusohu
korral tagatakse mandril demineerijate kohalejõudmine 90 minuti jooksul. Lahingumoonast ja
plahvatusohtlikest esemetest tuleneva ohu tuvastamiseks ning kõrvaldamiseks on planeeritud
kokku 6,03 mln eurot, sh demineerimistöödeks siseveekogudes 0,75 mln eurot,
pommiähvarduse, -kahtluse ja -tehnilise kontrolli teostamiseks operatsioonidel ja VIP visiitidel
plahvatusohu väljaselgitamiseks ning plahvatusjärgseks tööks 2,72 mln eurot ning
384
lahingumoonast tuleneva ohu tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks 2,56 mln eurot. 2025. aastal
suureneb eelarve maht 1,47 mln euro võrra, mis on eelkõige seotud kriisideks valmistumisega.
2025. aastaks on planeeritud 0,42 mln euro ulatuse investeeringuid demineerimise valdkonnas.
Programmi tegevuse nimetus: Päästmine maismaal ja siseveekogudel
Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab
vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju, esmajärjekorras reageeritakse sündmustele,
kus on ohus inimeste elu või tervis.
Tabel 226. Programmi tegevuse päästmine maismaal ja siseveekogudel mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine
kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele
9.56 10 10 10 10
(minutites), (suund: väiksem parem)
Allikas: Päästeamet
Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud 15 min
jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike
päästemeeskondade poolt abi osutamine, (suund: 92.4% 92% 92% 92% 92%
suurem parem)
Allikas: Päästeamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet ja
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid:
päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, vahtkustutustöö teenus,
keemiapääste teenus, naftareostuskorje teenus, veepääste teenus, varingupääste teenus,
nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus, päästepoliitika kujundamine.
Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus
päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. Tagatakse, et
elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste sündmusele
on vähem kui 10 minutit ja vähemalt 92% Eesti elanikele on tagatud 15 minuti jooksul
kutseliste- või vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine. 2025. aastal jätkatakse
mitme arendusülesandega, näiteks: päästetöö suutlikkuse suurendamine (kliimamuutustega
seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja
metsatulekahjusid kustutada; ühisvalveteenistuse võimaluste laiendamine jne.
Kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks maismaal ning siseveekogudel on planeeritud kokku
82,67 mln eurot, sh kiireks ja oskuslikuks reageerimiseks päästesündmusele, kus on ohus elu,
vara või keskkond 64,47 mln eurot. Programmi tegevuse eelarvemaht väheneb 2025. aastal
385
2,81 mln euro võrra seoses eelnevate aastate tegelike tulemuste põhjal tegevusmahtude
ümberplaneerimisega erinevate teenuste.
2025. aastal kasutatakse selle programmi tegevuse eesmärkide elluviimiseks erinevaid Euroopa
Liidu rahastusmeetmeid kokku summas 0,10 mln euro, millest enamus on planeeritud Euroopa
elanikkonnakaitse mehhanismi demineerimismooduli loomiseks.
2025. aastaks on planeeritud 5,13 mln euro ulatuses investeeringuid päästmisvõimekuse
tagamiseks maismaal ja siseveekogudel.
Programmi tegevuse nimetus: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti päästepiirkonnas hätta sattunud inimene saab riigi otsingu-
ja päästeteenistuselt kiiresti asjakohast abi ning päästetakse.
Tabel 227. Programmi tegevuse abi osutamine Eesti päästepiirkonnas mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi
alarmeerimise aeg lennu- või merepääste
4 min
juhtumile, kui ohus on inimelu (min), (suund: 4 4 4 4
15 sek
väiksem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Keskmine otsingu- ja päästeüksuse lennu- või
mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg
n/a 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund
(min), (suund: väiksem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse
järgmisi teenuseid: merepääste poliitika kujundamise teenus, SAR teenus (ehk otsingu ja pääste
teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus.
Otsingu- ja päästetöödel osalejate väljaõpe ühtlustatakse, et tagada ühtne kvaliteet sõltumata
sellest, missuguse asutuse üksus sündmusele reageerib. Suuremahulise
merepäästeoperatsiooni plaani testimiseks alustatakse õppuse planeerimist. Jätkatakse
vabatahtlike merepäästeühingute toetamist vabatahtlike merepäästjate koolitamiseks,
varustuse kaasajastamiseks ja kaasamiseks otsingu- ja päästetöödele.
Jätkatakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele
viimiseks. Selle tulemusena lüheneb päästekopteri sündmuskohale jõudmise aeg öötundidel.
386
Eesti päästepiirkonnas abi osutamiseks on planeeritud 16,60 mln eurot, millest lennu- ja
laevaõnnetusse sattunud elude päästmiseks on planeeritud 10,04 mln eurot, merel ja
laevatatavatel siseveekogudel korra tagamiseks on planeeritud 5,91 mln eurot, reostuse
likvideerimiseks piiriveekogudel on planeeritud 0,41 mln eurot.
Eesti päästepiirkonnas abi osutamiseks kasutatakse 2025. aastal erinevaid Euroopa Liidu
rahastusmeetmeid kokku summas 1,02 mln eurot, millest 0,60 mln eurot suunatakse otseselt
merepäästevõimekuse suurendamiseks.
2025. aastaks on planeeritud 2,94 mln euro ulatuses investeeringuid abi osutamiseks Eesti
päästepiirkonnas.
Programmi tegevuse nimetus: Süüteomenetlus
Programmi tegevuse eesmärk: Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad
digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine
muutunud inimestele mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks.
Tabel 228. Programmi tegevuse süüteomenetlus mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise
osakaal, (suund: suurem parem) 0% 30% 30% 30% 50%
Allikas: Politsei- ja piirivalveamet
Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus)
digitaalselt läbiviimise osakaal, (suund: suurem
0% 30% 30% 30% 90%
parem)
Allikas: Politsei- ja piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks
osutatakse järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud
süütegude lahendamise teenus, tulekahjude menetlemise teenus.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja
automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende
ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid
järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. Süüteomenetluse
tõhustamiseks on planeeritud 38,47 mln eurot, sh kogukonna turvalisust häirivate kuritegude
ennetamise ja kohtueelse menetluse kuludeks on planeeritud 36,08 mln eurot ning
hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamise kulud on 0,94 mln eurot.
387
2025. aastal süüteomenetluse tõhustamiseks kasutatakse erinevaid Euroopa Liidu
rahastusmeetmeid kokku summas 0,45 mln euro, millest enamus suunatud digikriminalistika ja
küberüksuse tarkvara võimekuste suurendamiseks.
2025. aastaks on planeeritud 2,35 mln euro ulatuses investeeringuid süüteomenetluse
tõhustamiseks.
Programmi nimetus: Kindla sisejulgeoleku programm
Programmi eesmärk:
Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome,
võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik,
kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja Siseministeerium.
Programmi tegevuse nimetus: Põhiseadusliku korra tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord on tagatud ning seda
ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud.
Tabel 229. Programmi tegevuse põhiseadusliku korra tagamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Elanike osakaal, kes hindab heaks oma
valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see Algtase
n/a n/a n/a n/a
peaks juhtuma selgub
Allikas: Siseministeerium
Elanike osakaal, kes on puutunud kokku
Algtase
äärmuslusega veebis n/a n/a n/a n/a
selgub
Allikas: Siseministeerium
Elanike osakaal, kes hindab oma valmisolekut tulla
Algtase
toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks n/a n/a n/a n/a
selgub
Allikas: Siseministeerium
Muudest rahvustest inimeste osakaal, kes
usaldavad Venemaa-Ukraina sõja teemal
Venemaa uudistekanaleid ja ei usalda Eesti 13 n/a n/a n/a n/a
kanaleid
Allikas: Riigikantselei
Tegevuste kirjeldus
2025. aastast viidi sisse muudatus programmi tegevuses ja tõsteti kokku seni eraldiseisnud
tegevused Põhiseadusliku korra tagamine ning Objektivalve ja isikukaitse. Programmi tegevuste
kokku tõstmise vajadus tulenes otstarbekusest kahte valdkonda ühiselt eesmärgistada, kuna
388
programmi tegevuse Objektivalve ja isikukaitse raames tehtavad tegevused on otseselt
suunatud põhiseadusliku korra hoidmisele.
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu
Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi
saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia-
ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus,
sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus.
Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite
teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna
ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule,
vastuluurevõimekuse arendamisele, riigisaladuse kaitsele, majandusjulgeoleku
suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti
arendatakse CBRN sündmusteks valmisolekut.
Põhiseadusliku korra tagamiseks vajaliku keskkonna loomiseks ning vajalike riskide
maandamiseks ja ennetamiseks on 2025. aastal planeeritud kokku 57,52 mln eurot. Programmi
tegevuse eelarvemahu oluline kasv võrreldes 2024. aastaga on tingitud eelkõige kahe
programmi tegevuse kokku tõstmisest, mille vajalikkus tulenes kahe valdkonna ühisest
eesmärgistamisest. Lisaks panustatakse kogu programmi tegevusega senisest enam
laiapindsesse riigikaitsesse ja kriisideks valmisolekusse.
2025. aastaks on planeeritud 1,12 mln euro ulatuses investeeringuid põhiseadusliku korra
tagamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
Programmi tegevuse eesmärk: Kuritegevuse tasuvus on vähenenud tänu õiguskaitseasutuste
võimearendustele, koostöö tõhustamisele avaliku ja erasektori vahel, kriminaaltulu leidmist ja
konfiskeerimist puudutavate seaduste kaasajastamisele ning ühiskonna teadlikkuse tõstmisele.
389
Tabel 230. Programmi tegevuse raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Korruptsioonitajumise indeks (punktides),
(suund: suurem parem) 76 77 77 77 77
Allikas: Transparency International
Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt
tingitud surmad 117 100 70 70 50
Allikas: Surma põhjuste register
Elu jooksul mõnda illegaalset uimastit proovinud
15–16 aastaste osakaal
n/a n/a n/a n/a 38%
Allikas: Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise
uuring (ESPAD
Arestitud vara (vara väärtus mln euro)
24,5 25 30 40 45
Allikas: Prokuratuur
"Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust
59%
küberkuritegevusega seotud riskidest heaks". n/a 60% n/a 60%
(2022)
Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
Konfiskeeritud vara (väärtus mln euro)
2,43 3 3,5 4 4,5
Allikas: Prokuratuur
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse
järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine,
kriminaalpoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (2014–2020 ISF-P) ning
korraldusasutuse (2021–2027) ülesannete täitmine, raskete peitkuritegude avastamise teenus,
tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd
erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja
organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja
narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning
korruptsiooni tõkestamisega, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu
tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluseks on planeeritud 42,74 mln eurot, sh
organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamiseks, reageerimiseks ja tagajärgedega
tegelemiseks 37,37 mln eurot, tunnistajakaitseks ja jälitustegevuseks 2,00 mln eurot.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks kasutatakse 2025. aastal Euroopa
Liidu eelarvevahendeid kokku summas 4,22 mln eurot, millest 2,00 mln eurot suunatakse
390
teabevahetust tõhustamiseks ja hõlbustamiseks pädevates asutustes ja asjaomastes liidu
organites, ametites ja asutustes ning nende vahel, asjakohasel juhul kolmandate riikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega.
2025. aastaks on planeeritud 1,47 mln euro ulatuses investeeringuid raske ja organiseeritud
kuritegevuse vastase võitluse tagamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti ühiskond ja inimesed on valmis toime tulema erinevate
kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud. Loodud on senisest paremad eeldused,
et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.
Tabel 231. Programmi tegevuse elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti
valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega, 56%
(suund: suurem parem) (2022) n/a 60% n/a 65%
Allikas: Siseministeerium
Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks,
(suund: suurem parem) 44.1 65 65 n/a 65
Allikas: Päästeamet
Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku
indeks n/a 7 7 7 7
Allikas: Päästeamet
Siseministeeriumi valitsemisala asutuste
kriisideks valmisoleku indeks n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Päästeamet
Elanike osakaal, kellele on tagatud avalikud
varjumiskohad n/a n/a n/a 15% n/a
Allikas: Päästeamet
Ohuteavituse kanalite arv
Allikas: Siseministeerium n/a 2 2 6 6
Tegevuste kirjeldus
Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste tegevusele. Programmi
tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Siseministeerium,
Päästeamet ja Häirekeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi
teenuseid: elanikkonnakaitse poliitika kujundamine, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku
teenus, hädaolukorra riskihalduse teenus, kriisijuhtimise teenus, piiriülese päästetöö ja
humanitaarabi teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus, kriisikommunikatsiooni teenus,
391
kriisinfo teenus ning 2025. aastast varjumise teenus ja kohaliku omavalitsuse üksuse
kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus
Kriisideks valmisoleku parendamiseks hoiavad Siseministeeriumi haldusala asutused
ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on
valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel. Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi
kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks
valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Elanikkonnakaitse arendamise
eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste enda valmidust kriisides toime
tulla ja taastuda, nii et kriisis oleks inimeste elu ning tervis kaitstud. Elanikkonnakaitse
arendamiseks tõhustatakse Päästeameti meetmeid nagu pääste- ja demineerimistööd,
ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon ning varjumine.
Kriisideks valmistumine tähendab, et valmistutakse olukordadeks, kus ei piisa enam asutuse
igapäevaselt osutatavatest teenusest, vaid tuleb ellu viia tegevusi, mida igapäevaselt ei tehta
(nt ulatuslik evakuatsioon).
Kriisideks toimetulekuks ja elutähtsate teenuste tagamiseks on planeeritud 10,74 mln eurot, sh
elanikkonna riskiteadlikkuse tõstmiseks ja hädaolukorras iseseisvalt hakkama saamiseks 2,69
mln eurot, kriisiolukordades regionaalse juhtimise, korraldamise ja koordineerimise võimekuse
tagamiseks 1,43 mln eurot, hädaolukorra lahendamise puhul avalikkuse teavitamiseks 0,34 mln
eurot ning välisabi osutamiseks ja piiriülese abi vastuvõtmiseks 1,08 mln eurot. Varjumise
planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks koostöös erinevate partneritega
planeeritakse vahendeid 2025. aastasse 0,82 mln eurot ning kohaliku omavalitsuse
kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse alase valmisoleku tõstmisesse planeeritakse vahendeid
2,10 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve suureneb 6,57 mln euro võrra seoses
senisest suurema panusega elanikkonnakaitsesse ja kriisideks valmistumisse panustamisega.
2025. aastaks on planeeritud 0,48 mln euro ulatuses investeeringuid elanikkonnakaitseks,
kriisideks valmisolekuks ja nende lahendamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Piirihaldus
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud.
Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine,
ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud
reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.
Tabel 232. Programmi tegevuse piirihaldus mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
392
Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega, (suund:
suurem parem) 8,3% 36% 85% 95% 100%
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Järvepiiri kaetus tehnilise seirega
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 100% 100% 100% 100% 100 %
Jõepiiri kaetus tehnilise seirega, (suund: suurem
parem) 70% 80% 80% 100% 100%
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse
järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi (2014–2020 ISF-B)
vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastus (2021–2027 BMVI)
korraldusasutuse ülesannete täitmine, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus.
Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt,
et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse
regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega
tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal,
inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab
Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi
ning järgides täielikult inimväärikust.
Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale.
Piirihalduse programmi tegevusse planeeritud vahendite maht on 2025. aastal 60,91 mln eurot,
sh piiri valvamiseks ja kaitsmiseks 41,76 mln eurot ning sujuva, kiire ja reisijasõbraliku
piiriületuse tagamiseks 18,12 mln eurot.
Piirihalduse toimimiseks ja arendamiseks kasutatakse 2025. aastal 11,40 mln euro ulatuses
Euroopa Liidu eelarvevahendeid. Välisvahenditest 6,92 mln eurot suunatakse
maismaavarustuse soetamiseks ja paigaldamiseks piirilõikudele, 0,55 mln eurot suunatakse
seiretehnikaga seotud kulutusteks, 0,27 mln eurot suunatakse piirikontrolliseadmete
uuendamiseks.
Selle programmi tegevuse eelarve suureneb 2025. aastal 6,39 mln eurot.
2025. aastaks on piirihaldusesse planeeritud 14,97 mln euro ulatuses investeeringuid.
393
Programmi nimetus: Eesti arengut toetava kodakondsus- rände- ja
identiteedihalduspoliitika programm
Programmi eesmärk: Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne,
innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning
tagades siseturvalisust.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja Siseministeerium
Programmi tegevuse nimetus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine
Programmi tegevuse eesmärk: Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti
kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi
kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja
innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja
järelkontrolli.
Tabel 233. Programmi tegevuse rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud
keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud isikute
arv, (suund: suurem parem) 505 250 250 300 300
Allikas: INSA
Eesti kodakondsuse saanud isikute arv, (suund:
suurem parem) 1074 840 840 840 840
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
E-teenuste osakaal rändemenetlusest, (suund:
suurem parem) n/a n/a n/a n/a 77%
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse
järgmisi teenuseid: rändepoliitika kujundamine, kodakondsuspoliitika kujundamine,
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014–2020) vastutava asutuse ülesannete (2021–
2027) täitmine (AMIF), õigusliku staatuse määratlemise teenus, viisateenus, rahvusvahelise
kaitse määratlemise teenus
Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste
poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest
kohustustest. Tegeletakse rände väärkasutuse ennetamise ja tõkestamisega ning rändega
394
kaasnevate riskide maandamisega. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu neljas kitsamas
valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning
selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast
teadlikkuse suurendamine rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate
ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine.
2025. aastal on rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamiseks ning elluviimiseks planeeritud
eelarvevahendeid 10,84 mln eurot. Rändepoliitika kujundamiseks ja teadlikkuse
suurendamiseks on planeeritud 0,86 mln eurot. Eestis elamise ja töötamise lubade
väljastamiseks on planeeritud 5,67 mln eurot, viisade väljastamiseks ja väärkasutatud viisade
kehtetuks tunnistamiseks on planeeritud 0,44 mln eurot ning õigustatud isikute rahvusvahelise
kaitse andmiseks ja EL ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks 1,53 mln eurot.
Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud
ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele
ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise
valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste
edendamisele. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 0,69 mln eurot.
2025. aastal kasutatakse rände- ja kodakondsuspoliitika elluviimiseks Euroopa Liidu
eelarvevahendeid kokku 2,53 mln euro ulatuses, millest 0,5 mln eurot suunatakse sunniviisilise
tagasisaatmise vaatlemise süsteemile ning 0,4 mln eurot integratsioonimeetmete
tõhustamiseks kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning
aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas.
2025. aastaks on planeeritud 0,65 mln euro ulatuses investeeringuid rände- ja
kodakondsuspoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Migratsioonijärelevalve
Programmi tegevuse eesmärk: Migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste
Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus
tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele
erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma
päritoluriiki tagasi saata.
Tabel 234. Programmi tegevuse migratsioonijärelevalve mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
395
Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg
enne välismaalase tabamist, (suund: väiksem
94 75 75 75 75
parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike
töötavate välismaalaste osakaal, (suund: väiksem
9% 6% 5% 5% 5%
parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Lahkumisettekirjutuste arv, (suund: suurem
parem) 1042 1200 1200 1200 1200
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Vabatahtlikult tagasi pöörduvate välismaalaste
osakaal lahkumisettekirjutuste arvust, (suund:
87% 70% 70% 70% 70%
väiksem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada ennekõike Politsei- ja Piirivalveamet
migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja
ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust,
reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku
sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja
menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust
ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate
riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu.
Ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmiste tõhustamiseks keskendutakse
eelkõige järgmistele tegevustele: suurendatakse tagasisaatmismenetluse digitaliseeritust,
parandatakse tagasisaatmisvaldkonna sidusust piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja
karistussüsteemidega, soodustatakse tervikliku nõustamissüsteemi kaudu tagasisaadetavate
vabatahtlikku tagasipöördumist ja tagasiintegreerumist koduriigis, tõstetakse massilise
sisserände haldamise ja rändeolukorra hindamise võimekust ning laiendatakse koostööd
peamiste ebaseaduslike rände päritolu- ja transiidiriikidega.
2025. aastal planeeritakse migratsioonijärelevalve programmi tegevusele 7,69 mln eurot,
millest välisrahastust kokku 1,18 mln eurot. Euroopa Liidu toetusfondidest suunatakse 0,61 mln
eurot menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks ning 0,14 mln eurot
suunatakse koostööks kolmandate riikidega isikute tagasisaatmise valdkonda.
2025. aastaks on planeeritud 0,31 mln euro ulatuses investeeringuid migratsioonijärelevalve
teostamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine
396
Programmi tegevuse eesmärk: Identiteedihaldus on tõsikindel, jätkusuutlik ja kasutajasõbralik
ning arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi.
Tabel 235. Programmi tegevuse isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut
tõendava dokumendi taotluse esitanute osakaal,
61% 70% 70% 70 % 70%
(suund: suurem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Eestis välise teenusepakkuja vahendusel isikut
tõendavate dokumendi kätte saanute osakaal,
n/a 40% 45% 50% 55%
(suund: suurem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava
dokumendi taotlemise e-teenusega, (suund:
90% 85% 90% 95% 95%
suurem parem)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja
Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse
järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus,
identiteedihalduspoliitika kujundamine.
Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel,
stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatakse kasutajasõbralik ja
modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele.
Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla
isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja
identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle.
Isikute tõsikindla tuvastamiseks ja dokumentide väljastamiseks on planeeritud 18,63 mln eurot,
sh isikut tõendavate dokumentide seaduses etteantud tingimustel taotlemise ja väljastamise
kulud on 15,39 mln eurot, isiku tõsikindla tuvastamise, andmete säilitamise, isikusamasuse
kontrollimise, isiku tuvastamise päringutele vastamise ja biomeetriliste andmete töötlemise
kulud on 2,94 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve vähenemine ca 1 mln euro ulatuses
tuleneb dokumentide väljaandmise prognoosi vähenemisest, muud tegevused jätkuvad samas
mahus.
2025. aastaks on planeeritud 1,28 mln euro ulatuses investeeringuid isikute tõsikindlaks
tuvastamiseks ja dokumentide väljaandmiseks.
397
Programmi nimetus: Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm
Programmi eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad
tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja
pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja
innovaatilisi lahendusi.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia-
ja arenduskeskus ning Siseministeerium
Programmi tegevuse nimetus: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias
Programmi tegevuse eesmärk: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias on aja- ja
asjakohane ning tagab tõenduspõhiste teadmiste siirde õppesse. Mitmekülgsed
õppimisvõimalused, praktilised õpikeskkonnad ning digiõppe osakaalu suurendamine loob
paremad eeldused siseturvalisuse valdkonnas töötajate professionaalseks enesearenguks.
Tabel 236. Programmi tegevuse tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Nominaalajaga lõpetajate osakaal
Allikas: Sisekaitseakadeemia 86,44% n/a n/a n/a n/a
Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate
arv, (suund: suurem parem) 7917 7000 7000 7500 7500
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetanute osakaal magistriõppes,
(suund: suurem parem) n/a 27% 29% 31% 33%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetanute osakaal
kõrgharidusõppes, (suund: suurem parem) n/a 66% 67% 68% 69%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetanute osakaal kutseõppes,
(suund: suurem parem) n/a 85% 85% 85% 85%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Osalejate rahulolu õppe sisu ja korraldusega
tasemeõppes, (suund: suurem parem) n/a n/a n/a n/a 4,2%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Osalejate rahulolu õppe sisu ja korraldusega
täienduskoolituses, (suund: suurem parem) n/a n/a n/a n/a 4,2%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
398
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Nominaalajaga lõpetajate osakaal
Allikas: Sisekaitseakadeemia 86,44% n/a n/a n/a n/a
Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate
arv, (suund: suurem parem) 7917 7000 7000 7500 7500
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetanute osakaal magistriõppes,
(suund: suurem parem) n/a 27% 29% 31% 33%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetanute osakaal
kõrgharidusõppes, (suund: suurem parem) n/a 66% 67% 68% 69%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Nominaalajaga lõpetanute osakaal kutseõppes,
(suund: suurem parem) n/a 85% 85% 85% 85%
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate
ettevalmistusega n/a n/a n/a n/a n/a
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia tasemeõppe läbiviimise
teenuse ja täiendusõppe teenuse kaudu.
Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste
sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu-
ja tollisüsteem). Lisaks on Sisekaitseakadeemia kutseandjaks päästeala ning piirivalve
valdkonnas. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas
Strateegiline piirihaldus. Koolitustellimus Sisekaitseakadeemia konkreetsetele õppekohtadele
pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös ning see sõltub
siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Viimasest lähtuvalt
on koolitustellimus olnud üldjuhul väiksem kui tegelik vajadus, mistõttu oleme juba olukorras,
kus ametkondadel ei ole piisavalt töötajaid ning samas trendis jätkates ei suudeta enam samal
tasemel või viisil teenust pakkuda.
Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud
tasemeõppe õppekavadega, sh on viimastel aastatel lisandunud mitmel erialal mikrokraadi õpe,
millega jätkatakse. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala
asutustele ja teistele partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised
turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei,
kaitsevägi, kohalikud omavalitsused jt), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS,
AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia gümnaasiumites sisekaitseõpet
399
(sh gümnaasiumite arv suureneb jooksvalt liginedes 2024. aastal 30le), koolitab vabatahtlikke
(abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad) ja kaasab laiemat sihtrühma
turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutama (nt loengusari „Turvaline Eesti“,
teemakohased ümarlauad ja kollokviumid jms).
Nii taseme-, kui täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks võimestatakse valdkondlikku
teadustegevust ning integreeritakse seda õppesse. Järgmistel aastatel viiakse ellu riiklikult
olulisi arendusi, et turvalisuse tagamiseks oleks vajalikul arvul spetsiifilise haridusega kõrge
kvalifikatsiooniga töötajaid.
2025. aastal on olulised järgmised arendused: siseturvalisuse esimeseks prioriteediks on meie
inimesed; karjäärikeskuse töö käivitamine Sisekaitseakadeemia juures, et tagada ühtne
värbamine ning tugisüsteem valitsemisala töötajatele; elanikkonnakaitse
koolituskontseptsiooni ellurakendamine; politseiõppe mahtude suurendamine ning uue
õppekava välja töötamine, mis arvestaks tööandja vajadustega; kaasaegse majutus- ja
õppekeskuse arendus Tallinnas ning taktikalise väljaõppe- ja koolituskeskuse arendamine
Väike-Maarjas.
Tasemeõppe ja täiendkoolituse läbi viimiseks on planeeritud 2025. aastal 26,29 mln eurot, sh
julgeoleku valdkondadele professionaalsete töötajate ettevalmistamiseks 23,56 mln eurot ning
usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamiseks 2,73 mln eurot.
2025. aastal on plaanis kasutada Euroopa Liidu eelarvevahendeid summas 0,23 mln eurot.
2025. aastaks on planeeritud 1,92 mln euro ulatuses investeeringuid tasemeõppeks ja
täiendkoolitusteks.
Programmi tegevuse nimetus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus
Programmi tegevuse eesmärk: Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus toetab siseturvalisuse
arengu kujundamist ja elluviimist, pakkudes teaduspõhiseid lahendusi ja rakenduslikke
eksperimente siseturvalisuse valdkonna probleemidele, et suurendada tõhusust ja
uuenduslikkust.
400
Tabel 237. Programmi tegevuse Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Sisekaitseakadeemias publitseeritud
kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 38 32 34 36 38
Allikas: ETISe klassifikaator
Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika
kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja
11 12 12 12 12
mõttepaberite arv
Allikas: ETISe klassifikaator
Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprojektide
arv n/a 8 10 12 14
Allikas: Sisekaitseakadeemia
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuses kajastab oma põhiteenust Sisekaitseakadeemia ja selleks on
teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust. Sisekaitseakadeemia teadus- ja
arendustegevuse eesmärgiks on siseturvalisuse valdkonnas ja kogu ühiskonnas olevaid
arenguvajadusi teaduspõhiselt analüüsida, uut teadmist luua ja lahendusi välja töötada.
Teadus- ja arendustegevuse ning valdkonnas vajaliku tehnoloogilise innovatsiooni
eestvedamiseks luuakse terviklik lähenemine ehk ökosüsteem, kus on tagatud teadus- ja
arendustöö tegijate väärtustamine ja järelkasv, teadusuuringute ja arendustegevuste kvaliteet
ning rakendusi leidvad lahendused. Tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus
Sisekaitseakadeemias toetab siseturvalisuse töötajat ja poliitikakujundajat, arendab õppetööd
akadeemias ning loob ühiskonna jaoks väärtuslikku pikaajalist võimet muutusi ja vajadusi
prognoosida.
Sisekaitseakadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse
konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut
nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustegevuse läbiviimisel on ka järgmisel neljal aastal
fookuses kõrge kvaliteedi tagamine: Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates
hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses.
Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Security Spectrum" ja
eestikeelset „Turvalisuskompassi“.
2025. aastal on olulised järgmised tegevused ja arendused: Sisekaitseakadeemia uue strateegia
võimestamine ja ellurakendamine; Siseministeeriumi valitsemisala teadus-, arendus- ja
innovatsioonistrateegia välja töötamine ja ellu rakendamine; kaugseire võime arendamine
valitsemisala teenuste arendamiseks ja vajaduste tagamiseks. Uute teadmiste ja innovaatiliste
lahenduste tagamiseks sisejulgeoleku ja turvalisusega seotud asutustes on planeeritud 2,99 mln
eurot.
401
Programmi tegevuse nimetus: IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole
Programmi tegevuse eesmärk: IKT-teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega
on kõrge.
Tabel 238. Programmi tegevuse IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole mõõdik ja
sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Teenuse kasutajate rahulolu, (suund: suurem
parem)
85% 77% n/a 77% 77%
Allikas: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus
Tegevuste kirjeldus
Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse
eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust: rahapesu, väärteomenetluse portaal,
rakenduse majutus (eu_LISA), Maanteeamet, Liiklusregister, hallatud majutusteenus (NIIS),
Tervisekassa IKT hooldus ja haldus, RIA IKT hooldus ja haldus, liiklusjuhtimissüsteem, volituste
moodul, teekasutustasu, dokumendihaldus (RAB), Esterext.
IKT-teenuste pakkumiseks valitsemisalast väljapoole on planeeritud 1,83 mln eurot.
3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond.
402
Joonis 81. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht
Joonis 82. Sidus ühiskond tulemusvaldkonna mõõdikud
403
Tabel 239. Siseministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Kogukondliku Eesti programm
Sidus ühiskond Nutika rahvastikuarvestuse
Sidusa Eesti arengukava 2021–2030
programm
Erakondade rahastamise programm
2025. aastal jätkatakse kriisideks valmisoleku arendamist läbi kogukondade tegevuse
toetamise. Rahvastikuarvestuse valdkonna arendamine jätkub, suur osa IT investeeringutest
rahastatakse Euroopa Liidu fondide toel.
3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus
programmide ja programmide tegevuste lõikes
Tabel 240. Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja
dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Sidus ühiskond -17 065 -17 305 -17 425 -121 1%
Kogukondliku Eesti programm -5 057 -4 881 -4 982 -100 2%
Kogukondliku arengu toetamine -3 977 -4 083 -4 216 -133 3%
Usuvabaduse tagamine -1 080 -798 -765 33 -4%
Nutika rahvastikuarvestuse programm -6 769 -7 236 -7 513 -277 4%
Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 740 -3 923 -4 097 -174 4%
Rahvastikuregistri kasutusmugavuse
-3 029 -3 313 -3 416 -103 3%
parandamine
Erakondade rahastamise programm -5 239 -5 187 -4 931 257 -5%
Erakondade rahastamine -5 239 -5 187 -4 931 257 -5%
3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja
programmi tegevused
Programmi nimetus: Kogukondliku Eesti programm
Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut
soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning
aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.
Asutused, kes viivad programmi ellu: programmi peavastutaja on Siseministeerium.
Programmi tegevuse nimetus: Kogukondliku arengu toetamine
404
Programmi tegevuse eesmärk: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud.
Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse
läbipaistvalt ja kaasavalt.
Tabel 241. Programmi tegevuse kogukondliku arengu toetamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast, % 26%
Allikas: Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“ 33% 33% 33% 33%
(2020)
Püsiannetajate osakaal elanikkonnast, %
Allikas: Annetamis-hoiakute uuring 17,3% 25% 25% 25% 25%
Vabaühenduste panus SKP-sse, % 1,77%
Allikas: Majandusaasta aruanded 2% 2% 2% 2%
(2021)
Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole
võimalust mõjutada ühiskonda, % 59% 48% 48% 48% 48%
Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring
Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus
omavalitsuses, % 39,37%
38% 38% 38% 38%
Allikas: Rahandusministeerium (2022)
Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu, mln eurot
Allikas: Majandusaasta aruanded 40,4 49 49 49 49
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärke saavutatakse Siseministeerium kodanikuühiskonna poliitika
kujundamise teenuse abil. Perioodil 2025–2028 keskendutakse kogukonnakeskse
lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uuenenud regionaalse kodanikuühiskonna
nõustamisteenuse arendamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise
instrumentide ligipääsetavamaks tegemisega vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele.
2023. aastast avanev Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks
kaasamiseks kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi
koostööprogramm annab võimaluse sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite
vaheliselt ja -üleselt.
2025. aastal on planeeritud kogukondliku arengu toetamiseks 4,22 mln eurot, millest
välisrahastus on 0,82 mln eurot. Välisrahastusest 0,48 mln eurot suunatakse laste ja noorte
kodanikuühiskonda kaasamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Usuvabaduse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Võimekad usulised ühendused.
405
Tabel 242. Programmi tegevuse usuvabaduse tagamine mõõdik ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja
sihipäraselt kasutatud toetuste määr, % 100% 100% 100% 100% 100%
Allikas: Siseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärgid saavutatakse Siseministeerium usuasjade poliitika
kujundamise teenuse kaudu. Usuvabaduse kindlustamise tegevus võtab arvesse ja rakendab
teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab
seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi
ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud
toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude
usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.
2025. aastal on planeeritud usuvabaduse tagamiseks 0,77 mln eurot.
Programmi nimetus: Nutika rahvastikuarvestuse programm
Programmi eesmärk: Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti
kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on
aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel.
Asutused, kes viivad programmi ellu: programmi peavastutaja on Siseministeerium.
Kaasvastutaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
Programmi tegevuse nimetus: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine
Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja
toetavad riigi, kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat
asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist.
Tabel 243. Programmi tegevuse rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine mõõdik ja
sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete
tegelikkusele vastavate andmete osakaal, % 78% 75% 75% 75% 75%
Allikas: Statistikaamet
406
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärgid saavutatakse Siseministeeriumi Rahvastikuregistri pidamine ja
vastava poliitika kujundamise teenuse kaudu.
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse järgmistel aastatel ellu näiteks
järgmisi tegevusi: kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise
automatiseerimine; automaatotsuste tegemise võimaldamine, elukohamenetluste läbiviijatele
erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste andmise süsteemi loomine,
elukohaandmete kvaliteedi parandamine vastavalt RITA projekti ettepanekutele ning
kontaktandmete analüüsimine ja andmekvaliteeti tõstvate muudatuste läbiviimine.
Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmiseks on planeeritud 2025. aastal 4,10 mln eurot.
2025. aastaks on planeeritud 0,21 mln euro ulatuses investeeringuid rahvastikuregistri
andmekvaliteedi tõstmiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine
Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on
töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks.
Tabel 244. Programmi tegevuse rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv
Allikas: Siseministeerium 488 500 500 500 500
Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv
(miljonites) 201 200 200 200 200
Allikas: Siseministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärgid saavutatakse Siseministeeriumi Rahvastikusündmuste poliitika
kujundamise ja registreerimise korraldamise ning valijate nimekirjade koostamise ja
kättetoimetamise korraldamise teenuse abil.
Rahvastikuregistri kasutajamugavuse parandamiseks on planeeritud 2025. aastal 3,42 mln
eurot, millest 3,10 mln eurot on planeeritud rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse
tagamiseks ning 0,31 mln eurot rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirjade
koostamisele ja kättetoimetamise korraldamisele.
2025. aastaks on planeeritud 0,41 mln euro ulatuses investeeringuid rahvastikuregistri
kasutajamugavuse parandamiseks.
407
Programmi nimetus: Erakondade rahastamise programm
Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Siseministeerium
Programmi tegevuse nimetus: Erakondade rahastamine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad.
Tabel 245. Programmi tegevuse Erakondade rahastamine mõõdik ja sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Eraldatud toetuste osakaal 100%
100% 100% 100% 100%
Allikas: Siseministeerium (2022)
Tegevuste kirjeldus
Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud
valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on määratud Siseministeerium. Sihiks on Riigikogu
valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust tõsta. Selle jaoks
on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4,
mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks
eraldis riigieelarvest. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes
ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt 2% häältest.
Erakondade rahastamiseks on eraldatud 2025. aastal 4,93 mln eurot. Erakondade rahastamise
toetuseks planeeritud vahendite maht väheneb 2025. aastal 5% võrra seoses
valitsuskoalitsiooni moodustamisel kokku lepitud üleriigilise eelarve kärpega.
408
3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 83. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 246. Siseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -529 095 -530 377 -555 090 -24 713 5%
Tööjõukulud -294 168 -288 607 -290 871 -2 263 1%
Majandamiskulud -117 510 -127 090 -135 610 -8 521 7%
Muud tegevuskulud -68 793 -50 668 -54 159 -3 491 7%
Sotsiaaltoetused -1 580 -1 787 -2 330 -543 30%
Muud toetused -19 119 -15 634 -15 878 -244 2%
Edasiantavad maksud 0 -115 -115 0 0%
Põhivara amortisatsioon -27 925 -22 592 -27 306 -4 713 21%
Käibemaks -20 897 -23 883 -28 821 -4 937 21%
Siseministeeriumi valitsemisala kulude maht suureneb 2025. aastal 24,71 mln euro võrra.
Kulude suurenemine on seotud varem valitsuse reservis kajastatud laiapindse riigikaitse
eelarvevahendite planeerimisega Siseministeeriumi valitsemisala kulude eelarvesse (7,14 mln
eurot). Lisaks on valitsemisala asutused täpsustanud kulude eelarvet aastate vahel ning
vastavalt hangete ning tarnete plaanidele on 2024. aasta eelarvet vähendatud ning 2025. aasta
eelarvet suurendatud 3,03 mln euro võrra. Kulude eelarve suureneb ka seoses Riigi Kinnisvara
ASi poolt uuendatud kinnisvara rentide ja tarbimiskulude prognoosiga. 2025. aastal on oluliselt
suurendatud ka Sisekaitseakadeemia politseiõppe täiendavate õppekohtade rahastamist (kasv
võrreldes 2024. aastaga 3,00 mln eurot). Amortisatsiooni kasv võrreldes 2024. aastaga tuleneb
möödunud aastatel soetatud põhivaralt arvestatud kulumi kasvust. Käibemaksukulude eelarve
kasv on seotud eelnimetatud lisandunud eelarvevahendite käibemaksukulu lisandumisega ning
alates 2025. aasta 1. juulist kehtima hakkava kõrgema käibemaksumääraga.
409
3.16.4 Investeeringud
Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta investeeringuteks planeeritud vahendid kasutatakse
valdavalt selleks, et soetada siseturvalisuse valdkonnas vajalikud transpordivahendid, masinad ja
seadmed ning arendada infosüsteeme.
Joonis 84. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Tabel 247. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19%
IT investeeringud -12 727 -9 015 -8 745 269 -3%
Transpordivahendid -10 332 -25 979 -13 495 12 484 -48%
Masinad ja seadmed -2 040 -3 106 -5 286 -2 179 70%
Muud investeeringud -19 513 -7 431 -1 647 5 784 -78%
Kinnisvara -1 426 -6 134 -10 643 -4 509 74%
Sisekaitseakadeemia Kase tn
-623 -40 -40 0 0%
kompleks
Sisekaitseakadeemia ühiselamute
-164 -1 624 -1 602 21 -1%
rekonstrueerimine
Idapiiri ehitus 0 -4 300 -8 800 -4 500 105%
Kardla lõhkamiskoht -9 0 -200 -200 100%
Käibemaks -9 124 -10 786 -10 804 -18 0%
Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve väheneb võrreldes 2024. aasta
eelarvega 11,83 mln euro võrra. Investeeringute mahu vähenemine võrreldes möödunud
aastaga on seotud sellega, et 2024. aastaks olid planeeritud suurmahulised investeeringud
välisvahenditest. Näiteks planeeriti 2024. aasta eelarvesse summas 18,8 mln euro ulatuses
päästesõidukite soetusi, 7,8 mln euro ulatuses muude maismaa- ja veesõidukite soetusi ning
2,8 mln euro ulatuses pommirobotite soetusi.
410
2025. aastal jätkatakse IT arendustega, soetatakse servereid ning võrguseadmeid, soetatakse
transpordivahendeid kokku 13,50 mln euro ulatuses (sh mobiilsed juhtimiskeskkonnad,
patrullsõidukid, piirivalve ja -kontrolli sõidukid, ballistilise kaitsega sõidukid, päästesõidukid),
uuendatakse Politsei- ja Piirivalveameti objektidel valve- ja läbipääsusüsteeme ning jätkuvad
idapiiri ehitamisega seotud investeeringud. Merepäästevõimekuse suurendamiseks
uuendatakse Politsei- ja Piirivalveameti kopterite tehnilist varustust. Soetatakse seadmed
autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmiseks.
411
3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
Eesti on sotsiaalselt tasakaalustatult arenenud jätkusuutlik riik, kus hoolivad, kaasavad ja
turvalised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus, kvaliteetne elukeskkond ja tervise suurem
väärtustamine on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule, kõrgele elatustasemele ja pikale
hea tervisega elueale.
412
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala põhitegevuseks on sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine,
sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu
edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse
413
koordineerimine, rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus,
ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevad valitsusasutused on Ravimiamet,
Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet. Ministeeriumi hallatavad riigiasutused on Tervise Arengu
Instituut ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Valitsemisalaga seotud avalik-
õiguslikud juriidiline isik on Tervisekassa. Valitsemisala haldusalasse kuulub üks riigi osalusega
äriühing – AS Hoolekandeteenused. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Haapsalu
Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, SA Jõgeva Haigla, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ning
SA Eesti Tervishoiu Pildipank.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valitsusasutustes ja riigiasutustes töötab (01.09.2024
seisuga) kokku 1611 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga asutus
on Sotsiaalkindlustusamet 662 töötajat (41,1% valitsemisala töötajaskonnast).
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. a eelarvekulud kokku on 7 468,6 mln eurot (41%
riigieelarve kogumahust). Asutustest suurimad kulud on Sotsiaalkindlustusametil 4 712,2 mln
eurot (63,1% valitsemisala kuludest) ning Sotsiaalministeeriumil 2 680,8 mln eurot (35,9%
valitsemisala kuludest).
Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
eelarve kajastatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve asemel Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves.
3.17.1 Tulud
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised tulud on seotud välistoetustega.
Joonis 85. Sotsiaalministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
414
Tabel 248. Sotsiaalministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 162 825 74 743 78 296 3 553 5%
Saadud toetused 152 864 66 039 68 127 2 088 3%
Riigilõivud 310 424 560 137 32%
Tulud majandustegevusest 8 935 7 788 9 118 1 330 17%
Trahvid ja muud varalised karistused 36 10 7 -3 -30%
Muud tulud 681 483 484 1 0%
Saadud toetused
Toetustest 95,3% laekub välisprojektidest, summas 64,9 mln eurot. Ülejäänud toetused on
planeeritud rahastada CO2 kvooditulust tervishoiuasutuste (haiglad) energiatõhususe
tõstmiseks. Välisprojektide rahastusest 48,7 mln eurot on Euroopa Liidu Struktuurifondidest
(edaspidi SF); 12,6 mln eurot on seotud Euroopa Komisjoni Taaste- ja vastupidavusrahastuga
(edaspidi RRF); 2,2 mln eurot erinevatest Euroopa Komisjoni projektidest; Šveitsi-Eesti
koostööprogrammi vahendeid on planeeritud 1,4 mln eurot ning Euroopa Majanduspiirkonna
(EMP) ja Norra finantsmehhanismidest 59 500 eurot.
Suuremad eelarve vahendid on kavandatud järgmisteks tegevusteks:
Viljandi haigla TERVIKUM loomiseks 12,6 mln eurot RRFist;
SF sotsiaalvaldkonna elu- ja teenuskohtade toetamiseks 7,5 mln eurot.
SF tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamiseks 6,8 mln eurot;
SF integreeritud heaoluteenuste keskuste toetamiseks 6,0 mln eurot;
Riigilõivud
Riigilõivude laekumisi prognoositakse:
Ravimiametile 0,2 mln eurot. Ravimiseaduse alusel ja meditsiiniseadmete seaduse alusel
esitatud müügiloa ja tegevusloa taotluste läbivaatamise eest saadavad tasud. Samuti
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel ning
rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse alusel esitatud
tegevusloa taotluste läbivaatamise eest saadavad tasud.
Terviseametile 0,3 mln eurot tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse,
rahvatervise seaduse, nakkushaiguste ennetamise seaduse, biotsiidiseaduse alusel
teostatavateks toiminguteks.
Sotsiaalkindlustusametile 9 390 eurot tegevuslitsentside ja tegevuslubade läbivaatamise
tasud.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekub tulu:
415
6,2 mln eurot Ravimiametile ravimite müügilubade taotluste erialasest hindamisest,
ravimite ohutus- ja kvaliteediseire tasudest, kliiniliste uuringute taotluste erialasest
hindamisest, ravimistatistika analüüsidest, meditsiiniseadme uuringute erialasest
hindamisest, vastavushindamisasutuse määramisest ja hindamismenetlusest ning
teavitatud asutuse perioodilisest ja uuesti hindamises ning EL institutsioonidega sõlmitud
lepingute alusel tehtavate tööde eest.
2,6 mln eurot Terviseametile tervisekaitseteenuste, laborite analüüsiteenuste ja biotsiidi
taotluste hindamise eest.
0,3 mln eurot TEHIKule IKT teenuste osutamise eest Tervisekassale;
65 000 eurot Tervise Arengu Instituudile erinevate uuringute läbiviimiseks.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvitulud laekuvad Ravimiametile ja Terviseametile väärteomenetluse seadustiku alusel.
Muud tulud
Muude tulude laekumiste all kajastatakse 0,47 mln eurot regressinõuete laekumisi
Sotsiaalkindlustusametile ja 7000 eurot Terviseameti riikliku järelevalve käigus määratud
sunnirahasid.
3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest 67,2% on seotud heaolu tulemusvaldkonnaga ning
32,8% tervise valdkonnaga.
416
3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu
Joonis 86. Heaolu tulemusvaldkond ja selle maht
Heaolu tulemusvaldkonna eesmärgiks on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja
vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna
programmideks on „Laste ja perede programm“, „Tööturuprogramm,“ „Vanemaealiste
programm“, „Sotsiaalhoolekande programm“ ja „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise
programm“.
Laste- ja perede programmi, vanemaealiste programmi ning sotsiaalhoolekande programmi
eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab
Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala asutustega. Tööturuprogramm on alates 1. juulist
2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm,
soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 1. jaanuarist 2025 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi programm.
417
Joonis 87. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud
Laste ja perede programmi alla kuulub viis tegevust: „Hüvitised ja toetused lastele ning
peredele“, „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, „Lapsi ja peresid toetavate
meetmete arendamine ja pakkumine“, „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“
ning „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“. Programmi eesmärk on tagada, et Eesti on hea
paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas,
kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast
taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.
Vanemaealiste programmi alla kuulub kaks tegevust: „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus
osalemise toetamine“ ja „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“. Programmi
eesmärgiks on tagada, et Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas
osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.
Sotsiaalhoolekande programmi alla kuulub kaks tegevust: „Pikaajalise hoolduse poliitika
kujundamine, KOV võimestamine“ ja „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku
toetamine“. Programmi eesmärk on tagada, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab
inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.
Ühisprogrammi „Tööturuprogramm“ alla kuulub kaks tegevust: „Tööhõive toetamine ja areng“
ja „Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng“. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab
mõlemasse.
418
Tabel 249. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid
Tööturuprogramm
(ühisprogramm MKMiga)
Heaolu Heaolu arengukava 2023-2030 Vanemaealiste programm
Sotsiaalhoolekande programm
Laste ja perede programm
Heaolu tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Sotsiaalministeeriumi kodulehel, ühisprogrammi dokument Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes
Tabel 250. Tulemusvaldkond Heaolu programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot23
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Heaolu -5 061 997 -4 705 680 -5 016 611 -310 931 7%
Tööturuprogramm -473 151 -17 246 -15 105 2 141 -12%
Tööhõive toetamine ja areng -453 481 -347 -352 -5 1%
Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -17 241 -16 487 -14 754 1 733 -11%
Vanemaealiste programm -3 426 233 -3 537 004 -3 839 370 -302 366 9%
Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus
-3 935 -579 -1 167 -588 6%
osalemise toetamine
Pensionisüsteemi kujundamine ja
-3 422 299 -3 536 425 -3 838 203 -301 778 4%
hüvitiste maksmine
Sotsiaalhoolekande programm -162 907 -151 725 -168 341 -16 616 11%
Pikaajalise hoolduse poliitika
-6 919 -12 117 -16 226 -4 109 34%
kujundamine, KOV võimestamine
Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja
-155 988 -139 608 -152 115 -12 507 9%
toimetuleku toetamine
Laste ja perede programm -998 399 -999 109 -993 795 5 314 -1%
Hüvitised ja toetused lastele ning
-960 503 -950 724 -936 229 14 495 -2%
peredele
Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad
-25 018 -33 294 -36 712 -3 418 10%
teenused
23
Seoses programmide struktuuri muudatusega 2023. aastal ei ole tabelis toodud summad programmi tegevuste
lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad.
419
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Lapsi ja peresid toetavate meetmete
-2 840 -2 412 -4 095 -1 683 70%
arendamine ja pakkumine
Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna
-2 334 -4 391 -7 684 -3 293 75%
arendamine
Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -7 703 -8 289 -9 076 -787 10%
3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi
tegevused
Tööturuprogramm
Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Ühisprogrammi „Tööturuprogramm“ alla kuulub kaks tegevust: „Tööhõive toetamine ja areng“
ja „Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng“. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab
mõlemasse tegevusse.
Programmi tegevuse nimetus: Tööhõive toetamine ja areng
Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja
passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust.
Tabel 251. Programmi tegevuse tööhõive toetamine ja areng mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades
Eesti keskmisest töötuse määrast
Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, 1,65 1,60 1,60 1,60 1,60
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
arvutused
15-29-aastaste NEET noorte määr, %
9,60% 10,00% 9,80% 9,60% 9,40%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring
Töötute absoluutse vaesuse määr, % 18,50%
11,10% 11,10% 11,10% 11,10%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring (2022)
16-64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste
52,60%
tööhõive määr, % 51,40% 51,60% 51,70% 51,80%
(2022)
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring
Registreeritud töötute tööle asumise määr, %
54,20% 55,00% 55,00% 55,00% 55,00%
Allikas: Eesti Töötukassa
420
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuses on lisaks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenustele
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenus “IKT osutamine Astangu KRK-le”, millega Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) pakub haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas
olevale Astangu kutserehabilitatsiooni keskusele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust.
2024. aastal oli teenus „IKT osutamine Astangu KRK-le“ programmi tegevuse „Erivajadustega
inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ all, olles seal ainus teenus. Alates 2025. aastast on
teenus käesoleva tegevuse all. Programmi tegevuse eelarve kulu on 0,4 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng
Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus
osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel
ohutus töökeskkonnas.
Tabel 252. Programmi tegevuse kvaliteetse tööelu tagamine ja areng mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste
arv 100 000 hõivatu kohta 392,30 500,00 500,00 500,00 500,00
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet maksab selle tegevuse raames
kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on tuvastatud tööandja kohustus
inimesele kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Samuti hüvitab
Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja alaealisele töötajale ning
sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7
kalendripäeva) eest makstava puhkusetasu.
TEHIK pakub tegevuse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse
kuulvatele Tööinspektsioonile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
kantseleile ja Riiklikule Lepitajale info- ja kommunikatsiooniteenust.
Programmi tegevuse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 14,8 mln eurot, millest on
Sotsiaalkindlustusameti kulud 12,8 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,0 mln eurot. Suurima eelarve
mahuga teenus on kahjuhüvitised 7,5 mln eurot, sellele järgneb lisapuhkuse hüvitamine
riigieelarvest 5,3 mln eurot.
421
Vanemaealiste programm
Programmi eesmärk: Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas
osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA),
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Programmi tegevuse nimetus: Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on
õigel ajal toetatud.
Tabel 253. Programmi tegevuse vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tegelik tase
Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik
aktiivsus“ 14,30
15,30 15,40 15,60 15,70
Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (2018)
Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne
aktiivsus ja soodustav keskkond“ 53,20
59,10 60,00 61,00 61,90
Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (2018)
Tegevuste kirjeldus
Eesmärk on soodustada vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, vähendada vanusega
seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist, tõsta muuhulgas tööandjate teadlikkust ja panustada
sotsiaalpartnerite hoiakute muutmisse.
Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja
esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude
loomist kohalike omavalitsuse juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist,
toetades seeläbi vanemaealiste kaasatust poliitikakujundamisesse.
Luuakse võimalusi aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See aitab
vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades abivajaduse
tekkimist.
Tegevuse eelarves 1,2 mln eurot (sh välisvahendid 1,0 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi
kulud. Suurenemine võrreldes 2024. aastaga on 0,6 mln eurot, sh välisvahendite suurenemine
0,5 mln eurot.
422
Programmi tegevuse nimetus: Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitise maksmine
Programmi tegevuse eesmärk: Hüvitiste, toetuste ja nõustamisega inimestele rahalise heaolu
tagamine ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine.
Tabel 254. Programmi tegevuse pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitise maksmine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Vanaduspensioni teoreetiline
netoasendusmäär;
Neto- Neto- Neto- Neto- Neto-
mediaanpensioni suhe
asendus- asendus- asendus- asendus- asendus-
mediaanpalka
määr 47%; määr 44%, määr 44%, määr 44%, määr 44%,
Allikas: Statistikaamet,
mediaan mediaan mediaan mediaan mediaan
Rahandusministeerium,
56% 60% 60% 60% 60%
Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Rahvapensionimäära suhe
arvestuslikku elatusmiinimumi
Allikas: Statistikaamet,
0,99 1,00 1,00 1,00 1,00
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Tegevuste kirjeldus
Sotsiaalkindlustusamet maksab riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis
vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine
sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu
tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud
vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab
2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest
eeldatavast elueast.
Sotsiaalkindlustusamet maksab veel riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku
töövõimetuspensionit. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja
tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ning sotsiaaltoetust
välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema
abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele).
Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ning võimalikku absoluutsesse vaesusesse
langemise riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates
01.04.2025. aastast 813 eurot (01.04.2024. a 774 eurot), kasv 39 eurot.
Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja
vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele
pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine
423
vanaduspension ehk 947 eurot (2024. aastal alla 853 euro). 2025. aastal on üksi elava
pensionäri toetuse suurus 200 eurot. Riigieelarve revisjoni käigus otsustati, et alates 2025.
aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava pensionäri toetuse saajate
hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust,
ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid inimesi. 2025. aastal
puudutab otsus ca 6700 inimest ehk umbes 10% kõigist üksi elava pensionäri toetust saavatest
inimestest. Riigieelarve revisjoni käigus tehtud otsuse tulemusena väheneb üksi elava
pensionäri toetuse eelarve 2025. aastal 1,34 mln euro võrra.
Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot.
Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi,
sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu.
Tegevuse eelarves 3 838,2 mln eurot (sh välisvahendid 0,4 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi
kulud 570,4 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 3 265,8 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,0 mln
eurot. Suurima eelarve mahuga teenus on riiklik vanaduspension (sisaldab ka eripensioneid)
3 215,1 mln eurot, sellele järgneb riikliku vanaduspensioni kogumisosa 568,8 mln eurot ning
riiklik toitjakaotuspension 22,0 mln eurot.
Sotsiaaltoetuste detailsem info on välja toodud lisas 2.
Sotsiaalhoolekande programm
Programmi eesmärk: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse
turvatunde kasvu.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA),
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI).
Programmi tegevuse nimetus: Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine
Programmi tegevuse eesmärk: Inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi
korraldusele ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele paranenud.
Tabel 255. Programmi tegevuse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine
mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas)
16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % 2,40% 2,10% 2,00% 1,90% 1,80%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring
Tegevuste kirjeldus
424
Tegevuse oluline eesmärk on arendada välja terviklikum ja tõhusam pikaajalise hoolduse
korraldus, tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada
perekonnaliikmete hoolduskoormust.
Tegevus sisaldab hoolekandepoliitika kujundamise teenust, mille raames tehakse koostöös
partneritega valdkondlikud poliitikakujundamise otsused. Toetatakse avatud taotlusvoorude
kaudu kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi
tõstmiseks ning koordineeritud osutamiseks. Lisaks toetatakse Dementsuse
Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini,
nõustamist ja tugigruppe. Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu toetatakse puudega inimeste
valdkonna arengut, huvikaitset ja nii puudespetsiifilisi liitusid kui ka maakondlikke kodasid.
Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmiseks arendustegevusi,
kaasajastatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu
väljaõppevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate
tunnustamissüsteem.
Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil rahastatakse regionaalset toetusmeedet kohalike
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooniks ning kvaliteedi parandamiseks. Selleks
arendatakse integreeritud (sotsiaal- ja tervishoiu) teenuseid, töötatakse välja tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistele motivatsioonipakett ning pakutakse
innovatsiooni- ja arendustoetusi Ida-Virumaal.
Tegevuse alla kuulub kohalike tegevusrühmade toetamine kogukonna juhitud kohaliku arengu
toetamiseks (CLLD) ning hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (sh SKA kohalike
omavalitsuste nõustamise üksuse toel). Samuti rahastatakse kuulmislangusega inimestele
(kurtidele ja vaegkuuljatele) mõeldud tõlketeenust.
Tegevuse eelarves 16,2 mln eurot (sh välisvahendid 12,0 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi
kulud 14,8 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 1,0 mln eurot ja TEHIKu kulud 0,4 mln
eurot. Kulusid tehakse hoolekandepoliitika kujundamise ja teenuste kättesaadavuse
parendamiseks, hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamiseks ja regionaalsete
toetusmeetmete rakendamiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Erivajadusega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev
toimetulek, sh kogukonnas elamise võimalused on paranenud.
425
Tabel 256. Programmi tegevuse hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja
ö öpäevaringseid institutsionaalseid
erihooldusteenuseid täidetud teenuskohtade suhtarv 2,30 3,10 3,10 3,10 3,10
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Makseraskustes leibkondade osatähtsus, %
Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 4,80% 5,50% 5,40% 5,30% 5,20%
Tegevuste kirjeldus
Sotsiaalkindlustusamet korraldab erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada
psüühikahäirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist,
nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus),
kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringse elamise teenust (teenuseosutaja poolt pakutud
elupinnal). Tegevus hõlmab ka päeva- ja nädalahoiuteenust, mida seni on pakutud suure
hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames, kuid mis 2025. aasta
algusest on sotsiaalhoolekande seaduses plaanis sätestada iseseisva teenusena, ja töötamise
toetamise teenust, mida saavad kasutada puuduva töövõimega inimesed. Ööpäevaringse
erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle
Tervisekassale, milleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava
iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist.
Samuti korraldab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, eesmärgiga
toetada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskuseid ning toetada nende
õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist, ning täisealiste abivahendi teenust, millega
toetatakse abivahendi ostmist või rentimist abivahendi vajadusega täisealistele selleks, et
kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvalt
toimetulekule.
Toetatakse kohalikes omavalitsustes kogukonnas toetatud eluaseme rajamist ning avatakse
taotlusvoor elu- ja teenuskoha kohandamiseks, mis aitavad kasutusele võtta uusi tehnoloogilisi
lahendusi.
Tegevus sisaldab institutsionaalsete ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate
teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest
ööpäevaringsel erihooldusel.
Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab puudetoetuseid, mille eesmärk
on puudest tulenevate lisakulude osaline hüvitamine: puudega tööealise inimese toetus,
puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja
426
täienduskoolitustoetus. Puude raskusastmega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart,
millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ning õigust saada soodustusi.
Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omavalitsustele liikumispuudega või pimedat
inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Sellele lisaks ümardatakse puudega inimeste
sotsiaaltoetuse määrast loobumisega keskmise puudega laste ja tööealiste ning kõikide
vanaduspensioniealiste puudetoetused ülespoole. Alates 2025. aasta jaanuarist tõstetakse
osade abivahendite riigiosalust (liikumis- ja nägemisabivahendid ning inkontinentsitooted) ja
alates 2025. aasta 1. septembrist võimaldatakse lastele ja tööealistele abivahendeid ilma
eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta (sh kõikidel lastel piirmääras 90%).
Tegevus sisaldab enim puudust kannatavatele inimestele toidukaartide ja annetatud ning
päästetud toidu jagamist.
Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust,
pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, sealhulgas rahvusvahelise funktsioneerimisvõime
klassifikatsiooni (RFK) alaseid koolitusi ja mentorlust, dementsuseteemalisi koolitusi
hoolekandeteenuse osutajatele ning andes välja ajakirja Sotsiaaltöö.
Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen
kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema
eest. Samuti menetleb Sotsiaalkindlustusamet erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste
(rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus,
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist ning
teostab tegevuslubade riiklikku järelevalvet.
Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse
teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega
muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas.
Tegevuse eelarves 152,1 mln eurot (sh välisvahendid 17,5 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi
kulud 12,0 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 137,1 mln eurot, TEHIKu kulud 2,5 mln
eurot ja Tervise Arengu Instituudi kulud 0,5 mln eurot. Programmi tegevuse suurima mahuga
teenus on erihoolekandeteenus 57,7 mln eurot, sellele järgnevad puudega inimeste
sotsiaaltoetused 47,4 mln eurot ning abivahenditeenus 19,4 mln eurot. Laiapindse riigikaitse
tegevustest sisaldab programmi tegevuse eelarve vahendeid sotsiaalteenuste ja
hoolekandeasutuste toimepidevuse tagamiseks riigikaitseliste- ja kriisiülesannete tagamisel
(0,6 mln eurot).
Tegevuse eelarves on kajastatud välisvahendite kulud 17,5 mln eurot, millest suurima mahuga
vahendid elu- ja teenuskohtade kohandamiseks sh kogukonnapõhiste toetatud eluasemete
rajamiseks (7,7 mln eurot) ning vahendid toiduabi pakkumiseks puudust kannatavatele
inimestele (4,1 mln eurot).
427
Laste ja perede programm
Programmi eesmärk: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed
on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.
Ohvriabisüsteem toetab vägivallaohvrite traumast taastumist ja iseseisva toimetuleku
saavutamist.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA),
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Programmi tegevuse nimetus: Hüvitised ja toetused lastele ja peredele
Programmi tegevuse eesmärk: Hüvitised ja toetused on kaasajastatud ja pakuvad peredele
majanduslikku tuge.
Tabel 257. Programmi tegevuse hüvitised ja toetused lastele ja peredele mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse
kohta aastas (eurot)
1932 tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb
Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse raames makstakse erinevaid hüvitisi ja toetusi lastele ja peredele, suurimad neist on
vanemahüvitis ja peretoetused. Sotsiaaltoetuste detailsemad andmed on toodud lisas 2.
Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega
vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühildamist.
Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega
seotud kulutuste osaline hüvitamine. Makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute
ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, üksikvanema lapse
toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija ja
asendusteenistuja lapse toetust. Tegevuse alla kuuluvad veel puudega lapse toetus, elatisabi
ning lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse.
Tegevuse eelarves 936,2 mln eurot on Sotsiaalkindlustusameti kulud 934,9 mln eurot ja TEHIKu
kulud 1,3 mln eurot. Programmi tegevuse suurima mahuga teenus on peretoetused 426,6 mln
eurot, sellele järgneb vanemahüvitis 364,3 mln eurot, lastevanemate pensioni ja
ravikindlustuskaitse 99,8 mln eurot ning elatisabi 12,8 mln eurot.
428
Programmi tegevuse nimetus: Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused
Programmi tegevuse eesmärk: Arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema
abivajadusega lastele ja peredele sobivaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku
toetamiseks.
Tabel 258. Programmi tegevuse abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Laste osakaal, kes on kogenud kehalist
karistamist, % 16,5%
langeb langeb langeb langeb
Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, (2018)
Praxis, SoM tellimus)
Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest
lastest, % 0,13% langeb langeb langeb langeb
Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgiks on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada
laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme ning suurendatakse lapsevanemate
teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel, rakendatakse lastekaitse korraldusmudelit
ja arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet pakub perelepitusteenust.
Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub
Sotsiaalkindlustusamet lastemajateenust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega
noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT –
Multidimensional Family Therapy). Tegeletakse asendushoolduse korraldamise ja
arendamisega, et parandada asendushoolduse kvaliteeti ning suurendada perepõhise
asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti pakutakse selle
tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja
asendushooldusteenust.
Tegevus hõlmab ka kinnise lasteasutuse teenust, mis pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja
turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või
tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust.
Tegevus sisaldab erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on toetada laste
eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma
eakaaslastega, ning laste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendite ostmist või
rentimist abivahendi vajadusega lastele selleks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud
funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvalt toimetulekule.
429
Tegevuse eelarves 36,7 mln eurot (sh välisvahendid 5,6 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi
kulud 1,2 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 33,0 mln eurot ja TEHIK kulud 2,5 mln eurot.
Programmi tegevuse suurima mahuga teenus on erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus
13,9 mln eurot, sellele järgnevad kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) 6,4 mln eurot (kasv on
seotud Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatava KLAT teenuse ületulekuga HTM
valitsemisalast SoM valitsemisalasse alates 01.07.2025, samuti suunati valitsemisala siseselt 0,5
mln eurot seni TAI eelarves olnud sõltuvusravi vahendid SKA eelarvesse KLAT teenuse
eelarvesse), asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus 4,5 mln eurot ning
erivajadustega laste abivahenditeenus 2,7 mln eurot. 2025. aasta kokkuhoiumeetmetena
vähendatakse perelepitusteenuste kulu 0,2 mln eurot (teenuse pakkumine jätkub, kuid
koolitused toimuvad väiksemas mahus) ning asendushoolduse tugiteenuste kulu 0,15 mln
eurot (hooldus- ja eestkosteperede arv ei ole suurenenud, tugiteenuste mahu vähenemine ei
too kaasa negatiivset mõju sihtgrupile).
Programmi tegevuse nimetus: Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika
rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös.
Tabel 259. Programmi tegevuse lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine
mõõdik ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega
KOV-ide nõustamisel ja toetamisel, % 46,4% 50% 52% 54% 56%
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Tegevuste kirjeldus
Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineeritakse valdkondadeülest lastekaitsealast koostöö ja
ennetustegevusi ning korraldatakse lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi, eesmärgiga
parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu,
kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas
tervikuna. Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutakse KOVidele lastekaitsealase nõustamise
teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise
edukust.
Tegevus sisaldab lastekaitse telefoniteenuseid nagu lasteabitelefon 116111, kadunud laste
telefon 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja
teavitustegevust.
430
Tegevuse eelarves 4,1 mln eurot (sh välisvahendid 1,6 mln eurot) on Sotsiaalkindlustusameti
kulud 3,1 mln eurot ja TEHIKu kulud 1,0 mln eurot. Lastekaitse telefoniteenuse eelarve on 1,3
mln eurot, lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimise eelarve 2,0
mln eurot ja riikliku lastekaitse teenuse pakkumiseks 0,8 mln eurot. 2025. aasta
kokkuhoiumeetmena lõpetatakse KOV lastekaitsetöötajate töönõustamine alates 2025. aastast
(kulude vähenemine 0,06 mln eurot). KOV-des lastekaitsetöötajate tugisüsteemi
väljaarendamist toetatakse välisvahendite abil. Välisvahenditest on Sotsiaalkindlustusameti
eelarves 1,5 mln eurot (ESF) lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuseks.
Programmi tegevuse nimetus: Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika
väljatöötamine ja selle elluviimise tagamine.
Tabel 260. Programmi tegevuse laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine mõõdik ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Laste - ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on
kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa
laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning
soodustada laste sünde. Samuti sisaldab tegevus ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava
poliitika väljatöötamist ja elluviimise korraldamist.
Tegeletakse töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku
tööandja märgise programmi rakendamisega ning asendushoolduse arendamiste, tugiteenuste
ja koolituste pakkumise koordineerimisega.
Tegevuse eelarves 7,7 mln eurot (sh välisvahendid 4,3 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi
kulud 7,4 mln eurot ja TEHIKu kulud 0,3 mln eurot. Programmi tegevuse alla kuuluvad
lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamise
teenus 7,4 mln eurot ning töö- ja pereelu ühitamise soodustamise teenuse kulud 0,3 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele
Programmi tegevuse eesmärk: Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise
korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine.
431
Tabel 261. Programmi tegevuse teenused ohvritele ja vägivallatsejatele mõõdik ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Üldine rahulolu ohvriabi
jääb samale jääb samale
teenustega jääb samale jääb samale
tasemele või tasemele või
Allikas: n/a tasemele või tasemele või
tõuseb tõuseb
Sotsiaalkindlustusamet tõuseb tõuseb
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgiks on ohvritele ja vägivallatsejatele erinevate ohvriabi seadusest tulenevate
teenuste osutamine, mille hulka kuuluvad ohvriabi põhiteenus, erinevad sihtgrupispetsiifilised
teenused (nt naiste tugikeskuse teenus, inimkaubanduse ohvrite teenus jne) ning
psühhosotsiaalsed teenused. Lisaks makstakse kuriteoohvri hüvitist, mis on suunatud neile, kes
on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ja on seetõttu saanud raske
tervisekahjustuse ning varalise kahju. Samuti pakutakse taastava õiguse teenust.
Tegevuse eelarves 9,1 mln eurot (sh välisvahendid 0,2 mln eurot) on Sotsiaalkindlustusameti
kulud 6,9 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,2 mln eurot. Programmi tegevuse alla kuuluvatest
teenustest suurima mahuga on ohvriabi põhiteenus 3,2 mln eurot (sh lisatud laiapindse
riigikaitse vahendid 0,05 mln eurot), sellele järgnevad naistevastase ja perevägivalla ohvrite
tugiteenus 1,5 mln eurot, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral 1,3 mln eurot (sh lisatud
laiapindse riigikaitse vahendid 0,45 mln eurot) ja traumast taastumist toetav vaimse tervise abi
1,3 mln eurot.
432
3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis
Joonis 88. Tervis tulemusvaldkond ja selle maht
Tervise tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eesti inimeste oodatava eluea ja tervena elada
jäänud aastate arvu kasv ning ebavõrdsuse vähenemine tervises. Tulemusvaldkonna
programmid on „Tervist toetava keskkonna programm,“ „Tervist toetavate valikute programm“
ja „Inimkeskse tervishoiu programm“.
433
Joonis 89. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud
Tervist toetava keskkonna programmi alla kuulub neli tegevust: „Tervist toetava ning parendava
keskkonna kujundamine“, „Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid“, „Kemikaalide
ohutus ja riskide vähendamine“ ning „Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine“.
Programmi eesmärgiks on muuta kõikide Eesti elanike elukeskkond tervist toetavamaks ning
teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise
võimalustest paremini kättesaadavamaks.
Tervist toetavate valikute programm koosneb viies tegevusest: „Terviseriskide ennetamise ja
tervise edendamise korraldamine,“ „Vaimse tervise edendamine,“ „Tasakaalustatud toitumise
ja füüsilise aktiivsuse edendamine,“ „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine“ ning
„Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)“. Programmiga soovitakse tagada
inimesele terve elukaare jooksul kõikide vajalike toetavate võrgustike, võimaluste ja oskuste
olemasolu selleks, et teha rohkem tervist toetavamaks valikuid.
Inimkeskse tervishoiu programmi alla kuulub üheksa tegevust, nendeks on: „Inimkeskse
tervishoiu valdkonna arendamine“, „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse“, „Personali
võimekus, juhtimine ja vastutus“, „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“,
„Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus“, „Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja
ravikindlustuse tagamine“, „Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine“,
„Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniteadmete kättesaadavus“ ning „Nakkushaiguste leviku
tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“. Programmi eesmärk on tagada inimeste vajadustele ja
ootustele vastavad tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust,
lisada tervena elatud eluaastaid ning toetada krooniliste haigustega elamist.
Tabel 262. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkonna
Tulemusvaldkond Programm
strateegiadokumendid
Tervist toetava keskkonna programm
Tervis Rahvastiku tervise arengukava
2020-2030 Tervist toetavate valikute programm
434
Inimkeskse tervishoiu programm
Tervise tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
435
3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja
programmide tegevuste lõikes
Tabel 263. Tulemusvaldkond Tervis programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,
tuhat eurot
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
Tervis -2 396 426 -2 492 661 -2 444 216 48 446 -2%
Tervist toetava keskkonna programm -10 303 -9 666 -11 200 -1 534 16%
Tervist toetava ja parendava
-953 -961 -1 432 -471 49%
keskkonna kujundamine
Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud
-2 864 -3 036 -2 995 41 -1%
terviseriskid
Kemikaalide ohutus ja riskide
-1 730 -970 -1 728 -759 78%
vähendamine
Toodete ja teenuste ohutus ning
-4 756 -4 700 -5 044 -345 7%
riskide vähendamine
Tervist toetavate valikute programm -25 858 -25 943 -22 813 3 130 -12%
Vaimse tervise edendamine -2 549 -3 623 -2 129 1 494 -41%
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise
-1 223 -1 206 -685 521 -43%
aktiivsuse edendamine
Uimastite tarvitamise ennetamine ja
-6 036 -5 418 -4 955 463 -9%
vähendamine
Nakkushaiguste leviku tõkestamine
-6 405 -6 987 -6 760 227 -3%
(HIV, TB ja hepatiidid)
Terviseriskide ennetamise ja tervise
-9 644 -8 709 -8 284 425 -5%
edendamise korraldamine
Inimkeskse tervishoiu programm -2 360 265 -2 457 053 -2 410 203 46 850 -2%
Inimkeskse tervishoiu valdkonna
-7 646 -3 107 -2 787 319 -10%
arendamine
Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste
-2 245 -46 233 -16 053 30 180 -65%
kaitse
Personali võimekus, juhtimine ja
-8 223 -7 584 -6 941 643 -8%
vastutus
Tervishoiuteenuste mudelite -12
-87 333 -10 708 -23 072 115%
ümberkujundamine 364
Tervisesüsteemi kvaliteet ja
-3 259 -3 431 -3 914 -482 14%
patsiendiohutus
Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja
-2 223 298 -2 372 975 -2 342 268 30 707 -1%
ravikindlustuse tagamine
Ravimite ja meditsiiniseadmete
-823 -897 -907 -10 1%
valdkonna arendamine
Ravimite, verepreparaatide ja
-9 216 -9 456 -10 596 -1 140 12%
meditsiiniseadmete kättesaadavus
Nakkushaiguste leviku tõkestamine
-18 223 -2 662 -3 664 -1 003 38%
(vaktsineerimine, AMR)
436
3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi
tegevused
Tervist toetava keskkonna programm
Programmi eesmärk: Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning
teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on
õigel ajal kergelt kättesaadav.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Terviseamet (TA), Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Programmi tegevuse nimetus: Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine
ning selle elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks.
Tabel 264. Programmi tegevuse tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine mõõdik ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna
poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tegevuste kirjeldus
Viiakse ellu tervist toetava ning parendava keskkonna poliitikakujundamise teenust. Tervist
säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks on vajalik välja töötada
kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada.
Peamiselt on tegemist kemikaaliseadusega, biotsiidiseadusega, veeseadusega ja
rahvatervishoiu seadusega ning nende rakendusaktidega. Plaanitud on välja arendada inimese
biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste
kokkupuutest kemikaalidega.
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamise tegevuse eelarves 1,4 mln eurot on
kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud.
Programmi tegevuse nimetus: Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid
437
Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale
ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja
sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine.
Tabel 265. Programmi tegevuse vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud
elanike osakaal 98,77% 95,00% 95,00% 97,00% 98,00%
Allikas: Terviseamet
Kvaliteetse veega basseinide osakaal
Allikas: Terviseamet 80,00% 94,00% 94,00% 94,00% 94,00%
Supluskohtade osakaal, mille suplusvee
kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“ 86,30% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%
Allikas: Terviseamet
Tegevuste kirjeldus
Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku
mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning teostades riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab
Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust.
Hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku
järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab
Terviseamet strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi
planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ja väljastab sagedusloa tingimuste ja
raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi.
2025. aastal tegeletakse joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ning
tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juhtimise käsitluste juurutamisega. Jätkatakse
joogiveeahela riskihindamise ja -juhtimise rakenduse loomiseks vajalike tegevustega. 2025.
aastal jätkatakse joogivee direktiivist tulenevate uute kvaliteedinäitajate esinemise uurimist
joogivees.
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide tegevuse eelarves 3,0 mln eurot on
kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Terviseamet sai laiapindse riigikaitse tegevusteks
(riigikaitseülesanne - vältimatu abiosutamine) 0,4 mln eurot lisaraha.
Programmi tegevuse nimetus: Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja
õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende
438
tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse
tagamine.
Tabel 266. Programmi tegevuse kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Kemikaale, sh detergente turustavate
ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 74,00% 80,00% 81,00% 82,00% 83,00%
Allikas: Terviseamet
Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes
puudused kõrvaldasid 79,00% 80,00% 81,00% 82,00% 83,00%
Allikas: Terviseamet
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse eesmärgiks on suurenenud teadlikkus kemikaaliohutusest, kemikaalide valest
kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele
ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on
kättesaadav.
Terviseamet tegeleb regulaarselt kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise,
mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse tõstmisega ning biotsiidiseaduse alusel
riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade
väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine).
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamise tegevuse kuludes 1,7 mln eurot on kajastatud
Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Terviseamet sai 0,2 mln eurot laiapindse
riigikaitse tegevusteks, peamiselt mürgistusteabealaseks nõustamiseks ja teadlikkuse
tõstmiseks.
Programmi tegevuse nimetus: Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud
negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu
vähendamine.
439
Tabel 267. Programmi tegevuse toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete
osakaal, kes puudused kõrvaldasid 86,00% 82,00% 82,00% 82,00% 82,00%
Allikas: Terviseamet
Ilusalongide osakaal, kus puudused kõrvaldasid
Allikas: Terviseamet 93,30% 75,00% 77,00% 79,00% 81,00%
Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste
osakaal kontrollitud haridusasutustest 62,00% 80,70% 81,20% 81,60% 82,10%
Allikas: Terviseamet
Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste
osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest 55,00% 64,10% 64,30% 64,40% 64,60%
Allikas: Terviseamet
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse oodatav tulemus on, et tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest
ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna
teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud.
Vähenenud on toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete
tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arv.
Terviseamet edendab regulaarselt toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete
ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja
levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja
sotsiaalasutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete
tagamiseks. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamise tegevuse 5,0 mln eurot on
kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Laiapindse riigikaitse tegevusteks (riigikaitseülesanne
- vältimatu abi osutamine) on saadud 0,4 mln eurot lisaraha.
Tervist toetavate valikute programm
Programmi eesmärk: Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate
parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud,
võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust,
haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja
tooted on kõigile kättesaadavad.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Tervise Arengu Instituut (TAI),
Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
440
Programmi tegevuse nimetus: Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava
terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine.
Tabel 268. Programmi tegevuse terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
mõõdik ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on
kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud,
jah jah jah jah jah
seisukohad on esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tegevuste kirjeldus
Kujundatakse terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitikat,
eesmärgiga suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest, muuta elukeskkonnas tervist
toetavad valikud kättesaadavamaks ning ühiskonna hoiakuid tervist toetavamaks.
Tervisepoliitika väljakutsete lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste
tulemustele ja viimastele arengutele ning uuendatakse õigusraamistikku selliselt, et see
soodustaks tervise hoidmist ja innovatsiooni.
Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste
korraldamisel ja arendamisel, teadustööd Tervise Arengu Instituudi erinevatel
uurimissuundadel ning tervisestatistika kogumist ja registrite ülalpidamist. Tervise Arengu
Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja
meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi
sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri
volitatud töötleja. Samuti vastutab Tervise Arengu Instituut vähi sõeluuringute kutsete saatmise
eest, rakendab abinõusid hõlmatuse suurendamiseks ning töötab välja uusi
sõeluuringulahendusi.
Tegevuses sisaldub Tervise Arengu Instituudi poolt laste ja noorte tervise ja heaolu
edendamine, millega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja
noorte tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel.
Tegevuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste
keskuse tegevust, mis 2023. aastal otsustati Moskvast ümber paigutada Kopenhaagenisse.
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamise tegevuse eelarves 8,3 mln eurot
on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Tegevuse kaks
suurema eelarvega teenust on Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise
edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine summas 2,3 mln eurot
441
(Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud) ja Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine
summas 1,8 mln eurot (Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud). Tervise Arengu Instituudi
viljatusravi registri arenduste säästlikum korraldamine toob kokkuhoiu summas 0,01 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Vaimse tervise edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Elukaareülese vaimse tervise teenuste süsteemi arendamine.
Selle tulemusena saavad inimesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks sekkumised ja
teenused, mis toetavad ja parandavad tema vaimset tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka
keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui toetada teiste
toimetulekut.
Tabel 269. Programmi tegevuse vaimse tervise edendamine mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on
viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud
10,00%
depressiooni 9,40% 8,90% 8,40% 7,90%
(2022)
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on
viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode 34,00%
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 25,30% 24,30% 23,20% 22,10%
(2022)
uuring, Tervise Arengu Instituut
Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku
kohta 14,00 13,00 12,50 12,00 11,50
Allikas: Statistikaamet
0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv
100 000 sama vana elaniku kohta 3,40 3,40 3,00 2,70 2,30
Allikas: Statistikaamet
20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv
100 000 sama vana elaniku kohta 13,60 13,10 12,30 11,50 10,60
Allikas: Statistikaamet
65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu
hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 25,10 22,10 21,90 21,80 21,70
Allikas: Statistikaamet
15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100
000 sama vana elaniku kohta 286,10 212,20 211,80 211,30 210,90
Allikas: Statistikaamet
Tegevuste kirjeldus
442
Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste enesekohased sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja
võime toetada teiste toimetulekut erinevatel eluetappidel on paranenud ja inimesi ümbritsev
keskkond toetab nende vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide esinemisel peavad
vajalikud teenused olema piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ning inimestele võimaldatakse
just nende vajadusele vastava intensiivsusega abi.
Viiakse ellu tegevusi, mis edendavad ja toetavad inimeste vaimset tervist, soodustavad vaimse
tervisega seotud probleemide varajast märkamist, ennetavad probleeme või nende
süvenemist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) ning aitavad
kujundada elukeskkonda nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks.
Samuti rahastatakse tegevuse eelarvest Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise alast
uurimistööd ja uute sekkumiste arendamist.
Oluline muudatus alates 2025. aastast, mis kajastub programmi tegevuse eelarves, puudutab
KOV-idele toetuse andmist oma elanikele vaimse tervise teenuste pakkumiseks: senise
Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastatud taotlusvoorude asemel viiakse sotsiaalhoolekande
seaduse muudatusega rahastus vaimse tervise teenuste pakkumiseks KOV toetusfondi.
Vaimse tervise edendamise tegevuse eelarves 2,1 mln eurot on kajastatud
Sotsiaalministeeriumi, TEHIKu ja Tervise Arengu Instituudi kulud. Vaimse tervise teenuse
toetuse, kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja hingehoidjateenuste toetamise vahendid
on kajastatud 1,5 mln euro ulatuses 2025. aastast KOV toetusfondis. Toetussummat on
vähendatud 0,21 mln kokkuhoiuotsusega.
Programmi tegevuse nimetus: Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituvate ja füüsiliselt
aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanuserühmades, et vähendada
ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi.
443
Tabel 270. Programmi tegevuse tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni
vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–
64-aastaste osakaal 18,30%
16,80% 17,20% 17,70% 18,20%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või
intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-
aastaste õpilaste osakaal 16,20%
24,00% 25,20% 26,40% 27,60%
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, (2022)
Tervise Arengu Instituut
Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal
Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI), 28,10%
23,50% 23,00% 22,50% 22,00%
Tervise Arengu Instituut (2022)
Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal
rahvastikus 52,70%
50,80% 50,60% 50,50% 50,30%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste
28,70%
osakaal 26,90% 26,50% 26,10% 25,70%
(2022)
Allikas: Tervise infosüsteem
Ülekaaluliste või rasvunud 10-14-aastaste laste
31,50%
osakaal 28,70% 27,90% 27,20% 26,50%
(2022)
Allikas: Tervise infosüsteem
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse oodatavaks tulemuseks on tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaalu
suurenemine ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud
toitumisharjumused toovad kaasa südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud
vähitüüpide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline
aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades.
Tervise Arengu Instituut korraldab inimeste teadlikkuse tõstmist tasakaalustatud ja
täisväärtuslikust toitumisest, mis muu hulgas sisaldab toitumisalaste koolituste korraldamist
õpetajatele ning toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist.
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise tegevuses 0,7 mln eurot on
kajastatud Tervise Arengu Instituudi kulud.
Programmi tegevuse nimetus: Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine
444
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist
toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju.
Tabel 271. Programmi tegevuse uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal
Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas 38,00%
27,70% 26,60% 25,50% 24,30%
(ESPAD), Tervise Arengu Instituut (2019)
Narkootikumide üledoosidest tingitud
surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme
82,50 17,20 15,70 14,30 12,90
aasta keskmine)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja
vanemate elanike kohta (liitrit) 10,90 10,00 9,90 9,80 9,70
Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis
15-aastaste purjus olnud noorte osakaal
31,20%
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 22,50% 20,00% 17,50% 15,00%
(2022)
Tervise Arengu Instituut
Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste
naiste hulgas 12,10%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 11,30% 11,00% 10,80% 10,50%
(2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste
meeste hulgas 21,00%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 20,40% 19,30% 18,20% 17,10%
(2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega
16–64-aastaste hulgas 29,80%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 26,70% 25,40% 24,00% 22,70%
(2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 32,70%
27,50% 25,00% 22,50% 20,00%
Tervise Arengu Instituut (2022)
16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus
kodus 11,60%
5,60% 4,50% 3,40% 2,20%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku (2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse
surnute arv 100 000 elaniku kohta
Allikas: Tervise Arengu Instituut 45,80 36,30 34,20 32,10 30,10
445
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal
Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas 38,00%
27,70% 26,60% 25,50% 24,30%
(ESPAD), Tervise Arengu Instituut (2019)
Narkootikumide üledoosidest tingitud
surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme
82,50 17,20 15,70 14,30 12,90
aasta keskmine)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja
vanemate elanike kohta (liitrit) 10,90 10,00 9,90 9,80 9,70
Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis
15-aastaste purjus olnud noorte osakaal
31,20%
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 22,50% 20,00% 17,50% 15,00%
(2022)
Tervise Arengu Instituut
Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste
naiste hulgas 12,10%
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku 11,30% 11,00% 10,80% 10,50%
(2022)
tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut
Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv
100 000 elaniku kohta 7,60 7,70 7,60 7,60 7,50
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse oodatav tulemus on, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja
uimastite tarvitamisest tingitud kahju on vähenenud kõikides elanikkonna gruppides ning
ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks.
Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegemisi, tegeletakse nii elanikkonna teadlikkuse
suurendamisega alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest kui
jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute
vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Tõstetakse narkomaania- ja
narkootikumidealast teadlikkust nii ühiskonnas tervikuna kui riskirühmades ning jätkatakse
narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja
nõustamisteenuse pakkumisega.
Uimastite tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevuses 5,0 mln eurot on kajastatud
Tervise Arengu Instituudi kulud. Tegevuse eelarve vähenes 0,5 mln euro võrra seoses Tervise
Arengu Instituudi sõltuvusravi (noorukite sõltuvusravi teenus, nn Torujõe Noortekodu) eelarve
liikumisega Sotsiaalkindlustusameti tegevusse Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused,
kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT).
446
Programmi tegevuse nimetus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)
Programmi tegevuse eesmärk: Nakkushaiguste leviku vähendamine, keskendudes teatud
nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi
kättesaadavuse parandamisele.
Tabel 272. Programmi tegevuse nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta
Allikas: Terviseamet 13,40 9,10 8,60 8,20 7,80
Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000
elaniku kohta 9,30 6,80 5,80 4,90 3,90
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja
korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta 7,20 7,20 6,70 6,30 5,90
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Tegevuste kirjeldus
Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegevusi HIV ennetamisel, ravil ja kahjude
vähendamisel ning tegevusi seoses tuberkuloosi ennetamise ja raviga.
Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii
tervislike valikute programmi kõnealuse tegevuse kui ka inimkeskse tervishoiu programmi
tegevusega „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“, mille alusel viiakse
ellu nakkushaiguste seire korraldamist, nakkushaiguste immunoprofülaktikat, mikroobide
resistentsuse tekke ja leviku ohjamist ning epideemiatõrje tegevuste korraldamist.
Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves 6,8 mln eurot on kajastatud Tervise
Arengu Instituudi kulud. Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritavate terviseteenuste
korralduse optimeerimine toob kokkuhoiu summas 0,2 mln eurot. Terviseteenuste
eelarvemahu vähendamisel lähtutakse põhimõttest, et säilima peab teenuste kättesaadavus
abivajajatele. Eesmärk on sõlmida lepingud väiksema arvu partneritega, kellel on võimekus
tagada teenuse jätkumine senises mahus.
Inimkeskse tervishoiu programm
Programmi eesmärk: Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise-
ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud
eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadav.
447
Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Tervisekassa, Terviseamet
(TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK),
Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA).
Programmi tegevuse nimetus: Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava
inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine.
Tabel 273. Programmi tegevuse inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine mõõdik ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja selle
elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on
lahendatud ja seisukohad esitatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tegevuste kirjeldus
Töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiupoliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus,
kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused
tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika
kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See
hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise
ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist
ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist
valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamise tegevuse eelarves 2,8 mln eurot on kajastatud
Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud.
Kokkuhoiuotsuste alusel muudetakse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) taotluste
menetlustasu võtmist, vähendatakse tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni kulusid
ning digitaliseerimisega vähenevad kulud 0,04 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse
Programmi tegevuse eesmärk: Inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade
toetamine ja kaasamine aktiivsete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel.
448
Tabel 274. Programmi tegevuse inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus
Allikas: Tervise Arengu Instituut 64,00% 59,40% 61,50% 63,60% 65,70%
Rinnavähi sõeluuringu hõlmatus
Allikas: Tervise Arengu Instituut 64,50% 63,80% 65,00% 66,20% 67,40%
Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus
Allikas: Tervise Arengu Instituut 60,40% 57,90% 60,40% 62,80% 65,40%
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse oodatava tulemusena suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike
valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad
informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on
aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide
esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi
arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemise suurendamisele. Tugevate
esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud.
Tegevuse eelarvest rahastatakse ka Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM
ehitamist, mis valmib ja hakkab inimestele teenuseid osutama 2025. aastal.
Tegevuse eelarves 16,1 mln eurot on Sotsiaalministeeriumi kulud. Tegevusega rahastatakse SA
Viljandi Haigla (TERVIKUMi) ehitamist, mille peamine rahastus on taaste- ja
vastupidavusrahastusest (RRF).
Programmi tegevuse nimetus: Personali võimekus, juhtimine ja vastutus
Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning
juhtimise ja vastutuse tugevdamine.
449
Tabel 275. Programmi tegevuse personali võimekus, juhtimine ja vastutus mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Arstide arv 100 000 elaniku kohta
Allikas: Tervise Arengu Instituut 347,10 365,40 368,90 372,40 376,00
Õdede arv 100 000 elaniku kohta
Allikas: Tervise Arengu Instituut 662,20 741,50 762,20 782,90 803,60
Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta
Allikas: Tervise Arengu Instituut 69,30 76,90 77,50 78,10 78,70
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad,
kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi
planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste
vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. Eesmärgi saavutamiseks on vaja investeerida
tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades
tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi.
Tegevuse eelarvest rahastatakse eriarstide ja õdede lähtetoetus, tervishoiutöötajate koolitust
nende tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulusid, tervishoiuspetsialistide
tööpraktika juhendamist, psühholoogide kutseaastat.
Tegevuse eelarves 6,9 mln eurot on kajastatud Terviseameti, TEHIKu ja Sotsiaalministeeriumi
kulud. Suurema eelarvega teenused on residentuurikulude (3,3 mln eurot), psühholoogide
kutseaasta (1,7 mln eurot) ning eriarstide ja õdede lähtetoetuste (1,5 mln eurot) rahastamine.
Programmi tegevuse nimetus: Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine
olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega.
450
Tabel 276. Programmi tegevuse tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi
68,60%
voodihõive 73,00% 74,40% 75,80% 77,20%
(2022)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda
müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde 29,00% 42,50% 44,00% 45,50% 47,00%
Allikas: Tervisekassa
Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi
haiglaravi perearsti juurde 20,40% 33,00% 35,40% 37,80% 40,20%
Allikas: Tervisekassa
Tegevuste kirjeldus
Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise,
mis sisaldab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi
ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös.
Tegevuse alla kuulub kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste valdkondadeülene
integreeritud teenuse mudeli väljatöötamine ja rakendamine. Samuti rahastatakse tegevuse
eelarvest geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geenivaramu pidamine ja
koeproovide säilitamine.
Tegevuse eelarvest kaasajastatakse Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru
maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise
ja osutamise keskused, sh suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust.
Tegevus sisaldab Terviseameti poolt kiirabiteenuse ning tervishoiu hädaolukordadeks ja
riigikaitseks valmistumise korraldamist.
Tegevuse rahastus sisaldab eelmises riigi eelarvestrateegia protsessis otsustatud lisaraha,
millega toetatakse igal aastal harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi.
Tegevuse eelarves kajastatakse Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kulud, kokku
summas 23,1 mln eurot. Eelarvemahult suurimateks teenusteks on toetus eriarstiabi
arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (15,4 mln eurot) ja harvikhaiguste toetusprogramm (4
mln eurot). Välisvahendite sihtfinantseeringuga toetatakse integreeritud heaoluteenuste
keskusi (haiglaid) summas 6 mln eurot. Tervishoiuasutuste energiatõhusust (haiglad)
rahastatakse koos CO2 kvoodituluga kokku summas 7,7 mln eurot.
Kokkuhoiu raames vähendatakse avatud taotlusvooruga toetusprogrammi „Harvikhaigustega
laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguse ravi toetamine” summas 1 mln eurot (algne eelarve
5 mln eurot). Mõju sihtrühmale aitab vähendada asjaolu, et 1. juulist 2024. aastast rahastab
451
Tervisekassa uut tsüstilise fibroosi ravimit, mis oli üks neist harvikravimitest, mida
toetusprogrammi kaudu oli kavas toetada. Eesti Geenivaramu tegevustoetust vähendatakse
0,14 mln eurot (10% eelarvest). Kokkuhoid on suunatud haldus- ja kommunikatsioonikuludele,
mitte sisulisele teenuse halvenemisele. Terviseamet hoiab kokku 0,1 mln eurot kiirabiteenuse
korraldamiselt ning lõpetab kampaania “Sinu käed päästava elu” toetamise, lisaks ei toetata
kiirabi kutsemeisterlikkuse simulatsiooni õppust.
Terviseamet saab laiapindseks riigikaitseks (riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine)
juurde 0,3 mln eurot, mille suunab peamiselt tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks
valmistumise korraldamiseks. Lisaks suunab Terviseamet 0,5 mln eurot riigikaitse- ja 0,2 mln
eurot riigi tegevusvarude tagamisse.
Programmi tegevuse nimetus: Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus
Programmi tegevuse eesmärk: Tervisesüsteemi kvaliteedi parandamine ja avatud
patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine.
Tabel 277. Programmi tegevuse tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus mõõdikud ja
sihttasemed
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus
Allikas: Tervise Arengu Instituut 65,00%
70,70% 71,60% 72,50% 73,30%
(2021)
Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva
järgne suremus 14,70
Allikas: OECD Statistics ja Müokardiinfarktiregister 10,70 10,30 10,00 9,60
(2021)
Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne
suremus 17,00
14,30 14,00 13,80 13,50
Allikas: OECD Statistics (2021)
Tegevuste kirjeldus
Eesmärgiks on tagada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis
töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta, ning
rakendada süsteemi tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks. Tegevuse alla kuulub
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine, mis jõustus
2024. aasta juulist.
Terviseameti poolt osutatakse laboratoorseid referentteenuseid. Lisaks haldab ja peab
Terviseamet järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle ning juhib
452
tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemise teenust, mis
hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle
arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel).
Tegevuse alla kuulub müokardiiniinfarktiregistri pidamise rahastamine ja HIV-ravi andmekogu
tegevuse toetamine.
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutuse tegevuse eelarve 3,9 mln eurot on seotud
Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kuludega. Terviseamet suunab tegevusse 0,7 mln
eurot laiapindseks riigikaitseks (riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine) eraldatud
vahendeid.
Programmi tegevuse nimetus: Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu
pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade
kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nende vajadusi.
Tabel 278. Programmi tegevuse tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus
Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet 94,20% 97,60% 98,00% 98,50% 99,00%
Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes
Allikas: Tervise Arengu Instituut 23,20%
18,90% 18,10% 17,30% 16,60%
(2022)
Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate)
hambaravihüvitise kasutamine 19,90% 42,80% 48,20% 53,70% 59,10%
Allikas: Tervisekassa
Tegevuste kirjeldus
Tervisekassa poolt viiakse ellu ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest tulenevaid kohustusi. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest
vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite,
meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise
töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi.
Täiendavalt teeb Sotsiaalkindlustusamet oma eelarvest Tervisekassale igakuise eraldise
Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste
rahvapensionäridele arvestatud pensionilt, et vähendada sõltumist vaid tööhõivel põhinevast
453
sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline
jätkusuutlikkus.
Olulisemad muudatused Tervisekassa eelarves:
Ööpäevaringse erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse
alates 01.01.2025 üle Tervisekassale, milleks muudetakse ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist.
Prognoositav mõju Tervisekassa kuludele on 2,8 miljonit eurot. Varem SKA eelarves olnud
õendusabiks ette nähtud vahendid summas 1,2 mln eurot antakse Sotsiaalministeeriumi
kaudu Tervisekassale.
Alates 01.04.2025 kehtestatakse ambulatoorses eriarstiabis, sh vältimatus arstiabis, ja
füsioterapeudi, kliinilise logopeedi ja psühholoogi teenuse kasutamisel visiiditasu 20
eurot ja haavatavamas olukorras olevatele inimestele 5 eurot. Prognoositav Tervisekassa
kulude vähenemine on 2025. aastal 6,6 mln eurot.
Alates 1.04.2025 suurendatakse voodipäevatasu 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Prognoositav
Tervisekassa kulude vähenemine on 2025. aastal 1,2 mln eurot.
Alates 1.01.2025 suurendatakse retseptitasu 2,50-lt eurolt 3,5-le eurole. Prognoositav
Tervisekassa kulude vähenemine on ca 10 mln eurot aastas.
Alates 1.01.2025 vähendatakse statsionaarses õendusabis patsiendi 15%-ne omaosalus
10%-le. Muudatuse täiendav kulu Tervisekassa eelarvele on 3,4 miljonit eurot aastas.
Programmi tegevuse eelarve 2342,2 mln eurot on seotud Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKuga. Tegevuse eelarve on seotud Ravikindlustuse seadusest ja
Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamisega.
Sotsiaalmaksust laekuvad ravikindlustuse vahendid Tervisekassale on summas 2007,9 mln
eurot (kasv 2024. a võrreldes 59,4 mln eurot), eraldis mittetöötavate pensionäride eest on
313,8 mln eurot (kasv 25,0 mln eurot). 2024. aastaga lõppes Tervisekassa täiendav rahastamine
piirmääraga vahenditest 123 mln eurot.
Tervisekassale Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatavat vaktsiinikindlustustoetust (seotud
COVID-vaktsiinidega) vähendatakse summas 0,1 mln eurot (algne eelarve 0,5 mln eurot).
Kokkuhoid tugineb kahjuhüvitiste väiksematele reaalsetele väljamaksetele võrreldes
prognoositule. Kahjustatud isikuid kokkuhoid ei mõjuta.
Tervisekassa eraldise „Vanemapuhkuselt saabunute soodsam haigushüvitis“ kokkuhoid 1,29
mln eurot. Tegemist on uue meetmega, mis käivitus 2024.a II poolaastal. 2024. aasta täitmise
andmetele tuginedes prognoositakse 2025. aastal väiksemat kulu.
Tervisekassa saab Sotsiaalministeeriumi kaudu Perehüvitise seaduse (vanemahüvitise)
muutmise IT arenduskulude katteks toetusena lisaraha 0,06 mln eurot.
Programmi tegevuse nimetus: Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine
454
Programmi tegevuse eesmärk: Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning
kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine.
Tabel 279. Programmi tegevuse ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine mõõdik ja
sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik 2025 2026 2027 2028
tase (2023)
Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi
ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja
elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on
jah jah jah jah jah
lahendatud ja seisukohad esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tegevuste kirjeldus
Töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteetsete,
ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja
mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus sisaldab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste
otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral
kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega
seotud õigusakte.
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamise tegevuse eelarve on 0,9 mln eurot
seotud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kuludega.
Programmi tegevuse nimetus: Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus
Programmi tegevuse eesmärk: Inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase
hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine.
Tabel 280. Programmi tegevuse ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tegelik tase
Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal
humaanravimite kogumahust 37,10%
41,90% 42,50% 43,10% 43,80%
Allikas: OECD Statistics (2022)
Kulutused retseptiravimitele osakaaluna
leibkondade omaosalusest 14,00%
14,40% 14,30% 14,20% 14,20%
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2022)
Tegevuste kirjeldus
455
Tegevuse alla on koondatud mitmed Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti
korraldatavad teenused. Tegevuse alla kuulub ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja
lubade taotlemine, mille eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite
toimivus, ohutus ja kvaliteet. Tegevus sisaldab ka Ravimiameti poolt ravimitega seotud
järelvalve läbiviimist, ravimitega seotud aruannete esitamist ja analüüside tellimist, ravimite
kvaliteedi laboratoorset hindamist ning ravimitega seotud õigusalast nõustamist.
Samuti rahastatakse selle tegevuse eelarvest apteekrite lähtetoetust, meditsiiniseadmete
turujärelevalve koordineerimist ja ohutusvalvsust, meditsiiniseadmetega seotud andmekogude
haldamise, meditsiiniseadme uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamist.
2025. a 1. jaanuarist liigub meditsiiniseadmete valdkonna korraldus Terviseametist
Ravimiametisse, veredoonorluse toetamine ja immunohematoloogiliste uuringute
referentlabori referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse.
Tegevuse eelarve 10,6 mln eurot on seotud Ravimiameti (peamine panustaja 8,7 mln euroga),
Terviseameti ja TEHIKuga. Olulisemateks teenusteks on ravimitega seotud teaduslike
hinnangute ja lubade j taotlemine (5,1 mln eurot, sh Ravimiameti omatulust tehtava kulud 3,4
mln eurot), ravimitega seotud järelevalve läbiviimine (2 mln eurot, sh Ravimiameti omatulust
tehtavad kulud 0,9 mln eurot) ja ravimialase teadlikkuse tõstmine (1,4 mln eurot, sh
Ravimiameti omatulust tehtavad kulud 1,1 mln eurot). Kokkuhoiuotsuse tulemusena vähendab
Ravimiamet oma kulusid 0,4 mln eurot tegevuse tööjõu- ja majanduskuludelt.
Programmi tegevuse nimetus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)
Programmi tegevuse eesmärk: Teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku
tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning
antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine.
456
Tabel 281. Programmi tegevuse nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)
mõõdikud ja sihttasemed
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite,
mumpsi ja punetiste (MMR1) suhtes 84,40% 86,00% 87,00% 88,00% 89,00%
Allikas: Tervise infosüsteem
Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB)
osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest 18,40% 14,30% 13,50% 12,60% 12,00%
Allikas: Tervise Arengu Instituut
2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria,
teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus
influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes 83,50% 86,00% 87,00% 88,00% 89,00%
Allikas: Tervise infosüsteem
14-aastaste poiste vaktsineerimisega hõlmatus HPV
(inimese papilloomiviirus) suhtes n/a 50,00% 54,00% 58,00% 62,00%
Allikas: Sotsiaalministeerium
14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus
HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes 63,00% 69,00% 72,00% 75,00% 78,00%
Allikas: Sotsiaalministeerium
80-aastaste ja vanemate hõlmatus
vaktsineerimisega COVID-19 suhtes 16,00% 18,00% 20,00% 22,00% 24,00%
Allikas: Sotsiaalministeerium
60-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise
gripivastase vaktsineerimisega 26,00% 30,00% 31,00% 32,00% 33,00%
Allikas: Tervise infosüsteem
Tegevuste kirjeldus
Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste
levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb
haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes.
Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste korraldamisega, vähendades
elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete
tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning aidates kaasa immuniseerimisega
hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni
(WHO) poolt soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korraldamise
küsimustega.
Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu
vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide
457
määramise ja hindamisega ning sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest
ja nende ennetamise võimalustest.
Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves 3,7 mln eurot on kajastatud Terviseameti
ja TEHIKu kulud. Terviseamet suunab tegevusse 0,7 mln eurot laiapindse riigikaitse
(riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine) vahendeid.
3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 90. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 282. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Kulud kokku -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957 -263 438 4%
Tööjõukulud -452 137 -151 632 -173 782 -22 151 15%
Majandamiskulud -136 150 -139 029 -56 479 82 550 -59%
Muud tegevuskulud -88 0 -1 -1 944%
Sotsiaaltoetused -3 586 371 -3 939 192 -4 239 027 -299 835 8%
Investeeringutoetused -32 786 - 38 360 -36 773 -1 177 3%
Muud toetused -815 723 -476 565 -370 025 109 303 -23%
Edasiantavad maksud -2 425 981 -2 446 536 -2 576 630 -130 093 5%
Põhivara amortisatsioon -9 187 -7 027 -8 110 -1 083 15%
Käibemaks -8 590 -7 177 -8 130 -953 13%
Tööjõukulude all kajastatakse nii asutuste tööjõukulud, kui ka riiklikud vanaduspensionid
rahvapensionideks, eripensionid (riigikontrolli pensionide, õiguskantsleri ametipensionide,
riigikohtunike pensionide, prokuröride pensionisuurenduste, kohtunike pensionide,
458
kaitseväelaste pensionide, politseinike ja piirivalvurite pensionide, parlamendiliikmete
pensionide) ning kogumispensionide väljamaksed. Eelpool nimetatud pensionite eelarve
suurenemine on võrreldes 2024. aastaga 17,7 mln eurot. Kokkuhoiuotsustega vähenes
piirmääraga kuludes tööjõukulud 1,2 mln eurot. Laiapindse riigikatse funktsioonideks saadi
täiendavaid vahendeid 2,8 mln euro ulatuses. Erinevatest välisprojektidega seotud tööjõukulud
kasvavad 2 mln eurot ning omatuludest teostatavad kulud 0,9 mln eurot.
Majandamiskulude all on kajastatud lisaks asutuste majandamiskuludele ka ostetavad
teenused. Peamine muudatus on seotud kulude kajastamise muudatusest: 2025. aastast
kajastatakse abivahendeid ja osa rehabilitatsiooni teenustest ning kinnise lasteasutuste
teenustest toetuste all. Kokkuhoiu otsustega vähendati majandamiskulusid 1,3 mln eurot.
Laiapindse riigikaitse funktsioonideks saadi lisavahendeid 1,3 mln eurot.
Valitsemisala suuremad kulud on sotsiaaltoetused, mis võrreldes 2024. aastaga on kasvanud
299,8 mln eurot, seda tulenevalt nii sihtgruppide muudatustest kui ka toetuste määrade
tõusust. Riigieelarve revisjoni käigus vähendatu üksi elava pensionäri toetust 1,34 mln eurot.
Sotsiaaltoetuste detailsem info on välja toodud lisas 2.
Edasiantavates maksudes on kajastatud Tervisekassale ravikindlustusmaksu laekumise
vahendid ning Sotsiaalkindlustusametile riikliku vanaduspensioni kogumis osa. Kulude kasv on
kajastatud vastavalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosile.
Investeeringutoetuste ja muude toetuste vähenemine on seotud peamiselt Tervisekassa
täiendava rahastamise lõpetamisega ca 123 mln eurot. 2025. aasta kokkuhoiuotsustega
vähenesid toetused kokku 2,5 mln eurot. Laiapindse riigikaitse funktsioonideks saadi
lisavahendeid 0,5 mln eurot. Muude toetuste kohta on detailsem info lisas 17 (liikmemaksud)
ning lisas 3.
Amortisatsioon suureneb peamiseks IKT arendustega seotud põhivara arvelt.
Käibemaksu kasv on seotud tegevuskulude kasvuga ning maksumäära tõusuga.
3.17.4 Investeeringud
Valitsemisala investeeringud on suunatud peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuste arendamisse tagamaks valitsemisalas makstavate toetuste, pensionite jms õige ja
õigeaegsed väljamaksed ning valitsemisala tööks vajalike süsteemide korrasoleku.
Tabel 283. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26%
IT investeeringud -14 232 -7 565 -9 573 -2 008 27%
Masinad ja seadmed -784 -100 -120 -20 20%
Käibemaks -2 983 -1 640 -2 066 -426 26%
459
Sotsiaalministeerium prognoosib investeeringuid 2025 aastal peamiselt IKT investeeringuteks.
IKT investeeringud on kavandatud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri- STAR teenuste
ning sotsiaalkaitse andmekogu SKAIS teenuste (sh koalitsioonileppest ja õigusaktidest
tulenevatest) muudatusteks, tervise valdkonna infosüsteemide väikearendusteks ning
infosüsteemide andmemahtude tagamiseks. Välistoetustest kavandatakse peamiselt tööelu
infosüsteemi TEIS arendusi (teenus on üle antud MKMi, kuid arenduste läbiviimist jätkab
TEHIK), STAR, SKAIS, keskkonnatervise infosüsteemi, nakkushaiguste registri ning
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusi. Lisaks on majandamistegevusest
laekuvate vahendite arvelt planeeritud uue põlvkonna tervise infosüsteemi teenuste
arendused. Eelarve kasvab võrreldes eelmise aastaga uuteks arendusteks antud lisarahade
võrra.
Majandamistegevusest laekuvate vahendite arvelt planeeritakse laboritele masinate ja
seadmete soetamiseks Terviseametil 0,1 mln eurot ja Ravimiametil 0,02 mln eurot.
460
3.18 Välisministeeriumi valitsemisala
Välisministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine
läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;
heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse
kestlikku arengusse.
461
Välisministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on kaitsta Eesti huve ning saavutada
kestliku arengu eesmärgid läbi välispoliitika ja välissuhtluse.
Selleks Välisministeerium:
teeb ettepanekuid riigi välispoliitika kavandamiseks;
462
lahendab välislepingutega seotud küsimusi;
edendab ja kaitseb Eesti välismajandushuve Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes
majandusorganisatsioonides ning pakub majandusdiplomaatilist tuge Eesti ettevõtjatele
k.a läbi aukonsulite töö;
tagab Eesti seisukohtade kaitsmise Euroopa Liidu üldasjade nõukogus ja välisasjade
nõukogus ning Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees;
korraldab Eesti esindamist Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa
Vabakaubandusühenduse Kohtus ja teistes vaidluste lahendamise rahvusvahelistes
institutsioonides;
korraldab Eesti suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid rakendada rahvusvahelisi sanktsioone ning
koostab vajalikud eelnõud;
koordineerib rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemist;
korraldab sise- ja välisprotokolli riiklike tähtpäevade tähistamisel ning riiklikult oluliste
välisvisiitide läbiviimisel ja kõrgete külaliste vastuvõtmisel;
kaitseb Eesti riigi ja kodanike huve välisriikides ning kaasab üleilmseid eesti kogukondi;
kujundab Eesti arengukoostöö ja humanitaarabipoliitikat ning suunab selle rakendamist;
tagab Eesti huvide kaitse tehnoloogiliste, digitaalsete, küberkaitse, kliima ja energia
küsimuste üle peetavates rahvusvahelistes aruteludes, toetab Eesti digi- ja küberkaitse
lahenduste arengut ning toimepidevust;
tutvustab Eestit ning koostab asjaomaste õigusaktide eelnõusid;
osutab konsulaarabi ja –teenuseid.
Valitsemisalas on lisaks ministeeriumile 45 välisesindust ning 05.09.2024 seisuga on aktiivses
teenistuses olevate teenistujate arv taandatuna täistööajale 665.
Välisministeeriumi haldusalasse kuulub alates 2021. aastast ka sihtasutus Eesti Rahvusvahelise
Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), mis on Eesti arengukoostöö kompetentsikeskus ning viib ellu
arengukoostöö ja humanitaarabi projekte.
3.18.1 Tulud
Riigilõivude ja põhivara ning varude müügist saadava tulu prognoos jääb 2025. aastal samaks
võrreldes 2024. aastaga. Saadud toetuste tulude prognoos suureneb 0,5 mln euro võrra eelkõige
taaste- ja vastupidavusrahastu kasvu ning viisamenetlejate koolituse ja konsulaarkoostöö
välistoetuste tõttu.
463
Joonis 91. Välisministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %
Tabel 284. Välisministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Tulud kokku 5 585 13 497 14 028 531 4%
Saadud toetused 3 465 11 254 11 785 531 5%
Riigilõivud 1 435 2 000 2 000 0 0%
Tulud põhivara ja varude müügist 128 243 243 0 0%
Saadud toetused
Saadud toetuste all kajastub Välisministeeriumile Taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi
RRF) ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (edaspidi BMVI) laekuv välistoetus.
RRFi vahenditest finantseeritakse ettevõtete konkurentsivõime toetamist välisturgudel läbi
äridiplomaatia reformi, mille raames luuakse riigi- ja regionaalstrateegiad (tulude prognoos ca
5,1 mln eurot) ja innovaatilised ettevõtluskeskused (tulude prognoos ca 3,8 mln eurot) ning
viiakse läbi globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja korraldatakse virtuaallavad (tulude prognoos
ca 2,8 mln eurot).
BMVI-st finantseeritakse erinevas vormis koolitusi Schengeni viisade menetlejatele (tulude
prognoos 75 375 eurot) ja arendatakse konsulaarkoostööd õppekäikude ja ühisauditite
korraldamise kaudu (tulude prognoos 19 598 eurot), eesmärgiga toetada ühist viisapoliitikat,
et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist,
aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.
Riigilõivud
Riigilõivude laekumisi kavandatakse viisataotlustega seotud toimingutest ning muude
konsulaarteenustega seotud toimingutest. Riigilõivude tulude prognoos jääb 2025. aastal 2024.
464
aasta tasemele (2 mln eurot), kuna välispoliitiline olukord on endiselt pingestunud ning sellest
tekkinud ebamäärasus tulevikku vaatavalt jätkuvalt keskmisest kõrgem.
Tulu põhivarade müügist
Välisministeeriumile kehtestatakse 2025. aasta riigieelarve seadusega tulude laekumise
korralduse erisus, millega võimaldatakse ministeeriumil välisesinduse kasutuses olnud põhivara
müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest
laekunud rahast soetada välisesindusele põhivara.
Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse on sarnaselt 2024. aastaga prognoositud 2025.
aastaks Kiievis asuva kinnisvara müügist laekuvad tulud (243 000 eurot), mis pole tulenevalt
Ukrainas aset leidvast olukorrast realiseerunud. Vahendid suunatakse sihtotstarbeliselt
välisesinduste ehitusinvesteeringutesse.
3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates
Välispoliitika tulemusvaldkonna kulud on suunatud Eesti riigi julgeoleku tagamisele ja
samameelsete riikidega suhete tugevdamisele, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse
kindlustamisele, heaolu kasvu tagamisele ning eestlaskonna huvide kaitse edendamisele
välispoliitika ja välissuhtluse kaudu.
465
3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika
Joonis 92. Välispoliitika tulemusvaldkond ja selle maht
Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kindlaks määratud Eesti
välispoliitika arengukavas aastani 2030.
Tulemusvaldkonna eesmärk:
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja
sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;
heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil;
Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.
466
Joonis 93. Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud
Tabel 285. Välisministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna
Programm
strateegiadokumendid*
Välispoliitika Välispoliitika arengukava 2030 Välispoliitika programm
*Võrreldes eelmise perioodiga planeerimistasandites muutusi ei toimunud, täpsustati programmi nimetust.
Välispoliitika tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad
Välisministeeriumi kodulehel.
3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika
ja arengukoostöö programmi ja programmi tegevuste lõikes
Tabel 286. Tulemusvaldkond Välispoliitika eelarve välispoliitika programmi ja programmi tegevuste
lõikes ja selle dünaamika, tuhat eurot
Muutus,
2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus
%
Välispoliitika -113 306 -124 664 -116 391 8 273 -7%
Välispoliitika programm -113 306 -124 664 -116 391 8 273 -7%
Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -27 959 -29 741 -25 481 4 260 -14%
Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes
-20 584 -22 353 -20 089 2 264 -10%
teemades
Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja
strateegilise kauba küsimuste -18 380 -20 117 -19 862 256 -1%
lahendamine
Eesti välismajandushuvide edendamine
-12 718 -22 601 -19 630 2 970 -13%
ja kaitse
Arengukoostöö ja humanitaarabi
-33 666 -29 853 -31 330 -1 477 5%
koordineerimine
467
3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi
tegevused
Välispoliitika programm
Programmi eesmärk: Edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide
saavutamist välispoliitika ja välissuhtluse kaudu.
Asutused, kes viivad programmi ellu: Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesinduste ja
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV).
Välispoliitika programmi viiakse ellu läbi viie tegevuse: (1) Eesti julgeolekukeskkonna
tugevdamine, (2) Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades, (3) juriidiliste, konsulaar-,
sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine, (4) Eesti välismajandushuvide
edendamine ja kaitse, (5) arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine.
Programmi tegevus: Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine
Programmi tegevuse eesmärk: Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku kindlustatus ja jagamatus,
rahvusvaheliste suhete stabiilsuse toetamine. Tagada rahvusvaheliste suhete stabiilsus
toimivate kahe- ja mitmepoolsete suhete ning regionaalsete koostöövormide toel.
Tabel 287. Programmi tegevuse Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Liitlaste kohalolu Eestis 2016. aasta tasemel
tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud
Allikas: Välisministeerium
USA-ga on sisulised kõrgetasemelised kontaktid
tagatud 2016. aasta tasemel tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud
Allikas: Välisministeerium
Kollektiivkaitse on NATO strateegilistes
dokumentides nimetatud põhiülesandena tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud
Allikas: Välisministeerium
Idapartnerlusriikide areng: demokraatia
4,56 4,69 4,79 4,89 5,00
Allikas: Economist Intelligence Unit (EIU)
Idapartnerlusriikide areng: ajakirjandusvabadus
Allikas: Reporters Without Borders - World Press 58,00 53,00 54,00 55,00 56,00
Freedom index
Idapartnerlusriikide areng: korruptsiooni tajumine
Allikas: Transparency International - Corruption 39,70 41,50 42,50 43,50 44,50
Perceptions Index
Võime luua EL-is koalitsioone (koht edetabelis)
Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) (EU 14 12 12 12 12
Coalition Explorer)
468
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eesti suutlikkus kujundada EL-i ja NATO
välispoliitikat tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud
Allikas: Välisministeerium/EVI
Tegevuste kirjeldus
Eesti välispoliitika eesmärkideks ja huvideks on reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva
maailmakorra säilimine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, mis eeldab Eesti välisteenistuselt
võimekust juhtida otsustavalt tähelepanu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ja rikkumise
toimepanija vastutusele. Oluline on hoida NATO valmidust oma liitlasi vajaduse korral sõjaliselt
kaitsta ja toetada ning arendada edasi Euroopa koostöiseid julgeolekustruktuure, mille
tagatiseks on Euro-Atlandi senise tugeva koostöö ja väärtusruumi elujõulisuse hoidmine ja
edendamine ning jagatud väärtustel põhinev EL-i ja NATO võimalikult suur sisemine ühtsus.
Programmi tegevuse „Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine“ eesmärke viiakse ellu nelja
teenusega:
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine, transatlantilised suhted;
koostöö Euroopa riikidega ning EL üldasjad;
EL ÜVJP poliitika ja koordinatsioon
koostöö ja laiem rahvusvaheline poliitika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega;
koostöö Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega ning seotud
regionaalsete organisatsioonidega.
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundamise, transatlantiliste suhete teenuse sihiks on
kindlustada, et NATO kollektiivkaitse mehhanismid ja allianssi sõjaline kohalolu idatiival
kindlustaksid piisava heidutuse, et tagada Eesti ning laiemalt kogu Euro-Atlandi piirkonna
julgeoleku kindlustatus ja jagamatus.
Tegevuste tasandil on fookus NATO-l ja Euroopa Liidu kaitsekoostööl. Tegevustega toetatakse
NATO avatud uste poliitikat ning NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustruktuuride integreeritud ja
mittedubleerivat teineteist täiendavat arengut. Kahepoolses koostöös on kesksel kohal koostöö
Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Põhja-Balti riikide ja
Poolaga. Teenusega toetatakse asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist ning
koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. Soodustatakse julgeoleku teemal suure välispoliitilise
kaaluga ürituste toimumist Eestis ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite valdkonna
kaalukatele rahvusvahelistele üritustele.
Koostöö Euroopa riikidega ning EL-i üldasjade teenuse sihiks on Euroopa riikidega koostöö
edendamine nii kahepoolselt kui ka regionaalsetes formaatides ja Euroopa Liidus. Teenusega
tagatakse täiendavalt EL-i teemade üldkoordinatsiooni välisministeeriumis ning Eesti
469
seisukohtade kujundamine EL-i üldasjades, sh laienemispoliitikas, ja EL-i suhete kohta teiste
Euroopa riikidega sh Ühendkuningriik, Türgi ja Euroopa majanduspiirkonna riigid.
Kahepoolse koostöö arendamisel on fookuses eriti Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa,
Põhjala-Balti riigid ja Poola. Mitmepoolses koostöös on olulised 3B, NB8 ja teised Läänemere
koostöö regionaalsed formaadid. EL-i laienemispoliitika kujundamise fookuses on Lääne-
Balkani regioon, samuti Ukraina ja Moldova ning Türgi-ELi koostöösuhted. Soodustatakse suure
välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide visiite Euroopa
riikidesse. Samuti aidatakse kaasa kõrgemate ametnike tasandil konsultatsioonide pidamisele
eri valdkondades, Euroopa osakonna poolt eriti kahepoolsetes ja EL-i küsimustes. Teenus
toetab Eestis toimuvaid kaalukaid rahvusvahelisi diplomaatilisi üritusi ning eestlaste
kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide võtmepositsioonidele ja juba seal töötavate
eestlaste senisest suuremat kaasamist (tegevusfookus ennekõike EL institutsioonidel).
Teenusega toetatakse ka asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist.
Koostöö ja laiem rahvusvaheline poliitika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega teenuse sihiks on
rahvusvahelise koostöö edendamine Ida-Euroopa ja Kesk-Aasa riikidega. Idapartnerlusriikidega
tehtava koostöö eesmärgiks on edendada nende riikide demokraatia ja hea valitsemistava
edendamist, majanduskoostööd EL-iga, energiajulgeolekut ning inimeste vahelisi kontakte.
Tegevuste fookuses on nii kahepoolne koostöö Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega kui ka
nimetatud riikide suunal Eesti välispoliitika kujundamine ja teostamine asjaomastes
rahvusvahelistes organisatsioonides (ennekõike EL ja NATO). Sellega toetatakse kaitsekoostööd
NATO-s ja EL-is ning EL-i ÜVJP ja naabruspoliitika elluviimist. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikide
suunalise välispoliitika kujundamisel on tähtis koostöö Suurbritannia, USA, Saksamaa,
Prantsusmaa, Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga. Piirkonnaga seotud poliitikat toetab ka
Eesti tegevus OSCE-s ning B3 ja NB8 regionaalsetes formaatides. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia
riigid on prioriteetsed koostööpartnerid Hiinale, mis tähtsustab nende riikide rolli Eesti sidusa
Hiina-suunalise välispoliitika kujundamisel. Teenusega toetatakse asjaomaste strateegiate
koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. Soodustatakse Ida-
Euroopa ja Kesk-Aasia riikidest suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning
Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite piirkonda.
Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega ning seotud regionaalsete
organisatsioonide koostöö teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine Aasia, Vaikse
ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega. Tegevustega edendatakse Eesti koostööd
nende regioonide tähtsamate organisatsioonidega (nt ASEAN, ASEM, ASEF, Araabia Liiga,
Aafrika Liit, neljapoolne julgeolekudialoog) ning EL-i lõunanaabruspoliitika ja regionaalsete
välis-strateegiate elluviimist (nt EL-i strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas).
Riikidest on fookus Jaapanil, Austraalial, Lõuna-Koreal, Indial, Iisraelil, Araabia
Ühendemiraatidel, Singapuril, Egiptusel ja Keenial. Toetatakse Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida suunal
välispoliitika kujundamist ja elluviimist EL-is ja NATO-s ning kahepoolses koostöös Atlandi-ülese
470
koostöö võtmepartneritega (USA, Kanada ja Suurbritannia). EL-i lõunanaabruspoliitika ja Aafrika
riikidega tehtava koostöö kujundamisel on kaalukas roll koostööl Prantsusmaa, Saksamaa,
Belgia ja Hispaaniaga. Head koostöösuhted Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega toetavad Eesti
välismajanduse huvisid (ligipääs uutele kasvavatele turgudele, investeeringute kaitse tagamine,
turismi edendamine) ning aitavad tugevdada valdkondlikku koostööd (energiajulgeolek,
ühenduvus, digitemaatika, küberjulgeolek ning Eesti panus arengukoostöösse). Soodustatakse
piirkonna riikidest suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide
ja -ametnike visiite teenusega hõlmatud regiooni. Toetatakse Eesti välisteenistuse Aasia, Vaikse
ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega seotud teadmuse korrastamist ja edendamist
läbi asjaomaste strateegiate uuendamise ja koostamise ning läbi koostöö mõttekodade ja
ülikoolidega.
Programmi tegevus: Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti välispoliitiliste huvide edendamine peamistes valdkondlikes
arengutes, mis mõjutavad pikaajaliselt nii Eesti kui laiemalt Euro-Atlandi ala majanduslikku
arengut ning reeglitepõhist demokraatiat ja inimõigusi austava maailmakorra elujõulisust.
Tabel 288. Programmi tegevuse Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Eesti võimekus mõjutada ÜRO, OSCE, OECD ja
osaliselt
teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikat tagatud tagatud tagatud tagatud
tagatud
Allikas: Välisministeerium
Inimõiguste indeks (maailma riigid kokku)
0,55 0,57 0,57 0,57 0,57
Allikas: World Justice Project
Eesti digiriigi ja ühiskonna kuvand
18 19 18 17 16
Allikas: IMD
Kogukonna kaasatusega rahulolu 59%
76% 76% 76% 76%
Allikas: Välisministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse „Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades“ eesmärke viiakse ellu
nelja teenusega:
Eesti esindamine ÜRO-s ja teistes inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja
rändega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides;
digi- ja küberdiplomaatia;
ühendatuse-, kliima- ja energeetikadiplomaatia;
eestlaskonna kaasamine välismaal ning kultuuri- ja kodanikudiplomaatia.
471
Eesti esindamine ÜRO-s ja teistes inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega
seotud rahvusvahelistes organisatsioonides teenuse sihiks on Eesti välispoliitiliste seisukohtade
väljatöötamine ja suhtlemise korraldamine ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus ning teistes
valdkondlikes rahvusvahelistes organisatsioonides. Teenuse peafookuses on inimõiguste,
demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud küsimused. Teenusega toetatakse
inimõigusi ja demokraatiat austava reeglitel põhineva maailmakorra püsimist ning globaalset
julgeolekut ja rahu. Oluliseks põhimõtteks on rahvusvaheliste organisatsioonide põhitegevusi
võimestada diplomaatiliste kompetentsidega, kus Eesti on eestkõneleja, nt küberjulgeolek, e-
riik, haridus, demokraatiale ja kodanikuühiskonnale suunatud reformide läbiviimise kogemus
ning naiste ja laste õiguste kaitse.
Digi- ja küberdiplomaatia teenuse sihiks on hoida Eesti kui suunanäitaja ja hinnatud partneri
positsiooni küberjulgeoleku ja -diplomaatia teemadel maailmas. Digi- ja küberjulgeoleku
teemade eestkõneleja staatuse abil võimestatakse ja toetatakse kõiki teisi Eesti välispoliitika
tegevussuundi.
Digi-ja küberdiplomaatia temaatika seostub läbivalt teiste välispoliitika tegevustega. See
tähendab, et arendatakse ja tugevdatakse digikoostöö ja küberjulgeoleku algatusi nii
kahepoolses koostöös kui ka EL-is, NATO-s, ÜRO-s, OSCE-s ja teistes rahvusvahelistes
organisatsioonides. Digi- ja küberjulgeoleku tegevusi toetatakse NB8 ja B3 regionaalsetes
formaatides ning valdkonnal on oluline roll Eesti võtmeliitlastega (Suurbritannia, USA,
Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja teised Põhja-Balti riigid) tehtavas kahepoolses koostöös. Eesti
kõrge kompetents ja rahvusvaheline kogemus küberjulgeoleku küsimustes edendab Atlandi-
ülest julgeolekukoostööd, sh tugi sanktsioonipoliitika jõustamisele. Eesti seisab
digitehnoloogiate laialdasema rakendamise eest, et toetada vaba, avatud, koosvõimelise,
turvalise ja demokraatliku ühiskonna arengut, sh arengukoostöö, äridiplomaatia,
julgeolekupoliitika. Digi- ja küberdiplomaatia tegevus toetab ühtlasi äridiplomaatia
digivaldkonna eesmärkide täitmist, milleks on peamiselt Eesti ettevõtete ekspordi
suurendamine ja riigi toe pakkumine keerulistel, kuid ettevõtjatele olulistel turgudel; samuti
arengukoostoo eesmärkide saavutamist kestliku arengu toetamisel. IT-teenused ja -tooted (sh
küberturvalisus) on Eesti üks ekspordiartikleid, mis globaalse konkurentsi tõttu vajab
eesrindliku digiriigi kuvandi säilimist.
Ühendatuse, kliima- ja energeetikadiplomaatia teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö
edendamine ja Eesti huvide kaitsmine majandusjulgeolekut, rahvusvaheliste suhete stabiilsust
ja kestlikku arengut tagavatel teemadel, hõlmates Eesti ja EL-i ühendatuse arhitektuuri
kujundamist, energiajulgeolekut ning kliimamuutuste tõkestamise eelduseks oleva
rahvusvahelise konsensuse loomiseks vajalikku diplomaatiat.
Tegevustes on põhirõhk EL-i rohepöörde toetamisel, sh Eesti huvide esindamine EL-i
kliimaaruteludes ning Eesti ja kogu lähiregiooni ühendatuse arhitektuuri konkurentsivõime ja
kvaliteedi kindlustamisel. Ühendatusega seotud diplomaatia hõlmab rahvusvaheliste
472
standardite teemalisi arutelusid, taristu elektrifitseerimise ja digitaliseerimise suundumuse
taustal, ning riikide koostöös tehtavaid regionaalseid suurinvesteeringuid, mis toetavad Eesti ja
Euroopa energiajulgeolekut ja transpordiühendusi. Teenusega seotud välispoliitika
kujundamisel on tähtis kahepoolne koostöö Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa,
Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga ning koostöö NB8 regionaalses formaadis. Ühendatuse,
kliima- ja energeetikadiplomaatial on tähtsustuv roll EL-i naabrus- ja välismajanduspoliitika
kujundamisel, sh majanduskoostöö India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, otsene EL-i
majanduskoostöine panus ja arengukoostöö Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida regioonis ja
idapartnerlusriikides. Pingestunud julgeolekuolukord on suurendanud ühendatuse ja
energiajulgeoleku temaatika tähtsust NATO-s ja EL-i ÜVJP kujundamise aruteludes. Teenusega
toetatakse vastavate strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja
ülikoolidega. Soodustatakse suure välispoliitilise kaaluga ürituste toimumist Eestis ning Eesti
riigijuhtide ja -ametnike visiite valdkonna kaalukatele rahvusvahelistele üritustele.
Eestlaskonna kaasamisega välismaal ja kultuuri- ning kodanikudiplomaatiaga teenuse sihiks on
tagada tugev side välismaal elava eestlaskonnaga ning välismaal elavate rahvuskaaslaste
osalemine Eesti ühiskonnaelus ja selle arengus. Koostöös siseriiklike partneritega (KUM, SIM,
HTM, Integratsiooni Sihtasutus) toetame tagasipöördumist ning Eesti kultuuri tutvustamist
välismaal.
Eestlaskonna kaasamist toetame koostöös partneritega väliseesti kogukonna inforuumi
edendamisega, eestikeelse hariduse ja keeleõppe kättesaadavuse toetamisega, väliseesti
kultuuripärandi säilitamisega, Eesti kultuuri hoidmise ja tutvustamisega ning rahvuskaaslaste
usulise teenimise toetamisega. Toetame koostöös siseriiklike partneritega tagasipöördumist ja
Eestis (taas)kohanemist toetavaid teenuseid. Soodustame rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade
kaasamist rahvadiplomaatilistesse tegevustesse, millega võimestatakse majandusdiplomaatilisi
tegevusi ning Eesti tuntuse ja hea maine tugevdamist. Tegeletakse Global Estonian portaali ja
väliseestlastele mõeldud uudiskirja avaldamise ja seire koordineerimisega.
Programmi tegevus: juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste
lahendamine
Programmi tegevuse „Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste
lahendamine“ eesmärk: Eesti seisukohad rahvusvahelise ja EL-i õiguse üldküsimustes oleksid
esindatud ja huvid kaitstud. Sanktsioonipoliitika ennetab rahvusvahelise õiguse rikkumisi.
Konsulaarteenused on osutatud kliendisõbralikult ja paindlikult. Tagatud on ministeeriumi
ööpäevaringne toimepidevus.
473
Tabel 289. Programmi tegevuse juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba
küsimuste lahendamine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Konsulaarteenustega rahulolu
69% 71% 71% 71% 71%
Allikas: Välisministeerium
Rahvusvahelise õiguse koordinatsiooni ja seirega
rahulolu 89% 80% 80% 80% 80%
Allikas: Välisministeerium
Eesti võime mõjutada Euroopa Liidu
sanktsioonipoliitikat tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud
Allikas: Välisministeerium
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu nelja teenusega:
konsulaarteenused ja –abi;
rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsioon;
ministeeriumi 24h toimepidevus;
sanktsioonipoliitika ja strateegilise kauba kontroll.
Konsulaarteenuste ja -abi teenuse sihiks on pakkuda klientidele lihtsalt kättesaadavaid
konsulaarteenuseid kulutõhusalt. See eeldab konsulaarpoliitika kujundamist ja elluviimist ning
koostööd teiste asutustega (ennekõike Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet). Tagame
operatiivse reisiinfo ja riskikommunikatsiooni edastamise, reisijate teadlikkuse edendamise
ning konsulaarhädaabi osutamise.
Eesmärk on toetada välismaal elava eestlaskonna teadlikkuse kasvu e-teenustest ning
ennekõike lihtsustada võõrsil elavatele eestlastele isikut tõendavate dokumentide väljastamist.
Dokumentidega seotud toimingute lihtsustamiseks loome koostöös partneritega eeldused, et
dokumente saaks taotleda kodust lahkumata ja ning väljastada dokumente postiteenuste
vahendusel. Alates 2023. aastast hakatakse üle maailma Eesti kodaniku passe väljastama
postiteenuse vahendusel ning Soomes nii passe kui isikutunnistusi kätte andma välise
teenusepakkuja teeninduspunktides. Toetame, et Eestil oleks toimiv ja laialdane aukonsulite
võrgustik, mis toetab nii konsulaarteenuste osutamist kui ka majandusdiplomaatia suunitlusega
tegevusi. Esindame Eestit EL-i konsulaarpoliitika aruteludes ning koostöös siseriiklike
partneritega toetame viisapoliitika raames Eesti tuntust reisisihtkohana. Suurendame
ennetavalt Eesti inimeste teadlikkust reisimisega seotud ohtudest ning pakume uudseid
lahendusi, kasutades operatiivset ja lihtsalt kättesaadavat ohuteavitust. Eesmärkide täitmiseks
on loodud veebikeskkond „Reisi targalt“ ja ühismeedia (Facebook) konto veebikonsul,
keskendutakse ennetustegevustele ja riskikommunikatsioonile ning reisiinfot kogutakse riigiti.
Osaletakse kolmandaid riike puudutavate EL-i ühiste konsulaarkriisi plaanide väljatöötamisel.
474
Rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsiooni teenuse sihiks on, et Eesti seisukohad
rahvusvahelise ja EL-i õiguse üldküsimustes oleksid esindatud ja huvid kaitstud.
Kaitstakse järjepidevalt Eesti riigi seisukohti ja huve rahvusvahelistes kohtutes (eelkõige
Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus) ning tagatakse riigiülese koordinatsiooni
rahvusvaheliste lepingute menetluses. Samuti jälgitakse, et Eesti välispoliitilised seisukohad
oleksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja EL-i õigusega.
Toetatakse õigusliku ekspertteadmisega sanktsioonipoliitika kujundamist ja jõustamist ning
küberjulgeolekupoliitika kujundamist. Teenusega toetatakse Eesti seisukohtade kujundamist
EL-i üldasjades. Rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsioonis on oluline kahepoolne koostöö
Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaaga ning Põhja-Balti regiooni
riikide ja Poolaga ning mitmepoolne koostöö Balti 3 formaadis ning rahvusvahelistes
organisatsioonides (ennekõike ÜRO). Teenus toetab välismajanduse suunal EL-i
vabakaubanduslepingute sõlmimist ja jõustamist kolmandate riikidega, välisinvesteeringute
kaitse lepingute sõlmimist ning topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimist. Tegevustega
toetatakse ka Eesti viisapoliitika huvide esindamist EL-is ja kolmandates riikides. Eesti
rahvusvahelise ja EL-i õiguse sisulist kvaliteeti toetab järjepidev koostöö ülikoolidega.
Ministeeriumi 24h toimepidevusega teenuse sihiks on tagada välisriikides toimuvate sündmuste
ööpäevaringne uudis- ja kriisiseire, alati kättesaadav konsulaarhädaabi ning ministeeriumi (sh
välisesinduste) võimekus kas iseseisvalt või koos teiste partneritega operatiivselt
kriisiolukordadele reageerida ja neid lahendada.
Teostatakse ministeeriumile pandud ülesannete operatiivseks täitmiseks välis- ja
julgeolekupoliitiliste sündmuste ööpäevaringset uudis- ja kriisiseiret, korraldatakse välisriigis
aset leidva olulise või kriitilise sündmuse korral juhtkonna ning teiste vastutavate osakondade
ja/või ametkondade teavitamise. Töövälisel ajal tagatakse ministeeriumi toimepidevus, sh
osutatakse ööpäevaringset ajakriitilist konsulaarhädaabi välismaal hätta sattunud kodanikele.
Sanktsioonipoliitika ja strateegilise kauba kontrolli teenuse sihiks on tagada, et Eesti välis- ja
julgeolekupoliitilised huvid oleksid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika kujundamisel esindatud ja
kaitstud ning strateegilise kauba kontroll teostatakse kõikide nõuete kohaselt.
Teenusega esindatakse ja kaitstakse Eesti julgeolekupoliitilisi huvisid Euroopa Liidu
sanktsioonipoliitika kujundamisel. Tegevustes keskendutakse sanktsioonipoliitika
kujundamisele, mis ka reaalselt mõjutaks Venemaa ja Valgevene režiime nii siseriiklikult kui
välispoliitiliselt järgima inimõigusi austava demokraatliku valitsemistava ja rahvusvahelise
õiguse põhimõtteid. Sellega tagame, et rahvusvahelise õiguse ja reeglitepõhise maailmakorra
põhimõtete rikkumine toob rikkujale kaasa otsesed reaalmajanduslikud kulud ning isoleerituse
avatud maailma väärtuseloomeahelatest ja rahvusvahelistest otsustusprotsessidest.
Strateegilise kauba kontrolliga edendame Eesti ja lähiregiooni julgeolekupoliitilist keskkonda
475
ning kokkulepitud sanktsioonipoliitika jõustamist tagades, et kõik strateegilise kauba kontrolli
sammud teostatakse sisuliselt, kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt.
Programmi tegevus: Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse
Programmi tegevuse „Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse“ eesmärk: Eesti on
konkurentsivõimeline koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning siinsed ettevõtted on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on tuntud reisisihtkoht. Eesti ettevõtted on
aktiivsed eksportijad, ettevõtted (Eestis ja mujal) hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana
kõrgelt.
Tabel 290. Programmi tegevuse Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse mõõdikud
Viimane
tegelik
Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028
tase
(2023)
Ekspordi maht (kaubad ja teenused) valitud
kolmandatesse riikidesse suureneb suureneb suureneb suureneb suureneb
Allikas: Statistikaamet
Ettevõtjate ja erialaliitude tagasiside EIS/VM
toele 83% 80% 80% 80% 80%
Allikas: EIS/VM ühisseire
Tegevuste kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu kahe teenusega:
majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele, sh aukonsulite töö suunamine;
Eesti huvide edendamine EL-is ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides.
Majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele, sh aukonsulite töö suunamise teenuse sihiks on
koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) toetada ettevõtteid välisturgudele sisenemisel ja
seal tegutsemisel ning soodustada välisinvesteeringute jõudmist Eestisse, ennekõike visiitide,
kohtumiste ja ürituste korraldamise ning ettevõtjate nõustamise kaudu.
Teenuse keskmes on koos siseriiklike partneritega (EIS, MKM) suure lisandväärtusega toodete
ja teenuste ekspordi edendamine ning Eestisse tehtavate välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv.
Teenus toetab ka Eesti tuntuse kasvu turismi sihtturuna ja turismiteenuste eksporti. Samuti
aitame Eesti ettevõtjatel kaitsta välisturgudel oma õigustatud huve, mis alternatiivtuluna
realiseerub ärahoitud kahjudes. Majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele on läbivalt
sidustatud Eesti kahe- ja mitmepoolse koostööga kõikides maailma regioonides.
Välisinvesteeringute puhul on läbivaks vajadus tagada kompromiss julgeolekupoliitiliste ja
välismajanduslike huvide vahel. Majandusdiplomaatiliste tulemuste saavutamisel kaasame
maksimaalselt olemasolevaid e-residente ning aukonsuleid. Selleks tõhustame aukonsulite
476
määramise süsteemsust ja aukonsulite kaasamist. Ennekõike tegutseme selle nimel, et
aukonsulid oleksid profiililt eesmärke toetavate eeldustega, motiveeritud ning piisavalt
juhendatud ja koolitatud. Teenusega toetatakse ka asjaomaste strateegiate koostamist ja
uuendamist.
Eesti huvide edendamine EL-is ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides teenuse
siht on luua eksporti ja investeeringuid toetav toimivate lepingute baas, kaitsta Eesti
majandushuve rahvusvahelistes organisatsioonides ning soodustada EL-i siseturu ja taristu
arendamist. Nende eesmärkide täitmisega luuakse eeldused välisinvesteeringute ja ekspordi
jätkusuutlikuks kasvuks.
Rahvusvaheliste organisatsioonidega seoses on välismajanduspoliitika kujundamise
prioriteetsemateks tegevusteks aidata kaasa, et EL-il oleks vabakaubanduslepingud sõlmitud
olulise osa maailma riikidega, toetada rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist, aidata kaasa
WTO mõjukuse hoidmisele ja suurendamisele ning edendada EL-i siseturgu. Riikidevahelise
tasandi kesksete tegevustega tagatakse peamiste majanduspartneritega välisinvesteeringute
kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine, vastastikuse mõistmise
memorandumite sõlmimine prioriteetsetes majandussektorites (ennekõike digivaldkonnas)
teiste riikide ja oluliste piirkondadega ning digitaalne andmevahetus kõigi Eesti
majanduspartneritega Euroopas. Aidatakse kaasa suurte taristuprojektide ja
transporditeenuste arendusprojektide teostamisele olenevalt Eesti avaliku sektori huvidest.
Programmi tegevus: arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine
Programmi tegevuse „Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine“ eesmärk: Eesti panus
globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sealhulgas on laienenud
arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus.
Tabel 291. Programmi tegevuse arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine mõõdikud
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028
(2023)
Arengukoostöö prioriteetsete riikide areng –
demokraatia 5,62 (2022) 5,00 5,10 5,20 5,30
Allikas: Economist Intelligence Unit (EIU)
Arengukoostöö prioriteetsete riikide areng –
õigusriik 0,54 (2022) 0,55 0,57 0,59 0,61
Allikas: World Justice Project
Arengukoostöö prioriteetsete riikide areng –
74,30
Sotsiaalne areng 75,00 75,10 75,20 75,30
(2022)
Allikas: Social Progress Imperative
Eesti rahaline panus arengukoostöösse (% RKT-st) 0,28%
0,25% 0,26% 0,27% 0,28%
Allikas: OECD DAC (2023)
Tegevuste kirjeldus
477
Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu kahe teenusega:
Eesti arengukoostöö poliitika kujundamine;
Eesti humanitaarabipoliitika kujundamine ja rakendamine.
Eesti arengukoostöö poliitika kujundamisel teenuse sihiks on kujundada Eestist omanäoline,
rahvusvahelisi arengueesmärke toetav ning üldtunnustatud arengukoostöö põhimõtetest
lähtuv doonorriik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik, kes on avatud
koostööle ka teiste doonoritega ning kelle töö aitab otseselt saavutada kestliku arengu
eesmärke ja vähendada vaesust.
Eesti arengukoostöö poliitika kujundamisel ja koostöös SA Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö
Keskusega (ESTDEV) elluviimisel keskendutakse prioriteetsetele valdkondadele, kus Eesti on ise
tulemuslikult tegutsenud. Keskendutakse demokraatia ja õigusriigi arengule kaasa aitamisele
ning heade valitsemistavade juurutamisele; kodanikuühiskonna toetamisele ning rahu ja
stabiilsuse tagamisele; kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamisele; majandusarengu
edendamisele; tervishoiu arendamisele ning avalikkuse – eriti noorte – teadlikkuse
suurendamisele arengukoostööst ja kestliku arengu probleemidest. Tegevuste fookuses on
koostöö tihendamine teiste doonoritega, sh rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks
kaasrahastuse tagamine; EL-i rahastusvahendite, mestimisvõimaluste (Twinning) ja Taiex
programmide aktiivsem kasutamine ning Eesti arengukoostöö rakendajate rahvusvahelise
koostöö ja EL-i programmidest raha taotlemise eelduseks olevate hindamisprotseduuride
läbiviimise võimekuse edendamine.
Rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel osaletakse arengukoostöö poliitika kujundamisel
ÜRO 2. komitees, EL-i institutsioonides, töörühmades ja komiteedes ning Euroopa tiimi
algatustes. Alates 2023. juulist on Eesti OECD arengukoostöö komitee (DAC) liige ja rakendtakse
komitee poolt heaks kiidetud põhimõtteid Eesti arengukoostööpoliitikas. Teenusega tagatakse
Eesti panus Euroopa Liidu Digitaalsus arengukoostöös (D4D) initsiatiivi töös Aafrika suunal,
lisaks on loodud ka Idapartnerlus-suunaline haru. Teenus panustab ka valdkondlike strateegiate
ja poliitikadokumentide koostamisse.
Eesti humanitaarabipoliitika kujundamise ja rakendamisega teenuse sihiks on päästa inimelusid
ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides ja kriisides kannatanuid.
Loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele reageerimine
rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite kohaselt, arvestades Eesti võimekust ja toetades selle
arengut ekspertide kaasamise kaudu rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi
koordineerija või abiandjana.
Teenusega edendatakse loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele
reageerimise võimekust rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite kohaselt, arvestades Eesti
võimekust. Toetatakse ka humanitaarabi elluviimise arengut, edendades ekspertide kaasamist
ja täites rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi koordineerija või abiandja rolli.
478
Humanitaarabi rakendamise fookuses on pikaajalised ja akuutsed kriisid. Eesti
humanitaarabipoliitika keskendub tegevusvaldkondadest rahvusvahelisele
humanitaarõigusele, humanitaartöötajate kaitsele, humanitaarinnovatsioonidele, vajaduste
hindamise süsteemi tõhustamisele (sh kasutades uuenduslikke IKT-lahendusi),
poliitikavaldkondade sidususele, abi tõhususele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Pikaajaliseks
sihiks on edendada rahvusvahelist humanitaarabi printsiipe järgivat koordinatsiooni, seda ka
militaar- ja tsiviilinstitutsioonide vahel, mis võimaldab parimal viisil ühendada päästetööd,
hädaabi, esmased taastamistööd ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut.
Rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel osaletakse humanitaarabi poliitika kujundamisel
ÜRO 3. komitees ja EL-i institutsioonides. Lisaks on Eesti ÜRO humanitaarasjade
koordinatsioonibüroo (OCHA) doonorite toetusrühma liige ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku
Ameti (UNHCR) täitevnõukogu liige. Teenusega toetab Eesti ÜRO kui ainsa universaalse ja
legitiimse ülemaailmse humanitaarabisüsteemi toimimist ning Rahvusvahelise Punase Risti
Komitee kui rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide looja tegevust.
3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates
Joonis 94. Välisministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 292. Välisministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Kulud kokku -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7%
Tööjõukulud -37 287 -38 712 -38 702 10 0%
Majandamiskulud -33 310 -39 682 -37 935 1 747 -4%
Muud toetused -36 827 -40 582 -34 193 6 389 -16%
479
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Põhivara amortisatsioon -6 244 -5 689 -5 562 128 -2%
Käibemaks -1 073 -1 031 -902 129 -13%
Kulude eelarve mahu vähenemine võrreldes eelmise perioodiga tuleneb peamiselt
Vabariigi Valitsuse otsustest leida kokkuhoiukohti valitsemisalade eelarvetes (ligi 3,7 mln
eurot) ning osade rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksukulude
aastatevahelisest täpsemast planeerimisest (ligi 5,4 mln eurot). Lisaks eelnevale
vähendab eelarvet ka varasematel aastatel lühiajaliselt eraldatud julgeolekut tõstvate
vahendite lõppemine (0,5 mln eurot). Samas panustab eelarve kasvu muude toetuste
täpsem aastatevaheline planeerimine ning sellega seotud ümbertõsted (ligi 1,5 mln
eurot).
2025. aasta muude toetuste real kajastuvad ka ühekordselt lisanduvad vahendid teadus-
ja arendustegevuseks summas 0,87 mln eurot, mis võrreldes 2024. aastaga suurenevad
ligi 0,1 mln eurot.
Tööjõukuludeks on peamiselt Välisministeeriumi töötajate töötasud, lisaks diplomaatide
abikaasatasud, kolimishüvitised jne.
Majandamiskulude all kajastuvad peamiselt nii Välisministeeriumi kui ka esinduste
esindus- ja lähetuskulud. Lisaks kajastuvad majandamiskuludes Välisministeeriumi
peamaja ja esinduste ülalpidamise (haldus) kulud, infotehnoloogilised ja füüsilise
turvalisuse tagamisega seotud kulud, erinevad koolituskulud, pikaajalise välislähetusega
seotud kulud (haridus, elamine, välislähetustasud) jne.
Toetustest moodustavad suurima mahu erinevad liikmemaksud organisatsioonidele,
arengukoostöö ja humanitaarabi eraldised ning teadus- ja arendustegevusega seotud
toetused uurimis- ja õppeasutustele.
480
3.18.4 Investeeringud
Investeerime Eesti välisesinduste kaasajastamisse ning ministeeriumi valitsemisala IT ja
julgeoleku tagamise lahenduste turvalisemaks ning kaasaegsemaks muutmisse.
Välisministeeriumi ruumide ehitusinvesteeringud panustavad valitsemisala esinduste ja
peamaja korrashoiu tagamisele ning elementaarsele värskendamisele. IT ja muud
investeeringud parandavad teenuste osutamise kvaliteeti ning tagavad turvalise töökeskkonna
ja sidepidamise võimalused. Transpordivahendite investeeringud on suunatud valitsemisala
transpordivahendite töökorras hoidmisele ja uuendamisele.
Joonis 95. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Tabel 293. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2023
2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %
täitmine
Investeeringud kokku -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68%
IT investeeringud -1 101 -1 315 -540 775 -59%
Transpordivahendid -279 0 -180 -180 100%
Muud investeeringud -2 646 -1 016 -170 846 -83%
Kinnisvara -8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193%
Välisministeeriumi ja välisesinduste
-8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193%
ruumide ehitusinvesteeringud
Käibemaks -537 -482 -102 380 -79%
IT investeeringute vähenemine on tingitud RRF-ist rahastatavate innovaatiliste
ettevõtluskeskuste sisustamiseks mõeldud vahendite vajaduse lõppemisest 2025. aastal
tulenevalt uuendatud prognoosidest. Lisaks on täpsustatud järgmiste aastate IT
investeeringute ja kulude sisu ning jaotust, millest tulenevalt on prognoosis vähendatud
481
IT investeeringute mahtu 0,3 mln euro võrra. IT investeeringud sisaldavad tarkvara
arendusi ja serverite ning taristukomponentide hankeid.
Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringute maht suureneb 2025.
aastal tulenevalt RRF-ist rahastatavate innovaatiliste ettevõtluskeskuste välja
ehitamisega ligi 1,7 mln eurot. Samuti suurenevad 2025. aastal Välisministeeriumi ja
välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud võrreldes varasemaga ligi 4 mln eurot, mis
võimaldab lõpetada Välisministeeriumi omandis oleva kinnisvara seniseid projekte ja
renoveerimistöid, mille kulud tekivad suures mahus 2025. aastal.
Investeeringud transpordivahenditesse suurenevad ligi 0,2 mln eurot. Investeeringud
transpordivahenditesse on suunatud amortiseerunud sõidukite asendamiseks.
Muud investeeringud sisaldavad info- ja füüsilise turvalisuse tagamise soetusi.
Vähenemine tuleneb varasemate ühekordsete otsuste lõppemisest.
482
4. OSA. 2025 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide
selgitused
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega.
Vastavalt riigieelarve seaduse § 28 lõikele 2 esitatakse riigieelarve seaduses sätted, mille
esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite
kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega.
Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse ministeeriumi,
ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui riigieelarve seadusest ei tulene
erisusi.
Paragrahvis 2 on toodud seaduste alusel kehtestatud määrad ja piirsummad, mis esitatakse
riigieelarves.
Lõikes 1 toodud määrad kehtestatakse riigieelarvega õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
(edaspidi ÕÕS) alusel. Punktis 1 toodud üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks
arvestatav keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse ÕÕS § 5 lõike 21 punkti 3 alusel ja see
on 756,38 eurot kalendrikuus. Punktis 2 on toodud kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse
suurus õppekuus 60 eurot ja punktis 3 sätestatud üliõpilase vajaduspõhine eritoetus 135 eurot
õppekuus. Need kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel ja ei muutu 2025. aastal eelmise aastaga
võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatakse kooskõlas ÕÕS § 12 lõikega 2 igaks aastaks üliõpilase
vajaduspõhine õppetoetus õppekuus kolmes suuruses olenevalt taotleja sissetuleku suurusest.
Vajaduspõhiste õppetoetuste määrad on 150 eurot, 270 eurot ning 440 eurot tudengi kohta
õppekuus. Punktis 5 sätestatakse doktoranditoetus kalendrikuus, mis kehtestatakse ÕÕS § 43
lõike 1 alusel ja see ei muutu eelmise aastaga võrrelduna. Doktoranditoetuse suurus on 660
eurot kalendrikuus.
Lõikega 2 kehtestatakse tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikest 3 õpetaja
lähtetoetuse ja § 771 lõikest 4 tugispetsialisti lähtetoetuse suurus. 2025. aastal jäävad õpetajate
lähtetoetuse ja tugispetsialisti lähtetoetuse suurused samaks võrreldes 2024. aastaga, so 15
979 eurot. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja
tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumid.
Lõikega 3 kehtestatakse vanemahüvitise määr 820 eurot kalendrikuus. Selle kehtestamine igaks
eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb perehüvitiste seaduse § 41 lõikest 1. Kui vanemahüvitise
taotleja ei saanud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga.
Lõige 4 Sotsiaaltoetuste määra kehtestamine riigieelarvega igaks eelarveaastaks tuleneb
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 5 lõikest 1. Määr ei muutu võrreldes
2024. aastal kehtinud määraga, see on 25,57 eurot kalendrikuus ning kehtib kuni 31.05.2025.
Alates 01.06.2025 jõustub PISTS redaktsioon, mille kohaselt PISTS § 5 lõige 1 on kehtetu ja igaks
483
eelarveaastaks kehtestatava sotsiaaltoetuste määra asemel hakkavad kehtima kindlad PISTS-
iga sätestatud toetuste summad.
Lõikega 5 kehtestatakse tööturumeetmete seaduse (edaspidi ka TöMS) alusel töötutoetuse
päevamäär 13,23 eurot. TöMS § 23 lg 1 järgi ei tohi töötutoetuse päevamäära 31-kordne
korrutis olla väiksem kui 50% kuu töötasu alammäärast, mis kehtis eelarveaastale eelnenud
aasta 1. juulil. Töötasu alammäär kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Töötasu
alammäär 1. jaanuarist 2024. a on 820 eurot. 50% kuu töötasu alammäärast on 410 eurot.
Töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis on 410,13 (13,23x31) eurot.
Lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi ka SHS) alusel kehtestatavad määrad.
Punktiga 1 SHS § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonnas
elamise teenusele suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 405 eurot
kalendrikuus. Samuti on 405 eurot kalendrikuus ööpäevaringsele erihooldusteenusele
suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust
osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12
isikule. Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas
eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on ööpäevaringsele erihooldusteenusele
suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 477 eurot kalendrikuus. 2025. aasta
algusest sotsiaalhoolekandeseadusesse lisanduvale päeva- ja nädalahoiuteenusele suunatud
isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 360 eurot kuus.
Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on
kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Isikule peab pärast
omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma
isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15% tema tuludest (kogumispensionist, töövõimetoetusest,
sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust). Kui ei jää, hüvitatakse isiku eest omaosaluse
maksimaalsest maksumusest puudujääv osa Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) eelarve
kaudu.
2025. aastal tõstetakse omaosalust võrreldes 2024. aastaga 10%. Omaosalus kaetakse osaliselt
SKA eelarvest arvestusega, et isikule jääks pärast omaosaluse tasumist 15% tema eelmises
lõigus loetletud sissetulekutest – selleks kulub 2025. aastal 84 tuhat eurot, mis on SKA eelarves
planeeritud.
Punktiga 2 SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme
toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus ning võrreldes 2024. aastaga see ei muutu.
Punktis 3 kehtestatakse SHS § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse
saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse
pensionäritoetust, 947 eurot kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus 200 eurot
kalendriaastas.
484
Lõikega 7 sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva määra kehtestamine igaks eelarveaastaks
riigieelarvega tuleneb sotsiaalmaksuseaduse §-st 21. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või
olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määrusele nr 116
„Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 1. jaanuarist 2024 töötasu alammäär
täistööajaga töötamise korral 820 eurot.
Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär
on 820 eurot.
Lõikes 8 on toodud muuseumiseaduse (edaspidi ka MuuS) alusel kehtestatavad määrad.
Punktis 1 on esitatud MuuS § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2025. aasta jooksul
eksponeeritavate näituste riigi tagatava kahjuhüvitise kogusumma piirmäär, mis on on sama
2024. aasta omaga ja on 280 000 000 eurot. Kavandatav piirmäär põhineb muuseumidelt
kogutud eelinfol.
Punktis 2 määratakse vastavalt MuuS § 28 lõike 3 punktile 2 kalendriaastal kehtiv omavastutuse
summa, mille suurus ei sõltu näituse väärtusest. Omavastutuse summa põhineb
Kultuuriministeeriumi hinnangul. See on sama mis 2024 aastal ja see on 2000 eurot ühe näituse
kohta. Omavastuse määra sätestamise eesmärk on rõhutada kahjuhüvitise tagamist taotleva
muuseumi üldist esmast vastutust, vähendades seeläbi riske riigi jaoks, et kulukamaid
kahjujuhtumeid üldse ei tekiks. Lisaks lihtsustab see rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise
süsteemi haldamist, kuna väiksemad ja tõenäolisemad kahjud katab taotleja, ostes soovi korral
selle katteks erakindlustuse. Vastavalt kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määrusele nr 19
„Muinsuskaitseameti põhimäärus“ viib Muinsuskaitseamet läbi rahvusvahelise näituse
omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tagamise taotluste ning hüvitistaotluste
menetlusi ning valmistab ette otsuse eelnõusid.
Punktides 3–8 esitatakse MuuS § 28 lõike 3 punkti 3 kohaselt üle kümmet miljonit eurot ületava
väärtusega näituste kavandatavad pealkirjad ning vedamise ja eksponeerimise kavandatav
periood ja näituse omanik. 2025. aasta sisse planeeritakse nelja näitust, mille väärtus ületab
kümme miljonit eurot. Need on „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus”, mida
eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis,
„Kandinsky and the Avant-Gardes”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum
filiaalis Kumu kunstimuuseumis, „Metamorfoosid kunstis”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse
Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, „Michel Sittow Lõunas? Toledo Don
Alvaro de Luna kabeli altariseina maalitahvlid”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti
Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse
Saksamaal Dresdenis, „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti
Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis.
Lõikes 9 on toodud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) alusel kehtestatavad määrad.
485
Punktiga 1 kehtestatakse RES § 61 lõike 41 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate
laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk. See on 3 281 000 000 eurot ning see jääk sätestab
kogu riigi poolt väljastatud laenude portfelli ja riigigarantiide mahu kokku. Nimetatud
piirsummast suuremas ulatuses pole valitsusel volitusi garantiisid ega laene anda.
Punktiga 2 kehtestatakse RES § 61 lõike 42 alusel limiidid, mille ulatuses on vastava valdkonna
ministril õigus anda arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi
asutatud sihtasutusele laenu selles punktis määratud suurima jäägi ja maksimaalse
laenusumma ulatuses kuni kolmeaastase tähtajaga. Valdkonna eest vastutavale ministrile
kehtestatakse 2025. aastaks limiidid, mille kohaselt tema poolt antavate laenude suurim
lubatud jääk on 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma on 1 000 000 eurot.
Punktiga 3 kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk RES § 69 lõike 2 alusel sätestab
riigi nimel võetud lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste limiidi kokku. See on 2025. aastal 12 500
000 000 eurot.
Lõikega 10 nähakse ette piirmäär välislepingutele, mida võib sõlmida Vabariigi Valitsus. Selleks
piirmääraks on ka 2025. aastal 3% riigiasutuse kuludest, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.
Paragrahvis 3 sätestatakse 2025. aasta riigieelarve seosed kohalike omavalitsuste eelarvetega.
Lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi jaotamise põhimõtted.
Tasandusfond koosneb mitmest erineva valemiga mitte-sihtotstarbelisest toetusest. Kõige
suurem osa jaotatakse omavalitsuste üldiste tulude- ja kulude vahe tasandamiseks. Kohaliku
omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse iga näitaja ühikulise
maksumuse korrutamisel vastava näitaja väärtusega. Parameetrite väärtuste kujunemisel on
aluseks aastatel 2016–2017 läbi viidud kohalike omavalitsuste netokulude analüüs. Tulumaksu
laekumised aastatel 2022–2024 võetakse arvesse kaalutud keskmisena, arvestades muutusi
tulumaksu seaduses (2025.a muutuvad omavalitsustele arvestatud tulumaksu määrad).
Arvestusliku maamaksu arvutamisel lähtutakse maamaksuseaduses sätestatud maksumäärade
piirmäärade maksimaalväärtusest, arvestades seadusega sätestatud soodustusi (v.a riiklike
looduskaitsealade soodustused).
Lisaks tulude-kulude tasandamisel arvestatakse omavalitsustele üleminekutoetust
ühinemistega seonduvalt, arvestatakse elanike kahanemisest tingitud lisakuluvajadusega,
väikesaarte kõrgema kuluvajadusega, hooldereformi ülemineku toetusega ning
asendushoolduse ja matusetoetuse tulubaasi üle andmise ülemineku toetusega.
Tasandusfondi lisandub 2025. aastal üks üleminekumeede ja üks püsiv meede. Püsivalt
hakatakse kompenseerima kõikidele kohalikele omavalitsustele riiklikelt looduskaitsealadelt
saamata jäävat maamaksu. Lisaks kompenseeritakse omavalitsustele tulumaksu määrade
muudatusest tingitud tulude vähenemist üle piirmäära, vastavalt tulumaksu seaduse muutmise
seaduse (443 SE) seletuskirja tabelile 1.
Lõikega 2 määratletakse RES § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate toetuste liigid
summadega, mille vahel toetusfondi vahendid jaotatakse. 2025. aastal lisandub vaimse tervise
teenuse toetus.
Lõikega 3 sätestatakse kohalike omavalitsuste toimetulekutoetuse maksmise ja
rahvastikuregistri toimingutega seonduvate riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud
486
kulude hüvitamine. Hüvitamismäärade leidmisel on arvesse võetud 2023. aasta tegelike valla-
ja linnavalitsuses töötavate ametnike keskmist töötasu, majandamiskulusid, koolituskulusid ja
amortisatsioonikulusid, mida on korrigeeritud prognoositud keskmise palga, ehitushinnaindeksi
ja THI muutuse võrra. Hüvitiste jaotamisel võetakse aluseks tegelik juhtumite arv 2024. aastal.
Lõikes 4 on toodud volitusnorm Vabariigi Valitsusele määrata toetusfondi jaotamisel
kasutatavad arvnäitajad, nendega arvestamise alused ja väärtused (ehk jaotamise ulatus).
Paragrahvis 4 sätestatakse riigieelarve liigendamise täpsusaste. Riigieelarve koostatakse,
liigendatakse ja seetõttu ka piirmääraga vahendite limiidid valitsemisaladele seatakse euro
täpsusega. Finantsarvestus (raamatupidamine) ja kuluarvestus riigieelarve kasutamisel toimub
samas aga eurosendi täpsusega. Riigieelarvet ei ole otstarbekas koostada ega liigendada
ümardatuna, nagu see on paremaks hoomatavuseks esitatud seaduse esimeses paragrahvis,
sest see põhjustaks vahendite kasutamisel ebaefektiivsust. Majandusaasta aruanne
koostatakse ja muu finantsinfo esitatakse üldjuhul samuti tuhandetes eurodes. Kõik riigieelarve
liigendused esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve infosüsteemides.
Paragrahviga 5 antakse ministrile ja Vabariigi Valitsusele õigus teatud piirides muuta
eelarvevahendite liigendust. Riigieelarve seaduse § 56 lõikest 1 tulenevalt võib riigieelarvega
kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja
programmi tegevuste vahel muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui
riigieelarve seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. Antud sättega antaksegi võimalus
ministeeriumide valitsemisaladele ja Vabariigi Valitsusele muuta riigieelarve liigendust ilma, et
selleks peaks muutma jooksva aasta riigieelarve seadust. Antud sättega annab Riigikogu ette
parameetrid, mille piires on võimalik eelarvet muuta (edaspidi ka paindlikkus või paindlikkuse
reegel). Sätete sõnastuses ja rakendamise ulatuses ei ole 2024. aasta riigieelarvega võrreldes
erinevusi.
Lõige 1 sätestab, et minister võib kahe või mitme samasse tulemusvaldkonda kuuluva
programmi tegevuse vahel teha ümberliigendamisi, kui see on võimalik tulenevalt sellest, et
ühe või mitme tegevuse jaoks planeeritud kulusid ei kasutata ära (alatäitmine). Ettenähtud
paindlikkuse reeglist erinevate ja 5 mln eurost suuremate muudatuste üle otsustamine on
Riigikogu pädevuses.
Paindlikkust arvestatakse programmi tegevuse eelarve piirmääraga kulude kohta.
Paindlikkuse ulatus ühe programmi tegevuse kohta on kuni 5 mln eurot, kuid täpne määr sõltub
programmi tegevuse piirmääraga kulude eelarvest järgnevalt:
(a) Programmi tegevused, mille piirmääraga kulude eelarvega kuni 4 mln eurot arvestatakse
paindlikkus 25% ulatuses piirmääraga kulude eelarvest.
(b) Programmi tegevuste puhul, mille piirmääraga kulude eelarve on alates 4 mln eurost kuni
200 078 450 euroni arvestatakse paindlikkus valemi järgi: 918 400 + 2.04% * programmi
tegevuste piirmääraga kulude maht.
487
Kui paindlikkuse piir jõuab 5 mln euroni (st programmi tegevuste piirmääraga vahendite eelarve
on 200 078 450 eurot või rohkem), jääb see programmi tegevuse eelarve mahu suurusest
olenemata konstantseks. Seega kehtib iga suurema programmi tegevuse eelarve puhul
paindlikkuse reegel 5 mln eurot.
Sätte teise punktiga antakse täpsustatakse riigieelarve seaduse § 56 lõikes 2 toodud
investeeringuobjektide liigenduse muutmise õiguse ulatust. Vabariigi Valitsusele antakse õigus
ministeeriumi ettepanekul muuta riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala
investeeringuobjektide eelarveid kuni 20%. Muutuse võib teha investeeringute eelarve
kogusumma sees, st ei muudeta investeeringute eelarve kogumahtu. Sellega luuakse mõistlik
paindlikkus investeeringuobjektide eelarvete muutmiseks investeeringute kallinemise puhuks.
Paragrahvis 6 on välja toodud institutsioonide ja üksuste eelarved, kes rahvusvahelise õiguse
või seaduse alusel peavad oma sisulises tegevuses olema sõltumatud ja iseseisvad. Sellised
institutsioonid tegutsevad suurema organisatsiooni koosseisus ja riigieelarve tähenduses on
nende eelarved kas osa põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Struktuurse kuuluvuse ja eelarve üldise korralduse tõttu võiks seetõttu jääda mulje eelarvelisest
sõltuvusest, seetõttu tõusetuda küsimus ka tegevuse sõltumatusest ning usaldusväärsusest.
Lõikes 1 sätestatakse institutsioonide ja üksuste eelarved, kes tegutsevad Riigikogu juures või
valitsemisalas. Arenguseire Keskuse eelarve, mis tulenevalt arenguseire seaduse § 3 lõikest 3
on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Riigikogu valimise seaduse § 14 lõige 4 näeb
ette, et valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve (riigi valimisteenistus) on
eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni
tegevus tuleneb erakonnaseadusest, mille § 1210 lõike 9 kohaselt tagab asjaajamise ja tehnilise
teenindamise Riigikogu Kantselei.
Lõikes 2 sätestatakse ohutusjuurdluse keskuse eelarve. Keskuse sõltumatuse nõue tuleneb
Raudteeseadusest, Lennundusseadusest, Meresõiduohutuse seadusest ja Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määrusest 996/2010.
Lõikes 3 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on võrdse kohtlemise seaduse
§ 15 lõike 1 alusel sõltumatu ja iseseisvalt tegutsev riigiasutus, kes tegeleb seaduses toodud
ulatuses inimeste põhiõiguste kaitsega. Iseseisva ja sõltumatu asutusena tegutsemise sõnastus
tuleneb nii voliniku tegevuse aluseks olevatest Euroopa Liidu direktiividest kui ka ÜRO
põhiõiguste kaitsega tegelevate riiklike asutuste kvaliteedinõuetest ehk nn Pariisi printsiipidest.
Pariisi printsiipide kohaselt peab riigieelarveline rahastus olema tagatud selliselt, et volinikule
oleks tagatud eelarveline iseseisvus. Selle tagamiseks tuuaksegi kantselei eelarve suurus välja
riigieelarve tekstiparagrahvi sättena. Tegevuspõhises riigieelarves on toodud programmide
tegevuste mahud ning administratiivne liigendamise õigus valitsemisala sees on jäetud
valdkonna eest vastutavale ministrile. Seetõttu on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei eelarve kajastatud osana Majandus- ja
488
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest. Samal ajal aga tulenevalt oma
ülesannetest teostab volinik diskrimineerimisjuhtumite kahtluse korral vastavaid
haldusmenetlusi inimeste põhiõiguste kaitseks vajadusel ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastu.
Paragrahvis 7 sätestatakse, millise osa 2025. aasta riigieelarvest moodustavad kaitsekulud
NATO metoodika kohaselt ja millest need koosnevad. Paragrahvis 7 sätestatud kulude ja
investeeringute eelarve kasutamisel järgitakse Eesti, kui NATO-liikmesriigi kohustusi.
Paragrahvis 8 on esitatud Tervisekassa eelarvepositsioon. Selle aluseks on Tervisekassa
nõukogus 23. augustil 2024. aastal kinnitatud eelarvepositsiooni ettepanek,
Rahandusministeeriumi 2024.a suvine majandusprognoos maksutulude osas ja käesoleva
riigieelarve täiendavad tulud ja kulud osas. Paragrahv arvestab RES § 6 (eelarvepositsiooni
reeglid) sätestatuga.
Paragrahvis 9 on antud Transpordiametile õigus katta kohalikele omavalitsustele üle antud
teede teehoiu kulusid kuni jooksva aasta lõpuni. Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede
üle andmine kohaliku omavalitsuse üksusele toimub juhtumipõhise haldusmenetluse
tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Transpordiameti ettepaneku
alusel. Riigitee ja sellega kaasnevate teehoiu kohustuste üleandmine toimub valduse
üleandmise tulemusena, mille kohta koostatakse vara üleandmise-vastuvõtuakt. Valduse
üleandmisele järgneb notariaalselt sõlmitud lepingu sõlmimine ja vastavate kannete tegemine
kinnistusraamatus. Seega riigitee ja sellega kaasnevate kohustuste üleandmine, millest alates
tuleb arvestada ka vastavate teehoiu vahendite tagamisega kohaliku omavalitsuse üksusele,
toimub valduse üleandmise hetkel (kuupäeval). Reeglina toimub valduse üleandmine kevadel
või sügisel. Aasta alguse seisuga ei ole otstarbekas teed üle anda, sest Transpordiameti
talihoolduse lepinguid ei saa automaatselt üle anda, aga KOV peab kohe hoolduse tagama. Kuna
eelarveaasta keskel tee üleandmisel ei ole riigieelarve toetusfondi real selle tee rahadega
arvestatud, tuleb tagada KOVile rahastus kuni eelarveaasta lõpuni. Seega eraldab
Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude
katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. Uuest aastast on rahad arvestatud toetusfondi
hulgas.
Paragrahvis 10 sätestatakse, millises osas on 2025. aasta riigieelarve tulude laekumise korraldus
Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas
erinev riigieelarve seaduse § 59 sätestatust.
Lõikes 1 sätestatakse, et Välisministeeriumi põhivara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete
finantsvarade hulka, vaid selles ulatuses tohib Välisministeerium soetada uut põhivara.
Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on
lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. See seondub
nii välisesinduste kasutatava, kui ka Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse kasutatava
põhivaraga. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada
tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga.
489
Lõikes 2 sätestatakse, et Kaitseministeeriumi kinnistute ja vallasvara müügist laekuv tulu ei
laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid laekunud tulu ulatuses tohib Kaitseministeerium
soetada uut põhitegevuseks vajalikku vara ning kaitseotstarbelisi varusid. Tegemist on tuludest
sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast
seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. Müügist laekuvate tulude arvelt
tehtud kulutused ei kajastu NATO meetodil arvestatavas kaitsekulude eelarves. Tegemist on
potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta
piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse
kohustus kooskõlastada müügitehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga.
Lõike 3 kohaselt võivad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid
soetada oma tegevuses kasutuses olnud vallavara müügist laekunud vahenditest koolile
põhitegevuseks vajalikku vara.
Säte on vajalik õppeasutuste põhitegevuseks vajaliku vara paremaks haldamiseks. Õppetöö
korraldamisel on masinatel ja seadmetel suured nõudmised tööohutusele, töökindlusele ja
tööturul vajalike oskuste ja teadmiste omandamisele. Seetõttu on vajalik neid teatud perioodi
tagant välja vahetada.
Uute masinate ja seadmete ostmisel tuleb mõelda olemasolevate seadmete keskkonnajälje ja
parima kasutuse peale, võimaldades nende edasist kasutust vähenõudlikumas keskkonnas.
Seega on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul mõistlik need juhul, kui neid ei vaja ka
teised riigikoolid, anda uute seadmete või masinate omandamisel eelnevad masinad või
seadmed tarnijale või tootjale korrastamiseks ja seega elukaare pikendamiseks. Samuti
võimaldab see vähendada uute seadmete või masinate ostu- või rendihinda. Tegemist on
potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta
piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse
kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga.
Paragrahvis 11 toodud kaitsealase koostöö sihtriikidest on Euroopa Liidu ja Eesti jaoks olulised
mh Moldova ja Ukraina. Euroopa Liit on otsustanud Moldovat aidata kaitseotstarbeliste
vahendite soetamisel. Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus (RKIK) täidab rolli Moldova relvajõududele varustamiseks Euroopa Rahurahastu
rahaliste vahendite abil. Samuti on RKIK sõlminud koostööleppe Ukraina hankeagentuuriga,
aitamaks vajadusel vahendada NATO ja Euroopa Liidu liitlaste ja partnerite finantsvahendite
eest kaitseotstarbelise varustuse ja varade soetust Ukrainale. RKIK võib käituda vahendajana ka
teiste riikide jaoks vastavalt Eesti kaitsealase koostöö eesmärkidele.
Kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta, Kaitseministeeriumi
valitsemisala eelarvet sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata. Vastavad sätted
esitatakse tulenevalt Riigieelarve seaduse § 28 lõikest 2, mille kohaselt esitatakse riigieelarve
seaduses muuhulgas sätted, mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite vahendamise
korralduse või tingimustega.
490
Kaitseministeerium on esitanud ettepaneku lisada 2025. aasta riigieelarve seadusesse täiendav
tekstiparagrahv, mis võimaldaks kaitseministril liigendada kaitseotstarbelise erivarustuse
eelarveid kulude ja investeeringute vahel:
㤠X. Kaitseotstarbelise erivarustuse liigendamine
Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 4. jao
Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust tegevuspõhise
ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest.“
Muudatusettepaneku selgitus:
Paragrahviga X antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus muuta eelnõu § 1 6. osa
4. jao Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust
tegevuspõhise ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest.
Kaitseotstarbeline erivarustus liigitub kuludeks ja investeeringuteks sõltuvalt hanke sisust,
seejuures hanke majanduslik sisu võib täpsustuda eelarveaasta jooksul. Valdkonna eest
vastutavale ministrile antav õigus kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust muuta
võimaldab korraldada erivarustuse soetamist efektiivselt ning toetab erivarustuse soetamiseks
kavandatud eelarve sihipärast ja tõhusat kasutust. 2025. aasta kaitseotstarbelise erivarustuse
eelarve on 615,8 mln eurot, millest 266,1 mln eurot (43,2%) on kavandatud investeeringutena
ning 349,7 mln eurot (56,8%) kuludena. Kuludena kavandatud hanked jagunevad riigieelarves
viie programmi tegevuse vahel: Väeloome: muud üksused, Kaitsetahte edendamine,
Kaitsevalmiduse tagamine, Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö ja Varude tagamine:
lahingumoon.”
Rahandusministeeriumi seisukoht:
Rahandusministeerium ei toeta Kaitseministeeriumi esitatud paragrahvi lisamist 2025. aasta
riigieelarve seadusesse. Eelnimetatud seaduse paragrahviga 5 juba antakse ministrile ja
Vabariigi Valitsusele õigus teatud piirides muuta eelarvevahendite liigendust. Ettenähtud
paindlikkuse reeglist erinevate ja suuremate muudatuste üle otsustamine on
Rahandusministeeriumi hinnangul mõistlik jätta Riigikogu pädevusse.
Riigieelarve detailsuse suurendamisega vähenes paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise
üle. Teisalt on investeeringute väljatoomisega tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust
erinevate alla 10 mln euro makstavate ja mittekinnisvara objektide ümberliigendamiseks.
Kuivõrd tagatud on võimalus muuta eelarvet programmi tegevuste vahel ja investeeringuid, mis
kajastuvad varasema programmi taseme asemel valitsemisala üleselt, on võimalik samuti
Vabariigi Valitsuses muuta, siis tagab see Rahandusministeeriumi hinnangul paindlikkuse aasta
kestel ettenägematute muudatuste lahendamiseks. Samuti võib vastavalt RES §-le 43 Vabariigi
Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks
kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmise
seaduse eelnõu algatatakse vajadusel kaks korda aastas – nii kevadel kui sügisel. Seega on
491
Rahandusministeeriumi hinnangul kokkuvõttes tagatud piisav paindlikkus aasta kestel
ettenägematute muudatuste lahendamiseks.
492
LISAD
493
LISA 1. Ülevaade 2025 meetmete mõjust riigieelarvelistele
asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes
Tabelis on kulude ja finantseerimistehingute suurenemine näidatud negatiivse märgiga ning
tulude suurenemine positiivse märgiga (väärtused on miljon eurot). Kulud on esitatud
käibemaksuta.
2025 2026 2027 2028
TULUMEETMED KOKKU 631,5 941,4 948,0 894,3
Kaitseministeerium 0,3 0,3 0,3 0,3
Kaitseministeeriumi valitsemisala vara müügitulu 0,3 0,3 0,3 0,3
Kliimaministeerium 1,9 44,7 44,8 45,0
Ladestamistasu tõus 0,0 8,8 8,8 8,8
Pakendi ringlussevõtu tasu 0,0 23,0 23,0 23,0
Vee erikasutus 0,0 3,0 3,0 3,0
Ehitusmaavarade kaevandustasud 0,0 6,0 6,0 6,0
Trahvitulu korrigeerimine -0,4 -0,4 -0,4 -0,4
Transpordiameti lennundusvaldkonna rahastamine 0,0 1,7 1,7 1,7
AS Tallinna Lennujaam lisadividend 0,2 0,2 0,2 0,2
Lennuliiklusteeninduse AS lisadividend 0,0 0,6 0,6 0,6
Elering AS lisadividend 0,6 0,3 0,5 0,6
RMK lisadividend 1,5 1,5 1,5 1,5
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0,0 0,0 0,0 0,0
AS KredEx Krediidikindlustus lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0
Rahandusministeerium 624,9 895,2 901,6 847,8
Alkoholiaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, edasi -12,0 21,0 9,0 -9,0
5% aastas 2027-2028
Tubakaaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, 5% 9,0 27,0 37,0 46,0
aastas 2027-2028
Bensiiniaktsiisi tõus 5% aastas 2025-2028 2,0 8,0 18,0 26,0
Julgeolekumaksu kehtestamine 2026-2028 88,3 740,7 741,3 778,7
aastateks, osaliselt alates 01.07.2025
Tulumaksuvaba määra reformi edasilükkamine 474,0 -51,0 -2,0 -2,0
2026ni ja hüvitiste piirmäärade tõus
RMK dividendi tulumaksu nihutamine 24,6 0,0 0,0 0,0
494
2025 2026 2027 2028
Sihitud andmevahetus pankadega 0,0 5,0 5,0 5,0
Tulumaksuaugu vähendamine EMTA suurema 7,0 7,0 7,0 7,0
reageeriva ressursi toel
Käibemaksuaugu vähendamine EMTA suurema 7,0 7,0 7,0 7,0
reageeriva ressursi toel
Suurinvestorite toetusmeetme tegevuste 20,0 40,0 40,0 40,0
maksutulu
AS Eesti Loto lisadividend -0,2 0,3 0,2 0,2
Eesti Energia AS lisadividend 0,0 1,3 2,9 3,5
Äriühingute lisadividendidelt laekuv juriidilise isiku 0,6 1,2 1,7 1,9
tulumaks
Tallinn-Pärnu mnt, Päädeva-Konuvere lõigu 0,9 5,8 10,7 0,0
ümberehituse käibemaks
Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 3,7 81,8 23,9 -56,6
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 0,0 0,7 0,7 0,8
Riigilõivude ajakohastamine taimekaitseseaduses 0,0 0,7 0,7 0,7
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi 0,0 0,0 0,0 0,0
lisadividend
AS Vireen lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0
AS Eesti Post lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,1
Siseministeerium 4,0 0,0 0,0 0,0
Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara müügi 4,0 0,0 0,0 0,0
edasilükkumine
Sotsiaalministeerium 0,4 0,4 0,4 0,4
Sotsiaalvaldkonna riigilõivude tõstmine 0,0 0,0 0,0 0,0
Tervisevaldkonna riigilõivude tõstmine 0,1 0,1 0,1 0,1
Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa 0,3 0,3 0,3 0,3
taotluste tasud
KULUMEETMED KOKKU -38,5 -239,8 -75,8 303,4
Riigiülesed 0,0 -115,3 -139,5 97,9
Investeeringute revisjon 0,0 0,0 0,0 100,0
Vajaduspõhiste toetuste reform 0,0 0,0 0,0 100,0
Turvavaru eelarvereeglite täitmise kindlustamiseks 0,0 -104,1 -105,7 -69,7
Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 0,0 -11,2 -33,8 -32,4
suurendamise investeeringuteks
Riigikogu -1,9 0,0 0,0 0,0
495
2025 2026 2027 2028
Aastatevahelised ümbertõsted -1,9 0,0 0,0 0,0
Vabariigi Valitsus -5,6 -116,9 -38,1 -27,6
Töötushüvitise süsteemi muutmisest tulenev 0,0 -1,5 -1,5 -1,5
toimetulekutoetuse tõus
HTMi tegevuskulude ja -toetuste kärbe - KOV 1,0 1,0 1,0 1,0
toetusfondi makse väheneb huviharidusest 10 %
Reservivahendite jagamine asutuste eelarvetesse 29,2 18,9 18,3 0,0
(reserv)
Laia riigikaitse täiendav kulu (reserv) -21,6 -121,9 -28,6 0,0
Suurinvestorite toetusmeede (reserv) -20,0 -40,0 -40,0
Aastatevahelised ümbertõsted, reservide kärbe, -14,3 6,6 12,7 12,9
liikmemaksude lisavajadus, suurinvestorite
toetusmeede (reserv)
Riigikantselei -0,3 0,8 1,0 1,3
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,6 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 0,6 1,1 1,3 1,3
Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse -0,3 -0,3 -0,3 0,0
reservist valitsemisala eelarvesse
Haridus- ja Teadusministeerium 30,8 52,5 83,5 79,9
Riigigümnaasiumite ehituste aastatevahelised 0,3 0,7 0,5 -1,5
ümbertõsted
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -1,0 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Aastatevaheline ümbertõstmine -4,0 -9,0 0,0 -1,0
Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi ehituse 0,0 0,0 6,5 6,5
aastatevahelised ümbertõsted (2027-2030)
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 35,4 60,8 76,5 76,0
Justiits- ja Digiministeerium 6,1 14,6 18,7 20,4
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,8 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,2 16,2 20,4 20,4
Aastatevahelised ümbertõsted -1,8 0,0 0,0 0,0
Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse -1,6 -1,7 -1,7 0,0
reservist valitsemisala eelarvesse
Kaitseministeerium -63,3 -205,2 -205,2 -164,2
Vara müügi arvelt tehtavad kulud -0,2 -0,2 -0,2 -0,2
Laskemoona ostmine -61,5 -204,9 -204,9 -163,9
496
2025 2026 2027 2028
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -1,6 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 0,0 0,0 0,0 0,0
Kliimaministeerium -7,4 -2,0 -7,0 17,3
Keskkonnatasude seadus: Ida-Viru alamprogrammi -1,0 -2,0 -2,0 -2,0
rahastamine
Aastatevahelised ümbertõsted -12,3 0,0 0,0 0,0
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -1,6 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,0 15,5 19,3 19,3
Värska–Ulitina maantee ümbersõidu ehitamine -0,5 -2,2 0,0 0,0
Tallinn-Pärnu mnt, Päädeva-Konuvere lõigu ehituse -1,9 -13,3 -24,3 0,0
riigipoolne omafinantseerimine
Kultuuriministeerium 6,6 3,3 15,6 24,3
Aastatevahelised ümbertõsted -2,4 -0,9 0,0 0,0
Eesti Rahvusraamatukogu sisustus 0,0 -8,9 -7,6 0,0
Kunstihoone rekonstrueerimine -5,0 -4,9 0,0 0,0
Laulu- ja tantsupeo korraldamine -3,5 0,0 0,0 0,0
Remondifondi vahendite aastatevaheline edasi 6,0 -2,0 -2,0 -2,0
nihutamine
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,9 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 13,4 21,0 26,3 26,3
Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse -1,0 -1,0 -1,0 0,0
reservist valitsemisala eelarvesse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5,7 62,0 81,6 95,6
Töötushüvitise süsteemi muutmine 0,0 41,7 59,4 63,9
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,7 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Aastatevaheline ümbertõstmine -0,9 -7,0 -11,4 -7,2
Töövõime hindamine ja töövõimetoetuse 0,0 0,0 2,1 7,4
maksmine alates 18. eluaastas
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 7,4 11,7 15,8 15,8
Eesti Töötukassa maksukohustuse muutmine: 0,0 15,6 15,6 15,6
vähenenud töövõimega töötajate eest erijuhtudel
sotsiaalmaksu maksmise tingimuste muutmine
Rahandusministeerium 2,2 26,5 55,0 90,7
497
2025 2026 2027 2028
Riigikassa intressikulu-tulu muutus kokku (neto) 10,8 29,8 52,9 86,5
Õigusaktidest tulenevad lisakulud -1,2 -1,4 -1,2 -1,0
Aastatevahelised ümbertõsted -7,2 -4,5 -0,9 -0,1
Eelarverevisjoni läbiviimine -0,2 -0,2 -0,2 -0,2
Maksuaugu vähendamiseks vajalik EMTA -1,0 -1,0 -1,0 -1,0
tööjõukulu
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,6 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Julgeolekumaksu IT kulu -1,0 -0,7 -0,4 -0,3
Julgeolekumaksu IT rakenduskulu (hooldus, taristu) 0,0 -0,2 -0,2 -0,2
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 4,2 6,6 8,2 8,2
Kärpe erand: EMTA maksukogumise võimekuse -0,6 -1,0 -1,3 -1,3
tagamine
Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse -1,0 -1,0 -1,0 0,0
reservist valitsemisala eelarvesse
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -3,6 14,1 18,5 18,3
Õigusaktidest tulenevad lisakulud -1,8 -1,8 -1,9 -2,1
Aastatevahelised ümbertõsted kokku -8,2 0,0 0,0 0,0
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -2,4 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,8 17,9 22,4 22,4
Tartu−Riia rongiühenduse avaliku liiniveo toetus -2,0 -2,0 -2,0 -2,0
Siseministeerium -8,8 2,9 4,8 8,2
Alarmsõidukite mootorsõidukimaksu hüvitamine -0,2 -0,2 -0,2 -0,2
Aastatevahelised ümbertõsted -5,3 -1,6 0,0 0,0
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,9 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 4,2 6,8 8,4 8,4
Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppeväljaku 0,7 8,3 6,0 0,0
eelarve suunamine Riigi Kinnisvara ASi eelarvesse
Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse -7,4 -10,3 -9,5 0,0
reservist valitsemisala eelarvesse
Sotsiaalministeerium -0,2 20,2 30,1 35,6
Mootorsõidukimaksu seadusega vastu võetud -0,4 -0,6 -0,6 -0,6
leevendusmeede puudega inimestele: viipekeele
kaug- ja kirjutustõlketeenus ning IT arendused
498
2025 2026 2027 2028
Üksielava üldhooldusteenusel pensionäri toetuse 1,3 1,4 1,5 1,5
lõpetamine
Vanemahüvitise maksimaalse määra langetamine 0,0 12,9 22,1 27,5
kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele.
Perehüvitiste seaduse (sh vanemahüvitis) -0,4 0,0 0,0 0,0
muutmise IT arenduskulu
Ülalpeetava abikaasa eest ravikindlustuse makse 0,0 2,3 3,0 3,5
lõpetamine
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -1,5 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Puudega lapse eapiiri tõstsmisega seotud 0,0 0,0 -2,1 -7,5
muudatused (SKA): rehabilitatsiooniteenus,
puudega lapse toetus (sh ekspertiisi tegemine)
Puudega lapse eapiiri tõstmisega seotud 0,0 0,0 0,04 0,04
muudatused (Tervisekassa): ravikindlustusseadus
muutmine
IT-arendused 0,0 0,0 -0,01 0,0
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 6,0 9,2 11,5 11,5
Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade -0,3 -0,3 -0,3 -0,3
kulu kasv
Aastatevahelised ümbertõsted -0,2 0,0 0,0 0,0
Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse -4,6 -4,7 -4,8 0,0
reservist valitsemisala eelarvesse
Välisministeerium 1,2 2,7 5,2 5,9
Aastatevahelised ümbertõsted -1,5 -3,2 -2,1 0,0
Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse -0,8 0,0 0,0 0,0
ning innovatsiooni rahastamine
Õigusaktidest tulenevad lisakulud -0,2 0,0 0,0 0,0
Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 3,7 5,8 7,3 5,9
FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -157,0 4,0 3,0 0,0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -57,0 4,0 3,0 0,0
Aastatvaheline ümbertõstmine AS Metrosert -7,0 4,0 3,0 0,0
aktsiakapitali suurendamise varasemaks toomiseks
Vahendid kaitsetehnoloogiate arendamisele -50,0 0,0 0,0 0,0
suunatud katsefondi mahu suurendamiseks
Rahandusministeerium -100,0 0,0 0,0 0,0
Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise -100,0 0,0 0,0 0,0
aastatevaheline nihutamine
499
LISA 2. Sotsiaaltoetused
Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot.
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Sotsiaaltoetused kokku -3 695 296 -4 055 528 -4 259 445 -203 340 5%
Riigikogu Kantselei -1 -3 -3 0 0%
"August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus
Sotsiaaltoetus -1 -3 -3 0 0% teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus
stipendiaadi kohta on 1500 eurot.
Riigikantselei haldusala -8 -8 -8 0 0%
Stipendium Eesti riigijuhid 1918- Stipendiumikonkursi "Eesti riigijuhid 1918-1940/1944" autoritele makstav
-8 -8 -8 0 0%
1940/1944 stipendium
Haridus- ja Teadusministeeriumi
-63 989 -74 761 -72 289 2 472 -3%
valitsemisala
Doktoranditoetuse sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14
"Isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse § 41 lõikes
1 ja §-s 43 sätestatud tingimustel". Alates 2022/23. õa vastuvõtust on
Doktoranditoetuse sotsiaalmaks -2 244 -2 566 -1 763 803 -31%
doktorandid ülikooliga töölepingulises suhtes ning talle makstakse töötasu,
millelt ülikool maksab tööandja maksud - seepärast doktoranditoetuse sots
maks väheneb ja kaob alates 2026.
Alus: Sotsiaalmaksuseadus
Elutööpreemia ja aastapreemiad, mis antakse välja parimale aasta
lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, põhikooli aineõpetajale,
Õpetaja Gala preemiad -405 -203 -203 0 0% gümnaasiumiõpetajale, kutseõpetajale, tugispetsialistile, huvialaõpetajale,
õppejõule ja õppeasutuse juhile.
Alus: Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord
500
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse teaduskollektiividele teadus- ja
arendustöö silmapaistvate tulemuste eest. "Riigi teaduspreemiate
põhimäärus," 07.11.2016 alusel.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (antakse välja kuni 2
Riigi teaduspreemiad ja
preemiat aastas).
teadustööde riiklike konkursside -383 -522 -472 50 -10%
Õpilaste teadustööde riikliku konkurssi ja üliõpilaste teadustööde riiklik
preemiad
konkurssi preemiad.
Alus: Riigi teaduspreemiate põhimäärus; Õpilaste teadustööde riikliku konkursi
läbiviimise tingimused ja kord; Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi
läbiviimise tingimused ja kord
Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud
bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilase tulemusstipendium. Alates 2023
septembrist on antud tulemusstipendiumide otsustusõigused rahastuslepetega
Kõrgkoolide stipendiumid -2 398 -2 400 -240 2 160 -90%
kõrgkoolide tasandile.
Aluseks: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise
üldtingimused ja kord
Erivajadustega üliõpilaste Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi, asendushooldusel viibinud või eestkostja
stipendium, asendushooldusel peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi
viibinud või eestkostja peres -349 -322 -322 0 0% maksmise ning määramise kord on kehtestatud ministri määrusega nr 37,
elanud üliõpilaste kõrghariduse 16.08.2019 "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende
omandamist toetav stipendium määramise üldtingimused ja kord"
Sõidusoodustused: ühistranspordiseadus ning haridus- ja teadusministri määrus
Riigi-, era- ja KOV
"Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus".
kutseõppeasutuste ning riigi
Õppetoetused: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning haridus- ja
rakenduskõrgkoolide kutseõppe
teadusministri määrus "Põhitoetuse fondi koefitsient".
taseme õpilaste -8 383 -9 488 -9 488 0 0%
Koolitoidu toetus: kutseõppeasutuse seadus (§ 48) ning haridus- ja
sõidusoodustused, õppetoetused
teadusministri määrus "Riigi kutseõppeasutuse koolilõuna toetuse kasutamse
(põhitoetus) ja koolitoit,
tingimused ja kord".
majutustoetus
Majutustoetust makstakse ministri käskkirja alusel.
501
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist,
tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada
õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu.
Õpetajakoolituse erialastipendiumi väljaandmist korraldab HTM koos Harnoga.
Stipendiumit makstakse 160 eurot kuus ning seda makstakse igakuiselt, 5 kuud
Õpetajakoolituse
-176 -160 -160 0 0% semestri kohta. Siin kulud enne 2023/2024. õppeaastat immatrikuleeritud
erialastipendium
üliõpilastele. Alates 2023/2024. õppeaastast vastuvõetud üliõpilaste
õpetajakoolituse stipendiumid on eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve
koosseisus järgmisel real.
Aluseks: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise
üldtingimused ja kord
Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava tegevus.
Stipendiumi eesmärk on tuua õpetaja- ning tugispetsialistide koolitusse enam
üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumiga toetatakse
õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval ning muude
õppekavade õppekavadel õppivaid üliõpilasi, kes õpivad õpetajaks või
Õpetajakoolituse või
tugispetsialistiks (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog või
tugispetsialistide koolituse
-1 193 -4 625 -6 838 -2 213 48% koolipsühholoog). Stipendiumit makstakse alates 2023/2024. õppeaastast
õppekaval
immatrikuleeritud üliõpilastele. Lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja
õppivate üliõpilaste stipendiumi
senistest sisseastumiskonkurssidest on stipendiumit saavate üliõpilaste osakaal
õppekavati erinev - 20-80% õppekava üliõpilastest. Stipendiumi suurus on
täiskoormusega õppimisel 400 eurot kuus.
Alus: Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi
suurus, maksmise tingimused ja kord
Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus
Kõrgkoolide vajaduspõhised kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui üliõpilase
77 -743 -743 0 0%
eritoetused vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud
Aluseks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1
Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus
Kõrgkoolide vajaduspõhised
-11 021 -14 116 -14 116 0 0% kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
õppetoetused
Aluseks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1
Kutse ja kõrgkoolide tuludest Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Erasmus) makstavad
-3 105 -1 062 -1 160 -98 9%
sõltuvad õppetoetused sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused.
502
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Kutse ja kõrgkoolide tuludest Majandustegevusest ja muude laekumiste arvelt makstavad stipendiumid ja
-62 -39 -31 8 -21%
sõltuvad õppetoetused sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused.
F.J Wiedemanni keeleauhind "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide
seaduse" alusel ja auhind "Aasta keeletegu" haridus- ja teadusministri
Riiklikud preemiad -88 -90 -90 0 0%
26.11.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/317 "Aasta keeleteoauhinna andmise korra
kinnitamine" alusel.
Lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva
õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse
Õpetaja ja tugispetsialisti
-2 578 -3 700 -3 000 700 -19% omandamisel kui nad asuvad esimest korda tööle kooli.
lähtetoetus
Aluseks: "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja
tagasinõudmise kord"
Erasmus+ Euroopa Liidu
programm, mis rahastab haridus,
-31 681 -34 725 -33 663 1 062 -3% Euroopa Liidu programm, EL- iga sõlmitud leping ja iga-aastane tööplaan
koolitus- ja noortevaldkonna
projekte
Justiits- ja digiministeeriumi
-30 -37 -37 0 0%
valitsemisala
Toetus on planeeritud parimale Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži
Õppetoetused ja stipendiumid -27 -29 -29 0 0% stipendiaadile, üliõpilastööde konkursi toetamiseks ja kriminaalõiguse
valdkonna praktika läbimiseks kohtus, prokuratuuris ja advokaadibüroos.
Vangistusseaduse § 75 lõike 4 alusel tuleb kinnipeetava vabastamisel maksta
kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud
vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava
Toetus vanglast vabanenutele -3 -8 -8 0 0%
isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse
kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt
väljamakstava summa vahe ulatuses.
Kaitseministeeriumi valitsemisala -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12%
Ajateenijate eest makstav Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Ajateenijate eest makstakse sotsiaalmaksu
-8 099 -9 096 -11 248 -2 152 24%
sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel.
503
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,
Ajateenijate toetus -4 798 -5 600 -5 482 118 -2%
reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning
ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord".
Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,
reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning
ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" ning
Asendusteenistujate toetus ja
-714 -919 -870 49 -5% kaitseministri 17.04.2023 määrus nr 15 "Kutsealuse, reservis oleva isiku,
kutsealuste sõidukulu
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost
isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või
kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise
tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“.
Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Asendusteenistujate eest makstakse sotsiaalmaksu
Asendusteenistujate eest Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel.
-164 -215 -207 8 -4%
makstav sotsiaalmaks Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest
keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe.
Alus: kaitseväeteenistuse seadus ja selle alusel kehtestatud kaitseministri
Hüvitis hukkumise või vigastuse 21.05.2013 määrus nr 33 "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või
-110 -251 -251 0 0%
korral töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise,
hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord".
Alus:
* Kaitseministri 30.08.2021 määrus nr 10 "Riigikaitseõpetuse valdkonna
toetamise tingimused ja kord".
Riigikaitselised õppetoetused -92 -220 -260 -40 18% * Kaitseministri 25.02.2015 määrus nr 4 "Õppekulu hüvitamise tingimused,
ulatus ja kord".
* Eesti sõjamuuseumi direktori 08.12.2021 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Hendrik
Sepa nimelise preemia statuut.
504
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Alus:
* Kaitseministri 17.03.2023. a määrus nr 6 "Eluasemelaenu intresside hüvitise
maksmise tingimused ja ulatus ning hüvitise taotlemise ja maksmise kord"
Ajateenijate hüvitised -1 906 -2 229 -2 496 -267 12% * Kaitseministri 22.03.2023. a määrus nr 7 "Loetelu tasemeõppe ja
täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib
maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse
taotlemise ja maksmise kord"
Kliimaministeeriumi valitsemisala -7 -10 -10 0 0%
Konkursi "Keskkonnategu" ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia
Keskkonnavaldkonna preemiad -7 -10 -10 0 0% väljamaksmiseks, mille eesmärk on tunnustada pikaajalist silmapaistvat tööd
looduse kaitsel.
Kultuuriministeeriumi
-864 -820 -810 10 -1%
valitsemisala
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Välja antakse kolm
kultuuripreemiat pikaajalise loomingulise tegevuse eest ja viis aastapreemiat
Riiklikud kultuuri- ja eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Vabariigi
-426 -426 -426 0 0%
spordipreemiad Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise
tingimused ja kord“. Välja antakse kaks preemiat elutöö eest ja kuus
aastapreemiat.
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus.
Riiklikud kultuuri- ja
-186 -186 -186 0 0% Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate
spordistipendiumid
määramise tingimused ja kord“
Rahvuskultuurile olulisteks
-70 -5 -5 0 0% Kultuuriministri 27. märts 2015 käskkiri nr 82 „Tunnustamise kord“
tähtpäevadeks
Leiutasud -7 -4 -4 0 0% Muinsuskaitseseadus
Eesti ajaloolise taluarhitektuuri
-176 -200 -190 10 -5% Kultuuriministri määrus „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“
toetusprogramm
505
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi -10 -32 -42 -10 0
valitsemisala
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljaantava
reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia, mille eesmärk on ergutada
teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust
silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest nimetatud valdkonnas.
Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia antakse välja kahes
kategoorias, millest üks on uurimistööde kategooria ja teine teadusartiklite
kategooria. Teaduspreemia andmiseks kuulutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium välja käskkirjaga avaliku teaduspreemia
konkursi. Teade konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse
Preemiad, stipendiumid -8 -10 -10 0 0%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel
(https://realtimeeconomy.ee/teaduspreemia). Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium moodustab konkursile laekunud tööde
hindamiseks komisjoni ning kinnitab selle koosseisu. Komisjon teeb Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku preemia välja anda või jätta
preemia välja andmata, teeb ettepaneku preemiate suuruse kohta ning
nimetab preemia saajad. Lõpliku ühes kategoorias välja antavate preemiate
arvu, nende suurused ja preemia saajad kinnitab majandus- ja
infotehnoloogiaminister käskkirjaga.
Maareformi seaduse § 223 lg 9: Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud
enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või
erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada
maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse
Maareformi seadusest tulenev kohta kuni 1600 euro ulatuses, sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast.
-2 -22 -32 -10 45%
peretoetus* Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on
täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus
nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu
sõlmimise ajast.
Aluseks: Maarefomi seadus
Rahandusministeeriumi
-1 331 -1 490 -1 678 -188 13%
valitsemisala
506
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Toetused füüsilistele isikutele riigi poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks
kohtute, prokuratuuri ja politsei õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt.
Õigusabi, alusetu vabaduse
-1 063 -1 120 -1 400 -280 25% Hüvitamise aluseks on väärteomenetluse seadustik, kriminaalmenetluse
võtmise hüvitis
seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik,
karistusseadustik ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus.
Õppelaenude riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja
intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning intresside tasumiseks
ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ja arst-
Õppelaenu tagasimaksmise kulud -269 -370 -278 92 -25%
residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele
kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe.
Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1
Siseministeeriumi valitsemisala -1 428 -1 787 -2 330 34 -2%
Sisekaitseakadeemia kõrg- ja
kutsehariduse Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava
-1 413 -1 782 -2 317 42 -2%
stipendiumiõiguslike õppurite stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord
õppetoetus
Politsei- ja Piirivalveameti Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava
-3 -3 -3 0 0%
õppetoetused stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord
Sisekaitse valdkonna Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava
-13 -2 -10 -8 410%
stipendiumid stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord
Sotsiaalministeeriumi
-3 611 745 -3 958 050 -4 161 424 -203 374 5%
valitsemisala
Riikliku pensionikindlustuse ( I
-2 569 501 -2 914 986 -3 125 652 -210 665 7%
sammas) kulu kokku:
Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioni
sh vanaduspension -2 416 896 -2 737 320 -2 937 072 -199 752 7% indekseerimisest. Alates 01.01.2023 oli erakorraline pensionitõus 20€
Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus
507
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Kulude muutus on seotud pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.
Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes töötavad töökohal, millega
kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine,
mis takistab selle töö jätkamist.
sh muud pensionid Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS)
(väljateenitud aastate pension, Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses
-40 442 -47 925 -46 335 1 590 -3%
töövõimetuspension, töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi
toitjakaotuspension) töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja
maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa.
Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud
perekonnaliikmetel.
Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus.
Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid
tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab
olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis.
Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu
sh rahvapension, pensionilisad
-87 478 -101 585 -112 263 -10 678 11% muutustega.
ja pensionisuurendused
Pensionisuurendust makstakse inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust
tekkinud õigus pensioni suurendusele.. Mõju kulude muutusele on seotud
peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega.
Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus
Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis
ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži
alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne
sh avaliku teenistuja seadusemuudatust tekkinud pensionisuurenduse õigus .
pensionisuurendus -24 686 -28 157 -29 982 -1 825 6% Alus: Avaliku teenistuse seadus
Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud
Toetus kohustusliku kohustusliku kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eesti keskmise
kogumispensioni fondi alla 3. sotsiaalmaksuga maksustatava tulust, töötasu alammäära kasvuga ja II sambaga
aastast last kasvatava vanema liitunud 3- aastast last kasvatava vanemate arvu kasvuga.
eest -16 938 -19 562 -20 018 -456 2% Alus: Kogumispensionide seaduse
508
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Sotsiaalkindlustusamet hüvitab õigusjärglaseta tööandja likvideerimise korral
tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud
tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju.
Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab
Kahjuhüvitised seoses hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja saajate arvuga..
tööõnnetustega -7 230 -7 534 -7 388 147 -2% Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele
nähakse ette toetus rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud
pensioniindeksi, saajate arvu ja keskmise makse suurusega. Toetuse
eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel
Välisriigist Eestisse puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž.
tagasipöördunu toetus -135 -144 -161 -17 12% Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne
vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused
on seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine
brutokuupalgaga.
Toetused olümpiavõitjatele -161 -218 -242 -25 11% Alus: Spordiseadus
Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus,
puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus,
õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise
aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega
inimeste sotsiaaltoetuse määr. Puude määramise protseduure on korrastatud,
Puuetega inimeste igakuulised puude määramiste arv on langenud.
toetused -58 813 -60 733 -63 015 -2 282 4% Alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.
Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on seotud saajate arvuga.
Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus.
Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede
Toetused represseeritutele (sh likvideerijatele.
tsernobõli AEJ likvideerijad) -2 265 -2 181 -2 031 150 -7% Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse
509
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku
iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas
makstav toetus. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele
pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti
keskmine pension. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate
üksikute isikute arvuga ning täiendavad vahendid eraldati toetuse määra
tõusuks 115-lt eurolt 200 eurole.
Üksielava penionäri toetus -12 731 -17 986 -17 815 171 -1% Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020.
aastast.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid kulud arvestatakse
kaitsekulude hulka.
Ajateenija lapse toetus -345 -324 -367 -43 13% Alus: Kaitseväeteenistuse seadus
Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab)
ning elatisnõude sissenõudmise üleminekuga riigile. Alates 2024. aastast on
elatisabi suurus varasema 100 euro asemel 200 eurot.
Elatisabi -4 867 -12 183 -12 514 -331 3% Alus: Perehüvitiste seadus
Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo
ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast alampalgast
ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest. Teadlikkuse
suurenemisel kasvab ka teenuse saajate hulk; ohvritele osutatakse pikemalt
tuge (makstakse hüvitist) ning töötasu alammäära kasvust.
Hüvitised kuriteoohvritele -87 -66 -142 -76 115% Alus: Ohvriabi seadus
Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, alla 5 aastase lapse
vanemale ja puudega lapse vanemale makstakse rahalist hüvitist. Kulude
Õppelaenude kustutamine vähenemine on seotud õppelaenu kustutamise tagasimakse graafikute
(vähenenud töövõimega isik; arvestustega.
puudega lapse vanem) -39 -84 -74 10 -12% Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus.
510
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Täiendava puhkusetasude kulumuutused on seotud saajate arvu ja töötasu
alammäära muutustega. Kulude kasv on seotud Töölepingu seaduse
muudatusega (vanemapuhkus) ja töötasu alammäära kasvu prognoosiga.
Täiendav puhkusetasu Täiendav puhkusetasu lapsevanematele .
(lapsepuhkuse päevade, Täiendav puhkusetasu puudega lapsevanemale. Toetuse kasutajate arvu
pikendatud põhipuhkuse, vähenemine, mille üheks põhjuseks puudega lasta arvu vähenemine, lisaks
isapuhkuse, puudega lapse mõjutab ka võimalus töötada kodukontoris, mis tõttu puudub otsene vajadus
vanema täiendavateks puhkepäevadeks.
igakuulise puhkepäeva ja Alaealiste ja osalise töövõimega tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse
lapsetoitmise vaheaja tasudeks; summa muutus on seotud keskmise palga nominaalkasvuga, saajate arvu,
alaealised ja osalise töövõimega kasutatud päevade arvuga.
tööealiste tasudeks; Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-
lisapuhkepäevade tasu sügava päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega
puudega isiku töötavale täisealist pereliiget. .
hooldajale) -17 514 -22 562 -18 838 3 723 -17% Alus: Töölepingu seaduse
Peretoetuste muudatused on seotud esimese ja teise lapse toetuse ning
üksikvanema toetuse tõusuga 60-eurolt 80-eurole kuus ning lasterikaste perede
toetuse tõusuga 3–6 lapse puhul 450 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul
650 euroni kuus.
Peretoetused -490 844 -409 085 -423 900 -14 815 4% Alus: Perehüvitiste seadus
Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise hüvitise tõusuga
(keskmise palga ja alampalga muutuse mõju).
Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni 2016. a lõpuni
Vanemahüvitis -346 000 -394 349 -363 564 30 785 -8% Vanemahüvitise seadus)
Erijuhtudel riigi poolt makstav Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne kaitse, mille muutus on seotud
sotsiaalmaks (välisriigist sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga.
tagasipöörduja) -60 -45 -3 031 -2 986 6636% Alus: Sotsiaalmaksuseadus
Erijuhtudel riigi poolt makstav
sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga.
saajate ees -65 184 -75 417 -79 630 -4 213 6% Alus: Sotsiaalmaksuseadus
511
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus Selgitus, õiguslik alus
täitmine %
Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri
lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku,
üld- või keskhaiglasse.
Alates 2024. aastast on kavandatud lähtetoetus ka meditsiiniõdedele.
Arstide ja õdede lähtetoetus -930 -2 148 -1 500 648 -30% Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema
üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas,
kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses
linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja
olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel.
Apteekrite lähtetoetus 0 -150 -245 -95 63% Alus: Ravimiseadus
Abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel võtab riik
õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle teatud tingimustel. Abivahend
on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või
kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest
või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja
sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.
Abivahendid puuetega inimestele -18 102 -18 293 -21 296 -3 003 16% Alus: Sotsiaalhoolekande seadus
*2023. aasta täitmise ja 2024 aasta eelarve andmed kajastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves ning lisatud tabelisse andmete võrreldavuse tagamiseks. Alates 2025. aastast on planeeritud rahalised
vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse.
512
LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes
Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. Valitsusasutuste 2025. aasta detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning
seetõttu pole andmed terviklikud.
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Vabariigi Presidendi Kantselei -228 0 -228 0
SA Eesti Koostöö Kogu -184 0 -184 0 -
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu -9 0 -9 0 -
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus -15 0 -15 0 -
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum -10 0 -10 0 -
MTÜ 20. Augusti Klubi -10 0 -10 0 -
Riigikantselei 151 0 272 0
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise
151 0 272 0
programm
Riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja
ministeeriumite teenistujate roteerumise ja 151 0 122 0 Euroopa Liidu koordinatsioonikogu otsus
värbamisega seotud kulude katmine
Partnervõrgustike arendamine desinformatsiooni leviku Partnervõrgustike sisemistel
0 0 150 0
takistamiseks ja põhiseaduslike väärtuste toetamiseks konkurssidel esitatud taotlused
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -624 665 -7 836 -682 106 -8 039
Keeleprogramm -2 433 0 -2 337 0
Eesti keele kui kõrgharidus- ja teaduskeele ning
-562 0 -539 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
terminoloogia arendamise toetused
Eesti keele murrete ja soome-ugri keelte,
hõimurahvaste keelte ja kultuuride ning eesti keele -447 0 -447 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
kasutamise, õpetamise ja uurimise toetused
Väliseesti kogukondades eesti keele õpetamise ja
säilitamise toetamine, sh eesti keele ja kultuuri õpe
-1 248 0 -1 228 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
väliskõrgkoolides. Väliseesti kultuuripärandi säilitamise
toetused
513
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Võõrkeeleõppe ja mitmekeelsuse toetamine -176 0 -123 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
Haridus- ja noorteprogramm -414 166 -243 -444 594 -7 739
Kõrghariduse valdkonna riigieelarvelised
Kõrgharidusseadus, ülikoolidega
tegevustoetused ning sihtotstarbelised toetused
-220 979 0 -242 535 0 sõlmitud halduslepingud (2022-2025) ja
(ülikoolide vaheline jaotus selgub vastavalt
iga-aastased rahastuskokkulepped
arvestusmetoodikatele)
Era- ja KOV kutsekoolide kutseõppe tegevustoetused Ministri määrus ja halduslepingud kooli
-12 160 0 -12 039 0
(v.a õpilaste sotsiaaltoetused) pidajatega
Kõrghariduse kvaliteedi hindamine ja Haridus- ja Noorteameti edasiantavad
0 0 -814 0
rahvusvahelistumise toetamine toetused
Kõrg- ja kutsehariduse valdkonna SF 2021+ meetmete Ministri käskkiri ja määrus (avatud
-11 641 0 -17 441 0
toetused ning avatud taotlusvoorud taotlusvoor)
Kõrg- ja kutsehariduse valdkonna SF 2021+ Õiglase Ministri käskkiri ja määrus (avatud
-4 350 0 -5 319 0
Ülemineku Fondi toetused ning avatud taotlusvoor taotlusvoor)
Kohalikele omavalitsustele (kaasava hariduse
0 -243 0 -3 643 Ministri määrus
põhimõtete rakendamise toetamine)
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele
0 0 0 -4 096 Ministri käskkiri
(põhikoolivõrgu korrastamise toetamine)
Kutsekoda SA -604 0 -551 0 Sõlmitud leping
Seadusest tulenevalt kutse andja
Kutsekoda SA -857 0 -771 0
(kutseeksamid)
SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA
0 0 -3 000 0 Vastavalt meetme tingimustele
rakendamine
Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond (EPALE) -23 0 -23 0 EPALE välisprojekti kaasfinantseering
ETKA Andras -36 0 -9 0 Välistoetuse kaasfinantseering
Täiskasvanuharidust toetavad tegevused -78 0 -101 0 Ministri käskkiri
RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine -4 556 0 -2 803 0 Vastavalt meetme tingimustele
RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine -3 843 0 -3 735 0 Vastavalt meetme tingimustele
SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute
-12 700 0 -18 082 0 Vastavalt meetme tingimustele
mitteformaalne õpe (sh VÕTI)
SA Euroopa Kool -4 497 0 -4 370 0 Sõlmitud leping
SA Kultuurileht -195 0 -195 0 Sõlmitud leping
514
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng,
-1 918 0 -5 870 0 FNLC skeem
õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad)
Swiss-Estonian Cooperation Programme-
Eesti-Šveitsi koostööprogramm -3 020 0 -1 672 0
Support Measure Agreement
SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng,
-615 0 -677 0 Ministri käskkiri
õpikäsitus ja -keskkonnad (kvaliteedijuhtimine)
Toetused erakoolidele, õpilaskodu toetused,
-56 143 0 -57 856 0 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
vanglaõpe, IBO õppekavade lepingud
Kodulähedase algkooli pidamist soodustav toetus -1 400 0 -2 000 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor
Olümpiaadid (siseriiklikud ja rahvusvahelised),
-2 501 0 -1 931 0 Ministri käskkiri
ainekomisjonid, õpilasüritused
Liikumisaktiivsuse toetamine (Liikuma Kutsuv Kool) -350 0 -400 0 Ministri käskkiri
Kiusamise ennetamise ja vähendamise programmid
-703 0 -703 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
(toetused partneritele)
Õpitulemuste sise- ja välishindamine (sh Cambridge´i
-628 0 -628 0 Sõlmitud leping
eksam)
Üldhariduse valdkonna arenguks suunatavad toetused
(sh HEV kontseptsioon, keskkonnahariduse ja säästva -5 395 0 -3 607 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
arengu alane rahvusvaheline tegevus jms)
Täiendav eesti keele õppe toetus ja Ida-Virumaa
haridustöötajate palgalisa toetused haridusasutuste -22 960 0 -23 760 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
pidajatele
Ülikoolide tegevustoetused eestikeelsele õppele
ülemineku tegevuste toetamiseks, sh õpetajakoolituse
Ülikoolidega sõlmitud halduslepingud
ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel
(2022-2025) ja iga-aastased
vastuvõtu suurendamine, täienduskoolituste -11 550 0 -12 550 0
rahastuskokkulepped ja toetuslepingud,
korraldamine haridustöötajatele eestikeelsele õppele
ministri määrus
ülemineku toetamiseks, alustava õpetaja
tugiprogramm jm
SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe
-180 0 -1 000 0 Ministri käskkiri
rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele
515
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Haridusliku lõimumise, sh eestikeelsele haridusele
ülemineku tegevustele suunatud toetused (toetatakse
LAK-õppe metoodikakeskuste tegevust, koolikorraldust
ja metoodikat toetavate mudelite ja õppematerjalide
-19 845 0 -13 120 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor
väljatöötamist, õppevara toetused eestikeelsele õppele
üleminevate haridusasutuste pidajatele,
õppematerjalide loomise toetamine, nõustamis- ja
arengutoekorraldus jms)
Noorte võimestumist toetavate tegevuste elluviimise
-1 928 0 -1 983 0 Vastavalt meetme tingimustele
toetamine (Euroopa Solidaarsuskorpus)
Nutikate lahenduste toetamine noorsootöös
-157 0 0 0 Vastavalt meetme tingimustele
(Norra/EMP)
SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning
-653 0 -633 0 Vastavalt meetme tingimustele
laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine
SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed
noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- -3 171 0 -258 0 Vastavalt meetme tingimustele
staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks
Noorte omaalgatuslike projektide toetamine -191 0 -191 0 Ministri käskkiri
Noorte osaluse ja õiguste toetamine
-853 0 -948 0 Ministri käskkiri
otsustusprotsessides
Noorsootöö valdkonna toetamine -273 0 -258 0 Ministri käskkiri
Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine -543 0 -116 0 Ministri käskkiri
Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö
-500 0 -475 0 Avatud taotlusvoor
suurendamine
Avatud noorsootöö toetamine kohalikul tasandil
-400 0 -400 0 Avatud taotlusvoor
Taotlusvoor "Noorte heaks 2024"
Noortelaagrite tegevustoetus ja arendustegevus -1 330 0 -1 330 0 Avatud taotlusvoor
Taotlusvoor "Noortemalev 2024" -440 0 -440 0 Avatud taotlusvoor
Teadussüsteemi programm -192 599 -7 593 -202 446 -300
Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning
rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine
Ministri käskkirjad, riigieelarvelise
ning teaduskommunikatsioon ja teaduse -12 534 0 -11 413 0
toetuse lepingud
populariseerimine (sh välisvahendite toetuse andmise
tingimuste alusel elluviidavad tegevused)
516
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Haridus- ja teadusministri määrused,
ülikoolidega sõlmitud halduslepingud
Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumendid -136 885 0 -142 170 0
(2022-2025) ja iga-aastased
rahastuskokkulepped, ministri määrus
Teadus- ja arendustegevuse valdkonna
tegevustoetused koostööpartneritele, energiatõhusate
Riigieelarvelise toetuse leping, Eesti
nutikate investeeringute toetamine sh SA Eesti -6 005 -7 293 -7 847 0
Teaduste akadeemia seadus
Teadusagentuur, SA Teaduskeskus AHHAA, Eesti
Teaduste Akadeemia jne
Teadustööks vajaliku taristu toimimise ja selle Ministri määrused, riigieelarvelise
-13 824 -300 -14 573 -300
kasutamise toetamine toetuse lepingud
Teaming for excellence projektide toetamine, Tartu Ministri käskkirjad, riigieelarvelise
-9 282 0 -12 162 0
Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool toetuse lepingud
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, Haridus- ja teadusministri käskkirja- ja
riiklikud programmid: "Eesti keel ja kultuur digiajastul", määrusega kinnitatud valdkondlikud
"Eesti keeletehnoloogia" ,"Haridusvaldkonna teadus- ja -4 069 0 -4 281 0 programmid, ülikoolidega sõlmitud
arendustegevuse programm" Ühiskonnauuringute halduslepingud (2022-2025) ja iga-
programm aastased rahastuskokkulepped
Teaduse tippkeskuste toetamine -10 000 0 -10 000 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor
Teadmussiirde programm -15 462 0 -32 725 0
Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide
teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine
-4 981 0 -12 866 0 Ministri käskkiri
(välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel
elluviidavad tegevused), SA Eesti Teadusagentuur
Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide
teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine
-4 747 0 -8 659 0 Ministri käskkiri
(välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel
elluviidavad tegevused), Haridus- ja Noorteamet
Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide
teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine
-5 734 0 -11 200 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor
(välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel
elluviidavad tegevused)
Arhiivindusprogramm -5 0 -4 0
517
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Arhiiviseadusest tulenevate pikaajaliselt
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik -5 0 -4 0 säilitatavate dokumentide korrastamise
toetamine ning EELK taotlus
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -8 912 0 -11 728 -324
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -8 912 0 -8 508 -324
SA Iuridicum -15 0 -15 0 Leping
SA Eesti Mälu Instituut -1 079 0 -1 025 0 Leping
MTÜ Inimõiguste Instituut -250 0 -238 0 Leping
SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond -256 0 -243 0 Leping
Riigi õigusabi seadus, avaliku konkursi
Erinevad asutused esmatasandi õigusabi osutamiseks -837 0 -837 0
alusel ministri käskkiri
Tartu Ülikool -500 0 -475 0 Leping
Eesti Teaduste Akadeemia, Riigiõiguse Sihtkapital -300 0 -100 0 Leping
Eesti Advokatuur -5 675 0 -5 575 0 Advokatuuriseadus
Digiühiskonna programm 0 0 -3 220 -324
Ministri käskkiri. Tegemist on
Riigi Infokommunikatsiooni SA 0 0 -3 086 -324 sisetehinguga riigihangete seaduse § 12
tähenduses.
Euroopa Komisjoniga 29.12.2022
sõlmitud leping Grant Agreement
Project 101113143 — EstQCI ja MKMi,
Metrosert AS 0 0 -134 0
RIKSi, Metroserti ja KAMi vahel
15.08.2023 sõlmitud leping EstQCI
Consortium Agreement
Kaitseministeeriumi valitsemisala -66 930 -5 265 -175 679 -4 888
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -66 930 -5 265 -175 679 -4 888
Kaitseliit -50 506 -3 728 -54 624 -3 388 Kaitseliidu seadus
SA CR14 -5 010 0 -6 600 0 Ministri käskkiri
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus -1 150 0 -1 062 0 Ministri käskkiri
Kaitsevaldkonda toetavad kommunikatsiooni- jm avatud taotlusvoor ministri määruse
-1 322 0 -928 0
projektid alusel
Kaitseministeeriumi teadus-arendusetegevuse ja avatud taotlusvoor ministri määruse
-2 951 0 -1 395 0
kaitsetööstuse jms projektid alusel
518
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Pikaajaline sõjaline abi Ukrainale 0 0 -105 005 0 Vabariigi Valitsuse otsus
avatud taotlusvoor ministri määruse
Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektid -582 0 -656 0
alusel
avatud taotlusvoor ministri määruse
Toetused koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks -317 0 -317 0
alusel
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi avatud taotlusvoor ministri määruse
-200 -37 -200 0
sõjaajaloo valdkonna projektid alusel
Toetus Kaitseväe harjutusala mõjupiirkonda jäävatele avatud taotlusvoor ministri määruse
-4 892 0 -4 892 0
omavalitsusele alusel
ministri käskkirjaga kehtestatud kord
Välistoetusest Lääne-Eesti radari tsiviiltaristu toetus 0 -1 500 0 -1 500 Vabariigi Valitsuse taastekava määruse
alusel
Kliimaministeeriumi valitsemisala -103 842 -740 374 -83 669 -620 771
Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse
-39 555 -63 332 -13 188 -2 732
programm
Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1,
Keskkonnainvesteeringute Keskus -12 622 -3 800 -7 629 -608 metsaseadus § 6 lg 3, § 10, avatud
taotlusvoor
Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3,
Eesti Keskkonnauuringute Keskus -3 347 0 0 0 atmosfääriõhu kaitse seadus § 30 lg 5, §
121 lg 1, § 143, § 184 lg 1 ja § 190
Kiirgusseadus § 81 lg 4, Rahvusvahelise
AS A.L.A.R.A -468 0 -445 0 Aatomienergia Organisatsiooni (IAEE) ja
EL nõuded
Jahiseadus § 10 lg 1, haldusleping nr 4-
Eesti Jahimeeste Selts -100 0 -100 0
1.1/13/151
Eesti keskkonnahariduse- ja teadlikkuse
Eesti Keskkonnahariduse Ühing -17 0 0 0
tegevuskava 2023 - 2025
Loodushoiu- ja loomakahjutoetused -457 0 -427 0 Looduskaitseseadus § 18, § 61
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Struktuurfondidest vahendatavad toetused -2 151 -25 896 0 -2 124 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus
519
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
LIFE IP elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks
metsa- ja põllumajandusmaastikes kavandatud -4 871 0 -1 897 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm
toetused
Rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks kavandatud EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
-1 259 0
toetused programm
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi
-14 263 -33 636 -2 690 0 Atmosfääriõhu kaitse seadus
EL-i HKS) makstavad keskkonnakaitse ja -kasutuse
toetused
Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -20 795 -51 895 -16 487 -44 270
Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 0 -1 880 -722 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3
Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1,
Keskkonnainvesteeringute Keskus -910 0
avatud taotlusvoor
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Struktuurfondidest vahendatavad toetused -20 795 -51 895 -6 726 -41 548 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus
EL-i HKS tulude arvelt makstav toetus Eesti-Läti ühise Atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lg 4 p
0 0 -6 971 -2 000
meretuulepargi ELWIND eelarenduseks 2
Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -23 125 -138 880 -2 686 -158 001
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -942 -2 580 -322 -7 580 Avatud taotlusvoor
Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1,
Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 0 -695 -266
avatud taotlusvoor
LIFE integreeritud projektist "Hoonete
rekonstrueerimisalase suutlikkuse suurendamine Eesti -3 800 0 -1 169 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm
kliimaeesmärkide saavutamiseks" kavandatud toetused
Taaste- ja vastupidavusrahastusest korterelamute ja
EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks -18 383 -1 300 -500 -17 665
programm
kavandatud toetused
Taaste- ja vastupidavusrahastusest e-ehituse EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
0 0 0 -2 948
arendamiseks kavandatud toetused programm
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 -130 000 0 -101 771 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus
520
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
EL-i HKS tulude arvelt makstavad ehitusvaldkonna
0 -5 000 0 -27 771 Atmosfääriõhu kaitse seadus
toetused (Eesti Loodusmaja)
Transpordi ja liikuvuse programm -20 367 -471 267 -19 968 -402 151
Toetus Pärnu linnale silla ehituseks,
Pärnu Linnavalitsus 0 -7 500 0 -7 500
MKM-st üleantud vahendid
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-
AS Eesti Liinirongid -300 0 -300 0
2035
Regionaalsete lennujaamade
tegevustoetus ja TLL lennujaama
AS Tallinna Lennujaam -10 067 0 -9 564 0
julgestus-päästetegevuste toetus, MKM-
st üleantud vahendid
Riigihanke korras riigile kuuluvate
parvlaevade tasuta kasutuse andmise
Eesti väikesaarte vahelise parvlaeva transporditeenuse lepingud, eraldatud summade eest
-75 0 0 0
osutajale/operaatoritele kavandatud toetused toimub ainult parvalaevade
parendamine, et need vastaksid
erinevatele merenduse õigusnormidele
Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Rail Baltica
-7 441 -142 657 -8 932 -167 395 EL ühtekuuluvusfond
raudtee arendamiseks kavandatud toetused
Moderniseerimisfondist kavandatud toetus rongide
-763 0 0 0 EL moderniseerimisprogramm
soetamiseks
Läänemere piirkonnaprogrammist kavandatud Euroopa territoriaalse
-54 0 0 0
toetused koostööprogramm
Taaste- ja vastupidavusrahastusest Tallinna
EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
Vanasadama trammiliini rajamiseks kavandatud 0 -33 000 0 -2 600
programm
toetused
Taaste- ja vastupidavusrahastusest Rail Baltica EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
-16 000 0 0
arendamiseks kavandatud toetused programm
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 -159 029 0 -97 686 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus
EL-i HKS tulude arvelt makstav toetus Rail Baltica
arenduseks, rongide soetamine ja raudteetranspordi -1 667 -113 081 -1 172 -126 970 Atmosfääriõhu kaitse seadus
taktipõhise liikumisgraafiku ettevalmistamiseks
521
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Mere ja vee programm 0 -15 000 -13 038 -9 559
Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 0 -2 168 0 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3
Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1,
Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 0 -4 550 -1 748
avatud taotlusvoor
Riigihanke korras riigile kuuluvate
parvlaevade tasuta kasutuse andmise
Eesti väikesaarte vahelise parvlaeva transporditeenuse lepingud, eraldatud summade eest
0 0 -75 0
osutajale/operaatoritele kavandatud tegevustoetus toimub ainult parvalaevade
parendamine, et need vastaksid
erinevatele merenduse õigusnormidele
LIFE-IPCLEANEST programmist Viru alamvesikonna
0 0 -231 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm
integreeritud veeprojekti toetus
Taaste- ja vastupidavusrahastusest multifunktsionaalse EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
0 -15 000 0 0
laeva soetamiseks kavandatud toetused programm
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 0 0 -6 311 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus
EL-i HKS tulude arvelt makstav toetus üleujutise riskide
0 0 -6 014 -1 500 Atmosfääriõhu kaitse seadus
maandamiseks
Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 0 -18 302 -4 058
Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 0 -131 0 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3
Eesti keskkonnahariduse ja -teadlikkuse
Eesti Keskkonnahariduse Ühing 0 0 -16 0
tegevuskava 2023-2025
Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1,
Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 0 -1 267 -456
avatud taotlusvoor
Rohetehnoloogiate arenguprogrammist kavandatud EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)
0 0 -797
toetused programm
LIFE SIP AdaptEst projektist kliimamuutustega
0 0 -769 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm
kohanemiseks kavandatud toetused
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 0 -10 002 -602 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus
EL-i HKS tulude arvelt makstavad toetused
0 0 -5 320 -3 000 Atmosfääriõhu kaitse seadus
kliimamuutustega kohanemiseks
522
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministeeriumi valitsemisala -254 932 -30 108 -244 126 -13 907
Kultuuriprogramm -200 905 -28 220 -189 403 -12 026
Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine -2 032 0 -2 250 0 Loovisikute ja loomeliitude seadus
Arhitektuuri- ja disainivaldkonna kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-175 0 -204 0
partnerorganisatsioonide toetus eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 2
"Arhitektuuri ja disaini
Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid -117 0 -111 0
arendusprojektide toetamise tingimused
ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Eesti Filmi Instituut SA tegevustoetus -1 289 0 -1 240 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr
Edasiantavad toetused filmikultuuri arendamiseks -7 513 0 -7 513 0 25 "Filmikunsti arendamise, tootmise ja
levitamise toetamise tingimused ja kord"
Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide Kultuuriministri määrus 16.04.2019 nr
-6 000 0 -6 000 0
toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks 14 "Film Estonia toetuskava"
Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr
Väärtfilmi kinode tegevustoetus -185 0 -176 0 25 "Filmikunsti arendamise, tootmise ja
levitamise toetamise tingimused ja kord"
Audiovisuaalvaldkonna partnerorganisatsioonide kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-1 730 0 -1 647 0
toetus eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr
Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena
17 "Riigieelarvest etendusasutuste
tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja -4 589 0 -4 140 0
toetamise tingimused ja kord",
eraetendusasutuste tegevustoetus
Etendusasutuse seadus
Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr
Riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate 17 "Riigieelarvest etendusasutuste
-25 165 0 -24 035 0
etendusasutuste tegevustoetus toetamise tingimused ja kord",
Etendusasutuse seadus
Rahvusooper Estonia tegevustoetus -11 221 0 -10 773 0 Rahvusooperi seadus
Sakala Teatrimaja SA tegevustoetus -247 0 -237 0 Etendusasutuse seadus
Etenduskunstide valdkonna partnerorganisatsioonide kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-360 0 -446 0
toetus eelarve käskkiri
523
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr
17 "Riigieelarvest etendusasutuste
Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid 0 0 -301 0
toetamise tingimused ja kord",
Etendusasutuse seadus
Kultuuriministri määrus 22.02.2024 nr 8
Energiasäästlikud valgustuslahendused teatritele (CO2 "Era- ja munitsipaaletendusasutuste
-9 000 0 0 0
meede) energiasäästlike valgustuslahenduste
toetamise tingimused ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kultuurileht SA -3 626 0 -3 481 0
eelarve käskkiri
Autoriõiguse seadus; VV määrus
11.02.2005 nr 29
"Rahvaraamatukogudest teose
laenutamise eest autorile makstava tasu
jaotamise määrad, tasu arvutamise ja
väljamaksmise alused ning kord"; VV
Autorihüvitusfond SA - Laenutus- ja reprograafiahüvitis -1 650 0 -1 650 0
määrus 13.07 nr 159 "Teose
reprograafilise reprodutseerimise tasu
ilukirjanduse ning teadus- ja
õppekirjanduse autorite ja kirjastajate
vahel jaotamise määrad ning tasu
maksmise kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kirjandusvaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -1 046 0 -1 213 0
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kunstihoone SA -725 0 -696 -5 000
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kunstivaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -1 542 0 -1 400 0
eelarve käskkiri
Eesti Rahvusringhääling -42 151 -1 949 -40 439 -1 871 Ringhäälinguseadus
Kultuuriministri määrus 08.12.2022 nr
Ajakirjanduse toetamine venekeelse sisu tootmiseks 20 "Eesti sõltumatu erameedia poolt
(2024. aastal olid vahendid 1 mln eurot Vabariigi 0 0 -1 000 0 venekeelset inforuumi tasakaalustava ja
Valitsuse sihtotstarbelises reservis) ühist inforuumi kujundava
ajakirjandusliku sisu loomise ja
524
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
edastamise toetamise tingimused ja
kord"
Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr
Riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate 17 "Riigieelarvest etendusasutuste
-10 936 0 -10 498 0
kontserdiasutuste tegevustoetus toetamise tingimused ja kord",
Etendusasutuse seadus
Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 4
Muusikafestivalid ja suursündmused -528 0 -502 0 "Muusikafestivalide ja suursündmuste
toetamise tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 3
"Muusikakollektiivide ja
Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad -468 0 -445 0
kontserdikorraldajate toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 5
"Heliloomingu ja muusikaalaste
Helilooming ja muusikaalased väljaanded -215 0 -204 0
väljaannete toetamise tingimused ja
kord"
Kultuuriministri määrus 23.11.2018 nr 7
Muusikakonkursid -74 0 0 "Muusikakonkursside toetamise
tingimused ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Muusikavaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -2 323 0 -2 291 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr
11 "Riigieelarvest muuseumide
Riigi sihtasutuse muuseumide tegevustoetus -28 864 0 -29 146 0 tegevustoetuse taotlemise, taotleja
hindamise ja toetuse määramise
tingimused ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Eesti Kunstimuuseum SA 0 -50 0 -48
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Virumaa Muuseumid SA 0 -112 0 0
eelarve käskkiri
525
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr
11 "Riigieelarvest muuseumide
Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele
-377 0 -358 0 tegevustoetuse taotlemise, taotleja
muuseumide, mida ei ole asutanud riik, tegevustoetus
hindamise ja toetuse määramise
tingimused ja kord"
LIFE Heritage HOME projekti partnerite kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-6 0 -16 0
omafinantseeringu osaline katmine eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr
Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogunduse 21 "Muinsuskaitse, muuseumide ja
valdkonnaüleste partnerorganisatsioonide -215 0 -350 0 raamatukogude valdkonna
tegevustoetus partnerorganisatsioonide toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 25.05.2020 nr
Muuseumide kiirendi -324 -542 -370 -475 13 "Muuseumiprojektide toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr
Avalik-õigusliku isiku muuseumide, 11 "Riigieelarvest muuseumide
munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide -883 0 -839 0 tegevustoetuse taotlemise, taotleja
tegevustoetus hindamise ja toetuse määramise
tingimused ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Pärandivaderid -13 0 0 0
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Halduslepingute tasud (Muinsuskaitseamet) -173 0 -147 0
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Muuseumide aastaauhindade ürituse korraldamine -39 0 -37 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 09.05.2019 nr
22 "Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva
Toetus kinnismälestiste omanikele 0 -2 774 0 -2 635
ehitise säilitamise toetamise tingimused
ja kord"
Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr
21 "Muinsuskaitse, muuseumide ja
Muuseumivaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -101 0 -54 0 raamatukogude valdkonna
partnerorganisatsioonide toetamise
tingimused ja kord"
526
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Riigi Tugiteenuste Keskus (rakendusüksus, toetuse EMP/ Norra koostööprogramm(
-1 000 0 0 0
saajad on taotlusvoorust raha saajad) välisvahendid)
Projekt "Integrated renovation services
for heritage homes of Estonia" (LIFE22-
Mittetulundusühing Eesti ICOMOS 0 0 -25 0 CET-LIFEheritageHOME). KuMi kui
juhtpartneri poolt teistele partneritele
edasi antav toetus (välisvahendid)
Projekt "Integrated renovation services
for heritage homes of Estonia" (LIFE22-
Tallinna Tehnikaülikool 0 0 -84 0 CET-LIFEheritageHOME). KuMi kui
juhtpartneri poolt teistele partneritele
edasi antav toetus (välisvahendid)
Projekt "Integrated renovation services
for heritage homes of Estonia" (LIFE22-
Eesti Kunstiakadeemia 0 0 -68 0 CET-LIFEheritageHOME). KuMi kui
juhtpartneri poolt teistele partneritele
edasi antav toetus (välisvahendid)
Eesti Rahvusraamatukogu tegevustoetus -10 407 -22 602 -10 226 -1 131 Eesti Rahvusraamatukogu seadus
Rahvaraamatukogude tegevuskulud /
-1 490 0 -1 490 0 Rahvaraamatukogu seadus
maakonnaraamatukogu töötaja kulu
Rahvaraamatukogude teavikud -2 025 0 -1 924 0 Rahvaraamatukogu seadus
Kultuuriministri määrus 21.02.2023 nr 1
"Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
Raamatukogude arendusprojektid -500 0 -475 0 finantseeritavate rahvaraamatukogude
arendusprojektide toetamise tingimused
ja kord"
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
Eesti Rahvusraamatukogu (IKT valdkonna toetus) 0 0 -733 -674 25.08.2023. a käskkiri nr 135
(välisvahendid)
Digipööre, MKMi SF meede
Eesti Rahvusarhiiv 0 0 -1 175 0
(välisvahendid)
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus (2025. a
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
toetuses sisaldub ühekordne toetus 3,5 mln 2025. -754 0 -4 224 0
eelarve käskkiri
aastal toimuva peo korraldamiseks)
527
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 11.05.2021 nr
Edasiantavad toetused laulu- ja tantsupeo kollektiivide 16 "Laulu- ja tantsupeoliikumises
-1 000 0 -950 0
toetamiseks osalevate kollektiivide toetamise
määrus"
Kultuuriministri määrus 12.01.2021 nr 1
"Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate
Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus -2 560 0 -2 560 0
kollektiivide juhendajate tööjõukulu
toetuse määramise tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 23.10.2023 nr
Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude 23 "Maakondlike ja maakondade üleste
0 0 -254 0
toetamine laulu- ja tantsupidude toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 13.02.2019 nr 5
Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide "Rahvakultuuri valdkonna
-717 0 -682 0
toetamine partnerorganisatsioonide toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 23.10.2023 nr
Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude 23 "Maakondlike ja maakondade üleste
-267 0 0 0
toetamine laulu- ja tantsupidude toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Setomaa pärimuskultuuri toetamine -200 0 -190 0 16 "Setomaa pärimuskultuuri toetamise
tingimused ja kord"
Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktori
03.06.2024 käskkiri nr 1-1/35
Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused
-156 0 -148 0 “Etenduskunstide regionaalse
"Teater Maal"
kättesaadavuse toetused “Teater maal”
reglement
Kultuuriministri määrus 03.12.2018 nr 9
Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine -122 0 -116 0 "Mulgimaa pärimuskultuuri toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Kihnu Kultuuriruumi toetamine -115 0 -110 0 17 "Kihnu kultuuriruumi toetamise
tingimused ja kord"
528
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Vana Võromaa pärimuskultuuri toetamine -84 0 -105 0 18 "Vana-Võromaa pärimuskultuuri
toetamise tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Saarte pärimuskultuuri toetamine -84 0 -80 0 12 "Saarte pärimuskultuuri toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Virumaa pärimuskultuuri toetamine -74 0 -70 0 14 "Virumaa pärimuskultuuri toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine -51 0 -49 0 13 "Peipsiveere pärimuskultuuri
toetamise tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr
Folkloorifestivalide toetamine -32 0 -31 0 15 "Folkloorifestivalide toetamise
tingimused ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kultuuripealinn Tartu 2024 -5 000 0 0 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 23.11.2018 nr 8
"Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja
Eesti kultuur maailmas -780 0 -546 0
tutvustamise toetamise tingimused ja
kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Balti kultuurifond, Soome-Eesti kultuurifond -115 0 -115 0
eelarve käskkiri
EL kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-100 0 -150 0
kaasrahastamine eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmine -141 0 -149 0
eelarve käskkiri
Loov Eesti MTÜ tegevustoetus - Eesti kultuuri kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-36 0 -36 0
kontaktpunkt eelarve käskkiri
Loov Euroopa programmi 2023 - 2024
MTÜ Loov Eesti -32 0 -3 0
toetus (välisvahendid)
Loov Euroopa programmi 2023 - 2024
Eesti Filmi Instituut SA -38 0 -4 0
toetus (välisvahendid)
529
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 13.06.2024 nr
14 "Kultuuri- ja loomevaldkondades
Teadus- ja arendustegevus "Loovuurimus" -405 0 -2 498 0
loovuurimuse toetamise tingimused ja
kord"
Teema-aasta korraldamine (2025 - Eesti Raamatu kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-119 0 0 0
aasta) eelarve käskkiri
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused ja kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
0 0 -297 0
toetused eelarve käskkiri
SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.21
Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate
ambitsioonikate VKEde arenguplaanide
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (rakendusüksus,
-750 0 -1 125 0 toetamine ja kasvupotentsiaaliga VKEde
toetuse saajad on taotlusvoorust raha saajad)
ekspordivõimekuse kasvatamine
(määrus - avatud taotlusvoor)
(välisvahendid)
SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.22
Kultuuri- ja loomesektori arengut
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (rakendusüksus, toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-,
-500 0 -800 0
toetuse saajad on taotlusvoorust raha saajad) kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine
(määrus - avatud taotlusvoor)
(välisvahendid)
SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.24
Loomemajandusalase teadlikkuse
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus -480 0 -650 0
kasvatamine ning teadmiste ja oskuste
arendamine (välisvahendid)
SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.23
Kultuuri- ja loomesektori sisese ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus -100 0 -133 0
sektorite ülese koostöö soodustamine
(välisvahendid)
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kultuuriprojektid -3 000 0 -831 0
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Eraldis institutsioonide toetamiseks -495 -191 -410 -191
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Valitsemisala asutuste remondifondi toetus -1 272 0 -1 683 0
eelarve käskkiri
530
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -15 454 0 -14 976 0
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Integratsiooni SA tegevustoetus -1 176 0 -1 129 0
eelarve käskkiri
Integratsiooni Sihtasutus - 2024 teema-aasta kultuuriministri valitsemisala 2024. aasta
-150 0 0 0
korraldamine eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Eesti keele majade tegevustoetus , Integratsiooni SA -2 270 0 -2 225 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 03.04.2019 nr
Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamine,
-100 0 0 0 11 "Pereõppe partnerorganisatsioonide
Integratsiooni SA
toetamise tingimused ja kord"
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Lõimumist toetavad tegevused, Integratsiooni SA -170 0 -160 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr
Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamine, 24 "Rahvusvähemuste
-503 0 -560 0
Integratsiooni SA katusorganisatsioonide toetamise
tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 19.02.2019 nr 6
Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine,
-83 0 -83 0 "Rahvusvähemuste kultuuriseltside
Integratsiooni SA
toetamise tingimused ja kord"
Kultuuriministri määrus 26.03.2019 nr
Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused, 10 "Lõimumist edendavate kultuuri- ja
-100 0 -100 0
Integratsiooni SA sporditegevuste toetamise tingimused ja
kord"
Kultuuriministri määrus 16.12.2022 nr
21 "Kuni 19-aastastele Ukraina
Ukraina kultuuri toetamine, Integratsiooni SA -100 0 -100 0 sõjapõgenikest noortele ukraina keele ja
kultuuri säilimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord"
Eestimaa Rahvuste Ühendus - Rahvusvähemuste kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-7 0 -7 0
kultuuriühingute toetamine eelarve käskkiri
Euroopa Romade Foorum Eestis MTÜ - kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-7 0 -7 0
Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine eelarve käskkiri
Vaba Lava SA Narva teatrikeskus - kultuurilise kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-70 0 -67 0
mitmekesisuse alased tegevused eelarve käskkiri
531
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Fenno-Ugria Asutus MTÜ tegevustoetus -182 0 -173 0
eelarve käskkiri
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia
Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia -58 0 -63 0
seadus
Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr
Tagasipöördumistoetus, Integratsiooni SA -100 0 -70 0 23 "Tagasipöördumistoetuse maksmise
tingimused ja kord"
Rahvuskaaslaste nõustamisteenuse pakkumine ja eesti kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
-125 0 -119 0
keele laagrid etnilistele eestlastele, Integratsiooni SA eelarve käskkiri
SF 2021-2027.4.7.55 Avalikkuse
Riigikantselei -640 0 -203 0 teavitamine rände-, lõimumis-
,kohanemisteemadel (välisvahendid)
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (KuM
juhtimiskulude alt antav toetus Berni
Berni Rakendusteaduse ülikool 0 0 -136 0
Rakendusteaduste ülikoolile.
(välisvahendid)
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevus
Eesti Rahvusraamatukogu 0 0 -245 0 Ühine meediaruum (KUM)
(välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.52
Andmevahetuslahenduse (sh
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus -111 0 -161 0
infoplatvormi) edasiarendus ja
rakendamine (välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.51
Integratsiooni SA -3 920 0 -3 624 0 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“
pakkumine (välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.53 Eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste ning
Integratsiooni SA -1 040 0 -1 031 0 tagasipöördujate tööturul
konkurentsivõimet toetavad tegevused
(välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.54 Eesti keele õpet
Integratsiooni SA -1 370 0 -1 513 0 toetavad tegevused ning kodanikuõpe
(välisvahendid)
532
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
SF 2021-2027.4.7.56 Kohalike
omavalitsuste toetamine lõimumise,
Eesti Linnade Valdade Liit -904 0 -1 047 0
sealhulgas kohanemise teenuste
pakkumisel (välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade
Integratsiooni SA 0 0 -288 0 vaheliste kontaktide edendamine
(välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade
Eesti Rahvakultuurikeskus 0 0 -609 0 vaheliste kontaktide edendamine
(välisvahendid)
SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade
Kodanikuühiskonna sihtkapital -900 0 -102 0 vaheliste kontaktide edendamine
(välisvahendid)
INSA tegevused Šveitsi-Eesti
Integratsiooni SA -1 220 0 -1 077 0
koostööprogrammi alt (välisvahendid)
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Lõimumisvaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -149 0 -76 0
eelarve käskkiri
Spordiprogramm -38 573 -1 887 -39 747 -1 881
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
-360 0 -351 0 antavate sporditoetuste liigid ning
tegevustoetus
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
Spordimeditsiini SA tegevustoetus -184 0 -174 0 toetamiseks eraldatud vahenditest
antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
533
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Tehvandi Spordikeskus SA -1 493 -1 737 -1 434 -1 737
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Jõulumäe Tervisespordikeskus SA -654 -150 -628 -144
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Spordikoolituse ja -Teabe SA tegevustoetus -774 0 -625 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 26.11.2014 nr 9
"Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded
spordialaliidule, spordiklubile ja
Spordikoolituse ja -Teabe SA - Toetus treenerite
-11 802 0 -11 762 0 spordikoolile ning selle omaosalusele,
tööjõukulude katmiseks
treeningrühmale ja treenerile, ning
toetuse suuruse, jaotamise,
tagasimaksmise ja tagasinõudmise
kord"; Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Team Estonia koondiste
-3 012 0 -3 012 0 toetamiseks eraldatud vahenditest
toetus
antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
534
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Team Estonia
-942 0 -942 0 antavate sporditoetuste liigid ning
tugiteenused
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
Team Estonia ettevalmistus- või toetamiseks eraldatud vahenditest
olümpiaettevalmistustoetus sportlastele ja treeneritele -3 748 0 -3 748 0 antavate sporditoetuste liigid ning
- Eesti Olümpiakomitee toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Osalemine
-190 0 -181 0 antavate sporditoetuste liigid ning
olümpiamängudel
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
535
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Spordialaliidud -2 461 0 -2 338 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Noortesport -1 700 0 -1 615 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Toetus spordikohtunike
-445 0 -423 0 antavate sporditoetuste liigid ning
tegevuse arendamiseks
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Tiitlivõistlustel osalenud
-300 0 -270 0 toetamiseks eraldatud vahenditest
sportlaste ja nende treenerite tunnustamine
antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
536
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Olümpiakomitee MTÜ tegevustoetus -920 0 -850 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Audentes AS riikliku koolitustellimuse läbiviimiseks -2 440 0 -2 440 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Paralümpiakomitee MTÜ tegevustoetus -950 0 -860 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Spordi suurvõistluste toetamine -1 300 0 -3 800 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
537
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eestis -1 051 0 -998 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Spordiprojektid -410 0 -70 0
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud -100 0 -50 0
eelarve käskkiri
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Valitsemisala asutuste remondifondi toetus -129 0 -95 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA
-805 0 -765 0 antavate sporditoetuste liigid ning
tegevustoetus
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta
Liikumisharrastuse edendamise reformi elluviimine -52 0 -25 0
eelarve käskkiri
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Maakonna spordiliidu toetus -1 194 0 -1 141 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
538
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 08.11.2022 nr
Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise 19 "Regionaalsete tervisespordikeskuste
-625 0 -617 0
toetus edasiarendamise toetamise tingimused
ja kord perioodil 2023–2026"
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevustoetus -246 0 -233 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Terviserajad SA -100 0 -95 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit MTÜ
-30 0 -29 0 antavate sporditoetuste liigid ning
tegevustoetus
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
539
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr
12 "Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest
Spordiliitude toetus -157 0 -178 0 antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord";
Spordiseadus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
-209 998 -125 936 -188 010 -59 002
valitsemisala
Ettevõtluskeskkond -88 821 -76 921 -78 654 -59 002
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -24 267 0 -33 550 0 tagamise seadus § 2 lg 2 ja lg 3 ning § 4
lg 1
Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri 05.08.2019
määrus nr 49 „Suurinvestori toetuse
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 0 -1 500 0 -1 300 andmise tingimused ja kord ning
suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse
seisukoha taotlemise kriteeriumid ja
taotluse läbivaatamise kord“
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -13 400 0 -8 973 0 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lg 7
Riigihange „Metroloogia keskasutuse
ning riigietalonide säilitamis- ja
AS Metrosert -162 0 -162 0
arendusteenuse ülesannete täitmise
teenuse tellimine” (viitenumber 247735)
Vabariigi Valitsuse 19.04.2004 määrus nr
117 „Nimemärgiste riikliku registri
AS Metrosert -17 0 -17 0
asutamine ja registri pidamise
põhimäärus“
Toote nõuetele vastavuse seadus § 37 lg
MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus -390 0 -390 0
3 ja § 48 lg 3
540
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Majandus- ja taristuministri 16.03.2016
määrus nr 25 "Tarbijakaitsetegevuse
Tarbijkaitse ühendused -20 0 -20 0
riigieelarvelise toetuse andmise
tingimused ja kord"
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
25.01.2024 käskkiri nr 10 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema
Tartu Linnavalitsus -360 0 -360 0
valitsemisala asutuste 2024. aasta
eelarvete
kinnitamine“
AS Eesti Varude Keskus -3 441 0 -5 050 0 Hädaolukorra seadus § 18¹ lg 4
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja
-44 458 -50 400 -29 322 -14 000 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel)
fondide rakendamise seadus
Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
-2 306 -25 021 -810 -43 702
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 4 lg 2
Teadmussiirde programm -89 101 0 -85 197 0
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
25.01.2024 käskkiri nr 10 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema
AS A.L.A.R.A. -185 0 0 0 valitsemisala asutuste 2024. aasta
eelarvete
kinnitamine“ (sisetehing riigihangete
seaduse § 12 tähenduses)
Teadus- ja arendustegevuse korralduse
AS Metrosert -4 040 0 -1 067 0
seadus § 13 lg 1 p 4
Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seadus § 13 lg 1 p 4 ning majandus- ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -46 006 0 -51 063 0 infotehnoloogiaministri mitmete
erinevate määrustega kehtestatud
riigisisesed toetusprogrammid
541
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Teadus- ja arendustegevuse korralduse
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ning seadus § 13 lg 1 p 4 ning majandus- ja
organisatsioonidele teadus- ja arendustegevuseks (sh -15 283 0 -10 978 0 infotehnoloogiaministri mitmete
taotlusvoorude alusel) erinevate määrustega kehtestatud
riigisisesed toetusprogrammid
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja
-20 771 0 -22 089 0 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel)
fondide rakendamise seadus
Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määrus nr
55 "Aastatel 2014–2021 Euroopa
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja Majanduspiirkonna finantsmehhanismist
-2 816 0 0 0
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) ja Norra finantsmehhanismist vahendite
taotlemise ja kasutamise tingimused ja
kord
Digiühiskonna programm -10 524 -49 015 0 0
Euroopa Komisjoniga 29.12.2022
sõlmitud leping Grant Agreement
Project 101113143 — EstQCI ning
AS Metrosert -136 -25 0 0
MKMi, RIKSi, Metroserti ja KAMi vahel
15.08.2023 sõlmitud leping EstQCI
Consortium Agreement
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
25.01.2024 käskkiri nr 10 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema
Riigi Infokommunikatsiooni SA -3 109 -120 0 0 valitsemisala asutuste 2024. aasta
eelarvete
kinnitamine“ (sisetehing riigihangete
seaduse § 12 tähenduses)
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja
-3 500 -39 120 0 0 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel)
fondide rakendamise seadus
Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
-3 779 -9 750 0 0
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 4 lg 2
542
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Tööturuprogramm -20 458 0 -23 223 0
Eesti Töötukassa -18 0 0 0 Töötuskindlustuse seadus § 38¹ lg 1
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja
-16 871 -20 272 0 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel)
fondide rakendamise seadus
Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
-3 569 -2 951 0
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 4 lg 2
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -1 094 0 -936 0
Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus
nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise
SA Eesti Inimõiguste Keskus -200 0 0 0
võrdõiguslikkuse edendamise rahaline
toetamine“
Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus
nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus -78 0 0 0
võrdõiguslikkuse edendamise rahaline
toetamine“
Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus
nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise
MTÜ Oma Tuba -222 0 0 0
võrdõiguslikkuse edendamise rahaline
toetamine“
Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus
nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise
Toetused taotlusvoorude alusel 0 0 -436 0
võrdõiguslikkuse edendamise rahaline
toetamine“
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja
-594 -500 0 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel)
fondide rakendamise seadus
Rahandusministeeriumi valitsemisala -6 912 -22 463 -5 147 -34 625
Halduspoliitika programm -5 860 -22 463 -4 098 -34 625
Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendatav tehniline abi Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
-4 489 0 -2 798 0
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
543
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendatav tehniline abi fondide rakendamise seaduse alusel
-941 0 -900 0
Keskkonnainvesteeringute Keskusele kehtestatud rahandusministri
Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendatav tehniline abi 26.09.2022 määrus nr 42 Perioodi
partnerite võimestamiseks (Eesti Ametiühingute 2021–2027 tehnilise abina toetuse
Keskliit, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja andmise tingimused
-430 0 -400 0
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit,
Vabaühenduste Liit, maakondlikud arenduskeskused)
Riigihalduse ministri 05.03.2019 määrus
nr 10 Keskvalitsuse hoonete
energiatõhususe parandamise toetuse
Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust kavandatud
kasutamise tingimused ja kord
toetusmeetmed avaliku sektori hoonete
0 -14 770 0 -23 977 Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr
energiatõhususe edendamiseks keskvalitsuse hoonetes
47 Avaliku sektori kultuuriväärtusega
ja kultuuriväärtusega hoonetes
hoonete energiatõhususe tõstmiseks
antava toetuse kasutamise tingimused ja
kord
Majandus- ja
Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust kavandatud
Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidesse panustavate,
0 0 0 -2 800 Kliimaministeeriumi koostöös on
kuid fondist rahastuseta jäänud kliima-
energialahendustega seotud meede
energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal
ettevalmistamisel
Kliimaministri raha eraldamise käskkiri,
mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust kavandatud 29.06.2023 määruse nr 71
rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9
0 -375 0 -528
ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide punkti 26 alusel ning kooskõlas
koordineerimine ja arendamine atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161
lõikega 1 ja riigi eelarvestrateegia lisaga
5
Riigihalduse ministri 05.08.2022 määrus
nr 36 Keskvalitsuse hoonete
Moderniseerimisfondi toetusmeede keskvalitsuse
0 -7 318 0 -7 320 energiatõhususe parandamiseks
hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord
544
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Rahatarga riigi programm -1 052 0 -1 049 0
Toetus Audiitorkogule järelevalvenõukogu seadusest
tulenevate ülesannete täitmisega seotud kulude -45 0 -43 0 Audiitortegevuse seadus §105
katteks
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus,
Õppelaenude tagastamisega seotud kulud kohaliku Vabariigi Valitsuse 25.08.2004 määrus nr
-4 0 -3 0
omavalitsuse asutustele 284 Õppelaenu tagasimaksmise ning
kustutamise tingimused ja kord
Riigikogu otsus „Riigigarantii andmine
Euroopa Investeerimispanga EU4U (EU for Ukraine
-1 000 0 -1 000 0 Euroopa Investeerimispangale Ukraina
Fund) garantiifondiga seotud kulud
ülesehitamise toetamiseks" 336 OE
Stipendiumid Sisekaitseakadeemia tolli- ja maksunduse Maksu- ja Tolliameti koostööleping
-3 0 -3 0
eriala üliõpilastele Sisekaitseakadeemiaga
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -92 853 -11 662 -98 874 -16 753
Toiduohutuse programm -15 782 -50 -12 591 -45 -
SA Eesti Maaelumuuseumid -1 274 -50 -1 149 -45 -
SA Eesti Piimandusmuuseum -181 0 -162 0 -
Eesti Maaülikool -457 0 -417 0 -
AS Vireen -558 0 -558 0 -
Toetus maaparandusühistute liikmelisuse- ja
-30 0 -19 0 -
maaparanduskuludeks
Tegevustoetused põllumajandus- ja toidusektori
-473 0 -337 0 -
MTÜdele
Maaelu ja põllumajanduse arendamise riiklikud
-12 809 0 -9 949 0 -
toetused
Regionaalarengu programm -7 668 -11 612 -6 386 -16 708 -
Tegevustoetus valdkonna organisatsioonidele -7 648 -11 612 -6 368 -16 708 -
Sihtasutus Pokumaa -20 0 -18 0 -
Ühistranspordi programm -69 403 0 -79 897 0 -
Ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele
jagatav toetus ühistranspordi korraldamiseks
-69 403 0 -79 897 0 -
ministeeriumi ja Maanteeameti kaudu (bussiliinidele,
praami- ja lennuliiklusele)
545
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Siseministeeriumi valitsemisala -14 687 -35 -15 739 -35
Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -8 919 0 -9 212 0
Kodanikuühiskonna Sihtkapital -1 845 0 -1 762 0 Ministri käskkiri
Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile taotlusvoorude
läbiviimiseks, usuliste ühenduste toetamiseks ja
toetuse eraldamine Vabaühenduste Liidule, Eesti -1 720 0 -1 748 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor
Külaliikumine Kodukandile, Sotsiaalsete Ettevõtete
Võrgustikule.
Erakondade toetamine -5 187 0 -4 931 0 Erakonnaseaduse § 127 lõige 4
Integratsiooni toetamise ja kodanikuühiskonna
0 -292 0 Leping
tugevdamise toetused
Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamise toetused -167 -479 0 Leping
Tulemusvaldkond: Siseturvalisus -5 768 -35 -6 527 -35
Siseministeeriumi ja Integratsiooni
Sihtasutus (INSA) vahelise 15. märtsil
2021. a sõlmitud halduslepingu aluseks
on kodakondsuse seaduse § 82 lg 4 ja
Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2021. a
korraldus nr 3 ning kooskõlas
Integratsiooni sihtasutus -375 0 -570 0
halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 1 ja
§-ga 8, haldusmenetluse seaduse § 96
lõikega 1, §-ga 97, § 99 lõikega 2 ja
lõikega 3 ning § 101 lõikega 4 ja
kodakondsuse seaduse §-ga 82 ja §-ga
83.
eu-Lisa (IT Agentuur) töötajatele käibemaksu kulude
-50 0 -50 0 Rahvusvaheline kokkulepe
hüvitamine
Vabatahtlike merepääste seltsid -106 0 -122 0 Avatud taotlusvoor
Eesti Naabrivalve -60 0 -60 0 Leping
Eesti Politsei Spordiliit -13 0 -30 0 Leping
Eesti Abipolitseinike Kogu -60 0 -60 0 Leping
Vabatahtlike päästjate MTÜ-d -67 0 -50 0 Avatud taotlusvoor
Vabatahtlike ennetustegevuste MTÜ-d -41 0 -41 0 Avatud taotlusvoor
546
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Eesti Tuletõrjespordi Liit -40 0 -40 0 Avatud taotlusvoor
Omavalitsusliitudele (OVL) kriisideks valmisolekus -93 0 -94 0 Avatud taotlusvoor
Vabatahtlikele päästeseltsidele (Leader) 0 -35 0 -35 Avatud taotlusvoor
Toetus "Küttekolded korda" -1 000 0 -1 000 0 Leping
Ida-Viru pääste noortelaager -20 0 -20 0 Leping
Kaitseliidu Naiskodukaitsele evakuatsioonivõimekuse Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi
-45 0 -45 0
tagamiseks koostöölepe
Päästeliidu tegevustoetus -45 0 -45 0 Leping
Sisekaitseakadeemia toetused koostööpartneritele 0 0 -16 0 Partnerluslepped
Ennetava ja turvalise elukeskkonna toetused 0 0 -575 0 Leping
Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi toetused -1 250 0 -1 110 0 Leping
Sisejulgeolekufondi toetused -1 853 0 -2 399 0 Leping
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu toetused -650 0 -200 0 Leping
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -156 440 0 -30 448 -806
Sotsiaalhoolekande programm -1 876 0 -1 788 0
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Aktsiaselts Koeru Hooldekeskus -272 0 -272 0
Strateegiline partner. Ministri käskkiri.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Eesti Puuetega Inimeste Fond -1 448 0 -1 500 0
Strateegiline partner. Ministri käskkiri.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon -156 0 0 0 -
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri
0 0 -16 0
toetamine, taotlusvoor määrus.
Vanemaealiste programm -132 0 -198 0
Mittetulundusühing Kuldne Liiga -132 0 0 0 -
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri
0 0 -198 0
toetamine, taotlusvoor määrus.
Laste ja perede programm -1 188 0 -790 0
Eesti Lasterikaste Perede Liit -101 0 0 0 -
KOV-id "Imeliste aastate" programmi läbiviimiseks -640 0 0 0 -
Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus -97 0 0 0 -
Lastekaitse Liit -225 0 0 0 -
Viljandi Haigla -100 0 0 0 -
MTÜ Igale Lapsele Pere -25 0 0 0 -
547
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri
0 0 -790 0
toetamine, taotlusvoor määrus.
Tervist toetavate valikute programm -355 0 -1 736 0
Mittetulundusühing Peaasjad -203 0 0 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Toetus hingehoidja teenuse tagamiseks 280 0 0 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (HIV positiivetele Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Kulude
-11 0 -11 0
emadele imikutoitesegude soetamiseks) sihtfinantseerimine
Lääne Tallinna Keskhaigla AS (HIV positiivetele emadele Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Kulude
-20 0 -20 0
imikutoitesegude soetamiseks) sihtfinantseerimine
TÜ Kliinikum (HIV positiivetele emadele Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Kulude
-3 0 -3 0
imikutoitesegude soetamiseks) sihtfinantseerimine
TÜ Kliinikum (mammograafiabussi tööshoidmine) -26 0 -26 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Mammograaf AS (mammograafiabussi tööshoidmine) -28 0 -28 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Sihtasutus Viljandi Haigla (mammograafiabussi
-16 0 -26 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
tööshoidmine)
MTÜ Eesti Vähiliit -20 0 -20 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
KOV-id ja KOV-ide liidud tervisedenduse tegevuste Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Avatud
-308 0 -231 0
elluviimiseks taotlusvoor. Ministri määrus.
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri
0 0 -971 0
toetamine, taotlusvoor määrus.
World Health Organisation (WHO), Euroopa Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
0 0 -400 0
mittenakkushaiguste keskuse toetamine Strateegiline partner. Ministri käskkiri.
Inimkeskse tervishoiu programm -152 889 0 -25 936 -806
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Eesti Infektsioonhaiguste Selts -15 0 -15 0
Strateegiline partner. Ministri käskkiri.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Eesti Arst OÜ -20 0 0 0
Strateegiline partner. Ministri käskkiri.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri
Tartu Ülikool -4 692 0 -4 552 0
käskkiri.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri
Sihtasutus Viljandi Haigla -14 863 0 -3 401 0
käskkiri.
548
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2002/98 artikkel 20,
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla -17 0 -17 0 vereseaduse § 27 ja vereteenistuse
ekspertkomisjoni koosoleku protokoll
07.10.2013 nr 9. Ministri käskkiri.
ÜKF meede 21.2.1.3, riiklik
Piirkondlike haiglate toetamine 0 0 0 -806
kaasfinantseering. Ministri käskkiri.
Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 1. Ministri
-600 0 -300 0
rahastamine (taotlusvoor) määrus.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri
Harvikhaiguste taotlusvoor -4 307 0 -4 000 0
käskkiri.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri
Tervisekassa -128 061 0 -12 001 0
käskkiri.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7; TTKS § 30
lg 32 ja terviseministri käskkiri. Välisriigis
Tervishoiualaste tööpraktikabaaside ja/või
-314 0 -189 0 kvalifikatsiooni omandanud
baasasutuste toetamine
tervishoiutöötaja tööpraktika
tasustamise toetamine.
Riigieelarve seaduse § 53 lg 7.
Tervishoiuteenuste osutajate
Elutähtsa teenuse osutajate toetamine 0 0 -1 461 0
kriisitoimepidevuse toetamine (sh riigi
tegevusvaru käitlemine).
Välisministeeriumi valitsemisala -24 284 0 -26 262 0
Välispoliitika programm -24 284 0 -26 262 0
SA-d ja MTÜ-d -2 415 0 0 0
Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022
MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud -50 0 0 0
käskkiri nr 133
Arengu- ja humanitaarabi andmise
SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus -1 500 0 0 0 tingimused ja kord §4 lõige 1 ja §5 lõige
1
Tallinna Inglise Kolledž, IB (International Välisministeeriumi kantsleri 22.01.2024.
-150 0 0 0
Baccalaureate) õpe käskkiri nr 13
Välisministeeriumi kantsleri 26.02.2024.
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus -500 0 0 0
käskkiri nr 42
549
2024 2025
Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus
Riigieelarve seadus §53¹ lõige 2;
Välisministeeriumi kantsleri 30.04.2024
Integratsiooni sihtasutus -185 0 0 0
käskkiri nr 83 alusel kooskõlas
riigihangete seaduse §12 lõikega 7
Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022
MTÜ Mondo -10 0 0 0
käskkiri nr 133
Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022
MTÜ Eesti Noorteühenduse Liit -10 0 0 0
käskkiri nr 133
Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022
MTÜ Eesti NATO Ühing -10 0 0 0
käskkiri nr 133
Muud arengukoostöö ja humanitaarabi projektid,
"Arengu- ja humanitaarabi andmise
koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega -16 485 0 0 0
tingimused ja kord" alusel
arengukoostöö vallas
Vabariigi Valitsuse seaduse §53 lõige 2;
Muude siseriiklike ja rahvusvaheliste algatuste Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr
toetamine, sh teadus- ja arendustegevuse raames -1 429 0 0 0 196 §24 punkt 5;
tellitavad uuringud Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse §153
Taaste- ja vastupidavusrahastu toetused Ettevõtluse- ja
-3 955 0 -4 488 0 Välissuhtlemisseaduse §8 lõige 4¹
Innovatsiooni SA-le.
550
LISA 4. Investeeringud
Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot.
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine %
Riigikogu Kantselei -1 368 -26 357 -36 668 -10 311 39%
Investeeringud kokku -255 -4 993 -6 452 -1 459 29%
IT investeeringud -61 -2 003 -2 003 0 0%
Kinnisvara -153 -2 090 -3 938 -1 848 88%
Riigikogu hoonete renoveerimine -153 -2 090 -3 938 -1 848 88%
Käibemaks -41 -900 -511 390 -43%
Vabariigi Presidendi Kantselei -2 239 0 -1 081 -1 081 100%
Investeeringud kokku -420 0 -205 -205 100%
Kinnisvara -189 0 -168 -168 100%
Soojussõlm 0 0 -168 -168 100%
Käibemaks -70 0 -37 -37 100%
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -421 936 -119 723 -132 580 -12 857 11%
Investeeringud kokku -79 198 -24 666 -25 174 -508 2%
Inventar -118 -325 -420 -95 29%
IT investeeringud -4 874 -3 437 -3 590 -153 4%
Transpordivahendid -67 0 -540 -540 100%
Masinad ja seadmed -1 699 -215 -758 -543 253%
Muud investeeringud -2 324 -1 582 -1 105 477 -30%
Kinnisvara -57 008 -12 039 -14 145 -2 106 17%
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -7 405 -10 814 -11 443 -629 6%
H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -82 -140 -100 40 -29%
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -47 227 0 -274 -274 100%
Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteering -1 607 -1 000 -500 500 -50%
Investeering haridusasutustesse 0 0 -1 053 -1 053 100%
EE Lennuakadeemia kinnisvara 0 -85 -100 -15 18%
Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli remondihall 0 0 -100 -100 100%
Luua Metsanduskool Tihemetsa õppemetskonna ehitus -16 0 -575 -575 100%
Käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35%
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -38 593 -7 319 -152 429 -145 110 1983%
Investeeringud kokku -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973%
IT investeeringud -3 992 -133 -23 659 -23 526 17689%
Masinad ja seadmed -1 358 -923 -78 845 -92%
Käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901%
Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 560 750 -2 450 747 -2 795 403 -344 656 14%
Investeeringud kokku -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14%
Inventar -290 -286 -264 22 -8%
IT investeeringud -3 868 -4 444 -4 246 198 -4%
Masinad ja seadmed -8 445 -38 563 -39 020 -458 1%
Muud investeeringud -126 898 -206 046 -277 958 -71 912 35%
Kinnisvara -109 972 -136 324 -119 621 16 703 -12%
Maa soetused -6 194 -7 342 -10 000 -2 658 36%
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -49 216 -96 223 -79 584 16 639 -17%
551
Liitlaste taristu -45 339 -13 750 -22 436 -8 686 63%
Kirde-Eesti meetme radari taristu -7 870 -11 507 -1 465 10 042 -87%
Väikesaarte energiarajatised CO2 kvoodi müügi tuludest 0 -1 218 -1 218 0 0%
Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 -1 200 -4 917 -3 717 310%
Käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9%
Kliimaministeeriumi valitsemisala
Investeeringud kokku -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6%
Inventar -28 -20 -20 0 0%
IT investeeringud -5 524 -7 615 -4 747 2 868 -38%
Transpordivahendid -479 -2 916 -4 811 -1 895 65%
Masinad ja seadmed -397 -2 595 -3 686 -1 091 42%
Muud investeeringud -5 338 -421 -479 -58 14%
Kinnisvara -96 805 -130 999 -137 984 -6 985 5%
Riigimaanteede remondi koondprojekt -58 617 -61 799 -76 430 -14 631 24%
Tuletornid -230 -380 -780 -400 105%
Rail Baltic arendus -10 868 -20 247 -13 667 6 580 -32%
Arbavere puursüdamike hoidla -116 -375 -375 0 0%
Rohuküla sadama kai taastamine 0 -471 -2 508 -2 038 433%
Transpordiameti hoonete renoveerimine -315 -517 -790 -273 53%
Maade soetamine -1 534 -3 000 -3 000 0 0%
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -467 -4 461 -165 4 297 -96%
Sauga-Pärnu 2+2 realine tee -1 377 -6 800 -3 709 3 091 -45%
Libatse-Nurme 2+2 realine tee 0 -22 100 -24 300 -2 200 10%
Multifunktsionaalne töölaev 0 0 -7 699 -7 699 100%
Riigilaevastiku hooned ja rajatised -9 -167 -167 0 0%
E67 Päädeva-Konuvere teelõik MILMOB 0 0 -3 895 -3 895 100%
Värska – Ulitina maantee ümbersõit 0 0 -500 -500 100%
Käibemaks -20 333 -30 912 -34 347 -3 435 11%
Kultuuriministeeriumi valitsemisala -1 031 -258 -4 450 -4 192 1625%
Investeeringud kokku -187 -43 -828 -785 1825%
IT investeeringud -78 0 -70 -70 100%
Muud investeeringud -14 0 -526 -526 100%
Kinnisvara -73 -43 -103 -60 140%
Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 0 0%
Eesti Rahva Muuseum -13 -20 -80 -60 300%
Käibemaks -22 0 -129 -129 100%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -504 362 -152 172 -26 611 125 561 -83%
Investeeringud kokku -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83%
IT investeeringud -20 379 -23 711 -1 492 22 219 -94%
Masinad ja seadmed 0 0 -2 730 -2 730 100%
Käibemaks -15 632 -4 953 -638 4 315 -87%
Rahandusministeeriumi valitsemisala -109 250 -111 378 -122 865 -11 486 10%
Investeeringud kokku -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11%
IT investeeringud -13 100 -14 755 -16 410 -1 656 11%
Masinad ja seadmed -912 -2 540 -2 610 -70 3%
Käibemaks -3 781 -3 805 -4 372 -567 15%
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -59 610 -34 532 -30 419 4 112 -12%
Investeeringud kokku -12 778 -6 134 -5 680 454 -7%
552
IT investeeringud -3 976 -3 015 -4 460 -1 445 48%
Transpordivahendid 0 -35 -35 0 0%
Masinad ja seadmed -1 572 -2 446 -200 2 246 -92%
Kinnisvara -766 -70 -70 0 0%
Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0%
Käibemaks -1 715 -568 -915 -347 61%
Siseministeeriumi valitsemisala -252 704 -331 562 -260 501 71 061 -21%
Investeeringud kokku -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19%
IT investeeringud -12 727 -9 015 -8 745 269 -3%
Transpordivahendid -10 332 -25 979 -13 495 12 484 -48%
Masinad ja seadmed -2 040 -3 106 -5 286 -2 179 70%
Muud investeeringud -19 513 -7 431 -1 647 5 784 -78%
Kinnisvara -1 426 -6 134 -10 643 -4 509 74%
Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks -623 -40 -40 0 0%
Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -164 -1 624 -1 602 21 -1%
Idapiiri ehitus 0 -4 300 -8 800 -4 500 105%
Kardla lõhkamiskoht -9 0 -200 -200 100%
Käibemaks -9 124 -10 786 -10 804 -18 0%
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -90 810 -49 268 -62 288 -13 020 26%
Investeeringud kokku -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26%
IT investeeringud -14 232 -7 565 -9 573 -2 008 27%
Masinad ja seadmed -784 -100 -120 -20 20%
Käibemaks -2 983 -1 640 -2 066 -426 26%
Välisministeeriumi valitsemisala -70 734 -32 807 -57 805 -24 998 76%
Investeeringud kokku -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68%
IT investeeringud -1 101 -1 315 -540 775 -59%
Transpordivahendid -279 0 -180 -180 100%
Muud investeeringud -2 646 -1 016 -170 846 -83%
Kinnisvara -8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193%
Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide
-8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193%
ehitusinvesteeringud
Käibemaks -537 -482 -102 380 -79%
553
LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite
jaotus tegevuste lõikes 2024-2028
Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot.
Planeeritud
Planeeritud
tegevused 2024-
tegevused 2025
2028
VABARIIGI VALITSUSE SIHTOTSTARBELINE RESERV KOKKU24 -150 218 -907 426
RIIGIKOGU 0 -102
IT vajaku kompenseerimine 0 -102
RIIGIKOHUS 0 -7
IT vajaku kompenseerimine 0 -7
RIIGIKANTSELEI -150 -295
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -150 -295
HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -4 971
Ukraina sõjapõgenikest alus- ja üldhariduse õpilaste õppekulude
0 -3 600
katmiseks
Ukraina sõjapõgenikest kutseõppeasutuste õpilaste õppekulude
0 -950
katmiseks
Ukraina sõjapõgenikest ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste
0 -251
õppetoetusteks
Ukraina kooli investeeringuteks 0 -170
JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala -5 222 -14 647
Õigusaktidest tulenevad meetmed -3 636 -13 045
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -1 586 -1 586
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 -16
KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala -52 658 -282 898
Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine -34 972 -181 405
Riigilaevastiku tegevuskulud ja investeeringud -14 530 -69 649
Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon -2 379 -11 895
Avaandmete direktiivi ülevõtmine -517 -2 495
Õigusaktidest tulenevad meetmed -189 -937
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -72 -817
Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine 0 -15 700
KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala -2 405 -18 851
Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede -2 000 -10 000
Finaalturniiridel osalevad meeskonnad -200 -2 800
Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile -100 -497
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu -105 -522
Rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogramm (sh kursustele
0 -2 250
registreerimise infosüsteemi ülalhoiu kulu)
Eesti keele õpe A1 tasemel rahvusvahelise kaitse saajatele 0 -1 398
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 -1 000
Ajutise kaitse saajate kohanemisprogramm 0 -385
MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala -279 -103 242
Õigusaktidest tulenevad meetmed -279 -706
Suurinvestorite toetus 0 -100 000
24
Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib eraldada
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Heaks kiidetud tegevuste loetelu avaldatakse
Rahandusministeeriumi veebilehel.
554
Planeeritud
Planeeritud
tegevused 2024-
tegevused 2025
2028
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 -1 264
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 -1 006
Ukraina sõjapõgenike väärkohtlemise ennetamine ja tööalaste õiguste
0 -165
kaitse
Tööinspektsiooni kommunikatsioonitegevused Ukraina sõjapõgenike
0 -100
teadlikkuse tõstmiseks
RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala -2 180 -9 368
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -2 180 -9 105
Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 0 -190
EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 -73
REGIONAAL-JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -2 662
Suure eakate osakaaluga kohalike omavalitsuste pikaajalise hoolduse
0 -1 300
täiendavate kulude katteks 2024. aastal
Maade korralisest hindamisest tingitud kohalike omavalitsuste 2024.
0 -1 000
aasta maamaksu laekumise vähenemise kompenseerimiseks
Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine
0 -348
kohalikele omavalitsustele
Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine 0 -14
SISEMINISTEERIUMI valitsemisala -18 817 -63 054
Idapiiri väljaehitamine ning taristu -16 971 -35 292
Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus -1 220 -6 959
Digitippkohtumise turvalisus -300 -1 491
Õigusaktidest tulenevad meetmed -171 -868
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -155 -8 154
Täiendavad õigusaktidest tulenevad hädavajadused - rändepakett 0 -5 100
Piirivalvamise tugevdamine, migratsiooni järelevalveks ja Ukraina
0 -3 888
sõjapõgenikega seotud menetlusteks
Saadikute ja delegatsioonide kaitse ning saatkonna valve 0 -868
USA abi käibemaksu katmine 0 -385
Ukraina kõne- ja infokeskuse kulud 0 -50
SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala -1 180 -17 823
Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine -1 180 -5 942
Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalteenused 0 -5 578
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 -3 829
Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenused 0 -1 800
Tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja tööpraktika tasustamine
0 -436
Ukraina sõjapõgenikele (Terviseamet)
Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud IKT arendused 0 -239
VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala -12 368 -47 892
Euroopa Rahurahastu täiendav sissemakse -11 718 -46 872
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -650 -1 020
ÜLERIIGILISED -54 959 -341 613
Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -21 590 -172 056
Projektidele jaotamata vahendid teadus- ja arendustegevusteks -10 423 -72 445
Välistoetuste tagastused25 -9 200 -17 200
2014-2020 perioodi sulgemise kulud -6 700 -39 359
IKT küberturvalisuse kulud -2 087 -11 407
Riigiasutuste rendimaksed -1 714 -6 989
25
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest kaetakse lootusetuks tunnistatud ja mitteolulise suurusega
tagasinõuded ning rakendussüsteemist tingitud mitteabikõlblikud kulud.
555
Planeeritud
Planeeritud
tegevused 2024-
tegevused 2025
2028
Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks -1 500 -7 500
Välisteenistuse seadus -1 000 -4 000
Rahvusvaheliste liikmemaksude suurenemise katmiseks -549 -5 476
Põhiseaduslike institutsioonide jagamata remondifond -197 -814
Energiasäästumeetmeteks 0 -1 554
Ministeeriumite ümberkorraldamisega seotud ühekordsed kulud 0 -1 236
IT vajaku kompenseerimine 0 -621
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 0 -505
IKT jaotamata vahendid 0 -452
556
LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2025. aastal ning
sellele järgnevail aastatel
Käesolev 2025. aasta riigieelarve lisa on koostatud vastavalt 19.06.2017 vastu võetud Eesti Vabariigi
valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica
raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse paragrahvile 2.
Tabel 294. Rail Baltica projekti Eesti osa CEF, RRF ja SF eelarve 2025
Projekti Projekti nimetus 2025, eur Kommentaar
nr
A Ülemiste ühisterminal 47 384 797 Projekteerimis- ja
ehitustööd
B Muuga kaubaterminal 0
C Soodevahe kuivsadam 0
D Põhitrass 233 547 436 Projekteerimis- ja
ehitustööd
D* Põhitrassi projekteerimine 328 350 Projekteerimistööd
E Pärnu reisiterminal 334 400 Ehitustööd
F Pärnu kaubaterminal 0
G Ülemiste veeremidepoo 5 500 000 Ehitustööd
H Infrastruktuuri hoolduskeskus ja punktid 5 500 Projekteerimis- ja
ehitustööd
I Kohalikud peatused 165 000 Projekteerimistööd
K Rajatised26 13 191 503 Ehitustööd
L Kontaktliini liitumised elektrivõrguga 26 400 Ehitustööd
M Infosüsteemid ja infosüsteemide arendused 1 525 362 Arendustööd
KOKKU RAIL BALTIC ESTONIA OÜ INVESTEERINGUD JA 302 008 747
KULUD
N/A Maade omandamine 823 994 Sisaldab maade
maksumust,
mõõdistamise,
hindamise ja
notarikulusid
N/A Tööde elluviimise kulud 11 563 418 Rail Baltica elluviimisega
seotud
administratiivkulud.
Teenused, mis ei ole
seotud konkreetsete
ehitusobjektidega.
KOKKU KLIM TEGEVUSED 12 387 412
N/A Käibemaks TRAM ja Maa-Ameti töödelt 716 918
KOKKU RAIL BALTICA EELARVE 315 113 077
26
Rajatiste all on kajastatud ka Transpordiameti poolt teostatavad investeeringud summas 10 008 897 €.
557
Tabel 295. Rail Baltica projekti Eesti osa investeeringueelarve prognoos CEF, RRF ning SF vahenditest
2025-2028.
EL eelarveperiood 2025, mln eur 2026, mln eur 2027, mln eur 2028, mln eur
Sihtfinantseering (CEF, RRF, SF) 243 976 877 428 688 706 411 023 759 486 514 364
Kaasfinantseering (EE) 58 031 870 90 866 391 88 917 868 113 490 832
KOKKU RAIL BALTICA EELARVE 302 008 747 519 555 097 499 941 627 600 005 196
Täiendavalt tabelis 2 esitatud vahendite kasutusele otsustas Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia
2025-2028 koostamisel, et Rail Balticu ehitusega jätkamise tarvis suunatakse lisaks juba riigi
eelarvestrateegia 2024-2027 protsessis otsustatud vahenditele aastatel 2025-2028 kokku 197
775 000 eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi
enampakkumistulu, sellest 68 200 000 eurot 2025.a enampakkumistulust. Nende täiendavate
vahendite toel kiirendatakse Rail Balticu põhitrassi ehitust riigi eelarvestrateegia perioodil.
Raudtee rajamiseks vajalikud tegevused
Rail Baltica pikkus Eesti territooriumil on kokku ca 213 km. Eesmärk on ehitada kahe rööpapaariga
raudtee, kuid esimeses etapis on otsustatud valmis ehitada ühe rööpapaariga raudtee taristu ka
Eestis.
2025. a lõppevad planeerimistegevused raudtee ja sellega seonduvate ehitiste rajamiseks. Jätkub
projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamine Pärnu – Ikla vahelisel raudteelõigul.
Ülemiste ühisterminali alal jätkuvad terminali infrastruktuuri ja raudtee ning põhjapoolsete alade
ehitustööd ja alustatakse terminalihoone maapealse osa ning lõunapoolsete alade ehitustöödega.
Pärnu reisiterminali juures jätkuvad projekteerimistööd ning ettevalmistused hankimiseks. 2025.
aastal alustatakse Pärnu kaubaterminali ehitustöödega. Pärnu kaubaterminali asukohta
projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hoolduspunktidest. Jätkub Soodevahe kuivsadama ja
hoolduskeskuse ehitamine ning raudteelõigu Soodevahe-Muuga ja Muuga kaubaterminali
põhiprojekti koostamine. Jätkub Rail Baltica kohalike peatuste eelprojektide koostamine.
2025. a alustatakse kahes pikemas ehituslõigus (Rail Baltica Ülemiste-Pärnu ja Pärnu-Läti piir)
põhitrassi projekteerimise ja ehitamise hankimisega läbi Allianss lepingule tugineva projekti.
CEF vahenditest rahastatavate ehitustööde hinnanguline maksumus aastatel 2028 kuni 202827 (k.a.)
on ca 1921 miljonit eurot, mis sisaldavad nii CEF toetust kui kohustuslikku riiklikku omapanust.
Summa hõlmab nii EL 2021-2027 eelarveperioodil saadud kui ka prognoositavaid vahendeid 2028.
aastani. Viimase puhul on osaliselt tegu indikatsiooniga projekti Eesti tegevuste elluviimise
võimekusest ning prognoositavast taotluste tulemuslikkusest järgnevate taotlusvoorude osas. Riigi
kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud kas teadaoleva või prognoositava minimaalse
omafinantseeringu määraga, mis on kuni 19% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul.28 Lisaks
eeltoodule kajastub osa CEF vahenditest koos omafinantseeringuga (kokku ca 10 mln €)
Transpordiameti eelarves, kuna tegemist on Transpordiametile üleminevate, kuid RB rajamisega
seotud ristumiste (sillad ja viaduktid) ehitamisega.
Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele kavas Rail Baltica ning sellega seonduvate objektide
rahastamine ka RRF-st, struktuurivahenditest ning CO2 kvoodimüügitulu vahenditest. RRF-st on
kavandatud Rail Baltica kohtobjektide ehitamine (Kangru liiklussõlme 5 eritasandilist ristumist;
koondmaksumus ca 31 mln €) ning struktuurivahenditest Rail Baltica peatuste ehitamine (Ülemiste ja
Pärnu terminalide hooned ning kohalikud peatused; koondmaksumus ca 65 mln €). CO2
27
Rail Baltica projekti Eesti osa prognoositud eelarve aastateks 2025 kuni 2028 on toodud Tabel 1: Rail Baltica projekti
Eesti osa prognoos 2025-2028 (sisaldab Transpordiameti eelarves olevaid CEF vahendeid koos omafinantseeringuga).
28
Vastavalt 2021-2027 CEF määrusele.
558
kvoodimüügitulu vahenditest on plaanitud Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi
alusehitus lõigul Selja-Tootsi ning osaliselt Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi
projekteerimine ja ehitus (Allianss lepingu raames).
Lähiaastatel jätkub ka 2018. aastal alustatud Rail Baltica ehitamise tarbeks maade omandamine,
millele järgnevad maakorralduslikud toimingud. Maade omandamist Rail Baltic raudtee ehituseks viib
läbi Maa-amet.29
Tabel 296. Rail Baltica põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa
Lõigu
2023-
Prioriteetlõik pikkus 2025 2026 2027 2028
2024
(km)
Prioriteetlõik 1: DPS1 Kohila 9,4
Sektsioon 1 Pärnu- Prioriteetlõik 2: DPS2 Alu-Mälivere 14,1
Rapla Prioriteetlõik 3: DPS3 Kärpla-Alu 17,2
Prioriteetlõik 4: DPS4 Selja-Kärpla 14
Prioriteetlõik 5: DPS5 Tootsi-Selja 15,8
Prioriteetlõik 1: DPS1 Ülemiste-Kangru 15,8
Sektsioon 2 Tallinn- Prioriteetlõik 2: DPS2 Kangru-Harju ja Rapla
Rapla maakonna piir 19,3
Prioriteetlõik 3: DPS3 Soodevahe-Muuga 12
Prioriteetlõik 1: DPS1 Tootsi-Pärnu 36,6
Sektsioon 3 Pärnu-
Prioriteetlõik 2: DPS2 Saarde-Häädemeeste 31,5
EE/LV piir
Prioriteetlõik 3: DPS3 Häädemeeste-EE/LV piir 25,4
29
https://maaamet.ee/riigimaa-toimingud/kinnisvara-haldamine/rail-baltic
559
LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava
Esitatud tuhandetes eurodes.
2025 2026 2027 2028
Kokku vahendid -19 067 509 -19 989 636 -20 440 486 -20 269 317
Piirmääraga vahendid -5 128 906 -5 529 206 -5 487 618 -5 284 617
Piirmäärata vahendid -13 938 603 -14 460 429 -14 952 868 -14 984 700
Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -127 240 -159 095 75 461
piirmääraga vahendid 0 -127 240 -159 095 -24 539
piirmäärata vahendid 0 0 0 100 000
Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -11 976 -19 565 -22 393
Muud 0 -115 264 -139 530 97 854
Riigikogu Kantselei -40 267 -38 050 -44 567 -39 032
piirmääraga vahendid -25 374 -22 334 -25 211 -21 620
piirmäärata vahendid -14 893 -15 716 -19 356 -17 412
Kulud -33 815 -34 630 -41 438 -36 966
Investeeringud -6 452 -3 420 -3 129 -2 065
Vabariigi Presidendi Kantselei -7 009 -5 963 -5 834 -5 866
piirmääraga vahendid -5 753 -4 699 -4 699 -4 699
piirmäärata vahendid -1 257 -1 264 -1 135 -1 166
Kulud -6 805 -5 950 -5 821 -5 853
Investeeringud -205 -13 -13 -13
Riigikontroll -6 015 -6 025 -6 033 -6 041
piirmääraga vahendid -5 546 -5 546 -5 546 -5 546
piirmäärata vahendid -469 -479 -487 -495
Kulud -6 015 -6 025 -6 033 -6 041
Õiguskantsleri Kantselei -3 495 -3 502 -3 511 -3 518
piirmääraga vahendid -3 205 -3 205 -3 205 -3 205
piirmäärata vahendid -290 -298 -306 -314
Kulud -3 495 -3 502 -3 511 -3 518
Riigikohus -6 962 -7 024 -7 059 -7 409
piirmääraga vahendid -4 167 -4 167 -4 167 -4 167
piirmäärata vahendid -2 795 -2 857 -2 892 -3 242
Kulud -6 962 -7 024 -7 059 -7 409
Vabariigi Valitsus -3 319 215 -3 612 132 -3 673 249 -3 741 018
piirmääraga vahendid -851 521 -963 094 -888 238 -848 786
piirmäärata vahendid -2 467 694 -2 649 038 -2 785 011 -2 892 232
Kulud -3 319 215 -3 612 132 -3 673 249 -3 741 018
Riigikantselei -23 551 -29 620 -33 265 -33 030
piirmääraga vahendid -14 906 -14 475 -14 203 -13 949
piirmäärata vahendid -8 645 -15 145 -19 062 -19 081
Kulud -23 551 -29 620 -33 265 -33 030
Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine
Kulud -21 027 -25 845 -28 660 -28 437
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 161 321 -1 219 530 -1 216 900 -1 191 479
piirmääraga vahendid -903 749 -930 823 -918 581 -934 366
piirmäärata vahendid -257 572 -288 706 -298 319 -257 113
560
Kulud -1 136 147 -1 190 208 -1 175 631 -1 140 851
Investeeringud -25 174 -29 322 -41 269 -50 628
Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus
Kulud -11 314 -11 453 -10 564 -9 508
Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas
Kulud -848 814 -884 491 -877 350 -847 073
Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus
ning ettevõtlus
Kulud -245 140 -265 244 -260 756 -257 440
Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine
Kulud -9 500 -9 314 -9 188 -9 188
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -416 399 -362 100 -352 764 -367 426
piirmääraga vahendid -234 350 -220 301 -216 664 -217 932
piirmäärata vahendid -182 050 -141 799 -136 100 -149 493
Kulud -387 659 -351 134 -345 868 -360 597
Investeeringud -28 740 -10 966 -6 896 -6 829
Tulemusvaldkond: Õigusriik
Kulud -207 583 -200 650 -198 597 -206 407
Tulemusvaldkond: Digiühiskond
Kulud -157 008 -128 221 -126 031 -133 053
Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 711 437 -1 772 354 -1 808 170 -1 856 601
piirmääraga vahendid -1 219 680 -1 417 469 -1 433 894 -1 444 630
piirmäärata vahendid -491 756 -354 885 -374 276 -411 970
Kulud -1 195 952 -1 447 697 -1 452 129 -1 734 549
Investeeringud -515 484 -324 657 -356 041 -122 051
Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse
Kulud -1 111 717 -1 311 856 -1 307 717 -1 552 634
Kliimaministeeriumi valitsemisala -1 251 321 -1 282 070 -1 206 698 -765 285
piirmääraga vahendid -290 134 -270 319 -293 894 -274 287
piirmäärata vahendid -961 187 -1 011 751 -912 804 -490 998
Kulud -1 065 246 -1 054 398 -966 491 -644 745
Investeeringud -186 075 -227 673 -240 207 -120 540
Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja
elurikkus
Kulud -168 964 -215 324 -113 658 -111 329
Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja
merendus
Kulud -876 618 -818 843 -831 889 -514 104
Kultuuriministeeriumi valitsemisala -336 552 -334 517 -323 445 -313 758
piirmääraga vahendid -263 504 -260 643 -248 379 -239 786
piirmäärata vahendid -73 049 -73 874 -75 066 -73 972
Kulud -335 725 -334 421 -323 349 -313 661
Investeeringud -828 -96 -96 -96
Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond
Kulud -16 557 -16 449 -16 276 -14 832
Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport
Kulud -316 859 -315 654 -304 756 -296 579
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
-1 260 989 -1 275 464 -1 298 624 -1 330 780
valitsemisala
561
piirmääraga vahendid -146 734 -160 593 -172 472 -168 444
piirmäärata vahendid -1 114 256 -1 114 871 -1 126 151 -1 162 335
Kulud -1 256 128 -1 266 486 -1 287 960 -1 321 616
Investeeringud -4 861 -8 978 -10 663 -9 163
Tulemusvaldkond: Heaolu
Kulud -985 281 -980 954 -1 012 705 -1 053 761
Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus
ning ettevõtlus
Kulud -247 291 -260 673 -251 220 -243 922
Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja
merendus
Kulud -15 226 -14 129 -13 587 -13 587
Rahandusministeeriumi valitsemisala -510 402 -519 157 -545 145 -576 947
piirmääraga vahendid -136 644 -129 748 -123 389 -121 361
piirmäärata vahendid -373 757 -389 409 -421 757 -455 587
Kulud -487 010 -505 365 -537 519 -570 601
Investeeringud -23 392 -13 791 -7 627 -6 346
Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine
Kulud -479 855 -498 485 -530 898 -564 003
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
-799 153 -779 556 -724 221 -709 560
valitsemisala
piirmääraga vahendid -219 271 -210 193 -205 769 -205 997
piirmäärata vahendid -579 882 -569 363 -518 452 -503 563
Kulud -793 473 -776 863 -721 494 -706 609
Investeeringud -5 680 -2 693 -2 727 -2 951
Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus
Kulud -446 145 -412 684 -386 960 -385 725
Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja
merendus
Kulud -342 375 -361 157 -331 937 -318 289
Siseministeeriumi valitsemisala -605 710 -580 769 -563 177 -554 186
piirmääraga vahendid -496 373 -484 933 -474 283 -470 843
piirmäärata vahendid -109 337 -95 836 -88 894 -83 343
Kulud -555 090 -545 505 -535 751 -519 974
Investeeringud -50 619 -35 264 -27 425 -34 212
Tulemusvaldkond: Siseturvalisus
Kulud -508 844 -499 459 -490 954 -477 530
Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond
Kulud -17 425 -17 015 -16 491 -16 259
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 480 715 -7 916 762 -8 357 572 -8 746 476
piirmääraga vahendid -202 196 -194 700 -193 929 -193 145
piirmäärata vahendid -7 278 520 -7 722 062 -8 163 643 -8 553 332
Kulud -7 468 957 -7 909 558 -8 351 401 -8 742 665
Investeeringud -11 758 -7 205 -6 171 -3 811
Tulemusvaldkond: Heaolu
Kulud -5 016 611 -5 315 068 -5 632 114 -5 910 190
Tulemusvaldkond: Tervis
Kulud -2 444 216 -2 586 131 -2 710 926 -2 824 439
Välisministeeriumi valitsemisala -126 995 -117 803 -111 158 -96 366
562
piirmääraga vahendid -105 799 -104 724 -102 000 -87 314
piirmäärata vahendid -21 196 -13 078 -9 158 -9 051
Kulud -117 293 -110 607 -105 577 -93 015
Investeeringud -9 702 -7 195 -5 581 -3 351
Tulemusvaldkond: Välispoliitika
Kulud -116 391 -110 247 -105 395 -92 833
563
LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2025-2028
Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi eesmärk on anda ajakohane ja võimalikult täpne
alus Riigikogule ja valitsusele järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning järgmise nelja aasta riigi
eelarvestrateegia koostamiseks. Prognoos valmis 27. augustil ning selle pikem seletuskiri on
kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel. Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2024.
aasta augusti keskpaiga seisuga.
Makromajandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi koostamist raskendas asjaolu, et
käesoleval sügisel on valitsus tegemas suuremahulisi eelarveotsuseid, mis mõjutavad oluliselt
lähiaastate majandusarengut, kuid on vältimatult vajalikud eelarveseisu parandamiseks ja
eelarvepoliitika mahutamiseks Euroopa Liidu raamistikku. Prognoosi koostamise hetkel oli 22. juulil
2024 sõlmitud koalitsioonilepe parimaks allikaks eelarveseisu parandavate otsuste ulatusest. Kuigi
meetmete täpne maht ning detailsus selgus septembri lõpuks, kui valitsus sai kokku 2025. aasta
riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, ei muuda see oluliselt juba
koostatud majandusarengu mõjuhinnangut.
Seetõttu sisaldab käesolev suvine majandusprognoos kahte alternatiivset arengustsenaariumit:
Alusstsenaarium, mis kirjeldab majanduse ja eelarve arengut täna kehtivate seaduste kohaselt;
Nn koalitsioonileppe katteallikate stsenaarium, mis annab suure pildi sellest, kuidas majandus
areneb olukorras, kui rakenduvad koalitsioonileppes välja toodud eelarveseisu parandavad
kulukärped ning maksumuudatused.
Alusstsenaariumi kohaselt pöördub majandus 2024. aasta lõpus kasvule, kuid on aasta kokkuvõttes
siiski 1-protsendilises languses. 2024. aasta kevadkuudel ja suve alguses ei olnud tugevaid märke
majandusaktiivsuse olulisest tõusust. Seetõttu ootame suvises prognoosis, et majandus hakkab
kasvama hiljem. Järgmisel paaril aastal on reaalne majanduskasv 3 protsendi lähedal ja seda toetab
olukorra paranemine nii tööstus-, ehitus- kui ka teenustesektoris.
Välisnõudluse oodatav elavnemine 2024. aasta teisel poolel hakkab avalduma ka Eesti
ekspordimahtude taastumises. 2023. aastal Eesti eksport langes oluliselt. Selle põhjusteks olid Eesti
ekspordi sihtriikide suhteliselt nõrk majanduslik olukord, Eesti eksportööride kulutaseme tõus ja
soodsa importtoorme kadumine ning transiitvedude langus. 2024. aasta kokkuvõttes ootame
ekspordi väikest langust, kuigi teisel poolaastal pöördub see kasvule. Ekspordi jõulisemat taastumist
võib oodata järgmisel aastal. Ekspordi maht võiks taastuda 2022. aasta ehk languseelsele tasemele
2027. aastal.
Sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed pööravad
eratarbimise tõusule. 2024. aastal ületab sissetulekute kasv selgelt hinnatõusu ja intressimaksed
hakkavad vähenema, mistõttu on tarbimise kasvuks tingimused taas loodud. Erasektori
investeeringud ootavad aga majandusolude tuntavamat paranemist. Eksporditurgude kosumine ja
intressimäärade langus peaks taastama tavapärase investeeringute taseme alates 2025. aastast.
564
Välis- ja sisemaised tegurid, aga ka maksumeetmed toovad kaasa mõningase hinnatõusu kiirenemise
järgmisel aastal. 2024. aasta esimest poolt iseloomustanud inflatsiooni aeglustumise trend on
nüüdseks läbi saanud, inflatsiooni 2,5%ne madaltase jäi juunikuusse. Sügiskuudel võib oodata
tarbijahindade tõusu kiirenemist tulenevalt energiahindade languse taandumisest, oodatava
majanduse elavnemisega kaasnevast mõjust ning osade toidutoormete kallinemisest välisturgudel.
2025. aastal toob automaksu lisandumine kaasa inflatsiooni ajutise kiirenemise. Järgnevatel
prognoosiaastatel stabiliseerub inflatsioon 2% juures.
Suuremad koondamised on seljataga, aga tööpuuduse tipp võiks jääda käesoleva aasta lõppu.
Ettevõtete ootused nii kasvuväljavaatele kui ka uute töötajate palkamisele on viimastel kuudel veidi
parenenud, kuid jäävad ajaloolises võrdluses endiselt madalaks, mistõttu ootame käesoleva aasta
lõpus tööpuuduse väikest kasvu, sh osaliselt hooajaliste tegurite tõttu. Tööturu seisu on suhteliselt
soodsana hoidnud töötajate arvu hoidmine ettevõtete poolt, et olla valmis uueks kasvutsükliks. Seega
kui majanduskasv hakkab tasapisi taastuma käesoleva aasta teisest poolest, siis võib hõive
suurenemist oodata viitajaga ehk alles 2025. aasta keskpaigast. Pikemaajaliselt piirab edasist hõive
kasvu juba praegu kõrge osalusmäär ning oskustööjõu nappus. Seetõttu ei prognoosi me alates 2027.
aastast märkimisväärset töötajate arvu kasvu. Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks
oma normaaltasemele 6% lähedusse.
Palgakasvu surved vähenevad koos hinnatõusu aeglustumisega. Inflatsioonisurve vähenemise ning
käibekasvu aeglustumise tõttu rauges erasektori palgakasv eelmise aasta jooksul ning jõudis 2024.
aasta suve alguseks 6-7% lähedale. Prognoosi kohaselt aeglustub palgakasv veelgi, ulatudes käesoleva
aasta teises pooles veidi üle 5%. Palgatöötaja ostujõu taastumine võtab aega – netopalga ostujõud
taastub kehtivate maksuseaduste kohaselt sõjaeelsele tasemele umbes 2025. aasta lõpuks.
Koalitsioonileppega plaanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti
majandusarengu väljavaadet. Meetmed mõjutavad majapidamiste netosissetulekuid, hindasid ja
SKPd. Meetmed vähendavad SKP reaalkasvu järgnevatel aastatel ning suurim on mõju 2025. aastale.
Koalitsioonileppe stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1% ning 2026. aastal
2,7%. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal 0,8 ning 2026.
aastal 1 protsendipunkti võrra.
Tabel 297. Makromajanduse prognoosi põhinäitajad, %
2011-21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
1. SKP reaalkasv 3,5 0,1 -3,0 -1,0 3,3 3,0 2,5 2,5
2. SKP nominaalkasv 7,2 15,9 4,8 2,7 7,1 5,4 4,9 4,8
3. SKP jooksevhindades (mld
36,4 38,2 39,2 42,0 44,3 46,4 48,7
eurot)
4. Tarbijahinnaindeks 2,2 19,4 9,2 3,8 4,2 2,2 2,0 2,0
5. Tööhõive (tuh inimest) 640,2 677,4 694,6 694,6 695,9 700,4 700,4 700,4
6. Tööhõive kasv 1,3 4,1 2,5 0,0 0,2 0,6 0,0 0,0
7. Tööpuuduse määr 7,3 5,6 6,4 7,7 7,5 6,3 6,3 6,3
8. Keskmine palk (eurot) 1 645 1 833 1 951 2 040 2 141 2 244 2 347
9. Keskmise palga reaalkasv 4,0 -6,5 2,1 2,6 0,3 2,7 2,7 2,5
565
2011-21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
10. Keskmise palga
6,3 11,6 11,5 6,4 4,6 5,0 4,8 4,6
nominaalkasv
11. Jooksevkonto 0,4 -3,2 -1,3 -2,2 -2,1 -1,6 -1,0 -1,1
Kasvuallikad
12. Eratarbimiskulutused (sh
3,9 3,1 -1,5 0,5 2,9 2,3 2,6 2,5
MTÜd)
13. Valitsussektori lõpp-
2,7 -1,5 0,9 0,9 0,0 0,0 0,5 0,0
tarbimiskulutused
14. Kapitali kogumahutus põhi-
8,8 -8,3 7,6 -1,5 4,0 3,0 -0,1 3,4
varasse
15. Sisenõudlus 4,6 0,2 -1,4 0,1 2,9 2,2 1,7 2,3
16. Kaupade ja teenuste
6,2 5,0 -9,0 -0,2 3,5 3,3 3,0 2,9
eksport
17. Kaupade ja teenuste import 7,6 5,0 -6,7 1,3 3,2 2,4 2,0 2,8
Väliseeldused
18. Välisnõudlus 3,3 7,2 -1,3 0,9 3,1 3,1 3,0 2,9
19. Nafta hind (Brendt,
75,3 101,3 82,6 82,6 76,5 73,4 71,2 69,6
USD/barrel)
Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise
majandusprognoosi kohta
Vastavalt Riigieelarve seaduse §18-le avaldas Eelarvenõukogu 10. septembril arvamuse
Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohta.
Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille
põhjal töötada välja 2025. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Samas
nenditakse, et prognoosis ei sisaldu veel sellist stsenaariumit, mis annaks ülevaate Eesti majanduse
ja riigirahanduse kõige tõenäolisemast arengust lähiaastate. Prognoosi lisastsenaariumis on
rahandusministeerium küll arvestanud suvises koalitsioonileppes sisaldunud tulusid suurendavate ja
kulusid vähendavate meetmetega (koos nende mõjuga Eesti majanduse põhinäitajatele), aga mitte
kulusid suurendavate meetmetega riigikaitses ja julgeolekus. Lisaks hindab eelarvenõukogu
rahandusministeeriumist erinevalt SKP lõhet ehk seisu Eesti majanduse tegeliku ja võimetekohase
taseme vahel. Eelarvenõukogu hinnangul võib negatiivne SKP lõhe olla praegu väiksem ja seega
struktuurne puudujääk suurem, kui näitavad rahandusministeeriumi arvutused.
Rahandusministeerium nõustub hinnanguga. Märgime, et eelarve läbirääkimiste käigus tehtud
otsused ei muuda märkimisväärselt meetmete mõju majanduskasvule ja hinnatõusule, kuna
täiendavad kaitsekulude otsused on valdavalt import ning mitte sisemaiselt loodud lisandväärtus.
Oleme nõus kriitikaga toodangulõhe hindamisel. Praeguses vastuolulises majandusseisus on raske
anda usaldusväärset hinnangut majanduse tsüklilisele seisule ning selle mõjule eelarvenäitajatele.
Oleme nendele probleemidele ka oma prognoosi seletuskirjas tähelepanu osutanud ning toonud pilti
alternatiivseid hindamisvõimalusi. Ametliku toodangulõhe hinnangu puhul lähtume siiski Euroopa
Liidu ühtsest metoodikast, kuna EL fiskaalraamistikus hinnatakse meie edu just selle metoodika
kohaselt.
566
Eelarvenõukogu hinnangul ei ole valitsusel sel sügisel puhvrit uute kulude, sh kaitsekulude edasiseks
suurendamiseks, kui koalitsioonileppes kirjeldatud meetmeid ei täiendata lisatuludega või kulude
kokkuhoiuga.
Eelarvepoliitiliste otsuste mõju majandusarengule
Stsenaarium on koostatud eesmärgiga anda ligikaudne majanduslike mõjude hinnang tuginedes
rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile ning arvestades 22. juulil sõlmitud
koalitsioonileppes piisava täpsusega kirjeldatud katteallikaid. Kuigi meetmete täpne maht ning
detailsus selgus septembri lõpuks, kui valitsus sai kokku 2025. aasta riigieelarve eelnõu ning riigi
eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, ei muuda see oluliselt juba koostatud majandusarengu
mõjuhinnangut ning need kehtivad ka praegu.
Plaanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti majandusarengu
väljavaadet. Prognoosistsenaariumis arvestatud meetmed mõjutavad näiteks majapidamiste
netosissetulekuid, hindasid ja SKPd. Meetmed vähendavad SKP reaalkasvu 2025. aastal hinnanguliselt
ligikaudu 1,2 protsendipunkti, 2026. aastal 0,3 protsendipunkti, 2027. aastal 0,2 protsendipunkti ja
2028. aastal 0,1 protsendipunkti.
Stsenaariumis on vaadeldud valikut koalitsioonileppes väljatoodud katteallikatest, mis on tinglikult
jagatud neljaks grupiks: 1) käibemaksu ja aktsiiside tõusud; 2) eraisikute tulude maksustamisega
seotud muudatused (ühtse maksuvaba tulu edasilükkamine 2026. aastasse ja eraisikute tulude
maksustamise osa julgeolekumaksus); 3) ettevõtete maksustamine julgeolekumaksu osana; 4)
valitsussektori majandamis- ja tööjõukulude kärped.
Kaitseinvesteeringute ning laskemoonavaru soetamise mõju Eesti majandusele hindame
marginaalseks, kuna tegu on tõenäoliselt valdavalt impordiga ning see ei mõjuta siin loodud
lisandväärtust. Erinevat tüüpi meetmete hinnanguline roll SKP reaalkasvu muutuses võrreldes
Rahandusministeeriumi suvise alusprognoosiga on toodud alloleval joonisel (Joonis 96).
Majanduskasvule on kõige suurem negatiivne mõju eraisikute tulude maksustamise muudatustel.
Tarbimismaksude tõusud vähendavad majanduse reaalmahtu majapidamiste ostujõu vähenemise
kaudu. Kuna hindade kasv kiireneb, on mõju majanduse nominaalmahule väiksem kui reaalsele
mahule. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal 0,8 ning
2026. aastal 1 protsendipunkti võrra.
Eeltoodud hinnangud mõjust SKPle lähtuvad koalitsioonileppe meetmete laiemast majanduslikust
mõjust, s.t arvesse võetakse nii otsesed, kaudsed kui ka tingitud efektid. Koalitsioonileppe meetmete
laiema majandusliku mõju hindamiseks on kasutatud sisend-väljundraamistikul põhinevat
makromudelit30, mille tulemusi on Rahandusministeerium eksperthinnangu korras mõnel juhul
korrigeerinud. Mõju kohalikule lisandväärtusele on väiksem kui meetmete maht, kuna need
sisaldavad ka importi.
30
Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kivi, L., Sõmer, M. (2022). C-19 makromudel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.
567
Joonis 96. Eelarvemeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule võrreldes alusprognoosiga
(protsendipunktides)
Allikas: Rahandusministeerium
Tabel 298. Eelarvemeetmete mõju majandusarengule, %
Koalitsioonileppe stsenaarium Erinevus alusprognoosist
2023 2024 2025 2026 2024 2025 2026
1. SKP
38,2 39,2 41,6 43,9 0,0 -0,4 -0,4
jooksevhindades
2. SKP reaalkasv -3,0 -1,0 2,1 2,7 0,0 -1,2 -0,3
3. SKP nominaalkasv 4,8 2,7 6,2 5,5 0,0 -0,9 0,1
4. Tarbijahinnaindeks 9,2 3,8 5,0 3,2 0,0 0,8 1,0
5. Sisenõudluse
-1,4 0,1 1,0 2,1 0,0 -1,9 -0,1
reaalkasv
6. Ekspordi reaalkasv -9,0 -0,2 3,4 3,2 0,0 -0,1 -0,1
7. Palga nominaalkasv 11,5 6,4 4,3 5,1 0,0 -0,3 0,1
8. Tööhõive kasv 2,5 0,0 -0,2 0,3 0,0 -0,4 -0,3
568
LISA 9. Riigi rahanduse arengud
Valitsussektori eelarvepositsioon
Valitsussektori eelarvepositsioon moodustub kõikide valitsussektori tasandi institutsioonide
eelarvetest. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse
muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt.
Eelarvepositsiooni arvestamisel lähtutakse tekkepõhist lähenemist. Tulude tekkepõhise arvestuse
korral kajastatakse maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks palga
väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et
need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud tulu kohe, vaid alles
siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulu (nt investeering).
2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki langenud
valitsussektori eelarvepositsioon paranes majanduse kiire taastumise tulemusel 0,35 miljardi euro
suuruse puudujäägini 2022. aasta lõpuks, kuid kasvas eelmisel aastal tõusnud kaitsekulude ja muude
eelarveotsuste tulemusel 1,3 miljardi euroni.
2023. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel vaid nelja riigi eelarvepositsioon ülejäägis või
tasakaalus, neist suurima ülejäägiga oli Küpros ja Taani 3,1% SKPst. Kõikide ülejäänud Euroopa Liidu
liikmesriikide eelarvepositsioon oli puudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Itaalia (7,4% SKP-st).
Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 3,4%ni SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisega (3,5%)
pea samal tasemel. Võrreldes 2022. aastaga jäi Euroopa Liidu keskmine defitsiit samale tasemele.
Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi (2024 mai) kohaselt ulatub Euroopa Liidu keskmine
eelarvepuudujääk sellel aastal 3,0%ni SKP-st ning järgmisel aastal 2,9%ni SKP-st.
Joonis 97. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2023, % SKPst. Allikas: Eurostat
Allikas: Eurostat
2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon puudujäägis
3,0% SKPst.
569
Tabel 299. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2025. aastal, miljonit eurot
2025
Valitsussektor (mln eurot) -1250
Keskvalitsus -897
Sotsiaalkindlustusfondid -178
Kohalikud omavalitsused -175
Valitsussektor (% SKP-st) -3,0
Keskvalitsus -2,2
Sotsiaalkindlustusfondid -0,4
Kohalikud omavalitsused -0,4
Keskvalitsus
Valitsussektorist ligikaudu 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised
asutused, kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on
haiglad), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid,
Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt
finantseerimisest – suure osa riigieelarve tuludest moodustavad majandusarengu suhtes tundlikud
maksud. Seetõttu on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just
riigieelarvest.
Riigieelarve tulude ja kulude prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisele
majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegia ja 2025. aasta riigieelarve menetlemisel langetatud
otsustele.
Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike
institutsioonide positsioonide koondsummast. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid
on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid
finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile
negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub 2025. aastal 0,1%ni SKP-st ning jääb
järgenvatel aastatel samale tasemele.
Sotsiaalkindlustusfondid
Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad tervishoiuteenuseid ning ravikindlustust pakkuv
Tervisekassa ja tööturuteenuseid ning töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik
pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka.
Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas. Sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna täpselt
eelarves planeeritule. Tervisekassa teenis oma viimaste aastate ülejääkidega kogunenud reservilt
täiendavat tulu seoses kerkinud baasintressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele
töövõimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiuteenustele. Oodatust rohkem kulus ravimite
kompenseerimisele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Tervisekassa
saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Käesolevaks aastaks ootame puudujääki 24 miljonit
eurot, mis on mõnevõrra kehvem väljavaade, kui viimastes prognoosides ja ka sellest, mida
Tervisekassa on eelarvestanud (ülejääk 23 miljonit eurot). Järgnevatel aastal on oodata olulist
finantsseisu halvenemist, sest lõpeb koroonakriisi tingimustes otsustatud keskvalitsuse rahaline tugi.
570
Lisaks sellele on Tervisekassal lisandunud kulusid, näiteks tervishoiutöötajate kollektiivleppest
tulenevalt ja muudatustest pakutavates teenustes. 2020. aasta sügisel otsustas riik eraldada
Tervisekassale selle osa sotsiaalmaksulaekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida Tervisekassa
oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna keskvalitsus ei ole otsustanud
tegevustoetuse jätkumist 2025. aastast, on alates 2025. aastast oodata arvestatavat puudujääki (168
miljonit eurot), mis jõuab 2028. aastaks 0,5%ni SKPst ehk ligi 254 miljoni euroni. See on veidi parem
väljavaade, kui viimases suveprognoosis, sest käesoleva eelarvestrateegiaga otsustatud meetmed
parandavad veidi eelarvepositsiooni. Siiski ei saa Tervisekassa nii suurt negatiivset tulemit katta ning
reservid on 2027. aasta lõpuks ammendatud. Seega nõuab olukord mingit lahendust, kas lisaraha või
teenuste kärpe näol tulevikus. Tehniliselt on eeldatud, et reservide ammendumisel katab puudujäägi
keskvalitsus. Hinnangus on kasutatud Tervisekassa 2024. aasta eelarvet, Tervisekassa poolt
suveprognoosi jaoks ja sellel põhinevat uuendatud 4 aasta finantsplaani, Sotsiaalkindlustusameti
poolt hinnatud riigieelarvelise eraldise prognoosi ning käesoleva eelarvestrateegia otsuseid.
Töötukassa finantsseis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati 31 miljoni euro
suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Finantsiline väljavaade käesoleval aastal
on veidi halvem kui kahel viimasel, sest majanduslanguse põhi jääb sellesse aastasse ja suurem
taastumine alles järgmisesse, mistõttu on töötuskindlustushüvitiste kulu varasemast veidi suurem
ilma, et sinna vastu oleks panna suuremat töötuskindlustusmakse laekumist. Ootame käesolevaks
aastaks puudujääki 12 miljonit eurot ning aastaks 2025 puudujääki 11 miljonit eurot. Alates 2026.
aastast on arvestatud muudatusega töötukindlustussüsteemis, millega muutub töötutoetus
töötuskindlustuse osaks ning sellega kaasneb ka eelarvepositsiooni halvenemine. Meede on
valitsussektorile kokku kulusid kokku hoidev, kuid kaasnev kulu liigub keskvalitsusest Töötukassale.
Prognoositud puudujääk süsteemi muudatuse tagajärjel on 2026. aastal 0,1% SKPst (44 miljonit
eurot), kuid väheneb järgnevatel aastatel. Töötukassa reservide maht sellega seoses väheneb, kuid
jääb siiski ligi 450 miljoni euro suuruseks. Suhtena aastasesse töötuskindlustuse kulusse väheneb
netovara praeguselt 1,6lt 1,2le. Hinnangus on kasutatud Töötukassa koostatud kulude prognoosi, mis
põhineb viimase suveprognoosi eeldustel, sama prognoosi kohast töötuskindlustusmakse laekumist
ning käesoleva eelarvestrateegia otsuseid.
Kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise
üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi
ühtne eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste
alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu,
korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks on
KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt
laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist.
571
Joonis 98. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetuleku jaotus 2023. aastal
2023. aastal oli kohaliku omavalitsuse sektori eelarvedefitsiit 190 mln eurot (0,5% SKP-st). Kohalikud
omavalitsused olid perioodi 2010–2020 peale kokku tasakaalus. Alates 2021. aastast on aga nende
defitsiit järsult kasvanud, ulatudes praeguseks pea 200 mln euroni aastas. See on peaasjalikult
tingitud kõrgest inflatsioonist (sh energiahinnad), sõjapõgenikega kaasnenud lisakuludest ja laenu
intressikulude kasvust.
Jooksvalt on kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda
Rahandusministeeriumi kodulehel või http://riigiraha.fin.ee.
Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon
Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on
negatiivne või SKP tase langeb) peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat ja vastupidi, majanduse
tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni
parandama. Eelarvepoliitika kogumõju hindamisel on vaja silmas pidada nii eelarvepositsiooni taseme
sobivust majandustsükliga ehk SKP lõhega kui ka eelarvega antavat täiendavat impulssi ja selle
vastavust majandustsükli muutusele.
Hindamaks eelarve impulssi majandusele lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest. Lisaks tuleb
arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on
alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni
muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust
stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede.
572
Tabel 300. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon perioodil 2023-2025, % SKPst
2023 2024 2025
1. SKP reaalkasv (%) -3,0 -1,0 2,1
2.Valitsussektori eelarvepositsioon -3,5 -2,9 -3,0
3. Intressimaksed 0,3 0,6 0,6
4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 1,8 0,2 0,8
5. SKP lõhe (output gap) -4,3 -5,5 -4,2
6. Tsükliline eelarve komponent -2,1 -2,7 -2,1
7.Tsükliliselt tasandatud
-1,4 -0,3 -0,9
eelarvepositsioon (7)=(2)-(6)
8.Tsükliliselt tasandatud primaarne
-1,0 0,4 -0,4
positsioon (8)=(7)+(3)
9.Tsükliliselt tasandatud primaarse
0,1 1,4 -0,8
positsiooni muutus
10. Välisvahendite muutus 0,5 1,1 0,1
11. Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9) 0,4 -0,3 0,8
12. SKP lõhe muutus -4,8 -1,2 1,2
13. Eelarvepoliitika positsioon Vastutsükliline Protsükliline Protsükliline
14. Ühekordsed meetmed 0,0 0,0 0,0
15. Struktuurselt tasandatud eelarve-
-1,4 -0,3 -0,9
positsioon (15)=(7)-(14)
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse nii, et eemaldatakse nominaalsest positsioonist
lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni
moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju
avaldavaid meetmeid, millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning mittekorduv oluline mõju
suurusjärgus vähemalt 0,1% SKP-st. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse
tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki määratletud on üldised printsiibid,
millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in
EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi.
Tabel 301. Ühekordsed meetmed ja nende mõju perioodil 2023-2025, % SKP'st
2023 2024 2025
Kokku, mln eur 0 0 0
Kokku, % SKPst 0 0 0
Rahavoog ja netopositsioon
2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon nii käesoleval kui ka järgmisel aastal
nominaalses puudujäägis pingelise julgeolekuolukorra ja sellest tulenevate mõjude tõttu, sealjuures
suurenevad eelkõige riigikaitse ja sotsiaalse kaitse kulutused. Samuti on rahavoog kokku 2024 ja 2025.
aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid.
Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi riigieelarve defitsiidi (sh valitsuskoalitsioonis otsustatud
tulu- kui ka kulumeetmeid) ning muude kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel
välisvahendite kohandus, millega on sel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole
samuti negatiivne – toetusi makstakse välja suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekub ning
vahe kaetakse likviidsusreservist või kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutab nii käesoleval kui ka
järgmisel aastal rahavoogu suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve
573
negatiivset rahavoogu 2024-2028 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute
laenude abil.
Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb julgeolekukriisi mõjude tõttu. Kui
2023. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 9,6% SKP-st ning võlg oli samal ajal
19,3% SKP-st, moodustas valitsussektori netovõlg 9,7% SKP-st. Netovarade/võla maht on otseselt
seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus
negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või
uute võlakohustuste abil. Prognoosi kohaselt suureneb järgmise aasta jooksul nii võlakoormus, kui ka
väheneb reservide osakaal SKP-st, mistõttu suureneb netovõlg 2025. aasta lõpuks 16,6%ni SKP-st
(Joonis 99).
Joonis 99. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, % SKPst
Valitsussektori võlakoormuse areng
Eesti valitsussektori võlg suurenes 2023. aastal nii nominaalselt 7,37 miljardi euroni kui ka osakaaluna
SKPst 18,3%-lt 19,3%-ni. Nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlatase nominaalselt kasvas
eelmisel aastal. Põhiline osa võla kasvust kaeti riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavate
võlakohustustega, sealhulgas laen (European Investment Bank), lühiajalised võlakirjad (T-billid) ning
10-aastase võlakirjaemissiooni mahu suurendamine 500 miljoni euro võrra. Negatiivse rahavoo survel
suureneb võlatase tänavu nominaalselt ning ka võlakoormus tõuseb 23,3,%ni SKP-st. See on tingitud
kiiremast võla kasvust nominaalse majanduskasvuga võrreldes. Samuti kasvab 2025. aastal võlg
majanduskasvust kiiremas tempos ja küündib järgmise aasta lõpul 24,3% tasemele SKP-st.
Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse ulatus 2023. aastal 16,3%ni SKP-st, ilma EFSF-i
mõjuta 15,1%ni SKP-st. Riigieelarve negatiivsest rahavoost lähtuvalt on riigikassa tänavu kaasanud
574
lisavahendeid kokku 1,6 miljardi ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt
võlakohustusi võtta ligikaudu saja miljoni euro ulatuses või selles mahus vähendada likviidsusreservi
taset. Negatiivse rahavoo tõttu suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2025. aasta lõpuks
20,9%ni SKP-st.
Kohalike omavalitsuste võlakoormus suurenes aastaga 0,3% võrra ja ulatus 2023. aasta lõpus 3%ni
SKP-st. Sel ja järgmisel aastal jätkab nominaalne võlatase seoses negatiivse rahavooga järkjärgulist
suurenemist. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste võlg 2025. aasta lõpuks 3,4%ni SKP-
st. Sotsiaalkindlustusfondid ehk Eesti Töötukassa ja Eesti Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei
panusta.
Tabel 302. Valitsussektori võlakoormus 2021-2024, % SKPst
2022 2023 2024 2025
Võlg kokku (mln eur) 6 657 7 375 9 155 10 128
sh keskvalitsus 5 669 6 234 7 858 8 692
EFSFi mõju 482 481 482 474
keskvalitsus ilma EFSF-ta 5 187 5 753 7 377 8 219
sh kohalikud omavalitsused 989 1 141 1 297 1 436
Võlg kokku (% SKPst) 18 19 23 24
sh keskvalitsus 16 16 20 21
EFSFi mõju 1 1 1 1
keskvalitsus ilma EFSF-ta 14 15 19 20
sh kohalikud omavalitsused 3 3 3 3
Joonis 100. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst
575
Joonis 101. Keskvalitsuse31 võla keskmine intress (%)
Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eelarve-
positsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on omakorda
väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. 2020. aastal avaldas pandeemia võlakoormuse kasvule
rekordilist mõju (10 protsendipunktine tõus). Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase
kümne aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st ning ulatub ka 2023. aasta lõpus juba veidi
madalamale. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 13% juures, jõudes 2023. aasta lõpuks
19,3%ni SKP-st. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Bulgaaria (23,1%
SKP-st) Luksemburg (2023. aastal 25,7% SKP-st), kõrgeim on võlakoormus Kreekas (161,9% SKP-st).
Joonis 102. Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2023, % SKPst
31
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
576
Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng
Valitsussektori likviidsete finantsvarade (edaspidi ka reservid) maht oli 2023. aasta lõpul eelneva
aastaga võrreldes 1,3% võrra SKP-st madalam peamiselt seetõttu, et 2023. aastal kasutati negatiivse
rahavoo katteks esmalt likviidsusreservi vahendeid, mida oli 2022. aastal kaasatud rohkem kui oli
finantseerimisvajadus. Võrreldes 2022. aastaga suurenesid nii kohalike omavalitsuste reservid kui ka
sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa ja Töötukassa) reservid, kuid vähenesid keskvalitsuse
reservid. Prognoosi kohaselt kahanevad käesoleval aastal kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse
reservid kui ka mõnevõrra sotsiaalkindlustusfondide reservid.
2023. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid32 2 mld euroni ehk 5,3%-ni SKPst. Arvestuse
kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa hallatavatest reservidest (sh
stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste
likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse
näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 2023. aasta
seadusemuudatuste käigus otsustas valitus stabiliseerimisreservi säilitada, sealjuures muutes selle
investeerimistingimusi, mis võimaldaks teenida varasemast kõrgemat tulusust. Stabiliseerimisreservi
tulusus peaks edaspidi olema vähemalt sama kõrge kui riigi keskmine laenuintress, et reservi
hoidmine ei tekitaks riigile täiendavat intressikulu.
Stabiliseerimisreserv on viimase 12 kuuga suurenenud soodsa intressikeskkonna toel ligi 17 miljoni
euro võrra. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot 2009. aastal maailma majanduskriisist
tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 31.08.2024 seisuga oli reservi maht 448,5 mln
eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi
tulusus 2023. aastal oli 3,8% ja 2024. aasta augusti lõpu seisuga 2,8%.
Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti
igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Eesti Tervisekassa, Eesti Töötukassa,
mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Eesti Varude Keskus ja Pensionikeskus) raha. Seega
hõlmab likviidsusreserv arvestuslikult enamat kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga
31.08.2024 oli riigi likviidsusreservis 2 733 mln eurot. Sel aastal vähendab likviidsusreservi taset
rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku
1,7 mld ulatuses. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse.
Likviidsusreservi 2023. aasta tulusus oli 3,1%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu
intressimääradest, mis on tugevalt seotud Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. Prognoosi kohaselt on
2025. aastal reservi oodatav tulusus on 3,5%. 2025. aastal vähendab likviidsusreservi taset
rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid,
mistõttu suureneb riigikassa võlg 0,8 mld.
32
Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi
majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas, elimineeritakse valitsussektori
siseselt ning seega ei kajastu see keskvalitsuse likviidsetes varades.
577
Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu
püsib 2025. aastast reservide osakaal SKP-st stabiilsel tasemel.
Eesti Töötukassa ja Eesti Tervisekassa likviidsed varad ulatusid 2023. aasta lõpus 1 274 mln euroni.
2024. aasta lõpuks vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 1 238 mln
euroni ning samuti langeb osakaaluna SKP-st 3,2% tasemele. Eesti Töötukassa kontekstis on reservide
maht oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete
suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt küündib Eesti
Tervisekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks 1%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse
ette reservide vähenemist 2025. aasta lõpuks 0,8%-le SKP-st.
Tabel 303. Valitsussektori reservid 2022-2025. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet
2022 2023 2024 2025
Finantsvarad kokku (mln eur) 4 003 3 681 3 834 3 222
sh keskvalitsus 2 515 2 006 2 234 1 856
kohalikud omavalitsused 371 401 362 328
sotsiaalkindlustusfondid 1 117 1 274 1 238 1 039
Finantsvarad kokku (% SKPst) 11,0 9,6 9,8 7,7
sh keskvalitsus 6,9 5,3 5,7 4,5
kohalikud omavalitsused 1,0 1,1 0,9 0,8
sotsiaalkindlustusfondid 3,1 3,3 3,2 2,5
Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas
Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil
nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna
saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste
erandite ja erisustega.
Eesti maksukoormus oli 2022. aastal 32,6% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest (40,2% SKPst) 7,6
protsendipunkti võrra madalam (Joonis 103).
Joonis 103. Maksukoormus Euroopa Liidus 2022. aastal, % SKPst. Allikad: Taxation Trends in European
Union (2022), Rahandusministeerium
Maksukoormus kasvab 2025. aastal 35,8%ni SKPst (Joonis 104). Seda mõjutab eelkõige ühtse
maksuvaba tulu kehtestamise edasi lükkamine 2026. aastasse, automaks ja julgeolekumaksuna
578
käibemaksu määra tõstmine 24%ni alates 1.juulist 2025. Riigieelarve meetmetest tõstavad
maksukoormust riigiettevõtete tulumaksu ajatamine, maksuhalduri töö tõhustamine ning meetmete
maksusisaldusest tulenev mõju.
Joonis 104. Maksukoormus SKPst, %
Maksude struktuuris moodustavad tööjõumaksud suurima osa ja 2025. aastal väheneb nende osakaal
51,6%le. Tarbimismaksude osakaal kasvab 39,6%ni eelkõige seetõttu, et automaks kuulub
tarbimismaksude hulka ja julgeolekumaksuna käibemaksu määra tõstmise tõttu. Kapitalimaksude
osatähtsus langeb 8,8%le vaatamata tulumaksumäära tõstmisele, sest 2024. aasta oli erakordselt
kõrge juriidilise isiku tulumaksu laekumisega eelkõige seoses pankade täiendava kasumijaotamisega
(Joonis 105).
Joonis 105. Maksuliste tulude struktuur, %
579
LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025
Maksukulude väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid
andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise
vaheline viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi
koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise
teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset ning trende.
Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas õigusaktis –
tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning
tööturuteenuste ja –toetuste seaduses.
2025. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad 29 suuremat maksukulu sätet. Kokku moodustab
peamiste maksukulude maht 2025. aastal 445,0 mln eurot ehk 1,1% SKPst ja 3,6% maksutuludest.
Võrreldes aasta varasemaga vähenevad maksukulud aastaga 18,7%.
2025 aastal vähenemine tuleneb mitme maksukulu sätte kaotamisest. Kaob võimalus regulaarselt
jaotatava kasumi madalamale maksumäärale (mis seni oli riigile üks kallemaid maksukulusid), lisaks
kaob täiendav maksvaba tuli teisest lapsest, abikaasa eest ning eluasemelaenu intressidelt. Järgmise
aasta keskel suureneb käibemaksu standardmäär 2 pp ning selle tulemusena suureneb ravimite ja
meditsiiniseadmete maksukulude maht enim, jäädes endiselt ka riigile kõige kulukamaks. Viies
eelarvest 114,1 mln eurot ning mis moodustab 25,6% kõikidest maksukuludest. Suuruselt teiseks jääb
maksuvaba tulu vanaduspensionieas 109,6 mln euroga. Suuruselt kolmandaks maksukuluks on
eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär 42 mln euroga. Kolme suurema maksukulu maht
moodustab 2025. aastal 59,7% kehtestatud maksukulu kogumahust.
Maksusoodustustega toetatakse eelarveaastal kõige enam sotsiaalset kaitset. Maksukulu kaudu
toetatakse kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuute (majandus; elamu- ja
kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2025.
aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “sotsiaalne kaitse ” 154,8 mln eurot ehk
34,8%, “tervishoid” 129,2 mln eurot ehk 29,0%, ning „majandus“ 81,5 mln eurot ehk 18,3%.
Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustavad 79,5 mln eurot ehk
17,9% maksukulu kogumahust.
Maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul
moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1–5) 2025. aastal 165,9 mln eurot ehk 3,9% käibemaksu
kogulaekumisest. Riigieelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad
maksukulud (tabelis punktid 6-18) 214,5 mln eurot ehk 25,9% ning aktsiise (tabelis punktid 19–29)
jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 64,6 mln eurot ehk 6,0% laekumisest.
580
Tabel 304. Maksukulud riigieelarves aastatel 2024-2025, miljon eurot
Maksukulu Säte Valitsemisfunktsioon 2024 2025
1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, KMS §15 lg 2 p 1 haridus 10,0 17,3
töövihikutele ning alates. 2025.
aastast ka perioodikale ja
digiväljaannetele
2. Käibemaksumäär 5% 1.08.2022 kuni vaba aeg, kultuur ja 7,0
ajakirjandusväljaannetele 31.12.2024 KMS § 15 religioon
lõige 21
3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 103,8 114,1
meditsiiniseadmetele
4. Käibemaksumäär 9% KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur ja 35,8 31,7
majutusteenustele, alates religioon
1.01.2025 13%
5. Osaliselt või täielikult tasumata KMS § 29 lõige 14 majandus 2,6 2,8
arvetega seotud
käibemaksuarvestuse korra
muudatus
6. Regulaarselt jaotatava kasumi TuMS §4 lg 5, §18 lg 1³ majandus 111,4
madalam maksumäär 14%
7. Täiendav maksuvaba tulu alates TuMS §23¹ sotsiaalne kaitse 29,2
teisest lapsest
8. Täiendav maksuvaba tulu TuMS §234 sotsiaalne kaitse 7,5
abikaasa eest
9. Maksuvaba tulu TuMS §235 sotsiaalne kaitse 98,1 109,6
vanaduspensionieas
10. Eluasemelaenu intresside TuMS §25 elamu- ja 8,2
mahaarvamine kommunaalehitus
11. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 16,1 23,0
12. Kindlustusmaksed ning TuMS §28 sotsiaalne kaitse 23,2 25,6
pensionifondi osakute soetamine
13. Kingitused ja annetused TuMS §27 lg 1, §49 lg vaba aeg, kultuur ja 6,8 7,4
1,2,3,6 religioon
14. FIE täiendav maksuvaba tulu TuMS §32 lg 4 majandus 12,0 13,5
põllumajandussaaduste või
metsamaterjali võõrandamisel
15. Maksuvaba töötaja TuMS §48 lg 55 tervishoid 13,6 15,1
terviseedendamise kulu
16. Meremeeste ja reederi TuMS §13 lg 6, majandus 0,6 0,6
soodustused SMS §2 lg 1¹ ja lg 4 p 8,
TuMS §52¹
17. Oma tarbest ülejääva elektri TuMS §15 lg 4 p 12 ja lg 4¹ sotsiaalne kaitse 1,0 1,4
müügi tulumaksuvabastus
18. II pensionisamba maksed alates KoPS § 9 lg 2 sotsiaalne kaitse 18,1
2025 2, 4 või 6% palgast
19. Väikeõlletootjate 50% ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,9 1,0
aktsiisimäär
581
Maksukulu Säte Valitsemisfunktsioon 2024 2025
20. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol ATKEAS §46 lg 2 majandus 14,3 15,0
kääritatud joogi ja veini aktsiisi
soodusmäär (soodusmäär on 43%
standardmäärast)
21. Eriotstarbelise diislikütuse ATKEAS §66 lg 7 majandus 40,0 42,0
soodsam aktsiisimäär
22. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22² majandus 1,2 1,3
23. Elektrienergia, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 p24, 284 majandus 0,1 0,1
keemilise reduktsiooni jaoks ning
elektrolüütilistes, metallurgilistes
ja mineraloogilistes protsessides
24. Elektrienergia ja kütus, mida ATKEAS §27 lg 1 p282 majandus 1,3 1,8
kasutatakse elektrienergia
tootmiseks ning elektrienergia,
mida kasutatakse elektrienergia
tootmise suutlikkuse säilitamiseks
25. Kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 p24 majandus 0,69 0,83
mineraloogilistes protsessides
26. Maagaas, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 P 286 majandus 0,04 0,05
maagaasivõrgu töös hoidmiseks
27. Suurtarbijate elektrienergia ATKEAS §66 lg 121 majandus 0,40 0,71
aktsiisi soodustus
28. Suurtarbijate gaasiaktsiisi ATKEAS §66 lg 103 majandus 0,77 0,97
soodustus
29. Aktsiisiga maksustamata ATKEAS §19 lg 14 P 22 majandus 0,74 0,88
biokütuse edastatud kogus
KOKKU 547,3 445,0
582
LISA 11. Välistoetused
Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu arengukava raames antav toetus,
millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis
tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. 2021-2027 EL eelarveperioodi
vahendite kasutamine on aktiivselt käima läinud. Aastal 2025 jätkub uute taotlusvoorude avanemine
ja tegevuste elluviimine.
Detailsem ülevaade planeeritud toetustest ja olulisematest rahastatavatest tegevustest on
seletuskirja osas 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkides.
Tabel 305. Saadud välistoetused fondide lõikes, tuhat eurot
2023 Muutus,
2024 RE 2025 RE Muutus
tegelik %
Saadud välistoetused kokku 1 308 300 1 744 258 1 707 924 -36 334 -2%
Euroopa Regionaalarengu Fond 2014-2020 200 148 - - 0
Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-2027 17 077 291 523 326 907 35 385 12%
Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 38 132 - - 0
Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 12 154 80 183 102 061 21 878 27%
Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 12 669 - - 0
Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 4 337 16 942 15 334 -1 609 -9%
Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks 3 258 - - 0
2014-2020
Ühtekuuluvusfond 2014-2020 60 148 - - 0
Ühtekuuluvusfond 2021-2027 74 034 199 120 125 582 -73 537 -37%
Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 1 331 91 770 73 622 -18 147 -20%
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 15 961 - - 0
Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond 2021- 305 6 974 15 079 8 105 116%
2027
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 194 525 200 221 203 351 3 130 2%
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 2014-2020 72 313 91 122 58 088 -33 034 -36%
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 2021-2027 34 095 51 394 78 470 27 075 53%
Norra ja EMP finantsinstrument 14 862 15 752 7 672 -8 080 -51%
Euroopa naabrusinstrumendi programm (Eesti - Vene) 7 129 163 64 -99 -61%
Euroopa territoriaalse koostöö programm (Eesti - Läti) 4 098 9 856 9 550 -306 -3%
Siseturvalisuse valdkonna fondid 2014-2020 5 357 399 - -399 -100%
Siseturvalisuse valdkonna fondid 2021-2027 2 123 18 676 24 714 6 038 32%
REACT-EU 89 327 - - 0
Muud (otsetoetused riigiasutustele) 222 235 324 699 421 798 97 100 30%
Taaste- ja vastupidavusrahastu 222 683 345 464 245 631 -99 833 -29%
Rahastusperioodil (2021-2027) on EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 mld eurot ning
see jaotub kuue poliitikaeesmärgi vahel - nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele
lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa
Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Õiglase
Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on
Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“
määratletud arenguvajadused ja sihid.
583
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) moodustab teise osa EL majanduse taastepaketist ning Eestile
eraldatav toetusmaht on 953,3 mln eurot. See summa sisaldab ka 2023. aastal taastekava muutmise
käigus lisandunud 90 miljonit eurot RePowerEU vahendeid. Rahastut saab kasutada 2026. aastani
Euroopa Komisjoniga kokku lepitud Taastekava alusel. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid
ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja
sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise- ja digiülemineku toetamiseks.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021-2027 rakenduskava eesmärk on tagada
majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste
alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime
suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine.
Põllumajanduslike otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad. Eraldi toetused on ette
nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi rahastatakse
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette
nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. See fond jätkab sarnaselt tegutsemist ka
2025. aastal.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest
lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani.
Eesmärgiks aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku
majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja
territoriaalne areng. Uue rahastusperioodi (2023-2027) vahendid võetakse paralleelselt kasutusele
kus vaja.
Eesti-Šveitsi programmi tegevused käivitusid 2024 aastal ning kestavad aastani 2028. Programmil on
kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemad, millesse on kaasatud nelja ministeeriumi valitsemisala
(Kultuuriministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium) ja
bioloogilise mitmekesisuse edendamine, millega tegeleb Kliimaministeerium koos oma asutustega.
2025. aastal jätkavad kõik seitse Interreg Euroopa territoriaalse koostööprogrammi 2021-2027
rahastusperioodi raames. URBACTi, Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg
Euroopa, Interact ja Espon programmid on Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. Euroopa
territoriaalse koostöö programmidel on kõigil oma spetsiifilised eesmärgid, aga neid ühendab
erinevate Euroopa riikide omavahelise koostöö tugevdamine. Näiteks Eesti-Läti piiriülese koostöö
programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis
aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberlikku koostööd pakkudes programmi piirkonna inimestele
paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Programmi raames edendatakse ka inimeste,
kaupade ja kapitali liikuvust.
Sisejulgeolekufondi (ISF) 2021-2027 perioodi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge julgeolekutaseme
tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud
kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides julgeolekuga seotud riske ja kriise ning abistades ja
kaitstes kuritegevuse ohvreid.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL
välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale
juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja
aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda
ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse.
584
Otsetoetusi on riigiasutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest erinevateks
tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide
ühtlustamiseks ja paljuks muuks.
Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt ministeeriumide
valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab täiendavalt riigieelarves märgitud
ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves.
585
LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud
administratiivselt majandusliku sisu lõikes
Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt
ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab
täiendavalt riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja
majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves. Summad esitatud tuhandetes eurodes.
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Riigikogu Kantselei
Investeeringud -255 -4 993 -6 452 -1 459 29%
sh käibemaks -41 -900 -511 390 -43%
Kulud kokku -18 578 -35 065 -33 815 1 249 -4%
Tööjõukulud -12 031 -20 396 -21 259 -863 4%
Majandamiskulud -3 001 -8 980 -8 951 29 0%
Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0%
Muud toetused -2 069 -2 848 -303 2 545 -89%
Põhivara amortisatsioon -1 043 -1 352 -2 494 -1 142 84%
Käibemaks -432 -1 486 -805 680 -46%
Vabariigi Presidendi Kantselei
Investeeringud -420 0 -205 -205 100%
sh käibemaks -70 0 -37 -37 100%
Kulud kokku -5 753 -5 990 -6 805 -814 14%
Tööjõukulud -2 837 -2 793 -2 819 -26 1%
Majandamiskulud -2 203 -2 527 -3 167 -640 25%
Muud toetused -228 -228 -228 0 0%
Põhivara amortisatsioon -176 -137 -137 0 0%
Käibemaks -302 -304 -452 -148 49%
Riigikontroll
Kulud kokku -5 771 -5 909 -6 015 -107 2%
Tööjõukulud -4 236 -4 207 -4 377 -169 4%
Majandamiskulud -1 235 -1 374 -1 319 56 -4%
Põhivara amortisatsioon -76 -79 -75 4 -5%
Käibemaks -224 -248 -245 3 -1%
Õiguskantsleri Kantselei
Kulud kokku -3 292 -3 463 -3 495 -32 1%
Tööjõukulud -2 571 -2 580 -2 588 -7 0%
Majandamiskulud -601 -730 -755 -25 3%
Muud toetused -16 -11 -11 0 0%
Käibemaks -104 -141 -141 0 0%
Riigikohus
Kulud kokku -6 971 -6 917 -6 962 -45 1%
Tööjõukulud -5 678 -5 615 -5 805 -190 3%
Majandamiskulud -911 -947 -803 144 -15%
Põhivara amortisatsioon -226 -215 -211 4 -2%
Käibemaks -145 -126 -133 -7 5%
586
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Vabariigi Valitsus
Kulud kokku -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 -210 296 7%
Muud tegevuskulud 0 -74 951 -166 658 -91 707 122%
Muud toetused -1 094 391 -1 053 889 -1 073 094 -19 205 2%
Edasiantavad maksud -1 797 375 -1 980 078 -2 079 463 -99 385 5%
Riigikantselei
Kulud kokku -17 951 -23 571 -23 551 20 0%
Tööjõukulud -9 161 -8 311 -8 064 247 -3%
Majandamiskulud -5 962 -11 396 -11 405 -9 0%
Finantskulud -3 -3 -4 0 3%
Sotsiaaltoetused -8 0 -8 -8 100%
Muud toetused -623 -176 -297 -121 69%
Põhivara amortisatsioon -1 239 -1 450 -1 250 200 -14%
Käibemaks -956 -2 235 -2 524 -289 13%
Riigikantselei
Muud toetused -623 -176 -297 -121 69%
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -79 198 -24 666 -25 174 -508 2%
sh käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35%
Kulud kokku -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7%
Tööjõukulud -205 031 -188 946 -206 402 -17 456 9%
Majandamiskulud -96 093 -94 031 -127 417 -33 386 36%
Muud tegevuskulud -95 -5 -5 0 0%
Sotsiaaltoetused -27 970 -68 570 -64 210 4 360 -6%
Investeeringutoetused -18 740 -11 643 -930 10 713 -92%
Muud toetused -546 390 -664 474 -690 053 -25 579 4%
Põhivara amortisatsioon -25 742 -21 823 -25 750 -3 927 18%
Käibemaks -15 490 -17 239 -21 379 -4 140 24%
Haridus- ja Teadusministeerium
Investeeringud -70 527 -20 649 -22 181 -1 532 7%
sh käibemaks -11 729 -6 864 -4 616 2 248 -33%
Kulud kokku -599 306 -733 850 -738 414 -4 564 1%
Tööjõukulud -14 207 -22 731 -16 603 6 128 -27%
Majandamiskulud -31 211 -28 826 -35 808 -6 982 24%
Muud tegevuskulud 24 -5 -5 0 0%
Sotsiaaltoetused -14 178 -20 642 -17 789 2 853 -14%
Investeeringutoetused -18 497 -11 643 -930 10 713 -92%
Muud toetused -510 935 -629 786 -643 410 -13 624 2%
Põhivara amortisatsioon -4 401 -4 262 -4 401 -139 3%
Käibemaks -5 900 -15 955 -19 469 -3 513 22%
Riigi kutseõppeasutused
Investeeringud -2 658 -1 200 -1 223 -23 2%
Kulud kokku -118 038 -107 880 -115 057 -7 178 7%
Tööjõukulud -63 755 -65 646 -71 134 -5 489 8%
Majandamiskulud -31 100 -23 377 -23 212 165 -1%
Sotsiaaltoetused -8 132 -8 370 -8 755 -385 5%
587
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Põhivara amortisatsioon -10 394 -10 487 -11 956 -1 469 14%
Riigi rakenduskõrgkoolid
Investeeringud -4 577 -1 545 -1 720 -175 11%
Kulud kokku -38 518 -34 372 -46 569 -12 196 35%
Tööjõukulud -24 545 -23 673 -33 765 -10 092 43%
Majandamiskulud -7 813 -7 870 -9 363 -1 493 19%
Sotsiaaltoetused -1 345 -452 -546 -95 21%
Põhivara amortisatsioon -2 895 -2 378 -2 895 -517 22%
Riigi üldhariduskoolid
Kulud kokku -97 384 -80 888 -105 021 -24 132 30%
Tööjõukulud -73 704 -59 226 -58 751 475 -1%
Majandamiskulud -14 340 -17 848 -40 957 -23 109 129%
Sotsiaaltoetused -309 0 -34 -34 100%
Muud toetused -35 -5 -5 0 7%
Põhivara amortisatsioon -6 793 -3 777 -5 239 -1 461 39%
Käibemaks -2 196 -32 -35 -3 9%
Riigi teadus- ja arendusasutused
Kulud kokku -8 874 -11 133 -14 515 -3 382 30%
Tööjõukulud -5 685 -4 425 -4 733 -308 7%
Majandamiskulud -1 683 -3 238 -4 696 -1 457 45%
Muud toetused -572 -2 499 -3 578 -1 079 43%
Põhivara amortisatsioon -615 -472 -615 -143 30%
Käibemaks -294 -498 -893 -395 79%
Keeleamet
Kulud kokku -828 -822 -689 133 -16%
Tööjõukulud -611 -664 -620 44 -7%
Majandamiskulud -100 -77 -69 8 -10%
Haridus- ja Noorteamet
Kulud kokku -62 175 -87 912 -106 383 -18 471 21%
Tööjõukulud -16 731 -6 876 -15 376 -8 500 124%
Majandamiskulud -6 364 -8 972 -9 608 -636 7%
Sotsiaaltoetused -3 994 -39 107 -37 087 2 020 -5%
Muud toetused -33 758 -32 087 -43 046 -10 959 34%
Põhivara amortisatsioon -283 -116 -283 -167 143%
Käibemaks -776 -754 -983 -229 30%
Rahvusarhiiv
Investeeringud -454 -50 -50 0 0%
Kulud kokku -10 428 -9 874 -9 500 374 -4%
Tööjõukulud -5 793 -5 705 -5 420 285 -5%
Majandamiskulud -3 482 -3 823 -3 704 119 -3%
Muud toetused -135 -16 -15 1 -6%
Põhivara amortisatsioon -361 -330 -361 -31 9%
Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973%
sh käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901%
Kulud kokku -221 567 -226 513 -387 659 -161 146 71%
588
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Tööjõukulud -140 522 -145 307 -175 313 -30 006 21%
Majandamiskulud -53 390 -53 850 -92 976 -39 126 73%
Muud tegevuskulud -124 0 -3 010 -3 010 100%
Sotsiaaltoetused -31 -37 -37 0 0%
Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100%
Muud toetused -13 087 -9 462 -40 696 -31 233 330%
Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0%
Põhivara amortisatsioon -3 637 -4 205 -12 795 -8 591 204%
Käibemaks -9 256 -12 152 -23 067 -10 915 90%
Justiits- ja Digiministeerium
Investeeringud 0 -4 -2 750 -2 747 76294%
sh käibemaks 0 -4 -35 -32 878%
Kulud kokku -25 390 -25 115 -111 003 -85 888 342%
Tööjõukulud -10 156 -11 591 -16 063 -4 471 39%
Majandamiskulud -2 816 -3 301 -12 563 -9 262 281%
Muud tegevuskulud -106 0 -300 -300 100%
Sotsiaaltoetused -27 -29 -29 0 0%
Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100%
Muud toetused -11 966 -8 823 -40 047 -31 223 354%
Põhivara amortisatsioon -25 -3 -9 -6 175%
Käibemaks -293 -1 367 -3 728 -2 361 173%
Prokuratuur
Kulud kokku -21 420 -22 024 -21 185 839 -4%
Tööjõukulud -17 600 -18 523 -18 188 335 -2%
Majandamiskulud -3 263 -2 904 -2 446 458 -16%
Muud toetused -8 -8 -8 0 0%
Põhivara amortisatsioon -5 -19 -19 0 0%
Käibemaks -544 -572 -525 47 -8%
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Investeeringud -1 630 -24 -24 0 0%
sh käibemaks -272 -4 -4 0 0%
Kulud kokku -9 946 -10 690 -9 815 874 -8%
Tööjõukulud -5 594 -5 877 -5 957 -80 1%
Majandamiskulud -3 302 -3 827 -2 942 885 -23%
Muud toetused -4 -4 -4 0 0%
Põhivara amortisatsioon -509 -258 -258 0 0%
Käibemaks -537 -725 -655 69 -10%
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Investeeringud -4 672 -159 -163 -4 2%
sh käibemaks -681 -26 -30 -4 14%
Kulud kokku -17 521 -18 080 -16 586 1 494 -8%
Tööjõukulud -12 516 -12 000 -10 936 1 064 -9%
Majandamiskulud -2 022 -1 796 -1 416 380 -21%
Muud toetused -13 -12 -12 0 0%
Põhivara amortisatsioon -2 662 -3 800 -3 800 0 0%
Käibemaks -307 -471 -422 49 -10%
589
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kohtud (grupp)
Kulud kokku -57 378 -60 809 -60 194 615 -1%
Tööjõukulud -45 065 -48 999 -48 869 130 0%
Majandamiskulud -10 493 -9 800 -9 377 423 -4%
Põhivara amortisatsioon -8 -38 -38 0 0%
Käibemaks -1 811 -1 973 -1 910 63 -3%
Viru Vangla
Investeeringud -553 -438 -24 414 -95%
sh käibemaks -92 -79 -4 75 -95%
Kulud kokku -30 432 -29 978 -29 064 914 -3%
Tööjõukulud -16 913 -15 925 -15 941 -16 0%
Majandamiskulud -11 214 -11 474 -10 653 821 -7%
Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0%
Põhivara amortisatsioon -293 -31 -31 0 0%
Käibemaks -2 009 -2 546 -2 436 109 -4%
Tartu Vangla
Investeeringud -91 -738 -24 715 -97%
sh käibemaks -15 -133 -4 129 -97%
Kulud kokku -18 321 -17 764 -12 592 5 172 -29%
Tööjõukulud -10 510 -9 700 -6 369 3 331 -34%
Majandamiskulud -6 541 -6 565 -5 027 1 538 -23%
Sotsiaaltoetused -1 -2 -2 0 0%
Põhivara amortisatsioon -83 -40 -40 0 0%
Käibemaks -1 185 -1 457 -1 154 303 -21%
Tallinna Vangla
Investeeringud -216 -24 -24 0 0%
sh käibemaks -36 -4 -4 0 0%
Kulud kokku -31 068 -32 115 -30 665 1 451 -5%
Tööjõukulud -15 723 -16 042 -16 941 -899 6%
Majandamiskulud -12 843 -13 168 -11 165 2 003 -15%
Sotsiaaltoetused -2 -4 -4 0 0%
Põhivara amortisatsioon -52 -17 -17 0 0%
Käibemaks -2 436 -2 885 -2 538 347 -12%
Andmekaitse Inspektsioon
Kulud kokku -1 490 -1 456 -1 384 72 -5%
Tööjõukulud -1 372 -1 399 -1 327 72 -5%
Majandamiskulud -107 -51 -51 0 0%
Käibemaks -11 -6 -6 0 4%
Patendiamet
Kulud kokku -3 867 -3 853 -3 813 40 -1%
Tööjõukulud -2 176 -2 058 -2 047 10 0%
Majandamiskulud -154 -269 -239 30 -11%
Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0%
Käibemaks -16 -26 -27 0 2%
Konkurentsiamet
Kulud kokku -4 733 -4 629 -4 370 259 -6%
590
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Tööjõukulud -2 896 -3 194 -2 952 242 -8%
Majandamiskulud -635 -696 -677 18 -3%
Muud toetused -1 096 -615 -615 0 0%
Käibemaks -106 -124 -126 -2 1%
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus
Investeeringud 0 0 -13 343 -13 343 100%
sh käibemaks 0 0 -2 601 -2 601 100%
Kulud kokku 0 0 -44 896 -44 896 100%
Tööjõukulud 0 0 -9 380 -9 380 100%
Majandamiskulud 0 0 -26 337 -26 337 100%
Põhivara amortisatsioon 0 0 -2 826 -2 826 100%
Käibemaks 0 0 -6 354 -6 354 100%
Riigi Infosüsteemi Amet
Investeeringud 0 0 -12 389 -12 389 100%
sh käibemaks 0 0 -2 321 -2 321 100%
Kulud kokku 0 0 -42 093 -42 093 100%
Tööjõukulud 0 0 -20 345 -20 345 100%
Majandamiskulud 0 0 -10 083 -10 083 100%
Muud tegevuskulud 0 0 -2 710 -2 710 100%
Muud toetused 0 0 -10 -10 100%
Põhivara amortisatsioon 0 0 -5 759 -5 759 100%
Käibemaks 0 0 -3 186 -3 186 100%
Kaitseministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14%
sh käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9%
Kulud kokku -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8%
Tööjõukulud -178 209 -189 723 -203 806 -14 083 7%
Majandamiskulud -482 793 -572 009 -498 184 73 825 -13%
Muud tegevuskulud -65 093 -67 110 -72 793 -5 684 8%
Sotsiaaltoetused -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12%
Investeeringutoetused -7 071 -5 265 -4 888 376 -7%
Muud toetused -72 395 -75 143 -186 212 -111 070 148%
Põhivara amortisatsioon -97 014 -88 798 -125 018 -36 220 41%
Käibemaks -87 145 -94 880 -84 235 10 645 -11%
Kaitseministeerium
Investeeringud -2 030 -2 167 -3 145 -978 45%
sh käibemaks -338 -339 -538 -199 59%
Kulud kokku -82 210 -88 825 -212 399 -123 574 139%
Tööjõukulud -7 990 -9 020 -9 534 -514 6%
Majandamiskulud -4 091 -5 984 -17 909 -11 925 199%
Muud tegevuskulud -44 -11 -3 8 -75%
Investeeringutoetused -6 961 -5 228 -4 888 339 -6%
Muud toetused -62 644 -67 587 -178 486 -110 900 164%
Põhivara amortisatsioon -190 -314 -729 -414 132%
Käibemaks -290 -682 -849 -168 25%
Välisluureamet
591
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kulud kokku -40 106 -37 078 -38 681 -1 602 4%
Muud tegevuskulud -40 106 -37 078 -38 681 -1 602 4%
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum
Investeeringud -184 -54 -244 -190 350%
sh käibemaks -31 -9 -44 -35 379%
Kulud kokku -3 089 -2 730 -2 775 -45 2%
Tööjõukulud -1 341 -1 387 -1 478 -91 7%
Majandamiskulud -791 -711 -834 -122 17%
Sotsiaaltoetused -3 -3 -3 0 0%
Muud toetused -513 -200 -200 0 0%
Põhivara amortisatsioon -305 -267 -123 145 -54%
Käibemaks -135 -125 -138 -13 11%
Kaitseressursside Amet
Investeeringud -97 -200 -200 0 0%
sh käibemaks -16 -33 -33 0 0%
Kulud kokku -12 556 -16 044 -15 909 135 -1%
Tööjõukulud -7 083 -7 311 -7 582 -271 4%
Majandamiskulud -3 793 -6 075 -6 067 8 0%
Sotsiaaltoetused -894 -1 311 -1 253 57 -4%
Muud toetused -233 -317 -317 0 0%
Põhivara amortisatsioon -266 -309 -8 301 -97%
Käibemaks -286 -721 -682 39 -5%
Kaitsevägi
Investeeringud -155 320 -16 358 -11 016 5 342 -33%
sh käibemaks -13 246 -501 -405 96 -19%
Kulud kokku -767 245 -338 334 -392 172 -53 838 16%
Tööjõukulud -148 273 -158 093 -170 205 -12 113 8%
Majandamiskulud -429 516 -67 116 -68 484 -1 368 2%
Muud tegevuskulud -24 602 -29 632 -33 673 -4 041 14%
Sotsiaaltoetused -14 987 -17 217 -19 559 -2 341 14%
Muud toetused -1 908 -2 147 -2 316 -170 8%
Põhivara amortisatsioon -71 735 -56 944 -91 075 -34 131 60%
Käibemaks -76 225 -7 185 -6 859 326 -5%
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Investeeringud -125 087 -435 269 -500 879 -65 610 15%
sh käibemaks -19 614 -67 503 -73 356 -5 853 9%
Kulud kokku -100 397 -628 447 -534 017 94 430 -15%
Tööjõukulud -13 523 -13 913 -15 008 -1 095 8%
Majandamiskulud -44 602 -492 123 -404 890 87 233 -18%
Muud tegevuskulud -339 -388 -436 -48 12%
Muud toetused -7 096 -4 892 -4 892 0 0%
Põhivara amortisatsioon -24 519 -30 963 -33 084 -2 121 7%
Käibemaks -10 208 -86 168 -75 707 10 461 -12%
Kliimaministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6%
sh käibemaks -20 333 -30 912 -34 347 -3 435 11%
592
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kulud kokku -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10%
Tööjõukulud -67 835 -80 045 -84 194 -4 149 5%
Majandamiskulud -60 747 -79 217 -104 157 -24 940 31%
Muud tegevuskulud -1 237 -19 -33 -14 76%
Sotsiaaltoetused -23 -10 -22 -12 122%
Investeeringutoetused -80 529 -756 304 -626 321 129 982 -17%
Muud toetused -183 421 -91 505 -80 326 11 179 -12%
Põhivara amortisatsioon -77 605 -161 943 -150 529 11 414 -7%
Käibemaks -11 348 -15 487 -19 664 -4 177 27%
Kliimaministeerium
Investeeringud -4 972 -6 885 -1 877 5 008 -73%
sh käibemaks -145 -871 -839 32 -4%
Kulud kokku -286 941 -869 508 -746 897 122 610 -14%
Tööjõukulud -11 982 -14 266 -14 061 205 -1%
Majandamiskulud -10 633 -6 668 -25 288 -18 621 279%
Muud tegevuskulud -507 -15 -30 -15 100%
Sotsiaaltoetused -19 -10 -22 -12 122%
Investeeringutoetused -80 529 -756 304 -626 321 129 982 -17%
Muud toetused -181 218 -90 974 -79 123 11 851 -13%
Põhivara amortisatsioon -18 -18 -16 2 -10%
Käibemaks -2 035 -1 253 -2 035 -782 62%
Transpordiamet
Investeeringud -115 587 -157 613 -158 339 -726 0%
sh käibemaks -18 831 -28 151 -28 720 -569 2%
Kulud kokku -117 572 -246 877 -243 400 3 477 -1%
Tööjõukulud -14 468 -30 389 -31 586 -1 198 4%
Majandamiskulud -26 994 -49 501 -55 606 -6 104 12%
Muud toetused -458 0 -5 -5 100%
Põhivara amortisatsioon -70 384 -157 006 -143 711 13 295 -8%
Käibemaks -5 223 -9 981 -12 492 -2 511 25%
Eesti Geoloogiateenistus
Investeeringud -876 -765 -804 -39 5%
sh käibemaks -130 -111 -149 -39 35%
Kulud kokku -2 255 -4 898 -5 110 -212 4%
Tööjõukulud -1 361 -2 169 -2 172 -3 0%
Majandamiskulud -612 -2 485 -2 362 123 -5%
Muud tegevuskulud 0 -2 -2 0 0%
Põhivara amortisatsioon -169 -60 -57 3 -4%
Käibemaks -110 -182 -517 -334 183%
Riigilaevastik
Investeeringud -638 -4 049 -18 678 -14 629 361%
sh käibemaks -96 -671 -3 493 -2 822 421%
Kulud kokku -10 623 -7 753 -8 716 -963 12%
Tööjõukulud -5 328 -3 351 -4 036 -685 20%
Majandamiskulud -2 479 -2 873 -2 842 31 -1%
Muud toetused -55 -75 -75 0 0%
593
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Põhivara amortisatsioon -2 346 -821 -1 109 -289 35%
Käibemaks -400 -633 -654 -21 3%
Keskkonnaagentuur
Investeeringud -434 -3 166 -4 412 -1 246 39%
sh käibemaks -72 -571 -796 -225 39%
Kulud kokku -14 254 -11 804 -13 421 -1 617 14%
Tööjõukulud -7 488 -7 333 -8 056 -724 10%
Majandamiskulud -4 850 -2 965 -3 731 -766 26%
Muud tegevuskulud -1 -1 -1 0 0%
Põhivara amortisatsioon -1 059 -924 -763 160 -17%
Käibemaks -856 -582 -870 -288 49%
Eesti Loodusmuuseum
Kulud kokku -1 284 -1 067 -1 188 -121 11%
Tööjõukulud -740 -689 -692 -3 0%
Majandamiskulud -459 -308 -394 -86 28%
Põhivara amortisatsioon -9 -5 -5 0 0%
Käibemaks -77 -65 -97 -31 48%
Keskkonnaamet
Investeeringud -491 -454 -85 369 -81%
sh käibemaks -82 -79 -15 64 -81%
Kulud kokku -27 319 -26 193 -28 398 -2 205 8%
Tööjõukulud -17 181 -16 438 -18 137 -1 699 10%
Majandamiskulud -6 761 -7 687 -7 336 352 -5%
Muud toetused -1 678 -457 -1 124 -667 146%
Põhivara amortisatsioon -510 -306 -238 69 -22%
Käibemaks -1 098 -1 305 -1 564 -259 20%
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Investeeringud -5 906 -2 546 -1 880 666 -26%
sh käibemaks -977 -459 -336 123 -27%
Kulud kokku -15 427 -16 430 -18 116 -1 686 10%
Tööjõukulud -4 869 -5 411 -5 454 -42 1%
Majandamiskulud -6 405 -6 730 -6 597 133 -2%
Põhivara amortisatsioon -2 888 -2 803 -4 628 -1 825 65%
Käibemaks -1 264 -1 486 -1 437 49 -3%
Kultuuriministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -187 -43 -828 -785 1825%
sh käibemaks -22 0 -129 -129 100%
Kulud kokku -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7%
Tööjõukulud -15 902 -15 090 -14 760 330 -2%
Majandamiskulud -14 793 -12 247 -11 687 560 -5%
Sotsiaaltoetused -1 038 -922 -933 -11 1%
Investeeringutoetused -43 145 -33 165 -13 283 19 883 -60%
Muud toetused -244 576 -249 242 -245 294 3 948 -2%
Edasiantavad maksud -40 944 -45 925 -46 609 -684 1%
Põhivara amortisatsioon -1 231 -1 075 -851 223 -21%
Käibemaks -2 214 -2 104 -2 309 -204 10%
594
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kultuuriministeerium
Investeeringud -94 0 -725 -725 100%
sh käibemaks -16 0 -129 -129 100%
Kulud kokku -331 502 -328 664 -307 258 21 406 -7%
Tööjõukulud -5 455 -5 429 -5 615 -186 3%
Majandamiskulud -3 841 -2 599 -3 690 -1 091 42%
Sotsiaaltoetused -736 -718 -736 -17 2%
Investeeringutoetused -40 822 -29 891 -10 173 19 719 -66%
Muud toetused -238 993 -243 277 -239 509 3 768 -2%
Edasiantavad maksud -40 944 -45 925 -46 609 -684 1%
Põhivara amortisatsioon -138 -129 -137 -8 6%
Käibemaks -563 -696 -791 -95 14%
Muinsuskaitseamet
Kulud kokku -7 745 -8 465 -8 190 276 -3%
Tööjõukulud -2 436 -2 367 -2 571 -204 9%
Majandamiskulud -1 002 -974 -757 217 -22%
Sotsiaaltoetused -288 -204 -194 10 -5%
Investeeringutoetused -2 323 -3 274 -3 110 164 -5%
Muud toetused -1 517 -1 476 -1 392 84 -6%
Põhivara amortisatsioon -22 -22 -22 0 0%
Käibemaks -158 -149 -144 5 -3%
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Investeeringud -23 -23 -23 0 0%
Kulud kokku -1 005 -1 009 -1 013 -5 0%
Tööjõukulud -543 -495 -537 -43 9%
Majandamiskulud -386 -445 -405 40 -9%
Sotsiaaltoetused -14 0 -4 -4 100%
Käibemaks -55 -69 -67 2 -3%
Rahvakultuuri Keskus
Kulud kokku -5 682 -6 005 -5 786 220 -4%
Tööjõukulud -1 126 -985 -986 -1 0%
Majandamiskulud -429 -477 -353 124 -26%
Muud toetused -4 066 -4 488 -4 393 96 -2%
Käibemaks -61 -55 -54 1 -2%
Võru Instituut
Kulud kokku -1 214 -1 168 -1 175 -7 1%
Tööjõukulud -864 -827 -802 24 -3%
Majandamiskulud -289 -282 -312 -29 10%
Põhivara amortisatsioon -33 -14 -14 1 -5%
Käibemaks -27 -45 -48 -3 7%
Muuseumid
Investeeringud -70 -20 -80 -60 300%
Kulud kokku -16 707 -14 458 -12 303 2 155 -15%
Tööjõukulud -5 479 -4 988 -4 249 739 -15%
Majandamiskulud -8 846 -7 470 -6 171 1 300 -17%
Põhivara amortisatsioon -1 031 -910 -679 231 -25%
595
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Käibemaks -1 350 -1 090 -1 204 -114 10%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83%
sh käibemaks -15 632 -4 953 -638 4 315 -87%
Kulud kokku -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11%
Tööjõukulud -61 337 -54 376 -31 612 22 763 -42%
Majandamiskulud -68 963 -45 985 -11 551 34 434 -75%
Sotsiaaltoetused -8 -10 -42 -32 320%
Investeeringutoetused -88 663 -141 986 -59 002 82 983 -58%
Muud toetused -598 934 -818 296 -822 734 -4 438 1%
Edasiantavad maksud -147 941 -313 000 -322 000 -9 000 3%
Põhivara amortisatsioon -84 430 -9 710 -856 8 854 -91%
Käibemaks -20 868 -22 065 -8 331 13 734 -62%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Investeeringud -6 072 -2 437 -1 818 620 -25%
sh käibemaks -605 -379 -605 -226 60%
Kulud kokku -795 512 -1 306 976 -1 221 977 84 999 -7%
Tööjõukulud -13 183 -13 090 -8 893 4 198 -32%
Majandamiskulud -7 624 -7 240 -4 487 2 753 -38%
Sotsiaaltoetused -8 -10 -10 0 0%
Investeeringutoetused -77 105 -141 986 -59 002 82 983 -58%
Muud toetused -538 166 -817 568 -820 175 -2 607 0%
Edasiantavad maksud -147 941 -313 000 -322 000 -9 000 3%
Põhivara amortisatsioon -834 -54 -297 -243 449%
Käibemaks -10 173 -13 828 -7 113 6 715 -49%
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Investeeringud -1 129 -248 -313 -65 26%
sh käibemaks -151 -33 -33 0 1%
Kulud kokku -18 678 -8 738 -9 628 -891 10%
Tööjõukulud -6 213 -6 828 -7 543 -714 10%
Majandamiskulud -1 050 -1 227 -1 241 -14 1%
Muud toetused -219 -20 -20 0 0%
Põhivara amortisatsioon -309 -293 -433 -140 48%
Käibemaks -209 -369 -391 -22 6%
Tööinspektsioon
Kulud kokku -3 721 -5 471 -7 993 -2 522 46%
Tööjõukulud -2 201 -4 341 -4 359 -18 0%
Majandamiskulud -609 -900 -890 10 -1%
Muud toetused -794 0 -2 538 -2 538 100%
Põhivara amortisatsioon -13 -26 -26 0 0%
Käibemaks -105 -203 -179 24 -12%
Riikliku Lepitaja Kantselei
Kulud kokku -79 -153 -148 5 -3%
Tööjõukulud -70 -132 -128 4 -3%
Majandamiskulud -8 -17 -16 1 -5%
596
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Käibemaks -1 -4 -4 0 0%
Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise
Voliniku Kantselei
Kulud kokku 0 0 -571 -571 100%
Tööjõukulud 0 0 -334 -334 100%
Majandamiskulud 0 0 -192 -192 100%
Käibemaks 0 0 -44 -44 100%
Maa- ja Ruumiamet
Investeeringud 0 0 -2 730 -2 730 100%
Kulud kokku 0 0 -15 812 -15 812 100%
Tööjõukulud 0 0 -10 355 -10 355 100%
Majandamiskulud 0 0 -4 724 -4 724 100%
Sotsiaaltoetused 0 0 -32 -32 100%
Muud toetused 0 0 -1 -1 100%
Põhivara amortisatsioon 0 0 -100 -100 100%
Käibemaks 0 0 -600 -600 100%
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud -12 778 -6 134 -5 680 454 -7%
sh käibemaks -1 715 -568 -915 -347 61%
Kulud kokku -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8%
Tööjõukulud -57 979 -63 493 -52 795 10 698 -17%
Majandamiskulud -24 782 -29 672 -26 434 3 238 -11%
Muud tegevuskulud -1 007 -10 -12 -2 16%
Investeeringutoetused -19 950 -147 982 -239 730 -91 748 62%
Muud toetused -448 316 -479 260 -462 898 16 362 -3%
Põhivara amortisatsioon -5 530 -5 195 -6 651 -1 456 28%
Käibemaks -3 822 -6 729 -4 953 1 776 -26%
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Investeeringud -1 856 -2 658 -3 264 -606 23%
sh käibemaks -309 -450 -559 -109 24%
Kulud kokku -149 739 -256 540 -323 511 -66 972 26%
Tööjõukulud -13 249 -18 535 -15 803 2 731 -15%
Majandamiskulud -4 811 -6 653 -9 251 -2 598 39%
Investeeringutoetused -19 950 -65 084 -131 640 -66 556 102%
Muud toetused -109 360 -162 020 -163 608 -1 588 1%
Põhivara amortisatsioon -1 558 -1 355 -1 306 50 -4%
Käibemaks -792 -2 894 -1 904 989 -34%
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Investeeringud -5 301 -909 -2 096 -1 186 130%
sh käibemaks -883 -102 -341 -238 232%
Kulud kokku -356 576 -417 933 -427 585 -9 652 2%
Tööjõukulud -12 680 -12 475 -12 919 -444 4%
Majandamiskulud -3 259 -2 094 -2 789 -695 33%
Investeeringutoetused 0 -82 898 -108 091 -25 192 30%
Muud toetused -337 504 -317 145 -299 197 17 947 -6%
597
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Põhivara amortisatsioon -2 496 -2 867 -4 103 -1 236 43%
Käibemaks -427 -454 -485 -32 7%
Põllumajandus- ja Toiduamet
Kulud kokku -21 309 -21 867 -19 538 2 328 -11%
Tööjõukulud -14 047 -14 183 -13 119 1 064 -8%
Majandamiskulud -5 990 -6 346 -5 293 1 054 -17%
Muud toetused -120 -87 -85 2 -3%
Käibemaks -1 079 -1 250 -1 041 209 -17%
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
Investeeringud -1 054 -85 -85 0 0%
sh käibemaks -150 -15 -15 0 0%
Kulud kokku -6 763 -6 981 -7 745 -765 11%
Tööjõukulud -3 756 -3 431 -4 131 -700 20%
Majandamiskulud -2 393 -2 748 -2 748 0 0%
Põhivara amortisatsioon -262 -173 -293 -120 69%
Käibemaks -351 -629 -574 55 -9%
Eesti Taimekasvatuse Instituut
Investeeringud -4 484 -235 -235 0 0%
Kulud kokku -19 102 -14 938 -15 093 -155 1%
Tööjõukulud -9 155 -6 299 -6 823 -523 8%
Majandamiskulud -6 711 -7 025 -6 354 671 -10%
Muud tegevuskulud -15 -10 -12 -2 16%
Muud toetused -1 333 -8 -8 0 0%
Põhivara amortisatsioon -1 017 -609 -949 -340 56%
Käibemaks -871 -987 -948 39 -4%
Rahandusministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11%
sh käibemaks -3 781 -3 805 -4 372 -567 15%
Kulud kokku -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10%
Tööjõukulud -98 214 -102 696 -100 959 1 737 -2%
Majandamiskulud -32 395 -34 167 -39 363 -5 196 15%
Finantskulud -178 218 -251 407 -281 693 -30 286 12%
Muud tegevuskulud -1 095 -329 -329 0 0%
Sotsiaaltoetused -1 355 -1 490 -1 675 -185 12%
Investeeringutoetused -22 197 -22 463 -34 625 -12 162 54%
Muud toetused -17 605 -7 011 -5 253 1 758 -25%
Põhivara amortisatsioon -14 974 -15 875 -15 957 -81 1%
Käibemaks -5 512 -6 702 -7 155 -453 7%
Rahandusministeerium
Kulud kokku -245 209 -310 291 -353 778 -43 486 14%
Tööjõukulud -14 940 -14 766 -14 311 455 -3%
Majandamiskulud -8 823 -11 508 -14 219 -2 711 24%
Finantskulud -178 096 -251 100 -281 485 -30 385 12%
Sotsiaaltoetused -1 355 -1 490 -1 675 -185 12%
Investeeringutoetused -22 197 -22 463 -34 625 -12 162 54%
Muud toetused -17 541 -6 941 -5 180 1 760 -25%
598
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Põhivara amortisatsioon -166 -104 -318 -214 206%
Käibemaks -1 341 -1 919 -1 964 -45 2%
Maksu- ja Tolliamet
Investeeringud -2 161 -3 134 -3 185 -51 2%
sh käibemaks -376 -594 -575 19 -3%
Kulud kokku -57 585 -59 064 -60 730 -1 667 3%
Tööjõukulud -40 949 -44 125 -42 404 1 721 -4%
Majandamiskulud -12 481 -10 323 -13 271 -2 948 29%
Finantskulud -120 -300 -200 100 -33%
Muud tegevuskulud -287 -329 -329 0 0%
Muud toetused -58 -62 -67 -5 8%
Põhivara amortisatsioon -1 584 -1 700 -2 100 -400 24%
Käibemaks -2 106 -2 225 -2 359 -135 6%
Statistikaamet
Kulud kokku -13 973 -12 944 -12 809 136 -1%
Tööjõukulud -12 024 -10 897 -10 875 23 0%
Majandamiskulud -1 590 -1 540 -1 575 -36 2%
Finantskulud -2 -7 -9 -1 15%
Põhivara amortisatsioon -127 -200 -50 150 -75%
Käibemaks -231 -300 -300 0 0%
Riigi Tugiteenuste Keskus
Investeeringud -1 819 -1 754 -2 164 -410 23%
sh käibemaks -303 -323 -399 -76 24%
Kulud kokku -20 208 -22 370 -20 706 1 664 -7%
Tööjõukulud -17 067 -18 092 -17 589 503 -3%
Majandamiskulud -2 568 -3 541 -2 553 988 -28%
Põhivara amortisatsioon -84 -38 -32 6 -16%
Käibemaks -440 -700 -533 166 -24%
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Investeeringud -16 854 -13 861 -15 356 -1 495 11%
sh käibemaks -2 806 -2 464 -2 884 -419 17%
Kulud kokku -29 355 -31 540 -33 233 -1 693 5%
Tööjõukulud -9 143 -10 140 -11 126 -986 10%
Majandamiskulud -5 986 -6 229 -6 840 -612 10%
Põhivara amortisatsioon -13 007 -13 833 -13 439 394 -3%
Käibemaks -1 217 -1 339 -1 828 -490 37%
Rahapesu Andmebüroo
Investeeringud -108 -2 196 -2 687 -491 22%
sh käibemaks -18 -396 -514 -118 30%
Kulud kokku -5 236 -5 931 -5 753 178 -3%
Tööjõukulud -4 092 -4 677 -4 655 22 0%
Majandamiskulud -947 -1 026 -905 122 -12%
Muud toetused -5 -8 -6 2 -25%
Põhivara amortisatsioon -5 0 -18 -18 100%
Käibemaks -177 -220 -170 50 -23%
Siseministeeriumi valitsemisala
599
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Investeeringud -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19%
sh käibemaks -9 124 -10 786 -10 804 -18 0%
Kulud kokku -549 992 -530 377 -555 090 -24 713 5%
Tööjõukulud -294 168 -288 607 -290 871 -2 263 1%
Majandamiskulud -117 510 -127 090 -135 610 -8 521 7%
Muud tegevuskulud -68 793 -50 668 -54 159 -3 491 7%
Sotsiaaltoetused -1 580 -1 787 -2 330 -543 30%
Muud toetused -19 119 -15 634 -15 878 -244 2%
Edasiantavad maksud 0 -115 -115 0 0%
Põhivara amortisatsioon -27 925 -22 592 -27 306 -4 713 21%
Käibemaks -20 897 -23 883 -28 821 -4 937 21%
Siseministeerium
Investeeringud -816 -2 481 -3 299 -817 33%
sh käibemaks -136 -556 -2 086 -1 531 276%
Kulud kokku -25 899 -34 219 -29 572 4 647 -14%
Tööjõukulud -9 810 -9 744 -9 863 -119 1%
Majandamiskulud -2 699 -8 949 -3 892 5 058 -57%
Muud tegevuskulud -14 -9 -8 1 -11%
Sotsiaaltoetused -13 -2 -10 -8 412%
Muud toetused -12 904 -13 903 -14 159 -256 2%
Põhivara amortisatsioon -37 -12 -36 -23 188%
Käibemaks -424 -1 599 -1 604 -4 0%
Kaitsepolitseiamet
Kulud kokku -59 933 -42 274 -45 873 -3 599 9%
Muud tegevuskulud -59 933 -42 274 -45 873 -3 599 9%
Päästeamet
Investeeringud -9 706 -26 652 -7 226 19 426 -73%
sh käibemaks -1 566 -4 459 -1 296 3 163 -71%
Kulud kokku -122 338 -111 125 -115 937 -4 812 4%
Tööjõukulud -71 617 -70 924 -70 805 119 0%
Majandamiskulud -34 349 -29 067 -32 055 -2 989 10%
Muud toetused -5 549 -1 371 -1 373 -2 0%
Põhivara amortisatsioon -5 097 -4 624 -4 395 229 -5%
Käibemaks -5 725 -5 140 -7 309 -2 169 42%
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus
Investeeringud -9 776 -7 021 -8 141 -1 120 16%
sh käibemaks -1 628 -1 264 -1 521 -257 20%
Kulud kokku -50 105 -46 507 -48 244 -1 738 4%
Tööjõukulud -20 978 -20 897 -20 732 165 -1%
Majandamiskulud -16 783 -14 511 -16 306 -1 795 12%
Muud toetused -1 -1 -1 0 -21%
Põhivara amortisatsioon -8 910 -8 265 -8 150 114 -1%
Käibemaks -3 431 -2 832 -3 055 -223 8%
Sisekaitseakadeemia
Investeeringud -2 088 -2 296 -2 219 77 -3%
sh käibemaks -347 -383 -394 -11 3%
600
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Kulud kokku -20 115 -24 930 -29 182 -4 252 17%
Tööjõukulud -11 231 -11 376 -13 381 -2 005 18%
Majandamiskulud -5 577 -9 338 -10 521 -1 183 13%
Muud tegevuskulud 83 -15 -15 0 0%
Sotsiaaltoetused -1 546 -1 782 -2 317 -535 30%
Muud toetused -110 -36 -17 19 -53%
Põhivara amortisatsioon -773 -599 -599 0 0%
Käibemaks -961 -1 784 -2 332 -548 31%
Politsei- ja Piirivalveamet
Investeeringud -32 676 -24 001 -29 735 -5 734 24%
sh käibemaks -5 431 -4 124 -5 506 -1 382 34%
Kulud kokku -262 350 -262 302 -277 300 -14 998 6%
Tööjõukulud -172 685 -167 890 -168 412 -522 0%
Majandamiskulud -56 895 -64 215 -71 765 -7 550 12%
Muud tegevuskulud -8 923 -8 364 -8 262 102 -1%
Sotsiaaltoetused -21 -3 -3 0 0%
Muud toetused -557 -323 -328 -5 2%
Edasiantavad maksud 0 -115 -115 0 0%
Põhivara amortisatsioon -13 094 -9 080 -14 120 -5 040 56%
Käibemaks -10 176 -12 313 -14 295 -1 982 16%
Häirekeskus
Kulud kokku -9 251 -9 020 -8 982 38 0%
Tööjõukulud -7 847 -7 777 -7 677 100 -1%
Majandamiskulud -1 207 -1 010 -1 071 -61 6%
Muud tegevuskulud -3 -6 -2 5 -75%
Põhivara amortisatsioon -13 -13 -6 6 -50%
Käibemaks -180 -214 -225 -11 5%
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
Investeeringud -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26%
sh käibemaks -2 983 -1 640 -2 066 -426 26%
Kulud kokku -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957 -263 438 4%
Tööjõukulud -452 137 -151 632 -173 782 -22 151 15%
Majandamiskulud -136 150 -139 029 -56 479 82 550 -59%
Muud tegevuskulud -88 0 -1 -1 944%
Sotsiaaltoetused -3 586 371 -3 939 192 -4 239 027 -299 835 8%
Investeeringutoetused -32 786 -38 360 -36 773 -1 578 4%
Muud toetused -815 723 -479 329 -370 025 106 540 -22%
Edasiantavad maksud -2 425 981 -2 446 536 -2 576 629 -130 093 5%
Põhivara amortisatsioon -9 187 -7 027 -8 110 -1 083 15%
Käibemaks -8 590 -7 177 -8 130 -953 13%
Sotsiaalministeerium
Kulud kokku -3 295 248 -2 676 040 -2 680 782 -4 742 0%
Tööjõukulud -280 922 -9 423 -9 484 -61 1%
Majandamiskulud -9 001 -4 348 -12 810 -8 462 195%
Investeeringutoetused -22 166 -38 360 -36 773 -1 587 4%
Muud toetused -555 167 -176 722 -44 393 -106 540 -75%
601
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Edasiantavad maksud -2 425 981 -2 446 536 -2 576 629 -130 093 5%
Käibemaks -1 037 -650 -693 -42 7%
Ravimiamet
Investeeringud -63 0 -24 -24 100%
sh käibemaks -10 0 -4 -4 100%
Kulud kokku -6 346 -6 866 -8 255 -1 390 20%
Tööjõukulud -5 557 -6 198 -7 496 -1 298 21%
Majandamiskulud -610 -507 -592 -85 17%
Muud toetused -9 -11 -10 0 -2%
Põhivara amortisatsioon -99 -66 -73 -7 11%
Käibemaks -71 -83 -83 0 0%
Sotsiaalkindlustusamet
Kulud kokku -4 075 231 -4 456 842 -4 712 157 -255 315 6%
Tööjõukulud -132 907 -112 899 -131 589 -18 690 17%
Majandamiskulud -95 623 -105 671 -15 802 89 869 -85%
Sotsiaaltoetused -3 585 411 -3 936 895 -4 237 282 -300 388 8%
Muud toetused -257 025 -297 893 -323 681 -25 788 9%
Põhivara amortisatsioon -226 -47 -40 7 -15%
Käibemaks -4 032 -3 437 -3 763 -327 10%
Terviseamet
Investeeringud -1 088 -150 -125 25 -17%
Kulud kokku -29 980 -16 248 -18 546 -2 299 14%
Tööjõukulud -10 477 -8 163 -9 931 -1 768 22%
Majandamiskulud -5 549 -3 916 -3 825 91 -2%
Muud tegevuskulud -65 0 -1 -1 100%
Sotsiaaltoetused 0 -2 298 -1 745 553 -24%
Muud toetused -2 131 -877 -1 619 -742 85%
Põhivara amortisatsioon -718 -292 -486 -194 66%
Käibemaks -421 -702 -939 -237 34%
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Investeeringud -16 849 -9 155 -11 369 -2 214 24%
sh käibemaks -2 710 -1 640 -2 061 -421 26%
Kulud kokku -32 175 -26 236 -30 010 -3 774 14%
Tööjõukulud -12 124 -9 390 -10 355 -965 10%
Majandamiskulud -9 852 -8 539 -10 001 -1 462 17%
Põhivara amortisatsioon -7 976 -6 537 -7 457 -920 14%
Käibemaks -2 224 -1 770 -2 197 -426 24%
Tervise Arengu Instituut
Investeeringud 0 0 -240 -240 100%
Kulud kokku -22 781 -22 758 -19 206 3 552 -16%
Tööjõukulud -6 267 -5 209 -4 926 283 -5%
Majandamiskulud -14 372 -15 900 -13 450 2 450 -15%
Muud toetused -1 385 -1 061 -322 740 -70%
Põhivara amortisatsioon -138 -81 -53 28 -35%
Käibemaks -617 -506 -455 51 -10%
Välisministeeriumi valitsemisala
602
2023 Muutus
2024 RE 2025 RE Muutus
täitmine ,%
Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68%
sh käibemaks -537 -482 -102 380 -79%
Kulud kokku -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7%
Tööjõukulud -37 287 -38 712 -38 702 10 0%
Majandamiskulud -33 310 -39 682 -37 935 1 747 -4%
Muud toetused -36 827 -40 582 -34 193 6 389 -16%
Põhivara amortisatsioon -6 244 -5 689 -5 562 128 -2%
Käibemaks -1 073 -1 031 -902 129 -13%
Välisministeerium
Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68%
sh käibemaks -537 -482 -102 380 -79%
Kulud kokku -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7%
Tööjõukulud -37 287 -38 712 -38 702 10 0%
Majandamiskulud -33 310 -39 682 -37 935 1 747 -4%
Muud toetused -36 827 -40 582 -34 193 6 389 -16%
Põhivara amortisatsioon -6 244 -5 689 -5 562 128 -2%
Käibemaks -1 073 -1 031 -902 129 -13%
603
LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide
majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes
Summad esitatud tuhandetes eurodes.
Välistoetus koos Muud
Mitte-
Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise tuludest
2025 RE rahalised
kulud kulud kaasfinantseerin- sõltuvad
kulud
guga kulud
Riigikogu Kantselei -33 815 -19 433 -11 888 0 0 -2 494
Tööjõukulud -21 259 -10 176 -11 083 0 0 0
Majandamiskulud -8 951 -8 951 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0
Muud toetused -303 -303 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 494 0 0 0 0 -2 494
Käibemaks -805 0 -805 0 0 0
Vabariigi Presidendi
-6 805 -5 585 -1 055 0 -28 -137
Kantselei
Tööjõukulud -2 819 -2 366 -453 0 0 0
Majandamiskulud -3 167 -2 990 -149 0 -28 0
Muud toetused -228 -228 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137
Käibemaks -452 0 -452 0 0 0
Riigikontroll -6 015 -5 546 -394 0 0 -75
Tööjõukulud -4 377 -4 247 -130 0 0 0
Majandamiskulud -1 319 -1 299 -19 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -75 0 0 0 0 -75
Käibemaks -245 0 -245 0 0 0
Õiguskantsleri Kantselei -3 495 -3 205 -290 0 0 0
Tööjõukulud -2 588 -2 458 -130 0 0 0
Majandamiskulud -755 -735 -19 0 0 0
Muud toetused -11 -11 0 0 0 0
Käibemaks -141 0 -141 0 0 0
Riigikohus -6 962 -4 167 -2 542 -39 -3 -211
Tööjõukulud -5 805 -3 418 -2 387 0 0 0
Majandamiskulud -803 -739 -23 -39 -3 0
Muud toetused -11 -11 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -211 0 0 0 0 -211
Käibemaks -133 0 -133 0 0 0
Vabariigi Valitsus -3 319 215 -851 521 -388 231 0 -2 079 463 0
Muud tegevuskulud -166 658 -166 658 0 0 0
Muud toetused -1 073 094 -684 863 -388 231 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 079 463 0 0 0 -2 079 463 0
Riigikantselei -23 551 -14 906 -1 460 -5 936 0 -1 250
Tööjõukulud -8 064 -7 326 0 -739 0 0
Majandamiskulud -11 405 -7 273 0 -4 133 0 0
604
Välistoetus koos Muud
Mitte-
Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise tuludest
2025 RE rahalised
kulud kulud kaasfinantseerin- sõltuvad
kulud
guga kulud
Finantskulud -4 -4 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -8 -8 0 0 0 0
Muud toetused -297 -297 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 250 0 0 0 0 -1 250
Käibemaks -2 524 0 -1 460 -1 064 0 0
Haridus- ja
Teadusministeeriumi -1 136 147 -887 108 -23 671 -188 073 -11 545 -25 750
valitsemisala
Tööjõukulud -206 402 -184 209 0 -16 856 -5 337 0
Majandamiskulud -127 417 -103 588 -20 -17 701 -6 108 0
Muud tegevuskulud -5 0 -5 0 0 0
Sotsiaaltoetused -64 210 -24 559 -4 763 -34 823 -65 0
Investeeringutoetused -930 -930 0 0 0 0
Muud toetused -690 053 -573 822 0 -116 231 0 0
Põhivara amortisatsioon -25 750 0 0 0 0 -25 750
Käibemaks -21 379 0 -18 882 -2 461 -35 0
Justiits- ja
Digiministeeriumi -387 659 -224 627 -55 514 -82 303 -12 420 -12 795
valitsemisala
Tööjõukulud -175 313 -133 518 -32 299 -7 025 -2 472 0
Majandamiskulud -92 976 -74 642 -2 593 -10 077 -5 664 0
Muud tegevuskulud -3 010 -3 010 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -37 -37 0 0 0 0
Investeeringutoetused -38 264 -324 0 -37 065 -875 0
Muud toetused -40 696 -13 096 0 -26 987 -612 0
Edasiantavad maksud -1 500 0 0 0 -1 500 0
Põhivara amortisatsioon -12 795 0 0 0 0 -12 795
Käibemaks -23 067 0 -20 622 -1 148 -1 297 0
Kaitseministeeriumi
-1 195 952 -862 972 -80 570 -106 997 -20 395 -125 018
valitsemisala
Tööjõukulud -203 806 -203 756 0 -13 -38 0
Majandamiskulud -498 184 -376 008 0 -105 485 -16 691 0
Muud tegevuskulud -72 793 -72 793 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -20 815 -20 815 0 0 0 0
Investeeringutoetused -4 888 -3 388 0 -1 500 0 0
Muud toetused -186 212 -186 212 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -125 018 0 0 0 0 -125 018
Käibemaks -84 235 0 -80 570 0 -3 665 0
Kliimaministeeriumi
-1 065 246 -204 153 -18 282 -488 240 -204 022 -150 529
valitsemisala
Tööjõukulud -84 194 -75 661 0 -6 889 -1 644 0
Majandamiskulud -104 157 -76 904 0 -8 590 -18 663 0
Muud tegevuskulud -33 -33 0 0 0 0
605
Välistoetus koos Muud
Mitte-
Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise tuludest
2025 RE rahalised
kulud kulud kaasfinantseerin- sõltuvad
kulud
guga kulud
Sotsiaaltoetused -22 -22 0 0 0 0
Investeeringutoetused -626 321 -18 880 0 -440 650 -166 791 0
Muud toetused -80 326 -32 685 0 -31 024 -16 617 0
Põhivara amortisatsioon -150 529 0 0 0 0 -150 529
Käibemaks -19 664 0 -18 282 -1 087 -296 0
Kultuuriministeeriumi
-335 725 -263 331 -4 399 -17 786 -49 358 -851
valitsemisala
Tööjõukulud -14 760 -12 872 0 -722 -1 166 0
Majandamiskulud -11 687 -8 829 0 -1 283 -1 574 0
Sotsiaaltoetused -933 -813 -118 0 -1 0
Investeeringutoetused -13 283 -13 283 0 0 0 0
Muud toetused -245 294 -227 533 -2 250 -15 511 0 0
Edasiantavad maksud -46 609 0 0 0 -46 609 0
Põhivara amortisatsioon -851 0 0 0 0 -851
Käibemaks -2 309 0 -2 031 -270 -7 0
Majandus- ja
Kommunikatsiooniminist -1 256 128 -145 422 -638 363 -140 501 -330 986 -856
eeriumi valitsemisala
Tööjõukulud -31 612 -26 734 -27 -4 850 -1 0
Majandamiskulud -11 551 -8 271 -1 516 -1 752 -12 0
Sotsiaaltoetused -42 -10 -32 0 0 0
Investeeringutoetused -59 002 -1 300 0 -57 702 0 0
Muud toetused -822 734 -109 107 -628 710 -75 944 -8 973 0
Edasiantavad maksud -322 000 0 0 0 -322 000 0
Põhivara amortisatsioon -856 0 0 0 0 -856
Käibemaks -8 331 0 -8 078 -253 0 0
Regionaal- ja
Põllumajandusministeeri -793 473 -215 006 -4 203 -530 862 -36 751 -6 651
umi valitsemisala
Tööjõukulud -52 795 -38 039 0 -8 721 -6 035 0
Majandamiskulud -26 434 -18 228 0 -4 815 -3 392 0
Muud tegevuskulud -12 -1 0 0 -11 0
Investeeringutoetused -239 730 -21 062 0 -201 497 -17 171 0
Muud toetused -462 898 -137 676 0 -315 221 -10 001 0
Põhivara amortisatsioon -6 651 0 0 0 0 -6 651
Käibemaks -4 953 0 -4 203 -609 -141 0
Rahandusministeeriumi
-487 010 -124 105 -294 341 -24 357 -28 250 -15 957
valitsemisala
Tööjõukulud -100 959 -89 136 0 -10 977 -847 0
Majandamiskulud -39 363 -34 480 -3 069 -1 717 -98 0
Finantskulud -281 693 -9 -281 685 0 0 0
Muud tegevuskulud -329 -329 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 675 0 -1 675 0 0 0
606
Välistoetus koos Muud
Mitte-
Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise tuludest
2025 RE rahalised
kulud kulud kaasfinantseerin- sõltuvad
kulud
guga kulud
Investeeringutoetused -34 625 0 0 -7 320 -27 305 0
Muud toetused -5 253 -152 -1 003 -4 098 0 0
Põhivara amortisatsioon -15 957 0 0 0 0 -15 957
Käibemaks -7 155 0 -6 910 -245 0 0
Siseministeeriumi
-555 090 -466 763 -31 959 -26 014 -3 048 -27 306
valitsemisala
Tööjõukulud -290 871 -282 503 -518 -6 050 -1 800 0
Majandamiskulud -135 610 -117 004 -4 898 -12 715 -993 0
Muud tegevuskulud -54 159 -54 159 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -2 330 -2 330 0 0 0 0
Muud toetused -15 878 -10 766 -50 -5 055 -7 0
Edasiantavad maksud -115 0 0 0 -115 0
Põhivara amortisatsioon -27 306 0 0 0 0 -27 306
Käibemaks -28 821 0 -26 492 -2 195 -133 0
Sotsiaalministeeriumi
-7 468 957 -196 694 -1 843 407 -75 106 -5 345 641 -8 110
valitsemisala
Tööjõukulud -173 782 -48 614 -113 030 -3 039 -9 099 0
Majandamiskulud -56 479 -39 746 -3 902 -10 689 -2 142 0
Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -4 239 027 -77 603 -1 404 782 0 -2 756 642 0
Investeeringutoetused -36 773 0 0 -36 773 0 0
Muud toetused -370 025 -30 729 -313 909 -24 581 -806 0
Edasiantavad maksud -2 576 629 0 0 0 -2 576 629 0
Põhivara amortisatsioon -8 110 0 0 0 0 -8 110
Käibemaks -8 130 0 -7 784 -23 -323 0
Välisministeeriumi
-117 293 -99 527 -3 473 -8 731 0 -5 562
valitsemisala
Tööjõukulud -38 702 -35 545 -2 571 -586 0 0
Majandamiskulud -37 935 -33 469 0 -4 466 0 0
Muud toetused -34 193 -30 513 0 -3 680 0 0
Põhivara amortisatsioon -5 562 0 0 0 0 -5 562
Käibemaks -902 0 -902 0 0 0
607
LISA 14 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide
investeeringud eelarveliikide lõikes
Summad esitatud tuhandetes eurodes.
Välistoetus koos Muud tuludest
Piirmääraga Arvestuslikud
2025 RE riigieelarvelise kaas- sõltuvad
investeeringud investeeringud
finantseeringuga investeeringud
Riigikogu Kantselei
Investeeringud kokku -6 452 -5 941 -511 0 0
IT investeeringud -2 003 -2 003 0 0 0
Kinnisvara -3 938 -3 938 0 0 0
Käibemaks -511 0 -511 0 0
Vabariigi Presidendi
Kantselei
Investeeringud kokku -205 -168 -37 0 0
Kinnisvara -168 -168 0 0 0
Käibemaks -37 0 -37 0 0
Haridus- ja
Teadusministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -25 174 -16 641 -4 025 -3 277 -1 231
Inventar -420 -300 0 0 -120
IT investeeringud -3 590 -1 957 0 -1 634 0
Transpordivahendid -540 -540 0 0 0
Masinad ja seadmed -758 -422 0 0 -336
Muud investeeringud -1 105 -1 105 0 0 0
Kinnisvara -14 145 -12 317 0 -1 053 -775
Käibemaks -4 616 0 -4 025 -591 0
Justiits- ja
Digiministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -28 740 -9 722 -4 614 -14 261 -144
IT investeeringud -23 659 -9 664 0 -13 897 -98
Masinad ja seadmed -78 -58 0 0 -20
Käibemaks -5 003 0 -4 614 -364 -26
Kaitseministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -515 484 -356 708 -69 294 -61 497 -27 986
Inventar -264 -264 0 0 0
IT investeeringud -4 246 -4 079 0 -167 0
Masinad ja seadmed -39 020 -542 0 -18 258 -20 220
-277
Muud investeeringud -277 958 0 0 0
958
-119
Kinnisvara -73 866 0 -43 072 -2 683
621
608
Välistoetus koos Muud tuludest
Piirmääraga Arvestuslikud
2025 RE riigieelarvelise kaas- sõltuvad
investeeringud investeeringud
finantseeringuga investeeringud
Käibemaks -74 376 0 -69 294 0 -5 082
Kliimaministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -186 075 -85 950 -26 116 -71 729 -2 281
Inventar -20 -20 0 0 0
IT investeeringud -4 747 -3 958 0 -770 -19
Transpordivahendid -4 811 -4 811 0 0 0
Masinad ja seadmed -3 686 0 0 -3 616 -70
Muud investeeringud -479 -375 0 0 -104
-137
Kinnisvara -76 786 0 -60 249 -950
984
Käibemaks -34 347 0 -26 116 -7 094 -1 137
Kultuuriministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -828 -173 -107 -548 0
IT investeeringud -70 -70 0 0 0
Muud investeeringud -526 0 0 -526 0
Kinnisvara -103 -103 0 0 0
Käibemaks -129 0 -107 -22 0
Majandus- ja
Kommunikatsiooniminist
eeriumi valitsemisala
Investeeringud kokku -4 861 -1 312 -638 -2 911 0
IT investeeringud -1 492 -1 312 0 -181 0
Masinad ja seadmed -2 730 0 0 -2 730 0
Käibemaks -638 0 -638 0 0
Regionaal- ja
Põllumajandusministeeri
umi valitsemisala
Investeeringud kokku -5 680 -4 265 -900 -195 -320
IT investeeringud -4 460 -4 265 0 -195 0
Transpordivahendid -35 0 0 0 -35
Masinad ja seadmed -200 0 0 0 -200
Kinnisvara -70 0 0 0 -70
Käibemaks -915 0 -900 0 -15
Rahandusministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -23 392 -12 540 -3 993 -6 859 0
IT investeeringud -16 410 -12 330 0 -4 080 0
Masinad ja seadmed -2 610 -210 0 -2 400 0
Käibemaks -4 372 0 -3 993 -379 0
Siseministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -50 619 -29 610 -8 667 -12 242 -100
IT investeeringud -8 745 -5 695 0 -3 051 0
609
Välistoetus koos Muud tuludest
Piirmääraga Arvestuslikud
2025 RE riigieelarvelise kaas- sõltuvad
investeeringud investeeringud
finantseeringuga investeeringud
Transpordivahendid -13 495 -9 929 0 -3 566 0
Masinad ja seadmed -5 286 -2 302 0 -2 984 0
Muud investeeringud -1 647 -1 042 0 -522 -83
Kinnisvara -10 643 -10 643 0 0 0
Käibemaks -10 804 0 -8 667 -2 120 -17
Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -11 758 -5 502 -1 166 -4 332 -758
IT investeeringud -9 573 -5 502 0 -3 551 -520
Masinad ja seadmed -120 0 0 0 -120
Käibemaks -2 066 0 -1 166 -781 -119
Välisministeeriumi
valitsemisala
Investeeringud kokku -9 702 -6 272 -102 -3 085 -243
IT investeeringud -540 -540 0 0 0
Transpordivahendid -180 -180 0 0 0
Muud investeeringud -170 -170 0 0 0
Kinnisvara -8 710 -5 382 0 -3 085 -243
Käibemaks -102 0 -102 0 0
610
LISA 15. Ülevaade eelarverevisjoni tulemustest
Riigieelarve revisjoni kava kiideti heaks 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Kõikide
ministeeriumide valitsemisalad analüüsitakse ühe korra läbiaastaks 2027. Revisjoni eesmärk on
riigi eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja
tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega. Revisjon koosneb kolmest töösuunast:
nn nullbaasilise eelarve projekt - valitsemisalade eelarvete teenuspõhine analüüs, mis
keskendub nende teenuste, tegevuste ja toetuste väljaselgitamisele, mis on riigi
eesmärkide saavutamiseks ebavajalikud või ebatõhusad ning mida ära jättes või muutes
vähendada riigi püsikulusid;
horisontaalsete tõhustamiskavade läbiviimine - komplekssete, valitsemisala või
valdkondade üleste teemade detailsemad analüüsid ja tõhustamine.;
hindamised - riigi tegevuste tulemuslikkuse, nende mõjusust, strateegilistes
arengudokumentides seatud eesmärkide poole liikumise hindamine.
Revisjoni nelja-aastase perioodi jooksul läbivad nullbaasilise eelarve projekti kõigi
ministeeriumite valitsemisalade eelarved ja teenused.. Hindamiste töösuunas käivitatakse
regulaarsed arengukavade elluviimise hindamised sarnaselt EL välisvahendite rakendamise
hindamissüsteemile. Nullbaasilises projektis osalevad valitsemisalad ning algatatavad
tõhustamiskavad otsustab valitsus iga-aastaselt RES-RE protsessi käigus.
611
Nullbaasilise eelarve projekti I tsükli ülevaade
Eelarverevisjoni esimesel aastal (september 2023 kuni september 2024) hõlmati nullbaasilise
eelarve projektiga Rahandusministeeriumi (RAM), Sotsiaalministeeriumi (SOM) ning Majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalade teenused ja eelarved, mille maht
2024. a riigieelarves moodustab 8,2 mld eurot ilma välisvahenditeta. Eelarved jaotuvad
tegevuspõhise riigieelarve (TERE) kuue tulemusvaldkonna, 60 programmitegevuse ning 289
TERE teenuse vahel. Asutuste tasandi kaardistati ja analüüsiti teenuseid tihti detailsemal
tasandil kui TERE teenus, seega kogu kaardistatud ja analüüsitud teenuste ühikute arv oli 840.
Projekti käigus tehti ettepanekud nii teenuste muutmisest tulenevalt kulude kokkuhoiuks kui ka
täiendavateks tulumeetmeteks. 2024. a suvel lisandus nullbaasilises projektis osalevatele
valitsemisaladele sarnaselt teistega tegevuskulude ja muude toetuste protsendikärbe, mida oli
valitsemisaladel võimalik katta ka nullbaasilise eelarve projekti käigus tehtud ettepanekutega.
Nullbaasilise eelarve projekti tulemusena oli 2024. a augusti lõpuks SOM, MKM ja RAM
valitsemisalas kokku 98 erineva mahu, eelarvemõjuga ning erinevas ettevalmistuse ja
rakendamise staadiumis tõhustamisvõimalust ja -ettepanekut (vt joonis 106 ja 107). Arvuliselt
on kõige rohkem asutuste teenuste mahu vähendamisi ning ülesannete üleandmisi ja
delegeerimisi riigiasutuste ülesannete jaotuse korrastamiseks. Märkimisväärse rahalise
kokkuhoiuga ettepanekud on eelkõige seotud toetuste ja hüvitiste vähendamisega SOM
valitsemisalas.
Joonis 106. Kolme valitsemisala tõhustamis-ettepanekud augusti lõpu seisuga (ettepaneku
kategooria ja valitsemisala lõikes)
612
Joonis 107. Tõhustamisettepanekud augusti lõpu seisuga (valitsemisala ja ettepaneku kategooria
lõikes)
Rahandusministeerium andis nullbaasilise eelarve projektis I aasta tulemustest ülevaate
Vabariigi Valitsuse (VV) 03.09.2024 kabinetinõupidamisel, kus valitsus kiitis heaks ka olulisemad
eelarvemõjuga ettepanekud. VV 12.09.2024 kabineti nõupidamisel kinnitati valitsemisalade
tegevuskulude ja muude toetuste kärpemäärad.
Tabelis 1 ja joonisel 3 on esitatud kokkuvõtlikult SOM, MKM ja RAM valitsemisalade lõikes
nullbaasilises projektis esitatud (kokkuhoiu- ja tulumeetmed) ning protsendikärpe ülesandest
tulenev rahaline mõju aastatel 2025–2028. Nende kolme valitsemisala puhul ei ole nullbaasilise
projekti ja protsendikärpe tulemused eristatavad, kuivõrd revisjoni käigus tehtud järeldusi
realiseeriti ka protsendikärpe raames.
2025 2026 2027 2028
SOM valitsemisala nullbaasilise projekti 28 777 592 51 670 907 66 042 577 73 258 577
ettepanekud + protsendikärbe kokku:
RAM valitsemisala nullbaasilise projekti 17 580 000 19 630 000 20 940 000 20 940 000
ettepanekud + protsendikärbe kokku:
MKM valitsemisala nullbaasilise projekti 7 257 353 12 557 954 16 729 022 16 729 022
ettepanekud + protsendikärbe kokku:
SOM, MKM, RAM nullbaasilise projekti 53 614 945 83 858 861 103 711 599 110 927 599
ettepanekud +protsendikärbe kokku:
613
Joonis 108. SOM, MKM ja RAM kokkuhoiu- ja tulumeetmete summaarsed mahud perioodil 2025–
2028
Näiteks riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) vahendite horisontaalne
kärbe, mille ajendiks oli muuhulgas nullbaasilise eelarve projektis läbiviidud eelarve jääkide
analüüsis tuvastatud suuremahulised kasutamata TAI vahendite jäägid. SOM, MKM ja RAM
valitsemisalades on projekti käigus teenuste läbivaatamisel ja analüüsis tõstatatud hulgaliselt
teenuste tõhustamise ja ümberkorraldamise võimalusi, nagu teatud kooskõlastuste ja
järelevalvetegevuste lõpetamine või asendamine kulutõhusamate meetoditega, ülesannete
jaotuse korrastamise dubleerivate tegevuste vähendamine jt muudatused, mille rakendamine
on alles töös ning mõju eelarvele täpsustub järgnevate aastate jooksul.
Sisuline töö SOM, MKM ja RAM valitsemisalades jätkub revisjoni projekti raames ka järgnevatel
aastatel, kuna kõik tuvastatud tõhustamisvõimalused ja esitatud ettepanekud ei ole veel
küpsed otsustamiseks ja rakendamiseks. Samuti vajavad osad neist ka mahukamat
ettevalmistusprotsessi ja nende täpsustamine, täiendav analüüsimine, muudatuse
ettevalmistamine jm jätkub. Seejuures tegelik mõju eelarvele kujuneb välja järgnevate aastate
jooksul. Rahandusministeerium teeb protsessi üle järelevalvet, ajakohastab regulaarselt
hetkeseisu ning annab ülevaate tulemustest VV-le iga-aastase RES protsessis eelarverevisjoni
ülevaate koosseisus.
Nullbaasilise eelarve projekti II tsüklis (2024–2025) osalevad valitsuskabineti 05.09.24 otsuse
kohaselt Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi
valitsemisalad. Tulemused esitatakse 2025. aastal eelarveprotsessis valitsuskabineti
nõupidamisele.
Tõhustamiskavade töösuuna tulemuste ülevaade
2024. aastal oli töös kaks tõhustamiskava:
614
Valitsuskabineti 19.12.19 ja 31.08.23 nõupidamise otsustega algatati investeeringute
juhtimise tõhustamiskava eesmärgiga hinnata avaliku sektori investeeringuid ja
investeeringute juhtimise korraldust. 03.09.24 valitsuskabineti nõupidamisel arutati
investeeringute juhtimispõhimõtteid ning järeldused/muudatused sõnastatakse
tõhustamiskavas selle aasta jooksul.
Valitsuskabineti 09.05.24 nõupidamise otsusega algatati loamenetluse ja järelevalve
tõhustamiskava koostamine, mille tulemused tuleb esitada valitsusele 2025. a augustis.
Hindamiste töösuuna ülevaade
Hindamiste töösuunas viiakse Rahandusministeeriumi tellimusel läbi perioodil 21.08.2023 kuni
21.10.2024 ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜKP fondide) rakendamise perioodi
2014–2020 järelhindamist, kus ühe osana soovitustest tuuakse välja ka mõjusaimad toetused,
millega jätkamist kaaluda Euroopa Liidu järgmisel rahastusperioodil või riigieelarvest
rahastatuna. Hindamise lõpparuanne valmib septembri lõpuks.
615
LISA 16. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2025
Esitatud tuhandetes eurodes.
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Liikmemaksud kokku -33 029 -35 121 -37 240 -2119 6%
Riigikogu Kantselei 10 -147 -167 -168 -1 1%
Balti Assamblee (BA) -91 -115 -115 0 0%
Parlamentidevaheline Liit (IPU) -19 -16 -16 0 0%
IPU+12+grupp (IPU 12) -0,536 -1 -1 0 0%
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee
(OSCE PA) -16 -8 -10 -3 33%
NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO
PA) -6 -6 -6 0 0%
Parlamentide Peasekretäride
Assotsiatsioon (ASGP) -0,443 -1 -1 0 0%
Euroopa Liidu Liikmesriikide Euroopa Liidu
Küsimustega Tegelevate Komisjonide ja
Euroopa Parlamendi Esindajate Konverents
(COSAC) 0 -5 -4 1 -11%
Parlamentaarne Euroopa Liidu Infovahetus
(IPEX) -4 -6 -5 1 -17%
Läänemeremaade Parlamentaarne
Konverents (BSPC) -10 -10 -10 0 0%
Riigikontroll 3 -1 -1 -1 0 0%
616
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Kõrgeimate Kontrolliasutuste
Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI) -0,541 -0,541 -0,541 0 0%
INTOSAI regionaalne töörühm Euroopa
Kõrgeimate Kontrolliasutuste
Organisatsioon (EUROSAI) -0,468 -0,468 -0,468 0 0%
Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing -0,175 -0,175 -0,175 0 0%
Õiguskantsler 4 -16 -12 -12 0 0%
Rahvusvaheline Ombusdsmanide Instituut
(IOI) -0,75 -0,75 -0,75 0 0%
Euroopa lasteombudsmanide
võrgustik (ENOC) -1 -1 -1 0 0%
Riiklike inimõiguste institutsioonide
maailma võrgustik ( GANHRI) -5 -5 -5 0 0%
Riiklike inimõiguste institutsioonide
Euroopa võrgustik ( ENNHRI) -9 -5 -5 0 0%
Riigikohus 5 -11 -11 -11 0 0%
EL Riiginõukogude ja Kõrgemate
Halduskohtute Ühenduse liikmemaks (ACA
Europe) -4 -4 -4 0 0%
EL Kõrgemate Kohtute Presidentide
Ühendus (NPSJC) -2 -2 -2 0 0%
Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik
(ETJN) -3 -3 -3 0 0%
Maailma Konstitutsioonikohtute
Konverents (WCCJ) -2 -2 -2 0 0%
Rahvusvaheline Kõrgemate Kohtute
Ühendus (IASAJ) -0,31 -0,31 -0,31 0 0%
Riigikantselei 1 -23 -25 -25 0 0%
617
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
NATO strateegilise Kommunikatsiooni
Oivakeskus Lätis -23 -25 -25 0 0%
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI
valitsemisala 35 -1 123 -1 189 -1 220 -31 3%
Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte
Keskus (ECML) Keeleprogramm -15 -15 -17 -2 14%
Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide
ühendus (EFNIL) Keeleprogramm -3 -3 -3 0 0%
Euroopa Rehabilitatsiooni Platvorm (EPR) Haridus- ja noorteprogramm -5 -5 -5 0 0%
Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur
(ERYICA) Haridus- ja noorteprogramm -5 -5 -5 0 5%
Euroopa Nõukogu noortepoliitika struktuuri
ja Euroopa Nõukogu Noortefond (EYF) Haridus- ja noorteprogramm -5 -6 -10 -5 82%
Euroopa Hariduslike Erivajadustega
Pedagoogika Arendamise Agentuur (OECD
PISA) Haridus- ja noorteprogramm -19 -19 -19 0 0%
Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon
(OECD; PISA) Haridus- ja noorteprogramm -65 -60 -60 0 0%
Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse
Haridusalaste saavutuste hindamise proportsionaalselt kõikidele
rahvusvaheline ühing (IEA) programmidele. -4 -5 -5 0 0%
Euroopa ühisettevõtte EuroHPC
superarvuti konsortsium LUMI Teadussüsteemi programm -333 -333 -333 0 0%
Ühiste keeleressursside ja -tehnoloogiate
taristu Euroopa teadustaristute
konsortsium Teadussüsteemi programm -15 -15 -15 0 2%
ITERi ja termotuumasünteesi arendamise
Euroopa ühisettevõte (JU F4E) Teadussüsteemi programm -15 -33 -24 9 -28%
Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents
(EMBC) Teadussüsteemi programm -34 -44 -53 -9 21%
Euroopa avatud teaduse pilve ühing (EOSC
AISBL) Teadussüsteemi programm -10 -10 -10 0 0%
618
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Euroopa Molekulaarbioloogia
Laboratoorium (EMBL) Teadussüsteemi programm -108 -138 -158 -20 15%
EENeti liikmemaks Service Fee per LIR Teadussüsteemi programm -2 -2 -2 0 0%
GÉANT-Riiklike hariduse ja teaduse
andmesidevõrke koondav üleeuroopaline
organisatsioon Teadussüsteemi programm -15 -11 -11 0 0%
Euroopa Kvaliteediagentuuride Register
(EQAR) Haridus- ja noorteprogramm -7 -9 -10 0 5%
Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse
Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon proportsionaalselt kõikidele
(OECD; programmid PIAAC, TALIS, INES) programmidele. -152 -148 -150 -2 2%
Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse
proportsionaalselt kõikidele
Aasia-Euroopa Fond (ASEF) programmidele. -5 -5 -5 0 0%
Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse
Põhjamaade Ministrite Nõukogu proportsionaalselt kõikidele
(NORDPLUS) programmidele. -239 -256 -256 0 0%
Euroopa Haridusinspektorite
Koostööorganisatsioon (SICI) Haridus- ja noorteprogramm -3 -3 -3 0 0%
Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse
haridusuuringute ja innovatsioonikekus proportsionaalselt kõikidele
(OECD; keskus CERI ) programmidele. -33 -37 -37 0 0%
Ülemaailmne kutsemeistrivõistlus
WorldSkills Haridus- ja noorteprogramm -9 -9 -10 0 5%
Üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus
EuroSkills Haridus- ja noorteprogramm -8 -9 -9 0 5%
Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) Arhiivindusprogramm -4 -2 -2 0 0%
Rahvusvaheline Heliarhiivide ühendus
(IASA) Arhiivindusprogramm -0,055 -0,055 -0,055 0 0%
Dokumendi Elutsükli Foorum (DLM Forum) Arhiivindusprogramm 0 -1,011 -1,011 0 0%
619
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Rahvusvaheline Filmiarhiivide Föderatsioon
(FIAF) Arhiivindusprogramm -2 -2 -2 0 0%
Rahvusvaheline köite- ja
paberikonservaatorite assotsiatsioon
(IADA) Arhiivindusprogramm -0,185 -0,185 -0,185 0 0%
Pikaajalise digitaalse säilitamise avatud
sihtasutus (OPF) Arhiivindusprogramm -3 -3 -3 0 0%
Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium
(BAAC) Arhiivindusprogramm -0,15 -0,15 -0,15 0 0%
Euroopa Filmiarhiivide Ühendus (ACE) Arhiivindusprogramm -0,7 -0,7 -0,7 0 0%
APEF (Archives Portal Europe Foundation) Arhiivindusprogramm -1 -1 -1 0 0%
Rahvusvaheline Arhiiviuuringute Keskus
(ICARUS) Arhiivindusprogramm -0,5 -0,5 -0,5 0 0%
Rahvusvaheline käsikirjalise tekstituvastuse
koostöövõrgustik (READ COOP SCE) Arhiivindusprogramm -0,25 -0,5 -0,5 0 0%
JUSTIITS- ja DIGIMINISTEERIUMI
valitsemisala 30 -1 204 -1 229 -1 229 0 0%
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Rahvusvaheline Alaline Vahekohus (PCA) programm -2 -2 -2 0 0%
Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Instituut (UNIDROIT) programm -10 -11 -11 0 0%
Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
(HCCH) programm -8 -8 -7,866 0 0%
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) programm -143 -160 -160 0 0%
Riikide Korruptsioonivastane Ühendus Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
(GRECO) programm -9 -9 -9 0 0%
Rahvusvaheline Euroopa Kriminaalhoolduse Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Organisatsioonide Ühendus (CEP) programm -3 -3 -3 0 0%
620
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Euroopa Justiitskoolitusvõrgustik (EJTN) programm -3 -3 -3 0 0%
Rahvusvaheline Prokuröride Assotsiatsioon Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
(IAP) programm -2 -2 -2 0 0%
NADAL võrgustik (peaprokuröride Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
võrgustik) programm 0 -2 -2 0 0%
Euroopa Kohtuekspertiisi Instituutide Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Koostöövõrgustik (ENFSI) programm -4 -4 -4 0 0%
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Euroopa Äriregistri Ühendus (EBRA) programm -16 -15 -15 0 0%
Euroopa Kinnistusregistrite Assotsiatsioon Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
(ELRA) programm -2 -1 -1 0 0%
Maailma Intellektuaalse Omandi Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Organisatsioon (WIPO) programm -11 -12 -12 0 0%
Euroopa Liidu liikmesriikide
justiitsministeeriumite õigusloomealase Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
koostöö võrgustik (LEGICOOP) programm -0,471 -0,65 -0,65 0 0%
Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
organisatsioon (EUROPRIS) programm -4 -5 -5 0 0%
Euroopa Energiatururegulaatorite Ühendus Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
(CEER) programm -11 -11 -11 0 0%
Euroopa Regionaalsete Energiaturu- Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
regulaatorite Ühendus (ERRA) programm -4 -4 -4 0 0%
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Ühtse Patendikohtu Leping (UPCA) programm -16 -16 -16 0 0%
Rahvusvaheline Kohtuekspertiisi Geneetika Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Ühing (ISFG) programm -0,06 -0,065 -0,065 0 0%
Rahvusvaheline Kohtutoksikoloogide Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
assotsiatsioon (TIAFT) programm -0,057 -0,066 -0,066 0 0%
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
Euroopa Kohtuarstide Ühendus (ECLM) programm 0 0 -0,15 0 -100%
621
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Euroopa Veeregulaatorite Ühendus Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi
(WAREG) programm -4 -4 -4 0 0%
Euroopa Posti ja Telekommunikatsioonide
Konverents (CEPT) Digiühiskond -0,145 -0,13 -0,13 0 0%
Euroopa Kommunikatsioonibüroo (ECO) Digiühiskond -9 -9 -9 0 0%
Euroopa Telekommunikatsiooni Standartite
Instituut (ETSI) Digiühiskond -8 -9 -9 0 0%
Rahvusvaheline
Administratiivinfosüsteemide Nõukogu
(ICA) Digiühiskond -4 -4 -4 0 0%
Rahvusvaheline Elektriside Liit (ITU) Digiühiskond -82 -83 -83 0 0%
Dokumendi elutsükli halduse foorm (DLMF) Digiühiskond -0,385 -0,35 -0,385 0 10%
Intsidendikäsitlejate ja turvameeskondade
foorum (FIRST) Digiühiskond 0 -2 -2 0 -2%
Põhjamaade Koosvõimelahenduste
Instituut MTÜ (NIIS) Digiühiskond -850 -850 -850 0 0%
KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 19 -8 921 -8 207 -11 162 -2 956 36%
Avatud Taeva lepingu Konsultatiivkomisjon
(OSCC) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,4 -3 -3 0 0%
Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 252 -1 565 -2 047 -482 31%
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 -1 -1 0 0%
Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) ja
Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut
(IIA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,5 -0,5 -0,5 0 0%
Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,2 -0,2 -0,2 0 0%
622
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Euroopa Kaitseagentuur (EDA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -89 -76 -98 -22 29%
Euroopa Liidu Sateliidikeskus (EUSC) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -36 -42 -48 -6 14%
Euroopa Liidu Sõjalise Operatsioonide
Ühiskulude Rahastamise Mehhanism
(ATHENA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -529 -302 -528 -226 75%
Euroopa Transpordi Koordineerimise
Keskus (MCCE) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -19 -18 -18 0 0%
Kaitsealane arenguabi Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,1 -240 -240 0 0%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) - hooldus- ja varustusagentuur
(NSPA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -44 -37 -37 0 0%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) - julgeolekuinvesteeringud (NSIP) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 126 -719 -1 660 -941 131%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) - küberkaitsekoostöö keskus
(CCDCOE) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -450 -450 -450 0 0%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) - strateegilise õhutranspordivõime
programm (SAC) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 472 -1 372 -1 472 -100 7%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) - sõjaline eelarve Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 874 -1 892 -2 510 -618 33%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) - sõjalise juhtimise oivakeskus
(C2COE) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 0 -20 -20 0 0%
Rahvusvaheline Sõjaväemeditsiini Komitee
(ICMM) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 0 -2 -2 0 0%
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN) -
rahuvalveoperatsioonid Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -2 018 -1 458 -2 018 -560 38%
623
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu
(CISM) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -9 -10 -10 0 3%
KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 65 -1 896 -2 128 -2 207 -79 4%
Ramsari 1971. a konventsioon Elurikkuse, metsanduse ja
rahvusvahelistest märgaladest (RAMSAR) keskkonnakorralduse programm -2 -2 -2 0 18%
Rio de Janeiro 1992. a bioloogilise Elurikkuse, metsanduse ja
mitmekesisuse konventsioon (CBD) keskkonnakorralduse programm -7 -7 -7 1 -8%
Washingtoni 1973. a konventsioon
ohustatud metsiku looduse taime- ja
loomaliikidega rahvusvahelisest Elurikkuse, metsanduse ja
kaubandusest (CITES) keskkonnakorralduse programm -3 -3 -3 0 4%
ÜRO Genfi 1979. a piiriülese õhusaaste
kauglevi konventsioon ja selle neli protokolli Energeetika, maavarade ja välisõhu
(EMEP) programm -2 -3 -3 0 7%
Helsingi 1992. a Läänemere merekeskkonna
kaitse konventsioon (HELCOM) Mere ja vee programm -190 -191 -202 -11 6%
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu
(ICES) Mere ja vee programm -60 -30 -30 0 1%
Elurikkuse, metsanduse ja
Pan-Euroopa metsakaitse protsess (MPCFE) keskkonnakorralduse programm -1 -1 -1 0 0%
Rahvusvaheline koostöö programm õhu
kaudu leviva saaste mõju hindamiseks ja Elurikkuse, metsanduse ja
jälgimiseks (ICP FORESTS) keskkonnakorralduse programm -0,244 -0,35 -0,3 0 -14%
Euroopa metsade geneetilise varu Elurikkuse, metsanduse ja
programm (EUFORGEN) keskkonnakorralduse programm -5 -7 -5 2 -29%
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus
(ECMWF) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -94 -79 -117 -38 48%
Elurikkuse, metsanduse ja
Veelindude ja märgalade büroo (WRB) keskkonnakorralduse programm -2 -2 -3 0 4%
Globaalne Bioloogilise Mitmekesisuse Elurikkuse, metsanduse ja
Informatsiooni Koda (GBIF) keskkonnakorralduse programm -4 -4 -5 -1 25%
624
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Elurikkuse, metsanduse ja
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll keskkonnakorralduse programm -2 -2 -2 0 0%
Baseli konventsioon Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -3 -2 -3 0 17%
Euroopa nahkhiirte kaitse leping Elurikkuse, metsanduse ja
(EUROBATS) keskkonnakorralduse programm -2 -1 -2 -1 100%
Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide
Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -545 -397 -396 1 0%
High Resolution Limited Area Model
Consortium (HIRLAM) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -8 -9 -15 -6 63%
Euroopa meteoroloogiateenistuste Mere ja vee programm;
ühendus (EUMETNET) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -10 -10 -12 -2 20%
Aarhusi konventsioon Rohereformi ja kliimapoliitika programm -0,939 -0,5 -2 -1 200%
Elurikkuse, metsanduse ja
Kõrbe konventsioon (UNCCD) keskkonnakorralduse programm -3 -4 -3 0 -6%
Bonni konventsioon rändliikide kaitsest ja Elurikkuse, metsanduse ja
sellega seotud lepped keskkonnakorralduse programm -3 -3 -3 0 0%
Elurikkuse, metsanduse ja
Maailma Looduskaitseliit (IUCN) keskkonnakorralduse programm -16 -16 -16 -1 5%
Aafrika ja Euraasia rändavate veelindude Elurikkuse, metsanduse ja
kaitse lepe (AEWA) keskkonnakorralduse programm -2 -3 -3 0 0%
Energeetika, maavarade ja välisõhu
Stocholmi konventsioon programm -3 -3 -3 0 8%
Elurikkuse, metsanduse ja
Rahvusvaheline vaalakaitse komisjon (IWC) keskkonnakorralduse programm -21 -30 -22 8 -27%
Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite
protokoll (PRTR) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -0,939 -0,5 -1 -1 100%
625
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Elukeskkonna ja ringmajanduse
programm;
Elurikkuse, metsanduse ja
keskkonnakorralduse programm;
Energeetika, maavarade ja välisõhu
programm;
IMPEL-i võrgustik (IMPEL) Mere ja vee programm -5 -5 -5 0 0%
Kliimamuutuste konventsiooni tehingute
register (ITL) Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 -0,5 -0,1 0 -80%
Elurikkuse, metsanduse ja
ARGOS Konsortsium keskkonnakorralduse programm -8 -7 -8 -1 18%
Elurikkuse, metsanduse ja
Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC) keskkonnakorralduse programm -3 -3 -3 0 10%
Euroopa rõngastuskeskusi koondav Elurikkuse, metsanduse ja
katusorganisatsioon (EURING) keskkonnakorralduse programm -0,115 -0,11 -0,115 0 5%
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse
Organisatsioon (EUROCONTROL) Transpordi ja liikuvuse programm -0,092 -0,42 0 0 -76%
Espoo konventsioon keskkonnamõjude Elurikkuse, metsanduse ja
hindamisest piiriüleses kontekstis keskkonnakorralduse programm -1 -0,5 -1 -1 100%
Vee ja tervise protokoll (PWH) Mere ja vee programm -0,75 -0,75 -0,75 0 0%
Elurikkuse, metsanduse ja
Minamata konventsioon keskkonnakorralduse programm -2 -2 -2 1 -22%
Puhta ning produktiivse mere ja ookeani
ühisinitsiatiiv (JPI Oceans) Mere ja vee programm -3 -4 -4 0 0%
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni
geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja
nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja Elurikkuse, metsanduse ja
erapooletu jaotamise Nagoya Protokoll (NP) keskkonnakorralduse programm -2 -3 -2 1 -39%
626
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Elukeskkonna ja ringmajanduse
programm;
Mere ja vee programm;
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede Elurikkuse, metsanduse ja
kaitse ja kasutamise konventsioon (ELC) keskkonnakorralduse programm -15 0 -5 -5 100%
Euroopa looduslike liikide ja nende Elurikkuse, metsanduse ja
elupaikade kaitse konventsioon (BERN) keskkonnakorralduse programm -4 0 -6 -6 100%
Rahvusvaheline Transpordi Foorum (ITF)
(arve esitaja OECD) Transpordi ja liikuvuse programm -17 -21 -23 -2 8%
Balti Teedeliit MTÜ (BRA) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -20 -20 0 0%
Euroopa Tsiviillennunduse Konverents
(ECAC) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -39 -39 0 0%
Energeetika, maavarade ja välisõhu
Euroopa Energia Harta (Energy Charter) programm -4 -4 -5 -1 17%
Rahvusvaheline Tuletornide Assotsiatsioon
(IALA) Mere ja vee programm 0 -18 -19 -1 8%
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse
Organisatsioon (ICAO) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -51 -52 -1 1%
Rahvusvaheline Hüdrograafia
Organisatsioon (IHO) Mere ja vee programm 0 -20 -20 0 0%
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) Mere ja vee programm 0 -15 -19 -5 32%
Raudtee Koostöö Organisatsioon (OSShD) Transpordi ja liikuvuse programm -35 -111 -115 -4 4%
Rahvusvaheliste Raudteevedude
Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) Transpordi ja liikuvuse programm -13 -9 -14 -5 56%
Euroopa riikide laevakontrolli
organisatsioon (Paris MOU) Mere ja vee programm 0 -35 -45 -11 31%
Rahvusvaheline Navigatsiooniliit (PIANC) Mere ja vee programm 0 -2 -2 0 0%
627
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Maailma Teede Liit (PIARC) Transpordi ja liikuvuse programm -6 -6 -6 -1 10%
Elukeskkonna ja ringmajanduse
Maailma Energeetika Nõukogu Eesti programm; Energeetika, maavarade ja
Rahvuskomitee MTÜ (WEC-Estonia) välisõhu programm 0 -9 -11 -2 22%
Rahvusvahelise Süvamerepõhja
Organisatsioon (ISA) Mere ja vee programm 0 -3 -5 -2 44%
Euroopa Autoregistrite Assotsiatsioon
(EREG) Transpordi ja liikuvuse programm -7 -6 -7 -1 14%
Rahvusvahelise Mootorsõidukite Tehnilise
Kontrolli Komitee (CITA) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -5 -5 0 0%
Rahvusvaheline Juhieksamite Komisjon
(CIECA) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -12 -12 -1 4%
Euroopa Maanteeametite direktorite
Konverents (CEDR) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -20 -24 -4 20%
Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur Energeetika, maavarade ja välisõhu
(IRENA) programm -8 -9 -10 -1 9%
Põhjadimensiooni transpordi ja logistika
partnerlus (ND Translog Mou) NDPTL Transpordi ja liikuvuse programm 0 -23 -23 0 0%
Energeetika, maavarade ja välisõhu
Rahvusvaheline Energia Agentuur (IEA) programm -40 -44 -48 -4 9%
NORDICAO Transpordi ja liikuvuse programm 0 -5 -5 0 0%
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse
Organisatsioon (EUROCONTROL) Transpordi ja liikuvuse programm -733 -800 -775 25 -3%
Euroopa Geoloogiateenistuste Ühendus Energeetika, maavarade ja välisõhu
(EGS) programm 0 -5 -5 0 0%
Confederation Of Organisations In Road
Transport Enforcement Transpordi ja liikuvuse programm 0 -5 -4,5 0 0%
628
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 20 -556 -511 -544 -34 7%
Ühinenud Rahvaste hariduse-, teaduse- ja
kultuuriorganisatsioon (UNESCO)
suurliikmemaks Kultuur -145 -136 -140 -5 3%
UNESCO maailmapärandi fond (WHC) Kultuur -1 -1 -1 0 3%
UNESCO vaimse pärandi kaitse fond (ICH) Kultuur -1 -1 -1 0 3%
Europan Audiovisual Observatory (EAO) Kultuur -4 -4 -4 0 0%
Rahvusvaheline Kultuuripäerandi
Säilitamise ja Restaureerimise õppekeskus
(ICCROM) Kultuur -2 -2 -2 0 0%
Maailma Anti-dopingu Agentuur (WADA) Kultuur -15 -16 -16 0 2%
Filmi- ja audiovisuaalloomingu
koostootmise ja levi toetuse Euroopa Fondi
osalisleping (EURIMAGE) Kultuur -135 -161 -161 0 0%
Euroopa Nõukogu laiendatud Spordi
osalisleping (EPAS) Kultuur -10 -9 -10 -1 8%
UNESCO mitmekesisuse fondi vabatahtlik
sissemakse (IFCD) Kultuur -1 -1 -1 0 0%
Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) Kultuur -7 -7 -7 0 0%
KREMERATA Baltika Kultuur -25 -25 -25 0 0%
Põhja-Balti mobiilsus- ja
residentuuriprogramm Kultuur -70 0 -35 -35 100%
Europeana ehk Euroopa
Digitaalraamatukogu (EDL) Kultuur -15 -15 -6 10 -63%
629
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Läänemeremaade kultuuripärandi
monotooringugrupp (Council of the Baltic
Sea States, BRHC) Kultuur -2 -2 -2 0 0%
The International Federation of Arts
Councils and Culture Agencies (IFACCA) Kultuur -0,646 -0,606 -0,65 0 7%
Euroopa Liidu rahvuslike
kultuuriinstituutide koostöövõrgustik
(EUNIC) Kultuur -2 -3 -3 0 0%
Euroopa Nõukogu telesarjade finantsskeem
(COUNCIL OF EUROPE) Kultuur -120 -120 -120 0 0%
Euroopa Nõukogu Kultuuriteede osalislepe
(EPA) Kultuur -6 -9 -3 45%
UNESCO antidopingu fondi vabatahtlik
sissemakse Kultuur -1 -1 -2 0 6%
Pariisi kultuuriinstituutide ja saatkondade
võrgustik FICEP Kultuur -0,3 -0,3 -0,3 0 0%
MAJANDUS - JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
valitsemisala 20 -4 556 -5 945 -6 014 -69 1%
Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude
Peakonverents (CGPM/BIPM) Ettevõtluskeskkond -59 -60 -60 -1 1%
Rahvusvaheline Sideregulaatorite Grupp
(IRG) Digiühiskond -13 -13 -13 0 0%
Euroopa Legaalmetroloogia koostööorgan
(WELMEC) Ettevõtluskeskkond -1 -3 -3 0 0%
Rahvusvaheline Legaalmetroloogia
Organisatsioon (OIML) Ettevõtluskeskkond -1 -2 -3 -1 40%
Euroopa Ehituskontrolli Konsortsium (CEBC) Ettevõtluskeskkond -0,8 -1 -1 0 0%
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Teadmussiire -2 888 -3 410 -3 311 99 -3%
Rahvusvaheline mereõnnetuste uurimise
foorum (MAIIF) Ettevõtluskeskkond -0,575 -1 -1 0 20%
630
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Euroopa Meediaregulaatorite Ühendus
(EPRA) Ettevõtluskeskkond -4 -4 -5 0 5%
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
MTÜ Ettevõtluskeskkond -0,8 -0,8 -0,8 0 0%
OECD turismikomitee Ettevõtluskeskkond -10 -5 -5 0 0%
Rahvusvaheliste Näituste Büroo (BIE) Ettevõtluskeskkond -10 -18 -18 0 0%
Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Teadmussiire -1 380 -2 223 -2 387 -165 7%
XBRL Europe Teadmussiire -1 -6 -6 0 0%
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) Tööturuprogramm -183 -183 -183 0 0%
Ülemaailmne Tööinspektsioonide
Assotsiatsioon (IALI) Tööturuprogramm 0 -1 -1 0 0%
Maaparandusühistud (28 tk) Maa ja ruumiloome programm 0 0 -1 -1 100%
Vihmutite ja Drenaaži Rahvusvaheline
Komisjon (ICID) Põllumajandus, toit ja maaelu -2 -2 -2 0 15%
Euroopa riikide kaardistamise,
maaregistrite ja katastriagentuuride
esindusorganisatsioon (EuroGeo) Regionaalpoliitika 0 -8 -8 0 0%
Euroopa Ruumiandmete
Rakendusuuringute Ühing (EuroSDR) Regionaalpoliitika 0 -4 -4 0 0%
Euroopa võrdõiguslikkuse organite
võrgustik (EQUINET) Soolise võrdõiguslikkuse programm -1 -1 -1 0 0%
REGIONAAL- JA
PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI
valitsemisala 24 -435 -460 -485 -25 5%
631
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Põllumajandus, toit ja maaelu/ Kalandus
ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon Kalanduse programm
(FAO) (2programmi) -171 -172 -172 0 0%
Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise
Organisatsioon (EUROFISH) Kalandus -37 -37 -37 0 0%
Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond
(IFAD) Põllumajandus, toit ja maaelu -50 -50 -50 0 0%
Euroopa Liidu põllumajandusfondide
makseagentuuride IT juhtide organisatsioon
(Panta Rhei) Põllumajandus, toit ja maaelu/ Kalandus -4 -3 -3 0 0%
OECD säästvate põllumajandussüsteemide
bioloogiliste ressursside juhtimise ühine
teadusprogramm (CRP BIO) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,728 -1 -1 0 0%
OECD finantsvõrgustik Regionaalpoliitika 0 0 -25 -25 100%
Euroopa Liidu Vähelevinud Kultuuride
Koordinatsiooni Keskus (MUCF) Põllumajandus, toit ja maaelu -10 -10 -10 0 0%
Rahvusvahelisele Taimede Geneetiliste
Ressursside Instituut (ECPGR) Põllumajandus, toit ja maaelu -4 -4 -4 0 0%
Rahvusvaheline loomatervise
organisatsioon (WOAH) Põllumajandus, toit ja maaelu -51 -43 -43 0 0%
Euroopa Loomakasvatuse Assotsatsioon
(EAAP) Põllumajandus, toit ja maaelu -4 -4 -4 0 0%
Loomsete geneetiliste ressursside Euroopa
piirkondlik teabekskus (ERFP) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,8 -0,8 -0,8 0 0%
Euroopa ja Vahemeremaade
Taimekaitseorganisatsioon (EPPO) Põllumajandus, toit ja maaelu -26 -25 -25 0 0%
OECD Seemneskeemide Ühing Põllumajandus, toit ja maaelu -4 -3 -3 0 0%
Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV) Põllumajandus, toit ja maaelu -11 -10 -10 0 0%
632
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Rahvusvaheline Seemnekontrolli
Assotsatsioon (ISTA) Põllumajandus, toit ja maaelu -6 -6 -6 0 0%
Teravilja ja söödakaubanduse
assotsiatsioon (GAFTA) Põllumajandus, toit ja maaelu -1 -0,7 -0,7 0 0%
Analüüsikeemikute Ametlik Assotsiatsioon
(AOAC) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,198 -0,15 -0,15 0 0%
Euroopa Liidu Taimeteaduse
Organisatsioon (EPSO) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,775 -0,85 -0,85 0 0%
Euroopa põllumajandus- ja maapiirkondade
nõustamisteenuse foorum (EUFRAS) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,225 -0,225 -0,225 0 0%
Läänemeremaade Ruumilise Arengu
Komitee (VASAB) Regionaalpoliitika -10 -10 -10 0 0%
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu
ICES) Kalandus 0 -30 -30 0 0%
Läänemere kalanduse regionaalse nõukogu
(BSAC) Kalandus 0 -4 -4 0 0%
Kaugpüügi Regionaalse Nõukogu (LDAC) Kalandus 0 -2 -2 0 0%
Rahvusvaheline postiliit (UPU) Regionaalpoliitika -44 -44 -44 0 0%
RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 9 -94 -99 -106 -7 7%
Rahvusvaheline Maksuadministratsioonide
Organisatsioon (IOTA) Rahatark riik -16 -14 -19 -5 33%
Rahvusvaheline Tolliorganisatsioon (WCO) Rahatark riik -28 -31 -31 0 0%
Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) Rahatark riik -2 -3 -3 0 0%
Põhjamaade Ministrite Nõukogu
stipendiumiprogramm (NCM) Halduspoliitika -4 -5 -5 0 0%
Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD) maksuasjades
vastastikuse haldusabi konventsioon Rahatark riik -3 -6 -6 0 0%
633
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
OECD programm "Global Forum on Tax
Transparency" Rahatark riik -19 -18 -21 -3 15%
Rahvusvaheline finantshariduse võrgustik
(OECD INFE) Rahatark riik -7 -6 -8 -2 25%
Rahapesu töögrupp (Egmount Group) Rahatark riik -8 -8 -6 2 -25%
Maksualase Teabevahetuse Süsteem (OECD
CTS) Rahatark riik -5 -8 -8 0 0%
SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 14 -101 -110 -140 -30 27%
Biomeetria Instituut Siseturvalisus -2 -3 -3 0 0%
Eesti Siseaudiitorite Ühing MTÜ (ESAÜ) Siseturvalisus -0,075 -0,35 -0,32 0 -9%
Euroopa Biomeetria Assotsiatsioon (EAB) Siseturvalisus -0,285 -0,285 -0,285 0 0%
Euroopa Liikluspolitsei võrgustik (ROADPOL) Siseturvalisus -5 -5 -5 0 0%
Euroopa Politsei Spordiliit (USPE) Siseturvalisus -1 -1 -1 0 -17%
Euroopa tuletõrje- ja päästekoolide
Assotsiatsioon (EFSCA) Siseturvalisus -0,55 -0,55 -0,55 0 0%
Euroopa Tuletõrjeohvitseride Liit (FEU) Siseturvalisus -1 -0,55 -0,55 0 0%
Rahvusvaheline Merepääste Föderatsioon
(IMRF) Siseturvalisus -0,433 -0,45 -0,45 0 0%
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon
(IOM) Siseturvalisus -30 -35 -40 -5 15%
Rahvusvaheline Politseiorganisatsioon -
Interpol (ICPO) Siseturvalisus -56 -61 -85 -24 39%
TETRA and Critical Communications
Association (TCCA) Siseturvalisus -0,95 -1 -1 0 0%
Ülemaailmne Tuletõrje Föderatsioon (CTIF) Siseturvalisus -0,8 -0,8 -0,8 0 0%
634
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Ülemaailmne Vanglatöö Organisatsioon
(ICPA) Siseturvalisus -1 -1 -2 -1 50%
Euroopa ülikoolide elukestva õppe
võrgustik (EUCEN) Siseturvalisus 0 0 -0,3 0 100%
SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 26 -362 -333 -333 -1 0%
Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse
Assotsiatsioon (ISSA) Vanemaealiste programm -16 -16 -16 0 0%
Läänemeremaade Nõukogu riskilaste
ekspertgrupp (EGCC) Laste ja perede programm 0 -11 -11 0 0%
PROMISE Barnahus võrgustik Laste ja perede programm -1 -1 -1 0 0%
Euroopa ohvriabi katusorganisatsioon (VSE) Laste ja perede programm -0,25 -0,25 -0,25 0 0%
Euroopa Taastava Õiguse Foorum (EFRJ) Laste ja perede programm -0,65 -0,65 -0,65 0 0%
Perevägivalla toimepanijatega tegelev
Euroopa võrgustik (WWP) Laste ja perede programm 0 -0,3 -0,3 0 0%
Keskkonnatervise programm,
Terviseriskide programm,
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) Tervishoiusüsteemi programm -258 -212 -212 0 0%
Uimastite kuritarvitamise ning
ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu Keskkonnatervise programm,
võitlemise koostöögrupp (Pompidou Terviseriskide programm,
Group) Tervishoiusüsteemi programm -2 -4 -4 0 0%
Keskkonnatervise programm,
Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse Terviseriskide programm,
heaolu partnerlus (NDPHS) Tervishoiusüsteemi programm -15 -16 -16 0 0%
Keskkonnatervise programm,
WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise Terviseriskide programm,
raamkonverents (FCTC) Tervishoiusüsteemi programm 0 -5 -5 0 0%
635
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Keskkonnatervise programm,
Terviseriskide programm,
Rotterdami Konventsiooni Fond (RC) Tervishoiusüsteemi programm 0 -1 -1 0 0%
Keskkonnatervise programm,
OECD keskkonnatervise- ja ohutuse Terviseriskide programm,
programm (EHS Programme) Tervishoiusüsteemi programm -2 -2 -2 0 0%
Ravimijärelevalve asutuste rahvusvaheline
koostööorganisatsioon (PIC/S) Tervishoiusüsteemi programm -9 -10 -10 0 0%
WHO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Keskkonnatervise programm,
vee ja tervise protokolli rakendamise toetus Terviseriskide programm,
(UNECE) Tervishoiusüsteemi programm -1 -1 -1 0 0%
Keskkonnatervise programm,
Terviseriskide programm,
OECD tervisevaldkonna vabamakse Tervishoiusüsteemi programm -2 -2 -2 0 0%
Keskkonnatervise programm,
OECD vabamakse olemaks keskkonna, Terviseriskide programm,
tervise ja ohutuse programmi osas Tervishoiusüsteemi programm -2 -2 -2 0 0%
Rahvusvaheline Rahvatervise Instituutide Tervishoiusüsteemi programm;
Assotsiatsioon (IANPHI) Terviseriskide programm -9 -9 -9 0 0%
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ Tervishoiusüsteemi programm,
(VEF) Keskkonnnatervise programm 0 0 -0,58 -1 100%
Euroopa partnerlus tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste järelevalve valdkonnas
(EPSO) Tervishoiusüsteemi programm -7 -7 -7 0 0%
Euroopa ToiduinfoVõrgustik (EuroFIR) Terviseriskide programm -2 -2 -2 0 0%
Euroopa Mürgistusteabekeskuste ja
Kliiniliste Toksikoloogide Ühing (EAPCCT) Keskkonnatervise programm -0,48 -0,48 -0,48 0 0%
ÜRO vananemise töögrupp Sotsiaalhoolekandeprogramm -3 -3 -3 0 0%
636
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Vanemaealiste programm.
Sotsiaalkindlustuse programm. Laste ja
perede programm. Tervist toetava
keskkonna programm. Tervist toetavate
Euroopa sotsiaaluuringu ERIC liikmemaks valikute programm. Inimeskse tervishoiu
(ESS ERIC) programm. -25 -25 -25 0 0%
Vanemaealiste programm.
Sotsiaalkindlustuse programm. Laste ja
perede programm. Tervist toetava
keskkonna programm. Tervist toetavate
Horizon Europe 2020 rahvusvahelise valikute programm. Inimeskse tervishoiu
teadusvõrgustik (JPI HDHL) programm. -7 -4 -4 0 0%
Laste ja perede programm.
Eesti Täiskasvanud Koolitajate Sotsiaalhoolekandeprogramm.
Assotsatsioon ANDRAS Terviseriskide programm -0,1 -0,1 -0,1 0 0%
European Network of Cancer Registries
(ENCR) Terviseriskide programm -0,2 -0,2 -0,2 0 0%
VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 34 -13 583 -14 694 -13 582 1 113 -8%
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
(NATO) Välispoliitika programm -688 -535 -562 -27 5%
Euroopa Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsioon (OSCE) Välispoliitika programm -130 -132 -139 -7 5%
Euroopa Nõukogu (CE) Välispoliitika programm -589 -588 -617 -29 5%
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Välispoliitika programm -202 -202 -212 -10 5%
Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD) Välispoliitika programm -1 958 -2 000 -2 100 -100 5%
637
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur
(IAEA) Välispoliitika programm -237 -248 -261 -12 5%
Üldine tuumakatsetuste keelustamise
lepingu Organisatsioon (CTBTO) Välispoliitika programm 0 -62 -65 -3 5%
Keemiarelvade Keelustamise
Organisatsioon (OPCW) Välispoliitika programm -31 -33 -35 -2 5%
Rahvusvaheline Frankofoonia
Organisatsioon (OIF) Välispoliitika programm 0 -23 -24 -1 5%
ÜRO erikohtud (ICTY, ICTR, IRMCT) Välispoliitika programm -24 -26 -27 -1 5%
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN) Välispoliitika programm -1 258 -1 300 -1 365 -65 5%
Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) Välispoliitika programm -90 -103 -108 -5 5%
Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline
Ühendus (IHRA) Välispoliitika programm -30 -30 -30 0 0%
Wassenaari Kokkulepe (WA) Välispoliitika programm -5 -4 -4 0 0%
Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Välispoliitika programm -5 -5 -5 0 0%
Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (ITLOS) Välispoliitika programm -7 -7 -7 0 5%
Euroopa Liidu liikmesriikide välisteenistuses
olevate isikute perede ja abikaasade
assotsiatsioon (EUFASA) Välispoliitika programm -0,1 -0,2 -0,2 0 0%
Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute
Instituut (EUISS) Välispoliitika programm -10 -12 -13 -1 5%
Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus
(Hybrid Coe) Välispoliitika programm -60 -60 -60 0 0%
NATO Energiajulgeoleku keskus (ENSEC
Coe) Välispoliitika programm -16 -20 -20 0 0%
Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskus (CoE-
CIV) Välispoliitika programm -20 -20 -20 0 0%
638
Organisatsiooni
Valitsemisala nimetus liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse %
Euroopa Rahurahastu (EPF) Välispoliitika programm -2 927 -6 079 -5 294 785 -13%
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) Välispoliitika programm -2 890 -1 700 -1 700 0 0%
Euroopa Arengufond (EDF) Välispoliitika programm -2 288 -1 382 -790 592 -43%
Rahvusvaheline Demokraatiainstituut
(IDEA) Välispoliitika programm -70 -70 -70 0 0%
Ottawa konventsioon ja Ottawa
konventsiooni rakendusüksus (ISU Trust
Fund) Välispoliitika programm -5 -6 -6 0 0%
Bakterioloogiliste (Bioloogiliste) ja
toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja
varumise keelustamise ja nende hävitamise
konventsioon (BTWC) Välispoliitika programm -2 -1 -1 0 0%
Ülemäärase kahjustava või purustava
toimega tavarelvade kasutamise
keelustamise ja piiramise konventsioon
(CCW) Välispoliitika programm 0 -1 -1 0 0%
NATO innovatsioonikiirendi DIANA Välispoliitika programm -37 -40 -40 0 0%
Rahvusvaheline relvakaubanduslepe (Arms
Trade Treaty - ATT) Välispoliitika programm -3 -4 -4 0 0%
Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) ja
Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut
(IIA) Välispoliitika programm -0,1 -0,1 -0,1 0 0%
Eesti Mentorite Koda; Eesti
Personalijuhtimise Ühing PARE; Eesti
Sisekoolituse Arendamise Liit (ESAL) Välispoliitika programm -2 -2 -2 0 0%
639