dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 25. september 2024
Viit
1.9-1/343-2
Registreeritud
25. september 2024
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1
Vastutaja
Kristo-Taavi Ruus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond)

Failid

  • 📎240926_YLEP_Kesk tn 12_RaM_muudatus nr 1.asice6845 KB

Sisu (failidest)

Kesk tn 12 Asutusehoone 00 korrus PESURUUM 0 049 HOIURUUM Legend 0 046 73 ° PESURUUM 0 045 ERIOTSTARBELINE RUUM 0 047 Rahandusministeerium HOIURUUM 0 044 KORIDOR 0 043 Vertikaalsete ühendusteede pind HOIURUUM HOIURUUM 0 042 0 048 Tehnopind DOKUMENDIHOIDLA 0 040 KORIDOR 0 036 ERIOTSTARBELINE RUUM 0 041 SOOJASÕLM 0 039 LIFT 0 035A KABINET 0 037 KORIDOR 0 035 4.1 HOIURUUM 4 3.8 0 004 ARHIIV TREPIKODA 0 034 0 030 TREPIKODA 0 002 WC KORIDOR 0 033 1 028 KORIDOR KORIDOR 0 031 0 006 HOIURUUM WC ARHIIV TERVISHOIURUUM 0 029 0 005A 0 007 0 050 HOIURUUM EESRUUM WC 0 003 0 005 0 032 WC 0 005B PESURUUM PESURUUM 0 014 0 012 ARHIIV LIFT 0 008 0 009A PUHKERUUM HOIURUUM 0 026 0 025 RIIETUSRUUM RIIETUSRUUM 0 011 0 013 GARDEROOB 0 010 ARHIIV 0 024 WC 0 017B EESRUUM WC PUHKERUUM 0 017 0 017A 0 009 ELEKTRIKILP 0 023 KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM 0 027 VEEMÕÕDUSÕLM HOIURUUM LADU DOKUMENDIHOIDLA HOIURUUM HOIURUUM 0 016 0 015 HOIURUUM 0 020 0 018 0 021 0 022 0 019 Kesk tn 12 Asutusehoone 01 korrus Legend KABINET 59 ° 1 129 KABINET 1 130 KABINET 1 128 Rahandusministeerium Vertikaalsete ühendusteede pind KABINET 1 127 KABINET 1 131 KABINET 1 126 PUHKERUUM 1 132 KABINET 1 125 KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM WC 1 123 1 122 KORIDOR EESRUUM 1 124 1 121 WC ° 1 120 88 90 WC ° WC 1 137 1 138 TREPIKODA 1 119 TREPIKODA 1 136 WC WC 1 117A 1 117B OOTERUUM 1 104 TEENINDUSRUUM TEENINDUSRUUM 1 107 1 108 TUULEKODA EESRUUM 1 135 1 117 TREPIKODA 1 105 TREPIKODA 1 110 NÕUPIDAMISE RUUM NÕUPIDAMISE RUUM NÕUPIDAMISE RUUM 1 116 1 102B 1 102C TEENINDUSRUUM 1 115 TEENINDUSRUUM 1 101 ABIRUUM 1 115A VALVERUUM TUULEKODA 1 139 TEENINDUSRUUM TUULEKODA 1 101A 1 102A 1 105A NÕUPIDAMISE RUUM TEENINDUSRUUM 1 103 1 113 TEENINDUSRUUM PUHKERUUM TEENINDUSRUUM 1 111 1 109 1 112 Kesk tn 12 Asutusehoone 02 korrus KABINET 2 241 Legend KABINET 2 242 KABINET 2 240 Rahandusministeerium KORIDOR 2 236B KABINET Vertikaalsete ühendusteede pind 2 239 KABINET 2 243 KABINET 2 238 PUHKERUUM 2 244 KABINET 2 237 SERVER KORIDOR 2 235 2 236 WC ABIRUUM 2 234 2 236A WC 2 233 TREPIKODA 2 232 TREPIKODA WC 2 201 2 229 KABINET 2 203 PUHKERUUM TREPIKODA 2 206 2 208 KABINET WC TREPIKODA 2 205 2 228 2 230 PESURUUM 2 227 KORIDOR 2 207 KABINET KABINET KABINET 2 225 2 226 2 224 SERVER NÕUPIDAMISE RUUM 2 210 2 204 KINNIPIDAMISRUUM OOTERUUM 2 202 KORIDOR 2 209 2 216 KORIDOR KORIDOR 2 212 2 217 KABINET ABIRUUM 2 223 2 211A KOHTUSAAL 2 215 KOHTUSAAL 2 211 KABINET KABINET KABINET KABINET KABINET KABINET KABINET 2 218 2 219 2 220 2 221 2 222 2 213 2 214 Kesk tn 12 Asutusehoone 03 korrus KABINET 3 339 1.5 6 Legend KABINET 3 340 KABINET 3 338 Rahandusministeerium KORIDOR 3 334A Vertikaalsete ühendusteede pind/ KABINET 3 337 Korruse avatud netopind KABINET 3 341 KABINET 3 336 PUHKERUUM 3 342 KABINET 3 335 KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM 3 343 SERVER WC 3 333A ŠAHT 3 332 3 333B KORIDOR 3 334 EESRUUM 3 331 WC 3 330 KABINET TREPIKODA 3 303 3 327 RÕDU 3 311A WC TREPIKODA 3 326 3 301 WC TREPIKODA 3 324 3 328 KABINET 3 310 KABINET 3 304 ABIRUUM 3 323 KABINET KABINET NÕUPIDAMISE RUUM KABINET 3 321 3 322 3 320 3 306 NÕUPIDAMISE RUUM KORIDOR 3 305 3 302 KORIDOR ABIRUUM 3 311 KORIDOR 1 320A 3 319 EESRUUM 3 319A KABINET KABINET KABINET 3 307 3 308 3 309 KABINET NÕUPIDAMISE RUUM PUHKERUUM KABINET KABINET KABINET KABINET 3 314 3 315 3 316 3 312 3 313 3 317 3 318 Kesk tn 12 Asutusehoone 04 korrus KABINET Legend NÕUPIDAMISE RUUM 4 413 4 412 KABINET 4 416 Rahandusministeerium KORIDOR 4 408A Vertikaalsete ühendusteede pind KABINET 4 411 KABINET 4 414 NÕUPIDAMISE RUUM 4 410 PUHKERUUM 4 415 NÕUPIDAMISE RUUM 4 409 KORIDOR 4 408 HOIURUUM 4 407 WC 4 406 EESRUUM 4 405 WC 4 404 TREPIKODA 4 403 TREPIKODA 4 401 Kesk tn 12 Asutusehoone 05 korrus VENT RUUM Legend h= 1.6 m 5 501 h= 1.6 m Vertikaalsete ühendusteede pind h= 1.6 m Tehnopind VENT RUUM 1 502 VENT RUUM 5 503 h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m TREPIKODA h= 1.6 m 5 500 TREPIKODA 5 509 h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m VENT RUUM 5 505 VENT RUUM 5 504 VENT RUUM VENT RUUM 5 506 VENT RUUM 5 507 5 508 h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m Kesk tn 12 Garaaž 01 korrus RIIETUSRUUM TUULEKODA LEILIRUUM 1 G107 1 G104 1 G109 HOIURUUM PESURUUM 1 G103 1 G108 WC 1 G112 GARDEROOB 1 G105 GARAAŽ GARAAŽ PESURUUM RIIETUSRUUM 1 G102 1 G101 1 G111 1 G110 PESURUUM 1 G106 Legend Rahandusministeerium Kesk tn 12 Garaaž 02 korrus VENT RUUM 2 G201 Legend Tehnopind Jäätmete sorteerimise juhend Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed • tahked toidujäätmed • plastpakend • ajalehed ja ajakirjad • kõik, mis ei • taimed • tetrapakend • pappkastid ja -karbid kvalifitseeru muu • kohvi- ja teepaks • metallpakend • paberist ja papist kategooria alla • kätekuivatuspaberid • klaaspakend pakendid • kile ja pakendid • määrdunud pakendid • vettinud paber/papp • ohtlikud jäätmed • nahk ja tekstiil • kummist tooted • paber/papp, mis • vedelad toidujäätmed • ohtlike ainete sisaldab muud pakendid materjali Ohtlikud ja muud erilahendusi Eemalda kileümbris. Pakendid peavad olema Kõik materjalid peavad vajavad jäätmed (patareid, akud, Vajadusel nõruta enne puhtad ja tühjad enne olema kuivad ja puhtad. kemikaalid, ravimid) tuleb viia äraviskamist, et vältida jäätmete kogumise kasti spetsiaalsetesse kogumis- liigset niiskust. viskamist. kastidesse. HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2021-195 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Kesk 12, Valga Registriosa nr: 250940 Katastritunnus: 85401:003:0280 Hoone nimetus: Valga Riigi-ja Kohtumaja Ehitisregistri kood: 111030606 Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2 4. PARKIMISE KORRALDUS 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7 1/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga 1. ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele. Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest. Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine üürilepingu alusel määratud küsimuste kontaktisikute kaudu. lahendamine Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee. 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. klientidele E-08:00-18:00 T-R 08:00-17:00 Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. töötajatele 7 päeva nädalas 24h Tehniline valve Hoones on tehniline valve. 1) Valvesüsteemi logisid hoitakse alles 12 kuud. 2) Videosalvestusi säilitatakse 90 päeva. Hoone võetakse valvest maha 6:30 ja hoone valvestub alates kell 21:00. Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil, väljaspool E-P 06:30-21:00. Juhul, kui hoone valvestamine ei toimu automaatselt, tagab üürnik objekti valvestamise. Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve. Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks RKAS-i poolt määratud hoone haldur ja objekti korral sõidab kontrollima RKAS-i poolt määratud hoone haldur või volitatatud isik. Valehäire korral helistada hoone haldurile. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik. Läbipääsuvahendite Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust hoone haldamine haldur ja Rahandusministeeriumi koosseisu kuuluv infotöötaja. Posti liikumine Reguleerib üürnik. 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja. Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik. 2/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. 4. PARKIMISE KORRALDUS Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. parkimiskorraldus Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust, parkimine võimaldatud ainult ametiautodele. Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Parkla asukoht Parklad asuvad hoone taga, kinnisel territooriumil. Elektriauto Laadimispunk hoone sisehoovis, kõrvalhoone (garaaž) fassaadil. laadimispunkt Jalg- ja Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. Jalgrataste tõukerataste parkimiskohad asuvad maja taga sisehoovis. parkimine 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ühiskasutuses Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest ruumid lähtuvalt ja vältima kasutamist või kasutada laskmist muul eesmärgil. Ühiskasutuses olevate pesuruumide kasutamine on lubatud ainult riigimaja töötajatele. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast . 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja lisas nr 1 ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“. Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000. Teadlikkus Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. tulekahju korral Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja. Vaatleja täidab oma kohustusi üksnes tööajal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, 3/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse. Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist tulekahjuõppus töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise. Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada teoreetilise õppuse. Praktiline Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppus tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee. Teade peab sisaldama järgmist infot:  Hoone aadress  Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)  Probleemi kirjeldus  Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele likvideerimine Rahandusministeeriumi koosseisu kuuluv infotöötaja või hoone haldur, teavitades väljaspool tööaega sellest ette ainukasutuses oleva ruumi kasutajat. Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul. 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. 1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms. 4/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22°C). Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sundventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones tagab Üürileandja projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. hoolduse Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda läbiviimisel konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal. 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult üürileandja vara. 5/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. osutamisel Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. kogumine Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, (hoidmine) keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel üürileandjaga). Riigilipu Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp heiskamine heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu külge leinalint. Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, v.a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud. Suitsetamine on lubatud lubamine üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s. Suitsuruum hoones/välisterritooriumil puudub. 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud. Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“. Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada säästlikult. 6/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Kesk 12, Valga SISEKORRAEESKIRJA LISAD 1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised 2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord 3. Jäätmete sorteerimise juhend 7/7 Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi 1. edastamine tööpäevadel 8:00–18:00 tel (+372) 605 0000 [email protected] Väljaspool tööaega Jelena Notberg 2. edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult tel (+372) 59 17 4001 avarii korral) [email protected] Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, 3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Küte Elekter Kinnisvarateenindus OÜ Dispetšer 5079212 ja 5089059 Ventilatsioon ja jahutus Nõrkvoolusüsteemid (ATS, valve, jne) Heakord P. Duššmann EESTI Osaühing Dispetšer: +372 53 666600 Tehniline valve Forus Security AS Juhtimiskeskus: +372 619 1899 / 1899 Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas 2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale. Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või 48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht. Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus 72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele. Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). 1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele on ligipääs riigimaja RKAS kinnisvarahalduril, RKAS süsteemi administraatoril, valve- ja läbipääsu süsteemi hooldajal, riigimaja infotöötajal (Alates 01.06.2024.a. RKAS-i koosseisus, edaspidi infotöötaja) või riigimajas paiknevate asutuste (edaspidi asutus) volitatud isikutel. 1.3. Asutuste töötajatele väljastatud läbipääsukaardid on personaalsed ja selle edasi andmine kellelegi teisele ei ole lubatud. 2. RIIGIMAJA SIDEJAOTLASSE SISENEMINE 2.1 Riigimaja sidejaotlasse (edaspidi ruumi) võivad siseneda isikud, kellel on sisenemiseks õigustatud huvi ja põhjendatud vajadus. 2.2 Ruumi sisenemise põhjused on: 2.2.1 sidetööde tegemine, mille käigus võidakse avada seadmepüstikute uksi; 2.2.2 hooldus-, haldus- või ehitustööde tegemine, mille käigus ei ole lubatud avada seadmepüstikute uksi; 2.2.3 eriolukord. 2.3 Kui ruumi sisenemise eesmärk on sidetööde tegemine, annab sisenemisloa Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT). 2.4 Loa saamiseks tuleb saata e-mailile [email protected] järgmised andmed: - riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse siseneda; - põhjendus/selgitus, miks soovitakse siseneda; - aeg, millal soovitakse siseneda; - isikuandmed, kes siseneb. 2.5 RIT väljastab loa taotleja e-mailile 5 tööpäeva jooksul lisades kontaktisiku andmed, kes tagab sissepääsu ruumi. 2.6 IT asutuste töötajatel, kes pakuvad riigimajas asuvatele asutustele IT-tuge, on ruumi sisenemiseks õigustatud huvi ja õigus taotleda siseneja õigus isiklikule uksekaardile. Taotlus esitatakse e-mailile [email protected] koos järgmiste andmetega: Täpsustus: 7 tööpäeva enne teostavat hooldust/toimingut. - riigimaja ja ruum millele soovitakse ligipääsu; - sisenemise põhjendus; - sisenemise aeg (kas tööajal või 24h); - siseneja isikuandmed. 2.7 RIT võib teha taotlejale taustakontrolli ja keelduda õiguse andmisest. 2.8 Loa väljastamisest või mitte väljastamisest annab RIT taotlejale teada, vastates tema e-mailile 5 tööpäeva jooksul peale taotluse kättesaamist. 3. Kui ruumi sisenemise eesmärk on ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemine, annab loa sisenemiseks RIT- eelneval kooskõlastusel RKAS. 3.2 RKAS teavitab kõigist ruumi sisenemistest RIT e-mailile [email protected], teatades aadressi, ruumi nr, siseneja nime, asutuse ja põhjenduse, miks ruumi siseneti. Protseduur ära kirjeldatud 2.4 3.3 Ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemisel viibib ruumis koos töö teostajaga RKAS töötaja, kes peab järelevalvet teostavate tööde üle. RKAS-i töötaja maha võtta ja lisada RIT-i esindaja. 3.4 Kõik ruumis toimuvad ehitustööd tuleb eelnevalt kooskõlastada RIT-ga. 4. Avariiolukorras võib ruumi siseneda ilma eelnevalt luba taotlemata. Teavitus sisenemisest (aadress, ruumi nr, siseneja nimi, asutus ja põhjus) tuleb saata e-mailile [email protected] esimesel võimalusel.). Töövälisel ajal teavitatakse RIT-i kontaktisikut sms-i teel. 2. OSAPOOLTE ÜLESANDED 2.1. RKAS: 2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad, seadistused, logid); 2.1.2. tagab asutuste kontaktisikute ja infotöötajate koolitused; 2.1.3. valmistab ette läbipääsukaardid ja annab need allkirja vastu üle asutuste kontaktisikutele või infotöötajatele; vastavalt asutuse poolt väljastatud sisendile. 2.1.4. loob asutuse kontaktisiku taotlusel süsteemi kaughalduskonto ja teeb selle kasutamiseks vajaliku koolituse; 2.1.5. korraldab riigimajade hoolduspersonali taustakontrolli ja edastab infotöötajale teabe, kellele võib ajutiselt läbipääsukaardi väljastada; 2.1.6. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omavate hooldajate üle ning jagab infot muudatuste osas õigeaegselt infotöötajaga; 2.1.7. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse (ventkamber, elektrikilp) läbipääsu reeglid ja teavitab neist riigimaja infotöötajat; 2.1.8. arvestab hoolduspersonali töö korraldamisel asutuste ainukasutuses ruumidesse läbipääsemise vajadusel asutuste poolt määratud reeglitega, teavitades asutust sisenemise vajadusest ette; 2.1.9. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise; 2.1.10. teeb süsteemi seadistustest igal nädalal varukoopiaid. 2.2. ASUTUS: 2.2.1. teeb otsuse, kas soovib ise hallata enda asutuse läbipääsukaarte, õiguseid, kasutajaid või teeb seda infotöötaja; Infotöötajatega hoonestes RKAS-i korraldada. 2.2.2. määrab kontaktisiku, kellel on õigus anda sisend läbipääsukaardi väljastamiseks, kustutamiseks, muutmiseks ning edastab selle info infotöötajale ja RKAS hoone haldurile; Infotöötajatega hoonestes RKAS-i korraldada, 5 tööpäeva jooksul peale kirjalikku pöördumist. Kirjalik pöördumine peab sisaldama järgnevat informatsiooni: - siseneja isikuandmed (nimi, isikukood, e-mail) - ruum/ala, kuhu soovitakse siseneda 2.2.3. määrab vajadusel erisused hoolduspersonali läbipääsuks enda ruumidesse. 2.3. RIIGIMAJA INFOTÖÖTAJA VÕI ASUTUSE KONTAKTISIK: 2.3.1. riigimaja infotöötaja või RKAS haldur loob asutuse õiguste grupid ja lisab süsteemi kasutajate andmed: nimi, asutus, kaardi kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas (nt läbipääsupiirangud); infotöötaja korraldab lisaks läbipääsukaartide väljastamist lähtuvalt punktidest 2.1.5-2.1.8; 2.3.2. riigimaja infotöötaja või RKAS haldur vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide õigsuse ning ajakohasuse eest, talles esitatud andmete alusel 2.3.3. riigimaja infotöötaja korraldab töötajatele läbipääsukaardi allkirja vastu väljastamise, asutus töötaja teenistusest lahkumisel korral kannab hoolt kaardi tagastamise eest; 2.3.4. riigimaja infotöötaja sulgeb kaotatud kaardi talle kirjalikult väljastatud informatsiooni alusel; 2.3.5. riigimaja infotöötaja väljastab allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi, millega on majas võimalik liikuda, nt tehnilisel personalil, asutuse töötajal, kes kaardi koju unustanud, kaugtöökoha kasutajal ja kannab hoolt, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse; 2.3.6. riigimaja infotöötaja tagab, et oleks olemas piisav varu läbipääsukaardi toorikuid. Tellimise vajadusest teavitab RKAS haldurit; 2.3.7. riigimaja infotöötaja tagab läbipääsukaartide varu, tagastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud kaartide hoiustamise turvaliselt ilma kõrvaliste isikute läbipääsemise võimaluseta; 2.3.8. RKAS loob vajalikud aruanded; 2.3.9. RKAS teeb asutuse lõikes väljastatud läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt auditeid (vähemalt korra aastas). Infotöötaja teavitab asutuse kontaktisikut asutust puudutavate kaartide auditi tulemustest. 3. TEABE LIIKUMISE TURVALISUS 3.1. Uksekaardi andmise korralduse täidab infotöötaja või asutuste kontaktisik üksnes juhul, kui vastava korralduse saanud isik on veendunud, et korralduse andnud isik on õigustatud seda tegema. 4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD 4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine) teavitab töötaja asutuse kontaktisikut või infotöötajat, kes korraldab läbipääsukaardi sulgemise; 4.2. kui kaardi valdaja läbipääsukaart on sattunud kellegi teise kasutusse, tuleb kaardi valdajal sellest teavitada infotöötajat, asutuse kontaktisikut ja infoturbejuhti; 4.3. kõikidest intsidentidest, millest infotöötajat on teavitatud, annab infotöötaja ka omalt poolt teabe edasi asutuse kontaktisikule ja infoturbejuhile. 5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE 5.1. RKAS võimaldab süsteemis aruannete vormide koostamise lähtuvalt asutuse kontaktisiku või infotöötaja sisendist; 5.2. asutuste kontaktisik või infotöötaja võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud reeglitest; 5.3. infotöötaja saab väljastada logisid vastavate asutuste kohta, kes on talle andnud vastava volituse. 6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS 6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas vastavalt hoolduslepingule; 6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja varustatud läbipääsusüsteemiga. 7. SÜSTEEMI RIKKED 7.1. Riketest teavitab RKAS asutuste kontaktisikuid ja infotöötajat; RKAS 7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud reageerimisaegadest. Muudatus nr 1 18.09.2023 sõlmitud üürilepingu nr KPJ-4/2021-195 juurde KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand ja Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsler Merike Saks, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled, võttes arvesse, et (i) poolte vahel on 18.09.2023 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2021-195 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Valgas Kesk tn 12 asuvat üüripinda; (ii) poolte vahel on samaaegselt lepinguga sõlmitud lepingu lisa nr 6.1 „Parendustööde teostamise kokkulepe nr 1“ (edaspidi nimetatud lisa nr 6.1), mille kohaselt üürileandja teostab lisa nr 6.1 lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh sisustuse hankimise vastavalt lisale nr 2 (edaspidi ühiselt nimetatud ehitustööd); (iii) valminud on lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud ehitusstööd, mis on 06.02.2024 sõlmitud aktiga üürnikule 01.09.2023 üle antud ning selgunud on ehitustööde tegelik maksumus 7 824 306,19 eurot (seitse miljonit kaheksasada kakskümmend neli tuhat kolmsada kuus eurot ja üheksateist senti) ilma käibemaksuta, mille alusel fikseeritakse ehitustööde kapitalikomponendi makse alates 01.09.2023 kuni 31.08.2043; (iv) hangitud on lepingu lisa nr 6.1 lisa nr 2 toodud tavasisustus, mis on 06.02.2024 sõlmitud aktiga üürnikule 01.09.2023 üle antud ning selgunud on tavasisustuse tegelik maksumus 582 028,75 eurot (viissada kaheksakümmend kaks tuhat kakskümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend viis senti) ilma käibemaksuta, mille alusel fikseeritakse kapitalikomponendi makse alates 01.09.2023 kuni 31.08.2043; (v) üürileandja on tellinud hoonele, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja lähtuvalt täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisaks nr 1 olevaid üüripinna plaane; (vi) pooled soovivad muuta lepingu lisas nr 2 kood 730 kohustuste jaotust ja märkust, seoses muud bürooteenused (kood 739) mitte osutamisega, mistõttu muudetakse lepingu lisasid nr 2 ja 3; (vii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“; (viii) seoses infotöötaja lisandumisega alates 01.06.2024 muudetakse lisas nr 2 kood 790 (muud tugiteenused) kohustuste jaotust ja märkust ning lisatakse lisasse nr 3 muude tugiteenuse kuluprognoos; (ix) üürileandja on 13.03.2024 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2025, lepivad kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2 ning lugeda see alates 01.09.2023 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „1.2. Kinnistu oluliseks osaks on: 1.2.1. asutusehoone (ehitisregistri kood 111030606, ehitise kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number 23321), üüritav pind 3 252,9 m², millest 3 252,9 m² on üürnike ainukasutuses ja 0,0 m² on üürnike ühiskasutuses; 1.2.2. garaaž (ehitisregistri kood 111030607, ehitise kasutamise otstarve elamu, kooli vms abihoone, mälestise number puudub), üüritav pind 198,9 m², millest 198,9 m² on üürnike ainukasutuses ja 0,0 m² on üürnike ühiskasutuses; 1.2.3. rattahoidla (rajatis, ehitisregistri kood puudub), üüritav pind 0,0 m², üürniku ainukasutuses, kuid ei arvestata üüritava pinna hulka; 1.2.4. prügimaja (rajatis, ehitisregistri kood puudub), üüritav pind 0,0 m², üürniku ainukasutuses, kuid ei arvestata üüritava pinna hulka.“. 2. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.1 ning lugeda see õigeks alates 01.09.2023 alljärgnevas sõnastuses: „2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoonetes kokku on arvestuslikult 3 451,8 m², millest: 2.1.1. 3 451,8 m² on üürniku ainukasutuses; 2.1.2. 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“. 3. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.2 ning lugeda see õigeks alates 01.09.2023 alljärgnevas sõnastuses: „2.2. Üüripind paikneb järgmistes hoonetes: 2.2.1. asutusehoone, millest 3 252,9 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast; 2.2.2. garaaž, millest 198,9 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“. 4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.09.2023 kokkuleppe lisaga nr 1. 5. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus“ ja asendada see alates 01.09.2023 kokkuleppe lisaga nr 2. 6. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.09.2023 kokkuleppe lisaga nr 3. 7. Lisada lepingule alates 01.09.2023 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 4 toodud kujul. 8. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata. 9. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel. 10. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. 11. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt. Kokkuleppele lisatud lepingu lisad: 1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid 2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus 3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu 4. Lepingu lisa nr 5 - Hoone sisekorraeeskiri (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Karel Aasrand Merike Saks haldusteenuste direktor kantsler Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeerium
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel