2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 esitamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 24.09.2024 kehtiv kuni 27.09.2029 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Riigikantselei Meie 25.09.2024 nr 1.1-10.1/4232-1 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 esitamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse 25. septembri Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2025–2028. Esitatavatest materjalidest puudub riigieelarve seaduse § 35 lõike 3 kohane kohtute haldamise nõukoja arvamus, kuna nõukoda ei olnud eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise ajaks arvamust kujundanud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister Lisad: 1. RE 2025 seaduse lisa; 2. Seadusepilt 2025; 3. 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri; 4. Riigi eelarvestrateegia 2025–2028; 5. 2025. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvid; 6. 2025–2028 riigi eelarvestrateegia ja 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Eesti Linnade ja Valdade läbirääkimiste protokoll; 7. 2025–2028 riigi eelarvestrateegia ja 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Eesti Linnade ja Valdade läbirääkimiste lisa 1 Tagamaalisuse koefitsiendid 2025 alates; 8. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsusepunktid 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta; 9. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsusepunktid riigi eelarvestrateegia 2025-2028 kohta. Birgit Tammiste 5476 0277, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  20.09.2024 VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2025-2028 JA 2025. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL September 2024 Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2025-2028 ja 2025. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. 1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. 2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1- 8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. 3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. 4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. 5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2023. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga. 6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. 7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. 8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 1 Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga–Riigi Teataja 2 Juhatus | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 3 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarve läbirääkimiste töökord | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 1  20.09.2024 KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad 2024.a RM suveprognoos (mln eurot) KOV EELARVED 2020 2021 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* TULUD KOKKU 2 350 2 506 2 746 3 118 3 137 3 312 3 493 3 677 3 778 - Tulumaks 1 262 1 355 1 526 1 689 1 850 1 952 2 052 2 151 2 258 - Muud maksutulud 84 86 90 88 77 100 106 112 120 - Tasandusfond 107 107 107 107 135 130 134 138 134 KULUD KOKKU -2 366 -2 642 -2 846 -3 223 -3 337 -3 474 -3 573 -3 736 -3 861 KOV tasakaal -15 -136 -100 -105 -200 -161 -79 -59 -83 KOV sektor tasakaal 9 -92 -83 -151 -195 -174 -80 -55 -84 Võlakoormus 983 987 1 043 1 216 1 445 1 650 1 744 1 817 1 914 Likviidne vara 395 280 241 241 271 315 329 343 357 SKP (mld eurot) 27,4 31,2 36,0 37,7 38,7 41,5 43,7 45,9 48,1 Suhtarvud ja kasvud KOV eelarve tulud SKP-st 8,6% 8,0% 7,6% 8,3% 8,1% 8,0% 8,0% 8,0% 7,9% KOV sektor koondtasakaal SKP-st 0,03% -0,30% -0,23% -0,40% -0,50% -0,42% -0,18% -0,12% -0,17% KOV koondvõlg SKP-st 3,6% 3,2% 2,9% 3,2% 3,7% 4,0% 4,0% 4,0% 4,0% KOV eelarve tulude kasv 3,5% 6,6% 9,6% 13,6% 0,6% 5,6% 5,5% 5,3% 2,8% KOV eelarve maksutulude ja tasandusfondi kasv 4,1% 6,5% 11,3% 9,4% 9,5% 5,8% 5,0% 4,8% 4,6% * Prognoos 2  20.09.2024 LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 3. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2025. a RE eelnõu ja RES perioodi 2025-2028 indikatiivsed mahud4. 2024 eelarve 2025 eelarve RES 2026 RES 2027 RES 2028 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu5 taotlus RES 2025-2028 ja 2025.a kokkulepe või RE6 eriarvamus 1. Tulubaas 2025.a 13,19% 2026.a 13,59% Residendist füüsilise isiku tulumaksuosa 11,89% 11,29% 10,64% 10,23% 10,23% Kokkulepe 2027.a 14,00% 2028.a 14,42% Residendist füüsilise isiku riikliku pensioni 2,5% 5,5% 8,5% 10,23% 10,23% Kokkulepe tulumaksu osa 2025.a 135,1 mln KOV tasandusfond koos muudest 2026.a 135,1 mln 135,1 mln7 130 mln 134 mln 138 mln 134 mln Eriarvamus allikatest lisanduvate summadega 2027.a 139,2 mln 2028.a 139,2 mln 2. Toetusfond Hariduse- ja noorsootöö valdkond Üldhariduskoolide pidamiseks antav 494,8 mln 494,8 mln 494,8 mln 494,8 mln 490,2 mln toetus8, sh: - Õpetajate tööjõukulude toetus 416,9 mln - Direktorite ja õppealajuhatajate 15,5 mln tööjõukulude toetus 2025.a 44,6 mln - Koolilõuna toetus 24,4 mln 2026.a 44,6 mln Eriarvamus 2027.a 44,6 mln 4 Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega. 5 Toetuste suurused RES 2025–2028. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2025. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 6 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav RE 2025 ja RES 2025-2028 | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 7 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 8 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2025.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2024 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel. 3  20.09.2024 2024 eelarve 2025 eelarve RES 2026 RES 2027 RES 2028 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu5 taotlus RES 2025-2028 ja 2025.a kokkulepe või RE6 eriarvamus 2028.a 44,6 mln - Õppekirjanduse toetus 8,2 mln - Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 2,0 mln - Tõhustatud ja eritoe õpilastele 26,5 mln tegevuskulu toetus - Kultuuriranitsa toetus 1,4 mln 2025.a 15,4 mln 2026.a 15,4 mln Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 mln 9,225 mln 9,225 mln 9,225 mln 9,225 mln Kokkulepe 2027.a 15,4 mln 2028.a 15,4 mln 2025.a 34,46 mln Koolieelsete lasteasutuste õpetajate 2026.a 36,87 mln 16 mln 16 mln 16 mln 16 mln 16 mln Kokkulepe tööjõukulude toetus 2027.a 39,08 mln 2027.a 39,07 mln Õpilaskodude kohatoetus toime- 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per Kokkulepe tulekuraskustes perede lastele õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas Maakondlike õpilasürituste ja aine- ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus Sotsiaalvaldkond Toimetulekutoetusteks (sh toime- 38,58 mln 43,23 mln 28,41 mln 28,85 mln 29,07 mln Kokkulepe tulekutoetuse administreerimise hüvitis)9 2025.a 18,5 mln Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele 2026.a 18,5 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln Eriarvamus abi osutamise toetus 2027.a 18,5 mln 2028.a 18,5 mln Vaimse tervise toetus 1,54 mln 1,54 mln 1,54 mln 1,54 mln Kokkulepe Kohalike teede hoid 2025.a 45,5 mln Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln Kokkulepe 2026.a 46,87 mln 9 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist. 4  20.09.2024 2024 eelarve 2025 eelarve RES 2026 RES 2027 RES 2028 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu5 taotlus RES 2025-2028 ja 2025.a kokkulepe või RE6 eriarvamus 2027.a 48,28 mln 2028.a 49,72 mln Üle antud endiste riigiteede toetus 0,078 mln 0,128 mln 0,128 mln 0,128 mln 0,128 mln Kokkulepe Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln Kokkulepe hüvitis 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln Kokkulepe 2025.a 2,5 mln 2026.a 2,63 mln Raamatukogude teavikute toetus 2 mln 1,92 mln 1,86 mln 1,82 mln 1,82 mln Kokkulepe 2027.a 2,76 mln 2028.a 2,76 mln Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,71 mln 1,66 mln 1,62 mln 1,62 mln Kokkulepe Regionaalsete tervisespordikeskuste 600 000 616 000 583 500 500 000 500 000 arendamise toetus Kokkulepe Treenerite tööjõukulude toetus 11,8 mln 11,76 mln 11,76 mln 11,76 mln 11,76 mln Kokkulepe Laulu- ja tantsupeo kollektiivide 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln Kokkulepe juhendajate palgatoetus Regionaalvaldkonna toetused Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln Kokkulepe Kriisivalmiduse toetused 2025.a 5,53 mln Toetus omavalitsustele kriisispetsialistide 2026.a 5,53 mln (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) 0 0 0 0 0 Eriarvamus 2027.a 5,53 mln ametikohtade tööjõukulude katteks 2028.a 5,53 mln 5  20.09.2024 2024-2027 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2024. A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED 1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud 1.1. Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused ELVL ettepanek 1: Tulubaasi suurendamine. Omavalitsuste tulubaasi mudel peab võimaldama kõigil omavalitsustel täita nende ülesandeid ja pakkuda avalike teenuseid kõikjal ühesuguse kvaliteediga. Riigi poolt tehtud otsuste tulemusena on ümber jagatud kohalike omavalitsuste tulubaasi, samas on suurendatud kulusid, õpetajate alampalga määra tõus 2023. a 23,89% ja 2024. aastal 6,6% ja käibemaksumäär 2% punkti. 1) KOV-ile eraldatava füüsilise isiku tulumaksu määra tõstmine. Omavalitsused on jätkuvalt seisukohal, et tulubaas peab katma kõik olulised kulud sh kulud, mis on tingitud riigipoolsetest otsustest (käibemaksu tõus, õpetajate alampalga määra tõusud, hooldusreform). Mööda ei saa vaadata asjaolust, et omavalitsuste põhivara amortisatsioon 2023. a andmetel ületab põhitegevuse koondtulemi. Tõsta KOV-le eraldatava tulumaksu määr seniselt 11,89%-lt vähemalt 13,19%-le, et omavalitsused saaksid katta olulisemate kulude suurenemine. KOV-le eraldatava füüsiliseisiku tulumaksumäär: 2025.a 13,19%, 2026.a 13,59%, 2027.a 14,00%, 2028.a 14,42%. 2) Tasandusfondi suurendamine ja valemi täiustamine. Tasandusfondi mahu suurendamise allikateks kasutada täiendavaid eraldisi riigieelarvest, tõstes samaaegselt omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksumäära p 1.1 viidatud tasemele. Täiendava tuluna võiks lisanduda eraldised juriidilise isiku tulumaksust. Tasandusfondi valemi parameetreid tuleb muuta selliselt, et saaks katta nende omavalitsuste vajadusi, mis tulenevad regionaalsest mahajäämusest. Maht vähemalt: 2025.a 135,1 mln, 2026.a 135,1 mln, 2027.a 139,2 mln ja 2028.a 139,2 mln. Valitsuskomisjoni seisukoht: Arvestades EL reegleid ületava valitsussektori eelarve suurt defitsiiti aastatel 2025-2028 ei ole võimalik riigieelarve tulude arvelt KOVide tulumaksuosa ja tasandusfondi mahtu suurendada. Valitsuskoalitsiooni prioriteet on KOVide tulumaksu ümberkorraldus aastatel 2025 -2029. a, millega suurendatakse pensionitulult laekuvat tulumaksu osa ja vähendatakse muudelt tuludelt laekuvat tulumaksu osa. Lisaks nähakse ette kompensatsioon tulubaasi suure vähenemise ärahoidmiseks. Riigikogu võttis juulikuus vastu tulumaksuseaduse muudatuse: • KOVidele laekuva tulumaksu osa arvestamise määrad: - 2025. a pensionituludelt 5,50% ja muudelt tuludelt 11,29%; - 2026. a pensionituludelt 8,50% ja muudelt tuludelt 10,64%; - alates 2027. a pensionituludelt 10,23% ja muudelt tuludelt 10,23%; • KOVidele laekuva tulubaasi (tulumaks ja tasandusfond) vähenemise kompensatsioon: - 2025. a ei või väheneda üle 1,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2026. a ei või väheneda üle 2,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2027. a ei või väheneda üle 2,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2028. a ei või väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2029. a ei või väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta. Muudatusega liigub nt tulukamate KOVide tuleviku tulumaksu kasvude arvelt raha vähem tulukamatele KOVidele. See leevendab vähem tulukamate KOVide jaoks käibemaksu määra ja intresside tõusu negatiivseid mõjusid. Tasandusfondi valemi parameetreid on plaanis üle vaadata. Rahanduse töörühmas on kokku lepitud uute tagamaalisuse koefitsientide kasutusele võtt kolme aastase üleminekuajaga (lisa 1). 6  20.09.2024 ELVL ettepanek 2: Netovõlakoormuse erandi pikendamine kuni 2032. aastani või muuta see püsivaks KOFS finantsdistsipliini tagamise meetmed kehtestati madala laenukoormuse ja kiire majanduskasvu tingimustes. Praegusel hetkel ei ole selliseid tingimusi olnud juba mitu aastat. Praegused arengud viitavad, et sõja, kiire üldise inflatsiooni ning juba mõnda aega aset leidnud ehitushindade kiire tõusu tingimustes on tagasipöördumine tavapärase NVK 60% ülemmäära juurde aastaks 2028 liiga varane. Omavalitsused peavad suutma põhitegevuse tulemi arvelt minimaalselt teenindada laenuintresside tagasimakseid jooksval eelarveaastal. Laenulepingute tingimused on omavalitsuste lõikes erinevad, seetõttu ei ole asjakohane madalama põhitegevuse tulemiga omavalitsuste maksimaalset piirmäära alandada. Pangad hindavad laenuotsuste tegemisel omavalitsuste laenuvõimekusi ja teevad kaalutletud otsuseid. Omavalitsuste finantsjuhtimise praktikad on arenenud ning laenu võetakse vajadustest tulenevalt ja reeglina ulatuses, mida suudetakse teenindada. Erijuhtudega tuleb aga tegeleda individuaalselt. Valitsuskomisjoni seisukoht: KOVide netovõlakoormuse piirmäära erand oli mõeldud tähtajalisena kuni 2024. a lõpuni COVID-19 kriisi ajal majanduse elavdamiseks. Arvestades KOVide põhitegevuse tulemite vähenemist ja kõrgeid intressikulusid, on KOVide jaoks finantsriskid oluliselt suurenenud ning see on halvendanud laenude teenindamise võinekust (vt https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks). KOVide jaoks netovõlakoormuse reeglite lõdvendamine tähendab valitsussektori eelarve defitsiidi suurenemist. Arvestades EL reegleid ületava valitsussektori eelarve suurt defitsiiti aastatel 2025-2028 tuleks kõne alla reeglite lõdvendamine ainult juhul kui KOVid pakuvad välja vastumeetmed eelarve defitsiidi vähendamiseks. ELVL ettepanek 3: Üldhooldusreformi rakendamiseks piisav tulubaas Teostada üldhooldusreformi kulu-tulu analüüs selgitamaks välja reformi läbiviimiseks tegelik raha vajadus. Enamik omavalitsusi leiab, et riigi poolt eraldatud summa on ebapiisav ja omavalitsused on sunnitud üldhooldusteenuse korraldamiseks eraldama oma eelarvelistest vahenditest tunduvalt rohkem, kui enne reformi. Seisuga 05.03.2024 saadud tagasiside põhjal 61 omavalitsustelt panustavad reformi läbiviimisesse arvestuslikult 25,87 mln eurot, mis võib veel suureneda, kui 01. aprillist otsustavad teenuse pakkujad hinda tõsta. Valitsuskomisjoni seisukoht: Sotsiaalministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumiga seirab reformi (sh kulusid-tulusid) jooksvalt. Tasandusfondis on plaanis pikaajalise hoolduse osa 2025.a eelarves suurendada ca 3 mln eurot tulumaksureformi raames reservi jäetud vahendite arvelt. See eelkõige leevendab rahalist survet KOVides, kus pikaajalisel hooldusel olevate inimeste osakaal on kõrge. Osapoolte otsus: Põhjalikum üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang tehakse 2026. aastal. SOMi, ReMi ja KOVide omavahelises koostöös kaardistatakse 2024/2025 sügis-talv reformi rakendamisel ilmnenud probleemid ja võimalikud lahendused. ELVL ettepanek 4: Vahendite eraldamine omavalitsustele kriisispetsialistide (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) ametikohtade tööjõukulude katteks. Kriisideks valmioleku korraldamine ja kriiside lahendamine, reageerimine on üks mitmest omavalitsuste põhiülesandest, mis toob kaasa hulgaliselt kaasnevaid ja ühekordseid, tavapärasest erineva lahenduskäiguga, ülesandeid. Lisaks otsestele personali kuludele lisandub KOV-le tulevatele püsivatele kriisiülesannetele nende täitmiseks palju erinevaid ülesandeid/tegevusi, mis omakorda tähendab kulusid: näiteks täiendava transpordi korraldamine, toidu/joogivee logistika, teavitamisega seotud kulud (infolehed vms), täiendava personali/vabatahtlike kaasamine jne 7  20.09.2024 Nii tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kui ka hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjades tuuakse välja, et vastavad ametikohad tuleb luua igas omavalitsuses ning suuremates mitu kohta, mis toob omavalitsustele kaasa olulise kulu. Kriisireservi loomine omavalitsuste kriisivarude soetamise kulude katteks. Päästeameti poolt on 2023. aasta jaanuaris kinnitatud „Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise plaan“. Selle kohaselt peavad omavalitsused koostama plaani, kus on määratletud haldusterritooriumil asuvad võimalikud evakuatsioonikohad vähemalt 2%-le omavalitsuse elanikest. Plaani järgi peab KOV tagama evakuatsioonikohtade tööks vajaliku varustuse ja abistama evakuatsioonikohtades toitlustamisega. Teeme ettepaneku näha kohalikele omavalitsustele ette vahendid evakuatsioonikohtade tööks vajaliku varustuse hankimiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetada põhimõtteliselt KOV-ide rahastamise suurendamist kriisikindluse tõstmiseks, prioriteet on leida vahendid kriisispetsialistide palkamiseks KOV-ide kriisideks valmisoleku parendamiseks. ELVL ettepanek 5: Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida kriisist tulenevalt vähendati koguni 28%. Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a). Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiu-kavas kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldatavate vahendite toetuse mahtu 2025. a vähemalt 45,5 mln euroni + 12 mln eurot nn juhtumipõhiseks toetuseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavalt RES 2024-2025 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. Kohalike teede hoiu rahastamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 läbirääkimiste käigus 2024. aasta septembris. Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist tulubaasi ning palume käsitleda seda rahanduse töörühmas. Kohalike teede teehoiutoetuse üleviimine KOV tulubaasi tagab teede hoiuks mõeldud summa kasvu vastavalt tulumaksu laekumisele. Tulubaasi on mõistlik anda korraga mitu toetusliiki. LISAMATERJALID Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Mihkel Juhkami Urmas Klaas Regionaal- ja Eesti Linnade ja Valdade Eesti Linnade ja Valdade Liidu põllumajandusminister, Liidu juhatuse juhatuse aseesimees valitsuskomisjoni esimees aseesimees 8  LISA 1. Tagamaalisuse koefitsient alates 2025. aastast Kohaliku omavalitsuse üksuse koefitsient kujuneb vastavalt tema 7–18-aastase laste paiknemisele paikkondades1 või neist väljapoole jäävatel aladel seisuga 1. jaanuari 2023. a Statistikaameti andmetel. Paikkondadeks on Statistikaameti arvestatud hoonestatud alad, kus naaberhoonete kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest. Paikkondade piirid on need, mis tehti rahvaloenduse andmete põhjal ehk 31.12.2021 seisuga. Koefitsient kujuneb vastavalt paikkonna 7–18-aastaste laste ja nende 7–18-aastaste laste, kelle jaoks vastav paikkond on lähim paikkond (edaspidi piirkond), koguarvu alusel. Paikkonnad, mille välispiiride vahe on ca 250 m või vähem, on ühendatud üheks paikkonnaks, kuna moodustavad ühe funktsionaalse terviku. Saarvaldadel ei arvestata lähimaks paikkonnaks piirkondi väljapool saari. Tabel. Laste koguarv paikkonnas ja selle lähiümbruses ning sellele vastav koefitsient 2,20 2,00 1,80 Koefitsient 1,60 1,40 1,20 1,00 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500 550 600 650 700 Laste arv vanuses 7-18 Kuni 120 7–18-aastaste laste koguarvuga piirkondade koefitsient on 2,1 ning iga täiendava lapsega see väheneb lineaarselt ühtlaselt määras selliselt, et 576 7–18-aastase laste koguarvu juures saavutab väärtuse 1,0. Seejuures väljaspool paikkondi elavate 7–18-aastaste laste koefitsiendi aluseks on nende lähima paikkonna koefitsient, mida suurendatakse täiendavalt 0,6 ühiku võrra, kuid kokku mitte suuremaks kui 2,1 (nt kui lähima paikkonna koefitsient on 1,2, siis koondkoefitsiendiks kujuneb 1,8, aga kui paikkonna koefitsient on 1,8, siis koondkoefitsiendiks kujuneb 2,1). Omavalitsuse täpsusega inimesi koefitsiendi leidmisel arvesse ei võeta (tasandusfondi jaotamisel aga arvestatakse). Paikkondade arvestust on Statistikaamet uuendanud rahvaloendusega seonduvalt. Koefitsientide muutuse mõju hajutatakse kolmele aastale võrdsetesse osadesse. 1 Paikkondade piirid on kujundatud rahvaloenduse andmete põhjal ehk 31.12.2021 seisuga. Täpsemalt vaata Statistikaameti paikkondade kaardilt: https://arcg.is/0PyG5C Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes KOV 2025 2026 2027+ Alutaguse vald 2,06 2,05 2,04 Anija vald 1,42 1,41 1,40 Antsla vald 1,85 1,83 1,80 Elva vald 1,58 1,57 1,56 Haapsalu linn 1,15 1,16 1,16 Haljala vald 1,97 1,97 1,97 Harku vald 1,30 1,22 1,13 Hiiumaa vald 1,70 1,71 1,73 Häädemeeste vald 2,01 2,01 2,02 Jõelähtme vald 1,70 1,58 1,47 Jõgeva vald 1,56 1,56 1,57 Jõhvi vald 1,09 1,07 1,06 Järva vald 2,00 2,01 2,01 Kadrina vald 1,52 1,51 1,49 Kambja vald 1,39 1,33 1,27 Kanepi vald 2,09 2,08 2,08 Kastre vald 2,01 1,95 1,88 Kehtna vald 1,99 1,99 1,98 Keila linn 1,00 1,00 1,00 Kihnu vald 2,10 2,10 2,10 Kiili vald 1,70 1,64 1,59 Kohila vald 1,36 1,30 1,25 Kohtla-Järve linn 1,08 1,07 1,06 Kose vald 1,85 1,78 1,70 Kuusalu vald 1,99 1,95 1,92 Loksa linn 1,40 1,41 1,43 Luunja vald 1,52 1,48 1,45 Lääne-Harju vald 1,76 1,72 1,69 Lääne-Nigula vald 2,02 2,02 2,01 Lääneranna vald 1,98 1,96 1,95 Lüganuse vald 1,39 1,38 1,36 Maardu linn 1,01 1,01 1,00 Muhu vald 2,10 2,09 2,09 Mulgi vald 2,02 2,02 2,03 Mustvee vald 1,87 1,90 1,92 Märjamaa vald 1,61 1,56 1,52 Narva linn 1,00 1,01 1,01 Narva-Jõesuu linn 1,84 1,81 1,78 Nõo vald 1,76 1,71 1,67 Otepää vald 1,88 1,87 1,85 Paide linn 1,22 1,24 1,25 Peipsiääre vald 2,08 2,09 2,09 Põhja-Pärnumaa vald 1,92 1,89 1,86 Põhja-Sakala vald 2,01 2,01 2,00 KOV 2025 2026 2027+ Põltsamaa vald 1,60 1,58 1,57 Põlva vald 1,54 1,51 1,49 Pärnu linn 1,17 1,16 1,15 Raasiku vald 1,47 1,39 1,32 Rae vald 1,28 1,19 1,11 Rakvere linn 1,00 1,00 1,00 Rakvere vald 1,61 1,60 1,58 Rapla vald 1,55 1,53 1,51 Ruhnu vald 2,10 2,10 2,10 Rõuge vald 2,04 2,02 2,01 Räpina vald 1,77 1,81 1,84 Saarde vald 1,93 1,94 1,95 Saaremaa vald 1,54 1,53 1,53 Saku vald 1,35 1,24 1,13 Saue vald 1,37 1,32 1,28 Setomaa vald 2,10 2,09 2,09 Sillamäe linn 1,00 1,00 1,00 Tallinn 1,00 1,00 1,00 Tapa vald 1,33 1,34 1,36 Tartu linn 1,02 1,03 1,03 Tartu vald 1,84 1,76 1,69 Toila vald 1,81 1,73 1,66 Tori vald 1,52 1,46 1,41 Tõrva vald 1,66 1,68 1,69 Türi vald 1,40 1,42 1,43 Valga vald 1,21 1,21 1,20 Viimsi vald 1,09 1,04 1,00 Viljandi linn 1,00 1,00 1,00 Viljandi vald 1,99 1,97 1,96 Vinni vald 1,94 1,91 1,88 Viru-Nigula vald 1,67 1,68 1,70 Vormsi vald 1,77 1,93 2,10 Võru linn 1,00 1,00 1,00 Võru vald 1,92 1,85 1,77 Väike-Maarja vald 1,99 1,98 1,98  -947503 -907746 0 0 6257159 720658 0 0 5514296 339474 0 0 5873529 6837 0 0 6248769 428 0 0 -899795 -473 0 0 4370005 1825910 0 0 4789367 1454238 0 0 4733400 6001407 0 0 5597525 4294242 0 0 4794732 7067791 0 0 5133143 6014895 0 0 5193665 7423785 0 0 5595620 7726374 0 0 5948351 7729220 0 0 5594241 7425208 0 0 5926440 7080147 0 0 5546090 6736080 0 0 5951426 6386121 0 0 5546237 6034981 0 0 6298904 4280978 0 0 6298801 4631587 0 0 5950998 4998779 0 0 6298683 6059110 0 0 5940321 5684579 0 0 5589978 5333601 0 0 5227320 4990435 0 0 5153232 1130714 0 0 4429672 4990228 0 0 4834521 4982623 0 0 4834255 4631055 0 0 4834240 4281037 0 0 5195275 3932200 0 0 5557225 3589448 0 0 5589491 2212902 0 0 5929630 3238840 0 0 6280150 1776730 0 0 6269502 1138540 0 0 5907109 2547768 0 0 6270580 2547620 0 0 6281420 2164715 0 0 5514577 1824192 0 0 5908675 1475740 0 0 5887188 780282 0 0 5887631 1122916 0 0 5521945 771776 0 0 5150249 423929 0 0 4402690 95516 0 0 4780753 99621 0 0 5140531 91277 0 0 269240 2594447 RIIGI EELARVE - S TRATEEGIA 202 5 -202 8 0 20000 RIIGI EELARVE - S TRATEEGIA 202 5 -202 8 194915 7836905 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 202 4 0 0 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 202 4 Sisukord TOC \o "1-2" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc178059922 \h 6 1. Vabariigi Valitsuse prioriteedid PAGEREF _Toc178059923 \h 11 2. Tulemusvaldkonnad PAGEREF _Toc178059924 \h 14 2.1 Heaolu PAGEREF _Toc178059925 \h 15 2.1.1 Laste ja perede programm PAGEREF _Toc178059926 \h 21 2.1.2 Tööturuprogramm PAGEREF _Toc178059927 \h 23 2.1.3 Vanemaealiste programm PAGEREF _Toc178059928 \h 24 2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm PAGEREF _Toc178059929 \h 25 2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm PAGEREF _Toc178059930 \h 26 2.2 Tervis PAGEREF _Toc178059931 \h 28 2.2.1 Tervist toetavate valikute programm PAGEREF _Toc178059932 \h 33 2.2.2 Tervist toetava keskkonna programm PAGEREF _Toc178059933 \h 34 2.2.3 Inimkeskse tervishoiu programm PAGEREF _Toc178059934 \h 35 2.3 Tark ja tegus rahvas PAGEREF _Toc178059935 \h 38 2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm PAGEREF _Toc178059936 \h 45 2.4 Eesti keel ja eestlus PAGEREF _Toc178059937 \h 49 2.4.1 Keeleprogramm PAGEREF _Toc178059938 \h 52 2.5 Kliima, energeetika ja elurikkus PAGEREF _Toc178059939 \h 54 2.5.1 Rohereformi ja kliimapoliitika programm PAGEREF _Toc178059940 \h 59 2.5.2 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm PAGEREF _Toc178059941 \h 61 2.5.3 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm PAGEREF _Toc178059942 \h 63 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus PAGEREF _Toc178059943 \h 66 2.6.1 Teadussüsteemi programm PAGEREF _Toc178059944 \h 70 2.6.2 Teadmussiirde programm PAGEREF _Toc178059945 \h 72 2.6.3 Ettevõtluskeskkonna programm PAGEREF _Toc178059946 \h 75 2.7 Põllumajandus ja kalandus PAGEREF _Toc178059947 \h 78 2.7.1 Biomajanduse programm PAGEREF _Toc178059948 \h 85 2.7.2 Toiduohutuse programm PAGEREF _Toc178059949 \h 86 2.8 Elukeskkond, liikuvus ja merendus PAGEREF _Toc178059950 \h 89 2.8.1 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm PAGEREF _Toc178059951 \h 96 2.8.2 Mere ja vee programm PAGEREF _Toc178059952 \h 98 2.8.3 Transpordi ja liikuvuse programm PAGEREF _Toc178059953 \h 101 2.8.4 Maa ja ruumiloome programm PAGEREF _Toc178059954 \h 105 2.8.5 Regionaalarengu programm PAGEREF _Toc178059955 \h 107 2.8.6 Ühistranspordi programm PAGEREF _Toc178059956 \h 108 2.9 Digiühiskond PAGEREF _Toc178059957 \h 110 2.9.1 Digiühiskonna programm PAGEREF _Toc178059958 \h 114 2.10 Riigivalitsemine PAGEREF _Toc178059959 \h 117 2.10.1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm PAGEREF _Toc178059960 \h 121 2.10.2 Rahatarga riigi programm PAGEREF _Toc178059961 \h 123 2.10.3 Halduspoliitika programm PAGEREF _Toc178059962 \h 126 2.10.4 Arhiivindusprogramm PAGEREF _Toc178059963 \h 127 2.11 Õigusriik PAGEREF _Toc178059964 \h 129 2.11.1 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm PAGEREF _Toc178059965 \h 134 2.12 Siseturvalisus PAGEREF _Toc178059966 \h 137 2.12.1 Ennetava ja turvalise elukeskkonna programm PAGEREF _Toc178059967 \h 142 2.12.2 Kiire ja asjatundliku abi programm PAGEREF _Toc178059968 \h 144 2.12.3 Kindla sisejulgeoleku programm PAGEREF _Toc178059969 \h 145 2.12.4 Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika programm PAGEREF _Toc178059970 \h 149 2.12.5 Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm PAGEREF _Toc178059971 \h 150 2.13 Välispoliitika PAGEREF _Toc178059972 \h 153 2.13.1 Välispoliitika programm PAGEREF _Toc178059973 \h 158 2.14 Julgeolek ja riigikaitse PAGEREF _Toc178059974 \h 160 2.1 4 .1 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm PAGEREF _Toc178059975 \h 167 2.15 Kultuur ja sport PAGEREF _Toc178059976 \h 171 2.15.1 Kultuuriprogramm PAGEREF _Toc178059977 \h 176 2.15.2 Spordiprogramm PAGEREF _Toc178059978 \h 177 2.16 Sidus ühiskond PAGEREF _Toc178059979 \h 179 2.16.1 Lõimumis-, sh kohanemisprogramm PAGEREF _Toc178059980 \h 184 2.16.2 Kogukondlik Eesti programm PAGEREF _Toc178059981 \h 184 2.16.3 Nutikas rahvastikuarvestuse programm PAGEREF _Toc178059982 \h 186 2.16.4 Erakondade rahastamise programm PAGEREF _Toc178059983 \h 187 3. Fiskaalraamistik PAGEREF _Toc178059984 \h 189 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid PAGEREF _Toc178059985 \h 189 3.1.1 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga PAGEREF _Toc178059986 \h 190 3.1.2 Maksupoliitilised eesmärgid PAGEREF _Toc178059987 \h 190 3.2 Tulu- ja kulumeetmed PAGEREF _Toc178059988 \h 191 3.2.1 Eelarvestrateegia kokkuhoiumeetmed PAGEREF _Toc178059989 \h 193 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon PAGEREF _Toc178059990 \h 204 3.3.1 Valitsussektori tulud ja kulud PAGEREF _Toc178059991 \h 208 3.3.2 Keskvalitsuse eelarvepositsioon PAGEREF _Toc178059992 \h 212 3.3.3 Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon PAGEREF _Toc178059993 \h 218 3.3.4 Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon PAGEREF _Toc178059994 \h 220 3.4 Maksupoliitika PAGEREF _Toc178059995 \h 222 3.4.1 Üldine maksukoormus PAGEREF _Toc178059996 \h 222 3.4.2 Efektiivne maksumäär PAGEREF _Toc178059997 \h 223 3.4.3 Maksukulud PAGEREF _Toc178059998 \h 224 3.5 Valitsussektori finantseerimine PAGEREF _Toc178059999 \h 227 3.5.1 Rahavoog ja netopositsioon PAGEREF _Toc178060000 \h 227 3.5.2 Valitsussektori võlakoormus PAGEREF _Toc178060001 \h 228 3.5.3 Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng PAGEREF _Toc178060002 \h 231 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc178060003 \h 232 3.7 Riigi rahanduse areng PAGEREF _Toc178060004 \h 235 3.7.1 Riigieelarve seaduse muutmine PAGEREF _Toc178060005 \h 235 3.7.2 Riigieelarve seaduse plaanitav muutmine PAGEREF _Toc178060006 \h 235 3.7.3 Riigieelarve juhtimislaud PAGEREF _Toc178060007 \h 236 3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes PAGEREF _Toc178060008 \h 237 Lisad PAGEREF _Toc178060009 \h 243 Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs PAGEREF _Toc178060010 \h 243 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava (tuhat eurot) PAGEREF _Toc178060011 \h 255 Lisa 3. Ülevaade RES 2025-2028 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (mln eurot) PAGEREF _Toc178060012 \h 259 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2025 – 2028 (tuhat eurot) PAGEREF _Toc178060013 \h 265 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest PAGEREF _Toc178060014 \h 289 Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs PAGEREF _Toc178060015 \h 306 Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava (tuhat eurot) PAGEREF _Toc178060016 \h 312 Sissejuhatus Riigi eelarvestrateegia olemus Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad n ing kajasta b Vabariigi Valitsuse eesmär ke , mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia koos rahastamiskava ga eelseisvaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia viib kokku eelarvepoliitilised ja valdkondlikud eesmärgid ning seostab need makromajandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale. Nii eelarvestrateegia kui sel kevadel viimast korda koostatud stabiilsusprogramm põhinevad rahandusministeeriumi majandusprognoosidel. Käesolev 2025–2028 eelarvestrateegia lähtub 2024. a suvisest majandusprognoosist. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja kavasid ning täiendatakse ühe aasta võrra. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja erinevates tegevusvaldkondades. Kui kahe viimase aasta eelarvestrateegiat on mõjutanud julgeolekukriis, siis 2025-2028 eelarvestrateegia toetab tegevusplaani kindluse kasvuks, mis toetub kolmele sambale: hästi kaitstud Eesti, kasvav majandus ning tasakaalus riigirahandus. Sel aastal hakkas kehtima uus Euroopa Liidu eelarveraamistik. Seetõttu koostab Vabariigi Valitsus käesolevale 2025-2028 eelarvestrateegiale tuginedes ka Euroopa Liidule esitatava nelja-aastase eelarve- ja struktuurikava. Eelarvestrateegia koostamine ja uuendamine Eelarvestrateegiaga seotud strateegilised arengudokumendid on valdkondlik arengukava ja arengukava elluviimiseks koostatud nelja-aastased programmid. Tulemusvaldkonnad on ühtselt kasutusel nii strateegilises planeerimises kui finantsjuhtimises eesmärgiga paremini seostada valdkondlike arengukavasid eelarvestrateegia ja eelarvega. Seetõttu on eelarvestrateegias toodud info tulemusvaldkondade kohta ning alates 2020. aastast on rahastamiskava koostatud tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Aastane eelarve on võrreldes eelarvestrateegiaga oluliselt detailsem. Ministeeriumid täiendavad programme igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises minimaalselt nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on eelmise aasta tulemusaruanne, sel ajal kehtiv eelarvestrateegia ning valdkonna arengukavas kokku lepitud strateegilised eesmärgid ja mõõdikud järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostamiseks esitavad Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile selleks vajalikud andmed ja info, s.h. valitsemisalade vastutusvaldkondadesse jäävad programmi(de) kavandid, tulemusaruanded, juriidilise isiku finantsplaani(d), teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta ja õigusaktide rakendamisega seotud lisataotlused. A rvestades riigi rahanduse pingelist seisu, oli võimalik rahastada vaid vajadusi, mis on seotud 2024. aasta juulis uuendatud koalitsioonilepingu elluviimisega. Valdkonna minister sai soovi korral valdkonna lisavajadused välja tuua eelarveläbirääkimistel. Põhiseaduslik ud institutsioon id esita vad oma eelarve projekti ning eelarveaastale järgneva kolme aasta finantsprognoosi Rahandusministeeriumile ja Riigikogu rahanduskomisjonile 1. juuniks. Vastavalt riigieelarve seadusele menetleb põhiseaduslike institutsioonide lisataotlusi Riigikogu rahanduskomisjon. Taotluses tuleb ära näidata ja põhjendada eelarve muudatused võrreldes eelmise perioodiga. Rahanduskomisjon kinnitab põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahud peale suvise majandusprognoosiga tutvumist, mis tähendab, et komisjon on end kurssi viinud majanduse ja riigi rahanduse olukorraga, sealhulgas tulude ja kulude prognoosi ning riigieelarve tasakaalu näitajatega. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikohus Rahanduskomisjonile lisavahendite taotluse kokku 5 mln euro t kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Teised põhiseaduslikud institutsioonid lisataotlusi ei esitanud. Riigi majanduslikku olukorda ja kokkuhoiu meetmeid arvestades lisataotlusi heaks ei kiidetud. 22. juulil 2024. aastal täiendati 2023. aastal sõlmitud valitsusliidu programmi ning lepiti kokku tööjõu- ja majandamiskulu de ning tegevus- ja sihtotstarbelis te toetus te kärpimises kolme aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettev õtteid. Alapeatükk 3.2.1 annab tervikliku ülevaate kokkuhoiumeetmetest . 31.08.2023 kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelarverevisjoni kava. Revisjoni eesmär giks on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega. Eelarverevisjoniga kaetakse nelja-aastasel (2023-2027) perioodil kogu riigieelarve, pakkudes selle tulemitega lisandväärtust iga-aastases eelarveprotsessis. Esimesel aastal analüüsiti Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvet. Revisjoni tulemusi võeti arvesse 2025-2028 eelarvestrateegia koostamisel. Eelarve struktuurne puudujääk on 2024. aastal 0,3 % SKPst ja 2025. aastal valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk kasvab 0,9%le SKPst majanduse taastumisele pöördumise tulemusel. Struktuurse eelarvepuudujäägi kasv aastatel 2025-2027 tuleneb lisaks riigikaitse ja laiema julgeolekuga seotud kulude kasvust. 2028. aasta lõpuks langeb taas 1,4%- le SKPst . Nominaalne puudujääk on 2024. aastal on 2,9 % SKPst ja ka järgmisel aastal püsib see nõutava 3% SKPst juures. Järgnevatel aastatel paraneb pidevalt jõudes 2028. aastaks 1,2% juurde SKPst . Vastavalt riigieelarve seadusele kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarve seaduse § 34 1 alusel esitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia Riigikogule. Eelarvestrateegia esitati Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 25.09.2024. 202 5- 202 8 eelarvestrateegia ülesehitus, erinevused võrreldes 202 4 -202 7 eelarvestrateegiaga Dokumendi esimeses osas on toodud Vabariigi Valitsuse prioriteedid, teises osas tulemusvaldkondade ja programmide lühiülevaated koos valdkondi iseloomustavate eesmärkide ja mõõdikutega ning nelja aasta olulisemate tegevustega. Tulemusvaldkondade ja programmide rahastamiskavad on esitatud koondtabelina lisast 2 . Riigi tulemusvaldkondade muutunud jaotus valitsemisalade vahel on esitatud tabelis 1. 25.04.2024 kinnitas Vabariigi Valitsus riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muudatused, mis tõid kaasa muudatusi ka tulemusvaldkondade nimekirjas. Senine tulemusvaldkond Tõhus riik asendati tulemusvaldkonna sisule täpsema l t viitava nimetusega Riigivalitsemine , mis ka jastab peamiselt riigi horisontaalseid tegevusi. Koos Kliimaministeeriumi loomisega loodi seniste keskkonna, energeetika ja transpordi tulemusvaldkondade asemel kaks uut tulemusvaldkonda Kliima, energeetika ja elurikkus ning Elukeskkond, liikuvus ja merendus. Regionaal- ja P õllumajandusministeerium panustab samuti tulemusvaldkonna Elukeskkond, liikuvus ja merendus eesmärkide elluviimisesse. Selle tulemusvaldkonna alla liikus ka regionaalpoliitika, mis seni oli Riigivalitsemi se all. Vabariigi Valitsus on algatanud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja annab eelnõu koos 2025. aasta riigieelarve eelnõuga üle Riigikogule, et muuta ministeeriumite vastutusvaldkondi ja sellest tulenevalt ka tulemusvaldkondi alates 1. jaanuarist 2025: Digiühiskonna tulemusvaldkond liigub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja D igiministeeriumi valitsemisalasse. Justiitsministeerium nimetatakse Justiits- ja Digiministeeriumiks. Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse, Maa- ja ruumivaldkonna, ligipääsetavuse edendamise ja koordineerimise, maakasutus poliitika kavandamise ja elluviimise ning ruumilise planeerimise korraldamisega seotud teemad liiguvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Maa-amet (loodav Maa- ja Ruumiamet) liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Tulemusvaldkonnad RES 202 5 -202 8 Valitsemisala RES tulemusvaldkonnad 2025-2028 HTM Tark ja tegus rahvas Eesti keel ja eestlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Riigivalitsemine JUM Õigusriik Digiühiskond KAM Julgeolek ja riigikaitse KLIM Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kliima, energeetika ja elurikkus KUM Kultuur ja sport Sidus ühiskond MKM Heaolu Elukeskkond, liikuvus ja merendus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus RAM Riigivalitsemine REM Põllumajandus ja kalandus Elukeskkond, liikuvus ja merendus SIM Siseturvalisus Sidus ühiskond SOM Heaolu Tervis VÄM Välispoliitika Riigikantselei Riigivalitsemine Kolmas peatükk kajastab Vabariigi Valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi eesmärke ja prioriteete ning valitsussektori fiskaalraamistikku eelolevaks neljaks aastaks. Arvestades teema ajakohasust ja olulisust on sellesse peatükki lisatud eraldi osa Euroopa Liidu fondidest toimuva rahastuse kohta. Dokumendil on seitse lisa. Eelarvestrateegia seire Iga aasta 1. juuniks esitavad ministeeriumid Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile tulemusaruanded, mis hindavad valdkondliku arengukava elluviimist viimasel aastal tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste lõikes. Tulemusaruanne koondab analüütilise ülevaate nii eesmärkide ja mõõdikute elluviimisest kui ka eelarve kasutamisest. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab ülevaate riigi finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest ning riigieelarve täitmisest. Rahandusministeerium koostab nende sisendite põhjal riigi majandusaasta koondaruande, mis kajastab terviklikku infot valitsussektori tulemuste ja ressursside kohta. Riigi majandusaasta koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja esitab selle koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Riigikogule kinnitamiseks. Partnerite kaasamine eelarvestrateegia koostamises Riigieelarve strateegia koostamisel tuginetakse valdkonna arengukavale. Iga arengukava elluviimiseks on moodustatud arengukava juhtkomisjon, kellele tutvustatakse enne heaks kiitmist riigi eelarvestrateegia aluseks olevaid tulemusaruandeid. Programmide uuendamisel tagab programmi uuendamise eest vastutav ministeerium, et koostööpartnerid ja sidusrühmad on kaasatud. Valitsus on kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele suunised “Kaasamise heas tavas”. Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid: HTM – Haridus- ja Teadusministeerium JUM – Justiits - ja Digiministeerium KAM – Kaitseministeerium KLIM – Kliimaministeerium KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RAM – Rahandusministeerium REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium 1. Vabariigi Valitsuse prioriteedid Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 jätkavad valitsusliiduna tööd selle nimel, et tagada Eesti inimestele ja ettevõtetele igakülgne kindlustunne. Kolme erakonna ühine eesmärk on kindlustada Eesti julgeolek, suunata majandus kasvuteele, vähendada sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust ning tagada riigi rahaline jätkusuutlikkus. Uued investeeringud ja ettevõtete kindlustunne Valitsus peab oluliseks luua tingimused majanduse ja laiema heaolu kasvuks. Selleks investeeritakse puhastesse tehnoloogiatesse ja vähendatakse bürokraatlikke takistusi innovaatiliste tööstusettevõtete Eestisse rajamisel ja suurendatakse väikepiirkondade konkurentsivõimet. Samuti luuakse eeldused, et kasvanud kaitsekulud panustaks meie majandusse kaitsetööstuse kiirema arengu kaudu. Kavandatavad tegevused: Luuakse rahvusvaheliselt atraktiivsete suurinvesteeringute Eestisse toomise pakett, mille eesmärk on muu hulgas suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet. Suurendatakse võimekust tuua Eestisse välisinvesteeringuid ja tagatakse olulistel sihtturgudel Eesti ettevõtete huvide eest parem seismine. Selleks uuendatakse Eestisse investeerimise väärtuspakkumist ja tagatakse ettevõtetele paremini fokusseeritud ekspordi tugi . Reformitakse planeeringute läbiviimist ja tegevuslubade väljastamist, et uued investeeringud ei takerduks bürokraatiasse. Jätkatakse maismaatuuleelektri vähempakkumistega, korraldatakse meretuuleelektri ja juhitavate võimsuste vähempakkumised. Varustuskindluse tagamiseks luuakse tingimused uute juhitavate ja salvestusvõimsuste rajamiseks. Määratakse olemasolevate ja uute arenduste põhjal taastuvenergia eelisarendusalad. Kuulutatakse välja riigimaa hoonestusloa konkursid, mis võimaldavad riigimaadel e rajada kiirendatud korras maismaatuuleparke. Arendatakse ette elektrivõrke, et kiirenda da uutesse tootmistesse tehtavaid investeeringuid. Selleks kehtestatakse võrgu ettearendamist võimaldav regulatsioon, mis tagab paremini prognoositavad liitumiskulud ja lühendab võrguga liitumise aega. Sõlmitakse otselepinguid Eesti kaitsetööstusettevõtetega, käivitatakse kaitsetööstuse fond ning kasutatakse lokaliseeritud hankeid ja vastuoste . Suurendatakse kaitsetööstuse arendustoetuste mahtu ja luuakse tuleviku kaitsevõime arendamise töörühm. Nüüdisaegne riigijuhtimine ja tõhus riik Valitsus peab oluliseks bürokraatia vähendamist ning riigi efektiivsemaks muutmist. Kavandatavad tegevused: Vähendatakse reguleerimist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust ja kontrolli. Riigi efektiivsemaks muutmiseks vaadatakse üle avaliku sektori ülesanded, sealhulgas kaotatakse dubleerivad tegevused. Laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi oma tulubaasi suurendamiseks ning luuakse lahendused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlusest. Jätkatakse üürielamute programmi uute üürimajade rajamiseks. Korras riigi rahandus Valitsus peab oluliseks nii riigi rahanduse kordategemist kui julgeolekukulude katmist. Selleks tuleb leida arvestataval määral uusi maksutulusid ja kärpida riigi üleliigseid kulutusi. Kavandatavad tegevused: Riigieelarve prognoositud puudujääki v ähenda takse 2025. aastal 5,6% SKPst 3%ni SKPst . Puudujääki hoitakse alla 3% ka 2026. aastal ning vähendatakse veelgi 2027. aastal. Valitsemissektori kulude jätkusuutlikkuse tagamiseks vaadatakse üle sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste laenude piirmäärad ja eelarvereeglid. Vähenda takse keskvalitsuse, sh sihtasutuste, riigi äriühingute ja ametite töökohtade arvu . Eelarveolukorra parandamiseks tõst etakse alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi täiendava lt 5% aastas. Jõusta takse maksuküüru kaotami ne ja tulumaksuvaba miinimumi kasv 700 euroni 2026. aastal. Kehtesta takse julgeolekumaks kuni 31.12.2028, mi s suuna takse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Suurendatakse riigieelarve läbipaistvust ja seletuskirja arusaadavust. Välispoliitika ja Eesti julgeoleku kindlustamine Valitsus peab oluliseks Eesti igakülgset kaitsmist ja turvatunde tagamist ning töötab selle nimel, et Eesti on hästi kaitstud NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu on turvaline investeerida. Samuti töötab valitsus Ukraina võidu nimel ning jätkab Ukraina igakülgset abistamist, seistes vastu autoritaarsete režiimide katsetele lõhkuda rahvusvahelisel õigusel ja universaalsetel inimõigustel põhinevat maailmakorda. Kavandatavad tegevused: Valitsus tagab sõjalise riigikaitse kulud mahus vähemalt 3% SKPst , millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud. Täiendavate kaitseinvesteeringutega hangitakse pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona . Eesti kaitsetööstuse arengu kiirendamiseks sõlmitakse otselepinguid Eesti kaitsetööstusettevõtetega, käivitatakse kaitseinvesteeringute fond, kasutatakse võimalusel lokaliseeritud hankeid ja vastuoste , kiirendatakse kaitsetööstuspargi arendamist ning suurendatakse kaitsetööstuse arendustoetuste mahtu. Viiakse ellu täiendav riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programm. Jätkatakse Ukrainale sõjalise abi andmist 0,25% ulatuses SKPst vähemalt kuni aastani 2027. Töötatakse selle nimel, et Venemaa külmutatud varad suunataks võimalikult suures osas ja kiiresti Ukraina toetamisse ning toetatakse Rahvusvahelise Kohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõltumatut tegevust Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisel. Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks võimestatakse maaväge, saavutatakse koostöös liitlastega võime hoida Läänemeri vastase vaenutegevusest puhas, arendatakse välja mitmekihiline õhutõrje, rajatakse Balti kaitsevöönd ning arendatakse vajalikud taristud nii piirile kaitsetegevusteks kui kaitseväe harjutusalade ja liitlaste vastuvõtuks. Hübriidohtudele ja valeinfo levikule vastu seismiseks tugevdatakse Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendatakse digikaitsevõimet ja e-riigi küberkaitse võimekust. Sisejulgeoleku tugevdamiseks luuakse Politsei- ja Piirivalveameti ( PPA ) kriisireserv ja tugevdatakse PPA relvastust idapiiril. Samuti tugevdatakse valitsussektori võimekust hübriidohude tõrjumisel, ehitatakse valmis maismaapiir ning alustatakse droonimüüri loomisega. Tõstetakse ühiskonna valmisolekut kriisideks, sealhulgas koolituste ja õppuste kaudu ning kriiside selgemaks ja kiiremaks juhtimiseks võetakse vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. 2. Tulemusvaldkonnad Selles peatükis on ülevaade tulemusvaldkondadest, nende eesmärkidest, olukorrast ja rahastamisest. Riigi strateegiline planeerimine ja eelarve on jaotatud tulemusvaldkondade järgi. Nende valdkondade eesmärke saavutatakse programmide abil, mille eesmärgid, mõõdikud ja olulisemad tegevused on kirjeldatud samuti käesolevas peatükis. Tulemusvaldkondade olukorra ülevaade kajastab peamiste näitajate abil ainult üldisemaid trende. Detailsema ülevaate valdkondade seisust leiab vastavatest valdkondlikest arengukavadest ja programmidest. Tagasiside tulemustest annavad iga valdkonna tulemusaruanded, ministeeriumite majandusaasta aruannete tegevusaruanded ja riigi majandusaasta aruande koosseisus olev tegevusaruanne. Riigi eelarvestrateegiast arusaadavuse suurendamiseks on Rahandusministeerium koostanud tulemusvaldkondade põhiinfot sisaldavad koondülevaated iga tulemusvaldkonna peatüki algusesse. Koondülevaated on leitavad ka eraldi dokumentidena Rahandusministeeriumi kodulehel. 2.1 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas t 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus rahvaarv kasvab välisrände tõttu alates 201 6 . aastast . Statistikaameti 2024. aastal valminud prognoosi stsenaariumi (põhistsenaarium) kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2030. aastal 1,36 miljonit inimest ja 2060. aastal 1, 29 miljonit inimest. 202 4 . aasta 1 . jaanuari seisuga oli rahvaarv 1, 375 miljonit inimest . Kiire rahvaarvu kasv toimus 2022. aastal, mil Eestisse saabus üle 30 000 Ukraina sõjapõgenik u. Tööeali s e elanikkon na osatähtsus on vaatamata sisserändele vähenenud ning prognoosi kohaselt väheneb 2060. aastaks 6,9 %. Samas 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal prognooside kohaselt kasvab 2060. aastaks praeguselt 20%- lt 31 %- ni . Rahvastiku vananemist on keeruline peatada, sest olulisimaks rahvastikku kujundavaks protsessiks olev sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatav eluiga kasvab, eestimaalaste tagasiränne on väike ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis. Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne. Vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, mis on ka põhjuseks taastetasemest madalamaks sündimuseks viimastel aastakümnetel. Sündimust mõjutab ka ebastabiilsus ühiskonnas – viimase nelja aasta majandust, tervist ja julgeolekut puudutavad kriisid väljenduvad sündide arvu languses. Eriti järsk sündide arvu langus toimus 2022. aastal, mil sündis 11 646 last ehk 12,3% vähem kui aasta varem (2021. aastal oli 13 272 sündi). 2023. aasta sündide arv oli veelgi madalam – 10 949 sündi, mis on 6% vähem, kui aasta varem . Surmade arv on juba kaks aastat langenud. 2021. aastal oli tervisekriisi tulemusena kõrge suremus, kuid 2023. aastal langes suremus kriisieelsele tasemele ja oodatav eluiga kasvas kriisieelsest tasemest kõrgemaks. Kuna vanemates vanusrühmades on suured põlvkonnad, sureb tulevikus arvuliselt järjest rohkem inimesi. Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg 2023. aastal üsna stabiilsena. Tööhõive määr 20–64-aastaste seas tõusis veelgi, jõudes rekordilise 82,1 protsendini. Nii kõrge tööhõive määraga on Eesti Euroopa Liidus kolmandal kohal Rootsi ja Hollandi järel. 2023. aastal oli hõive kasv kiireim teenuste sektoris, rekordiliselt kõrge oli naiste ja vanemaealiste tööhõive määr (Euroopa Liidus teisel kohal) ning üldine aktiivsus tööturul. Töötuse määr tõusis 20-64-aastaste seas 6,2 protsendini, kuid seda peamiselt mitteaktiivsete arvelt. See tähendab, et keeruline majanduslik olukord on suurendanud inimeste soovi ja valmisolekut tööle asuda. Tööhõive kasvas kiiremini teenuste sektoris, naiste, noorte ja vanemaealiste hulgas. Eesti majanduse jahenemine on 2023. aastal kajastunud ka töösuhetes, mis mõjutab nii ettevõtteid kui ka töötajaid. Majandusolukorra keerukus on tekitanud pinged tööandjate ja töötajate vahel, tuues kaasa suurenenud töövaidluste arvu ja suurenenud nõuete summad. Teisalt on üldine olukord ettevõtete töökeskkondades liikunud paremuse suunas ja tööandjate teadlikkus tööohutusest suureneb. Seda näitab tööõnnetuste arvu 11-protsendiline vähenemine võrreldes aasta varasemaga, kuid seda saab osaliselt seostada ka majanduse jahtumisega. Jätkuvalt on murekohaks inimeste toimetulek. 2022. aastal kasvas absoluutne vaesus 3,5 protsendini, mida mõjutas otseselt 2022. aastal toimunud absoluutse vaesuse piiri oluline tõus (üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir suurenes 233,57 eurolt 303,38 eurole kuus ehk 29,9 protsenti). Absoluutse vaesuse määr tõusis 2022. aastal kõikides vanuserühmades - nii laste, tööealiste kui vanemaealiste seas. Enim ohustab absoluutne vaesus üksi elavaid inimesi või leibkondi, kus on vaid üks sissetuleku saaja (nt üksikvanemaga leibkonnad). Samuti on absoluutne vaesus enamasti suurem töötute seas (2022. aastal 18,5 protsenti). Kuigi vanemaealiste (65-74a) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu suurim ehk selles vanuses töötas 2023. aastal 28,4% pensionäridest, on vanemaealised võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pensionärid ja vanemaealised puudega inimesed. Eurostati andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses 47% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 46,8% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest, 79,1% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest ning 58% puudega 65-aastastest ja vanematest inimestest. Eesti vanaduspensionite asendusmäär (44%) on Euroopa Liidu madalaimate seas (ELi keskmine 58%) ning see on langemas. Tarbimishindade kasv ja teise pensionisamba väljamaksed pole jätnud mõjutamata ka laste vaesuse näitajaid. Eurostati andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses 18,3% Eesti lastest (ehk 49 000 last), mis on enam kui 2022. aastal (16.6%). Näitaja kasvu põhjustas eelkõige suhtelisest vaesuses olevate laste osatähtsuse suurenemine. 2022. aastal suurenes nii absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus – Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal Eesti lastest 4,0% absoluutses vaesuses (ca 10700 last) ning 16,0% suhtelises vaesuses (ca 43 100 last). Absoluutse vaesuse piiri suurenemine 2022. aastal oli mõjutatud sellest, et toetused ja hüvitised ei kasvanud 2022. aastal sama kiiresti kui hinnad. Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 34,8% elas 2022. aastal suhtelises vaesuses. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas vähenenud 77,8 %- lt 2019 . aastal 76,8 %- ni 20 23 . a astal . Samas on 65-aastaste ja vanemate elanike seas suurenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (27,6%- lt 2020. a 30,9%- le 2023. a ) ning lisaks hindab endiselt üle poole (2023. aastal 59,3%) 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piiratud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades ning need integreerida poliitikameetmetesse valdkondadeüleselt . Puude raskusastmega inimesi oli 2023. aastal 116 500 ehk 8,5% elanikkonnast, enamik neist on vanaduspensioniealised (55%), enam kui kolmandik on tööealisi (37%) ja puudega lapsi oli puudega inimestest 8-9% (kui tööealistest arvata 16-17-aastased laste hulka, siis üle 10 000). Puudega inimeste vaesuse näitajad on oluliselt kõrgemad kogu elanikkonnast, 2022. aastal olid suhtelise vaesuse määra näitajad kogu elanikkonnas 22,5%, kuid puude raskusastmega inimestel oli sama näitaja 45,4% ning ilmajäetuse määra näitaja kogu elanikkonnas oli 7%, puude raskusastmega inimestel aga 17,5%. Puuetega inimestele toetamine, east sõltumata võrdsete võimaluste loomine õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks on jätkuvalt erilise tähelepanu all ja elanike toimetuleku tõstmisel võtmetähtsusega. Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 55 000 16-aastast ja vanemat inimest , mis on 5,0% kõigist antud vanusrühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2023. aastal 26 700, s.o. 2,4% kõigist samas vanuses elanikest. Naisi on omastehooldajate seas kolm korda enam kui mehi. Hooldajate tööturule sisenemist takistab muuhulgas sobivate hoolekandeteenuste ebapiisav kättesaadavus. Tähelepanu vajab nii erihoolekande teenuste kvaliteedi kui kättesaadavuse tagamine. Eesti soolise võrdõiguslikkuse olukorda iseloomustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks. 2023. aastal oli Eesti tulemusega 60,2 punkti 100-st ning Eesti laskus Euroopa Liidu riikide võrdluses 22. kohale (EL keskmine on 70,2 punkti). Peamine põhjus indeksi langemises paikneb ajakasutuse valdkonnas, samuti on naistel meestega võrreldes suurem hoolduskoormus. Samas on töövaldkonnas areng positiivne ning naiste tööhõive tase on Eestis üks Euroopa Liidu kõrgemaid, samuti on eeskätt tööaja paindlikkusest tingituna töö ja pereelu ühitamine paranenud. Eraldi tähelepanu vajab suur sooline palgalõhe. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Kohortsündimuskordaja Allikas: Statistikaamet 1,82 (2023) 1,86 1,86 1,86 1,86 Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks ,% Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring 61 ,00 % (2021) > 61,0 0 % > 61,0 0 % > 61,0 0 % > 61,0 0 % Absoluutse vaesuse määr (mehed/naised kokku), % Allikas: Statistikaamet; Eesti sotsiaaluuring Mehed 4,0 0 % (2022) ≤ 2,7 0 % ≤ 2,7 0 % ≤ 2,7 0 % ≤ 2,7 0 % Naised 3,1 0 % (2022) ≤ 1,8 0 % ≤ 1,8 0 % ≤ 1,8 0 % ≤ 1,8 0 % Kokku 3,5 0 % (2022) ≤ 2,2 0 % ≤ 2,2 0 % ≤ 2,2 0 % ≤ 2,2 0 % Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse m äär ,% (mehed/naised kokku) Allikas: Eurostat Mehed 21,4 0 % (2023) 19,0 0 % 18,9 0 % 18,8 0 % 18,7 0 % Naised 26,7 0 % (2023) 23,9 0 % 23,8 0 % 23,7 0 % 23,6 0 % Kokku 24,2 0 % (2023) 21,5 0 % 21,4 0 % 21,3 0 % 21,2 0 % Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks) Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 60,2 0 (2023) 64,2 0 64,9 0 65,5 0 66,15 Tööhõive määr 20–64-aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Mehed 83,3 0 % (2023) 82,1 0 % 82,3 0 % 82,4 0 % 82,6 0 % Naised 80,9 0 % (2023) 78,8 0 % 79,0 0 % 79,2 0 % 79,4 0 % Kokku 82,1 0 % (2023) 80,3 0 % 80,5 0 % 80,7 0 % 80,9 0 % Heaolu tulemusvaldkonnas on koostatud viis programmi, et saavutada Heaolu arengukava 2023-2030 eesmärgid . Programmid keskenduvad vananeva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahenduste leidmisele, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning sotsiaalkindlustussüsteemi surve vähenemise. Keskseks küsimuseks on, millised muutused on vajalikud selleks, et probleeme ennetada ja tagada kiire ning kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini optimaalsel viisil jõuda. Laste- ja perede programmi, vanemaealiste programmi ning sotsiaalhoolekande programmi eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala erinevate asutustega. Tööturuprogramm on alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm , soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 1. jaanuarist 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi programm . 2.1.1 Laste ja perede programm Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Laste ja perede programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe Allikas: Täpsustatakse kui mõõdiku metoodika on välja töötatud metoodika väljatöötamisel N/A N/A N/A N/A Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat 18,3 0% 16,1 0% 16,1 0% 15,8 0% 15,5 0% Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 72 ,00% jääb samale tasemele või tõuseb jääb samale tasemele või tõuseb jääb samale tasemel või tõuseb jääb samale tasemele või tõuseb Perest eraldatud laste osakaal, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 0,13 % langeb langeb langeb langeb Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks 2025. aastal jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga , mille eesmärk on lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad terviseseisundist tingitud püsiva toe vajadusega lastele. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust ning tõsta lastel puude raskusastme tuvastamise vanust 16 eluaastalt 18-le eluaastale. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl ja laste probleemide varajasel märkamisel. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt kuni 2027. aastani ning eesmärkide täitmisel juhindutakse lastele sotsiaal-, tervise ning haridusvaldkonnas integreeritud toe pakkumise ning hindamiste konsolideerimise kavast. 2025. aastal töötatakse välja tervishoiuteenuste korralduse seaduse jt seaduste muutmise eelnõu, mis loob eeldused mh rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamiseks ja seeläbi erivajadusega lastele parema ning vajaduspõhisema toe pakkumiseks. Uuendamisel on lastekaitse korraldus , et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste toetamisel, lastekaitsetöös lapse- ja perekesksus ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud. 2023. aastal valmis lastekaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus, mille elluviimine toimub mitmes etapis. Esimene muudatuste eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule 2024. aasta maikuus ning järgmine muudatuste pakett valmib 2025. aasta teises pooles. Samuti tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ning katsetatakse lastekaitse juhtumikorralduse mudelit perspektiiviga kehtestada üle-eestiline juhtumikorralduse standard. Vaesuse leevendamise eesmärgil jätkatakse üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamist. 2024. aastal valmis toitjakaotajapensioni muudatuste seaduseelnõu, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension kuni 24-aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastaks. 2024. aastal alustati kuriteoohvri hüvitiste reformi elluviimisega ning valmis ohvriabiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab hüvitise taotlemist ja tagab suurema toe rasketes vägivallakuritegudes kannatanutele, on see tervikuna jätkuvalt liiga keerukas süsteem. Reform muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Süsteemi uuendatakse nii õiguslikus kui ka infotehnoloogilises vaates. Lisaks on v ajalik ohvriabiteenuste jätkuv arendamine ning 2023. aasta aprillis jõustunud ohvriabi seaduse edukas rakendamine, mis eeldab asutuste vahelise koostöö tõhustamist, vajalike tööjuhiste loomist, koolituste korraldamist ja IT-arendusi. Olulisel kohal kõigi arenduste juures on ka uueneva kuriteoohvrite direktiivi nõuete järgimine ning uue, 2024. kehtima hakanud naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmine, mis eeldab nii õigusruumi kui ennetus- ja toetustegevuste analüüsimist ja muutmist. A lates 2026. aastast vanemahüvitise ülempiiri vähen datakse kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning võimaldada vanemapuhkusel viibijatele edaspidi teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta (riigieelarve revisjoni otsus) . A lates 2026. aastast lõpet atakse riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist (riigieelarve revisjoni otsus) . 2.1.2 Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Tööturuprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tööjõus osalemise määr 15 – 74-aastaste seas ,% Allikas: Statistikaamet Mehed 76,2 0 % 75,0 0% 75,1 0% 75,1 0% 75,1 0% Naised 71,8 0 % 68,7 0% 68,8 0% 68,8 0% 68,9 0% Kokku 73,9 0 % 71,7 0% 71,8 0% 71,8 0% 71,9 0% Tööelu kestus aastates Allikas: Eurostat Mehed 40,2 0 40,0 0 40,2 0 40,2 0 40,2 0 Naised 41,5 0 39,6 0 39,8 0 39,8 0 39,9 0 Kokku 40,8 0 39,8 0 40,0 0 40,0 0 40,0 0 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Viiakse Töötukassa tegevustega ellu Tööhõiveprogramm 2024–2029 ja tehakse selle tõhusaks rakendamiseks ja tööturu vajadustele reageerimiseks olulised õiguslikud muudatused. Kasutatakse maksimaalselt ja sihipäraselt välisvahendeid ning viiakse ellu ÕÜF, RRF ja ESF+ rahastatavaid tegevusi (sh NEET-olukorras noortele, oskustele ja Ida-Virumaa põlevkivisektorile suunatud tegevused). Ava takse täiendavalt taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunatakse tegevusi täiendavatele regionaalsetele sekkumistele ning kavandatakse ja viiakse ellu töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevusi oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol. Tehakse p aindlike tööaja kokkulepete võimaldamiseks vajalikud seadusemuudatused. Töötatakse välja ettepanekud uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse laiendamiseks. Korraldatakse töötushüvitiste tõhustamiseks välja töötatud lahenduste põhjal õigusloomelised muudatused. Rakendatakse ESF2021+ rahastusperioodi toel meetmeid tööandjate ja töötajate toetamiseks, et arendada töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda . Edendatakse individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sh tõhustatakse sotsiaaldialoogi, soodustatakse kollektiivlepingute sõlmimist, analüüsitakse ja vastavalt parandatakse töövaidluskomisjoni töökorraldust. 2.1.3 Vanemaealiste programm Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Vanemaealiste programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjon, United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) 37,9 (2018) 40,9 0 41,3 0 41,7 0 42,2 0 Olulised tegevused 202 5 – 202 8 eesmärkide täitmiseks Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus . Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid pensionipõlveks rahalise turvatunde saavutamiseks. Analüüsitakse võimalusi I samba pensionide solidaarsemaks muutmiseks . Eesmärgiks on soodustada pensionisüsteemi arenemist võrdsemate pensionide poole ja parandada inimeste vanaduspensioniea rahalist hakkamasaamist. Analüüsitakse erinevaid võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks , et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse. Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline ka selleks, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele. Keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks teadvustame tööandjapensioni rolli olulisust. Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusel ei ole võimalik teostada õigeaegseid pensionite väljamakseid. Vanemaealiste rolli väärtustamiseks ühiskonnas ja positiivsete hoiakute muutmiseks, sh vanemaealistesse töötajatesse, toetatakse meetmeid, mis loovad võimalused vanemaealiste kaasamiseks, aktiivsemaks osalemiseks ühiskonna- ja tööelus ning sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Aktiivsed, sh majanduslikult aktiivsed vanemaealised on rohkem kaasatud ühiskonna tegemistesse ning nad on paremini igapäevaelus toimetulevad. A lates 2025. aastast lõpeta takse üksi elava pensionäri toetuse maksmine neile vanaduspensionäridele, kes elavad hooldekodus (riigieelarve revisjoni otsus) . 2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Sotsiaalhoolekande programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeerium 1,0 0 1,2 0 1,2 0 1,3 0 1,3 0 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal , % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 2,4 0 % 2,1 0 % 2,0 0 % 1,9 0 % 1,8 0 % Olulised tegevused 202 5 – 202 8 eesmärkide täitmiseks Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine . Jätkatakse hooldereformi rakendamist, mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada teenuse kvaliteeti ja hooldustöötajate palga ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Erihoolekandeteenuste rahastamine vajab olulist tõusu, teenuskohti (eriti kodus elamist toetavaid, kuid vajadus on ka ööpäevaringsete kohtade järele) tuleb luua juurde ning vajalik on ette valmistada ning rahastada isikukeskse teenusmudeli rakendamine. Ööpäevaringse erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 2025. aastast üle Tervisekassasse. Täiendavalt on fookuses innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine. Toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamine , mille eesmärk on sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkondade ja valdkonna ning KOV-ide toetamine ja ettevalmistamine kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis tulenevad nii praegustest õigusaktidest kui ka uuest tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Olulised rahastatavad tegevused on kriisitiimide mehitamine, koolitused, kriisiõppused, ennetavad tegevused kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks. Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamise arendamine , sh korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetustegevuste juurutamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine - nii valdkondade kui tasandite vahel ning piirkondlikult. Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamine , mille eesmärk on paranda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine). Abivahenditeenuse paremaks korraldamiseks esitatakse 2025. aasta juunis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis käsitleb abivahendite ning meditsiiniseadmete alternatiive süsteemide ümberkorraldamiseks ja lõimimiseks. Puudega inimeste toetuste osas esitatakse 2026. aasta juunis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduste ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on tööealistele vähenenud töövõimega ja puude raskusastmega inimestele ühtse tugisüsteemi loomine. Puudega inimeste reisimise lihtsustamiseks toimub EL puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmine. 2024. aastal läbi viidud analüüs võimaldab 2025. aastal võtta ekspertarstidel laste ja vanaduspensioniealiste osas kasutusele RFK-põhised juhendid puude raskusastme tuvastamiseks, mis muudab puude tuvastamise protsessi selgemaks ja läbipaistvamaks. Valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõppe parendamine . Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad sotsiaalvaldkonna tööjõu taseme- ja täiendõppe võimaluste avardumist, sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevuse võimendamist ning valdkonna töötajate arengu ja maine tõstmist. 2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse,% Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 7,3 0% (2020/2021) < 7,3 0% < 7,3 0% < 7,3 0% < 7,3 0% Sooline palgalõhe, % Allikas: Statistikaamet 13,1 0% (2023) 12,1 0% 11,4 0% 10,7 0% 10 ,00% Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Kaasajastatakse ja rakendatakse tõhusamalt võrdse kohtlemise tagamise ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamise õigusraamistikku. Teavitatakse tööandjaid soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saadavast kasust ning toetatakse edendamist teadmiste ja oskuste parandamise abil, sh jätkatakse mitmekesisuse märgise ja leppe tegevustega. Võetakse üle palkade läbipaistvuse direktiiv , toetatakse tööandjaid uute nõuete rakendamisel ning tehakse vajalikud digiarendused aruandluseks ja järelevalveks, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust. Vajadusest vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul , sh eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem, ning nii soolise segregatsiooni kui ka ebavõrdsuse vähendamiseks parandatakse haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuseid ja koostööd. Soodustatakse tõhusamat kesksete võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu. Võimesta takse professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ning võrdse kohtlemise tagamist toetavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu. 2.2 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. 2023. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,0 aastat, naistel 83,1 ja meestel 74,5 aastat. Samas suur osa sellest kulgeb tervisest tingitud piirangutega. Naised elavad 2023. aasta andmete põhjal tervena 59,5 aastat ja mehed 56,4 aastat ning võrreldes 2022. aastaga on nii meeste kui naiste tervena elada jäänud eluaastate näitaja langenud (meestel oli 2022. aastal 57,9 aastat, naistel 60,6 aastat). Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on jätkuvalt tasakaalustamata toitumine ja istuv eluviis, alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine. Olulise panuse lisavad veel vaimse tervise häired, vigastused ja nakkushaigused. Hästi toimiv, elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaadavus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks ning teenuseid tuleb osutada koordineeritult ja tõhusas koostöös sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga. Noorte ja täiskasvanute stress ja vaimse tervise probleemid on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ning suitsiidimõtete esinemine. Ka rahvastiku vaimse tervise uuringu tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud - igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18-24-aastased). Levinuimateks psüühikahäirete diagnoosideks on inimestel depressioon ja ärevushäired. Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eelpool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda vaimse tervise häireid on nendel, kes ei söö tasakaalustatud toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsemad. Ülemäärane kehakaal on seotud mitmete terviseprobleemidega - vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II-tüüpi diabeet kui ka mitmed vähitüübid. Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal on Eestis kasvava trendiga. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) andmete kohaselt on keskmise kehamassiindeksi järgi enam kui pooled kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. Naistest oli ülekaalus või rasvunud 47%, meestest aga 61% . Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadava energia tasakaalutus, mis tähendab, et toiduga saadakse rohkem energiat, kui keha suudab kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine . Lisaks on oluline tervise riskitegur vähene liikumine – see lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse . Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu . Nii vaimse kui füüsilise tervise riske suurendavad tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik), geenide ja ka inimeste endi tehtud valikutest. Inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit mõjutab ümbritsev keskkond oluliselt enam, kui seda sageli teadvustatakse. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui nähtavad. Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse ja kemikaalidega. Välisõhu saaste on üks olulisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoktsiid välisõhus Eestis 1 179 varajast surma. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. 2023. aasta seisuga said 98,8% kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kvaliteetset ja nõuetele vastavat joogivett. Tervist toetava keskkonna kujundamisel mängivad olulist rolli ka kliimamuutused. Kuna vastutused on jaotunud erinevate ministeeriumide vahel, on koostöö erinevate ministeeriumide vahel olulise tähtsusega, et parandada inimeste tervist ja heaolu, säästes ja kaitstes seejuures loodust, vähendada kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majanduse tõusule. Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja tervisteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja ravikindlustuskaitset laiendada ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikult ja tõhusalt rahastada. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suurenes alates 2019. aastast tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks. Täiendavate toetuste lõppemise järgselt avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s vähenes (2020.a 5,9% vs 2022.a 5,3%) ja on endiselt tunduvalt madalam kui EL-is keskmiselt (8,8% 2021.a) . Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleemkoht, mis vajab süsteemseid lahendusi, kuna 2040. aastaks ulatub Tervisekassa eelarve puudujääk 1,2 mld euroni, mis on 1,7% SKP-st . 2025. aastal on Tervisekassa eelarve puudujääk 167,6 mln eurot, 2026. aastal 177,6 mln eurot, 2027. aastal 225,0 mln eurot ja 2028. aastal 254,2 mln eurot. Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Eestis oli leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludest 2023. aastal 22,0%, samas EL-is oli see 2021. aastal keskmiselt 14,6%. Enim tehakse 2022. aasta andmete põhjal kulutusi omaosalusena hambaravile (31,8%), retseptiravimitele (14,0%), käsimüügiravimitele 12,5% ning pikaajalisele õendusabile (17,8%). Leibkondade omaosalusena tehtud kulutusi on erinevad meetmed aidanud vähendada (nt retseptiravimite kulud moodustasid 2018. aastal omaosalusest ligi 20%, kuid 2022. aastal 14%). Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused ning vajadused elanikkonna vananemise ja hulgihaigestumuse sagenemisega teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. Eesti elanike hinnangud katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta on eelmiste aastatega võrreldes halvenenud (8,1% 2021.a vs 12,9% 2023.a). Võrreldes EL-i riikide keskmisega (2,4% 2023.a) on Eesti inimeste rahulolematus jätkuvalt kõrgeim, põhjuseks eelkõige pikad ooteajad (Eesti 12,0% (2023.a) ja EL 1,2% (2023.a)). Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja ka kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv suurenenud, kuid vähem kui EL-is keskmiselt ning jätkuvalt on Eestis vähem õdesid ja arste (Eestis vastavalt 2023. aasta andmetel 6,6 ja 3,5 ning EL-is 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta 8 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Oodatav eluiga (mehed ja naised eraldi), aastates Allikas: Statistikaamet Mehed 74,5 Naised 83,1 Mehed 76,4 Naised 83,4 Mehed 76,7 Naised 83,5 Mehed 77,0 Naised 83,6 Mehed 77,4 Naised 83,8 Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil (mehed ja naised eraldi), aastates Allikas: Statistikaamet Mehed 56,4 Naised 59,5 Mehed 58,4 Naised 60,5 Mehed 59,1 Naised 61,0 Mehed 59,8 Naised 61,5 Mehed 60,6 Naised 62,0 Tervise tulemusvaldkonna programmid: tervist toetavate valikute programm, tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad sellele, kuidas toetada inimeste tervisevalikuid, hinnata keskkonnategurite mõju inimeste tervisele ning pakkuda inimkeskset tervishoiusüsteemi. Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala asutustega. 2.2.1 Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . Tervist toetavate valikute programm mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Standarditud varajase suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 367,0 (2015) 294 286 279 272 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja tõenduspõhiste sekkumiste elluviimine, et vähendada elanikkonnas ülekaaluliste elanike osakaalu ning tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega seotud terviseriske ja haigestumist. Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026 elluviimine, et ennetada ja vähendada vaimse tervise probleeme elanikkonnas ning strateegilise tegevuskava uuendamine valdkondade üleselt ja haavatavaid sihtrühmi kaasates. Peamised töösuunad on stigma vähendamise tegevused, laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine, suitsiidiennetus ning surve vähendamine eriarstiabile, muutes õigust, et võimalik oleks tervishoius kaasata psühhosotsiaalseid ja väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (sh digitaalseid) ja nende rakendajaid . Oluline on seirata elanikkonna vaimse tervise seisundi näitajaid ja seda mõjutavaid tegureid ning teha see info kättesaadavaks. Tubaka- ja alkoholipoliitika analüüsimine, uuendamine ja elluviimine, pöörates tubakapoliitikas tähelepanu eelkõige noorte nikotiini tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele ning alkoholipoliitikas tõenduspõhistele meetmetele, nende hulgas alkoholi füüsilise kättesaadavuse piiramisele ja hinnalise kättesaadavuse vähendamisele läbi alkoholiaktsiisi tõstmise, mis aitavad saavutada alkoholi tarbimise ja kahjude langustrendi. Eesti narkopoliitika 2030 elluviimine, et ennetada narkootikumide tarvitamist, uimastisõltuvusest tingitud tervisekahjusid, sh vaimse tervise probleeme ja vähendada üledoosidest tulenevaid surmajuhtumeid. Eesti narkopoliitika rakendamisel Sotsiaalministeeriumi poolt valdkonna juhtimine 2026-2027. aastal ja vahehindamise läbiviimine, et hinnata siiani rakendatud narkopoliitika efektiivsust. Järgnevate aastate prioriteediks on tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste ennetusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervist toetavatele ennetustegevustele. Jätkub valdkonnaülese ennetuse tegevuskava elluviimine koostöös teiste osapooltega ning valitud ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamine, et parendada ressursside kasutust. 2.2.2 Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . Tervist toetava keskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli tervise ökonomeetria ja hindamise instituut 1 709 (2019) 1328 1292 1257 1221 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Uue rahvatervishoiu seaduse ja rakendusaktide vastuvõtmine, et haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonnas oleksid rollid, nõuded ja põhimõtted selgemad ning nüüdisajastatud. Uues seaduses on sätestatud nõuded nii kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujumis- ja suplemisteenuse osutamisele, elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele ja sotsiaalteenuse osutamisele, lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud erinevate osapoolte ülesanded. Erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide koormuse seireandmete kogumise (st biomonitooringu ) süsteemi loomine, andmete kättesaadavaks tegemine poliitika kujundamiseks ja terviseriskide vähendamiseks ning erinevate keskkonna seire andmete elanikkonnale õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks tegemine koos tervise riskide hinnangutega ning riskide vähendamise võimalustega. Nii biomonitooringu uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal on võimalik võtta kasutusele ennetavaid meetmeid terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Euroopa Liidu joogivee direktiivist tulenevalt veeseaduse muudatuste rakendamine , mille tulemusena on kogu joogiveeahela riskid hinnatud ja ohjatud ning inimestele ohutu joogivesi paremini kättesaadav. Ajakohastatakse nii vee kvaliteedinäitajaid kui ka nende piirväärtuseid, kehtestatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja filtermaterjalile ning täpsustatakse ka kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel. Kliima muudatustega kohanemiseks ning kaasnevate terviseriskide vähendamiseks (sh loomsete haigustekitajate nagu siirutajate leviku tõusust tingitud haiguste leviku ohjamiseks) oluliste tegevuste planeerimine ja elluviimine koostöös teiste osapooltega. 2.2.3 Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 11 . Inimkeskse tervishoiu programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb, % Allikas: Eurostat 12,9 11,3 10,6 9,9 9,2 Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 5,3 (2022) 5,1 5,1 5,2 5,2 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Tervisesüsteemi arengusuundade elluviimine, tagamaks kõigile Eesti elanikele ravikindlustuskaitse, vajaduspõhine ennetus ja terviseteenuste kättesaadavus ning sujuv raviteekond, selleks töötatakse välja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse meetmed ning tõhusad ja motiveerivad rahastusmudelid, mis soodusavad tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimimist. Kriisideks valmisoleku suurendamine , mis toimub valdkondlike arengudokumentide (nt katastroofimeditsiini plaan, pandeemiaks valmisoleku kava, tervishoiuvaru kontseptsioon, vaimse tervise tegevuskava, hädaolukorra lahendamise plaan ja selle lisad) ja valdkonnaüleste dokumentide (nt riigikaitse tegevuskava) elluviimise ning õigusaktide uuendamisest lisanduvate kohustuste kaudu. Riigikantselei eestvedamisel uuendatakse hädaolukorra seadust ja luuakse uus tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus – nende raames laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate ringi ja suurendatakse nende rolli toimepidevuse tagamisel. Tervishoius arendatakse senisest suuremas mahus psühhosotsiaalse kriisitoe (MHPSS) võimekusi ja luuakse riigi tervishoiuvarude hoidmine kahe piirkondliku haigla juurde. Tegevuste elluviimine, mis aitavad tagada motiveeritud tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide olemasolu kõigis Eesti piirkondades ja toetavad nende võimestamist . Uue põlvkonna tervise infosüsteemi ( upTIS ) arendamine , tagamaks kiirem, paindlikum, ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele. Haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristute ehitamiseks ja kaasajastamiseks investeeringute tegemine , tagamaks kaasaegne ravi- ja töökeskkond, mis aitab kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele. Ravimipoliitika 2030 rakenduskava elluviimine, millega tagatakse ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite ratsionaalne kasutamine ja apteegiteenuse integreerimine esmatasandi tervishoiuga. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimine, eesmärgiga et vähki haigestub vähem inimesi, inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning paraneb nende elukvaliteet. Rahvastikupõhised sõeluuringud on tõhus ennetusmeede, kui sihtgrupist on osalejaid vähemalt 70% ning tagatud on sõeluuringute kättesaadavus ja kvaliteet. Oluline on liikuda täpsemate sõeluuringute suunas, mille tõhusus on leidnud kinnitust teadusuuringutes ja lisaks vanusele arvestatakse ka personaalseid riskitegureid. Eesti vähikeskuse peamine roll on olla koordineeriv teadus- ja uurimisüksus, mis laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi EL kõikehõlmavate vähikeskuste võrgustiku partnerina. Eesti vähikeskuse struktuuri rakendamisega tõhustatakse vähitõrje tegevuskava elluviimist. Palliatiivravi tervikliku teenuse rakendamine, mille jaoks on vaja kokku leppida tegevused ja ülesanded eri tervishoiutasandite vahel ja sees, lõimida need sotsiaalteenustega, hinnastada palliatiivse ravi teenused ning rahastada neid kõigil tervishoiusüsteemi tasanditel. Valmistatakse ette seadusemuudatus, mis loob tehnilised võimalused ja õiguslikud raamid patsiendi elulõpu tahteavalduse koostamiseks ja kandmiseks terviseportaali, et muuta see kiiresti kättesaadavaks patsiendile tervishoiuteenuseid osutavatele arstidele. Asjakohane eelnõu on kavas esitada Riigikogule 2025. a alguses ja jõustada seadusena hiljemalt 2027. a, kui on valminud vastavad terviseportaali IT-lahendused. Olulisemad muudatused 2025. ja 2026. aastal: Ööpäevaringse erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle Tervisekassale, milleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist. alates 2026. aastast kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiir ei kohaldu tööandja poolt makstava haigushüvitise osale (4–8 päev). alates 01.04.2025 kehtestatakse ambulatoorses eriarstiabis, sh vältimatus arstiabis, ja füsioterapeudi, kliinilise logopeedi ja psühholoogi teenuse kasutamisel visiiditasu 20 eurot ja haavatavamas olukorras olevatele inimestele 5 eurot. alates 1.04.2025 suurendatakse voodipäevatasu 2,5-lt eurolt 5-le eurole. alates 1.01.2025 suurendatakse retseptitasu 2,50-lt eurolt 3,5-le eurole. alates 1.01.2025 vähendatakse statsionaarses õendusabis patsiendi 15%- ne omaosalus 10%- le . 2.3 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi kanda. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Majanduslangus ja elukalliduse tõus on raskendanud olukorda kogu haridussektoris – kärpe- või kokkuhoiukohti on pidanud otsima nii ministeerium, omavalitsused kui ka teised haridus- ja noorteasutuste pidajad. Endiselt on aktuaalne küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Rekordmadalad sündivuse numbrid on tõstnud teema taas tulipunkti ja osundavad vajadusele leida pikaajalised lahendused. Lahenduste leidmist raskendab üha teravam puudus kvalifitseeritud haridustöötajatest. Tehnoloogilised muutused, eriti suurte keelemudelite lai levik ja kättesaadavus on päevakorda toonud tehisintellektiga seotud teemad. Tehisaru mõjutab oluliselt õppimist ja õpetamist – tuleb leida võimalused, kuidas tehistaipu õppeprotsessis toetavalt kasutada. Õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Meie õpetajaskond endiselt vananeb – viimase viie aastaga on 60-aastaste ja vanemate üldhariduskoolide õpetajate osakaal tõusnud juba 24 protsendini , noorte osakaal aga ei näita kasvu märke. Õpetajaskonna vananemise ja üldise õpetajate puuduse tingimustes on õppeasutused sunnitud palkama töötajaid, kellel puudub õpetajatööks nõutav pädevus, ohusta des hariduse kvaliteeti. Õpetajate puuduse leevendamisel annavad lootust õpetajakoolituse õppekohtade suurenevad konkursid. 2023/24. õppeaastal astus õpetajakoolituse õppekavadele õppima ligi poolteist korda enam tudengeid kui viis õppeaastat tagasi. Kuigi üldine pilt on suurenenud vastuvõtu valguses positiivne, valmistavad muret aineõpetajate koolituse õppekavad, kuhu on juba pikemat aega vähe soovijaid . Siiski ei taga õpetajakoolituse vastuvõtu suurendamine õpetajate piisavat järelkasvu, kui koolid ei suuda pakkuda lõpetajatele atraktiivset ja toetavat töökeskkonda. Õpetajate puuduse juurpõhjused peituvad eelkõige töötingimustes, -koormuses ja -tasus. Töökeskkonna ja -tingimuste üheks peamiseks kujundajaks on haridusasutuse juht, mistõttu on oluline tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid ja noortevaldkonna korraldajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Õpetajate palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisandub diferentseerimise osa 20%- ni − see tähendab, et õpetajate arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate keskmise palga sihti − 120% Eesti keskmisest palgast, pole pikaajaliselt võimalik ilma lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata järgmistel aastatel saavutada. Seepärast käivitati 2025-202 8 pikaajalise haridusleppe sõlmimine , et leppida kokku õpetajate karjäärimudel ja vastava d palgaastme d ning algatati kohalike omavalitsustega läbirääkimised koolivõrgu korrastamiseks , et saavutada rahvastiku muutustega arvestav, kaasaegset õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk ning ligipääs eestikeelsele haridusele kõigis piirkondades. Lähiaastate peamiseks prioriteediks on üleminek eestikeelsele õppele, mis algas lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta sügisel. Alates 2029/2030. õppeaastast on kogu põhiharidus eestikeelne. Reformi elluviimiseks on aastateks 202 5 -202 8 kavandatud 249 mln eurot. Ülemineku üks suurimaid eesmärke on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. See tähendab, et üleminekul vajavad tähelepanu ka koolikultuur, õppe tulemuslikkus, rahulolu, väljalangemise ennetamine ning edasise haridustee avatus . Eesti keele kui teise keele õpitulemused on olnud jätkuvalt madalad, jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha. Eriti halb on olukord gümnaasiumi lõpuks B2-keeletaseme saavutanute osas – viimasel neljal aastal on vajaliku keeletaseme omandanute osakaal järjest vähenenud. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab aga õpetajate järelkasvu probleeme, sest õpetajatest ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele. Muret tekitab õpilaste vähenev rahulolu kooliga ning üha sagedasem kiusamise kogemine. Õpilaste heaolu on oluline nii eraldiseisva eesmärgina kui ka seetõttu, et end koolis paremini tundvad õpilased on ka kõrgema õpimotivatsioonig a. On oluline mainida, et tüdrukute rahulolu kooliga on poiste omast madalam . N ii üleeuroopaliselt kui ka Eestis on just tüdrukute vaimse tervise näitajates märgata suurt langustrendi . Tajutud kiusamine kasvab teist aastat järjest 4., 8. ja 11. klasside õpilaste seas. Kiusamisel on õpilaste rahulolule väga suur mõju – see mõjutab negatiivselt kõiki teisi rahulolufaktorite hinnanguid. Laste ja noorte füüsilise ja vaimse heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega ka liikumisvõimaluste loomine ja liikumisharjumuste kujundamine koolis. Kahjuks ei ole õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega viimasel neljal aastal erilisi paranemismärke näidanud. Tüdrukute madal rahulolu võib osaliselt selgitada ka seda, miks on p õhikoolist väljalangejate üldine määr kolmandas kooliastmes (7.‒9. klassis) jäänud samaks, kuid tüdrukute põhikoolist väljalangevus on suurenenud. Suurenenud on ka väljalangemine gümnaasiumi 1. õppeaastal, mis mõjutab negatiivselt ka edasisel haridusteel osalemise näitajaid. Noorte edasiõppimisv alikud põhikooli lõpetamise järel on üle kümne aasta püsinud suhteliselt muutumatud ning järjest suurem on nende õpilaste osakaal, kes oma haridusteed lõpetamisele järgneval aastal ei jätka (s.o ~700 õpilast aastas) . Seepärast on algatatud õppimiskohustuse reform, millega toetatakse iga õppija haridustee jätkumist täisealiseks saamiseni ja luuakse võimalused, et õppijate edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks . Õppimiskohustuse reformi eesmärke jõustab ka kutseõppe reform. Täna on p õhikooli järgsete kutseõppe erialade valik piiratud ja erialad ei ole noortele atraktiivsed – 2023. a jätkas kutsehariduses vaid 25,5 protsenti põhikoolilõpetajatest ning 1. õppeaastal langes kutseõppest välja 8,6 protsenti õppijatest. Reformiga soovitakse muuta õpe mitmekesisemaks, paindlikumaks ning suurendatakse üldoskuste osa õppekavades, et kujundada kutsekeskharidus est võrdväär ne alternatiiv gümnaasiumiharidusele ning võimald ada edukat toimetulekut nii tööturul kui ka õpingute jätkamis t . Kui eelnevatel aastatel on õpinguid jätkavate lõpetajate osakaal vähenenud, siis 2022/23. õppeaastal jätkas kõrghariduses gümnaasiumilõpetajaid varasemast enam (s.o 55%). Ka kõrghariduse katkestajate ning esimese astme 1. õppeaastal väljalangejate vähenemine näitab paranemise märke – võrreldes viie aasta taguse ajaga on väljalangejate arv vähenenud nelja protsendipunkti võrra ehk ~13%- ni . Märkimisväärne on, et meesüliõpilaste hulgas on kõigil õppetasemetel katkestajate osakaal kõrgem kui naiste seas. Kuigi üldised kõrghariduse näitajad on paranenud, siis vajavad tähelepanu nii l oodus- ja täppisteadus te ning tehnoloogia ( LTT ) erialade kui ka i nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia ( IT ) õppesuuna lõpetanute osakaalud, mis on mitmendat aastat järjest vähenenud. Kõrgharidusega rahvastiku osakaalu jätkuvaks kasvuks ning ligipääsetavuse suurendamiseks kõrgharidusele, on oluline, et aastatel 2025-2026 suurendatakse kõrghariduse rahastamist. Muudetakse rahastamispõhimõtteid, et võimaldada senisest suuremas osas eraraha kaasamist kõrgharidusse ning jätkatakse arutelusid kõrghariduse pikaajalise jätkusuutliku rahastamismudeli väljatöötamiseks. Analüüsitakse rakenduskõrghariduse osakaalu kasvatamise võimalusi, et toetada kavandatavat kutsehariduse reformi. Täiendavalt uuendatakse üliõpilaste toetus- ja õppelaenusüsteemi, et võimaldada kõrgharidusele ligipääs ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnagruppides ja vähendada vajadust õpingute ajal töötada. Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34-aastaste kutse- või kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head (1-3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanute tööhõive määr oli 84,6% ja kõrghariduse lõpetanutel 96,7%). Praeguseks on hõivenäitajad ületanud ka pandeemiaeelse taseme. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine (nt tasemeõppes, koolitusel või tööalasel konverentsil osalemine) on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, jõudes 2023. a juba 23,2% juurde, mis muudab 2035. aastaks seatud 25% sihi teostatavaks. Samas 2022. aasta EL riikide võrdluses, kus vaadatakse 12 kuu jooksul hariduses ja koolituses osalenuid, oleme keskmised ja jätkuvalt on mureks meeste tunduvalt väiksem aktiivsus võrreldes naistega. Ka vanemaealiste inimeste ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on endiselt madalam. Vaadates elukestvas õppes osalemist haridustasemeti, on näha murettekitavat muutust - kõige madalama haridusega inimeste osalemine on võrreldes eelmise aastaga langenud. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute ehk kutse- või kõrghariduse omandanud täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 75% juures ning ei liigu seatud eesmärgile lähemale. Seevastu madala haridustasemega (põhiharidus ja madalam) mitteõppivate 18−24-aastaste inimeste osakaal näitab paranemise märke – 2023. a oli nende osakaal 9,7% ning vähenemine on toimunud meeste vastava näitaja arvelt. Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt oluline. Noorte arv Eestis on , tulenevalt Ukraina sõja tõttu suurenenud sisserändest , alates 2022. aastast oluliselt tõusnud – 2024. a elas Eestis 18 348 7-26aastas t noort rohkem kui 202 2. a. Noorte arvu hüppelise kasvuga on kasvanud ka nõudlus noorsootöö ja huvihariduse teenuste järele. Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET-staatuses) 15–29-aastaste noorte osatähtsus vanuserühmast langes 2023. a 9,6%- ni . A lates 2017. a on näitaja püsinud 10−11% juures. 2022. a rahvusvahelise kodanikuhariduse uuring näitab, et vaatamata kõrgele teadmiste tasemele on Eesti noorte oskus ja võimekus teadliku ja aktiivse ühiskonnaliikmena tegutseda ja panustada pigem tagasihoidlik . Väljakutset pakub ka noortevaldkonna töötajaskonna kvalifikatsioon. Noortevaldkonnas on võimalus taotleda noorsootöötaja kutset ning huvihariduse õpetajate jaoks on loodud erialaspetsiifilised kutsestandardid (n t treeneri, tantsuspetsialisti, koorijuhi jt kutsestandardid) ning võimalus on omandada kõrgharidus e tasemel õp et , kuid noorsootöös ja huvihariduses töötamiseks ei ole seatud kvalifikatsiooni lävendit . Noortevaldkonna piiratud rahastus mõjutab töötajate värbamisel erialase kvalifikatsiooni nõudmist ning töötajaskonna madal palk on valdkonnas kriitiliseks probleemiks. 85% noortevaldkonna töötajatest saab alla 1500 eurost brutopalka. Liikumaks ühtlasema kvaliteediga teenuse osutamise suunas noortevaldkonnas , on oluline alustada ettevalmistusi kohustuslikele kvalifikatsiooninõuetele üleminekuks. Madal palgatase, piirkondlikud erinevused ning varieeruv ettevalmistus noortega tulemuslikult tasemeõppe väliselt tegutseda mõjutavad noorte võrdseid võimalusi saada osa kvaliteetsest mitteformaalõppest, mis omakorda tingib ebavõrdsust töö- ja isiklikus elus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 12 . Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal (%) kokku Allikas: Eurostat 9,7% 9,1% 8,9% 8,8% 8,7% Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal (%) Allikas: Statistikaamet 74,9% 75,7% 76,1% 76,6% 77,3% Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr (%) formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring 23,2% 23,4% 23,6% 23,8% 24,0% Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr (%) informaalõppes Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring 57,9% kasvab kasvab kasvab kasvab Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%) Allikas: Uuring Edukus tööturul 26,7% (2022) 30,0% 30,0% 30,5% 30,5% Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA 10,6% 13,0% n/a n/a 17,0% Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh matemaatiline kirjaoskus Allikas: PISA 13,1% 17,0% n/a n/a 20,0% Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA 11,6% 14,0% n/a n/a 17,0% Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) koolieelse lasteasutuse õpetaja Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet 92,0% 80,3% 82,6% 85,6% 86,4% Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) üldhariduskooli õpetaja Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet 120,0% 107,1% 112,0% 117,0% 120,0% Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) kutseõppeasutuse õpetaja Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet 117,0% 107,1% 112,0% 117,0% 120,0% Noorte usaldus riigi vastu Allikas: ICCS 57,0% (2022) n/a n/a n/a 65,0% Ennastjuhtiv õppija (%): akadeemiliselt taastenõtkete 8. klassi õpilaste osakaal Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused 32,4 kasvab kasvab kasvab kasvab Ennastjuhtiv õppija (%): agentsete 8. klassi õpilaste osakaal Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused 27,2 kasvab kasvab kasvab kasvab Ennastjuhtiv õppija (%): 8. klassi õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õpetajad toetavad nende autonoomiat Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused 38,7 kasvab kasvab kasvab kasvab Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) Allikas: EHIS, EIS 52,3% 70,0% 72,0% 72,0% 72,0% Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) Allikas: Eurostat 83,3% 85,8% 86,0% 87,0% 87,0% Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS 56% 57% 57% 57% 58% Tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035“ ning „ Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035“. Mõlema arengukava eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: haridus- ja noorteprogramm . Programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Haridus- ja noorteprogrammi programmi tasandi mõõdikud kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikutega. Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Kvaliteetne eestikeelne haridus Eestikeelse õppele ülemineku tegevuskava elluviimiseks tehakse koostööd koolide ja lasteaedadega, koolipidajate, ülikoolide, ekspertidega ja lastevanematega, lähtutakse regionaalsetest eripäradest ning säilitatakse haridusasutustes muu kodukeelega lastel oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus. Soodustamaks üleminekut eestikeelsele õppele on välja töötatud lasteaedade, koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus. Jätkatakse haridusasutuste järelevalve tegevuste laiendamisega. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava eesti keele oskusega haridustöötajate keeleõppe toetamiseks pakutakse tasuta erinevaid eesti keele õppe võimalusi. Lisaks pakutakse koostöös ülikoolide ja Eesti Keele Instituudiga mitmekülgseid keelevaldkonna metoodikakoolitusi kõikidele haridustöötajatele. Rakendatakse uut 1. ja 4. klasside keeleõppetoetuste pearaha mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja õpilasi eesti keele omandamisel, rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõp et, sh keelekümblust ning luuakse eeldused õpilaste ainealaste teadmiste paranemiseks. Jätkatakse vähemalt 2026. aastani kõrghariduse tegevustoetuse suurendamist, et arendada kõrghariduse kvaliteeti, kindlustada õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning leida tasakaal eesti- ja ingliskeelse kõrgharidusõppe vahel, tagamaks eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus. Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus Tagamaks õpetajatöö jätkusuutlikkus ja järelkasv ning suurendamaks õpetajate kindlustunnet oma ametis jätkamiseks, viiakse koostöös kohalike omavalitsustega ellu aastateks 2025-2027 sõlmitud pikaajalist hariduslepet. Pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule ning paindlikule täiendusõppele, sh haridus- ja noortevaldkonna töötajate vaimset tervist toetava tele tegevus tele . 2025. a õpetajate palga alammäär on 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise osa 20%. Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. Jätkatakse tegevustega haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Uuenenud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõtuga toetatakse juhtimiskvaliteedi arendamist, läbimõtestatud värbamist ja järelkasvu toetamist ning juhtide töö tagasisidestamist kogu karjääri vältel. Kõrghariduse rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kasvatamiseks 1,5%- ni SKP-st analüüsitakse võimalusi suuremal määral eraraha kaasamiseks ning paindlike tasuliste õppimisvõimaluste laiendamiseks (nt tasu küsimise õigus õppurilt 1-aastasel magistriõppekaval või doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastelt). Võimaldamaks võrdsemat ligipääsu haridusele kõigis ühiskonnagruppides, uuendatakse õppelaenusüsteemi. Eesmärgiks on kujundada õppelaen üliõpilaste ja kutseõppurite jaoks atraktiivsemaks, soodsamaks ning paindlikumaks, et vähendada õpinguteaegset töökoormust ning pakkuda laenu näol alternatiivset võimalust, mille abil osaliselt katta hariduse omandamisega kaasnevaid kulusid. Õppelaenu maksimaalne laenusumma tõstetakse 6000 euroni ning pikendatakse tagasimakseperioodi. Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem Käivitatakse reform õppimiskohustuse kehtestamiseks täisealiseks saamiseni eesmärgiga toetada õpingute jätkamist pärast põhiharidust ja vähendada väljalangevust keskhariduse esimesel aastal . Põhikooli lõpueksamid tuuakse ajaliselt varasemaks, et õppeasutused saaksid eksamite tulemusi arvestada sisseastumiskatsetel. Luuakse eeldused ühtse sisseastumise korraldamiseks keskhariduse tasemele, kirjeldatakse karjääriteenuste sisu ja kättesaadavus õppija vaates, laiendatakse õpivalikuid kutsekeskhariduse tasemel ning luuakse võimalusi kutse- ja üldkeskhariduse õpingute integreerimiseks. Samuti võimaldatakse õppe paindlikumaks muutmist läbi mitteformaalhariduse lõimingu üldharidusõppesse. Õppimiskohustuse täitmise tagamisel täpsustatakse nii kooli kui kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning kirjeldatakse lapsevanema ja õppija vastutus. Jätkatakse uue põhihariduse ja ühtse keskhariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld - ja kutsekeskhariduse, formaal - ja mitteformaal õppe , toe vajadusega õpilaste kui ka andekate arendamise ehk individualiseerituma õppe korralduse alused . Samuti a lustatakse uu t e põhihariduse- ja keskhariduse õppekava de loomise protsessi. Formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingu üle - eestiliseks rakendamiseks töötatakse välja juhendmaterjal, väljundipõhised huvialade õppekavad ning käivitatakse mentorsüsteem ja meetmed kohalike omavalitsuste koostöögruppidele. Arendatakse välja ja juurutatakse järk-järgult õpilasekeskset haridusmudelit, õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid . Selleks luuakse õpilaskeskse õppe alused, kontseptsioon ja õiguslik raamistik. Viiakse ellu õppijate annete märkamise ja toetamise tegevuskava. Õpetajatele ja noorsootöötajatele luuakse koolitusvõimalusi ja toetavaid materjale ning haridusasutustele annete tuvastamist toetav hindamisvahend. Jälgitakse, et annete arengut soodustavate lisategevuste valik oleks piisav kõikide sihtrühmade jaoks. Ajakohastatakse noorsootöö seadus, millega kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded noorsootöötajana töötamiseks, täiendatakse noorsootöö korraldamisega seonduvaid riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning noorsootöö tegevustele kohalduvaid nõudeid. Töötatakse välja ja rakendatakse huvihariduse seadus, millega viiakse huvihariduse olemus ja korraldus omavahelisse kooskõlla, täiendatakse huvihariduse korraldamisega seonduvaid riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded huviala õpetajana töötamiseks . On algatatud läbirääkimised kohalike omavalitsustega koolivõrgu korrastamiseks, mille eesmärgiks on saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav, muutunud õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti. Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Omavalitsustele on käivitatud ka täiendav rahastusmeede väikekoolide pidamise toetamiseks, et soodustada kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Muutmaks kutsekeskhariduse võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele, mis võimaldab nii edukat toimetulekut tööturul kui loob eeldused õpingute jätkamiseks, viiakse ellu kutsehariduse reform. Reformi raames töötatakse välja uued laiapõhjalised valdkondlikud kutsekeskhariduse õppekavad, kus tugevdatakse üldharidusõpinguid ja üldpädevuste õpet. Samuti arendatakse välja kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted, sh töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon korduvõppe piiramiseks. Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse seaduse ja kutsete süsteemi reformiga ning mis asendaks kehtivat kutseõppeasutuse seadust . Koostöös Sotsiaalministeeriumiga viiakse ellu erivajadustega laste tugisüsteemi reformi tegevuskava, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist. Laste ja noorte vaimse ning füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks laiendatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse piirkondlikku kättesaadavust, võimestatakse mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Luuakse kontseptsioon ja t öötatakse välja meetmed noortele, sh riskinoortele , nende kodanikuühiskonda kaasamiseks. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega Viiakse ellu kutsesüsteemi reform, millega luuakse ametikeskse kutsesüsteemi asemele universaalsetel oskustel ja nende arendamisel põhinev kutsesüsteem . Selleks töötatakse välja uus kutseseadus ja seonduv õigusraamistik, uuendatakse kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardeid, kompetentsiprofiile ning arendatakse vajalik digitaristu. Samuti uuendatakse OSKA metoodikat eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toeta takse nende kompetents ide hindamist ja ametlikku tunnustamist. Uuenenud kutsesüsteemile üleminekut alustatakse 2026. aastal. Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e - tunnistuste süsteemi. Pakutakse vastavalt tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA ning teiste uuringute ja analüüside soovitustele tuginedes täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetse sihtgrupina madala haridustasemega, erialase hariduseta ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule. Pööratakse tähelepanu t ehnilise taibu ja algoritmilise mõtlemisega spetsialistide järelkasv ule ning tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ning oskuste arendamisele. Toetatakse tööealise elanikkonna digipöördeks vajalike oskuste arendamist, et toetada ettevõtete digipööret. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendatakse roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt toetatakse piirkonna tööealise elanikkonna oskuste arendamist, et toetada kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ning Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamist. 2.4 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist . Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindus, IT, teadus), kus eesti keele kõrval kasutatakse ka märkimisväärselt võõrkeeli (inglise ja vene) ning kus keelte kasutamise vahel otsitakse tasakaalu, et tagada nende valdkondade terviklik eestikeelne toimimine. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, millel töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eestist on saanud rände sihtriik. Üheks suurimaks väljakutseks on eesti keele oskuse nõuete täitmine, millega tööandjad on kõigis sektorites hädas. Hinnanguliselt osaleb tööhõives ca 80 tuhat isikut, kes pole võimelised eesti keeles suhtlema, neist ca 20 tuhat tegutsevad sektorites, kus on kehtestatud keeleoskusnõuded. Ühiskonnas on kujunenud olukord, kus eluks vajalik teave on regulaarselt tagatud mitmekeelsena, mistõttu ei teadvustatagi eesti keele õppimise vajalikkust määral, mis kindlustaks eesti keele jätkusuutlikkuse. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine ning ka tehnoloogiate jõudmine lõpprakendustesse. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab juhtimisreformi ning ettepanekute tegemist, et keeleõppe pakkumine oleks nii riigi kui sihtrühma jaoks efektiivsem. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe ning motivatsioon neid omandada nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 13 . Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles Allikas: PIAAC uuring n/a n/a n/a n/a n/a Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust Allikas: Statistikaamet 91,7% 91,0% 91,0% 91,0% 91,0% Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti keele arengukavas 2021-2035“. Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keeleprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.4.1 Keeleprogramm Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust . Keeleprogrammi programmi tasandi mõõdikud kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikutega. Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld - ja kutsehariduses. Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (mh arendatakse B2-taseme e-õppe kursus täiskasvanud õppijatele). Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust. Valminud keeleseaduse VTK- le tuginedes valmistatakse ette keeleseaduse muutmise eelnõu, mis tagab, et keeleõigus vastab praegustele vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures tehakse tõhusamat ja regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule. Võetakse kasutusse riigi keskne masintõlkekeskkond Tõlkevärav, mis pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsessi. Samuti ilmub uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ning sellele vastav veebiversioon, mis avaldatakse eraldiseisval veebilehel. Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas. Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondade mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht Toronto Ülikoolis. 2.5 K liima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs „Kliima, energeetika ja elurikkus“ tulemusvaldkond on uus, alates 2025. aastast rakenduv tulemusvaldkond, mistõttu terviklik valdkonna tulemuste analüüs avaldatakse 2025. aasta tulemusaruandega. Programmi tasemel detailsema hetkeolukorra analüüsiga on võimalik tutvuda vastavates programmdokumentides, mille eelnõud on kättesaadavad alates 1.10.2024 Rahandusministeeriumi veebilehel ja kinnitatud programmid alates 2025. aasta algusest vastutava ministeeriumi veebilehel. Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse . Peamiseks väljakutseks on leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse vahel. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – rohereformi elluviimine, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Majanduskasv ja konkurentsivõime on olulised, kuid need peavad olema kooskõlas keskkonna säilitamisega ja loodusressursside säästliku kasutamisega. Eesti majandus on ajalooliselt olnud tugevalt seotud loodusvarade, eriti põlevkivi ja metsanduse, kasutamisega. Põlevkivitööstus, mis on olnud suur osa Eesti energiasektorist, on ühtlasi ka peamine kasvuhoonegaaside ja keskkonnasaaste allikas. Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub järjest enam sellest, kuidas suudetakse tasakaalustada majanduskasv ja loodusressursside säästlik kasutamine. Rohetehnoloogiad, puhtale energiale üleminek, ringmajanduse arendamine ja keskkonnasõbralikud tootmisviisid võivad pakkuda Eestile pikaajalist majanduslikku kasu, säilitades samal ajal looduslikud ressursid ka tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse ei pea olema majandusarengu pidur, vaid võib olla hoopis uus võimalus innovatsiooni ja konkurentsivõime suurendamiseks. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärgiks on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse kestlikult. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eesti maismaast koos siseveekogudega on riikliku kaitse all 28% . Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on ka võõrliikide laienev levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Kesksel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit , moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliima ja elurikkuse eesmärke. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide . Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 14,3 mln tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine 59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. Kliimaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidumist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. 2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. Uus seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. 2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Keskkonna- ja kliimavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus ja et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti eesmärk on saavutada taastuv- ja kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek ja hiljemalt aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Järgmise kümnendi alguseks tuleb saavutada taastuvelektri toodang lõpptarbimise suhtes 100%. Seni fossiilsetel kütustel tuginenud energiamajandus tuleb ümber kujundada, et luua uus ja jätkusuutlikum energiasüsteem. Mitmete tegurite (kõrged energiahinnad, kliima- ja keskkonnamõjud, vajadus kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu) koosmõjul on oluliselt tõusnud vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab aga muutusi energiasüsteemis, kus tõuseb vajadus tagada taastuvenergiale tugisüsteem hõlmates nii projektide tasuvust (taastuvelektri müügilepingute ja salvestuse kasutuselevõtt) kui kiiret turule tulekut (planeeringute ja loamenetluste hõlbustamine, vabade võimsuste olemasolu). Eestis saab taastuvenergiat toota tuule-, päikeseenergiast, puitkütustest, biogaasist ja -metaanist , nende kasutamiseks on kaubanduslik tehnoloogia ja seadmed olemas ning varusid piisavalt. Küll aga on elektrifitseerimise tõttu näha biomassi kasutuses langustrendi nii transpordi kui soojusenergia sektorites. Lisaks tuleb biomassi ressursi kasutamisel arvestada biomassi säästlikkuse kriteeriumidega. Hüdroenergia ressursside kasutus vooluveekogude paisutamise teel on praktiliselt ammendatud ning võib seoses elurikkuse eesmärkide täitmisega väheneda. Nt kavandatav vesisalvesti kasutab tulevikus hüdroenergiat . Vesiniku kasutust on võimalik erinevate taastuvenergia lahendustega ühildada (nt tuule- ja päikesepargiga). Taastuvenergia järjest suurem osakaal erinevates sektorites soosib vesiniku laiemat kasutuselevõttu. Geotermaalenergia (maa süvasoojuse) kasutus on perspektiivne lahendus. Mõõdik „Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale.“ on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index , mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2023. aastal oli Eesti koos Saksamaaga 126 riigi järjestuses 7. kohal (ABA), ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2023. aastal 19. ja Leedu 24. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 14 . K liima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (202 3 ) 202 5 202 6 202 7 202 8 Keskkonnateadlikkuse indeks (%) Allikas: Kliimaministeerium 41,60% (2022) 45,50% 49,50% 51,50% 53,55% Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Riiklik KHG inventuur 14,3 (2022) 12,8 12,3 11,7 11,2 Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast, % Allikas: Kliimaministeerium 28% 28% 29% 29% 30% Metsamaa pindala hektarites, mln hektarit Allikas: KAUR SMI 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu ABA ABA ABA ABA ABA Kasvuhoonegaaside heide energeetikasektoris, kt CO2 ev Allikas: Riiklik KHG inventuur 4578,00 (2022) 3683,0 3563,0 3444,0 3324,0 Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi: R ohereformi ja kliimapoliitika programm; Energeetika, maavarade ja välisõhu programm; Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm. 2.5.1 R ohereformi ja kliimapoliitika programm Programmi eesmärk Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 15 . Rohereformi ja kliimapoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keskkonnahoidlike hangete osakaal riigihangetest (arvust % / rahalisest mahust %) Allikas: RTK 9,50%/ 12,00%/ 19,00% 13,00%/ 19,50% 14,00%/ 20,00% 15,00%/ 20,50% Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks luuakse rohereformiga seotud inforing nii riigi kui KOVide tasandil ning koondatakse rohereformiga seotud huvirühmade esindajad ühtsesse võrgustikku. Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja tagatakse vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul riigi kohta tervikuna ja kohalike omavalitsuste lõikes. Viiakse läbi keskkonnahariduse võrgustiku reform ja luuakse keskkonnahariduse kompetentsikeskus. Viiakse läbi avaliku sektori kliima- ja keskkonnajalajälje hindamised ja suunatakse jalajälje vähendamist ning edendatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid läbi koolituste ja täiendavate kriteeriumite loomise. Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide saavutamise ja erasektori roheülemineku toetamiseks suunatakse sektorite roheülemineku teekaardid ja tehnoloogia teekaartide koostamiseks 0,5 mln eurot. Välisrahastuse riiki toomise võimendamiseks toetatakse kliima-energiaeesmärkidele suunatud välisprojektide kaasrahastamist 19,5 mln euroga CO2 vahenditest. Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sotsiaalmajanduslike ning rakendusuuringute läbiviimise toetamiseks suunatakse 14,3 mln eurot CO2 vahenditest. Ettevõtete kliimasõbralike pilootprojekte ning investeeringuid, eelkõige investeeringuid tootmisesse ja infrastruktuuri, toetatakse 9,3 mln euroga CO2 vahenditest. Ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine koostöös teiste ministeeriumitega, sh lahenduste leidmine juba riigile esitatud keskkonnaandmete kasutamiseks kestlikkusaruandluses . Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, sh süsteemide ja teavituskanalite arendamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine toimub teenusepõhiselt ning selleks suunatakse 6,5 mln eurot. Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine keskkonnaportaali kaudu. Meteoroloogiaandmete, keskkonnaandmete ja LIFE SIP AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmete avaldamine Keskkonnaportaalis. EL struktuuritoetuste perioodi 2021-2027 toel meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine kuni 31.12.2029 EL toetuse summa 5,2 mln eurot. EL struktuuritoetuste perioodil 2021-2027 kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamiseks kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest kuni 31.12.2029. EL toetus on planeeritud summas 8,2 mln eurot. 2.5. 2 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Programmi eesmärk Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 16 . Energeetika, maavarade ja välisõhu programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu ABA ABA ABA ABA ABA Maapõueressursside uurimine ja haldamine on teaduspõhine (jah/ei) Allikas: Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Jah Jah Jah Jah Jah Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemine võrreldes aastaga 2005, % Allikas: Keskkonnaagentuur Vähenemise muutus aastal 2022: SO2 80,8; NOx 48,7; LOÜ 26,6; PM2,5 40,4; NH3 3,5. SO2 32;,NOx 18;,LOÜ 10;,PM2,5 15;,NH3 1, SO2 32;,NOx 18;,LOÜ 10;,PM2,5 15;,NH3 1, SO2 32;,NOx 18;,LOÜ 10;,PM2,5 15;,NH3 1, SO2 32;,NOx 18;,LOÜ 10;,PM2,5 15;,NH3 1, Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku rajamist otsustati toetada SF vahenditest 2023. aastal ligikaudu 0,8 mln euroga. Meetme tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Vastavad investeeringud valmivad 2025. aastal. Rahastusperioodi 2021-2027 SF vahenditest kulub soojustorustiku renoveerimise toetamisele 15 mln (55 km). Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetati SF vahenditest 2023. aastal 2,3 mln euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides kaugkütte kulud mõistlikuna. Kokku planeeritakse renoveerida 21 MW ulatuses katlaid, toetusmeetme EL toetuse maht on 7,5 mln. Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 mln euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis. Käivitatud on jätkumeede rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduse transpordisektoris või rohevesiniku tootmise ja keemiatööstuse lähteainena kasutusele võtmiseks EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 49,49 mln eurot. Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade kõrguspiirangutest vabastamiseks õhuseireradar 66,8 mln euro eest. Eraldatakse 38 mln euro ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (toetuse kogumaht 36 mln eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 120 mln euro ning tööde lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. Biometaani kasutuselevõttu suunatakse täiendavalt 7 mln eurot EL SF struktuurivahendite rahastust. Projekti lõpptähtaeg aastal 2026. Elluviimisel on meede (kogumahus 9,2 mln eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine , mille raames toetatakse elektrivõrguga liitumisi. Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 9,38 mln eurot) korraldati 2023. aastal esimene voor. Otsustega on kaetud 5,2 mln. 2024 aastal teine voor 4,17 mln ulatuses. Projekt viiakse ellu 2026 aasta lõpuks. Ida-Virumaal (Kiviõli linn) kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamisel (EL toetus 5 mln eurot, investeeringu kogumaksumus ca 11,1 mln eurot) jätkuvad esimesed konkreetsed tegevused ja väljamaksed toimuvad aastatel 2025 – 2026. Toetatakse soojussalvestite ehitamist kaugküttekatlamajades 2,5 mln eurot. 2025. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (3,8 mln eurot). 2024.a valmis geotermaalenergia pilootjaam soojusenergia saamiseks Tiskres, tööd jätkuvad Roosna Allikul. 2025. a alguses viiakse lõpuni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sagedusalaga. Fokusseeritud maapõueuuringute raames alustati 2024. aastal ja kestab kuni 2026. aastani Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbiviidav fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendustegevustele suunatud uuring 6,1 mln euro ulatuses. Eesti Geoloogiateenistus on saanud Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse EGTTWINN projektile ( https://cordis.europa.eu/project/id/101079459 ), kogumaksumus 1,5 mln eurot). Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset. Ühtlasi aitab projekt kaasa juhtivate rahvusvaheliste teadusasutuste ekspertide koostöö arendamisele. Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist EL toetust 23,5 mln euroga kuni 31.12.2029. Toimub õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 mln euroga. EL toetus on 10 mln eurot kuni 31.12.2029. 2.5. 3 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Programmi eesmärk Eestis on puhas ja elurikas keskkond. Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 17 . E lurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keskkonnamõjude hindamise menetluste keskmine kestus Kliimaministeeriumi haldusala asutustes (kuudes) Allikas: Kliimaministeerium 30 26 24 22 20 Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast, % Allikas: Kliimaministeerium 28 ,00 % 28,00% 29,00% 29,00% 30,00% Majandatavate metsade pindala osakaal metsamaast Allikas: ETAG 60 % (2022) 71,60% 71,60% 71,60% 71,60% Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Kaitstavate alade piirangute kompenseerimine erametsamaadel , kogukulu 2025-2028 27,2 mln eurot. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks 5,7 mln eurot CO2 vahenditest aastatel 2024-2027. Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks , et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks suundumust paranemise poole: EL struktuuritoetuste perioodil 2021-2027 EL toetust 18,5 mln eurot; FE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit, sh meetmete rakendamine elurikkust toetavate lahenduste leidmiseks põllumajandusmaastikus (kogusumma 2025-2028 on 7,2 mln eurot). Kaitstavate liikide ja ohustatud elupaikade inventeerimine (maismaaelupaikadel kogusumma 3,4 mln eurot ). Kaasaegsete IT-lahenduste arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. Tagada riiklik kaitse 30%-l maismaast. Metsanduspoliitika põhialused aastani 2050 koostamine. Puidust referentshoone (loodusmaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist summas 33,3 mln eurot CO2 vahenditest. Raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmete rakendamine. Erametsanduse arengu toetamine tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, kogukulu 2025-2028 18,06 mln eurot. Jätkatakse väärielupaikade kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega, kogukulu 2025-2028 1,2 mln eurot. Püsimetsanduseks sobivate majandamisvõtete väljatöötamine ning r eeglistiku loomine puiduistandike rajamiseks, mis võimaldaks puitu kasvatada ka erinevate kestvustoodete valmistamiseks. Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuete rakendamine. Riigimetsas arvestuslangi aluste muutmine, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane. Keskkonnatasude ajakohastamine , võttes aluseks, et looduslik ressurss on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ja ”saastaja maksab” printsiibil ning kooskõlas keskkonnaalaste eesmärkidega. 1.07.2024 jõustunud keskkonnatasude seaduse ( KeTS ) muudatusega tõusid põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise saastetasumäärad, millest vähemalt 0,35 eur /t suunatakse keskkonnaprogrammi kaudu Ida-Viru maakonda põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamiseks ja nendega toimetulekuks. Toetust hakatakse Ida-Viru maakonda jagama alates 2025. aastast. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine . Keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamine digiühiskonna toimimisele vastavaks (nn KMH digipööre), mille eesmärk on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus. Projekti rahastatakse KLIMile perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahenditest. 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud. Alates 2021. aastast on riigieelarves TAI planeeritavat rahastamist suudetud hoida 1% juures SKP prognoosist. 2023. aastal moodustasid kavandatud vahendid riigieelarves kokku 390,7 mln eurot. Kui suure osakaalu moodustab see SKPst , selgub Statistikaameti arvutuste põhjal 2024. aasta lõpuks, kuna see sõltub nii tegelikust SKP tasemest kui ka reaalsetest TAI kuludes t . Eestis on aastakümnete jooksul välja kujunenud teadussüsteem, kus rahastus põhineb suuresti tulemus- ja konkurentsipõhistel kriteeriumitel. Selline rahastusmudel on Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet tugevalt toetanud – meie teadlased publitseerivad aktiivselt, teadusartiklite kvaliteet on hea, osavõtt rahvusvahelises koostöös ja edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis on kõrged. Euroopa struktuuritoetuste toel ülikoolide ja teadusasutuste hoonete ja laborite uuendamine on rahvusvahelist ja erasektoriga koostööd veelgi toetanud. Konkurentsipõhine süsteem on seega seni väga hästi toiminud, aga teisalt on Eesti konkurentsipõhise rahastuse osakaal tõusnud mahtudeni, mis võib ohustada süsteemi jätkusuutlikkust. Seetõttu on lähiaastatel oluline kriitiliselt hinnata samal moel jätkumise mõjusid. Positiivseks tuleb pidada ka erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist. 2022. aastal raporteeris statistikaametile teadus- ja arendustegevuse kulutusi 399 ettevõtet, mis on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud ettevõtete arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 mln eurot, mida oli 53 mln võrra rohkem kui aasta varem. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osatähtsus SKP-st on viimastel aastatel kasvanud, ületades 2022. aastal ühe protsendi piiri. Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini üks kahele. Nüüd, kui avaliku sektori 1 protsendi eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata 2 protsendi saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima, sh suunates teadus- ja arendustegevuse vahendeid majanduse ja ettevõtluse konkurentsivõime suurendamisse. Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel langenud. Sisemajanduse kogutoodang läks peale 2022. aasta seisakut 2023. aastal langusesse, inflatsioon püsis kiirena ning tööpuudus hakkas kasvama. Vähenenud on ekspordi, investeeringute ning turismi mahud. Kasvu taastamiseks on oluline jätkata välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele Eesti ettevõtjatele. Vaja on jätkata konkurentsivõimelise majanduskeskkonna (menetluste kiirus, finantsinstrumendid) loomisega strateegilistele investeeringutele, sh uue teemana kaitsetehnoloogiate arendamisele. Konkurentsivõime nõrkusele viitab ka tööjõu tootlikkuse kaugenemine Euroopa Liidu keskmisest. Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes Euroopa Liidu keskmisele, kuid aastatel 2022 ja 2023 on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). Oma osa oli siin asjaolul, et hoolimata majanduslangusest hoidsid ettevõtted töötajaid palgal. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2023. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele, mis oli kaks aastat varem saavutatud. Napilt jäi aga Eesti sarnaselt eelmisele aastale ka 2023. aastal mõõdukaks innovaatoriks , olles siiski viimase kaheksa aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises konkurentsis. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani tõusis Eesti innovatsiooniindeks 24 protsenti, kuid 2023. aastal tegi läbi hoopis 15-protsendilise languse. Kukkumine tulenes suuresti asjaolust, et tulemustabelisse pandi uue Community innovation survey’i tulemused, kus innovaatiliste ettevõtete arv Eestis kukkus erinevates segmentides. Parema tulemuse saavutas Eesti valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Endiselt on nõrk keskkonnasäästlikkuse o sa. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks on oluline jätkata ettevõtjate arendusvõimekuse kasvatamisele suunatud toetustega ning suurendada ettevõtjate ja teadusasutuste vahelist koostööd. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 18 . Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve ja selle seletuskiri 1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥1 Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) Allikas: Statistikaamet 1,0 (2022) 1,5 1,7 1,7 1,75 Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat 77,5 92 94 96 96 Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon Mõõdukas innovaator Tugev innovaator Tugev innovaator Tugev innovaator Tugev innovaator Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi: Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium. Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 (TAIE). 2.6.1 Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 19 . Teadussüsteemi programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik*/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) Allikas: Euroopa innovatsiooni tulemustabel ( European Innovation Scoreboard ) 8,8 9,2 9,4 9,7 9,9 Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes) Allikas: HTM baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet 40 404 (2022) 39 278 40 712 42 417 43 900 * Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis on oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Olulised tegevused 2025–2028 eesmärkide täitmiseks Teadus- ja arendustegevuse stabiilsema ja läbipaistvama rahastamise tagamiseks minnakse seniselt baasfinantseerimiselt üle tegevustoetusele. Kui seni kujunes teadusasutusele eraldatav baasfinantseerimine täies mahus tulemuste põhiselt, siis oluline osa tegevustoetusest (70 %) põhineb edaspidi eelmiste aastate toetuse mahul. Muudatus suurendab riikliku teadusrahastuse püsikindlust ja toetab teadusasutuste jätkusuutlikkust. Lisaks eraldatakse evalveeritud äriühingutest eraõiguslikele teadusasutustele tegevustoetust edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, avalik-õiguslikele ja riigi, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele aga Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Selleks, et tagada kõigi teadusasutuste võrdne kohtlemine, kinnitatakse tegevustoetuse tingimused ministeeriumite üleselt Vabariigi Valitsuse määrusega. Alates 2025. aastast on planeeritud muuta teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise regulatsiooni eesmärgiga vähendada teadusbürokraatiat. Seni on kõrgkoolid, eriti ülikoolid, olnud ebasoodsas seisus, sest nende teadus- ja arendustegevust on hinnatud läbi kahe protsessi: teadus- ja arendustegevuse evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise. Tulevikus piisab evalveerimisel positiivse hinnangu saanud õppeasutusel vaid institutsionaalse akrediteerimise läbimisest. 2024. aasta lõpuks kinnitatakse riikliku teadustaristu planeerimise alusdokumendina uus Eesti teadustaristu teekaart. Teekaart uuendatakse regulaarselt viieaastase tsükliga ja valmimas on järjekorras neljas teekaart. Teekaardile koondatakse riigile esmatähtsad teadustaristud. Teekaardile kuulumine on riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse taotlemise eelduseks. Teekaardile jõudmine ei tähenda automaatset rahastusotsust, konkurss riigi toetusele toimub sellest eraldi 2024. aasta lõpus. Esmakordselt rahastatakse teadustaristu toetust riikliku meetme alusel. 2.6.2 Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 20 . Teadmussiirde programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik*/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 HTM Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 2,23 (2022) 2,3 2,5 2,7 3,0 MKM Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet 3,3 (1,2 mld) (2022) 3,5 (1,3 mld) 3,7 (1,5 mld) 4,0 (1,8 mld) 4,4 (2,2 mld) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Olulised tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas 2025 - 2028 eesmärkide täitmiseks 2024.a. käivituvate ja 2025. a algavate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi kasvatamist teadus- ja arendusasutustes ja riigi rakenduskõrgkoolides, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus. Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides jätkatakse 2025. a ASTRA+ meetmega, millega riik toetab teadusasutusi ja kõrgkoole teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, hargettevõtluse arendamisel ja teadmuse kommertsialiseerimisel ning intellektuaalomandi võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel, koostöös ettevõtetega arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi. Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele alates 2025. aastast võimalust taotleda toetust turunõudlusele vastavate teenuste ja toodete arendamiseks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ja parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit. Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. Olulised tegevused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 2025 - 2028 eesmärkide täitmiseks Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud, võttes kasutusele varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad. Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a jooksul. Jätkatakse rakendusuuringute programmi rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. aastal käivitati ka rakendusuuringute keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2025. aastal jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine , terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist. Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startup iliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks. Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada. Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks. Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi loodi v astukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse kaitsefondi mahtu 50 mln euro võrra. Jätkatakse Riigi Infosüsteemide Ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist perioodil 2023-2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest. Jätkub Eesti e- DIHi AIRE ( AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EAS/ Kredex ühendasutuse ning kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks kasvamisse. 2.6.3 Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 21 . Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik*/Sihttase Viimane t egelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)** Allikas: Maailmapank 18. (2020) N/A** N/A** N/A** N/A** Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) Allikas: Statistikaamet 29,5 31 32 33 34 Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) Allikas: Statistikaamet 62,4 (2022) 62,5 62,95 63,4 63,4 * Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. Programm on terviklik ja arvestab kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, seetõttu käsitletakse kõiki asjakohaseid valdkondi ( ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika, välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning iduettevõtlus ) ühes strateegilises raamistikus. Programmi tegevuste tulemusena kasvatab Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt Eesti elanike heaolu ning parandab Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ja ettevõtete konkurentsivõimet. Olulised tegevused 2025 - 2028 eesmärkide täitmiseks Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt e- residentsuse programmi, välistalentide kaasamiseks, turismi arendamiseks ning välisinvesteeringute meelitamiseks kavandatud vahendid. Eelarvet vähendatakse eelkõige tegevustega seotud majandamis- ja tööjõukulude tõhustamise kaudu. Käivitatakse s uuremahuliste investeeringute toetusmee de kogumahus 160 mln eurot perioodile 2025–2028, millest saa b finantseerida minimaalselt 8 potentsiaalset investeeringut . Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis. Toeta takse Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist Eesti kui tuntud reisisihina ning turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise toetusmeetme kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks; Toeta takse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks; Toeta takse kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustame kapitalile ligipääsu (regionaallaen); Jätkatakse eksportööride toetamisega, tõhustades äridiplomaatia tegevusi ja riigiasutuste koostööd. Kujunda takse ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni usaldusväärsus suureneks; Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toeta takse ausat konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul. Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks l uuakse Eesti katselaboritele ja inspekteerimisasutustele võimaluse pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise teenust ning arendame ja hoiame Eesti mõõteetalone ettevõtjate vajadustele vastava mõõteteenuse pakkumiseks; Arenda takse piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid avalikke teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja kodanike liikumist. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arenda takse 2026. aastaks uuendatud eesti.ee portaali ettevõtja digivärava, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning tööta takse välja kümme „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusaladeülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks; riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste leidmiseks; Jätkatakse tingimuste loomisega reaalajamajandusele üleminekuks. Selle eesmärk on muuta ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuks toetatakse ettevõtjate äriprotsesside ja aruandluskohustuste automatiseerimist, luues eeldused reaalajas toimuvaks andmevahetuseks. Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks töötavad üle 22 asutuse üheskoos ligi 400 aruande analüüsi ja andmete ühtlustamisega, et laialdasemalt rakendada andmete ühekordse küsimise printsiipi. Tööprotsessi käigus vaatavad asutused üle oma andmevajadused, kaotavad ajale jalgu jäänud kohustused, kaardistavad ja ühtlustavad dubleeritud andmete küsimised asutuse üleselt ning taaskasutavad andmeid, mida teised asutused juba küsivad. Hõlbusta takse äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja selgemaks muutmisega. Selleks ajakohasta takse seadusandlust, sh reklaamivaldkonna ja alkoholi jaemüügi nõudeid. Kaasatakse teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandussektoritesse tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustatakse riigiasutuste koostöös eri menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagatakse selgemad ja suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hinnatakse muuhulgas investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju Eesti majanduskeskkonnale. Tööta takse välja turismi pika vaate aastani 2035, et seada teadmuspõhised eesmärgi läbi turismi kui horisontaalse sektori analüüsi ja kaasamise. Riigi toimimiseks hädaolukorras taga takse olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitse takse varude kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevust eest. Taga takse transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitami n e ning ohutusalaste soovituste tegemi n e. Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendatakse olulisemate regionaalsete osapoolte koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetse suurinvesteeringute maandamiseks ning toetatakse õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste arendamiseks) tõhusamat rakendamist. 2.7 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on eelistatud , keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukon nad on elujõulised . Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärkideks on, et Eesti tarbijad eelistaks kodumaist toitu, tagatud on hoitud elukeskkond, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Majanduskasvu seisukohalt on väga oluline ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Investeeringud uude tehnoloogiasse ja tehnikasse aitavad suurendada loodavat lisandväärtust ja suurendada efektiivsust. 2023. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuva keskmisena 41 691 eurot. Sellega ületati ka 2023. aastaks ette nähtud sihttaset. Inflatsioonist tingitud hinnatõusud võimaldasid ettevõtetel müüa oma tooteid kõrgema hinnaga, suurendades seeläbi nende tulusid ja lisandväärtust. Siiski tuleb märkida, et liiga kiire inflatsioon võib kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Kiire inflatsioon raskendab tulevaste kulude ja tulude prognoosimist, mis võib vähendada investeeringute atraktiivsust ja tõsta riske. Seetõttu on oluline, et inflatsioon oleks mõõdukas ja prognoositav. Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 mld euro (~11% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,5 mld euro eest. Võrreldes 2022. aastaga eksport jäi samale tasemele ja import kasvas 7%. Ekspordi puhul kahanes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3,7% ning re-ekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu kasvas 12,3%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74,0% ekspordist. Kaubavahetuse puudujääk oli 441,2 mln eurot, mis oli 160,3 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe oli 2023. a 0,84, mis oli veidi rohkem kui planeeritud siht ( 0,81 ) . 2022. aastal toimus kiire hinnakasv, mis mõjutas oluliselt kaubavahetuse väärtuste suurenemist ja tekitas kõrgema võrdlusbaasi. Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstustega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada, mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse tase on piisav teravilja, piima ja liha osas ning peaaegu piisav kartuli osas. Ülejäänud valdkondades, sh sool, suhkur, maitseained, puuviljad toetume täna kaubavahetusele. Üle poole tarbitavast toidust ja tootmissisenditest tuleb täna piiriülese kaubandusena. 2021. aasta lõpus alanud keeruline olukord põllumajandussektoris: energiakriis ja kiire inflatsioon on toonud kaasa tootmiskulude märkimisväärse kasvu ning on kohati ületanud toodangust saadavat tulu. Seetõttu on 2023. a kujunenud sektorile keeruliseks, suurenenud on kahjumid ja võlgnevused. 2023. aastat põllumajanduses iseloomustasid lisaks heitlikud ilmaolud, mis vähendasid saagikust ja kogusaaki. 2023. aastal rakendati mitmeid olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks: 2023. aastal toetati toiduainetööstusi ning põllumajandustootjaid, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega 10 mln euroga. Toetuse eesmärk oli leevendada energia, kütuse ja toorme hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut. 2023. aastal toetati piimatoomist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust 3,5 mln euroga, et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele võimaldati elektrienergia hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Ettevõtjatele maksti toetustena välja üle 1,3 mln euro. Läänemere traalpüügi ning kaugpüügiga tegelevatele ettevõtjatele võimaldati kütuse hinnatõususust tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aasta alguses EMKF 2014-2020 vahenditest kütuse hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Ettevõtjatele maksti toetustena välja üle 1,6 mln euro. Koroonapandeemia järelmõjud ja sõda Euroopas, ka loomataudide levik ja rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse tähelepanu rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Defineeriti põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt. Strateegia tegevuskava ülesanded kiitis Vabariigi Valitsuse heaks 15.06.2023. 2023. aastal käivitusid ka mitu toidujulgeolekutegevusliini, mille eesmärgiks on tagada tarneahela kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, vedelkütusele ning kõrgendatud julgeoleku olukorras toetada nende julgeoleku tagamist. 1. jaanuaril 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023– 2027. Strateegiakava on peamine vahend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika elluviimiseks Eestis. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Sellega suunatakse põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arenguks 1,6 mld eurot EL vahendeid koos riigipoolse rahastusega. Kokku on toetusteks välja töötatud 54 sekkumist. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku ~340 mln eurot. Suurima maksete mahu 2023. aastal moodustasid maaelu arengukava 2014–2020 toetused ca 152,7 mln euroga, järgnesid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 toetused üle 141,2 mln euroga. Erakorralisi toetusi maksti välja üle 11,4 mln euro. Euroopa Komisjoni strateegia „talust taldrikule“ nägi ette ühe algatusena kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku väljatöötamise, mille eesmärk on muuta ELi toidusüsteem kestlikumaks ning integreerida kestlikkus kõikidesse toiduga seotud poliitikavaldkondadesse. Komisjon ei ole seni raamõigusakti eelnõuga välja tulnud, küll aga on läbi viidud esialgsed avalikud konsultatsioonid, mille osas on läbiviidud Eesti riigisisesed konsultatsioonid ning sisend antud Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute ja eelnõu koostamiseks. Kestlik toidusüsteem hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust ning tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta, nagu nt on EL toiduseadus toidu- ja söödaohutuse kohta. Kestlikkusel on kolm mõõdet - majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et süsteem oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik kasu ei saa tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust tarbida laias valikus, kvaliteetset ja ohutut toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik jalajälg, mis pikas plaanis ei ole enam jätkusuutlik. Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine ja elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonnahoidlike ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga ning selle täiendavaks tagamiseks soodustatakse peamiselt ÜPP toetuste abiga põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist. Hinnanguliselt kuni 37% maailma kasvuhoonegaaside heitest tuleneb toidusüsteemist, sh taime- ja loomakasvatusest, transpordist ahela lülide vahel, maakasutuse muutusest, toiduraiskamisest. Kui jätkame tänaste praktikatega, siis toidusüsteemist tulenev kasvuhoonegaaside kogus kasvab kuni 30-40% aastaks 2050. 2022. aastal pärines Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest 11,1% põllumajandusest. Võrreldes varasema aastaga heide suurenes minimaalselt. Põllumajanduse majandusharu kogutoodang suurenes võrreldes 2021. aastaga 44%, vääruse kasvu panustas peamiselt saaduste hinnatõus, koguste kasv jäi pigem tagasihoidlikuks. Kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta oli 2022. aastal 2,42 t CO2 ekv /tuh EUR, mis on vähem kui aasta varem (2,48). Tulemus on kooskõlas seatud sihiga (madalam kui 2,5). Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toidutarneahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on toiduohutuse tagamisel oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga toiduohutuse olukorra paranemist. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Eesti rahvaarv oli 2023. aastal 2,5% võrra suurem kui eelneval aastal. Ka maapiirkonna elanike arv kasvas eelmisel aastal märgatavalt. Maalises asustuspiirkonnas elas 2023. aasta 1. jaanuari seisuga 400 737 inimest, mis on 5579 võrra rohkem, kui aasta varem. Kõige suurema kasvuga on olnud jätkuvalt Harjumaa (3,2%) ja Tartumaa (2,6%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. 2023. aastal oli vanuses 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,9%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 0,8 protsendipunkti. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile. Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule, arvestades kalavaru seisundit ja ressursi piiratust. Kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse edendamisel on eelnevatel aastatel olnud üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava elluviimine. Keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arenguks maksti 2022. aastal EMKF rakenduskava elluviimisel toetusi kokku 15 926 353 eurot. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava kiitis Euroopa Komisjon heaks 8. detsembril 2022. EMKVF rakenduskava on üheks peamiseks vahendiks kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arendamiseks, Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning kalanduse valdkonnas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu strateegia "Talust taldrikule" ja "Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030" eesmärkide täitmisele Eestis järgmisel 7 aastal. EMKVF rakenduskava elluviimiseks koos riigipoolse kaasfinantseerimisega on kokku 139,1 mln eurot. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 22 . Põllumajandus ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmine, eurot Allikas: Statistikaamet 41 691 35 000 36 000 36000 36000 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilanss ekspordi ja impordi suhtarv Allikas: Statistikaamet 0,84 0,81 0,81 0,83 0,83 Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal, % Allikas: EKI 61 (2022) On vähemalt 75 On vähemalt 75 On vähemalt 75 On vähemalt 75 Toiduohutuse baromeeter Allikas: MeM /VTA 100,69 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni tuhande eurot kohta. Allikas: EKUK/Statistikaamet 2,42 (2022) Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi , milledeks olid eelmises riigi eelarvestrateegias “Põllumajandus, toit ja maaelu” ning ühisprogramm “Kalandus” koostöös K liimaministeeriumiga . 2024. aastal toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis valdkondade ümberkorraldus, millega muudeti ministeeriumi struktuuri , mille tulemusena loodi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks seniste programmide asemele uued programmid: „ B iomajanduse programm“ ja „ T oiduohutuse programm“. Biomajanduse programm käsitleb endise Põllumajandus, toit ja maaelu teemasid, kuid ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse, taimetervise ja mahepõllumajanduse teemad (toiduohutuse programm ), maakasutuse ja maaparandusega seotud teemad (maa ja ruumiloome programm) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu programm). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga. Toiduohutuse programmi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala kesk k onnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. 2.7.1 Biomajanduse programm Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 23 . Biomajanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha Allikas: Statistikaamet 987 785 990 000 990 000 990 000 990 000 Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtusest, % Allikas: Eurostat 6,8 (2022) 7,2 7,2 7,2 7,2 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu eesti päritolu kaupade ekspordis, % Allikas: Statistikaamet 13 13 13 14 14 Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal*, % Allikas: PRIA/Statistikaamet 91,10 80 80 80 80 Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta Allikas: EKUK/Statistikaamet 2,42 (2022) Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Madalam kui 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR Heas seisus kalavarude arv Allikas: ReM 42 45 45 50 60 Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus (mln €) Allikas: Statistikaamet 77,7 82,2 83,9 85,1 96,7 * Kõigi ökokavade ja keskkonnatoetuste ning püsirohumaa pindala ühekordselt suhtena põllumajandusmaasse, ei lange alla sihttaset Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti Strateegiakava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, et ettevõtjad saaksid väljakutsetele paremini vastata , sh liidetakse alates 2025. aastast tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja töötervishoiu valdkond , perspektiiv on ka kohustusliku e-põlluraamatu kasutuselevõtu laiendamine kõikidele tootjatele. Sekkumised panustavad targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise saavutamise ja toidujulgeoleku suurendamise eesmärki . Investeeringud on osalt kaetud ka Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest. Jätkatakse mullastikukaardi uuendamist ja erinevate agroökoloogiliste praktikate mõju uurimist, tõhustatakse põllumuldade seisundi seiret, mullaanalüüside tegemise võimekust ja teadmussiirde tegevusi. Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse, tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tõstmisesse. Konkurentsivõime tõstmiseks on plaanis erinevaid tegevusi. Leitakse võimalusi ja jätkata kse tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ning avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks ja välisriigi messidel osalemiseks on vajalik rakendada turuarendustoetust ning teadmussiirde programmi. Konkurentsivõime tõstmisele aitab kaasa ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus, mida laiendatakse põllumajandustöödeks kasutatavatele veoautodele ja mida plaanitakse rakendada 2025. aastast. Piisava rahastuse tagamine koolikava rakendamiseks, mille kaudu panustatakse laste toitumusharjumuste kujundamisse läbi puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumise ning haridusmeetmete toetamise. Jätkatakse Eesti roheülemineku teekaardi tegevuste neljas põllumajandus- ja toidusektoris valdkonnas (piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris) rakendamist ja Eesti ringbiomajanduse teekaardi (2023–2027) tegevuste ja piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide tegevuste rakendamisega. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades vähendada kasutatavate püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis -ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). EMKVFi rakenduskava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, et ettevõtjad saaksid väljakutsetele paremini vastata . Lähiaastatel avanevad mitmed meetmed investeeringute tegemiseks. Rakenduskava elluviimiseks on aastateks 2024-2029 koos riigipoolse kaasfinantseerimisega kasutada 139 mln eurot. Kutselise kalapüügi elektroonilisele andmete edastamisele registri ja rakenduste (PERK, ERS) arendamine. 2.7.2 Toiduohutuse programm Programmi eesmärk Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 24 . Toiduohutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tarbija kindlustunde indeks, % Allikas: ReM 69 69 69 69 69 Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) Allikas: Ravimiamet 45,8 (2022) - - 37 37 Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päritolu toidus, % Allikas: PTA 0 (2022) 1 1 1 1 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Laiendatakse põlevkivituha ja selle töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste väetisena kasutamise võimalusi. Järelevalveasutuse sõltuvuse vähendamiseks riigieelarvest muudetakse taimekaitseseaduses kehtestatud riigilõivusid ja järelevalve tasusid. Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava“, mille eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale. Tagatakse kohustuslike programmiliste tegevuste ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seire. Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi aastateks 2024-2030. Ajakohastatakse ja rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas“ . Lemmikloomade heaolu parandamiseks muudetakse veterinaarseadust, et parandada koerte, kasside ja valgetuhkrute kui Eestis peamiselt lemmikloomadena peetavate liikide isendite jälgitavus t. Loomaomanikule kehtestatakse kohustus kiibistada ja registreerida oma lemmikloomad selleks otstarbeks loodavas lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavas riiklikus registris. L oomaheaolu taseme tõusu soodustava keskkonna loomiseks vaadatakse üle ja kujundatakse muudatused loomakaitse seaduses ja selle rakendusaktides ning kaitstakse eesti seisukohti Euroopa Komisjoni 2023. aastal „Talust taldrikule“ strateegia raames tehtud ettepaneku te (põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavus) aruteludes. Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu koolitoidu teekaardi tegevused. Lihtsustatakse toidualase teabe nõudeid toidu annetamisel. H aridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. T öötatakse välja kõrgem toetuse ühikumäär neile koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikku toorainet suuremal määral kui 50%. Investeeritakse LABRISe seadmeparki, laboriruumidesse ja tehnoloogia kaasajastamisesse ning bioohutuse - ja bioturvalisuse nõuete tagamiseks töötamisel kõrge ohuklassiga patogeenidega. Tõstetakse toidukäitlejate ja tarbijate teadlikkust. Alustavatele toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks töötatakse välja toiduohutuse alane e-õppeprogramm, mis selgitab toiduohutuse tagamise põhimõtteid ja valdkonna nõudeid, mis peavad olema täidetud enne toidukäitlemisega alustamist. T arbija teadlikkuse tõ stetakse läbi Euroopa Toiduohutusameti ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooni tegevuste ning AKIS süsteemi arendamise, millesse tarbijad on lisandunud uue sihtgrupina. Tarbijate kestlike toiduvalikute edendamiseks alustatakse pakendi esikülje märgisüsteemi väljatöötamist. 2.8 Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusvaldkond on uus, alates 2025. aastast rakenduv tulemusvaldkond, mistõttu terviklik valdkonna tulemuste analüüs avaldatakse 2025. aasta tulemusaruandega. Programmi tasemel detailsema hetkeolukorra analüüsiga on võimalik tutvuda vastavas programmdokumendis, mille eelnõu on kättesaadav alates 1.10.2024 Rahandusministeeriumi veebilehel ja kinnitatud programmid alates 2025. aasta algusest vastutava ministeeriumi veebilehel. „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Transpordi ja liikuvise arengukavas 2021-2035 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning muudes valdkonna arengut suunavates arengudokumentides (nt Meremajanduse valge raamat 2022-2035, Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030, Riigi jäätmekava 2023-2028). Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud 6 programmi: Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); Mere ja vee programm (KLIM); Ühistranspordi programm ( ReM ); Regionaalarengu programm ( ReM ); Maa- ja ruumiloome programm (MKM). Tulemusvaldkonna keskmes on ühtaegu nii ressursisäästlik majandusedu kui ka keskkonnasäästlik ja inimväärne füüsiline ruum ja liikumisvõimalused ning kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Inimeste rahulolu elukeskkonnaga Eestis on tuginedes 2022. aasta andmetele vahemikus 65 kuni 75, mis tähendab head tulemust, üle 75 oleks suurepärane. Piirkondlikud erinevused ehk vahe elukeskkonnaga rahulolus 10% kõige kõrgema ja 10% madalaima hinnanguga kohalikes omavalitsustes on 14,7, mis tähendab suhteliselt tasakaalustatud pilti. Kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna arenguks. See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete kasum kasvab ja kasvab ka eksport ning valdkonna teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid ja energiatõhusaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda. Elamumajanduse poliitika otsuste tegemisel vastutab reeglina kohalik omavalitsus. On ka väljakutseid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise, energiatõhususe ja muude küsimuste osas. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, raskendab see nii kohalike omavalitsuste kui riigi elamuvaldkonna poliitika elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elamupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidab otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia täiemahuline elluviimine tagab energiasäästu ja hoonete tervisliku sisekliima ning parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Siinkohal on oluline silmas pidada ka eluasemete kättesaadavust. Kättesaadavust ilmestab hästi elamispinna keskmise ruutmeetri hinna suhe keskmisesse brutokuupalka, mille sihttase peaks olema konstantselt 1 juures. Paraku on näitaja tõusnud Eestis 2023. aastal sihttasemele 1,09 ning Tallinnas on sihttaseme näitaja lausa 1,43. Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja potentsiaali arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt ning digilahendusi, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest . Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 €/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mida on põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks. Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samuti on vähenenud huvi toetusmeetmete vastu ning on esinenud ka projektide katkestamisi. Samas võib tõdeda, et ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on eeldatavasti aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetest tehtud investeeringud. Investeeringute ja nende toetamise jätkamine ressursitootlikkusse suurendamiseks on jätkuvalt vajalikud, sest Eesti ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest (2,13) siiski märkimisväärselt madalam. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025. aasta alguses. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmereform . Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh tekstiilivaldkonna analüüs ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev koostöö ning arutelu partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028 , mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei ole. Ka Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse terviktekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 mln euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. Lisaks suunati Purtse jõgi kokku seitsme kilomeetri ulatuses uude sängi ning vanas jõesängis oleva reostuse likvideerimine jääb paraku järgmiste rahastuste ootele. Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Eesti eesmärk on vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. See on märkimisväärne väljakutse, arvestades, et transpordisektori heitkogused olid 2022. aastal suuremad kui 2005. aastal ja üle 90% pärines maanteetranspordist. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki olemasolevate meetmetega ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „ Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutused halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa. Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika muudatusteta (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot), aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused (nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori, aga ka KOVide , haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks. Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km väheneb), siis sõidukite läbisõit suureneb aga kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või tähtsustatakse enam aega, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2024–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid (Tallinnas ka uusi trammiteid), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks märgatav muutus KHG heitmete vähenemises. TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud liiklusseadusega suurendati ja diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra 2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud tasemele. Vaatamata riigi kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal üks väiksemaid ELis. Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab siiski diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas. Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra. Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 25 . Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (202 3 ) 202 5 202 6 202 7 202 8 Elukeskkonnaga rahulolu, % Allikas: Üleriigiline küsitlusuuring "Elukeskkonnaga rahuolu" 73,50% 74,00% 75,00% 75,00% 76,00% Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus transpordivaldkonnas, kilotonni CO2 ekvivalenti Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kliimaministeerium (kliimaosakond) 2437,94 (2022) 2220,60 2208,40 2185,75 2172,54 Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) Allikas: K eskkonnaagentuur 51,00% (2022) 56,00% 59,00% 65,00% 66,00% Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table , https://www.ics-shipping.org/ 3 3 3 3 3 Ressursitootlikkus, eur /kg Allikas: Eurostat 0,69 0,70 0,71 0,71 0,72 Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL keskmisest, % Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 64,4% 68,00% 69,00% 70,00% 71,00% Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal, % Allikas: minuomavalitsus.ee 34,90% 42,00% 42, 5 0% 43,00% 43 ,5 0 % Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kuus programmi: Elukeskkonna ja ringmajanduse programm – peavastutaja Kliimaministeerium. Mere ja vee programm – peavastutaja Kliimaministeerium. Transpordi ja liikuvuse programm – peavastutaja Kliimaministeerium. Maa ja ruumiloome programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Regionaalarengu programm – peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Ühistranspordi programm – peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2.8.1 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Programmi eesmärk Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva ruumi meeldivaks loodusele ja võimalikult paljudele inimestele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 26 . Elukeskkonna ja ringmajanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elanike keskmine rahulolu valdkonna teenustega (hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus, jäätmete liigiti kogumise võimaldamine), (%) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee 66,80% (2022) - 70,80% - 73,20% Ringleva materjali määr (%) Allikas: Statistikaamet 17,00% 17,00% 18,00% 20,00% 21,00% Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Arendatakse välja e-ehituse digitaristu ja seda täiendatakse järjepidevalt. Esmajärgus tagatakse tugevam ringmajanduse ja renoveerimise otsuste tugi, parandatakse ehitatud keskkonna andmete kvaliteeti ja lisatakse aruannetele prognoosivat analüütikat. Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi . EL struktuuritoetustest rahastatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimist. Loodud on elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku renoveerimislaenu, samuti pakutakse käendust. Hoonete rekonstrueerimise kitsaskohtade lahendamiseks on ellu kutsutud üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst “ (2023-2028). Jätkatakse ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtete arendamisega ja tehakse vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul. Õigusaktidesse viiakse hoonete süsinikujalajälje arvutuskohustus ja piirväärtused. Eestis väljastatud ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonid (EPD) koondatakse ühtsesse andmekogusse ning riiklik materjalide heitekoefitsentide andmebaas tehakse kõigile kättesaadavaks koos süsinikujalajälje arvutust lihtsustava digitaalse tööriista – süsinikujalajälje kalkulaatori – kujul. Olmejäätmete reformi elluviimine. Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning sellega kaasnev täiendav kohalik toormaterjal meie majandusele. Reformi tulemusena suureneb olmejäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt; olmejäätmete ringlusse võtmine on soodsam kui jäätmete põletamine energiakasutuseks ja jäätmete prügilasse ladestamine; ajakohased ja usaldusväärsed jäätmeandmed on osapooltele kättesaadavad; KOVidel on motivatsioon ja võimekus olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõtt edendada; pakendijäätmete teke väheneb, eelistatud on ringlussevõetavast materjalist pakendite kasutamine. EL struktuuritoetuste perioodi 2021-2027 ja teiste rahastusprogrammide (ÕÜF, RRF jne) välisvahendite aktiivne ja mõjus kasutamine ringmajandusele üleminekuks ja jäätmetekke vähendamiseks. Ringmajanduse korraldamise toetamine. Toetuste abil edendatakse üleminekut ringmajandusele käsitledes jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Toetuste abil s uurendatakse jäätmete, sh ohutut materjali ringlust . Suurendatakse ohutut materjaliringlust . Tootearendust on edendatud, ohtlikud ained on asendatud tootmisprotsessides ja toodetes. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Eesmärk on suunata eraldi kogutud biojäätmed ning muud biolagunevad jäätmed, sealhulgas reoveesete võimalikult suures ulatuses ringlussevõttu (R3o toiming) ning saadavad tooted võtta kasutusele teisese toormena. Toetatakse ettevõtjate ressursitõhusamale majandamisele üleminekut . Toetuse eesmärk on suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas. EL struktuuritoetusi perioodil 2021-2027 on ringmajanduse korraldamiseks kokku 111 mln eurot. Toetused suunatakse ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtuks, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamiseks ning vastavate erialaekspertide koolituseks (9 mln eurot); Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks ja auditite toetamiseks (34,5 mln eurot); jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamiseks (10 mln eurot); jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks (35,5 mln eurot) ning ringlussevõtu võimekuse tõstmiseks ja ohutu materjaliringluse tagamiseks (22 mln eurot). Toetusi on võimalik kasutada kuni 31.12.2029. 2.8. 2 Mere ja vee programm Programmi eesmärk Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 27 . Mere ja vee programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Allikas : Shipping Industry Flag State Performance Table 3 3 3 3 3 Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) Allikas: K eskkonnaagentuur 51,00% (2022) 56,00% 59,00% 65,00% 66,00% Sadamate kaubakäive, miljonites tonnides Allikas: Kliimaministeerium 23 24 25 26 27 Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel, mln aastas Allikas: Kliimaministeerium 8,00 11,00 11,50 12,00 12,50 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Perioodi 2022-2027 veemajanduskavade rakendamise koordineerimine ja perioodi 2028-2033 veemajanduskavade ajakohastamine Eesti vete hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. IV perioodi veemajanduskavade kinnitamise tähtaeg on 22.12.2027. LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering. Üleujutusriskide maandamise meetme ja sademevee kombineeritud lahenduste meetme rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks EL struktuuritoetuste perioodil 2021-2027. Ühtekuuluvusfondist toetatakse kohalike omavalitsusi sademevee üleujutuste lahendamiseks tiheasustusaladel 25 mln euroga. Üleujutuste tagajärgede maandamiseks riskipiirkondades ja hoiatus- ning prognoosivõimekuse suurendamiseks toetatakse Euroopa Regionaalarengufondist kohalikke omavalitsusi ja riigivõimekuse kasvu kokku 14,4 mln euroga. Toetusi on võimalik kasutada kuni 31.12.2029. Veeteenuse reformi strateegilise teekaardi koostamine 2025. aastaks, et tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. Üle 10 000 ie asulareoveepuhastite energianeutraalsuse järkjärgult saavutamise tehniliste lahenduste väljatöötamine, et saavutada 2045. a lõpuks riiklikul tasandil üle 10 000 ie asulareoveepuhastite 100%- line energianeutraalsus (uuendatud asulareovee puhastamise direktiivis sätestatud kohustuse täitmiseks). Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeetme rakendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks, toetusmeetme maht kokku 25 mln eurot CO2 vahenditest. Asulareoveest mikrosaasteainete puhastamise kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendusskeemi väljatöötamine (uuendatud asulareovee puhastamise direktiivis sätestatud kohustuse täitmiseks). Eelduslikult 2024. a sügisel jõustub uuendatud asulareovee puhastamise direktiiv, kus on kavandatud laiendatud tootjavastutuse süsteemi kohaldamine ravimi- ja kosmeetikatootjatele, et koguda selle süsteemi kaudu kokku rahalised vahendid mikrosaasteainete puhastussüsteemi rajamiseks ja ülalpidamiseks asulareoveepuhastites. Seadusandlusesse peab olema laiendatud tootjavastutuse süsteem üle võetud eelduslikult hiljemalt ca 2027. a kevadeks. Süsteem peab olema rakendunud praktikas eelduslikult hiljemalt ca 2028. a sügisel. Merekeskkonnakaitse reformi läbiviimine , sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. Reostustõrje ja mereuuringute võimekuse tagamine ning suurendamine, sh uue multifunktsionaalse laeva kasutusele võtmisega. Vrakkide kütusest tühjaks pumpamise võimekuse loomine. Töötatakse välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkaksid tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „ Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide käivitumisega. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. Laev panustab EL Jõupingutuste jagamise määruse (ESR) eesmärkide täitmisesse ca 3-4 kt võrra aastas. SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%- lise toetuse mahus 9,5 mln eurot (projekti kogumaksumus 13,57 mln eurot). SF 2021–2027 perioodil toimub mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.202, EL toetus 4 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 2.8. 3 Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine, arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja ohutu liikuvuse, majanduse konkurentsivõime ja keskkonna eesmärkide täitmise tagamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 28 . Transpordi ja liikuvuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Üleeuroopalisse transpordivõrgustiku (TEN-T) põhivõrku kuuluvate riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele, % Allikas: Transpordiamet 24,00% 26,00% 26,00% 39,00% 39,00% Valminud ja toetava taristuga Rail Baltica põhitrassi muldkeha osakaal trassi kogupikkusest, % Allikas: Kliimaministeerium 8,00% 40,00% 60,00% 70,00% 80,00% Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks AS Eesti Raudtee jätkab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2025–2028 kogusummas 236,177 mln eurot (sh SF 85%), millest Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2025. aastal eeldatavas mahus 64,8 mln eurot. Lisaks eeltoodule läheb elektrifitseerimisse 48,045 mln eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 mln euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid . Harju- ja Raplamaal on alanud raudtee põhitrassi ja kohtobjektide ehitus, Pärnumaa lõunaosas jätkatakse projekteerimistegevustega. 2025. aasta kavandatud investeeringute maht on summas 267 mln eurot, millega jätkatakse Rail Baltica ehitust rohkem kui 1/2 Eesti trassi ulatuses. Jätkatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahe ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RB arendamiseks RRF ja SF vahendeid järgmiselt: RRF kaasabil jätkatakse raudteeristumiste ehitust toetuse mahus kuni 31,05 mln eurot, ehitustööde lõpptähtaeg I kv 2026; SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning kohalikud peatuskohad eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 9,755 mln eurot (kokku 65 mln eurot). SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 83 mln eurot. Aastal 2025 eeldatavas mahus 12,1 mln eurot. Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena parendatakse raudteetaristut 20 mln euro ulatuses CO2 kauplemise vahenditest, millest 2025. aastal eeldatavas mahus 10 mln eurot. Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,37 mln eurot aastas. Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,19 mln eurot aastas. Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks Riigiteede hoiuks on perioodil 2025–2028 kokku kasutada 713 , 5 mln eurot, sellest 2025. aastal 16 7 , 5 mln eurot. Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel viiakse 2025. aastal lõpule Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 13,3 mln eurot ning aastatel 2025–2027 viiakse ellu Libatse –Nurme 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 87,5 mln eurot ja 2025-2026 aastal Värska – Ulitina maantee ümbersõidu (nn Saatse Saabas) ehitus kogumaksumusega 2,7 mln eurot. Kaitseministeeriumiga koostöös lõpetatakse tööd CEF Military Mobility rahastusotsuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitusel kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2025. aastal 8,1 mln eurot. Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2025. aastal 0,4 mln eurot. Alustatakse CEF Military Mobility rahastuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva -Konuvere 2+2 lõigu ehitamist, kogumaksumusega 82,5 mln eurot, millest CEF poolne finantseering on 50%. Kohalike teede arendamiseks Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2023–2025 kokku summas 20 mln eurot, sellest 2025. aastal 7,5 mln eurot. Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses. Alternatiivkütuste taristu arendamiseks 13. septembril 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste kasutuselevõttu (AFIR). Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks) . Meetme tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 mln euro ulatuses CO 2 vahenditest, sellest 2025. aastal ca 5,4 mln eurot. Valmistatakse ette toetusmeedet nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamiseks kortermajade juures. Toetusmeetme maksumus on 1 mln eurot CO2 vahenditest. Meetmega on plaanis välja tulla 2024 aastal. Vormistatakse ümber nullheitega sõidukite ostutoetusmeede . Toetusmeetme laiem eesmärk on muuta elektrisõidukid kättesaadavamaks ning omakorda suurendada elektrisõidukite osakaalu esmaregistreeritud sõidukite hulgas. Avatakse alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme taotlusvoor kütuseettevõtjatele, mida rahastatakse CO2 vahenditest 5 mln euro suuruses mahus. Toetuse eesmärgiks on arendada 2026. aasta alguseks välja vähemalt 15% TEN-T võrgul (193km) 2 elektriliste raskeveokite laadimisparki, 2x1400 kW, et täita AFIR raskeveokite laadimistaristule esitatud nõudeid. Skeemi kaasatakse erasektor, kes hakkab teenust pakkuma. Kliimaministeeriumi loodud toetusmeetme näol on erasektoril võimalik esitada toetuse taotlus, millega riik toetab erasektorit CEF (Euroopa Ühendamise Rahastu) alternatiivkütuste taristu (AFIF) voorust toetuse taotlemisel omafinantseeringu katmisel. Toetust makstakse vaid juhul, kui CEFi voorust saadakse toetus. Toetuse andmise tingimuste käskkiri kinnitati 26. augustil 2024. Oluline on märkida, et riik ise ei soovi olla elektrilaadimistaristu teenuse pakkuja. Kogu AFIR nõuete täitmine raskeveokite laadimisjaamade vaatest läheb aga maksma hinnanguliselt ligi 40 mln eurot. Keskkonnasõbralik u ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks Terviklike jalgrattateede võrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel ) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 mln eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024. aastal. SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete ( ühis )transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 mln eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2025. aastal. SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 mln eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal. CO2 vahenditest toetatakse 20 mln euroga meedet, millega parandatakse ligipääsetavust ühistranspordipeatustele. Meede valmistatakse ette 2024. aastal viiakse ellu aastatel 2025–2030. 2025. aastal kavandab Transpordiamet töid riigiteedel 2 mln euro ulatuses. Ohutus e suurendamiseks Alustatakse liiklusohutusprogrammi 2026+ väljatöötamist. Eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2025–2027 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 300 inimese aastas 2025–2027 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on ohutuks liikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava eelnõus 2024. aastaks kavandatud tegevuste rahastusvaj adus on 2,3 mln eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve moodustab 0,8 mln eurot. Liikuvuse arendamiseks Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). Alustatakse CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajaliku lahenduse väljatöötamist, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku andmevahetusvõimekuse loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on kaasatud 23 partnerit kokku 9-st liikmesriigist . Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti kogueelarve on 22,8 mln eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist . Kliimaministeeriumi eelarve on sellest 1 mln eurot. Omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse eelarvest Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 mln euroga. 2.8. 4 Maa ja ruumiloome programm Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvalitee t ne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 29 . Maa ja ruumiloome programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elukeskkonnaga rahulolu Eestis Allikas: Üleriigiline küsitlusuuring "Elukeskkonnaga rahuolu" n/a 74,00% 75,00% 75,00% 76,00% Maa ja ruumiloome programm on uus programm, kuhu on koondatud tegevused, mis olid varasemalt põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna „P õllumajandus, toit ja maaelu “ programmis (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning tõhusa riigi tulemusvaldkonna „R egionaalarengu programmis “ (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud). Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050 . T öötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil . Moodustatakse Maa- ja Ruumiamet ( MaRu ). Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendameti moodustamine toimub liites eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid, ühtlasi uuendades terviklikult struktuuri, identiteeti kui ka organisatsioonikultuuri. Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega , et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele. Arendatakse edasi kaugseire võimekust satelliidiandmete keskuse ESTHub baasil , et võimaldada erinevate kaugseirega kogutud andmete, sh kommertssatelliitide andmete ja ruumiandmete kooskasutust ja analüüsimist. Riigi kaugseire vajaduste koondumine ESTHubi kui kogukonna keskusesse. Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks . Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis on eelduseks terviklik u ülevaa te loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana . Ülevaate loomist toetab infosüsteemi arendus. 2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline hindamine. Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri kaasajastamist . Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete parandamiseks. Vajalik on täiendada maatoimingute platvormi uute võimalustega: katastri kontrollmõõdistuste andmete haldamise võimalus, katastri piiriandmete parandamise menetlus kasutades kombineeritud maakorraldustoiminguid ja maareformi ribamenetlust; katastri piiriandmete sidumine ja automaatmenetluste lahendamine seoses Eesti topograafia andmekogus olevate maastikuobjektidega, andmevahetusteenused planeeringute ja ümberkruntimise süsteemiga, piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteemi täiendamine sundvalduse menetlusega tehnovõrgu omanikele Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutus t ingimuste seadmisega, tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustest kinnipidamine. Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale . Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist, millega toetatakse tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele. 2.8. 5 Regionaalarengu programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 30 . Regionaalarengu programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust, % Allikas: Statistikaamet RV028U ja RV092 n/a 46,80% 46,80% 46,80% 46,80% Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst , % Allikas: Statistikaamet RAA0050 n/a 40,00% 40,00% 40,00% 40,00% Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, % Allikas: Eurobarometer n/a 55,00% 56,00% 57,00% 58,00% Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr, % Allikas: SA n/a 80,70% 80,80% 80,90% 81,20% KOV teenustega rahulolu, % Allikas: minuomavalitsus.ee n/a 62,00% 62,00% 63,00% 66,00% Elukeskkonnaga rahulolu Allikas: Üleriigiline küsitlusuuring "Elukeskkonnaga rahuolu" n/a 74,00% 75,00% 75,00% 76,00% Regionaalarengu programm i on koondatud kohaliku omavalitsuse poliitika kujundami ne ja regionaalhalduse koordineerimi ne ning regionaal- ja maaelupoliitika kujundami ne ja rakendami ne . Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordinatsioonisüsteemi loomine (sh kesksed suunised, mõõdiksüsteem). Piirkondlike arenguerinevuste suundumuste regulaarne analüüsimine, valdkonnapoliitikate panuse tõhusam suunamine nende erinevuste tasakaalustamisel. Järgnevatel aastatel käivituvad EL Ühtekuuluvuspoliitika ja Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastatavad toetusmeetmed ja 2028+ finantsperioodi ettevalmistused. Oluline on tagada toetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse regionaalarengu tasakaalustamiseks ja maapiirkondade arengu toetuseks, seda nii piirkonnapõhiste toetusmeetmete kaudu kui kõigi teiste toetusmeetmete kavandamise viisil, mis arvestab piirkondade eripärasid ning toetab regionaalse ebavõrdsuse vähendamist. Postside valdkonna korralduse reformimine. Postiseaduse muutmine, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik universaalne postiteenus kõikjal Eestis. Regionaalsed arengulepped ja pilootprojektid. Regionaalsete arengulepete alusel selekteeritud tegevuste elluviimine (Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis). Lepped on suunatud piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele, eeskätt ettevõtluse edendamiseks. KOVide tulubaasi osas on regionaalsed erinevused suured, mille vähendamiseks kavandatakse KOVide tulumaksu ümberkorraldust. Selle raames suurendatakse pensionitulult laekuvat tulumaksu osa üldiselt tuludelt (eelkõige palgatulu) tulumaksuosa arvelt, mille tulemusel väheneb tulukate KOVide tulumaksu laekumine ja suureneb vähem tulukate oma. KOVide maksuautonoomia on väga madal. Selle suurendamiseks kavandatakse KOVidele maamaksu suuruse üle suurema otsustusõiguse andmist ning vaadatakse üle võimalused uute kohalike maksude kehtestamiseks. 2.8. 6 Ühistranspordi programm Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 31 . Ühistranspordi programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Reisijate arv ühistranspordis Allikas: Transpordiamet n/a 203130605 208278421 213202938 218005688 Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % Allikas: Transpordiamet n/a 23,72% 23,81% 23,90% 24,00% Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2025–2028 kogusummas ligikaudu 482 mln eurot, 2025. aastal on toetuse suurus ca 119 mln eurot. Täiendavalt on eraldatud 2025.-2028. aastateks vahendid Tartu-Riia rongiliikluse jaoks. Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine; Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine; Liikuvusreformi tegevuste läbiviimine (VVTP): jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist; jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega; jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. P arvlaeva- ja lennuühenduste parandamisvõimaluste analüüsi läbiviimine. 2. 9 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Digiriigis on tagatud e-teenuste parim kasutajakogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas avalike digiteenuste rahulolu kaudu. Teenustega rahulolu oli 2023. aastal 83 protsenti, mis on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on erinevate tegevuste kaudu rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks jõudsid 2022. aasta lõpus inimesteni esimesed elusündmusteenused: lapse saamise infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud elusündmustega nagu lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud, sh üle poole (53 protsenti ehk umbes 6800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda. Sündmusteenuste eesmärk on pakkuda teenuseid kasutajale üheainsa sujuva teenusena ja võimalusel ennetavalt. Lisaks elusündmusteenustele tegeleb riik ettevõtluskeskkonna programmi raames ka ärisündmusteenuste arendamisega, et digiteenuste kasutamine muuta sama lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele. 2024. aasta esimese poolaasta lõpuks on läbi viidud projektide tulemusel kasutatavad teenused: ettevõtja andmekaart, postkast, kesksed pääsuõigused, tähtajalised kohustused ja keskne toetuste info . Jätkati oluliste konsolideerimistegevustega riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusesse. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti rea asutuste arvutitöökoha teenused. 2023. aastal alustati avaliku pilvestrateegia väljatöötamist ja jätkati turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega. Samuti alustati andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla loomise tegevustega. Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust. Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 2022. aastaga võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usalduse langus ootuspärane. Positiivseks võib siiski pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka üldist toimepidevust. 2023. aastal toimunud lisarahastusvoorust saadud vahendite toel keskenduti eelkõige küberturvalisuse tagamiseks baasvajaduste katmisele, sh dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust suurendada. Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda, tuues välja võimelüngad, mida adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias, hinnates omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsusmudeli hindamisega, saab välja tuua paranenud küberturbealase teadlikkuse organisatsioonides, turvalise tarkvara tellimise ja taakvara osakaalu vähendamise. Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks , mis mõõdab küberturvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed , investeerimine ja erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2023. aasta lõpuks on 80 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega . Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G sageduskonkurss 26 GHz sagedusalas, millega on ühtlasi kõik kolm Eesti Euroopa Liidu üleselt harmoniseeritud 5G sagedusala mobiilsideoperaatoritele kasutada antud. 2023. aastal jõudis lõpule ka 2017. a alanud juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede , mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 000 aadressi (kokku oli projekti maht 40 016 aadressi üle Eesti). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 32 . Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Avalike digiteenustega rahulolu: Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas Allikas: MKM Teenuste kataloog 83% 84% 85% 86% 88% Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet 8,5% 8,0% 7,5% 7,0% 6,5% Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: MKM 80% 82% 84% 86% 88% Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud digiühiskonna programm. Selle eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab 2024. aasta ministeeriumite valitsemisalade ümberkorraldustest lähtuvalt Justiits - ja Digiministeerium . Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatud programmi abil viiakse ellu 2021. a lõpus Vabariigi Valitsuses kinnitatud arengukava “Eesti digiühiskond 2030”. 2. 9 . 1 Digiühiskonna programm Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti. Digiühiskonna programmi mõõdikud kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikutega. Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Uuendatakse valdkondlikku arengukava „Eesti digiühiskond 2030“. Arengukava uuendamise vajadus tuleneb valdkonna arengutest ja muutustest, sh Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud sihtide seadmisest. Täiendamist vajavad teemad on muuhulgas: otseste avalike teenuste arendamine, andmed ja tehisintellekt, digioskused, võimalused rohepöörde toetamiseks digilahendustega, digitaalse taristu areng ning riigiside ja teenuste toimepidevuse tagamine. Juhtkomisjon tegi ettepaneku arengukava muutmiseks 2024. aasta aprillis. Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kliendikogemuse pakkumiseks realiseeritakse uuenenud riigiportaali visioon koos võimekusega sündmusteenuste pakkumiseks. Jätkatakse valdkondlike tegevuskavade elluviimisega ( tehisintellekti tegevuskava, andmete tegevuskava ). Andmete ökosüsteemi vaatest on oluliseks suunaks haldusalade üleselt andmeanalüüsi ja halduse üksuste toimimismudeli loomine ja rakendamine tõstmaks asutuste andmete küpsustaset ning tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kujundamine tagamaks andmete laialdane väärindamine era- ja avalikus sektoris ning läbi selle toetada Eesti majandust. Valdkonnas küpsustaseme tõstmiseks plaanime jätkata asutuste toetamist ja kesksete platvormide ning tööriistade arendamist ja pakkumist (sh. nõusolekuteenus, avaandmed, andmehaldus, keeletehnoloogia, privaatsust säilitavad tehnoloogiad, tehisintellekt). V aadata kse üle ja vajadusel uuenda takse andmekogude andmekoosseisude kirjeldused tagamaks andmete leitavus ja kasutavus andmeanalüüsi ja tehisintellekti projektide läbiviimiseks. Saadud sisendi põhjal on kavas tuvastada 2025. septembriks riigi kõige olulisemad põhiandmed ja nende puhul dubleeriva küsimise juhtumid ning 2026. detsembriks lahendada esmased juhtumid ning läbi selle vähendada andmete mitmekordsed küsimist. Jätkatakse Bürokrati edasiarendamist ja võtta see kasutusele enamates astutustes . Olulise fookusena on plaanis valmis saada Bürokrati 2.0 versioon, mis võimaldab suuremal määral teenuste osutamist läbi Bürokrati ning integreerida olemasolevad generatiivse tehisintellekti lahendusi, et võimaldada paremat klienditeenindust. Toeta takse jätkuvalt digiriigi teenuste loomist ja arendamist ning andmemajaduse põhimõtete rakendamist , tagades Euroopa Liidu andmemajanduse ja -jagamise õigusraamistiku, sh andmehaldusmääruse ja tehisintellekti määruse rakendamis e . Riikliku postkasti uue visiooni eesmärk on ehitada postkast 2.0, mis on tööriist lõppkasutajale ja partnerile. Lõppkasutaja jaoks tuuakse kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata asukohast. Platvormil teenust pakkuva partneri jaoks luuakse lokaalselt paigaldatav rakendus. Jätkuvad riikliku mobiilirakenduse arendustegevused . Mobiilirakenduse eesmärk on tuua kodanikuni rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Soov on tuua mobiilirakendusse võimalikult palju avalikke teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja üleriigilist koostööd ning stabiilset arendusmeeskonda. Elektroonilise identiteedi valdkonnas on suund alustada tehnilise võimekuse loomist , et 2027. aastaks saaks Eesti kasutusele võtta Euroopa Liidu poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise identiteedi ja digitaalsete tõendite lahendust. Samuti on jätkuvalt oluline eID toimekindluse tagamine ja arendamine. Selleks on vaja luua riigiülene toimekindluse plaan koos vastutusmudeli ja maandamistegevustega. Jätkatakse Euroopa Liidu ülese ühtnse digivärava tehnilise süsteemi liidestamist koos vajaminevate komponentidega, alates eDelivery Access Point-st kuni päringute keskkonna, tõendite eelvaateala, andmeteenuste kataloogi ja muude vajaminevate osadeni . Liidestuvate asutuste ülesandeks on arendada välja nende teenuse spetsiifiline X-tee teenus, et oleks võimalik SDG keskse platvormi kaudu andmevahetust ka piiriüleselt võimaldada, ning võimaldada teenustele ligipääs ka eIDAS raamistiku kaudu. Kompetentside puudujäägi leevendamiseks rakendatakse alates 2025. Aastast digipädevuste kompetentsimudelit ning tugevdatakse riigi kui IT-tööandja positsiooni. Samuti hangi takse ja vii akse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös erasektori ja kõrgkoolidega) ning toeta takse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel. Riigi toimepidevuse parandamiseks on vajalik riigiasutuste AK-taseme turvalise kõne- ja sõnumiside teenuse väljaarendamine ning satelliitsidevõimekuse laiendamine. Sisejulgeoleku tagamiseks alustatakse 4G/5G võrkudel põhineva Ester 2.0 operatiivraadioside ja häirekindla positsioneerimisteenuse arendamisega. Küberturvalisuse seaduse (KÜTS) revisjoni raames võetakse üle NIS2 direktiiv ning tehakse muid olulisi muudatusi kübervaldkonna õigusaktides. Koostöös HTMiga tuleb kindlustada küber - ja infoturbe oskuste integreerimine kõigile haridustasemetele ja küberekspertide järelkasv . Samal ajal jätkab RIA nii laiema avalikkuse kui KüTSi subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste E- ITSile ülemineku toetamisega. Keskend utakse küberturvalisuse taseme tõstmisele ja tulevikukindlusele läbi infoturbealaste ja IT teenuste korraldamise miinimumnõuete kehtestamise, küberreservi kompetentsi tõstmise, õppuste ja tuleviku tehnoloogiate riskihindamise tulemuste rakendamise. Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab toetama sihtrühma vajadusi ning olema läbivalt intsidente/kriise ennetav digiteenuste turvalisemaks muutmisel. Jätkuvalt arendatakse keskselt pakutavaid kaitseteenused, tõhustatakse koostööd erasektoriga ning jätkatakse senisest sihistatumalt laiapindset küberhügieeni - ja turvalisuse alast ennetustööd , jätkatakse elutähtsa teenuse osutajate turvatestimist ja red teamingut . Ühenduvuse valdkonnas on kavas viia 2025. aastaks lõpule taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) rahastav väga suure läbi laskevõimega juurdepääsuvõrkude toetusmeede , mis algas 2022. aastal ning mille tulemusel saab valguskaabliga ühendatud vähemalt üle 11 000 kodu ja ettevõtte. Kavas on 2024. aastal täiendavalt käivitada Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavad toetusmeetmed nii juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades kui ka 5G võrkude rajamiseks peamistele transpordikoridoridele . Kogueelarve kahe toetusmeetme peale on ca 63 mln eurot. 2.1 0 Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad jätkuvalt demograafilistest arengusuundumustest nagu tööealise elanikkonna vähenemine ja vananemine ning selle mõjud tööturul. Tulemusvaldkonna tegemisi on oluliselt mõjutanud kogu maailma elukorraldust muutnud pandeemia järelmõjud ja sõda Ukrainas ning nendest teguritest tingitud majanduslangus. Riigirahanduse olukord on kriisides võetud püsikulude tõttu viimastel aastatel halvenenud ja vajab otsustavat sekkumist. Euroopa Liidu võrdluses on Eesti valitsussektori võlakoormus siiski suhteliselt madal, mis koos väikese energiaimpordi vajadusega ning kuulumisega NATOsse, Euroopa Liitu ja euroalasse toetavad Eesti krediidivõimekust ja võimet vastu seista Venemaa sõja mõjudele. 2023. aasta lõppes 1,3 mld euro suuruse valitsussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKPst 3,4 protsenti. Võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 930 miljoni euro võrra suurem. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline. Eesti elanikest 91 protsenti tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 94 protsenti elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära. Maksude laekumine oli 2023. aastal varasema aastaga võrreldes 7,3 protsenti suurem, kuid eelarveprognoos täitus 99,1 protsendiliselt. Jätkuvad Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonikontrollid , mis moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust . Lisaks on muutunud keerulisemaks sanktsioonidest möödahiilimise skeemid ja sellest tulenevalt kontrollid pikaajalisemaks. EL tasemel toimuvad finantspoliitikas suured protsessid, mis mõjutavad ka Eestit. Üle võtmisel on Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ning ELis on käimas või lõppenud direktiivide arutelud, millega kehtestatakse uuenenud pankade kapitalinõuded, avaldati kriisiohjamisraamistik jm meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus ebastabiilses majandusolukorras. Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama. Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus sisemajanduse koguprodukti lisandväärtuses on tõusnud võrreldes möödunud aastaga (4,6 protsenti) 6 protsendile. Lähiaastate väljakutse on arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge, et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning kaitsevajadusi. Investeeringuteks on vaja väga palju raha, mida ei saa teenindada ainuüksi pangalaenude ja riigieelarvetega, vaja on edendada Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse. Jätkuvalt on t ähelepanu all valitsussektori töötajate arv, mis viimasel kümnendil on suurenenud ligi 1 440 inimese võrra, samal ajal kui rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus protsenti. Endiselt on kõrge riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus ning madal personali stabiilsusindeks. Selleks, et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, et meie riik oleks professionaalsetes kätes, tuleb leida meetmed, et palk, töötingimused ja arenguvõimalused oleks konkurentsivõimelised. Riigi kinnisvarapoliitika on mõjutatud pandeemiakriisist ning rohe-eesmärkidest, mis on muutnud ruumikasutuse harjumusi ning toonud kaasa vajaduse kiirendada liikumist tõhusama ruumikasutuse suunas. Suurendamaks Eesti majanduse innovatsioonivõimet ning soodustada ettevõtluses sotsiaalselt vastutustundlikku rohe- ja kliimasõbralikku tegutsemist on r iigihangete valdkonnas valminud väärtuspõhiste riigihangete põhimõtted. Põhimõtete rakendamiseks koostatakse valdkonna tegevuskavad ja luuakse infoportaal ning tagatakse nõustamisvõimekus, et väärtuspõhiste riigihangete osakaal edaspidi tõuseks. Väljakutseid pakkuvaks on ka riigiabi valdkond, kus uute Euroopa Liidu rahastusfondide kasutuselevõtt toimub paralleelselt mitmete oluliste muudatustega Euroopa Liidu riigiabi õigusaktide viies valdkonnas. Toetus Euroopa Liidule püsib kõrge, kuid inimeste osalustunne Euroopa Liidu otsustusprotsessis on väike võrreldes teiste liikmesriikidega ( Eurobarometer ). Venemaa sõjaga Ukraina vastu ja ka Ukraina Euroopa-pürgimustega kaasnev geopoliitiline nihe toob kaasa arutelud nii Euroopa koostöövormi ja - valdkondade, otsustusprotsessi tõhususe kui ka Euroopa poliitilise koostöö struktureerimise üle, mis on Eesti huvidele elulise tähtsusega. Eesti eksperditeadmised, nähtavus ja kohalolek Euroopa Liidu institutsioonides peab kasvama hästi mõtestatud rahvusvahelise personalipoliitika kaudu. 2024. aastal toimusid taas Euroopa Parlamendi valimised, tehakse strateegilised valikud järgnevaks viieks aastaks ning kujundatakse järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu tööprogramm. 2025. aastal esitatakse uus pikaajalise eelarve ettepanek, millest sõltuvad võtmetähtsusega investeeringud ja välisühendused. Kümnendi lõpus on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, mille planeerimist ja ettevalmistamist tuleb alustada aegsasti (2026). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 33 . Riigivalitsemise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva),% Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium 15 , 8% (2023) 15 , 2% 15 , 2% 15 , 2% 15 , 2% Valitsemissektori kulutuste osakaal SKPst (ei kasva),% Allikas: Eurostat 43, 7 % (2022) 4 2, 60% 4 2, 40% 4 1, 60% 40 , 60% Alates 2025. aastast on tulemusvaldkonna tõhus riik uueks nimetuseks “Riigivalitsemine”. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna koosseisus muutusid programmid, senise kuue programmi asemel on neli programmi. Alles jäid Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Arhiivindus, Halduspoliitika. Kokku liideti Riigi rahanduse programm ja Finantspoliitika programm, ühendprogrammi nimetuseks on Rahatarga riigi programm. 2023. aastal viidi Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisel tegutsenud Maa-amet ühtse juhtimise alla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, mille tõttu liigub 2025. aastast regionaalpoliitika programm tulemusvaldkonna Elukeskkond, liikuvus ja merendus alla. Eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud arengukava. 2.1 0 .1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärkide elluviimine toimib mõjusalt, tõhusalt ja mõistetavalt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 34 . Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programmi mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (202 3 ) 202 5 202 6 202 7 202 8 Täidesaatva võimu võimekus - kasvab kasvab kasvab kasvab Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab riigisekretär ning programmi viib ellu Riigikantselei. Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“ rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise ja avatud valitsemise kompetentsikeskuseks. Toetatakse „Eesti 2035“ strateegias toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogia ning jätkab avaliku sektori innovatsiooni juurutamist valitsussektoris. Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Vaadatakse üle huvirühmade kaasamise korraldus Euroopa Liidu asjades. Riigikantselei koordineerimisel viiakse koostöös ministeeriumidega ellu Eesti ELi poliitika 2023-2025 prioriteedid. Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt seatud eesmärkide saavutamist. Euroopa Liidu õiguse rakendamise tagamiseks on direktiivide tähtaegseks ülevõtmiseks vajalikud seaduseelnõud lisatud valitsuse tegevusprogrammi. Tulenevalt 2024. aasta juunis toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest kinnitatakse juunis 2024 Euroopa Ülemkogu tasandil Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava 2024-2029, mille ettevalmistusi ja Eesti huvide kaitsmist lähtuvalt Eesti ELi poliitika prioriteetidest koordineerib Riigikantselei. Samuti algavad 2024. aastal arutelud ELi 2040 kliimaeesmärkide üle, et saavutada aastaks 2050 ELis kliimaneutraalsus. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kaasnevate ELi institutsioonide tippametikohtade täitmise puhul on eesmärk, et vähemasti üks ametikoht oleks täidetud meie regioonist pärit poliitikuga. ELi tulevase laienemisega seoses on lähiaastatel fookuses ELi enda sisemised ettevalmistused uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Riigikantselei koordineerimisel analüüsitakse ja kujundatakse Eesti seisukohad seoses tulevase laienemise mõjuga ELi instutsioonidele, järgmisele pikaajalisele eelarvele (2028+), otsuste tegemise protsessile ning poliitikavaldkondadele. Euroopa Komisjon esitab 2025. aasta esimeses pooles eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034. Eestit ootavad ees väga olulise finantsmõjuga läbirääkimised (Euroopa Liidu eelarve toetuste maht Eestile aastatel 2021–2027 on ligi 8 mld eurot, millest 1,3 mld on ühekordne Euroopa taasterahastu – NGEU panus), kus peab arvestama ka toetuste mahu jätkuva kahanemisega. Eesti seisukohtade riigisisene kujundamine ja vedamine eelarveläbirääkimisteks toimub peaministri ja Riigikantselei juhtimisel. Eesti huvide oskuslikuks esindamiseks Euroopa Liidu institutsioonides on vajalik ametnikkonnale tagada regulaarne Euroopa Liidu otsustusprotsessi ja õigussüsteemi selgitav koolitus. Riigikantselei seisab Euroopa Liidu baaskoolituse lisamise eest ametnike kesksesse koolitusprogrammi ning on Rahandusministeeriumi sisupartneriks koolitushanke lähteülesande väljatöötamisel ja hanke läbiviimisel. Riigikantselei jätkab Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika koordineerimist. Euroopa Liidu tippametikohtadel töötab üksikuid eestlasi, samuti on Eesti alaesindatud Euroopa Liidu alaliste ametnike keskastmejuhtide ja alustavate ametnike seas ning see trend süveneb. Mõjukuse kasvatamine on oluline, et kriitilistel hetkedel (nt praegune sõda Ukrainas) oleks Euroopa Liidu otsustajate või otsuste ettevalmistajate seas inimesi, kes mõistavad Eesti piirkonna vaatenurki ning oskavad teistsuguse ajaloolise, geograafilise ja kultuurilise taustaga inimestele neid argumente selgitada ja esitada. Riigikantselei seisab selle eest, et suurendada aastatel 2024–2026 Euroopa Liidu juurde lähetatavate riiklike ekspertide arvu valitsuse Euroopa Liidu poliitikas kokku lepitud prioriteetsetes valdkondades. Riigikantselei ülesanne on valmistada ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kas 2030. aasta teisel poolaastal või 2031. aasta esimesel poolaastal. See on aeg, mil Eesti on Euroopa ja ka kaugemate partnerite tähelepanu keskpunktis. Meie seatud eesmärgid ja oskus kriisides navigeerida ja neid lahendada ei piirdu ainult Eestiga, vaid kogu Euroopa Liiduga. Kogemus eelmisest korrast näitab, et ettevalmistusi eesistumiseks tuleb alustada aegsasti (2026). Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile. Lisaks uurib Riigikantselei koostöös teadlastega Eesti inimeste Euroopa Liidu otsustega seotud omalustunnet mõjutavaid tegureid. Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu Ukrainas on jätkuvalt oluline pühendada tähelepanu riigi valmisoleku suurendamisele nii võimeplaneerimise (riigikaitse arengukava uuendamine ja investeeringute kava koostamine), plaanide täiendamise (riigi kaitsetegevuse kava), õigusruumi korrastamise (riigikaitse ja tsiviilkriiside seaduse eelnõu koostamine ning rakendamine, CER -direktiivi ülevõtmine) kui ka olukorrateadlikkuse suurendamise kaudu (avalik riskipilt). Uuendada tuleb ka julgeolekupoliitika aluste dokumenti. Samal ajal viiakse ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa. Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse edendamiseks ning koostöö süvendamiseks jätkatakse eesmärgipäraste arendustegevustega, sh pikaajalised arenguprogrammid, mentorlus ja kogemuste vahetamine nii omavahel kui ka teiste sektorite juhtide või õppejõududega. Plaanis on rakendada uuendatud tippjuhtide kompetentsimudel ja lisada uusi arendustegevusi nagu meeskonna tagasiside töötuba ja tippjuhtide omavaheline mentorlus. 2.1 0 .2 Rahatarga r iigi programm Programmi eesmärk Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne ja väliskaubanduskeskkond õiglane. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt. Ettevõtjad on maksukuulekad ja usaldavad riiki ning Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 35 . R ahatarga riigi programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium -1,20% (2023) -0,90% -1,70% -2,10% -1,40% Maksude osakaal SKPst , % Allikas: Rahandusministeerium 33,50% (2023) 35,80% 36,00% 35,90% 35,70% Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, % Allikas: Rahandusministeerium n/a 3,10% 3,10% 2,40 % 2,40% Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK hinnang) Allikas: Euroopa Komisjon madala riskiga (2022) madala riskiga madala riskiga madala riskiga madala riskiga Võlakoormus (osakaal SKPst , %) Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 19,30% (2023) 24,30% 25,70% 26,60% 26,40% Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst , % Allikas: Rahandusministeerium 9,6% (2022) 7,70% 7,50% 7,40% 7,10% Kapitalituru maht (börs, ühisrahastus , muu pangandusväline finantsvahendus, v.a. pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse , % Allikas: Rahandusministeerium 29,00% (2023) 30,00% 30,00% 32,00% 34,00% Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses, % Allikas: Rahandusministeerium 6,00% (2023) 4,50% 5,00% 5,00% 5,50% II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%) Allikas: Rahandusministeerium 0,10% 0,50% 1,00% 1,00% 1,50% Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine , sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamine. Koos riigieelarve seaduse muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised ning viiakse muudatustega ja omavahel kooskõlla. Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade osas eelarve analüüsi nn null- baasiline koostamine ning selle käigus tõusetunud detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade koostamine. Lisaks välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja selle meetmete rakendamise mõju analüüsimiseks. Riigi finants- ja strateegilist juhtimist toetava tervikliku infosüsteemi arendamine . Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ning Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistiku reformimise järgselt alates 2025. aastast fiskaal-struktuurse plaani koostamine ja elluviimine kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga. Prognoosi- ja analüüsimetoodikate pidev arendamine, et anda võimalikult teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja fiskaal-struktuurse plaani koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste langetamiseks. Eesti huvide pidev kaitsmine EL eelarveprotsessides , sh järgmise 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel. Edendatakse investorsuhteid ja võetakse kasutusele uusi laenuinstrumente , et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks hinnastamiseks ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata, tagamaks riigi arvelduste toimimine. Riigi arvelduste t õ husamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infos ü steemi tehnilist platvormi. Tehnoloogilise võimekuse loomine automaatseks ja sihipäraseks maksukogumiseks ja tollikuulekuse tagamiseks . Baasvõimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks MTA ühe suurima ja keerukaima IT-süsteemi - maksukohustuslaste registri – tehnoloogiline ümberkirjutamine. Tehnoloogilise võla vähendamine ja MTA andmehalduse korrastamine on aluseks tehisintellekti arendamisele ning andmepõhise aruandluse osakaalu suurendamisele, võimaldades tegevusi maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest ja Euroopa Liidu otsustest tulenevate maksupoliitiliste valikute analüüsimine ja elluviimine ning Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide jõustamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise t õ kestamise tegevuskava t ä itmine, MONEYVAL soovituste alusel valdkonnas tuvastatud puuduste k õ rvaldamine ja s ü steemi efektiivsemaks muutmine ning uue riikliku riskihinnangu (NRA) l ä biviimine. Euroopa Liidu ühtse rahapesu t õ kestamise järelevalve asutuse ülesehitamisse ja sellega seotud reeglistike v ä ljat öö tamisse panustamine. Selleks Rahapesu Andmeb ü roo v õ imekuse hoidmine ja digilahenduste kasutuselev õ tmine, sh strateegilise seire ja anal üü si v õ imekuse v ä ljaarendamine ja seda toetava õigusraamistiku loomine, samuti järelevalves maksimaalselt võimaliku kohalolu tagamine ning finantssanktsioonide rakendamine. Rahvusvahelise kui ka siseriikliku finantsjärelevalve ja finantskriiside juhtimise raamistiku tõhustamine, et tagada eelkõige suurem hoiustajate ja investorite kaitse , samuti ka seni reguleerimata valdkondades (nt hoiu-laenuühistud, krüptovarad ). EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada regionaalset kapitalituru arengut ja piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid. Täiendavate sammude astumine kohaliku kapitalituru arendamiseks. Suurema tähelepanu pööramine krediidivaldkonna eri aspektidele , sh vastutustundliku laenamise põhimõtte parem rakendamine ja selle eesmärgi toetamiseks positiivse krediidiregistri loomine; inkassoettevõtete allutamine Finantsinspektsiooni järelevalvele. Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamine . Eesmärgiks on tagada avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedas koostöös rahatarkuse kättesaadavus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti leida kaasaegseid võimalusi, kuidas motiveerida inimesi neid teadmisi praktikas kasutama ning vajadusel ka nõu ja abi küsima. Euroopa Liidu kestliku rahastamise initsiatiivi raames ettevõtete kestlikkusaruandluse ülevõtmine ja kontrollimise süsteemide juurutamine. 2.1 0 .3 Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 36 . Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keskvalitsuse töötajate hüvitiste osakaal SKPst ,% Allikas: Rahandusministeerium 6,6% 6% 6% 6 % 6 % Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64),%,<= Allikas: Rahandusministeerium 8,4% 9 % 9 % 9 % 9 % Statistika tarbija rahuloluindeks Allikas: Statistikaamet 82% 79 % 82 % 90 % 82 % Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Riigihalduse ja avaliku teenistuse prioriteediks on riigivalitsemise strateegiliste arengusuundade kokkuleppimine, elluviimine (sh kesksete tugiteenuste laialdasem kasutuselevõtt valitsemisalades, riigi institutsioonide optimaalsem korraldamine ja vara kasutamise tõhustamine) ja avaliku teenistuse terviklik, ressursitõhus ja sihipärane arendamine (sh avaliku teenistuse seaduse ja rakenduspraktika muutmine). Riigi kinnisvara valdkonnas on prioriteediks kinnisvarategevuse ja investeeringute planeerimise protsessi tõhustamine . Vajalik on välja töötada võtmenäitajate mõõtmise metoodikad, juurutada registripõhine kinnisvara juhtimiskavade protsess, mis vähendab töömahukat andmekogumist ning uuendada Riigi Kinnisvara AS üürimudel. Riigi osalusega äriühingute ja asutatud sihtasutuste hea juhtimine ja tegevuse tõhusus vajavad järjepidevat tähelepanu, osaluspoliitika põhimõtete värskendamine toimub 2024. aastal ning sellest lähtuva vajaduse korral riigivaraseaduse muutmine 2025. aastal. Riigihangete valdkonnas on fookuses riigi strateegilisi arengusuundi toetavate ehk väärtuspõhiste riigihangete edendamine . Koostamisel on strateegiliste p õ him õ tete rakendamise tegevusplaan ning kvaliteedip õ histe n ä idiskriteeriumide riigihangete registrisse integreerimise v õ imaluste anal üü s. V ä ljakutseks on hankespetsialistide kompetentside t õ stmiseks s ü steemse v õ imekuse loomine ja riigihangete kompetentsikeskuse v ä ljaarendamine avaliku sektori hankijatele. Riigiabi valdkonna väljakutseks on ulatuslikuma ülevaate omamine , kui palju ja kellele on ettevõtluse toetamiseks abi antud, et oleks võimalik paremini hinnata abi mõjusust ja samal ajal vältida ebaseadusliku riigiabi andmist. Selleks on plaanis analüüsida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri vastavust nõuetele ning selle kasutajate vajadusele. Edasise arenduse osas on väljakutseks eelarvelised vahendid. RTK eesmärk on ühtsete, integreeritud ja kliendisõbralike tugiteenuste pakkumiseks terviklahenduste loomine. Üheks olulisemaks tegevuseks eesmärgi täitmisel on uuendatud majandusarvestuse tarkvara eelanalüüs ja juurutamine , et uuendada tarkvara enne 2028. aastat, mil lõpeb senine kasutajatugi (väljakutseks on eelarvevahendite leidmine). Uuendustele üleminek nõuab lisaks tarkvarale ka seotud süsteemide (sh veebipõhine aruandluskeskkond, riigitöötaja iseteenindusportaal jm) liidestuste üleviimise analüüsimist ja vajalike uuenduste juurutamist. Kvaliteetse statistika õigeaegse ja tõhusa tootmise ning Euroopa Liidu õigusaktidele vastavuse tagamiseks toimuvad Statistikaametis 2028. aastani põllumajandus-, keskkonna - , rahandus- ning rahvastiku- ja sotsiaalstatistika tootmise mahukad arendused ning uue statistika koostamine. Jätkub riikliku andmehalduse arendamine sh riigi põhiandmete määramine ja riigi käsutuses olevate andmete kirjeldamine, mis panustavad otseselt riigiülese digipöörde eesmärkide saavutamisse läbi andmete korrastamise nende korduvkasutamiseks. Ameti järgmise viie aasta strateegilised prioriteedid leiab ameti uuest arengukavast (link https://www.stat.ee/et/statistikaamet/meist/strateegia). 2.1 0 .4 Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 37 . Arhiivindus programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Allikas: Rahvusarhiiv 63 70 80 90 100 Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % Allikas: Rahvusarhiiv 88 , 00% 88 , 00% 88 , 00% 88 , 00% 100 , 00% Arhivaalide kättesaadavus veebis (miljonit kujutist) Allikas: Rahvusarhiiv 36 , 20 39 , 00 41 , 50 44 , 00 46 , 50 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Osalemine Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti elluviimises. Hoonesse kolivad rekonstrueerimise järgselt suurem osa Rahvusarhiivi Tallinna üksuseid, mis loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi Tallinna keskuse sisustuse planeerimine ja hankimine ning valmisoleku saavutamine selle täisfunktsionaalseks toimimiseks. Ettevalmistustööd arhiivide Tallinna keskuse uutele pindadele kolimiseks , mis hõlmavad suuremahulist arhivaalide pakendamist, nende kolimistabelites haldamist, karbikontrolle, filmisäilikute QR-kodeerimist ja kaugloetavate logerite paigaldusi. Nitrofilmide ümberpaigutamine nõuetele vastavale hoidlapinnale koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASiga, sh 100 m2 eriotstarbelise hoidlapinna projekteerimistingimuste täpsustamine selle rajamiseks Rakveres. Filmipärandi voogedastusplatvormi ARKAADER arendamine ning selle haridusliidese (õpikeskkond edu.Arkaader ) arendamine koostöös Eesti Filmi Instituudiga, mis päädiks õpikeskkonna kasutuselevõtuga klassiruumides. 2.1 1 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Õiguskord on oma olemuselt süsteemne ning pidevalt ajas muutuv. Samas on oluline, et säiliks selle stabiilsus ja selgus, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse normidest ja võimekuse neid järgida. Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust ning võimaluse pakkuda selleks uuenduslikke lahendusi. Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra poolest. Jõustu nud äriregistri seaduse muudatus te. eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kõigi juriidiliste isikute registrimenetlust, mh kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue, laiendati registripidaja järelevalvevõimalusi ning suurendati käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemisel. Tööd alusta nud maksejõuetuse teenistus e eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. Koosmõjus aitavad need muudatused luua usaldusväärsema ärikeskkonna ning lihtsustada ettevõtjate tegevust. Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise ks , sealhulgas õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu. Suurima tulu maksude ja loodud töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav. Varasemast veelgi olulisemaks on muutunud riigiasutuste töö läbimõeldud korraldamine, samuti isikute ja riigi vahelise suhtluse lihtsustamine. Eeltoodu tulemusena säilitame või parandame Eesti positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse edetabelis on oluline säilitada „vaba“-staatus). Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome põhimõtteid. Järgmiste aastate väljakutseks on seetõttu jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamine, mis moodustab mahuka osa ministeeriumi igapäeva tegevustest. Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim - ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud narkoainete seireks, et näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Kõikide nende teemade puhul on oluline kohalike omavalitsuste aktiivne kaasatus, sest nemad on kodanikele kõige lähemal. Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste arv väheneks. Vajalik on tagada noorte eakohane kohtlemine. 2024. aastal lõppe nud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 vahenditest rahastatud projekti „Nooresõbralik õigussüsteem“ eesmärk oli ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse. K äivitu nud on tegevused sarnase mõtteviisi rakendamiseks kuni 29-aastaste õigussüsteemi sattuvate noorte osas. Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 26 000 kuritegu (2023: 27 465), tõusuteel on varavastased kuriteod ja kelmused. Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast üsna väike. Eestis peab vaid 1% inimestest kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7% (võrdlusena Rootsis 36%). Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud, siis on Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ärakandmist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui ka taastava õiguse laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada. Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida kättesaadavam on nii erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna liikmed. Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Eestis on 2002. aastal kasutusele võetud elektrooniline Riigi Teataja, milles avaldatud seaduste ja määruste muudatuste alusel ajakohastatud terviktekstidele on antud õigusjõud. 2010. aastast on kehtiva õiguse ainsaks allikaks Riigi Teataja võrguväljaanne. Vajalik on jätkuvalt koondada oluline õigusteave Riigi Teatajasse ja kaasajastada õigusteabe kättesaadavust kasutajate vajadustest lähtuvalt. Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töö tõhususe tõstmisel on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2023. aasta alguses võeti vastu kolm kohtute alast seaduseelnõu, millega nähti ette maakohtutes osakondade moodustamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale kohtupidamisele. Edukalt on jätkunud menetlusdokumentide ristkättetoimetamine kättetoimetamisportaali kaudu ning kohtutes on kasutusele võetud justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa kriminaalmenetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomisele, vanglateenistuse ning kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaasajastamisele. Samuti on see oluline kvaliteetsete poliitikaotsuste tegemisel. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud u saldusväär s e ja tulemuslik u õigusruum i programm. See koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi viivad ellu Justiits - ja Digi ministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglad. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Justiits - ja Digi ministeerium. Ühiskonna heaks toimimiseks on vaja, et õigusruum oleks arusaadav ja terviklik ning õigusemõistmine tõhus. 2.1 1 .1 Usaldusväär se ja tulemuslik u õigusruum i programm Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 38 . Usaldusväär s e ja tulemuslik u õigusruum i programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Koht maailma vabaduse edetabelis Allikas: Freedom House Staatus „ vaba “ Staatus „ vaba “ Staatus „ vaba “ Staatus „ vaba “ Staatus „ vaba “ Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium 70% >70% >70% >70% >70% World Justice Project õigusriigi indeks Allikas: World Justice Project 0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias Allikas: World Justice Projec t 9 <15 <15 <15 <15 Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium 129 <140 <130 <120 <110 Tulemusvaldkonna Õigusriik mõõdikut „Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt“ korrigeeriti lähtuvalt viimaste aastate trendidest ja suundumustest, et olla tegeliku olukorraga paremini vastavuses. Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Õiguskaare digitaliseerimine. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi, arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses. Püüdleme tõhusa kriminaalõiguse ja selle rakendamise poole. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Läbi infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu saame aidata kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, kui intellektuaalse omandi õiguste tagamisele. Arendamisel olev digitaalne ja kõigile jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni ja võimaldab huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat poliitika- ja õigusloomet. Kodanikukesksed teenused. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Konkurentsivõimeline ärikeskkond. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on J ustiits - ja Digi ministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad, aitavad kujundada ettevõtjale lihtsama ning mugava tegutsemise keskkonna. Registriandmete avaldamise ja tasuta kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides), aitame tuvastada korruptsiooniriske. Toimiv ärikeskkond vajab tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi. Kohtumenetlus peab olema osalistele arusaadav ning igas kohtuastmes toimuma mõistliku aja jooksul ja kvaliteetselt. Jätkuvalt on prioriteediks võitlus majanduskuritegevusega. Tõhus kriminaalõigus. Jätkatakse tegevusi, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne , sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus peab olema arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Viime ellu tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust, toetame kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine). Otsime ja rakendame lahendusi tõusuteel olevate varavastaste kuritegude ennetamiseks. Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist. Keskendume ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber -, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod. Õigushariduse kvaliteet. Jätkatakse tööd ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning Eesti Teaduste Akadeemiat (Riigiõiguse Sihtkapitali) toetatakse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Jätku vad kriminaalõiguse stipendiumiprogramm eesmärgiga toetada kriminaalvaldkonna juristide järelkasvu ning stipendiumi- ja praktikaprogramm õigusloomejuristide järelkasvu tagamiseks. 2.1 2 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt. 2024. aastal p eab 88% inimestest Eestit turvaliseks riigiks. 2022. aastal leidis 90% k ü sitlusele vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2020. aastal arvas nii 92%. Eestit turvaliseks riigiks pidajate osakaal on veidi langenud, aga arvestades muutunud julgeolekuolukorda, v õ ib seda pidada pigem heaks tulemuseks, mis peegeldab suurt usaldust Eesti julgeoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu . 2022. ja 2023. olid Ukraina sõja mõjudega toimetuleku aastad. Ka edaspidi on hädavajalik ühiskonna ühtsus ja valmisolek kriisideks ning asutustevaheline toimiv koostöö. Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral arengud välismaal, eelkõige 2022. aasta veebruaris alanud täiemahuline Venemaa Föderatsiooni sissetung ja jätkuv sõda Ukraina vastu. Võib eeldada, et need muutused mõjutavad pikemas perspektiivis Eesti inimeste turvatunnet ja arvamust riigi ees seisvate olulisimate probleemide kohta. Ukraina vastase sõja mõjudega tuldi Eestis toime tänu erinevate poolte koostööle, elanike abile ja innovaatilisele lähenemisele. Siseministeerium koos valitsemisala asutustega koordineeris sõjapõgenike vastuvõtmist esimestel kuudel pärast sõja algust, sh loodi uus elamisloa menetluse liik, vastuvõtu- ja registreerimispunktid ning infomaterjalid ja teavitussüsteem sõjapõgenike Eestis viibimise ja abistamise võimaluste kohta. Esimest korda rakendati Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivi, kusjuures Eesti menetlus oli ja on üks kiiremaid ja tõhusamaid Euroopas. Samuti täiendati õiguskeskkonda Ukraina kodanike ja nende pereliikmete Eestis viibimise, elamise ja toimetuleku toetamiseks. Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 avas Ukraina kõnekeskuse, kust sõjapõgenikud saavad infot oma emakeeles tänu seal töötavatele ukrainlastele. Päästeamet koordineeris Ukraina sõjapõgenikke aitavate vabatahtlike tegevust ja regionaalsete kriisikomisjonide kaudu kohalike omavalitsuste tegevust. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti jaoks enneolematult suure põgenike hulgaga on kaasnenud palju proovikive, kuid oleme suutnud olukorraga kiiresti kohaneda. Ajutise kaitse taotlusi on kokku esitatud 25. augusti 2024 . aasta seisuga ca 54 300, kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel on ca 33 600-l Ukraina kodanikul ning kehtiv rahvusvaheline kaitse 6 000-l ukrainlasel. Siseministeeriumi eestvedamisel on ametkonnad hakanud paremini koos tegutsema. M ä rkimisv ää rselt kasvanud ukraina kogukonna arvel ei ole kuritegevus Eestis suurenenud ning mis kõige olulisem, Eesti ühiskond toetab endiselt Ukrainat ja abistab sõjapõgenikke. Ajutise kaitse rakendamine Euroopa Liidus kestab. Kõik Eesti ametkonnad tegutsevad erakordselt suure sisserändajate arvu olukorras vastavalt oma pädevusele ning Siseministeeriumi valitsemisalal on jätkuvalt oluline roll sõjapõgenikega seotud töövoogudes. Venemaa Föderatsiooni tegevuse pidurdamisel ja Eesti julgeoleku tagamisel oli eelmisel aastal mitmeid olulisi ja märgilise tähendusega arenguid: Venemaa propagandatelekanalite sulgemine, Venemaalt piiriülese liikumise minimeerimine, Venemaa ja Valgevene e-residentide juurdekasvu peatamine, erinevad sanktsioonid, relvaseaduse muudatused ja palju muud. Kindlasti on olulised ka okupatsioonimonumentide teisaldamine ja tegevused õiguskeskkonna parendamiseks, et luua näiteks selgem olukord okupatsioonirežiimide sümboolika ja monumentide teisaldamiseks. Ukraina sõja mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku kindlustamiseks on seega astutud juba mitmeid lisasamme, kuid need teemad on kahtlemata ka järgmistel aastatel prioriteet. Siseturvalisuse valdkonnalt oodatakse tarka ja asjatundlikku sekkumist kriiside lahendamisel. Viimased aastad on näidanud, et on tarvis parandada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tasandil. I gaühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. 2021. aastal läbi viidud uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme, 14% on baastasemel ning 9% ehk seitse omavalitsust jäid allapoole baastaset. 2023. aasta hindamise tulemus on jäänud võrreldes eelmise hindamisega enam-vähem samaks: eeskujulikul tasemel on 9 ja edasijõudnu tasemel on 53 omavalitsust ehk kokku 79%. Baastasemel on 9 ehk 11% omavalitsustest ning alla baastaseme jäi 8 ehk 10% omavalitsustest. Elanike ja kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamises tehti eelmisel aastal olulisi edusamme. Jätkata on vajalik koolituste ja teiste ennetustegevuste ga , et parandada muuhulgas inimeste teadlikkust ja oskusi kriisides toimetulekuks . Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste usaldus nende asutuste vastu. Päästeametit usaldas 2023. aastal 97 %, Häirekeskust 96 % ning Politsei- ja Piirivalveametit 88 % küsitlusele vastanutest – tegemist on endiselt kolme kõige enam usaldatud asutusega Eestis. Lisaks reageerivatele asutustele on oluline inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel nii vabatahtlikuna panustades kui vastutustundlikult käitudes. 2024. aasta uuringu järgi on 79% veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse valdkonnas on vabatahtlikke üle 4700. Vabatahtlikke lisandus abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv kasvas 7% võrra. Abipolitseiniku kohalt lahkujate arv on aastaga vähenenud. Üha enam abipolitseinikke lahkub, et saada politseiametnikuks, st ei lahkuta süsteemist välja. Politseiametnikuks saamise eesmärgil lahkus 2023. aastal 43% kõigist lahkunud abipolitseinikest (2022. aastal 29%). Edaspidi jätkatakse siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamisega, aga teisalt ka enam vabatahtliku tegevuse mitmekesistamise ja olemasolevatele vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumisega. Samuti on prioriteet arendada kriisirolliga vabatahtlikke. Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu. Riskikäitumine, näiteks alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine, põhjustab palju õnnetusi ja vigastussurmasid. Aasta-aastalt on jätkatud sihistatud ennetustegevustega, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Veeõnnetustes hukkus 2023. aastal 38 inimest, mis on rohkem võrreldes 2022 . aastaga (30 hukkunut), samuti on kasvanud liikluses hukkunute arv (2022. aastal 50 ja 2023. aastal 59). Ründe tagajärjel hukkunute arv on 2023. aastal 18, mis jäänud võrreldes 2022. aastaga samale tasemele. Tuleõnnetustes hukkus 2023. aastal 35 inimest (2022. aastal 48). Samuti oli narkootikumidest tingitud surmasid oluliselt enam võrreldes 2021. aastaga (2021. aastal 39, 2022. aastal 79 ning 2023. aastal 117). Negatiivset mõju avaldas fentanüülide analoogide nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv on kasvanud . Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt ja sihistatult. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 39 . Siseturvalisus e tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal, % Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 90 (2022) ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Eestis, % - kuritegevust, 1 ≤ 3 ≤ 3 ≤ 3 ≤ 3 - sisserännet, 10 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 - terrorismi 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal, % Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 27 ≥ 25 ≥ 25 ≥ 25 ≥ 25 Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus, %: - Politsei- ja Piirivalveamet 88 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 - Päästeamet 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 - Häirekeskus 96 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring Vigastussurmade arv Allikas: Statistikaamet 825 (2022) ˂ 640 ˂ 630 ˂ 620 ˂ 610 Alates 2025. aastast viidi Siseturvalisuse tulemusvaldkond viiele programmile (senise ühe asemel), et olla vastavuses põhimõttega, kus arengukava alapeatükk vastab programmile. Selle tulemusel toodi välja vajadus programmi tegevuste koondamiseks siseturvalisuse tulemusvaldkonnas järgmiselt: 1) Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm, 2) Kiire ja asjatundliku abi programm, 3) Kindla sisejulgeoleku programm, 4) Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus poliitika programm, 5) Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm. Esitatud programmid lähtuvad kehtivast Siseturvalisuse arengukavast (STAK 2020–2030). Programmide eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Siseministeerium . 2.1 2 .1 Ennetava ja turvalise elukeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 40 . Ennetava ja turvalise elukeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal % Allikas: S iseministeerium , siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 9 2 (2022) ≥ 96 ≥ 96 ≥ 96 ≥ 96 Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral aidata piisavaks % Allikas: S iseministeerium , siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 53 (2022) ≥ 66 ≥ 66 ≥ 66 ≥ 66 Siseturvalisuse vabatahtlike arv: vabatahtlikud päästjad vabatahtlikud merepäästjad Abipolitseinikud Häirekeskuse vabatahtlikud abidemineerijad Allikas: S iseministeerium 2628 693 1184 252 53 ≥ 3100 ≥ 750 ≥ 1800 ≥ 230 > 100 ≥ 3300 ≥ 750 ≥ 1800 ≥ 250 > 120 3600 ≥ 750 ≥ 1800 ≥ 250 > 120 3900 ≥ 800 ≥ 1800 ≥ 250 > 120 Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks . Luuakse tingimusi tulemuslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Plaanis on tõhustada ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevust ning rakendada valdkonnaülese ennetuse tegevuskava, et parandada ennetustegevuste elluviijate võimalusi väljaõppeks, suurendada riiklikku tuge sekkumiste rakendamisel ning laiendada võimalusi tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega suureneb võimekus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Jätkatakse sihistatud ennetustegevustega ning tulemuslikke ennetustegevusi võetakse laialdasemalt kasutusele, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Kaasatakse erasektorit laialdasemalt, et inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning vastutustunnet suurendada ja ohutussõnumite levikut laiendada. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (näiteks lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse). Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine . Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeletakse senisest enam olemasolevatele vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumise ja nende hoidmisega ning suurendatakse nende rolli kogukondliku turvalisuse loomisel. See eeldab täiendavaid kulutusi vabatahtlike kaasamiseks ja nende võimekuse suurendamiseks (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Samuti on vajalik suurendada vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks (personalitöö, varustuse haldus, kaasamise koordinatsioon jne). Tuleb pakkuda toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt. Järgmistel aastatel on oluline prioriteet ka kriisi rolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine. Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel . Toetatakse ja suunatakse turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad aastani 2027. 2.1 2 . 2 Kiire ja asjatundliku abi programm Programmi eesmärk Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 41 . Kiire ja asjatundliku abi programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Avalikus kohas inimeste turvalisust mõjutavate süütegude arv Allikas: P olitsei- ja Piirivalveamet 3058 < 2895 < 2895 < 2895 < 2895 Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112, % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring n/a ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega % Allikas: H äirekeskus 91 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega % Allikas: P olitsei- ja Piirivalveamet 91 ≥ 93 ≥ 93 ≥ 93 ≥ 93 Elanike rahulolu politsei tööga % Allikas: P olitsei- ja Piirivalveamet , Eesti elanikkonna turvalisuse uuring 79 ≥ 90 ≥ 90 ≥ 90 ≥ 90 Keskmine otsingu- ja päästeüksuse lennu- või mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg Allikas: P olitsei- ja Piirivalveamet (40 min) < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Nõudlus siseturvalisuse teenuste pakkumise järele ei ole vähenenud, mistõttu on üha raskem teenuste osutamist jätkusuutlikult ja kvaliteetselt üle riigi tagada, arvestades ennekõike raskuseid siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Juba praegu on siseturvalisuse teenuseid pidevalt muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähe­koormavaks. Abivajajatele võrdse ja senisest parema juurdepääsu tagamine abi saamiseks hädaabinumbrilt 112 . Selleks luuakse lahendused, mis tagaksid erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse ja senisest parema juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112. Pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse ja suutlikkuse suurendamine . Tagatakse päästetöö toimepidevus ning suurendatakse suutlikkust (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Lennu- ja merepäästetööde võimekuse parandamine . Tagatakse valmisolek Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste kopteritega reageerida 15 minutiga. Tugevdatakse valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele. Selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks luuakse JRCC Tallinn otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja toetav väljaõppesüsteem. 2.1 2 . 3 K ind la sisejulgeolek u programm Programmi eesmärk Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 42 . Kindla sisejulgeoleku programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase ( 2022 ) 2025 2026 2027 2028 Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 40 n/a ≥ 45 n/a ≥ 45 Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi vaenuliku mõjutus tegevuse ja valeinfo kasvuga heaks , % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 49 n/a 60 n/a 60 Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud , % Allikas: Riigikaitse avaliku arvamuse uuring, K aitseministeerium 56 ≥ 65 ≥ 65 ≥ 65 ≥ 65 Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi) % Allikas: P olitsei- ja Piirivalveamet 57 ≥ 75 ≥ 75 ≥ 75 ≥ 100 Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritege vusega seotud riskidest heaks % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 59 n/a ≥ 60 n/a ≥ 60 Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks % kanep 36 n/a ≤ 24 n/a ≤ 40 amfetamiin 21 n/a ≤ 10 n/a ≤ 26 rahusti/uinuti arsti korralduseta 23 n/a ≤ 12 n/a ≤ 28 ecstasy 23 n/a ≤ 10 n/a ≤ 28 kokaiin 16 n/a ≤ 7 n/a ≤ 28 dopinguained 7 n/a ≤ 7 n/a n/a Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring ≥ 56 - ≥ 60 - ≥ 60 Korruptsioonitajumise indeks (koht) Allikas: Transparency International 12 (2023) 10 10 10 10 Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine . Järgmistel aastatel parandatakse kriisidega toimetulemist nii riiklikul, omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tasandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. Jätkub o lukorrateadlikkuse valdkonna arendamine : info jagamise keskkonna ( SitRep ) arendamine ja selle toimekindluse tõstmine, et tagada selle kasutatavus igas kriisiolukorras arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks (olukorra mõistmise ehk situational understanding valdkond). Samuti jätkub Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras , arendatakse ja luuakse võimalusi v abatahtlike kaasami seks kriiside lahendamisele. Elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine eelduste loomiseks, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Jätkuvad teavitustegevused, koolitused, riskikommunikatsioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. Kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamine läbi nõustamise, koolitamise ja toetamise kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine kriisivalmiduse parandamiseks ning läbipaistva ja võrreldava kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse arendamise tagamine. Plaanis on läbi viia erineva stsenaariumiga kriisivalmiduse õppuseid. Elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse lahenduse väljaarendamine – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine . Ehitatakse välja kaasaegsete tehniliste lahendustega varustatud idapiir. Vastavalt Vabariigi Valitsuse läbi aegade tehtud otsustele ning idapiiri arendamiseks kavandatud välisvahenditele on idapiiri arendamiseks, piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks planeeritud eelarvelisi vahendeid kuni 2029. aastani 157,5 mln eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vajalik varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sh arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust. Kuritegevusega saadud vara leidmise, arestimise ja konfiskeerimise võime kasvatamine . Raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks. Vaenuliku luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine ning riigile olulise informatsiooni kaitse . Tegeletakse vaenulike eriteenistuste tegevuse pärssimisega ning selleks vajalike meetmete ja võimekuste väljatöötamise ja rakendamisega, sealhulgas küberruumis. Samuti on kavas tõhustada riigisaladuse kaitse meetmeid ning leida võimalused, et tagada riigisaladuse kaitsele vajalik ressurss. Muudetakse ka elektroonilise side seadust (ESS) uurimisasutuste ja julgeolekuasutuste ülesannete tõhusaks ja operatiivseks täitmiseks, sh esitatakse ettepanekud ESSi muutmiseks, et oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. Vastutegevus vaenulikule mõjutustegevusele ja lõhestamisele . Tõhustatakse julgeolekut ohustavate ning vaenuliku mõjutustegevusega ja lõhestamisega seotud allikate tuvastamise võimekust ja rakendatakse meetmeid nende süsteemseks vähendamiseks ja ühiskonna kerksuse suurendamiseks. Luuakse tõhusad õiguslikud alused julgeolekut ohustavate allikate suhtes. Majandusjulgeoleku tagamine . Majandusjulgeoleku tugevdamiseks, vaenuliku luure ja mõjutustegevuse pärssimiseks kitsendatakse kinnisasjade omandamist kolmandate riikide kodanikele ning ettevõtetele, mille tegelikud kasusaajad nad on. Eesmärk on luua heidutus, olukorrapilt, võimalus ja võimekus tõkestada kinnisasjade omandamist Eesti julgeolekule ohtu kujutavatele kolmandate riikide isikute ja ettevõtete poolt, mille tegelikud kasusaajad nad ning kaitsta riigile oluliste teenuste ja objektide toimimist. Tagatakse sanktsioonide tõhusus – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda agressioonist loobuma. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik takistada sanktsioonidest möödaminemist nii kriminaalmenetluse, kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus. Terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine . Tõstetakse teadlikkust radikaliseerumise ja sellest lähtuva (terroristliku) vägivalla ennetamiseks. Kujundatakse radikaliseerumise ennetamise tegevuskava, et luua ühtne pilt valdkondade-vahelistest seostest radikaliseerumise temaatikas ning radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalikest meetmetest. Üheks olulisemaks meetmeks on radikaliseerumise ennetamiseks vajaliku teadlikkuse tõstmine. Samuti kaardistatakse majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks. Eesmärk on majutusteenuse kasutajate andmete töötlemise tõhustamiseks kaardistada andmete edastamise erinevad tehnilised võimalused, nende mõjud, võimalikud maksumused, arendusvajadused ja õiguslikud valikuvariandid. Kaardistuse tulemusena valmivad ettepanekud edasisteks tegevusteks. Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine . Värvatakse piisavas mahus kompetentset personali ning koolitatakse olemasolevaid töötajaid. Luuakse toetav õiguslik keskkond ning ajakohane tehniline võimekus ja tagatakse selle jätkusuutlik üleval pidamine. Narkokuritegevuse vastase võitluse võimekuse suurendamine . Vähendatakse narkootikumide kättesaadavust. Selleks reguleeritakse tõhusamalt uute psühhoaktiivsete ainetele käitlemise piirangute seadmist ning luuakse võimalus ohtlikele ainetele koheste piirangute seadmiseks. Enim surmasid põhjustanud nitaseenide leviku tõkestamiseks suurendatakse koostööd lähiriikidega, peamiselt Lätiga. Õiguskaitseasutuste töö peab muutuma tõhusamaks ja vastumeetmed kiirelt kohanema narkootikumidega kaubitsejate pidevalt muutuvate tegutsemisviisidega, milleks tuleb süsteemsemaks muuta õiguskaitseasutuste ametnike väljaõpet ja mitmekesistada tehniliste vahendite (nt spektromeetrite ) kättesaadavust. Vähendatakse narkootikumide levikust tingitud negatiivseid mõjusid ja kahjusid. Õiguskaitseasutustel on oluline roll, et koostöös tervise- sotsiaal ja haridusvaldkonnaga ennetada ja ära hoida narkootikumide tarvitamist, sellega seonduvad ohte tervisele ja elule. Laiendatakse üledoosidest tingitud surmade ära hoidmist, selleks tagatakse naloksoon politsei esmaabivarustuses. Parandada tuleb ka mittekaristuslike meetmete (nt VALIK, SÜTIK programmide) kättesaadavust. Euroopa Liidu infosüsteemide kasutusele võtmine . Aastatel 2025 kuni 2030 valmivad mitmed suuremahulised Euroopa Liidu infosüsteemid (EES, ETIAS, API, Interoperability , Revised VIS, Revised Eurodac , Prüm II jne). Tagamaks Euroopa Liidus võetud kohustuste täitmine siseturvalisuse suurendamiseks tuleb Eestil vajalikud arendused realiseerida tähtaegselt. Drooniseire ja droonitõrje võime välja arendamine . Eestis on turvalisuse tagamiseks vaja luua võimekus mehitamata õhusõidukite ehk droonide avastamiseks, tuvastamiseks ja identifitseerimiseks. Koostöös sõjalise riigikaitse asutuste ning elutähtsate teenustega seotud kriitilise taristu ettevõtetega on vajalik välja arendada droonide tõrjumise võimekus. 2.1 2 .4 Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika programm Programmi eesmärk Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus poliitika on usaldusväär ne , innovaatili ne ja inimesekesk ne , toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 43 . Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus poliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase ( 2023 ) 2025 2026 2027 2028 Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks % A llikas: Standard Eurobaro -meeter 9 ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal % A llikas: integratsiooni monitooring 43/ 46 ≥ 40/ 55 ≥ 40/ 55 ≥ 40/ 55 ≥ 40/ 55 Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks % A llikas: STU 36 ≥ 40 ≥ 45 ≥ 45 ≥ 45 Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas % A llikas: RIA 72 ≥ 74 ≥ 74 ≥ 74 ≥ 74 Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e-teenusega % A llikas: P olitsei- ja Piirivalveamet 90 ≥ 85 ≥ 90 ≥ 9 5 ≥ 9 5 Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Seadusliku rände õiguskeskkonna muutmine ning Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigusliku reformi rakendamine . Analüüsitakse seadusliku rände õiguskeskkonda ja tehakse muudatusi, et lahendada regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele ning julgeolekuriskide maandamisele, ning tagatakse tõhusad menetlused. Rakendatakse Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigustiku reformi ning tagatakse toimetulek suurenenud rändesurvega tulenevalt geopoliitilisest olukorrast. Arendatakse ja rakendatakse rändemenetlusi toetavaid andmebaase (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister, rahvusvahelise kaitse andmise andmekogu, migratsioonijärelevalve andmekogu), et vähendada halduskoormust taotlejatele ja menetlejatele , suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust ning tõhustada riikliku järelevalve teostamist ja riskide ennetamist. Riiklike dokumentide sertifitseerimis- ja usaldusteenuse toimepidevuse tagamine . Hetkel pakub riigile kõikide riiklike dokumentide (mobiil-ID ja ID-1 formaadis dokumendid) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte. Möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu . E-residentidele digi-ID väljastamise parandamine ja riskide maandamine . Tagatakse kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel kontaktivaba väljastus. Tõhustatakse taustakontrolli taotlemisel ja järelevalvemenetlust. 2.1 2 . 5 T ar ga ja innovaatili s e siseturvalisu se programm Programmi eesmärk Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 44 . Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase ( 2023 ) 2025 2026 2027 2028 Vabatahtliku voolavuse määr % 1) SIM 2) PPA 3) PÄA 4) HÄK 5) SKA 6) SMIT A llikas: Asutused 8,1 7,2 3,7 6,2 6,6 9,5 ≤ 9 ≤ 6,0 ≤ 4,5 ≤ 8,8 ≤ 7,0 ≤ 15 ≤ 9 ≤ 5,7 ≤ 5,7 ≤ 8,8 ≤ 6,9 ≤ 15 ≤ 9 ≤ 5,7 ≤ 5,7 ≤ 8,8 ≤ 6,8 ≤ 15 ≤ 9 ≤ 5,7 ≤ 5,7 ≤ 8,8 ≤ 6,8 ≤ 15 Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil 1) Kõrgharidusõppes 2) Kutseõppes Allikas: Sisekaitseakadeemia 3 ,2 1,9 ≥ 3,2 ≥ 2,5 ≥ 3,2 ≥ 2,4 ≥ 3,3 ≥ 2,3 ≥ 3,5 ≥ 2,2 Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase 1) SIM 2) PPA 3) PÄA 4) HÄK 5) SKA 6) SMIT Allikas: Asutused n/a n/a n/a n/a n/a n/a Määratakse sihttase ≥ 2,0 ≥ 2,8 ≥ 2,1 Määratakse sihttase Määratakse sihttase n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a ≥ 2,8 ≥ 2,8 ≥ 3,0 ≥ 2,8 ≥ 2,8 ≥ 2,8 TAI eelarve osakaal valitsemisala eelarvest % Allikas: Siseministeerium 0,62 0,57 0,58 0,59 0,6 Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega teenistujate tagamine . Selleks on oluline pakkuda töötajatele väärilist töötasu, soodustada töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ning välja õpetada tänasest suuremas mahus töötajaid. Töötajate hoidmiseks ja arendamiseks on vaja käivitada valitsemisala ülene karjäärikeskus ning väljaõppeks tuleb tagada piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset õpet, mitmekülgseid õppimisvõimalusi ning kaasaegseid õppetingimusi. Tähendusliku õpikogemuse pakkumiseks kasutatakse parimaid eksperte ning õppejõudusid (sh on oluline tagada spetsiifiliste valdkondade õppejõudude järelkasv), arendatakse taristut rahvusvahelise õppe-, teadus- ja innovatsioonitöö võimestamiseks kolmes asukohas (Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas). Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust soodustava keskkonna kujundamine, et tugevdada ja toetada siseturvalisuse toimimist ja arengut . Järgmisel neljal aastal keskendutakse Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesmärk on arendada akadeemia juhtivaks keskuseks turvalisuse ja julgeoleku teadussuundades, et teadusuuringud toetaksid uue teadmise loomist ja teaduse süstematiseerimist turvalisuses ning ühiskonnas oluliste otsuste tegemist alates seadusandlusest kuni riigipiiri kaitsmiseni. Jätkusuutliku ja kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tagamine siseturvalisuse valdkonnas . Arendatakse kompetentse: andmeteaduses, AI, pilvetehnoloogias. Tagatakse kriisiolukorras IKT-teenuste toimepidevus. Arendatakse ja tagatakse suurandmete analüüsivõimekus (videopilt, sensorid, radarid, biomeetria jms). Tagatakse kriitilise side võimekus. Tegeletakse kokkuhoiuga IKTs : kaotatakse teenuste dubleerimine, tegeletakse (riigiülese) konsolideerimisega ja tehnoloogiliste lahenduste taaskasutusega. 2.1 3 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes. Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil. Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 2024. aastal jätkus välispoliitikas intensiivne aeg eelkõige 2022. aastal alanud Vene Föderatsiooni sõjalise rünnaku tõttu Ukraina vastu, aga ka konfliktide tõttu maailma teistes piirkondades. 2024. aasta alguseks on mitu riiki, sh Eesti tõstnud kaitsekulusid, Euroopa Komisjon on võtnud vastu ELi ajaloo esimese kaitsetööstuse strateegia, toimuvad intensiivsed arutelud ELi julgeoleku ja kaitse ühise rahastamise allikate üle. Eesti algatus eraldada aastaselt 0,25 % SKTst sõjaliseks abiks Ukrainale on saanud rahvusvahelist tähelepanu. Eesti välispoliitika on 2023. aastal olnud tulemusrikas, jätkatud on välispoliitikat rõhuga Ukraina toetamisele, agressiooni hinna tõstmisele ja Venemaa toimevabaduse piiramisele. Edenenud on Venemaa külmutatud varade Ukraina heaks kasutamise seadustamine ja rakendamine, kus Eesti on olnud üks protsessi tagant tõukajatest. Positiivne oli ELi Ülemkogu 2023. aasta detsembri ajalooline otsus avada liitumisläbirääkimised Ukraina ja Moldovaga. Samuti tervitas Eesti Ukraina kahjude registri loomist Euroopa Nõukogu egiidi all. 2023. aastal algatas Eesti uue inimõiguste ja -vabaduste kindlustamisele ning edendamisele suunatud programmi – Fit for Freedom – millega soovitakse rõhutada rahvusvahelistel reeglitel põhineva maailmakorra vajalikkust, inimõiguste ja -vabaduste otsest seost julgeoleku ja stabiilsusega ning vajadust neile rohkem tähelepanu pöörata. See tähendab aktiivsemat tegevust erinevates demokraatiat ja selle väärtusi edendavates rahvusvahelistes organisatsioonides ja liikumistes, näitena võib tuua Eesti kaaseesistumise meediavabaduse koalitsioonis. Peamised eesmärgid ja tegevussuunad on kokkuvõtvalt järgmised: 1. Ukraina toetamine Vene agressiooni vastustamisel Eesmärk on saavutatav erinevate elementide kombinatsioonis, milleks on sõjaline, majanduslik ja humanitaarabi abi Ukrainale, karistamatuse ärahoidmine, Ukraina ülesehitamine ja kaubandusmeetmete rakendamine, küberkaitsevõime tõstmine (sh Tallinna mehhanism), Ukraina liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning president Zelenskõi rahuplaani toetamine. 2. Venemaa survestamine ja toimevabaduse piiramine Ukraina ning demokraatliku maailma vastases ründes. Venemaa survestamine toimub kolme omavahel seotud poliitika – sanktsioonid, isoleerimine ja külmutatud varade kasutamine Ukraina toetuseks – koosmõjul. 3. Ühtsus liitlaste ning samameelsete partneritega, Euroopa kaitse tugevdamine ja süvendatud koostöö Põhjala-Balti ruumis. Eesti julgeoleku ja majandusliku heaolu tugisambad on liikmelisus NATOs ja EL-is, tihe liitlassuhe lääne suurriikidega ja Põhjala-Balti piirkonna üha tugevam lõimimine kõigis valdkondades. Ajalooline samm oli Soome liitumine NATOga aprillis 2023 ning Rootsi liitumine märtsis 2024.a.. Kahe Põhjala riigi liitumine alliansiga tugevdab märkimisväärselt Läänemere regiooni julgeolekut. Diplomaatiliselt võimaldab Põhjala-Balti formaat meie ühishuve paremini kaitsta ja heidutus- ning kaitsehoiakut tugevdada. 4. Rahvusvaheliste reeglite kehtivuse kindlustamine, demokraatia, õigusriigi ja vabaduse päevakava edendamine; Oluline on EL aluspõhimõtetest kinnipidamine ja EL väärtusruumi laienemine Lääne-Balkanile ja Idapartnerlusriikidesse. Samuti on oluline tugineda ÜRO põhikirjale, respekteerida rahvusvahelistel reeglitel põhinevat korda. 5. Toimetulek üha ärevamaks muutuva maailma ja selles esilekerkivate konfliktidega; Maailmakorra haprus ja reeglite murenemine soodustab suurriikide revisionismi, mis võib kasvatada pingeid maailma erinevates piirkondades ja muuhulgas viia regionaalsete konfliktide puhkemiseni. Eesti suhtleb aktiivselt teiste piirkondade riikidega nii poliitiliste konsultatsioonide kui ka äridiplomaatia kontekstis. Kasvanud on vajadus selgitada demokraatliku maailma – ELi ja NATO – nägemust maailmas. 6. Majanduskasvu aeglustumise, tehnoloogia-arengu ja uute sõltuvussuhete negatiivse mõju neutraliseerimine; Eesti majanduse maht (SKT) vähenes 2023. aastal 3% (Statistikaamet). Välisturgude sh peamiste eksporditurgude nõudluse langusest, venesuunaliste ärivõimaluste kadumisest ja sisendihindade tõusust tingitud konkurentsivõime vähenemise tõttu langes ka Eesti ettevõtete eksport, mis omakorda kasvatas ettevõtjate ootusi riigi toe järgi (äridiplomaatia). Agressioonisõda tõi selgelt esile, et ELi geopoliitilist haavatavust suurendab sõltuvus autoritaarsete riikide fossiilkütustest, kriitilistest maavaradest, tehnoloogiast ja investeeringutest ning ebausaldusväärsetest elektriühendustest. Usaldusväärse ühendatuse vallas toimunud tippkohtumised ja konverentsid on pakkunud lisaks poliitilisele komponendile üha enam äridiplomaatilisi võimalusi Eesti ettevõtjatele. Küberjulgeolek ja digidiplomaatia on valdkonnad, milles globaalsed partnerid usaldavad Eesti kogemust ning kus ühistele huvidele toetudes saab arendada kahepoolseid suhteid. Kliimadiplomaatia mängis tähtsat osa valitsuse rohereformi otsuste tutvustamisel rahvusvaheliste partnerite seas. 7. Eestluse hoidmine ja edendamine väljaspool Eestit, selle kätkemine riiklike eesmärkide saavutamisse Eesti keele ja meele üle maailma hoidmine nõuab sihipärast pingutust. Sel eesmärgil arendas välisministeerium ühtset eesti inforuumi, lihtsustas rahastuse taotlemist erinevatele kogukonna projektidele ja toetas eesti keele õpet, eesmärgiks Eesti identiteedi püsimine ning tugevdamine võõrsil, arendades üleilmset Eesti ärivõrgustikku ja väärtustades väliskogukondade pärandit. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 45 . Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Regionaalne julgeolek Allikas: Välisministeerium ebastabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne EL-i sidusus (skaalal 1-10) Allikas: ECFR EU Cohesion Monitor 6,7 >6,8 >6,8 >6,8 >6,8 Eesti koht konkurentsivõime edetabelis (IMD World Competitiveness ) Allikas: IMD/ Competitiveness edetabel 64 riigi arvestuses 26 25 25 25 25 Eesti kohaolu ja mõju maailmas ( üldpositsioon 150 riiki) Allikas: Elcano Global Presence Report 84 <89 <89 <89 <89 Eesti arengukoostöö osakaal Rahvuslikust Kogutoodangust (RKT) Allikas : OECD DAC ; 0,28% 0,26% 0,27% 0,28% 0,29% Eesti kohaolu ja mõju maailmas kuni 5 mln elanikuga riikide seas Allikas: Elcano Global Presence Report 11 10 10 10 10 Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse välispoliitika programmiga. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium. Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgid on sõnastatud 2020. aastal Välispoliitika arengukavas 2030 . 2.1 3 .1 Välispoliitika programm Programmi eesmärk Välispoliitika programmi eesmärgiks on edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist välispoliitika ja -suhtluse kaudu. Välispoliitika programmi viiakse ellu viie meetme kaudu: (1) Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine; (2) Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades; (3) Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine; (4) Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse; (5) Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 46 . Välispoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti julgeolek, iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja põhiseaduslik kord väliste ohtude vastu tagatud Allikas: Välisministeerium tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Eesti tööjõu tootlikkus ELi keskmisest Allikas: Eurostat ; 78% 90% 92% 94% 96% Eesti julgeolekupoliitiline kuvand rv meedias (positiivseid kajastusi DE, FR, UK ja US meedias ) Allikas: Riigikantselei SITKE 26% >10% >10% >10% >10% Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Planeerimisperioodi 2025-2028 olulisemad tegevused on seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas ning selle mõjul muutunud julgeoleku olukorraga Euroopas. Toetatakse jätkuvalt Ukraina omariikluse püsimist ning Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel tasemel. Arengukoostöös keskendutakse Ukraina taastamise ja ülesehitamise toetamisele. Sõja lõppedes avatakse arutelud Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika tuleviku osas, ning uuendatakse ka Põhja-Balti regiooni julgeolekukoostööd. Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna ja majandusliku arengu tulevik sõltub Ukraina ülesehitamisest demokraatlikuks, majanduslikult tugevaks õigusriigiks. Abistatakse Ukrainat Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse suunas liikumisel nii reformide läbiviimisel kui ka nende kandidatuuri toetamisega diplomaatilisi teid pidi. Koostöös samameelsete riikidega jätkub Venemaa rahvusvaheline diplomaatiline ja majanduslik isoleerimine, tõstes Venemaa jaoks agressiooni hinda. Ollakse aktiivne sanktsioonide kujundamisel ning tagatakse, et Euroopa Liidus kokku lepitud sanktsioonirežiimi ka liikmesriikides täidetakse. Rahvusvahelise õiguse teemadest tegeletakse karistamatuse vastu võitlemisega ja kuritegude eest vastutusele võtmisega Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC) ja teistes koostöömehhanismides. 2024. aasta juulis toimus Washingtonis NATO tippkohtumine, millega tähistati alliansi 75.aastapäeva ning võeti vastu tippkohtumise deklaratsioon , milles sisalduvate otsustega astutakse olulisi samme Ukraina võidule aitamise, Ukraina NATO liikmesuse ning liitlaste kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise suunas. Võeti vastu NATO-Ukraine Council (NUC) ühisavaldus . Kõige olulisemaks võib pidada Ukraina toetuspaketi vastuvõtmist, millega liitlased kinnitavad sõjalise abi pikaajalist jätkamist ja NATO juhtrolli selle abi koordineerimisel, kus lepiti kokku, et liitlaste sõjaline abi Ukrainale saab olema vähemalt 40 mld eurot 2025. aastal ning et NATO võtab juhtrolli Ukraina sõdurite väljaõppel. Otsustati tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. Tippkohtumisel kinnitati, et allianss jätkab Venemaa agressiivsete tegevuste piiramist ( constrain ) ja tõrjumist ( contest ) ning astutakse proaktiivselt vastu ( counter ) Venemaa destabiliseerivatele tegevustele NATO ja liitlaste suhtes. Arengukoostöö valdkonnas Ukraina arengu- ja ülesehituse vajadused sõja lõppedes suurenevad ning jäävad kõrgeks pikemaks perioodiks, mis tingib Ukraina suunalise ressursi mitmeaastase planeerimise. Eesti liitus 2023.aastal OECD Arengukoostöö Komiteega (DAC). Eesti arengukoostöö projektide puhul juurutatakse OECD DAC-iga koostöös välja töötatud hindamise süsteemi, millega tagatakse Välispoliitika arengukavas 2030 seatud siht suurendada Eesti arengukoostöö kestlikku mõju ja tõhusust. Eesti eesmärk on olla Ukraina ülesehituse küsimustes diplomaatiliselt aktiivne – olla praktiliselt kohal ning panna alus projektidele. Humanitaarabis jätkatakse tähelepanu pööramist enim abivajavatele riikidele ja regioonidele sh Ukrainale, ning reageerimine katastroofidele. Väikese ja avatud majandusega Eestile on väljakutseks protektsionismi suurenemine, samuti väärtusahelate regioonistumine ( near-shoring vs off-shoring ). Eesti ekspordis on oluline suurendada kõrge lisandväärtusega kaupade ja -teenuste eksporti, kus vajalikuks eelduseks on nii ajakohased regulatsioonid, ELi siseturu edukas toimimine kui ka WTO jt rahvusvaheliste organisatsioonide kokkulepetel põhinev majandusruum. Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga suurendatakse majandusdiplomaatilist tuge Eesti ettevõtjatele nii lähi- kui ka kaugematel eksportturgudel. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel toetavad uued fookusriikide ja -regioonide ekspordistrateegiad. Avamisel või planeerimisel on ettevõtluskeskused Lätis, Ühendkuningriigis, USA-s, Saksamaal, Prantsusmaal, Taanis. Suurema tähelepanu saab Eesti ettevõtjate toetamine Ukraina ülesehitusprotsessis osalemisel. 2025–2028. aasta planeerimisperioodil suurendab välisministeerium Eesti potentsiaali võõrsil ning majandusdiplomaatia ning arengukoostöö võimaluste kasutamist (Strateegia „ Eesti 2035“ ning VV tegevuskava 11.mai 2023 ; Eesti julgeolekupoliitika alused ). 2.1 4 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse . J ulgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga (RKAK) 2022–2031 , mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud. Venemaa on võimekas pärast Ukraina sõja lõppu taastuma. 2023. aastal tõstis ta oma kaitsekulutusi ligikaudu 100%. Venemaa kaitsekulutuste eelarve kasvas 100 mld euroni, mis on kolmandik kogu valitsuse kulutustest. Lisaks on toimumas relvajõudude reform, millest tulenevalt on Eestil tõsine väljakutse teha koos NATO liitlastega kõik selleks, et heidutada Venemaad piisavalt rünnaku ärahoidmiseks. Seetõttu on Eesti riigikaitse tempokas arendamine hädavajalik. 3% SKP-st suurem rahastus võimaldab parandada kaitseväe tulejõudu nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ning lisada täiesti uued võimed, seejuures täites NATO võime-eesmärke. Eesti julgeoleku garanteerib meie tugev iseseisev kaitsevõime, NATO liikmelisus ja sellega kaasnev kollektiivkaitse põhimõte. Eesti kiirendas oma kaitsevõime arengut oluliselt lähtuvalt Venemaa sõjast Ukraina vastu. Kui aastal 2023 oli Eesti üks üheteistkümnest NATO liikmesriigist, mille kaitsekulude maht oli vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust, olles sellega Poola, Ameerika Ühendriikide ja Kreeka järel neljandal kohal, siis 2024. aasta esialgsete hinna n gute pinnalt oleme NATO arvestuses Poola järel teised (kaitsekulutuste tase 3,4% SKT-st). NATO-s 2023. aastal alanud kaitseplaneerimise protsessi uus tsükkel on tänaseks jõudnud uute väevõime eesmärkide ettepanekute esitamiseni liikmesriikidele. See toob kaasa täiendavaid väevõime eesmärke ka Eestile, mille tulemusel võivad kaitsekulude vajadused suureneda veelgi. Uued väevõimed kinnitatakse 2025. aasta sügisel. Kaitsekuludeks eraldatud vahenditest läheb iga-aastaselt vähemalt 50% kaitseotstarbelisteks hangeteks. Aastateks 2024-2027 planeeritud hangetest on olulisemad laskemoona ja nende hoiustamise taristu, uute soomukite, täiendavate liikursuurtükkide, HIMARS mitmikraketiheitjate , keskmaaõhutõrjesüsteemide, varitseva õhuründemoona, miinipildujate, militaar-ratassõidukite, õhuseire radarite ja mobiilsete sidumispunktide hanked. Täiendavalt otsustati RES 2025-2028 läbirääkimiste raames 1,6 mld eurot laskemoona soetuseks aastani 2031. Sellest ca 800 mln aastatel 2025-2028. Laiendatakse Kaitseväe, Kaitseliidu ja NATO liitlaste väljaõppe võimalusi. Harjutusväljade kogupindala suurenes ligikaudu 44% ja on nüüd 38 555 hektarit. Harjutusväljade rajamisega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks kohalikele kogukondadele rakendati kompensatsioonimeetmeid. Iseseisva kaitsevõime parendamiseks arendatakse intensiivselt kohalikku kaitsetööstust ja soodusta takse laskemoona tootmist. 2023. aastal toetati uute kaitsetoodete arendust 0,5 mln euroga , Euroopa fondides osalemise kaasrahastamiseks eraldati 0,7 mln eurot. Eesti kaitsevõime tugevdamiseks otsustati 2023. aastal suurendada kaitseväe sõjaaja koosseisu 4 4 000 võitlejani, sealhulgas kahekordistati maakaitset 20 000 võitlejani ning testiti seda õppusel „Ussisõnad“. 2023. aastal osales õppustel ja õppekogunemistel kokku ca 30 000 reservväelast. Eesti elanike kaitsetahe püsib jätkuval kõrge. Elanike osakaal, kes on valmis osalema kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse, on 64%. Toetus relvastatud vastupanule kasvas 83%. 76% Eesti elanikest toetab kaitsekulutuste taseme tõstmist või säilitamist. Vilniuse tippkohtumisel kiitsid NATO liikmesriikide riigipead heaks uued kaitseplaanid, mis panevad paika NATO kollektiivkaitse tegevused kõigis sõjapidamise domeenides. Lisaks allkirjastasid tippkohtumisel kolme Balti riigi kaitseministrid ühisdeklaratsiooni NATO Balti õhukaitsemissioonide loomiseks. 2023. aasta sügisel sõlmisid Eesti ja Ühendkuningriik pikaajalise kaitsekoostööleppe eesmärgiga viia kahepoolne koostöö vastavusse NATO uute kaitseplaanidega. 2023. aasta detsembris allkirjastati Eesti ja USA julgeolekukoostöö plaan aastateks 2024-2028. 2023. aastal panustas Eesti 98 kaitseväelasega erinevates rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Alates 2025. aastast vähendatakse operatsiooni Inherent Resolve (OIR ) panustamisel isikkooseisu 63 kaitseväelaseni ning alates 2026. aastast lõpetatakse OIR panustamine. Operatsioonidel osalemise maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Liitlased panustavad NATO idatiiva, sealhulgas Eesti, kaitsesse üha enam. USA 2023. aasta eelarves eraldati Balti Julgeolekuinitsiatiivile 225 mln dollarit, mis on seni suurim USA julgeolekuabipakett Balti riikidele. Eesti osa sellest on esialgsel hinnangul 68 mln dollarit. Eesti kaitseinvesteeringud on pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale hüppeliselt suurenenud ning Eesti soetab oluliselt rohkem ja kiiremini relvastust, laskemoona ja varustust. Järjest enam kasutatakse kaitseotstarbelise varustuse hankimisel ühishankeid teiste NATO liikmesriikidega. 2023. aastal jäi tegevväelaste kasvueesmärk napilt saavutamata. Kuid üldine trend on tegevteenistusest lahkumise vähenemine ja tegevteenistusse värbamisel saavutati läbi aegade kõrgeim tulemus. Tegevväelaste vajaduse vähendamiseks laiendatakse võimalusi reservväelaste, ajateenijate ja tsiviilteenistujate kaasamiseks kaitseväe ülesannete täitmisse. 2023. aastal laiendati riigikaitseõpetust kõigile gümnaasiumi õpilastele ning suurendati Kaitseliidu kodutütarde ja noorte kotkaste rahastust, et toetada tulevaste riigikaitsejuhtide järelkasvu. Ukraina aitamine võidule. Sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Ukrainale on antud abi annetustena ja toetus jätkub 0,25% SKP-st reaalse soetusega vähemalt kuni 2027. Aastani 2024-2027 toetatakse Ukrainat sõjalise abiga kokku 449 ml n eurot ( 2024.a anti abi taasteväärtuses 118 mln eurot). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 47 . Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Allikas: Kaitseministeerium JAH jah jah jah jah Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium 3,0 > 3 , 0% > 3 , 0% > 3 , 0% > 3 , 0% Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse Allikas: Kaitseministeerium 64 % > 66 % > 66% > 66% > 66% Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt Allikas: Kaitseressursside Amet 3514 3766 3872 3979 4083 Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-2031 elluviimise kavast Allikas: Kaitsevägi JAH JAH JAH JAH JAH Kaitsekulude kogumaht Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi , teenitud omatulu ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse . Kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Kaitsekulud põhinevad Rahandusministeeriumi 202 4 . aasta suvisel majandusprognoosil. Tegelik kaitsekulu selgub paraku alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 48 . Kaitsekulude kogumaht (mln eurot) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 20 30 20 31 1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 elluviimiseks 1 306,2 1 260,1 1 328,4 1 393,3 1 459,8 sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus 54,2 58,0 60,0 63,6 66,4 sh Ukrainale antav sõjaline abi 105,0 110,7 116,1 2 Täiendav laskemoon 75,6 254,1 254,1 203,3 300 300 225 3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised 22,1 24,8 4,1 1,9 0,5 Sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa Rahurahastu ja Taaste ja vastupidavusrahastu) 18,2 22,5 3,5 1,4 Sh teadus- ja arenduskulude lisarahastus 2,3 1,7 4 KOKKU kaitsekulud ilma liitlaste kuludeta 1 328,3 1 360,5 1 586,6 1 649,3 1 663,6 5 Liitlastega seotud kulud 5,5 34,9 44,6 12,0 5,5 6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 333,8 1 395,4 1 631,1 1 661,4 1 669,1 7 % SKP-st 3,40 % 3,32% 3,68% 3,58% 3,43% 8 Välisvahendid , tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses NSIP 24,8 39,3 8,5 16,7 47,1 Tuuleenergia kompensatsioonimeetmed 62,7 51,0 11,9 EL Rahutagamisrahastu 58,3 85,3 6,5 6,5 Tuludest sõltuv kulu ja omakulu 21,4 41,3 0,4 0,4 0,4 9 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 88,8 125,0 142,2 154,3 171,2 10 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid 1 477,7 1 589,5 1 632,9 1 656,3 1 691,2 Perioodil 2025-2028 on kaitsekulu üle 3% SKP-st , jäädes 3,3% ja 3,7% vahele SKPst . Hangeteks (eelarve mõttes nii majandamiskulud kui investeeringud) on perioodil 2025-2028 planeeritud kokku üle poole kogu kaitsekulust. Perioodil 2022-2031 eraldatakse üle 4 mld euro laskemoona soetuseks. Perioodiks 2023-2026 on Kaitseministeeriumile kehtestatud RES meetmena tulude laekumise korralduse erisus, millega võib Kaitseministeerium tema käsutuses olevate kinnistute müügist laekunud vahendite arvelt teha kulutusi põhivara ja kaitseotstarbeliste varude soetuseks või taristu rajamiseks . Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse on planeeritud kinnistute müügist laekuvaid tulusid ja tuludest sõltuvaid kulusid kokku 21,3 mln eurot, millest suunatakse sihtotstarbeliselt riigikaitseinvesteeringute programmi soetusteks 20 mln eurot. Plaanis on müüa mh järgmised objektid: Mäepealse tn 2, Tallinn, Vihtla puhkekompleks , Paunküla Järveääre katastriüksus, Kopli 87A, Tallinn, Narva mnt 8, Tallinn, Seli tervisekeskuse hooned, Rae põik 22, Paldiski, Jõeääre ja Keskla kinnistu hooned . 2.1 4 .1 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 49 . Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Üksused on mehitatud, varustatud ja välja õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava otsustega Allikas: Kaitsevägi JAH info juurdepääsupiiranguga info juurdepääsupiiranguga info juurdepääsupiiranguga info juurdepääsupiiranguga Sõjalise ja riigikaitse programmi mõõdikud ja sihttasemed on samad tulemusvaldkonna mõõdikutega . Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Eesti kaitsmiseks jätkatakse suures mahus õppekogunemiste korraldamist, et hoida võimalikult suure hulga reservväelaste väljaõpet kõrgel tasemel. Keskmiselt kutsutakse õppekogunemistele 17 tuhat inimest aastas. Jätkub mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS relvastuse juurutamine. Süsteemi esimesed tarned toimuvad 2025. aastal. Relvasüsteemi kasutuselevõtuks vajalik väljaõpe viiakse läbi koostöös Eestis baseeruva USA üksusega. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoon, sidelahendus, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendus. Samuti hangitakse üksusele kogu kriitiline varustus ja osaliselt põhivarustus ning luuakse vajalik taristu. Kogu projekti maksumus on üle 200 mln euro, sellest ligi pool kaetakse USA poolse sõjalise abiga, millest 2025. aastal Eesti kulud moodustavad 45 mln eurot. Õhutõrje arendamiseks hangitakse keskmaaraketisüsteem, mis võimaldab hajutada õhutõrjesüsteeme selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide vastu. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendus. Jätkatakse NATO missioonivõrgu FMN ( Federated Mission Networking ) arendamisega ja jätkatakse EST MN ( Estonian Mission Network ) sidevõrgu loomist, millega tagatakse turvalised sideühendused K aitseväe juhataja juhtimispunktist sõjaaja üksusteni ning võimalused liidestada liitlaste missioonivõrke. Jätkub jalaväeüksuste mehhaniseerimine soetatakse soomus - transportöörid, millega parendatakse üksuste kaitstust ja mobiilsusust. T arned toimuvad 2025. aasta jooksul, ning 2. jalaväebrigaadi manööverüksuste väljaõpe viiakse täielikult üle uut tüüpi soomukitele. Jätkub laskemoona varude suurendamine . Aastatel 2022-2031 soetatakse laskemoona 4 mld euro ulatuses (sisaldab ka uute võimete laskemoona), millest 2024. aasta hanked moodustavad umbes 290 mln eurot, sisaldades nii õhutõrje MISTRAL, tankitõrje Spike ja Instalaza , suurtükkide 155 mm , kui ka lahingumasinate 35 mm laskemoon ja palju muud. Samuti luuakse laskemoona hoiustamiseks vajalik taristu. Jätkub Vabariigi Valitsuse poolt 2022. aastal alustatud laskemoona varude suurendamine kõikides laskemoona liikides. RES perioodil jätkatakse Reedo liitlaste vastuvõtuala ehitust ning Nursipalu harjutusväljaku laiendamist. Alustatakse Reedo uue linnaku projekteerimist liitlaste pikaajaliseks paiknemiseks. Suurendatakse Ämari majutusvõimalusi ja parendatakse lennukite hoiustamise tingimusi. Suurendatakse Tapa majutuse, tehnika hoiustamise ja toitlustuse võimalusi. Väeloome toetuseks valmib hulk taristuobjekte nagu liikursuurtükkide hooldus- ja õppegaraaž, rida laskemoonaladusid, Ämaris kasarmud ja hooldus- ja õppegaraaž, lennukite varjualused ja lennuraja remont. Jätkuvad Nursipalu , Luunja, Raadi ja Meeri arendused. 2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamiseks ehitatakse töökoda, mille abil lahendatakse ka Kaitseliidu vastav remondivajadus Lõuna-Eestis. Seoses uute võimete ja liitlaste personali kasvuga Ämaris ehitatakse uus söökla, samuti ehitatakse uus katlamaja ja alajaamad. Mereväe taristust valmivad 2025. aastal Vaindloo päikesepark ja Miinisadama SAR ( Search and Rescue ) hoone. Lisaks alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimisega. 2025. aastal korraldatakse liitlaste brigaadi õppus , eesmärgiga testida liitlaste võimet siia täiendavaid üksusi siirata ja meie võimet neid vastu võtta. Jätkub üleminek uuele juhtimisstruktuurile. Diviisi koosseisu luuakse ISTAR luurepataljon, mis koondab kogu Eesti territooriumil tegutsevad vahendid ühtseks süsteemiks, et tagada parem olukorrateadlikkus. See omakorda võimaldab rakendada manööver- ja toetusüksusi säästlikumalt ja tõhusamalt ning hoida sõjas initsiatiivi. Diviisi staapi luuakse õhutoetuse operatsioonikeskus, õhutoetuse koordineerimiseks maaväele. Läbi mitme aasta kestva projekti maksumus on üle 86 mln euro. 1. ja 2. jalaväebrigaadi luurekompaniidele hangitakse erinevaid varustuse elemente, et olemasolevale võimele lisada ka parem seirevõime. ISR Intelligence , Surveillance , and Reconnaissance võime elektroonilise sõjapidamise vahendid tagatakse USA rahastusega. 2027. aasta lõpuks uuendatakse elutsükli lõppu jõudvad brigaadide ja pataljonide UAS-d ( Unmanned Aircraft Systems) ning üksustele hangitakse mikrodroone . Alustatud on 120 mm järelveetavate miinipildujate hankega ja kõikidele määratud sõjaaja üksusete elutsükli lõppu jõudvate 120 mm järelveetavate miinipildujate tarned teostatakse 2026. aasta jooksul. RES perioodil jätkub K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamine. 2026. aasta lõpuks on mõlemad üksused välja õpetatud 18 relvasüsteemile ning varustatud soomus - transportööri ga . Viimaste suurtükkide tarned toimuvad 2025. ja 2026. aastal. Üksused saavad 2027. aastal uued 12,7 mm kuulipildujad, täiendavad sidevahendid ja maismaasõidukid. Jätkatakse kaudtule tulejuhtimissüsteemi tarkvara TOORU arendamist 81 mm, 120 mm miinipildujate ja 155 mm liikursuurtüki relvasüsteemide ning relvade laskemoonale. Teostatakse tarned kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmetele. Projekti maksumus on üle 103 mln euro, millest 2025. a asta kulud moodustavad 20,3 mln. Seoses hanke vaidlustamisega lükkuvad ROLE 2 välihaigla tarned 2025. aastasse. Jalaväepataljonide telkides paiknevad sidumispunktid asendatakse hiljemalt 2027. aastal autodel paiknevate mobiilsete sidumispunktidega. Jätkub nii Eesti kui Baltikumi ülese mereolukorra teadlikkuse võime loomine ja tagamine. RES perioodi jooksul alustatakse ja viiakse lõpule politsei- ja piirivalveametilt üle võetud elutsükli lõppu jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamisega, mille raames vahetatakse välja nii vananenud radarid kui rajatakse uut taristut. Õhukaitse arendamiseks hangitakse keskmaaraketisüsteem, mille kriitilise varustuse tarned toimuvad 2026. aastal. Süsteem võimaldab hajutada õhutõrjesüsteeme selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide eest kriitilisele infrastruktuurile, olulistele kaitseväe objektidele ning elanikkonnale. Täiendavate õhuseireradarite osas toimub 2025. aasta esimeses pooles esimese aktiivradari tarne. 2026. aastal on plaanis teise radari tarne ja passiivsensorite süsteemi tarned. Süsteemid võimaldavad luua uusi tuulegeneraatorite alasid ilma, et need segaks õhupildi loomist. 2028. aastal teostatakse navigatsiooni- ja juhtimisseadmete parendused ning elutsüklipõhine väljavahetamine, mille käigus viiakse läbi lennuvälja raadionavigatsioonisüsteemi ja meteoroloogiliste seadmete, Link16, maa-õhk-maa raadioside süsteemide hooldus eesmärgiga parendada nende kasulikkust ja võimekust. Kaitsevalmiduse tagamiseks a lusta kse Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja ehitame piiridele ka sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. Esimene etapis loome tugipunktide prototüübid, lisaks hangime tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendid ja ehitusvahendite konteinerid. Jätkub ühiskonna i nformeerime tervikuna (sh venekeelne elanikkond) julgeolekuolukorrast ja riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitseinvesteeringutesse suhtutakse ratsionaalselt kui eksistentsiaalsesse vajadusse. Jätkub ettevõttete suunal eeskujulike ettevõtete esile tõstmist "Riigikaitsjate toetaja" tunnustusega ja viime läbi riigikaitsekursuseid ettevõtetele. Lisaks jätkame "Tagasi kooli" loengute seeriaga noortele. Suurenda takse Kaitseliidu taristuobjektide alahoiukulusid 1,9 mln võrra viimastel aastatel lisandunud uute Kaitseliidu taristuobjektidele alahoiuks. Liitlaste kohaloleku tagamiseks tööt atakse edasi vastuvõtva riigi suutlikkuse tõstmiseks vajalike infrastruktuuri ning tegevuslahenduste tagamisega, et toetada liitlaste pikemaajalist kohalolu Eestis. Ühendkuningriigi panus eFP-sse ( enhanced Forward Present) jääb järgnevatel aastatel umbes sama suureks kui täna. Lisaks on Ühendkuningriigid määranud Eesti kaitseks brigaadi, mis hakkab Eestis käima regulaarselt, õppustega seoses. Nursipalu väljaõppetingimuste parendamise kontekstis rajatakse Nursipallu uus linnakkuni 850 inimesele ja üksuse tehnika pikaajaliseks paiknemiseks. Rajatakse konteinerlinnak USA liitlastele. Samuti on kavas lähtuda väljaõppevõimaluste parandamisel suuremamahuliste liitlasüksuste vajadustest tagamaks laiendatud väljaõppe tingimused. Tapa linnakusse luuakse UK pataljonile oluliste tugevdustega taristu, mis on osa NATO regionaalplaani toimimisest. Tingimuste loomise maht Tapa linnakusse RES perioodil on 30,2 mln eurot. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis . Euroopa Liit investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse Eestis aastatel 2021–2027 Euroopa Kaitsefondi ( European Defence Fund, EDF) kaudu orienteeruvalt 8 mld eurot . Eesti jaoks on programmis osalemine oluline, et aidata kaasa olulisemate võimeprojektide edasiarendamisele riiklikult ning kaitsetööstusele suunatult. Projektide kaasfinantseering jaotub projektis osalevate riikide vahel ning Eesti kaasfinantseering on aastateks 2023-2028 prognoositavalt kokku 9,2 mln eurot. Teaduskoostööks liitlastega arendatakse edasi kompetentsi, küberi , elektroonilise sõjapidamise ning sõja- ja katastroofimeditsiini alal. Toetame kaitseväekohustuse täitmist perioodil 18 mln euroga, mis on seotud kaitseväekohustuse täitmisega – ajateenistusse ja reservteenistusse kutsumine, asendusteenistuse korraldamine ja kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamine. Jätkuvalt makstakse ajateenijatele lapse toetust, sõidukompensatsiooni, kompenseeritakse eluaseme- ja õppelaenude intresse ning hüvitatakse juhiload taotlemise kulud (nelja aasta jooksul kokku 10 mln eurot). Arendatakse edasi luure ja eelhoiatuse valdkonda. 2.1 5 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel . Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad ning vahepealne langustrend osalemises on asendunud viimase uuringu kohaselt oluliselt parema näitajaga (2023. osales kõigist Eesti elanikest kultuurielus 79%). 2022. a läbiviidud elukeskkonna rahulolu-uuringu kohaselt oli 63% kõigist küsitletud Eesti elanikest rahul kultuurse vaba aja veetmisega, samas kohalike omavalitsuste lõikes on rahulolu väga varieeruv. Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Venemaa agressioon Ukrainas, selle mõjul tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Vaatamata keerulistele aegadele tuleb leida lahendused hoidmaks Eesti kultuuri jaoks olulisi toimijaid ja tegevusi. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse, tulevaste professionaalide järelkasvu ning teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet. Selle eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Toetusmeede jõudis käesoleval 2023/2024. õppeaastal 138 000 põhikooliõpilaseni (mahus 1,5 mln eurot). 2023. aastal muudeti Kultuurkapitali seadust, et ka nende antavate toetustega kaasneksid sotsiaalsed garantiid (loometöö tasu) ning jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist kaasates valdkonna esindajaid. Kultuurkapitali seadusesse lisati lõik, mis annab võimaluse vabade ressursside olemasolul ning eelnevas riiklike kultuuriobjektide nimekirjas olevate ehitiste valmimist mitte mõjutades toetada veel mõnda kultuurivaldkonna jaoks olulist ehitist. See muudatus võimaldas liikuda edasi Eesti Rahvusringhäälingu uue maja ehitusega. 2023. a esimest korda läbiviidud kultuuripärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava teadlikkuse indeksi e pärandibaromeetri näitajaks 60 punkti (100 punktist), mis näitab koondhinnangut pärandist osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi tähenduse osas hoiakutele ja käitumisele. 2022. viidi esimest korda läbi kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje uuring, mis lisaks edasisele võrdlusbaasile jalajälje osas tegi ka mitmeid soovitusi edasisteks tegevusteks. Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2023. aastal 2926 spordiorganisatsiooni, 492 spordikooli, 225 848 organiseerunud harrastajat ja 4200 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine. 2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialaga kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2022. a 45,2%, 2020. aastal 45,2% ja 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. 2023. aasta kuulutati Kultuuriministeeriumi poolt liikumisaastaks. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2023 seisuga oli see arv 225 848. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2022. aastal 54%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone1) ja ületab seega 2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE). 2020. aasta lõpus sõlmis Kultuuriministeerium EADSE’ga halduslepingu täitmaks spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2022. aastal tellis Kultuuriministeerium kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: kokkuleppemängude Eestis leviku uuringu ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppemängude karistamise vaatest. 2023. aastal tellis Kultuuriministeerium dopingu kasutamise leviku uuring. Uuringu tulemused ja järeldused on oluline sisend ministeeriumidele poliitika kujundamiseks ja õigusaktide muutmiseks ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele rakenduslike tegevuste elluviimiseks. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2024. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman , Rally Estonia (sel korral Euroopa meistrivõistluste etapp), Tallinna Maraton ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Samas vajab taristu jätkuvalt edasiarendamist. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 50 . Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elanike kultuurielus osalemine, % Allikas: Statistikaamet 79,0% n/a n/a n/a n/a* Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16-64 vanusegrupist, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 45,2% (2022) n/a 56,0% n/a 62,0% *2030 aastaks on seatud sihttase 80% Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud vastavalt 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud strateegiadokumendis „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi kaudu. Nii tulemusvaldkonna kui ka programmide eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Kultuuri- ja spordipoliitika kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel on oluline osa ka mitmete teiste valdkondade eest vastutavatel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, era- ja kolmanda sektori ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonidel. 2.1 5 .1 Kultuuriprogramm Programmi eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 51 . Kultuuriprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti elanike kultuurielus osalemine, % Allikas: Statistikaamet 79,0% n/a n/a n/a n/a Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris, % n/a n/a n/a n/a n/a Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega, % Allikas: Statistikaamet 80,0% n/a n/a n/a n/a** Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja ligipääsetavusega, % n/a n/a n/a n/a n/a Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel, % n/a n/a n/a n/a n/a Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus (0-100 punkti skaalal) Allikas: Kultuuriministeerium 60 (2023) n/a n/a n/a n/a Eesti kultuuri uurimise jätkusuutlikkus Allikas: Kultuuriministeerium 10,5% n/a n/a n/a n/a Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst Allikas: Kultuuriministeerium 2,2% (2019) n/a n/a n/a n/a*** Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta, eurot Allikas: Kultuuriministeerium 23000 (2019) n/a n/a n/a n/a**** Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus Allikas: Elcano Global Presence Report 84. koht (2022) n/a n/a n/a n/a***** Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju, (Kultuuriministeeriumi haldusala kasvuhoonegaaside heide, CO2 ekvivalendina tonnides) Allikas: Kultuuriministeerium 46 748 (2019) n/a n/a n/a n/a Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul), % Allikas: Statistikaamet 73,5% (2022) n/a n/a n/a n/a****** **2030. aastaks on seatud sihttase 90% ***2030. aastaks on seatud sihttase 3,2% ****2030. aastaks on seatud sihttase 25 000 *****2030. aastaks on seatud sihttase ≤ 85 ******2030. aastaks on seatud sihttase > 85% Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Kultuuri rahvusvahelistumise ja ekspordi edendamise suurendamine. Laste- ja noorte osalemise suurendamine kultuurielus. Kultuuri- ja loomesektori tugevdamine õiglase tasustamise printsiipide edendamise kaudu ning kultuurivaldkonnas hõivatute töötasu konkurentsivõimelisuse tagamine. 2025. ja 2028. aastal toimuva laulupeo ja tantsupeo toimumise tagamise kaudu rahvakultuuri tegevuse tugevdamine. 2.1 5 .2 Spordiprogramm Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 52 . Spordiprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Allikas: Eesti spordiregister 225848 208000 212000 216000 216000 Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate noorte (5-19-aastased) osakaal kogu vanusegrupist, % Allikas: Eesti spordiregister ja Statistikaamet 54,0% 61,0% 62,5% 64,0% 64,0% Treenerikutsete arv Allikas: Eesti spordiregister 4200 4100 4150 4200 4200 Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks Saavutusspordi edendamine läbi Team Estonia programmi ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise Liikumisharrastuse edendamine läbi liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimise. 2.1 6 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on sidus ja kaasav ühiskond Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2 . Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel võivad ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Rahvastikuregistri 01.01.2024 andmete kohaselt elab Eestis 1 371 446 elanikku, kellest 1 130 330 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 62 048 (4,5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 179 068 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (80 313), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (49 777). Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet, s.h eestlaste tagasipöördumist. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Esialgsete andmete kohaselt (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2023. aastal 20 209 inimest ja siit lahkus 14 491, ehk rändesaldo oli 5718 inimesega positiivne. 11 529 ehk 57% kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2022. aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047). Eestist lahkus 6515 Ukraina kodanikku. 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina kodanikud sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Ajutist kaitse staatust on 31.12.2023 seisuga taotlenud kokku 50 654 inimest. Ajutise kaitse pikendamist on 31. detsembri seisuga taotlenud 35 384 inimest ning sellest loobunud 6393 inimest. Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist ning osalemist aktiivselt ühiskonnaelus. Kuna Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks ja lõimumiseks on eesti keele oskus võtmetähtsusega, tuleb võimaldada keeleõpet, et võimalikult paljud inimesed saaksid eesti keele selgeks ning vajadusel sooritaksid eesti keele tasemeeksami. Kultuuriministeerium korraldab Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) vahendusel kohanemisprogrammi pakkumist, sh eesti keele õpet uussisserändajatele. Kogukondade võimekus ja kohalike omavalitsuste oskused nendega koostööd teha on paranenud . Kogukondade võimestamiseks tehti 2022. ja 2023. aastal mitmeid tegevusi. Näiteks alustati 2022. aastal uuendatud maakondliku nõustamisteenusega ning kümme kohaliku omavalitsuse ja kogukondade meeskonda osalesid kogukondade arenguprogrammis. Samuti valmis kogukondadega koosloomemudel, mida on igal kohalikul omavalitsusel võimalik oma piirkonnas rakendada. Eesti vabaühendustel ja elanikel on oluline roll Ukrainas toimuva sõja mõjudega kohanemisel, sh põgenike abistamisel. Selle paremaks korraldamiseks ning riigiasutuste ja vabaühenduste koostöö edendamiseks alustas Siseministeerium taas kodanikuühiskonna kriisivõrgustikuga. Aasta-aastalt on Eesti elanikud osalenud enam heategevuses. 2022. aastal kasvasid annetused oluliselt eelkõige põgenike ja Ukraina abistamiseks. Viimasele aitas mõnevõrra kaasa tulumaksuseaduse muudatus, mis võimaldab juriidilistel isikutel annetada Ukraina abistamiseks täiesti maksuvabalt Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha olulisem 2022. aastal suurenes rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv üle 9 miljoni päringu võrra. Kokku tehti 177 miljonit päringut. Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arvu tõus näitab, et rahvastikuregistri andmeid kasutatakse senisest rohkem ja olemasolevad teenused on üha kättesaadavamad e-teenustena. Suurema päringute arvuga kaasnevad ootused muudele toetavatele tegevustele, mis on vajalikud näiteks andmetele juurdepääsu otsuste tegemiseks ja andmete väljastamiseks. Rahulolu rahvastikuregistri e-teenustega oli 2022. aastal jätkuvalt hea – 75%. Inimeste tagasisidet arvesse võttes parandati e-teenuseid, et muuta need paremini kasutatavaks. Oluline uuendus e-teenuste inimesele mugavamaks muutmisel oli 2022. aastal lisandunud võimalus esitada abiellumisavaldus elektrooniliselt – inimesed kasutavad seda võimalust juba rohkem kui pooltel juhtudel. Enne seda sai abiellumisavaldust esitada vaid isiklikult ametniku juures kohapeal. Nüüd on see võimalik portaalis rahvastikuregister.ee. Elektroonilise abiellumisavalduse esitamine on üks riigi arendatavatest sündmuspõhistest teenustest, mille eesmärk on muuta avalikud teenused kodanikule võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Oluline mõju oli 2022. aastal Soomega sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkueppel . Paljud toetused ja elutähtsad teenused on seotud inimese alalise elukohaga. Andmevahetus aitab tagada teises riigis elavatele inimestele teenuste kättesaadavuse ja parandada rahvastikuregistri andmete kvaliteeti. Rahvastikuregistri tähtsus tuli teravalt esile Ukraina sõjapõgenike saabudes, mil oli vaja anda põgenikele rohkesti isikukoode, registreerida elukohti ja kanda perekonnasündmuste andmeid rahvastikuregistrisse – need andmed on aluseks teenuste osutamisel ja seega sõjapõgenikega seotud väljakutsetega tegelemise oluliseks eelduseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 53 . Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased, % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM) 73,0% n/a 73,0% n/a n/a Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused, % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM) 89,0% n/a 89,0% n/a n/a Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses, % Allikas: n/a 38,0% (2020) 38,0% 38,0% 38,0% 38,0% Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga, % Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring 84,0 %(2021) n/a n/a n/a n/a Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) Allikas: Siseministeerium 77 72 72 72 72 Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna eesmärki panustavad perioodil 202 4 -202 7 neli programmi: „ Lõimumis-, sh kohanemisprogramm “, „Kogukondlik Eesti“, „Nutikas Rahvastikuarvestus“ ja „Erakondade rahastamine“. Valdkonna riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutavad Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. 2.1 6 .1 Lõimumi s- , sh kohanemi sprogramm Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 54 . Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased, % Allikas: EIM 73,0% n/a 73,0% n/a n/a Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused, % Allikas: EIM 89,0% n/a 89,0% n/a n/a Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga, % Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring 84,0% (202 1 ) 85,0% 87,0% n/a n/a Olulised tegevused 202 5 -202 8 eesmärkide täitmiseks Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine, mis annab ülevaate rände- ja lõimumisvaldkonna põhinäitajatest. Kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine, sh infoteenuse „Eestis kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks arendamine. Uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasiarendamiseks vajaliku rahastusmudeli leidmine. Kohalikke omavalitsuste võimestamine lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel. 2.1 6 . 2 Kogukondlik Eesti programm Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 55 . Kogukondlik Eesti programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr, % Allikas: Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 49 ,% (2020) 50,0% 50,0% 50,0% 50,0% Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks Allikas: Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur (USAID) 2,1 (2020) 2,00 2,00 2,00 2,00 Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda, % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 59,0% 48,0% 48,0% 48,0% 48,0% Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljeleva valitsemisviisi juurutamine. Plaanis on soodustada kohalike omavalitsuste koostöö d kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning aidata suurendada elanike rahulolu kohaliku omavalitsuse valitsemisega. K asutusele võetakse kogu konnakesk n e lähenemisviis ja j ätkatakse 2023. aastast ümber kujundatud maakondliku kodaniku ühis konna nõustamisteenuse osutamis t . Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge. Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on , et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandi le ja vastupidi jõuaks adekvaat n e ja kontrollitud info otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ning on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. Kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste fondi käivitamine . Kaks aastat kestnud koroona viirusest tingitud muutused ja Ukrainas toimuva sõja mõjud on välja toonud kodanikuühiskonna tegutsemis vormide innovaatilisuse ja võimekuse , s amuti selge vajaduse luua pidevalt toimiv kodaniku ühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste toetamise fond ehk innovatsioonifond. 2023. aastal on innovatsioonifondi eesmärk mõelda kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel üheskoos elanike, kohaliku omavalitsuse ja kohalike pooltega innovatiivsel meetodil läbi nende kogukondade elanikkonna kaitse vajaduse d ja võimalus ed. Innovatsioonifondi abil planeeri takse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse tasandil, arvestades kohalikke olusid . Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on suurendada sotsiaalse ettevõtluse tuntust ning selgita da selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid ja kasvatada töökohtade arvu ning selle kaudu suuren dada riigieelarve maksulaekumisi . Kõrvalda da tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega saada ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge. Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine, et kaasata annetamisel paremini eraraha. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on viidud läbi maksupoliitika muutmise analüüs ning koosta tud ettepanekud. Oluline on jätkata tööga ettepanekute jõustamiseks. Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine. Kogukondliku Eesti programmi eesmärkide elluviimiseks on keskmiselt planeeritud 5,2 mln eurot aastas . 2.1 6 . 3 Nutikas rahvastikuarvestus e programm Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 56 . Nutikas rahvastikuarvestus programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal, % Allikas: Statistikaamet 78,0% 75,0% 75,0% 75,0% 75,0% Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) Allikas: Siseministeerium 201 200 200 200 200 Rahvastikuregistri e-teenuste arv Allikas: Siseministeerium 17 18 18 19 19 Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) Allikas: Siseministeerium 77 72 72 72 72 Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ja ei võimalda täna päevastele ootustele vastavate IT-lahenduste loomist. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv on kasvutrendis. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud . Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks, ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused. Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine. Selleks on kavas uuendada nimeseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus, muuta perekonnasündmuste registreerimine lihtsa maks ning kaasajastada nimede valimise ja muutmise protsessi. Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korralda mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elusündmustest. Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on rahvastikuregistri kontaktand meid ajakohastada ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks isiku ajakohaste riiklike ehk rahvastikuregistri andmete põhjal. 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. aasta Riigikogu valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele saadetud. Rahvastikuregistri visiooni rakendamine. Visioonis välja toodud tegevuste elluviimise korraldamine koostöös teiste, vastutavate asutustega (nt kohtulahendite kandmine jne). Sündmusteenuste arendamine. RRF rahastuse toel peab 2024. aasta lõpus käivituma sündmusteenus, samuti tuleb täiendada olemasolevaid teenuseid PPA teenuste ahelasse liitmisega ja boneerimissüsteemi ning andmevahetuse täiendamisega. Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine. Põhinedes 2023. aastal läbiviidud analüüsile luua Eestisse keskne komponent „Vastendaja“ koos sinna juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud). Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmiseks ja kasutusmugavuse parandamiseks on aastas keskmiselt planeeritud 7,4 mln eurot. 2.1 6 . 4 Erakondade rahastamise programm Programmi eesmärk Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 57 . Erakondade rahastamise programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eelarve kasutamise % Allikas: Siseministeerium 100 % (2022) 100 % 100 % 100 % 100 % Olulised tegevused 202 5 –202 8 eesmärkide täitmiseks Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium. Sihiks on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust tõsta. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt 2% häältest. Erakondade rahastamiseks on Siseministeeriumi eelarves 5,2 mln eurot aastas. 3. F iskaalraamistik Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistik lähtub Rahandusministeeriumi 202 4 . aasta suvisest majandusprognoosist, prognoosiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel . 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva eelarvestrateegia perioodil on jätkuvalt koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu süvenenud eelarvepuudujäägi vähendamine. Valitsussektori eelarvetasakaalu suunas liikumiseks tuleb otsida kulude kokkuhoiukohti ning kerkinud kuluvajadustele tuleb leida püsivad katteallikad. Pikemas perspektiivis on valitsuse eelarvepoliitika põhieesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu valitseb majanduses jätkuvalt keeruline olukord. Nõrga väliskeskkonna ja muutunud geopoliitilise olukorra tulemusena jääb tegelik majandusareng lähiaastatel oluliselt alla potentsiaalse taseme. Viimastel aastatel kehtinud eelarvereeglite vabastusklausel on lubanud paisutada defitsiiti ning võlataset. Valitsus on kinnitanud kindlat tahet vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst , arvestades sealjuures ka kasvanud julgeolekukulusid. Eelarvepoliitika kujundamisel lähtub Valitsus järgmistest põhimõtetest: Valitsuse pikaajaline eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Sihiks on, et eelarvepoliitilised otsused toetavad makromajanduslikku stabiilsust, ohjavad majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandavad majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Eelarvepoliitiliste otsuste langetamisel arvestatakse jätku suutlikkust (otsuste pika ajalist mõju), valdkonnapoliitikaid ja muude valitsus sektori tasandite tegevust ning kõiki rahastamisallikaid (lisaks maksutuludele ka EL toetuste, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kvoodi müügitulu jms) käsitletakse ühtselt. Majanduskriisist väljudes kasutatakse riigi investeeringuid majanduse elavdamiseks ning eelistatakse finantseerimisallikana välitoetuste kasutamist. Prioriteetseteks seatakse need investeeringud, mille tulemusel kasvab nii inimeste heaolu kui paraneb kaitsevõime. Nii saab inimestele pakkuda paremaid teenuseid hariduses, sotsiaalhoolekandes ja tervishoius. Kaitsekulud on jätkuvalt valitsuse üks peamiseid prioriteete. Nende kulude maht peab olema vähemalt 3% SKPst , sisaldades täiendavaid strateegilisi investeeringuid kaitsevõimesse. 3.1.1 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga Käesolevas riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus vähendada nominaalset eelarvepuudujääki igal aastal hoides defitsiidi püsivalt alla 3% SKPst . Struktuurne puudujääk lähiaastatel küll kasvab, kuid väheneb 2028. aastaks 1,4%ni SKPst . Eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes on puudujääk 2025. aastal 1,1% võrra SKPst suurem ning aastatel 2026 ja 2027 1,3% võrra suurem. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 58 . Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ja võrdlus eelmise eelarvestrateegiaga 2024 2025 2026 2027 2028 Valitsussektori nominaal se eelarvepositsiooni eesmärk (% SKPst ) -2,9 -3,0 -2,8 -2,5 -1, 2 Eelmise eelarvestrateegia eesmärk (% SKPst ) -2,9 -1,9 -1,5 -1,2 Erinevus 0,0 - 1 ,1 - 1,3 -1, 3 Allikas: Rahandusministeerium 3.1.2 Maksupoliitilised eesmärgid Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksu koormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja kesk konna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem lihtsa ja läbi paistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Valitsuse eesmärk on tõsta maksutulu. Maksukoormus püsib prognoosiperioodil 36 protsendi lähedal SKPst . Maksukoormus leitakse maksutulude suhtena SKPsse . Võrreldes Euroopa Liidu keskmise maksukoormusega (2022. aastal 40,2% SKPst ) jääb Eesti näitaja endiselt madalaks. Perioodil 2025–2028 kehtestab valitsus julgeolekumaksuna kõikidelt füüsiliste isikute tuludelt määraga 2% ja ettevõtete kasumitelt määraga 2% alates 2026. aastast ning käibemaksumäära tõusu 24%ni alates 1.juulist 2025. Ühtse maksuvaba tulu kehtestamine kõigile tööealistele ja selle 700 euroni tõstmine lükkub ühe aasta võrra edasi 2026. aastasse. Tõstetakse ka aktsiisimäärasid. Maksukoormuse struktuuris tõuseb tarbimismaksude osakaal 2028. aastaks võrreldes 2024. aastaga, sest automaks kuulub tarbimismaksude hulka ja seda mõjutab ka julgeolekumaksuna käibemaksu määra tõstmine ning aktsiisimäärade tõusud. Tööjõumaksude osakaal veidi langeb, sest ühtse maksuvaba tulu kehtestamise mõju ületab julgeolekumaksu mõju. Kapitalimaksude osakaal langeb vaatamata ettevõtete kasumile julgeolekumaksu kehtestamisele, sest 2024. aasta võrdlusbaas on kõrge seoses pankade jaotatud kasumilt tasutud tulumaksule. Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2025. aastal 35,8%ni SKPst ja ulatub 2028. aastal 35,7%ni. Tulevasest arengust on lähemalt juttu maksupoliitika peatükis. Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär allpool 35 protsenti. Näitaja ulatub 2028. aastal 34,4%ni. Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõu maksude suhtena tööjõukuludesse. Võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga (2022. aastal 37,8% SKPst ) jääb Eesti näitaja endiselt madalamaks. 2024. aastal ulatub näitaja 33,7%ni. Näitajat mõjutavad ülal toodud tööjõumaksude muudatused. Perioodil 2025–2028 püsib tööjõu efektiivne maksumäär 34,5% lähedal ulatudes 2028. aastal 34,4%ni. 3.2 Tulu- ja kulumeetmed Uue valitsuskoalitsiooni üheks eesmärgiks on eelarvepuudujäägi vähendamine, mille saavutamiseks on kokkulepitud nii kulude kärbetes kui ajutise julgeolekumaksu kehtestamises. Samuti jätkatakse varem otsustatud eelarverevisjoni läbiviimisega. Eelarvepuudujäägi vähendamise tingimustes antakse samas oluline lisarahastus julgeoleku tagamiseks. Tulude suurendamine ning kulude vähendamine vähendab võrreldes rahandusministeeriumi suveprognoosiga kokkuvõttes ka võlakoormust ning seeläbi vähenevad ka intressikulud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 59 . RES tulu- ja kulumeetmed 2024–2028 2024 2025 2026 2027 2028 Meede % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Julgeolekumaksu kehtestamine 0,00 0,21 1,69 1,61 1,62 Tulumaksu muudatused 0,00 1,14 -0,12 0,00 0,00 Alkoholiaktsiisi tõus 0,03 -0,03 0,05 0,02 -0,02 Tubakaaktsiisi tõus 0,00 0,02 0,06 0,08 0,10 Kütuseaktsiisi tõus 0,00 0,00 0,02 0,04 0,05 Keskkonnatasud 0,00 0,00 0,09 0,09 0,08 Lisadividendid -0,06 0,07 0,01 0,02 0,02 Muud tulud 0,00 0,12 0,15 0,16 0,13 Tulumeetmed kokku -0,04 1,53 1,96 2,01 1,97 Valitsemisalade kärbe 0,00 -0,15 -0,27 -0,34 -0,32 Äriühingute kärbe 0,00 -0,01 -0,01 -0,02 -0,02 Revisjon 0,00 0,00 -0,03 -0,05 -0,06 Kaitsekulud 0,01 0,20 0,77 0,57 0,34 Sotsiaalkulud 0,00 -0,05 -0,08 -0,13 -0,30 Investeeringud -0,03 -0,03 -0,04 -0,04 -0,26 Reservi muudatused 0,00 0,01 0,15 0,15 0,10 Teadus- ja arendustegevuse kulud -0,09 0,01 0,01 -0,01 -0,02 Intressikulud 0,00 -0,03 -0,07 -0,12 -0,18 Muud kulud -0,07 0,08 0,09 0,11 0,10 Kulumeetmed kokku -0,18 0,05 0,51 0,14 -0,61 Meetmed kokku 0,14 1,49 1,44 1,87 2,58 Vastu võetud tulupoliitilised meetmed sisaldavad olulist maksutulu suurendamist kasvanud kaitsekulude katmiseks. Riigieelarvestrateegia näeb ette laiapindse julgeolekumaksu kehtestamise - alates 2025. aastas juulist tõstetakse käibemaksu kahe protsendipunkti võrra 24 protsendile, alates 2026. aastast lisanduvad füüsiliste isikute kõikide tulude maksustamine kahe protsendiga ja ettevõtete kasumite maksustamine kahe protsendiga. Julgeolekumaks kehtestatakse ajutiselt kuni 2028. aasta lõpuni. Lisaks on planeeritud tõsta lisaks juba kehtestatud aktsiisitõusudele alkoholi- ja tubaka aktsiisimäärasid täiendavalt 5% aastas ning aktsiisitõusud 5% aastas on ette nähtud ka bensiiniaktsiisile. Panustatakse ka maksuhalduri töö tõhustamisele eesmärgiga parandada maksulaekumist ja vähendada maksupettuseid. Tulumeetmed sisaldavad ka mitmeid sotsiaal- ja tervisevaldkonna riigilõivude ja tasude tõstmisi ning alates 2026. aastast keskkonnatasusid suurendavaid otsuseid. Lisaks kogutakse täiendavaid dividende riigi äriühingutelt. Maksutulu mahtu suurendavad ka varade müügist saadav tulu ning suurinvestori toetusmeede, kus 15% toetuse maksimummäära juures on makstud toetus ning riigile laekuvad täiendavad maksutulud tasakaalus. Kulumeetmetest on eelarvepuudujääki vähendava mõjuga laiapõhjaline kulude kokkuhoid, millesse on kaasatud nii ministeeriumid koos oma haldusalas olevate allasutustega, kui ka keskvalitsusse kuuluvad äriühingud . Täiendavat kokkuhoidu annavad eelarverevisjoni tulemusel üle vaadatud teenused, peamiselt tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. Muudatuste tulemusel peaks riik säästma kulusid alates järgmisest aastast 100-2 8 0 miljoni euro võrra aastas. Kulude kokkuhoiu kõrval sisaldab riigieelarvestrateegia ka täiendavaid vahendeid riigikaitsele ja laiema julgeoleku kindlustamisele. Riigikaitse täiendava laskemoona ostmise plaan kogusummas 1,6 miljardit eurot on jaotatud seitsmele aastale arvestades hangete realiseerumise tähtaegu. Kokku panustatakse riigi eelarvestrateegia perioodi jooksul laskemoona ja laia riigikaitsesse ligikaudu miljard eurot, millest ca 775 miljonit kulub laskemoonaks ja ca 219 mln laiaks riigikaitseks. Laiapindse riigikaitse investeeringute kavaga finantseeritakse 2024. aasta juulis koalitsioonilepingu uuendamisega kokkulepitud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikke võimeid, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kriisireserv, droonimüür, elanikkonnakaitse teadlikkuse ja oskuste suurendamine ühiskonnas, idapiiri valvamise tugevdamiseks varustuse ja tehnoloogia uuendamine, investeeringud piiritaristusse ja kohalike omavalitsuste kriisivõimekuse suurendamine Päästeameti abil ning investeeringud Sisekaitseakadeemia taristusse. Lisaks küberturvalisuse tugevdamine, haiglate traumavaru suurendamine ja ERR/Levira tugijaamade toimepidevuse tõhustamine. Lisavahendeid on täiendavalt eraldatud 2025. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, Tartu-Riia rongiühenduse avaliku liiniveo toetuseks, Tallinn-Pärnu mnt ehituse riigipoolseks omafinantseerimiseks ning kuludeks, mis toetavad uute tulumeetmete ellu viimist. Alates 2026. aastast on planeeritud eelarvesse puhvrid eelarvereeglite täitmise tagamiseks ning majandusolukorra võimaldamisel ka täiendavateks kuludeks. Eelarvestrateegia koostamisel on üle vaadatud riigieelarve kaudu tehtavate investeeringute ja nende maksumuste plaan ja täiendavalt eraldati vahendid Eesti Rahvusraamatukogu sisustuseks ning Kunstihoone rekonstrueerimiseks. Otsustatud on ka mitmete investeeringute edasilükkamine, näiteks Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi ehitus algab 2028. aastal ning uute riigimajade ehitus 2029. aasta l. Kokkuvõttes vähendavad eelarvestrateegia meetmed valitsussektori eelarvepuudujääki, mis koos kaasneva intressikulude vähenemisega paraneb järgmisel aastal peaaegu 620 mln euro võrra . 2027. aastaks kasvab see juba ligi 1, 3 mld euroni. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 60 . Valitsussektori tulude ja kulude maht eelarvepoliitilisi otsuseid arvestades 2023 Mln eurot 2023 % SKPst 2024 % SKPst 2025 % SKPst 2026 % SKPst 2027 % SKPst 2028 % SKPst Valitsussektori tulude prognoos 15 138,5 39,6 42,0% 41,9% 41,7% 41,4% 41,3% Valitsussektori kulude prognoos 16457,2 43,1 44,9% 44,9% 44,6% 44,0% 42,5% Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium 3. 2 .1 Eelarvestrateegia kokkuhoiumeetmed Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil 2024 koalitsioonileppe aastateks 2024-2027. Selle peatükis „Korras riigi rahandus“ on kokku lepitud, et e elarve kulude kontrolli alla saamiseks kärbime tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Alates 2028. aastast kulude kokkuhoid jätkub püsivalt. Erandid: valitsemiskulude tööjõukulude kärpest välja arvatud õpetajate, politseinike, päästjate ja kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti tegevteenistujate palgad ning küberjulgeoleku valdkonna tööjõukulud ; Kaitseministeeriumile arvestatud kärpe arvel suurendatakse kaitseotstarbeliseks erivarustuseks planeeritud kulusid, seega kaitsekulusid kokkuvõttes ei vähendata ; kulude vähendamist ei kohaldatud sisejulgeolekuasutuste majandamiskuludele (Maksu- ja Tolliamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet) ning Kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskuludele ; Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kuludest on sisejulgeoleku tugifunktsioonina 30 % eelarvest kärpest välja arvatud ; Kärpest on välja arvatud Välisministeeriumi programmi tegevuse „Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine“ kulud ; välja on arvatud kõigi valitsemisalade puhul rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksud. Eelarveprotsessis leppis valitsus kokku ka eelarverevisjoni raames läbi viidud nulleelarve projekti kokkuhoiumeetmetes. Revisjoni eesmärk on eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega. Eelarverevisjoniga kaetakse nelja-aastasel (2023-2027) perioodil kogu riigieelarve, pakkudes selle tulemitega lisandväärtust iga-aastases eelarveprotsessis. Esimeses nulleelarve projektis osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kui 2024. a suvel lisandus tegevuskulude ja muude toetuste protsendikärbe, siis oli neil võimalik seda katta ka nullbaasilise eelarve projekti käigus tehtud ettepanekutega juhul, kui need hõlmasid protsendikärpe aluseks olevaid eelarveliike. Samuti olid tuvastatud tõhustamisvõimalused ja -ettepanekud ning kärpeülesande sisustamine omavahel tihedalt seotud ning laiema mõjuga kui ainult nullbaasilise eelarve projektis osalenud valitsemisalad. Näiteks riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kulude horisontaalne kärbe, mille ajendiks oli nullbaasilise eelarve projektis läbiviidud eelarve jääkide analüüsis tuvastatud suuremahulised kasutamata TAI vahendite jäägid. SOM, MKM ja RAM valitsemisalades on projekti käigus teenuste läbivaatamisel ja analüüsis tõstatatud hulgaliselt teenuste tõhustamise ja ümberkorraldamise võimalusi, nagu näiteks erinevate kooskõlastuste ja järelevalvetegevuste lõpetamine või asendamine kulutõhusamate meetoditega, ülesannete jaotuse korrastamise dubleerivate tegevuste vähendamine jt muudatused, mille rakendamine on alles töös ning mõju eelarvele täpsustub järgnevate aastate jooksul. Tegevuskulusid ei ole võimalik vähendada ilma sisuliste muutusteta asutuste teenuste ja tegevuste sisus ning mahus, ilma nullbaasilise projekti käigus läbivaadatud ja analüüsitud teenustes tuvastatud tõhustamisvõimaluste rakendamiseta. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 61 . Ülevaade tegevuskulude ja -toetuste k okkuhoiumeetmete kogumõjust (mln euro t ) 2025 2026 2027 2028 Riigikantselei 0,62 1,06 1,33 1,33 Haridus- ja Teadusministeerium 36,39 61,83 77,53 76,97 Justiits- ja Digiministeerium 10,21 16,22 20,37 20,37 Kliimaministeerium 10,01 15,47 19,31 19,31 Kultuuriministeerium 13,43 21,00 26,25 26,25 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7,75 12,23 16,40 16,40 Rahandusministeerium 3,58 5,63 6,94 6,94 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10,76 17,91 22,38 22,38 Siseministeerium 4,25 6,77 8,40 8,40 Sotsiaalministeerium 28,40 51,30 65,60 72,90 Välisministeerium 3,68 5,84 7,29 5,89 Vabariigi Valitsuse reserv 3,02 9,25 15,57 18,23 KOKKU 132,10 224,51 287,37 295,37 * KAM hoiab 2025-2028 kokku 24 miljonit, mis suunatakse ümber väeloomesse. Riigikantselei Kärpeotsustega vähendatakse Riigikantselei tegevuskulusid ja - toetusi 2025. aastal 0,62 mln eurot, 2026. aastal 1,06 mln eurot ning alates 2027. aastast 1,33 mln eurot. Kulude kokkuhoidu panustavad kõik Riigikantselei struktuuriüksused. Analüüsi takse võimalusi tegevuste tõhustamiseks selliselt, et Vabariigi Valitsuse ja peaministri teenindamise kvaliteet ei halveneks. Korralda takse ümber tegevusi ning planeer itakse ressursse efektiivsemalt. Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala Kokkuhoiuotsustega vähendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid ja - toetusi 2025. aastal 36,4 mln eurot, 2026. aastal 61,9 mln eurot, 2027. aastal 77,6 mln eurot , 2028. aastal 76,7 mln eurot. Haridus- ja T eadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Keeleameti, Kirjandusmuuseumi, Rahvusarhiivi ning Haridus- ja Noorteameti majandamis- ja personalikulusid ning riigi üldhariduskoolide majandamiskulusid kärbiti aastati 5%+3%+2%+2%. Kokkuhoiumeetmest jäid välja kutseõpet läbiviivad riigi kutseõppeasutused ja riigi rakenduskõrgkoolid ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Rakenduskõrgkoolide kõrghariduse tegevustoetuse kasvu vähendati samadel põhimõtetel ülikoolidega Hariduse, noorte ja keelevaldkondade kärbe RES perioodil kokku on 177,6 mln eurot. Vähendatakse kavandatud tegevustoetusi ning toetusi partneritele, KOV toetusfondi huvihariduse toetust, haridusvaldkonnas pakutavate koolituste (nt haridustöötajate koolitused) rahastamist suunatakse välisvahenditesse . Prognoositavalt suureneb kõrghariduse tegevustoetus 2025. aastal varasemalt planeeritud 15% asemel 13% võrra. Alates 2025. aastast lõpetatakse ülikoolidele doktoriõppe lõpetanute eest tulemustasu maksmine , Ülikooli Kliinikumi ja regionaalsete kolledžite toetuse ning tulemusstipendiumite toetuse sihtotstarbeline eraldamine ning varasemaid toetusi võetakse arvesse kõrgkoolide rahastamismudelis kõrgkoolide osakaalude kujundamisel. Teadus- ja arendustegevuse kärbe on kokku 72,1 mln eurot sh kärbitakse 67,7 mln edasiantavaid toetusi ja 4,4 mln eurot teadus- ja arendusasutuste ning teadust toetavate asutuste tegevuskulud. Kärped on suunatud peamiselt teadust toetavatele tegevustele, mille mõju majandusele on väiksem, aidates samas vähendada teadusbürokraatiat. Kärbitakse eelkõige neid eelarveridu, mille mõju Eesti majanduse ja teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem. Justiits - ja Digi ministeeriumi valitsemisala P erioodil 2025-2028 hoitakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas kokku 67,2 mln eurot, millest 2025. aastal 10,2 mln eurot, 2026. aastal 16,2 mln eurot ning alates 2027. aastast 20,4 mln eurot aastas. Üleriigilistest kärpekokkulepetest jäi välja kübervaldkond ehk suures osas Riigi Infosüsteemide Amet ning ka ministeeriumi kübervaldkond . Kärpeotsused puudutavad ülejäänud valitsemisala asutusi, kes vastavalt koalitsioonileppe kokkulepetele kärpisid eelarveid üldjuhul 2025. aastal 5%, 2026. aastal 8%, ning alates 2027. aastast 20,4 mln eurot aastas. Kokkuhoiukohtade leidmiseks analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitakse nii personali- kui majandamiskulusid, aga ka IKT investeeringuid. Ministeerium hoiab kokku ka sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt. Kaitseministeeriumi valitsemisala Kaitseministeerium hoiab aastatel 2025-2028 kulusid kokku ca 24 mln eurot. Kokkuhoid ei mõjuta püstitatud eesmärke negatiivselt. Kokkuhoid on saavutatud järgmiste tegevuste arvelt: Valitsemisala erinevate valdkondade kokkuhoiu ja efektiivistamise tulemusel väheneb tegevuskulude ja -toetuste eelarve nelja aasta lõikes kokku ca 11,7 mln eurot, sh 2025. aastal 2,4 mln eurot. Palgafondi kokkuhoid on 1,3 mln eurot, sh 2025. aastal 0,2 mln eurot. Samuti vähendatakse ürituste korraldamist, tellitavate teenuste mahtu, esindus- ja vastuvõtukulu, trükiste tellimist jms. Optimeeritakse taristu korrashoiukulusid ning vaadatakse üle mitmete teenuste tegelik kuluvajadus. Kokkuhoid on kokku 9,9 mln eurot, sh 2025 0,34 mln eurot. Vähendatakse erinevate toetuste mahtu kolmandale sektorile kokku 0,5 mln eurot, sh 2025. aastal 0,1 mln eurot. Kokku hoitud summad suunatakse ümber väeloomesse. Kliimaministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025-2028 aasta kokkuhoid on kokku 64,1 mln eurot, sh tegevuskuludelt 62 mln eurot ja investeeringutelt 2,1 mln eurot. Kokkuhoid puudutab kõiki valitsemisala asutusi , küll aga Eesti Loodusmuuseumile rakendatakse kärbet alates 2027.aastast. Kulude kokkuhoidmiseks analüüsivad asutused eelkõige võimalusi tegevuste tõhustamiseks ja vähendamiseks. Vähendatakse büroopindasid ja sõidukeid ning väheneb ka töökohtade arv ja töötajatega seotud majandamiskulud (koolitused, lähetused). Lisaks kärbitakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid ning loobutakse osadest IT rakendustest. Perioodil 2025-2028 vähendatakse tööjõukulusid ca 9 mln eurot, majandamiskulusid 39,7 mln eurot, tegevustoetusi 13,3 mln eurot ja investeeringuid 2,1 mln eurot. Kliimaministeeriumis vähendatakse valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele kavandatud tegevustoetusi ning kärbitakse tööjõukulusid ja töötajatega seotud majandamiskulusid. Transpordiametis vähendatakse tööjõukulusid ja majandamiskulusid (sh kavandatakse sulgeda 3-4 bürood). Lisaks kärbitakse teede korrashoiu- ja talvise navigatsioonikulusid. Teede korrashoiukulude vähendamine võib kaasa tuua vajaduse tee seisundi nõuete alandamiseks. Keskkonnaametis vähendatakse tööjõukulusid (inspektorite öise valveteenuse (sh kriisivalve) lõpetamine ning büroopindasid. Lisaks kavandatakse kulusid kokku hoida operatiivseire kontrollseire ja võõrliikide (karuputk) tõrjumise vähendamisega. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses loobutakse MapInfo tarkvarast, sest see funktsionaalsus on kaetud ArcGIS lepinguga, vähendatakse juhtimistarkvara PlanPro arenduskulusid, serveri kapikohtasid, sulgetakse vana ehitusregistri rakendus ning kärbitakse IT arenduskulusid. Lisaks loobutakse osadest sõidukitest ja vähendatakse koolituskulusid. Keskkonnaagentuuris vähendatakse tööjõukulusid ja töötajatega seotud majanduskulusid (koolituskulud, tervisekindlustus) ning loobutakse osadest sõidukitest. Lisaks analüüsitakse seire- ja metsakorralduse teenuseid, et neid vähendada või tõhustada. Riigilaevastik kavandatakse kokkuhoidu regionaalse võimekuse kärpimisega ( kaughaldus jääb keskselt Tallinna), lisaks analüüsitakse piirkonniti lootsiteenuse ajalist vähendamist (24 tunnilt 16 tunnile) ning laialdasemat võimalust laevade ristkasutuseks (sh PPA ainukasutuses olevate laevadega). Kokku hoitakse ka laevade kindlustuskuludelt ja varujäämurdja tagamiseks lepingut ei sõlmita. Eesti Geoloogiateenistus vähendatakse uurimis- ja arendustööde kulusid ja töötajatega seotud majandamiskulusid (lähetus-, koolitus-, inventari kulu). Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln euro võrra, 2026. aastal suureneb kärbe 21 mln euroni, jõudes 2027. aastaks 26,3 mln euroni. Tegemist on püsiva kokkuhoiuga ehk mõju ulatub ka 2028. aastasse. Kokkuhoiukohad ja erandid: Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 2025. aastal 4% ehk 5,3 mln eurot. 2026-2028 aastate rahastamiskavas nimetatud asutuste tegevustoetuste kärbe ei suurene, vaid jääb 4% tasemele. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. a kärbe on valdavalt 5% ehk 2,7 mln eurot. 2026. aastal valdavalt suureneb nimetatud asutuste ja taotlusvoorude kärbe täiendavalt 3% (ca 2 mln eurot) ja alates 2027. aastast veel täiendavalt 2% (ca 3,5 mln eurot). Rohkem kui 5% vähendatakse selliseid toetusi ja tegevuste kulusid, mis ei halva ühegi konkreetse asutuse, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või mõju füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt näiteks remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist. Kokkuhoiu kogumaht 2025. aastal 4,7 mln eurot. Nimetatud toetuste ja tegevuste kulude kokkuhoid suureneb 2026. aastal täiendavalt 3% (ca 5,3 mln eurot) ja alates 2027. aastast veel täiendavalt 2% (ca 2,1 mln eurot). Peale 2024. aastal toimunud tegevuskulude kärbet, leiti ministeeriumi ja hallatavate riigiasutuste tegevuskuludes veel kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot. Kokkuhoid jääb püsivaks aastani 2028. Suurematest eranditest - kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond (sh autorihüvitusfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkatakse kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmistel aastal lisaressursse, mis vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Perioodil 2025-2028 hoitakse valitsemisalas kokku 50,7 mln eurot, sh ministeeriumi eelarvet 44,5 mln, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti eelarvet 0,5 mln, tööinspektsiooni eelarvet 1,0 mln, riikliku lepitaja kantselei eelarvet 0,05 mln, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarvet 0,2 mln ning maa- ja ruumiameti eelarvet 4,4 mln eurot. Sealhulgas hoiab ministeerium kokku 1,6 mln eurot tööjõukuludelt, 0,5 mln lähetustelt, uuringutelt ja koolitustelt, 16,4 mln sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt tegevustoetustelt ning 26,0 mln eurot teadus- ja arendustegevuseks kavandatud toetusmeetmetest. Lisaks loobub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi s ette nähtud uutest õigusaktidest tulenevat täiendavate tööjõukulude eelarve s t , kokku 2,1 mln euro ulatuses . MKM valitsemisalas analüüsi ti null- baasilise eelarve projekti ülesande käigus ühtekokku 390 teenust. Projekti läbiviimise ajal oli MKM valitsemisala koosseis erinev 2025. aasta koosseisust, sh kuulus valitsemisalasse digiühiskonna valdkond. Kokku tõstatati projektis 60 tõhustamisvõimalust ja –vajadust, millest enim ettepanekuid oli seotud erinevat laadi teenusesiseste sisulise tõhustamisega. Märkimisväärse eelarvemõjuga ettepanekuid jäi null- baasilise eelarve projekti arvestuses kokku kaks, millest üks on tasude tõstmisega seotud tulumeede ning teine ühekordne toetuse vähendamine 2025. aasta eelarves. Eelarvemõjuga ettepanekute vähesuse põhjus on 2023. aastal vahetult enne projekti tehtud kärped, perspektiivsete teenustega seotud muudatuste ennetav arvestamine riigi eelarvestrateegias aastatel 2024–2027 (näiteks töötushüvitiste reform, mille oluline mõju avaldub alates 2026. aastast, kus keskvalitsuse kulud vähenevad u 41,7 mln euro võrra, 2027. aastal u 66,6 mln euro võrra ning 2028. aastal u 71,3 mln euro võrra), samuti on mitu projekti ajal tehtud tõhustamisettepanekutest juba realiseeritud 2024. aasta negatiivse lisaeelarve raames (suures osas ettevõtlusega seotud). Edasiseks kokkuhoiuks on tehtud ettepanekuid analüüsida terviklikult valitsemisalade üleselt erinevatest allikatest ja asutuste vahendusel osutatavaid teenuseid ja toetusi, vähendamaks dubleerimisi ja korrastamaks riigis ettevõtlustoetuste ja -teenuste pakkumist. Samuti ettepanek analüüsida lubade andmise ja riikliku järelevalvega seotud funktsioone, teenuseid ja protsesse, et leida võimalusi nende tõhustamiseks ning ka menetlusprotsesside kiirendamiseks. Digiühiskonna teenuste kaardistamisel ja hindamisel kujunes välja ettepanek viia null- baasilise eelarve projektile lisaks läbi horisontaalselt kõiki valitsemisalasid hõlmav riigi IT-asutuste konsolideerimise ja teenuste erasektorile delegeerimiste võimaluste analüüs, kuna riigis puudub keskselt kehtestatud toimemudel IKT juhtimiseks, IT korraldamine toimub suuresti detsentraliseeritult ning erinevatest kasutusel olevatest tehnoloogiaplatvormidest tuleneb dubleerimisi. Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kokkuhoid on 2025. aastal 3,58 miljonit eurot, 2026. aastal 5 ,6 3 miljonit eurot, 2027. aastal 6,94 miljonit eurot ja 2028. aastal 6,94 miljonit eurot. Kärpeotsused puudutavad kõiki Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusi. Maksu- ja Tolliametile kui sisejulgeoleku asutusele rakendati vastavalt metoodikale vähendatud kärpemahtu. Kärpest jäid välja sisejulgeoleku valdkonna tuumvõimekuste säilitamisega seotud kulud. Kärpeülesande lahendamiseks analüüsivad asutused võimalusi tegevuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Võimaluse korral vähendatakse töökohtade arvu ning peatatakse värbamine. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid ja majandamiskulusid nagu koolitused, lähetused. Kärbitakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid. Rahandusministeeriumi valitsemisalas analüüsiti eelarverevisjoni käigus 48 teenuse eelarvet ning nende muutmisvõimalusi. Analüüsi t ulemusena leiti RAM valitsemisalas 12 erinevat tõhustamisettepanekut. Mitmed neist seotud erinevate tugiteenuste konsolideerimisega või kavandatud tugiteenuste konsolideerimiste lõpuleviimisega Riigi Tugiteenuste Keskusesse ning võimalustega riigieelarvesse täiendavat tulu tuua. Märkimisväärse rahalise mõjuga ettepanekutest on olulisemad riigieelarve täiendavad tulumeetmed – tulu- ja käibemaksu kogumise suurendamine Maksu- ja Tolliametisse loodava täiendava reageeriva ressursi toel. Samuti omandireformi reservfondi (ORF) liitmine riigieelarvega, mis tee b paindlikumaks ORF jäägi kasutamise. Rahalise mõjuga kokkuhoiumeetmena pakuti välja ka Koidula piiripunkti osaline või täielik sulgemine, kuid selle üle tuleb otsustada laiemat julgeoleku- ja välispoliitilist konteksti arvestades . Muud tõhustamisettepanekud on seotud ülesannet e jaotuse muutmisega asutuste vahel valitsemisala sees või valitsemisalade vahel, samuti tugitegevuste konsol i deerimisega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste kärbe on püsiva iseloomuga ning kajastub püsivalt riigi eelarvestrateegia perioodile läbi tegevuste efektiivsemaks tegemise. Toetuste kärbe on planeeritud vastavalt riigi eelarvestrateegias kokkulepitud kasvule ning see puudutab regionaal- kui põllumajanduse valdkonna toetusi. Tööjõu- ja majanduskulude osas toimub peamine vähenemine Maa-ameti ja maapoliitika valdkonna liikumisest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Täiendavalt kärbitakse üleriigilise kärpeülesande raames ka tegevuskulusid. Need jäävad samasse suurusjärku 2024. aastal tehtud ühekordsete kärbetega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste pingutus kärpimisel 2024. aastal kajastub püsivalt tegevuste efektiivsemaks tegemisel, mis võimaldab järgnevaid kärpeid hõlpsamini taluda ning suuri järgnevaid ümberkorraldusi vaja ei ole. Kärbete puhul vaadati peamiselt üle kinnisvara- ja sõidukite kulud, samuti tegelesid mitmed asutused tugifunktsioonide koondamisega. Toetuste poolelt on käivitumas uue EL-i rahastusperioodi toetusmeetmed ning nende kasv jätab varju kokkutõmbed riigisiseste toetuste osas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest on ligi 89% toetused ning seetõttu langeb riigi kärpeülesande puhul ka domineeriv osa toetustele. Kokkuhoiukohti otsitakse muuhulgas ühistranspordi korralduselt, sh vaadatakse üle riigipoolse toetuse ja sõitjate omaosaluse osakaalud. Regionaalsete toetuste kärpimisel on fookuses sisult sarnaste toetusprogrammide ühendamine ning toetusmeetmete täpsem eesmärgistamine. Samuti otsitakse võimalusi rahastada toetusi välisrahastusest (näiteks Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondist). Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hoidutakse kärbetest meetmetes, mis panustavad haridusse ja järelkasvu, samuti sektori seisukohalt kriitilistes valdkondades nagu näiteks veterinaaria. Siseministeerium valitsemisala Valitsuskoalitsiooni moodustamisel ja koalitsioonileppe koostamisel lepiti kokku, et üleriigilistest suuremahulistest kärbetest jäetakse välja siseturvalisuse põhivõimed. Siseministeeriumi rakenduskõrgkooli Sisekaitseakadeemiat puudutas ka teine kärpeerisus – ei vähendata õpetajate palgafondi. Sellistest kokkulepetest lähtudes vähendati Siseministeeriumi valitsemisala eelarvet 2025. aastal 4,2 miljonit eurot, 2026.aastal 6,8 miljonit eurot ja alates 2027.aastast 8,4 miljonit eurot aastas. Kuigi siseturvalisuse põhivõimeid ei vähendata, hoiavad siseturvalisuse asutused kokku kõikidest tugivaldkondadest. Oluliselt väheneb Siseministeeriumi enda eelarve. Sellega hakkama saamiseks ei täideta mitmeid vakantseid ametikohti, koondatakse inimesi, vähendatakse ürituste ja kohtumiste arvu ja nendele tehtavaid kulutusi. Arvestades seda, et Siseministeeriumile on lisandunud ka uusi ülesandeid laia riigikaitse projektide elluviimisel, korraldab ministeerium tööd ulatuslikult ümber, et vähenenud ressursse säästlikumalt kasutada. Mõned tegevused valitsemisalaüleselt konsolideeritakse, samuti tugevdatakse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkondi. PPA ja Päästeamet saavad küll jätkata põhitegevustega senises mahus, kuid tõmbavad kokku tugitegevusi, mis võib mõju avaldada põhiteenuste jätkusuutlikkusele või kvaliteedile. Valitsemisalaüleselt kasutatakse edaspidi vanemat IKT riistvara ja kärbitakse ka IT-kasutajatuge. Samal ajal otsitakse võimalusi IT-lahenduste efektiivsemaks pakkumiseks ja kasutamiseks. Väiksemate eelarveliste võimaluste juures vähendatakse ka mitmete partnerite toetusi või loobutakse toetamisest. Täpsed kärpekohad on Siseministeeriumi asutustes alles otsustamisel ning saavad lõplikult selgeks 2025.aasta alguseks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kokkuhoid on 2025. aastal 28,4 miljonit eurot, 2026. aastal 51,3 miljonit eurot, 2027. aastal 65,6 miljonit eurot ja 2028. aastal 72,9 miljonit eurot. O tsused puudutavad kõiki Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutusi ja kõiki programme. Riigieelarve revisjoni käigus otsustati : alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid inimesi. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ehk umbes 10% kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest. Otsuse tulemusena väheneb toetusega seotud eelarve 2025. aastal 1,34 mln eurot. a lates 2026. a väheneb vanemahüvitise ülempiir senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmine sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele ning ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid, kehtestades ülempiiri ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamine samaaegse töise tulu teenimise korral. Ülempiiri vähendamine puudutab umbes 12% vanemahüvitise saajatest ehk ca 3500 lapsevanemat aastas ja aitab 2026. aastal riigil kokku hoida ligi 13 mln eurot. a lates 2026. aastast lõpet atakse riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. Muudatus mõjutab Tervisekassa andmetel 1051 inimest, kellel on edaspidi võimalik pöörduda Töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping. Prognoositav positiivne mõju riigieelarve positsioonile kokku on 2026. aastal 1,23 mln eurot. Mõju SKA eelarvele on 2,29 mln eurot, st väheneb erijuhtudel sotsiaalmaksu kulu 1,61 mln ning väheneb riigieelarve muudest vahenditest kaetav sotsiaalmaksust makstavate pensionide puudujäägi katteks olev kulu 0,68 mln eurot. Töötukassa eelarvele on mõju negatiivne, sest lisanduvad kulud ca 1,04 mln eurot, kuna suurenevad kulud nendele isikutele, kes end töötuna arvele võtavad. Vähene negatiivne mõju on ka Tervisekassal 0,02 mln eurot. Järgnevatel aastatel on mõju Tervisekassale positiivne 0,2 mln. alates 2026. aastast kehtestada ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiir ei kohaldu tööandja poolt makstava haigushüvitise osale (4–8 päev). Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri kehtestamine aitab 2026. aastal riigil kokku hoida 4 mln eurot. Kokkuhoiumeetmeid rakendatakse ka Tervisekassas ning selle arvel paraneb Tervisekassa positsioon. Tervishoiuteenuste rahastamises ajakohastatakse inimeste omaosalusi. Selleks: kehtestatakse alates 1.04.2025 ambulatoorses eriarstiabis, sh vältimatu arstiabi ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku (füsioterapeut, kliiniline logopeed ja psühholoog) teenuse kasutamisel visiiditasu 20 eurot ja haavatavamas olukorras olevate isikute rühmadele 5 eurot. 5-eurose visiiditasu sihtrühm kokku on ca 700 000 inimest ning 20-eurose visiiditasu sihtrühma suurus on hinnanguliselt 550 000 inimest. 2023. aasta andmetel mõjutab visiiditasu tõus hinnanguliselt ca 700 000 inimest. Prognoositav positiivne mõju eelarvele on 2025. aastal 6,6 mln eurot. suurendatakse alates 1.04.2025 voodipäevatasu 2,5-lt eurolt 5-le eurole. 2023. aasta andmetel mõjutab muudatus hinnanguliselt ca 130 000 inimest ja voodipäevade arv, millele muudatus rakendub, on hinnanguliselt kokku 870 000 voodipäeva aastas. Prognoositav positiivne mõju eelarvele on 2025. aastal 1,2 mln eurot. suurendatakse alates 1.01.2025 retseptitasu 2,50-lt eurolt 3,5-le eurole. Muudatus mõjutab ca 900 000 inimest, kes retseptiravimeid aasta jooksul ostavad. 2023. aastal osteti ca 11,8 mln soodusretsepti. Prognoositav positiivne mõju eelarvele on ca 10 mln eurot aastas. vähendatakse alates 1.01.2025 statsionaarses õendusabis patsiendi 15%-ne omaosalus 10%-le. Sihtrühma suurus on ca 13 000 inimest aastas. Keskmine voodipäevade arv inimese kohta on 36. Muudatuse täiendav kulu Tervisekassa eelarvele on 3,4 miljonit eurot aastas. Välisministeeriumi valitsemisala 2025. aastal hoiab Välisministeerium kokku peamiselt projekti- ja tegevustoetuste ning ministeeriumi majandamiskulude arvelt, säilitades Eesti välisteenistuse tegutsemissuutlikkuse riigi julgeoleku tagamisel. 2025. aastal välisesindusi sulgema ning Eesti diplomaatilist aktiivsust vähendama ei pea. Eelarvekokkuhoiu tulemina: Vähendatakse 10% võrra Välisministeeriumi rahastatavate sihtasutuste tegevustoetusi (Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus, Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus) samuti sihtasutustele eraldatavaid projektitoetusi, kokku 0,2 mln eurot. Vähendatakse Välisministeeriumi antavaid projekti- ja tegevustoetusi 2,5 mln eurot, mis tähendab edaspidi senisest väiksemas mahus uute arengukoostööprojektide algatamist ja rahvusvaheliste algatuste toetamist. Vähendatakse ministeeriumi haldus- ja IT-kulusid 1 mln eurot, mis tähendab peamiselt jooksvate remonttööde edasilükkamist ja väiksemas mahus inventari ja seadmete ostmist. Lisaks Vabariigi Valitsuse otsustatud kokkuhoiuvajadusele tuleb Välisministeeriumil arvestada vajadusega katta mitmeid kasvavaid kulusid, näiteks välisriikides sõlmitud töölepingutest ja välislähetatute laste koolitamisest tulenevad iga-aastased kallinemised. Nende kulutuste katte leiab Välisministeerium täiendavalt kokku hoides. Aastatel 202 6- 2028 kasvab kokkuhoid kumuleeruvalt, mistõttu tuleb veel rohkem Välisministeeriumi tegevusi koomale tõmmata. Arvestades kokkuhoiuvajadust, tuleb edasistel aastatel vähendada Välisministeeriumi antavaid projekti- ja tegevustoetusi tänaste plaanide kohaselt kuni 6 mln eurot. Sellele lisandub jätkuv kokkuhoid haldus- ja IT-kuludelt, mis jääb samasse suurusjärku 2025. aastaga - 1 mln eurot. Väiksemas mahus suureneb tänaste plaanide kohaselt sihtasutustele eraldatavate tegevus- ja projektitoetuste kärbe – kokku 0,3 mln eurot. Välistatud pole ka võimalus, kus Välisministeerium peab vähendama 2028. aastal esinduste majandamiskulusid, kuid sellised otsused kaalutakse läbi ja võetakse vastu järgmistel aastatel. Vabariigi Valitsuse reserv V ähenda takse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis olevat valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvet 2025. aastal 3 018 026 euro, 2026. aastal 9 254 339 euro, 2027. aastal 15 574 756 euro ning 2028. aastal 18 234 756 euro võrra. Vähendamine toimus reservis oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahendite konkurentsipõhise osa arvelt, mille tulemusena ei ole võimalik enam aastatel 2025-2028. jagada valdkondlik k u konkurentsipõhist raha. Konkurentsipõhise osa eesmärk oli toetada riiklikult olulisi ja ministeeriumite üleseid TAI tegevusi vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekule. 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon 2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki langenud valitsussektori eelarvepositsioon paranes majanduse kiire taastumise tulemusel 0,35 miljardi euro suuruse puudujäägini 2022. aasta lõpuks, kuid kasvas eelmisel aastal tõusnud kaitsekulude ja muude eelarveotsuste tulemusel 1,3 miljardi euroni. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon Allikas: Statistikaamet 2024. aasta eelarvepuuduj ää k ulatub eelarvestrateegia otsuseid arvestades 2,9 %ni SKPst , mis on 2024.a lisaeelarvega võrreldes veidi väiksem defitsiit . Järgmisel aastal parandavad eelarvestrateegias kokkulepitud meetmed eelarvepositsiooni ca 600 mln euro ulatuses, mille toel väheneb defitsiit Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga võrreldes 1,4% võrra SKPst ja eelarvepuudujääk püsib 3,0% SKPst . Järgnevatel aastatel suureneb meetmete maht kuni 1, 25 mld euroni, mis vähendab nominaalset puudujääki 1,2%ni SKPst . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 62 . Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2024–2028 2024 2025 2026 2027 2028 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst ) -2,9 -3,0 -2,8 -2,5 -1,2 Keskvalitsus -2,3 -2,1 -2,1 -1,9 -0,5 Sotsiaalkindlustusfondid -0,1 -0,4 -0,5 -0, 5 -0,6 Kohalikud omavalitsused -0,5 -0,4 -0,2 -0,1 -0,2 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot) -1140 -1250 -1236 -1172 -602 Keskvalitsus -903 -897 -942 -868 -243 Sotsiaalkindlustusfondid -39 -178 -221 -250 -268 Kohalikud omavalitsused -198 -175 -73 -54 -91 Allikas: Rahandusministeerium. Valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsioon Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP hinda mi seks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit . Majanduse kasvupotentsiaal on langenud alla 2%. Euroopa Liidu ühtse metoodika alusel saadud hinnangu kohaselt on Eesti majandus sügavas majanduskriisis– negatiivne toodangulõhe ulatub tänavu 5,9%ni potentsiaalsest SKPst . Majanduskasvu taastudes hakkab majandus liikuma oma potentsiaalse taseme poole, kuid toodangulõhe püsib suurena ehk -4% SKPst lähedal ka järgmisel aastal. Vene-Ukraina sõja ja pikale veninud kriisi tõttu on kannatanud ka meie majanduse kasvupotentsiaal. Kui koroonakriisi eelselt peeti meie majandusele jõukohaseks ca 3% majanduskasvu, siis praeguste hinnangute kohaselt jääb lähiaastate kasvupotentsiaal 1-2% vahemikku. Kasvuhinnangut kärbib oodatav kogutootlikkuse madal panus. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest . Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarve positsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarve positsiooni muutuses. Samas majandus kriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandus tegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika protsükliline aastatel 2024-2026 ja vastutsükliline aastatel 2027–2028. 2024. aastal negatiivne SKP lõhe veel kasvab, kuid fiskaalstiimul ei toeta majandust. Aastatel 2025-2026 hakkab negatiivne SKP lõhe sulguma ja valitsus võiks eelarve tuge majandusele vähendama hakata, kuid fiskaalstiimul on positiivne (vt Tabel 62 ). Tuleb arvestada, et prognoosiperioodil tehakse kaitseinvesteeringuid, mis on vajalikud sõltumata majanduse tsüklist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 63 . Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2022–2028 (% SKPst) 2001–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 1. SKP reaalkasv (%) 3,3 0,1 -3,0 -1,0 2,1 2,7 2,3 2,3 2. Valitsussektori eelarve positsioon 0,0 -1,0 -3,5 -2,9 -3,0 -2,8 -2, 5 -1, 2 3. Intressimaksed - 0,1 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,4 1,1 1,8 0,2 0,8 0,7 0,9 1,1 4.a Tööjõu panus pot . kasvu (%) 0,0 1,3 2,3 0,6 0,5 0,1 0,0 0,0 4.b Kapitali panus pot . kasvu (%) 1,9 1,6 1,7 1,4 1,4 1,4 1,2 1,2 4.c Tootlikkuse panus pot . kasvu (%) 1,4 -1,7 -2,2 -1,8 -1,2 -0,8 -0,4 -0,1 5. SKP lõhe ( output gap ) 0,8 0,5 -4,3 -5,5 -4,2 -2,3 -0,9 0,2 6. Tsükliline eelarve komponent - 0,2 -2,1 -2,7 -2,1 -1,1 -0,5 0,1 7. Tsükliliselt tasandatud eelarve positsioon (7)=(2)-(6) - -1,2 -1,4 -0,3 -0,9 -1,7 -2,1 -1,4 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) - -1,1 -1,0 0,4 -0,4 -1,1 -1,5 -0,8 9. Välisvahendite muutus - 0,3 0,5 1,1 0,1 0,0 -0,4 -0,7 10. Eelarvepoliitika impulss - Pro- tsükl . Vastu- tsükl . Pro- tsükl . Pro- tsükl . Pro- tsükl . Vastu- tsükl . Vastu- tsükl . Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . SKP lõhe ja struktuurne eelarvepositsioon 2018–2028 (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Eelarvestiimul ja majandustsükkel (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eel arvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad eelarve positsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst . Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Aastatel 2021–2028 on ühekordseteks meetmeteks pensionisüsteemi teise samba muudatus (vt REF _Ref52199073 \h \* MERGEFORMAT Tabel 64 ). Pensionisüsteemi teise samba muudatusest loetakse Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt ühekordseks meetmeks teisest sambast esimesel kahel aastal lahkujatelt laekuv tulumaks, mis suurendab eelarvetulusid ajutiselt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 64 . Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2021–2028 (mln eurot) 2011-20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Pensionisüsteemi teise samba muudatus 296 85 Kokku, mln eurot -31 296 85 0 0 0 0 0 0 Kokku, % SKPst -0,1% 0,9% 0,2% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Allikas: Rahandusministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 65 . Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2028 (% SKPst) 2011-20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 1. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon -0,5 -3,2 -1,2 -1,4 -0,3 -0,9 -1,7 -2,1 -1,4 2. Ühekordsed meetmed -0,1 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (3)=(1)-(2) -0,4 -4,1 -1,4 -1,4 -0,3 -0,9 -1,7 -2,1 -1,4 Allikas: Rahandusministeerium 3.3.1 Valitsussektori tulud ja kulud Valitsussektori tulude prognoosi aluseks on võetud suveprognoos, millele on lisatud eelarvepoliitilised tulumeetmed ja eelarvepoliitiliste kulumeetmete maksusisaldus. 2024. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 42,0%-ni SKPst. Perioodil 2025–2028 kasvavad tulud keskmiselt 4,8% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu valitsussektori tulud vähenevad 2028. aastaks 41,3%-le SKPst. Riigi eelarvestrateegias sisalduvad tulumeetmed ja kulumeetmete maksusisaldus suurendavad valitsussektori tulusid võrreldes suveprognoosiga aastatel 2025-2028 kokku 3,42 miljardi euro võrra. Enim suurendavad tulumeetmed valitsussektori tuludest sissetuleku- ja varanduse makse, mille laekumine kasvab perioodil 2025-2028 võrreldes suveprognoosiga keskmiselt 538 miljoni euro võrra aastas. Tulumaksu laekumist suurendavad enim alates 2026. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav 2%-line julgeolekumaks kõikidelt füüsilise isiku tuludelt ja ettevõtete kasumitelt. 2025. aasta tulumaksu laekumist kasvatab tulumaksuvaba määra reformi edasilükkamine 2026. aastani ja hüvitiste piirmäärade tõus ning Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) dividendi väljamakse nihutamine. Tootmis- ja impordimaksud suurenevad perioodil 2025-2028 võrreldes suveprognoosiga keskmiselt 267 miljoni euro võrra aastas. Käibemaksutulu suurendab võrreldes suveprognoosiga julgeolekumaksu osana kehtestatud käibemaksu määra tõus 24%ni alates 01.07.2025 ja suurinvestori toetuselt prognoositav käibemaksu laekumine. Lisaks kergitavad maksutulu aktsiisimäärade tõusud ning kulumeetmetelt tasutavad maksud. Muud tulud suurenevad aastatel 2026-2028 keskmiselt 49 miljoni euro võrra aastas peamiselt võimaliku pakendi ringlussevõtu tasu kehtestamise ning ladestamistasu ja ehitusmaavarade kaevandustasu tõusude tõttu. Valitsussektori kulude prognoosi aluseks on võetud suveprognoos, millele on lisatud eelarvepoliitilised kulumeetmed ja intressikulude vähenemine. 2024. aastal ulatuvad valitsussektori kulud 44,9%-ni SKPst. Perioodil 2025–2028 kasvavad kulud keskmiselt 3,9% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu valitsussektori kulud vähenevad 2028. aastaks 42,5%-le SKPst. Võrreldes 2024. aastaga vähenevad 2028. aastaks protsendina SKPst enim COFOGi tegevusaladest majanduse kulud, millele järgnevad kulud haridusele. Eelarvepoliitiliste meetmetega on kokku lepitud riigieelarveliste asutuste tegevuskulude ja -toetuste vähendamine ning 2028. aastaks täiendav investeeringute revisjon. Hariduse kulusid vähendab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni reservivahendite kärbe ning riigigümnaasiumide ehitamiseks plaanitud investeeringute edasilükkamine. Riigieelarvestrateegias on ettevõtluse toetamiseks otsustatud suurinvestorite toetusmeede. Riigikaitse kulude osakaal ulatub 2024. aastal sarnaselt suveprognoosiga 3,7%-ni SKP-st. Riigikaitse kulude osakaal jõuab 2026. aastaks maksimaalse tasemeni 4,0% SKPst, püsides vähemalt 3,5% SKPst tasemel terve prognoosiperioodi ajal. Võrreldes suveprognoosiga suureneb riigikaitse kulude osatähtsus SKPs 2026. aastal 0,9 protsendipunkti võrra ja 2027. aastal 0,7 protsendipunkti võrra. Riigikaitse kulusid suurendab eelarvepoliitilistest meetmetest nii moona lisavajaduse rahastamine kui ka laia riigikaitse täiendav kulu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 66 . Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele 2023 (m ln eurot ) 2023 % SKPst 2024 % SKPst 2025 % SKPst 2026 % SKPst 2027 % SKPst 2028 % SKPst Valitsussektori tulude prognoos 15 138,5 39,6 42,0 41,9 41,7 41,4 41,3 Tulupoliitilised meetmed -0,04 1,51 1,96 2,01 1,97 Kulupoliitilised meetmed -0,18 0,05 0,51 0,14 -0,61 Valitsussektori kulude prognoos 16 457,2 43,1 44,9 44,9 44,6 44,0 42,5 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Tabelis 66 on toodud Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise prognoosi kohased tulud ja kulud ning tabelis 65 tulupoliitiliste meetmete maht riigi eelarvestrateegias toodud eesmärkide täitmiseks. Nii tulu- kui kulupoliitilised meetmed on tabelis leitud netomõju baasilt, s.t. meetmega seotud tuludest on lahutatud maha meetmest tulenevad kulud. Riigi eelarvestrateegias sisalduvad kulumeetmed vähendavad valitsussektori kulusid võrreldes suveprognoosiga käesoleval aastal 93,1 miljoni euro võrra ja 2028. aastal 350,5 miljoni euro võrra. Valitsussektori kulusid vähendavad riigieelarveliste asutuste poolt kavandatavad kokkuhoiumeetmed, valitsemisalade tegevuskulude ja toetuste kärped, investeeringute edasilükkamine, teadus-arendustegevuse reservi jagamine ja intressikulude langus uuenenud võlaprognoosi tõttu. Kokkulepitud tulu- ja kulumeetmetega kaasneb ka intressikulude vähenemine eelarvestrateegia perioodi jooksul 181 miljoni euro võrra suveprognoosiga võrreldes tulenevalt aeglasemast võlakoormuse kasvust. Kulumeetmed kasvatavad võrreldes suveprognoosiga perioodil 2025-2027 valitsussektori kulu kokku 420 miljoni euro võrra. Kulumahukamateks meetmeteks on moonahanke lisavajaduse rahastamine, laia riigikaitse täiendav kulu ja reservivahendite suurendamine palgafondi jaoks. Sotsiaaltoetused suurenevad aastatel 2025-2028 kokku 1,1 miljardi euro võrra, millest kulutused riikliku vanaduspensioni maksmiseks moodustavad enamuse ehk 922 miljonit eurot. Sotsiaaltoetuseid aastatel 2025-2028 vähendab meede, millega muudetakse töötushüvitise süsteemi selliselt, et kaotatakse töötutoetus ja selle asemele luuakse töötuskindlustussüsteemi uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kokkuhoid saavutatakse seeläbi, et baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on lühem võrreldes tänase töötutoetuse maksmise kestusega. Lisaks vähendab sotsiaaltoetuseid vanemahüvitise maksimaalse määra langetamine keskmiselt palgalt kahekordsele. Enim kodumaiseid vahendeid on investeeringuteks planeeritud 2025. aastasse, mil kodumaiselt rahastatud investeeringud ulatuvad 2,84 miljardi euroni. 2028. aastal vähenevad investeeringud peamiselt investeeringute hilisematesse aastatesse edasilükkamise toel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 67 . Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata 2023 (m ln eurot ) 2023 % SKPst 2024 % SKPst 2025 % SKPst 2026 % SKPst 2027 % SKPst 2028 % SKPst Valitsussektori tulude prognoos 15 138,5 39,6 42,1 40,0 39,3 39,0 39,0 Valitsussektori kulude prognoos 16 457,2 43,1 45,2 44,4 43,5 43,4 42,8 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Järgnevas tabelis on esitatud valitsussektori tulud ja kulud valitsussektori tasandite lõikes ja liikide lõikes peale eelarvepoliitiliste meetmete lisamist suveprognoosile. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 68 . Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2023–2028 2023 (m ln eurot ) 2023 % SKPst 2024 % SKPst 2025 % SKPst 2026 % SKPst 2027 % SKPst 2028 % SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -1318,7 -3,5 -2,9 -3,0 -2,8 -2,5 -1,2 2. Keskvalitsus -1 309,0 -3,4 -2,3 -2,2 -2,1 -1,9 -0,5 4. Kohalikud omavalitsused -190,0 -0,5 -0,5 -0,4 -0,2 -0,1 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid 180,3 0,5 -0,1 -0,4 -0,5 -0,5 -0,6 Valitsussektor 6. Tulud kokku 15 138,5 39,6 42,0 41,9 41,7 41,4 41,3 7. Kulud kokku 16 457,2 43,1 44,9 44,9 44,6 44,0 42,5 8. Eelarvepositsioon -1 318,7 -3,5 -2,9 -3,0 -2,8 -2,5 -1,2 9. Intressikulu 130,5 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 10. Primaartasakaal -1 188,2 -3,1 -2,3 -2,4 -2,2 -1,9 -0,6 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 8 163,2 21,4 22,7 23,4 23,6 23,4 23,3 12a. Tootmis- ja impordimaksud 5 055,6 13,2 13,9 14,3 14,5 14,3 14,2 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 3 107,6 8,1 8,8 9,1 9,0 9,1 9,1 12c. Kapitalimaksud 0 0 0 0 0 0 0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 4 692,9 12,3 12,6 12,5 12,7 12,7 12,6 14. Omanditulud 327,5 0,9 1,1 0, 6 0,6 0, 6 0,6 15. Muud tulud 1 954,9 5,1 5,6 5,4 5,0 4,8 4,8 16.=6. Tulud kokku 15 138,5 39,6 42,0 41,9 41,7 41,4 41,3 p.m .: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) 12 794,9 33,5 35,1 35,8 36,0 35,9 35,7 Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 6 844,2 17,9 18,8 18,1 18,4 17,9 17,6 17a. Hüvitised töötajatele 4 426,5 11,6 11,9 11,7 11,7 11,5 11,2 17b. Vahetarbimine 2 417,7 6,3 7,0 6,5 6,7 6,4 6,4 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 5 613,4 14,7 15,4 15,4 15,4 15,5 15,4 millest töötushüvitised 246,5 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 846,9 2,2 2,3 2,3 2,3 2,3 2,4 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 4 766,5 12,5 13,1 13,1 13,1 13,1 13,0 19.=9. Intressikulu 130,5 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 20. Subsiidiumid 273,2 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 21. Kapitali kogumahutus 2 400,1 6,3 6,7 7,4 6,8 6,6 5,8 22. Kapitalisiirded 189,5 0,5 0,8 0,7 0,9 0,8 0,6 23. Muud kulud 761,1 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 1,9 24. Muud kapitalikulud 245,2 0,6 0 0 0 0 0 25.=7. Kulud kokku 16 457,2 43,1 44,9 44,9 44,6 44,0 42,5 p.m . Valitsussektori tarbimine 7 759,9 20,3 21,4 20,7 20,9 20,5 20,2 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 69 . Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) COFOG kood 2023 2024 2025 2026 2027 2028 1. Üldised valitsussektori teenused 1 4,3% 4,7% 4,7% 4,8% 4,8% 4,5% 2. Riigikaitse 2 3,0% 3,7% 3,5% 4,0% 3,7% 3,5% 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8% 1,8% 1,8% 1,7% 1,6% 1,5% 4. Majandus 4 5,1% 4,4% 4,7% 4,3% 4,2% 3,4% 5. Keskkonnakaitse 5 0,5% 0,5% 0,5% 0,4% 0,4% 0,4% 6. Elamu- ja kommunaal majandus 6 0,4% 0,4% 0,4% 0,4% 0,4% 0,4% 7. Tervishoid 7 6,5% 7,0% 7,0% 7,0% 7,1% 7,2% 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 1,9% 1,9% 1,7% 1,7% 1,5% 1,5% 9. Haridus 9 6,2% 6,4% 6,3% 6,1% 6,0% 6,0% 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,5% 14,2% 14,2% 14,2% 14,3% 14,2% 11. Valitsussektori kulud kokku TE 43,1% 44,9% 44,9% 44,6% 44,0% 42,5% Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium 3.3.2 Keskvalitsuse eelarvepositsioon Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused (põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid koos valitsemisaladega). Keskvalitsuse sektorisse kuuluvad veel riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Keskvalitsuse tulud, kulud ja eelarvepositsioon Allikas: Statistikaamet. Keskvalitsuse tuludest moodustavad suurima osa majandusarengu suhtes sensitiivsed riigieelarve maksutulud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Vastavalt on riigieelarve enim panustanud ka kriisieelsete aastate eelarve ülejääkidesse. Lisaks maksutuludele moodustavad keskvalitsuse tuludest suure osa ka mitte maksulised tulud, millest enamus on Euroopa Liidust laekuvad välistoetused . Keskvalitsuse kuludest moodustavad suurima osa samuti riigieelarve kulud, millest ca 1/3 hõlmavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (sh riiklik pensionikindlustus) . Järgnevad kulud majandusele (sh põllumajandus ja teede ehitus) ja tervishoiule (eraldis Tervisekassale). Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste eelarvepositsioon kõigub -0,1% ja +0,2% vahel SKPst . 3.3.2.1 Riigieelarve tulud Perioodil 2025–2028 kasvab riigieelarveliste tulude maht koos edasiantavate tuludega keskmiselt 4,9% aastas, mis on suvisest majandusprognoosist 1,4 protsendipunkti võrra kiirem. Võrreldes suvise prognoosiga kasvavad tulud 2025. aastal kokku 979,9 miljoni euro võrra ehk 6%. Tulude kasv kiireneb võrreldes suveprognoosiga peamiselt julgeolekumaksu osalise kehtima hakkamisega ning maksuvaba tulu muudatustega seoses. Kokkuvõttes 2028. aastaks suurenevad tulud v õ rreldes 2024. aastaga kokku 20,8% ehk 3,4 miljardi euro v õ rra 19,77 miljardi euroni. Riigieelarveliste tulude maht on saadud valitsuses otsustatud tulu- ja kulumeetmete lisamisel Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Riigieelarveliste tulude maht ja kasv (mln eurot, %) Allikas: Rahandusministeerium Maksutulud (ilma edasiantavate maksudeta) kasvavad eelarvestrateegia perioodil (2025–2028) keskmiselt 6,2% aastas ehk 1, 4 p rotsendi p unkti suveprognoosis oodatust kiiremini. Maksutuludest moodustavad suurima osa sotsiaalmaksu, käibemaksu ning aktsiiside laekumised. Palgakasv toetab sotsiaalmaksu tasumist, mis kasvab perioodil 2025–2028 keskmiselt 5,3% aastas. Keskmine pension kasvab samal perioodil 5,0% aastas, selle aeglasem kasv tuleneb aeglustuvast hinnatõusust. Palgakasv suurendab ka riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist, lisaks mõjutavad viimast sel perioodil suure mõjuga maksumuudatused. Füüsiliste isikute tulumaksu määr tõstetakse alates 2025. aastast 22%ni. Alates 2026. aastast rakendub julgeolekumaks kõigile füüsilise isiku tuludele ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu tööealistele 700 euro ulatuses. Palgakasvu toel kasvab kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaks perioodil 2025–2028 keskmiselt 5,1% aastas ja osakaal kogu tasutavast füüsilise isiku tulumaksust ulatub sel perioodil keskmiselt 71%ni. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad aastatel 2025–2028 suuremate meetmetena tulumaksumäära tõstmine alates 2025. aastase 22%ni ning julgeolekumaksuna ettevõtete kasumite maksustamine. Perioodil 2025–2028 kasvab juriidilise isiku tulumaksu laekumine keskmiselt 5,7% aastas. Nii sotsiaalmaksu kui tulumaksu mõjutab sel perioodil ka RES kulumeetmete maksumõju. Käibemaksu tasumine kasvab prognoosiaastatel 2025-2028 keskmiselt 6,2% võrra aastas ja 2028. aasta tasumiseks prognoositakse 4 850 mln eurot. Käibemaksu tasumine sõltub eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsussektori tarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute kasvudest ehk käibemaksu baaskomponentide dünaamikast. Käibemaksutulu mõjutab nii sel kui ka järgmisel aastal standardmäära tõus, mis tõuseb praeguselt 22%- lt 24%- ni . Ajaliselt toimub uus käibemaksumäära tõstmine vaid poolteist aastat hiljem eelmisest tõusust, mis on riigi suurenenud kulutuste üks katteallikas. 2025. aasta II poolest alates kehtima hakkava 24-protsendise käibemaksu standardmäära mõju on hinnanguliselt 113 m ln eurot, mis on 0,3 protsenti 2025. aastaks prognoositud SKP-st . 2026-2028.a suureneb käibemaksutulu määra tõusust tulenevalt keskmiselt 243 mln euro võrra võrreldes Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosiga. 2025. aastast alates tõuseb ka majutuse ja ajakirjandusväljaannete käibemaks vastavalt 13%le ja 9%le. Lisaks erinevatele maksupoliitilistele muudatustele avaldab mõju ka muutus käibemaksuaugu suuruses. Järgmisel aastal kasvab käibemaksutulu sarnaselt tänavusega üle 10 protsendi erinevate maksumuudatuste tõttu. Mootorsõidukimaks ja registreerimistasu (kokku lühidalt automaks) rakenduvad 2025. aastast. Maksu peamine komponent põhineb sõiduki süsinikuheitel. Registreerimisel on selle progressioon järsem, et stimuleerida inimesi valima keskkonnasäästlikumaid sõidukeid, jooksval maksul on progressioon laugem. Maksustamisel arvestatakse ka inimeste maksevõimega seeläbi, et vanematel sõidukitel on maks madalam. Maks aitab vähendada Eesti sõidukipargi süsinikuheidet ning aitab seeläbi saavutada Euroopa Liidu üleselt kokku lepitud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, aidates sealjuures vähendada otsest rahalist kulu, mis tekib, kui Eesti eesmärki ei saavuta Aktsiiside tasumine suureneb aastatel 2025–2028 keskmiselt 5,3% ja 20 28. aasta tasumiseks kujuneb 1 271 mln eurot. J ä rgmisel neljal aastal ootavad ees mitmed aktsiisimäära tõstmised, juba kehtestatud alkoholi, tubaka, diislikütuse, maagaasi ja elektri aktsiisimäärade kõrvale on lisandunud täiendavad 5% tõusud, mis puudutavad alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimäärasid. Tänu lisandunud määratõusudele kogub riik nelja aasta jooksul kokku täiendavalt 145 mln aktsiisitulu, enim laekub tulu tubakaaktsiisilt, mille puhul täiendavad aktsiisitõusud, ei vähenda tarbimist oluliselt rohkem, kui juba kehtestatud tõusud. Ostujõu reaalne langus mõjutab aga paljuski aktsiisikaupade tarbimist ning erinevate maksumuudatuste koosmõjul on risk, et aktsiisitulu võib jääda planeeritust madalamaks. Järgmiste aastate olulisemaks teguriks saab olema Läti suunaline piirikaubandus. Ostujõu langus võib siin avalduda nii piirava kui käivituva mõjurina. P iirikaubanduse osakaalu tõusuga on juba prognoosides arvestatud, eelkõige nii alkoholi- kui bensiiniaktsiisi näol. Mineviku baasilt on piirikaubanduse mõju pigem suuremal kui väiksemal määral prognoosis sees. Seega võib avalduda ka positiivne risk, et piirikaubandus ei hoogustu prognoositud mahus või saab see vaid hooajalise tõuke (nt suve perioodidel, aasta lõpp). Positiivne on see, et peamiselt kõikide aktsiisikaupade tarbimine väheneb tulenevalt aktsiisimäära tõusudest. Kui eelnimetatud aktsiisikaubad väljendavad eelkõige eratarbijate käitumist, siis kütuseaktsiisi suurim osa diislikütuse tarbimine on seotud eelkõige transpordi sektori ja töötleva tööstusega. Sektorid on viimasel kahel aastal tunnetanud kindlustunde langust ning jahenenud majanduskeskkond väljendus eelkõige nõudluse languses. Paranemist on oodata järgmistel aastatel ning nõudluskeskkonna taastumine on alanud prognoositust isegi varem. Mittemaksulised tulud kasvavad võrreldes majandusprognoosiga valitsuse eelarvemeetmete toel kõigil aastatel kuni 50 miljoni euro võrra aastas. Tulusid kasvatavad peamiselt keskkonnatasude tõusud, kuid suurenevad ka omanikutulud. Järgmise aasta mittemaksuliste tulude maht ulatub 2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt 2, 7 miljardi euroni. Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad perioodi 2025–2027 laekumised 86 miljoni euro võrra. Peamine kasv tuleneb välisvahendite prognoosi suurendamisest eelarvestrateegia perioodi viimastel aastatel. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . 2025-2028 riigi eelarvestrateegias planeeritud tulude võrdlus eelneva riigi eelarvestrateegiaga (mln eurot) Allikas: Rahandusministeerium. 3.3.2.2 Riigieelarve kulud Riigieelarveliste asutuste kulud , mille hulka on arvestatud ka käibemaks ja amortisatsioon, kasvavad aastatel 2025-2028 aastas keskmiselt 3,3% ja kogukasvuks antud perioodil on 2,39 miljardit eurot (joonis 7 ). Riigieelarveliste asutuste kulude ja investeeringute hulgas olevad eelarvepoliitilised kulumeetmed suurendavad kulusid ja investeeringuid võrreldes suveprognoosiga aastatel 2025-2028 kokku 50,7 miljoni euro ulatuses (lisa 3) . Antud mõju hulka ei ole arvestatud edasiantavaid maksutulusid ega käibemaksu . Enim suurendavad kulumeetmed kulusid ja investeeringuid 2026. aastal, täpsemalt 239,8 miljoni euro võrra. 2028. aastal erinevalt eelnevatest vähendavad kulumeetmed kulusid ja investeeringuid 303 miljoni euro võrra. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Riigieelarve kulud (tuh eurot) ja aastane kasvutempo Suurimateks kuluartikliteks, mis riigieelarvestrateegia perioodil kulude kasvu veavad, on sotsiaaltoetused ja edasisuunatud maksutuludest füüsilise isiku tulumaks ning sotsiaalmaks. Kõige kiirem kulude kasv on riigi eelarvestrateegia perioodil 2026. aastal - 6,1% võrreldes eelneva aastaga. 2026. aastasse planeeritud suurimad eelarvepoliitilised meetmed on moonahanke lisavajaduse rahastamine ja laia riigikaitse täiendav kulu. Majandamiskulud kasvavad 2026. ja 2028. aastal vastavalt 16,6% ja 14,6% kaitseotstarbeliste kulude kasvu tõttu, mis suurenevad eelneva aastaga võrreldes 2026. aastal 240 miljoni euro võrra ja 2028.aastal 196,4 miljoni euro võrra. Tööjõukulud suurenevad 2026. aastal 7,3% eelneva aastaga võrreldes, kuna eraldatakse täiendavaid vahendeid palkade jaoks Vabariigi Valitsuse reservi. Kaitsekulud püsivad jätkuvalt üle 3% ja lisaks tehakse strateegilisi investeeringuid kaitsevõimesse. Kaitsevaldkonnas on suurimad eelarvepoliitilised meetmed - laskemoona ostmine ja laiapindse riigikaitse täiendav kulu. Aastatel 2025-2028 planeeritakse riigieelarvestrateegias investeeringuid teha 6,07 miljardi euro ulatuses, hõlmates nii käibemaksukulu põhivarainvesteeringutelt, riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse kui ka RKAS-i kaudu tehtavaid investeeringuid (joonis 8 ). Riigieelarveliste asutuste investeeringute ja investeeringutoetuste maksimaalne tase jääb 2025. aastasse. 2025. aastal tehakse enim investeeringuid eelarvestrateegia perioodil kaitseotstarbeliste vahendite soetamiseks. Alates 2025. aastast vähenevad nii CO2 kvooditulust rahatatavad investeeringud kui ka välisvahenditest investeeringute finantseerimine. Keskmiselt planeeritakse 2025-2028 riigieelarves investeeringuid ja investeeringutoetusi 1,52 miljardi euro eest aastas, millest riigieelarveliste asutuste enda investeeringute osa on 647 mln eurot ja riigieelarvest mujale valitsussektorisse suunatakse investeeringutoetusteks keskmiselt 871 mln eurot aastas. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Riigieelarveliste asutuste investeeringud ja investeeringutoetused aastatel 2024-2028 (mln eurot ) 3.3.3 Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon Kohaliku omavalitsuse üksused (79 üksust) täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ning huvitegevuse ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse üksuste ( KOV ) väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht konsolideeritult tekkepõhiselt 2023. aastal 3,4 mld euroni (sh 0,1 mld eurot kohustuste tasumine). Sellest 67% moodustasid tööjõu- ja majandamiskulud maksudega. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekute jaotus 2023. aastal (mln eurot) Allikas: Rahandusministeerium KOV eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2023. aastal (mln eurot) Allikas: Rahandusministeerium. 2023. aastal oli kohaliku omavalitsuse sektori eelarvedefitsiit 190 mln eurot (0,5% SKP-st ). Kohalikud omavalitsused olid perioodi 2010–2020 peale kokku tasakaalus. Alates 2021. aastast on aga nende defitsiit järsult kasvanud, ulatudes praeguseks pea 200 mln euroni aastas. See on peaasjalikult tingitud kõrgest inflatsioonist (sh energiahinnad), sõjapõgenikega kaasnenud lisakuludest ja laenu intressikulude kasvust. Jooksvalt on KOV eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda riigiraha rakenduses. 3.3.4 Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad tervishoiuteenuseid ning ravikindlustust pakkuv Tervisekassa ja tööturuteenuseid ning töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas. Sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna täpselt eelarves planeeritule. Tervisekassa teenis oma viimaste aastate ülejääkidega kogunenud reservilt täiendavat tulu seoses kerkinud baasintressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töövõimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiuteenustele. Oodatust rohkem kulus ravimite kompenseerimisele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Tervisekassa saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Käesolevaks aastaks ootame puudujääki 24 miljonit eurot, mis on mõnevõrra kehvem väljavaade, kui viimastes prognoosides ja ka sellest, mida Tervisekassa on eelarvestanud (ülejääk 23 miljonit eurot). Järgnevatel aastal on oodata olulist finantsseisu halvenemist, sest lõpeb koroonakriisi tingimustes otsustatud keskvalitsuse rahaline tugi. Lisaks sellele on Tervisekassal lisandunud kulusid, näiteks tervishoiutöötajate kollektiivleppest tulenevalt ja muudatustest pakutavates teenustes. 2020. aasta sügisel otsustas riik eraldada Tervisekassale selle osa sotsiaalmaksulaekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida Tervisekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna keskvalitsus ei ole otsustanud tegevustoetuse jätkumist 2025. aastast, on alates 2025. aastast oodata arvestatavat puudujääki (168 miljonit eurot), mis jõuab 2028. aastaks 0,5%ni SKPst ehk ligi 254 miljoni euroni. See on veidi parem väljavaade, kui viimases suveprognoosis, sest käesoleva eelarvestrateegiaga otsustatud meetmed parandavad veidi eelarvepositsiooni. Siiski ei saa Tervisekassa nii suurt negatiivset tulemit katta ning reservid on 2027. aasta lõpuks ammendatud. Seega nõuab olukord mingit lahendust, kas lisaraha või teenuste kärpe näol tulevikus. Tehniliselt on eeldatud, et reservide ammendumisel katab puudujäägi keskvalitsus. Hinnangus on kasutatud Tervisekassa 2024. aasta eelarvet, Tervisekassa poolt suveprognoosi jaoks ja sellel põhinevat uuendatud 4 aasta finantsplaani, Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud riigieelarvelise eraldise prognoosi ning käesoleva eelarvestrateegia otsuseid. Töötukassa finantsseis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati 31 miljoni euro suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Finantsiline väljavaade käesoleval aastal on veidi halvem kui kahel viimasel, sest majanduslanguse põhi jääb sellesse aastasse ja suurem taastumine alles järgmisesse, mistõttu on töötuskindlustushüvitiste kulu varasemast veidi suurem ilma, et sinna vastu oleks panna suuremat töötuskindlustusmakse laekumist. Ootame käesolevaks aastaks puudujääki 12 miljonit eurot ning aastaks 2025 puudujääki 11 miljonit eurot. Alates 2026. aastast on arvestatud muudatusega töötukindlustussüsteemis, millega muutub töötutoetus töötuskindlustuse osaks ning sellega kaasneb ka eelarvepositsiooni halvenemine. Meede on valitsussektorile kokku kulusid kokku hoidev, kuid kaasnev kulu liigub keskvalitsusest Töötukassale. Prognoositud puudujääk süsteemi muudatuse tagajärjel on 2026. aastal 0,1% SKPst (44 miljonit eurot), kuid väheneb järgnevatel aastatel. Töötukassa reservide maht sellega seoses väheneb, kuid jääb siiski ligi 450 miljoni euro suuruseks. Suhtena aastasesse töötuskindlustuse kulusse väheneb netovara praeguselt 1,6lt 1,2le. Hinnangus on kasutatud Töötukassa koostatud kulude prognoosi, mis põhineb viimase suveprognoosi eeldustel, sama prognoosi kohast töötuskindlustusmakse laekumist ning käesoleva eelarvestrateegia otsuseid. 3.4 Maksupoliitika 3.4.1 Üldine maksukoormus Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksu koormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja kesk konna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem lihtsa ja läbi paistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus on oluliselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine , see oli 2022. aastal 32,6% SKPst , mis oli Euroopa Liidu keskmisest (40,2% SKPst ) 7,6% võrra madalam. Pensionisüsteemi teise samba väljamaksetega seotud maksud suurendasid sel aastal maksukoormust 0,5% võrra (vt REF _Ref52199335 \h \* MERGEFORMAT Joonis 11 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Maksukoormus Euroopa Liidus 2022. aastal (% SKPst) Allikad: Taxation Trends in the European Union 2024, Rahandusministeerium Aastaid 2025–2028 mõjutavad lisaks suveprognoosis arvestatud erinevatele maksumuudatustele (suurema mõjuga olid neist tulumaksu määra tõstmine, üldise ühtse maksuvaba tulu kehtestamine ja tõstmine 700 eurole, käibemaksu soodus määra muudatused ning automaks) uued maksud ja maksumuudatused (julgeolekumaks, aktsiisitõusud ning ühtse maksuvaba tulu kehtestamise ja 700 eurole tõstmise aasta võrra edasi lükkamine) ja täiendavad RES meetmed. Maksukoormuse struktuuris võrreldes 2024. aastaga kasvab prognoosiperioodil tarbimismaksude osakaal, sest automaks kuulub tarbimismaksude hulka ja seda mõjutab ka julgeolekumaksuna käibemaksu määra tõstmine ning aktsiisimäärade tõusud. Tööjõumaksude osakaal veidi langeb, sest ühtse maksuvaba tulu kehtestamise mõju ületab julgeolekumaksu mõju. Kapitalimaksude osakaal langeb vaatamata ettevõtete kasumile julgeolekumaksu kehtestamisele, sest 2024. aasta võrdlusbaas on kõrge seoses pankade jaotatud kasumilt tasutud tulumaksule. Kokkuvõttes jääb maksukoormus prognoosiperioodil 36% taseme lähedale SKPst . 3.4.2 Efektiivne maksumäär Lisaks maksutulude osakaalule SKPs iseloomustab maksukoormuse suurust efektiivne maksu määr ( implicit tax rate , ITR ), mis on laekunud maksutulu suhe maksubaasi. Kuna efektiivse maksumäära arvutamise aluseks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada sellega, et maksu ametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on riigiti erinev ning see võib näitajat mõjutada. Automaks on liigitatud tarbimismaksude alla. Tööjõu efektiivne maksumäär oli 2022. aastal Eestis 33,7%, mis oli Euroopa Liidus 17. kohal. Näitaja leitakse tööjõu maksude suhtena tööjõukuludesse. 2023. aastal kehtestati vanaduspensioni ealiste maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni tasemel (704 eurot, 2024. aastal tõusis see 776 eurole) ja tõsteti üldist maksuvaba tulu 654 euroni, kuid inimesed kasvasid taas seoses kiire palgakasvuga maksuvaba tulu piirkonnast välja, mistõttu näitaja ei langenud oluliselt, vaid ulatus 33,6%ni. Möödunud ja käesoleval aastal on tööturg püsinud tugev vaatamata majanduslangusele, see on toetanud tööjõumaksude tasumist. Aastatel 2025-2028 mõjutavad näitajat lisaks suveprognoosis arvestatud maksumuudatustele julgeolekumaks ja ühtse maksuvaba tulu kehtestamise aasta võrra edasi lükkamine ning muud RES meetmed. Tööjõu efektiivne maksumäär stabiliseerub pärast maksumuudatusi allpool 35% taset (vt joonis 1 2 A). Tarbimise efektiivne maksumäär on Eestis Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Näitaja ulatus Eestis 2022. aastal 21,6%ni, millega olime Taani, Ungari ja Rootsi järel neljandal kohal Euroopa Liidus. See tuleneb osaliselt vähestest käibemaksu eranditest. Näitaja kasvab käibemaksu määra 2024. aasta tõusu ja 2025. aasta automaksu tuleku tõttu 22,4%ni. Aastatel 2025-2028 mõjutavad näitajat lisaks suveprognoosis arvestatud maksumuudatustele julgeolekumaks, aktsiisimäärade tõstmine ja muud RES meetmed. Tarbimise efektiivne maksumäär taandub 2028. aastaks 23,3%le, mis on võrreldav 2025. aasta tasemega, heitekvootide müügitulu vähenemise ja käibemaksu baaskomponentide tagasihoidlikuma kasvu tõttu (vt joonis 1 2 B). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . Efektiivne maksumäär (% maksubaasist) A. Tööjõu efektiivne maksumäär B. Tarbimise efektiivne maksumäär Allikad: Taxation Trends in the European Union 2024, Rahandusministeerium 3.4.3 Maksukulud Maksukulu on valitsuse instrumendiks sotsiaal- või majanduspoliitika suunamisel ning annab maksusoodustusi teatud tunnustega maksumaksjatele. 2025. riigieelarvete laekumist mõjutavad 24 suuremat maksukulu sätet. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2025. aastal 445,0 mln eurot ehk 1,1% SKPst ja 3,6% maksutuludest. V õ rreldes aasta varasemaga vähenevad maksukulud aastaga 18,7%. 2025 . aastal vähenemine tuleneb mitme maksukulu sätte kaotamisest. Kaob võimalus regulaarselt jaotatava kasumi madalamale maksumäärale (mis seni oli riigile üks kallemaid maksukulusid), lisaks kaob täiendav maksvaba tuli teisest lapsest, abikaasa eest ning eluasemelaenu intressidelt. Väheneb oluliselt ka maksuvaba tulu vanaduspensionieas tekkivale makskulule. Järgmise aasta keskel suureneb käibemaksu standardmäär 2 protsendipunkti ning selle tulemusena suureneb ravimite ja meditsiini seadmete maksukulude maht enim, jäädes endiselt ka riigile kõige kulukamaks – viies eelarvest 114,1 mln eurot ning moodustades 25,6% kõikidest maksukuludest. Suuruselt järgmine maksukulu on maksuvaba tulu vanaduspensionieas 109,6 mln euroga. Suuruselt kolmas maksukulu on eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär 42 mln euroga. Kolme suurema maksukulu maht moodustab 2025. aastal 59,7% kehtestatud maksukulu kogumahust. 2026. aastal maksukulud vähenevad 6,8%, sest maksukulu maksuvaba tulu vanaduspensionieas väheneb seoses ühtse maksuvaba tulu kehtestamise ja 700 eurole tõstmisega tööealistele. Järgmistel riigieelarvestrateegia aastatel maksukulud suurenevad keskmiselt 5,4% aastas ning peamiselt on see seotud majanduse elavnemisega. Maksukulude suhe SKPsse neil aastatel ei muutu ja jääb 1% juurde. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 70 . Maksukulud riigieelarves aastatel 2025–202 8 (mln €) Maksukulu Säte Valitsemis funktsioon 2025 2026 2027 2028 1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele, perioodikale ja digiväljaannetele KMS §15 lg 2 p 1 haridus 17,3 19,3 19,9 20,7 2. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 114,1 125,0 126,8 129,5 3. Käibemaksumäär 13% majutusteenustele KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur ja religioon 31,7 36,1 37,1 38,7 4. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus KMS § 29 lõige 14 1 majandus 2,8 2,9 3,1 3,2 5. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas T u MS §23 5 sotsiaalne kaitse 109,6 38,3 41,4 4 3,8 6. Koolituskulude mahaarvamine T u MS §26 haridus 23,0 25,8 26,7 27,5 7. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine T u MS §28 sotsiaalne kaitse 7,4 8,2 8,6 9,0 8. Kingitused ja annetused T u MS §27 lg 1, §49 lg 1,2,3,6 vaba aeg, kultuur ja religioon 25,6 28,2 30,5 32,5 9. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel T u MS §32 lg 4 majandus 13,5 14,2 14,8 15,5 10. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 15,1 15,9 16,6 17,4 11. Meremeeste ja reederi soodustused TuMS §13 lg 6, SMS §2 lg 1¹ ja lg 4 p 8, TuMS §52¹ majandus 0,6 0,7 0,7 0,7 12. Oma tarbest ülejääva elektri müügi tulumaksuvabastus TuMS §15 lg 4 p 12 ja lg 4¹ sotsiaalne kaitse 1,4 1,5 1,7 1,9 13. II pensionisamba maksed alates 2025 2, 4 või 6% palgast KoPS § 9 lg 2 sotsiaalne kaitse 18,1 24,1 30,6 34,8 14. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 majandus 1,0 1,1 1,2 1,3 15. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43% standardmäärast) ATKEAS §46 lg 2 majandus 15,0 18,8 19,0 19,2 16. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 majandus 42,0 46,0 51,0 53,0 17. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22² majandus 1,3 1,4 1,5 1,3 18. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides ATKEAS §27 lg 1 p24, 28 4 majandus 0,1 0,1 0,2 0,2 19. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks ATKEAS §27 lg 1 p282 majandus 1,8 2,5 3,6 4,0 20. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides ATKEAS §27 lg 1 p24 majandus 0,00 0,00 1,21 1,31 21. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks ATKEAS §27 lg 1 P 28 6 majandus 0,83 1,00 0,07 0,07 22. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 12 1 majandus 0,05 0,06 1,89 2,20 23. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 10 3 majandus 0,71 1,18 1,52 1,64 24. Aktsiisiga maksu s tamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg 14 P 22 majandus 0,97 1,22 1,23 1,29 KOKKU 445,0 414,8 440,9 460,8 Allikas: Rahandusministeerium. 3.5 Valitsussektori finantseerimine 3.5.1 Rahavoog ja netopositsioon Riigieelarve strateegia kohaselt on riigieelarve positsioon nii 2024. aastal kui ka järgnevatel aastatel nominaalses puudujäägis julgeoleku ja sotsiaalse kaitse kulutuste kasvu tõttu, samuti on käesoleval ja järgmisel aastal rahavoog kokku negatiivne. Lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid, näiteks välisvahendite kohandus, millega on sel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole negatiivne – toetuste väljamaksmine toimub suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi ja kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutavad käesoleval ja järgmisel aastal rahavoogu negatiivselt suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2024-2028 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Valitsussektori võlg ületas 2024. aastal reservide taset ning netovõlg moodustas 9,7% SKPst (vt REF _Ref52347048 \h \* MERGEFORMAT Joonis 13 ). Prognoosi kohaselt suureneb järgmisel aastal võlakoormus ja samas väheneb reservide osakaal SKP-st , mistõttu kasvab netovõlg 2025. aasta lõpuks 1 6 , 6 %ni SKPst . Tulenevalt võla osakaalu kasvust ning reservide langusest prognoositavatel aastatel, suureneb netovõlg prognoosiperioodi lõpuks 19, 5 %le SKPst . Seega valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe suureneb tänavu ning jätkab sama trendi edasistel aastatel . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 201 2 –2028 (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 3.5.2 Valitsussektori võlakoormus Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eel arve positsioon kesk pikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on oma korda väljendunud madalas võla koormuse tasemes. 2020. aastal avaldas pandeemia võlakoormuse kasvule rekordilist mõju (10 protsendipunktine tõus ). Eesti valitsussektori võlg suurenes 2023. aastal nii nominaalselt 7,37 miljardi euroni kui ka osakaaluna SKPst 18,3%- lt 19,3%- ni . Nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlatase nominaalselt kasvas eelmisel aastal. Põhiline osa võla kasvust kaeti riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavate võlakohustustega, sealhulgas laen ( EIB’lt ), lühiajalised võlakirjad (T-billid) ning 10-aastase võlakirjaemissiooni mahu suurendamine 500 miljoni euro võrra. Võlakoormus suureneb negatiivse rahavoo survel 2024. aastal 23,3%ni SKPst ning järgnevatel aastatel kasvab ja ulatub 26,4% tasemele SKPst prognoosiperioodi lõpus. Valitsus sektori 7 375 mln euro suurusest v õ lgnevusest moodustas kesk valitsuse panus koos EFSFi mõjuga arvestuslikult 5 753 mln eurot ning kohalike omavalitsuste võlg 1 141 mln eurot, välisvõla osakaal oli kogu võlast 73%. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 71 . Valitsussektori võlakoormuse muutus 202 3 . aastal 31. detsember 2022 31. detsember 2023 Muutus mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst Valitsussektor 6 657,4 18,3 7 374,6 19,3 1,0 Kodumaine võlg 1770,8 4,9 1666,5 4,4 -0,5 Välisvõlg 4 886,6 13,4 5 708,1 14,9 1,5 Keskvalitsus 6813,6 18,7 7532,3 19,7 1,0 Kodumaine võlg 2 194,0 6,0 2 128,0 5,6 -0,4 Välisvõlg 4619,6 12,7 5404,3 14,2 1,5 Kohalikud omavalitsused 988,4 2,7 1 140,5 3,0 0,3 Kodumaine võlg 721,4 2,0 836,7 2,2 0,2 Välisvõlg 267,0 0,7 303,8 0,8 0,1 Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0 Kodumaine võlg 0 0 0 0 0 Välisvõlg 0 0 0 0 0 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Nominaalselt suureneb 2024. aastal võlg nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil 2023. aastaga võrreldes. Prognoosi kohaselt tõuseb võlakoormus ka 2025. aastal, kerkides osakaaluna SKPst 2 4 , 3 %ni. Riigieelarve negatiivsest rahavoost lähtuvalt on riigikassa tänavu kaasanud lisavahendeid kokku 1,6 miljardi ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt võlakohustusi võtta ligikaudu saja miljoni euro ulatuses või selles mahus vähendada likviidsusreservi taset . Järgmise aasta võlakohustuste kaasamise ajastus ja täpsemad summad selguvad aasta lõpul lähtuvalt riigi rahavoo juhtimise tegelikust vajadusest ning turuolukorrast. Täiendavaid võlakohustusi tuleb riigikassal võtta prognoosi kohaselt ka kõigil järgnevatel aastatel. EFSFi panus keskvalitsuse võlakoormusesse prognoosiperioodi jooksul väheneb nii nominaalselt kui ka protsendina SKPst . Kohalike omavalitsuste puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt kogu keskpika perioodi jooksul võõrvahenditega ning nende võlakoormus suureneb 3,3% tasemele SKPst . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 72 . Valitsussektori võlakoormus 2023–2028 (% SKPst) 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 1. Võlg kokku 19,3 23,3 24,3 25,7 26,6 26,4 2. Muutus võlakoormuses 1,0 4,0 1,0 1,3 0,9 -0,1 Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6) 3. Nominaalse SKP kasvu panus -0,8 -0,5 -1,4 -1,3 -1,2 -1,2 4. Primaarne eelarvetasakaal -3,1 -2,1 -2, 3 -2, 1 -1, 8 -0, 5 5. Intressimaksed 0,3 0,8 0,7 0,7 0,8 0,8 6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus ( stock-flow adjustment , SFA) -1,6 1,6 -0, 7 -0,2 -0, 5 -0,2 Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 2,0 4,4 3,2 3,2 3,2 3,1 Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 9,6 9, 8 7,7 7,5 7,4 7, 0 8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 1,9 1,8 3,2 2,5 2,4 2,3 9. Netovõlg (9=1-7) 9,7 13,6 16,6 18,1 19, 2 19, 5 10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0 11. Keskmine aegumistähtaeg (aastat) 7,5 6 6 6 6 6 * - prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 14 . Võlakoormuse areng 2019–2028 (% SKPst) A. Valitsussektori võlg (% SKPst, pp kasv) B. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, SFA (% SKPst) D. Keskvalitsuse võla keskmine intress (%) Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Eurostat . 3.5.3 Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade (edaspidi ka reservid) maht oli 2023. aasta lõpul eelneva aastaga võrreldes 1,3% võrra SKP-st madalam peamiselt seetõttu, mullu kasutati negatiivse rahavoo katteks esmalt likviidsusreservi vahendeid, mida oli kaasatud tunamullu rohkem kui oli finantseerimisvajadus. Võrreldes 2022. aastaga suurenesid kohalike omavalitsuste reservid kui ka sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa ja Töötukassa) reservid, kuid vähenesid keskvalitsuse reservid. Prognoosi kohaselt kahanevad käesoleval aastal kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse reservid kui ka mõnevõrra sotsiaalkindlustusfondide reservid. Sel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 1, 7 mld ulatuses. Riigikassa likviidsust on tänavu parandanud jaanuari pikaajaline võlakirjaemissioon mahuga 1 miljard eurot ning 400 mln eurone laenuleping EIB- ga , samuti lühiajalised võlakirjaemissioonid kokku 450 mln euro ulatuses. Lisaks suurendati eurokommertspaberite (ECP) portfelli, mis katab riigikassa rahavoost tulenevaid lühiajalisi vajadusi . Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse esmalt likviid s usreservi arvelt, mille hulgas on juba eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. 2023. aasta seadusemuudatuste käigus otsustas valitus stabiliseerimisreservi säilitada, sealjuures muutes selle investeerimistingimusi, mis võimaldaks teenida varasemast kõrgemat tulusust. Stabiliseerimisreservi tulusus peaks edaspidi olema vähemalt sama kõrge kui riigi keskmine laenuintress, et reservi hoidmine ei tekitaks riigile täiendavat intressikulu. Stabiliseerimisreserv on viimase 12 kuuga suurenenud soodsa intressikeskkonna toel ligi 17 miljoni euro võrra . 202 8 . aasta lõpuks moodustavad reservid 7 % SKPst . Stabiliseerimisreservi seniste eesmärkide täitmiseks on riigil olemas piisavalt suur likviidsusreserv ning viimastel aastatel on oluliselt paranenud ka riigi võime võlakohustuste võtmiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 73 . Valitsussektori likviidsed finantsvarad ehk reservid 202 3 –202 8 (mln eurot, % SKPst) 202 3 202 4* 202 5 * 202 6 * 202 7 * 202 8 * Finantsreservid kokku (mln eurot) 3 681 3 834 3 222 3 300 3 387 3 361 sh keskvalitsus 2 006 2 234 1 856 2 165 2 429 2 389 sh kohalikud omavalitsused 401 362 328 312 301 284 sh sotsiaalkindlustusfondid 1 274 1 238 1 039 824 657 688 Finantsvarad kokku (% SKPst ) 9,6 9,8 7,7 7,5 7,4 7,0 sh keskvalitsus 5,3 5,7 4,5 4,9 5,3 5,0 sh kohalikud omavalitsused 1,1 0,9 0,8 0,7 0,7 0,6 sh sotsiaalkindlustusfondid 3,3 3,2 2,5 1,9 1,4 1,4 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus Järgneva peatüki eesmärk on lisaks tavapärasele ühe- ja nelja-aastasele finantsperspektiivile näidata praeguse poliitikakujunduse mõju pikas perspektiivis. Riigirahanduse prognoosi aluseks on Eesti makromajanduse prognoos ja käesolev eelarvestrateegia, milles on kasutatud: Rahvastikuprognoosi EUROPOP2023, mille järgi rahvastik vananeb märkimisväärselt, kuid väheneb üsna tagasihoidlikult – aastal 2070 on eestlasi 1,31 miljonit, hõive väheneb ligi 66 000 inimese võrra; Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee ( Economic Policy Committee ) poolt kokku lepitud, kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud, makromajanduslikke eelduseid eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks; Ageing Report 2024 projektsioone Eesti kohta; Järgneva 15 aasta jooksul on oodata reaalset majanduskasvu keskmiselt ligi 2%. Majanduskasvu ootus on langeva trendiga , mis alaneb aastaks 2055 1,3%- ni , misjärel toimub rahvastikudünaamikast tulenev kasvu stabiliseerumine 1,4%-1,5% ümber. Tööviljakuse kasvutempo aeglustub terve perioodi jooksul. SKP elaniku kohta kasvab kiiremini kui kogu riigi SKP, mis tähendab, et Eestis jaguneb järjest suurenev rikkus vähemate inimeste vahel ja tervikuna inimeste elujärg Eestis paraneb. Hõivatute arv on rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu langustrendis, vähenedes 2035. aastaks 2,2% võrra. Aastaks 2070 on oodata hõivatute arvu vähenemist ligi 9,6% võrra ehk Eestis töötab 66 tuhat inimest vähem kui täna. Hõive vähenemine peatub vaadeldava perioodi lõpus ning pöördub väiksele kasvule alates 2065. aastast. Tööpuudus stabiliseerub lähiaastatel ning jääb kogu vaadeldava perioodi jooksul oma loomuliku taseme ehk 6,2% lähedale. Prognoosis on eeldatud tänaste tööturustruktuuride jätkumist ning ei ole arvestatud võimalike töövormide muutustega. Jagamismajanduse laiem levik ning uute võimaluste tekkimine võib avaldada positiivset mõju hõivele, kuid üldine trend on siiski hõivatute arvu oluline vähenemine. Nominaalne palgakasv on väheneva hõive ja madala tööpuuduse tingimustes kiire, kasvades järgmise 15 aasta jooksul keskmiselt 4,6% aastas. Perioodi lõpuks aeglustub nominaalne palgakasv 3,3%- ni aastas. Tarbijahinnad kasvavad pikas perspektiivis vastavalt Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärgile 2% aastas, tänu millele on oodata inimeste ostujõu võrdlemisi stabiilset kasvu. Demograafilistest trendidest on suurimaks väljakutseks üha kiiremini vananev ühiskond . Kui täna on iga pensioniealise inimese kohta Eestis 3 tööealist inimest, siis aastaks 2070 on iga pensioniealise inimese kohta 2 tööealist inimest. Vananev rahvastik seab olulise surve alla nii tervishoiu- kui ka pensionisüsteemi. Märgatavat mõju omab ka sündimuse dünaamika. Järgmised 10 aastat on oodata sündimuse märgatavat vähenemist, kuid seejärel toimub järgneva 10 aasta jooksul jälle sündimuse ajutine tõus. Sellised tipud ja madalpunktid mõjutavad olulisel määral peretoetuste ja muude lastega seotud teenuste pakkumise planeerimist. Riigi tulude prognoosis on eeldatud: käesoleva eelarvestrateegia põhjal tehtud muudatusi maksusüsteemis; muude tulude (trahvid, majandustegevus, finantstulu jm) seotust üldise majandusarenguga (keskmine palk, nominaalne SKP, THI, rahvastik); välisvahendite ühtlast vähenemist vastavalt jõukuse kasvule – prognoosiperioodi lõpus saab Eestist netopanustaja . Riigi kulude prognoosis on eeldatud: kulude (eraldiste, toetuste, hüvitiste, tööjõu- ja majandamiskulude ning muude kulude) seotust üldise majandusarenguga ning rahvastiku muutusega; investeeringute kasv on seotud vähenevate välisvahenditega , mistõttu osakaaluna SKP-st need vähenevad; r avikulude prognoos on koostatud Praxise ravikindlustuse prognoosimudeliga, milles on eeldatud ravimi ühikuhinna kasvu keskmiselt keskmise palgakasvu tempos . Prognoosi põhitulemusena saab välja tuua, et kuni 2035. aastani on valitsussektori positsioon stabiilne, kuigi negatiivne, püsides -1,3% lähedal SKPst . Alates 2035. aastast hakkavad eelnevalt välja toodud demograafilised trendid oma mõju avaldama. Üha suuremat survet põhjustab vanemealiste osakaalu kasv, mis tõstab oluliselt tervisesüsteemi kulusid. Valitsussektori positsioon halveneb kuni 2058. aastani , jõudes - 2,2 %ni SKPst , mil see taas stabiliseerub . Stabiilselt puudujäägis olev eelarve kasvatab võlakoormust, kuigi suhteliselt aeglases tempos. Aastaks 2070 jõuab see 5 0%ni SKPst , mis on oluliselt parem tulemus, kui samadel alustel tehtud prognoos ilma käesoleva eelarvestrateegia meetmeteta . Aastane i ntressikulu sellise laenukoormuse teenindamiseks on ligi 1, 5% SKPst , mis tähendab, et enamus nominaalsest puudujäägist moodustabki intressikulu . Siinkohal on lihtsustatult eeldatud keskmiseks intressimääraks 3%, mis on pigem alahinnatud, kuna laenukoormuse tõustes ei ole tõenäoline riigil sellise intressimääraga laenu saada. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 15 . Valitsussektori positsiooni prognoos ja võlakoormus aastani 2070 3.7 Riigi rahanduse areng 3.7 .1 Riigieelarve s eaduse muutmine Valitsus on otsustanud esitada Riigikogule eelnõu, mille eesmärkideks on muuta riigieelarve seaduses sisalduvaid riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid ja ühendada stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga. Riigieelarve läbipaistvuse suurendamine Riigieelarve seaduse muudatusega täiendatakse aastast riigieelarvet ja lisatakse tegevuspõhisele jaotusele juurde kulude majandusliku sisu jaotus asutuste lõikes, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarve ga kehtestatud limiit i ja riigieelarve kasutamise paindlikkus t, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks . 3.7.2 Riigieelarve seaduse plaanitav muutmine Jätkatakse suuremahulist riigieelarve seaduse muutmist, mis plaani järgi peaks lõppema 2026. aasta lõpus. 2022. aastal koostati Rahandusministeeriumi eestvedamisel ülevaade riigi finantsjuhtimisega seotud tugevustest ja väljakutsetest. Kvaliteetse avaliku sektori finantsjuhtimise mõõdupuuks valiti rahvusvaheliselt tunnustatud PEFA ( HYPERLINK "https://www.pefa.org/global-report-2022/en/report/what-is-pefa/" Public Expenditure and Financial Accountability ) raamistik. Selle alusel koostas Rahandusministeerium hinnangu riigi finantsjuhtimisele ning tegi ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. Riigieelarve seaduse muutmiseks on koostatud väljatöötamiskavatsus (VTK), milles on probleemid grupeeritud kolmeks suuremaks väljakutseks: riigi strateegilise juhtimise raamistik ei ole terviklik ning strateegilised eesmärgid on eelarveprotsessis tagaplaanil; riigieelarve ei ole piisavalt läbipaistev, arvestuspõhimõtted on killustunud, osapoolte rollijaotus on ebaselge; parendamist vajab eelarvedistsipliin ja finantsriskide juhtimine.​ Probleemidele lahendusettepanekute väljatöötamiseks moodustati erinevad töörühmad - strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise, eelarvepõhimõtete, finantsdistsipliini ja eelarve täitmise kontrolli töörühm, kohalike omavalitsuste rahastamise ning põhiseaduslike institutsioonide eelarvete töörühm. Töörühmades osales üle 70 ministeeriumide, riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide esindaja . Töörühmades väljatöötatud lahendusettepanekuid tutvustati ja arutati ministeeriumide-ülestes Koostöökogudes. Koos riigieelarve seaduse muutmisega valmistatakse samaaegselt ette rakendusaktide ja juhiste muutmine, et seaduse rakendamisel ei tekiks tõrkeid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 16 . Riigieelarve seaduse muutmise ajaraam Riigieelarve seaduse eelnõu valmib 2024. aasta talvel , mille järel toimub eelnõu kooskõlastamine vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Valitsusele esitatakse eelnõu 2025. aasta suve lõpus ning menetluseks Riigikogus sama aasta sügisel. Plaani kohaselt hakkab uus seadus kehtima 2027. aasta eelarvele. 3.7. 3 Riigieelarve juhtimislaud Riigieelarve juhtimislaud võimaldab avalikkusel jälgida kuidas riigieelarve jaguneb ning millele riik kulutab. Jätkatakse riigieelarve juhtimislaua arendamisega kasutades teenusedisaini tööriistu ja kasutajate tagasisidet. Töölaual on võimalik andmeid vaadelda nii tegevuspõhises kui majandusliku sisu vaates. Uuendusena täiendatakse juhtimislauda uue kujundusega, lisatakse juhtimistöölauale teenused, detailsemad töölauad mõõdikute , i nvesteeringute ja investeeringutoetuste loetelu ga , välistoetuste ning sotsiaaltoetuste ga. Tegevuspõhine eelarve seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Tegevuspõhine eelarve lähtub tulemuspõhise juhtimise loogikast ja tagab, et riigil on igal hetkel ülevaade sellest, milliseid eesmärke täidetakse ja milliseid tulemusi saavutatakse ning kui palju selleks raha kulutatakse. Tegevuspõhise riigieelarve hierarhia kulgeb ülalt alla järgmiselt: tulemusvaldkond, programm, programmi tegevus ja teenus. Iga planeerimistasandi lõikes on võimalik tutvuda kuludega, sh võrdluses eelnevate aastatega ning välistoetuste osakaaluga eelarvest ning mõõdikutega ja nende täitmise ülevaatega. A sutuste eelarve d planeeritakse teenuste lõikes . Teenus võimaldab jälgida, kuidas asutused panustavad eesmärkide saavutamisse üheaastases ajaperspektiivis ehk operatiivtasandil. Võrreldes riigieelarve seletuskirja andmestikega, võimaldab juhtimislaud luua interaktiivseid seoseid ja leida informatsiooni grupeerituna üldiselt üksikule, mis tähendab, et iga kasutaja saab avada just sellise infokihi, mis on huvipakkuv just tema jaoks. 3 . 8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes Välistoetuste mahtu toetavad lähiaastatel taaste- ja vastupidavusrahastu ning Rail Balticu investeeringud ning 2021-2027 perioodi struktuurivahendite kasutamise edenemine. Lisaks on suurenenud kaitsevaldkonna toetused. 2021-2027 perioodi fondide kasutamise maht saavutab tipu 2027. aastal. See kompenseerib osaliselt t aastekava vahendite kasutamise lõppemist peale 2026. aastat. Vaatamata struktuurivahendite kasutamise jõudsale kasvule 2027. ja 2028. aastal on neil aastatel oodata kogu välisvahendite toetuste vähenemist, eelkõige Euroopa Liidu (EL) taastekava investeeringute lõppemise ja ka Rail Balticu investeeringute vähenemise tõttu. Lähiaastatel jätkub ka 2028. aastal algava rahastusperioodi ettevalmistamine, et oleks võimalik uue perioodi vahendid võimalikult perioodi algusest kasutusele võtta. Eeloleval aastal jätkub veel viimast korda tänu üleminekuperioodile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetuste 2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite rakendamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 74 . Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes (tuh eurot) Fondide lõikes 2025 202 6 202 7 202 8 KOKKU 1 707 924 1 616 915 1 419 391 1 052 422 Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond 2021-2027 15 079 16 769 16 209 16 209 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 203 351 206 085 206 004 206 004 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 2014-2020 57 896 - - - Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 2021-2027 78 662 92 726 88 223 88 223 Euroopa naabrusinstrumendi programm 64 - - - Euroopa territoriaalse koostöö programm 9 550 4 527 4 478 4 382 Muud (otsetoetused asutustele) 421 798 372 360 426 687 269 380 Siseturvalisuse valdkonna fondid 24 714 14 055 10 361 8 016 Norra ja EMP finantsinstrument 228 - - - Sveitsi -Eesti Koostööprogramm 7 445 7 215 6 630 3 309 Taaste- ja vastupidavusrahastu 245 620 162 628 - - Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-2027 326 907 398 362 352 407 224 675 Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 102 061 112 269 101 060 66 654 Ühtekuuluvusfond 2021-2027 125 582 135 240 134 082 90 275 Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 73 622 77 891 56 894 58 448 Tehniline abi 2021-2027 15 334 16 776 16 356 16 849 Valitsemisalade l õ ikes 2025 202 6 202 7 202 8 KOKKU 1 707 924 1 616 915 1 419 391 1 052 422 Riigikohtu haldusala 29 26 - - Riigikantselei haldusala 4 166 8 858 11 621 11 643 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 152 976 180 089 189 216 154 485 Kaitseministeeriumi valitsemisala 168 494 26 964 23 225 47 086 Kliimaministeeriumi valitsemisala 536 924 643 860 539 343 219 581 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 14 813 11 283 10 735 8 692 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 136 488 121 058 96 647 96 314 Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala 474 861 452 980 399 239 387 252 Rahandusministeeriumi valitsemisala 26 306 31 741 29 894 41 156 Siseministeeriumi valitsemisala 30 541 18 609 12 902 10 040 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 64 922 69 609 63 961 32 842 Välisministeeriumi valitsemisala 11 785 3 908 95 95 Justiits - ja Digi ministeeriumi valitsemisala 85 609 47 930 42 512 43 236 2014-2020 eelarveperiood Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames antav toetus Eestile koos 2025 aastani kestva üleminekuperioodiga ning taasterahastu panusega on ligi 1 082 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku finantseeringu näol 218 mln eurot. Eesmärgiks on aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. Arengukava kokku 16 meetmest ja 39 tegevuse liigist on kõik käivitunud. 2024. aasta 30. juuni seisuga on arengukava raames EL vahenditest kohustusi võetud 1 077 mln eurot (99%) ja toetuse saajatele makseid tehtud 954 mln eurot (88%). MAK 2014-2020 raames on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. Selleks tõsteti perioodi 2021-2027 kahe esimese aasta vahendid üle perioodi 2014-2020. Üleminekuperioodi rahastamisskeem ei erine perioodi 2014-2020 rahastamisskeemist. 2021-2027 eelarveperiood ning Euroopa Liidu majanduse taastepakett Taaste- ja vastupidavusrahastu ( Recovery and Resilience Facility - RRF) moodustab suure osa EL majanduse taastepaketist. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise- ja digiülemineku toetamiseks. Taaste- ja vastupidavussrahastu maht Eestile oli 863,3 mln ja kasutamise aega kuni 2026. aastani. 2023. aastal taastekava muutmise käigus lisandus rahastusse 90 mln eurot RePowerEU vahendeid, mis teeb rahastu kogumahuks 953,3 mln eurot. Käimas on EL 2021-2027 eelarveperiood ning selle raames on Eestile kuni aastani 2029 EL ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) toetuseid ette nähtud ca 3,369 mld eurot. Need jaotuvad nelja fondi ja kuue üldise poliitikaeesmärgi vahel. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF+), Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamine jaguneb kuue eesmärgi vahel: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. ÕÜFi eesmärk on toetada neid EL regioone, keda EL kliimaneutraalsele üleminek mõjutab enim ning aidata neil toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 mln eurot ning selle peamine eesmärk on ettevõtluse mitmekesistamine ja uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kõigi ÜKP fondide üleselt kohustusi võetud 1 734 mln euro eest (51,5%) eest ning väljamakseid on tehtud 175 mln euro (5,2%) ulatuses. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMFAF / EMKVF) 2021-2027 rakenduskava maht on 97,4 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 41,7 mln eurot. Rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 23,8 mln euro eest (25,9%) eest ning väljamakseid on tehtud 0,3 mln euro (0,3%) ulatuses. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ sisaldab kahe fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, vahendeid. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi 2023-2027 (EAFRD) osa rakenduskavast on 438,5 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 185,6 mln eurot. Strateegiakava eesmärk on sarnane eelmise perioodi fondiga aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 52 mln euro eest (12,6%) eest ning väljamakseid on tehtud 26,3 mln euro (6,4%) ulatuses. Põllumajanduslikeks otsetoetusteks kasutatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahendeid. Otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Suurem osa otsetoetuste eelarvest, on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. 2021-2027 rahastusperioodil jaguneb siseturvalisuspoliitika kolme fondi vahel. Sisejulgeolekufond i (ISF) eesmärgid on üldjoontes sarnased eelmise perioodiga (v.a. kriisiohje). Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge turvalisuse taseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides turvalisusega seotud riske ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. ISF-i 2021-2027 mahuks on hetkel 28,6 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 8,8 mln eurot. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 27 mln euro eest (94%) eest ning ning väljamakseid on tehtud 1,4 mln euro ( 5 %) ulatuses . Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) 2021-2027 mahuks on 39,5 mln eurot millele lisandub riiklik kaasfinantseering 11,2 mln eurot. BMVI kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 36,9 mln euro eest ( 9 3,5 %) eest ning ning väljamakseid on tehtud 0,7 mln euro ( 1,7 %) ulatuses . Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2021-2027 eeldatavaks mahuks on 21,1 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 6,7 mln eurot. AMIF-i eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 18,1 mln euro eest (85,8 %) eest ning ning väljamakseid on tehtud 0,4 mln euro ( 1,7 %) ulatuses . Kõikide siseturvalisuspoliitika fondide raames on võimalik taotleda vahendeid lisaks otse Euroopa Komisjoni temaatilisest rahastust, kuid erinevalt teistest EL fondidest, suureneb teatud juhtudel (nt erimeetmetest vahendite taotlemisel) vastava fondi rakenduskava maht siis Euroopa Komisjoni eraldatud toetuse võrra. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide uuel programmperioodil on Euroopa Liit sõlminud pärast pikki läbirääkimisi 25.06.2024.a. Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga (edaspidi doonorriigid) lepingu, mille raames toetavad doonorid EL ühisturul osalemiseks sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamist ja suhete tugevdamist Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) spetsiaalsete finantsmehhanismide kaudu. Järjekorras juba kolmas rahastamisperiood, mis kestab kuni 30. aprillini 2031.a, toob Eestile kokku 71,8 mln eurot, mida saab kasutada järgmistes valdkondades: rohepööre; teadus- ja arendustegevus, innovatsioon; kohalik areng; kodanikuühiskond (soovitavalt seotult Ukraina põgenikega). Läbirääkimised võiksid eeldatavasti kesta 2025. a. kevadeni/suveni, kui saab paika toetuse kasutamise täpsem sisu koos ministeeriumide vahelise rahalise jaotusega. Siis sõlmitakse Eesti ja doonorriikide vahel vastastikuse mõistmise memorandumid ja asutakse ette valmistama detailsemaid programmilepinguid seotud ministeeriumidega. Summa ei ole veel RES raames planeeritud. Eesti-Šveitsi programmi tegevused on toimumas aastani 2028. Programmil on kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemadeks eraldatakse 19,2 mln ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks 7,2 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 5,2 mln eurot. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustused võetud 100% üles, aga väljamakseid on tehtud vaid toetusmeetmeid ettevalmistavatest vahenditest. Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi . URBACTi , Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja Espon programmid on Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. Euroopa territoriaalse koostöö programmidest Eesti-Läti koostööprogrammi välistoetuse maht on programmiperioodil 2021–2027 kokku 26 mln eurot. 2024. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 12,1 mln euro (43,6%) eest ning väljamakseid on tehtud 0,6 mln euro (2,3%) ulatuses. Väljaspool Euroopa Liidu eelarve programme saab Eesti kasutada ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat enampakkumistulu, millest vähemalt 50% suunatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega ja EL direktiiviga 2003/87/EÜ kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Sellekohaste otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades. Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist. Moderniseerimisfondi kogu välistoetuse summa aastateks 2025-2028 on prognoositud 381,9 m ln . Uue fondina on perioodil 2026-2032 kasutamiseks sotsiaalne kliimafond (SKF), mille eesmärk on kliimapöörde ja kliimaeesmärkide saavutamisega seotud majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamine. Fondi sihtrühmad on vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Rahastada võib hoonete rekonstrueerimist (kliimakindlamaks muutmist) ja küttesüsteeme, null- või madala emissiooniga sõidukite ostmist, nõudetransporti, pakkuda koolitusi, anda otsetoetusi jne. Eesti maksimaalne toetusmaht on 186 mln eurot, millele on kohustus lisada vähemalt 25% riiklikku kaasfinantseeringut. Summa ei ole veel RES raames planeeritud, sest läbirääkimised Euroopa Komisjoniga sotsiaalse kliimakava sisustamiseks alles algavad. Muud välistoetused – riigiasutustel on võimalik taotleda otsetoetustena mitmetest Euroopa Liidu fondidest lisaraha olulisteks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Välistoetust tuleb sellisel juhul käsitada täiendava panusena asutuse omavahenditele (baaseelarvele) ning nõutava omafinantseeringu jaoks tuleb leida vahendid oma eelarvest (üldjuhul otse laekuvate välistoetuste jaoks riikliku kaasrahastamist ei eraldata). L isad Lisa 1. Rahandusministeeriumi 202 4 . aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohta Vastavalt Riigieelarve seaduse §18-le avaldas Eelarvenõukogu 10. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohta ( https://eelarvenoukogu.ee/uudised/rahandusministeeriumi-prognoosi-kohaselt-ei-ole-ruumi-uuteks-kuludeks ). Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada välja 2025. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Samas nenditakse, et prognoosis ei sisaldu veel sellist stsenaariumit, mis annaks ülevaate Eesti majanduse ja riigirahanduse kõige tõenäolisemast arengust lähiaastate. Prognoosi lisastsenaariumis on rahandusministeerium küll arvestanud suvises koalitsioonileppes sisaldunud tulusid suurendavate ja kulusid vähendavate meetmetega (koos nende mõjuga Eesti majanduse põhinäitajatele), aga mitte kulusid suurendavate meetmetega riigikaitses ja julgeolekus. Lisaks hindab eelarvenõukogu rahandusministeeriumist erinevalt SKP lõhet ehk seisu Eesti majanduse tegeliku ja võimetekohase taseme vahel. Eelarvenõukogu hinnangul võib negatiivne SKP lõhe olla praegu väiksem ja seega struktuurne puudujääk suurem, kui näitavad rahandusministeeriumi arvutused. Rahandusministeerium nõustub hinnanguga. Märgime, et eelarve läbirääkimiste käigus tehtud otsused ei muuda märkimisväärselt meetmete mõju majanduskasvule ja hinnatõusule, kuna täiendavad kaitsekulude otsused on valdavalt import ning mitte sisemaiselt loodud lisandväärtus. Oleme nõus kriitikaga toodangulõhe hindamisel. Praeguses vastuolulises majandusseisus on raske anda usaldusväärset hinnangut majanduse tsüklilisele seisule ning selle mõjule eelarvenäitajatele. Oleme nendele probleemidele ka oma prognoosi seletuskirjas tähelepanu osutanud ning toonud pilti alternatiivseid hindamisvõimalusi. Ametliku toodangulõhe hinnangu puhul lähtume siiski Euroopa Liidu ühtsest metoodikast, kuna EL fiskaalraamistikus hinnatakse meie edu just selle metoodika kohaselt. Eelarvenõukogu märgib, et valitsusel tuleb lähiaastate eelarve-eesmärkide seadmisel arvestada eelarvereeglite järgse kohustusega hoida nominaalne eelarvepuudujääk väiksemana kui 3% SKPst ja vajadusega liikuda struktuurse eelarvetasakaalu suunas. Sarnase hinnangu andis Eelarvenõukogu kevadel 2024. aasta stabiilsusprogrammi eesmärkide kohta ( https://eelarvenoukogu.ee/uudised/valitsuse-seatud-eelarve-eesmarkide-saavutamine-on-ebakindel ). Valitsus nõustub nende hinnangutega ning neid eesmärke valitsuse poolt kavandatavad ja käesolevas eelarvestrateegias kirjas olevad sammud kasvanud riigikaitse vajaduste kõrval ka silmas peavad. Majandusprognoos Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistiku üheks aluseks on Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvine majandusprognoos, mille makromajanduse osa kokkuvõtlikud tabelid on esitatud käesolevas Lisas 1. Majandusprognoosi põhjalikuma seletuskirjaga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel . Rahandusministeeriumi majandusprognoos on koostatud ministeeriumi f iskaalpoliitika osakonna analüütikute poolt, kes Riigieelarve seaduse kohaselt on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Suvise majandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2024. aasta augusti keskpaiga seisuga. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 75 . Prognoosi olulisemad väliseeldused (protsenti) Eeldused RM 2024. a suvises prognoosis Euroopa Komisjon (2024 mai prognoos) 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 2023 2024* 2025* 1. Euribor , 3 kuud (aasta keskmine) 3,4 3,6 2,4 2,2 2,2 2,3 3,4 3,6 2,8 2. Eurotsooni pikaajaline intressi määr (aasta keskmine) 2,5 2,4 2,4 2,5 2,5 2,6 2,4 2,4 2,5 3. EUR/USD vahetus kurss (aasta keskmine) 1,082 1,085 1,091 1,091 1,091 1,091 1,08 1,07 1,07 4. Nominaalne efektiivne vahetus kurss 4,1 0,9 -0,1 0,0 0,0 0,0 4,1 1,3 0,7 5. Maailma majanduskasv 3,1 3,2 3,3 3,2 3,1 3,1 3,1 3,2 3,3 6. Euroala SKP kasv 0,4 0,8 1,5 1,6 1,5 1,4 0,4 0,8 1,4 7. Eesti eksportturgude impordikasv -1,3 0,9 3,1 3,1 3,0 2,9 -1,0 2,1 3,3 8. Nafta hind ( Brent , USD/barrel) 82,6 82,6 76,5 73,4 71,2 69,6 82,5 85,4 80,0 Allikad: Eurostat , Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM 2024 mai prognoos), Chatham Financial , Bloomberg . Riigi rahanduse prognoosi koostamisel on aluseks võetud makro majandus prognoosi põhi stsenaarium. Lähtutakse kehtivast olukorrast – kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsus sektori kohta. Makromajandusprognoos Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi koostamist raskendas asjaolu, et käesoleval sügisel on valitsus tegemas suuremahulisi eelarveotsuseid, mis mõjutavad oluliselt lähiaastate majandusarengut, kuid on vältimatult vajalikud eelarveseisu parandamiseks ja eelarvepoliitika mahutamiseks Euroopa Liidu raamistikku. Prognoosi koostamise hetkel oli 22. juulil 2024 sõlmitud koalitsioonilepe parimaks allikaks eelarveseisu parandavate otsuste ulatusest. Kuigi meetmete täpne maht ning detailsus selgus septembri lõpuks, kui valitsus sai kokku 2025. aasta riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, ei muuda see oluliselt juba koostatud majandusarengu mõjuhinnangut. Seetõttu sisaldab käesolev suvine majandusprognoos kahte alternatiivset arengustsenaariumit: Alusstsenaarium, mis kirjeldab majanduse ja eelarve arengut täna kehtivate seaduste kohaselt; Nn koalitsioonileppe katteallikate stsenaarium, mis annab suure pildi sellest, kuidas majandus areneb olukorras, kui rakenduvad koalitsioonileppes välja toodud eelarveseisu parandavad kulukärped ning maksumuudatused. Alusstsenaariumi kohaselt pöördub majandus 2024. aasta lõpus kasvule, kuid on aasta kokkuvõttes siiski 1-protsendilises languses. 2024. aasta kevadkuudel ja suve alguses ei olnud tugevaid märke majandusaktiivsuse olulisest tõusust. Seetõttu ootame suvises prognoosis, et majandus hakkab kasvama hiljem. Järgmisel paaril aastal on reaalne majanduskasv 3 protsendi lähedal ja seda toetab olukorra paranemine nii tööstus-, ehitus- kui ka teenuste sektoris. Välisnõudluse oodatav elavnemine 2024. aasta teisel poolel hakkab avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises. 2023. aastal Eesti eksport langes oluliselt. Selle põhjusteks olid Eesti ekspordi sihtriikide suhteliselt nõrk majanduslik olukord, Eesti eksportööride kulutaseme tõus ja soodsa importtoorme kadumine ning transiitvedude langus. 2024. aasta kokkuvõttes ootame ekspordi väikest langust, kuigi teisel poolaastal pöördub see kasvule. Ekspordi jõulisemat taastumist võib oodata järgmisel aastal. Ekspordi maht võiks taastuda 2022. aasta ehk languseelsele tasemele 2027. aastal. Sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed pööravad eratarbimise tõusule. 2024. aastal ületab sissetulekute kasv selgelt hinnatõusu ja intressimaksed hakkavad vähenema, mistõttu on tarbimise kasvuks tingimused taas loodud. Erasektori investeeringud ootavad aga majandusolude tuntavamat paranemist. Eksporditurgude kosumine ja intressimäärade langus peaks taastama tavapärase investeeringute taseme alates 2025. aastast. Välis - ja sisemaised tegurid, aga ka maksumeetmed toovad kaasa mõningase hinnatõusu kiirenemise järgmisel aastal. 2024. aasta esimest poolt iseloomustanud inflatsiooni aeglustumise trend on nüüdseks läbi saanud, inflatsiooni 2,5%ne madaltase jäi juunikuusse. Sügiskuudel võib oodata tarbijahindade tõusu kiirenemist tulenevalt energiahindade languse taandumisest, oodatava majanduse elavnemisega kaasnevast mõjust ning osade toidutoormete kallinemisest välisturgudel. 2025. aastal toob automaksu lisandumine kaasa inflatsiooni ajutise kiirenemise. Järgnevatel prognoosiaastatel stabiliseerub inflatsioon 2% juures. Suuremad koondamised on seljataga, aga tööpuuduse tipp võiks jääda käesoleva aasta lõppu. Ettevõtete ootused nii kasvuväljavaatele kui ka uute töötajate palkamisele on viimastel kuudel veidi parenenud, kuid jäävad ajaloolises võrdluses endiselt madalaks, mistõttu ootame käesoleva aasta lõpus tööpuuduse väikest kasvu, sh osaliselt hooajaliste tegurite tõttu. Tööturu seisu on suhteliselt soodsana hoidnud töötajate arvu hoidmine ettevõtete poolt, et olla valmis uueks kasvutsükliks. Seega kui majanduskasv hakkab tasapisi taastuma käesoleva aasta teisest poolest, siis võib hõive suurenemist oodata viitajaga ehk alles 2025. aasta keskpaigast. Pikemaajaliselt piirab edasist hõive kasvu juba praegu kõrge osalusmäär ning oskustööjõu nappus. Seetõttu ei prognoosi me alates 2027. aastast märkimisväärset töötajate arvu kasvu. Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks oma normaaltasemele 6% lähedusse. Palgakasvu surved vähenevad koos hinnatõusu aeglustumisega. Inflatsioonisurve vähenemise ning käibekasvu aeglustumise tõttu rauges erasektori palgakasv eelmise aasta jooksul ning jõudis 2024. aasta suve alguseks 6-7% lähedale. Prognoosi kohaselt aeglustub palgakasv veelgi, ulatudes käesoleva aasta teises pooles veidi üle 5%. Palgatöötaja ostujõu taastumine võtab aega – netopalga ostujõud taastub kehtivate maksuseaduste kohaselt sõjaeelsele tasemele umbes 2025. aasta lõpuks. Koalitsioonileppega plaanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet. Meetmed mõjutavad majapidamiste netosissetulekuid, hindasid ja SKPd . Meetmed vähendavad SKP reaalkasvu järgnevatel aastatel ning suurim on mõju 2025. aastale. Koalitsioonileppe stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1% ning 2026. aastal 2,7%. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal 0,8 ning 2026. aastal 1 protsendipunkti võrra. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 76 . Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2024–2028 (protsenti) 2023 tase 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 1. SKP reaalkasv 28961 -3,0 -1,0 3,3 3,0 2,5 2,5 2. SKP nominaalkasv 38182 4,8 2,7 7,1 5,4 4,9 4,8 Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) -1,5 0,5 2,9 2,3 2,6 2,5 4. Valitsussektori lõpp tarbimis kulutused 0,9 0,9 0,0 0,0 0,5 0,0 5. Kapitali kogumahutus põhi varasse 7,6 -1,5 4,0 3,0 -0,1 3,4 6. Sisenõudlus -1,4 0,1 2,9 2,2 1,7 2,3 7. Kaupade ja teenuste eksport -9,0 -0,2 3,5 3,3 3,0 2,9 8. Kaupade ja teenuste import -6,7 1,3 3,2 2,4 2,0 2,8 Panus SKP kasvu 9. Sisemajanduse nõudlus 1,5 0,1 2,7 2,1 1,6 2,4 11. Kaupade ja teenuste bilanss -2,0 -1,1 0,3 0,7 0,8 0,1 Lisandväärtuse kasv 12. Primaarsektor -0,6 12,6 2,2 2,0 2,0 2,0 13. Tööstus -7,3 -4,6 3,8 3,6 3,2 3,1 14. Ehitus -6,5 -1,5 4,1 4,0 3,1 3,1 15. Muud teenused -2,1 -1,2 3,1 2,8 2,3 2,3 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 77 . Hindade prognoos 2024–2028 (protsenti) 2023 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 201 5 =100 % % % % % % 1. SKP deflaator 153,7 8,1 3,7 3,7 2,4 2,3 2,2 2. Eratarbimise deflaator 149,1 8,8 3,7 4,2 2,2 2,0 2,0 3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 149,6 9,1 4,0 4,1 2,3 2,1 2,1 3a. Tarbijahinnaindeks 148,8 9,2 3,8 4,2 2,2 2,0 2,0 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator 165,2 11,4% 5,9% 3,3% 3,0% 4,3% 2,3% 5. Investeeringute deflaator 127,6 5,7% 4,4% 2,9% 2,3% 2,4% 2,2% 6. Ekspordi deflaator 140,7 3,6% 1,5% 2,6% 2,0% 2,0% 2,0% 7. Impordi deflaator 131,5 -1,5% 1,6% 2,6% 2,1% 2,0% 1,9% Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 78 . Tööturu prognoos 2024–2028 (15–74-aastased) (protsenti) 2023 tase 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* % % % % % % 1. Hõive, hõivatute arvu järgi 694,6 1) 2,5 0,0 0,2 0,6 0,0 0,0 3. Tööpuuduse määr 6,4 7,7 7,5 6,3 6,3 6,3 4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi 41,7 2) -5,4 -1,0 3,1 2,3 2,5 2,5 6. Hüvitised töötajatele 18 899,3 3) 10,4 5,5 5,2 5,9 5,0 4,8 7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 27,2 4) 7,6 5,5 5,0 5,2 5,0 4,8 1) Tuhat inimest. 2)Tuhat eurot hõivatu kohta. 3) Miljon eurot. 4) Tuhat eurot. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 79 . Maksebilansi prognoos 2024–2028 (% SKPst) 2011–2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 1. Võlgnevus välismaailma suhtes 3,0 -2,8 -0,2 -0,3 -0,5 0,0 1,0 0,7 1a. Jooksevkonto 0,4 -3,2 -1,3 -2,2 -2,1 -1,6 -1,0 -1,1 2. Kaupade ja teenuste bilanss 2,8 -0,5 0,8 -0,4 -0,1 0,6 1,3 1,4 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,3 -2,7 -2,2 -1,9 -2,0 -2,2 -2,3 -2,6 4. Kapitalikonto 2,7 0,3 1,1 2,0 1,6 1,6 2,0 1,9 5. Vead ja täpsustused 0,0 -0,4 -0,5 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Statistikaamet Riigi rahanduse prognoos Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 80 . Valitsussektori eelarvepositsioon 2024-2028 2024 riigieelarve 2024 2025 2026 2027 2028 Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve positsioon (% SKPst ) -1,2 -0,2 -2,6 -3,3 -4,2 -4,1 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst ) -2,9 -3,0 -4,4 -4,2 -4,4 -3,8 Keskvalitsus -2,6 -2,5 -3,5 -3,6 -3,7 -3,1 Sotsiaalkindlustusfondid 0,1 -0,1 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,5 -0,4 -0,2 -0,1 -0,2 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot) -1 186 -1195 -1864 -1869 -2033 -1856 Keskvalitsus -1 093 -964 -1491 -1573 -1729 -1514 Sotsiaalkindlustusfondid 39 -36 -200 -217 -249 -258 Kohalikud omavalitsused -132 -195 -174 -80 -55 -84 Allikas: Rahandusministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 81 . Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2023–2028 2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028 mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -1 318,7 -3,5 -3,0 -4,4 -4,2 -4,4 -3,8 2. Keskvalitsus -1 309 -3,4 -2,5 -3,5 -3,6 -3,7 -3,1 4. Kohalikud omavalitsused -190 -0,5 -0,5 -0,4 -0,2 -0,1 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid 180,3 0,5 -0,1 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 Valitsussektor 6. Tulud kokku 15 138,5 39,6 42,1 40,0 39,3 39,0 39,0 7. Kulud kokku 16 457,2 43,1 45,2 44,4 43,5 43,4 42,8 8. Eelarvepositsioon -1 318,7 -3,5 -3,0 -4,4 -4,2 -4,4 -3,8 9. Intressikulu 130,5 0,3 0,6 0,6 0,7 0,7 0,8 10. Primaartasakaal -1 188,2 -3,1 -2,4 -3,9 -3,6 -3,6 -3,0 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 8 163,2 21,4 22,8 21,7 21,4 21,3 21,3 12a. Tootmis- ja impordimaksud 5 055,6 13,2 13,9 13,9 13,6 13,5 13,4 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 3 107,6 8,1 8,8 7,8 7,8 7,8 7,8 12c. Kapitalimaksud 0 0 0 0 0 0 0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 4 692,9 12,3 12,6 12,4 12,5 12,5 12,5 14. Omanditulud 327,5 0,9 1,1 0,5 0,5 0,5 0,6 15. Muud tulud 1 954,9 5,1 5,6 5,3 4,8 4,7 4,6 16.=6. Tulud kokku 15 138,5 39,6 42,1 40,0 39,3 39,0 39,0 p.m .: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) 12 794,9 33,5 35,2 34,0 33,7 33,6 33,6 Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 6 844,2 17,9 19,0 18,0 17,8 17,5 17,5 17a. Hüvitised töötajatele 4 426,5 11,6 11,9 11,6 11,4 11,4 11,2 17b. Vahetarbimine 2 417,7 6,3 7,0 6,3 6,3 6,2 6,3 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 5 613,4 14,7 15,4 15,3 15,3 15,5 15,7 millest töötushüvitised 246,5 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 846,9 2,2 2,3 2,3 2,3 2,4 2,4 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 4 766,5 12,5 13,1 13,0 13,0 13,1 13,2 19.=9. Intressikulu 130,5 0,3 0,6 0,6 0,7 0,7 0,8 20. Subsiidiumid 273,2 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5 21. Kapitali kogumahutus 2 400,1 6,3 6,8 7,2 6,4 6,4 5,9 22. Kapitalisiirded 166,3 0,4 0,8 0,7 0,8 0,7 0,5 23. Muud kulud 761,1 2,0 2,0 2,0 2,0 1,9 1,9 24.=7. Kulud kokku 16 457,2 43,1 45,2 44,4 43,5 43,4 42,8 p.m . Valitsussektori tarbimine 7 759,9 20,3 21,5 20,5 20,3 20,1 20,1 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 82 . Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) COFOG kood 2023 2024 2025 2026 2027 2028 1. Üldised valitsussektori teenused 1 4,3% 4,8% 4,6% 4,6% 4,6% 4,6% 2. Riigikaitse 2 3,0% 3,7% 3,2% 3,1% 3,0% 3,0% 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8% 1,8% 1,8% 1,7% 1,6% 1,5% 4. Majandus 4 5,1% 4,5% 4,7% 4,2% 4,1% 3,7% 5. Keskkonnakaitse 5 0,5% 0,5% 0,5% 0,4% 0,4% 0,4% 6. Elamu- ja kommunaal majandus 6 0,5% 0,4% 0,4% 0,4% 0,4% 0,4% 7. Tervishoid 7 6,5% 7,0% 7,0% 7,1% 7,2% 7,2% 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 1,9% 1,9% 1,7% 1,6% 1,6% 1,5% 9. Haridus 9 6,2% 6,5% 6,4% 6,2% 6,2% 6,1% 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,5% 14,2% 14,1% 14,1% 14,3% 14,4% 11. Valitsussektori kulud kokku TE 43,1% 45,2% 44,4% 43,5% 43,4% 42,8% Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 83 . Võrdlus RES 2024-2027 prognoosiga 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon -2,0 2,7 3,0 2,5 2,2 - Praegune uuendus -3,0 -1,0 3,3 3,0 2,5 2,5 Erinevus -1,0 -3,7 0,3 0,5 0,3 - SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 7,7 6,8 5,5 4,8 4,4 - Praegune uuendus 4,8 2,7 7,1 5,4 4,9 4,8 Erinevus -2,9 -4,1 1,6 0,6 0,4 - Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 9,6 4,8 2,6 1,9 2,0 - Praegune uuendus 9,1 4,0 4,1 2,3 2,1 2,1 Erinevus -0,5 -0,8 1,5 0,4 0,1 - Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst ) Eelmine versioon -3,3 -2,9 -1,9 -1,5 -1,2 - Praegune uuendus -3,5 -3,0 -4,4 -4,2 -4,4 -3,8 Erinevus -0,2 -0,2 -2,5 -2,7 -3,2 - Valitsussektori võlg (% SKPst ) Eelmine versioon 19,4 20,9 22,0 22,2 22,0 - Praegune uuendus 19,3 23,3 25,6 28,3 31,0 33,2 Erinevus -0,1 2,4 3,6 6,2 9,0 - Allikas: Rahandusministeerium Intressimäärade sensitiivsusanalüüs Eesti riigil tuleb oma tegevus e rahastamiseks jätkuvalt laen u võtta . Intressimäärade tõus ja seeläbi intressikulude suurenemine avaldab otsest ning negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad vahemikus 2025-2028 100 baaspunkti võrra, on otsemõju 103 mln eurot (0,2% SKPst ) esimesel ning prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne intressikulu tõus kokku 520 mln eurot (1,1% SKPst ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 84 . Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 100 baaspunkti võrra (1%) 2025 2026 2027 2028 Intressikulude erinevus võrreldes baasstsenaariumiga, mln 103 121 139 157 Intressikulu erinevus baasstsenaariumist, % SKP 0,2 0,3 0,3 0,3 Makromajanduse sensitiivsusanalüüs: riskistsenaarium Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende mõju riigieelarvele. Kevadise prognoosi riskistsenaariumi täitumise ülevaade Viimased prognoosid on valminud majanduse tõusulaine ootuses, mis ei ole täies ulatuses realiseerunud. Positiivseid märke leiab nii kindlustunde arengust kui ka väliskeskkonnast, kuid majandus võib aeglasele tõusule pöörata alles käesoleva aasta teisel poolaastal . 2024. aasta II kvartalis Eesti majanduse maht eelmise kvartali suhtes enam ei vähenenud, kuigi aastases võrdluses oli langus veel 1% . Eksisteerivad märgid nii tööstuse kui ka ekspordi olukorra paranemisest, kuid ettevõtjate kindlustunne püsib madalal. Samuti ei ole me palju kasu lõiganud välisnõudluse kasvust, kuna meie peamised eksporditurud Soome ja Rootsi on endiselt languses. Tõenäoliselt võib ekspordi ebaedu taga olla ka konkurentsivõime nõrkus, kuid ettevõtted ei ole väga muret avaldanud liigkiire palgakasvu üle. Tööturu seis on viimastel aegadel üllatanud positiivselt ning tööpuudus ei ole vaatamata pikale veninud majanduslangusele näidanud olulist tõusu. Samuti on alates eelmisest suvest palgatöötajate ostujõud paranenud. Suvise prognoosi alusstsenaariumi kohaselt on 2024. aasta baasmajanduskasvu ootus veidi positiivsem, kui ootasime kevadprognoosi riskistsenaariumis. Peamine muutus väljendub selles, et majanduse kasvurajale pöördumine on veidi edasi lükkunud. Suvise prognoosi riskistsenaarium Nii 2022. kui ka 2023. aasta majandustulemused olid üllatavalt head, mistõttu vaatamata majanduse reaalsele langusele puudus ettevõtetel vajadus oluliselt töötajate arvu kärpida. Aeglustuva inflatsiooni tõttu on käivete kasv oluliselt aeglustunud ning alates eelmise aasta keskpaigast on järk-järgult erasektoris süvenenud nii töötajate arvu langus kui ka keskmise töötasu kasv. Väliskeskkonnast tulenevaid riske võib praegu pidada tasakaalustatuks, kuid meie peamiste ekspordipartnerite puhul ei saa välistada ka negatiivsemaid arenguid. Riskistsenaariumis oleme arvestanud negatiivsema väliskeskkonna, suuremate konkurentsivõime probleemidega ning nõrgema sisenõudluse arenguga. Riskistsenaariumi kohaselt käesoleval aastal majandus kasvule ei pöördu, vaid ekspordi langus püsib sisuliselt aasta lõpuni ning kriisist taastumine saab olema vaevalisem. Samuti eeldame, et tarbimis- ja investeerimisjulgus jäävad lähikvartalitel madalaks. Majapidamiste ostujõud taastub vaevaliselt ning ammendunud säästude ja kerkinud intressikulu tõttu ei ole võimalik senist tarbimise taset säilitada. Samuti eeldame, et eelmisest aastast suurenenud säästmine ei ole laiapindne. Nende tegurite koosmõjul on käesoleva aasta majanduslangus veidi sügavam, ulatudes 1,2%ni, kuid suurem muutus on 2025. aasta majanduskasvus, mis on ligikaudu kahe protsendipunkti võrra aeglasem kui alusprognoosis. Riskistsenaariumi kohaselt on jooksevhindades ehk eurodes mõõdetud majanduse maht aastatel 2025-26 alusprognoosist 1,3 - 1,4 miljardi euro võrra väiksem. Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist 0,1% võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatub 3,1%ni SKPst . Käesoleva aasta suurem puudujääk alusstsenaariumiga võrreldes tuleneb eelkõige maksutulude väiksemast laekumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Ka järgnevate aastate majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt alusstsenaariumist madalam, mis kasvatab puudujääki järgmistel aastatel 0,8% ja 0,7% võrra SKPst . Struktuurne eelarvepuudujääk suureneb riskistsenaariumis sel ja järgmisel aastal 0,3% võrra SKPst . Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni 2 protsendipunkti võrra. Alusstsenaariumist negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon suurendavad riskistsenaariumis nende valitsussektori tasan dite võla taset. Seega valitsussektori võlakoormus suureneb täiendava finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni 1,8% võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsiooni tõttu vähenevad valitsussektori reservid kuni 0,2 protsendipunkti võrra. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 85 . Riskistsenaarium (protsenti) Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist 2023 2024 2025 2026 2024 2025 2026 SKP jooksevhindades (mld eurot) 38,2 39,0 40,7 42,9 -0,2 -1,3 -1,4 SKP reaalkasv -3,0 -1,2 1,0 2,8 -0,2 -2,3 -0,2 SKP nominaalkasv 4,8 2,2 4,4 5,2 -0,5 -2,7 -0,2 THI 9,2 3,6 3,8 2,2 -0,2 -0,4 0,0 Sisenõudluse reaalkasv -1,4 -0,3 0,9 1,9 -0,4 -2,0 -0,3 Ekspordi reaalkasv -9,0 -0,3 0,7 3,1 -0,1 -2,8 -0,2 Tööhõive kasv 2,5 -0,1 -0,5 0,8 -0,1 -0,7 0,2 Palga nominaalkasv 11,5 6,2 2,9 4,6 -0,2 -1,7 -0,4 Valitsussektor Maksukoormus (% SKPst ) 33,5 35,7 34,6 34,3 0,6 0,6 0,6 Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst ) -3,5 -3,1 -5,2 -5,0 -0,1 -0,8 -0,7 Valitsussektori võlakoormus (% SKPst ) 19,3 23,5 27,1 30,5 0,1 0,8 1,6 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Eelarvepoliitiliste otsuste mõju majandusarengule Stsenaarium on koostatud eesmärgiga anda ligikaudne majanduslike mõjude hinnang tuginedes rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile ning arvestades 22. juulil sõlmitud koalitsioonileppes piisava täpsusega kirjeldatud katteallikaid. Kuigi meetmete täpne maht ning detailsus selgus septembri lõpuks, kui valitsus sai kokku 2025. aasta riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, ei muuda see oluliselt juba koostatud majandusarengu mõjuhinnangut ning need kehtivad ka praegu. P laanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet. Prognoosistsenaariumis arvestatud meetmed mõjutavad näiteks majapidamiste netosissetulekuid, hindasid ja SKPd . Meetmed vähendavad SKP reaalkasvu 2025. aastal hinnanguliselt ligikaudu 1,2 protsendipunkti, 2026. aastal 0,3 protsendipunkti, 2027. aastal 0,2 protsendipunkti ja 2028. aastal 0,1 protsendipunkti. Stsenaariumis on vaadeldud valikut koalitsioonileppes väljatoodud katteallikatest, mis on tinglikult jagatud neljaks grupiks: 1) käibemaksu ja aktsiiside tõusud; 2) eraisikute tulude maksustamisega seotud muudatused ( ühtse maksuvaba tulu edasilükkamine 2026. aastasse ja eraisikute tulude maksustamise osa julgeolekumaksus); 3) ettevõtete maksustamine julgeolekumaksu osana; 4) valitsussektori majandamis- ja tööjõukulude kärped. Kaitseinvesteeringute ning laskemoonavaru soetamise mõju Eesti majandusele hindame marginaalseks, kuna tegu on tõenäoliselt valdavalt impordiga ning see ei mõjuta siin loodud lisandväärtust. Erinevat tüüpi meetmete hinnanguline roll SKP reaalkasvu muutuses võrreldes Rahandusministeeriumi suvise alusprognoosiga on toodud alloleval joonisel ( REF _Ref177042111 \h Joonis 17 ). Majanduskasvule on kõige suurem negatiivne mõju eraisikute tulude maksustamise muudatustel. Tarbimismaksude tõusud vähendavad majanduse reaalmahtu majapidamiste ostujõu vähenemise kaudu. Kuna hindade kasv kiireneb, on mõju majanduse nominaalmahule väiksem kui reaalsele mahule. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal 0,8 ning 2026. aastal 1 protsendipunkti võrra. Eeltoodud hinnangud mõjust SKPle lähtuvad koalitsioonileppe meetmete laiemast majanduslikust mõjust, s.t arvesse võetakse nii otsesed, kaudsed kui ka tingitud efektid. Koalitsioonileppe meetmete laiema majandusliku mõju hindamiseks on kasutatud sisend-väljundraamistikul põhinevat makromudelit , mille tulemusi on Rahandusministeerium eksperthinnangu korras mõnel juhul korrigeerinud. Mõju kohalikule lisandväärtusele on väiksem kui meetmete maht, kuna need sisaldavad ka importi. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 17 . Eelarvemeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule võrreldes alusprognoosiga (protsendipunktides) Allikas: Rahandusministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 86 . Eelarvemeetmete mõju majandusarengule (protsenti) Koalitsioonileppe stsenaarium Erinevus alus prognoosist 2023 2024 2025 2026 2024 2025 2026 SKP jooksevhindades (mld eurot) 38,2 39,2 41,6 43,9 0,0 -0,4 -0,4 SKP reaalkasv -3,0 -1,0 2,1 2,7 0,0 -1,2 -0,3 SKP nominaalkasv 4,8 2,7 6,2 5,5 0,0 -0,9 0,1 THI 9,2 3,8 5,0 3,2 0,0 0,8 1,0 Sisenõudluse reaalkasv -1,4 0,1 1,0 2,1 0,0 -1,9 -0,1 Ekspordi reaalkasv -9,0 -0,2 3,4 3,2 0,0 -0,1 -0,1 Palga nominaalkasv 11,5 6,4 4,3 5,1 0,0 -0,3 0,1 Tööhõive kasv 2,5 0,0 -0,2 0,3 0,0 -0,4 -0,3 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 202 5 -202 8 rahastamiskava (tuhat eurot) 2025 2026 2027 2028 Kokku vahendid -19 067 509 -19 989 636 -20 440 486 -20 269 317 Piirmääraga vahendid -5 128 906 -5 529 206 -5 487 618 -5 284 617 Piirmäärata vahendid -13 938 603 -14 460 429 -14 952 868 -14 984 700 Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -127 240 -159 095 75 461 piirmääraga vahendid 0 -127 240 -159 095 -24 539 piirmäärata vahendid 0 0 0 100 000 Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -11 976 -19 565 -22 393 Muud 0 -115 264 -139 530 97 854 Riigikogu Kantselei -40 267 -38 050 -44 567 -39 032 piirmääraga vahendid -25 374 -22 334 -25 211 -21 620 piirmäärata vahendid -14 893 -15 716 -19 356 -17 412 Kulud -33 815 -34 630 -41 438 -36 966 Investeeringud -6 452 -3 420 -3 129 -2 065 Vabariigi Presidendi Kantselei -7 009 -5 963 -5 834 -5 866 piirmääraga vahendid -5 753 -4 699 -4 699 -4 699 piirmäärata vahendid -1 257 -1 264 -1 135 -1 166 Kulud -6 805 -5 950 -5 821 -5 853 Investeeringud -205 -13 -13 -13 Riigikontroll -6 015 -6 025 -6 033 -6 041 piirmääraga vahendid -5 546 -5 546 -5 546 -5 546 piirmäärata vahendid -469 -479 -487 -495 Kulud -6 015 -6 025 -6 033 -6 041 Õiguskantsleri Kantselei -3 495 -3 502 -3 511 -3 518 piirmääraga vahendid -3 205 -3 205 -3 205 -3 205 piirmäärata vahendid -290 -298 -306 -314 Kulud -3 495 -3 502 -3 511 -3 518 Riigikohus -6 962 -7 024 -7 059 -7 409 piirmääraga vahendid -4 167 -4 167 -4 167 -4 167 piirmäärata vahendid -2 795 -2 857 -2 892 -3 242 Kulud -6 962 -7 024 -7 059 -7 409 Vabariigi Valitsus -3 319 215 -3 612 132 -3 673 249 -3 741 018 piirmääraga vahendid -851 521 -963 094 -888 238 -848 786 piirmäärata vahendid -2 467 694 -2 649 038 -2 785 011 -2 892 232 Kulud -3 319 215 -3 612 132 -3 673 249 -3 741 018 Riigikantselei -23 551 -29 620 -33 265 -33 030 piirmääraga vahendid -14 906 -14 475 -14 203 -13 949 piirmäärata vahendid -8 645 -15 145 -19 062 -19 081 Kulud -23 551 -29 620 -33 265 -33 030 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -21 027 -25 845 -28 660 -28 437 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 161 321 -1 219 530 -1 216 900 -1 191 479 piirmääraga vahendid -903 749 -930 823 -918 581 -934 366 piirmäärata vahendid -257 572 -288 706 -298 319 -257 113 Kulud -1 136 147 -1 190 208 -1 175 631 -1 140 851 Investeeringud -25 174 -29 322 -41 269 -50 628 Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus Kulud -11 314 -11 453 -10 564 -9 508 Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas Kulud -848 814 -884 491 -877 350 -847 073 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -245 140 -265 244 -260 756 -257 440 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -9 500 -9 314 -9 188 -9 188 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -416 399 -362 100 -352 764 -367 426 piirmääraga vahendid -234 350 -220 301 -216 664 -217 932 piirmäärata vahendid -182 050 -141 799 -136 100 -149 493 Kulud -387 659 -351 134 -345 868 -360 597 Investeeringud -28 740 -10 966 -6 896 -6 829 Tulemusvaldkond: Õigusriik Kulud -207 583 -200 650 -198 597 -206 407 Tulemusvaldkond: Digiühiskond Kulud -157 008 -128 221 -126 031 -133 053 Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 711 437 -1 772 354 -1 808 170 -1 856 601 piirmääraga vahendid -1 219 680 -1 417 469 -1 433 894 -1 444 630 piirmäärata vahendid -491 756 -354 885 -374 276 -411 970 Kulud -1 195 952 -1 447 697 -1 452 129 -1 734 549 Investeeringud -515 484 -324 657 -356 041 -122 051 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Kulud -1 111 717 -1 311 856 -1 307 717 -1 552 634 Kliimaministeeriumi valitsemisala -1 251 321 -1 282 070 -1 206 698 -765 285 piirmääraga vahendid -290 134 -270 319 -293 894 -274 287 piirmäärata vahendid -961 187 -1 011 751 -912 804 -490 998 Kulud -1 065 246 -1 054 398 -966 491 -644 745 Investeeringud -186 075 -227 673 -240 207 -120 540 Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus Kulud -168 964 -215 324 -113 658 -111 329 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -876 618 -818 843 -831 889 -514 104 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -336 552 -334 517 -323 445 -313 758 piirmääraga vahendid -263 504 -260 643 -248 379 -239 786 piirmäärata vahendid -73 049 -73 874 -75 066 -73 972 Kulud -335 725 -334 421 -323 349 -313 661 Investeeringud -828 -96 -96 -96 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -16 557 -16 449 -16 276 -14 832 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport Kulud -316 859 -315 654 -304 756 -296 579 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -1 260 989 -1 275 464 -1 298 624 -1 330 780 piirmääraga vahendid -146 734 -160 593 -172 472 -168 444 piirmäärata vahendid -1 114 256 -1 114 871 -1 126 151 -1 162 335 Kulud -1 256 128 -1 266 486 -1 287 960 -1 321 616 Investeeringud -4 861 -8 978 -10 663 -9 163 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -985 281 -980 954 -1 012 705 -1 053 761 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -247 291 -260 673 -251 220 -243 922 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -15 226 -14 129 -13 587 -13 587 Rahandusministeeriumi valitsemisala -510 402 -519 157 -545 145 -576 947 piirmääraga vahendid -136 644 -129 748 -123 389 -121 361 piirmäärata vahendid -373 757 -389 409 -421 757 -455 587 Kulud -487 010 -505 365 -537 519 -570 601 Investeeringud -23 392 -13 791 -7 627 -6 346 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -479 855 -498 485 -530 898 -564 003 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -799 153 -779 556 -724 221 -709 560 piirmääraga vahendid -219 271 -210 193 -205 769 -205 997 piirmäärata vahendid -579 882 -569 363 -518 452 -503 563 Kulud -793 473 -776 863 -721 494 -706 609 Investeeringud -5 680 -2 693 -2 727 -2 951 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud -446 145 -412 684 -386 960 -385 725 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -342 375 -361 157 -331 937 -318 289 Siseministeeriumi valitsemisala -605 710 -580 769 -563 177 -554 186 piirmääraga vahendid -496 373 -484 933 -474 283 -470 843 piirmäärata vahendid -109 337 -95 836 -88 894 -83 343 Kulud -555 090 -545 505 -535 751 -519 974 Investeeringud -50 619 -35 264 -27 425 -34 212 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Kulud -508 844 -499 459 -490 954 -477 530 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -17 425 -17 015 -16 491 -16 259 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 480 715 -7 916 762 -8 357 572 -8 746 476 piirmääraga vahendid -202 196 -194 700 -193 929 -193 145 piirmäärata vahendid -7 278 520 -7 722 062 -8 163 643 -8 553 332 Kulud -7 468 957 -7 909 558 -8 351 401 -8 742 665 Investeeringud -11 758 -7 205 -6 171 -3 811 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -5 016 611 -5 315 068 -5 632 114 -5 910 190 Tulemusvaldkond: Tervis Kulud -2 444 216 -2 586 131 -2 710 926 -2 824 439 Välisministeeriumi valitsemisala -126 995 -117 803 -111 158 -96 366 piirmääraga vahendid -105 799 -104 724 -102 000 -87 314 piirmäärata vahendid -21 196 -13 078 -9 158 -9 051 Kulud -117 293 -110 607 -105 577 -93 015 Investeeringud -9 702 -7 195 -5 581 -3 351 Tulemusvaldkond: Välispoliitika Kulud -116 391 -110 247 -105 395 -92 833 Lisa 3. Ülevaade RES 202 5 -202 8 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes ( mln eurot) Tabelis on kulude ja finantseerimistehingute suurenemine näidatud negatiivse märgiga ning tulude suurenemine positiivse märgiga (väärtused on miljon eurot). Kulud on esitatud käibemaksuta . 2025 2026 2027 2028 TULUMEETMED KOKKU 631,5 941,4 948,0 894,3 Kaitseministeerium 0,3 0,3 0,3 0,3 Kaitseministeeriumi valitsemisala vara müügitulu 0,3 0,3 0,3 0,3 Kliimaministeerium 1,9 44,7 44,8 45,0 Ladestamistasu tõus 0,0 8,8 8,8 8,8 Pakendi ringlussevõtu tasu 0,0 23,0 23,0 23,0 Vee erikasutus 0,0 3,0 3,0 3,0 Ehitusmaavarade kaevandustasud 0,0 6,0 6,0 6,0 Trahvitulu korrigeerimine -0,4 -0,4 -0,4 -0,4 Transpordiameti lennundusvaldkonna rahastamine 0,0 1,7 1,7 1,7 AS Tallinna Lennujaam lisadividend 0,2 0,2 0,2 0,2 Lennuliiklusteeninduse AS lisadividend 0,0 0,6 0,6 0,6 Elering AS lisadividend 0,6 0,3 0,5 0,6 RMK lisadividend 1,5 1,5 1,5 1,5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0,0 0,0 0,0 0,0 AS KredEx Krediidikindlustus lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0 Rahandusministeerium 624,9 895,2 901,6 847,8 Alkoholiaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, edasi 5% aastas 2027-2028 -12,0 21,0 9,0 -9,0 Tubakaaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, 5% aastas 2027-2028 9,0 27,0 37,0 46,0 Bensiiniaktsiisi tõus 5% aastas 2025-2028 2,0 8,0 18,0 26,0 Julgeolekumaksu kehtestamine 2026-2028 aastateks, osaliselt alates 01.07.2025 88,3 740,7 741,3 778,7 Tulumaksuvaba määra reformi edasilükkamine 2026ni ja hüvitiste piirmäärade tõus 474,0 -51,0 -2,0 -2,0 RMK dividendi tulumaksu nihutamine 24,6 0,0 0,0 0,0 Sihitud andmevahetus pankadega 0,0 5,0 5,0 5,0 Tulumaksuaugu vähendamine EMTA suurema reageeriva ressursi toel 7,0 7,0 7,0 7,0 Käibemaksuaugu vähendamine EMTA suurema reageeriva ressursi toel 7,0 7,0 7,0 7,0 Suurinvestorite toetusmeetme tegevuste maksutulu 20,0 40,0 40,0 40,0 AS Eesti Loto lisadividend -0,2 0,3 0,2 0,2 Eesti Energia AS lisadividend 0,0 1,3 2,9 3,5 Äriühingute lisadividendidelt laekuv juriidilise isiku tulumaks 0,6 1,2 1,7 1,9 Tallinn-Pärnu mnt, Päädeva -Konuvere lõigu ümberehituse käibemaks 0,9 5,8 10,7 0,0 Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 3,7 81,8 23,9 -56,6 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 0,0 0,7 0,7 0,8 Riigilõivude ajakohastamine taimekaitseseaduses 0,0 0,7 0,7 0,7 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Vireen lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Eesti Post lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,1 Siseministeerium 4,0 0,0 0,0 0,0 Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara müügi edasilükkumine 4,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalministeerium 0,4 0,4 0,4 0,4 Sotsiaalvaldkonna riigilõivude tõstmine 0,0 0,0 0,0 0,0 Tervisevaldkonna riigilõivude tõstmine 0,1 0,1 0,1 0,1 Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa taotluste tasud 0,3 0,3 0,3 0,3 KULUMEETMED KOKKU -38,5 -239,8 -75,8 303,4 Riigiülesed 0,0 -115,3 -139,5 97,9 Investeeringute revisjon 0,0 0,0 0,0 100,0 Vajaduspõhiste toetuste reform 0,0 0,0 0,0 100,0 Turvavaru eelarvereeglite täitmise kindlustamiseks 0,0 -104,1 -105,7 -69,7 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe suurendamise investeeringuteks 0,0 -11,2 -33,8 -32,4 Riigikogu -1,9 0,0 0,0 0,0 Aastatevahelised ümbertõsted -1,9 0,0 0,0 0,0 Vabariigi Valitsus -5,6 -116,9 -38,1 -27,6 Töötushüvitise süsteemi muutmisest tulenev toimetulekutoetuse tõus 0,0 -1,5 -1,5 -1,5 HTMi tegevuskulude ja -toetuste kärbe - KOV toetusfondi makse väheneb huviharidusest 10 % 1,0 1,0 1,0 1,0 Reservivahendite jagamine asutuste eelarvetesse (reserv) 29,2 18,9 18,3 0,0 Laia riigikaitse täiendav kulu (reserv) -21,6 -121,9 -28,6 0,0 Suurinvestorite toetusmeede (reserv) -20,0 -40,0 -40,0 Aastatevahelised ümbertõsted, reservide kärbe, liikmemaksude lisavajadus, suurinvestorite toetusmeede (reserv) -14,3 6,6 12,7 12,9 Riigikantselei -0,3 0,8 1,0 1,3 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,6 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 0,6 1,1 1,3 1,3 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -0,3 -0,3 -0,3 0,0 Haridus- ja Teadusministeerium 30,8 52,5 83,5 79,9 Riigigümnaasiumite ehituste aastatevahelised ümbertõsted 0,3 0,7 0,5 -1,5 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,0 0,0 0,0 0,0 Aastatevaheline ümbertõstmine -4,0 -9,0 0,0 -1,0 Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi ehituse aastatevahelised ümbertõsted (2027-2030) 0,0 0,0 6,5 6,5 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 35,4 60,8 76,5 76,0 Justiits- ja Digiministeerium 6,1 14,6 18,7 20,4 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,8 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,2 16,2 20,4 20,4 Aastatevahelised ümbertõsted -1,8 0,0 0,0 0,0 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -1,6 -1,7 -1,7 0,0 Kaitseministeerium -63,3 -205,2 -205,2 -164,2 Vara müügi arvelt tehtavad kulud -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Laskemoona ostmine -61,5 -204,9 -204,9 -163,9 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,6 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 0,0 0,0 0,0 0,0 Kliimaministeerium -7,4 -2,0 -7,0 17,3 Keskkonnatasude seadus: Ida-Viru alamprogrammi rahastamine -1,0 -2,0 -2,0 -2,0 Aastatevahelised ümbertõsted -12,3 0,0 0,0 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,6 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,0 15,5 19,3 19,3 Värska– Ulitina maantee ümbersõidu ehitamine -0,5 -2,2 0,0 0,0 Tallinn-Pärnu mnt, Päädeva -Konuvere lõigu ehituse riigipoolne omafinantseerimine -1,9 -13,3 -24,3 0,0 Kultuuriministeerium 6,6 3,3 15,6 24,3 Aastatevahelised ümbertõsted -2,4 -0,9 0,0 0,0 Eesti Rahvusraamatukogu sisustus 0,0 -8,9 -7,6 0,0 Kunstihoone rekonstrueerimine -5,0 -4,9 0,0 0,0 Laulu- ja tantsupeo korraldamine -3,5 0,0 0,0 0,0 Remondifondi vahendite aastatevaheline edasi nihutamine 6,0 -2,0 -2,0 -2,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,9 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 13,4 21,0 26,3 26,3 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -1,0 -1,0 -1,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5,7 62,0 81,6 95,6 Töötushüvitise süsteemi muutmine 0,0 41,7 59,4 63,9 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,7 0,0 0,0 0,0 Aastatevaheline ümbertõstmine -0,9 -7,0 -11,4 -7,2 Töövõime hindamine ja töövõimetoetuse maksmine alates 18. eluaastas 0,0 0,0 2,1 7,4 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 7,4 11,7 15,8 15,8 Eesti Töötukassa maksukohustuse muutmine: vähenenud töövõimega töötajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise tingimuste muutmine 0,0 15,6 15,6 15,6 Rahandusministeerium 2,2 26,5 55,0 90,7 Riigikassa intressikulu-tulu muutus kokku (neto) 10,8 29,8 52,9 86,5 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -1,2 -1,4 -1,2 -1,0 Aastatevahelised ümbertõsted -7,2 -4,5 -0,9 -0,1 Eelarverevisjoni läbiviimine -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Maksuaugu vähendamiseks vajalik EMTA tööjõukulu -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,6 0,0 0,0 0,0 Julgeolekumaksu IT kulu -1,0 -0,7 -0,4 -0,3 Julgeolekumaksu IT rakenduskulu (hooldus, taristu) 0,0 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 4,2 6,6 8,2 8,2 EMTA maksukogumise võimekuse tagamine -0,6 -1,0 -1,3 -1,3 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -1,0 -1,0 -1,0 0,0 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -3,6 14,1 18,5 18,3 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -1,8 -1,8 -1,9 -2,1 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -8,2 0,0 0,0 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -2,4 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,8 17,9 22,4 22,4 Tartu−Riia rongiühenduse avaliku liiniveo toetus -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 Siseministeerium -8,8 2,9 4,8 8,2 Alarmsõidukite mootorsõidukimaksu hüvitamine -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Aastatevahelised ümbertõsted -5,3 -1,6 0,0 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,9 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 4,2 6,8 8,4 8,4 Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppeväljaku eelarve suunamine Riigi Kinnisvara ASi eelarvesse 0,7 8,3 6,0 0,0 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -7,4 -10,3 -9,5 0,0 Sotsiaalministeerium -0,2 20,2 30,1 35,6 Mootorsõidukimaksu seadusega vastu võetud leevendusmeede puudega inimestele: viipekeele kaug - ja kirjutustõlketeenus ning IT arendused -0,4 -0,6 -0,6 -0,6 Üksielava üldhooldusteenusel pensionäri toetuse lõpetamine 1,3 1,4 1,5 1,5 Vanemahüvitise maksimaalse määra langetamine kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele. 0,0 12,9 22,1 27,5 Perehüvitiste seaduse (sh vanemahüvitis) muutmise IT arenduskulu -0,4 0,0 0,0 0,0 Ülalpeetava abikaasa eest ravikindlustuse makse lõpetamine 0,0 2,3 3,0 3,5 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,5 0,0 0,0 0,0 Puudega lapse eapiiri tõstsmisega seotud muudatused (SKA): rehabilitatsiooniteenus, puudega lapse toetus (sh ekspertiisi tegemine) 0,0 0,0 -2,1 -7,5 Puudega lapse eapiiri tõstmisega seotud muudatused (Tervisekassa): ravikindlustusseadus muutmine 0,0 0,0 0,04 0,04 IT-arendused 0,0 0,0 -0,01 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 6,0 9,2 11,5 11,5 Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade kulu kasv -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 Aastatevahelised ümbertõsted -0,2 0,0 0,0 0,0 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -4,6 -4,7 -4,8 0,0 Välisministeerium 1,2 2,7 5,2 5,9 Aastatevahelised ümbertõsted -1,5 -3,2 -2,1 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,8 0,0 0,0 0,0 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -0,2 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 3,7 5,8 7,3 5,9 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -157,0 4,0 3,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -57,0 4,0 3,0 0,0 Aastatvaheline ümbertõstmine AS Metrosert aktsiakapitali suurendamise varasemaks toomiseks -7,0 4,0 3,0 0,0 Vahendid kaitsetehnoloogiate arendamisele suunatud katsefondi mahu suurendamiseks -50,0 0,0 0,0 0,0 Rahandusministeerium -100,0 0,0 0,0 0,0 Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise aastatevaheline nihutamine -100,0 0,0 0,0 0,0 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 202 5 – 202 8 (tuhat eurot) RES 2025 RES 2026 RES 2027 RES 2028 Selgitus Õiguslik alus KOKKU -10 988 901 -11 634 990 -12 288 630 -12 905 799 Riigikogu Kantselei -11 083 -11 657 -14 901 -12 844 Riigikogu liikmete palgafond -11 083 -11 657 -14 901 -12 844 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Vabariigi Presidendi Kantselei -602 -796 -666 -698 Presidendi palgafond ja esindustasud -301 -479 -334 -349 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; Vabariigi Presidendi ametihüve seadus Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Vabariigi Presidendi ametihüve seadus Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused -301 -316 -333 -349 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; Vabariigi Presidendi ametihüve seadus Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Vabariigi Presidendi ametihüve seadus Riigikontroll -149 -157 -165 -173 Riigikontrolöri palgafond ja esinduskulu -149 -157 -165 -173 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; Riigikontrolli seadus Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Riigikontrolli seadus Õiguskantsleri Kantselei -149 -157 -165 -173 Õiguskantsleri palgafond -149 -157 -165 -173 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus; Õiguskantsleri seadus Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Õiguskantsleri seadus Riigikohus -2 410 -2 477 -2 546 -2 896 Kohtunike palgafond -2 410 -2 477 -2 546 -2 896 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus. Riigikohtu esimehele makstakse esindustasu Kohtute seaduse §76(1) alusel. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Vabariigi Valitsus -2 467 579 -2 648 923 -2 784 896 -2 892 117 EL makse, sh osa tollimaksu laekumisest -378 749 -459 852 -495 792 -496 991 Euroopa Liidu eelarveraamistik 2021-2027 Prognoosi aluseks on Euroopa Komisjoni pikaajaline EL eelarve maksete prognoos, mille järgi on oodata 2026. aastal ja eriti 2027. aastal suurenevaid sissemakseid EL eelarvesse, kuna kiirenevad väljamaksed riikidele ühtekuuluvuspoliitika programmidest, sest kasutamine saavutab perioodi tiputaseme. Prognoos arvestab heitkoguse kauplemise süsteemil põhineva uue omavahendi kehtima hakkamist alates 2027. aastast, mis Eesti sissemakset suurendab. KOVidele edasiantavad maksutulud -2 030 314 -2 144 346 -2 243 253 -2 348 862 Tulumaks, maamaks KOVidele edasiantavad maksutulud -15 285 -16 313 -17 001 -17 190 Keskkonnatasud KOVide toetusfondis toimetulekutoetus -43 231 -28 412 -28 850 -29 074 Toimetulekutoetus kohalike omavalitsuse üksustele on mõeldud peredele, kelle eelmise kuu netosissetulek pärast eluruumi jooksva kuu alaliste kulude maha arvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 01.06.2022 tõsteti toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole. Alates 2024. aastast on toimetulekutoetuse maksmise hüvitise korraldamiskulu määra suurendatud 8,85 eurole. Sotsiaalhoolekande seadus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -5591 -4788 -3025 -3025 Õpetaja lähtetoetus -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord"- lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisel ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisel, kui nad asuvad esimest korda tööle kooli. Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Doktoranditoetuste sotsiaalmaks -2 566 -1 763 0 0 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu seaduse § 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "Isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse § 41 lõikes 1 ning §-s 43 sätestatud tingimustel". Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud Eesti keele õppe kulude hüvitamine -20 -20 -20 -20 Keeleõppekulude hüvitamine "Kodakondsuse seadus" § 8¹ lõike 1 ja "Keeleseaduse" § 28 lõike 3 alusel on õigus taotleda eesti keele tasemeeksami positiivse sooritamise korral tasemeeksamiks ettevalmistamise täiendkoolitusel osalemisel õppemaksu hüvitamist kuni 100% ulatuses. Õppemaksu hüvitamise piirmäär on kehtestatud VV määrusega "Eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja "Kodakondsuse seaduse" tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamise piirmäär" Keeleseadus Õppelaenu tagasimaksmisega seotud kulud -5 -5 -5 -5 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord. Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Justiits - ja Digi ministeeriumi valitsemisala -36 391 -37 205 -38 043 -42 842 Kohtute postikulud -635 -635 -635 -635 Kohtute postikuludes kajastuvad kohtu poolt kätte toimetatavad menetlusdokumendid. Ettemaksed kohtutäituritele -5 -5 -5 -5 Kohtutäiturite ettemaksetes kajastuvad kohtutäituritele makstavad tasud. Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 -1 968 -1 968 -1 968 Kohtute kolmandate isikute kuludes kajastuvad kohtusüsteemi väliste menetlusosaliste (nt rahvakohtunike, pankrotihalduri, kannatanu, tunnistaja, tõlkimise, ekspertiisi jms) kulud. Kohtunike palgafond -22 982 -23 555 -24 145 -27 523 Kohtunike arvestuslike kulude alus tuleneb kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest (KRAPS) ja KRAPSi indeksi muutustest. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Prokuröride palgafond -9 301 -9 542 -9 790 -11 211 Prokuröride arvestuslike kulude alus tuleneb KRAPSist ja KRAPSi indeksi muutustest. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus Patendiameti toimingute riigilõiv - Euroopa Patendiametile -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 Patendiameti toimingute riigilõiv Euroopa Patendiametile. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seadus Kultuuriministeeriumi valitsemisala -48 977 -53 698 -55 609 -56 842 Alkoholi- või tubakaaktsiisist eraldatavad toetused -18 025 -19 495 -20 020 -19 915 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus Loovisikute ja loomeliitude seadus -2 368 -2 368 -2 368 -2 368 Loovisikute ja loomeliitude seadus Hasartmängumaks- KULKA -28 584 -31 835 -33 221 -34 559 Hasartmängumaksu seaduse § 7 lg2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -952 285 -952 752 -989 420 -1 038 611 Töötutoetus -52 171 -14 527 0 0 Eesti Töötukassa maksab töötutoetust töötule, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle ühe kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures päevamäära 31-kordne korrutis ei või olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Töötutoetus on plaanis kaotada alates 01.0 1 .2026 ning sellega seoses väheneb töötutoetuse kulu 2026 (eelarves üleminekuperioodi kulu) ning alates 2027 on kulu 0. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus Töövõimetoetus -494 162 -519 157 -544 359 -567 252 Eesti Töötukassa maksab osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust. Töötukassa on oma prognoosides lähtunud eeldusest, et kehtiva süsteemi järgi suurema töövõimekaoga inimesed (90-100% ning osa 80%lise töövõime kaotusega inimestest) hinnatakse uues süsteemis puuduva töövõimega isikuteks ning väiksema töövõime kaotusega (10-30%) inimestel ei ole uue hindamissüsteemi kohaselt töövõime vähenenud. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on osalise töövõimega inimesele 57% ja puuduva töövõimega inimesele 100% päevamäärast. Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära. Töövõimetoetuse seadus Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötute eest -41 123 -45 579 -49 735 -53 768 Töötutoetust saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 6 lg 1 p 6 (ravikindlustuse osa 13% maksumääraga). Töötutoetus on plaanis kaotada alates 01.0 1 .202 6 ning sellega seoses väheneb ka sotsiaalmaksu kulu. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötutoetust mitte saava töötuna arvele võetud isiku eest (SMS § 6 lg 1 p 6 prim ). Samuti SMS § 6 lg 1 punktides 7 ja 11 nimetatud isikute eest. Sotsiaalmaksuseadus Tööturuteenuste ja -toetuste seadus Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötava töövõimetuspensionäri eest -41 254 -30 914 -35 751 -41 014 Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 5 alusel maksab töötukassa sotsiaalmaksu äriühingu, MTÜ, SA või FIE eest, kes on osalise või puuduva töövõimega, ning kelle eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja teinud avalduse. Sotsiaalmaksuseadus Töötuskindlustusmakse -322 000 -341 000 -358 000 -375 000 Eesti Töötukassale kantakse edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks. Töötuskindlustuse seadus Töövaidluskomisjonide kaasistujate tasud -27 -28 -28 -28 Töövaidluse lahendamise seadus Maareformi seadusest tulenev peretoetus* -32 -32 -32 -32 Maareformi seaduse § 22.3 lg 9: Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 1600 euro ulatuses, sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Maareformi seadus Riigimaade maamaksu ja hooldamise kulud* -1 516 -1 516 -1 516 -1 516 Maamaksuseadus, Maa-ameti põhimäärus Maamaksuseadus Maa-ameti põhimäärus Rahandusministeeriumi valitsemisala -287 431 -309 657 -334 618 -358 451 Õppelaenude tagastamisega seotud kulud -278 -262 -267 -287 Õppelaenude riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe. Eelarve sisaldab ka vahendeid kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema hallatavate asutuste töötajate õppelaenude kustutamiseks. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis -1 800 -1 800 -1 800 -1 800 Süüteomenetluses riigi poolt tekitatud kahju hüvitamine kohtute, prokuratuuri ja politsei õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Hüvitamiste aluseks on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, kriminaalmenetluse seadustik, väärteomenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik ja karistusseadustik. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus Kriminaalmenetluse seadustik Väärteomenetluse seadustik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Halduskohtumenetluse seadustik Karistusseadustik Arvelduste korraldamine ning riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine -2 545 -2 565 -2 630 -2 630 Riigikassa arvelduste korraldamise ning riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamisega seotud kulud ja reitingukulud ning Euroopa Investeerimispanga EU4U (EU for Ukraine Fund) garantiifondiga seotud kulud. Maksu- ja Tolliameti (MTA) krediitkaardi- ja pangalingimaksed. Kulud suurenevad, kuna kasvab krediitkaardimaksete ja pangalingimaksete maht. Reformimata maade maamaksukulud -200 -200 -200 -200 Arvestuse aluseid reguleerib rahandusministri 16.10.2014. aasta määrus nr 38 "Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord". Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord Maksumärgid -924 -1 053 -1 053 -1 053 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 49 ja § 61. Alkoholi ja tubaka maksumärkide tellimine ja väljastamine. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus Finantskulud -281 685 -303 777 -328 668 -352 481 Laenudelt ja võlakirjadelt makstav intress ning Tervisekassa ja Töötukassa arvelduskontode jäägilt makstav intress. Maksukorralduse seaduse alusel maksuhalduri poolt maksude ettemaksetelt makstavad intressid maksumaksjale. Maksukorralduse seadus Siseministeeriumi valitsemisala -5 466 -8 310 -10 073 -10 265 Pensionioote toetus -221 -221 -221 -221 Päästeteenistuse seadus § 19 Päästeteenistuse seadus Ettemaksed kohtutäituritele -50 -50 -50 -50 Kajastuvad kohtutäituritele makstavad tasud. Hüvitised hukkumise ja vigastuse korral -297 -297 -297 -297 Ühekordne hüvitisteks, mis eraldatakse politseiametniku või päästeteenistuja hukkumise, püsivalt töövõimetuks tunnistamise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral. Avaliku teenistuse seadus Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine -4 602 -7 692 -9 455 -9 647 Erinevate isikut tõendavate dokumentide väljastamine Isikut tõendavate dokumentide seadus Trahviteadete postikulud -246 0 0 0 Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtavate trahvide postiteel väljastamise kulud Väärteomenetluse seadustik IT Agentuuri hüvitised -50 -50 -50 -50 Hüvitist makstakse alates 2016.a vastavalt Riigikogus 18.02.2015 ratifitseeritud kokkuleppele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti peakorteri, Eesti Vabariigi valitsuse ja IT-ameti vahel. Hüvitist makstakse ameti koosseisulisele personalile Eestis sisse elamiseks. Hüvitist on õigus taotleda esimesel ametis töötamise aastal isiklikuks tarbeks teatud püsikaupade soetamisel Eestis makstud käibemaksu ulatuses. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 168 216 -7 601 583 -8 051 397 -8 483 758 Riikliku pensionikindlustuse ( I sammas) kulu kokku: -3 125 652 -3 358 224 -3 614 990 -3 864 299 sh vanaduspension -2 937 072 -3 154 204 -3 393 287 -3 623 158 Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. Riiklik pensionikindlustuse seadus sh väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension sh muud pensionid -46 335 -48 272 -50 059 -51 597 Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) - Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%- lise töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. -Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Väljateenitud aastate pensionide seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus sh rahvapension, pensionilisad ja pensionisuurendused -112 263 -123 491 -136 855 -152 287 Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust õigus tekkinud. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Riikliku pensionikindlustuse seadus sh avaliku teenistuja pensionisuurendus -29 982 -32 256 -34 789 -37 257 Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust õigus tekkinud. Avaliku teenistuse seadus Riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse -568 750 -611 350 -655 350 -689 650 Vanaduspensioni kogumispension II sammas sotsiaalmaksust edasiantav osa ja vanaduspensioni kogumispensioni töötaja töötasust kinnipeetav osa (2%). Kogumispensionide seadus Toetus kohustusliku kogumispensioni fondi alla 3. aastast last kasvatava vanema eest -20 018 -20 112 -20 749 -21 389 Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulust ja II sambaga liitunud vanemate,(kes kasvatavad alla 3-aastast last), arvu kasvust. Kogumispensionide seadus Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega -7 388 -7 366 -7 365 -7 326 Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja saajate arvuga. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Välisriigist Eestisse tagasipöördunu toetus -161 -173 -185 -193 Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi ning saajate arvuga. Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale , kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. Sotsiaalhoolekande seadus Toetused olümpiavõitjatele -242 -283 -297 -312 Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalgaga. Spordiseadus Puuetega inimeste igakuulised toetused -63 015 -63 162 -64 693 -66 654 Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus Sotsiaalhoolekande seadus Toetused represseeritutele (sh Tšernobõli AEJ likvideerijad) -2 031 -1 922 -1 821 -1 725 Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on seotud saajate arvuga. Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele. Sotsiaalhoolekande seadus Üksielava pensionäri toetus -17 815 -18 486 -19 528 -20 487 Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Kulude muutus tuleneb vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvust. Sotsiaalhoolekande seadus Ajateenija lapse toetus -367 -367 -367 -367 Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid kulud arvestatakse kaitsekulude hulka. Kaitseväeteenistuse seadus Elatisabi -12 514 -13 133 -13 755 -14 375 Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude sissenõudmise üleminekuga riigile. Alates 2024. aastast on elatisabi suurus varasema 100 euro asemel 200 eurot. Perehüvitiste seadus Hüvitised kuriteoohvritele -142 -169 -195 -226 Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast alampalgast ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest. Ohvriabi seadus Õppelaenude kustutamine (vähenenud töövõimega isik; puudega lapse vanem) -74 -74 -74 -74 Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, puudega lapse vanemale makstakse rahalist hüvitist. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Täiendav puhkusetasu (lapsepuhkuse päevade, pikendatud põhipuhkuse, puudega lapse vanema igakuulise puhkepäeva ja lapsetoitmise vaheaja tasudeks; alaealised ja osalise töövõimega tööealiste tasudeks; lisapuhkepäevade tasu sügava puudega isiku töötavale hooldajale) -18 838 -19 970 -21 195 -22 499 Täiendava puhkusetasude kulumuutused on seotud saajate arvu ja töötasu alammäära muutustega. Alaealiste ja osalise töövõimega tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse summa muutus on seotud keskmise palga nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade arvuga. Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. Töölepingu seadus Peretoetused -423 900 -418 204 -411 624 -403 887 Peretoetuste muudatused on seotud esimese ja teise lapse toetuse ning üksikvanema toetuse tõusuga 60-eurolt 80-eurole kuus ning lasterikaste perede toetuse tõusuga 3–6 lapse puhul 450 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 euroni kuus. Alates 2026. aastast on kavandatud perehüvitises toitjakaotustoetus , planeeritud kulu 1,6 mln eurot aastas. Perehüvitiste seadus Vanemahüvitis -363 564 -359 963 -362 357 -367 880 Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja alampalga muutuse mõju). Perehüvitiste seadus Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (välisriigist tagasipöörduja ) -3 031 -95 -102 -109 Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaaln e kaitse , mille muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. Sotsiaalmaksuseadus Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate ees -79 630 -85 755 -91 971 -98 516 Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. Sotsiaalmaksuseadus Arstide ja õdede lähtetoetus -1 500 -1 350 -1 350 -1 350 Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld - või keskhaiglasse. Alates 2024. aastast on kavandatud lähtetoetus ka meditsiiniõdedele. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus Apteekrite lähtetoetus -245 -220 -220 -195 Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Ravimiseadus Abivahenditeenus puudega inimestele -21 296 -21 926 -22 505 -23 075 Kulude muutusi mõjutavad saajate arv, tarbijahinnaindeks. Sotsiaalhoolekande seadus Toetused pagulastele -85 -85 -85 -85 Kulu sõltub isikute arvust, kes viibivad pagulaste majutuskeskuses või, kes saanud rahvusvahelise kaitse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus Riigikogu pensionid -9 421 -9 553 -9 655 -9 672 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus Riigikontrolli ametnike pensionid -690 -687 -678 -662 Riigikontrolli seadus Õiguskantsleri ametipension -108 -108 -107 -105 Makstakse endise õiguskantsleri eripensioni 70% tema ametipalgast ning õiguskantsleri asetäitja-nõuniku pension on 65% tema ametipalgast. Õiguskantsleri seadus Riigikohtunike pensionid -1 621 -1 787 -1 777 -1 852 Kohtute seadus Prokuröride pensionid -1 808 -1 886 -2 003 -2 205 Pensioni suuruseks on 65% prokuröride viimasest ametipalgast. Prokuratuuriseadus I ja II astme kohtunike pensionid -8 489 -9 071 -9 526 -10 028 Pensioni suuruseks on 75% kohtunike viimasest ametipalgast. Kohtute seadus Kaitseväelaste pensionid -30 494 -33 461 -37 823 -41 831 Pensione indekseeritakse pensioniindeksiga. Kaitseväeteenistuse seadus Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus Politseinike ja piirivalve pensionid -58 580 -64 057 -71 061 -78 493 Politsei ja piirivalve seadus Päästeametnike pensionisuurendus -1 141 -1 475 -1 807 -2 093 Päästeteenistuse seadus Psühholoogiline abi süüteoohvritele -1 114 -1 227 -1 351 -1 483 Süüteo ohvril (ei ole vägivallakuritegu ohver) on õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Prognoosis arvestatakse ohvrite arvu kasvu. Ohvriabi seadus Ravikindlustuse seadusest tulenevate kohustuste tagamine -2 007 879 -2 137 346 -2 239 730 -2 339 704 Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Tervisekassale. Ravikindlustuse seadus Eraldis Tervisekassale (mittetöötavate pensionäride eest) -313 824 -337 748 -364 313 -390 169 Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest Tervisekassale igakuine eraldis (SKA andmete alusel) mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt st tasutakse ravikindlustuse osa vastavalt kokkulepitud protsendimahule. Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus; Vabariigi Valitsuse määrus "Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise kord". Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Varjupaigateenus pagulastele -2 500 -500 -500 -500 Makstakse varjupaigataotlejatele rahalist toetust, mis on võrdne kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva toimetulekupiiriga. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus Pensionide ja toetuste kojukanne posti kaudu -288 -288 -288 -288 Riik kannab posti kaudu kojukande kulud üksnes siis, kui seadusest (RPKS ja PISTS) tulenevalt ja põhjendatud taotluse alusel. Kojukannet teostatakse üksnes liikumistakistusega, hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning vanaduspensioniealine isikule või sügava puudega isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Välisministeeriumi valitsemisala -2 571 -2 831 -3 104 -3 104 Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu -2 571 -2 831 -3 104 -3 104 Välisteenistuse seaduse § 67 sätestab, et lähetatud teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse igal kuul Eesti kahekordse kuu töötasu alammäära suurust abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.12.2006 määrusega nr 256 "Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord". Välisteenistuse seadus Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord *2023. aasta täitmise ja 2024 a. aasta eelarve andmed kajastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves. Alates 2025. aastast on planeeritud rahalised vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooni eelarvesse. Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks rakendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (edaspidi EL H KS). Selles peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel kõik lubatud heitkoguse ühikud (edaspidi LHÜ), mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel, ega ei lisata turustabiilsusreservi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1814. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 87 . Eesti müüdavad LHÜ kogused ja Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane riigieelarvesse laekuva tulu prognoos LHÜ-dega kauplemisest aastail 2021-2028 (mln eurot) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku Enampakkumise kogus (KLIM andmeil) (mln LHÜ) 4,684 4,181 4,306 3,918 3,390 3,458 3,716 4,012 31,665 Tuluprognoos (mln eurot) 248,065 333,249 358,751 242,14 185,66 174,77 221,70 232,34 1996,68 EL HKS direktiivi kohaselt peavad riigid EL HKS kauplemistulu riigieelarvesse jääva osa (st mida ei kanta nn uue EL omavahendina EL eelarvesse), kasutama alates 2024. a astast kogu ulatuses energia- ja kliimapoliitika eesmärkide sse panustamiseks . E nne direktiivi muudatuse jõustumist 10.05.2023 kehtinud eesmärgid on üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega , ent seaduse muutmine direktiivi muudatuste ülevõtmiseks on 202 4 . a septembri se isu ga veel käimas . Uuendatud direktiivi kohaselt peab s ihtotstarbelisena käsitletav a tulu kasutamine panustam a ühte või mitmesse järgneva te st eesmärkidest : kasvuhoonegaaside heite vähendami ne ja kliimamuutuste mõjuga kohanemi ne; taastuvenergia ja energiatõhususe arendami ne , sh hoonete energiatõhusus ; kestlik e transpordilii kide arendamine; süsiniku sidumi ne metsanduses ja mullas ; oskuste omandami n e ja tööjõu ümbersuunamise soodustami ne toetamaks õiglast üleminekut ; teadus-arendustegevuse rahastami ne direktiivi valdkondades ; kliima- ja energiaeesmärkide koostöö arenguriikidega ; madala ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetami ne sotsiaalsete muredega tegelemiseks ; süsinikuheite jääkriskiga tegelemi ne; kauplemissüsteemi rakendamisega seotud kulude katmi ne. Nimetatud sihtotstarvetel kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavad meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Seejuures arvestatakse mh koosmõju Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 vahenditest kavandatud meetmetega ja muudest siseriiklikest ning välisvahenditest rahastatavate meetmete ning tegevustega. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Riigiabi loa vajadust hinnatakse iga meetme puhul eraldi ning riigiabi loa taotleb vajadusel meetme elluviimise eest vastutaja. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendatakse Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi koostöös vähemalt kaks korda aastas Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostamisel. Vajadusel uuendatakse siis ka enampakkumisvahenditest kavandatud meetmete loendit. Kauplemisperioodi 2013-2020 enampakkumistulust toetatavate meetmete elluviimist jätkatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse asjakohase määrusega hiljemalt 2025. aastani. Selle kauplemisperioodi meetmete toetusmaht 2020. a lõpu seisuga laekunud kauplemistulu arvestades on toodud allolevas tabelis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 88 . 2013-2020 perioodi EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavad meetmed RES 2021-2024 tulemusvaldkondades (2020. aasta lõpu seisuga laekunud kauplemistulu jaotus, mln eurot) Meede Kokku 2013-2020 Vastutaja Energiasäästumeetmed korterelamutes 22,913 Majandus- ja taristuminister (alates 2024. a taristuminister) Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes 118,503 Riigihalduse minister (alates 2024. a regionaal- ja põllumajandusminister ning rahandusminister) Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse 8,329 Keskkonnaminister (alates 2024. a kliimaminister) Üleujutusriskide maandamine 5,367 Keskkonnaminister (alates 2024. a kliimaminister) Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks 39,483 Keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister (alates 2024. a kliimaminister) 2020. aasta nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus (Rail Balticu projekti riigieelarveline kaasfinantseering 2020. a; säästva transpordi projektid raudtee-transpordis ning veetranspordis (parvlaev) 30,858 Majandus- ja taristuminister (alates 2024. a taristuminister) 2021. aastal algas EL HKS-i kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi eelarvevahendite kasutuse kavandamisele. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega kavandatakse rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus selles protsessis tehtud otsuste alusel riigi eelarvestrateegias. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendamisel uuendatakse vajadusel ka meetmetevahelist jaotust. Konkreetse aasta vahendite jaotus kajastatakse riigieelarves. EL 2030. a kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite vähendamise sihttasemena lepiti 2020. aasta lõpul EL liikmesriikide vahel kokku 55% võrreldes 1990. aasta heitkogusega ning see sihttase on sätestatud EL kliimamääruses . S ihttaseme saavutamiseks lepiti 2023. aasta kevadel kokku mitme EL kliimaeesmärkide saavutamisega seotud peamisi sektoreid ning EL HKS-i aluseid määratleva õigusakti muudatused. Läbirääkimiste tulemusel otsustati ka olulised EL HKS-iga seonduvad muudatused, sh kauplemissüsteemi ulatuses ja sellest saadava tulu kasutuse reeglites, viimased omakorda mõjutavad lähikümnendi EL HKS-i kauplemistulu suurust riigieelarves. 2022. aasta veebruaris Venemaa Ukrainale kallaletungi tulemusel otsustatud EL sanktsioonide ning Euroopa energiaturgudel toimuva mõjul on jätkuvalt arutusel võimalikud muudatused energiaturu regulatsioonis, mis omakorda võivad mõjutada EL HKS-iga seonduvat. Kuna 2023. aastal avaldatud õigusaktide muudatused jõustu sid suuresti juba 2024. aastast, ent osa algse kliimapaketi eelnõude läbirääkimis test 202 4 . a septembri seisuga veel jätkuvad, on allolevas tabelis esitatud EL HKS-i tulu sihtotstarbeliste meetmete vahelise jaotuse aluseks oleva prognoosi määramatusaste suur, seda ka rahvusvahelistest prognoosidest lähtumisel. Eelnevat arvestades on allolevas kahes tabelis aastate 2021-2028 kohta esitatud kauplemisperioodi 2021-2030 enampakkumistulust toetatavate sihtotstarbeliste meetmete loend ning kauplemistulu prognoositav meetmetevaheline jaotus (käesoleva lisa esimeses tabelis esitatud tuluprognoosi alusel) samuti arvestatava määramatusastmega. Tabelis 8 8 on toodud perioodi 2021-2028 enampakkumistulu detailsem kavandatud jaotus meetmete ja alameetmete vahel ning nende eest vastutajad, kes kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega (§ 161 lg 1 ja lg 3) võivad kehtestada konkreetse meetme või alameetme raames enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Tabelis 8 8 on meetmetele suunatav 2024.-2028. a eelarvemaht Rahandusministeeriumi 2024. a tuluprognoosi mahust suurem, kuna osa sellest kaetakse 2022.-2023. aasta talve energiahinna leevendusmeetme algse eelarve alatäitmise tulemusel n-ö vabanenud vahendite arvelt. Tabelis 8 9 on toodud aastatel 2021-2023 laekunud tulu ning aastate 2024-2028 tuluprognoosi alusel kauplemisaastate enampakkumistulu seos sihtotstarbeliste meetmetega aastatel 2021-2028, vastavuses EL HKS-i direktiiviga (artikkel 10.3). Selles tabelis on sihtotstarbelistele meetmetele aastate lõikes suunatav tulumaht näidatud korrigeerituna, st selle korrigeerimise tulemusel hilisematel aastatel meetmetele suunatav enampakkumistulu maht on kajastatud 2022. ja 2023. a veerus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 89 . Perioodi 2021-2030 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate meetmete ja alameetmete esialgne toetusmaht (Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohase tuluprognoosi alusel, mln eurot) Meede (2021-2030 kauplemisperiood)* 2021-2023 (tulust) 2024* (tulust) 2025** (tulust) 2026** (tulust) 2027** (tulust) 2028 (tulust) Kokku (2021-2028 tulust) Vastutaja Tulumahust 50%, alates 2024 100% kliimapoliitika eesmärkideks* (mln eurot) 470,033 242,141 185,658 174,770 221,702 232,345 1 526,649 Säästev transport Täiendavate elektrirongide soetamine (ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks) 13,830 34,587 2,809 4,949 56,175 KLIM: taristuminister Kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine 13,800 40,017 128,182 74,950 79,408 54,975 391,334 KLIM: taristuminister Kestliku ühistranspordi arendamine, sh 22,000 26,000 48,000 KOV energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamise alameede 10,000 10,000 20,000 REM Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku ettevalmistus ühistranspordi kasutatavuse parandamiseks alameede 10,000 10,000 20,000 KLIM: taristuminister Saarte ühenduse elektrilaevade kaldataristu alameede 2,000 6,000 8,000 KLIM: taristuminister Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetamine 10,000 10,000 20,000 KLIM: taristuminister Kestliku raudteetranspordi arendamine, sh 7,000 21,765 27,377 44,603 27,400 128,145 Raudteevõrgustiku elektrifitseerimise alameede 6,000 2,265 17,177 22,603 48,045 KLIM: taristuminister Uue vähese heitega rongide hooldusdepoo alameede, sh 1,000 19,500 10,200 20,000 27,400 78,100 Rail Balticu depoo 1,000 12,000 3,100 14,000 3,000 33,100 KLIM: taristuminister Elroni depoo 7,500 7,100 6,000 24,400 45,000 REM Olemasolevate rongide elektrikasutuseks ümberehitamise alameede 2,000 2,000 REM Alternatiivkütustuste taristu arendamine transpordis (elektri- ja vesiniku laadimistaristu), sh 4,200 7,600 8,300 0,300 20,400 Alternatiivkütustuste taristu arendamine transpordis (elektri- ja vesiniku laadimistaristu) alameede 4,000 6,800 8,300 0,300 19,400 KLIM: taristuminister Elektrijalgrataste ja -tõukerataste laadimistaristu rajamise toetamise alameede 0,200 0,800 1,000 REM Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt 10,000 10,000 KLIM: taristuminister Hoonete energiatõhusus Avaliku sektori hoonete energiatõhusus (keskvalitsus, KOV), sh 52,960 62,500 60,000 25,000 20,000 20,000 240,460 Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, KOV hoonete alameede (alates 2022) 44,960 33,700 31,200 17,000 12,000 12,000 150,860 REM Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, keskvalitsuse hoonete alameede (alates 2023) 20,800 20,800 8,000 8,000 8,000 65,600 RAM Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, kultuuriväärtusega hoonete alameede (alates 2023) 8,000 8,000 8,000 24,000 RAM Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmine 14,540 14,540 HTM Tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamine 0,200 1,888 2,289 0,883 5,260 SOM Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine 50,000 50,000 KLIM: taristuminister Taastuvenergia ja energiatõhusus Investeering kompensatsiooni-meetmesse, võimaldamaks Kirde-Eestis tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamist 30,000 7,000 37,000 KAM Ressursitõhususe ja/või süsinikuauditid suuremates põllumajandusettevõtetes, CO 2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektid 4,000 4,000 REM Keskkonnasäästlikud energialahendused väikesaartel 1,800 1,800 KAM Energiasäästlikud valgustuslahendused (sh alameede: energiasäästlikud valgustuslahendused kultuuriasutustele) 9,000 9,000 KUM Reoveepuhastuse energiatõhususe parandamine 5,000 10,000 7,000 3,000 25,000 KLIM: taristuminister Energiatõhususe parandamise vähempakkumine 3,000 3,000 4,000 10,000 KLIM: taristuminister Rahvusvaheliste protsessidega seotud meetmed Rahvusvaheline kliimapoliitika-alane koostöö 4,500 1,700 1,800 1,900 2,000 2,100 14,000 KLIM: kliimaminister Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine, sh 2,100 2,745 3,478 2,978 1,350 1,000 13,651 KLIM alameede 2,100 2,370 2,950 2,700 1,350 1,000 12,470 KLIM: kliimaminister RAM alameede 0,375 0,528 0,278 1,181 RAM Valitsemisalade ülesed meetmed Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks, sh 5,605 8,842 3,123 2,988 2,092 22,650 Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks: nn TAN protsessi alameede 2,030 2,100 2,140 2,080 8,350 KLIM alameede 1,425 1,425 1,425 1,425 KLIM: kliimaminister REM alameede 0,500 0,500 0,500 0,500 REM SiM alameede 0,105 0,175 0,215 0,155 SiM Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks: taotlusvoorude alameede 3,575 6,742 0,983 0,908 2,092 14,300 KLIM: kliimaminister jt*** Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine, sh 19,315 32,335 10,700 7,200 69,550 Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamise alameede 18,315 27,335 2,700 1,200 49,550 KLIM: kliimaminister jt*** Säästva liikuvuse pilootprojektide toetamise alameede 1,000 5,000 8,000 6,000 20,000 REM Kliima-energiaeesmärkide saavutamiseks vajalike digitööriistade toetamine 0,500 1,000 1,000 0,500 3,000 JUM Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine: avatud taotlusvoor 3,000 3,000 4,500 4,500 4,500 19,500 KLIM: kliimaminister jt*** Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine: projekt LIFE-SIP AdaptEst 0,900 0,900 0,900 0,900 3,600 KLIM: kliimaminister Energiatarbimisprobleemide ajutine leevendamine Energiahinna tõusu leevendusmeede, sh 78,551 78,551 Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud leibkondadele (2021-2022 alameede) 16,080 16,080 REM Energiahinna tõusu leevendamine vähemkindlustatud leibkondadele (2022-2023 alameede) 62,471 62,471 KLIM: kliimaminister Õiglasele üleminekule kaasaaitamine Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal 2,000 2,000 4,000 4,000 12,000 RAM Ökosüsteemide kaitse ja taastamine Ökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamine: looduskaitsetööd (sh taastamine) elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamiseks 2,000 6,000 6,000 6,000 20,000 KLIM: kliimaminister Metsastamise toetus (metsa istutamine mittemetsamaale) 1,285 1,928 2,570 2,570 8,353 KLIM: kliimaminister Erametsade kliimakindla majandamise toetus (raielankide uuendamine istutamise teel metsamaal) 1,350 2,025 2,700 2,700 8,775 KLIM: kliimaminister Ettevõtete kliima-energiaeesmärkidele suunatud tegevused Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine EL HKS sektorites (Nn vesiniku IPCEI projektide alameede, 06.01.22 valitsuskabineti otsuse alusel) 14,675 13,260 17,595 11,630 57,160 MKM Laevaehitusettevõtete toetus: laevade ümberehitus taastuvenergia kasutuseks 3,000 5,000 7,000 10,000 25,000 KLIM: taristuminister Kokku 240,756 242,529 353,829 213,600 243,902 132,286 1426,903 * Sihtotstarbeliste meetmete kavandatud toetusmaht kajastab osa eelarveaastal laekuvast kauplemistulust. Seda uuendatakse 2026.-2029. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis, lähtudes 2025. aasta RM suvise majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist ning suunates alates 2024. aastast sihtotstarbeliselt 100% enampakkumisel saadavast tulust. Arvestades, et läbirääkimised EL 2021.-2022. a esitatud õigusaktide eelnõude nn kliimapaketi mõnede osade üle on 2024. a septembri seisuga veel käimas ning nende tulemusel jõustuvate muudatuste ulatus ega jõustumisaeg ei ole selgunud, on pikemaajaline prognoos arvestatava määramatusega. ** Sihtotstarbelise osana on 2024. aasta RM suvise majandusprognoosi kohaselt ning kooskõlas 10.05.2023 jõustunud EL HKS direktiiviga käsitletud kuni 2023. aastani vähemalt 50% EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Eestile laekuvast tulust ning alates 2024. aastast nimetatud süsteemi kauplemistulu kogumahtu, millest on alates 2026. aastast maha arvatud (2024.a septembri seisuga läbirääkimisel oleva EL direktiivi eelnõu kohase) EL heitkogustega kauplemise süsteemi põhise uue EL omavahendi kohane makse. Sõltuvalt viidatud läbirääkimiste tulemusest võib Eestile kasutada jääva tuluosa määr ja maht muutuda. *** Meetme prioriteedid, kriteeriumid ja alused töötatakse välja ministeeriumide koostöös ning tutvustatakse valitsuses. Alusakti kehtestab ja elluviimist korraldab Kliimaministeerium koostöös teistega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 90 . Perioodi 2021-2030 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate meetmete esialgne toetusmaht ( Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohase tuluprognoosi alusel, mln eurot ), seostatuna kauplemistuluga aastate lõikes Meede (2021-2030 kauplemisperiood) 2021 (tulust) 2022 (tulust) 2023* (tulust) 2024* (tulust) 2025** (tulust) 2026** (tulust) 2027** (tulust) 2028 (tulust) Kokku (2021-2028 tulust) Alus*** Tulumahust 50%, alates 2024 100% kliimapoliitika eesmärkideks* (mln eurot ) 124,032 166,624 179,376 242,141 185,658 174,770 221,702 232,345 1 526,647 Säästev transport Täiendavate elektrirongide soetamine (ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks)**** 8,426 42,800 0,000 4,949 56,175 f Kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine 13,800 27,544 111,534 43,668 62,604 77,208 54,975 391,334 f Kestliku ühistranspordi arendamine 22,000 26,000 48,000 f Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetamine 10,000 10,000 20,000 f Kestliku raudteetranspordi arendamine 7,000 21,765 27,377 44,603 27,400 128,145 f Alternatiivkütustuste taristu arendamine transpordis (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine) 4,200 7,600 8,300 0,300 20,400 f Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt 6,000 4,000 10,000 f Hoonete energiatõhusus Avaliku sektori hoonete energiatõhusus (keskvalitsus, KOV) 15,000 15,000 125,558 54,442 30,460 240,460 h Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmine 5,000 9,540 14,540 h Tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamine 0,200 1,888 2,289 0,883 5,260 h Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine 50,000 50,000 h Taastuvenergia ja energiatõhusus Investeering kompensatsiooni-meetmesse, võimaldamaks Kirde-Eestis tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamist 0,550 36,450 0,000 37,000 b Ressursitõhususe ja/või süsinikuauditid suuremates põllumajandusettevõtetes, CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektid 1,000 2,000 1,000 4,000 h Keskkonnasäästlikud energialahendused väikesaartel 1,800 1,800 b Energiasäästlikud valgustuslahendused (sh alameede energiasäästlikud valgustuslahendused kultuuriasutustele) 9,000 9,000 h Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamine 5,000 10,000 7,000 3,000 25,000 h Energiatõhususe parandamise vähempakkumine 3,000 3,000 4,000 10,000 h Rahvusvaheliste protsessidega seotud meetmed Rahvusvaheline kliimapoliitika-alane koostöö 1,500 1,500 1,500 1,700 1,800 1,900 2,000 2,100 14,000 j Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine 0,704 1,505 3,144 2,745 0,225 2,978 1,350 1,000 13,651 i Valitsemisalade ülesed meetmed Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks 5,605 8,842 3,123 2,988 2,092 22,650 a Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine 19,315 32,335 10,700 7,200 69,550 a Kliima-energiaeesmärkide saavutamiseks vajalike digitööriistade toetamine 0,500 1,000 1,000 0,500 3,000 a Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine 3,900 3,900 5,400 5,400 4,500 23,100 a Energiatarbimisprobleemide ajutine leevendamine Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud leibkondadele (2021-2022 alameede) 16,080 16,080 ha Energiahinna tõusu leevendamine vähemkindlustatud leibkondadele (2022-2023 alameede) 54,171 8,300 62,471 ha Õiglasele üleminekule kaasaaitamine Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal 2,000 2,000 4,000 4,000 12,000 k Ökosüsteemide kaitse ja taastamine Ökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamine: praktilised looduskaitsetööd (sh taastamine) elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamiseks 2,000 6,000 6,000 6,000 20,000 c Metsastamise toetus (metsa istutamine mittemetsamaale) 1,285 1,928 2,570 2,570 8,353 c Erametsade kliimakindla majandamise toetus (raielankide uuendamine istutamise teel metsamaal) 1,350 2,025 2,700 2,700 8,775 c Ettevõtete kliima-energiaeesmärkidele suunatud tegevused Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine EL HKS sektorites (Nn vesiniku IPCEI projektide alameede, 06.01.22 valitsuskabineti otsuse alusel) 0,000 45,530 11,630 57,160 g,a Laevaehitusettevõtete toetus: laevade ümberehitus taastuvenergia kasutuseks 3,000 5,000 7,000 10,000 25,000 g Kokku 124,032 166,624 179,376 242,141 185,658 164,624 221,702 142,746 1426,903 * Sihtotstarbeliste meetmete toetusmaht kajastab osa eelarveaastal laekuvast kauplemistulust. Seda uuendatakse 2026.-2029. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis, lähtudes Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvise majandusprognoosi kohasest tuluprognoosist ning suunates alates 2024. aastast sihtotstarbeliselt 100% enampakkumisel saadavast tulust. Arvestades, et läbirääkimised Euroopa Liidu nn kliimapaketi mõnede osade üle on 2024. a septembri seisuga veel käimas ning nende tulemusel jõustuvate muudatuste ulatus ega jõustumisaeg ei ole selgunud, on pikemaajaline prognoos arvestatava määramatusega. ** Sihtotstarbelise osana on Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt ning kooskõlas 10.05.2023 jõustunud EL HKS direktiiviga käsitletud kuni 2023. aastani vähemalt 50% EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Eestile laekuvast tulust ning alates 2024. aastast nimetatud süsteemi kauplemistulu kogumahtu, millest on alates 2026. aastast maha arvatud (2024.a septembri seisuga läbirääkimisel oleva EL direktiivi eelnõu kohase) EL heitkogustega kauplemise süsteemi põhise uue EL omavahendi kohane makse. Sõltuvalt viidatud läbirääkimiste tulemusest võib Eestile kasutada jääva tuluosa määr ja maht muutuda. *** Viide EL HKS direktiivi ( (EL) 2023/959) kohastele kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele, millesse meetmega kavandatakse panustada. Alates 2014. aastast toimuvad lisaks eespool kirjeldatud nn tava-enampakkumistele ka lennunduse LHÜ-de enampakkumised. Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d tuleb kasutada lennunduse LHÜ-de enampakkumisel saadud tulu kooskõlas tava-enampakkumise tulu kasutamise nõuetega, mida on kirjeldatud üleval. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 91 . Eesti müüdavad LHÜ-de kogused ja Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane tuluprognoos lennunduse LHÜ-dega kauplemisest aastail 2021-2028 (mln eurot) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku Enampakkumise kogus (KLIM andmeil) (mln LHÜ) 10 500 10 500 10 500 18 000 10 500 10 500 10 500 10 500 91 500 Tuluprognoos (mln eurot) 0,572 0,768 1,276 1,267 0,719 0,870 0,87 0,87 7,21 Nimetatud eesmärkidel kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana ning neid kavandatakse ja viiakse ellu eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtudes. Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse lennunduse LHÜ-de enampakkumistelt saadud vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul energeetika ja keskkonna tulemusvaldkondade kaudu. Kliimaministeerium on vahendite kasutuse Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastanud ning vahendite väikest mahtu arvestades suunanud ja suunamas nii piloottegevusteks kasutades IKT võimalusi kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks, rahvusvaheliseks koostööks kui ka õpilaste rohetehnoloogiaalaste teadmiste suurendamise toetamiseks. Lennunduse enampakkumistelt saadud vahendite kasutamise eest vastutab Kliimaministeerium. Täiendavalt EL HKS- ile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jõupingutuste jagamise määrusega (EL) 2018/842 liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste kohta 2021-2030 seatud Eestile KHG heitkoguste vähendamise kohustus - 24 % võrra 2030. aastaks (võrreldes 2005. a heitkogustega) EL HKS-i välistes sektorites: transport, põllumajandus, jäätmemajandus, lahustite ja teiste toodete kasutamine, EL lubatud heitkogus e ühiku tega kauplemise süsteemist väljajääv osa tööstuslikest protsessidest ja energeetikast. Sihttase on seatud 2023. aastal saavutatud kokkuleppe tulemusena. Varasemalt kehtis määruse kohaselt Eestile eesmärk vähendada loetletud sektorites kasvuhoonegaaside heidet 13% võrreldes 2005. aastaga. Nimetatud määruse kohaselt kasutatakse kauplemisühikuna aastast heitkoguse ühikut ehk AEA ( annual emissions allocation ), mis on võrdne 1 tonni CO 2 ekvivalendiga (t CO 2 ekv ). AEA-de aastane kogus näitab kasvuhoonegaaside heitkogust, mis on EL liikmesriigil lubatud sel konkreetsel aastal nimetatud sektorites õhku paisata. Eesti AEA-de kogused on arvutatud ühtse EL ülese metoodika alusel ja need on perioodiks 2021-2025 fikseeritud aastate lõikes Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2023/1319 lisas II . Eesti heitkoguste aastased piirmahud (ehk trajektoor) eespool nimetatud sektorites on otsusega määratletud aastani 2025, mil maksimaalne heitkogus jagatud jõupingutuse määrusega hõlmatud sektorites võib olla 5 516 911 t CO 2 ekv . Aastate 2026-2030 maksimaalne heitkogus arvutatakse välja 2021-2023 aastate keskmise heitkoguse põhjal. Tegelike heitkoguste arvestust peetakse iga-aastaselt ning riik peab tagama, et reaalsed heitkogused ei ületaks konkreetse aasta heitkoguste piirmahtu. Riigi kohustuste täitmiseks saab vajadusel kasutada nn jõupingutuste jagamise määrusega tagatud paindlikkusi: nt EL riikide vaheline AEA ühikutega kauplemine, ühikute ülejäägi piiratud ulatuses üle kandmine järgnevatesse aastatesse või laenamine järgnevatest aastatest, maakasutusest ja metsandusest tuleneva netosidumise kasutamine teatud ulatuses. Lisaks mõjutab eesmärgi täitmist maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus, milles seatud eesmärgi täitmata jätmisel arvestatakse puudu jääv osa perioodil 2021-2025 maha liikmesriigi jõupingutuste jagamise määruse kohastest ühikutest. Jõupingutuste jagamise määruse AEA-dega kauplemise süsteemis ei ole Eesti seni leppeid sõlminud. Riigi võimalus AEA-dega kauplemiseks 2021-2030 kauplemisperioodil sõltub esmajoones sellest, kas Eestis suudetakse nimetatud sektorites (ning vahemikul 2021-2025 ka LULUCF sektorites) saavutada kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, riigi energia- ja kliimakavaga aastani 2030 ning kliimapoliitika põhialustega aastani 2050 kohustuslikud iga-aastased KHG heite sihttasemed. Sihttaseme ületamise korral tekiks nn ülejääk, mille võrra oleks võimalik AEA-sid teistele riikidele müüa; puudujäägi korral aga tuleks riigil neid teistelt (oma heite piiramise sihttasemed ületanud) riikidelt eelarvevahendite eest osta. Seega on energia- ja kliimapoliitika meetmete optimaalsel kavandamisel ja elluviimisel mõju mh potentsiaalsele riigieelarve tulu- või kuluallikale. Kliimaministeeriumi esialgsete (2024. a septembri seisuga) hinnangute ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise prognooside kohaselt tekib suure tõenäosusega riigil vajadus lähikümnendi lõpus puudujäägi katmiseks teistelt EL riikidelt AEA-sid osta. Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 165 1 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Fondi suunatud KHG lubatud heitkoguse ühikute Eestiga seotud osaga kauplemisest saadavate vahendite kasutus kliima- ja energiapoliitika tegevuste toetamiseks on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi eelarvevahendite kasutuse kavandamisele, arvestades Moderniseerimisfondi kasutusreegleid. Fondi vahendite kasutus kajastatakse asjakohaselt riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. Sellekohaste otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega toetada kahe pikaajalise programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades , panustades seejuures jõupingutuste jagamise määruse valdkondades (transport ja hooned) KHG heite vähendamise sihttasemete saavutamisse . Programmid on fondi reegl eid arvestades koostatud pikaajalisena (perioodiks 2021-2030), lähtudes asjaolust, et neis käsitletavate valdkondade energiatõhususe parandamise ja heite vähendamisega seotud vajadused on oluliselt suuremad kui Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa ning nähes ette võimaluse tuluprognoosi suurenedes programmide toetusmahtu suurendada . Nii programmide järgmiste osade ettepanekutele kui ka võimalikule uuele Moderniseerimisfondi programmi taotlusele tuleb saada kinnitus Moderniseerimisfondi vahendeid haldavalt Euroopa Investeerimispangalt ning Moderniseerimisfondi investeerimiskomiteelt. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaste Moderniseerimisfondi tulu prognooside alusel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 92 . Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendite toel ellu viidavad programmid (indikatiivne prognoos, mln eurot) Programm 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Vastu-taja MF toetuse maht 2021-2030 (suurusjärk, väga indikatiivselt) Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm, sh: 28,20 38,56 42,17 58,44 48,45 47,33 51,64 45,94 Programmi 1. etapis (heakskiit 2021) 170 mln eurot; 2. etapis (heakskiit 2024) 250 mln eurot); viitega suurendamis - võimalusele Keskvalitsuse hoonete alaprogramm 28,20 38,56 42,17 23,38 19,38 18,93 20,66 18,37 RAM KOV hoonete alaprogramm 35,06 29,07 28,40 30,98 27,56 REM Vähese heitega (säästva) ühistranspordi arendamise programm 16,45 22,50 24,60 34,09 28,26 27,61 30,12 26,80 KLIM Programmi 1. etapis (heakskiit 2021) 130 mln eurot; 2. etapis (taotlus esitatud 2024) 80 mln eurot; viitega suurendamis - võimalusele Kokku 44,65 61,06 66,77 92,53 76,71 74,94 81,76 72,73 ca 630 mln eurot Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs Avaliku sektori töötajate arv 2023. aastal kasvas avaliku sektori töötajate arv 2571 töötaja võrra (+1,9%). Avaliku sektori suurimad kasvud on hariduse valdkonnas (+743), kuhu lisandusid riigigümnaasiumid, kasvas koolide ja lasteaedade personal ning seoses kõrgharidusseaduse muudatusega asusid doktorandid tööle nooremteaduritena. Tervishoiu valdkond kasvas (+414) eelkõige haiglate, perearstikeskuste ja tervisekeskuste suurenemise arvelt. Sotsiaalse kaitse valdkonda (+353) on lisanud töötajaid eelkõige kohalike omavalitsuste üksustesse sotsiaaltoetuste valdkondade kasvu tõttu, lisaks ajutiselt ka Sotsiaalkindlustusametisse. Ka Riigikaitse (+196) ning avaliku korra ja julgeoleku (+113) valdkond kasvas nii sõjaaja struktuuri kasvamise arvelt kui ka vangla ja kohtusüsteemis olevate töötajate lisandumisega. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 18 . Avaliku sektori töötajate jaotus sektorite kaupa. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem , Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu , KOV andmekorje Vaadates töötajate jaotust valdkondade ehk tegevusalade lõikes, töötab suurim osa hariduse ja teaduse valdkon nas (37%) ning tervise ja sotsiaalhooldekande valdkonnas (22%) . Valitsemisalade (sh ministeeriumite) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei personali- ja palganäitajad 2024. I poolaastaga on valitsemisalade (sh ministeeriumite) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei töötajate arv kasvanud 644 töötaja võrra (+2,1%). Suurimad kasvud on koolides (+ 333 ), IT asutustes (+156) ning Kaitseväes (+94). Osakaal tööealisest elanikkonnast ei kasva. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 19 . Valitsemisalade (sh ministeeriumite) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei töötajat e arv Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, Statistikaamet * I poolaasta andmed Kui 2023. aastal oli valitsemisalade palgakasv tulenevalt palgasurvest eraturul ja valitsemisaladele eraldatud lisavahenditest 17,9%, siis 2024. I poolaastaga on palgakasv pidurdunud (kasv 5,4%) ja jäänud Eesti keskmisele kogupalga kasvule alla . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 20 . Valitsemisalade (sh ministeeriumite) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei ja Eesti keskmise kogupalga kasv Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring , Statistikaamet Võrreldes valitsemisala (sh ministeeriumite) asutuste palkasid erasektori palkadega läbi tööväärtuspunktide, siis on põhipalkade mahajäämus erasektori samaväärse töö eest keskmiselt -8,1%. Kogupalkade keskmine mahajäämus -12,6%. Keskmine mahajäämus erasektoriga on viimastel aastatel vähenenud. M adalama lt hinnatud tööde eest makstakse võrdväärset või kohati kõrgemat tasu kui erasektoris, mahajäämus on vähenenud ka spetsialistide ja juhtide seas. Suurim mahajäämus on tippjuhtide hulgas -23%. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 21 . Valitsemisala (sh ministeeriumite) 2024 kogu palga keskmine mahajäämus võrreldes erasektoriga Allikas: Figure Baltic Advisory OÜ palgauuring Valitsemisalade omavaheli ne palgapositsioon samaväärse töö eest on võrreldes eelmise aastaga veidi paranenud, kuid endiselt on enim mahajäänud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (-8%). Avaliku teenistuse pühendumusuuringu kohaselt on ka selle valitsemisala töötajad kõige enam rahulolematud palgaga. Positsiooni on oluliselt parandanud Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisala, kuid jäädes teistega võrdluses keskmisele tasemele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala on oma positsiooni veelgi parandanud, makstes teistega samaväärse töö eest keskmiselt 7% kõrgemat kogupalka. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 22 . Valitsemisalade (sh ministeeriumite) ja põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei keskmine kogupalkade palgapositsioon omavahelises võrdluses Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Asutuste omavahelises võrdluses on suurimad mahajääjad Kirjandusmuuseum (-18%), Põllumajandus- ja Toiduamet (-15%) ja Rahvakultuuri Keskus (-13%). Vastukaaluks on asutusi, kes maksavad samaväärse töö eest 20% kõrgemat kogupalka. Osaliselt on see põhjendatav valdkonna palgakonkurentsiga erasektoris, samas liiga suur erinevus asutuste vahel tekitab ebavõrdsust avalikus teenistuses. Palgad valdkondades Siseturvalisuse asutuste kogupalga kasvud on olnud viimastel aastatel üsna suured, 2023. aastal üks suuremaid - Päästeameti, Häirekeskuse ja PPA keskmised kogupalgad kasvasid üle 20%. 2024. aasta palgakasv on Siseministeeriumi valitsemisalas üks madalamaid. Samas võrdlusgrupis on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kelle palgakasv on kolme aasta vaates keskmiselt kõige enam tõusnud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 23 . Siseturvalisuse asutuste kogupalk ning selle muutus Allikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste ning osa teiste valitsussektori asutuste palgauuring IT asutuste palgapositsioon võrreldes erasektoriga on paranenud peaaegu kõigis IT asutustes, teatud töödes makstakse mitmes asutuses ka erasektoriga võrreldes kõrgemat põhipalka. Keskmiselt on erasektoriga samaväärse palgatasemega TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), 5% madalamat tasu võrreldes erasektoriga makstakse RIAs (Riigi Infosüsteemide Amet) ja SMITis (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 24 . IT asutuste palgapositsioon võrdluses erasektoriga Allikas: Figure Baltic Advisory OÜ palgauuring Õpetajate keskmine kogupalk oli 2023. aastal Eesti keskmisest palgast 20% kõrgem. Käesoleval aastal on prognoositav õpetajate keskmine kogupalk 2287 eurot. Õpetajate töötasu alammäär kasvas 2023. a 24% ja 2024. aastal 4% ning viimase 5 aastaga on see kasvanud 38%. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 25 . Õpetajate keskmine kogupalk ja selle suhe Eesti keskmisesse kogupalka Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet * R Mi esitatud prognoos, Statistikaameti II kvartali andmed Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava (tuhat eurot) 2025 2026 2027 2028 Investeeringud kokku 731 055 5 6 9 322 6 25 818 2 38 268 Investeeringutoetused kokku 1 0 53 817 9 8 7 619 8 46 738 5 96 341 Riigikogu Kantselei Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 5 941 3 131 2 893 2 003 Investeeringud kokku 5 941 3 131 2 893 2 003 IT investeeringud 283 383 383 283 Riigikogu hoonete renoveerimine 3 938 1 028 790 0 Riigi valimisteenistuse IT Investeering 1 720 1 720 1 720 1 720 Vabariigi Presidendi Kantselei Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 168 11 11 11 Investeeringud kokku 168 11 11 11 Inventar 0 11 11 11 Soojussõlm 168 0 0 0 Riigiülesed Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 0 11 164 33 800 -67 554 Investeeringud kokku 0 11 164 33 800 -67 554 Investeeringute revisjon 0 0 0 -100 000 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe suurendamine 0 11 164 33 800 32 446 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 21 488 25 840 38 251 44 550 Investeeringud kokku 20 558 23 470 34 351 41 550 Inventar 420 695 695 695 IT investeeringud 3 590 3 247 3 230 3 150 Transpordivahendid 540 0 0 0 Masinad ja seadmed 758 483 532 451 Muud investeeringud 1 105 2 483 4 113 5 013 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile 11 443 11 443 11 443 11 443 Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainv 500 100 100 0 Gümnaasiumivõrgu korrastamine 274 857 3 909 18 962 Olustvere TMK remondihall 100 0 0 0 INV haridusasutustesse 1 053 4 161 10 329 1 837 H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus 100 0 0 0 Luua MK Tihemetsa õppemetskonna ehitus 575 0 0 0 EE Lennuakadeemia kinnisvara 100 0 0 0 Investeeringutoetused kokku 930 2 370 3 900 3 000 IT investeeringud 300 300 300 300 Muud investeeringud 630 2 070 3 600 2 700 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 62 001 28 851 25 496 6 018 Investeeringud kokku 23 737 8 857 5 502 5 449 IT investeeringud 23 659 8 779 5 423 5 371 Masinad ja seadmed 78 78 78 78 Investeeringutoetused kokku 38 264 19 994 19 994 569 IT investeeringud 1 489 144 144 144 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 875 850 850 425 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine 29 180 15 000 15 000 0 5G arendamine 6 720 4 000 4 000 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 445 997 278 541 308 306 117 759 Investeeringud kokku 441 109 275 093 304 078 110 631 Inventar 264 240 135 229 IT investeeringud 4 246 4 330 6 018 2 594 Masinad ja seadmed 742 435 308 199 Muud investeeringud 11 866 3 348 11 350 3 547 Maa soetused 10 000 0 140 0 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 79 584 21 414 31 384 62 044 Liitlaste taristu 22 436 28 641 1 949 0 Kaitseotstarbeline erivarustus 266 092 205 246 252 793 42 017 Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest 7 567 0 0 0 Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi tuludest 12 653 0 0 0 Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed 18 058 11 439 0 0 Kirde-Eesti meetme radari taristu 1 465 0 0 0 Väikesaarte energiarajatised CO2 kvoodi müügi tuludest 1 218 0 0 0 Lääne-Eesti meetme radari taristu 4 917 0 0 0 Investeeringutoetused kokku 4 888 3 448 4 229 7 129 Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimine 0 0 0 2 200 Investeeringutoetus Kaitseliidule 3 388 2 948 4 229 4 929 Lääne-Eesti meetme tsiviilseadmed 1 500 500 0 0 Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 778 049 772 574 673 324 349 848 Investeeringud kokku 151 727 185 493 196 697 98 602 Inventar 20 20 20 20 IT investeeringud 4 747 3 712 3 488 3 488 Transpordivahendid 4 811 22 922 1 111 1 111 Masinad ja seadmed 3 686 1 340 1 270 1 034 Muud investeeringud 479 129 129 129 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 165 18 0 0 Veeteede süvendamine 0 333 0 333 Riigimaanteede remondi koondprojekt 76 430 76 916 107 176 87 176 Tuletornid 780 780 780 780 Rail Baltic arendus 13 667 707 0 0 Arbavere puursüdamike hoidla 375 375 375 375 Rohuküla sadama kai taastamine 2 508 0 0 0 Transpordiameti hoonete renoveerimine 790 990 990 990 Maade soetamine 3 000 3 000 3 000 3 000 Sauga - Pärnu 2 + 2 realine tee 3 709 0 0 0 Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee 24 300 41 100 29 600 0 Multifunktsionaalne töölaev 7 699 4 221 0 0 Riigilaevastiku hooned ja rajatised 167 167 167 167 E67 Päädeva - Konuvere teelõik MILMOB 3 895 26 573 48 593 0 Värska – Ulitina maantee ümbersõit 500 2 190 0 0 Investeeringutoetused kokku 626 321 587 081 476 626 251 246 IT investeeringud 2 948 0 0 0 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 166 791 115 292 122 150 76 838 Rail Baltic arendus 182 465 220 687 156 007 66 207 Taastuvenergia kasutuselevõtt 17 800 21 200 0 0 Korterelamute rekonstrueerimine 102 665 116 000 70 000 10 602 Elamute kohtküte 4 000 3 500 3 500 2 000 Õhuseire arendamine 2 788 2 905 1 771 1 597 Kliimamõjudega kohanemine 1 910 2 830 6 800 4 550 Elupaigad ja elurikkus 1 550 3 100 3 400 3 950 Üleujutusriskide maandamine 202 201 1 201 2 201 Ringmajanduse korraldamine 1 195 6 463 26 391 25 511 Pärandmõjude likvideerimine 961 1 548 4 496 0 Jääkreostusobjektid 3 205 380 0 0 Järvede veerežiim 286 286 457 457 Sadamate akvatooriumi kaitse 1 596 5 670 1 534 0 Jalgrattateed ja parklad 3 000 200 0 0 Mitme liigilised ühistranspordi sõlmed 15 439 13 159 14 620 0 Trammiliikluse arendamine Tallinnas 0 7 000 14 000 10 000 Reoveepuhastus ja joogiveevarustus 3 800 0 0 0 Väikeelamute energiatõhususe suurendamine 15 000 5 354 0 0 Kaugküttekatelde rekonstrueerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 14 531 6 867 1 633 1 000 Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 2 333 2 333 2 333 0 Kodutoetus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamiseks 2 580 2 580 2 580 2 580 Elukondlik kinnisvara maapiirkondades 5 000 0 0 0 Raudtee elektrifitseerimine Tallinn - Tartu 43 752 43 752 43 752 43 752 Pärnu linnale ühenduste tagamine 7 500 0 0 0 Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine 2 600 0 0 0 Kõverate õgvendamine raudteel, kapitaalremont Tapa - Narva 10 425 0 0 0 Kõverate õgvendamine raudteel, kapitaalremont Tallinn - Tartu - Koidula 10 000 5 774 0 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 13 982 21 149 14 892 7 261 Investeeringud kokku 699 83 83 83 IT investeeringud 70 60 60 60 Muud investeeringud 526 0 0 0 Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus 23 23 23 23 Eesti Rahva Muuseum 80 0 0 0 Investeeringutoetused kokku 13 283 21 066 14 809 7 178 IT investeeringud 226 226 226 226 Muud investeeringud 764 712 702 702 Rahvusringhääling, hooned ja tehnika 1 871 1 871 1 871 1 871 Muinsuskaitseamet, toetused mälestiste o manikele 2 635 2 552 2 497 2 497 Jõulumäe Tervisespordi Keskus SA 144 144 144 144 Tehvandi Spordikeskus SA 1 737 1 737 1 737 1 737 Kunstihoone SA 5 000 4 900 0 0 Eesti Rahvusraamatukogu hoone 905 8 923 7 631 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 63 225 57 215 46 990 52 490 Investeeringud kokku 4 222 7 431 9 011 7 511 IT investeeringud 1 492 7 431 9 011 7 511 Masinad ja seadmed 2 730 0 0 0 Investeeringutoetused kokku 59 002 49 784 37 979 44 979 IT investeeringud 34 702 15 611 5 000 3 000 Muud investeeringud 23 000 32 960 31 000 40 000 Suurinvestori investeeringutoetus 1 300 1 212 1 979 1 979 Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 53 645 43 546 49 426 61 128 Investeeringud kokku 19 020 11 140 6 141 5 098 IT investeeringud 16 310 10 709 5 810 4 767 Masinad ja seadmed 2 610 331 331 331 taaste- ja vastupidavusrahastu tehniline abi 100 100 0 0 Investeeringutoetused kokku 34 625 32 405 43 285 56 030 Muud investeeringud 7 320 16 604 16 070 26 955 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 27 305 15 801 27 215 29 075 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 244 495 236 364 211 444 198 989 Investeeringud kokku 4 765 2 288 2 315 2 515 IT investeeringud 4 460 1 983 2 010 2 210 Transpordivahendid 35 35 35 35 Masinad ja seadmed 200 200 200 200 Laborite sisseseade 70 70 70 70 Investeeringutoetused kokku 239 730 234 075 209 130 196 474 Muud investeeringud 94 757 93 721 54 360 42 110 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 32 528 61 900 84 556 84 151 Maaelu arengukava investeeringud 95 662 62 068 54 184 54 184 Kalanduse rakenduskava investeeringud 12 428 12 428 12 428 12 428 C.R.J.Talumuuseumi elamu-peahoone 45 45 45 45 Transpordivahendid 4 310 3 914 3 556 3 556 Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 39 816 28 619 20 709 26 199 Investeeringud kokku 39 816 28 619 20 709 26 199 IT investeeringud 8 745 5 734 5 246 5 264 Transpordivahendid 13 495 4 688 4 044 3 705 Masinad ja seadmed 5 286 2 634 1 847 1 847 Muud investeeringud 1 647 15 523 9 532 15 343 Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks 40 40 40 40 Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine 1 602 0 0 0 Idapiiri ehitus 8 800 0 0 0 Kardla lõhkamiskoht 200 0 0 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 46 466 43 129 41 617 32 633 Investeeringud kokku 9 693 5 733 4 831 2 897 IT investeeringud 9 573 5 613 4 731 2 797 Masinad ja seadmed 120 120 100 100 Investeeringutoetused kokku 36 773 37 396 36 787 29 737 Tervisekeskused 27 201 19 783 17 159 12 296 Elu- ja teenuskohad 9 572 17 613 19 628 17 441 Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud ja Investeeringutoetused kokku 9 600 6 809 5 398 3 274 Investeeringud kokku 9 600 6 809 5 398 3 274 IT investeeringud 540 620 620 620 Transpordivahendid 180 330 330 330 Muud investeeringud 170 170 170 170 Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud 8 710 5 689 4 278 2 154 EELNÕU 202 4 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tal linn, Stenbocki maja s eptember 202 4 nr Päevakorrapunkt nr 202 5. aasta r iigieelarve seaduse eelnõu 1. Algatada 2025. aasta riigieelarve seadus e eelnõu vastavalt rahandusministri esitatud eelnõule. Rahandusministeeriumil teha eelnõus ja seletuskirjas enne nende Riigikogule esitamist vajalikud täpsustused. 2. Rahandusministril esindada Vabariigi Valitsust seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus. 3. Rahandusministeeriumil koostada ja esitada hiljemalt 15. oktoobriks 202 4 . a Euroopa Komisjonile ja eurorühmale eelarvekava, milles antakse ülevaade 202 5 . aasta riigieelarve seaduse eelnõust. 4. Rahandusministeeriumil avalikustada 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu oma veebilehel. K risten Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär EELNÕU 202 4 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tal linn, Stenbocki maja s eptember 202 4 nr Päevakorrapunkt nr Riigi eelarvestrateegia 202 5 – 202 8 1. Kinnitada „Riigi eelarvestrateegia 202 5 – 202 8 “. 2. Kiita heaks ja esitada Riigikogule ettepanek kinnitada riigieelarvega Tervise kassa eelarvepositsioon 202 5 – 202 8 aastal järgmiselt: 1) 2025. aastal –167,6 miljonit eurot; 2) 2026. aastal –177,6 miljonit eurot; 3) 2027. aastal –225,0 miljonit eurot; 4) 2028. aastal –254,2 miljonit eurot. 3. Rahandusministeeriumil koostada riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava tuginedes R iigi eelarvestrateegiale 2025 –20 28 ning esitada see Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 10. oktoobriks 2024. a. Rahandusministeeriumil esitada keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hiljemalt 15. oktoobriks 2024. a Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule. 4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahenditega seotud meetmeid on lubatud rakendada ainult kooskõlas Frascati metoodikaga. 5. Sotsiaalministeeriumil riigi asutajaõiguste teostajana tagada, et s ihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla lükkab uue psühhiaatriakliiniku rajamiseks tehtava investeeringu ja senise psühhiaatriakliiniku kinnistu müügi kahe aasta võrra edasi ning esitab uuendatud finantsplaani 1. novembriks 2024. 6. Sotsiaalministeeriumil riigi asutajaõiguste teostajana tagada, et s ihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum lükkab F-korpuse renoveerimiseks tehtava investeeringu kahe aasta võrra edasi ning esitab uuendatud finantsplaani hiljemalt 1. novembriks 2024 . 7. Riigi osaluse valitsejatel tagada, et keskvalitsuse juriidiliste isikute hulka kuuluvad riigi osalusega äriühingud parandavad aastatel 2025 – 2028 prognoositavat positsioonimõju kulukärbete abil järgnevalt ning esitavad uuendatud finantsplaani hiljemalt 1. novembriks 2024: (EUR) 2025 2026 2027 2028 OÜ Rail Baltic Estonia 0 0 4 109 77 579 AS Eesti Raudtee 1 945 000 3 336 000 4 620 000 4 920 000 Riigi Kinnisvara AS 800 000 1 336 000 1 750 000 1 830 000 AS Eesti Liinirongid 1 147 895 2 138 315 3 198 963 3 400 743 AS A. L. A. R. A. 8 150 14 080 7 500 8 400 OÜ Eesti Keskkonna uuringute Keskus 176 080 281 301 366 420 345 033 8. Riigi osaluse valitsejatel tagada, et keskvalitsuse juriidiliste isikute hulka mittekuuluvad riigi osalusega äriühingud ja riigi tulundusasutus parandavad aastatel 2025 – 2028 prognoositavat positsioonimõju dividendisumma 5% võrra suurendamise ga järgmiselt: (EUR) 2025 2026 2027 2028 AS Eesti Loto -198 162 393 595 263 409 292 050 AS Tallinna Lennujaam 212 450 268 250 268 250 268 250 Eesti Põllumajandus loomade Jõudluskontrolli AS 804 804 804 804 AS Vireen 11 500 11 500 11 500 11 500 Eesti Energia AS 0 1 700 000 3 700 000 4 550 000 Lennuliiklusteeninduse AS 0 736 625 740 768 739 882 Elering AS 800 000 400 000 600 000 750 000 AS Eesti Post 19 600 35 400 47 050 79 900 AS KredEx Krediidikindlustus 17 382 18 990 22 813 27 118 AS Teede Tehnokeskus 0 5 000 5 000 5 000 R iigimetsa M ajandamise K eskus 1 900 000 1 900 000 1 900 000 1 900 000 9. Rahandusministeeriumil riigi osaluse valitsejana tagada, et Riigi Kinnisvara AS nihutab 2024 - 2027. aasta te ks kavandatud investeeringute algust 2029. aastasse , parandades prognoositavat mõju valitsussektori eelarvetasakaalule 2,59 mln euro võrra 2024. aastal, 7,6 mln euro võrra 2025. aastal, 3,61 mln euro võrra 2026. aastal ja 1 mln euro võrra 2027. aastal ning esitab uuendatud finantsplaani 1. novembriks 2024. a. 10 . Riigikantseleil esitada riigi eelarvestrateegia Riigikogule. 11. Rahandusministeeriumil avalikustada riigi eelarvestrateegia oma veebilehel. K risten Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 6257159 720658 0 0 -907284 -912232 0 0 5152996 7413 0 0 5514296 339474 0 0 5873529 6837 0 0 6248769 428 0 0 -899795 -473 0 0 116840 2250440 202 5 .AASTA RIIGIEELARVE SE ADUSE EELNÕU SE LETUSKIRI 0 20000 202 5 .AASTA RIIGIEELARVE SE ADUSE EELNÕU SE LETUSKIRI 4370005 1825910 0 0 4789367 1454238 0 0 4733400 6001407 0 0 5597525 4294242 0 0 4794732 7067791 0 0 5133143 6014895 0 0 5193665 7423785 0 0 5595620 7726374 0 0 5948351 7729220 0 0 5594241 7425208 0 0 5926440 7080147 0 0 5546090 6736080 0 0 5951426 6386121 0 0 5546237 6034981 0 0 6298904 4280978 0 0 6298801 4631587 0 0 5950998 4998779 0 0 6298683 6059110 0 0 5940321 5684579 0 0 5589978 5333601 0 0 5227320 4990435 0 0 5153232 1130714 0 0 4429672 4990228 0 0 4834521 4982623 0 0 4834255 4631055 0 0 4834240 4281037 0 0 5195275 3932200 0 0 5557225 3589448 0 0 5589491 2212902 0 0 5929630 3238840 0 0 6280150 1776730 0 0 6269502 1138540 0 0 5557166 2897505 0 0 5907109 2547768 0 0 6270580 2547620 0 0 6281420 2164715 0 0 5514577 1824192 0 0 5908675 1475740 0 0 5887188 780282 0 0 5887631 1122916 0 0 5521945 771776 0 0 5150249 423929 0 0 4402690 95516 0 0 4780753 99621 0 0 5140531 91277 0 0 194915 7836905 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 202 4 0 0 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 202 4 Rahandusministri eessõna 14605 173355 0 0 Aasta 2025 tõotab tuua Eestile esimese püsiva majanduskasvu pärast 2022. aasta 24. veebruari ja Venemaa jõulist, uut agressiooni Ukrainas. Eesti majandusele on see sõda paljude kokkulangevuste tõttu olnud halvem kui ülejäänud Euroopa Liidule ja Eesti lähiregioonile. Meie tööstus on rohkem seotud põhjamaade praeguste nõrkustega nagu puidu- ja ehitusturu kiratsemine ja konkurentsivõime vähenemine Rootsi ja Norra krooni devalveerumise tõttu. Meie laenukulu kasvas kiiremini euribori laenude rohkuse pärast. Meie põlevkivielekter kaotas turgu tarbijale soodsamale taastuvenergiale, mis kogu maailmas trend planeedi puhtama tuleviku nimel ja uute tehnoloogiate arenedes. Eesti saab teha ka rohkem pingutusi, et siia tuleks kõrgema lisandväärtusega ekspordivõimelisi ettevõtteid, see kasvatab meie jõukust. Samas ei tasuks väliste tegurite kõrval alahinnata eestlaste eneseusu rolli ja potentsiaali, millel on majandusaktiivsusele arvestatav mõju. Paraku on negatiivne mõju Eesti majanduskasvule tuleval aastal riigil endal, kuna oleme aastaid eiranud riigirahanduse aabitsatarkust, et halbadeks aegadeks tuleb valmistuda headel. Kaheksa aasta eest tehtud pööre eelarvepoliitikas tähendab paraku, et Eesti peab tõstma nüüd makse ja kärpima kulusid kesise majanduskonjuktuuri ajal. Majanduse taastumine energiahindade tõusust ja Ukraina sõja mõjudest on seetõttu vaevaline paar protsenti, mis on vähem kui oleks ilma eelarvekärbete ja maksutõusudeta. Kuid viimased on paratamatud riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks, eelarvereeglite täitmiseks ja juba ka majandustsükli loogika tõttu. Riigirahandust käest lasta on kerge, kuid uuesti kontrolli alla saamine ta inertsi tõttu pikk ja vaevaline. 2025. aastal jõuame vaid napilt Eesti seaduse ja Euroopa Liidu lepinguga lubatud eelarvepuudujäägi piirile. Meie varem eeskujulik riigirahandus on olukorras, kus kriisidele reageerimine ei saa olla tõhus , ega täpne. Riigirahanduse korrastamine jõuab esialgu poolele teele, sest lähiaastate kaitsekulud saavad olema võrreldes 2022. aasta kulutustega 2.16% SKPst märkimisväärselt üle 3%, olles igal aastal aastal vähemalt 3,3% ja ulatudes 2026 lausa 3,7% lähedale. Olgu see igaveseks õppetunniks, et riigirahandus ei tohi kõikuda poliitilise, vaid majanduskonjunktuuri järgi ja et iga valitsus e missioon peab olema jätta endast maha korras ja kriisideks valmis majapidamine. Olukord ei jäta 2025. aastal pärast paariaastast kiiret tõusu väikese tagasilöögita ka reaalpalku. Selle ja loodetust madalama majanduskasvu peamine põhjus on maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi taastamise edasilükkamine 2026. aastasse. Väiksemate maksutõusude ja kärbete mõjusid on tuleval aastal teisigi, kuid neid ei tohi üle dramatiseerida. Ilma nendeta maksukoormus SKP-st langeks oluliselt, pärast neid kasvab vaid marginaalselt ja ei ületa 36%. ELi üle 40% juures on see prognooside järgi endiselt pisut alla keskmise. Inimeste kasutatav reaaltulu pensionide kasvu ning euribori languse arvel siiski tuleval aastal suureneb. Meie vahepealne nõrkus, laenu kõrge hind, pöördub langedes tugevuse poolele. Olgem edasise suhtes lootuserikkad, sest riigirahanduse õppetunnid on värskelt üle korratud ja ka eestlaste majandustarkus pole kadunud, vaid oodanud avanemiseks paremat aega, mis on ka juba alanud. Jürgen Ligi Rahandusminister Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Rahandusministri eessõna PAGEREF _Toc178102572 \h 1 1.OSA. Riigieelarve ülevaade PAGEREF _Toc178102573 \h 11 1.1 Riigieelarve kokkuvõte PAGEREF _Toc178102574 \h 11 1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika PAGEREF _Toc178102576 \h 16 2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve PAGEREF _Toc178102578 \h 21 2.1 Tulud ………………… PAGEREF _Toc178102580 \h 21 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud PAGEREF _Toc178102582 \h 22 2.1.2 Mittemaksulised tulud PAGEREF _Toc178102584 \h 4 2.2 Kulud ……………….. .… PAGEREF _Toc178102586 \h 3 2.3 Investeeringud PAGEREF _Toc178102588 \h 6 2.4 Finantseerimistehingud PAGEREF _Toc178102590 \h 8 2.5 Eelarve kokkuhoiumeetmed PAGEREF _Toc178102591 \h 9 2.5.1 Riigikantselei PAGEREF _Toc178102592 \h 11 2.5.2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102593 \h 11 2.5.3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102594 \h 12 2.5.4 Kaitseministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102595 \h 12 2.5.5 Kliimaministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102596 \h 13 2.5.6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102597 \h 14 2.5.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102598 \h 15 2.5.8 Rahandusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102599 \h 15 2.5.9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102600 \h 16 2.5.10 Siseministeerium valitsemisala PAGEREF _Toc178102601 \h 16 2.5.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102602 \h 17 2.5.12 Välisministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102603 \h 19 3. OSA. 2025. aasta riigieelarve vahendite liigendus PAGEREF _Toc178102604 \h 20 3.1 Riigikogu Kantselei PAGEREF _Toc178102605 \h 22 3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102606 \h 24 3.1.2 Investeeringud PAGEREF _Toc178102607 \h 25 3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei PAGEREF _Toc178102608 \h 27 3.2.1 … Tulud …………………………………………………………………………… PAGEREF _Toc178102609 \h 27 3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102610 \h 28 3.2.3 Investeeringud PAGEREF _Toc178102611 \h 29 3.3 Riigikontroll PAGEREF _Toc178102612 \h 31 3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102613 \h 31 3.4 Õiguskantsleri Kantselei PAGEREF _Toc178102614 \h 33 3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102615 \h 35 3.5 Riigikohus PAGEREF _Toc178102616 \h 36 3.5.1 Tulud . PAGEREF _Toc178102617 \h 38 3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102618 \h 39 3.6 Vabariigi Valitsus PAGEREF _Toc178102619 \h 41 3.7 Riigikantselei PAGEREF _Toc178102622 \h 46 3.7.1 Tulud PAGEREF _Toc178102623 \h 46 3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102624 \h 47 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine PAGEREF _Toc178102625 \h 48 3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102626 \h 49 3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102627 \h 49 3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102628 \h 51 3.7.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102629 \h 52 3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102630 \h 52 3.8.1 Tulud PAGEREF _Toc178102632 \h 55 3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102633 \h 58 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas PAGEREF _Toc178102634 \h 58 3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102635 \h 61 3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102636 \h 61 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus PAGEREF _Toc178102637 \h 86 3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102638 \h 88 3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus PAGEREF _Toc178102639 \h 88 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus PAGEREF _Toc178102640 \h 95 3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102641 \h 96 3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102642 \h 96 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine PAGEREF _Toc178102643 \h 102 3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102644 \h 103 3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102645 \h 103 3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102646 \h 105 3.8.4 Õpetajate palkade kujunemine PAGEREF _Toc178102647 \h 106 3.8.5 Investeeringud PAGEREF _Toc178102648 \h 107 Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused. PAGEREF _Toc178102649 \h 107 3.8.6 Finantseerimistehingud PAGEREF _Toc178102650 \h 109 3.9 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102651 \h 110 3.9.1 Tulud …………………………………………………………………………………………………………………………. PAGEREF _Toc178102653 \h 112 Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 64% välistoetused. PAGEREF _Toc178102654 \h 112 3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102655 \h 115 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik PAGEREF _Toc178102657 \h 116 3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102658 \h 117 3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102659 \h 118 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond PAGEREF _Toc178102660 \h 131 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102661 \h 132 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102662 \h 133 3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102663 \h 143 3.9.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102664 \h 144 3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102666 \h 145 3.10.1 Tulud PAGEREF _Toc178102668 \h 148 3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102670 \h 150 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse PAGEREF _Toc178102672 \h 151 3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102673 \h 152 3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102674 \h 153 3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102675 \h 166 3.10.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102676 \h 167 3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102678 \h 170 3.11.1 Tulud PAGEREF _Toc178102679 \h 173 3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102681 \h 176 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus PAGEREF _Toc178102683 \h 177 3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102684 \h 178 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102685 \h 179 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus PAGEREF _Toc178102686 \h 191 3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102687 \h 193 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102688 \h 193 3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102689 \h 206 3.11.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102690 \h 207 3.11.5 Finantseerimistehingud PAGEREF _Toc178102692 \h 209 3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102693 \h 210 3.12.1 Tulud PAGEREF _Toc178102695 \h 212 3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102697 \h 213 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport PAGEREF _Toc178102699 \h 214 3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102700 \h 217 3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102701 \h 218 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond PAGEREF _Toc178102702 \h 244 3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102703 \h 245 3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102704 \h 245 3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102705 \h 250 3.12.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102706 \h 251 3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102708 \h 253 3.13.1 Tulud PAGEREF _Toc178102710 \h 257 3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102712 \h 259 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu PAGEREF _Toc178102714 \h 260 3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102715 \h 262 3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102716 \h 262 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus PAGEREF _Toc178102717 \h 269 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102718 \h 271 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102719 \h 271 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus PAGEREF _Toc178102720 \h 281 3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102722 \h 282 3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102723 \h 283 3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102724 \h 289 3.13.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102725 \h 291 3.13.5 Finantseerimistehingud PAGEREF _Toc178102727 \h 292 3.14 Rahandusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102729 \h 294 3.14.1 Tulud PAGEREF _Toc178102731 \h 296 Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. PAGEREF _Toc178102732 \h 296 3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102733 \h 299 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine PAGEREF _Toc178102735 \h 299 3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102736 \h 301 3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102737 \h 301 3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102738 \h 315 3.14.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102739 \h 317 3.14.5 Finantseerimistehingud PAGEREF _Toc178102740 \h 318 3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102741 \h 320 3.15.1 Tulud PAGEREF _Toc178102743 \h 322 Perioodi fookuses on ettevõtjate toetamine roheüleminekul, ühistegevuse soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad, kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. PAGEREF _Toc178102744 \h 322 3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102745 \h 325 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus PAGEREF _Toc178102747 \h 326 3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102748 \h 327 3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102749 \h 328 3.15.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus PAGEREF _Toc178102750 \h 356 3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102751 \h 357 3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102752 \h 357 3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102753 \h 366 3.15.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102754 \h 367 3.15.5 Finantseerimistehingud PAGEREF _Toc178102756 \h 368 3.16 Siseministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102757 \h 369 3.16.1 Tulud PAGEREF _Toc178102759 \h 371 3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102761 \h 372 3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus PAGEREF _Toc178102763 \h 373 3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102764 \h 375 3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102765 \h 376 3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond PAGEREF _Toc178102766 \h 403 3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102767 \h 405 3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102768 \h 405 3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102769 \h 410 3.16.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102770 \h 411 3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102772 \h 413 3.17.1 Tulud PAGEREF _Toc178102774 \h 415 3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102776 \h 417 3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu PAGEREF _Toc178102778 \h 418 3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102779 \h 420 3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102780 \h 421 3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis PAGEREF _Toc178102781 \h 434 3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102782 \h 437 3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102783 \h 438 3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102784 \h 459 3.17.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102785 \h 460 3.18 Välisministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc178102787 \h 462 3.18.1 Tulud PAGEREF _Toc178102789 \h 464 3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates PAGEREF _Toc178102791 \h 466 3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika PAGEREF _Toc178102793 \h 467 3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö programmi ja programmi tegevuste lõikes PAGEREF _Toc178102794 \h 468 3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused PAGEREF _Toc178102795 \h 469 3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates PAGEREF _Toc178102796 \h 480 3.18.4 Investeeringud PAGEREF _Toc178102797 \h 482 _Toc178102798 4. OSA. 2025 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused PAGEREF _Toc178102799 \h 484 LISAD PAGEREF _Toc178102800 \h 494 LISA 1. Ülevaade 2025 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes PAGEREF _Toc178102801 \h 495 LISA 2. Sotsiaaltoetused PAGEREF _Toc178102802 \h 501 LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes PAGEREF _Toc178102803 \h 514 LISA 4. Investeeringud PAGEREF _Toc178102804 \h 552 LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2024-2028 PAGEREF _Toc178102805 \h 555 LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2025. aastal ning sellele järgnevail aastatel PAGEREF _Toc178102806 \h 558 LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava PAGEREF _Toc178102807 \h 561 LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2025-2028 PAGEREF _Toc178102808 \h 565 LISA 9. Riigi rahanduse arengud PAGEREF _Toc178102809 \h 570 LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025 PAGEREF _Toc178102810 \h 581 LISA 11. Välistoetused PAGEREF _Toc178102811 \h 584 LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku sisu lõikes PAGEREF _Toc178102812 \h 587 LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes PAGEREF _Toc178102813 \h 605 LISA 14 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes PAGEREF _Toc178102814 \h 609 LISA 1 5. Ülevaade eelarverevisjoni tulemustest PAGEREF _Toc178102815 \h 612 LISA 16. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2025 PAGEREF _Toc178102816 \h 617 1. OSA. Riigieelarve ülevaade 1.1 Riigieelarve kokkuvõte Riigieelarvet mõjutavad nii maksutõusud kui suuremahuline kaitsevõime pakett Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise ankruna hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst ehk samal tasemel nagu prognoositi 2024. aasta lisaeelarves. Sellega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg ca 930 mln euro võrra 24,3%ni SKPst. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Valitsussektori võlakoormus , % SKPst Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mln eurole. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2023-2025, miljon eurot Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, % 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Maksukoormus 2024-2025, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika perioodil 2023-2025 Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Riigikogu Kantselei Tulud 205 0 0 0 0% Kulud -31 512 -35 065 -33 815 1 249 -4% Investeeringud -825 -4 993 -6 452 -1 459 29% Vabariigi Presidendi Kantselei Tulud 149 28 28 0 0% Kulud -5 753 -5 990 -6 805 -814 14% Investeeringud -420 0 -205 -205 100% Riigikontroll Kulud -5 771 -5 909 -6 015 -107 2% Investeeringud -78 0 0 0 0% Õiguskantsleri Kantselei Tulud 5 0 0 0 0% Kulud -3 292 -3 463 -3 495 -32 1% Riigikohus Tulud 360 351 342 -10 -3% Kulud -6 971 -6 917 -6 962 -45 1% Investeeringud -46 0 0 0 0% Vabariigi Valitsus Kulud -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 -210 296 7% Riigikantselei Tulud 982 6 043 4 166 -1 877 -31% Kulud -17 951 -23 571 -23 551 20 0% Investeeringud -150 0 0 0 0% Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Tulud 170 729 126 848 165 989 39 142 31% Kulud -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7% Investeeringud -79 198 -24 666 -25 174 -508 2% Finantseerimis-tehingud 54 245 253 8 3% Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala Tulud 53 880 45 114 134 419 89 305 198% Kulud -221 567 -226 513 -387 659 -161 146 71% Investeeringud -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973% Kaitseministeeriumi valitsemisala Tulud 44 066 135 618 193 720 58 103 43% Kulud -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8% Investeeringud -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14% Kliimaministeeriumi valitsemisala Tulud 802 313 1 325 593 1 145 930 -179 663 -14% Kulud -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10% Investeeringud -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6% Finantseerimis-tehingud 2 047 -10 650 -9 714 936 -9% Kultuuriministeeriumi valitsemisala Tulud 11 303 13 315 17 726 4 411 33% Kulud -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7% Investeeringud -187 -43 -828 -785 1825% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Tulud 383 023 271 265 203 131 -68 134 -25% Kulud -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11% Investeeringud -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83% Finantseerimis-tehingud -171 791 -186 145 -27 363 158 782 -85% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Tulud 375 813 444 058 487 369 43 312 10% Kulud -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8% Investeeringud -12 778 -6 134 -5 680 454 -7% Finantseerimis-tehingud 20 966 28 740 6 000 -22 740 -79% Rahandusministeeriumi valitsemisala Tulud 13 055 029 14 301 037 15 182 301 881 264 6% Kulud -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10% Investeeringud -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11% Finantseerimis-tehingud 1 240 640 1 523 255 709 644 -813 612 -53% Siseministeeriumi valitsemisala Tulud 60 425 88 309 87 759 -550 -1% Kulud -549 992 -530 377 -555 090 -24 713 5% Investeeringud -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Tulud 162 825 74 743 78 296 3 553 5% Kulud -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957 -263 438 4% Investeeringud -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26% Välisministeeriumi valitsemisala Tulud 5 585 13 497 14 028 531 4% Kulud -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7% Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68% 1. 2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi. Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus , riigieelarve seadus ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord “. 202 5 . aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 202 5 –202 8 “ ja valitsusliidu programmist aastateks 2024-202 7 . Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil , millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi kohta on leitav eelarvenõukogu koduleheküljel . Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada välja 202 5 . aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Kuna Eelarvenõukogu ja rahandusministeerium on prognoosi sobivuse osas sama meelt, siis eraldi täiendava arvamuse koostamisvajadust rahandusministeerium il ei ole. -144145 71755 0 0 -4445 -372745 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus. Alates 2020. aastast on r iigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava. Programm on arengudokument , milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Programmi planeerimistasanditeks on programmi tegevus ja teenus. Meede ja programmi tegevus selgitavad, kuidas programm kavandatud meetmete ja programmi tegevustega aitab saavutada tulemusvaldkonna eesmärki. Teenused on hinnastatud ja 100% eelarvest on seotud teenustega ja vastupidi - riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega. Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste ning Riigikantselei koondvaadet, sh kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka põhiseaduslikud institutsioonid, milleks on Riigikogu, Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri K antselei, Riigikohus. Riigieelarve seaduse muudatusega täiendatakse aastast riigieelarvet ja lisatakse tegevuspõhisele jaotusele juurde kulude majandusliku sisu jaotus asutuste lõikes, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiiti ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks. Riigieelarve seaduse § 35 lg 3 kohaselt lisatakse Justiits - ja Digi ministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. 2025. a riigieelarve seaduse eelnõu esitamise ajaks Vabariigi Valitsusele ei ole kohtute haldamise nõukoda oma arvamust veel kujundanud. Arvamus lisatakse seaduse eelnõule ja esitatakse Riigikogule 2025. a riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus. Riigieelarve seletuskirja osas 3 selgitatakse eelarve kujunemist peamiselt läbi tulemusvaldkonna, programmi (koondinfona) ja programmi tegevuse (detailinfona). Teised planeerimistasandid on fookuses teistes dokumentides, näiteks riigi eelarvestrateegias (RES) või teenused asutusesisese planeerimistasandina. Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole tegevuspõhisele eelarvele üle läinud, mistõttu on nende eelarve kajastatud ja selgitatud majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kaupa. Riigieelarve seletuskirja struktuur Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kaheksateistkümnest dokumendi juurde käivast lisast: Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve kõige olulisematest teemadest. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab ülevaate eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest majandusliku sisu järgi. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Vabariigi Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud investeeringute ja finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad liigendatakse nii valitsemisala kui majandusliku sisu järgi. Neljandas osas on esitatud 202 5 . aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut. Seletuskirjas on 202 5 . aasta riigieelarve võrdlusbaasina kasutatud Riigikogu poolt kinnitatud 202 4 . a riigieelarve mahtusid. Need sisaldavad Riigikogu poolt 202 3 . a sügisel kinnitatud 202 4 . a riigieelarvet ja Riigikogu poolt 202 4 . a kevadel kinnitatud riigieelarve muudatusi , sealhulgas ka 2024. a lisaeelarve muudatusi. Eelarveliigid Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on prognoos ja nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata vahendite puhul juba eelnevalt fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on: Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga - kulud, millest enamus on Euroopa Komisjonis kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega; Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavad kulutused); Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (nt pensionid); Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon). Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata vahendite all loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit. Mõisted ja lühendid Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud jagunevad maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks. Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Need on riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara amortisatsioon, intressikulu ja käibemaksukulu. Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara soetamine ning olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud riigieelarves ei sisalda kõiki riigi tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste investeeringuid. Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu. Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses. Käibemaks tulude alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse alusel. Tulu saajaks on Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu nimetatakse käibemaksuks. Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute juures. Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks tulumaks, sotsiaalmaks, hasartmängumaks, maamaks, keskkonnatasud jmt. Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid: Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb lisada 000); Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini; Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel; Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes; Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse seletuskirja tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse „Muutus %“ veerus kulude kasv + (pluss)märgiga ning kulude kahanemine – (miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv + (pluss)märgiga ning tulude kahanemine – (miinus)märgiga; Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid. Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid: HTM – Haridus- ja Teadusministeerium JUM – Justiits - ja Digiministeerium KAM – Kaitseministeerium KLIM – Kliimaministeerium KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RAM – Rahandusministeerium REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium 2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve Riigieelarve tulude kasv ületab kulude kasvu ning uue laenu võtmise vajadus väheneb Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud 14 934 959 16 845 819 17 715 203 869 384 5,2% Kulud 15 896 750 -17 580 558 -18 198 538 -617 980 3,5% Investeeringud 701 558 -794 057 -868 971 -74 914 9,4% Finantseerimistehingud 1 322 688 1 355 445 678 819 -676 625 -49,9% Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta sügisel vastu võetud eelarvega ja arvestades ka 2024. aastal vastu võetud lisaeelarvet kasvavad tulud 0,87 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,1 mld eurot, kasvades 2024. aasta eelarvete kogumahuga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%. 202 5 . aasta kulude kasv tuleb peamiselt sotsiaaltoetuste ning edasiantavate maksude suurenemisest. Finantseerimistehingute kogumaht kahaneb 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes 49,9 protsenti, peamiselt täiendava laenuvajaduse vähenemise tulemusel. 2.1 Tulud 2025. aasta riigieelarve tulude kasvu veavad käibemaks, mille määrasid tõstetakse ja sotsiaalmaks palgakasvu toel . 2025. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2024. aastaks prognoosituga kasvavad tulud 2025. aastal 1,2 miljardi euro võrra ehk 7,0 %. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, % Tulude mahuks on 2025. aastal kavandatud 17 71 5 mln eurot. Sellest 14 983 mln eurot ehk 85% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 7 32 mln eurot ehk 15%. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal. 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulu d Mahuliselt kasvab kõige kiiremini käibemaksutulu, sest tõstetakse nii standardmäära julgeolekumaksuna kui soodusmäärasid . 2025. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 14 983 mln eurot, mida on 1,15 mld eurot ehk 8,3% enam kui 2024. aasta viimases prognoosis ning 0,91 mld eurot ehk 6,4% rohkem kui 2024. aasta riigieelarves. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot 2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % 2024.a suvine prognoos Muutus 2025 RE vs 2024.a suvine prognoos Muutus, % 2025 RE vs 2024.a suvine prognoos Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 810 633 14 075 990 14 983 167 907 177 6% 13 829 750 1 153 417 8% Füüsilise isiku tulumaks 2 390 724 2 488 072 2 779 160 291 088 12% 2 541 000 238 160 9% Juriidilise isiku tulumaks 716 902 861 571 924 008 62 437 7% 929 000 -4 992 -1% Sotsiaalmaks 4 596 717 4 962 834 5 107 021 144 187 3% 4 845 000 262 021 5% Mootorsõidukimaks - - 99 000 99 000 - - 99 000 - Raskeveokimaks 4 955 4 900 4 600 -300 -6% 4 800 -200 -4% Käibemaks 3 476 420 4 066 699 4 235 689 168 990 4% 3 832 109 403 580 11% Aktsiisid kokku 1 014 179 1 033 514 1 079 890 46 376 4% 1 029 200 50 690 5% Alkoholiaktsiis 263 013 251 000 251 000 0 0% 240 000 11 000 5% Tubakaaktsiis 250 966 254 000 264 000 10 000 4% 254 000 10 000 4% Kütuseaktsiis 492 266 518 414 549 690 31 276 6% 525 000 24 690 5% Pakendiaktsiis 244 300 200 -100 -33% 200 0 0% Elektriaktsiis 7 689 9 800 15 000 5 200 53% 10 000 5 000 50% Hasartmängumaks 48 576 59 100 59 800 700 1% 57 600 2 200 4% Tollimaks 41 252 42 300 44 999 2 699 6% 43 041 1 958 5% Töötuskindlustusmakse 290 653 313 000 322 000 9 000 3% 306 000 16 000 5% Kogumispensionimakse 171 024 186 000 247 000 61 000 33% 184 000 63 000 34% Maamaks 59 231 58 000 80 000 22 000 38% 58 000 22 000 38% Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Maksuliste tulude jaotus 202 5 . aasta riigieelarves, % Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 828,8 mln eurot. Üle kahe korra suurem laekumine võrreldes suveprognoosiga tuleb tööealistele ühtse maksuvaba tulu kehtestamise ja 700 eurole tõstmise edasi lükkamisest ühe aasta võrra. Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb tasumine RES muudest meetmetest tulenevalt 0,8 mln euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2025. aastal on 198 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 141 mln eurot, pensionikindlustus – 30 mln eurot, koolituskulud – 23 mln eurot, annetused ja kingitused – 4 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 91 mln eurot. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 950,3 mln eurot. Kohalike omavalitsuste muudelt tuludelt laekuvat eraldise määra langetatakse 11,29%le, samas suurendatakse KOVidele pensionitulust laekuva eraldise määra 5,5%ni. Laekumine moodustab 70% kogu 2025. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta kohta väheneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 1,7 mln euro võrra. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 924,0 mln eurot. Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb 2025. aasta laekumine 34,0 mln euro võrra RES meetmetest tulenevalt, millest suuremad on riigiettevõtete dividendide ajatamine ja maksuhalduri töö tõhustamine. Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 5 107,0 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule sõltub sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2025. aastal ulatub palgafondi kasv 5,1%ni vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 2,0 mln euro võrra. Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise vanaduspensioni prognoos on suveprognoosi kohaselt 2025. aastal 813 eurot kuus. Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 10,7%, mis tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. Samuti on arvestatud maksumuudatuste ja 2025. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga käibemaksu tasumisele, mis küündib järgnevatel aastatel keskmiselt 13 mln euroni. Käibemaksutulu mõjutab tuleval aastal lisaks standardmäära tõusule 24%-ni veel ka teised väiksema mõjuga poliitikamuudatused. 2025. aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes suveprognoosiga RES meetmetest tulenevalt 114 mln euro võrra 4 236 mln euroni. 2025.a aasta käibemaksutulu kasvab sarnaselt tänavusega üle 10 protsendi, erinevate maksumuudatuste tõttu. Alkoholiaktsiisi tasumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2025. aastal toimub kaks aktsiisimäära 5% tõusu - 1. jaanuar ja 1. juuli. Selle tulemusena on oodata, et deklareeritud kogused saavad olema aasta alguses tagasihoidlikud, kuna realiseeritakse varem soetatud varusid. Varude suuruseks prognoosime kahe kuu kogust, mis vastab aasta varem varutud kogustele ning eelkõige soetatakse ette kangelt alkoholil ning vähesel määral ka õlut, varude soetamine jääb suure tõenäosusega 2024. aasta viimasesse kvartalisse. Viimane mõjutab ka 2024 aasta tasumisi, mis toob lisatulu varude soetamisest. Varude soetamist näeme ka teises kvartalis, kui valmistutakse aasta keskel toimuvaks aktsiisimäära tõusuks. Mahud saavad olema pisut suuremad, kuna on oodata ka õlle suuremat ettevarumist. Sarnaselt varasematele aastatele toimub varumine ka enne 2026. aasta 10% aktsiisimäära tõusu, mis suurendab viimase kvartali mahtusid, siis aga jäävad varud hinnanguliselt kahest eelmisest varumisest madalamaks, lihtsalt põhjusel, et aasta jooksul on toimunud juba mitmel korral varude soetamist. Seoses aktsiisimäärade tõusuga on oodata Eestis müüdava alkohoolsete jookide legaalsete koguste vähenemist. Vähenemine toimub nii Eestlaste enda ostudes kui ka turistide kaasaostude mahtudes. Kasvu eeldame ka piirikaubanduses ja just aasta keskel võib see järsult hoogustuda ning kuna varasemalt on tase olnud pigem madal, siis kasvud on märgatavad, kuid jäävad aasta taguste piirikaubanduse kõrgtasemest väiksemaks. Kõigi nimetatud tegurite koosmõjul suureneb 2025. aastal tasumine aasta varasemaga võrreldes 1,2%. Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav 251 mln euro suurune tulu 2025. aastal järgmiselt: õllelt 66 miljonit eurot, veinilt 34,6 miljonit eurot, kääritatud jookidelt 12,4 miljonit eurot, vahetootelt 1,4 miljonit eurot ja muult (kangelt) alkoholilt 136,6 miljonit eurot Tubakaaktsiisi tasumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest tasumisest ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. Sarnaselt alkoholiaktsiisile tõstetakse 2025. aastal ka enamikel tubakatoodetel aktsiisimäärasid 5% - 1. jaanuar ja 1. juuli. Seoses aasta jooksul toimuvate määratõusudega pole varude soetamist prognoositud, eeldus põhineb varasemate aastate praktikal. Küll aga enne 2026. aasta jaanuari 10% aktsiisimäära tõusu soetatakse ette mõningased varud, mis puudutavad eelkõige sigarette. Viimaste aastate arengud tubakatoodete turul viitavad suuremale struktuursele muutusele ning sigarettide osakaal on hakanud keskmisest kiiremini vähenema. Selliseid arenguid on oodata ka järgmisel aastal, üldiselt annab määra tõus tunda kõigis kategooriates, kuid enim sigarettidel, jäädes siiski väiksemaks kui on aktsiisimäära tõus. Sellest tulenevalt on 2025. aastal oodata tubakaaktsiisi tasumiste suurenemist 3,9% võrreldes aasta varasemaga ning tasumiseks kujuneb 264 mln eurot. Kütuseaktsiisi tasumiste prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning ootusi majanduskasvu ja maailmaturu naftahinna suhtes. 2025. aasta tasumine kasvab võrreldes 2024. aastaga 5,0% 550 mln euroni. Tasumise kasvu toetab mitme kütuseliigi aktsiisimäära tõstmine alates 1. maist ja bensiini aktsiisimäära 5% tõstmine 1. juuli. Mõlema aktsiisimäära tõusu eel on oodata varumisi, peamiselt siis diislikütuse ja bensiini osas, varude suurus ei ületa prognoosi kohaselt ühe kuu keskmist kogust. Mõlema mootorikütuse aktsiisimäära tõstmisel on tarbimist pidurdav mõju, kui bensiini mõjutab rohkem eratarbijaid, siis diislikütust ettevõtlussektori käekäik. Inimeste reaalne ostujõu langus ning erinevate maksumuudatuste koosmõju võib osutuda prognoositust suuremaks ning mõjutada mitte ainult mootorikütuste tarbimist pärssivalt, vaid laieneb ka kõikidele teistele aktsiisikaupadele. Siseriikliku tarbimise kõrval on pildis ka piirikaubandus, kui diislikütuse puhul on piiriülene tankimine logistika tõttu lihtsam, siis bensiini puhul mõjutab see eeskätt piiriäärseid maakondi. Piiriülese tankimise suurenemist on kindlasti järgmisel aastal oodata ning selle kasv jätkub ka järgmistel aastatel. Kütuseaktsiisi 2025. aastaks kavandatud tasumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: bensiinilt 158,3 mln eurot, diislikütuselt 359,8 mln eurot, erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot, soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 18,3 mln eurot, muudelt kütuseliikidelt 12,2 mln eurot. Elektriaktsiisi tasumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP reaalkasvust. Arvestatud on seejuures aktsiisimäära tõusuga, mis toimub 1. mail ning mille tõttu peamiselt suureneb 2025. aasta tasumine 50% võrra 15 mln euroni. Mootorsõidukimaks ning registreerimistasu (lühidalt automaks) on riigile uus maksutulu. Alates 2025. aastast algab täiesti uue maksu kogumine ning see koosneb kahest osast. Mootorsõidukimaks on maks kõigile sõidukitele, mis on liiklusregistris (mõnede väheste eranditega) ning seda makstakse igal aastal. Registreerimistasu on ühekordne makse, mida makstakse sõiduki registrisse lisamisel. EL ühisturu konkurentsireeglite tõttu tuleb seda tasu ka koguda juba registris olevatelt sõidukitelt, muidu tekiks kasutatud autode turul ebavõrdne kohtlemine. Maksustatakse sõidukeid tehniliste näitajate põhjal. Kõige rohkem mõjutab maksu suurust sõiduki süsinikuheide, samuti sõiduki vanus, osaliselt ka sõiduki mass. 2025. aastal on oodata riigile tulu 236 miljonit eurot (0,5% SKPst), millest 99 miljonit on mootorsõidukimaks ning ülejäänu registreerimistasu. Kuna tegemist on täiesti uue poliitikameetmega, on määramatus prognoosimisel väga suur. Süsteemil on palju liikuvaid osi, sõidukiomanike- ja ostjate eelistused võivad muutuda, sõidukimüüjate hinnapoliitika ning pakutavate mudelite valik võib muutuda. Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa. 2025. aasta kasvab tulu 3,8% võrra 59,8 mln euroni. Aeglustunud maksutulu kasv järgmisel aastal tuleneb tänavu jõustunud erinevate mänguliikide hasartmängumaksu määra tõusudest, mis tekitas kõrgema võrdlustaseme. Tuleval aastal moodustab tasumine nii loteriilt kui ka kaughasartmängult mõlemal juhul ligikaudu 37% kogu hasartmängumaksu tulust. Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga . Ülejäänud tasumise puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust ning vastavalt kokkuleppele ei seata tariife nendele toodetele, mis on Ühendkuningriigi või Euroopa Liidu päritoluga. Seoses sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene kaupadele (sh väetis, puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud. Tollimaksu kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25% jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Prognoosiperioodil kasvab tollimaksu tasumine keskmiselt 3,6% aastas. Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga. Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust ja inimeste valitud maksemäärast. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest. 2.1.2 Mittemaksulised tulud 2025. aasta mittemaksuliste tulude vähenemist põhjustavad peamiselt välisvahendid ning dividendid . Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2025. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta riigieelarvega vähenevad mittemaksulised tulud 1, 4 %. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot 2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % 2024.a suvine prognoos Muutus 2025 RE vs 2024.a suvine prognoos Muutus, % 2025 RE vs 2024.a suvine prognoos Mittemaksulised tulud kokku 2 124 326 2 769 829 2 732 036 -37 792 -1,4% 2 575 225 156 811 6,1% Saadud toetused 1 106 566 1 744 938 1 711 965 -32 974 -1,9% 1 461 177 250 788 17,2% Riigilõivud 86 982 92 478 89 882 -2 596 -2,8% 93 478 - 3 596 -3,8% Tulud majandustegevusest 433 882 356 549 409 032 52 483 14,7% 459 412 - 50 380 -11,0% Tulud põhivara ja varude müügist 26 761 45 435 44 650 -785 -1,7% 24 475 20 175 82,4% Trahvid ja muud varalised karistused 23 695 21 481 37 888 16 407 76,4% 24 212 13 676 56,5% Keskkonnatasud 103 442 140 351 121 725 -18 626 -13,3% 141 658 - 19 933 -14,1% Muud tegevustulud 59 968 47 507 52 925 5 418 11,4% 12 372 40 553 327,8% Intressi- ja omanikutulud 283 030 321 088 263 968 -57 120 -17,8% 358 440 - 94 472 -26,4% Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Mittemaksuliste tulude jaotus 202 5 . aasta riigieelarves, % Saadud toetused Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Toetuste maht moodustab 2025. aastal kogutuludest 9,6%. Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, see tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025. aastani. 2021-2027 EL eelarveperioodi vahendite kasutamine on aktiivselt käima läinud. Aastal 2025 jätkub uute taotlusvoorude avanemine ja tegevuste elluviimine. Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja välisvahendeid kirjeldavast lisast 11 ja olulisematest rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3 ning ministeeriumide valitsemisalade peatükkidest. Riigilõivud Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust laekub Justiits - ja Digi ministeeriumi , Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2023. aastal 31,1 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (12,7 mln eurot), kohtuasjade toimingutelt (10,6 mln eurot) ning kinnistusraamatu toimingutelt (9,6 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist ca 10%, kuid viimasel aastatel on laekumine taastunud ning ületab kriisieelset taset. Selle aasta prognoos näeb ette laekumise kasvu 93,5 miljoni euroni tulenevalt mitmete lõivumäärade tõusust. 2025. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 89,9 mln eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest saadavad tulud koosnevad peamiselt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügitulust. Alates 2025. aastast lisandub siia tulugruppi mootorsõidukite registreerimistasu, millest saab täpsemalt lugeda seletuskirja maksutulude peatükist. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav enampakkumistulu väheneb 2025. aastal võrreldes 2024. aasta prognoositava tuluga, eelkõige kuna EL HKS õigusakti 2023. aastal kokku lepitud ulatuslike muudatuste mõjul jätkatakse 2025. aastal enampakkumistel müüdavate koguste vähendamist. Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2025 on 186 mln eurot, see on 23% väiksem kui 2024. aasta planeeritav tulu (242 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2025. aastaks prognoositav tulumaht on 77 mln eurot, see tähendab 17% vähenemist võrreldes aasta varasemaga. Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt kasutatakse alates 2024. aastast kogu enampakkumistulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks; säästva transpordi projektideks sh uute energiatõhusate rongide hankimiseks, raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, reisirongiliikluse taktipõhise graafiku ettevalmistuse investeeringuteks, Rail Balticu säästva raudteeühenduse rajamiseks, alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas, nullheitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks; avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks; energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites; laevade taastuvenergia kasutuse tarvis ümberehituse toetamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks; rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste valgustuslahenduste energiatõhususe parandamiseks. Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast toetatakse kahe pikaajalise (2021-2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille tuluprognoos on arvestatava määramatusastmega, on fondi programmide toetusmahu pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste prognooside alusel. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks 44,7 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid. Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu. Järgmisel aastal kasvab laekumine prognoositavalt 76% tulenevalt liiklusjärelevalvega seotud trahvimäärade tõusust. Keskkonnatasud Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest. Ülejäänud 10% laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas majandusaktiivsuse taastumisel on see tululiik olnud kiirema kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse keskkonnatasude mahuks 121,7 mln eurot. Muud tegevustulud Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja regressinõudeid ning muid tulusid varadelt. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute ja Prokuratuuri tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti eelarvesse universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves 52,9 mln eurot. Intr e ssi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2025. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2024. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aasta prognoosiga vähenevad järgmisel aastal intressi- ja omanikutulud 264 mln euroni tulenevalt ettevõtete kasumiprognooside vähenemisest. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt. 2.2 Kulud 2025. a eelarve prioriteetideks on julgeolek, majanduse tugevdamine ja kulude kokkuhoid Peatüki eesmärk on anda ülevaade 2025. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu põhisest jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade, programmide ja programmitegevuste põhine kulude ülevaade on esitatud seletuskirja osas 3. Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad saaja järgi kolme kategooriasse: riigiasutuste kulud, füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid, käibemaksu ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid makse. 2025. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 18,20 mld eurot ja see suureneb 2024. aasta riigieelarvega võrreldes 4 % (vt Tabel 5 ). 2025. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (10,11 mld eurot) eraldised juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 4,33 mld eurot ning riigiasutustele planeeritud kulude maht 3,17 mld eurot (vt joonis 1 1 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Kulude jaotus, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Kulud kokku -16 095 339 -17 580 558 -18 198 538 -617 980 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 779 975 -2 615 464 -2 586 304 29 160 Finantskulud -178 069 -251 411 -281 697 -30 286 Muud tegevuskulud -137 758 -193 292 -297 000 -103 709 Sotsiaaltoetused -3 634 309 -4 030 574 -4 329 101 -298 527 Investeeringutoetused -313 213 -1 154 404 -1 053 817 100 587 Muud toetused -4 093 600 -3 987 105 -4 027 506 -40 401 Edasiantavad maksud -4 413 762 -4 787 154 -5 026 316 -239 161 Põhivara amortisatsioon -356 276 -347 165 -383 552 -36 387 Käibemaks -188 378 -213 989 -213 245 744 Majandusliku sisu järgi moodustavad 2025. aasta riigieelarve kuludest suurima osa edasiantavad maksud (28%), sotsiaaltoetused (24%) ning muud toetused (23%; vt joonis 11). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . 202 5 . aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja käibemaksuta) 2024. aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (298,53 mln eurot), edasiantavad maksud (239,16 mln eurot) ning muud tegevuskulud (103,71 mln eurot). Maht väheneb investeeringutoetustes (100,59 mln eurot) ning tööjõu- ja majandamiskuludes (29,16 mln eurot). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . 202 5 . aasta riigieelarve kulude jaotus saaja järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja käibemaksuta) Edasiantavad maksud Suurima osa 2025. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud edasiantavad maksud, mis kasvavad 2024. aasta riigieelarvega võrreldes 5%. Peamise osa edasiantavatest maksudest moodustavad Tervisekassale sotsiaalmaksust suunatavad vahendid (2,01 mld eurot), kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud (1,95 mld eurot), kogumispensioni maksed (568,75 mln eurot) ning töötuskindlustusmakse (322 mln eurot). Muud toetused Muude toetuste eelarve suureneb 2024. aastaga võrreldes 1% võrra. Muud toetused vähenevad kõige enam Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Peamiselt on vähenemine seotud Tervisekassa täiendava rahastamise lõpetamisega. Muud toetused kasvavad kõige rohkem Kaitseministeeriumi valitsemisalas, enamik sellest on planeeritud Ukrainale antavaks abiks. 2025. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on võimalik saada ülevaade lisast 3. Investeeringutoetused Investeeringutoetuste eelarve kogumaht on 1,05 mld eurot ja toetuste maht väheneb 9%. Suur osa investeeringutoetustest rahastatakse välisvahendite (74%) ja CO2 kvoodimüügi tulude (20%) arvelt. Suurimad investeeringutoetuste mahud kajastuvad Kliimaministeeriumi valitsemisalas 626,32 mln eurot (59%) ning Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas 239,73 mln eurot (23% ). Sotsiaaltoetuse d Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2024. aastaga võrreldes suurenevad sotsiaaltoetused 7% võrra. Peaaegu kogu (98%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse (4,16 mld eurot) , millest 3,13 mld eurot (74%) moodustab riiklik pensionikindlustus, 423,9 mln eurot (10%) peretoetusteks planeeritud summad ja 363,6 mln eurot (9%) vanemahüvitis. Enim kasvab sotsiaaltoetuste eelarve Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (299,84 mln eurot ). Peamiselt on kasv seotud muudatustega toetuse saajate sihtgruppides ning toetuste määrade tõusuga. Haridus- ja Teadusministeeriumis vähenevad sotsiaaltoetused 4,36 mln eurot . 2025. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade lisast 2. Tööjõu- ja majandamiskulud 2024. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 1% ehk 29,16 mln euro võrra. Valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulude eelarved on mõjutatud muuhulgas läbiviidavatest kärbetest. Tööjõu- ja majandamiskuludes toimusid valitsemisalade sisesed muudatused seoses ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisega. 2.3 Investeeringud Suurimad investeeringud suunatakse julgeolekusse ning majanduse tugevdamisse Riigieelarves planeeritud investeeringute kogumaht on 869 mln eurot ning investeeringute eelarve kasvab võrreldes 2024. aastaga 9%. Kõige suurema osakaaluga, 40% kogumahust, on kinnisvarainvesteeringud. Muud investeeringud moodustavad 39%, IT investeeringud 11%, masinad ja seadmed 7% ning transpordivahendid 3% investeeringute eelarvest (arvestamata käibemaksu). Eelarve kasv on tingitud eelkõige muude investeeringute suurenemisest. Vähenevad transpordivahendite investeeringud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Investeeringud kokku -715 927 -794 057 -868 971 -74 913 Inventar -609 -631 -704 -73 IT investeeringud -82 495 -77 007 -79 535 -2 528 Transpordivahendid -11 460 -28 930 -19 061 9 869 Masinad ja seadmed -17 246 -50 489 -54 489 -4 000 Muud investeeringud -169 823 -216 496 -281 884 -65 388 Kinnisvara -332 561 -290 755 -295 382 -4 627 Käibemaks -101 733 -129 750 -137 916 -8 166 Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 60% ning Kliimaministeeriumi investeeringud 21% investeeringute eelarvest. Siseministeerium moodustab 5% investeeringute kogumahust. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast 4. Inventar Soetustest moodustab 60% ehk 0,42 mln eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala inventar ning 38% Kaitseministeeriumi valitsemisala inventari investeeringud. IT investeeringud Suurimad IT investeeringud on ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimise tulemusel Justiitsministeeriumi valitsemisalas (23,66 mln eurot ), mille osakaal IT-investeeringute kogueelarvest on 30%. Rahandusministeeriumi valitsemisala IT investeeringud (16,41 mln eurot) moodustavad 21% kogumahust ning need on kavandatud valitsemisala riigiasutuste infosüsteemidesse. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala moodustab 12% ning Siseministeeriumi valitsemisala 11% IT-investeeringute kogumahust. Transpordivahendid Transpordivahendite investeeringutest on 71% (13,49 mln eurot ) planeeritud Siseministeeriumi valitsemisalasse ning 25% (4,81 mln eurot ) Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Masinad ja seadmed 72% (39,02 mln eurot ) kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Siseministeeriumis tehakse investeeringuid 10%, Kliimaministeeriumis 7%, Rahandusministeeriumis 5% ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis samuti 5% masinate ja seadmete investeeringute eelarve mahust. Muud investeeringud Muude investeeringute kogumahust 99% ehk 277,96 mln eurot on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseotstarbeliseks erivarustuseks . Kinnisvara Suur osa kinnisvarainvesteeringutest tehakse Kliima- ja Kaitseministeeriumi valitsemisalades. Kliimaministeeriumi valitsemisalas (47%, 137,98 mln eurot) suunatakse suuremad investeeringud riigimaanteede remondi koondprojekti ning Rail Baltica arendusse. 40% kinnisvarainvesteeringute kogumahust (119,62 mln eurot) on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, eelkõige hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning liitlaste taristusse. Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 56 mln eurot. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest. 2.4 Fina n tseerimistehingud Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Finantseerimistehingud kokku 1 091 917 1 355 445 678 819 -676 625 Lühiajalised finantsinvesteeringud 485 574 0 0 0 Laenunõuded 9 128 11 203 10 753 -450 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -168 800 -39 160 -115 000 -75 840 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides -165 211 -26 910 -17 113 9 797 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 118 504 -132 795 -19 777 113 018 Laenukohustised 86 665 1 543 116 819 964 -723 152 Muud finantseerimistehingud 726 073 0 0 0 Käibemaks -17 -9 -7 2 Finantseerimistehingute kogumaht 2025. a eelarves väheneb peaaegu poole võrra. Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga (käibemaksuta) valitsemisalad on Rahandusministeerium (709,66 mln eurot ) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (27,36 mln eurot ). Vähemal määral on finantseerimistehinguid ka Kliimaministeeriumi (9,71 mln eurot ), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (6,0 mln eurot ) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (0,25 mln eurot ) eelarves. Suurima mõjuga tegevused: Suurima mõjuga finantseerimistehingud on Rahandusministeeriumi valitsemisalas. 2025. aastal võetakse uusi laene ning makstakse olemasolevaid laenukohustisi tagasi ning selle tulemusel suureneb laenumaht 820 mln eurot. Rahandusministeerium kavandab 100 mln eurot Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks ning suunab 15 mln eurot Ukraina abistamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suurendab 2025. aastal SmartCap i juurde loodud kaitsefondi mahtu 50 mln eurot. Sihtfondidest prognoositakse vahendite tagasimakseid 36 mln eurot. Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate valitsemisalade peatükkides. 2.5 Eelarve kokkuhoiumeetmed Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil 2024 koalitsioonileppe aastateks 2024-2027. Koalitsioonileppe peatükis „Korras riigi rahandus“ on kokku lepitud, et eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärbime tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Alates 2028. aastast kulude kokkuhoid jätkub püsivalt. Erandid : valitsemiskulude tööjõukulude kärpest välja arvatud õpetajate, politseinike, päästjate ja kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti tegevteenistujate palgad ning küberjulgeoleku valdkonna tööjõukulud. Kaitseministeeriumile arvestatud kärpe arvel suurendatakse kaitseotstarbeliseks erivarustuseks planeeritud kulusid, seega kaitsekulusid kokkuvõttes ei vähendata. kulude vähendamist ei kohaldatud sisejulgeolekuasutuste majandamiskuludele (Maksu- ja Tolliamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet) ning Kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskuludele. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kuludest on sisejulgeoleku tugifunktsioonina 30 % eelarvest kärpest välja arvatud. Kärpest on välja arvatud Välisministeeriumi programmi tegevuse „Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine“ kulud välja on arvatud kõigi valitsemisalade puhul rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksud. Eelarveprotsessis leppis valitsus kokku ka eelarverevisjoni raames läbi viidud nulleelarve projekti kokkuhoiumeetmetes. Revisjoni eesmärk on eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega. Eelarverevisjoniga kaetakse nelja-aastasel (2023-2027) perioodil kogu riigieelarve, pakkudes selle tulemitega lisandväärtust iga-aastases eelarveprotsessis (Vaata eelarverevisjoni kohta Lisast 15.) Esimeses nulleelarve projektis osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kui 2024. a suvel lisandus tegevuskulude ja muude toetuste protsendikärbe, siis oli neil võimalik seda katta ka nullbaasilise eelarve projekti käigus tehtud ettepanekutega juhul, kui need hõlmasid protsendikärpe aluseks olevaid eelarveliike. Samuti olid tuvastatud tõhustamisvõimalused ja -ettepanekud ning kärpeülesande sisustamine omavahel tihedalt seotud ning laiema mõjuga kui ainult nullbaasilise eelarve projektis osalenud valitsemisalad. Näiteks riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kulude horisontaalne kärbe, mille ajendiks oli nullbaasilise eelarve projektis läbiviidud eelarve jääkide analüüsis tuvastatud suuremahulised kasutamata TAI vahendite jäägid. SOM, MKM ja RAM valitsemisalades on projekti käigus teenuste läbivaatamisel ja analüüsis tõstatatud hulgaliselt teenuste tõhustamise ja ümberkorraldamise võimalusi, nagu näiteks erinevate kooskõlastuste ja järelevalvetegevuste lõpetamine või asendamine kulutõhusamate meetoditega, ülesannete jaotuse korrastamise dubleerivate tegevuste vähendamine jt muudatused, mille rakendamine on alles töös ning mõju eelarvele täpsustub järgnevate aastate jooksul. Tegevuskulusid ei ole võimalik vähendada ilma sisuliste muutusteta asutuste teenuste ja tegevuste sisus ning mahus, ilma nullbaasilise projekti käigus läbivaadatud ja analüüsitud teenustes tuvastatud tõhustamisvõimaluste rakendamiseta. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Ülevaade tegevuskulude ja -toetuste kokkuhoiumeetmete kogumõjust (mln eurodes) 2025 Riigikantselei 0,62 Haridus- ja Teadusministeerium 36,39 Justiits- ja Digiministeerium 10,21 Kliimaministeerium 10,01 Kultuuriministeerium 13,43 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7,75 Rahandusministeerium 3,58 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10,76 Siseministeerium 4,25 Sotsiaalministeerium 28,40 Välisministeerium 3,68 Vabariigi Valitsuse reserv 3,02 KOKKU 132,10 2.5.1 Riigikantselei 2025. aastal kärbitakse Riigikantselei eelarvet 0,62 mln eurot. Kärbe puudutab kõiki Riigikantselei struktuuriüksuseid. Analüüsitakse võimalusi tegevuste tõhustamiseks selliselt, et Vabariigi Valitsuse ja peaministri teenindamise kvaliteet ei halveneks. Korraldatakse ümber tegevusi ning planeeritakse ressursse efektiivsemalt. Täpsed kärpekohad selguvad 2024. aasta lõpuks. 2.5.2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2 025. aasta kokkuhoiuotsustega vähendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid ja -toetusi 36,4 mln eurot. Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Keeleameti, Kirjandusmuuseumi, Rahvusarhiivi ning Haridus- ja Noorteameti tööjõu- ja majandamiskulusid ning riigi üldhariduskoolide majandamiskulusid kärbiti 5%. Kokkuhoiumeetmest jäid välja kutseõpet läbiviivad riigi kutseõppeasutused ja riigi rakenduskõrgkoolid ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Rakenduskõrgkoolide kõrghariduse tegevustoetuse kasvu vähendati samadel põhimõtetel ülikoolidega. Hariduse, noorte ja keelevaldkondade kärbe on 25,8 mln eurot. Vähendatakse kavandatud tegevustoetusi ning toetusi partneritele, KOV toetusfondi huvihariduse toetust, haridusvaldkonnas pakutavate koolituste (nt haridustöötajate koolitused) rahastamist suunatakse välisvahenditesse. Prognoositavalt suureneb kõrghariduse tegevustoetus 2025. aastal varasemalt planeeritud 15% asemel 13% võrra. Alates 2025. aastast lõpetatakse ülikoolidele doktoriõppe lõpetanute eest tulemustasu maksmine, raamatukogude tegevustoetuse, Ülikooli Kliinikumi ja regionaalsete kolledžite toetuse ning tulemusstipendiumite toetuse sihtotstarbeline eraldamine ning varasemaid toetusi võetakse arvesse kõrgkoolide rahastamismudelis kõrgkoolide osakaalude kujundamisel. Teadus- ja arendustegevuse kärbe on 2025. aastal 10,7 mln eurot sh kärbitakse 9,9 mln eurot edasiantavaid toetusi ja 0,8 mln eurot teadus- ja arendusasutuste ning teadust toetavate asutuste tegevuskulusid. Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusvaldkonna tehtavad kärped on suunatud peamiselt teadust toetavatele tegevustele, mille mõju Eesti majandusele ja teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem, aidates samas vähendada teadusbürokraatiat. 2.5.3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala 2025. a Vabariigi Valitsuse kokkuhoiuotsustega vähendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala kulusid 10,2 mln eurot. Üleriigilistest kärpekokkulepetest jäi välja kübervaldkond ehk suures osas Riigi Infosüsteemide Amet ning ka ministeeriumi kübervaldkond. Kärpeotsused puudutavad ülejäänud valitsemisala asutusi, kes vastavalt koalitsioonileppe kokkuleppele kärpisid 2025. aasta eelarvet üldjuhul 5%. Kokkuhoiukohtade leidmiseks analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitakse nii personali- kui majandamiskulusid, aga ka IKT investeeringuid. Ministeerium hoiab kokku ka sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt. 2.5.4 Kaitseministeeriumi valitsemisala Kokkuhoid on saavutatud järgmiste tegevuste arvelt: Valitsemisala erinevate valdkondade kokkuhoiu ja efektiivistamise tulemusel väheneb eelarve nelja aasta lõikes kokku ca 11,7 mln eurot, sh 2025. aastal 2,4 mln eurot. Palgafondi kokkuhoid on 1,3 mln eurot, sh 2025. aastal 0,2 mln eurot. Samuti vähendatakse ürituste korraldamist, tellitavate teenuste mahtu, esindus- ja vastuvõtukulu, trükiste tellimist jms. Optimeeritakse taristu korrashoiukulusid ning vaadatakse üle mitmete teenuste tegelik kuluvajadus. Kokkuhoid on kokku 9,9 mln eurot, sh 2025 0,34 mln eurot. Vähendatakse erinevate toetuste mahtu kolmandale sektorile kokku 0,5 mln eurot, sh 2025. aastal 0,1 mln eurot. Kokku hoitud summad suunatakse ümber väeloomesse. 2.5.5 Kliimaministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 10,0 miljonit eurot, sh Kliimaministeerium 2,9 mln, Transpordiamet 4,5 mln, Keskkonnaamet 1,1 mln, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 0,6 mln, Keskkonnaagentuur 0,4 mln, Riigilaevastik 0,4 mln ning Eesti Geoloogiateenistus 0,1 mln eurot. Kärpeotsused puudutavad kõiki Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusi, küll aga Eesti Loodusmuuseumile rakendatakse kärbet alates 2027.aastast. Kulude kokkuhoidmiseks analüüsivad asutused eelkõige võimalusi tegevuste tõhustamiseks ja vähendamiseks. Vähendatakse büroopindasid ja sõidukeid ning väheneb ka töökohtade arv ja töötajatega seotud majandamiskulud (koolitused, lähetused). Lisaks kärbitakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid ning loobutakse osadest IT rakendustest. 2025.aastal kärbitavast 10 mln eurost moodustavad tööjõukulud 1,2 mln eurot, majandamiskulud 6,5 mln eurot, tegevustoetused 2,1 mln eurot ja investeeringud 0,2 mln eurot. Kliimaministeeriumis vähendatakse valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele kavandatud tegevustoetusi ning kärbitakse tööjõukulusid ja töötajatega seotud majandamiskulusid. Transpordiametis vähendatakse tööjõukulusid ja majandamiskulusid (sh kavandatakse sulgeda 3-4 bürood). Lisaks kärbitakse teede korrashoiu- ja talvise navigatsioonikulusid. Teede korrashoiukulude vähendamine võib kaasa tuua vajaduse tee seisundi nõuete alandamiseks. Keskkonnaametis vähendatakse tööjõukulusid (inspektorite öise valveteenuse (sh kriisivalve) lõpetamine ning büroopindasid. Lisaks kavandatakse kulusid kokku hoida operatiivseire kontrollseire ja võõrliikide (karuputk) tõrjumise vähendamisega. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses loobutakse MapInfo tarkvarast, sest see funktsionaalsus on kaetud ArcGIS lepinguga, vähendatakse juhtimistarkvara PlanPro arenduskulusid, serveri kapikohtasid, sulgetakse vana ehitusregistri rakendus ning kärbitakse IT arenduskulusid. Lisaks loobutakse osadest sõidukitest ja vähendatakse koolituskulusid. Keskkonnaagentuuris vähendatakse tööjõukulusid ja töötajatega seotud majanduskulusid (koolituskulud, tervisekindlustus) ning loobutakse osadest sõidukitest. Lisaks analüüsitakse seire- ja metsakorralduse teenuseid, et neid vähendada või tõhustada. Riigilaevastik kavandatakse kokkuhoidu regionaalse võimekuse kärpimisega (kaughaldus jääb keskselt Tallinna), lisaks analüüsitakse piirkonniti lootsiteenuse ajalist vähendamist (24 tunnilt 16 tunnile) ning laialdasemat võimalust laevade ristkasutuseks (sh PPA ainukasutuses olevate laevadega). Kokku hoitakse ka laevade kindlustuskuludelt ja varujäämurdja tagamiseks lepingut ei sõlmita. Eesti Geoloogiateenistus vähendatakse uurimis- ja arendustööde kulusid ja töötajatega seotud majandamiskulusid (lähetus-, koolitus-, inventari kulu). 2.5.6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln euro võrra. Kokkuhoiukohad ja erandid: Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 2025. aastal 4% ehk 5,3 mln eurot. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. a kärbe on valdavalt 5% ehk 2,7 mln eurot. Rohkem kui 5% vähendatakse selliseid toetusi ja tegevuste eelarveid, mis ei halva ühegi konkreetse asutuse, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või mõju füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt näiteks remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist. Kokkuhoiu kogumaht 2025. aastal 4,7 mln eurot. Peale 2024. aastal toimunud tegevuskulude kärbet, leiti ministeeriumi ja hallatavate riigiasutuste tegevuskuludes veel kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot. Suurematest eranditest - kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond (sh autorihüvitusfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkatakse kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmistel aastal lisaressursse, mis vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks. 2.5.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kokkuhoiumeetmed 2025. aastal on kokku 7,75 mln eurot. Sellest puudutab ministeeriumi eelarvet 6,7 mln ning Maa ja ruumiameti eelarvet 0,6 mln eurot. Lisaks loobub Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservis ette nähtud uutest õigusaktidest tulenevat täiendavate tööjõukulude eelarvest 0,4 mln euro ulatuses. Suurim kokkuhoid saavutatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (2 mln), AS Eesti Varude Keskuse (1 mln) ning teadus- ja arendustegevuseks planeeritud tegevustoetuste arvelt (3 mln). 2.5.8 Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 3,58 miljonit eurot, sh Rahandusministeerium 0,83 mln, Maksu- ja Tolliamet 0,41 mln, Statistikaamet 0,56 mln, Riigi Tugiteenuste Keskus 0,6 mln, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 0,89 mln ning Rahapesu Andmebüroo 0,29 mln eurot. Kärpeotsused puudutavad kõiki Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusi. Maksu- ja Tolliametile kui sisejulgeoleku asutusele rakendati vastavalt metoodikale vähendatud kärpemahtu. Kärpest jäid välja sisejulgeoleku valdkonna tuumvõimekuste säilitamisega seotud kulud. Kärpeülesande lahendamiseks analüüsivad asutused võimalusi tegevuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Võimaluse korral vähendatakse töökohtade arvu ning peatatakse värbamine. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitused, lähetused. Kärbitakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid. Rahandusministeeriumis kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja lähetuskulud. Samuti hoitakse kokku kontoripinna arvelt, vaadatakse üle ministeeriumide ühishoones osutatavate tugiteenuste maht ja kulud. Maksu- ja Tolliametis analüüsitakse teenuste ja järelevalve valdkondade lõikes tegevuste tõhustamise võimalusi, sh teenindusbüroode ja tegevuskohtade vähendamist. Vähendatakse võimalusel töökohtade arvu ning minnakse üle järjest suuremale hulgale ühiskasutatavatele töökohtadele, mis toob kokkuhoiu majandamiskuludes. Statistikaametis vähendatakse töökohtade arvu, kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja lähetuskulusid. Riigi Tugiteenuste Keskuses vähendatakse töökohtade arvu võimalusel nii, et vähema tööjõuga teenindatakse suurem arv kliente. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja lähetuskulusid ning vähendatakse kontoripinda. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses vähendatakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid ning koolituskulusid ja personaliteenuste kulusid. Rahapesu Andmebüroos kärbitakse tööjõukulusid peamiselt järelevalvetegevuse vähendamise arvelt ning kokku hoitakse töötajatega seotud kulusid, sh lähetus- ja koolituskulusid. 2.5.9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kärbib toetusi ja tegevuskulusid summas 10,7 mln eurot, sellest on 9,3 mln toetused ja 1,4 mln eurot tegevuskulud. Kärbe puudutab kõiki programme ja kõiki valitsemisala asutusi. Toetuste kärbe puudutab nii regionaal- kui põllumajanduse valdkonna toetusi. Tööjõu- ja majanduskulude osas toimub peamine vähenemine Maa-ameti ja maapoliitika valdkonna liikumisest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Täiendavalt kärbitakse üleriigilise kärpeülesande raames ka tegevuskulusid. Need jäävad samasse suurusjärku 2024. aastal tehtud ühekordsete kärbetega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste pingutus kärpimisel 2024. aastal kajastub püsivalt tegevuste efektiivsemaks tegemisel, mis võimaldab järgnevaid kärpeid hõlpsamini taluda ning suuri järgnevaid ümberkorraldusi vaja ei ole. Kärbete puhul vaadati peamiselt üle kinnisvara- ja sõidukite kulud, samuti tegelesid mitmed asutused tugifunktsioonide koondamisega. Toetuste poolelt on käivitumas uue EL-i rahastusperioodi toetusmeetmed ning nende kasv jätab varju kokkutõmbed riigisiseste toetuste osas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest on ligi 89% toetused ning seetõttu langeb riigi kärpeülesande puhul ka domineeriv osa toetustele. Kokkuhoiukohti otsitakse muuhulgas ühistranspordi korralduselt, sh vaadatakse üle riigipoolse toetuse ja sõitjate omaosaluse osakaalud. Regionaalsete toetuste kärpimisel on fookuses sisult sarnaste toetusprogrammide ühendamine ning toetusmeetmete täpsem eesmärgistamine. Samuti otsitakse võimalusi rahastada toetusi välisrahastusest (näiteks Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondist). Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hoidutakse kärbetest meetmetes, mis panustavad haridusse ja järelkasvu, samuti sektori seisukohalt kriitilistes valdkondades nagu näiteks veterinaaria. 2.5.10 Siseministeerium valitsemisala Valitsuskoalitsiooni moodustamisel ja koalitsioonileppe koostamisel lepiti kokku, et üleriigilistest suuremahulistest kärbetest jäetakse välja siseturvalisuse põhivõimed. Siseministeeriumi rakenduskõrgkooli Sisekaitseakadeemiat puudutas ka teine kärpeerisus – ei vähendata õpetajate palgafondi. Sellistest kokkulepetest lähtudes vähendati Siseministeeriumi valitsemisala eelarvet 2025. aastal 4,2 miljonit eurot. Kuigi siseturvalisuse põhivõimeid ei vähendata, hoiavad siseturvalisuse asutused kokku kõikidest tugivaldkondadest. Oluliselt väheneb Siseministeeriumi enda eelarve. Sellega hakkama saamiseks ei täideta mitmeid vakantseid ametikohti, koondatakse inimesi, vähendatakse ürituste ja kohtumiste arvu ja nendele tehtavaid kulutusi. Arvestades seda, et Siseministeeriumile on lisandunud ka uusi ülesandeid laia riigikaitse projektide elluviimisel, korraldab ministeerium tööd ulatuslikult ümber, et vähenenud ressursse säästlikumalt kasutada. Mõned tegevused valitsemisalaüleselt konsolideeritakse, samuti tugevdatakse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkondi. PPA ja Päästeamet saavad küll jätkata põhitegevustega senises mahus, kuid tõmbavad kokku tugitegevusi, mis võib mõju avaldada põhiteenuste jätkusuutlikkusele või kvaliteedile. Valitsemisalaüleselt kasutatakse edaspidi vanemat IKT riistvara ja kärbitakse ka IT-kasutajatuge. Samal ajal otsitakse võimalusi IT-lahenduste efektiivsemaks pakkumiseks ja kasutamiseks. Väiksemate eelarveliste võimaluste juures vähendatakse ka mitmete partnerite toetusi või loobutakse toetamisest. Täpsed kärpekohad on Siseministeeriumi asutustes alles otsustamisel ning saavad lõplikult selgeks 2025.aasta alguseks. 2.5.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta kokkuhoiuotsustega vähendatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuskulusid, teenuseid ja toetusi kokku 28,4 mln eurot järgmiselt: Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Terviseameti, TEHIK ja Sotsiaalkindlustusameti tööjõu- ja majandamiskulud (üritused, lähetused, koolitused, transpordikulu, infosüsteemide hooldus, kinnistute kulu jne) kokku 1,72 mln eurot; Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritavate terviseteenuste korralduse optimeerimine, Viljatusravi registri arenduste säästlikum korraldamine ja sotsiaalvaldkonna tegevuste plaanitust mahukam digitaliseerimine 0,27 mln eurot. Terviseteenuste eelarvemahu vähendamisel lähtutakse põhimõttest, et säilima peab teenuste kättesaadavus abivajajatele. Eesmärk on sõlmida lepingud väiksema arvu partneritega, kellel on võimekus tagada teenuse jätkumine senises mahus. Sotsiaalministeeriumi sisutegevuste kokkuhoid 2,67 mln eurot, sh: Avatud taotlusvooruga toetusprogrammi „Harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguse ravi toetamine” vähendamine. Mõju sihtrühmale aitab vähendada asjaolu, et 1. juulist 2024. aastast rahastab Tervisekassa uut tsüstilise fibroosi ravimit, mis oli üks neist harvikravimitest, mida toetusprogrammi kaudu oli kavas toetada. Eesti Geenivaramu tegevustoetuse vähendamine. Kokkuhoid on suunatud haldus- ja kommunikatsioonikuludele, st mitte sisulisele teenuse halvenemisele. Tervisekassale eraldatava vaktsiinikindlustustoetuse (seotud covid-vaktsiinidega) vähendamine. Kokkuhoid tugineb kahjuhüvitiste väiksematele reaalsetele väljamaksetele võrreldes prognoositule. Kahjustatud isikuid kärpimine ei mõjuta. vaimse tervise valdkonna arenduskulude (astmelise abi väljaarendamine, psühholoogide kutse-aasta ning vaimse tervise seiresüsteem) kokkuhoid. Kõikide arendustega jätkatakse, kuid nende kulude võrra väiksemate sammudega. Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) taotluste menetlustasu võtmise muutmine, tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon kulude vähendamine ja tervisevaldkonna tegevuste plaanitust mahukam digitaliseerimine . Tervisekassa eraldise „Vanemapuhkuselt saabunute soodsama haigushüvitis“ kokkuhoid . Tegemist on uue meetmega, mis käivitus 2024.a II poolaastal. 2024. aasta täitmise andmetele tuginedes prognoositakse 2025. aastal väiksemat kulu. Sotsiaalkindlustusameti sisutegevuste kokkuhoid 0,59 mln eurot, sh: Asendushoolduse tugiteenuste kokkuhoid (10%) . Olulist hooldus- ja eestkosteperede arvu suurenemist ei ole toimunud, mis tähendab, et tugiteenuste mahtu on võimalik vähendada selliselt, et see ei too kaasa olulist negatiivset mõju sihtgrupile. Pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise toomine 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul ning pensionite, perehüvitiste ja puude raskusastme tuvastamise menetlustähtaja pikendamine 30 tööpäevani ; Perelepitusteenuse arendus- ja teavitustegevuste kokkuhoid. SKA vähendab ennekõike perelepituse arendus- ja teavitustegevusi. Koolitused toimuvad plaanitust väiksemas mahus, vastavalt eelarve võimalustele. Teenuse pakkumine lapsevanematele jätkub. KOV lastekaitsetöötajate töönõustamise kaotamine. Mõjutab ca 290 lastekaitsetöötajat ja võrgustikuliiget. Riigi poolt KOV ametnike töönõustamine ei ole jätkusuutlik ega taga vajalikku tuge. Välisvahendite projekti kaudu toetatakse KOV-des lastekaitsetöötajate tugisüsteemi väljaarendamist. TEHIKu IKT arenduste vähendamine 0,5 mln eurot; Vaimse tervise teenuste vähendamine KOV-dele 0,21 mln eurot. alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid inimesi. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ehk umbes 10% kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest. Otsuse tulemusena väheneb toetusega seotud eelarve 2025. aastal 1,34 mln eurot. Kokkuhoiumeetmeid rakendatakse ka Tervisekassas ning selle arvel paraneb Tervisekassa positsioon. 2.5.12 Välisministeeriumi valitsemisala 2025. aastal hoiab Välisministeerium kokku peamiselt projekti- ja tegevustoetuste ning ministeeriumi majandamiskulude arvelt, säilitades Eesti välisteenistuse tegutsemissuutlikkuse riigi julgeoleku tagamisel. 2025. aastal välisesindusi sulgema ning Eesti diplomaatilist aktiivsust vähendama ei pea. Eelarvekokkuhoiu tulemina: Vähendatakse 10% võrra Välisministeeriumi rahastatavate sihtasutuste tegevustoetusi (Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus, Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus) samuti sihtasutustele eraldatavaid projektitoetusi, kokku 0,2 mln eurot. Vähendatakse Välisministeeriumi antavaid projekti- ja tegevustoetusi 2,5 mln eurot, mis tähendab edaspidi senisest väiksemas mahus uute arengukoostööprojektide algatamist ja rahvusvaheliste algatuste toetamist. Vähendatakse ministeeriumi haldus- ja IT-kulusid 1 mln eurot, mis tähendab peamiselt jooksvate remonttööde edasilükkamist ja väiksemas mahus inventari ja seadmete ostmist. Lisaks Vabariigi Valitsuse otsustatud kokkuhoiuvajadusele tuleb Välisministeeriumil arvestada vajadusega katta mitmeid kasvavaid kulusid, näiteks välisriikides sõlmitud töölepingutest ja välislähetatute laste koolitamisest tulenevad iga-aastased kallinemised. Nende kulutuste katte leiab Välisministeerium täiendavalt kokku hoides. Vabariigi Valitsuse reserv Vähendatakse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis olevat valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvet 2025. aastal 3 018 026 euro võrra. Vähendamine toimus reservis oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahendite konkurentsipõhise osa arvelt, mille tulemusena ei ole võimalik 2025.aastal jagada valdkondlikku konkurentsipõhist raha. Konkurentsipõhise osa eesmärk oli toetada riiklikult olulisi ja ministeeriumite üleseid TAI tegevusi vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekule. 3. OSA. 202 5 . aasta r iigieelarve vahendite liigendus Sissejuhatus Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2025. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja majandusliku sisu vaates, investeeringuid ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud numbritega 12- 16. Iga valitsemisala juures esitatakse valitsemisala kulud esmalt tegevuspõhises vaates. See sisaldab valitsemisala kõigi tulemusvaldkondade koondandmeid, kus tulemusvaldkonna kulude jaotus on esitatud programmide ja programmide tegevuste lõikes. Ülevaade annab tervikvaate tulemusvaldkonna ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest kolme eelarveaasta võrdluses. Iga valitsemisala kohta esitatakse terviklikult ka valitsemisala kulud majandusliku sisu vaates koos selgitusega. Valitsemisalade eelarveid tulemuspõhiselt ja majandusliku sisu järgi selgitavad detailsed tabelid on koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates, kus iga valitsemisala või tulemusvaldkond on tervikvaates tabelina esitatud. Riigieelarve arusaadavuse suurendamiseks on Rahandusministeerium koostanud valitsemisala põhiinfot sisaldavad koondülevaated iga valitsemisala peatüki algusesse. Koondülevaated on leitavad ka eraldi dokumentidena Rahandusministeeriumi kodulehel. 3. osa metoodika selgitus Kulud majandusliku sisuga“ vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga; „Investeeringud kokku“ on koos käibemaksuga. Investeeringute objektid on kuvatud käibemaksuta; Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga; „Kulud tegevuspõhises vaates“ on välja toodud käibemaksuta; Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna; Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse tulud „+“märgiga, kulud ja investeeringud kajastatakse „-“ märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu iseloomust kas „+“- või „-“ märgiga. 2023 a. eelarve täitmise andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande (RETA) andmetele. 2024.a andmetes kuvatakse riigieelarve (RE) ja riigieelarve (RE) muutmine (Riigikogu poolt 2024.a kevadel kinnitatud riigieelarve muudatused, sealhulgas ka 2024.a lisaeelarve). Tabelites esitatud veerg „Muutus“ annab ülevaate muutusest 2025 vs 2024. Selline l ä henemine annab ü levaate valitsemisala eelarve programmide ja programmi tegevuste dünaamikast kolme aasta jooksul. Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat ja ülejäänu summeeritakse kokku „Muu kokku“ sektorisse. Jooniseid toetavad samas alapeatükis tabelid, kus andmed on detailselt välja toodud. 3.1 Riigikogu K antselei Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub seadusandlik võim. Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus, kulude ja investeeringute eelarve. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kulude eelarve. Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine. Kantselei struktuuris (sh Riigikogu juhatuse liikmete bürood, komisjonid, fraktsioonid ja osakonnad) on 229 teenistuskohta, millest on täidetud 95%. Täitmata teenistuskohad on seotud vanemapuhkusel olijate ja roteerunud teenistujatega. Personaliotsingud käivad kolme teenistuskoha täitmiseks. Riigi valimisteenistus tegutseb Riigikogu valimise seaduse alusel Kantselei koosseisus sõltumatu üksusena, mis tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Riigi valimisteenistus teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni. Riigi valimisteenistuse struktuuris on 13,5 teenistuskohta, millest kolm teenistuskohta on personalikulude eelarve väiksuse tõttu täitmata. Kaks teenistujat teenindab Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Arenguseire Keskuse tegutseb Arenguseire seaduse alusel sõltumatu üksusena, mille ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine. Struktuuris on kaheksa teenistuskohta, mis kõik on täidetud. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjonil teenistuskohti ei ole vaid neid teenindab Riigikogu Kantselei Riigi valimisteenistus. Ülevaade eelarve kasutamisest 2023. aastal toimusid Riigikogu XV koosseisu valimised ning sellega seotud Riigikogu liikmete lahkumishüvitiste väljamaksmine. Tegevuskulude eelarve kasutamist mõjutas uue koosseisu käivitamine ja fraktsioonide sekretariaatide teenistuskohtade planeeritust hilisem täitmine. Samuti mõjutas eelarve kasutamist mitmete personaliotsingu konkursside luhtumised ning tühistamisega lõppenud või objektiivsetel põhjustel järgmisesse eelarveaastasse nihkunud riigihanked. Põhjaliku ülevaate Riigikogu valitsemisala 2023. aasta tegevustest saab Riigikogu Kantselei vastava aasta tegevusaruandest . 2024. aastal toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Kõik üksused jätkavad planeeritud tegevusi olemasoleva eelarvega. . Seni on eelarve olnud piisaval tasemel. Olulisemad tegevused ja rahalised väljakutsed 2024. aastal on seotud investeeringutega. Aastal 2025 mõjutavad eelarvet üldmajanduslikud tegurid ehk peamiselt inflatsioon ja teenuste hindade kasv ning pidev palkade tõus. Eelarve kasutamist mõjutab hindade tõus eelkõige järgmistes valdkondades: kommunaalkulude tõus, IT riistvara ja IT tarvikute hinnatõus sõltuvalt toodetest 10-25%, tarkvara litsentside hindade kasv 20%, välislähetuste kulude kasv (globaalse olukorra tõttu on hüppeliselt suurenenud välissuhtlus ning suurenenud on lähetuste kestus ja kulud) ja rahvusvaheliste liikmemaksude hinnatõus (lisarahastus saadi RES 2024-2027 protsessis). Tulenevalt riigi rahanduse keerulisest seisust täiendavaid vahendeid püsikulude katteks 2025. aastaeelarvesse eraldi ei taotletud. Siiski on mitmeid valdkondi, mis pikemas perspektiivis vajavad täiendava t tähelepanu . Palkade mahajäämus on käesoleval hetkel võrreldavate avaliku sektori töökohtadega Riigikogu Kantseleis keskmiselt 15%. Konkurentsivõimelise töötasu pakkumiseks tuleb sellele teemale järgmisel aastal tähelepanu pöörata. Riigikogu hooned vajavad kapitaalremonti , et tagada igapäevaselt hästi toimiv töökeskkond. Erinevad IT süsteemid vajavad uuendamist (sh Riigikogu töö tagamiseks ja valimiste korraldamisega seotud süsteemid) . Riigikogu teenindamise efektiivsemaks muutmiseks tuleb panustada tehisaru ja teiste tänapäevaste lahenduste kasutamisse seal, kus see osutub võimalikuks. 3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 14 . Riigikogu K antselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . Riigikogu K antselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -31 512 -35 065 -33 815 1 249 -4% Tööjõukulud -21 344 -20 396 -21 259 -863 4% Majandamiskulud -5 399 -8 980 -8 951 29 0% Sotsiaaltoetused -2 -3 -3 0 0% Muud toetused -2 102 -2 848 -303 2 545 -89% Põhivara amortisatsioon -1 789 -1 352 -2 494 -1 142 84% Käibemaks -876 -1 486 -805 680 -46% 2025. aasta kulude ja toetuste eelarve väheneb võrreldes 2024. aastaga 4%. Vähenemine on seotud asjaoluga, et 2024. aasta eelarves kajastusid Euroopa Parlamendi valimise korraldamise ja läbiviimisega seotud ühekordsed kulud summas 2 680 tuhat eurot. Tööjõukuludest 52% kogumahus 11 083 tuhat eurot kasutatakse Riigikogu liikmetele tasude maksmiseks vastavalt Riigikogu liikme staatuse seadusele ja Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud summas nähakse ette kuue fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, kolme erikomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning sellega seotud maksudeks. Samuti kajastuvad tööjõukuludes Riigi valimisteenistuse ja Arenguseire Keskuse teenistujate tasud ja Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmete tasud koos maksudega. Tööjõukulude kasv summas 863 tuhat eurot tuleneb peamiselt Riigikogu liikmete palkade indekseerimisest (kasv 635 tuhat eurot) ning Riigi valimisteenistuse ja Arenguseire Keskuse tööjõukulude eelarve suurenemisest. Majandamiskulude aastasest eelarvest 3 150 tuhat eurot ehk 35% kasutatakse Riigikogu liikme staatuse seadusest tulenevate hüvitiste maksmiseks (eelarve kasv 156 tuhat eurot) ning 65% peamiselt Kantselei, tema üksuste ja Erakondade rahastamise järelevalve administreerimiskuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks, välissuhtlusega seotud kuludeks ning IT ja muude põhitegevusega seotud kuludeks (eelarve vähenemine 190 tuhat eurot). Riigi valimisteenistuse majandamiskulude eelarves kajastub Riigi Infosüsteemide Ameti valimistega seotud tarkvaradega seotud majandamikulu summas 1 380 tuhat eurot. Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1 500 eurot on püsinud muutusteta. Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele planeeritud 135 tuhat eurot 2025. aastal toimuva kohalike omavalitsuste volikogude valimise korraldamiseks. Eelarve vähenes 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste korraldamise ja läbiviimisega seotud ühekordse rahastuse tõttu. Liikmemaksud - Riigikogu on 10 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee. Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt. Kasv on seotud peamiselt elektroonilise valimise läbiviimisega seotud tarkvarade maksumuse suurenemisega. 3.1.2 Investeeringud Investeeringuid on 2024. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu valduses Tallinnas Toom-Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . Riigikogu K antselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -825 -4 993 -6 452 - 1 458 29% IT investeeringud -272 -2 003 -2 003 0 0% Kinnisvara -415 -2 090 -3 938 -1 848 88% Riigikogu hoonete renoveerimine -415 -2 090 -3 938 -1 848 88% Käibemaks -138 -900 -511 390 -43% Olulisemad investeeringud 2025. aastal on järgmised: Riigikogu saali hääletussüsteemi väljavahetamine; Uue eelnõude menetlemise süsteemi hankega alustamine; Toom-Kooli 9 hoone rekonstrueerimise jätkamine; Valimiste korraldamisga seotud infosüsteemide arendamine ja turvalisuse suurendamine. 2024. ja 2025. aasta IT investeeringute eelarves kajastub valimistega seotud infosüsteemide arendus summas 1 720 tuhat eurot, mi da tehakse koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga (RIA). Vastav finantseerimine antakse eelnimetatud asutusele üle vastava aasta riigieelarve seaduse muudatusega. 2024. aasta kinnisvarainvesteeringute all kajastub aadressil Toom-Kooli 9 hoone rekonstrueerimiseksplaneeritud rahaline maht, kuid seoses esimese projekteerimishanke luhtumisega lükkus kogu projekti ajagraafik poole aasta võrra edasi. Riigikogu Kantselei on esitanud taotluse 1 900 tuhande euro tõstmiseks aastast 2024 aastasse 2025. Kuna 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatused ei ole veel jõustunud, kajastub eelnimetatud summa investeeringute eelarves nii aastas 2024 kui ka aastas 2025. 3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea riigisisest ja -välist suhtlemist ning nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte. Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüvede seadusele ning täidab teisi ülesandeid. Kantselei teenistuskohtade arv on 61, millest täidetud on 57 ning vakantseid teenistuskohti on neli. 3.2.1 Tulud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 11 . Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot 0 666750 0 0 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 149 28 28 0 0% Saadud toetused 109 0 0 0 0% Tulud majandustegevusest 40 28 28 0 0% Tulud majandustegevustest Tuludes kajastatakse saadud toetusi ja toitlustusest saadavat omatulu. 2023. aastal lisandus tuludesse struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest visiitide haldussüsteemi arendamiseks. Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. 3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 12 . Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 753 -5 990 -6 805 -814 14% Tööjõukulud -2 759 -2 793 -2 819 -26 1% Majandamiskulud -2 281 -2 527 -3 167 -640 25% Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0% Muud toetused -228 -228 -228 0 0% Põhivara amortisatsioon -176 889000 1079500 0 0 -137 -137 0 0% Käibemaks -302 -304 -452 -148 49% Tööjõukulude kasv on tingitud presidendi palga, pensioni ja esindustasude (majandamiskulude hulgas) suurenemisest, sest tulenevalt kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seadusest, korrigeeritakse neid kulusid kord aastas. Kantselei teenistujate palgad on võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonide ja täitevvõimu asutustega märkimisväärselt madalamad, mille tõttu on keeruline leida presidendile nõunikke ning värvata lahkuvate teenistujate asemele uusi. Kantselei teenistujatest ligi 20% on üle 60-aastased. Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast. Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Pensionid jagunevad toitjakaotuspensiniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi ametipensioniks (makstakse kolmele isikule). Majandamiskulude suurenemise on peamiselt tinginud Arraiolose formaadi riigipeade kohtumisest, mille korraldamise kohustus on 2025. aastal Eestil. Arraiolose tippkohtumise formaat loodi 2003.aastal Portugali presidendi Jorge Sampaio poolt Arraiolose linnas, formaat koondab Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead, kellel ei ole põhiseaduse kohaselt täidesaatvat võimu ja kes ei osale EL Ülemkogul. Tänaseks kuuluvad nn Arraiolose gruppi 15 riigipead: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Poola, Portugali, Sloveenia ja Malta. Traditsiooniliselt kogunetakse kord aastas, peamiselt sügishooajal. 2023.aastal toimunud tippkohtumisel otsustati 2025. aasta tippkohtumine korraldada Tallinnas. Vabariigi Presidendi ülesanded on kirjas EV põhiseaduses. Nende hulka kuuluvad nii välisuhtlus kui siseriiklike sündmuste ja tseremooniate korraldamine. Presidendi ülesannete täitmiseks vajalik eelarve püsinud samal tasemel mitmeid aastaid. Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-vastuvõtu korraldamise eelarve on püsinud samal tasemel peaaegu 10 aastat va EV100 tähistamise aastal. Lahkuva presidendi kuludeks on aga kantselei eelarvesse määratud fikseeritud summa, mida hiljem ei korrigeerita (erinevalt nt pensionitest), kuigi kulud suurenevad. Seetõttu tuleb kantseleil teenindada kasvavate hindade tingimuses nii ametisolevat kui endisi presidente samast eelarvest. Sellest tulenevalt kahaneb ametis oleva presidendi ülesannete täitmiseks kasutatav summa aasta-aastalt, et katta elukalliduse tõusust tingitud suurenevaid endiste presidentide kulusid. See aga omakorda vähendab ametisoleva presidendi võimalusi oma tööd parimal viisil ja soovitud mahus. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud institutsioonidele: SA Eesti Koostöö Kogu, SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kodukaunistamise Ühendus, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, MTÜ 20. Augusti Klubi. 3.2.3 Investeeringud Investeeringuna on planeeritud A. Weizenbergi 30 ja 39 soojussõlme ehitus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 13 . Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -420 0 -205 -205 100% Inventar -18 0 0 0 0% IT investeeringud -143 0 0 0 0% Kinnisvara -189 0 -168 -168 100% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -189 0 0 0 0% Käibemaks -70 0 -37 -37 100% Soojusõlm 0 0 -168 -168 100% 3.3 Riigikontroll Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu audiitor, kelle ülesanne on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud. Riigikontrolli töö tulemused on suunatud Riigikogule, valitsusele ja avalikkusele. Riigikontroll koostab igal aastal Riigikogule esitamiseks kokkuvõtliku aruande – ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. See on Riigikontrolli põhiseaduslik kohustus. Samuti annab Riigikontroll igal aastal hinnangu riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigikontroll teeb nii finants- kui ka tulemusauditeid, koostab analüüse ja märgukirju. Riigikontrolli aastaülevaade Riigikogule keskendub 2025. aastal transpordivaldkonnale. Aastaaruandes leiab käsitlemist maakondliku ühistranspordiga seonduv, riigiteede rahastamise jätkusuutlikkus, raudteede ja maanteede ohutusküsimused, ehitusmaavaradega varustamise kindlus. Riigikontroll puudutab ka avaliku raudtee rahastamist ja arendamist. Praegu on 2025. aastaks kavandatud auditid valdkondades nagu riigi tegevus inseneride järelkasvu tagamisel, tervishoiuteenuse dokumenteerimine, vabatahtlike kasutamine siseturvalisuse tagamisel, ööpäevaringse erihooldusteenuse korraldus jm. Riigikontroll jätkab 2025. aastal intensiivselt Rail Balticu raudtee rajamise edenemise ja esile kerkivate probleemide seiret ning peab ühendust Läti ja Leedu kõrgeimate auditiasutustega, et kavandada Balti riikide koostöös jätkuauditeerimist raudteeprojekti asjus. 3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 15 . Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 14 . Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 771 -5 909 -6 015 -107 2% Tööjõukulud -4 236 -4 207 -4 377 -169 4% Majandamiskulud -1 235 -1 374 -1 319 56 -4% Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -76 -79 -75 4 -5% Käibemaks -224 -248 -245 3 -1% Riigikontrolli eelarve kogumaht 2025. aastal on ca 6,02 miljonit eurot, millest ca 5,55 miljonit on piirmääraga kulud ja ca 0,47 miljonit eurot arvestuslikud kulud (riigikontrolöri tasu, käibemaks ja amortisatsioon). Riigikontrolli eelarvest enamiku ehk ca 73% moodustavad palgakulud. 2025. aasta arvestuslike kulude all kajastub seadusest tulenev riigikontrolöri palgakulu koos maksudega summas ca 130 000 eurot ja piirmääraga kulude all Riigikontrolli teenistujate palgafond koos maksudega 4,247 miljonit eurot. Riigikontrolli auditivõimekuse hoidmiseks on vajalik tagada oma teenistujatele tööturul konkurentsivõimeline palk. Riigikontrolli eelarvele avaldab kõige rohkem mõju palgasurve. Palgakonkurentsis püsimiseks on Riigikontroll juba aastaid keskendunud koosseisu optimeerimisele ning siiani püüdnud hoida palka konkurentsivõimelisena suuremas osas asutusesiseste ümberkorraldustega. Majandamiskulude väga väikest osakaalu ja aastate jooksul rakendatud kulude kokkuhoidu arvestades ei ole Riigikontrollil võimalik palgakulusid majandamiskulude kokkuhoiuga katta. Riigikontrolli majandamiskulud jagunevad suures plaanis kaheks: hoone rendimaksed ja ülalpidamiskulud Riigi Kinnisvara ASile ning muud majandamiskulud (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud, välissuhtlusega seotud kulud, välisaudiitori kulud jm). Majandamiskuludest ca 52% ehk ca 0,67 miljonit eurot moodustavad Riigikontrolli hoone rendimaksed Riigi Kinnisvara ASile ja kõik ülejäänud majandamiskulud kokku on ca 0,63 miljonit eurot. 3.4 Õiguskantsleri K antselei Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel. Õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon (põhiseaduse XII peatükk, §§ 139-145), ametiisik, kelle ülesanded on ammendavalt loetletud Õiguskantsleri seaduses (§1). Tema keskne funktsioon on järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigusvahemehe ehk ombudsmanina kontrollib ta hea halduse tava ning isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt. See tähendab, et kui üksikisiku või ettevõtja hinnangul on mõni riigiasutus teda ebaseaduslikult või ebaväärikalt kohelnud, siis saab ta avalduse või kaebuse vormis paluda õiguskantsleril sündinud ebaseaduslikkus või -õiglus kõrvaldada. Õiguskantsler täidab Eestis lasteombudsmani funktsiooni, mis väljendub laste ja noorte õiguste kaitsmises ja nende õiguste edendamises kooskõlas ÜRO Laste Õiguste Konventsiooniga. Samuti täidab õiguskantsler Riigikogu otsusel ÜRO Pariisi põhimõtetest tulenevaid Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid ning kaitseb puuetega inimeste õigusi kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooniga. Samuti on õiguskantsler Eestis ÜRO Isikute Väärkohtlemise Vastase Konventsiooni ennetusasutus. Selleks viib õiguskantsler läbi regulaarseid kontrollkäike asutustesse, kus inimeste põhiõigusi ja -vabadusi vähemal või suuremal määral piiratakse – kinnipidamisasutused, erihooldekodud, haiglate kinnised psühhiaatriaosakonnad haiglates, arestikambrid, üldhooldekodud jne. Kõigi viidatud rahvusvaheliste konventsioonide Eesti sõltumatu järelevalveasutusena koostab õiguskantsler perioodilisi Eestit käsitlevaid raporteid ning osaleb ÜRO vastavate komiteede ja allkomiteede tegevuses. Lisaks teostab õiguskantsler järelevalvet nende täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, PPA, Riigiprokuratuur jne) üle, mis varjatult koguvad, töötlevad ja kasutavad isikuandmeid ja nendega seotud teavet. Mitmekesiseid ülesandeid täitev õiguskantsler kehastab väikeriigile iseloomulikku tõhusust ja sünergiat: ombudsmani- ja järelevalveasutuse menetlused annavad sageli aluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustele, kontaktid teiste riikide kolleegide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võimaldavad õppida teiste riikide kogemusest. Enamikus Euroopa Liidu riikides, sh Eestiga võrreldavates, täidab Õiguskantsleri seaduses sätestatud ülesandeid kaks või rohkem erinevat riigiasutust kordades suurema personali ja eelarvega. Õiguskantsler on nelja rahvusvahelise organisatsiooni liige: Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut, Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa ja maailma võrgustik. Lisaks on viimasel kuuel aastal tõhusalt tegutsenud Põhjamaade ja Balti riikide ombudsmanide regionaalne mitteametlik koostööformaat. Nende organisatsioonide töös osalemine eeldab lisaks iga-aastaste liikmemaksude tasumisele välislähetusi, samuti rahvusvaheliste ürituste korraldamist Eestis. Õiguskantslerite kahepoolseid kontakte ja vajadusel visiite korraldatakse eelkõige nende riikidega, kellega Eesti arendab süvendatud koostööd ja soovivad süvitsi õppida Eesti kogemustest või vajavad muul viisil ametiabi (Ukraina, Gruusia jt). Õiguskantsler esitab igal aastal Riigikogule kirjalikult oma tegevuse ülevaate, tutvustab seda Riigikogu täiskogu istungil ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele. Õiguskantsleri tegevuse ülevaatega perioodil 1. september 2023 – 31. august 2024 saab tutvuda siin . Õiguskantsleri Kantseleis kui õiguskantslerit teenindavas riigiasutuses töötas 1. septembri 2024 seisuga 47 teenistujat ja töötajat, neist 8 osakoormusega, ühe teenistuja leidmiseks oli käimas avalik konkurss. Organisatsiooniliselt on kantselei jaotatud juhtkonnaks, viieks sisuliste küsimustega tegelevaks osakonnaks, õigusteenistuseks ja üldosakonnaks. Teenistujate ja töötajate koguhulk on pärast 2015. aastal läbi viidud struktuurireformi püsinud aastate lõikes võrdlemisi stabiilsena, täisajaga hõivatud töökohti on olnud 39-43 vahel. Õiguskantslerile, tema asetäitja-nõunikule ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujatele on Õiguskantsleri seadusega kehtestatud tegevuspiirangud (§§ 12, 13, 39 ja ametinõuded (§§ 6, 38). Õiguskantsler nimetab oma nõunike hulgast Vabariigi Valimiskomisjoni liikme ja asendusliikme ning osaleb kas ise või oma nõuniku vahendusel Kohtute Haldamise Nõukoja töös. Õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmine nii väikese koosseisuga eeldab, et iga õiguskantsleri nõunik peab olema algatusvõimeline oma õigusvaldkonna tippspetsialist, kes suudab tema vastutusalasse kuuluva küsimuse lahendada ja laitmatus eesti keeles kirjalikult vormistada iseseisvalt otsast lõpuni. Selliste isikuomaduste ja oskustega spetsialistide suhteline nappus Eestis toob Kantseleile ja selle eelarvele kaasa pideva palgasurve võrdluses teiste tipptasemel juriste vajavate riigiasutuste ja erasektori ettevõtetega. Tööprotsesside optimeerimise lagi on praeguseks saavutatud, ülesannete kvaliteetseks ja seadusega ette nähtud viisil täitmiseks vajalike teenistujate motiveerimine ja vajadusel asendamine eeldab aastatel 2026-2028 personalikulude eelarve kasvu vähemalt riigi keskmise palgatõusu ulatuses. Õiguskantsleri Kantselei hoone (Kohtu 8, Tallinn) kuulub RKAS-ile, toimimiseks vajalikke teenuseid (kinnisvarahaldus, IT, raamatupidamine ja personal) kasutab Kantselei lepingulisel alusel vastavate riigiasutustega (RIK, RIT, RKAS, RTK). 3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 16 . Õiguskantsleri K antselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 15 . Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -3 292 -3 463 -3 495 -32 1% Tööjõukulud -2 571 -2 580 -2 588 -7 0% Majandamiskulud -601 -730 -755 -25 3% Muud toetused -16 -11 -11 0 0% Käibemaks -104 -141 -141 0 0% Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu- ja kinnisvara kulude kasvu tõttu. Õiguskantsleri palk tuleneb kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest. 2023. aasta majandamiskulude alatäitmise põhjuseks on hädavajalikuks IT-arenduseks planeeritud vahendite kasutamata jätmine tööde kavandatust suurema mahu ja riikliku IT-arendaja suure koormuse tõttu. Kohtu 8 hoone remonttööde mahust tulenevalt on järgnevaks eelarve aastaks kavandatud majandamiskulus remondifondi suurenemine. Muude toetustena on kajastatud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud. 2023. aastal lisandus erakorraline täiendav liikmemaks inimõiguste institutsioonide võrgustikult. 3.5 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Kohtu pädevus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 2023. aastal esitati Riigikohtusse 3001 menetlustaotlust, millest 46 oli põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Taotluste üldarv vähenes aastaga 0,33%, kusjuures põhiseaduslikkuse järelevalve asjade hulk suurenes peaaegu neli korda ( https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika ). Lisaks õigusemõistmisele on Riigikohtul oluline roll tagamaks õigusemõistmise korrakohane toimimine terves kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades. Riigikohus korraldab kogu kohtusüsteemi kohtunikke hõlmavate kõikide omavalitsuskogude tööd. Seadus kohustab kord aastas läbi viima kohtunike täiskogu, kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Samuti on Riigikohtu vastutada kogu kohtusüsteemi teenindava kohtunikueksami komisjoni töö. Riigikohus korraldab kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, eetikanõukogu ja koolitusnõukogu tööd. Omavalitsusorganite tööks vajalike tingimuste loomine on Riigikohtul kohtute seaduse alusel kohustus koolitada kohtunikke. 2023. aastal toimus 68 koolitust 88 koolituspäeval. Koolitustel osales kokku 234 kohtunikku, võrreldes 2022. aastaga suurenes kohtunike osalus 11%. 2023. aastal osalesid koolitusel kõik 2023. aastal tööd alustanud kohtunikud. Riigikohus korraldab ka kohtunike ja kohtujuristide väliskoolitusi. Väliskoolitusi toimus 2023. aastal kokku 58, need toimusid peamiselt koostöös Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku ja Euroopa Liidu Õiguse Akadeemiaga (Eesti on patroonriik). Justiits - ja Digi ministeeriumi sõlmitud lepingu alusel korraldab Riigikohus I ja II astme kohtute kohtuteenistujate koolitusi. Mitmepoolsete kokkulepete kaudu on osadele koolitustele juurdepääs ka Eesti Advokatuuri liikmetel ja prokuratuuri töötajatel, mis annab võimaluse osaleda samas proportsioonis nende organisatsioonide koolitustel ka kohtunikel. Riigikohtu eestvedamisel toimub kogu kohtuvaldkonna välissuhtlus. Riigikohus on 9 rahvusvahelise organisatsiooni liige, sh kolme organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks pidevale suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud jm andmevahetus) korraldatakse regulaarselt ka mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu. Riigi olulisemad ning kogu kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse eelnevalt läbi ning kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad lisaks Riigikohtu esimehele viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiits - ja Digi ministe r või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Riigikohtu struktuur ja personal Riigikohtu struktuur jaguneb vahetult õigusemõistmisega tegelevaks osaks (kohtu esimehe juhtimisvaldkond) ja õigusemõistmist toetavaks struktuuriks (kohtu direktori juhtimisvaldkond). Õigusemõistmisega tegelevad halduskolleegium, tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kolleegiumi kohtunikke toetavad nende töös Riigikohtu nõunikud, kellele esitatavad kvalifikatsiooninõuded vastavad kohtunikuks kandideerimise nõuetele. Lisaks kuulub kohtu esimehe juhtimisvaldkonna alla kohtute ülene kommunikatsioonijuht ja esimehe nõunik. Kohtute ülese kommunikatsioonijuhi töötasuvahendid kaetakse Riigikohtu eelarvest. Õigusemõistmist toetavad struktuuriüksused on üldsosakond (sekretärid, tõlgid, arhiiv), IT-osakond, õigusteabe- ja koolitusosakond, majandusosakond ning personali- ja kommunikatsiooniosakond. Lisaks kuulub kohtudirektori juhtimisvaldkonna alla kohtu finantsjuht ja andmekaitsespetsialist. Riigikohtu puhul on vältimatu, et õigusemõistmisega seotud personali kvalifikatsioon saab olla ainult kõrgeim. See on ka vältimatu eeldus tööprotsesside optimeerimiseks ja lõppkokkuvõttes suurema tõhususe saavutamiseks. Riigikohus on ajavahemikul 2015-2022 tegutsenud eelarvelise piiratuse tingimustes ning kohtumenetluse kvaliteedi ja efektiivsuse hoidmine on toimunud peamiselt sisemiste ressursside arvel. Alates 2019. aastast, kui muudeti kohtunike palkade indekseerimist, on Riigikohus olnud ennekõike just õigusemõistmisega seotud muu personali kulude osas alafinantseeritud (erinevalt nt kohtujuristist ei ole Riigikohtu kohtunõuniku palk indekseeritav). Alafinantseeringul on olnud ka mõningane positiivne mõju tööprotsesside optimeerimisele – Riigikohtu teenistuskohtade arv on nelja aastaga vähenenud 14,9 % (106,5-lt teenistuskohalt 2021.a 90,65-le ametikohale 2024.a) ja vabanenud vahendid on suunatud peamiselt õigusemõistmisega seotud personali töötasu suurendamiseks. Seisuga 01.09.2024 on Riigikohtus 90,65 teenistuskohta, sh 19 riigikohtuniku kohta. Täitmata ametikohti on kokku 11,35 (sh kolleegiumites 8,35). Tööjõu koguvoolavus vaadeldud perioodil on olnud kokku 59,4% (2021. aastal 20,05; 2022. aastal 11,6%; 2023. aastal 16,3 ja 2024. aasta 8 kuuga 11,02%). 2024. aasta esimese 8 kuuga on tehtud tugistruktuuris veel täiendavaid muudatusi, mis võiksid rahalise kokkuhoiuna mingil määral leevendada majandamiskulude kasvu (kallinemine) 2025. aastal, aga selline tegevus ei ole jätkusuutlik. 2023. aastal lepiti kokku kohtute ühises palgaskaalas, et tagada nõutava kvalifikatsiooniga personaliga komplekteeritus ja samas kohtusüsteemi siseselt õiglane ja motiveeriv töö tasustamine. Selle kohaselt peaks Riigikohtu kohtunõuniku töötasu olema 80-85% I astme kohtuniku ametipalgast. Riigikohtu kohtunõuniku keskmine palk moodustab I astme kohtuniku ametipalgast 2024. aastal 63% ja 2025. aastal 61%, seda ka eeldusel, et kõiki ametikohti ei komplekteerita. Samas I ja II kohtuastmes kohtujuristide ja kohtuniku abide palgad indekseerimise tõttu kasvavad, mis halvendab konkurentsiolukorda ka kohtusüsteemi siseselt. 2024. aasta negatiivse lisaeelarvega vähenesid Riigikohtu vahendid 29 459 euro võrra jooksvas aastas. 3.5.1 Tulud Riigikohus kogub seadusest tulenevalt kohtuasjadelt riigilõive. Omatulud koosnevad peamiselt kirjanduse müügist ning töökoha rendist. Seoses menetlusseadustike muutustega asendusid varem Riigikohtule tasutud kautsjonid riigilõivudega ning neid tasutakse riigilõivuseaduse alusel. Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud menetlusosaliste jaoks selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga samuti lihtsamalt administreeritava korraldusega . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 16 . Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 360 351 342 -10 -3% Saadud toetused 44 38 29 -9 -23% Riigilõivud 290 310 310 0 0% Tulud majandustegevusest 4 3 3 -1 -24% Muud tulud 22 0 0 0 0% 3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 17 . Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 17 . Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -6 971 -6 917 -6 962 -45 1% Tööjõukulud -5 678 -5 784 -5 805 -21 0,4% Majandamiskulud -911 -778 -802 -24 3% Muud toetused -11 -14 -11 3 -21% Põhivara amortisatsioon -226 -215 -211 4 -2% Käibemaks -145 -126 -133 -7 5% Riigikohtu kogutaotlus, mis lähtus kokkulepitud õigusemõistmise tõhustamise kavast ja kohtusüsteemis tervikuna plaanitavatest ümberkorraldustest rahuldati 87,7 % ulatuses. Selle tõenäoliseks tagajärjeks on kohtusüsteemi kui terviku kulude suurenemine tulenevalt vajadusest komplekteerida rohkem kohtunike kohti ja/või menetlusaegade pikenemine keskmiselt 12-15 päeva. Riigikohtu kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 1%. Riigikohtu eelarvest 83% moodustavad tööjõukulud. Töötasudena näidatud summa sisaldab 41% kohtunike töötasu ja 59% kohtunõunike ja tugistruktuuri töötasu vahendeid aga ka kohtunike koolitusteks sõlmitavate töövõtulepingute tasusid ning erisoodustustena käsitletavaid kulusid. Riigikohtu majandamiskuludest kaetakse hoone korrashoiuga seotud väljaminekud, jooksvad kommunaal- ja muud sisse ostetavad teenused, samuti infotehnoloogilised kulud, lähetus- ja koolituskulud, posti- ja tõlkekulud, välissuhtlusega seotud tegevused jne. Iga-aastaselt antakse välja kohtute aastaraamatut, mida rahastatakse Riigikohtu eelarvest. Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta. 3.6 Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ning kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 18 . Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 18 . Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % KULUD -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 -210 296 7% Euroopa Liidu makse -374 461 -357 725 -378 749 -21 024 6% Vabariigi Valitsuse reservid 0 -74 951 -166 658 -91 707 122% Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1% Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 370 -135 126 -130 115 5 011 -4% Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 762 546 -1 948 353 -2 045 714 -97 361 5% Euroopa Liidu makse Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeeritud summaga 2025. aastal veidi suureneb, sest kiirenevad väljamaksed riikidele ühtekuuluvuspoliitika programmidest (lõppenud on 2014-2020 perioodi vahendite kasutamine ning 2021-2027 perioodi maksed hakkavad saavutama perioodi tiputaset). Lisaks on Eesti makse prognoositav tollimaksude osa 2024. aastaga võrreldes pisut suurem (75% tollimaksudest makstakse EL eelarvesse). EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraamistiku alusel, milles on lepitud kokku eri poliitikavaldkondade maksimaalsed rahalised vahendid igal aastal. 2024. aasta alguses uuendas komisjon EL pikaajalise eelarve 2021-2027, luues ühtlasi Ukraina rahastu, et tagada 2024-2027 aastatel jätkuv toetus Ukrainale ning katta EL taastekava rahastamiseks võetud ELi laenu kasvanud intressikulud. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL eelarve programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri programmidest tehtavad väljamaksed aasta-aastalt muutuvad. Teiseks sõltub makse suurus riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s ja väiksemal määral ka sellest palju riigis tollimakse kogutakse. Kuna Eesti RKT inimese kohta läheneb aasta-aastalt EL keskmisele tasemele, kasvab pikaajaliselt ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises. EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest: RKT põhised sissemaksed – umbes 72% tuludest; Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 12% tuludest; EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 12% tuludest; Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend – umbes 4% tuludest. Vabariigi V alitsuse reservid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 19 . Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Vabariigi Valitsuse reservid 0 -74 951 -166 658 -91 707 122% Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv 0 -16 876 -14 440 2 436 -14% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond 0 -2 000 -2 000 0 0% Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv 0 -56 075 -150 218 -94 143 168% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi st raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi maht võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeerituga 2025. aastal ei muutu. Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite maht võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeerituga 2025. aastal veidi väheneb, kuna ettenägematute kulude vajadust hinnatakse väiksemaks. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse on kavandatud tegevused, kus valitsemisaladel pole teada tegevuste täpne rahaline maht või detailne tegevuste kava. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite koosseisu on 2025. aastaks kavandatud suuremad eraldised: riigipoolseks AS Eesti Raudtee kahjumi katmiseks tulenevalt raudteeseaduses sisalduvast riigi kohustusest tagada tavapärastes äritingimustes avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal (34,9 mln eurot); laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste investeeringuvajaduste elluviimiseks (21,5 mln eurot); idapiiri maismaataristu 2025. aasta lõpuks väljaehitamisega jätkamiseks (16,9 mln eurot); Riigilaevastiku tegevuskulude ja investeeringuvajaduste katmiseks (14,5 mln eurot); Euroopa Rahurahastu potentsiaalse täiendava sissemakse katmiseks (11,7 mln eurot). Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse kavandatud tegevustest asub lisas 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 20 . Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1% Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1% sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -468 302 -494 763 -494 763 0 0% sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus -15 000 -16 000 -16 000 0 0% sh huvihariduse ja -tegevuse toetus -10 250 -10 250 -9 225 1 025 -10% sh kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0% sh üle antud endiste riigiteede toetus -64 -79 -128 -49 63% sh raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus -2 650 -2 650 -2 650 0 0% sh matusetoetus -4 000 0 0 0 0% sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -21 306 0 0 0 0% sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -45 747 -38 582 -43 231 -4 649 12% sh rahvastikutoimingute hüvitis -1 127 -1 127 -1 127 0 0% sh sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus -10 430 0 0 0 0% sh pikaajaline hooldus -39 200 0 0 0 0% sh vaimse tervise teenuse toetus 0 0 -1 542 -1 542 0% Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks. Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse kulude tõusu on mõjutanud nii toimetulekupiiri tõus 2022. aasta juunist 200 eurole kui ka ukraina sõjapõgenikud. Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist) ning kultuurilisteks õppekäikudeks. Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2024 EHISe andmete põhjal. Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel. Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud teede hooldus vajalikul tasemel. Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia. Suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või hooldus- ja abivajadusest tulenevat lisavajadust. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Vaimse tervise toetus on toetusfondi 2025. aastast lisandunud meede. See võimaldab KOV-del pakkuda kodulähedast psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi seal elavatele inimestele. Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 21 . Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 762 546 -1 948 353 -2 045 714 -97 361 5% T ulumaks -1 688 521 -1 874 172 -1 950 314 -76 142 4% Ma amaks -59 169 -58 000 -80 000 -22 000 38% K eskkonnatasud -14 832 -16 066 -15 285 781 -5% L iikluskaamerate trahvitulu -24 -115 -115 0 0% Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Kohalikele omavalitsustele kantakse 2022. aastast edasi 50% nende automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas Tallinnal. Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja 2. osa tulude peatükist. 3.7 Riigikantselei Riigikantselei keskendub 2025. aastal kriisivalmiduse ning riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamisele ning avaliku sektori innovatsiooni ja koosloomevõimekuse ja andmepõhise otsustamise arendamisele . 3.7.1 Tulud Välistoetuste maht on 2025. aastal 4 mln eurot, millega toetatakse avaliku sektori innovatsiooni ja koosloomevõimekust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 22 . Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 982 6 043 4 166 1 877 -31% Saadud toetused 981 6 043 4 166 1 877 -31% Saadud toetused Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021–2027). Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ ja Euroopa Liidu erieesmärkide „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme „Avaliku sektori innovatsiooni võimekuse tõstmine“ tegevuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3 toetused on 2025. aastal kokku 4,17 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks kogu perioodil on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad parandada avaliku sektori innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nutikad lahendused, mida saab avalikus sektoris kasutusele võtta ning suurendada avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena. Finantseeritakse järgmisi tegevusi: Avaliku sektori innovatsiooniprojekte Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste leidmiseks ning analüüse ja tööriistu innovatsiooni ja arendustegevuste toetuseks. Tippjuhtide ja nende järelkasvu arendustegevusi, mis keskenduvad innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste, sektoriteüleste koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu. 2025. aastal viiakse ellu järgmisi innovatsiooniprojekte: vanglate turvalisuse tõhustamiseks uute lahenduste leidmine; poliitikakujundamise otsuste ettevalmistamist toetav tekstiandmete targa otsingu lahendus; ligipääsetav 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile; kohalikust toormest ligniini baasil jätkusuutlike süsinikuneutraalsete asfaltteekatendite väljatöötamine ja rakendamine Viimsi valla näitel; renoveerimismaratoni käivitamine ning energiamärgiste kvaliteedi tõstmine; olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise eksperimentaalarendus; nutipoide võrgustiku arendamine Eesti mereolukorrateadlikkuse tõstmiseks ning keskkonna jalajälje vähendamiseks; kestliku toidusüsteemi rohefoor; liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee arendamine; viiplemisrobot; võrgustikupõhine riskianalüüs; digitaalse õppevara ja –halduskeskkondade levikumudeli ja tehnilise prototüübi loomine; autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem linnaruumis; süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel; taskusireen – 5G meediaedastus ohuteavituses; raviteekondade andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine vähiteekonna näitel; CAR T rakuravi arendamine Eesti verevähi patsientidele; digiVesi: digitööriistad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu juhtimiseks. 2024. aasta sügisel toimuva taotlusvooru tulemusel lisandub veel hinnanguliselt 5 - 7 uut innovatsiooniprojekti. 3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates Riigikantselei tulemusvaldkonna Riigivalitsemine eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid. 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 19 . Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 20 . Riigivalitsemise tulemusvaldkonna mõõdikud 3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 23 . Tulemusvaldko n d Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Riigivalitsemine -16 996 -21 336 -21 027 309 -1% Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -16 996 -21 336 -21 027 309 -1% Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -16 996 -21 336 -21 027 309 -1% Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Programmi kulude vähenemine on seotud ümberkorraldustega valitsuse ja peaministri teenindamises. Muuhulgas hindame teenindamiseks vajalikke ressursse ja korraldame tegevusi veelgi efektiivsemalt. 3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk: Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid Asutused, kes viivad programmi ellu: Riigikantselei Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud Tegevuste kirjeldus : Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse tagada head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2025 - 2028: Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia “Eesti 2035” rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise ja avatud valitsemise kompetentsikeskuseks. Toetatakse “Eesti 2035” strateegias sihtide saavutamiseks tulevikuseire ja teiste uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Jätkatakse riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andemetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Jätkatakse avaliku sektori innovatsiooni eestvedamist. Jätkub koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks nii riigisisestes kui ka Euroopa Liidu asjades riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Riigikantselei koordineerimisel töötatakse välja valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025 - 2027 ning Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt seatud eesmärkide saavutamist. Euroopa Liidu õiguse rakendamise tagamiseks lisatakse direktiivide tähtaegseks ülevõtmiseks vajalikud seaduseelnõud valitsuse tegevusprogrammi. Euroopa Komisjon esitab 2025. aasta suvel eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034. Eestit ootavad ees väga olulise finantsmõjuga läbirääkimised (Euroopa Liidu eelarve toetuste maht Eestile aastatel 2021–2027 on ligi 8 mld eurot, millest 1,3 mld on ühekordne Euroopa taasterahastu – NGEU panus), kus peab arvestama ka toetuste mahu jätkuva kahanemisega. Eesti seisukohtade riig isisene kujundamine ja vedamine eelarveläbirääkimisteks toimub peaministri ja Riigikantselei juhtimisel. Jätkuvad Euroopa Liidu ettevalmistused liidu laienemiseks. Riigikantselei koordineerimisel koostatakse Eesti seisukohad vajalike muudatuste kohta Euroopa Liidu poliitikavaldkondades, et olla valmis uusi liikmeid vastu võtma. Riigikantselei ülesanne on valmistada ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kas 2030. aasta teisel poolel või 2031. aasta esimesel poolaastal. See on aeg, mil Eesti on Euroopa ja ka kaugemate partnerite tähelepanu keskpunktis. Meie seatud eesmärgid ja oskus kriisides navigeerida ja neid lahendada ei piirdu ainult Eestiga, vaid kogu Euroopa Liiduga. Selleks tuleb ennast ette valmistada. Meie kogemus eelmisest eesistumise perioodist näitab, et ettevalmistusi tuleb alustada vara ja alates 2026. aastast värvata Riigikantseleisse projektijuht ning luua eesistumise ettevalmistamise meeskond. Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile. Lisaks uurib Riigikantselei koostöös teadlastega Eesti inimeste Euroopa Liidu otsustega seotud oma-tunnet mõjutavaid tegureid. Nõrga oma-tunde tagajärjed võivad olla kaalukad, alustades madalast osalusaktiivsusest Euroopa Parlamendi valimistel ja avatusest valeinfoga manipulatsioonile kuni vähese valmiduseni Euroopa Liidu otsuseid ning reegleid aktsepteerida ja järgida. Uuringu käigus selgitatakse välja Eesti elanike nõrga Euroopa Liidu alase oma-tunde põhjused ning võimalused oma-tunde tugevdamiseks ja regulaarseks seireks. Uuring on sisendiks Riigikantselei ja ministeeriumide Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni tõhustamisele. Muutunud julgeolekukeskkond ja Venemaa Föderatsiooni jätkuv sõjategevus Ukraina vastu tingib, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva võimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös (Eesti julgeolekupoliitika alused 2023). Riigikantselei vastutab üleriigilise planeerimise eest ja töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitika ning koordineerib selle elluviimist. Selleks uuendatakse lähiaastatel julgeolekupoliitika aluseid, tehakse operatiiv- ja võimeplaneerimist, hinnatakse riigi julgeolekuolukorda ning suurendatakse olukorrateadlikkust (sh läbi üleriigilise riskianalüüsi), uuendatakse õigusruumi (tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu koostamine ning rakendamine, CER-direktiivi rakendamine), viiakse ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa ning suheldakse ministeeriumide, asutuste, elutähtsa teenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ning põhiseaduslike institutsioonidega selle ellu rakendamiseks. Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel ja arendamisel jätkatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2023. a määruses nr 100 “Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord” kirjeldatud tegevuste elluviimisega. Tippjuhtide ametikohtade täitmiseks teavitatakse avalikkust käimasolevatest konkurssidest, hinnatakse kandidaatide pädevust, toetatakse nende ametikohale asumist ning edasist tööd tagasiside võimaldamise ja arendustegevuste korraldamisega. 3.7. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 21 . Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 24 . Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -17 951 -23 571 -23 551 20 0% Tööjõukulud -9 161 -8 311 -8 064 247 -3% Majandamiskulud -5 962 -11 396 -11 405 -9 0% Finantskulud -3 -3 -4 0 3% Sotsiaaltoetused -8 0 -8 -8 100% Muud toetused -623 -176 -297 -121 69% Põhivara amortisatsioon -1 239 -1 450 -1 250 200 -14% Käibemaks -956 -2 235 -2 524 -289 13% Riigikantselei 2025. aasta kogu eelarvemaht jääb samale tasemele, kuid muutused on mõlema suunalised erinevate kululiikude sees: tööjõukulud ja põhivara amortisatsioon vähenevad, kuid toetused ja käibemaks suurenevad. Riigikantselei vähendas kokkuhoiumeetmena tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet kokku 0,6 mln eurot. Lisaks vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavate toetuste prognoosi võrreldes 2024. aastaga 2,3 mln euro võrra. Samas on majandamiskulud suurenenud peamiselt Riigi Kinnisvara AS-le tasutavate üüri- ja halduskulude võrra 2,2 mln eurot seoses Rüütelkonna hoone ehitustööde valmimisega ning hoone kasutusele võtmisega. Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumide teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kuludeks. Samuti kavandatakse toetuseid partnervõrgustike arendamiseks desinformatsiooni leviku takistamiseks. Lisaks tasutakse toetuste eelarvest NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks. 3.7. 4 Investeeringud 2025. aastasse ei ole Riigikantselei investeeringuid planeerinud. 3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeerium kavandab riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade tegevuse korraldamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 85 asutust, sealhulgas riigi kutseõppeasutused (25), riigi rakenduskõrgkoolid (5), riigi üldhariduskoolid (49), riigi teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut (EKI). Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Lisaks SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa Kool ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutena Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Maaülikool (EMÜ), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna Ülikool (TÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Teaduste Akadeemia (ETA). Alates 01.09.2024 on riigi pidamisel Narva Täiskasvanute Kool ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium. 2025. a 1. juulist hakkab Maarjamaa Hariduskolleegiumi asemel Emajõe õppekeskuses Kaagveres ja Valgejõe õppekeskuses Tapal, osutama kinnise lasteasutuse teenust AS Hoolekandeteenused. Maarjamaa Hariduskolleegium jääb osutama nendes õppeasutustes üksnes haridusteenust. Tulud T uluprognoosi maht väheneb 39,1 mln euro võrra. Muudatus tuleneb eelkõige välisvahendite uue perioodi käivitumisest. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 22 . Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 25 . Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 170 729 126 848 165 989 39 142 31% Saadud toetused 156 512 114 951 153 722 38 772 34% Riigilõivud 69 66 66 0 0% Tulud majandustegevusest 13 822 11 788 12 158 370 3% Muud tulud 222 29 29 0 0% Intressi- ja omanikutulud -1 14 14 0 0% Saadud toetused Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ning muude välistoetuste laekumisi 153 mln eurot, suurenemine võrreldes 2024 aastaga 38,8 mln eurot, mis tuleneb struktuurifondide 2021+ perioodi käivitumisest. Toetused suunatakse mh: eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks; haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks; kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamise ning karjäärivalikute toetamiseks; õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate õpetamispädevuse parandamiseks; õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks; tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute taseme- ja täienduskoolituseks, ümberõppeks; noorsootöö teenuste pakkumiseks; nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noorte valdkonnas; noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks; inseneriakadeemia ja IT Akadeemia käivitamiseks ning arendamiseks kõrg-, kutse-, üld- ja huvihariduses; kõrghariduse kvaliteedi arendamiseks, rahvusvahelistumise ning doktorikoolide toetamiseks; tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks; rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks; teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks ja TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustulemuste ja teadustaristu laiemaks kasutamiseks Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks; ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe arendamiseks ja mahu suurendamiseks Ida-Virumaal. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Erasmus+ tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 40,2 mln eurot. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks ning noorteprojektide korraldamiseks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames keskendutakse mitteformaalse ja formaalse hariduse lõimimisele, et parimal moel toetada eesti keelest erineva emakeelega, sh sisserändajate ja pagulaste laste kaasamist ühiskonnaellu ning nende õppimise ja õpetamise toetamisele multikultuurses keskkonnas. Kodumaiste toetuste maht on kokku 0,7 mln eurot. Kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid planeeritavad tulud peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud organisatsioonidelt. Eesti Kirjandusmuuseum planeerib eelarvesse toetusi Eesti Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvakultuuri Keskuselt kirjastamiseks, digiteerimiseks, konverentside korraldamiseks ning läbi Eesti Teadusagentuuri personaalset uurimistoetust projektile “Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" ja tagasipöörduva teadlase grandile “Kuidas skaleerida mitteskaleeritav: integreeritud lähenemine looduskaitsebioloogiale etnobioloogia kaudu". Lisaks planeerib Eesti Kirjandusmuuseum kodumaist toetust olles Tartu Ülikooli partneriks tippkeskuse projektis “Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus” Riigilõivud Riigilõive planeeritakse koolitus- ja tegevuslubade taotlemise, riigieksamite korduvast sooritamise ning arhiivitoimingute eest. Tulud majandustegevusest Tulud majandustegevusest planeeritakse kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja õpilaskodude haldamise, asutuste haridusalase tegevuse, täienduskoolituse ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingute eest sh: Riigi kutseõppeasutuste tulu planeeritud 8,5 mln eurot, sh suuremad tulu planeerib Luua Metsanduskool (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga seotud teenustest). Riigi rakenduskõrgkoolide tulu on planeeritud 2,2 mln eurot, need on tasulised õppeteenused, rakendusuuringud, täienduskoolitused, üliõpilaselamute ning muude ruumide rendid. Eesti Hariduse ja Teaduste Andmesidevõrgu (EENet) teenuste müügist planeeritakse 47 tuhat eurot. Haridusasutustele Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatavate IT teenuste (serveri kasutamine, domeeni nime pikendamine, veebilehe platvorm jt) 24 tuhat eurot. Eesti Keele Instituudi tuluprognoos 30 tuhat eurot on seotud ametiasutustele, ettevõtetele, haridusasutustele ja eraisikutele suunatud keelevaldkonna koolitustega. Eesti Kirjandusmuuseumi tuluprognoos 56 tuhat eurot on planeeritud trükiste müügist, arhiivimaterjalide koopiate tegemisest ja ekskursioonide korraldamisest ning seminariruumi rendist. Haridus- ja Noorteameti planeerib tulu 63 tuhat eurot, mis on seotud hariduse kvaliteediagentuuri hindamisteenuse pakkumisega teistele riikidele. Rahvusarhiivil on planeeritud arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest 0,2 mln eurot . Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse omatulu summas 0,7 mln eurot on planeeritud sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisest, koolituste läbiviimisest, toitlustamisest ning toodete müügist ja ruumide rendist. Teenuse leping on sõlmitud Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Muud tulud Muude tuludena planeeritakse riiklikud sunnirahad ja haldusjärelevalve läbiviimise tasud õppeasutustes summas 14 tuhat eurot. Samuti Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ning keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 tuhat eurot. Intressi- ja omanikutulud Õppelaenu nõuete intressi laekumise prognoos summas 14 tuhat eurot ning õiguste müügitulud (maa rent) 700 eurot. 3.8. 2 Kulud tegevuspõhises vaates 3.8. 2 .1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi kanda. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 23 . Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht J oonis SEQ Joonis \* ARABIC 24 . Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 26 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Tark ja tegus rahvas Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Haridus- ja noorteprogramm Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Haridus- ja noorteprogramm Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. 3. 8 . 2 .1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 27 . Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tark ja tegus rahvas -704 347 -808 348 -848 814 -40 466 5% Haridus- ja noorteprogramm -704 347 -808 348 -848 814 -40 466 5% Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -59 134 -26 814 -31 473 -4 659 17% Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -269 666 -293 879 -297 457 -3 578 1% Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -242 621 -273 953 -299 151 -25 197 9% Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -5 753 -16 129 -21 727 -5 598 35% Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -39 428 -40 480 -42 686 -2 206 5% Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine -28 666 -26 836 -31 400 -4 565 17% Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -33 608 -71 820 -59 762 12 059 -17% Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -3 937 -9 275 -10 032 -757 8% Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -3 159 -4 327 -4 304 23 -1% Õppe seostamine tööturu vajadustega -8 637 -32 902 -40 406 -7 503 23% Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -3 052 -2 570 -2 376 194 -8% Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -815 -853 -948 -95 11% Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 350 -4 246 -3 285 962 -23% Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -1 520 -4 263 -3 808 456 -11% 3. 8 . 2 .1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut (EKI) ja SA Kutsekoda. Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 28 . Programmi tegevuse haridusvõrgu korrastamine ja arendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) Allikas: EHIS 156 153 152 150 n/a Riigigümnaasiumite arv, tk Allikas: EHIS 25 27 27 27 n/a Tegevuste kirjeldus Tegevus hõlmab riigigümnaasiumide ehitamist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist ja hariduse kättesaadavuse parandamist. Samuti toetatakse tegevuse raames haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist, põhikooli- ja gümnaasiumi tasemete lahutamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist s.h. saavad kohalikud omavalitsused kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust, et võimaldada ja suurendada erivajadustega õpilaste osalemist tavapärases õppe- ja noorsootöös. Ida-Virumaal jätkatakse koolivõrgu korrastamist, viies nii koolivõrk kui -taristu kooskõlla muutunud õpilaste arvude ja tulevikuprognoosidega. Programmi tegevuse kulude eelarve suureneb 4,66 mln euro võrra, sealhulgas välisprojektide eelarve mahu kasv on 6,87 mln eurot. „Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmine“ toetus liideti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe (keskvalitsus, KOV)“ toetusmeetmega, mille tulemusel väheneb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve võrreldes 2024 aastaga 4,35 mln eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnisvara haldust, sh tehnohooldust ning remontide tegemist korraldab Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). RKAS-i omandis olevate HTM ja tema hallatavate koolide kinnisvara rendimakseteks, korrashoiu- ja remonttöödeks on planeeritud 24,24 mln eurot, millele lisanduvad investeeringud 11,44 mln eurot (vt. investeeringute peatükk). Haridus- ja Noorteameti kulude eelarvesse on planeeritud RKAS teenuste katteks 74 tuhat eurot. Eelarve väheneb võrreldes eelmise aastaga 14 tuhat euro võrra tulenevalt energia hindade langusest. SF 2021+meetme „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides“ raames on 2025.a eelarves planeeritud 3,64 mln eurot hariduslike erivajadustega õpilaste tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamiseks ning selles osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. Toetust saavad läbi RTK taotleda kõik omavalitsused nende territooriumil paiknevate üldharidus- või kutseõppeasutuste, huvikoolide ja noorsootööasutuste kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamiseks; SF 2021+meetme „ Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 KOV koolid“ raames on planeeritud KOV-idele tegevustoetust 3,47 mln eurot koolivõrgu optimeerimiseks ja kooskõlla viimiseks muutunud õpilaste arvudega, samuti koolihoonete korrastamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Toetust saavad omavalitsused on loetletud haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud investeeringute kavas Narva, Narva-Jõesuu, Toila, Alutaguse ja Kohtla-Järvel. Sh on Kohtla-Järvel kavandatud kaks projekti, Järve linnaosas riigikoolina tegutseva Järve Kooli ja Ahtme linnaosa liidetava munitsipaalkooli uued õppehooned. Projektid lõpetatakse 2028-2029. Haldustoiminguteks (riigi maaomandi korrastamiseks, notariaalsete toimingute tasudeks, hindamisaktide tellimiseks jt ) on kavandatud 45 000 eurot. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 29 . Programmi tegevuse juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): kokku Allikas: EHIS 0,34% 0,25% 0,25% 0,30% n/a Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): poisid Allikas: EHIS 0,38% 0,30% 0,30% 0,30% n/a Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): tüdrukud Allikas: EHIS 0,30% 0,20% 0,20% 0,20% n/a Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS 1,31% 1,10% 1,00% 1,00% n/a Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist Allikas: EHIS 82,10% 83,00% 83,00% 83,00% n/a Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS 8,60% 8,50% 8,00% 7,80% n/a Kutsehariduse omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist (%) Allikas: EHIS 21,20% 23,00% 24,00% 24,00% n/a Tegevuste kirjeldus Tegevus hõlmab üldhariduses kahte haridustaset: põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Antud tegevuses on seoses 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega eelarvet vähendatud 2,6 mln eurot, sh: R iigi üldhariduskoolide ülalpidamiskulud sh tööjõu- ja majandamiskulud, vanglaõppe toetus (seoses mahu vähenemisega), toetused munitsipaalkoolidele- kokku 1,6 mln. Kodulähedase algkooli meede 1 mln - antud meede aitab kaasa koolivõrgu korrastumisele ning toetust saavate koolide õpilaste arv on kahanevas trendis. Toetuse arvestuse aluseid ei muudeta. Lisaks vähenevad tegevuse kulud, kuna alates 01.07.2025 liigub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) Sotsiaalministeeriumi haldusalasse (2,4 mln eurot). Juurdepääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja SA Euroopa Kooli. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr 20% (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot). Õpetajate palgavahendite jaotus üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse seisuga 10.11.2024. a. Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) kajastatud õpilaste arvude alusel. Tegevuse eesmärkidesse panustab ka KOV-dele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus 494,7 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi Valitsuse peatükis. Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024. Valitsuse koalitsioonileppes 2023-2027 lepiti kokku kodulähedaste algkoolide toetusmeetme loomine. Eesmärgiks on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja toetades nende edasist pidamist. Käesolev meede antud kujul on mõeldud rakendamiseks aastatel 2024-2027. 2025 a. eelarves on ette nähtud 2 mln eurot. Määruse kohaselt on omavalitsusel iga kodulähedase algkooli või õppekoha jaoks eraldi võimalik taotleda ühte või mõlemat määruses toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust. Üldhariduskoolidele kavandatakse õpilaskodu toetuseks üldhariduskoolidele 1 mln eurot. Õpilaskodu toetust õpilase kohta eraldatakse üldtoel oleva õpilase kohta 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 2700 eurot ning eritoel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024. Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade pakkumiseks ning riigikoolidele on planeeritud 150,8 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh: Vanglaõppe haridustoetus summas 0,8 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn. Riigi üldhariduskoolide koolipidamise kuludeks ja munitsipaalkoolides rahvusvahelise õppekava pakkumiseks on kavandatud 95,1 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). 2024/2025 õppeaastal tegutseb 50 riigi üldhariduskooli (sh SA Euroopa Kool). 1. septembrist 2024 alustas õppetegevust Rae Riigigümnaasium ning riik võttis enda pidamisele Narva Täiskasvanute Kooli ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi. 1. septembrist 2024 korraldati ümber Lüganuse Kool, Kiviõli Vene Kool ja Kiviõli I Keskkool nii, et koolid lõpetasid tegevuse ning nende baasil moodustati uus kool, Kiviõli Riigikool. Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks, milleks on kavandatud 54,9 mln eurot. Täpne toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024. Lisaks on planeeritud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames riigi pidamisel üldhariduskoolidele toetused täiendava eesti keele õppe pakkumiseks ning Ida-Virumaal tegutsevate riigi üldhariduskoolide nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide täiendava tööjõukulu kehtestamiseks kokku summas 5 mln eurot. Kutsekoolide ning kutseõpet korraldavate rakenduskõrgkoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate, koolijuhtide jt töötajate tööjõukulude, tulemusrahastamise ning õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 106 mln eurot, sellest planeeritavad õpetajate tööjõukulud on 59,5 mln eurot. Riigi pidamisel kutsehariduskoolidele on eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames kavandatud toetused täiendava eesti keele õppe pakkumiseks ning Ida-Virumaal tegutsevate haridusasutuste nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide täiendava tööjõukulu kehtestamiseks 1,2 mln euro ulatuses. Rahastatakse ligikaudu 22 800 kutseõppe koolituskohta. 2023. aastal rakendati esmakordselt kutseõppeasutuste tulemusrahastamist, mille peamine eesmärk on motiveerida koole õppe-kasvatustöös pidevale arendustegevusele ning suunata koole täitma riigi strateegilisi eesmärke. Täpsem jaotus tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning tulemusrahastamise vahel selgub viimase 3 aasta koolituskohtade täituvuse analüüsist ning tegelike EHIS õpilaste arvude alusel seisuga 10.11.2024. Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Kulud kokku planeeritud ligikaudu 9,5 mln eurot, mis on 2024. a tasemel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 9200. Koolitoidu toetust saab ligikaudu 13 700 õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse 225 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse ostmist. Kutsekoolide planeeritud omatulud 6 mln eurot on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevusvaldkonnaks on kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine, läbi uuenduslike sotsiaal- ja tööturualaste teenuste metoodikate väljatöötamise ja katsetamise, ning kutserehabilitatsiooni teenusega seotud nõustamine ja koolitamine Eestis, tagades ja saavutades seeläbi erivajadusega inimeste aktiivsema ühiskonnas osalemise ja võimalikult kõrge tööga hõivatuse. Tegevuste elluviimiseks on planeeritud 4 mln eurot. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarvesse on planeeritud Riigi Kinnisvara AS teenuste katteks 0,94 mln eurot. Eelarve väheneb võrreldes eelmise aastaga 0,16 mln eurot seoses prognoositavate energia hindade langusega. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 30 . Programmi tegevus e juurdepääsu tagamine kõrgharidusele mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) Allikas: EHIS 13,20% 16,00% 15,90% 15,00% n/a Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas Allikas: EHIS 237 300 300 300 n/a Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS 54,80% 54,50% 55,00% 56,00% n/a Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning õpetamise ja juhendamisega (%) Allikas: Vilistlaste uuring 81,40% (2022) 83,00% n/a 83,00% n/a Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. Programmi tegevuse kulude muutus on seotud kõrghariduse tegevustoetuse ning tervise valdkonna õppekohtade konsensusleppe (sh õeõppe) rahastamise kasvu ning osade tegevuste kulude vähenemisega. Tegevuste elluviimiseks on planeeritud lisaraha kõrghariduse tegevustoetuseks 30,2 mln eurot. Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on 262,6 mln eurot, kasv 30,2 mln eurot ehk +13%. Lisavahendite toel võimaldatakse senisest suuremas mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ning haridusteaduste valdkondades ning tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu. Seni eelarves eraldi kulureana planeeritud regionaalsete kolledžite toetuse asemel saavad kõrgkoolid edaspidi vastavat kõrgharidusõppe läbiviimist rahastada tegevustoetuse vahenditest. Samuti võetakse senised ülikoolide raamatukogude toetus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe läbiviimise toetus edaspidi arvesse kõrghariduse tegevustoetuse arvestamise mudelis. HTM-i, Sotsiaalministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ning valdkonna praktikabaaside vahel 2022. aasta veebruaris sõlmitud konsensusleppe raames planeeritakse täiendavate tervise valdkonna spetsialistide õppekohtade rahastamine summas 3,9 mln eurot. Kavandatud eelarve tegelik jaotus kõrgkoolide vahel sõltub tegelikult vastuvõetud ja õppes osalevate üliõpilaste arvudest. Rakenduskõrgkoolide omatuludest planeeritakse 1,2 mln eurot õppeprotsesside arendamiseks ja tasuliste teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine) seotud kulude katteks. 0,1 mln euro ulatuses kavandatakse kulusid laekumiste arvelt Kultuurkapitalilt ning kohalikelt omavalitsustelt. Õpetajakoolituse kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis toetatakse 0,2 mln euroga. Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Alates 2022. a doktoriõppesse astunutele pakutakse nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni. Doktoranditoetuseks ning nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 12,5 mln eurot (kasv 0,8 mln) ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 1,8 mln eurot (vähenemine 0,8 mln). Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahastatakse teadussüsteemi programmist. Eraldiseisvast doktoriõppe tulemustasude maksmisest ülikoolidele on kavas loobuda, 2025. aastal on nendeks tasudeks kavandatud senise 3,1 mln euro asemel 0,3 mln eurot. Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on kavandatud 15,4 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 14,9 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu 7000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 150-440 eurot kuus toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Vajaduspõhiste õppetoetuste määrasid suurendati alates 2023 septembrist 2 korda ning need on nüüd senise 75, 135 ning 220 euro alusel vastavalt 150, 270 ning 440 eurot tudengi kohta õppekuus. Selleks eraldati lisavahendeid alates 2024 eelarvest 5,2 mln eurot. Sihtotstarbeliste stipendiumidega 0,3 mln eurot toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastele 2024/2025. õppeaasta sügissemestril määratud tulemusstipendiumi maksmiseks semestri lõpuni on planeeritud 0,2 mln eurot, vähenemine 2,2 mln eurot. Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,9 mln eurot (suurenemine 0,5 mln). Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 31 . Programmi tegevus e täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%) Allikas: Statistikaamet 9,95% 12,30% 13,10% 13,80% n/a Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%) Allikas: EHIS 26,30% 28,90% 28,40% 27,90% n/a Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring 48,10% (2022) 49,90% 50,60% 51,20% n/a Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) informaalõppes Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring 67,80% 70,50% 71,80% 72,90% 73,90% Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19-64aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS ja Statistikaamet 4,70% 4,80% 4,80% 4,90% n/a Tegevuste kirjeldus Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Programmi tegevuse eelarvest enamus (19 mln) rahastatakse välisvahenditest, millega suurendatakse elukestvas õppes osalemist ja arendatakse tööturul lisandväärtust andvaid oskusi. Täiendus- ja ümberõppevõimalusi pakkudes lähtutakse tööjõu oskuste vajadustest ning valdkondlikest prognoosidest. Toetatakse uuenduslike õppimisvõimaluste loomist, arendatakse täienduskoolituse kvaliteeti, samuti populariseeritakse elukestvat õpet ja edendatakse seda kogukondlikult ning arendatakse teadmispõhisust täiskasvanuhariduse poliitikas. Kasv 2,6 mln eurot tuleneb täiskasvanute mitteformaalse ja tasemeõppega seotud tegevuste mahtude suurenemisest. 0,3 mln eurot suurenevad kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tasuliste täiskasvanute täienduskoolituste kulud. Tegevuse eesmärk on pakkuda täiskasvanutele täiendus- ja ümberõpet vastavalt tööturu vajadustele. Tegevuses vähendatakse strateegiliste partnerite rahastust (42 tuh). Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 32 . Programmi tegevuse hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) Allikas: EHIS 9,70% 11,00% 11,00% 11,00% n/a Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega (Education Estonia tegevused), arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 36,2 mln eurot panustavad kõrghariduse, kutsehariduse ja noorte valdkonda. Toetatakse Eesti üliõpilaste, õppejõudude, kutseõppe õpilaste ning õpetajate õpirännet ning suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust. Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte omaalgatusi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust. Haridus- ja Noorteameti eelarvesse planeeritud Erasmus+ toetuste maht suureneb 1,4 mln eurot. Rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste planeeritud muud otselaekuvad välistoetused vähenevad lepingute lõppemise tõttu kokku 0,7 mln võrra. 53 tuhande euro võrra suurenevad Erasmus+ programmi hariduskoostöö võrgustiku Eurydice ning Euroopa Liidu liikmesriikide, Islandi ja Norra hariduskoostöö võrgustiku ReferNet kulud. 1,6 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus, nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt. Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 4,7 mln euroga õpirännet jt arendusprojekte kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides. Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm 205 214 224 235 n/a Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%): 4.klass Allikas: Rahulolu uuring 31,70% 33,00% 33,00% 34,00% n/a Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%): 8.klass Allikas: Rahulolu uuring 15,50% 17,00% 18,00% 19,00% n/a Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%): 11.klass Allikas: Rahulolu uuring 16,50% 17,00% 17,00% 18,00% n/a Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 4.klass Allikas: Rahulolu uuring 60,90% 67,00% 68,00% 68,00% n/a Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 8.klass Allikas: Rahulolu uuring 69,80% 81,00% 81,00% 81,00% n/a Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 11.klass Allikas: Rahulolu uuring 88,10% 93,00% 93,00% 93,00% n/a Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): kutseõppeasutuste õppijad Allikas: Rahulolu uuring 86,00% 93,00% 93,00% 93,00% n/a Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu uuring 87,50% (2021) n/a n/a 91,00% n/a Andeka õppija toetamine n/a n/a n/a n/a n/a Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 33 . Programmi tegevuse õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine mõõdikud ja sihttasemed Tegevuste kirjeldus 2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust rahastatakse välisvahenditest 7,9 mln ulatuses. Antud tegevuses on seoses 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega eelarvet vähendatud 2 mln, sh : HTM ja Harno tegevuskulud 0,6 mln eurot, tegevustoetused koostööpartneritele (jääb alles prioriteetsete teemade partnerlus ja osad tegevused liiguvad välisrahastusele) 0,8 mln, maakondlikud õpilasüritused ja ainekomisjonid 0,6 mln (alles jääb aineolümpiaadide toetus ning täiendusõpet pakutakse välisrahadest). Tegevuse raames arendatakse välisrahastusest üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse välisvahenditest õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,5 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamisest kaks korda aastas. Eesti ja kogu maailma lapsed ei liigu piisavalt. Uuringud näitavad, et vähesel liikumisel ja liigsel istumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisele ja heaolule, õpitulemustele ja koolirõõmule. Seetõttu on Tartu Ülikooli liikumislaboris loodud haridusuuendusprogramm Liikuma Kutsuv Kool, mis on võtnud sihiks toetada koole, et iga koolipäev pakuks liikumisrõõmu nii õpilastele kui õpetajatele. Liikuma Kutsuva Kooli programmi jaoks on kavandatud 0,4 mln eurot. Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks ja koolituste läbiviimiseks on kavandatud 0,7 mln eurot. Summa eraldatakse erinevatele kiusuennetusprogrammide operaatoritele strateegilise partnerluse raames. Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele olümpiaadidele. Välisabi meetme “Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad)” on antud tegevuse raames kavandatud 5,2 mln eurot järgmisteks tegevusteks: Arendamisel on riiklike tasemetööde, põhikooli ühtsete lõpueksamite (eesti keel, eesti keel teise keelena, inglise keel ja matemaatika) ja riigieksamite e-hindamisvahendid. Viiakse läbi põhikooli e-katseeksamid ja arendatakse Testide andmekogu funktsionaalsusi. Põhi- ja keskhariduse riiklike õppekavade uuendamiseks valmib lähteülesanne. Keskhariduse valdkonnas lõpeb ühtse põhihariduse järgse õpitee jätkamiseks kavandatud uuring, mis on lähtealuseks katsetamise etapile ning valmistatakse ette järgnevad uuringud paindlike õpiteede rakendumiseks. Kutsehariduses viiakse läbi uuringuid kehtivate 2.-3. taseme ja 4.-5 taseme väljundpõhiste kutseõppe õppekavade rakendumisest, toetakse valdkonna võrgustike arengutegevusi seminaridega õpetajatele, tugispetsialistidele ja koolijuhtidele. 2025. aastal jätkub õppekavade rakendamiseks vajaliku õppevara ja selle loome vajaduste kaardistamine ja õppevara hankimine ning õpetajate pädevuse tõstmine digitaalse õppevara kasutuselevõtuks, koostamiseks ja kohandamiseks. Karjääriteenuste arendamiseks üldhariduskoolides valmistatakse ette ja alustatakse piirkondlike karjääriteenuste mudelite pilootuuringuga. Toetatakse õpetajate ja kõrgkoolide õppejõudude kompetentse karjääriõppe süsteemseks läbiviimiseks. 0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks kõrgkoolide välishindamisteks ning rahvusvahelise kvaliteedikultuuri edendamiseks. Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem Tahvel, EHIS 2 jt) arendamiseks on kokku planeeritud 2025. aastal 2,95 mln eurot , millest 1,44 mln eurot on kulud ja 1,45 mln on investeeringud (vt. investeeringute tabel) ning 57 tuhat eurot on omatuludega seotud kulud. Programmi tegevusse on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumile haldus- ja juhtimiskulud summas 10,2 mln eurot, millest 0,5 mln on välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi. Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 34 . Programmi tegevuse võrdsete võimaluste tagamine hariduses mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) Allikas: EHIS 74,70% 78,00% 80,00% 80,00% n/a Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS 38,10% 36,00% 36,00% 36,00% n/a Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) Allikas: EHIS/Harno 59/72 75/75 75/75 75/75 n/a Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi statsionaarses õppes (%) Allikas: EHIS 69,10% 78,00% 80,00% 80,00% n/a Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Loodusteadused: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Allikas: PISA 5,9/13,3 10,8/19 n/a n/a n/a Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Allikas: PISA 7,3/11,6 12/20,5 n/a n/a n/a Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Matemaatika: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Allikas: PISA 7,8/14,7 13,5/23,7 n/a n/a n/a Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks, alusharidus Allikas: Rahulolu uuring 46,30% (2021) n/a n/a 49,00% n/a Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks, üldharidus Allikas: Rahulolu uuring 43,00% (2021) n/a n/a 46,00% n/a Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring 59,20% (2021) n/a n/a 62,00% n/a Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring 65,30% (2021) n/a n/a 68,00% n/a Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks multikultuurses või –keelses keskkonnas (TALIS) Allikas: TALIS 15,70% (2018) n/a n/a n/a n/a Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%) Allikas: EHIS 72,80% 72,00% 75,00% 75,00% n/a Tegevuste kirjeldus Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist, sh eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi. 2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi rahastatakse 10,5 mln ulatuses välisvahenditest, suurenemine 3,1 mln eurot. Tegevuse kulud vähenevad 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega seoses 9 mln euro ulatuses, sh 2,1 mln eurot projekti “Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis” rakendamise lõpetamine ja asendamine eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavas ette nähtud tegevustega (Ida-Virumaa haridustöötajate täiendav töötasu, õpilaspõhised eesti keele õppe toetused jm); 6,28 mln eurot kokkuhoiu eesmärgil eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavast välja jäetud tegevussuundadele planeeritud eelarve (riigikoolide personalile soodustingimustel eluasemete tagamine, lähtetoetuste kasv Ida-Virumaale/vene õppekeelega kooli tööle suunduvatele õpetajatele, riigi pidamisele võetavate eestikeelsete koolide taristu investeeringud); 0,4 mln eurot lasteaiaõpetajate täienduskoolitused (suureneb välisvahenditest pakutava täienduskoolituste maht); 0,1 mln eurot Harno tegevuste ning HTM strateegiliste partnerite eelarve kokkuhoid ning tegevuste rahastamisega välisvahenditest (LAK-õppe arendused jm). 2025. aastal jätkub eestikeelsele haridusele üleminekut toetav pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogramm, mille eesmärgiks on tagada keele- ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate järelkasv ja katta keelenõuet mittetäitvate õpetajate asendusvajadus. 8,6 mln eurot suunatakse ülikoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel õppekohtade arvu suurendamisele. Täiendavate üliõpilaste vastuvõtmisel on prioriteetideks eesti keele õpetaja, sh eesti keel teise keelena, loodus- ja täppisteaduste õpetaja, sh matemaatika, ning klassiõpetaja erialad. Ülikoolidele eraldatakse vahendid kogu õppeajaks (3 aastat BA ja 2 aastat MA, integreeritud õp 3+2 aastat). Õppetöö raames pakutakse ülikoolide poolt õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti keele oskuse taseme tõstmist toetavaid meetmeid, milleks on kavandatud 0,6 mln eurot. Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivatele üliõpilastele ning muudel õppekavadel õppivatele üliõpilastele, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog), nähakse ette sihtstipendium, milleks on eelarves 6,8 mln eurot. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetajakoolitusse ning tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumisaajate osakaal on lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest õppekavati diferentseeritud. Toetatakse Ida-Virumaal eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide töö väärtustamiseks täiendavat tööjõukulude toetust. Täiendava tööjõukulu koefitsiendi (1,3 lastead, 1,5 kool ja tugispetsialistid) kehtestamiseks kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele on kavandatud 10,3 mln eurot. Riigi pidamisel üld- ja kutsehariduskoolide täiendav tööjõukulu toetus summas 5,7 mln eurot on planeeritud tegevuses Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele. Koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele pakutakse HTM-i strateegilise partneri kaudu asendusõpetaja teenust eestikeelsele õppele üleminekust tingitud asendusvajaduse leevendamiseks ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga koostöös on käivitatud programm, mille raames mõlema kõrgkooli tudengid pakuvad tuge abiõpetajana koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpetajatele eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamisel. Tegevusele planeeritud eelarve on 0,6 mln eurot. Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamisega on ühendatud olemasolevad toetusliigid, et haridusasutuste pidajatel oleks võimalik taotleda toetusi ühtsetel alustel. Motiveerivad vajaduspõhiselt taotletavad õpilaspõhised toetused annavad haridusasutusele võimekuse pakkuda täiendavat/lisanduvat eesti keele õpet muu emakeelega õpilastele ja võimaldavad neil seeläbi kiiremini integreeruda eestikeelsesse haridussüsteemi. Õpilasepõhised toetused sõltuvad eestikeelse õppe mahtudest: >40%, >60%, keelekümblusprogrammi õpilaste toetus, lisaks eesti koolides õppivate muu emakeelega õpilaste ja alushariduse muu emakeelega laste rühmatoetus, täiendav toetus eestikeelsele õppele üleminevatele, uussisserändaja (sh Ukraina õpilaste) toetus. Toetuses eraldatakse täiendava eesti keele õppe pakkumiseks vajalike õpetajate tööjõukulude katteks. Keeleõppetoetusteks kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele on kavandatud 15,3 mln eurot. Riigi pidamisel üld- ja kutsehariduskoolide keeleõppetoetuste prognoositav eelarve summas 0,6 mln eurot on planeeritud tegevuses Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele. Ekspertide toel k oolikorraldust ja metoodikat käsitletavate üleminekumudelite väljatöötamiseks ja rakendamiseks on kavandatud 0,3 mln eurot. Koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega töötatakse välja kutsehariduses eesti keelest erineva emakeelega erivajadusega õppijate lõimitud aine- ja keeleõppe arendamise projekt, mille eesmärk on toetada õppijat eestikeelses keskkonnas õppimises, saades vajalikud teadmised ja praktilised oskused tööks ja iseseisvaks eluks. Üldhariduskoolide eesti keelest erineva kodukeelega õppimist toetava koolimudeli Teadmuskool väljatöötamine ja rakendamine toimub koostöös kolme riigigümnaasiumi ja Tallinna Ülikooliga. Välisvahenditest rahastatakse 2025. aastal haridusliku lõimumise, sh eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusi 5,1 mln euro ulatuses, sh korraldatakse vajaduspõhiseid keeleõppealaseid ja keeleõpet toetavaid metoodika- ja didaktikaalaseid õpisündmusi, arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise toetamiseks, hangitakse õppevara ekspertide meeskondadelt õppevara komplekte ja kohandatud lugemisvara jms. Toetatakse Ida-Virumaa omavalitsusi, kus on vaja õpilaste arvu muutusest tulenevalt korrastada koolivõrku ja samaaegselt nüüdisajastada taristut (kokkuvõttes kulud vähenevad läbi efektiivsete uute hoonete). Välisvahendite arvelt elluviidavat tegevust rahastatakse täiendavalt 0,6 mln euroga, et toetada kohalikke omavalitsusi planeerimis- ja projekteerimisetappides ning võimaldada sporditaristu rekonstrueerimist/ehitamist koos koolihoonetega Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse esinduste (kokku 16 esindust üle Eesti) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 5,8 mln eurot, millest 5,2 mln on välisvahenditest, riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituste arv aastas on 5000. Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatud 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Toetus KOVidele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis. Tegevuse investeeringute eelarve on 0,7 mln eurot, mis on kavandatud riigi pidamisel Ida-Virumaa üldhariduskoolide koolivõrgu kaasajastamiseks, sh sporditaristu rekonstrueerimiseks/ehitamiseks koos koolihoonetega. Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 35 . Programmi tegevuse õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Koolijuhtide osakaal, kes võtsid kasutusele meetmeid, et toetada õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) Allikas: TALIS 45,00% (2018) 50,00% n/a n/a n/a Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) Allikas: EHIS 26,40% 28,00% 28,50% 28,50% 29,00% Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele Allikas: SAIS, EHIS 1,20 1,40 1,40 1,40 1,40 Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud Allikas: TALIS 26,40% (2018) n/a n/a n/a n/a Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%) Allikas: TALIS 21,50% (2018) n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus 2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust rahastatakse välisvahenditest 6,6 mln ulatuses. Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja Gala. Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,2 mln eurot. Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3 mln eurot. 2023. a (01.01.2023.-31.12.2023) laekus 239 taotlust, nendest olid 184 õpetajad ja 55 tugispetsialistid. Positiivseid otsuseid oli 158 (nendest 115 õpetajat ja 43 tugispetsialisti). Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppesüsteemi arendamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ning järelkasvu tagamiseks on kavandatud välisabist kokku 4,7 mln eurot. Valdkonna töötajate ameti populariseerimise ja nähtavuse suurendamiseks viiakse läbi tegevusi vastavalt loodavale haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioonile. Kvalifitseeritud töötajaskonna tagamiseks pakutakse koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga täiendusõpet ning käivitatakse Õpetajate Akadeemia, mille raames töötatakse välja paindlikud õpiteed õpetajaametisse sisenemiseks ning kvalifikatsiooni saamiseks. Toetatakse õpetaja karjäärimudelite kasutuselevõttu, sh tutvustatakse karjääriülese toetamise meetmeid, kaasaegset töö- ja palgakorralduse põhimõtteid. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks viiakse läbi täiendusõpet ning toetatakse haridusasutuse juhi karjäärimudeli ja kompetentsimudel kasutuselevõttu. Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ning Sotsiaalministeerium osalevad Eesti-Šveitsi koostööprogrammis, mis panustab riikliku strateegia "Eesti 2035" visiooni ja valdkondlike strateegiate strateegiliste eesmärkide elluviimisesse, et tugevdada inimeste kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku sidet riigiga. HTM-i komponendi eesmärk on tagada haridussektori töötajate aja- ja asjakohased teadmised ja oskused mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas töötamiseks ning tõsta lastevanemate teadlikkust mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õppimise kohta. Eesmärgi täitmiseks on kaks tegevussuunda: 1) haridussektori töötajate täiendusõpe; 2) lapsevanemate, sh erineva kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine. 2025. aastal on kavandatud tegevuste elluviimiseks 1,9 mln eurot. 0,2 mln on planeeritud õpetajakoolituse stipendiumideks enne 2023/2024. õppeaastat sisseastunutele. Alates 2023/2024. õppeaasta vastuvõtust on õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse stipendiumid planeeritud haridus- ja noorteprogrammi tegevusse “Võrdsete võimaluste tagamine hariduses”. Eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem (OSKA) Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Tegevuste kirjeldus Tegevusega tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA. Tegevusest 3 miljonit eurot suunatakse välisvahenditest tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemile OSKA ning 1,4 mln eurot eraldatakse Kutsekoda SA-le tegevustoetust kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning kutseregistri pidamiseks ja arendamiseks. Lisaks valmistatakse ette kutsesüsteemi reformi, et toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist. Vähendatud on Kutsekoja tegevustoetust ja kutseõppeasutuste lõpetajatele kutseeksamite kompenseerimise summat. Kutsesüsteemi arenduskulud on osaliselt rahastatavad tõukefondidest. Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 36 . Programmi tegevuse õppe seostamine tööturu vajadustega mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) Allikas: Eurostat 84,60% 81,50% 81,50% 82,00% n/a 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr Allikas: Eurostat 96,70% 88,50% 88,50% 89,00% n/a LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS 26,50% 30,00% 30,00% 30,00% n/a IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: kõrghariduses Allikas: EHIS 793 975 990 990 n/a IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: kutsehariduses Allikas: EHIS 496 520 540 540 n/a Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%): bakalaureuseõpe Allikas: Vilistlaste uuring 66,20% (2022) 63,00% n/a 63,00% n/a Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%): magistriõpe Allikas: Vilistlaste uuring 58,80% (2022) 68,00% n/a 68,00% n/a Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) Allikas: EHIS 11,60% 23,00% 25,00% 25,00% n/a Tegevuste kirjeldus 2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust rahastatakse välisvahenditest 37,2 mln ulatuses, kasv 9,5 mln eurot. Tegevuse abil pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisele. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus ning rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimist. Inseneriakadeemia, IT Akadeemia, IT hariduse ja digioskuste arendamise kaudu suunatakse õppurite õpivalikuid, suurendatakse kutse-, üld- ja huvihariduse ning kõrgharidusõppe seoseid tööturuga, tagatakse IKT õpetamise ja lõpetajate IT-alaste oskuste areng, tegevusi toetatakse 12,7 mln euroga. Lisaks toetatakse 3 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu keskmiselt 10% aastas. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamist, töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 6,6 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,6 mln eurot. Toetatakse rahvusvaheliste võistluste ekspertide professionaalset arengut ning luuakse tingimused uute ekspertide järelkasvuks. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist EuroSkills võistlustel Taanis Herningis septembris 2025, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust. Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu tõstetakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, parendatakse kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja –paindlikkust ning suurendatakse Eesti kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet - nendeks tegevusteks on kavandatud 2,4 mln eurot. Ülikoolide koostöö arendamiseks doktoriõppe edendamisel on planeeritud 1,3 mln eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu rahastatakse 4,4 mln euroga rohepöörde elluviimiseks suunatud tegevusi. Toimub õppematerjalide ja metoodiliste juhiste (sh digitaalsete) väljatöötamine, et toetada õppe läbiviimist ning loodud õppekava moodulite /õppeainete (sh õppematerjalide) piloteerimine täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppena. Riikliku täienduskoolitustellimusena viiakse ellu koolitused ettevõtete rohepöörde toetamiseks. Toimuvad kommunikatsioonitegevused ettevõtete suunal ja tööealise elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks kliimaeesmärkide olulisusest, roheoskuste kriitilisest tähtsusest ning nende arendamise võimalustest. Fookuses on eelkõige logistika ja transpordi, energeetika, ehituse, põllumajanduse, metsanduse, keemia- jm tööstuse valdkonnad, samuti horisontaalsete roheoskuste arendamine. RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamiseks suunatakse eelarvesse 4,5 mln eurot, et käivitada tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille alusel luuakse kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse IKT moodulid (s.h mikrokvalifikatsioonid), viiakse läbi IKT spetsialistide ja infoturbejuhtide täiendkoolitusi ja ümberõpet ning uuendatakse IKT valdkonna kutsestandardid. Riikliku täienduskoolitustellimusena viiakse ellu koolitused ettevõtete digipöörde toetamiseks kindlates valdkondades. Rohe- ja digipöörde eelarvet vähendatakse abikõlbmatu käibemaksu summa võrra (600 tuh). Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatakse 5,4 mln euroga Ida-Viru täiendkoolituse ja tasemeõppe õppekavade arendamist teaduse fookusvaldkondades ja valdkondades, mis toetavad avaliku sektori toimepidevust, kohaliku ettevõtluse ning elanike oskuste arendamist kõrg- ja kutsehariduse tasemel. Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud -hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 37 . Programmi tegevuse noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet 3,70% 3,40% 3,80% 4,20% 4,60% Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest noortest (%) Allikas: EHIS, Statistikaamet 32,70% 33,50% 33,80% 34,10% 32,60% Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud projektide osakaal (%)) Allikas: Harno 111 (69) 168 (vähemalt 50%) 168 (vähemalt 50%) 168 (vähemalt 50%) 168 (vähemalt 50%) Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%) Allikas: Statistikaamet 4,10% 5,30% 5,80% 6,30% 6,80% Tegevuste kirjeldus Tegevusest 2 mln rahastatakse välisvahenditest, millega toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist, mille kaudu saavad noored osaleda kogukondadele kasulikes projektides kodumaal või mujal, arendades seejuures oma oskusi ja pädevust. 0,2 mln euroga toetatakse noorte omaalgatuslike projektide toetamist, mille ülesandeks on kohalikul tasandil noortevaldkonna spetsialistidele suunatud koolitusprogrammi ning noorte omaalgatuste toetamise projektikonkursi kavandamine ja läbiviimine (taotlemine, teavitused, taotlejate nõustamine, kommunikatsiooni ja mentorluse korraldamine). Koolitusprogrammi läbiviimisega suurendame süsteemselt kohalikul tasandil noortega töötavate spetsialistide pädevusi noorte omaalgatuste toetamisel; leiame üles peamised kitsaskohad, mis takistavad omavalitsusi noorte omaalgatuste toetamisel ja suuname kohalikke omavalitsusi noorte omaalgatuste toetamisega seotud kogemusi jagama ning väärtustama. Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 38 . Programmi tegevuse noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Osalusvormide arv Allikas: Harno 89,00 79,00 79,00 79,00 79,00 Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal (%) kõigist omavalitsustest Allikas: Harno 62,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring 27,20% 24,00% 24,00% 25,00% 25,00% 18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatidest (%) Allikas: Statistikaamet 5,40% (2021) 7,90% n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme. Ühingute toetamiseks viiakse läbi taotlusvoore vastavalt ministri kehtestatud määrustele ja ministeeriumis kehtestatud taotluskorrale. Noorteühinguid rahastatakse (0,6 mln), et pakkuda noortele mitmekülgseid arenguvõimalusi mitteformaalse õppe keskkonnas ( sh sotsiaal-emotsionaalsed oskused; kriitilise analüüsi ja probleemilahendamise oskused; meeskonnatöö). Lisaks arendatakse noorsootöö kaudu noortes kodanikuaktiivsuse, väärtuskasvatuse, ühiskondliku sidususe ja tuleviku toimekindlust toetavaid oskuseid (sh nt digi-, kliimapädevused jmt). Noorsootöö hõlmab ka noorte vaimse tervise hoidmist ja probleemide süvenemise ennetamist. Noorte osalusprogrammi rahastatakse (0,4 mln), et korraldada osalusvõrgustikke, kus koondatakse ja levitatakse parimaid kaasamispraktikaid, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. Starteegiliste partnerite toetusi vähendatakse antud tegevuses 50 tuhande euro ulatuses. Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 39 . Programmi tegevuse noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee 39,20% (2022) 45,00% 50,00% 53,00% 58,00% Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga" 90,00% (2020) n/a 90,00% n/a n/a Tegevuste kirjeldus Tegevuse all toetatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse parandamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,2 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. Antud toetust kärbitakse 1 mln eurot. Huviala valdkonna strateegiliste partnerite rahastusega (0,5 mln) toetatakse noori oma huvialade leidmisel ja luuakse võimalused meelepäraste huvialade ja annetega tegelemiseks kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse pakkumise kaudu. 1,3 mln eraldatakse noorte püsi- ja projektlaagrite toetuseks, et muuta laagrites osalemine noortele kättesaadavamaks, tõsta laagrikorraldajate ja- kasvatajate pädevust ning arendada laagrite kvaliteeti. Noorsootööühinguid toetamisega (0,3 mln) muudetakse noorsootöö meetodid kaasaegseks ja luuakse keskkond, kus noortega töötavad professionaalse ettevalmistusega väärtustatud spetsialistid. Tegevuses vähendatakse toetustega seotud tegevuste, uuringute ja strateegiliste partnerite rahastust (0,8 mln). Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 40 . Programmi tegevuse noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 15–26-aastaste noorte osakaal (%), kes hindavad, et tugi on kättesaadav Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring n/a n/a n/a n/a n/a 15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) Allikas: Statistikaamet 9,60% 10,50% 10,20% 9,90% 9,60% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eelarvest 3,5 mln rahastatakse välisvahenditest, mille abil käivitatakse tegevused NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noorte toetamise eesmärgil. Toetatakse NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori, et NEET-staatuses noored jõuaksid tagasi haridusse või tööturule ning et NEET-staatuse riskis olevad noored ei langeks NEET-staatusesse. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on oluline, et noorte haridustee ei katkeks. Lisaks alustatakse tugisüsteemi loomisega teenusepakkujatele ja omavalitsustele noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenustele loodud kvaliteediraamistiku rakendamiseks. Oluline on võimaldada noortele juurdepääs kvaliteetsetele noortevaldkonna teenustele. Toetus summas 0,4 mln suunatakse noortemalevatele, mille läbi pakutakse noortele esmast töökogemust ning valmistatakse neid ette tööellu sisenemiseks. 3. 8 . 2 . 2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 25 . Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 26 . Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi: Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium. Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 (TAIE). Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa ja ettevõtluskeskkonna osa kirjeldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala peatüki all. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 41 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Teadussüsteemi programm Teadmussiirde programm Programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel . 3. 8 . 2 . 2 .1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 42 . Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -198 149 -220 395 -245 140 -24 746 11% Teadussüsteemi programm -174 451 -204 862 -212 377 -7 515 4% Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -155 563 -189 471 -196 052 -6 581 3% Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -18 887 -15 391 -16 325 -933 6% Teadmussiirde programm -23 698 -15 533 -32 764 -17 231 111% Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -23 698 -15 533 -32 764 -17 231 111% 3. 8 . 2 . 2 .2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG), Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut. Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 43 . Programmi tegevuse teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet 1,50 (2022) 1,40 1,40 1,40 1,40 Teaduse mitmekesisuse mõõdik 1,6 (2020) n/a n/a n/a n/a Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100 Allikas: eCorda, Eurostat 3, koht riikide võrdluses (376) Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv Allikas: eCorda 156 143 174 212 256 Tegevuse kirjeldus 2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi rahastatakse välisvahenditest 14,1 mln ulatuses, mis on 2,2 mln võrra rohkem, kui 2024. aastal. Teadusasutuste baasfinantseerimiseks eraldatakse 59,3 mln eurot, mis jääb samale tasemele 2024. aastaga. Alates 2020 aastast, kui baasfinantseerimise ja uurimistoetuste rahastamine tõsteti samale tasemele ehk nende omavahelist suhet on hoitud 50:50 tasemel, on see esimene aasta, kui põhiinstrumentide maht eelarves ei tõuse. Enne kärpeotsuseid oleks suunatud lisavahendeid nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuste suurendamiseks. Baasfinantseerimine on üks teadussüsteemi põhiinstrumentidest, mille kaudu toetatakse evalveeritud teadusasutuste jätkusuutlikkust ja strateegiliste arengueesmärkide täitmist. Baasfinantseerimise vahenditest katavad teadusasutused näiteks riigisiseste ja -väliste teadusprojektide kaasfinantseeringu, avavad uusi uurimissuundi ning peavad üleval teadustaristut. Teaduse põhiinstrumendid on teadussüsteemi kestlikkuse tagatiseks, mistõttu selleks eraldatud vahendeid ei kärbita. Uurimistoetusteks, millega toetatakse konkursipõhiselt kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust, kavandatakse samuti 2024. aasta mahus ehk 59,3 mln eurot. Uurimistoetused on baasfinantseerimise kõrval teiseks teaduse rahastamise põhiinstrumendiks, mille kaudu tagatakse süsteemi konkurentsivõime, mistõttu ka selleks eraldatud vahendeid ei kärbita aga neid ei ole võimalik ka suurendada. Uurimistoetuste hulka kuuluvad muuhulgas stardi- ja rühmagrandid ning tagasipöörduvate teadlaste toetused, et soodustada nende lõimumist Eesti teadussüsteemi. Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse ka edaspidi doktorantide palkamist nooremteaduri ametikohtadele. Nooremteadurite palgatoetuseks eraldatakse 21,9 miljonit eurot. Nooremteadurite töötasu arvestuse aluseks 2025. aastal on 2024. aasta keskmine brutopalk Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, milleks oli 1951 eurot kuus. Doktoriõppe reform loob tingimused teadus- ja arendustöötajate arvu kasvatamiseks, mis on vajalik teaduspõhise ühiskonna arenguks. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevatele rakenduskõrgkoolidele eraldatakse teadus- ja arendustegevuse sihttoetust 1,8 mln eurot, millest 0,2 mln eurot klassifitseerub majandusliku sisu alusel investeeringuteks, et võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks vajalikku teadus- ja arendustegevust. Võrreldes 2024. aastaga toetus ei suurene sarnaselt teistele teaduse põhiinstrumentidele. Teaduse tippkeskuste rahastamiseks on planeeritud 10 mln eurot aastas. Tippkeskused on Eesti teaduse lipulaevad, mis ühendavad erinevate teadusasutuste parimaid uurimisrühmi ja keskenduvad ühiskonna vajadustest lähtuvate keeruliste ja suure kasupotentsiaalidega teadusküsimuste lahendamisele. Ministeeriumi poliitikakujundust toetavasse valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse suunatakse 4,3 mln eurot, mida on 0,2 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Neist vahenditest rahastatakse eesti keele, kultuuri, keeletehnoloogia ja hariduse suuna programme ning fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ eesmärkide täitmist. Toetatakse ka viipekeele uurimist ja õpetamise alast teadustööd Tallinna Ülikoolis. TAIE arengukava 2035. aasta eesmärk on hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht riigieelarvest 1% SKP-st tasemel aga riigi majanduslikust olukorrast tulenevalt jääb see 2025. aastal veidi alla selle. 2025. aasta riigieelarve raames lisanduvatest valdkondlikest TA vahenditest suunatakse valdkondlikesse riiklikesse programmidesse 0,4 mln eurot. TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ raames planeeritud ühiskonnauuringute programm käivitatakse, mille tulemusel lisanduvad ühiskonna suunal sihttoetused. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud teadusteadlikkuse kasvatamisele, sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi tekitamisele ja hoidmisele. Eesmärk on toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada seeläbi teadlaste järelkasv ning muuta teadus ja selle tulemused ühiskonnas nähtavaks ja kasutatavaks. Neist vahenditest toetatakse teaduskeskus AHHAA tegevusi ning antakse välja teaduspreemiaid teadlastele, õpilastele ja üliõpilastele. Välisvahendite toel jätkatakse teadussaate „Rakett 69“ tootmist ja korraldatakse õpilaste teadusfestivali. Kokku on teaduse populariseerimiseks planeeritud eelarvesse 2,8 mln eurot, mida on 0,1 mln eurot vähem kui 2024. aastal. Teadussüsteemi haldamiseks ja arendamiseks eraldatakse 6,7 mln eurot sh 0,5 mln 2025. aasta riigieelarve raames lisanduvatest valdkondlikest TA vahenditest. Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ja teiste koostööpartnerite tegevust ning rahastatakse riigi teadus ja arendusasutuste valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning tegevuskulusid. Võrreldes varasemaga eraldatakse süsteemi toetavateks kuludeks 0,4 mln eurot vähem. Lisaks planeerib Eesti Kirjandusmuuseum 56 000 eurot omatuludega seotud kulusid. Tagatakse Eesti riigi kaasahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille eesmärk on koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistva tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides, kokku on selleks planeeritud 12,2 mln eurot sh 7,9 mln välisvahenditest. Toetatakse kolme rahastuse saanud projekti: „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist, suurandmete põhjal biotööstuses vajalike rakkude disainimisele keskenduva DIGIBIO ja personaalmeditsiini rakenduste arendamisele suunatud TeamPerMed projekte. Teadlaste järelkasvu tagamiseks ja talentide ligimeelitamiseks eraldatakse toetusi järeldoktoritele ja tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse stiimuleid ERC granditaotluste ettevalmistamiseks läbi Mobilitas 3.0 programmi, milleks on planeeritud 5 mln eurot. Eesti teadlastele ja innovaatoritele parimate võimaluste pakkumiseks rahvusvaheliseks koostööks on Eesti ühinenud mitmete rahvusvaheliste teaduskoostöö organisatsioonide ja rahvusvaheliste taristutega. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest tagatakse muu hulgas Eesti liikmelisusest tulenevad kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel, Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori (EMBL) tegevustes. Kokku on rahvusvahelise koostöö edendamise tegevusteks eelarvesse planeeritud 6,2 mln eurot. Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal, milleks on planeeritud 15 000 eurot. Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 3,9 mln eurot, millest 0,2 mln on välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi. Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 44 . Programmi tegevuse teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv (mõõdik vähemalt kuni 2023. a) 1101,27 (kumulatiivselt 2014-2022) n/a n/a n/a n/a Tegevuse kirjeldus Võrreldes 2024. aastaga suureneb eelarve 1,7 miljoni võrra, kuna suurenevad EENETi haridusteenuste tagamiseks vajalikud kulud ning teadusraamatukogude toetus, mis 2024. aastal oli eelarves väiksem, kui tegelik vajadus. Toetatakse 7, 2 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele. Nii näiteks on Eesti teadlastel võimalus kasutada maailma tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide juures toimuvas teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN), Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA), teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures). Eelarve väheneb 0,3 mln euro võrra võrreldes 2024. aastaga. Kindlustatakse 7,9 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamiseks eraldatakse IT süsteemide kuludeks 1,2 mln eurot . (EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse privaatserveri teenust). Lisaks planeeritakse 47 000 eurot omatuludega seotud kulusid. Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol). Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 45 . Programmi tegevuse sektoritevahelise teadmussiirde toetamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet 7,20% (2022) 10,50% 11,50% 12,50% n/a Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard 183,00% 195,00% 201,00% 207,00% n/a Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM arvutused 25,00% (2022) 28,00% 28,00% 28,00% n/a Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 3,70 (2022) 3,50 3,50 3,50 3,50 Tegevuste kirjeldus 2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi rahastatakse välisvahenditest 32,8 mln ulatuses, kulud suurenevad 17,2 mln võrra, kuna välisvahenditest rahastatavad tegevused on käivitunud. TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh: Kasvava teadus- ja arendustegevuse nõudluse katmiseks TAIE fookusvaldkondades alustatakse uute temaatiliste programmidega, milleks on planeeritud eelarvesse 10,5 mln eurot. Neid programme rahastatakse välisvahenditest. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks: Alates 2024. aastast on peatatud arendusgrandide ehk eksperimentaalarenduse grantide ( proof of concept ) väljaandmine, mida varem rahastati riigieelarvelistest vahenditest 1,7 mln euroga. Käivitatud on mitu teadmussiirde suuna välisvahenditest rahastatavat meedet ja eksperimentaalarenduste vajaduse täitmiseks hakatakse nutika spetsialiseerumise suunal välja andma ASTRA+ innovatsiooniküpsuse grante. Jätkatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2025. aastaks 8,7 mln eurot. Käivitatakse toetusskeem teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas toetatakse spin-off -ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. 2025. aastaks on planeeritud 5 mln eurot. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA+) kaudu interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms). Kokku on eelarvesse planeeritud 2,4 mln eurot. Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Võimaldatakse ülikoolide ja tööandjate koostöödoktorantuuri, kus uurimisteema seotakse ettevõttele või asutusele olulise uurimisteemaga ning doktoritöö valmib tihedas koostöös ülikooli ja ettevõtte või asutusega. Välisvahenditest on planeeritud selleks 3,2 mln eurot. Tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemise tegevuse raames toetatakse konkreetsete tippkeskuste teadustulemuste ja teadustaristute arendamist teenusteks, toodeteks ja rakendusteks, mis viivad mistahes iseseisva majandustegevuseni, mida osutatakse tasu eest. Selleks on planeeritud 2025. aastaks 3 mln eurot. 3.8. 2 .3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 27 . Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna mõõdik on "Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust" 2023 aastal kasutas eesti keelt Statistikaameti andmeil 91,7% rahvastikust. Mõõdiku sihttase järgmiseks aastaks on 91% ja seega on selle eesmärk saavutatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 46 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Eesti keel ja eestlus Eesti keele arengukava 2021–2035 Keeleprogramm Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel . 3.8. 2 .3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 47 . Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Eesti keel ja eestlus -7 959 -10 875 -11 314 -438 4% Keeleprogramm -7 959 -10 875 -11 314 -438 4% Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -931 -1 022 -965 57 -6% Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 723 -5 427 -5 696 -269 5% Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -2 305 -4 427 -4 652 -226 5% 3.8. 2 .3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused Keeleprogramm Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Eesti Keele Instituut (EKI). Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 48 . Programmi tegevuse eesti keele maine ja staatuse tugevdamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium 50 50 50 50 50 Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega inimeste hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring n/a n/a n/a n/a n/a Eesti keele maine ühiskonnas: eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Tegevuse eelarve väheneb 57 tuhande euro võrra, millest 16 tuhat eurot on seotud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt Keeleametile osutatavate arvutitöökoha- ja eriteenuste kulu tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ja Riigi Kinnisvara AS rendikulude prognoosi täpsustamisega. 42 tuhande euro võrra vähenevad seoses eelarve kokkuhoiuülesandega asutuste (EKI, Keeleamet) tööjõu- ja majandamiskulud. Keeleprogrammi sisemise muudatusega tuuakse tegevuse eelarvesse juurde 1050 eurot tegevuselt Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine seoses rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksu tõusuga. Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle. Valmistatakse ette keeleseaduse muutmise eelnõu, mis tagab, et keeleõigus vastab tänastele vajadustele. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja keeleõppest, pakutakse vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Tegevustele on ette nähtud 0,7 mln eurot. 0,1 mln eurot kavandatakse keelevaldkonna tunnustamiseks väljaantavate auhindadele, sh F.J. Wiedemanni keeleauhind, mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke erikujusid ning mitmekeelsust. Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse rahvusvahelist keelepoliitika ja -õppe alast koostööd. Jätkatakse eesti keele populariseerimisele suunatud tegevustega, millega seatakse eesmärgiks eesti keele maine tõstmine nii eestlaste kui eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, selle erinevate õppimisviiside tutvustamine ja mitmete turundustegevuste ja ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks. Tegevustele on planeeritud 0,2 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 49 . Programmi tegevuse keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tekstiandmete hulk ühendkorpuses (miljardit sõnet) Allikas: Eesti Keele Instituut n/a 7 15 19 23 Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus Allikas: ETIS 157 (2022) 172 177 182 187 Mitmekeelsete terminibaaside hulk Allikas: Eesti Keele Instituut 115 135 140 145 145 Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Allikas: Eesti Keele Instituut osaline osaline osaline osaline osaline Tegevuste kirjeldus Tegevuse eelarves vähene vad seoses kokkuhoiuülesandega EKI ja HTM-i tööjõu- ja majandamiskulud ning HTM-i strateegilistele partneritele kavandatud kulud kokku 0,2 mln eurot. 20 tuhande euro võrra väiksemas mahus on prognoositud EKI omatuludega seotud keelevaldkonna koolituste kulu. Tegevusse planeeritud asutuste amortisatsioonikulude, HTM-i haldus- ja juhtimiskulude ning keeletaristu ja –keeletehnoloogia infosüsteemide eelarve suureneb võrreldes eelneva aastaga 0,4 mln euro võrra. Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks ning soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes. Tegevuste peamine elluviija on EKI. Koordineeritakse eesti terminitööd ning toe tatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomist, et tagada oskussõnavara pidev arendamine ja ajakohastamine, sh tehnoloogiliste lahenduste ja keeletehnoloogia vahendite kasutamise kaudu terminitöös. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetmega soodustatakse eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. Eelarvesse on planeeritud 0,5 mln eurot. Hõimurahvaste programmist toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Tegevustele on kavandatud 0,2 mln eurot Jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende pidevat ajakohastamist, sh keeleportaal Sõnaveeb ning sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex. Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti keele murrete ja soome-ugri keelte uurimist ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik oleks kasutajale mugavalt kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja mahukad andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkekeskkonda Tõlkevärav, mis pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsessi. Eelarves on tegevustele 1,5 mln eurot. 0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada eesti viipekeele areng stabiilsele alusele. Koordineeritakse tegevusi viipekeelse kogukonnaga, et lahendada eri osapooli kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud viipekeele kirjeldamise ja õpetamisega, viipevara ja viipekeele õppevara arendamisega, viipekeele spetsialistide koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse tõstmisega. Programmi tegevus se on planeeritud keeletaristu ja keeletehnoloogia infosüsteemide eelarve 0,30 mln eurot, millest 0,2 mln moodustavad kulud, sh 8 tuhat eurot omatuludega seotud kulu, ning 93 tuhat eurot investeeringud. Tegevus sisaldab H TM-ile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 1,9 mln eurot, sh 91 000 eurot välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi. Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 50 . Programmi tegevuse eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) Allikas: EHIS, EIS 58,00 64,00 65,00 65,00 65,00 Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) Allikas: Harno 51,70% 60,00% 61,00% 61,00% 61,00% Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele Instituut 5300 5400 5450 5500 5500 Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%) Allikas: HTM, Harno 75,50% 75,00% 75,00% 76,00% 77,00% Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale Allikas: HTM puudub n/a n/a n/a n/a Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Allikas: Eesti tööjõu-uuring n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Programmi tegevust rahastatakse 2,2 mln euro ulatuses välisvahenditest, mis on seoses välisvahenditest kaetavate tegevuste käivitumisega 0,5 mln euro võrra eelnevast eelarveaastast suuremas mahus. Tegevuse eelarve väheneb 0,1 mln eurot seoses kokkuhoiuülesandega EKI, Harno ja HTM-i personali- ja majandamiskulude ja kavandatud tegevuste ning HTM-i strateegilistele partneritele planeeritud kulude eelarve arvelt. Lõpetatakse Keeleameti kaudu haridusvaldkonna töötajate eesti keele C1-taseme täienduskoolituste rahastamine ning jätkatakse koolituste korraldamist välisvahendite eelarvest, millega suunatakse kärpeülesande täitmisse 81 tuhat eurot. 22 tuhande euro võrra väheneb Harno tegevuste eelarve seoses Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt ametile osutatavate arvutitöökoha- ja eriteenuste kulu tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ning 40 tuhat eurot väiksemas mahus on prognoositud arvestuslike kulude eelarve kodakondsuse taotlejale Kodakondsuse seaduse alusel ja Keeleameti suunamisel eksamile tulnud isikule Keeleseaduse alusel keeleõppekulude hüvitamiseks. Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu. Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks on planeeritud 0,1 mln eurot. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid neljal keeleoskustasemel (A2-C1) ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid. Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti keele e-õppe kursuste kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti kodakondsuse taotlejate arv on jätkuvalt tõusev ning samuti on märkimisväärselt kasvanud e-õppe kursuste kasutajate arv. Välisvahenditest toetatakse 2,2 mln euroga eesti keele õppe edendamist, sh õppevahendite ja meetodite arendamist, eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut ning eesti keele oskuse hindamisega seotud teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse (e-)õppevahendeid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatakse eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, arendatakse riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijale pakutavaid keeleteenuseid koondavat elektroonilist keskkonda ning koolitatakse õppematerjalide koostajaid. Korraldatakse haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus, keeleõppe metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate võimekust toetada õppijate eesti keele omandamist. Arendatakse eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid täiskasvanud õppijatele (keeleoskustaset määratlev sõeltest), jätkatakse eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist. Samuti koolitatakse testikoostajaid ja hindajaid, tõstetakse testimisalast pädevust. Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga. Sh toetatakse välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist, väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli kursustele on registreerunud õpilasi 35 erinevast riigist. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe raames toetatakse 0,5 mln euro ulatuses eesti keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorid (9), välisülikoolidel võimaldatakse tellida õppematerjale ning lisaks antakse välja stipendiume ja sihttoetusi eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga. Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. Tegevustele on kavandatud 0,1 mln eurot. Tegevuste elluviimisse panustavad 1,1 mln euro ulatuses välisvahendite arvelt tehtavad IT investeeringud täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonna arendamisse . 3.8. 2 .4 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 28 . Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 29 . Riigivalitsemine tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 51 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Riigivalitsemine - Arhiivindusprogramm 3.8. 2 .4.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 52 . Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Riigivalitsemine -9 606 -9 874 -9 500 374 -4% Arhiivindusprogramm -9 606 -9 874 -9 500 374 -4% Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 606 -9 874 -9 500 374 -4% 3.8. 2 .4.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs Tabe l SEQ Tabel \* ARABIC 53 . Programmi tegevuse arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest aastas) 11875 10000 10000 12000 13000 Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln korda) 1,67 1,5 1,5 1,5 1,5 Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas) 8 7 7 7 7 Tegevuste kirjeldus Tegevuse eelarves vähenevad seoses kokkuhoiuülesandega nii personali- kui majandamiskulud kokku 0,3 mln eurot. 2025 aasta jooksul jääb täitmata või koondatakse vähemalt 10 täiskoormusega töökohta, mis vähendab oluliselt arhivaalide digiteerimist, mis omakorda piirab arhiivi kogude kasutamist. Samuti vähendatakse publitseerimisprogrammi, mis on etendanud olulist rolli humanitaarteaduste taristu mõistes. Lisaks pidurduvad voogedastusplatvormi Arkaader haridusliidese arendustööd. Tegevuskulude eelarve 6,2 mln eurot kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatuga sh: Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Sisemiste töövoogude disainimine ja hõlbustamine, et tõsta töö tulemuslikkust. Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“ arendamine). Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. RKAS vahendid vähenevad 0,1 mln eurot 2,9 mln euroni, mis on seitsme kinnistu ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud. Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. Amortisatsioonikulud 0,4 mln eurot. 3.8. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 30 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 54 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE* 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7% Tööjõukulud -205 031 -188 946 -206 402 -17 456 9% Majandamiskulud -96 093 -94 031 -127 417 -33 386 36% Muud tegevuskulud -95 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -27 970 -68 570 -64 210 4 360 -6% Investeeringutoetused -18 740 -11 643 -930 10 713 -92% Muud toetused -546 390 -664 474 -690 053 -25 579 4% Põhivara amortisatsioon -25 742 -21 823 -25 750 -3 927 18% Käibemaks -15 490 -17 239 -21 379 -4 140 24% * 2024RE veerus ei ole arvesse võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri käskkirjaga tehtud eelarve jaotust. Tööjõukulud suurenevad suures osas õpetajate palga alammäär kasvust ja diferentseerimise määr tõusust, kasvuprotsent ei kajasta tööjõukulude lõpplikku seisu. Majandamiskulude suurenemist mõjutavad 2021+ perioodi välistoetuste toel suuremas mahus ellu viidavad tegevused. Tegevuskulusid kokku mõjutavad ka kohalikest omavalitsustest üle toodud Rae Riigigümnaasium, Narva Täiskasvanute Kool, Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ning Lüganuse Kooli, Kiviõli Vene Kooli ja Kiviõli I Keskkooli ühendamisel moodustatud Kiviõli Riigikool. Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavate Eramus+ toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks stipendiumiteks ja samuti kõrgkoolide vajaduspõhiste õppetoetuste tõusust. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumid. Investeeringutoetused vähenevad tulenevalt struktuurifondide 2014+ perioodi lõppemisest. Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest ja haridustoetuste mahu kasvust. 3.8. 4 Õpetajate palkade kujunemine Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel lähtutakse: õpetaja töötasu alammäärast, mis lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76-st kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega; õpetaja tööjõukulu arvestatakse ühe õ petaja ametikoha kohta mahus, mis võimaldaks maksta brutopalgana keskmiselt 2184 eurot kuus. Õpetaja töötasu alammäärale 1820 euro l e lisandub 20% töötasu diferentseerimiseks koolipidaja ja kooli tasandil; õpilaste arvust, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumise aduse § 82 lõikest 3, mille kohaselt riigieelarvest valdadele ja linnadele (sh erakoolidele) munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga; s elleks, et toetada riikliku õppekava täitmist ja üldhariduse kättesaadavust kõikides valdades ja linnades, lähtutakse toetuse arvestamisel täiendavalt koefitsientidest, mis arvestavad riikliku õppekava, õppevormi ja õppekeelega, hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse erisustega, klassitäitumuse arvestuslike nõuetega ning õpilaste arvuga valdade ja linnade haldusterritooriumil asuvates koolides. Õpetajate tegelik töötasu sõltub riigi poolt eraldatavatest vahenditest, koolipidajate rahalisest lisapanusest ja ka asjaolust, kas koolipidajad teevad otsuseid koolivõrgu korrastamiseks ning viivad õpetajate ametikohtade arvu kooskõlla valdavalt kahanevate õpilaste arvudega. Haridus- ja Teadusministeerium seirab õpetaja palka alltoodud metoodika alusel: Arvestuslik keskmine palk, mida kohalikul omavalitsusel on võimalik maksta riigieelarveliste toetuste arvelt ühe ametikoha kohta. Metoodika: perioodi eraldis (toetus õpetajate tööjõukuludeks, tööandja maksudeta) / vaadeldava perioodi kuude arv / õpetajate ametikohtade arv KOV-is taandatuna täistööajale (EHIS, eelmise aasta 10. novembri seisuga). Tegelik keskmine palk, mida KOV-id on maksnud ühe õpetaja ametikoha kohta. Metoodika: perioodi tegelik palgakulu (saldoandmikust) / vaadeldava perioodi kuude arv / perioodi keskmine õpetajate ametikohtade arv KOV-i taandatuna täistööajale (EHIS, perioodi keskmine). Alates 2022. aastast sisaldavad tegelikud palgad ka hüvitisi. Õpetajate ametikohtade arv on koolide poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) esitatavad andmed õpetajate kohta. Õpetajate palgaandmetega saab tutvuda haridusandmete portaalis Haridussilm . 3.8. 5 Investeeringud Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 31 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 55 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -79 198 -24 666 -25 174 -508 2% Inventar -118 -325 -420 -95 29% IT investeeringud -4 874 -3 437 -3 590 -153 4% Transpordivahendid -67 0 -540 -540 100% Masinad ja seadmed -1 699 -215 -758 -543 253% Muud investeeringud -2 324 -1 582 -1 105 477 -30% Kinnisvara -57 008 -12 039 -14 145 -2 106 17% Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -7 405 -10 814 -11 443 -629 6% H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -82 -140 -100 40 -29% Riigigümnaasiumite ehitus -47 227 0 -274 -274 100% Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -1 607 -1 000 -500 500 -50% Riigikoolide investeeringud välisvahenditest 0 0 -1 053 -1 053 100% Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud 0 -85 -100 -15 18% Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli multifunktsionaalne hall 0 0 -100 -100 100% Luua Metsanduskooli Tihemetsa õppemetskonna ehitus -16 0 -575 -575 100% Käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35% Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppelaborite inventari soetused. Inventari soetuseks kavandatud investeeringud suurenevad 95 tuhande euro võrra, kuna rakenduskõrgkoolid kavandavad suuremas mahus õppelaborite soetusi. IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh Sisseastumise infosüsteem SAIS, Eksamite infosüsteem EIS, Õppeinfosüsteem Tahvel, Haridusandmete portaal HaridusSilm, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS jne. Transpordivahendite investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste (väikebuss) ja rakenduskõrgkooli (Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbeline lennuk) soetused. Masinate ja seadmete investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õppeotstarbeliste masinate ja seadmete soetused. Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja Rahvusarhiivi põhitegevuseks vajalikke soetuseid. Eelarve maht suureneb eestikeelsele haridusele ülemineku toetuste eelarvest planeeritud Ida-Virumaa koolivõrgu investeeringute võrra. Kinnisvara investeeringute osas Riigigümnaasiumite ehituste ja remondiinvesteeringute vahendid suurenevad võrreldes eelmise aastaga 1,9 mln eurot, sh planeeritakse alustada 2021+ välisvahendite kaasabil Kohtla-Järve Järve Kooli projekteerimise ja ettevalmistustöödega 1,05 mln eurot (hoone valmimine kavandatud 2028) ja jätkatakse Lasnamäe Riigigümnaasiumi ehituse ettevalmistustöid 0,27 mln eurot (valmimine kavandatud 2029). Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS) planeeritavad investeeringud on 11,44 mln eurot, millest on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste (peamiselt riigikoolide) remondid ja arendused. Suuremad objektid on Tallinna Polütehnikumi B-korpuse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse spordihoone, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ehitushoone, Viljandi Kutseõppekeskuse võimla jt hoonete rekonstrueerimine, Narva Vanalinna Riigikooli õppehoone, Tallinna Teeninduskooli A-korpuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppehoone jt rekonstrueerimise projekteerimistööd. Kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid planeerivad järgmisi investeeringuid kinnisvarasse: Heino Elleri Muusikakooli õppekorpus 0,1 mln eurot; Luua Metsanduskooli Tihemetsa õppemetskonna ehitus 0,6 mln eurot; Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli multifunktsionaalse halli ehitus 0,1 mln eurot; Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud 0,1 mln eurot; Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 0,5 mln eurot. 3.8. 6 Finantseerimistehingud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 56 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 54 245 253 8 3% Laenunõuded 67 253 253 0 0% Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt . 3.9 Justiits - ja Digiministeeriumi valitsemisala Justiits- ja Digiministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad luua avatud ja turvalist ühiskonda. Oluline on samaaegselt tagada digiriigi areng, luua turvaline ja usaldusväärne küberruum ja koordineerida riigi kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamist. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 20 asutust: Justiits- ja Digiministeerium, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina. Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on ministeerium, vanglad vaadelduna grupina ja kohtud vaadelduna grupina. Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel), sihtasutused Eesti Interneti Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ning riigi osalusega mittetulundusühing MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions. RIKS tagab riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealase teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside ning osutab operatiivraadioside-, andmekeskuste, riigi mereside- ja telefoniteenuseid. Eesti Interneti SA on Eesti internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon. Valitsemisala ja selle haldusala asutuste muudatused võrreldes 2024. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga on järgnevad: uued valitsemisala asutused on varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulunud Riigi Infosüsteemide Amet ja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus; valitsemisala haldusalasse liikusid Eesti Interneti Sihtasutus ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ning MTÜ Nordic Institute for Nordic Institute for Interperability Solutions. Ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorralduste tõttu liigub digiühiskonna tulemusvaldkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse. Lisaks toimus ministeeriumi struktuurimuudatus, mille kohaselt kohturegistritega seonduvad tegevused viidi justiitshalduspoliitika osakonnast üle õiguspoliitika osakonda, täpsustati tegevusi ja teenuseid. Valitsemisalas töötab kokku 3626 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1129 teenistujat (31,1% valitsemisala teenistujatest). 3.9.1 Tulud Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 64% välistoetused . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 32 . Justiits- ja Digiministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Järgmises tabelis kajastatakse ülevaadet Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala tulude dünaamikast. Põhjalikud selgitused iga tulugrupi kohta on toodud vastavates peatükkides. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 57 . Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 53 880 45 114 134 419 89 305 198% Saadud toetused 5 919 3 171 85 609 82 439 2600% Riigilõivud 31 130 29 235 30 241 1 005 3% Tulud majandustegevusest 4 152 2 935 9 005 6 070 207% Trahvid ja muud varalised karistused 1 607 861 858 -4 0% Muud tulud 11 072 8 912 8 706 -206 -2% Saadud toetused Saadud toetustena on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendid jm toetused, mida makstakse välja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 2025. aastal suureneb toetuste maht ligikaudu 82 mln eurot, mis on seotud valitsemisalade struktuurimuudatusega. Justiits- ja Digiministeeriumisse tuleb üle digiarengu valdkond, kus rakendatakse väga suures mahus välisvahendeid. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala eelarvetesse (RIT, RIA, ministeerium) on planeeritud 47 mln euro ulatuses tulusid Euroopa Sotsiaalfondist, 35,8 mln eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastusest, 0,2 mln eurot Sisejulgeolekufondist ja 1,7 mln eurot muudest toetustest. Lisaks on Patendiameti toetused (0,9 mln eurot), mis tulenevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (edaspidi WIPO) sõlmitud koostööprojektidest. Toetus EUIPOst ja EPOst on ELi kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (30,2 mln eurot). Riigilõivude laekumisi kavandatakse: kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt; kohtuasjade toimingutelt; Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike mudelite toimingutelt jne); elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt; mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt; Konkurentsiameti toimingutelt; väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt; Karistusregistri toimingutelt. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad: Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise ekspertiisidest; Tervisekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt majandamiskulude katteks ning seadmete uuendamiseks. Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus saab 3,5 mln eurot tulu Riigipilve teenuse osutamisest. Riigi Infosüsteemi Amet saab 2,5 mln eurot tulu andmesideteenuse osutamisest. Trahvid ja muud varalised karistused Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot). Trahvid ja muud varalised karistused on: karistusseadustiku alusel määratud karistused; äriseadustiku alusel määratud trahvid; väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid; muud trahvid ja varalised karistused. Muud tulud Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja prokuratuuri (1 mln eurot) tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad järelevalvetasud (1,6 mln eurot) ja universaalse postiteenuse maksed (0,6 mln eurot). Muud tegevustulud on: menetluskulude hüvitised; oportuniteeditasud; universaalse postiteenuse maksed; konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad; sunniraha ja tulud asendustäitmisest; väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud; järelevalvetasud; regressinõuded. 3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates Justiits- ja Digiministeeriumi tulemusvaldkondade Õigusriik ja Digiühiskond kulud on suunatud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika tegevuste elluviimiseks, samuti digiriigi arenguks, turvalise ja usaldusväärse küberruumi ning riigi kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamiseks . Justiits- ja Digiministeeriumi eelarves on mitmeid valitsemisalade valdkondade ümberstruktureerimisest tingitud muudatusi, seetõttu ei ole tulemusvaldkondade eelarved võrreldavad eelmise aastaga. 3. 9 .2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 33 . Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tulemusvaldkonna eesmärk : Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm. Justiits- ja Digiministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 34 . Õigusriik tulemusvaldkond mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 58 . Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Õigusriik Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm 3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 59 . Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Õigusriik -212 311 -214 361 -207 583 6 777 -3% Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -212 311 -214 361 -207 583 6 777 -3% Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine -10 277 -9 509 -8 347 1 162 -12% Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -4 563 -4 904 -12 889 -7 985 163% Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -37 476 -37 027 -36 332 695 -2% Karistuste täideviimise korraldamine -78 321 -76 638 -71 650 4 988 -7% Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine -79 425 -84 162 -76 426 7 736 -9% Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -2 247 -2 120 -1 939 181 -9% Kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 3%. Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuskulude, toetuste ja investeeringute vähendamisest tulenevalt koalitsioonileppe kokkulepetest. 3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiits- ja Digiministeerium, esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon (AKI), vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (KPK), Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda. Programmi tegevuse nimetus: Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 60 . Programmi tegevuste õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele eelneb VTK Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 38,00% 65,00% 70,00% 75,00% 80,00% Global Data Barometer, valitsemise (governance) näitaja hulgas esitatud andmekaitseõiguse kategooria (data protection law) (suund: suurem parem) Allikas: Indeksi koduleht Metoodik a n/a 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking,) valitsuse tõhusus (government efficiency) (suund: väiksem parem) Allikas: Indeksi koduleht n/a 15 15 15 15 Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTKta koostatud eelnõude suhtes teostatakse järelhindamine Allikas: Justiits- ja Digiministeerium n/a 50,00% 60,00% 70,00% 80,00% Tegevuste kirjeldus Tegevus viiakse ellu nelja teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas (3,9 mln eurot), Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine (2 mln eurot) ja Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö (1,5 mln eurot). Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel. Tagatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aluseks olevate seaduste kooskõla põhiseaduslike nõuetega, sealhulgas vaadatakse üle erakondade rahastamine ja järelevalve, et tagada ausus ja läbipaistvus poliitilises konkurentsis. Analüüsitakse põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et hinnata nende vastavust Eesti vajadustele ning tuvastada võimalikud kitsaskohad. Hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri. Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu automaatsete haldusaktide loomise ning suurprojektide menetlemise toetamisele. Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv. Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast teadustööd. Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele. Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate tehnoloogiate rakendamine). Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused). Justiits - ja Digi ministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat. Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. Osaletakse nõuandjana avaliku sektori digiprojektide (andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus) arendamisel, lisaks osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide formaadis. Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku. Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu säilitamine tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda. Poliitikakujundamise ja seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist. Õigusloomes jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele. Õigusloomejuriste koolitatakse ja arendatakse õigusloomeakadeemia kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke erialakoolitusi. Käivitunud on õigusloomejuristide järelkasvu programm, et kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd. Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega, et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mõju hindamise metoodika jm juhendid). Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja läbipaistvat õigusloomet. Programmi tegevuse nimetus: Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse omandi kaitse, toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse konkurentsialast teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas. Kohtulikud registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad tõhusalt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 61 . Programmi tegevuste k onkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Index, Innovation Output näitaja koht edetabelis (suund: väiksem parem) Allikas: Indeksi koduleht n/a 22 22 22 22 Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking), äriseadusandluse tõhusus (business legislation efficiency) (suund: väiksem parem) Allikas: Indeksi koduleht n/a 8 8 8 8 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on loodud kaksteist teenust. Suurimate eelarvemahtudega on Kohtulike registrite pidamine (3,2 mln eurot), Majandusregulatsiooni rakendamine (1,6 mln eurot) ja Konkurentsijärelevalve teostamine (1,3 mln eurot). Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve. Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad, advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur). Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh EL algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll, politsei, kohtud, prokuratuur). Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja teiste riikide patendiametitega. Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti. Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös Justiits - ja Digi ministeeriumi ga ). Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt jms). Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus konkurentsijärelevalvemenetlus, kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite regulatsiooni aluseid. Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd Konkurentsiametiga. Koostöö kaudu tagatakse vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika kujundamise kui ka selle rakendamise tasandil. Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi. Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd Justiits- ja Digiministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel. Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit arendatakse järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori teenustega. Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks majandusaasta aruannete esitamine. Kaugem eesmärk on võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud aruandluskeskkond). E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada, et tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele võimalusi uute teenuste kasutusele võtmiseks. Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud menetlustarkvara. Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta aruannete tähtaegsele esitamisele, ja otsitakse lisavõimalusi kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja äritegevusest. Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile. Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse (kättetoimetamisportaali) kasutusala. Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 62 . Programmi tegevuste k riminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv (suund: väiksem parem) Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 7,00% 6,00% 6,00% 6,00% 6,00% Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute arv) Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 18 15 13 11 11 Kuritegude arv (suund: väiksem parem) Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 27 465 26 000 26 000 26 000 26 000 Tegevuste kirjeldus Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14 mln eurot), Raskete peitkuritegude menetlemine (8,2 mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine (3,8 mln eurot). Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi kui muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring, - reovee seire narkoainete suhtes) kui suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine). Keskendutakse korduvkuritegevuse ennetamisele toetades kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakutakse tugi- ja majutusteenust. Tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, sh koostöös kohalike omavalitsuste, vabasektori ja teiste riigiasutustega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21-aastaste noorte avavanglasse paigutamist) ning seni kuni 21-aastatele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-aastaste noorte hulgas. Toetatakse sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid). Keskendutakse ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod. Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust (kriminaalmenetluse tõhustamine ja mitmete muude õigusaktide muudatused). Esimeses järjekorras võetakse ette kriminaalkohtumenetluse uuendamise, et tagada kiire, tõhus ja osapoolte õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus. Järgmise sammuna tõhustatakse kohtueelset menetlust, tagades võimalikult kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja inimesest lähtuvad menetlused. Toetatakse taastava õiguse rakendamist, sh karistuse kandmise faasis ja selle järgselt (taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine, taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine haldusalas, inimeste koolitamine). Ohvrite huvid seatakse menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks. Valmistutakse uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt AI poolt toime pandud võimalikud teod). Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised arendused) ja arendatakse avalikkusele suunatud statistikakeskkonda Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse õiguskaar ning tõstetakse inimressursi kompetentsi. Pööratakse tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendatakse vara konfiskeerimise võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu teenitud varade kiiremaks ja laiemaks konfiskeerimiseks . Programmi tegevuse nimetus: Karistuste täideviimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 63 . Programmi tegevuste k aristuste täideviimise korraldamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu Allikas: Justiits-ja Digiministeerium 0 0 0 0 0 Vangi põgenemine vangla siseterritooriumilt Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 0 0 0 0 0 Avavangla täituvus Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 79,00% 80,00% 80,00% 80,00% 80,00% Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale vabanemist Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 30,00% 35,00% 35,00% 35,00% 35,00% Edukalt kriminaalhoolduse läbinute osakaal Allikas: Justiits- ja Digiministeerium n/a 78,00% 79,00% 80,00% 80,00% Vanglateenistuse usaldusväärsus Allikas: Turu-uuringute AS uuring n/a 70,00% 70,00% 75,00% 75,00% Tegevuste kirjeldus Tegevust viiakse ellu Karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 3,8 mln eurot) ja Inimväärika karistuste täideviimise teenuse (eelarve maht 67,9 mln eurot) kaudu. Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja taristu kasutust vastavalt kinnipeetavate ning kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende profiilile. Lähtutakse eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla kasutus hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad piirkondlikkuse põhimõttel, vajadusel spetsialiseeruvad vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud töötamiseks kindlate sihtrühmadega. Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt kinnipeetavatele ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude, avavangla ning kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline tähelepanu on kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada tähtaegse vanglakaristuse kandmise asemel üleminekut kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine õiguskuulekaks katseaja jooksul ning vanglakaristuse kohaldamise ennetamine. Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste õiguskuulekale teele suunamine saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Vanglas võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud õppeasutused. Kõikides vanglates pakutakse ka riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse vabaduses. Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud vajaduse korraldada ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel. Tööhõives keskendutakse kahele aspektile: tööharjumuse kujundamine ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel, mille läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade lühenemise valguses mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad jätkuvalt töötada erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu- ja metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde järele nagu on näiteks komplekteerimine. Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning teiste vaimse tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka väljaspool seda. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus, kaasaegsed töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub korduvkuritegevuse määr vanglast vabanenute ja tingimisi vabastatute hulgas. Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh kriminaalhooldusportaal, vangiportaal, videokohtumiste portaal) arendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning õiguskuulekat elu karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele pakutavatest e-teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda pääsla infosüsteemiga, K-raha ja vangiregistri mobiilivaate arendamisega. Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud on nende igapäevane kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on andmete kokku viimine teiste infosüsteemide andmetega. Selle tulemusel võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi juhtimislaudu, mis parandab tegevuse ja otsuste kvaliteeti. Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku varustust ja väljaõpet. Välistatud ei ole arutelud välisriikide vanglateenistustega vabade vanglapindade rendile andmise küsimuses, mis annaks võimaluse vangide arvu vähenemisest tingitud taristu sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 64 . Programmi tegevuste õ igusemõistmise ja õigusteenuste tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Pikkade menetluste osakaal kohtutes Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Tsiviilasjad: HMK- 21,3%; PMK – 19,3%; TMK – 9,3%; VMK – 20,1%; Üldmenetluses kriminaalasjad: HMK- 23,6%; PMK – 17,9%; TMK – 25,3%; VMK – 21,7%; Haldusasjad: TlnHK – 9,3%; TrtHK – 27,2% Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses rohkem kui 10% Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses rohkem kui 10% Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses rohkem kui 10% Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses rohkem kui 10% Menetlusosaliste rahulolu hinnang kohtute tööle Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Menetlusosaliste rahulolu oli kõrge Menetlusosaliste rahulolu on kõrge Menetlusosaliste rahulolu on kõrge Menetlusosaliste rahulolu on kõrge Menetlusosaliste rahulolu on kõrge Rahulolu esmatasandi õigusabi teenusega Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul Riigi Teataja kasutaja-sõbralikumaks muutmine ja tõhus avaldamine Allikas: Justiits- ja Digiministeerium n/a Võetakse kasutusele uuendatud Riigi Teataja Täiendatakse kasutus-mugavust ja tehakse kättesaadavaks kohtuväliste menetlus-osaliste otsused jm oluline õigusteave Lõpetatakse käsitsi andmetöötlus Riigi Teataja avaldamis-protsessis n/a Tegevuste kirjeldus Tegevust viiakse ellu üheksa teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Õigusemõistmine I ja II astme kohtutes (63,2 mln eurot), Riigi õigusabi korraldamine (6,3 mln eurot) ja Esmatasandi õigusabi korraldamine (1,5 mln eurot). Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse ja taastavasse õigusesse laiemalt Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis tuleb pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Tagatakse õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud õigusteenustega, menetlusabi võimaldamisega ning digiligipääsude laiendamisega). Jälgitakse pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid selleks, et üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest tingitud menetlusaja pikenemist. Otsitakse võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks, sealhulgas valmistatakse ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks seadusemuudatuse tsiviilkohtumenetluse tõhustamiseks ning kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud menetluste väljaviimiseks. Töötatakse välja digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks, lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõtetest, et muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust. Toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Eesmärk on varustada 2/3 kohtusaalidest videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide amortiseerunud helisüsteemid. Parandatakse õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele). Suurendatakse kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja haldamisel ning valmistatakse selleks ette vajalikud seadusemuudatused. Kaasajastatakse kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi, sealjuures luuakse kohtunike tagasisidestamise süsteem. Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendatakse järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et märgatavalt vähendada tehnilist tööd menetluses, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad teadaolevad tehnoloogilised lahendused. Tagatakse õigusabi kättesaadavus neile, kelle õigused jääksid majandusliku seisundi tõttu kaitseta. Justiits- ja Digiministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust Advokatuuri (määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad muudes menetlustes) ning riigi toetatud esmase õigusnõu teenust konkursiga valitud lepingupartnerite kaudu. Käivitatakse ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks täituritele ka uurimisasutused. Tegeletakse valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus, kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade elimineerimisega ning aktide kaasajastamisega; sh vaadatakse üle ja kaasajastatakse täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsioon. Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiits- ja Digiministeerium on eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Korraldatakse vandetõlgi eksameid keelesuundadel, kus praktikas on vandetõlgi vajadus, nt poola, araabia ja türgi keel. Vaadatakse üle notari tasud ja analüüsitakse notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust, samuti võimalusi notari pädevuse laiendamiseks. Ette on valmistatud Riigi Teataja uuendamine, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Kasutajaid kaasates luuakse võimalus saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja jälgida paremini kehtiva õiguse muutumist ajas. Juurutatakse võimalused kasutada ajakohaseid terviktekste ilma võrguühenduseta. Uuendatud Riigi Teatajas tehakse kättesaadavaks keeletehnoloogilised lahendused, sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaletakse õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele automaatfunktsioonide ja keskse tõlkevärava väljaarendamises. Õigusaktide tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös vandetõlkidega võetakse kasutusele tõlkevärav, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning tõhusamalt masintõlke ja sellega seotud terminibaaside ühendamisega. Automatiseeritakse kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja avaldamisprotsess, et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada edaspidi ressursi kokkuhoid. Ametlikes Teadaannetes koondatakse üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide täitmiseks avaldatavate teadaannete hulka, hindame nende avaldamise vajalikkust ja populariseerime Ametlike Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja parandame kasutusmugavust. Programmi tegevuse nimetus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 65 . Programmi tegevuste k esksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 V astavus teenustaseme lepingule Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Vastab lepingus kokkulepitule Vastab lepingus kokkulepitud tingimustele Vastab lepingus kokkulepitud tingimustele Vastab lepingus kokkulepitud tingimustele Vastab lepingus kokkulepitud tingimustele Tegevuste kirjeldus Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine. 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 35 . Digiühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärk on, et digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele tegeletakse ka tulemusvaldkonnas kolme suunaga: digiriigi (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisuse (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvusega (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 36 . Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 66 . Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Digiühiskond Digiühiskonna arengukava 2030 Digiühiskonna programm Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, mis on digiühiskonna programm. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetuse ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorraldustega 2024. aastal on digiühiskond peaministri 15.08.2024 korraldusega nr 92 määratud justiits- ja digiministri vastutusalasse, varasemalt on see olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Digiühiskonna arengukava ja erinevate perioodide programmid ja aruanded leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt. 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 67 . Tulemusvaldkond Digiühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Digiühiskond 0 0 -157 008 -157 008 100% Digiühiskonna programm 0 0 -157 008 -157 008 100% Digiriigi arenguhüpped 0 0 -4 995 -4 995 100% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 0 -96 828 -96 828 100% Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine 0 0 -1 711 -1 711 100% Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine 0 0 -1 539 -1 539 100% Küberturvalisuse tagamine 0 0 -15 054 -15 054 100% Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine 0 0 -610 -610 100% Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 0 -29 445 -29 445 100% 5G-taristu ja -teenuste arendamine 0 0 -6 827 -6 827 100% 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused Digiühiskonna programm Programmi eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Peamised asutused, kes viivad programmi ellu : Justiits - ja Digi ministeeriumi (JUM), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT). Seoses 2024. aasta ümberkorraldustega on digiühiskonnaga seotud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) teenused tõstetud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonda ettevõtluskeskkonna programmi. Võrreldes eelmise perioodiga on ka programmi tegevuste nimetusi sõnastatud selgemaks. Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi arenguhüpped Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 68 . Programmi tegevuste d igiriigi arenguhüpped mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elusündmusteenuste arv Allikas: JUM 5 10 10 10 10 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus toetab digiriigi viimist uute lahendustega järgmisele arengutasemele. Suuremahulisemateks tegevusteks on valdkondlike digimuutuste väljatöötamine ja rakendamine, sh arvestades inimkesksete teenuste, sh elusündmusteenuste arendamist, tehisintellekti ja Bürokrati kasutuselevõtu toetamist avalikus sektoris läbi tehisintellekti tegevuskava, inimkeskse andmekorralduse rakendamist, sh nõusolekuteenuse ja andmejälgija kasutuselevõtu toetamist ja rohelise digiriigi tegevuskava loomist ning rakendamist. Need tegevused on peamised, mis aitavad digiriigi arenguhüppe saavutamisele kaasa. Programmi tegevuse all on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka riigi infosüsteemi ameti teenuseid. Viiakse ellu personaalse riigi visiooni. Selleks arendatakse sündmusteenuseid, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Sündmusteenuste eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. Toimub inimkeskse andmekorralduse kontseptsiooni väljatöötamine koos rakenduskavaga, toetamaks personaalriigi eesmärke, sh. tagamaks inimese õigused endaga seotud andmete üle, vähendamaks isikuandmete töötlemisega seonduvat privaatsusriivet ning võimaldamaks laiemat andmete privaatsust tagavat töötlemist. Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik sujuvamalt täitsa oma õigused ja realiseerida kohustused, arendatakse eesti.ee-s ettevõtjate digiväravat, samuti jätkub ärisündmusteenuste arendamine. Programmi tegevus toetab tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu avalikus sektoris , eesmärgiga suurendada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust ning tagada parem teenuste ja teabe ligipääsetavus. Tehisintellekti kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad tehisintellekti komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees ning viipekeele tuvastaja) ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning juurutamisega. Plaanis on jätkata bürokrati liidestamisega teiste asutustega ja olulisemate teenuste liidestamisega. Luuakse tehisintellekti kompetentsikeskuse ja liivakasti kontseptsioon. Kavas on rakendada algoritmi läbipaistvuse standardit tagamaks läbipaistvus tehisintellekti rakendamisest. Alustatakse tehisintellekti määruse ülevõtmisega tagamaks usaldusväärsus ja inimkesksus tehisintellekti rakendamisel. Nõusolekuteenuse arendamine annab võimaluse nii eraisikule kui ka ettevõtjale andmete jagamiseks ning andmejälgija arendamine võimaldab ülevaadet, milliseid andmeid ja millistel eesmärkidel riik kasutab. Jätkatakse partnerite ja infosüsteemide liidestamisega nõusolekuteenuse ja andmejälgijaga. Luuakse inimese digitaalse kaksiku kontseptsioon. Viiakse läbi andmekirjaoskuse koolitusprogrammi koos valdkonda ja sellega seonduvaid riske tutvustava teavituskampaaniaga. Tagamaks andmemajanduse tulevikukindlus, jätkatakse tulevikukindla andmemajanduse projekti elluviimisega, sealhulgas privaatsust säilitavate tehnoloogiate rakendamisega. Rohedigi tegevuste eesmärk on suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti avalikus sektoris , rakendades keskseid ja süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise optimeerimisele, seadmete elutsükli pikendamisele ning andmekeskuste keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Teenus kavandab ka tarkvaralahenduste keskkonnamõju vähendamist ning tõstab teadlikkust IKT sektori keskkonnamõjust ja -vähendamise praktikatest, suunates seeläbi avaliku sektori asutusi ja töötajaid tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja rakendama digiriigi rohelisi praktikaid. Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk : Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 69 . Pr ogrammi tegevuste d igiriigi alusbaasi kindlustamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse toetatakse struktuurivahenditest Allikas: JUM 3 5 6 7 8 Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu mitmeid suuremahulisi tegevusi, sh: personaalse riigi kontseptsiooni loomine; riigi andmete poliitika arendamine; digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee, Single Digital Gateway); IT-alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusse üleminek, pilvteenustele ülemineku võimaldamine); teiste riigiasutuste toetamine digimuutuste võimendamiseks. Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks realiseeritakse uuenenud riigiportaali visioon koos võimekusega sündmusteenuste pakkumiseks . Eesmärk on pakkuda avaliku teenuse omanikule digikanalit teenuste pakkumiseks lõppkasutajale, sh kasutajakeskset tööriistakasti kasutajaliidese ja tehnilise raamistikuga. Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika parendamisele, mõtlemata digikanali haldusele ja erinevate riiklike nõuete rakendamisele. Portaali äri- ja toimemudel tuleb saada jätkusuutlikuks partnerite ja teenuste vastuvõtuks. Jätkata tuleb tehnilise platvormi ehitust paindlikumaks. Lõppkasutaja suunal on vaja teha järgmised sammud personaliseerituma ning proaktiivsema portaali poole, mis võimaldab kasutajale pakkuda selget keskpunkti “minu andmetele“ ja avalikele teenustele, et omada ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Riikliku postkasti uue visiooni eesmärk on ehitada postkast 2.0 , mis täidab nii lõppkasutajate kui ka partnerite ootused. Lõppkasutaja jaoks tuuakse kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata asukohast. Partneri jaoks luuakse lokaalselt paigaldatav rakendus. Jätkuvad riikliku mobiilirakenduse arendustegevused. Mobiilirakenduse eesmärk on tuua kodanikuni rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Soov on tuua mobiilirakendusse hulgaliselt uusi teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja üleriigilist koostööd ning stabiilset arendusmeeskonda. Elektroonilise identiteedi valdkonnas on suund alustada tehnilise võimekuse loomist , et 2027. aastaks saaks Eesti kasutusele võtta EU poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil. Samuti on jätkuvalt oluline eID toimekindluse tagamine ja arendamine . Selleks on vaja luua riigiülene toimekindluse plaan koos vastutusmudeli ja maandamistegevustega. RIA-s jätkub arendustegevus keskse platvormi SDG tehnilise süsteemi liidestamiseks koos vajaminevate komponentidega, alates eDelivery Access Point-st kuni päringumootori, eelvaateala, pääsuhalduse ja muude vajaminevate osadeni. Liidestuvate asutuste ülesandeks on igaühel omalt poolt arendada välja nende teenuse spetsiifiline X-tee teenus, et oleks võimalik SDG keskse platvormi kaudu andmevahetust ka piiriüleselt võimaldada, ning võimaldada teenustele ligipääs ka eIDAS raamistiku kaudu. Kompetentside puudujäägi leevendamiseks on koostamisel digipädevuste kompetentsimudel (sh alustatakse mudeli ettevalmistamist) ning tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega) ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel. Digipöörete kaudu tagatakse Eestis toimiva digiteenuste juhtimine läbi teenuste, andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste ja kestlikkuse suuna. Üldine eesmärk on, et kõikides valdkondades oleksid hästi disainitud, pidevalt arenevad ja tagasisidet arvestavad, turvalised ja kestlikud teenused . Selle saavutamiseks on plaanis jätkata riigiüleste kesksete teenuste loomisega, et pakkuda tööriistu valdkondlike avalike teenuste arendamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks. Hinnata ja arendada digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist ärilist olukorda. Juurutada riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardid ja mõõtmismetoodika, et tagada mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste ja kestlikkuse kvaliteedis Digipöörded hõlmavad erinevaid valitsemisalasid ning tõhusat koostööd nende vahel. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris , rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades vastavaid arendusprojekte. Koordineeritakse ja toetatakse riigiüleste kesksete teenuste ning valdkondlike digipöörete täiendavat rahastust SF 2021-2027 vahenditest. Koostatakse SF 2021-2027 vahenditest väikeprojektide toetusskeemi ja korraldatakse taotlusvoorud. RES protsessi raames koordineeritakse ja koostatakse riigieelarveliste lisavajaduste ülevaate Vabariigi Valitsusele. Koordineeritakse RRF-st rahastatud MKM Digiriigi reformide ja investeeringute elluviimist. Järgnevatel aastatel alustataske rahvusvaheliste IT rahastamise parimate praktikate analüüsimist. Programmi tegevuse raames arendatakse välja teenuste arendamise tööriistakast ja teenuste arendamise standard. Lisaks on käivitatud teenuste äripaneel kasutajakesksuse juurutamiseks laiemalt avalikus sektoris. Alustatud on riigiteenuste ülevaate korrastamisega ning juhiste uuendamisega teenuste kasutajakeskseks juhtimiseks, töö mõlemal suunal jätkub. Andmepõhise riigivalitsemise raames jätkuvad tööd andmekvaliteedi parandamiseks, sealhulgas, et oleks juurutatud andmekvaliteedi tagamiseks protsess. Andmete esitamise koormuse vähendamiseks on kavas tagada kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmekirjelduste ajakohasus ning selle pinnalt tuvastada kõige olulisemad juhud halduskoormuse vähendamiseks . Samuti jätkatakse avaandmete kättesaadavuse parandamisega , selleks digiteeritakse andmeid ja jätkatakse avaandmete teabevärava arendustega. 2024. aastal on eesmärk luua andmete teabevärav võimaldamaks tervik ülevaadet riigi käesolevatest andmetest. Andmete väärindamise laialdasemaks võimaldamiseks jätkatakse andmete taaskasutuse keskkonna ERIKA arendusi ja teenuse pakkumist. Asutuste kompetentside tagamiseks on kavas välja töötada andmehalduse ja andmeanalüüsi toimimismudel ning küpsustaseme metoodika. Programmi tegevuse raames tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne.) ja olulisemate infosüsteemide ülal hoidmine (sh. taakvara likvideerimine), jätkusuutlik areng ja infoturbe kindlustamine. Kesksete IT alusteenuste raames jätkatakse standardiseeritud arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste konsolideerimist Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) vastavalt eelarve võimalustele, samuti riigipilve edasi arendamist ja andmesaatkonna võimekuse laiendamist. Arendatakse avaliku sektori töötajate digiteadmisi ja -oskuseid läbi asutuste digimuutuste alase nõustamise, koolitusprogrammide planeerimise ja elluviimise ning Digiriigi Akadeemia e-õppe platvormi pakkumise ja edasiarendamise. Riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega) ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel. Lisaks viiakse ellu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames rahastatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust, et ülal hoida turvalise lauatelefoni taristut. Läbivalt kindlustatakse, et digiriigi teenused, arhitektuur, andmemajandus ning innovatsioon lähtuksid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seaduslikest alustest. Luuakse vajalikud õiguslikud raamistikud, alused, selged rollid ning vastutused vajalikes teemades. Õigusaktid hõlmavad mitmeid valdkondi: arhitektuur, andmed, teenused, oskused, digipöörded, IKT rahastus. Programmi tegevuse nimetus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 70 . Programmi tegevuste r iikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Küberturvalisuse tagamise ja arendamise tegevused on kvaliteetselt ellu viidud Allikas: JUM ei jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Jätkatakse osalemist rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks. Sellised formaadid on aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et koos tegeleda küberrünnakute heidutuse ja nende toimepanijate omistamisega. Lisaks Euroopa Liidus aset leidva õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises osalemisele tuleb mõjutada relevantseid arenguid ka globaalselt, ÜRO protsesside või täpselt sihistatud arengukoostöö läbi. Küberturvalisuse valdkonnas on käimas küberturvalisuse strateegilise raamistiku uuendamine, mis annab kübervaldkonna sisendi Digiühiskonna Arengukava 2030 uuendamise protsessi. Eesmärk on küberturvalisuse alameesmärk ajakohaselt sisustada ja mõõta. Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel arvestatakse rahvusvahelisi tendentse, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse, infoturbe ja andmekaitsega seonduvaid muutusi. Analüüsitakse küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse/keskuse loomist , mis parandaks riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd – analüüsist lähtuv otsus selle loomise kohta tehakse hiljemalt 2027. aastaks. Hinnatakse koostöös partnerasutustega NIS 2 direktiivi ülevõtmist, muu hulgas viiakse läbi KüTSi ajakohastamise, mille käigus korrastatakse kohustatud isikute ringi ning hinnatakse kohustuste ja järelevalve meetmete proportsionaalsust. Analüüsitakse vajalikke rahastusmudeleid küberturvalisuse valdkondliku arengu hõlbustamiseks. Töötatakse välja kübervaldkonna teadus, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) pikaaegne plaan. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb kindlustada „küber- ja infoturbe oskuste integreerimine kõigile haridustasemetele. Samal ajal jätkab RIA nii laiema avalikkuse kui KüTSi subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste Eesti infostandardile ülemineku toetamisega. Teadlikkuse tõstmiseks valdkonna võtmepartnerite ja tippjuhtide hulgas korraldatakse Kõrgemad Küberkaitse ja Digiriigi kursuseid (KÜDI) ning laiema sihtrühma teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest tõstame igal aastal korraldataval „Riikliku küberturvalisuse aastakonverentsil“. Programmi tegevuse nimetus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Mõistetakse tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime tulla. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 71 . Programmi tegevuste s uundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Teostatud analüüside arv aastas Allikas: JUM 3 4 4 4 4 Tegevuste kirjeldus Tagatakse tulevikukindlust ja valmisolekut uute tehnoloogiate tulekuks. Parandatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõttete teadus- ja arendustegevust. Uuritakse tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõtmisega kaasnevaid ohte ning meetmeid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks. Küberohtude võimalikult kiireks ennetamiseks, tuvastamiseks ning tõkestamiseks koondatakse RIA poolt kokku terviklik Eesti küberruumi ohupilt , mis võimaldab senisest paremini erinevatele ühiskonnagruppidele ennetusalast tuge pakkuda. Teadvustatakse ühiskonnale valitsevaid küberriske ja kõigi vastutust nende vähendamisel ning jagatakse nõuandeid riskide maandamiseks. Luuakse võimalused organisatsioonidele E-ITSi rakendamise ja toimivuse mõõtmiseks ning nende mõõtmiste tulemusel hinnatakse E-ITS rakendamise tulemuslikkust eri tüüpi asutuste (ETOd, OTOd, KIKK) lõikes. Otsitakse lahendusi E-ITSi kasutuselevõtu hõlbustamiseks ka väiksemates asutustes ja organisatsioonides. Lähtume riigi uute digitaalsete teenuste arendamisel ja olemasolevate teenuste uuendamisel lõimturbe põhimõttest ja mittefunktsionaalsete nõuete rakendamisest. See tähendab, et teenuste kavandamisel ja arendamisel võetakse igas etapis arvesse turvalisuse riskid ning teenuse või toote elukaar planeeritakse terviklikult, kooskõlas E-ITSi meetmetega. Luuakse uusi võimalusi digiteenuste kriisikindluse, küberreservi toimimise ja kaasamise parandamiseks, hinnatakse riiklikke võimeid, ressursi kvalifikatsiooni ja oskuste taset. Viiakse läbi analüüse tuleviku tehnoloogiate kasutuselevõtuks kübervaldkonnas, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiaid, jagada parimat praktikat ja töötada välja meetmed nende rakendamiseks. Süvendatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust. Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevustega. Üksuse eesmärk on kasvatada küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja arendamist. Tegevusi viiakse ellu koostöös MKMi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Teenus on selles programmi uus ja siia tõstetud seoses 2024. aasta valitsemisalade ümberkorraldustega. Teenuste kaasrahastatakse kokkuleppeliselt perioodil 2023-2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest . Programmi tegevuse nimetus: Küberturvalisuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Suurem küberturbe tagamise võimekus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 72 . Programmi tegevuste k überturvalisuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Asjakohased küberturbe meetmed on rakendatud Allikas: JUM E-ITS on uuendatud Paranenud võrreldes eelmise aastaga Paranenud võrreldes eelmise aastaga Paranenud võrreldes eelmise aastaga Paranenud võrreldes eelmise aastaga Tegevuste kirjeldus Pakutakse paremat olukorrateadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning avaliku sektori digitaalsete teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid. Arendatakse edasi olemasolevaid võimekusi keskselt riigi infosüsteeme kaitsta, parandatakse sektoriaalset ja riiklikku nähtavust ning võimekust küberturvalisuse intsidente ja kriise hallata, sh riigivõrgu sihtrühma analüüsi riigi julgeolekust ja riiklikust ohupildist lähtuvalt ning küberkilbi kaitsemeetmete pideva ajakohastamise abil. Koostatakse ja edastatakse ohuhinnanguid ja haavatavuse teavitusi ning viiakse läbi tegevusi intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks, sh kriiside korral. Luuakse üleriigiliselt toimiva otseteavituste ja järelkontrolli süsteem kriitiliste turvanõrkuste kohta. Tõstetakse järjepidevalt kriitilise taristu infoturbejuhtide ja avaliku sektori töötajate teadlikkust riiklikest ohustajatest lähtuvate ohtude kohta ja teiste levinud küberohtude kohta vastavalt Eestis kasutusel olevale riist- ja tarkvarale. Programmi tegevuse nimetus: Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 73 . Programmi tegevuste s idevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ajakohastatud õigusaktide arv Allikas: JUM 2 2 2 2 2 Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni . Vastavalt valdkonna arengule ja turu vajadustele analüüsitakse õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel muudetakse õigusakte. Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele. Programmi tegevuse nimetus: Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 74 . Programmi tegevuste v äga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: JUM 80,00% 82,00% 84,00% 86,00% 88,00% Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga . Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s. Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. Taasterahastust (RRF) ette nähtud toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele 10 mln ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 15 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: 5G- taristu ja -teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 75 . Programmi tegevuste 5G- taristu ja -teenuste arendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 5G transpordikoridoride arv Allikas: JUM 0 2 3 4 4 Tegevuste kirjeldus Katkematu 5G levi transpordikoridoridel muuhulgas soodustab autonoomsete sõidukite turule tulekut, panustab liiklusturvalisusesse ja kliima muutustega kohanemisse liikluses ning aitab kaasa Eesti digitaliseerimisel ja tõstab ülikiire lairiba teenuse kättesaadavust. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) täiendava baastaristu (sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat baastaristu rajamist toetatakse kohtades, kus olemasolev taristu ei võimalda katkematut 5G levi tagada. Euroopa Regionaalarengu Fondist on ette nähtud toetuse suurus 5G transpordikoridoridele 18,72 miljonit eurot. 3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 37 . Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 76 . Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -221 567 -226 513 -387 659 -161 149 71% Tööjõukulud -140 522 -145 307 -175 313 -30 006 21% Majandamiskulud -53 390 -53 850 -92 976 -39 126 73% Muud tegevuskulud -124 0 -3 010 -3 010 100% Sotsiaaltoetused -31 -37 -37 0 0% Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100% Muud toetused -13 087 -9 462 -40 696 -31 233 330% Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0% Põhivara amortisatsioon -3 637 -4 205 -12 795 -8 591 204% Käibemaks -9 256 -12 152 -23 067 -10 915 90% Muudatused Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta kulude eelarves on tingitud ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisest. Digiarengu valdkonna ületoomisega lisandub Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse ligikaudu 173 mln eurot, sh RIT eelarvega 46,4 mln eurot ja RIA eelarvega 42,4 mln eurot. Justiits- ja Digiministeeriumile eraldati lisavahendeid teadus- ja arendustegevuste ning innovatsiooni tegevusteks 0,76 mln eurot. Tööjõukulude kasvu mõjutab kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel määratud palkade kasv. 2025. a Vabariigi Valitsuse kokkuhoiuotsustega vähendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala kulusid 9,2 mln eurot. Valitsemisala asutused kärbivad 2025. aasta kulusid üldjuhul 5%. Kokkuhoiukohtade leidmiseks analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitaks e nii personali- kui majandamiskulusid. Ministeerium hoiab kokku ka sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt. 3.9.4 Investeeringud Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud suunatud IT valdkonda. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 38 . Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 77 . Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973% IT investeeringud -3 992 -133 -23 659 -23 526 17689% Masinad ja seadmed -1 358 -923 -78 845 -92% Käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901% Muudatused Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta investeeringutes on tingitud ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisest. Digiarengu valdkonna ületoomisega lisandub Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse ligikaudu 28,5 mln eurot, sh RIT investeeringud koos käibemaksuga 13,3 mln eurot ja RIA investeeringud koos käibemaksuga 12,4 mln eurot. Investeeringute kogumahust ligikaudu pool moodustavad riigieelarvest tehtavad investeeringud ning ülejäänud pool välisvahenditest tehtavad investeeringud. 3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala Kaitseministeerium töötab eesmärgiga hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Selleks Kaitseministeerium: tegeleb heidutuse tugevdamisega tagab eelhoiatuse toimimise koordineerib koostööd liitlastega tagab kaitsevalmiduse tegeleb kaitsetahte kasvatamisega juhib riigikaitselise inimvara arendamist, sh korraldab reservteenistust ja ajateenistust, korraldab riigikaitselist väljaõpet tegeleb väeloomega ning varustab sõjalise struktuuri üksuseid, vastutab kaitsetööstuse arendamise eest. korraldab riigikaitselisi investeeringuid. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kuus asutust: Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum. Lisaks kaks riigi osalusega sihtasutust SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit. Valitsemisala kulude ja investeeringute kogumahust moodustab kõige suurema osakaalu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve (63%), kuna asutus vastutab valitsemisala investeeringute sh taristu ehituse ja erivarustuse hankimise, arendamise ja korrashoiu eest, Kaitseväe eelarve moodustab 20% ja Kaitseministeeriumi eelarve moodustab 14% valitsemisala kulude ja investeeringute kogumahust. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved on mahult kokku 7%. Valitsemisalas töötab kokku ligi 6200 teenistujat, kellest ca 4200 ehk 68% töötab Kaitseväes. Kaitsekulude selgemaks ja ülevaatlikumaks kirjeldamiseks on alates 2025. aasta riigieelarve seadusest loodud uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“. Väeliikide varustamiseks tehtavad hanked on koondatud tegevuse „Väeloome- muud üksused“ alla, mis tagab operatiivsuse vastavalt tekkinud vajadustele. Aastatevahelise võrreldavuse loomiseks on ka 2023. ja 2024. aasta tegevuspõhised eelarve andmed viidud vastavusse 2025. aasta tegevuste jaotusega. Kaitsekulud Eesti riigieelarve kasutatav tegevuspõhine arvestus erineb rahvusvaheliselt kasutatava NATO kaitsekulu arvestusest. Näiteks ei arvesta NATO kaitsekuluna välistoetusi ja amortisatsioonikulu. Eelarve kinnitatakse prognoositud SKP alusel, ent tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui Statistikaameti on SKP kokku arvutanud. Olulise NATO mõõdikuna jätkab Eesti nn põhihangete (major equipment) 20% sihttaseme täitmist, planeerides 2025. aasta põhihangete prognoositavaks tasemeks vähemalt 20% kaitsekulude kogumahust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 78 . Kaitsekulude kogumaht, mln eurot 2023 RE 2024 RE 2025 RE 1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 elluviimiseks 1 050,2 1 306,2 1 260,1 sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus 51,3 54,2 58,0 sh Ukrainale antav sõjaline abi 0,25% SKP-st 105,0 2 Vahendid täiendavaks laskemoona soetuseks 75,6 3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised 6,4 22,1 24,8 sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa Rahutagamisrahastu ja Taaste- ja vastupidavusrahastu) 1,3 18,2 22,5 sh teadus- ja arenduskulude täiendav rahastamine 1,4 2,3 1,7 4 Kokku kaitsekulud ilma liitlaste kuludeta 1 056,6 1 328,3 1 360,5 5 Liitlastega seotud kulud 75,5 5,5 34,9 6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 132,2 1 333,8 1 395,4 7 % SKP-st 2,97% 3,40% 3,32% Tegelik kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 144,4 Tegelik % SKP-st 3,0 0 % 8 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses sh: NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP 4,8 24,8 39,3 Euroopa Rahutagamisrahastu 40,6 62,7 51,0 Tuuleenergia kompensatsioonimeetmed 58,3 85,3 Muud tuludest sõltuvad kulud ja omatulud 10,3 21,4 41,3 9 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 73,1 88,8 125,0 10 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid 1 169,3 1 477,7 1 589,5 3.10.1 Tulud Välisrahastusest saadud toetustel on kasvav roll Eesti sõjalises riigikaitses. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 39 . Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 79 . Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 44 066 135 618 193 720 58 103 43% Saadud toetused 38 787 114 351 168 494 54 143 47% Tulud majandustegevusest 3 370 1 360 3 604 2 244 165% Tulud põhivara ja varude müügist 413 19 661 20 387 726 4% Trahvid ja muud varalised karistused 1 272 205 1 195 990 483% Muud tulud 255 40 40 0 0% Tulude kasv 58,1 mln eurot on peamiselt seotud välisvahendite mahu kasvuga 54 mln euro võrra, sh suureneb rahastus nii NATO ühisrahastusest kui Euroopa Liidu fondidest. Kinnistute müügi arvelt on tulu prognoositud 20 mln eurot ning 0,3 mln eurot laekub peamiselt Kaitseväe mittevajaliku vara müügist. Saadud toetused NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme) raames saadud välistoetustest investeeritakse 2025. aastal Eestisse kokku ligi 39,3 mln eurot, mille hulgas on suuremad objektid laskemoonalaod, kasarm, miinisadama lainemurdja uuendamine ja tehnika varjualused. EL taaste ja vastupidavusrahastu (RRF - Recovery and Resilience Facility) toetusest laekub 24,5 mln eurot tuuleenergia kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning 0,2 mln eurot kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse arendusteks. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekuva tuluna on planeeritud Balti riikide õhuturbemissiooni raames Ämarist toimuva õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt riikide kokkuleppele (3,4 mln eurot). Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt müügipunktidelt ja tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt, kokku 0,1 mln eurot. Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest 95 000 eurot. Saadud tulu kasutatakse müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks. Tulu põhivarade ja varude müügist Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute ja varade müügitulu on hinnanguliselt 20,3 mln eurot, mis suunatakse peamiselt kaitseotstarbeliste varude soetuseks. Müügiobjektideks on aktiivsest kasutusest välja arvatud hooned, sh Seli Tervisekeskuse hoone, kinnistud Kopli 87a ja Mäepealse 2a. Kaitseväe mittevajaliku vara müügist, sh kasutuselt välja arvatud relvastus, sidesüsteemid jms vallasvara, prognoositav tulu on 0,3 mln eurot. Peamised kliendid on teiste riikide kaitsejõud. Laekunud tulud suunatakse uue varustuse sh kaitseotstarbelise varustuse soetamiseks. Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale tulu 87 000 eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Ajateenistusse mitteilmumise eest on rahatrahve ja sunnirahasid prognoositud ligi 0,8 mln eurot, kasv 0,6 mln eurot tulenedes tegelikest laekumistest. Leppetrahvide prognoositav laekumine on 0,4 mln eurot. Õppekogunemistele põhjuseta ilmumata jäämise eest laekuvate sunnirahade mahuks hinnatakse 25 000 eurot sarnaselt eelmisele aastale. Muud tulud Muud tulud sisaldavad Kaitseväe varustuse lõhkumise hüvitamist 40 000 eurot. Intressi- ja omanikutulud 3.10. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Vahendid suunatakse enamuses väeloomesse ja lahingumoona soetamisse. 3.10. 2 .1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 40 . Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 41 . Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – sõjaline riigikaitse ja heidutus – mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek lähtub Kaitseministeeriumi tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude hankimine toimub tervikuna Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022–2031 (RKAK 2022–2031) , mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. NATO-s 2023. aastal alanud kaitseplaneerimise protsessi uus tsükkel on tänaseks jõudnud uute võime eesmärkide ettepanekute esitamiseni liikmesriikidele. Tõenäoliselt toob see kaasa täiendavaid väevõime eesmärke ka Eestile, mille tulemusel võivad kaitsekulude vajadused suureneda veelgi. Uued väevõimed kinnitatakse 2025. aasta sügisel. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav Kaitseministeeriumi kodulehel . 3. 10 . 2 .1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 80 . Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Julgeolek ja riigikaitse -918 459 -1 016 578 -1 111 717 -95 139 9% Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -918 459 -1 016 578 -1 111 717 -95 139 9% Varude tagamine: lahingumoon* -242 254 -245 764 -228 810 -16 954 -7% Väeloome: maavägi -117 777 -89 059 -115 255 26 196 29% Väeloome: merevägi -34 507 -11 591 -20 528 8 936 77% Väeloome: õhuvägi -21 893 -18 609 -24 339 5 730 31% Väeloome: muud üksused -281 431 -425 396 -348 529 -76 866 -18% Kaitsevalmiduse tagamine -14 922 -16 499 -32 621 16 122 98% Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -9 029 -11 734 -42 943 31 209 266% Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -47 308 -43 890 -146 971 103 081 235% Luure ja eelhoiatuse korraldamine -55 903 -57 846 -61 559 3 713 6% Kaitsetahte edendamine -29 965 -31 060 -28 918 -2 142 -7% Riigikaitselise inimvara juhtimine -51 718 -53 384 -50 819 -2 565 -5% Riigikaitseliste investeeringute korraldamine -11 753 -11 745 -10 424 -1 320 -11% 3. 10 . 2 .1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Kaitseliit, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum. Programmi tegevuse nimetus: Varude tagamine: lahingumoon Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 81 . Programmi tegevuse varude tagamine: lahingumoon mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud laskemoona varud on soetatud Allikas: Kaitsevägi n/a S ihttase määramisel S ihttase määramisel S ihttase määramisel S ihttase määramisel Tegevuste kirjeldus Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati lahingumoona soetuseks aastatel 2025-2031 täiendavalt kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 mln eurot. 2022. aastal alanud Venemaa laiaulatuslikust pealetungist alates kuni aastani 2031 on tarnitud, hankes või hankimisse minemas koos riigi eelarvestrateegias otsustatud lisarahaga üle 4 mld euro eest laskemoona. Juba varasemalt plaanides olnud moonast (2,56 mld eurot) on 1,9 mld euro väärtuses moona tarnimisel. 2025. aasta eelarves on lahingumoona soetuseks tekkepõhiselt planeeritud 228 mln eurot. Tekkepõhised kulud vähenevad võrreldes 2024. aastaga 17 mln eurot. Rahvusvaheliselt suurenenud nõudlus lahingumoona soetamiseks on pikendanud lahingumoona tarneaegasid, kuid eelarvesse planeeritud mahus on hankeid võimalik läbi viia, vastamaks vajadustele ning lahingumoona eelarve tegelik maht suureneb tõenäoliselt aasta jooksul teiste hangete arvelt vastavalt moona tegelikele tarnetele. Programmi tegevus: Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed maaväe üksustes saavutatakse kiiresti. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 82 . Programmi tegevuse väeloome: maavägi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud maaväe üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi 2 6 9 13 16 Tegevuste kirjeldus Kulude kasv on 26,2 mln eurot, millest 24 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu. Maaväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 48 mln eurot, millest tegevväelaste palgafond moodustab 46,7 mln eurot. Kaitseliidule eraldatakse toetust maakaitse väljaõppe tegevusteks 24 mln eurot, sh investeeringuteks 1,7 mln eurot. Kaitseliit soetab maakaitse väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks väljaõppe korraldamiseks alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. Üksuste väljaõppeks on planeeritud 9,2 mln eurot. 2025. aastal toimub liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid üksusi ja meie võimet neid vastu võtta. 2025. aastal on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000 reservväelasele. Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025. aastal tarnitava varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. aastast pärast väljaõppe läbiviimist suuteline mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud taristusse summas 21,5 mln eurot. Tapal valmivad 2025. aasta jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026. aastal ja parandab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses. 2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025. aastal töökoja ehitamine, mis valmib hiljemalt 2027. aastal. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme remondivajaduse Lõuna-Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona hoidlad ning punkrid. Viru linnakus algab 2025. aastal universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026. aasta esimene pool. Hall parandab nii spordi- kui väljaõppetingimusi. Programmi tegevus: Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 83 . Programmi tegevuse väeloome: merevägi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud mereväe üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi 1 4 5 5 5 Tegevuste kirjeldus Kulude kasv on 8,9 mln eurot, millest 8 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu. Mereväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 8,4 mln eurot, millest tegevväelaste palgafond moodustab 6,9 mln eurot. Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024. aastal alanud väljaõpe relvasüsteemidele. Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks on planeeritud 1,5 mln eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii Eesti kui Baltikumiülese mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo päikesepargi rajamiseks. Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 84 . Programmi tegevuse väeloome: õhuvägi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud õhuväe üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi 0 4 4 4 5 Tegevuste kirjeldus Kulude kasv on 5,7 mln eurot, millest 4,6 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu. Õhuväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 17 mln eurot, millest tegevväelaste palk moodustab 16,6 mln eurot. Õhuväeüksuste väljaõppeks on planeeritud 1,4 mln eurot. 2025. aastal lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi arendamine ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC) saabunud info õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti elanikele ja kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja telekanalite ning mobiiltelefoni võrgu. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute ehituseks 16,5 mln eurot. Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 85 . Programmi tegevuse väeloome: muud üksused mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi 2 6 6 7 9 Tegevuste kirjeldus Tegevus kajastab Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe üksustest kaitseväe peastaabi, toetuse väejuhatuse, küberväejuhatuse, erioperatsioonide väejuhatuse ja sõjaväepolitsei kulusid. Samuti kajastuvad selles harjutusväljad, linnakud, valitsemisala teadus- ja arendustegevused, kaitsetööstuspoliitika. Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste varustushangete kulud. Kulud vähenevad 76,9 mln eurot, kuna 2025. aastasse planeeritud erivarustuse hanked on oma iseloomult investeeringud, mis ei kajastu riigieelarves programmi tegevuste all. 2025. aasta suurimad prioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje, manööverüksuste soomukid ning ratastel liikursuurtükid. Muude üksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 44,3 mln eurot ja väljaõppeks 17 mln eurot. Kaitseväe linnakute alalhoiuks on planeeritud 81,4 mln eurot, harjutusväljade tagamiseks ja KOV toetusteks on planeeritud 10,7 mln eurot. Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt: Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025. aastal. Raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 km kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon, sidelahendused, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu. Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega. Jätkuvad 2024. aastal alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse manööverüksuste kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025. aasta jooksul ning 2. jalaväebrigaadi manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele. Projekti kogu maksumus on üle 200 mln euro, millest on 2025. aasta eelarves kavandatud investeeringutena 95 mln eurot. Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025. aasta jooksul, maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro. Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025. aasta investeeringute maht on 20,3 mln eurot. Õhutõrjepataljonide Mistral laskeseadmed varustatakse termosihikutega, mille tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases võitluses. Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025. aastal, millega alustatakse elutsükli lõppu jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamist. 2025. aasta eelarves on selleks planeeritud 16 mln eurot ja uue taristu rajamiseks 5 mln eurot. Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025. aastal. Süsteemi on võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe objektidele maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu. Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkuvad kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarned. Isikkoosseisu varustamine peaks olema tagatud hiljemalt 2026. aastal. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks kuludele ka investeeringud, millest soetatakse logistilisi ja taktikalisi veokeid ning õhuväe lennuväljatehnikat 50 mln euro eest. 80 mln euro eest ehitatakse Ämaris uus söökla seoses uute võimete ja liitlaste kohalolu kasvuga, ehitatakse uus katlamaja ja alajaamad, ümber ehitatakse küttetrassid, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid. Lisaks valmivad Ämaris käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse Kõpu radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025. aastal uue hoiuala väljaehitamine. Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024. aastal plaanitud välihaiglate tarned 2025. aastasse. Seoses Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024. aastal planeeritud Scoutspataljoni täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja miinipildujasoomukite osas toimuda hiljem kui 2025. Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmiduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 86 . Programmi tegevuse kaitsevalmiduse tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise aeg alates eelhoiatuse saamisest Allikas: Kaitseministeerium info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest Allikas: Kaitseministeerium info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga Tegevuste kirjeldus Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud olukorrateadlikkuse hoidmisele, täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse tõstmisele ning tsiviiltoetuste tagamisele. Kulude kasv on 16,1 mln eurot, mis tuleneb peamiselt Kaitseministeeriumi teenuste ümberkujundamisest. Olukorrateadlikkuse hoidmiseks on planeeritud 6,7 mln eurot. Kaitsevalmiduse eesmärgistamisele on planeeritud 20,6 mln eurot, sh laiapindse riigikaitse tõhusa toimimise eesmärgil on 2025. aastal plaanis läbi viia valmidusõppusi KOV-dele ja riigiasutustele, mille tulemusena KOV-d ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid teenuseid ja kuidas korraldatuna ollakse võimelised kriisisituatsioonis pakkuma. Kaitseministeeriumi eestvedamisel jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste korraldamist. Samuti jätkatakse paremaks ülesannete ja rolliselguse tagamiseks iga-aastaste riigikaitseseminaride läbiviimist kohalikele omavalitsustele. Kaitsevalmidust toetavate õppuste läbiviimiseks on planeeritud 3,3 mln eurot, sh suurõppus SIIL 2025 läbiviimiseks. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 10,6 mln eurot. Algab Balti kaitsevööndi rajamine, et kaitsta Eestit esimesest meetrist. Piiridele ehitatakse sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. Esimeses etapis (2025) luuakse 3,2 mln euro eest tugipunktide prototüübid, lisaks hangitakse tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendeid. 2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – Search and Rescue). Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd lõpevad 2026. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd. Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 87 . Programmi tegevuse liitlaste kohaloleku tagamine Eestis mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud Allikas: Kaitseministeerium JAH jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Liitlaste kohaloleku tagamise tegevus koondab Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenused, mis on suunatud vastuvõtva riigi toetuse tagamisele, sealhulgas harjutusväljade tagamisele. Liitlasüksused paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-Eesti). Tegevust rahastatakse 3% SKP-le täiendavalt. Programmi tegevuste elluviimiseks planeeritud kulud kasvavad 31,2 mln eurot, millest 14 mln eurot moodustavad amortisatsioonikulud ja 15,8 mln eurot majandamiskulud, mis on seotud liitlaste vastuvõtu kulude ja taristu ülalpidamisega. 2023. aasta NATO tippkohtumisel kiideti heaks NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooni mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Sellega kaasnevad Eestile võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu suurendamine ja üksuste vastuvõtmine, majutamine ning ülalpidamine. Jätkatakse erinevate liitlasüksuste võõrustamist ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid liitlasüksusi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS – Host Nation Support) koondab endas kõik tegevused, mis on seotud vastava valdkonna rahvusvaheliste, riiklike ning valitsemisala üleste koordineerivate ning korraldavate tegevustega, sealhulgas välisriikide relvajõududele lubade menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate riikide vägede vastuvõtmist ning lõimimist. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud 22,4 mln eurot. Ämaris alustatakse 2025. aastal õhuturbe lennukite tarbeks QRA (Quick Reaction Alert) angaari ehitamist, mis valmib 2026. aastal. Lisaks valmivad Ämaris 2025. aastal ka käitusala, radari positsioon ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja alajaamad, renoveeritakse küttetrassid, elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid. 2025. aastal valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib 2025. aasta jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustatakse 2025. aastal liitlaste tarbeks kasarmu ehitamisega, mille valmimisel suurenevad 2026. aastal liitlaste majutuskohad 300 koha võrra. Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 88 . Programmi tegevuse liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda eeldaks Allikas: Kaitseministeerium JAH jah jah jah jah Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule Allikas: Kaitseministeerium JAH jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud rahvusvahelise kaitsealase koostöö edendamisele. Kulud kasvavad 103,1 mln eurot peamiselt seoses Eesti pikaajalise sõjalise abi andmisega Ukrainale, milleks planeeritakse Vabariigi Valitsuse otsusest tulenevalt 0,25% SKP-st aastas kaitsekulude eelarvest. Abikäepoliitika raames on planeeritud eelarvesse 0,3 mln eurot sihtriikide toetamiseks valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja katastroofimeditsiin, rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks abikäeriikide, sh Ukraina õppurite, toetamiseks. Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi eraldatud ka varasematel aastatel annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt kuni 2027. aastani kokku 332 mln euro ulatuses. Kindlustatakse liitlaste osalemine Eesti sõjalises kaitses ning arendatakse koostööd liitlaste ja regionaalsete partnerriikidega. Tagatakse osalemine NATO arengutes kollektiivkaitse tugevdamisel ning julgeoleku tagajana erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu EL, NATO ja ÜRO juhitavates operatsioonides ning tahtekoalitsioonis USA-ga. Samuti osaletakse rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon, Iisrael, Punane meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias. Kokku on eelarve 9 mln eurot. Alates 2025. aastast väheneb operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseis 63 kaitseväelaseni ning alates 2026. aastast ilmselt lõpetatakse OIR-i panustamine. Küberkaitsealases tegevuses jätkub koostöö liitlaste ja partneritega, panustatakse NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse, et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele. Küberturbe- ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ning oskusteadmuse kasvatamiseks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on eelarvesse planeeritud 7 mln eurot. Tegevusi viiakse ellu SA CR14 küberharjutusvälja teenuse ja Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskuse kaudu. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenistujad on esindatud 16 erinevas NATO staabis ja väejuhatustes Euroopas ja USA-s, Eesti Vabariigi alalistes esindustes NATO ja EL juures, Eesti saatkondades (USA, DEU, UK, FRA, POL, UKR), Ukrainas EL delegatsiooni juures, Ühendekspeditsiooniväe (JEF - Joint Expeditionary Force) staa bis, Läti Kaitseväe Akadeemias. Esindamine tagatakse aastas kuni 75 teenistujaga ning eelarves on selleks planeeritud 11 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatuse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad Eestit ja teisi Balti riike. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 89 . Programmi tegevuse luure ja eelhoiatuse korraldamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Info juurdepääsupiiranguga Allikas: Kaitseministeerium info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga info juurdepääsu-piiranguga Tegevuste kirjeldus Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem kirjeldus ei ole avalik. Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahte edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 90 . Programmi tegevuse kaitsetahte edendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse, suund: suurem parem Allikas: Kaitseministeerium 64,00% 66,00% 66,00% 66,00% 66,00% Elanikkonna toetus ajateenistusele, suund: suurem parem Allikas: Kaitseministeerium 87,00% 89,00% 90,00% 90,00% 90,00% Elanikkonna toetus riigikaitsele, suund: suurem parem Allikas: Kaitseministeerium 80,00% 81,00% 81,00% 81,00% 81,00% Tegevuste kirjeldus Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseum teenuseid, mis on suunatud ühiskonna laiemale kaasamisele riigikaitsesse. Kulud vähenevad 2,1 mln eurot, mis tuleneb peamiselt Kaitseministeeriumi teenuste ümberkujundamisest. Tegevuse eelarvest enamuse ehk 21,8 mln eurot moodustavad Kaitseliidu poolt teostatavad tegevused, mis on suunatud vabatahtliku tegevuse arendamisele, et tagada motiveeritud ja väljaõpetatud liikmeskond, ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamisele. 2025. aasta tegevused on suunatud samuti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmete arvukuse suurendamisele põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamisele. Jätkub ka Kaitseliidu taristuobjektide loomine. 2025. aastal alustatakse Tartu maleva uue tagalakeskuse projekteerimistöödega, ehitus algab 2026. aastal. Riigikaitseõpetuse läbiviimiseks on planeeritud 2,5 mln eurot. Kaitseliit korraldab riigikaitselaagreid, mis võimaldab noortele tutvustada Eesti riigikaitset ning võimalusi sellesse panustamiseks. Kaitseressursside Amet jätkab riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuse eraldamist õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagrite korraldamiseks. Samuti jätkatakse riigikaitseõpetajate koolitamisega ning klassi ja sõpruskonnaga ajateenistusse astumise võimaldamist. Seoses riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutumisega alates 2023. aastast on kasvanud laagrites osalevate õpilaste arv, millega seoses tagatakse täiendava varustuse soetamine ja hooldus. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena. Muuseumi koosseisus jätkab tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised. Eelarve on kokku 2,7 mln eurot. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus jätkab julgeolekuteemadel oluliste arutelude algatamist nii Eestis kui väljaspool. Samuti toetab asutus oma tegevusega Kaitseministeeriumi poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse (sh konverentsid: Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference). Eelarve on kokku 1,1 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitselise inimvara juhtimine Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 91 . Programmi tegevuse riigikaitselise inimvara juhtimine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr, suund: suurem parem Allikas: Kaitseressursside Amet 61,00% 72,00% 75,00% 75,00% 75,00% Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr, suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi 114,00% 200,00% 200,00% 200,00% 200,00% Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise määr, suund: suurem parem Allikas: Kaitseressursside Amet 93,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Ajateenijate rahulolu ajateenistusega, suund: suurem parem Allikas: Kaitseressursside Amet 63,00% 69,00% 72,00% 75,00% 75,00% Tegevuste kirjeldus Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti tegevused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise ettevalmistuse ja kiire ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujundamisele. Kuludes kajastuvad ajateenistusega seotud tegevused, sõjaväelise hariduse andmine, kaitseväe kohustuslastega seotud kulud ja reservteenistuse väärtusloome ning kogu kaitsevaldkonna personaliplaneerimine ja värbamine. Kulud vähenevad 2,5 mln eurot peamiselt seoses tegevuskulude kokkuhoiumeetmetega. Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse korraldus, milleks on eelarvesse planeeritud 25,7 mln eurot ning Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise hariduse andmiseks planeeritud kulud 11,8 mln eurot. Ajateenijatele mõeldud lapsetoetuseks, sõidukompensatsiooniks, eluaseme- ja õppelaenude intresside tasumiseks ning juhilubade soetamisega seotud kulude kompenseerimiseks on eelarves kokku 19 mln eurot. Asendusteenistusse on planeeritud kutsuda kuni 64 isikut, eelarve 1,1 mln eurot. Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks on loodud tehnikavaldkonna tudengite stipendiumiprogramm, mille raames eraldatakse stipendiume aastas kuni 30 üliõpilasele. Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas, kokku on eelarve 150 000 eurot. Reservteenistusse ilmunute määra tõstmiseks ja reservväelaste kvaliteedi hoidmiseks jätkuvad reservväelastele suunatud riigikaitse seminarid. Reservväelasi kaasatakse suuremas mahus koolituste läbiviimisesse instruktoritena. Koondnimetuse „Meie reservüksus“ raames jätkatakse reservväelastele erinevate vabatahtlike ürituste korraldamist, mis suurendavad üksuse isikkoosseisu teadlikkust ja ühtekuuluvustunnet. Jätkub sõjaväelise taseme- ja täiendõppe andmine nii Eestis (Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledž) kui ka välisriikides. Sellega tagatakse, et Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud 9,3 mln eurot. Kaitseväe Akadeemia (KVA) tegevuse tagamiseks alustatakse Raadile kutseõppesuuna õppehoone ja pääsla ning Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse, tegevväelaste kasarmu ning KVA ladude ja hoidlate ehitamist. Tartus Raadil valmib 2025. aastal sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe taristu täiesti uuele tasemele. Samuti alustatakse Tartus Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist. Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 92 . Programmi tegevuse riigikaitseliste investeeringute korraldamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %), suund: suurem parem Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 85,00% 85,00% 85,00% 85,00% 85,00% Õigeaegsed tarned, suund: suurem parem Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Tegevuste kirjeldus Tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete läbiviimise, taristu ülalpidamise ja toitlustuse korraldamise kulusid. Vahendid on suunatud eelkõige moona ladustamisele ja käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele vajaliku taristu ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud Lääne ja Lõuna piirkondadesse. Hangete läbiviimise korraldamiseks on eelarvesse planeeritud 3,9 mln eurot ja taristu ehituse ja korrashoiu korraldamiseks 6,4 mln eurot. Hangete ja taristu eelarve suureneb 407 mln eurot. Kulud vähenevad 1,3 mln eurot. Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti suureneva taristu korrashoiuteenuse kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning territooriumitele lisanduvate Eesti ja liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel. Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennurada ja perrooni, rajatakse ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja õppegaraažid, toitlustuskompleks, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks, päikesepark. Tallinnas ja Tartus valmivad uued riigikaitse administratiivhooned, kuhu paigutuvad mitmed valitsemisala asutused, mis võimaldab vabastada ebaefektiivseid üüripindu. 3.10. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 42 . Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 93 . Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8% Tööjõukulud -178 209 -189 723 -203 806 -14 083 7% Majandamiskulud -482 793 -572 009 -498 184 73 825 -13% Kaitseotstarbeline erivarustus -185 576 -446 542 -349 690 96 852 -22% Muud tegevuskulud -65 093 -67 110 -72 793 -5 684 8% Sotsiaaltoetused -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12% Investeeringutoetused -7 071 -5 265 -4 888 376 -7% Muud toetused -72 395 -75 143 -186 212 -111 070 148% Põhivara amortisatsioon -97 014 -88 798 -125 018 -36 220 41% Käibemaks -87 145 -94 880 -84 235 10 645 -11% Võrreldes eelmise aastaga suurenevad kulud 84,5 mln eurot, mis on peamiselt seotud Ukraina abistamisele suunatud toetusega. Tööjõukulud sisaldavad lisaks tsiviilteenistujate ja tegevväelaste palkadele ka õppekogunemistel osalevatele reservväelastele makstavaid tasusid. Tööjõukulud kasvavad 14,1 mln eurot seoses täiendavate tegevväelaste värbamisega uute võimete lisandumisel. Majandamiskulud sisaldavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh laskemoon, ning kaitseväe kulusid ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel, rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulusid ning kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulusid. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Majandamiskulud vähenevad kokku 73,8 mln eurot seoses kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringute mahu kasvuga ning täiendavate vahendite suunamisega toetuse andmiseks Ukrainale. Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille detailsem jaotus on riigisaladus. Kulud kasvavad 5,6 mln eurot. Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste korral makstavad hüvitised. Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate sotsiaalmaksu kasvust, mida arvestatakse töötasu alammäära kaudu. Sotsiaaltoetuste maht kasvab 2,3 mln eurot. Investeeringutoetused sisaldavad Kaitseliidule investeeringuteks antavat toetust ning Lääne- Eesti meetme raames antavat toetust RRF-st. Investeeringutoetused vähenevad 0,4 mln eurot. Muude toetuste hulgas on Ukrainale antavaks abiks planeeritud eelarve, koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus, toetused Kaitseliidule tegevuskuludeks, sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele. Muude toetuste eelarve kasv on 111,1 mln eurot, millest 105 mln eurot on seotud Ukrainale antava abiga. 3.10. 4 Investeeringud Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab kaitsevalmiduse. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 43 . Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 94 . Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14% Inventar -290 -286 -264 22 -8% IT investeeringud -3 868 -4 444 -4 246 198 -4% Masinad ja seadmed -8 445 -38 563 -39 020 -458 1% Muud investeeringud -126 898 -206 046 -277 958 -71 912 35% Kaitseotstarbeline erivarustus -76 197 -192 492 -266 092 -73 601 38% Kinnisvara -109 972 -136 324 -119 621 16 703 -12% Maa soetused -6 194 -7 342 -10 000 -2 658 36% Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -49 216 -96 223 -79 584 16 639 -17% Liitlaste taristu -45 339 -13 750 -22 436 -8 686 63% Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest -1 352 -5 083 0 5 083 -100% Kirde-Eesti meetme radari taristu -7 870 -11 507 -1 465 10 042 -87% Väikesaarte energiarajatised CO2 kvoodi müügi tuludest. 0 -1 218 -1 218 0 0% Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 -1 200 -4 917 -3 717 310% Käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9% Investeeringud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 61,4 mln eurot, mis on seotud peamiselt kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve kasvuga ning valitsemisala selge poliitikaga, suunata vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste varustamine oleks võimalikult kiire. Inventari soetamise maht väheneb 22 250 eurot. Kaitseväes vahetatakse välja vananenud inventari. IT investeeringute maht väheneb 0,2 mln eurot. Jätkatakse seadmete väljavahetamisega elutsükli lõppedes. Masinatest ja seadmetest soetatakse seadmeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis ja Mandri-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel) ning Lääne-Eestis (RRF rahastusega). Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid, kasvavad 73,6 mln eurot. Kinnisvarainvesteeringud vähenevad 16,7 mln eurot. 8,6 mln võrra rohkem on planeeritud liitlaste taristu valmimist, 16,6 mln võrra vähem hoonete ja rajatiste ehitust muude võimete toetamiseks. Hoonete ja rajatiste soetuses ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. Üksuste toetuseks valmivad laod ja laskemoonahoidlad ning laskemoona käitusalad. Liitlaste jaoks tehtavad investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Maade soetamiseks planeeritud eelarve kasvab 2,7 mln eurot, seoses harjutusväljade laienemisega seotud tehingutega. Tuuleenergia kompensatsioonimeetmete taristu järkjärgulise valmimise tõttu 2024.-2025. aastal ning projektide lõppemisega 2025. aastal vähenevad oluliselt nende meetmetega seotud kinnisvarainvesteeringute eelarved. Jätkub väikesaarte energiarajatiste meetme rakendamine, millega ehitatakse välja Vaindloo päikesepark. 3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi eesmärk on Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamine, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks. Valitsemisala on Eesti keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkondade eestvedaja, mille põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine ja areng. Samuti on valitsemisala eesmärk korraldada inimeste ja kaupade liikuvus selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Energeetikas on valitsemisalas seatud eesmärgiks tagada majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus. Valitsemisalas viiakse ellu terviklikku rohereformi, kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, meremajanduse ja merekeskkonna-, ressursitõhususe ja jäätmekäitlus-, keskkonna- ja elurikkuse kaitse-, keskkonnajärelevalve-, keskkonnakorraldus- ja ringmajandus- ning tööstusheite- ja kemikaali-, veekaitse ja -kasutamise, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alast poliitikat ning korraldatakse keskkonnaseiret. Lisaks tegeleb valitsemisala energeetika-, maapõueressursside kaitse ja kasutamise, elamumajanduse ja ehituse, transpordi- ja liikuvuspoliitika kujundamise ja elluviimisega. Valitsemisala tulemusvaldkond on „Kliima, energeetika ja elurikkus“. Koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga panustatakse tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kaheksa asutust: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Transpordiamet, Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. 2025. aastal on neist kahe suurima eelarvemahuga Kliimaministeerium, mille eelarve moodustab 60% valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust ja Transpordiamet (vastavalt 32%). Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku 6,6% . Valitsemisala tulud, 1 146 mln eurot, moodustavad 6% kogu riigieelarve mahust ning kulud 1 251 mln eurot, 7% riigieelarvest. Valitsemisalas töötab 01.08.2024 seisuga 2131 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on Transpordiamet (663 teenistujat, so 31,1% valitsemisala teenistujatest). Valitsemisala haldusalasse kuuluvad riigi osalusega äriühingud AS A.L.A.R.A, AS Eesti Raudtee, AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. AS Eesti Loots likvideeriti 24.04.2024. Vastavalt peaministri 15.08.2024 korraldusele nr 92 on taristuministri vastutusvaldkonda antud ka AS Teede Tehnokeskus. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad tulundus- ja sihtasutused Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks kuulub Kliimaministeeriumi valitsemise alla MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee. 3.11.1 Tulud Toetame loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, loome võimalusi taskukohase taastuva energia tootmiseks ning arendame kvaliteetsetet ja keskkonnasõbralikku transpordiühendust Kliimaministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest vähenevad 156,6 mln eurot. Tulud majandustegevusest suurenevad 59 mln euro võrra, tulud keskkonnatasudest vähenevad 18,9 mln euro ja omanikutulud (dividendid) 62,5 mln euro võrra. Detailne ülevaade iga tulugrupi osas on toodud vastavates peatükkides. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 44 . Kliimaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 95 . Kliimaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 802 313 1 325 593 1 145 930 -179 663 -14% Saadud toetused 209 372 693 589 536 978 -156 611 -23% Riigilõivud 15 900 36 232 34 501 -1 731 -5% Tulud majandustegevusest 374 238 293 115 351 966 58 852 20% Tulud põhivara ja varude müügist 13 900 15 5 -10 -67% Trahvid ja muud varalised karistused 597 974 580 -394 -40% Keskkonnatasud 102 222 139 327 120 464 -18 863 -14% Muud tulud 10 599 26 455 28 021 1 566 6% Intressi- ja omanikutulud 75 486 135 886 73 415 -62 471 -46% Saadud toetused Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja investeeringute katteks, kui ka vahendamiseks teistele asutustele. Kodumaiste toetuste maht on saadud toetuste kogumahust 54 tuhat eurot, mis on CO2 vahenditest kaetav välistoetuste omafinantseering. Saadud toetuste maht väheneb 2025. a 23% võrreldes eelmise aastaga ehk 156,6 mln eurot. Vähenemine on tingitud eelkõige Kliimaministeeriumi vastutusalasse koondatud valdkondade ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks mõeldud toetuste arvelt. 2021-2027 struktuuritoetuste eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide maht saadud toetustest on 2025.aastal ca 259 mln eurot ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite maht (RRF ja RePowerEU ) ca 82,5 mln eurot. Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud Euroopa ühendamise rahastu (CEF ja MILMOB) vahendeid on 2025.a kavandatud 185,4 mln eurot. Lisaks eelmainitule kajastuvad eelarves vahendeid LIFE programmi vahendid 7,5 mln eurot ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusvahendeid 2,5 mln eurot. Riigilõivud Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2025. aastal on 34,5 mln eurot, langus -5%. Suurima mahuga on liiklusregistri toimingutega seotud riigilõiv 31 mln eurot (moodustades 89,8% valitsemisala poolt kogutavatest riigilõivudest), mida kogub Transpordiamet. Teiste riigilõivude osakaal on marginaalne. Tulud majandustegevusest Valitsemisala tulud majandustegevusest moodustavad 352 mln eurot ning on võrreldes 2024. a suurenenud 20%. Tulude suurenemise põhjuseks on sõidukite registreerimistasu kehtestamine, millest prognoositakse 2025.a tulu 137 mln eurot. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) müügist saadud tulud vähenevad (2025. a on prognoositud madalamat ühiku hinda võrreldes 2024. a, samuti vähendatakse LHÜ ühikute üldkogust). Olulise muudatusena võib välja tuua, et kuni 2024. a suunati 50% LHÜ müügist laekuvast tulust riigituludesse ja 50% kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate ministrite kaudu. Uue kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb 2024. aastast enampakkumistulu kasutada 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. 2025. a LHÜ tuluprognoos on 185,7 mln eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala meetmete rakendamiseks on ette nähtud 199,1 mln eurot. Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile (KAUR) lennumeteoroloogia info edastamise, lennuvaatlusteenuse, meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise eest, Keskkonnaametile (KeA) kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest, Eesti Loodusmuuseumile (ELM) piletite müügitulust ja ürituste korraldamise eest, Transpordiametile (TM) veeteetasudena ja Maanteemuuseumi piletitulu, raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubade, veeteedega seotud elektrooniliste kaartide müügi eest, Eesti Geoloogiateenistusele (EGT) geoloogiliste uuringute ja seirete eest (keskkonnaalasest tegevusest), Riigilaevastikule (RIL) lootsitasudena, sadamate hallatavate navigatsioonimärkide paigaldamise ja hoolduse ning prahile andmise eest, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest. Tulu põhivarade müügist Valitsemisala tulud põhivarade müügist (2025.a 5 tuhat eurot) vähenevad võrreldes 2024. aastaga 10 000 eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Valitsemisala tulude prognoos trahvidest ja muudest rahalistest karistustest on vähenenud võrreldes 2024.a 394 tuhat eurot. Trahvid laekuvad Keskkonnaametile (0,32 mln eurot) keskkonnaalaste rikkumiste eest ja Transpordiametile (0,26 mln eurot) transpordialaste rikkumiste eest. Transpordiametil on õigus nimetatud trahvidest saadud tulusid kasutada riigimaanteede remondi koondprojekti kulude katteks. Keskkonnatasud Valitsemisala keskkonnatasude 2025. aasta laekumise prognoosiks on 120,4 mln eurot, mis on 18,8 mln eurot vähem võrreldes eelneva aastaga. Vähenemine tuleneb 2024 - 2027 riigi eelarvestrateegias otsustatud keskkonnatasude tõusude osalisest edasi lükkumisest 2025. aastast 2026. aastasse. Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest, lisaks alates 01.07.2023 ka tuuleenergiast elektrienergia tootmisest: kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 1,2 mln eurot; maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse, tuuleenergiast elektrienergia tootmise ning saastetasude eest kokku 114,4 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 15,3 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 99,2 mln eurot; raadamisõiguse tasu 6 mln eurot (riigieelarvesse) Laekuvatest keskkonnatasudest eraldatakse SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 15,015 mln eurot. Sellest 14,012 mln eurot vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule ja 1,003 mln eurot suunatakse läbi SA KIK keskkonnaprogrammi Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamiseks ning summa vastab 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta. SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 10 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse, veemajanduse ja kaasrahastamise valdkondades ning alates 2025. aastast Ida- Viru maakonna programm. Muud tulud Muud tulud 28 mln eurot koosnevad peamiselt Transpordiameti kogutavast teekasutustasust ja teekasutustasu rikkumise eest laekuvatest trahvidest. Teekasutustasud kasvavad järgmisel aastal 8 mln eurot ja veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse nõuetel ja kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud kahjude eest. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulud on prognoositud kogusummas 73,4 mln eurot äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2024. aasta eest dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Lennujaam, Elering AS, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates Kliimaministeeriumi kulud on suunatud Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks. 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 45 . Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 46 . Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkonna mõõdikud Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärgiks on Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Tulemusvaldkonna peamisteks strateegilisteks alusteks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi: Rohereformi ja kliimapoliitika programm; Energeetika, maavarade ja välisõhu programm; Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 96 . Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemus-valdkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Kliima, energeetika ja elurikkus Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Rohereformi ja kliimapoliitika programm Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 97 . Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kliima, energeetika ja elurikkus 0 0 -168 964 -168 964 100% Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 0 -34 684 -34 684 100% Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine 0 0 -14 675 -14 675 100% Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine 0 0 -3 410 -3 410 100% Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine 0 0 -16 599 -16 599 100% Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm 0 0 -59 603 -59 603 100% Elurikkuse kaitse tagamine 0 0 -22 750 -22 750 100% Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine 0 0 -13 914 -13 914 100% Keskkonnakorralduse arengu suunamine 0 0 -4 489 -4 489 100% Kiirgusohutuse tagamine 0 0 -1 771 -1 771 100% Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele 0 0 -16 679 -16 679 100% Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 0 0 -74 677 -74 677 100% Energiavarustuse tagamine 0 0 -894 -894 100% Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 0 -15 728 -15 728 100% Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 0 -33 736 -33 736 100% Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents 0 0 -7 383 -7 383 100% Õhukvaliteedi parendamine 0 0 -16 936 -16 936 100% 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmid ja programmi tegevused Rohereformi ja kliima programm Programmi eesmärk: Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT). Programmi tegevuse nimetus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 98 . Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud (jah/ei) Allikas: Keskkonnaamet jah jah jah jah jah Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % Allikas: Eurobaromeeter 48,00% > 60,00% n/a > 60,00% n/a Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse ja arengustrateegiatega ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuet ega. Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lis aks tehakse kliimavaldkonna analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid ja korraldatakse rohereformi seiret ja tagatakse vastavate andmete kättesaadavus. Koostatakse Riiklik energia- ja kliimakava ja selle eduaruanne, viiakse läbi avaliku sektori kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamine, edendatakse elanike keskkonnateadlikkust ja rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. Programmi tegevuse nimetus: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 99 . Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ilmainfo kättesaadavus, % Allikas: Keskkonnaagentuur 99,00% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00% Uuendatud ilmajaamade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur 97,00% 97,00% 98,00% 99,00% 100,00 Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu Allikas: Keskkonnaagentuur 4,60 4,70 4,70 4,70 4,70 Hoiatuste täpsus, % Allikas: Keskkonnaagentuur 91% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad ja radarid) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Programmi tegevuse nimetus: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 100 . Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste osaluskordade arv Allikas: Kliimaministeerium 115000 130000 130000 130000 130000 Rohereformi elluviimise seire toimib ja andmed on kättesaadavad Allikas: Kliimaministeerium ei jah jah jah jah Roheüleminekut toetavate teekaartide arv (kokku alates 2024) Allikas: Kliimaministeerium 0 4 8 8 8 Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste arv Allikas: Kliimaministeerium 21 22 24 26 28 Väljastatud EL ökomärgiste arv Allikas: Kliimaministeerium 224 230 230 300 300 KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal Allikas: Kliimaministeerium 0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse raames tehakse rohereformi elluviimise koordinatsiooni ja seiret, sh on tegevusteks rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi võrgustiku käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Lisaks kohalike omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine ning rohereformi seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil. Keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks suunatakse keskkonnaprogrammi vahendeid summas 1,6 mln eurot. Erasektori roheülemineku toetamiseks koostatakse sektorite roheülemineku teekaardid ja tehnoloogia teekaardid kliima- ja rohe-eesmärkide saavutamiseks. Lisaks kujundatakse meetmed roheinvesteeringute soodustamiseks. Jätkatakse keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS ja ökomärgiste väljastamist ja teadlikkuse kasvatamist. Rohelahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks edendatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid. Koostöös teiste ministeeriumitega otsitakse lahendusi ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks. Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevusi viiakse ellu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh: edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega; korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi; edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust; korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale; avaldatakse keskkonnateavet; korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid; luuakse kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus. Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Programmi eesmärk: Eestis on puhas ja elurikas keskkond. Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ja haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) ning AS A.L.A.R.A. Programmi tegevuse nimetus: Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse ning mulla poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 101 . Programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise määr uuendatud kavade alusel, % Allikas: Keskkonnaamet 88,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Alade arv, kus on hinnatud kaitse tulemuslikkust, tk, kumulatiivne Allikas: Keskkonnaamet 0 75 150 225 300 Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala (ha) Allikas: Kliimaministeerium 4100 4000 4000 4000 4000 I kaitsekategooria ning teiste kriitilises ja väljasuremisohus olevate liikide tegevuskavaga kaetuse määr, % Allikas: Keskkonnaamet 69,00% 80,00% 80,00% 85,00% 85,00% Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks soositakse loodussõbralikku maa- ja ressursikasutust, integreerides elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Tagatakse ökoloogiliselt hästi toimiva ja tõhusalt kaitstava kaitsealade võrgustiku olemasolu. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Algatatakse arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse ja looduse hüvede kaitseks. Vajalik on elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmiseks tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Tõhustatakse elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset. Analüüsitakse olemasolevat looduskaitsesüsteemi ja lisaks alapõhisele kaitsele rakendatakse uusi võimalusi, kuidas maaomanikke motiveerida ise loodusväärtusi märkama ja neid kaitsma. Olulisel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne. Programmi tegevuse nimetus: Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti metsad on elujõulised, nende kasutus on mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik ning tagatud on elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 102 . Programmi tegevuse metsanduse ja jahinduse arengu suunamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % Allikas: Keskkonnaagentuur 25,1 >20 >20 >20 >20 Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi kuni juurdekasvu ulatuses Allikas: Kliimaministeerium jah jah jah jah jah Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust, % Allikas: Keskkonnaagentuur 60 (2022) >50 >50 >50 >50 Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Allikas: Keskkonnaagentuur jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat. Selleks esitatakse koostatud metsanduse arengukava aastani 2030 vastuvõtmiseks Riigikogule ning koostatakse metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega. Muudetakse metsaseadust, et laiendada metsade majandamisvõtteid, lisanduvad püsimetsanduse rakendamise võimalused ja metsaistandike loomise võimalused. Raielangi maksimaalsed suurused vähenevad viiele hektarile ning raielankidele jääb säilikpuid rohkem. Lisaks täpsustatakse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses. Töötatakse välja raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmed. Jätkatakse erametsanduse arengu toetatamist tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, ning väärielupaikade kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega. Jätkuvalt antakse välja vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube. Lisaks avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnakorralduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 103 . Programmi tegevuse keskkonnakorralduse arengu suunamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Mõõdik on väljatöötamisel Allikas: - n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, tõhustatakse keskkonnakaitselubade süsteemi, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube ja korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist. Lisaks rakendatakse ebasoodsa keskkonnamõju tõhusa leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Programmi tegevuse nimetus: Kiirgusohutuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusloome ja arengukavade rakendamise kaudu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 104 . Programmi tegevuse kiirgusohutuse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärkide täitmise määr, % Allikas: Kliimaministeerium 79,00% 70,00% 75,00% 85,00% 85,00% Radioaktiivsete jäätmete (s.h omanikuta kiirgusallikate) käitlemine on tagatud. Kiirgusallikate kogumise kampaaniaid vähemalt üks kord viie aasta jooksul Allikas: Kliimaministeerium 1 1 1 1 1 Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalaste teabepäevade arv. Aastas korraldatakse üks avalikkusele suunatud kiirgusalane teabepäev ning üks ametnikele suunatud teabepäev Allikas: Keskkonnaamet 1 1 1 1 1 Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Programmi tegevuse nimetus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 105 . Programmi tegevuse kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Mõõdik on väljatöötamisel Allikas: - n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Programmi eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus (EGT) Programmi tegevuse nimetus: Energiavarustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Elektri-, gaasivarustuskindluse ja vedelkütuse kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 106 . Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat 38,47% 43,00% 48,00% 51,00% 54,00% Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas (minutites) Allikas: Konkurentsiamet 419,2 300 250 200 100 Gaasituru konsentreeritus (HHI) Allikas: Kliimaministeerium 4028 (2022) 3500 3500 3000 3000 Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh Allikas: Elering AS 0 4500 4500 4500 4500 Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga (jah/ei) Allikas: Elering AS Teostamisel Jah Jah Jah Jah Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on täidetud (jah/ei) Allikas: Elering AS jah Jah Jah Jah Jah Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja tõhus turukorraldus Allikas: EVK Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Tegevuste kirjeldus Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. EL-i otsustusprotsessides seistakse Eesti seisukohtade eest elektriturualaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasituru reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele. Transpordikütuste eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise. Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 107 . Programmi tegevuse soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat 65,00% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00% Tegevuste kirjeldus Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 108 . Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat 65,40% (2022) 67,00% 68,00% 68,00% 69,00% Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat 29,10% (2022) 36,00% 50,00% 62,00% 70,00% Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat 8,50% (2022) 18,00% 19,00% 20,00% 21,00% Taastuvenergia osakaal võrreldes aastaga 2020, % Allikas: Eurostat 29,00% 33,00% 38,00% 47,00% 55,00% Lisandunud tuuleenergia tootmist maismaal, MW Allikas: Eurostat 439 1548 3067 4314 5250 Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris ja keemistööstuses Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskus teenust viiakse ellu teenust viiakse ellu teenust hinnatakse ja viiakse lõpule teenus on lõppenud teenus on lõppenud Tegevuste kirjeldus Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Olulist rolli juhitava baasvõimsuse ja soojuse tarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus. Programmi tegevuse eesmärgi täitmiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu. Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt ning vajadusel riiklike toetuste vastu lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist maismaal ja merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõtu protsesse. 2025. aastal on eesmärgiks kaardistada tuuleenergeetika kasutuselevõtuks sobilike arendusalasid, et oleks võimalik lisada vähemalt 1000MW tuuleenergeetikat. 2025. aastal on plaanitud uued taastuvelektri vähempakkumised maismaal 1000GWh/a ulatuses, 2026. aastal 2000GWh/a ja 2027. aastal veel 1000GWh/a ulatuses. Lisaks on 2025. aastal plaanis ka meretuuleparkidele vähempakkumiste väljakuulutamine mahus 2000GWh/a. P rogrammi tegevuse nimetus: Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 109 . Programmi tegevuse maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei) Allikas: Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus Jah Jah Jah Jah Jah Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja - seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire). Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Programmi tegevuse nimetus: Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevuse eesmärk : Parandada õhukvaliteeti, teostada mõõtekampaaniaid, arendada riikliku seirevõrku ja tõsta elanike teadlikust saasteainetest ning nende terviseriskidest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 110 . Programmi tegevuse õhukvaliteedi parendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Meetmes uuendatud õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid, tk aastas Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 4 4 4 10 Meetmes uuendatud küttesüsteemidega elamud kokku, tk Allikas: Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus 0 700 1000 1500 2350 Välisõhu kvaliteedi tase vastab piirnormidele (jah/ei) Allikas: Kliimaministeerium jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid. Seoses sellega seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Oluline on leida nendes sektorites saasteainete vähendamise meetmeid. Ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine) ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Selleks toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusega perioodil 2021-2027 elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist 23,5 mln euroga. Toimub Euroopa Regionaalarengu Fond kaasrahastusel aastatel 2021-2027 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 mln euroga. 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 47 . Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 48 . Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna mõõdikud Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgiks on, et Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. T ulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Transpordi ja liikuvise arengukavas 2021-2035 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning muudes valdkonna arengut suunavates arengudokumentides (nt Meremajanduse valge raamat 2022-2035, Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030, Riigi jäätmekava 2023-2028). Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud 6 programmi: Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); Mere ja vee programm (KLIM); Ühistranspordi programm (ReM); Regionaalarengu programm (ReM); Maa- ja ruumiloome programm (MKM , REM ). Tulemusvaldkonna keskmes on ühtaegu nii ressursisäästlik majandusedu kui ka keskkonnasäästlik ja inimväärne füüsiline ruum ja liikumisvõimalused ning kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 111 . Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemus-valdkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Elukeskkond, liikuvus ja merendus Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 sh Meremajanduse valge raamat 2022-2035 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Transpordi ja liikuvuse programm Mere ja vee programm 3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 112 . Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Elukeskkond, liikuvus ja merendus 0 0 -876 618 -876 618 100% Elukeskkonna ja ringmajanduse programm 0 0 -167 279 -167 279 100% Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine 0 0 -3 472 -3 472 100% Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine 0 0 -29 979 -29 979 100% Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine 0 0 -126 263 -126 263 100% Ringmajanduse korraldamine 0 0 -7 165 -7 165 100% Energia- ja ressursitõhustamine 0 0 -401 -401 100% Transpordi ja liikuvuse programm 0 0 -643 872 -643 872 100% Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -374 350 -374 350 100% Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -12 572 -12 572 100% Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -201 815 -201 815 100% Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine 0 0 -55 134 -55 134 100% Mere ja vee programm 0 0 -65 467 -65 467 100% Merekeskkonna kaitse tagamine 0 0 -2 743 -2 743 100% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine 0 0 -22 910 -22 910 100% Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine 0 0 -39 813 -39 813 100% 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi tegevused Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Programmi eesmärk: Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) Programmi tegevuse nimetus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja elukeskkonna kvaliteeti. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 113 . Programmi tegevuse ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks, skaala 1-100 Allikas: Kliimaministeerium 26 30 - 34,7 - Tegevuste kirjeldus Eesmärgiks on, et E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii e-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid, meetmed ja tegevused. Programmi tegevuse nimetus: Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ehitusvaldkond loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatakse madala süsinikujalajäljega ja kõrge energiatõhususega ehitisi ja säästlikku asularuumi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 114 . Programmi tegevuse kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % Allikas: Eurostat 61,00% (2021) 72,00% 75,00% 78,00% 80,00% Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga, skaala 1-100 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee 66,9 (2022) - 71,70 - 74,10 Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas, TkWh Allikas: Statistikaamet 11,70 (2022) 11,58 11,46 10,99 10,65 Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas, TkWh Allikas: Statistikaamet 16,50 (2022) 16,17 15,84 15,51 15,10 Tegevuste kirjeldus Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvust umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Parandatakse elukeskkonna (ehitatud keskkonna) kvaliteeti, lähtudes Euroopa uue Bauhausi kestliku kaasava ja kauni ruumiloome eesmärkidest, sealhulgas parandatakse ehitiste keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust. Programmi tegevuse nimetus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Programmi tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 115 . Programmi tegevuse eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eluruumide arv vähemalt C-energiatõhususklassiga hoonetes, tk Allikas: Kliimaministeerium 118000 142000 155000 169000 184000 Elamispinna keskmine ruutmeetri hind suhtes keskmisesse brutokuupalka Allikas: Maa-amet, Statistikaamet 1,09 1,00 1,00 1,00 1,00 Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Programmi tegevuse nimetus: Ringmajanduse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõju vähendamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 116 . Programmi tegevuse ringmajanduse korraldamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%) Allikas: Keskkonnaagentuur 33,00% 55,00% 56,00% 57,00% 58,00% Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) inimese kohta, kg Allikas: Keskkonnaagentuur 3721 3350 3350 3300 3300 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus hõlmab endas olmejäätmetega seotud poliitika kujundamist, tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamist, ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika kujundamist ning ringmajandusele üleminekut ja digitaliseerimist. Kõigi tegevuste eesmärk on tarbimise ja tootmise edendamine kestlikkuse, ressursitõhususe ja väiksemate keskkonnamõjude suunas. Tegevuste tulemusena peab vähenema jäätmeteke ja suurenema materjalide ringlussevõtt. Programmi tegevuse nimetus: Energia- ja ressursitõhustamine Programmi tegevuse eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise ning ressursitõhususe suurendamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 117 . Programmi tegevuse energia-ja ressursitõhustamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ressursitootlikkus, eur/kg Allikas: Eurostat 0,69 0,70 0,71 0,71 0,72 Kumulatiivne energiasääst alates aastast 2021 (GWh) Allikas: Kliimaministeerium 805 1819 2326 2833 3340 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus koosneb energiatõhususe poliitika kujundamisest ja selle elluviimise korraldamisest ning ettevõtete ressursitõhususe korraldamisest. Tegevuse tulemusena peab meie ressursitootlikkus suhestatuna SKP-sse kasvama ning üldine energiasääst olema tagatud. Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk: Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine, arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja ohutu liikuvuse, majanduse konkurentsivõime ja keskkonna eesmärkide täitmise tagamiseks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Transpordiamet (TRAM) Programmi tegevuse nimetus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, taastada etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 118 . Programmi tegevuse raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic, % Allikas: Kliimaministeerium 6,12% 39,61% 64,74% 67,87% 80,00% Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus, km Allikas: Kliimaministeerium n/a 20 20 20 20 Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km Allikas: Kliimaministeerium n/a 50 50 50 50 Rongiliikluse ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Pärnu (Rail Baltica tulemusena) liinidel, minutites Allikas: Elron Tallinn-Tartu 139 minutit Tallinn–Tartu 105 min Tallinn–Tartu 100 min Tallinn–Tartu 100 min Tallinn–Tartu 100 min Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga Allikas: Statistikaamet 16,00% 25,00% 26,00% 27,00% 28,00% Tegevuste kirjeldus Harju- ja Raplamaal on alanud Rail Baltica raudtee põhitrassi ja kohtobjektide ehitus, Pärnumaa lõunaosas jätkatakse keskkonnamõju hindamisega ning projekteerimistegevustega. 2025. aasta kavandatud investeeringute maht on summas 267 mln eurot, millega jätkatakse Rail Baltica ehitust rohkem kui 1/2 Eesti trassi ulatuses. Jätkatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahe ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste reisiterminalide ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Üheks oluliseks projektiks on ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimine 2025. aastal eeldatavas mahus 64,8 mln eurot. Kinnitatud ajakava kohaselt peaks 2025. aastaks olema elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2026. aasta lõpuks Tapa–Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimine. Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest. Programmi tegevuse nimetus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 119 . Programmi tegevuse õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Irdtorni lahendust kasutavate lennujaamade osakaal, % Allikas: Kliimaministeerium, AS Tallinna Lennujaam 20,00% 60,00% 80,00% 100,00% 100,00% Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv, tk Allikas: Kliimaministeerium, AS Tallinna Lennujaam 44 50 55 60 70 Tegevuste kirjeldus Tegevuste fookuses on digitaalne õhuliiklus ja sellega seotud uute tehnoloogiate arendus. Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2025. aastal. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning testimiseks. Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 mln eurot. ASile Tallinna Lennujaam suunatakse julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks 7,76 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on säilitada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, tõstes liiklemise ja keskkonna ohutust, vähendades aegruumilisi vahemaid ning luues säästlike liikumisviiside kasutust soodustavat taristut. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 120 . Programmi tegevuse teetransporditaristu arendamine ja korrashoid mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riigiteede võrgu seisundi säilitamine (IRI, mm/m) Allikas: Kliimaministeerium, Transpordiamet 2,42 2,60 2,60 2,60 2,60 TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate riigiteede pikkus, km Allikas: Kliimaministeerium, Transpordiamet 72 80 80 118 118 Tegevuste kirjeldus Riigiteede hoiuks on perioodil 2025 – 2028 kokku kasutada 652,3 mln eurot, sellest 2025. aastal 161,2 mln eurot. Tallinna – Pärnu – Ikla maanteel viiakse 2025. aastal lõpule Sauga – Pärnu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 13,3 mln eurot ning aastatel 2025 – 2027 viiakse ellu Libatse – Nurme 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 87,5 mln eurot. Kaitseministeeriumiga koostöös lõpetatakse tööd CEF Military Mobility rahastusotsuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitusel kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2025. aastal 8,1 mln eurot. Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2025. aastal 0,4 mln eurot. Alustatakse CEF Military Mobility rahastuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva-Konuvere 2+2 lõigu ehitamist, kogumaksumusega 80 mln eurot, millest CEF poolne finantseering on 50%. Kohalike teede arendamiseks: Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2023–2025 kokku summas 20 mln eurot, sellest 2025. aastal summas 7,5 mln eurot. Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses. Programmi tegevuse nimetus: Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa- ja õhuruumi kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise ning soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades, aga ka üle Eesti, ning kujundada seonduvat õigusloomet. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 121 . Programmi tegevuse ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 EL vahenditest rahastatud uute trammiteede pikkus, km* Allikas: Kliimaministeerium 0 0 0 0 0 EL vahenditest rahastatud uued või uuendatud mitmeliigilised sõlmpunktid, tk Allikas: Kliimaministeerium 0 0 0 0 1 EL ja CO2 vahenditest rahastatud uute või uuendatud rattateede pikkus, km Allikas: Kliimaministeerium 0 0 5 10 20 Liiklejate liikluskäitumise indeks Allikas: Transpordiamet 7,40 7,80 7,90 8,00 8,10 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 10 000 lennutunni kohta Allikas: Transpordiamet 0,84 0,95 0,94 0,94 0,93 Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet 55 50 45 40 38 Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet 395 350 330 300 280 * Uute trammiteede valmimine on kavandatud aastal 2029 Tegevuste kirjeldus Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha seda keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega kogu reisija- ja kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist, eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus (hõlmab mh sotsiaaltransporti) oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav. Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise kaubaveoinfo vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel toimivate linna- või maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad, isejuhtivad taksod, pakirobotid jmt) turule tuleku soodustamine läbi pilootprojektides osalemise ja seadusandluse ühtlustamise. Programmi tegevusteks on ka liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste rakendamine ning lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt. Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele. Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös kohalike omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi. Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka suurendada ja soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või jalgrataste ja mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi) kasutamist. Tänavad tuleb vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning trammitaristu. Mitmeliigilisi transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte erinevate transpordiliikide vahel, hõlbustades seeläbi juurdepääsu ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii makro- (linn, piirkond ja terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad). Eesmärgid saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel: terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km; multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km rajatud uut trammiliini aastaks 2029. Mere ja vee programm Programmi eesmärk: Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik (RL), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR) Programmi tegevuse nimetus: Merekeskkonna kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 122 . Programmi tegevuse merekeskkonna kaitse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maismaalt merre jõudva inimtekkelise toitainete koormuse vähendamine: toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM BSAPis toodud Eestile arvestatud sissekande ülemmääradele – N-üld ja P-üld NIC-d Allikas: Keskkonnaagentuur N-üld 27332 t/a; P-üld 455,5 t/a (2022) väheneb väheneb väheneb NIC N-üld:26474 t/a, NIC P-üld 419 t/a. Merekaitsealade pindalamäär Eesti merealast, % Allikas: Keskkonnaagentuur 7064 km2 Eesti merealast kaitse all, TW piiriga: 28,1 %; EEZpiiriga: 19,3%* >28 >28 >28 >29 Kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine Allikas: Kliimaministeerium 0 0 1 2 3 * w= territoriaalmere piir(iga), EEZ= majandusvööndi piir(iga) Tegevuste kirjeldus Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks viiakse läbi merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023 - 2028), mereala seisundihinnangu ajakohastamine (2024) ning merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. Oluline on rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Lisaks mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks. Viiakse läbi merekeskkonnakaitse reform, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. Tagatakse reostustõrje ja mereuuringute võimekus ning luuakse võimekus keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 123 . Programmi tegevuse vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur 82,00% 84,00% 84,00% 84,00% 84,00% Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine nitraadisisaldus ei suurene algtasemega (2021-2024) võrreldes Allikas: Keskkonnaagentuur 28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust, % Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur 1,13% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur 98 (2021) 100 100 100 100 Tegevuste kirjeldus 2025. aastaks koostatakse veeteenuse reformi strateegiline teekaart, et tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. Viiakse ellu LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST, mille eesmärk on saavutada Viru alamvesikonna veekogumite hea seisund. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. Jätkatakse vee taaskasutuse poliitika välja töötamist, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega. Viiakse ellu reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeedet vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. Ajakohastatakse hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusliku raami, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. Eesmärgiks on ka reoveepuhastuse energiatõhususe suurendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring. Programmi tegevuse nimetus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 124 . Programmi tegevuse meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Jäämurde teenuse tagamine, % Allikas: Kliimaministeerium 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Mõõdistatud Eesti mereala osakaal, % Allikas: Kliimaministeerium 74,00% 75,00% 77,00% 83,00% 85,00% SF projektidest rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk Allikas: Kliimaministeerium 0 1 1 3 3 Eestisisese merenduse CO2 vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega, kilotonnides Allikas: Kliimaministeerium 16,43 16,43 16,43 11,00 11,00 Eesti on ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas Allikas: Paris MoU Committee jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevanduse toetamiseks on vajalik jätkata tööjõumaksude tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi. Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontroll ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mille jätkuvaks tagamiseks on 2023. aastal läbi viidud alusuuring ning otsitakse rahastusvõimalusi uue jäämurdja ehituseks. Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärkidest on vajalik riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026. aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. aastaks ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit. Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise. Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029. a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“. Kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale väikesadamate piirkondliku rolli. Samuti on merenduses väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis tekitavad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul. Merendus on väga killustunud valdkond, selle vältimiseks on vajalik viia läbi merendusreform. 3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 49 . Kliimaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 125 . Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10% Tööjõukulud -67 835 -80 045 -84 194 -4 149 5% Majandamiskulud -60 747 -79 217 -104 157 -24 940 31% Muud tegevuskulud -1 237 -19 -33 -14 76% Sotsiaaltoetused -23 -10 -22 -12 122% Investeeringutoetused -80 529 -756 304 -626 321 129 982 -17% Muud toetused -183 421 -91 505 -80 326 11 179 -12% Põhivara amortisatsioon -77 605 -161 943 -150 529 11 414 -7% Käibemaks -11 348 -15 487 -19 664 -4 177 27% Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve väheneb peamiselt Kliimaministeeriumi vastutusalasse koondatud valdkondade ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks mõeldud struktuuritoetuste arvelt. Struktuuritoetustest, taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest (RRF ja RePowerEU) ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusvahenditest kavandatud tööjõu- ja majanduskulude maht suureneb ca 5,8 mln eurot, LHÜ müügitulust rahastatavatest meetmetest töö- ja majanduskulude kasv on ca 16,8 mln eurot, majandustegevusest saadavate tulude arvelt kavandatud töö- ja majanduskulud suurenevad ca 1 mln eurot. Kärbetega seoses väheneb Kliimaministeeriumi valitsemisala tööjõu- ja majanduskulude ning tegevustoetuste maht 9,8 mln eurot. Investeeringutoetused vähenevad peamiselt struktuuritoetuste arvelt. 3.11.4 Investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 73% suunatakse teede ehitusse, 7% RailBaltic´u arendusse ning 3% IT valdkonda Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 50 . Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 126 . Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6% Inventar -28 -20 -20 0 0% IT investeeringud -5 524 -7 615 -4 747 2 868 -38% Transpordivahendid -479 -2 916 -4 811 -1 895 65% Masinad ja seadmed -397 -2 595 -3 686 -1 091 42% Muud investeeringud -5 338 -421 -479 -58 14% Kinnisvara -96 805 -130 999 -137 984 -6 985 5% Riigimaanteede remondi koondprojekt -58 617 -61 799 -76 430 -14 631 24% Tuletornid -230 -380 -780 -400 105% Rail Baltic arendus -10 868 -20 247 -13 667 6 580 -32% Arbavere puursüdamike hoidla -116 -375 -375 0 0% Rohuküla sadama kai taastamine 0 -471 -2 508 -2 038 433% Transpordiameti hoonete renoveerimine -315 -517 -790 -273 53% Maade soetamine -1 534 -3 000 -3 000 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering -467 -4 461 -165 4 297 -96% Sauga - Pärnu 2 + 2 realine tee -1 377 -6 800 -3 709 3 091 -45% Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee 0 -22 100 -24 300 -2 200 10% Multifunktsionaalne töölaev 0 0 -7 699 -7 699 100% Riigilaevastiku hooned ja rajatised -9 -167 -167 0 0% E67 Päädeva - Konuvere teelõik MILMOB 0 0 -3 895 -3 895 100% Värska – Ulitina maantee ümbersõit 0 0 -500 -500 100% Käibemaks -20 333 -30 912 -34 347 -3 435 11% Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 6% ehk 11 mln euro võrra. IT investeeringud 4,7 mln eurot, sh Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse investeeringud infosüsteemide arendamiseks, seadmete uuendamiseks ning vajalike litsentside hankimiseks 1,5 mln eurot, Transpordiamet investeerib 2,5 mln eurot enda hallatavatesse IT süsteemidesse ja seadmete uuendamiseks ning 2021 - 2027 struktuurivahenditest 0,5 mln eurot teeilmajaama seiresüsteemide uuendamiseks. Investeeringud transpordivahenditesse 4,8 mln eurot, so Riigilaevastiku veesõidukite uuendamiseks. Masinate ja seadmete investeeringud on võrreldes 2024. aastaga kasvanud 1 mln eurot. Olulisemad on Keskkonnaagentuuri investeeringud Saaremaa radari rajamiseks ja Harku radari uuendamiseks. Lisaks on planeeritud hüdro-meteoroloogiajaamade ja Kabli keskkonnaseirejaama taristu uuendamine. Muud investeeringud 0,5 mln eurot moodustavad Transpordiameti ja Eesti Geoloogiateenistuse investeeringud. Kinnisvarainvesteeringutest on 2025.a suuremamahulisemad järgmised: Riigimaanteede remondi koondprojekt 76,4 mln eurot; Rail Baltic arendus 13,8 mln eurot; Värska – Ulitina mnt ümbersõidu ehitus 0,5 mln eurot; ÜF 2021–2027 perioodi ehitusprojektid Libatse-Nurme 2+2 realise tee 24,3 mln eurot, Sauga-Pärnu 2+2 realise tee ehitus 3,7 mln eurot; Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest multifunktsionaalse töölaeva soetamine 7,7 mln eurot; Military mobility vahendites t Päädeva-Konuvere teelõigu ehitus 3,9 mln eurot. 3.11.5 Finantseerimistehingud Eluasemevaldkonnas jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning suurendatakse selleks sihtkapitali summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi struktuurifondide vahenditest suunatakse 4,9 mln eurot korterelamute renoveerimislaenu väljastamiseks. 4 mln euro eest märgitakse Rail Baltic Estonia OÜ osakuid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 127 . Kliimaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 2 047 -10 650 -9 714 936 -9% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 -4 000 -4 000 0 0% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 -6 650 -5 714 936 -14% 3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Sihipärane kultuuripoliitika, lõimumispoliitika ja spordipoliitika elluviimine tagab eesti kultuuri säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu ja ühiskonna sidususe. Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: „Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“. 01.01.2025 seisuga kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse koos ministeeriumiga kaks valitsusasutust ja kuus hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 37 riigi asutatud sihtasutust. 2024. aastal on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas toimunud järgmised muudatused. Seni hallatava riigiasutustena tegutsenud Tartu Kunstimuuseumi tegevus lõpetati, asutati sihtasutus Tartu Kunstimuuseum, lisaks riigile teiseks asutajaks Tartu linn. Seni hallatava riigiasutusena tegutsenud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tegevus lõpetati, asutati sihtasutus Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum. Seni hallatava riigiasutusena tegutsenud Eesti Arhitektuurimuuseum lõpetas tegevuse, asutati sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum. Valitsemisala 2025. aasta eelarve kulud on 335, 7 mln eurot, investeeringud kokku on 0, 828 mln eurot ja tulud 17,7 mln eurot. Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium 91,5%, Eesti Rahva Muuseum 3%, Muinsuskaitseamet 2,4% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,7%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%. 3.12.1 Tulud Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulud moodustuvad peamiselt välisabi toetustest ning riigimuuseumide tasuliste teenuste müügist . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 128 . Kultuuriministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 11 303 13 315 17 726 4 411 33% Saadud toetused 6 932 10 936 14 859 3 922 36% Riigilõivud 8 7 46 39 543% Tulud majandustegevusest 3 264 2 372 2 821 450 19% Tulud põhivara ja varude müügist 1 094 0 0 0 0% Muud tulud 5 0 0 0 0% Intressi- ja omanikutulud 1 0 0 0 0% Saadud toetused Saadud toetuste all kajastatakse vahendeid perioodi 2021-2027 struktuurivahendite loomemajanduse (2025.a 2,5 mln eurot, 2024.a 1,68 mln eurot) ning lõimumise ja kohanemise valdkonna (2025.a 6, 94 mln eurot, 2024.a 6,86 mln eurot) tegevuste finantseerimiseks, Šveitsi-Eesti koostööprogrammi (2025.a 1,44 mln eurot, 2024.a 1,27 mln eurot), Taaste- ja vastupidavusrahastu (2025.a 0,432 mln eurot) ning Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (2025.a 0,116 mln eurot) integratsioonitegevuste vahendeid, samuti perioodi 2021-2027 struktuurivahendite meetme “Digiriik” (2025.a 1,92 mln eurot) ja EL keskkonna- ja kliimaprogrammi LIFE (2025.a 0, 422 mln eurot) vahendeid kultuuripärandi valdkonnas ja teisi välistoetusi. Välisvahendid suurenevad 2025. aastal peamiselt seoses 2021-2027 struktuurivahendite loomemajanduse meetmete avanemise ning meetme “Digiriik” kultuurivaldkonna digiteerimise vahendite kasutamisega. Riigilõivud Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud: pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo riigilõivud. Muinsuskaitseamet prognoosib riigilõivu laekumises võrreldes 2024. aastaga kasvu, sest 2025. aastal lõppeb suur hulk pädevustunnistusi ja prognoositakse uute tunnistuste väljastamist. Muinsuskaitse valdkonnas tegutsemiseks peab ettevõtja olema sõlminud lepingu pädevustunnistust omava isikuga või ta peab füüsilisest isikust ettevõtjana ise omama pädevustunnistust. Ühe pädevustunnistuse eest makstav riigilõiv on 50 eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügist, ürituste korraldamisest, raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2024. aastaga suureneb valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 19%. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude muutust Eesti Rahva Muuseum, kelle 2024. aasta omatulu oli planeeritud väga konservatiivselt 1,77 mln eurot. Tegelik 2024. aasta laekumine ületab oluliselt planeeritut, mistõttu on põhjust prognoosida 2025.a omatulu 2,45 mln tasemele. 3.12. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Tagatud on kultuuri- ja spordiorganisatsioonide ning kultuuri-, spordi- ja lõimumisvaldkondade jätkusuutlikkus ja kultuurielu mitmekesisus ning sidusam ühiskond. Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: „Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbe s 1, 8 4% riigieelarve kulude kogumahust. Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028 ning valdkonna strateegiadokumentides: „Kultuuri arengukava 2021 - 2030“, „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Kultuuri-, spordi- ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve kulud panustavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannete täitmisesse. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel . 3.12. 2 .1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 51 . Kultuur ja sport tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 52 . Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud 2025. aasta eelarvekärpest 2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln euro võrra. Kokkuhoiukohad ja erandid: Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 2025. aastal 4% ehk 5,3 mln eurot. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. a kärbe on valdavalt 5% ehk 2,7 mln eurot. Rohkem kui 5% kärbiti selliseid toetusi ja tegevusi, mis ei halva ühegi konkreetse asutuse, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, tegevust või mõju füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist. Kokkuhoiu kogumaht 4,7 mln eurot. Peale 2024. aastal toimunud tegevuskulude kärbet, leiti ministeeriumi ja hallatavate riigiasutuste tegevuskuludes veel kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot. Suurematest eranditest - kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond (sh autorihüvitusfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkatakse kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmistel aastal lisaressursse, mis vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks. Olulisemad lisavahendid 2025-2028 2025. aasta suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma" läbiviimiseks 3,5 mln eurot; Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 mln eurot (2025. a 5 mln); Eesti Rahvusraamatukogu sisustuseks 16,6 mln eurot (2026. a 8,92 mln, 2027. a 7,63 mln); 0,9 mln teadus- ja arenduskuludeks; 1 mln, et jätkata ajakirjanduse toetamist venekeelse sisu tootmiseks; Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eelarvemahu suurenemist võrreldes 2024. aastaga mõjutab ka Eesti Kultuurkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest minev eraldis. Võrreldes 2024. aastaga prognoositakse ca 1,5% - list maksulaekumise tõusu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 129 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Kultuur ja sport Kultuuri arengukava 2021- 2030 Kultuuriprogramm Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Spordiprogramm 3.12. 2 .1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 130 . Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kultuur ja sport -350 366 -341 130 -316 859 24 271 -7% Kultuuriprogramm -298 371 -294 581 -270 757 23 824 -8% Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -8 732 -10 410 -10 559 -149 1% Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -48 319 -48 281 -43 745 4 536 -9% Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -16 792 -20 604 -20 691 -87 0% Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 584 -18 472 -18 736 -264 1% Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -6 496 -5 983 -11 260 -5 277 88% Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 467 -2 630 -3 075 -445 17% Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -47 333 -44 176 -43 415 760 -2% Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -44 658 -37 129 -15 362 21 767 -59% Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 777 -11 414 -14 678 -3 263 29% Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -55 306 -52 866 -51 141 1 724 -3% Kultuurivaldkonna digiteerimine -224 -20 -2 638 -2 618 13090% Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 856 -7 621 -2 466 5 155 -68% Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 200 -1 830 -2 708 -878 48% Kultuuri valdkondadeülene arendamine -25 476 -29 587 -30 284 -697 2% Spordiprogramm -51 995 -46 549 -46 102 447 -1% Saavutusspordi toetamine ja arendamine -44 660 -42 942 -42 653 289 -1% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -309 -360 -367 -7 2% Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -7 026 -3 247 -3 082 165 -5% 3.12. 2 .1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Kultuuriprogramm Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimise peavastutaja on Kultuuriministeerium. Lisaks Muinsuskaitseamet (MKA), Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK), Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK), Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum (ERM), Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Programmi tegevuse nimetus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 131 . Programmi tegevus e kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Aastas ilmunud Eesti kirjanduse tõlgete arv Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 97 80 85 90 90 Tegevuste kirjeldus Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 10,6 mln eurot (2024. aastal 10,4 mln). Programmi tegevuse maht jääb üldisest kokkuhoiust puutumata (v.a Kultuurileht SA tegevustoetus), sest järgmisel aastal tähistatakse Eesti Raamatu aastaga 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest kirjapandud tekstist. Kirjandusel on kultuuris keskne roll, ent tegemist on alarahastatud valdkonnaga. Programmi tegevuse eelarve vähendamine omaks minimaalset mõju riigieelarvele, kuid valdkonnale tervikuna oleks mõju suur. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2025. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku. Toetusmeetme maht on 423 879 eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega. Kirjanikupalk annab pikema aja jooksul (3 aastat) tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid ning suurema stabiilsuse. Valdkonnas, kus on suur vabakutseliste arv, annab palk vähemalt osale kirjanikest ja tõlkijates – uue loomingu loojatest, mingiks kindlaks perioodiks kindlustunde tuleviku suhtes. Autorihüvitusfond 1,65 mln eurot (2024. a 1,65 mln eurot). Autorihüvitusfond maksab hüvitist autoritele ja autoriõiguste omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest. Kuna raamatute hinnad on elukalliduse tõusu lainel väga kõrged ning raamatute ostmine on vähenenud (sellest siis ka autorite vähenenud sissetulek), siis kirjanduse kättesaadavus sõltub raamatukogudest ja nendes leiduvatest raamatutest. Riigiasutusena tegutseva Eesti Lastekirjanduse Keskuse kulud võrreldes 2024. aastaga ei muutu ja on mahus 1 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Seepärast on valdkonna kompetentsikeskuse (Eesti Lastekirjanduse Keskus) tegevus väga oluline, sest keskus kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Lastekirjanduse Kesksus koos rahvaraamatukogudega korraldab laste lugema innustamiseks programmi “Lugemisisu”, mis on käivitunud sadades raamatukogudes üle Eesti. Keskus korraldab erinevaid programme lugemisest ja raamatutest nii lastele kui ka lapsevanematele ja õpetajatele ning raamatukoguhoidjatele, keskus jagab soovitusi ja nõkse kuidas lugeja oma õige raamatu üles leiab. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile. Lastekirjanduse Keskuse 2025 aasta üheks suuremaks väljakutseks koos Eesti Kirjastuste Liiduga on näidata ja tutvustada Eesti lastekirjandust ja Eesti illustratsiooni maailma suurimalt lasteraamatute messil Bolognas olles seal peakülaliseks, korraldades näitusi, seminare jpm. Sihtasutus Kultuurileht 3,5 mln eurot (2024. a 3,7 mln eurot). Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Kultuurilehe tegevus tugevdab eesti kultuuri järjepidevust soodustades kultuurilist loovust, enesereflektsiooni, mõttevahetust, süvenemist, arvamuste, stiilide ja loomelaadide paljusust. SA Kultuurileht väljaanded on professionaalselt kõrgel tasemel kultuurinähtuste kirjeldajad, tõlgendajad ja hindajad. Tegevustoetuse vähenemine tuleneb asutuse ruumide jooksvaks remondiks antud ühekordsetest vahenditest ja kulude üldisest kokkuhoiust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll MTÜ-l Eesti Kirjanduse Teabekeskus (ELIC) . Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse MTÜ Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,23 mln euroga (2024. a 0,23 mln). Teabekeskus on valdkondlik info- ja kompetentsikeskus, kes arendab Eesti professionaalse kirjanduse rahvusvahelist suhtlust ja võrgustamist. Riik peab oluliseks teabekeskuse tegevust Eesti kirjanduse tutvustamisel maailmas, Eesti kirjanduse atraktiivse maine kujundamisel rahvusvahelisel kultuuriväljal, eesti kirjanduse tõlkijate koolitamisel ning tõlgete, autorite ja tõlkijate andmebaasi loomisel ja arendamisel. Keskus loob ja leiab võimalusi Eesti autorite teoste tõlkimiseks võõrkeeltesse koostöös tõlkijate ja väliskirjastustega. Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis, Bolognas, Frankfurdis ja Helsingis on Eesti Kirjastuste Liidule planeeritud 0,392 mln eurot, millest 0,215 mln eurot on ettenähtud Eesti kui peakülalise väljapaneku ettevalmistamisele 2025. aastaks Bologna lasteraamatumessil koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Tänu Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu suurele tööle on Eesti kirjandus nähtav ja palju tõlgitud. ELIC’u andmetel tõlgiti näiteks 2023 aastal 105 kirjandusteost 25 keelde. 2025. aastal toimuva Eesti Raamatu teema-aasta ettevalmistuskuludeks on ette nähtud 2024. aastal 167 130 eurot. Eesti raamatuaastat “Eesti Raamat 500” korraldab Eesti Kirjanduse Selts. Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid 0,14 mln eurot. Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik maht on 3,12 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 132 . Programmi tegevuse etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Algupärandite osakaal uuslavastustest, % Allikas: Eesti Teatri Agentuur 4 9 ,00% (2022) 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest, % Allikas: Eesti Teatri Agentuur 24,00% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00% Tantsulavastuste osakaal uuslavastustest, % Allikas: Eesti Teatri Agentuur 14,00% 15,00% 15,00% 15,00% 15,00% Tegevuste kirjeldus Etenduskunstide poliitika eesmärgiks on toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh läbi vastava rahastamissüsteemi. Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 43,7 mln eurot (2024. aastal 48,3 mln). Programmi tegevuse mahu vähenemine tuleneb üldisest kokkuhoiust. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru maht, mille suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2025. aastaks 24,3 mln eurot (2024. a 25,4 mln). Rahvusooper Estoniale 2025. aastal planeeritud toetussumma on 10,8 mln eurot (2024. a 11,4 mln). (vt lisa 3). Nii riigi sihtasutustena tegutsevate etendusasutuse tegevustoetuste mahu muutus kui ka Rahvusooper Estonia toetussumma muutus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile eraldatavate vahendite vähenemisest ning kulude üldisest kokkuhoiust. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru kogumaht on 4,14 mln eurot (2024. a 4,59 mln). Taotlusvooru mahu vähenemine on tingitud kulude üldisest kokkuhoiust. Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,16 mln eurot (2024. a 0,16 mln). Toetuse abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega, jätkuvalt on oluline fookus Eesti näitekirjanduse arendamisel ning teatristatistika kogumine. Üksikprojektidest jätkatakse läbi avatud taotlusvooru rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetamist (vooru maht 0,3 mln eurot) ja Draama festivali toetamist (17 000 eurot), et väliskülalistele tutvustada Eesti teatrikunsti ning tuua Eestisse rahvusvahelisi koostöid. Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid 0,45 mln eurot. Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,3 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 133 . Programmi tegevus e audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Aastas esilinastunud Eesti Filmi Instituudi toetatud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut 18 17 17 17 17 Rahvusvahelises kinolevis näidatud Eesti filmide arv Allikas: Eesti Filmi Instituut n/a n/a n/a n/a n/a Laste ja noorte osakaal kinokülastustest, % Allikas: Kultuuriministeerium 39,60% 40,00% 40,00% 40,00% 40,00% Tegevuste kirjeldus Riik loob eelduseid professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks. Toetatakse mängu-‍, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist, levitamist, turundamist, vähemuskaastootmist ning väärtfilmide levikut. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 20,7 mln eurot (2024. a 20,6 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist ja turundamist. Tulenevalt üldisest kokkuhoiust 2025. aastal EFI tegevustoetus väheneb. Toetuse suurus 2025. aastal on 1,19 mln eurot (2024. a 1,24 mln). Filmivaldkonna arengu tagamiseks ja rahvusvahelise positsiooni säilitamiseks jääb 2025. a filmitootmise toetuste eelarve 2024. aastaga samale tasemele ja on 7,5 mln eurot. Filmivaldkonna teenuste ekspordi säilitamiseks jääb väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia maht samaks, mis oli 2024. aastal ehk 6 mln eurot. Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artist (Tallinnfilm OÜ) 302 366 euroga (2023. a 314 965). Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode toetamiseks mahus 175 750 eurot (2024. a 185 000). Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda. Jätkub Põhjamaade ainsa A-kategooria filmifestivali PÖFF toetamine 1,3 mln euroga (2024. a 1,4 mln). Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid 0,16 mln eurot. Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,95 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusv äärne infoallikas. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 134 . Programmi tegevus e meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS 84,00% 83,00% 82,00% 81,00% 80,00% Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS 50,00% 49,00% 48,00% 47,00% 46,00% ERRi telekanalite vaatajate protsentuaalne osakaal elanikkonnast (vanuses 4+ eluaastat), % Allikas: Kantar Emor 70,00% 69,00% 68,00% 67,00% 66,00% ERRi raadiokanalite kuulajate protsentuaalne osakaal elanikkonnast (vanuses 15+), % Allikas: Kantar Emor 41,00% 40,00% 39,00% 38,00% 37,00% ERRi veebisisu jälgijate arv kuus Allikas: Geminus 2 064 000 2 100 000 2 200 000 2 300 000 2 400 000 Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium kujundab meediapoliitikat läbi meediavaldkonna õigusaktide, ettevalmistamise. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ning ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 43,4 mln eurot (2024. a 44,2 mln). Programmi tegevuse mahu vähenemine tuleneb üldisest kokkuhoiust. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse eelarve moodustab suuremas osas toetus avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine, millega panustatakse ka laiapindsesse riigikaitsesse. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. ERR-le eraldatava toetuse kogumaht 2025. aastal on 42,4 mln eurot (2024. a 44,2 mln eurot). ERR-le eraldatud toetuste kogumahu vähenemine on seotud üldise kokkuhoiuga. Toetuste kogumahus sisaldub: väikesemamahuliste investeeringute (sealhulgas tehnika ja inventari soetused) toetus 1,85 mln eurot (2024. a 1,95 mln); inglise- ja venekeelse sisu tootmise toetus 1,9 mln eurot (2024. a 2 mln). ERR-le on ette nähtud ka 1,2 mln eurot laiapindse riigikaitse tagamiseks Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis. Programmi olulise tegevusena jätkub erameediakanalite toetamine venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks. Meetme maht on sama, mis 2024. aastal ehk 1 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 135 . Programmi tegevus e muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv Allikas: Eesti Muusika Infokeskus 170 170 170 170 170 Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium toetab muusikavaldkonnas erinevaid organisatsioone, kollektiive ja heliloojaid ning valdkonna rahvusvahelistumist. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 18,7 mln eurot (2024. a 18,5 mln). Kuigi programmi tegevuse all tegevuste ja asutuste toetused valdavalt üldise kokkuhoiu eesmärgil vähenevad, siis programmi mõjutab oluliselt Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalile minev osa alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mis võrreldes 2024. aastaga tõuseb. Valdav osa toetustest ja taotlusvoorudest 2025. aastal vähenevad võrreldes 2024. aastaga tulenevalt üldiselt kokkuhoiust. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kelle tegevustoetuste suuruse otsustab vastav komisjon. Kolme kontsertorganisatsiooni 2025. aastaks planeeritud tegevusteotuste maht kokku on 10,5 mln eurot (2024. a 10,9 mln). Olulisteks muusikakollektiivideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna Kammerorkester (2025. a toetus 57 000 eurot), Pärnu Linnaorkester (2025. a toetus 28 500 eurot) ja Narva Linna Sümfooniaorkester (2025. a toetus 28 500 eurot). Läbi kolme avatud taotlusvooru panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide, festivalikorraldajate ja heliloojate võimalustesse arendada helikunsti, interpretatsioonikunsti ning uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust. “Helilooming ja muusikaalased väljaanded” – taotlusvooru maht 204 250 eurot; “Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” – taotlusvooru maht 444 600 eurot; “Muusikafestivalid ja suursündmused” – taotlusvooru maht 501 600 eurot. Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus jääb 2024. aasta tasemele ehk on 472 500 eurot. 2025. aastal tegevustoetus ei vähene, sest tegu on Arvo Pärdi 90. juubeli aastaga. Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5 mln euroga (2024. a 0,5 mln). 2025. aastal toetus ei vähene, sest orkestri tegevus on tihedalt seotud Arvo Pärdi juubeliaastale pühendatud tegevustega. Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 142 500 euroga. (2024. a 150 000) Pärnu Muusikafestival MTÜ toetus 95 000 eurot (2024. a 100 000) eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks. Tallinn Music Week-i ja Station Narva korraldamist toetatakse 142 500 euroga (2024. a 150 000) läbi Muusikanädal OÜ. Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ-d 99‍ 750 euroga, Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 114 000 euroga, Muusikanõukogu MTÜ-d 68‍ 500 euroga (2024. a 30 000) ja Eesti Pillifond SA-d 28 500 euroga. 2025. aastal toetused vähenevad 5 protsenti võrreldes 2024. aastaga tulenevalt üldiselt kokkuhoiust. Erandiks on MTÜ Muusikanõukogu, kelle toetus suureneb, sest alates 2025. aastast avatud taotlusvooru „Muusikakonkursid“ enam ei avata ning Eesti Muusikanõukogu MTÜ saab strateegilise partnerina täiendava ülesande korraldada iga-aastaselt ühte suuremahulist erialavaldkonna konkurssi. Eesti muusikapärandi säilimise eesmärgil toetatakse Eesti Pärimusmuusika Keskust 454 515 euroga (2024. a 478 437). Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid 0,84 mln eurot. Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,95 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kunstipoli itika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 136 . Programmi tegevus e kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste arv Allikas: SA Kunstihoone 10 10 10 10 10 SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv Allikas: SA Kunstihoone 23 649 25 000 25 000 25 000 25 000 Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele välismaal Allikas: Kultuuriminsiteerium 4 4 4 4 4 Tegevuste kirjeldus Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada võimalusi kunsti loomiseks ja publikuni toomiseks , muuta Eesti kunst nähtavaks meil ja maailmas ning toetada valdkonna rahvusvahelistumist. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse eelkõige valdkonna loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumise tugitegevusi ja kunsti uurimist. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 11,3 mln eurot (2024. a 6 mln). Programmi tegevuse mahu suurenemist mõjutab SA-le Kunstihoone määratud investeeringutoetus (5 mln eurot) , kuigi teisi programmi tegevuse raames antavaid toetusi on tulenevalt kokkuhoiust vähendatud. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust: Riigi osalusega Sihtasutus Kunstihoone – 2025. a tegevustoetus 696 283 eurot (2024.‍‍‍‍ a 725 295) (vt lisa3). MTÜ Eesti Kunstnike Liit - nelja galerii 2025. a tegevustoetus 30 000 eurot (2024. a 30‍ 000). Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum – 2025. a tegevustoetus 180 000 eurot (2024. a 180 ‍000). Eestis tegutseb üle 90 näituseasutuse 20 eri paigas, Kultuuriministeeriumi tegevustoetus kesksetele näitusekorraldajatele tagab valdkonnas stabiilsust ja rahvusvahelise programmi loomise võimekust, suurem koormus asutuste rahastamisel on Eesti Kultuurikapitalil. Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Kunstihoone kavandatud 2025. aastal investeeringutoetus 5 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2026 on 12,64 mln eurot). Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on keskne tegevus rahvuspaviljoni korraldamine Veneetsia kunstibiennaalil. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, kes saab selleks läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetust 0,2 mln eurot aastas (2024. a 0,2 mln). Rahvusvahelisi suhteid, sealhulgas residentuuri- ja näitusekoostööd, arendavad ning tugitegevusi pakuvad valdkondlikud info- ja arenduskeskused: SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus – 2025. a tegevustoetus 181 735 000 eurot (2024. a 191 300) Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ - 2025. a tegevustoetus 143 450 eurot (2024. a 151 000). Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub ainsa riigi poolt toetatud loomemajana Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga (2024. a 75 000). Narva residentuuril on kasvav roll rahvusvaheliste loovisikute toel Eesti lugude jutustamisel maailmas ning kultuuri kaudu lõimumise toetamisel piirilinnas. Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine. 2025. aastal saab loomepalka 20 kunstnikku. Toetusmeetme maht on 565 172 eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit MTÜ Eesti Kunstnike Liit avalikul konkursil. Kunstnikupalk annab tippvormis kunstnikule võimaluse kolme aasta vältel keskenduda loomingule ja tagab talle stabiilsuse ning sotsiaalsed garantiid. Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust 2025. aastal 25 000 euroga (2024. a 50 000 eur ). Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid 0,39 mln eurot. Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,8 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Arhitektuuri poliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Ruumiloome hea tava ja disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 137 . Programmi tegevus e arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust „Arhitektuur kui elukeskkond“ Allikas: Kultuuriministeerium 20 23 25 27 29 Ruumihariduse edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidud valikkursuse „Arhitektuur kui elukeskkond“ õpetajakoolituste arv Allikas: Kultuuriministeerium 2 4 5 6 7 Tegevuste kirjeldus Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 3 mln eurot (2024. a 2,6 mln). Kuigi programmi tegevuse all tegevuste ja asutuste toetused valdavalt üldise kokkuhoiu eesmärgil vähenevad, siis programmi mõjutab oluliselt Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalile minev osa alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mis võrreldes 2024. aastaga tõuseb. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: 2025. aastal toimub Veneetsia Arhitektuuribiennaal, mis on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuuriüritus ning valdkondlik prioriteet. Biennaal toimub kaheaastase intervalliga ning seal osalemiseks on ette nähtud 2025. a eelarves 76 000 eurot. Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid arhitektuuri- ja disainipoliitika elluviimisel on Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Arhitektuurikeskuse 2025. a tegevustoetus on 66 500 eurot (2024. a 105 000). Toetuse vähenemine on seotud keskuse kui strateegilise partneri poolt ellu viidavate tegevuste ja teenuste muutumisega. Disainikeskuse 2025. a tegevustoetus on 99 750 eurot (2024. a 105 000). Läbi avatud taotlusvooru toetatakse 2025. aastal arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte 111 150 euroga (2024. a 117 000). Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks ette nähtud arvestuslikud vahendid 0,38 mln eurot. Riik toetab arhitektuuri- ja disainivaldkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,3 mln eurot. Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel SA-l Eesti Arhitektuurimuuseum ning SA-l Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide toetused kajastuvad muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse all. Programmi tegevuse nimetus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 138 . Programmi tegevus e muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal, % Allikas: Kultuuriministeerium 62,30% 71,00% 72,00% 73,00% 74,00% Muuseumide külastajate rahulolu Allikas: Kultuuriministeerium n/a n/a n/a n/a n/a Muuseumide hoidlapinna, mis vastab pikaajalise säilitamise nõuetele, osakaal hoidlate kogupinnast, % Allikas: Kultuuriministeerium 34,00% 35,00% 35,00% 35,00% 35,00% 0-19 aastaste laste ja noorte arv, kes on osalenud muuseumide haridusprogrammides Allikas: Kultuuriministeerium 386 104 (2022) 400 000 400 000 400 000 400 000 Eesti elanike osakaal, kes on külastanud muuseume, % Allikas: Kultuuriministeerium 60,00% (2019) 65,00% n/a n/a n/a Muinsuskaitseameti teenustega koondrahulolu Allikas: Kultuuriministeerium 75,00% 85,00% 85,00% 85,00% 85,00% Tegevuste kirjeldus Riigi roll on korraldada ja toetada kultuuripärandialaseid tegevusi, nagu kogumine ja kaitse alla võtmine, säilitamine ja kaitsmine ning näitamine ja tutvustamine. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu, ning toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Kultuurimälestiste osas on riigil kohustus jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 51,1 mln eurot (2024. a 52,9 mln). Programmi tegevuse maht väheneb tulenevalt üldisest kokkuhoiust. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide tegevustoetuste taotlusvooru maht, mille suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2025. aastaks 16,8 mln eurot (2024. a 15,6 mln eurot ). Tegevustoetuste taotlusvooru mahu muutus on seotud struktuurimuudatustega valitsemisalas ning üldise kulude kokkuhoiuga 4%. 2024. aastal lõpetati kolme riigimuuseumi tegevus ning loodi Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum, Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum, mille tegevustoetused lisandusid taotlusvooru. Lisaks taotlusvooruga jagatavale tegevustoetusele on kavandatud üheksale riigi osalusega sihtasutusele vahendid Riigi Kinnisvara AS-le summas 12,3 mln eurot. Hallatavate riigiasutustena tegutsevate muuseumide tegevuskulud: Eesti Rahva Muuseum 10,3 mln eurot (2024. a 9,9 mln eurot ); Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 0,4 mln eurot (2024. a 0,4 mln eurot ); Viljandi Muuseum 0,4 mln eurot (2024. a 0,4 mln eurot ); Meetme eelarves sisalduva Võru Instituudi tegevuskulude eelarve 2025. aastal on 1 mln eurot (2024. a 1 mln). Hallatavate riigiasutuste 2024. a ja 2025. a vahelised muutused tegevuskulude suuruses tulenevad remondifondist eraldatud vahenditest, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kavandatud vahenditest ning riigitoetuse vähenemisest 4%. Avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide tegevustoetuse maht 2025. aastaks on 838 782 eurot (2024. a 882 928 eurot ). Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele, mida ei ole asutanud riik, eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 358 281 eurot (2024. a 377 138 eurot ). Muinsuskaitseamet korraldab 0,8 mln (2024. a 0,9 mln eurot ) euro ulatuses avatud taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“, mille eesmärk on arendustegevuste ja muuseumide püsiekspositsioonide loomise toetamine. Meetme eelarves sisalduvad Muinsuskaitseameti tegevuskulud 3,3 mln eurot (2024. a 3,4 mln eurot ). 2024. a ja 2025. a vahelised muutused on seotud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kavandatud vahenditega, kahe välisprojektiga ning üldise kulude kokkuhoiuga. Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2025. aastal 2,6 mln eurot (2024. a 2,8 mln eurot ). Muinsuskaitseamet korraldab avatud taotlusvooru „Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogramm“, mille 2025. aasta eelarvemaht on 190 000 eurot (2023. a 200 000 eurot ). Programmi tegevuse all kajastub ka kultuuriväärtuste valdkonna partnerorganisatsioonidele mõeldud avatud taotlusvoor „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ mahus 350 000 eurot. Tegemist on uue taotlusvooruga, mis loodi kahe varasema taotlusvooru „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“ ning „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide tegevustoetus“ liitmisel. Taotlusvooru eesmärk on tõsta muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna huvikaitseorganisatsioonide võimekust rääkida kaasa kultuuripoliitika kujundamisel ning toetada tegevusi, mis aitavad ellu viia „Kultuur 2030“ eesmärke. Programmi tegevuse nimetus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 139 . Programmi tegevus e raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rahulolu raamatukogude teenustega Allikas: Kultuuriministeerium n/a n/a n/a n/a n/a 0-19-aastaste lugejate arv Allikas: Kultuuriministeerium 254 190 250 000 250 000 250 000 250 000 0-19-aastaste lugejate laenutuste arv, mln Allikas: Kultuuriministeerium 2,60 3,50 3,50 3,50 3,50 Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike osakaal, kes on külastanud raamatukogu, % Allikas: Kultuuriministeerium 50,00% (2018) 50,00% n/a n/a n/a Rahvaraamatukogutöötaja keskmise brutokuupalga suhe kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmisesse brutokuupalka, % Allikas: Kultuuriministeerium 74,00% (2022) 73,00% 73,00% 73,00% 73,00% Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-‍, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 15,4 mln eurot (2024. a 37,1 mln eurot ). Programmi mahu olulist vähenemist lisaks üldisele kokkuhoiule mõjutab Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimiseks ette nähtud vahendid 2024. aastas, mis 2025. aastal oluliselt vähenevad. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Programmi tegevuse mahust suurema osa moodustab toetus Eesti Rahvusraamatukogule, kelle ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus, parlamendi- ja teadusraamatukogu ning hoiu- ja pimedate raamatukogu ülesannete täitmine. Alates 01.01.2023 liideti Rahvusraamatukoguga Eesti Hoiuraamatukogu funktsioonid. Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2025. aastal on 10,2 mln eurot (2024. a toetus 10,4 mln eurot). Tegevustoetuse muutus on seotud Riigi Kinnisvara AS-le kavandatud vahenditega ning üldise kulude kokkuhoiuga 4%. Rahvusraamatukogu saab toetust e-raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks 226 432 eurot. Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2025. a eelarves ette nähtud 0,9 mln eurot. Rekonstrueerimise kogumaksumus on 81,85 mln eurot. Lisaks eraldatakse 2026 ja 2027 aastal raamatukogu sisustuseks 16,55 mln eurot. Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2025. aastal ette nähtud 1,9 mln eurot (2024. a 2 mln). Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2025. aastal 1,5 mln euroga. (2024. a 1,5 mln) Taotlusvooru „Raamatukogude kiirendi“ aastane eelarvemaht on 0,5 mln eurot (2024. a 0,5 mln). Kiirendist toetatakse rahvaraamatukogu hoonete ja ruumide renoveerimist, tehnoloogia soetamist ja töötajate koolitusi, et teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud teenustes. Investeeringuprojektidele saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused koos rahvaraamatukogudega ja koolituste ühisprojektideks rahvaraamatukogud. Programmi tegevuse nimetus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 140 . Programmi tegevuse rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: noorte laulupeol Allikas: Kultuuriministeerium 779 n/a n/a n/a 800 Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: noorte tantsupeol Allikas: Kultuuriministeerium 439 n/a n/a n/a 500 Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: üldlaulupeol Allikas: Kultuuriministeerium 1001 (2019) 950 n/a n/a n/a Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: üldtantsupeol Allikas: Kultuuriministeerium 699 (2019) 650 n/a n/a n/a Vaimse kultuuripärandi kannete arv Eesti nimistus Allikas: Kultuuriministeerium 225 230 240 250 260 7- 26-aastaste laste ja noorte osatähtsus rahvakultuuri harrastajate seas, % Allikas: Kultuuriministeerium 59,00% 59,00% 59,00% 59,00% 59,00% Harrastuskollektiivide juhendajate, käsitöövaldkonnas tegutsejate, kultuurikorraldajate (rahvakultuuri valdkonnas) kutsekvalifikatsiooniga inimeste arv Allikas: Kultuuriministeerium 2329 2160 2180 2200 2220 Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine ning laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus, mida toetatakse muuhulgas läbi vastavate toetusmeetmete. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 14,7 mln eurot (2023. a 11,4 mln). Programmi tegevuse mahu suurenemist mõjutab 2025. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole määratud ühekordne toetus 3,5 mln eurot , kuigi teisi programmi tegevuse raames antavaid toetusi on tulenevalt kokkuhoiust valdavalt vähendatud. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Rahvakultuuri valdkonna riiklikuks kompetentsikeskuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kelle 2025. aasta tegevuskulude eelarve on 1,3 mln eurot (2024. a eelarve 1,5 mln eurot). Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2025. aastal 4,4 mln eurot (2024. a 4,5 mln eurot). Rahvakultuuri Keskus rakendab järgmisi avatud taotlusvoore: „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine“ – 2025. a eelarve 0,6 mln eurot (2024. a 0,6 mln); Kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmed, mida praegu on seitse: Setomaa (189 750 eurot), Kihnu (109 508 eurot), Saarte (79 583 eurot), Peipsiveere (48 757 eurot), Mulgimaa (116 2709 eurot), Vana Võromaa (104 500 eurot) ja Virumaa (70 036 eurot). Toetusmeetmete mahud vähenevad 5%. Avatud taotlusvoor etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tagamiseks “Teater maal” mahus 148 437 eurot (2024. a 156 250). Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetuse meede, mida rakendatakse alates 2021. aastast. Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,6 mln eurot. Palgatoetusmeetme mahtu ei vähendata, sest 2025.aastal toimub laulu- ja tantsupidu. Folkloorifestivale, meeste ja naiste tantsupidusid toetatakse kokku summas 56 710 eurot (2024. a 59 696). Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2025. aasta tegevustoetuse suurus on 0,7 mln eurot (2024. a 0,8 mln). 2025. aastal lisandub ELTSA tegevustoetusele ühekordne toetus 3,5 mln eurot laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ korraldamiseks. ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet mahus 0,95 mln eurot (2024. a 1 mln). Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,77 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna digiteerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 141 . Programmi tegevus e kultuurivaldkonna digiteerimine 2025.a mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht, TB Allikas: Kultuuriministeerium 16 591 20 580 22 500 24 000 25 500 Tegevuste kirjeldus Riigi eesmärgiks on väärtusliku ja suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimine ning digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse ja pikaajalise säilivuse tagamine. Programmi tegevuse maht 2025. aastal on 2,6 mln eurot ( 2024. aastal 2,1 mln eurot, kuid ei kajastunud KUM eelarves, vaid MKMi eelarves). 2024. aastal avanesid perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendid, millest Kultuuriministeeriumi digipöördele on 2024 – 2025. aastaks eraldatud kokku 5,3 miljoni eurot. Meetme Digiriik 2024. aasta vahendid, millest 2,1 miljonit eurot kasutatakse kultuurivaldkonna projektidele, on planeeritud selle meetme rakendusasutuse Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse. 2025. aastal viiakse “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029" raames ellu järgmised meetmest Digiriik rahastatud projektid: ELTSA-RAKU andmekogu arendus eelarvega 0,4 mln eurot (sellest 2025. a 0,3 mln); Eesti Rahvusraamatukogu uue digitaalarhiivi kasutajakeskkonna loomine eelarvega 0,3 mln eurot (sellest 2025. a 50 000); Üleriigilise teenuse "Raamatukogude juhtimistöölaud" loomine eelarvega 0,4 mln eurot (sellest 2025. a 80 000); Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati arendus eelarvega 0,6 mln eurot (sellest 2025. a 0,4 mln); Failide massloovutuse lahenduse arendus eelarvega 244 000 eurot (sellest 2025. a 60 000); Dokumendi-, filmi- ja trükipärandi digiteerimine eelarvega 2,5 mln eurot (sellest 2025.‍ a 1,6 mln). Lisaks viiakse 2025.a ellu Muuseumide Infosüsteemi MuIS etapp II arendus maksumusega 0,6 mln eurot. Nimetatud p rojekti eelarve kajastub muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse all Muinsuskaitseameti eelarves. Seega, kokku on KUM 2025.a valitsemisala eelarves 3,2 mln eurot digiteerimise vahenditeks. Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 142 . Programmi tegevus e kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti kultuuri rahvusvaheline haare (riikide arv) Allikas: Kultuuriministeerium 25 25 25 25 25 Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele Allikas: Kultuuriministeerium Eesti huvid on kaitstud Eesti huvid on kaitstud Eesti huvid on kaitstud Eesti huvid on kaitstud Eesti huvid on kaitstud Tegevuste kirjeldus Riik annab toetusi nii taotlusvoorude kui ka valdkondlike arenduskeskuste kaudu rahvusvahelisteks projektideks, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks toetab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte omaosaluse rahastamise kaudu. Kultuuriministeeriumi koosseisus on eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, mille peamine ülesanne on koordinatsioon UNESCO ja Eestis organisatsiooni tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ja isikute vahel, samuti võimaluste loomine Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele, et olla UNESCO tööga seotud. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 2,5 mln eurot (2024. a 7,6 mln). 2024. aastal oli programmi tegevuse eelarves ette nähtud ühekordsed vahendid 5 mln Euroopa kultuuripealinna projektile, mistõttu 2025. a programmi tegevuse maht oluliselt väheneb. Lisaks mõjutab programmi tegevuse eelarvet ka üldine kokkuhoid. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku töö Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Belgias ja Ameerika Ühendriikides. Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,8 mln eurot aastas (2024. a 0,7 mln). Programmi tegevuse sisemiste vahendite ümberkujundamisel teel on suurendatud kultuuriesindajate eelarvelisi võimalusi. See võimaldab kaasuda rahvusvaheliste valdkondlike projektidega ning algatada uusi koostöövorme vastastikku huvitatud partneritele sihtriigis ja Eestis, samuti rahvusvaheliselt pingelisel ajal võimendada Eesti kultuuridiplomaatilist haaret. Avatud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ rakendamine. Vooru 2025. a maht on 0,5 mln eurot. (2024. a 0,78 mln). Vooru maht väheneb samaaegselt taotlejate ringi kitsendamisega, kuna vooru uuendatud tingimused ei võimalda toetusi taotleda riigiasutused, KOV asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigi või KOV osalusega sihtasutused. Muudatus võimaldab tõhusamalt fokusseerida kaalukamatele kultuurisündmustele ning loovisikutele ja organisatsioonidele jätkata tegutsemist ja publiku kasvatamist rahvusvahelisel areenil. Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln euroga. Fondi rahastamine toimub Eesti, Läti ja Leedu kultuuri koostööleppe alusel ning võimaldab riikide ühistel kultuuriprojektidel jõuda kaalukatele rahvusvahelistele kultuurisündmustele. Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide omaosaluse taotlusvoor summas 0,15 mln eurot (2024. a 0,1 mln). Vooru eelarvet on suurendanud programmi tegevuse seesmiste ressursside ümberkujundamise teel. Üha tihenenud konkurents piiratud eelarvevahenditele, projektide silmahakkav professionaalsus ning Eesti osalemine mitmes projektis juhtivpartnerina nõuab suuremat panust riigi poolt. Vooru kasvav eelarve võimaldab projekte rahastada suuremas mahus. Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,6 mln eurot. Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud Rahandusministeeriumi kodulehele lisatud lisas number 1 7 „Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud“. Programmi tegevuse nimetus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 143 . Programmi tegevus e loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv Allikas: EAS 3 940 250 500 800 1 000 Tegevuste kirjeldus Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine rakenduskava prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde (väikese ja keskmise suurusega ettevõtete) kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Rakendatava meetme peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised äriühingust VKEd. Kavandatavas meetmes on kuus tegevussuunda: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine; kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu toetamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine; loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste arendamine. Meetme kaudu saab rahalist ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet, kellest 295 peavad saavutama lisandväärtuse kasvu töötaja kohta. Programmi tegevust viiakse ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest. Programmi tegevuse maht on 2025 aastal 2,7 mln eurot (2024. a 1,8 mln). Loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamiseks, loomeettevõtjatele inkubatsiooni- ja arendusteenuste pakkumiseks ning loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks on aastateks 2023-2029 ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahenditest ette nähtud kokku 11 mln eurot (sh ERF 10 mln ja riiklik kaasfinantseering 1 mln). 2025. a eelarve maht on 2,7 mln eurot, millest riiklik kaasfinantseering 0,2 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kultuuri valdkondadeülene arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Kultuuripärandi uurimiseks ja kultuuri arenguks vajaliku teadmistebaasi ning teadlaste järelkasvu tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 144 . Programmi tegevus e kultuuri valdkondadeülene arendamine 2025.a mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kultuuriministeeriumi rahastatud uurimistoetuste osakaal minimaalse hindamislävendi ületanud taotlustest, % Allikas: Kultuuriministeerium 26,00% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00% Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Rakendatud on loovuurimuse taotlusvoor. Jätkub Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammi „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026“ elluviimine. TA programmi eesmärk on luua eesti kultuuri valdkonnas uusi teadmisi, uurida ja arendada eesti kultuuri, teadust, ühiskonda ja majandust. Programmi tegevuse all kajastatakse lisaks tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad suuremal või vähemal määral kõikidesse teistesse kultuuriprogrammi tegevustesse. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 30,3 mln eurot (2024. a 29,6 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine läbi loovuurimuse avatud taotlusvooru 0,3 mln eurot (2024. a 0,4 mln); Jätkub Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammi „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026“ elluviimine. Programmi maht 2025. aastal on 1,6 mln eurot (2024. a 1,3 mln); Hallatavate asutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine 0,4 mln eurot (2024. a 0,2 mln). 2025. aastal on kavandatud toetada ERMi, SA-d Eesti Vabaõhumuuseum, SA-d Eesti Ajaloomuuseum, SA-d Eesti Meremuuseum, SA-d Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, SA-d Arhitektuurimuuseum ja Rahvusraamatukogu; Kultuuri valdkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning investeeringutoetused 0,3 mln eurot (2024. a 2,4 mln eurot); Programmi tegevuse all kajastuvad ka Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskulud 7,1 mln eurot, sealhulgas (arvestuslik) käibemaksukulu 0,5 mln eurot. (2023. a 6,9 mln). Ministeeriumi tegevuskulusid on vähendatud kahel korral, kuid kuna 2025. aasta baas, millelt järjekordne kokkuhoid arvestati, oli algselt juba suuremana kavandatud, ei paista kärbe välja. 2025. aastal lisandusid ka teadus- arendustegevusteks mõeldud vahendid, mis osaliselt eelarve vaatest kajastatakse majandusliku sisu vaates tegevuskuludes (suurem osa TA kuludest kajastuvad antavate toetuste all). Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2025. aastal on 18,3 mln eurot. Oluliseks Kultuuri valdkondadeülese tugi- ja arendustegevuse meetmeks on „Kultuuriranitsa toetus“ koolidele ehk õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe, näitus-, teatri-, kino ja kontserdikülastuste abil. Meetme vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid rakenduvad läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi ja läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve. Meetme kogumaht 2025. aastal on 1,5 mln eurot (2024. a 1,5 mln eurot). Programmi nimetus: Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist Asutused, kes viivad programmi ellu: Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 145 . Programmi tegevus e saavutusspordi toetamine ja arendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riigi SA sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel Allikas: KuM ei ei ei jah jah Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka, % Allikas: KuM ja RaM keskmise palga prognoos 76,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Tegevuste kirjeldus Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 42,7 mln (2024. a 42,9 mln) eurot. Programmi tegevuse mahu vähenemine on seotud üldise kulude kokkuhoiuga. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele: Tehvandi Spordikeskus SA 1,43 mln eurot (2024. a 1,49 mln), Jõulumäe Spordikeskus SA 0,62 mln eurot (2024. a 0,65 mln), Spordikoolituse ja -Teabe SA 0,63 mln eurot (2024. a 0,65 mln) ning oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) 0,85 mln (2024. a 0,92 mln) eurot. Sihtasutuste ja EOK 2024. aasta ja 2025. aasta täpsemad toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3. 2025. aastal rakendub teist aasta järjest spordi suursündmuste toetamine, mahus 3,8 mln (2024.a 1,3 mln) eurot. Eesti spordiorganisatsioonid on ennast viimastel aastatel tõestanud väga tugevate korraldajatena. Meil on andekad sportlased, kõrgel tasemel sporditaristu ning rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide usaldus. Seega pakutakse Eestile järjest enam võimalusi korraldada populaarsete spordialade rahvusvahelisi tippvõistlusi. 2025. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 7,7 mln eurot. Meedet rakendab EOK. Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2025. a toetusmeetme maht 11,76 mln (2024. a 11,8 mln) eurot. Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,34 mln (2024. a 2,46 mln) eurot. Meedet rakendab EOK. Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,62 mln eurot aastas (2023. a 1,7 mln). Meedet rakendab EOK. Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 422 750 (2024. a 445 000) eurot. Meedet rakendab EOK. Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 0,27 mln (2024. a 0,3 mln) eurot. Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist mahus 1 mln (2024. a 1,05 mln) eurot. Spordimeditsiini SA tegevust toetatakse 2025. aastal 174 400 euroga (2024. a 183 600). Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee MTÜ-le 860 000 (2024. a 866 800) eurot. Vastavalt riigihanke lepingule jätkub Audentese Spordigümnaasiumi õppivate ja treenivate õppursportlaste toetamine 2,44 mln euroga aastas. Spordipreemiateks on planeeritud 2025. aastal 185 600 eurot (2024.a 185 600) ja spordistipendiumiteks 139 500 eurot (2024.a 139 500 ). Riik toetab saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 4,13 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 146 . Programmi tegevus e ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kokkuleppemängudes osalemine ja teadlikkus teiste osalemisest Allikas: KuM/kokkuleppemängude leviku uuring 9,00% (2022) 9,00% n/a n/a 9,00% Kokkuleppemängude teemal koolitatus ja hoiakud kokkuleppemängude kohta Allikas: KuM/kokkuleppemängude leviku uuring 54,50% (2022) 70,00% n/a n/a 80,00% Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: dopingu kasutamise ennetamisele; spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 0,37 mln (2024. a 0,36 mln) eurot. Programmi tegevuse mahu kasv on seotud välisvahendite kasutusele võtmisega. Programmi tegevuse oluline strateegiline partner on Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust toetatakse 2025. aastal 351 000 euroga (2024. a 360 000). SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. Koostöös mitme partnerinstitutsiooniga üle Euroopa osaletakse aastatel 2024-2025 Erasmus+ programmist rahastatavas spordivaldkonna koostööprojektis, mis käsitleb spordiorganisatsioonide hea juhtimistava ja mille eelarve on 2025. aastal 16 400 eurot. Programmi tegevuse nimetus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 147 . Programmi tegevus e organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maakonna spordiliitude liikumisharrastusürituste osaluskordade % elanikkonnast (va Tallinn) Allikas: Tervise Arengu Instituut 8,30% (2021) 15,00% 17,00% 19,00% 21 ,00% Liikumisharrastusega tegelemine 2 või enam korda nädalas vanusegrupis 55-64a, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 36,90% (2022) n/a 48,00% n/a 54,00% 11aastased, kes on 5 või enamal päeval nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt kehaliselt aktiivsed, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 49,90% (2022) n/a 57,00% n/a n/a 13aastased, kes on 5 või enamal päeval nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt kehaliselt aktiivsed, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 39,30% (2022) n/a 50,00% n/a n/a 15aastased, kes on 5 või enamal päeval nädalas vähemalt üks tund mõõdukalt kehaliselt aktiivsed, % Allikas: Tervise Arengu Instituut 36,70% (2022) n/a 47,00% n/a n/a Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. 2022. aastal asutati Eesti Olümpiakomitee poolt SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel. Kompetentsikeskus panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 3,08 mln (2024. a 3,25 mln) eurot. Programmi tegevuse mahu vähenemine on seotud üldise kulude kokkuhoiuga. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Liikumisharrastuse valdkonna edendamise koordineerimist jätkab SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 764 800 (2024. a 805 000) eurot. Jätkub Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 233 400 euroga (2024. a 245 700 eurot). Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine. Spordiliite toetatakse 2025. aastal 1,14 mln euroga (2024. a 1,2 mln) Sarnaselt eelmise aastaga jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede mahuga 0,6 mln eurot aastas. 3.12. 2 .2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 53 . Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 54 . Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 148 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Sidus ühiskond Sidusa Eesti arengukava 2030 Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulud suurenevad seoses 2021-2027 struktuurivahendite ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega. 3.12. 2 .2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 149 . Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Sidus ühiskond -11 275 -16 535 -16 557 -22 0% Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -11 275 -16 535 -16 557 -22 0% Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -11 205 -16 310 -16 368 -58 0% Rahvuskaaslaste toetamine -70 -225 -189 36 -16% 3.12. 2 .2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Programmi eesmärk : Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 150 . Programmi tegevuse lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine 2025.a mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest, (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), % Allikas: EIM 46,00% n/a 50,00% n/a n/a Eesti keele kasutus vabal ajal alates Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursusel osalemisest, % Allikas: INSA 71,00% (2022) 76,00% 77,00% 77,00% 78,00% Romade (15-74-aastaste) hõive määr, % Allikas: Statistikaamet 19,30% (2022) 20,00% 21,00% 21,00% 21,00% Kesk-, kutse või kõrgharidusega 15aastaste ja vanemate romade osakaal, % Allikas: Statistikaamet 24,00% (2022) 26,00% 27,00% 28,00% 28,00% Muu emakeelega elanike osakaal avalikus sektoris (valitsussektor), % Allikas: Statistikaamet 22,60% 24,00% 25,00% 25,00% 25,00% Uussisserändajate hinnang ligipääsu kohta teenustele, millega neil on kogemus (väga hea ja pigem hea), % Allikas: EIM 87,00% n/a 90,00% n/a n/a Partnerite rahulolu INSA teenustega, % Allikas: INSA 80,00% (2021) 83,00% 84,00% 84,00% 85,00% ETV+ jälgitavus teisest rahvusest elanike hulgas, % Allikas: Kantar Emor 24,30% 24,00% 24,00% 24,00% 24,00% Raadio 4 jälgitavus teisest rahvusest elanike hulgas, % Allikas: Kantar Emor 20,10% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00% rus.err.ee jälgitavus, arv Allikas: Gemius Eesti 169 000 180 000 180 000 180 000 180 000 news.err.ee jälgitavus, arv Allikas: Gemius Eesti 38 000 40 000 50 000 50 000 50 000 ETV+ olulisus muust rahvusest elanike seas, % Allikas: EIM 37,00% n/a 65,00% 0,00% n/a Raadio 4 olulisus muust rahvusest elanike seas, % Allikas: EIM 22,00% n/a 55,00% 0,00% n/a Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees. Valdkonna allasutus, Integratsiooni Sihtasutus (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 16,37 mln (2024. a 16,31 mln) eurot. Programmi tegevuse mahu kasv on seotud välisvahendite toetuse suurenemisega, kuigi osasid programmi tegevuse raames antavaid toetusi, tegevuste kulusid on ka vähendatud. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Alates 2024. aastast rakendub Šveitsi-Eesti koostööprogramm 2021–2029, millest Kultuuriministeeriumi rakendada on „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ programmist (kogumahuga 22,7 mln eurot) 6,8 mln eurot (koos riikliku kaasfinantseeringuga) . Kultuuriministeeriumi tegevused on suunatud kultuurilise ja keelelise lõimumise toetamiseks 2025. a toetuse maht on 1,68 mln (2024. a 1,44 mln) eurot. Alates 2023 lisandusid ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahendid lõimumise, sh kohanemise tegevuste toetamiseks. SF 2021-2027 vahendite kogumaht lõimumise, sh kohanemise toetuseks on koos riikliku kaasfinantseeringuga 53,53 mln eurot. Toetuse maht on 2025. aastal 9,71 mln (2024.a. 9,67 mln) eurot. Alates 2023. aastast lisandusid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahendid, millest Kultuuriministeerium viib ellu projekti „Teadlikkuse tõstmine lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine“ tegevusi. Kultuuriministeeriumi tegevused on suunatud kohalikes meediakanalites töötavate ajakirjanike koolitamiseks ja võimestamiseks avalikkuse teavitamiseks rände- ja lõimumisteemadel. Projekti kogueelarve on 0,6 mln eurot. Toetuse maht 2025. aastal on 129 500 eurot. Valdkonna kompetentsikeskuse INSA tegevustoetus on 2025. aastal 1,13 mln (2024. a 1,18 mln) eurot. Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Toetuste maht 2025. aastal on 0,66 mln (2024. a 0,6 mln) eurot. Jätkatakse avatud taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste mahus 0,1 mln (2024. a 0,1 mln) eurot. Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,23 mln (2024. a 2,27 mln) eurot. Kompetentsikeskus INSA jätkab lõimumist toetavate tegevustega 160 000 (2024. a 169 000) eurot. Jätkatakse tegevuse toetamist 173 100 (2024. a 182 200) eurot. Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine 62 800 (2024. a 151 600) eurot. Jätkub toetusmeede Ukraina noorte toetamiseks ukraina keele ja kultuuri säilitamiseks. Toetusmeetme maht on 0,1 mln (2024. a 0,1 mln) eurot. Programmi tegevuse nimetus: Rahvuskaaslaste toetamine Programmi tegevuse eesmärk : Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 151 . Programmi tegevuse rahvuskaaslaste toetamine 2025.a mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tagasipöördujate teadlikkus avalikest teenustest, % Allikas: EIM 70,00% (2020) n/a 72,00% n/a n/a Tegevuste kirjeldus Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu alates 2004. aastast. Valdkond juhindub üleilmse eestluse tegevuskavast aastateks 2022–2025. Üleilmne eestlus on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üks alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti kultuurisaadikud kogu maailmas. Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja osaleks Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Programmi tegevuse maht on 2025. aastal 188 750 (2024. a 225 000) eurot. Programmi tegevuse mahu vähenemine on seotud üldise kulude kokkuhoiuga. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Integratsiooni Sihtasutus jätkab nii info jagamise, nõustamise kui ka kogemuskohtumiste korraldamise kaudu Eestisse naasvate inimeste kohanemise toetamist ühiskonnaga ning väliseesti noortele keele- ja meelelaagrite korraldamist. Teenuse planeeritud eelarve on 118 750 (2024. a 125 000) eurot. Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 70 000 (2024. a 100 000) eurot. 3.12. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 55 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Riigiasutuste tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest on 7,88%. Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (73%): tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Olulise osa Kultuuriministeeriumi eelarves „muudest toetustest“ moodustavad toetused valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2024. a ja 2025. a toetussummad on toodud seletuskirja Lisa nr 3“ Edasiantavate maksude all kajastatakse vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalile (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja -sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 152 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7% Tööjõukulud -15 902 -15 090 -14 760 330 -2% Majandamiskulud -14 793 -12 247 -11 687 560 -5% Muud tegevuskulud -12 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -1 038 -922 -933 -11 1% Investeeringutoetused -43 145 -33 165 -13 283 19 883 -60% Muud toetused -244 576 -249 242 -245 294 3 948 -2% Edasiantavad maksud -40 944 -45 925 -46 609 -684 1% Põhivara amortisatsioon -1 231 -1 075 -851 223 -21% Käibemaks -2 214 -2 104 -2 309 -204 10% Tööjõu- ja majandamiskulude vähenemist mõjutavad kavandatud kärped ning vahendite korrigeerimine Riigi Kinnisvara AS-le. Investeeringutoetused vähenevad multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute toetuse lõppemisega 2024. aastal, lisaks väheneb 2025. aastal Rahvusraamatukogu renoveerimise toetus, aga samas suureneb Kunstihoone renoveerimise toetus. Uusi täiendavaid investeeringutoetusi 2025. aasta eelarvesse ei ole lisandunud. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest. Võrreldes 2024. aastaga prognoositakse ca 1,5% - list maksulaekumise tõusu. 3.12. 4 Investeeringud Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on vähe riigiasutusi, seetõttu on investeeringute eelarve väike. Valitsemisala investeeringud avalik-õiguslike ja sihtasutustele kajastuvad Investeeringutoetustena st kajastuvad kulude all. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 56 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute jaotus osakaaluna valitsemisala koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 153 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -187 -43 -828 -785 1825% IT investeeringud -78 0 -70 -70 100% Muud investeeringud -14 0 -526 -526 100% Põhivara -73 -43 -103 -60 140% Viljandi Muuseum -24 0 0 0 0% Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 0 0% ERM Narva mnt hoidla remonttööd -13 0 0 0 0% Eesti Rahva Muuseum -13 -20 -80 -60 300% Käibemaks -22 0 -129 -129 100% Muude investeeringute on kajastatud uussisserändajate infoplatvormi arenduskulud summas 0,4 mln eurot. 3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Loome eeldused koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, keskendudes tööstussektori kasvatamisele ja investeeringutele sobiva maastiku kujundamisele, toetades kvaliteetse ja kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist ning tagades tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva töökeskkonna . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine ning maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Rohkem infot ministeeriumi eesmärkide ja ülesannete kohta, samuti valitsemisala asutuste kohta leiab ministeeriumi kodulehelt. Valitsemisalas on 2025. aastal koos ministeeriumiga viis asutust: M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium, T arbijakaitse ja T ehnilise J ärelevalve A met, T ööinspektsioon, Rii kliku L epitaja K antselei ning M aa - ja R uumiamet. 2025. aastal on neist suurima eelarvemahuga riigiasutused majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille eelarve moodustab 97 % valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust, M aa - ja R uumiamet 1,4 % ning T arbijakaitse ja T ehnilise J ärelevalve A met 1 %. Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku alla 1 %. Suurima teenistujate arvuga saab olema maa ja ruumiamet, mille kinnitatud teenistujate piirarv on 407 teenistuskohta. Valitsemisalaga on seotud avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa. Valitsemisala haldusalasse kuulub riigi osalusega mittetulundusühing MTÜ Eesti Standardi- ja Akrediteerimiskeskus. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ning Sihtasutus Tartu Teaduspark. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: AS Eesti Varude Keskus, AS Metrosert ning AS KredEx Krediidikindlustus. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve kajastub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on toimunud muudatused seoses valitsemisalade ümberstruktureerimisega 2024. aastal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ja selle haldusala asutuste muudatused võrreldes 2024. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga on järgnevad: uued valitsemisala asutused on kuni 31.12.2024 maa-amet, alates 01.01.2025 maa ja ruumiamet; valitsemisalast liikusid Justiits - ja Digi ministeeriumi valitsemisalasse riigi infosüsteemi amet ja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus; valitsemisala haldusalast liikusid Justiits - ja Digi ministeeriumi haldusalasse Eesti Interneti Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja MTÜ Nordic Institute for Nordic Institute for Interperability Solutions ning kliimaministeeriumi haldusalasse Aktsiaselts Teede Tehnokeskus; valitsemisala eelarves kajastub soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve, mis varasemalt kajastus sotsiaalministeeriumi eelarves. Valitsemisalade struktuurimuudatused 202 5 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on tegevusepõhise riigieelarve vastutustes toimunud suured muudatused – digiühiskonna tulemusvaldkond on liikunud Justiits - ja Digi ministeeriumi vastutusalasse ning lisandunud on maa ja ruumiloome programm elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnast, samuti üksikud teenused muudest tulemusvaldkondadest. Detailsemalt on muutusi kirjeldatud vastavate tulemusvaldkondade juures. 3.13.1 Tulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega . Tuludest moodustavad 67 %-i välistoetused. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 57 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 154 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 383 023 271 265 203 131 -68 134 -25% Saadud toetused 305 253 245 420 136 488 -108 933 -44% Riigilõivud 21 079 5 543 5 675 133 2% Tulud majandustegevusest 18 547 19 853 7 373 -12 480 -63% Tulud põhivara ja varude müügist 118 0 20 000 20 000 100% Trahvid ja muud varalised karistused 296 33 33 0 0% Muud tulud 11 827 83 90 7 8% Intressi- ja omanikutulud 25 903 334 33 472 33 139 9934% Saadud toetused Saadud toetustena planeeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendid jms toetused, mida makstakse välja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja riigi tugiteenuste keskuse kaudu. 2025. aastal väheneb saadud toetuste maht eelarves ligikaudu 109 mln eurot ehk 44 % võrra, kogumahuni 136 mln eurot. Vähenemine on seotud valitsemisalade struktuurimuudatustega, mille tõttu liikus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast ära digiühiskonna tulemusvaldkond, kus rakendatakse väga suures mahus välisvahendeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarvesse on planeeritud 37 mln euro ulatuses tulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist, 30 mln euro eest Õiglase Ülemineku Fondist, 53 mln eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastust, 16 mln eurot Euroopa Sotsiaalfondist ning alla 1 mln euro muudest toetustest. Riigilõivud Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2025. aastal on peaaegu 6 mln eurot, suurenemine 2 %. Suurima mahuga riigilõiv on elektroonilise side seaduse alusel tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teostatavate toimingute riigilõiv 5 mln eurot (93 % valitsemisala poolt kogutavate riigilõivude kogumahust). Tulud majandustegevusest Tulusid majandustegevusest teenivad maa ja ruumiamet (61 % valitsemisala majandustegevuse tulude mahust) ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (39 %-i). Prognoositav tulude kogumaht majandustegevusest 2025. aastal on 7 mln eurot. Maa ja ruumiamet planeerib tulu hoonestusõiguse seadmise tasudest 4 mln eurot ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet meretuuleparkide hoonestusubade enampakkumisest 3 mln eurot. Tulud laekuvad riigieelarvesse. Tulu põhivarade ja varude müügist Tulusid põhivarade müügist planeerib maa ja ruumiamet 2025. aastal teenida 20 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Tööinspektsioon ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on planeerinud riigieelarvesse 33 tuhat eurot trahve, mida määratakse väärteomenetluse seadustiku alusel. Muud tulud Muud tulud valitsemisala eelarves kogumahus 90 tuhat eurot koosnevad tööinspektsiooni ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poolt määratavatest sunnirahadest. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulud on prognoositud kogusummas 245 tuhat eurot äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksab 2025. aastal dividende AS KredEx Krediidikindlustus. Omanikutulude kasv 33 mln euro võrra võrreldes 2024. aastaga tuleneb sellest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse planeeriti AS KredEx Krediidikindlustuse kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist ning sihtfondide kasutamisel tekkivad tulud ja kulud. 3.13. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Loome eeldused koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, keskendudes tööstussektori kasvatamisele ja investeeringutele sobiva maastiku kujundamisele, toetades kvaliteetse ja kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist ning tagades tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva töökeskkonna. 3.13. 2 .1 Tulemusvaldkond Heaolu Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 58 . Heaolu tulemusvaldkond ja selle maht Heaolu tulemusvaldkonna eesmärk on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonnas on koostatud üks arengukava: Heaolu arengukava 2023–2030 , mis seab pere-, sotsiaal- ja tööpoliitika strateegilised eesmärgid järgnevateks aastateks ning määrab nende saavutamiseks vajalikud tegevussuunad. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 59 . Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud Tulenevalt arengukava alaeesmärkide jaotusest on tulemusvaldkonnas koostatud kokku viis programmi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tööturuprogrammi ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi peavastutaja. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 155 . Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Heaolu Heaolu arengukava 2023-2030 Tööturuprogramm (MKMi ja SOMi ühisprogramm) Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm (MKM) Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olevad programmid ja tulemusaruanded on kättesaadavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) . 3.1 3 . 2 .1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 156 . Tulemusvaldkond Heaolu programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Heaolu -441 761 -962 411 -985 281 -22 869 2% Tööturuprogramm -440 293 -959 537 -982 388 -22 850 2% Tööturuvaldkonna arendamine -991 -1 160 0 1 160 -100% Tööhõive toetamine ja areng -435 371 -952 247 -972 965 -20 718 2% Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -3 930 -6 130 -9 422 -3 292 54% Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -1 468 -2 874 -2 893 -19 1% Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine -907 -2 278 -2 366 -88 4% Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik* -561 -596 -527 69 -12% * Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik oli kuni 2025 aastani s otsiaalministeeriumi all ja andmete võrreldavaks muutmiseks kajastatakse 2023 täitmine ja 2024RE majandus- ja kommunikatsiooniminiteeriumi juures. 3.1 3 . 2 .1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused Tööturuprogramm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) , Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Eesti Töötukassa (TK), Sotsiaalministeerium (SoM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). Võrreldes eelmise perioodiga on muudetud programmi ülesehitust: programmi tegevused on koondatud kaheks tegevuseks, programmi tegevuste nimetused on sõnastatud selgemaks ning mõningaid teenuseid on ka vastavalt sellele ringi tõstetud. Programmi tegevuse nimetus: Tööhõive toetamine ja areng Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 157 . Programmi tegevuse t ööhõive toetamine ja areng mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused 1,65 1,60 1,60 1,60 1,60 15-29-aastaste NEET noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 9,60% 10,00% 9,80% 9,60% 9,40% Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 18,50% (2022) 11,10% 11,10% 11,10% 11,10% 16-64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 52,60% (2022) 51,40% 51,60% 51,70% 51,80% Registreeritud töötute tööle asumise määr, % Allikas: Eesti Töötukassa 54,20% 55,00% 55,00% 55,00% 55,00% Tegevuste kirjeldus Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööhõivepoliitika seisneb eelkõige tööturuteenuste, aga ka nendega kaasnevate tööturutoetuste abil töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed liiguksid kiiresti tööle või püsiksid kestlikult tööhõives. Passiivse tööpoliitika ehk töötushüvitiste eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et töö kaotamise korral inimesed ei langeks vaesusesse ning säiliks piisav motivatsioon leida sobiv töö. Programmi tegevuses on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala teenused ning oluline osa eelarvest on kavandatud Eesti Töötukassale eraldise andmiseks, et osutada aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid. See sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate töötute eest. Erinevate tööturumeetme pakkujate tegevuste teenuses toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, sh toetatakse regionaalseid meetmeid. Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvatel inimestel aidatakse Eesti Töötukassa kaudu uuendada oma teadmisi ja oskusi, et vastata muutunud tööturu vajadustele, nt tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust, samuti tööle asumise toetust. Erinevad teenused toetavad noorte, sh mitte-eesti noorte, töötuse vähendamist, tööturul haavatavamas positsioonis olevate inimesi ja nende võimalusi tööturule sisenemiseks või naasmiseks. Teenuste peamiseks elluviijaks oskuste valdkonnas, pikaajalisel haiguslehel olijate ning põlevkivisektori töötajate vaates on Eesti Töötukassa. Mitteõppivate ja mittetöötavate (NEET-olukorras noorte) tegevusi viivad ellu kohalikud omavalitsused ja noorte töövaatlustegevusi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning muid avatud taotlusvoorude kaudu haavatavamate sihtrühmade tööalase konkurentsivõime toetamise tegevusi erinevad elluviijad. Programmi tegevuse teenustes kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, Euroopa regionaalarengu fondi (RRF), Euroopa Sotsiaalfondi ( ESF+) ja Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) vahendeid. Programmi tegevus hõlmab lisaks kahte sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenust. Programmi tegevuse nimetus: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 158 . Programmi tegevuse k valiteetse tööelu tagamine ja areng mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Statistikaamet 392,30 500,00 500,00 500,00 500,00 Tegevuste kirjeldus Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ning ohutu töökeskkonna loomise võimalused. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei, sh moodustab olulise osa eelarvest tööinspektsiooni teenustele kavandatud kulu riiklikuks järelevalveks, ennetuseks ja nõustamiseks ning töövaidluste lahendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kujundab poliitikat ning viib ellu töötajatele ja tööandjatele suunatud tegevusi töövõime vähenemise ennetamiseks. Edendatakse individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sh tõhustatakse sotsiaaldialoogi, soodustatakse kollektiivlepingute sõlmimist, analüüsitakse ja vastavalt parandatakse töövaidluskomisjoni töökorraldust. Tööinspektsioon viib läbi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet ning nõustamist, tagades asjakohase teabe kättesaadavuse. Tööinspektsiooni juures toimib töövaidluskomisjon, mis lahendab töötajate ja tööandjate vahelisi vaidlusi. Kollektiivseid töötülisid aitab lahendada riiklik lepitaja. Programmi tegevus hõlmab lisaks sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenuseid . Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SOM), Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). Programmi struktuuri on muudetud ning arvestades valdkonna poliitika raamistiku ümberkorraldamist ja poliitika kujundamise ühisosa, on programmis alates 2025. aastast kavandatud kaks programmi tegevust. Programmi tegevuse nimetus: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 159 . Programmi tegevuse s oolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jah jah jah jah jah Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 17,00% (2021) 17,00% 17,00% 17,00% 17,00% Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 77,00% (2021) 77,00% 77,00% 77,00% 77,00% Võrdsete võimaluste poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jah (2022) jah jah jah jah Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "raha" Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE) 73,30 75,20 75,70 76,10 76,60 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "töö" Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE) 77,50 73,40 73,60 73,80 74,00 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "võim" Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE) 33,00 44,70 46,70 48,80 50,80 „Austame erinevusi“ märgise saanud organisatsioonide arv Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus 49,00 60,00 65,00 85,00 70,00 Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi, biseksuaalne või transsooline inimene Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 56,00% (2021) 56,00% 56,00% 56,00% 56,00% Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonide arv Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 247,00 278,00 293,00 308,00 323,00 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus koosneb neljast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja rakendamist, sh õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist, poliitikakujundamisel ja -rakendamisel, sh struktuurivahendite kasutamisel võrdsuslõime alast nõustamist ja toetamist. Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu palgalõhe vähendamisele ning võetakse üle EL palkade läbipaistvuse direktiiv, millega tõhustatakse võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist. Direktiivi nõuete täitmisel toetatakse tööandjaid vastavate juhendite, metoodikate ja tööriistadega. Soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade (haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad, personalispetsialistid jt) teadlikkust soolistest stereotüüpidest. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondadele, kus segregatsioon on suurim, sh loodus- ja täppisteaduste (LTT) ning hariduse , tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades ning otsustamis- ja juhtimistasandil. Selleks teostatakse vajalikke analüüse, viiakse ellu Töötukassa karjäärispetsialistidele koolitusi stereotüübivaba nõustamise toetamiseks ning tehakse teavitustegevusi. Võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamiseks korrastatakse ja kaasajastatakse valdkondlik õigusraamistik, muutes selle ühiskonna vajadustele paremini vastavaks. Laiendatakse, ühtlustatakse ja tõhustatakse õiguskaitset ning olulisemate sidusrühmade (sh poliitikakujundajad, tööandjad ja haridusasutused) edendamiskohustust. Tugevdatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku võimekust pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kahtluse korral tõhusat eksperttuge ning sidusrühmadele nõu ja abi edendamiskohustuse täitmisel. Osaletakse ka Euroopa Liidu tasandil horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi läbirääkimistel. Eraldi pööratakse tähelepanu valdkondliku õigusraamistiku paremale rakendumisele, sh toetatakse tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate teadlikkust, oskusi ja valmisolekut soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. Jätkatakse tööandjate toetamist mitmekesisuse väärtustamisel era- ja avaliku sektori organisatsioonides, muu hulgas märgise „Austame erinevusi“ meetmete rakendamise ja mitmekesisuse kokkuleppe toetamise kaudu. Vähemusgruppide olukorra kaardistamiseks ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu vähemusrühmade olukorra ja vaj aduste kohta. Seetõttu panustatakse valdkondlikesse andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu ning nende kasutamine ka teiste valdkondade poliitikakujunduses. Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks toetatakse strateegilise partnerluse kaudu nende organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut, mis aitavad ellu viia valdkondlikku poliitikat. Samuti jätkatakse tihedat koostööd kodanikuühendustega, kaasates neid valdkondliku poliitika kujundamisse. Oluline on toetada ka huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha. Programmi tegevuse nimetus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse alla kuulub üks teenus, mida pakub võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Volinik nõustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju, edendab soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks tegeleb temaatiliste õigusteatmike väljaandmisega, teenuste digiteerimisega, tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisega. 3.13. 2 . 2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 60 . Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk on: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tulemusvaldkonda panustab riigi valdkondlikest arengukavadest Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021–2035 , mis on HTM-i ja MKM-i ühiselt elluviidav arengukava. Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel turismi valdkonna strateegiast „ Turismistrateegia 2022-2025 “. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 61 . Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonnas on TAIE eesmärkide elluviimiseks koostatud kolm programmi, sh üks HTM-i ja MKM-i ühisprogramm. Seoses nii 2023. aasta kui ka 2024. aasta Vabariigi Valitsuse vahetuse ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorraldustega on ettevõtluskeskkonna programmis tehtud muudatusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 160 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Teadmussiirde programm 2025-2028 Ettevõtluskeskkonna programm 2025-2028 Turismistrateegia 2022-2025 MKM koostab ja viib ellu ettevõtluskeskkonna programmi ning ühiselt koos HTMiga teadmussiirde programmi. Erinevate perioodide programmid ja aruanded leiab MKMi kodulehelt . Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 3.13. 2 . 2 .1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 161 . Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -204 271 -273 107 -247 291 25 816 -9% Teadmussiirde programm -102 094 -110 750 -104 716 6 034 -5% Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine -100 808 -107 854 -97 487 10 367 -10% Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -1 286 -2 897 -7 230 -4 333 150% Ettevõtluskeskkond -77 813 -162 356 -142 574 19 782 -12% Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine -49 275 -125 184 -80 171 45 012 -36% Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -7 543 -7 507 -8 029 -522 7% Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine 0 -29 666 -48 802 -19 135 39% Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine 0 0 -5 572 -5 572 100% 3.13. 2 . 2 .2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused Teadmussiirde programm Programmi eesmärk : Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Asutused, kes viivad programmi ellu: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert Tegemist on HTMi ja MKMi ühisprogrammiga, mille ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Programmi tegevuste sõnastusi on korrigeeritud. Programmi tegevuse nimetus : Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 162 . Programmi tegevus e ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet 9,70% (2022) 12,00% 16,00% 16,00% 18,00% VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus, % Allikas: EC Digital Decade 66,90% 72,20% 74,80% 77,40% 80,00% Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest oluliste eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid pakub MKM, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE ( AI and Robotics Estonia ). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a asta lõpus, 2025. a astal programm jätkub. Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 58 m ln euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 m ln eurot EL -i 2021- 2027 rahastusperioodi vahenditest). Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na ( research and technology organization ) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu. Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid). Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms). Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 m ln euroga. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse mahus 13,4 m ln eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 m ln eurot. Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega ( Accelerate Estonia ). Seoses 2024. aasta valitsemisalade ümberkorraldustega on riigi infosüsteemi ameti teenus „Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine“ edaspidi digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis. Teenus hõlmab küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse tööd, mida kokkuleppeliselt kaasrahastatakse perioodil 2023-2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest. Programmi tegevuse nimetus : Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 163 . Programmi tegevus e teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riskikapitali maht, mln eurot Allikas: Startup Estonia 395,00 500,00 500,00 500,00 500,00 Kiirendites osalevate ettevõtete arv Allikas: Startup Estonia 51 40 40 40 40 Tegevuste kirjeldus Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamist ja arendamist jätkatakse Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. Jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil, on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid kiirendeid pakub Startup Estonia. Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale. 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond , mille tegevused jätkuvad 2025. aastal. Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist . T oetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 mln eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 mln eurot). Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Asutused, kes viivad programmi ellu: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), AS Eesti Varude Keskus (EVK), AS Metrosert ja MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Programmi on lisandunud uus programmi tegevus seoses valitsemisalade ümberkorraldustega 2023. ja 2024. aastal. Uude programmi tegevusse on koondatud peamiselt TTJA erinevate valdkondade poliitikate rakenduslikud teenused, milliste poliitikat kujundatakse teistes valitsemisalades, kuid teenused aitavad tagada mh kvaliteetset ja nõuetele vastavat ettevõtluskeskkonda. Lisaks on tegevuste nimetusi võrreldes eelmise perioodiga korrigeeritud. Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 164 . Programmi tegevus e ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot Allikas: Äriregister 1256 (2022) 1500 1550 1600 1650 Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) 20 22 20 18 16 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamise ning ettevõtluse soodustamise ja toetamise teenuseid , samuti ettevõtluspoliitikaga seotud TTJA teenuseid, mis aitavad tagada ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna õigusruumi. Lisaks hõlmab programmi tegevus AS Eesti Varude Keskuse teenust riigi tegevusvarude tagamiseks. Tegevuse toel luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh eraldi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel, samuti soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist. Viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist. Rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist. Toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 9,4 m ln eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone (ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused ühes keskses digiväravas. Tõhustatakse tootmishoonete rajamiseks vajalikke menetlustoiminguid käivitades nö investeeringute rohelise koridori. Vähendatakse ettevõtjate aruandluskoormust ning toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks. Soodustatakse digikaubandust (e ‑ kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus). Tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi. Arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik. Tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus ning kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia) süsteemi toimivus. Tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust. Programmi tegevuse maht ja teenuste hulk on võrreldes eelmise perioodiga oluliselt muutunud, sest seoses valitsemisalade ümberkorraldustega on kuus teiste poliitikavaldkondadega seotud teenust tõstetud uude programmi tegevusse. Programmi tegevuse nimetus : Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Programmi tegevuse eesmärk : Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 165 . Programmi tegevus e ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, % Allikas: Eurostat Kasv oli aeglasem Kasv on kiirem Kasv on kiirem Kasv on kiirem Kasv on kiirem Turismiteenuste eksport (mld/EUR) Allikas: Statistikaamet 1,70 2,40 2,60 3,00 3,30 Tööstustoodangu mahuindeks Allikas: Statistikaamet 98,40 115,00 120,00 125,00 130,00 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuses keskendutakse erinevatele teenustele, mis toetavad ettevõtete eksporti ja sisenemist uutele turgudele ning tööstussektori ja turismisektori arengut. Vastavaid poliitikaid kujundab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning suur osa teenustest viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Põhilise osa tegevuse eelarvest moodustavad ettevõtete ekspordi, tööstussektori ja turismisektori toetused. Tegevuse toel soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 m ln eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside juurutamiseks kui ühiste tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused). Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse toetamiseks ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide tekitamiseks. Toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus, lühiajalise majutuse üüriteenuste algatus. Perioodil 2021–2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 m ln euroga (sh 7 m ln eurot riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning tootearendusel ja kompetentside kasvul. Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil mahus 153 m ln eurot. Programmi tegevuse nimetus : Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk : Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 166 . Programmi tegevus e tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, mld eurot) Allikas: Eesti Pank 4,00 3,50 3,70 4,40 5,00 Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) Allikas: Eesti Pank 3,60 4,50 5,00 5,50 6,00 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile ligipääsu parandamise ja võimaldamisega, samuti välisinvesteeringute meelitamisega ning nende usaldusväärsuse tagamisega seotud kahte teenust. Teenuste eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid mitmeid teenuseid viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuse toel soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas. Kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute süsteemsemaks kaasamiseks. Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele suurinvestoritele välisturgudel. Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. Programmi tegevuse nimetus: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 167 . Programmi tegevus e taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti kodumajapidamiste osakaal, millistel on võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga, mis tagab 1 Gbit/s kiiruse Allikas: TTJA 65,00% 70,00% 73,00% 80,00% 88,00% Viimase viie aasta keskmine raudteel hukkunute ja vigastatute arv rongiga läbitud miljoni km kohta Allikas: TTJA 0,30 0,20 0,20 0,20 0,20 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevusse on koondatud ehituse, transpordi ja digiühiskonna eeskätt lubade andmist ja järelevalvet puudutavad TTJA teenused, mille poliitikat kujundatakse muudes valitsemisalades. Lisaks hõlmab tegevus ohutusjuurdluse keskuse (OJK, MKMi struktuuriüksus) teenust, et välja selgitada transpordisektoris toimunud õnnetuste ja intsidentide põhjused. TTJA teenustega tagatakse infrastruktuuri ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus, sh: Tagatakse turuosalistele võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel, kõrge tase vedurijuhtide väljaõppes ning raudteesektori ettevõtete tegevuse vastamine kehtivatele nõuetele ja standartidele vastavate tegevusõiguste ja lubade väljastamisega. Teostatakse järelevalvet raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas nõuete täitmise üle. Väljastatakse tegevuslube ja määratakse tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamisel ja Rail Baltic trassi rajamisel. Samuti teostatakse järelevalvet ehitusvaldkonnas, tagamaks ehitiste ohutust, ligipääsetavust ja energiatõhusust. Küberturvalisuse tagamiseks antakse tegutsemisõigusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete-teenuste sertifitseerijatele ning teostatakse nende üle järelevalvet. Kontrollitakse digiligipääsetavust avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes. Väljastatakse lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks. Sideregulaatorina on TTJA ülesanne analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele vajadusel kehtestatakse kohustusi sideturgudel konkurentsi tagamiseks. Lisaks võimaldatakse kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele. Samuti teostatakse järelevalvet digiühiskonnas, et kindlustada kiire interneti rajamine, elektroonilise side teenuste usaldusväärsus, raadiosageduste korrektse kasutamine, sideteenuste toimepidevus ja meediateenuste turvalisus. Ohutusjuurdluse keskuses korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. 3.1 3 . 2 . 3 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus on alates 2025. aastast rakenduv uus tulemusvaldkond kuue programmiga, mille eesmärgiks on, et Eestis on hea elukeskkond ning konkurentsivõimeline ja kliimakindel majandus, merendus ja transpordiühendused. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 62 . Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 63 . Eluskeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 168 . Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Elukeskkond, liikuvus ja merendus Strateegia „Eesti 2035“ Maa ja ruumiloome programm (MKMi ja REMi ühisprogramm) Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Üleriigiline planeering 2035 Tulemusvaldkonnas on kokku kuus programm i , millest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seoses 2024. aasta struktuurimuudatustega maa ja ruumiloome programmi peavastutaja. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühisprogrammiga. 3.1 3 . 2 . 3 .1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 169 . Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Elukeskkond, liikuvus ja merendus 0 0 -15 226 -15 226 100% Maa ja ruumiloome programm 0 0 -15 226 -15 226 100% Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 0 -8 -8 100% Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine 0 0 -5 899 -5 899 100% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 0 -6 940 -6 940 100% Maaparanduse poliitika rakendamine 0 0 -2 379 -2 379 100% 3.1 3. 2 . 3 .2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi tegevused Maa ja ruumiloome programm Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet (MaRu), Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Maa ja ruumiloome programm on uus programm, mis on koostatud põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning regionaalarengu programmi (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud) baasil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on programmi peavastutaja, programmis on kokku viis tegevust, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves on neli. Programmi tegevuse nimetus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 170 . Programmi tegevuse ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73) Allikas: MARU n/a 56,00 73,00 73,00 73,00 Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal Allikas: MARU n/a 50,00% 75,00% 80,00% 85,00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu , milleks on ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja selle rakendamine. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamiseks: Valmistatakse ette planeerimisseaduse muudatused. Kaardistatakse kasutuses olevad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed ja detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarbed ning analüüsitakse ühtse süsteemi loomist, sh arvestades katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega. Kokkulepitud süsteemi loomine on vajalik ka planeeringute menetlemise infosüsteemi (PLANIS) arendamiseks. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames kiirendatakse riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute protsessi taastuvenergeetika projektide tõhusamaks menetlemiseks. Parendatakse ruumilise planeerimise protsessi lähtudes teenusdisaini põhimõtetest. Töötatakse välja kestliku ruumilise planeerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse tarbeks, et tagada tiheda asustusega alade tugevdamine ning kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetega arvestamine ruumilises planeerimises. Leitakse võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni tugevdamiseks. Samuti tegeletakse lahenduste otsimisega, et tagada pädevus asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana. Kujundatakse planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas. Viiakse ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks. Osaletakse r ahvusvahelistes võrgustikes riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises, sh Eesti eesistumine Läänemere ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025). Arendatakse ruumilise arengu seiremeetodeid: töötatakse välja maakasutusmuudatuste seireraamistik, seotakse paremini elukeskkonnaga rahulolu mõõtmi n e ning ruumilise planeerimise poliitika kujundami n e ja rakendami ne . Jätkatakse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisega (aastatel 2023–2026) ja viiakse lõpuni selleks vajalik asustuse koonduuring. Jätkatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneering u (2022―2025) ja Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneering u (2023―2026) koostamisega . Jätkatakse kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamise ga (2024–2025). Jätkatakse Tallinn―Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu (2022―2027), Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2022―2026), Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2024–2026) ja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu (2022―2029) koostamisega. Valmistatakse ette EstLink 3 elektriühenduse rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine. Viiakse läbi uuring Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asustuse ja liikuvuse jaoks, mis on sisendiks ringraudtee planeerimisele ja planeeringu lähteseisukohtade täpsustamisele (2024–2025). Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogramm (2024–2025) ja ruumiloome koolitusprogramm (2024–2025). Ruumilise planeerimise poliitika rakendamiseks: Juurutatakse planeeringute keskset andmekogu (PLANK), et planeeringud oleksid kättesaadavad, sh digitakse tagantjärele varem kehtestatud planeeringud. Arendatakse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS), et tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028). Viiakse läbi ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025). Viiakse läbi kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud) heakskiidu menetlus ja kontrollitakse nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Üksiti nõustatakse, juhendatakse ja koolitatakse kohalike omavalitsuste planeerijaid . Koostöös ülikoolidega levitatakse ja tutvustatakse valdkonna teadustöid. Programmi tegevuse nimetus: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 171 . Programmi tegevuse maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Osakaal MaRu haldamisel olevatest maaüksustest,mille osas on maareservi analüüs teostatud, % Allikas: MARU n/a 75,51% 75,85% 76,06% 76,39% Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest põllumajanduslikest maadest, % Allikas: MARU n/a 90,01% 90,12% 90,16% 90,25% Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet, % Allikas: MARU n/a 41,60% 41,70% 41,80% 41,90% Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on maakasutuspoliitika kujundamine ja kuus teenust maakasutuspoliitika rakendamise teenused. Maakasutuspoliitika kujundamiseks: Kujundatakse riigi maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted. Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms. Õigusaktis reguleeritakse üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord. Finantsvahendite olemasolul koostatakse analüüs 2023. aasta muudetud riigivaraseaduse sätete rakendamisest KOV-dele riigimaa võõrandamisel. Maakasutuspoliitika rakendamisel: Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja kuluefektiivne korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Hoitakse ülevaade t lammutamist vajavatest objektidest, ebaseaduslik u st riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms. Riigimaadega tehtava i d toimingu i d eesmärgistat akse , tagat akse efektiivsus ja otstarbekus. Järgitakse põhimõtteid r iigivara võõrandamise l ja kasutamiseks andmise l. Esindatakse r iigi kui maaomaniku huv e planeerimise, projekteerimise ja ehituse menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes. Viiakse läbi riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetlusi, s h Rail Balticu ja Eesti Raudtee projekti de ga seotud kinnisasjade omandami seks . Viiakse läbi 2026. aasta maa korraline hindamine. Eelnevalt on küll ka vajadus metoodikaid analüüsida ja hindamismudeleid arendada, kuid see nõuab lisaks eelarvevahendeid. Korraldatakse kinnisasja erakorralise hindamisi ja läbiviimisi. Korraldatakse katastri kontrollmõõdistamisi ning järelevalvet litsentseeritud maamõõtjate tegevusele. Maareformi käigus kujundatakse ümber omandisuhted, sh viiakse läbi menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks . Lahendatakse m aareformi käigus tekkinud isesei s vat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide omandiküsimus i . Programmi tegevuse nimetus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 172 . Programmi tegevuse ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % Allikas: MARU n/a 80,00% 80,00% 80,00% 80,00% Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena Allikas: MARU n/a 55,00% 59,00% 62,00% 65,00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse osutamise kaudu, sh kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldami s e (maakatastri andmete osas) , ruumiandmete analüüsimi s e ja avalikustami s e ning topograafiliste ja muude andmete hõivamise teenused , samuti kliimaministeeriumi valitsemisalast lisandunud ehitisregistriga seotud teenused . Ruumiandmete tootmi s e ja ruumiandmeteenuste kaasajastamiseks ja kasutajate vajadusele vastamiseks arendatakse ruumiandmeteenus eid , koolitatakse pidevalt kasutaja id andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastatakse ruumiandmete hõivamise süsteem i , sh rakenda maks kolmemõõtmelis i andme i d ja teenuse i d ning tehisintellekti lahendus i (krat te ). Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Arendatakse keskseid riikli k ke ruumiandmerakendus i . Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid , arendatakse huviobjektide kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem. Arendatakse p aindliku analüütika platvormi. Platvorm tagab keskse ligipääsu erinevatele kaugseire ja ruumiandmetele ning seda saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja lahenduste väljaarendamiseks. T eostatakse aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toimingu id , et ruumiandmete lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud. RePowerEU raames uuendatakse seadmeid. Baasruumiandmete tootmisel hoitakse topograafia andmekogu andmed ajakohastena, töötatakse välja AI meetodid topograafia andmete tootmises ja koostatakse RePowerEU taastuvenergeetika arendamise alusandmed. Geodeetilise süsteemi haldamise käigus ja RePower raames uuendatakse ESTPOS võrku, hallatakse riikliku GNSS satelliitandmete keskust ESTPOS ja tagatakse geodeetiliste andmete ajakohasus. Tagatakse kinnisasja piiri, ruumiline ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele kättesaadavus. Programmi tegevuse nimetus: Maaparanduse poliitika rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 173 . Programmi tegevuse maaparanduse poliitika rakendamine mõõdik Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad Allikas: MARU 0% 20% 30% 40% 50% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise ga , mis kõik aitavad rakendada maaparanduspoliitikat . Tegemist on MaRu maaparandusvaldkonna teenuste osutamisega, sh maaparandussüsteemide riskipõhine järelevalve planeerimise ja teostamisega. Planeeritakse ja viiakse ellu m aaparanduse valdkonna IT-süsteemide arendus i ning ühtlustatakse neid loodavate MaRu infosüsteemidega. Viiakse lõpuni o lemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide lihtsustatud korras arvele võtmi ne . Korraldatakse r iigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhis eid hoiutö i d, arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega (veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja koelmualade programm jt). Digitakse m aaparandussüsteemide andme id ning digitakse ja avalikustatakse maaparandussüsteemide teostusjoonis eid . Maaomanikke teavitatakse m aaparandusüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest ja ühishoiu korraldamise võimalusest , otsitakse võimalusi teavitamiseks . Rakendatakse m aaparandushoiukava sid ja veemajanduskava si d, üleujutuste ohjamise kava, merestrateegia meetmeprogramm e , sh osaletakse LIFE SIP WetEST projektis. Töötatakse välja m aaparandusseire metoodika ja alustatakse seirega , et tuvastada kliimamuutuste mõju kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning keskkonnamõju kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest. Korraldatakse i nfopäeva sid maaparandussüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja omanikujärelevalve tegijatele. 3.13. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 64 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 174 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11% Tööjõukulud -61 337 -54 376 -31 612 22 763 -42% Majandamiskulud -68 963 -45 985 -11 551 34 434 -75% Sotsiaaltoetused -8 -10 -42 -32 320% Investeeringutoetused -88 663 -141 986 -59 002 82 983 -58% Muud toetused -598 934 -818 296 -822 734 -4 438 1% Edasiantavad maksud -147 941 -313 000 -322 000 -9 000 3% Põhivara amortisatsioon -84 430 -9 710 -856 8 854 -91% Käibemaks -20 868 -22 065 -8 331 13 734 -62% Muudatused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2025. aasta kulude eelarves on tingitud peamiselt ministeeriumite ümberstruktureerimisest aga ka läbiviidavatest kärbetest. Tööjõukulusid kärbitakse 2025. aastal 0,5 mln euro ulatuses. Lisaks vähendab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi kinnitatud uutest õigusaktidest tulenevat täiendavate tööjõukulude eelarvet 0,4 mln euro võrra. Majandamiskulusid kärbitakse 0,7 mln euro võrra vähendades peamiselt kulutusi lähetustele, uuringutele ja koolitustele . Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks saadi vahendeid juurde peaaegu 1 mln eurot (sh käibemaks). 2025. aastal antakse investeeringutoetusi ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamiseks 51 mln eurot (86 % eelarvest) ning ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamiseks 7 mln eurot (12 %). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi investeeringutoetustest rahastatakse välisvahenditest ja riiklikust kaasfinantseeringust 98 %. Suure osa valitsemisala muude toetuste eelarvest moodustavad Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks antavad arvestuslikud vahendid, so 629 mln eurot (76% toetuste kogumahust). Muudest toetustest kärbiti kokku 6 mln eurot, sh teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid 3 mln eurot, erinevaid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu jagatavaid toetusmeetmeid 2 mln eurot ja AS Eesti Varude Keskuse tegevustoetust 1 mln euro võrra. Peale kärpeid on kindlaksmääratud vahenditest planeeritud toetusteks 109 mln eurot (13 % toetuste kogumahust), sh 63 mln eurot suunatakse teadus- ja arendustegevustesse ning 40 mln eurot ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Muude toetuste eelarve sisaldab ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse 6 mln eurot. Välisvahenditest rahastatavate muude toetuste eelarve on 2025. aastal 74 mln eurot (sh riiklik kaasfinantseering). Kõige enam toetatakse tööhõivet ja arengut (kokku 21 mln euroga), ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamist (17 mln eurot), ettevõtete arendustegevust ja innovatsiooni (16 mln euro ulatuses), ettevõtete konkurentsivõimet ja rahvusvahelistumist (13 mln eurot) ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamist (7 mln eurot). CO2 kvooditulust antakse toetusi vesiniku IPCEI projektidele 9 mln eurot (teadus- ja arendustegevus). Edasiantavate maksude eelarve koosneb Eesti Töötukassale suunatavatest töötuskindlustusmaksetest. Eelarve kasv 9 mln eurot tuleneb suvise majandusprognoosi andmetest. Põhivara amortisatsiooni kulusid prognoosivad valitsemisala asutused eelarvesse vastavalt eelnevatel perioodidel toimunud ja eelarveaasta jooksul eeldatavalt lisanduvate põhivarade soetustele. Kulude vähenemine 91 % võrra on tingitud sellest, et seoses ministeeriumite ümberstruktureerimisega liikus suurem osa põhivarast ( riigi infosüsteemi ametist ja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusest) Justiits - ja Digi ministeeriumi valitsemisala bilanssi. Käibemaksu eelarve vähenemine 62 % on tingitud ministeeriumite ümberstruktureerimisest ning vähesel määral ka majandamiskulude kärbetest. 3.13. 4 Investeeringud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 56% panustavad seadmete ostu ning 31% suunatakse teadus- ja arendustegevust toetavatesse IT arendustesse. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 65 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 175 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83% IT investeeringud -20 379 -23 711 -1 492 22 219 -94% Masinad ja seadmed 0 0 -2 730 -2 730 100% Käibemaks -15 632 -4 953 -638 4 315 -87% Investeeringute eelarve vähenemine kokku 83 % on tingitud ministeeriumite ümberstruktureerimisest, mille käigus liikusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits - ja Digi ministeeriumi sse peamine osa IT investeeringutest ( riigi infosüsteemi ametist ja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusest). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse on planeeritud 1 mln eurot teadus- ja arendustegevusest rahastatavate reaalajamajanduse ning ettevõtete digivärava IT arendusteks. Maa- ja ruumiamet on eelarvesse planeerinud 3 mln euro ulatuses investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. 3.13. 5 Finantseerimistehingud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud on peamiselt suunatud ettevõtjatele pakutavate rahastamisvahendite kättesaadavuse parandamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 176 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku -171 791 -186 145 -27 363 158 782 -85% Laenunõuded 0 0 3 700 3 700 100% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -168 800 -80 000 -11 000 69 000 -86% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 99 778 -106 145 -20 063 86 082 -81% Maa- ja ruumiamet planeeris eelarvesse antud laenude tagasimakseid 4 mln euro ulatuses. 2025. aastal jätkatakse rakendusuuringute keskuse loomisega AS Metrosert (11 mln eurot) juurde ning ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse kaitsefondi mahtu 50 mln euro võrra. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks, rahvusvahelistumise toetamiseks ja investeeringute soodustamiseks on Euroopa Regionaalarengu Fondist planeeritud 6 mln eurot rahastamisvahendite pakkumiseks ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja AS KredEx Krediidikindlustus on prognoosinud sihtfondidest COVID-19 eriolukorra vahendite riigile tagasilaekumist 36 mln eurot. 3.14 Rahandusministeeriumi valitsemisala Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, haldus- ja -, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, mille keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus. Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Selles sisaldub majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, samuti raamatupidamise, audiitortegevuse, rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest. Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahapesu Andmebüroo. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud Eesti Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Levira ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu. Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude eelarve 73% ehk 352 mln eurot valitsemisala kulude eelarvest (480 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 12% (58 mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 7% (31 mln eurot) valitsemisala kulude eelarve mahust. Valitsemisala töötajate arv on ca 2500, suurima töötajate arvuga riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet, moodustades 45% töötajaskonnast. 3.14.1 Tulud Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 peatükis Tulud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 66 . Rahandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 177 . Rahandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 13 055 029 14 301 037 15 182 301 881 264 6% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 810 633 14 075 990 14 983 167 907 177 6% Saadud toetused 27 575 27 933 26 306 -1 627 -6% Riigilõivud 1 146 670 594 -76 -11% Tulud majandustegevusest 1 553 836 869 33 4% Tulud põhivara ja varude müügist 132 53 53 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 1 194 370 370 0 0% Muud tulud 22 187 10 720 14 538 3 818 36% Intressi- ja omanikutulud 190 609 184 465 156 404 -28 061 -15% Saadud toetused Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt. EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 11,8 mln eurot sh: struktuurivahendite tehniline abi 8,8 mln eurot; sihtasutustele vahendatav tehniline abi 2,7 mln eurot; meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,3 mln eurot. Moderniseerimisfondi avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi elluviimiseks on kavandatud 7,5 mln eurot. Maksu- ja Tolliametile on kavandatud toetus röntgeniseadmete soetamiseks 2,4 mln eurot. Lisaks laekuvad toetused tolli ja maksunduse koostööprogrammile Tobac summas 0,1 mln eurot, aktsiisikuritegude vastu võitlemiseks 0,1 mln eurot ja rahvusvahelise kriminaalkoostööoskuse parendamiseks 0,1 mln eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastust on Rahapesu Andmebüroole planeeritud toetus reaalaja strateegilise analüüsi infosüsteemi arendamiseks 2,1 mln eurot, Statistikaametile ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomiseks ja väljaarendamiseks kokku 0,8 mln eurot. Euroopa territoriaalse koostöö programmide tehniliseks abiks on kavandatud 0,4 mln eurot. Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks 0,6 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamise projektide rakendamise finantseerimiseks on kavandatud 0,2 mln eurot. Sisejulgeolekufondist rahastatakse Rahapesu Andmebüroo aruandlusportaali loomist summas 0,2 mln eurot. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusmeetmete tehniliseks abiks ja programmi juhtimiskuludeks on kavandatud kokku 0,1 mln eurot. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad: Maksu- ja Tolliamet 0,3 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel tehtavate toimingute eest; Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute eest; Rahapesu Andmebüroo 0,1 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala asutuste poolt oma tegevuskulude katteks. Tulude laekumine on planeeritud: Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt; Riigi Tugiteenuste Keskusele 85 000 eurot hangete korraldamise teenuselt ja Riigi Infosüsteemide Ametile toetuste korraldamise ja küberprojekti sertifitseerimise teenuselt; Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja reklaamimaksu haldamiselt ning Eesti Liikluskindlustuse Fondilt piirikindlustuspoliisi vormistamiselt. Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigi tuludesse laekuvad tulud Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist kokku 53 000 eurot. Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivarade müügist planeerib Rahandusministeerium loobutud kinnisvara ning Maksu- ja Tolliamet amortiseerunud ametisõidukite müügist. Trahvid ja muud varalised karistused Tulude laekumist prognoosib Maksu- ja Tolliamet 0,3 mln eurot, sh: maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot; tolliseaduse alusel 0,1 mln eurot; hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot. Finantsinspektsioonilt kantakse riigi tuludesse üle haldustrahve hinnanguliselt 0,1 mln eurot. Muud tulud Maksu- ja Tolliamet prognoosib laekumiseks 14,5 mln eurot, sh: intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 13 mln eurot. Maksuintress määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi määr on 0,06 protsenti päevas. laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,5 mln eurot, sh sunnirahad 0,5 mln eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,8 mln eurot. Lisaks prognoosib Statistikaamet sunnirahade laekumist 40 000 eurot, Rahapesu Andmebüroo sunnirahade laekumist 20 000 eurot ning tulu konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varadest 18 000 eurot. Rahandusministeerium prognoosib regressinõudeid summas 10 000 eurot. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulu 96 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende aktsiaseltsid Eesti Energia, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Levira. Tuluna finantsinvesteeringutelt on kavandatud 0,3 mln eurot dividenditulu Põhjamaade Investeerimispangalt. Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt, stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt, kokku 60,2 mln eurot. I ntressi- ja omanikutulude muutuse põhjuseks on: dividenditulude prognoos on võrreldes 2024. aastaga ligi 18 mln eurot väiksem; finantstulude vähenemine võrreldes 2024. aastaga 10 mln eurot on tingitud turuintressimäärade langusest ja likviidsusreservi taseme vähenemisest. 3.14. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Rahandusministeeriumi tulemusvaldkonna Riigivalitsemine poliitikavaldkondade prioriteet on riigieelarveline toimetulek, riigihalduse tõhustamine ja finantssektori regulatsiooni pidev kaasajastamine. 3.14. 2 .1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega. Valdkonnas arengukava koostatud ei ole. Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse nelja programmiga: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär; Rahatark riik ja halduspoliitika – vastutab rahandusminister; Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 67 . Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 68 . Riigivalitsemine tulemusvaldkonna mõõdikud 3.14. 2 .1. 1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Alates 2025. aastast tulemusvaldkond tõhus riik on ümber nimetatud riigivalitsemise tulemusvaldkonnaks. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna koosseisus on senise kuue programmi asemel neli programmi. Alles jäid Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetami se programm, arhiivinduse programm ning halduspoliitika programm . Kokku pandi riigi rahanduse programm ja finantspoliitika programm ning koondprogrammi nimetuseks on rahatarga riigi programm. 2023. aastal viidi Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisel tegutsenud Maa-amet ühtse juhtimise alla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, mille tõttu liigub 2025. aastast regionaalpoliitika programm tulemusvaldkonna Elukeskkond, liikuvus ja merendus alla. Tulemusvaldkonna e esmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Tulemusvaldkonnas ei ole koostatud arengukava. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 178 . Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Riigivalitsemine -366 053 -435 439 -479 855 -44 416 10% Rahatarga riigi programm -257 726 -336 512 -365 534 -29 022 9% Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine -193 815 -270 209 -297 895 -27 686 10% Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine -57 062 -58 468 -60 042 -1 574 3% Finantskeskkonna arendamine -6 849 -7 835 -7 596 239 -3% Halduspoliitika programm -72 305 -98 927 -114 321 -15 393 16% Riigi halduse korraldamine -3 609 -25 784 -37 680 -11 897 46% Riigi tugiteenuste pakkumine -54 890 -60 457 -64 132 -3 675 6% Riikliku statistika tegemine -13 807 -12 687 -12 509 178 -1% 3.14. 2 .1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused Rahatarga riigi programm Programmi eesmärk: Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne ja väliskaubanduskeskkond õiglane. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt. Ettevõtjad on maksukuulekad ja usaldavad riiki ning Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo Programmi tegevuse nimetus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: Riigi eelarves ja rahaasjades valitseb selgus, valitsus saab tipptasemel ekspertnõu ja välisrahastus toetab Eesti arengut. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 179 . Programmi tegevuste eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel Allikas: Rahandusministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, % Allikas: Rahandusministeerium -3,50% -3,00% -2,80% -2,50% -1,20% Perioodi 2021-27 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % Allikas: Rahandusministeerium 3,00% >30,00% >50,00% >70,00% >80,00% Audiitorite poolt leitud veamäär välistoetuste üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), % Allikas: Rahandusministeerium 3,00% 2,00% 2,00% 2,00% 2,00% Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik) Allikas: Rahandusministeerium Jah Jah Jah Jah Jah E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed (tehniline), %-des Allikas: Rahandusministeerium 100% 100% 100% 100% 100% Tegevuste kirjeldus Eelarvepoliitika kujundamisse ja elluviimisse panustab Rahandusministeerium üheksa teenusega (majandusprognoosi koostamine; riigieelarve protsessi juhtimine; Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine; välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine; riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine; fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs; välistoetuste auditeerimine; rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus; riigi arvelduste korraldamine). Majandusprognoosi koostamisega pakutakse täpset ning sõltumatut majanduse ja riigi rahanduse käesoleva, aga ka nelja järgmise aasta väljavaadet. Majandusprognoos on sisendiks riigieelarve ja eelarvestrateegia planeerimiseks, aga ka Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistiku käigus toimuvale dialoogile ning koostatavatele dokumentidele (stabiilsusprogramm, eelarvekava). Algamas on makromudeli arendamine koostöös teadus-arendusasutustega, mille eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust majanduse erinevate komponentide omavahelisi keerukaid seoseid terviklikult käsitlevate mudelite alal, luues võimalused Rahandusministeeriumi vajadustele vastava(te) makromudeli(te) välja töötamiseks ja rakendamiseks. Riigieelarve protsessi juhtimisega tagatakse riigi eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamine, jooksva aasta eelarve rakendamine ja eelarve täitmise seire. Jätkatakse riigieelarve baasseaduse muutmisega, et täpsustada riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja hindamise põhimõtteid, protsesse ja rollijaotusi. Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine tagab, et EL majanduspoliitiline loogika ja Euroopa eelarve vastaksid nii Euroopa kui Eesti vajadustele ning eelarve- ja majanduspoliitikas toimuks ühtlane, jätkusuutlik ja stabiilne areng. Järgnevatel aastatel on fookuses 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimised ja ühtekuulusvuspoliitika tuleviku kujundamine, kaitstes Eesti huve EL eelarveprotsesside kujundamisel. Lisaks on plaanis läbi viia Euroopa Liidu uue majanduse juhtimisraamistiku järelanalüüs. Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine tagab, et välistoetuste kasutuselevõtt toimuks maksimaalses mahus, võimalikult kiiresti ja tulemuslikult. Selleks luuakse vajalik õigusruum, tagatakse finantsplaneerimine, vajalikud strateegiadokumendid, viiakse tegevused ellu, hinnatakse ja seiratakse elluviidud tegevuste tulemuslikkust ning teostatakse järelevalvet. Lähiaastatel koordineeritakse ja rakendatakse 2021-2027 eelarveperioodi välistoetusi ning tehakse ettevalmistusi 2028. aastal algavaks eelarveperioodiks. Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine tagab, et strateegiline- ja finantsjuhtimine on riigis ühtsetel alustel ja omavahel seostatud. Planeeritavate tegevustena on plaanis tõhustamiskava raamistiku ja metoodika ettevalmistus, et eelarverevisjoni järgselt koostada tulemusvaldkondade ja valitsemisalade ülesed tõhustamiskavad. Fiskaal- ja majanduspoliitilise analüüsiteenuse eesmärk on õigel ajal ja kvaliteetselt aidata valitsusel (ja laiemalt avalikkusel) majandusest ja riigi rahandusest aru saada ning teha informeeritud poliitikaotsuseid. Analüüsiteenus on aluseks Vabariigi Valitsuse nõustamisele eelarve, maksunduse ja makromajanduse küsimustes ning toetab eelarvepoliitika kujundamist . Välistoetuste auditeerimise eesmärk on välisdoonorite poolt eraldatud toetusi ja välisabi andvate ja kasutavate isikute tegevuse auditeerimine, mille käigus antakse doonoritele hinnang süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2%, mille ületamisel loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks. Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus tagab, et riigil on igal ajahetkel olemas piisavalt vahendeid, et täita riigi finantskohustusi. Kasvava laenuvajaduse tingimustes on vajalik suurendada ja hajutada investorbaasi üle maailma. Hoitakse pidevalt ajakohasena ja välisveebis kättesaadavana Eesti rahanduse olukorda iseloomustavaid kokkuvõtteid, esitlusi ja tutvustusi. Riigi arvelduste korraldamise käigus tagatakse, et riigi arvelduste (maksed ja laekumised) toimimine riigikassa kaudu oleks tagatud, selleks on lähiaastatel fookuses E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Programmi tegevuse kuludest moodustavad 95% finantskulud, mis sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Haigekassa ja Töötukassa arvelduskonto jäägi eest makstavaid intresse. Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv ca 30 mln eurot. Intressikulud suurenevad seoses laenumahu suurenemisega. Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt. Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Maksude kogumine ja tolli korraldus on arusaadav, stabiilne ja tõhus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 180 . Programmi tegevuse maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), %,< Allikas: Rahandusministeerium 4,10% 2,80% 2,81% 2,85% - Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis Allikas: Tax Foundation 1 5 5 5 5 ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud rikkumismenetluste arv Allikas: Rahandusministeerium 1 0 0 0 0 Tarbimise efektiivne maksumäär, % Allikas: Rahandusministeerium 21,60% 23,40% 23,80% 23,50% 23,30% Tööjõu efektiivne maksumäär, % Allikas: Rahandusministeerium 33,60% 34,50% 34,30% 34,40% 34,40% Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), maksumuudatustest tingitud kõikumine alla 1,5% SKPst Allikas: Rahandusministeerium 0 1,35% 0,70% 0,2% - Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi, % Allikas: Maksu- ja Tolliamet 99% 100% 100% 100% 100% Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, % Allikas: Maksu- ja Tolliamet 99,44% 98,00% 98,00% 98,00% 98,00% Maksutahte indeks Allikas: Maksu- ja Tolliamet 66,20 66,00 66,00 66,00 66,00 Maksuaugu osakaal laekunud maksudest, % Allikas: Maksu- ja Tolliamet 2,40% <5,00% <5,00% <5,00% <5,00% Tegevuste kirjeldus Maksu- ja tollipoliitika kujundamisse ja korraldamisse panustab Rahandusministeerium ühe (maksu- ja tollipoliitika kujundamine) ning Maksu- ja Tolliamet kolme teenusega ( tollikorraldus ja ühiskonna kaitse; mittemaksuliste riiginõuete haldus; maksukogumine) . Maksu- ja tollipoliitika kujundamise raames töötab Rahandusministeerium välja ning/või valmistab ette otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse poliitikat, tollipoliitikat ning käibemaksu, aktsiiside ja muude kaudsete maksude alast poliitikat, seaduseelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid, koordineerib maksu- ja tollipoliitika rakendamist. Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks muutmisel. Maksukogumise käigus kogutakse kokku riigi maksutulud ja toetatakse ausat maksukonkurentsi. Maksu- ja Tolliameti järelevalvelised tegevused peavad olema hästi sihitud, mõjusad ja riskipilt arvestama muutuva majanduskeskkonna väljakutsetega. Selleks loob eelduse tugev andmeanalüütiline võimekus ja reageeriva ressursi võimendamine kõige olulisemates kohtades. Järgnevatel aastatel korrastatakse Maksu- ja Tolliameti andmehaldust ja kasvatatakse analüüsivõimekust. Maksu- ja Tolliameti siht on saavutada kiirem ja selgem arusaam keskkonnas toimuvast juhtimisotsuste tegemiseks ning luua eeldused andmeteadusega tegelemiseks. Kvaliteetne andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks automatiseerituseks ja tehisintellekti arendamiseks. Tollikorralduse ja ühiskonna kaitsega tagatakse s isejulgeolek läbi tõhusa tollijärelevalve korraldamise ja tollipiiri kaitsmise, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonide rakendamine, sanktsioonidest möödahiilimise katsete tõkestamine ning tõhus väärteomenetlus. Selleks on oluline tagada tolliprotseduuride terviklik järelevalve, hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Algatatud on järgmine etapp liikmesriike toetava üle-Euroopalise Tolliameti loomiseks, kus tõhustatakse narkootikumide salakaubanduse vastast võitlust. Jätkatakse E-tolli infosüsteemide uuendamisega ja alustatakse tollireformi ettevalmistusega. Prioriteedina toimub tolli „ühtse akna“ edasiarendus, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja tagada elektrooniline suhtlus partnerasutustega eri riiki des. Tollikontrolli tõhustamiseks võetakse kasutuse le AI võimalusi, et viia läbi röntgenpiltide analüüsi. Mittemaksuliste riiginõuete halduse teenust pakutakse kohtutele, prokuratuurile, Tallinna linnale, Transpordiametile, Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside Ametile, Keskkonnaametile ja Haridusministeeriumile, mille raames osutatakse nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust, osade nõuete osas tehakse ka esmaseid sundtäitmise toiminguid ise. 2025. ja 2026. aasta IT arendustega loob Maksu- ja Tolliameti eeldused uute Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti nõuete halduse ja sissenõudmise ülevõtmiseks, kaasajastades ja täiendades enda tänaseid automatiseeritud protsesse ning luues uued vajalikud sõnumivahetused. Programmi tegevuse kuludes on eelarveliselt on kõige kallimad teenused maksukogumine (36,8 mln eurot) ning tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (21 mln eurot). Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt. Maksu- ja Tolliametis analüüsitakse teenuste ja järelevalve valdkondade lõikes tegevuste tõhustamise võimalusi, sh teenindusbüroode ja tegevuskohtade vähendamist. Vähendatakse võimalusel töökohtade arvu ning minnakse üle järjest suuremale hulgale ühiskasutatavatele töökohtadele, mis toob kokkuhoiu majandamiskuludes. Programmi tegevuse nimetus: Finantskeskkonna arenda mine Programmi tegevuse eesmärk: Finantskeskkond on usaldusväärne, konkurentsivõimeline ja stabiilne, Eesti elanikud käituvad rahatargalt ning Eesti rahandussüsteemi kasutamine kuritegevuseks on tõkestatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 181 . Programmi tegevuse finantskeskkonna arendamise mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud "osaliselt vastavuses" või "madal" puuduvad Allikas: Rahandusministeerium 15 (2022) 4 6 4 4 Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv Allikas: Finantsinspektsioon 131* 150 160 170 180 Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus Allikas: Rahandusministeerium 0 0 0 0 0 Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv Allikas: Rahandusministeerium 5 0 0 0 0 II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4% Allikas: Pensionikeskus 0,54% 0,52% 0,51% 0,50% 0,49% III sambas hõlmatud inimeste arv Allikas: Pensionikeskus 196 500 205 000 210 000 212 000 215 000 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: hoiakud Allikas: OECD ei hinnatud - - - - OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: käitumine Allikas: OECD 23 - - - - OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: teadmised Allikas: OECD 3 - - - - Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile esitatavatest, % Allikas: Äriregister, Rahandusministeerium 4,00% (2022) 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud müügitulu suhe, % Allikas: Äriregister, Rahandusministeerium 88,00% (2022) 80,00% 80,00% 80,00% 80,00% Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on väheoluliste puudustega Allikas: Rahandusministeerium 81,00% (2022) 100% 100% 100% 100% Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, % Allikas: Rahapesu Andmebüroo 38,00% 30,00% 30,00% 30,00% 30,00% RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus, % Allikas: Rahapesu Andmebüroo 41,00% 30,00% 30,00% 30,00% 30,00% * võrreldes varasemate aastatega on seda metoodikat korrigeeritud - välja on jäetud maaklerid, ilma loata fondivalitsejad Tegevuste kirjeldus Finantskeskkonna arendamine hõlmab endas kolme Rahandusministeeriumi (finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus; rahapesu tõkestamise regulatsioon; arvestus- ja audiitorvaldkonna regulatsioon) ja ühte Rahapesu Andmebüroo (rahapesu ja terrorismi tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine) teenust. Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus tagab, et kodanikele ning ettevõtjatele finantsteenuste osutamisega seotud regulatiivne raamistik oleks piisavalt aja- ja asjakohane, selge ja usaldusväärne ning kooskõlas EL ja muu vajaliku rahvusvahelise õigusega, arvestades üldtunnustatud parimaid praktikaid. Finantsteenuste alase regulatiivse raamistiku kujundamine hõlmab analüüsi, nõustamist, õigusloomet ja koordineerimist järgmistes valdkondades: finantsjärelevalve ja finantsstabiilsus; finantskirjaoskuse edendamine; finantsteenuste, sealhulgas innovaatiliste teenuste ja kapitalituru kestlik areng. Rahapesu tõkestamise regulatsiooni kujundamise käigus tegeletakse valdkonnas vajaliku õigusraamistiku väljatöötamise ja rakendamisega. Eesti suurim rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on seotud mitteresidentide ja teistes riikides toime pandud kuritegevuse tulemusel saadud vahendite pesemisega läbi Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi. Lähiaja peamisteks tegevusteks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase paketi (3 määruse ning rahapesu tõkestamise VI direktiivi eelnõud) menetlemine ja ülevõtmine, mille käigus muudetakse olulisel määral rahapesu tõkestamise seadust. Lisaks uuendatakse riikliku rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riskihinnangu koostamise metoodikat ja viiakse koostöös Maailmapangaga ja Royal United Services Institute-ga läbi riskihindamine. Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamise teenuse raames tegeletakse arvestusala (sh raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamisega. Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile. Järgnevatel aastatel on fookus kestlikkusaruandluse tehnilise lahenduse ning koolitusprogrammi välja töötamisel, aga ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli käivitamiseks vajalike muudatuste tegemine Eesti seadustesse, samuti osalemine seonduva taksonoomia ja tööriistade loomisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning finantssanktsiooni kohaldami se teenust juhib Rahapesu Andmebüroo. Peamistelt tegeletakse rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega informatsiooni analüüsiga, finantssanktsiooni rakendamisega, tegevuslubade väljastamisega Rahapesu Andmebüroo järelevalve all olevatele subjektidele ning järelevalvega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete üle, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside strateegiline analüüsiga, järelevalvesubjektide ja avaliku sektori teavitamise ja koolitamisega. Järgnevatel aastatel on fookuses andmevahetuse tõhustamine, mille eesmärgiks on luua andmevahetusportaal, mis koondab kohustatud isikute teadete ja aruannete edastamise ning nendele tagasiside andmise funktsionaalsuse. Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt. Rahapesu Andmebüroos kärbitakse tööjõukulusid peamiselt järelevalvetegevuse vähendamise arvelt ning kokku hoitakse töötajatega seotud kulusid, sh lähetus- ja koolituskulusid. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk: Eesti riik on arukalt ja avatult hoitud, riigi ressursid tõhusalt hallatud ja riigi töö efektiivselt korraldatud, otsuste tegemiseks vajalik statistika on tagatult kvaliteetne. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon. Programmi tegevuse nimetus: Riigi halduse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigi ressursid, nii inimesed kui vara on arukalt hallatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 182 . Tegevuse riigi halduse korraldamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 palli skaalal) Allikas: Rahandusministeerium 3,60 - - 3,3─3,5 - Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise palgaga Allikas: Rahandusministeerium 1,32 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21-1,25 Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest, % Allikas: Rahandusministeerium 1,00% 1,02% 1,02% 1,02% 1,00% Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv Allikas: Rahandusministeerium 0 0 0 0 0 Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu (10-palli skaalal) Allikas: Rahandusministeerium - - 8,00 - - Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, % Allikas: Rahandusministeerium 35,00% 30,00% 30,00% 30,00% 30,00% Keskmine pakkujate arv hankes Allikas: Rahandusministeerium 4,10 4,00 4,00 4,00 4,00 Kohtusse kaevatud vaidlustuskomisjoni otsuste kohtumenetluses jõusse jätmise määr, % Allikas: Rahandusministeerium 83,00% 78,00% 78,00% 78,00% 78,00% Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest, % Allikas: Rahandusministeerium 24,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, % Allikas: Rahandusministeerium 55,00% 65,00% 70,00% 70,00% 70,00% Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, % Allikas: Rahandusministeerium 2,00% 3,00% 3,00% 3,00% 3,00% Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, % Allikas: Rahandusministeerium 12,00% 20,00% 20,00% 20,00% 20,00% Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus,% Allikas: Rahandusministeerium 8,30% 5─8% 5─8% 5─8% 5-8% Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele (metoodika muutus, 12 näitajat, siht 100% rohelised) Allikas: Euroopa Komisjon 66,60 75,00 75,00 75,00 75,00 Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % Allikas: Rahandusministeerium 86,00% 85,00% 85,00% 85,00% 85,00% Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks, % Allikas: Rahandusministeerium 88,30 % 90,00% 91,00% 91,00% 91,00% Tegevuste kirjeldus Riigi halduse korraldamine hõlmab endas järgmisi seitset Rahandusministeeriumi teenust: riigi personalipoliitika kujundamine; riigihangete poliitika kujundamine; riigihangete alaste vaidluste lahendamine; riigi kinnisvara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine; riigivalitsemise valdkonna arendamine; riigi osaluspoliitika kujundamine; riigiabi poliitika ja regulatsiooni elluviimine. Riigi personalipoliitika kujundamisel panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning värbamispoliitika, personali hindamise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid, nõustatakse ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud) ning tehakse neist ülevaateid Vabariigi Valitsusele. Riigivalitsemise valdkonna arendamise raames on prioriteediks halduskorralduslike parendustegevuste jätkuv elluviimine nagu kesksete tugiteenuste juhtimis- ja arvestuspõhimõtete ühtlustamine ning laialdasem kasutuselevõtt valitsemisalades, riigi institutsioonide optimaalsem korraldamine ja paindliku valitsemiskorralduse kontseptsiooni loomine, areneva andmehalduse valdkonna sobitamine olemasoleva haldusorganisatsiooniga. Riigi kinnisvarapoliitika kujundamine ja selle elluviimise koordineerimisel tagatakse, et riigile põhitegevuseks vajalik kinnisvarakeskkond oleks tõhusalt korraldatud ja toetaks teenuste pakkumist. Valdkonna olulisemad tegevused on riigi kinnisvararessursi planeerimine, eelarvestamine ja tööprotsesside kirjeldamine, kinnisvara andmete korraldamine ning üleminek registripõhistele juhtimiskavadele- ja -laudadele, omandireformi lõpule viimine. Riigi osaluspoliitika kujundamise sisuks on riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne, riigiasutuste esindajate nõustamine ja koolitamine, nimetamiskomitee töö korraldamine, aruandluse koostamine ja esitamine valdkonna tulemuslikkuse kohta Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile. Riigihangete poliitika kujundamise sisuks on peamiselt riigihangete alase õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ning väärteomenetluste läbiviimine. Lähiajal viiakse ellu väärtuspõhiste hangete strateegiliste põhimõtete rakenduskava koostöös valdkondlike ministeeriumidega. Strateegiliste põhimõtete rakendamiseks ning hankespetsialistide kvalifikatsiooni tõstmiseks viiakse koostöös OECD-ga ellu Euroopa Komisjoni (DG Reform) rahastatud projekt. Projekti eesmärk on hinnata strateegiliste hangete olukorda Eestis, töötada välja rakenduslikud meetmed väärtuspõhiste hangete osakaalu tõstmiseks ning analüüsida ja teha ettepanekud hankespetsialistide kvalifikatsiooni süstemaatiliseks tõstmiseks. Riigihangete alaste vaidluste lahend amisel tagab sõltumatu riigihangete vaidlustuskomisjon riigihangetes esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise, vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele. Riigiabi poliitika ja regulatsiooni elluviimisega aidatakse tagada, et riigiabi andjatele antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, nõustatakse ja koolitatakse ning mh tagatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamisega andmete läbipaistvus ja kontrollitavus. Programmi tegevuse kuludest 92% ehk 35 mln eurot moodustavad CO2 ja Moderniseerimisfondi toetusmeetme vahendid energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori hoonetes ja kultuuriväärtusega hoonetes . Kulud kasvavad peamiselt seoses CO2 2013+ perioodi vahendite kasutamise lõpptähtajaga 2025. aastal, kõik toetust saavad projektid peavad selleks ajaks valmis saama. Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh motivatsioonipaketi arvelt ning hoitakse kokku kontoripinna arvelt. Programmi tegevuse nimetus: Riigi tugiteenuste pakkumine Programmi tegevuse eesmärk: Riigi tugiteenused on tõhusalt ja kuluefektiivselt korraldatud. Riigi tugiteenuste pakkumine hõlmab endas viite Riigi Tugiteenuste Keskuse (personali- ja palgaarvestuse teenus; finantsarvestuse teenus; riigihangete korraldamise teenus; dokumendihaldus- ja arhiiviteenus; toetuste kasutamise korraldamise teenus), kahte Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (IT äriteenused; töökohateenuse allhange) ja kahte Rahandusministeeriumi (ühishoone tugiteenus; riigimajade korraldamine) teenust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 183 . Programmi tegevuse riigi tugiteenuste pakkumine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse teenusega, % Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus 68,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% Kliendi rahuloluindeks finantsarvestuse teenusega, % Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus 63,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise teenusega, % Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus 71,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste kasutamise korraldamise teenusega,% Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus N/A ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui rakendusüksusega, % Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus 74,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja arhiiviteenusega, % Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus 38,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% ≥ 50,00% RMITi poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu Allikas: RMIT 4,21 4,20 4,50 4,50 4,50 Tegevuste kirjeldus Personali- ja palgaarvestuseteenus hõlmab kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade haldamist, asutuse töötajate ja muude isikute personaliandmete haldamist, personaliarvestust, palgaarvestust ning nõustamist personali- ja palgaarvestuse ning aruandluse alal. 2024. aastal teenindab RTK kokku 209 asutusest 72 817 isikut (sealhulgas umbes 16 000 reservväelast). Finantsarvestuse teenus hõlmab ostu- ja müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste korraldamist, saadud ja antud toetuste arvestust, varade arvestust, maksude arvestust ja deklareerimist, saldode inventeerimist, finantsaruandlust, juhendite ja sise-eeskirjade koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse ja aruandluse alal. Lisaks koostab Riigi Tugiteenuste Keskus riigi raamatupidamise koondaruande, mis hõlmab endas kogu avaliku sektori finantsaruandluse koostamist ning riigieelarve limiitide õigsuse tagamist. Arvestusteenuse pakkumiseks kasutatakse ühtset majandustarkvara, mis on juurutatud aastal 2013. Ühtse majandustarkvara kasutusel oleva versiooni tootjapoolne tugi lõpeb 2028. aastal, alustatud on uue süsteemi loomise või kasutuselevõtu analüüsiga. Toetuste kasutamise korraldamise teenuse raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu struktuurivahendite, taaste - ja vastupidavusrahastu, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi korraldusasutuste (sealhulgas sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv asutus), riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid ning erinevatest toetusmeetmetest toetust saanud projektide järelevalve ja kontrolli teostamise ülesandeid. Järgnevatel aastatel on fookuses struktuurifondide rahastusperioodi 2021-2027 ja Õiglase ülemineku fondi, Solidaarsusfondi, taaste- ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade ja Šveitsi toetuse elluviimine ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide uue rahastusperioodi käivitamine . Riigihangete korraldamise teenuse raames korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus vastava kokkuleppe sõlminud avaliku sektori hankijate riigihankeid ja viib läbi keskseid- ja ühishankeid. Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse raames jätkatakse keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse väljaarendamist ning kliendibaasi laiendamist ning uue dokumendihaldussüsteemi arendamist ja juurutamist. IT äriteenused on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse teenus valitsemisala teenuste IT komponentide arendamiseks, halduseks ja ülalhoiuks. Valitsemisalast välja pakutakse välisveebide haldusteenust. Töökohateenuse allhanget osutatakse kuni klientide (sh riigimajade) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse teenusele üleminekuni. Ühishoone tugiteenuste raames täidab Rahandusministeeriumi ühisosakond ministeeriumite ühishoones asuva kuue ministeeriumi tugifunktsioone kinnisvara-, haldus-, õigus- ja asjaajamise valdkonnas. Riigimajade korraldamine tagab riigimajade näol ühtsed teenuskeskused regioonides, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning paiknevad koos mitmed riigiasutused või riiklikud organisatsioonid. Koordineeritakse olemasolevaid riigimaju ning korraldatakse uute riigimajade valmimist. Programmi tegevuse kulud on planeeritud peamiselt tegevuskuludeks, sh valitsemisala IKT arendus- ja haldusteenuste korraldamiseks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses, keskse tugiteenuse pakkumiseks Riigi Tugiteenuste Keskuses ning ühishoone ja riigimajade tugifunktsioonide täitmiseks Rahandusministeeriumi ühisosakonna poolt. Programmi tegevuse eelarvet kärbitakse Rahandusministeeriumis tööjõukulude, sh motivatsioonipaketi arvelt, hoitakse kokku kontoripinna arvelt ning vaadatakse üle ühishoones osutatavate tugiteenuste maht ja kulud. Ühishoone tugiteenuse kärpimine avaldab mõju kõigile ühishoones paiknevale kuuele ministeeriumile. Riigi Tugiteenuste Keskus vähendab töökohtade arvu võimalusel nii, et vähema tööjõuga teenindatakse suurem arv kliente. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja lähetuskulusid ning vähendatakse kontoripinda. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus vähendab valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid, koolituskulusid ning personaliteenuste kulusid. Programmi tegevuse nimetus: Riikliku statistika tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika on usaldusväärne, tõhus, kättesaadav ning kasutajasõbralik . Riikliku statistika tegemine hõlmab endas kahte Statistikaameti teenust (statistika tegemine; statistikaalaste tellimustööde tegemine). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 184 . Programmi tegevuse riikliku statistika tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Andmeesitaja rahulolu, indeks (skaala muutus 2023) Allikas: Statistikaamet 3,30 3,60 3,60 3,70 3,70 Rahvusvaheliste missioonide hinnangud Allikas: Statistikaamet positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit Allikas: Statistikaamet 2,05 1,70 1,80 1,80 1,80 Statistikaameti usaldusväärsus, koht edetabelis Allikas: Statistikaamet 15 12 12 12 12 Statistikaameti kajastamine meedia poolt, kajastusete arv aastas Allikas: Statistikaamet 8446 8000 8000 8000 8000 Andmeesitajate (ettevõtted) halduskoormus tundides, eesmärk aastaga vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust (alates 2025 4%) Allikas: Statistikaamet 295 333 280 566 177620 170515 238 298 Tegevuste kirjeldus Riikliku statistika tegemise tellija, Vabariigi Valitsus, kinnitab igal aastal Statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2023.–2027. aasta statistikaprogrammis oli 61 statistikatööd kogumaksumusega ligi 14,2 miljonit eurot. Statistikatöid tehakse ka Euroopa Liidu õigusaktide alusel. 2023. aastal moodustas EL-i õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus 93% tööde kogumaksumusest, mis näitab ka head standardiseeritust EL tasemel. Statistikavaldkond on kiires arengus tänu andmemaj anduse arengutele. Statistikaamet panustab metaandmetega tehtava töö standardiseerimisse ja automatiseerimisse. Kasutusele võetakse uusi administratiivseid või eraandmete allikaid , vähendades andmeesitajate halduskoormust. Kliendipõhise lähenemise kontekstis pakub Statistikaamet andmete kasutajatele klienditeeninduse kaudu nn andmeabi teenust ning konfidentsiaalsete andmete taaskasutuskeskkonna kaudu ka infotehnoloogilist lahendust andmete korduvkasutuseks. Statistikaalaste tellimustööde tegemise raames pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimusuuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve, teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, andmehalduse alane nõustamine jm. Programmi tegevuse kulusid kärbitakse Statistikaameti töökohtade vähendamise, töötajate motivatsioonipakettide vähendamise ning majandamiskulude, sh lähetus-, koolituskulude arvelt. 3.14. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 69 . Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 185 . Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10% Tööjõukulud -98 214 -102 696 -100 959 1 737 -2% Majandamiskulud -32 395 -34 167 -39 363 -5 196 15% Finantskulud -178 218 -251 407 -281 693 -30 286 12% Muud tegevuskulud -1 095 -329 -329 0 0% Sotsiaaltoetused -1 355 -1 490 -1 675 -185 12% Investeeringutoetused -22 197 -22 463 -34 625 -12 162 54% Muud toetused -17 605 -7 011 -5 253 1 758 -25% Põhivara amortisatsioon -14 974 -15 875 -15 957 -81 1% Käibemaks -5 512 -6 702 -7 155 -453 7% Rahandusministeeriumi valitsemisalas töötab ligikaudu 2500 töötajat. Majandamiskuludest moodustavad ca 49% kinnistute ülalpidamiskulud, sh 6 ministeeriumi ühishoone ja riigimajade vahend. Finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Tervisekassa ja Eesti Töötukassa arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud laenumahu suurenemisest. Muude tegevuskuludena on planeeritud riigisaladusega seotud tegevuste eelarve. Sotsiaaltoetustena on planeeritud õppelaenude riigitagatise väljamaksmiseks 0,28 mln eurot ning riigi poolt füüsilisele isikule tekitatud kahju hüvitamiseks õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt 1,4 mln eurot. Investeeringutoetuste prognoos sisaldab mh EL ülese Moderniseerimisfondi ja kasvuhoonegaaside kvoodimüügi vahenditest rahastatavaid avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi keskvalitsuse hoonete ja kultuuriväärtusega hoonete alameetmete projekte ning vahendeid Õiglase Ülemineku Fondist rahastuseta jäänud kliima-energiaeesmärkide tegevuste toetamiseks Ida-Virumaal. Kulud kasvavad peamiselt seoses CO2 2013+ perioodi vahendite kasutamise lõpptähtajaga 2025. aastal, kõik toetust saavad projektid peavad selleks ajaks valmis saama. Muude toetustena on planeeritud vahendatavad välisvahendid sihtasutustele struktuurivahendite rakendamiseks 4,1 mln eurot, Euroopa Investeerimispanga EU4U (EU for Ukraine Fund) garantiifondiga seotud kulud 1 mln eurot ning valitsemisala rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 0,1 mln eurot. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse info - ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmetelt, tarkvaralt ning muudelt varadelt. 3.14. 4 Investeeringud Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 70 . Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 186 . Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11% IT investeeringud -13 100 -14 755 -16 410 -1 656 11% Masinad ja seadmed -912 -2 540 -2 610 -70 3% Käibemaks -3 781 -3 805 -4 372 -567 15% IT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala asutuste investeeringud infosüsteemidesse, mis toetavad asutusi äriteenuste osutamisel. Suuremad kavandatud investeerimisprojektid valitsemisalas on seotud Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arendamisega. Peamiselt tehakse investeeringuid tollisüsteemide ja maksuvaldkonna süsteemidesse, mis parandavad riigi turvalisust piiril ja koostöövõimekust Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu aluslepingute täitmisest (sh üle-euroopalise tollisüsteemi arendamine, ekspordisüsteemi muudatused) ja õigusaktidest tulenevate muudatustega kaasnevad arendused (kogumispensioni makse määra tõstmine, automaksu rakendamine); Euroopa Liidu ühtse käibemaksu süsteemi arendused, et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra infovahetus liikmesriikide vahel. Eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel e-kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus; direktiiviga „Platvormialase teabe automaatse vahetus“ (DAC7) seotud arendused, mis panevad platvormidele kohustuse jagada infot nende kasutajate kohta; paberkandjal dokumentide vähendamisega seotud arendused. Riigi Tugiteenuste Keskuse olulisemaks infotehnoloogiliseks arenduseks 2025. aastal on täienduste tegemine struktuuritoetuste registrisse. Arvestades, et kasutusel oleva majandustarkvara versiooni tugi riigile lõppeb 2027. aasta lõpus, alustatakse 2025. aastal riigi keskse majandustarkvara uuendamiseks vajaliku analüüsiga. Riigis kasutatakse ühtset majandustarkvara, mille toel osutab Riigi Tugiteenuste Keskus finantsarvestusteenust üle 200 keskvalitsuse asutustele. Samuti on süsteemiga liidestatud erinevad infosüsteemid, mis toetavad riigitöötajate igapäevatööd, sealhulgas raamatupidamises, personali- ja palgaarvestuses ning arvete menetlemises. Rahapesu Andmebüroo olulisemaks arenduseks on rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi infosüsteem. Statistikaameti olulistemaks arendusteks on: andmekogumise valdkonna uute IT lahenduste lõpuni arendamine ja juurutamine, et andmeesitajad saaksid hakata täies mahus andmeid esitama uues elektroonilises keskkonnas, mis asendab senist eSTATi; uue sisemise statistiliste registrite süsteemi- ja andmebaasilahenduse ülesehitamine. Statistilised registrid tagavad ettevõtete registriandmete tervikliku ja standardiseeritud kogumise, töötlemise ja EU standarditele vastava kvaliteetse statistika tootmise; andmejagamisteenuse ERIKA jätkuarenduste teostamine ja ERIKA andmekataloogi ning andmete tellimiskeskkonna avalikustamine, kus on võimalik tutvuda Statistikaameti andmetega ning ettevõtte või teadusasutusena esitada tellimust andmete kasutamiseks. Lisaks sisaldavad IT investeeringud IT baastaristu investeeringuid jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks (litsentsid, serverid). Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks ning lennujaama pagasiröntgenite soetamiseks. 3.14. 5 Finantseerimistehingud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 187 . Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 1 240 640 1 523 255 709 644 -813 612 -53% Laenunõuded 6 760 7 050 6 800 -250 -4% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 -100 000 -100 000 100% Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides -62 301 -26 910 -17 113 9 797 -36% Laenukohustised 86 676 1 543 123 819 964 -723 159 -47% Käibemaks -14 -8 -7 0 -4% Laenunõuded Antud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt tagastavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus laene summas 6,8 mln eurot. 2025. aastal uusi laene ei väljastata. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks on kavandatud 100 mln eurot. Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eelkõige võib see olla vajalik jaotusvõrgu investeeringute ning vesinikuvõimekusega gaasielektrijaama kaasrahastamiseks. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse, selgub peale konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist ettevõtte nõukogus. Seejärel saab Vabariigi Valitsus 2025. aasta riigieelarve seaduse alusel otsustada, kas vastava investeeringu tegemine on riigi huvides ning õigustab ennast ka tasuvuse seisukohalt. Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangas (EBRD) 0,8 mln eurot, Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 0,7 mln eurot ja Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot. EBRD, CEB ja IFC kapitalimaksed toimuvad vastavalt Eesti osaluste suurenemisele üldise kapitalisuurenduse raames. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaudu Ukraina toetuse ja ülesehituse rahastamiseks 15 mln eurot. Laenukohustised 2025. aastal võetakse juurde laene summas 2,16 miljardit eurot ning makstakse tagasi summas 1,34 miljardit eurot, millest peamine osa ehk 1,2 miljardit eurot on lühiajaliste laenude tagasimaksed. Varasematel aastatel võetud laenude maksegraafikute kohaselt makstakse tagasi 0,14 miljardit eurot, sh Euroopa Investeerimispangale 68 mln eurot ja Põhjamaade Investeerimispangale 72 mln eurot. Kokkuvõttes suureneb laenumaht 2025. aastal 820 mln euro võrra. Mööbli kapitalirent Statistikaametil 36 000 eurot. Käibemaks Statistikaameti mööbli kapitalirendilt arvestatud käibemaks. 3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et igas Eestimaa piirkonnas on inimestel hea elada ja Eesti toit on hinnatud. Valitsemisala tegeleb kestliku toidusüsteemi kujundamisega, maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika kavandamise ja elluviimisega, keskkonnahoiu ja elurikkuse hoidmisega, loomakaitse ja -tervise ning taimekaitse ja -tervisega seotud tegevuste koordineerimisega, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisega. Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamise ja regionaalhalduse koordineerimise , jätkusuutliku maakasutuse edendamisega, regionaalpoliitika kujundamise ja regionaalarengu suunamisega, postside ja KOVide pädevusse kuuluva ühistranspordi arendamise ja korraldamisega. Ministeeriumi valitsemisalas on k aks valitsusasutust (Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet) ja kaks hallatavat riigiasutust (Maaelu Teadmuskeskus ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus). Neile lisaks on valitsemisalas veel kaheksa juriidilist isikut – neli riigi osalusega aktsiaseltsi ja neli riigi osalusega sihtasutust (AS Eesti Liinirongid, SA Eesti Maaelumuuseumid, AS Eesti Post, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, A Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Maaelu Edendamise Sihtasutus, SA Pokumaa, AS Vireen). Iga asutuse pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud tema põhimääruses. Suurima eelarvemahuga valitsemisala asutused 202 5 . aastal on Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Amet (PRIA, 5 4 %), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM, 40 %) ja Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA, 3%). Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) ja Maaelu Teadmuskeskus (METK) moodustavad eelarvemahust vastavalt 1,2 % ja 1, 8 %. Suurima töötajaskonnaga asutus on PTA, mille koosseisu kuulub 4 57 teenistujat, mis ühtlasi moodustab 2 5 % kogu valitsemisala töötajate arvust. Valitsemisalade ümberstruktureerimise käigus 202 5 . aasta 01. j aanuarist lii gub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis t Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis se maapoliitika kujundamine. Sellega seonduvalt liiguvad ReMist MKM valitsemisalasse Maa-amet, ruumilise planeerimise osakond ning maa- ja ruumipoliitika osakonnast maapoliitika kujundamisega seotud töökohad. Samamoodi liiguvad PTA-st Maa-ametisse maaparandusega seotud töökohad. 3.15.1 Tulud Perioodi fookuses on ettevõtjate toetamine roheüleminekul, ühistegevuse soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad, kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 71 . Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 188 . Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 375 813 444 058 487 369 43 312 10% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 0 0 0 0% Saadud toetused 345 466 406 724 474 861 68 137 17% Riigilõivud 1 393 1 564 1 356 -207 -13% Tulud majandustegevusest 12 428 12 759 9 100 -3 659 -29% Tulud põhivara ja varude müügist 10 856 21 500 0 -21 500 -100% Trahvid ja muud varalised karistused 40 13 11 -2 -18% Keskkonnatasud 1 262 1 024 1 262 238 23% Muud tulud 582 84 116 32 38% Intressi- ja omanikutulud 3 786 390 663 273 70% Tulude osas on märkimisväärseimad muutused seotud toetuste kasvu ning majandustegevuse ja põhivarade müügi tulude kahanemisega. Toetuste kasv on seotud EL rahastusperioodi käivitumisega ning sellega seotud väljamaksete kasvuga. Majandustegevusega seotud ja põhivara ja varude müügiga seotud tulude kahanemine on seotud Maa-ameti liikumisega MKM valitsemisalasse. Tegemist on Maa-ameti poolt kogutavate tuludega. Saadud toetused Põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori antud toetuste, kulude ja investeeringute katteks kasutatakse peamiselt järgmisi saadud toetusi: 136,2 mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ; (MAK) meetmetele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027 sekkumistele; 15,1 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ; 2014–2020 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKF) 2021-2027 rakenduskava meetmetele; 202,7 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade) rakendamiseks. Regionaalpoliitika elluviimiseks ja regionaalarengu tagamiseks kasutatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskavast saadud toetusi 72 mln eurot, millest 40,6 mln eurot kasutatakse avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandamiseks ja 7,5 mln eurot KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse ning õiglase ülemineku fondi vahenditest 15,5 mln eurot Ida-Virumaa arenguks. Rohepöörde eesmärkide täitmiseks taaste ja vastupidavusrahastust 22,4 mln eurot, sh 14 mln eurot biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise ning 6,5 mln eurot bioressursside väärindamise investeeringutoetusteks. Riigilõivud Tulud laekuvad mahepõllumajanduse, taimede paljundamise ja sordikaitse, taimekaitse-, väetise-, sööda-, toidu-, veterinaar-, loomakaitse ning alkoholiseaduse alusel tehtavate toimingute eest, sealhulgas mahepõllumajanduse seaduse alusel 1,4 mln eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks. Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse: PTA järelevalvetoimingute eest 2,6 mln eurot; LABRIS tasuliste laboriteenuste eest 2,6 mln eurot; METK-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest, lepingulistest töödest ja sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise eest 3,9 mln eurot. Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud laboratoorsete analüüside arvel. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid laekuvad PTA-le summas 10 602 eurot. Keskkonnatasud Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 1,26 mln eurot. Muud tulud Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate sunnirahade prognoositav laekumine on 0,15 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Eesti Post 0,412 mln eurot, AS Vireen 0,241 mln eurot ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 0,017 mln eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta tegelike tulemuste selgumist. 3.15. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus poliitikavaldkondade prioriteet on tagada Eesti inimestele ohutu, piisav ja tervislik toit, pidades silmas keskkonnahoidu ja majanduslikke eesmärke. 3.15. 2 .1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 72 . Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 73 . Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 189 . Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Biomajanduse programm Toiduohutuse programm Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee) Strateegilised alusdokumendid | Maaeluministeerium (agri.ee) 3.15. 2 .1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 190 . Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Põllumajandus ja kalandus -421 991 -494 247 -446 145 48 102 -10% Toiduohutuse programm 0 0 -84 627 -84 627 100% Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine 0 0 -2 195 -2 195 100% Looma-ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine 0 0 -26 528 -26 528 100% Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine 0 0 -13 139 -13 139 100% Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine 0 0 -11 546 -11 546 100% Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 0 0 -3 345 -3 345 100% Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine 0 0 -27 874 -27 874 100% Biomajanduse programm 0 0 -361 518 -361 518 100% Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 0 0 -62 503 -62 503 100% Ringbiomajanduse arendamine 0 0 -7 712 -7 712 100% Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine 0 0 -129 350 -129 350 100% Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine 0 0 -11 697 -11 697 100% Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine 0 0 -119 167 -119 167 100% Ühistegevuse ja koostöö arendamine 0 0 -1 611 -1 611 100% Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine 0 0 -3 820 -3 820 100% Kutselise kalapüügi korraldamine 0 0 -10 336 -10 336 100% Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine 0 0 -6 931 -6 931 100% Vesiviljeluse arendamine 0 0 -2 903 -2 903 100% Kalavarude haldamine ja kaitse 0 0 -5 487 -5 487 100% 3.15. 2 .1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused Toiduohutuse programm Programmi eesmärk: Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) . Toiduohutuse programm on alates 2025. aastast eraldiseisev programm, mis hõlmab tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. Programmi tegevuse nimetus : Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 191 . Programmi tegevuse taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine 99.80% 95.00% 95.00% 95.00% 95.00% Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % n/a 6.00% 6.00% 6.00% 6.00% Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust (%) n/a 93.00% 93.00% 93.00% 93.00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse üheksa teenuse osutamise, milledest suurimate eelarveliste mahtudega on taimekaitsevahendite järelevalve teenus, taimekaitse teadus ja innovatsiooni teenus ning taimekaitsevahendi turule lubamise teenus. Tegevuste ellu viimise kaudu tagatakse, et t aimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, ei lange alla 95%. Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ei lange alla 6%. Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust ei lange alla 93%. R ahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi, et võimalda da pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse kasutajate hulka 01.04.2024. aastal kasutusele võetud keskse e-põlluraamatu osas. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse. Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastavus kogudes taimekaitsevahendite ja väetiste kasutusandmete infot. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. PTA väljastab taimekaitsetunnistuse , kui koolitusasutuse poolt on edastatud kinnitus koolituse ja eksami läbimise kohta. Edendatakse integreeritud taimekaitse põhimõtteid. 2022. a astal alustati kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsi takse põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi. T aga takse , et tarbijal on võimalus kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma EL - i vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama kas EL - i määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul. Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides. Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest. Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Programmi tegevuse nimetus : Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 192 . Programmi tegevuse tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti) n/a n/a n/a n/a n/a Eesti hobune Allikas: Tõuraamat 2940 2640 2640 2650 2650 Eesti raskeveohobune Allikas: Tõuraamat 344 360 360 360 360 Tori TA Allikas: Tõuraamat 586 615 615 615 615 Eesti maatõug Allikas: Tõuraamat 894 915 920 925 925 Eesti vutt Allikas: Tõuraamat 4467 3770 3790 3800 3800 Kihnu maalammas Allikas: Tõuraamat 1894 970 980 990 990 Vana-Tori Allikas: Tõuraamat 36 34 35 36 34 Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv Allikas: PTA n/a 106000 106500 107000 108000 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledest suurima eelarvelisemahuga teenus on aretustoetuste andmine. Selleks, et puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv ja kohalike ohustatud tõugu loomade arv kasvaks: Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava. Viiakse läbi on eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring. Aretusühistutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Vajalik on läbi viia analüüs 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse kohta lähtuvalt 2024. aastat toetuse maksmise tulemustest ning uute aretusühingute ning aretusprogrammide lisandumisest. Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni andmed. Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Nende raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel. Programmi tegevuse nimetus : Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk : Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 193 . Programmi tegevuse sordiaretuse ja paljundusmaterjali kujundamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv , % 90.00% 95.00% 95.00% 95.00% 95.00% Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvus, % 84.00% 85.00% 85.00% 85.00% 85.00% Uute eestis aretatud Sordilehte võetud sortide arv aastas 1 3 3 3 3 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) n/a 50000 50000 50000 50000 Sordilehte võetud sortide arv, sh puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid n/a 840 840 840 840 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolmeteistkümne teenuse osutamise kaudu, milledest suurimate eelarveliste mahtudega on põldkatsete läbiviimise, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja sertifitseeritud seemnekasvatuse teenused. Selleks, et taimekasvatussaadused on kvaliteetsed , on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis tagavad meie oludes ja muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm), kestliku tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele. Säilitatavate sortide arv tagab põlumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%-ni. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2023. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõudnud 95%-ni. Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneks ka seemnepartiide sertiftseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid. Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal protsentides kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust näitab köögiviljaseemnete tootmise ja turustamise nõuetele vastavust. Standardkategooria köögiviljaseemnete tootmine ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on tootja vastutusel. PTA kontrollib köögiviljaseemnete kvaliteedinõuetele, sh idanevuse ja puhtuse nõuetele vastamist turukontrolli käigus. Eestis toodetakse peamiselt köögiviljaseemneid METKis ja kvaliteedinõuetele vastavusega probleeme pole olnud, kuid teistes riikides toodetud ja turustatavate seemnete osas on tuvastatud nõutele mittevastavat madalamat idanevust või ka lubatust suuremal määral umbrohuseemneid Seemnetootmisel tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal on jätkuvalt üle 95 %. Tagatakse, et s eemnepartiides ei esine teiste taimeliikide seemneid, sh tuulekaera seemneid. Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis. „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ kaudu toeta takse ja edenda takse kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. „ Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – programmi kaudu toimub põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Programmi tegevuse nimetus : Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 194 . Programmi tegevuse looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv Allikas: PTA 0 4 4 4 4 EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv Allikas: PTA 120 120 120 120 120 Loomatervise ja heaolu baromeeter Allikas: ReM n/a ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahekümne kuue teenuse osutamise kaudu, milledest suurimate eelarveliste mahtudega on loomaheaolu toetuste andmine, loomataudide leviku riski haldamise ja loomatervise toetuste andmise teenused. Alates 2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätka takse teavitustegevusi ja infomaterjalide levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamine, millega juhi takse igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele. Lastele ja noortele on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine. Alates 2024. a astast toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. 2024. a alustati taudiennetuse lisameetmena kohustuse laiendamise ettevalmistust veiste ja hobuste pidamisel. Vastav muudatus jõustub 2025. aastal. 2024. aastal algas ettevalmistus, et luua lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse võimekus märkida karja staatust erinevate loomataudide osas. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS. Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku andmekogusse (nt. põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul masintöödeldavad andmed). Sisuliselt saab olema tegemist keskse e-põlluraamatu (võeti kasutusele 01.04.2024. a) analoogiga loomakasvatuses. ÜPP AKIS sekkumise kaudu toetatakse loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist . ( koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid ). LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike seirete läbi viimine. Tagatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude. Algavad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega. Veterinaararstide vähesuse probleemistikust täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Käimas on arutelud, millisel viisil veterinaararstide registris töökoha kohta esitatavate andmete kogumisega edasi liikuda – kas on esmalt vaja muuta selleks veterinaarseadust või piisab praegusest õigusruumis sätestatust ja saab kohe edasi liikuda veterinaararstide registris sellekohase IT-arendusega. Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks. Jätkatakse söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Planeeritakse uuendada loomade kaitsest vedamisel määrust ja ühtlustada nõudeid erinevate liikmesriikide vahel koerte ja kassidega kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele vastavalt EK avaldatud eelnõudele, kus tehti ettepanekud loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud tegevuste ajal. 2025. aastast toimub loomapidajate teavitamine ja koolitamine ÜPP AKIS sekkumise kaudu (koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid). 2025. aastal avaldatakse veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on soov kehtestada üleriigiline koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõue. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregistri loomiseks, kuhu tuleb edaspidi eelpoolmainitud lemmikloomaliikide kiibistatud isendid registreerida. Seaduse muudatuse eesmärk on parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu, leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada nii KOVe kui PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel. 2025. aastal on plaanis tulla välja loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõuga tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks, nende hulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks. PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel. Taime- ja loomatervise valdkonnas viiakse läbi erinevaid uuringuid ja osaletakse teadusprojektides, mh taimetervise valdkonnas koordineerib rahvusvahelist teaduskoostööd koostöövõrgustik Euphresco, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd. Algamas on kaks uut projekti, üks neist („ Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance “) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises 2024. aastal alustavas projektis ( „Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts) “) osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist. 2025. aastal valmib Eesti Maaülikoolilt tellitud uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli , Staphylococcus spp. , Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. 2024-2026 aastal viiakse läbi uuring „Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega“. Osaletakse 2024-2026 kestvas projektis „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel“, mille raames seiratakse loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q-palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks. LABRIS osaleb Soome partnerina EFSA projektis „Suutlikkuse loomine kõrge patogeensusega lindude gripi aktiivseks seireks metslindudel Euroopas“ (2024-2026) Soome lahe piirkonna lindude gripi seires. Täpsem viiruse tüvede geneetiline iseloomustamine aitab määrata nende patogeensust ja selgitada võimalikku imetajatele ülekandumist ning on abiks ennetavate tegevuste planeerimisel, et taudi levikut kontrolli all hoida. Programmi tegevuse nimetus : Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk : Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 195 . Programmi tegevuse toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Toiduohutuse baromeeter Allikas: ReM 100,69 100 100 100 100 Tarbija teadlikkuse baromeeter Allikas: ReM 66,00% n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi seitsme teenuse osutamise kaudu, millest suurimate eelarveliste mahtudega on toiduohutuse järelevalve, toidu ohutuse riskide haldamise ja toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli teenused. Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine EL ning EE toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest. Toiduraiskamise vähendamise riigisisesed tegevuste läbiviimine koostöös teiste ministeeriumitega ministeeriumide (REM, KLIM, SOM) ja riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel. EL jäätmedirektiivi muudatuste üle võtmine (mh eesmärgiga toidujäätmeid vähendada) riigisisesesse õigusesse. Toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Koolitoidu teekaardi tegevuste elluviimine 2025-2030 aastatel. Alustatakse märgisüsteemi väljatöötamist (õigusliku aluse loomine, tegevuskava koostamine) Eestis, kuna EL ülese süsteemi väljatöötamine on teadmata ajaks seiskunud. Pakendi esikülje märgisüsteem (nt Nutriscore) aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist toetavamaid valikuid. Toiduohutuse tervikteenuse raames analüüsitakse toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonna järelevalve korralduse tõhusust Eestis ning otsitakse parendustegevusi. A nalüüsitakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve planeerimise, toimingute läbiviimise ja tunnitasude arvestamise protseduuri. Lisaks on ülevaatamisel on referentlaboriga seotud protsessid ning samuti analüüsitakse senist volitatud laborite volitamissüsteemi toimimist ning kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad valdkonnas. Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve- ja seiretulemuste analüüsi võimekust. PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisid haiguspuhanguid ning teevad koostööd eriti ohtlike ja teatavate ohtlike ning esilekerkivate loomataudide kiireks diagnoosimiseks ning haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks. PTA järelevalvesüsteemi ja protsesside pidev arendamine. Välja arendatakse pettuste ennetamise ja tuvastamise süsteem ning võimekus kogu toidutarneahela ulatuses. Olemasolevate riskihindamise süsteemide ülevaatamine ning ajakohastamine lähtuvalt uutest toiduohutuse riskidest ning arvestades käitleja poolt vabatahtlikult rakendatud kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude IT-süsteemi. Arendatakse uuele platvormile PTA ühtset infosüsteemi, millele luuakse planeerimise ja riskihindamismoodul ning liidestused teiste ametite andmebaasidega. Labori seadmepargi kaasaegsena hoidmine ning labori võimekuse tõstmine, et vähendada välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamisvaldkonnaga seonduva teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel. Toiduohutuse ABC teemalise e-õppe ettevalmistamine, piloteerimine, vajadusel laiendamine. 2025. aastaks luuakse AKIS kompetentsikeskuses e-õppe tehnilised lahendused ning arendustega samaaegselt toimub toiduohutuse alase koolituse sisuloome. PTA tõstab tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest avalikustades süstemaatiliselt järelevalvetulemusi (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused). Jätkatakse Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Koostöös KLIM ja SoM töötatakse välja toidu raiskamise vähendamise teemalised õppematerjalid haridusasutustele õppetegevuses kasutamiseks arvestades erinevaid vanuseastmeid. 2024. a alustati uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiide jääkide biomonitooringut. Uuringu teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM. 2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavus e hinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026.a. Toiduohutuse riskide hindamiseks on vajalik läbi viia Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Selle pilootuuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut 2025. a a stal. 2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügis. 2025. aasta lõpuks analüüsib ReM toitlustusteenuse ja toidu avalikes hangetes võimalike keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamise võimalusi. Programmi tegevuse nimetus : Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk : Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 196 . Programmi tegevuse mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tunnustatud ettevõtete arv Allikas: PTA 2095 2400 2400 2400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord nädalas) Allikas: EKI 9,00% (2022) 15,00% 15,00% 16,00% 16,00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu, milledest suurima eelarvelise mahuga on mahepõllumajanduse toetuste andmise teenus. Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga, et luua kvaliteetne andmestik mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade osas, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega. Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik tagada mahepõllumajanduse nõuandeteenus kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahetöötlemine ja -toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks koolitatakse olemasolevaid konsulente, neid ühtses infovoos hoida ning luua kse nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem. Mahepõllumajanduse arendamise ks korralda takse pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks-uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks teha kse lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisalda vad valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist. Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud. Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks. 2025. aastal on kavas läbi viia ärianalüüs võimaluste ja vajaduste väljaselgitamiseks mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA kasutuselevõtuks. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele. Biomajanduse programm Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) . Biomajanduse programm käsitleb endise „Põllumajandus, toit ja maaelu“ programmi teemasid, kuid ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse, taimetervise ja mahepõllumajanduse teemad (toiduohutuse programm), maakasutuse ja maaparandusega seotud teemad (maa ja ruumiloome programm) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu programm). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine ning põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 197 . Programmi tegevuse põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast, % Allikas: PRIA, Statistikaamet 27.67% 28.75% 28.75% 28.75% 28.75% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse kaudu, millest suurima eelarvelise mahuga teenus on PRIA vahendatud põllumajanduskeskkonna toetused (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused). Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside tegemise võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate tegurite tundmaõppimisel. Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire direktiivi ülevõtmiseks, sh mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks. Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, sh tegeletakse mullastikukaardi uuendamise ning erinevate maakasutus- ja mullastikutüüpide orgaanilise süsiniku sidumise võime ja riigispetsiifiliste KHG eriheitetegurite kindlakstegemisega. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitab pidada põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse ning annab väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi. 2025. aasta 1. jaanuarist liidetakse põllumajandusmaa tingimuslikkuse süsteemi töökeskkonnaga seotud nõuded. Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta taotlejate teadlikkust tööõiguse nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve. Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakava üheaastaseid ökokavasid ja viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi. Programmiperioodil 2023‒2027 on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire. ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad erinevad keskkonnatoetused . Ametliku partnerina osaletakse mitmes rahvusvahelises projektis. Viimastel aastatel on alanud kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline (CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline (ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Samuti osaletakse EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas. Alates 15. juulist 2024. aasta on kõigil keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatel kohustus pidada e-põlluraamatut kas PRIA e-teenuse keskkonnas või mõnes muus eratarkvaras. Alates 1. jaanuarist 2025 on täiendavalt plaanis taimetoiteelementide bilansi kohustuse lisamine keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemi. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja rakendamine tagab selle, et põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. Jätkatakse süsiniku jalajälje hindamise tööriista rakendamist põllumajandusettevõtetes, et kaardistada ettevõtete süsiniku jalajälg. Jätkatakse põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide seas teadlikkuse tõstmist mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid. Programmi tegevuse nimetus : Ringbiomajanduse arendamine Programmi tegevuse eesmärk : Ringbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 198 . Programmi tegevuse ringbiomajanduse mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tootmiskadu esmatootmises, t Allikas: ReM n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahe teenuse osutamise, milledeks on ringmajanduse poliitika kujundamine ja toetuse andmine. Tegevuste toel suureneb ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt ja kohaliku taastuva bioloogilist päritolu ressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning väärindamine, millega väheneb tootmiskadu esmatootmises. Toetatakse investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. Rakendatakse ringbiomajanduse teekaarti, mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise , teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega. Antakse põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse. Toetatakse ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks. Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning kommunikatsiooni korraldamine. Ajakohastatakse uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ tulemuste põhjal ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõudeid õigusaktides ning parandatakse biomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadavust. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine Programmi tegevuse eesmärk : T agada põllumajandusettevõtjatele sissetulekute stabiilsus, tõhustada riskijuhtimist ja tõsta Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 199 . Programmi tegevuse põllumajanduse- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN), € Allikas: FADN 37 131 (2022) 28 991 29 716 30 205 30 452 Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta Allikas: Statistikaamet 42283 37300 38200 38900 38900 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse muutus võrdluses algtasemega (2018), % Allikas: Statistikaamet 72.00% 16.00% 19.00% 21.00% 24.00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse pakkumise kaudu, milledest suurimate eelarveliste mahtudega on põllumajandus- ja toidusektori arengu toetuste andmine ning põllumajandus-ja toidusektori konkurentsivõime poliitika kujundamine. Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate teadlikkus kestlikust tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja läbi selle ka toidusektori eksport ja toidu varustuskindlus. Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, kindlustustoetust), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks jätkatakse erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmisi ja oskusi, soodustada investeeringuid, monitoorida paremini haigusi ning kahjureid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta tarbijate teadlikkust. Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus), soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurendatakse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud). Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist. Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust. Oluline on Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) tõhus rakendamine, mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata põllumajandusettevõtete riskijuhtimisele võimaldades läbi AKISe nõustamist ja koolitusi. Rakendatakse EL ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumisi jm meetmeid, võttes arvesse roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Kuna põllumajandussektori lisandväärtus ilma toetusteta on olnud alates 2015. aastast negatiivne, siis on vajalik teha põhjalikum uuring lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest. Osaletakse EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte agroökoloogia põhimõtete rakendamise valdkonnas ja alates 2024. aasta teisest poolest partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid), kus rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundamise jm teemadel. Programmi tegevuse nimetus : Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine Programmi tegevuse eesmärk : Tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 200 . Programmi tegevuse noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistes, % Allikas: Farm Structure Survey, Eurostat 17.00% (2022) 21.00% 21.00% 21.00% 21.00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub kahe teenuse osutamise kaudu, milledeks on noorte põllumajandusettevõtjate toetuste andmine ja põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine. Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb alla 40-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate järelkasv. Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase. Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele . Mõlema sekkumise eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. Täiendavalt pakutakse noortele võimalust osaleda esmakordselt põllumajandustootmisega alustavate ettevõtjate inkubatsiooniprogrammis, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist. Programm rakendus 2024. aastast. Programmi tegevuse nimetus : Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rakendada meetmed põllumajandusturgude ja tarneahela tasakaalustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 201 . Programmi tegevuse turukorraldus ja kaubanduspoliitika mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rakendatud erakorraliste meetmete ja turule sekkumiste meetmete arv Allikas: ReM n/a 0 0 0 0 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme teenuse osutamise kaudu, millest suurima eelarvelise mahuga on turukorraldustoetuste andmine. Turukorraldusmeetmete rakendamisega, mis loovad eelduse turu tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade kasutamise vähenemisega suureneb tarneahela tasakaal, mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu. 2025. aasta lõpuks on plaanis analüüsida ebaausate kaubandustavade kasutamist ning nende tõkestamiseks kehtestatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Rakendatakse ja vajadusel ajakohastatakse turukorraldusmeetmeid. Turukorraldusmeetmed aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda. Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralisi meetmeid kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Need meetmed võimaldavad tegutseda järgmistel juhtudel: ajal, mil turgudel valitseb suur tasakaalustamatus; inimeste, loomade või taimede tervisele tekkinud ohust põhjustatud tarbijate usalduse kaotuse puhul; konkreetse probleemi puhul. Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi. Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär. Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on oluline tagada turu läbipaistvus. Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile METK. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil rakendada vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid. Koolikava toetuse osas analüüsitakse kohaliku toidu eelistamise võimalusi ning töötatakse välja kaasnevate haridusmeetmete toetuse muudatused. Eesti toiduainete tarneahela vaheetappides hinnakujunemise jälgimiseks ja turu läbipaistvuse suurendamiseks jätkatakse uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas. Valmistutakse ELAN ( Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab katma põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat). Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. Programmi tegevuse nimetus : Ühistegevuse ja koostöö arendamine Programmi tegevuse eesmärk : on suurendada põllumajandusettevõtjate sissetulekut läbi koostöö arendamise toidusektoris ning nende positsiooni tugevdamise väärtuseahelas. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 202 . Programmi tegevuse ühistegevuse ja koostöö mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv Allikas: PTA 79 84 95 100 105 Põllumajanduslike majapidamiste kuulumine põllumajandusühistutesse Allikas: METK, FADN 32.00% (2022) 16.00% 17.00% 18.00% 20.00% Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arv Allikas: ReM n/a 8 9 10 11 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtus kogu põllumajandustoodangu väärtusest, % Allikas: ReM n/a 13.00% 16.00% 19.00% 23.00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledeks on turukorralduse järelevalve, ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine ning ühistegevuse ja koostöö toetusete andmine. Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust ja koostööd järgmiste sekkumise abil: tootjaorganisatsioonide tunnustamine ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus ; ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (sh suurprojektide elluviimine) ; lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus ; kvaliteedikava arendamise toetus . Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on koondunud ühistutesse ja ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. Läbi kvaliteedikavade arendamise, suureneb kvaliteedikava liitunud tootjate arv ja suureneb kvaliteedikava raames toodetud toodangu kogus. Need tegevused aitavad kaasa tootjate positsiooni parandamisele tarneahelas ja ettevõtjate sissetulekute suurenemisele. Programmi tegevuse nimetus : Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk : on tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 203 . Programmi tegevuse Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine mõõdik Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa , % Allikas: EKI 61.00% (2022) 75.00% 75.00% 75.00% 75.00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledeks on eksporditurgude avamine, ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika kujundamine ning müügivõimekuse edendamise toetuste andmine. Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui välisriikides, keskendudes tarbijate toidualase, sh toiduohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning kestliku toidutootmise alase teadlikkuse suurendamisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele laiemalt . Dokumendi alusel viiakse läbi erinevaid teavitustegevusi, mille eesmärk on selgitada tarbijatele kestliku toidusüsteemi kontseptsiooni ning toetada sektori ettevõtete müügiedendustegevusi välisturgudel, samuti tõsta tarbijate teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine. Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks jätkatakse läbi AKISe 2023. aastal lõppenud toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalist programmi . Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamiseks on kavandatud turuarendustoetus, mis võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel, välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks. Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Alates 2016. aastast saab Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetust , millega jätkatakse ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Toetuse abil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust nii koduturul kui välisturgudel. Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse. Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlauad. Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekusse panustavate tegevuste abil suureneb Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui välisturul, st kvaliteedikavade raames toodetud toodete ja lõpptarbijale suunatud toodete müük suureneb, mida näitab ka kohalikku toitu eelistavate tarbijate hulga kasv. Programmi tegevuse nimetus : Kutselise kalapüügi korraldamine Programmi tegevuse eesmärk : on elujõuline ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 204 . Programmi tegevuse kutselise kalapüügi korraldamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse suhe Allikas: ReM n/a 1.15 1.20 1.25 1.30 Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan Allikas: ReM n/a 0.60 0.80 1.00 1.20 Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10m laevade puhul) Allikas: ReM n/a 1.00 1.20 1.40 2.00 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi nelja teenuse osutamise kaudu, mille suurima eelarvelise mahuga on kutselise kalapüügi toetuste andmine. Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust. See tähendab nii vastavate püügikorralduslike abinõude (näiteks individuaalsed lubatud saagid) rakendamist kui ka püügivõimaluste jaotuse mudelite ümberdisainimist. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate majandusnäitajate parandamiseks toetatakse püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetatakse investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega luuakse eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb enam keskenduda selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise mitmekesisuse säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised rannikumeres ja selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite kasutuselevõtmist rannapüügil. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suunal. Kavandatakse üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel. Kutselistele kaluritele on loodud rakendus, mille kaudu võimaldada operatiivselt kalapüügiga seotud andmete esitamist tegevuse toimumisel ja seda kõikides püügi segmentides (traal- ja kaugpüük, ranna- ja siseveekogude püük). Nii jõuab ka kutselise kalapüügi aruandlusesse tänapäevane käsitlus, mil paberdokumentidega esitatavaid andmeid ei pea andmesisestaja abiga registrisse sisestama. Planeeritakse välja arendada elektrooniliste andmete kaudu statistikamoodul, millega paktakse andmete esitajatele ehk kaluritele ülevaateid ja andmeid püügitegevuse kohta ning arendatakse kutselise kalapüügi sektori elektroonilised teenused, et pakkuda sektori ettevõtjatele nende majandustegevuse haldamiseks ühtset keskkonda. Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva analüüsimisega luuakse paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügi sektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning arvestab saada oleva varu ja selle kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega suurendat a k s e sektoris toimijate kasumlikkust ehk tõstetakse rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning kalurite keskmise aastasaagi mediaani, mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad võrdsemaks ja liiguvad kasvu suunas. Programmi tegevuse nimetus : Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse eesmärk : kalandus- ja vesiviljelussektori on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 205 . Programmi tegevuse vee-elusressursside töötlemine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus Allikas: ESA 152 900 000 160 000 000 165 000 000 167 000 000 169 000 000 Kalandustoodete tarbimine Eestis, kg inimese kohta Allikas: EKI 17,50 18,00 19,00 19,00 19,50 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, millest suurima eelarvelise mahuga on vee-elusressursside töötlemise toetuste andmine. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Oluline roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetatakse taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Soodustatakse valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Võimaldatakse ettevõtjate investeeringute soodustamiseks ligipääsu laenurahale. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustatakse kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist, sh uute turgude leidmine ja võimalike riskide vähendamine peamistel sihtturgudel . Programmi tegevuse nimetus : Vesiviljeluse arendamine Programmi tegevuse eesmärk : on elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori tagamine . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 206 . Programmi tegevuse vesiviljeluse arendamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Vesiviljelussektori toodang, tonni Allikas: ESA 801 (2022) 1400 1600 1700 3500 Merevesiviljelussektori toodang, tonni Allikas: ESA n/a 300 900 1000 2800 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kolme teenuse osutamise kaudu, milledeks on finantsinstrumendid (investeerimislaen), vesiviljeluse poliitika kujundamine ja vesiviljeluse toetuste andmine. T oetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. EMKVFi vahendite vesiviljelusse suunamisega aidatakse kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindluse tagamiseks, luuakse süsteem, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega luuakse merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendades ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega. Soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldatakse ligipääsu laenurahale. Soodustatakse ühistegevust sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Toetatakse tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu. Osaletakse EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses „Kestlik sinimajandus“, kus rahastatakse riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas. Programmi tegevuse nimetus : Kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse eesmärk : Kalavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 207 . Programmi tegevuse kalavarude haldamine ja kaitse mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel (tk) Allikas: ReM n/a 135 140 145 150 Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas* Allikas: ReM n/a 400 410 415 420 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahe teenuse osutamise kaudu, milledeks on kalanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ning kalavarude kaitse ja toetuse andmine. Poliitika kujundamise ja rakendamisega tagame kalavarude hea seisundi, seejuures võimaldades nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagada püüdjatele arusaadav reeglistik ning reeglite üle järelevalve. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. 2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. 3.15. 2 .2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus on alates 2025. aastast rakenduv uus tulemusvaldkond kuue programmiga , mille eesmärgiks on, et Eestis on hea elukeskkond ning konkurentsivõimeline ja kliimakindel majandus, merendus ja transpordiühendused. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 74 . Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 75 . Elukeskkond, liikuvus ja merendus tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 208 . Regionaal -ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Elukeskkond, liikuvus ja merendus Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 Regionaalarengu programm Maa ja ruumiloome programm (MKMi ja REMi ühisprogramm) Ühistranspordi programm Tulemusvaldkonnas on kokku kuus programmi, millest regionaal- ja põllumajandusministeerium vastutab regionaalarengu ja ühistranspordi programmide eest ning seoses 2024. aasta valdkondade vahelise struktuurimuudatustega on maa ja ruumiloome programmi kaas vastutaja. 3.15. 2 .2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 209 . Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Elukeskkond, liikuvus ja merendus 0 0 -342 375 -342 375 100% Ühistranspordi programm 0 0 -138 919 -138 919 100% Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 0 0 -138 919 -138 919 100% Regionaalarengu programm 0 0 -182 968 -182 968 100% Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja rakendamine 0 0 -152 345 -152 345 100% Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 0 -30 623 -30 623 100% Maa ja ruumiloome programm 0 0 -20 488 -20 488 100% Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine 0 0 -20 488 -20 488 100% 3.15. 2 .2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi tegevused Ühistranspordi programm Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet (TRAM) Programmi tegevuse nimetus : Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada inimeste kulutõhus ja nutikas ühistranspordi korraldamine tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks ning kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 210 . Programmi tegevuse ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine mõõdik ud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta Allikas: KLIM, Elron n/a 1,43 1,44 1,44 1,45 Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta Allikas: TA n/a 0,55 0,56 0,57 0,59 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad reisi istekoha kohta) Allikas: TA n/a 43,00 44,00 45,00 46,00 Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta (reisijad reisi kohta) Allikas: TA n/a 98,69 99,00 99,90 100,00 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse raames toimub liinivõrkude kujundamine lähtuvalt inimeste liikumisvajadustest (sh võetakse arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi, näiteks töö ja hariduse kättesaadavus, tulenevalt näiteks vanusest või muudest tunnustest). Arendatakse taktipõhist ja maakonnaliinidega koordineeritud reisirongiliiklust, ühistranspordisõlmi ja ühistranspordi kättesaadavust jalgsi, jalgratta, auto jt liikumisviisidega. Lisaks arendatakse piletimüügisüsteemi ning erinevate liikuvusteenuste lõimimist ja sõlmitakse lepinguid vedajatega regionaalse ühistransporditeenuse osutamiseks vastavalt teenustaseme normidele. Ühistranspordi teenuse arendamise osana tõstetakse inimeste teadlikkust ja kujundatakse ühistranspordi mainet. Tegevus hõlmab muu hulgas ka piirkondlike ja suuremate asutuste liikuvuskavade koostamist, ühtse ühistranspordi korralduseks Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamist ning erinevate liikuvusega seotud pilootprojektide elluviimist. Ü histranspor di liinivedusid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toet atakse 202 5 . aastal ca 119 mln euroga. 2025. a eraldati ühistranspordi valdkonnale täiendavalt 2 mln eurot Tartu-Riia rongiühenduse avaliku liiniveo toetust, 0,2 mln eurot laadimistaristu rajamiseks (CO2 vahendid), mis võimaldab nii ühiskondliku kui individuaaltranspordi vahendite laadimist ning 6 mln eurot säästva liikuvuse pilootprojektide elluviimiseks (CO2 vahendid). Regionaalarengu programm Programmi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) . Regionaalarengu programm hõlmab kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist ning regionaal- ja maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist. Alates 2025. aastast kajastatakse maakasutuse ja maatoimingute ning ruumilise planeerimisega seotud teemad maa- ja ruumiloome programmis. Maa- ja ruumiloome valdkonnas toimuvad ümberkorraldused, mis muudavad valdkonna poliitikate planeerimise ja rakendamise terviklikuks. Programmi tegevuse nimetus : Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 211 . Programmi tegevuse regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maakondade SKP kasv (15/15) Allikas: Statistikaamet n/a 15 15 15 15 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades (suurem kui THI muutus) (15/15), % Allikas: Statistikaamet; RM majandusprognoos n/a 15/15 15/15 15/15 15/15 Maapiirkonna SKP elaniku kohta Allikas: Eurostat n/a 21000 21200 21300 21500 Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus Allikas: Statistikaamet n/a 27,76% 27,76% 27,76% 27,76% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kuue teenuse osutamise kaudu, milledest suurimate eelarveliste mahtudega on piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine, m aaelu toetuse andmine ja piiriülese koostöö toetamine teenused. Kujundat a kse p iirkondliku arengu toetamise vajadus ed ja põhimõt ted ja töötatakse välja regionaalarengu toetusmeetme d . Koordineeritakse v aldkonnapoliitikate sekkumis i ja nõusta takse nende mõju tugevdamiseks regionaalse arengu tasakaalustamiseks. Ühildatakse regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega. Juhendatakse Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajaid ja nõustatakse toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel, sekkumiste uuendamisel kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul. 2024. aastal käivitusid EL ja Eesti tasandil ettevalmistused 2028+ struktuuritoetuste perioodi rakendamiseks. Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmete rakendusmehhanism kehtib 2027. aastani, hiljemalt 2027. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks neljaaastaseks perioodiks. Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. I kvartal. Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe jagamiseks. Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellu kutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2025. aastal algavad ruumiloome elukaart käsitlevad koolitused KOV planeerimisspetsialistidele, samuti on maakonna arengustrateegiate uuendamise vajadust silmas pidades kavas arengu kavandamise töötoad. Kavas on käivitada KOV koostöömudelite arendamiseks rakkerühm ministeeriumite, ELVLi, omavalitsuste ja nende ühisorganisatsioonide, valdkonna huvirühmade ning ekspertide osalusel. Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine. Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaalarengu valdkonna EL-i ja OECD töörühmade tegevuses. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025-2026). Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamiseks planeeritakse ja rakendatakse erinevaid toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF), Moderniseerimisfondist, EAFRD-st, õiglase ülemineku fondist, RePowerEUst ja riigieelarvest. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis. Maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid. Postiseaduse muutmine, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis. 2025. aastal toimub 28. Ülemaailmse Postiliidu kongress Dubais. Programmi tegevuse nimetus : Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 212 . Programmi tegevuse kohalike omavalitsuste poliitika kujundamine ja finantseerimine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe Allikas: minuomavalitsus.ee n/a 25,00 25,00 25,00 25,00 Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90% KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9 skaalas), % Allikas: minuomavalitsus.ee n/a 35,00% 40,00% 40,00% 40,00% Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOVide põhitegevuse tuludest, % Allikas: ReM n/a 23,00% 18,00% 18,00% 18,00% Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades Allikas: ReM n/a 1,26 1,25 1,24 1,23 Finantsraskustes KOVide arv Allikas: ReM n/a 0 0 0 0 Kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektori kuludest, % Allikas: ReM n/a n/a n/a n/a n/a Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOVide vahe Allikas: minuomavalitsus.ee n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse läbi kahe teenuse osutamise kaudu, millest suurema eelarvelise mahuga on k ohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine teenus . Toeta takse detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Soodusta takse ja toeta takse KOV iga koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurenda takse Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel. Kujunda takse kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanism e regionaalsel tasandil. Taga takse regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring ) minuomavalitsus.ee veebilehel. Arenda takse rakendust edasi, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega. Koordineeri takse ministeeriumite vahelise KOV i inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist . Uuenda takse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja k oosta takse KOV tulevikustsenaariumid aastaks 2035 . Viia kse ellu regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis kokkulepitud tegevuse d. Toeta takse KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu. Viia kse läbi kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ümberkorraldus, millega suurendatakse pensionidelt laekuvat tulumaksu osa ja vähendatakse muudelt tuludelt (nt palgatulu) laekuvat osa, Sellega suunatakse osa tulukamate KOVide tulumaksuraha vähem tulukatele. Suurenda takse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhusus t ja kvalite eti, andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu ning suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu. Lep itakse kokku võimalused kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega. Arendatakse e dasi omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole. Seirata kse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata kse finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Maa ja ruumiloome programm Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvalitee t ne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja k ommunikatsiooniministeerium , Maa- ja Ruumiamet (MaRu ), Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Maa ja ruumiloome programm on uus programm, kuhu on koondatud tegevused, mis olid varasemalt põllumajandus, toit ja maaelu programmis (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning regionaalarengu programmis (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud). Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusmaa kasutamise ja maaparanduspoliitika valdkonna eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu. Metsatoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Põllumajandusmaa kasutuse eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pika-ajaline põllumajanduslik tootmisvõimekus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 213 . Programmi tegevuse põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine mõõdik Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maaparandussüsteemide pind 1 (ha) Allikas: MARU 1 392 143 1 397 300 1 400 000 1 400 000 1 390 000 Toetuse abil säästvalt majandatud erametsamaade osakaal kogu erametsamaast 2 Allikas: PRIA 5,64% 5,64% 5,64% 5,64% 5,64% Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast Allikas: METK 62% 62% 62% 62% 62% 1Maaparandussüsteemide pind väheneb, sest taastatakse soid ja märgasid metsi, suurendatakse kaitstavate alade pinda, samuti metsastamise sh istandikud ja maaparandussüsteemide amortiseerumise tõttu. 2Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse pind, mille kohta tehtud on toetuse otsused tehtud 2024. aastal. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse viie teenuse osutamise, milledest suurimate eelarveliste mahtudega on metsanduse toetuse andmise ja m aaparanduse toetuste andmine teenused. Toimub maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordineerimine, sealhulgas maaparandusseaduse muutmine ja maaparandusüssteemi projekteerimisnormides keskkonda käsitleva osa täpsustamine. ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Korraldatakse uuring, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja kaitsealadele. Töötatakse välja maaparandusseire metoodika ja alustatakse seirega kliimamuutuste mõju tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning kuivendatud maatulundusmaa, sealhulgas metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju tuvastamiseks. Antakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetusi. Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust. Töötatakse välja õigusakt, mille rakendamisega toetatakse üldplaneeringutega määratud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimist ja millega tagatakse väärtuslike põllumajandusmaade tõhus kaitse. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide planeeringute koostamisel ja elluviimisel. Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise menetlustes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss. Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused, millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule. 3.15. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 76 . Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 214 . Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8% Tööjõukulud -57 979 -63 493 -52 795 10 698 -17% Majandamiskulud -24 782 -29 672 -26 434 3 238 -11% Muud tegevuskulud -1 007 -10 -12 -2 16% Sotsiaaltoetused -2 -22 0 22 -100% Investeeringutoetused -19 950 -147 982 -239 730 -91 748 62% Muud toetused -448 316 -479 260 -462 898 16 362 -3% Põhivara amortisatsioon -5 530 -5 195 -6 651 -1 456 28% Käibemaks -3 822 -6 729 -4 953 1 776 -26% Re gionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kärbib toetusi ja tegevuskulusid summas 10,7 mln eurot, sellest 9,3 mln toetusi ja 1,4 mln eurot tegevuskulud. Kärbe puudutab kõiki programme ja kõiki valitsemisala asutusi. Toetuste kärbe puudutab nii regionaal- kui põllumajanduse valdkonna toetusi. Tööjõu- ja majanduskulude osas toimub peamine vähenemine Maa-ameti ja maapoliitika valdkonna liikumisest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Täiendavalt kärbitakse üleriigilise kärpeülesande raames ka tegevuskulusid. Need jäävad samasse suurusjärku 2024. aastal tehtud ühekordsete kärbetega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste pingutus kärpimisel 2024. aastal kajastub püsivalt tegevuste efektiivsemaks tegemisel, mis võimaldab järgnevaid kärpeid hõlpsamini taluda ning suuri järgnevaid ümberkorraldusi vaja ei ole. Kärbete puhul vaadati peamiselt üle kinnisvara- ja sõidukite kulud, samuti tegelesid mitmed asutused tugifunktsioonide koondamisega. Toetuste poolelt on käivitumas uue EL-i rahastusperioodi toetusmeetmed ning nende kasv jätab varju kokkutõmbed riigisiseste toetuste osas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest on ligi 89% toetused ning seetõttu langeb riigi kärpeülesande puhul ka domineeriv osa toetustele. Kokkuhoiukohti otsitakse muuhulgas ühistranspordi korralduselt, sh vaadatakse üle riigipoolse toetuse ja sõitjate omaosaluse osakaalud. Regionaalsete toetuste kärpimisel on fookuses sisult sarnaste toetusprogrammide ühendamine ning toetusmeetmete täpsem eesmärgistamine. Samuti otsitakse võimalusi rahastada toetusi välisrahastusest (näiteks Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondist). Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hoidutakse kärbetest meetmetes, mis panustavad haridusse ja järelkasvu, samuti sektori seisukohalt kriitilistes valdkondades nagu näiteks veterinaaria. 3.15. 4 Investeeringud Enim investeeritakse IT-arendustesse ning katsetehnikasse ja laboriseadmetesse, et tagada teadus-arendustegevuse järjepidevus ning järelevalve kvaliteet. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 77 . Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 215 . Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -12 778 -6 134 -5 680 454 -7% IT investeeringud -3 976 -3 015 -4 460 -1 445 48% Transpordivahendid 0 -35 -35 0 0% Masinad ja seadmed -1 572 -2 446 -200 2 246 -92% Muud investeeringud -4 750 0 0 0 0% Kinnisvara -766 -70 -70 0 0% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering -661 0 0 0 0% Vihmavarihoone -104 0 0 0 0% Käibemaks -1 715 -568 -915 -347 61% Investeeringutes on suurimad muudatused seotud masinate ja seadmete investeeringute vähenemise ning IT investeeringute kasvuga. Masinate ja seadmete investeeringud on seotud Maa-ametiga, mille üleminekul MKM-i valitsemisalasse viiakse üle ka investeeringuvahendid. IT investeeringute kasv 2025. aastal on seotud mitmete investeeringute nihkumisega nimetatud aastasse. Sellega seonduvalt on eelarve muutmise käigus tõstetud edasi ka eelarvelisi vahendeid. 3.15. 5 Finantseerimistehingud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 216 . Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 20 966 28 740 6 000 -22 740 -79% Laenunõuded 1 090 3 900 0 -3 900 -100% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 24 840 0 -24 840 -100% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 18 726 0 6 000 6 000 100% Muud finantseerimistehingud 1 150 0 0 0 0% Maa-ameti liikumine MKM-i valitsemisalasse mõjutab ka finantseerimistehinguid. Ülejäänud muudatused on seotud Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevusega ning muudatuste ja tagasimaksetega antud laenude ning finantseerimisinstrumentide osas. 3. 16 Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aastal keskendub Siseministeeriumi valitsemisala siseturvalisuse valdkonna järelkasvule, piirikaitse tugevdamisele, hübriidohtudega võitlemisele ning elanikkonnakaitsele. Siseministeeriumi valitsemisala moodustavad Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia. Lisaks kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse veel sõltumatu kodanikuühiskonna toetus-, arendus- ja tugikeskus SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜKS). Siseministeerium koos valitsemisalaga on Eesti suurim avaliku sektori organisatsioon – kokku umbes 8000 töötajat. Ministeeriumi valitsemisala asutused tagavad avalikku korda ja sisejulgeolekut, vastutavad kriisireguleerimise ja päästetööde eest, korraldavad piirivalvet ja haldavad piiriületamist, korraldavad kodakondsuse, rände ja identiteedihalduse küsimusi, korraldavad rahvastikuhaldust, isikunimede ja perekonnaseisu küsimusi, toetavad kodanikuühiskonna arengut, sh siseturvalisuse vabatahtlikke ja usuühendusi. 3.16.1 Tulud Valitsemisala suurimad tuluallikad on saadud toetused, riigilõivud ning tulu trahvidelt ja muudelt varalistelt karistustelt. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 78 . Siseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 217 . Siseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 60 425 88 309 87 759 -550 -1% Saadud toetused 20 249 44 490 30 541 -13 949 -31% Riigilõivud 14 354 16 428 14 532 -1 895 -12% Tulud majandustegevusest 5 342 3 712 2 987 -725 -20% Tulud põhivara ja varude müügist 14 3 963 3 962 -1 0% Trahvid ja muud varalised karistused 18 662 19 015 34 835 15 820 83% Muud tulud 1 804 702 902 200 29% Saadud toetused Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi. Toetuste maht on muutunud seoses välisvahenditest saadavate toetuste vähenemisega. 2025. aasta eelarvesse on olulisemate välisvahenditena planeeritud 2021-2027 perioodi Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidest saadavad tulud 23,89 mln eurot, sh Sisejulgeolekufond (ISF) 5,42 mln eurot, Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond (AMIF) 3,38 mln eurot ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 15,09 mln eurot, ühtekuuluvusfondist saadavad tulud 3,16 mln eurot ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt FRONTEX saadavad tulud 1,60 mln eurot. Välistoetustest planeeritud soetused ja tegevused on kirjeldatud programmi tegevuste peatükkides. Riigilõivud Lõivude all kajastatakse toimingute eest laekunud tulu. Suurem osa riigilõivust laekub isikut tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivude prognoosi aluseks on aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning 1. juuniks 2024 jõustunud muudatused õigusaktides. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt laekuv tulu ja konfiskeeritud vara müügist laekuv tulu. Tulu põhivarade müügist Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist. 2025. aastal on plaanis müüa paar valitsemisala kasutuses olevat kinnisvaraobjekti. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel saadavaid trahvitulusid (nt liiklusjärelevalve). Tulude kasv on seotud 2025. aastast jõustuvate uute trahvimääradega. Muud tulud Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid. 3.16. 2 Kulud tegevuspõhises vaates 2025. aastal keskendub Siseministeeriumi valitsemisala siseturvalisuse valdkonna järelkasvule, piirikaitse tugevdamisele, hübriidohtudega võitlemisele ning elanikkonnakaitsele. Jätkatakse idapiiri väljaehitamisega, kriisireservi loomisega, alustatakse droonimüüri investeeringutega, uuendatakse ja täiendatakse Politsei- ja Piirivalveameti relvastust, jätkuvad kriisikoolitused elanikele ja kohalikele omavalitsustele, kaasajastatakse taktikalise väljaõppe taristut. 3.16. 2 .1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 79 . Siseturvalisus tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 80 . Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 218 . Siseministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Siseturvalisus Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 Siseturvalisus Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/stak2030 või www.siseministeerium.ee/sidest . Alates 2025. aastast viidi Siseturvalisuse tulemusvaldkond viiele programmile (senise ühe asemel), et olla vastavuses põhimõttega, kus arengukava alapeatükk vastab programmile. Selle tulemusena koondati programmi tegevused siseturvalisuse tulemusvaldkonnas järgmiselt: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm, Kiire ja asjatundliku abi programm, Kindla sisejulgeoleku programm, Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika programm, Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm. Eelnevast lähtudes korrastati programmi tegevusi. Kokku tõsteti programmi tegevused Turvalise keskkonna kujundamine ja Tegevus- ja relvalubade väljaandmine. Uus nimetus: Turvalise keskkonna kujundamine. Samuti liideti Põhiseadusliku korra tagamine ning Objektivalve ja isikukaitse. Uus nimetus: Põhiseadusliku korra tagamine. 2025. aastal jätkub varasemast oluliselt suuremas mahus elanikkonnakaitsesse ja kriisideks valmisolekusse panustamine. Vabariigi Valitsuse reservidesse on Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks planeeritud aastateks 2025-2027 üle 100 mln euro. See annab võimaluse uuendada ja täiendada Politsei- ja Piirivalveameti relvastust ning rajada eriettevalmistuseks vajalik taristu. Kiireneb Politsei- ja Piirivalveameti kriisireservi loomine, viiakse läbi mitmeid vajalikke õppusi. Soetatakse varasemas suuremas mahus droonituvastuse ja -tõrjeseadmeid. Elanikkonnakaitse valdkonnas jätkatakse elanike ja kohalike omavalitsuste koolitamist. Sisekaitseakadeemia päästekolledžisse luuakse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse õppetool. Suurendatakse Päästeameti päästetööde varusid. Täiendavate eelarvevahendite teol viiakse lõpuni idapiiri väljaehitamine ning tagatakse piiriinfosüsteemide arendamine ja ülalhoid. Seoses Vene Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale jätkuvad tegevused Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja abistamiseks. Sõja tõttu oleme suurendanud tegevuste mahtu Eesti sisejulgeoleku tagamiseks. 3.16. 2 .1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 219 . Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Siseturvalisus -512 029 -489 189 -508 844 -19 655 4% Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm -42 319 -36 441 -39 137 -2 696 7% Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -15 028 -13 626 -8 489 5 137 -38% Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -7 779 -4 264 -8 352 -4 088 96% Turvalise keskkonna kujundamine -19 512 -18 551 -22 296 -3 745 20% Kiire ja asjatundliku abi programm -226 641 -234 785 -229 518 5 267 -2% Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -11 859 -11 676 -8 705 2 971 -25% Avaliku korra tagamine -75 787 -75 798 -77 044 -1 246 2% Demineerimine -5 537 -4 560 -6 027 -1 468 32% Päästmine maismaal ja siseveekogudel -83 256 -85 473 -82 668 2 805 -3% Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -14 669 -15 845 -16 604 -759 5% Süüteomenetlus -35 534 -41 433 -38 469 2 963 -7% Kindla sisejulgeoleku programm -179 503 -153 465 -171 920 -18 455 12% Põhiseadusliku korra tagamine -72 775 -53 487 -57 525 -4 038 8% Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -39 997 -41 292 -42 743 -1 451 4% Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine -11 476 -4 169 -10 741 -6 571 158% Piirihaldus -55 255 -54 517 -60 912 -6 394 12% Eesti arengut toetava kodakondsus- rände- ja identiteedihalduspoliitika programm -40 340 -37 428 -37 163 265 -1% Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -11 854 -10 521 -10 839 -318 3% Migratsioonijärelevalve -8 712 -7 285 -7 691 -406 6% Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -19 774 -19 622 -18 632 990 -5% Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm -23 226 -27 069 -31 107 -4 038 15% Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -18 116 -22 641 -26 287 -3 646 16% Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 747 -2 431 -2 992 -561 23% IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -2 363 -1 998 -1 828 169 -8% 3.16. 2 .1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm Programmi eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Asutused, kes viivad programmi ellu: Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Siseministeerium Programmi tegevuse nimetus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on elukeskkond turvalisem ning tulemusliku ennetustöö abil on riskikäitumine, õnnetused, süüteod ja varakahjud vähenenud, inimesed on teadlikumad ning oskavad ohte ennetada ja neile reageerida. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 220 . Programmi tegevuse õ nnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tuleohutusalase teadlikkuse indeks, (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet 60 (2022) 71 n/a 71 n/a Veeohutuse alase teadlikkuse indeks, (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet 72 n/a n/a 80 n/a Tules hukkunute arv, (suund: väiksem parem) Allikas: Päästeamet 35 12 12 12 12 Veeõnnetustes hukkunute arv, (suund: väiksem parem) Allikas: Päästeamet 37 20 20 20 20 Lapskannatanutega registreeritud seksuaalkuriteod (avastamine), (suund: suurem parem) Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium 637 505 705 705 705 Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes, (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 19% 14% 12% 11% 10% Naabrivalvega liitunud piirkondade arv, (suund: suurem parem) Allikas: Eesti Naabrivalve 580 700 700 700 700 Tulekahjude varakahju, (suund: väiksem parem) Allikas: Päästeamet 17505596 11000000 11000000 11000000 11000000 Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest, (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 78% (2022) 75% 75% 75% 75% Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel, (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 90% (2022) 93% 93% 93% 93% Kohalike omavalitsuste osakaal, kelle arengukavas on turvalisus eesmärgistatud Allikas: Siseministeerium 51% (2022) 76% 82% 89% 90% Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad (katsetega), (suund: väiksem parem) Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium 6 5 5 5 5 Eesti päästepiirkonnas registreeritud ohuolukordade arv, (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 194 180 180 180 180 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus, tuleohutuse kontrolli teenus, ekspositsioonide teenus, ennetuse teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamine, ennetuspoliitika kujundamine, õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele, juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Kohaliku omavalitsuse turvalisuse eestvedaja rolli tugevdamiseks pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks suurendatakse inimeste teadmisi merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti suurendatakse oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa. Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Terviklikumaks ja igaühe panusel põhinevaks ennetustööks on planeeritud kokku on 8,49 mln eurot. Sellest elanikkonna teadlikkuse tõstmisele planeeritud kulud on 4,17 mln eurot, ennetustöö jaoks vajaliku keskkonna loomisele ja erinevate asutuste omavahelise koostöö koordineerimiseks on planeeritud 1,11 mln eurot ning ohtu sattumise riski ennetamiseks 1,19 mln eurot. Ehitiste ja selles toimuva tegevuse ning avalike ürituste tuleohutusnõuetele vastavuse hindamiseks on planeeritud 1,88 mln eurot. Vägivalla ennetamisele ja selle riski varajaseks märkamiseks on planeeritud 0,18 mln eurot. Ennetustegevusteks planeeritud kulude vähenemine 5,14 mln euro võrra tuleneb eelkõige vahendite suunamisest teiste valdkondade teavitus- ja ennetustegevustele, nt kriisideks valmistumisele. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamiseks kasutatakse 2025. aastal 0,76 mln euro ulatuses Euroopa Liidu välisvahendeid. Vahendid on eelkõige planeeritud riskinoortega tegutsemiseks. 2025. aastaks on planeeritud 0,45 mln euro ulatuses investeeringuid õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Programmi tegevuse eesmärk: Vabatahtlike roll kogukonna turvalisuse tagamisel on suurenenud ning tänu sellele on elanike oskused kogukonna turvalisuse suurendamisel paranenud. Vabatahtlike kaasajate professionaalsust on tõstetud, vabatahtlikud on hästi ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja mitmekesised võimalused vabatahtlikele osaleda siseturvalisuse tagamisel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 221 . Programmi tegevus e s iseturvalisuse vabatahtlike kaasamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Vabatahtlike päästjate arv , (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet 2628 3100 3300 3600 3900 Abipolitseinike arv , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 1184 1800 1800 1800 1800 Vabatahtlike merepäästjate arv , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 693 750 750 750 800 Häirekeskuse vabatahtlike arv , (suund: suurem parem) Allikas: Häirekeskus 252 230 250 250 250 Aktiivsete häirekeskuse vabatahtlike osakaal , (suund: suurem parem) Allikas: Häirekeskus 42% 46% 48% 48% 48% Aktiivsete abipolitseinike osakaal , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 43% 45% 65% 65% 70% Abidemineerijate arv , (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet 53 100 120 120 120 Naabrivalve usaldusväärsus , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 74% (2022) 78% 78% 79% 79% Abipolitsei usaldusväärsus , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 73% (2022) 80% 80% 81% 81% Vabatahtliku pääste usaldusväärsus , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 83% (2022) 90% 90% 90% 90% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus nii Päästeametis kui ka Politsei- ja Piirivalveametis, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemalt. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond. Vabatahtlike kaasamiseks ja vajaliku keskkonna loomiseks on planeeritud 8, 35 mln eurot, sh päästeala vabatahtlike kaasamiseks on planeeritud 5,02 mln eurot ja politseivaldkonna vabatahtlike kaasamiseks on planeeritud 2,91 mln eurot. 2025. aastal suureneb siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine laiapindsesse riigikaitsesse ja kriisivalmiduse tagamisse. 2025. aastaks on planeeritud investeeringuid siseturvalisuse vabatahtlike kaasamiseks 0,35 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Turvalise keskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ruum ja elukeskkond on turvaline. Rakendatud meetmed ja reeglid aitavad ennetada riske ja vältida ohte. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 222 . Programmi tegevus e t urvalise keskkonna kujundamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel üritustel osalemist , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 83% (2022) 90 % 90% 90 % 90% Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 82 % (2022) 82% 82% 82% 82% Inimeste usaldus turvateenuste vastu , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 73% n/a 79% 79% 79% Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247, (suund: suurem parem) Allikas: Häirekeskus n/a 50% 50% 50% 50% Registreeritud varguste arv, (suund: väiksem parem) Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium 9700 7000 7000 7000 7000 Tegevuste kirjeldus 2025. aastast viidi sisse muudatus programmi tegevuses ja tõsteti kokku seni eraldiseisvad tegevused Turvalise keskkonna kujundamine ja Tegevus- ja relvalubade väljaandmine. Liitmise vajalikkus tulenes kahe valdkonna ühiste eesmärkide seadmise otstarbekusest. Mõlema programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks pakutavad teenused on omavahel tihedalt seotud ning nende eraldi eesmärgistamine ning seatud eesmärkide jälgimine programmi tasandil muutis teenuste planeerimise keerukaks. Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus, piirkondliku politseitöö teenus, tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Piirkondliku politseitöö teenusega tagatakse kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendunud politsei tegevus konkreetses piirkonnas. 2025. aastaks on piirkondliku politseitöö tegevusi planeeritud 14,18 mln euro väärtuses. Tegevus- ja relvalubade väljaandmise ning nende üle järelevalve teostamise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve protsesside uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja uus relvaregister, mis lõplikul valmimisel toetab järelevalve pädevuste jagamist, tõhustab järelevalvet ja infovahetust. 2025. aastal on tegevus- ja relvalubade väljaandmiseks ning tõhusaks järelevalveks planeeritud 2,45 mln eurot. Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldust, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid). Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 1,05 mln eurot. 2025. aastast panustab abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus samuti turvalise keskkonna kujundamise programmi tegevuste eesmärkide saavutamisesse. Muudatus on asjakohane, kuna on jõutud järeldusele, et abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine on üks oluline osa ennetusest. Riigiinfo teenuse peamine eesmärk on anda inimestele infot ja nõu olukordades, mille puhul elu, tervis ja vara ei ole otseselt ohus, kuid edastatakse inimestele ohutusinfot ning käitumisjuhiseid, et õnnetusi ära hoida. Jagatav ja kogutav info aitab ära hoida võimalike ohtlike sündmuste tekkimist ehk kaasab elanikke ohutuma elukeskkonna loomisese. 2025. aastal on abi- ja infoteadete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks planeeritud 2,50 mln eurot. Turvalise keskkonna kujundamise programmi tegevuse eelarve suureneb 2025. aastal 3,75 mln euro võrra, programmi tegevuse kogumaht on seega 2025. aastal 22,30 mln eurot. Eelarve mahu suurenemine tuleneb eelkõige teenuste ümbertõstmistest programmi tegevuste vahel. 2025. aastaks on planeeritud 0,76 mln euro ulatuses investeeringuid turvalise keskkonna kujundamiseks. Programmi nimetus: Kiire ja asjatundliku abi programm Programmi eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ning asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused . Asutused, kes viivad programmi ellu: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Siseministeerium Programmi tegevuse nimetus: Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevuse eesmärk: Kogu ööpäeva jooksul on tagatud ligipääs kiirele abile erinevates kanalites, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 223 . Programmi tegevus e h ädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 sekundi jooksul , (suund: suurem parem) Allikas: Häirekeskus 92% 92% 92% 92% 92% Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus (minutites) , (suund: väiksem parem) Allikas: Häirekeskus 2 min 18 sek 2 min 2 min 2 min 2 min Alternatiivsete kanalite kasutamise osakaal Allikas: Häirekeskus n/a n/a n/a n/a n/a Abivajadustega kõnede osakaal vastatud 112 kõnedest , (suund: suurem parem) Allikas: Häirekeskus 59% 65% 70% 70% 70% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, hädaabiteadete menetlemise poliitika kujundamine. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabiteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, arvestades tehnoloogia arengut ja inimeste kommunikatsiooniharjumusi. Parandatakse inimeste teadlikkust ohuolukorras käitumiseks ning abi küsimiseks õige kanali valiku tegemiseks. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). Hädaabiteadete vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja arendamiseks on planeeritud 8,70 mln eurot. 2025. aastal väheneb programmi tegevuse eelarve 2,97 mln euro võrra, mis tuleneb teenuste ümberkorraldamisest - abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus ning kriisiinfo teenus panustavad teistesse programmi tegevustesse. 2025. aastaks on planeeritud 0,38 mln euro ulatuses investeeringuid hädaabiteadete vastuvõtmiseks ja abi väljasaatmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Avaliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Avaliku korra hoidmine on kõigi ülesanne. Korrarikkumistele reageerib kõige mõistlikum ressurss. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageerimine on kiire ning aitab ära hoida raskeid tagajärgi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 224 . Programmi tegevus e a valiku korra tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Politseipatrullide keskmine väljapanek , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 68 86 86 86 86 Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 82% 10,5 min / 74% 19,5 min 99% 10min/95% 19min 99% 10min/95% 19min 99% 10min/95% 19min 99% 10min/95% 19min Atesteeritud patrullpolitseinike osakaal (võrreldes patrullpolitseinike arvuga) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet n/a 25% 50% 75% 90% Abipolitseinike poolt patrulltegevuses osaletud aeg , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet n/a 87000 87000 87000 87000 KOV-ide arv, kus on ametisse nimetatud korrakaitseametnik , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 5 5 7 9 11 KOV-ides ametis olevate korrakaitseametnike arv , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium n/a 43 55 65 75 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: liiklusjärelevalve teenus, patrulltöö teenus, isikute kinnipidamise teenus, isikute otsimise teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus ja korrakaitsepoliitika kujundamine. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Avaliku korra tagamiseks on planeeritud kokku 77,04 mln eurot, sh avalikku korda ähvardava ohu ennetamise ja tõrjumise kulud on 57,78 mln eurot, kinnipidamisasutustes isikute ohutuse tagamise kulud 10,19 mln eurot, liiklejate riskikäitumise ennetamise ja vähendamise kulud on 6,73 mln eurot ning tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimise ja teadmata kadunud isikute asukoha tuvastamise kulud on 2,06 mln eurot. Avaliku korra tagamiseks kasutatakse 2025. aastal erinevaid Euroopa Liidu rahastusmeetmeid kokku summas 0,72 mln eurot , sh professionaalse lähimaa seirevõimekuse arendamiseks 0, 1 1 mln eurot, rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutavateks tugiteenusteks 0,14 mln eurot, tagasisaadetavatele mõeldud tugiteenusteks 0,14 mln eurot 2025. aastaks on planeeritud 4,16 mln euro ulatuses investeeringuid avaliku korra tagamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Demineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 225 . Programmi tegevus e d emineerimine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul Allikas: Päästeamet 86,8% 100% 100% 100% 100% Plaaniliste demineerimistööde käigus kontrollitud maa-ala , (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet n/a 0 Kasvab iga aasta 0 0 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus. Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas. Pommi- ja plahvatusohu korral tagatakse mandril demineerijate kohalejõudmine 90 minuti jooksul. Lahingumoonast ja plahvatusohtlikest esemetest tuleneva ohu tuvastamiseks ning kõrvaldamiseks on planeeritud kokku 6,03 mln eurot, sh demineerimistöödeks siseveekogudes 0,75 mln eurot, pommiähvarduse, -kahtluse ja -tehnilise kontrolli teostamiseks operatsioonidel ja VIP visiitidel plahvatusohu väljaselgitamiseks ning plahvatusjärgseks tööks 2,72 mln eurot ning lahingumoonast tuleneva ohu tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks 2,56 mln eurot. 2025. aastal suureneb eelarve maht 1,47 mln euro võrra, mis on eelkõige seotud kriisideks valmistumisega. 2025. aastaks on planeeritud 0,4 2 mln euro ulatuse investeeringuid demineerimise valdkonnas. Programmi tegevuse nimetus: Päästmine maismaal ja siseveekogudel Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju, esmajärjekorras reageeritakse sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 226 . Programmi tegevus e p äästmine maismaal ja siseveekogudel mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites) , (suund: väiksem parem) Allikas: Päästeamet 9.56 10 10 10 10 Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine , (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet 92.4% 92% 92% 92% 92% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, vahtkustutustöö teenus, keemiapääste teenus, naftareostuskorje teenus, veepääste teenus, varingupääste teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus, päästepoliitika kujundamine. Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. Tagatakse, et elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste sündmusele on vähem kui 10 minutit ja vähemalt 92% Eesti elanikele on tagatud 15 minuti jooksul kutseliste- või vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine. 2025. aastal jätkatakse mitme arendusülesandega, näiteks: päästetöö suutlikkuse suurendamine (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada; ühisvalveteenistuse võimaluste laiendamine jne. Kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks maismaal ning siseveekogudel on planeeritud kokku 82,67 mln eurot, sh kiireks ja oskuslikuks reageerimiseks päästesündmusele, kus on ohus elu, vara või keskkond 64,47 mln eurot. Programmi tegevuse eelarvemaht väheneb 2025. aastal 2,81 mln euro võrra seoses eelnevate aastate tegelike tulemuste põhjal tegevusmahtude ümberplaneerimisega erinevate teenuste. 2025. aastal kasutatakse selle programmi tegevuse eesmärkide elluviimiseks erinevaid Euroopa Liidu rahastusmeetmeid kokku summas 0,10 mln euro, millest enamus on planeeritud Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi demineerimismooduli loomiseks. 2025. aastaks on planeeritud 5,13 mln euro ulatuses investeeringuid päästmisvõimekuse tagamiseks maismaal ja siseveekogudel. Programmi tegevuse nimetus: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Programmi tegevuse eesmärk: Eesti päästepiirkonnas hätta sattunud inimene saab riigi otsingu- ja päästeteenistuselt kiiresti asjakohast abi ning päästetakse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 227 . Programmi tegevus e a bi osutamine Eesti päästepiirkonnas mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui ohus on inimelu (min) , (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 4 min 15 sek 4 4 4 4 Keskmine otsingu- ja päästeüksuse lennu- või mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg (min) , (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet n/a 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: merepääste poliitika kujundamise teenus, SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus. Otsingu- ja päästetöödel osalejate väljaõpe ühtlustatakse, et tagada ühtne kvaliteet sõltumata sellest, missuguse asutuse üksus sündmusele reageerib. Suuremahulise merepäästeoperatsiooni plaani testimiseks alustatakse õppuse planeerimist. Jätkatakse vabatahtlike merepäästeühingute toetamist vabatahtlike merepäästjate koolitamiseks, varustuse kaasajastamiseks ja kaasamiseks otsingu- ja päästetöödele. Jätkatakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele viimiseks. Selle tulemusena lüheneb päästekopteri sündmuskohale jõudmise aeg öötundidel. Eesti päästepiirkonnas abi osutamiseks on planeeritud 16,60 mln eurot, millest lennu- ja laevaõnnetusse sattunud elude päästmiseks on planeeritud 10,04 mln eurot, merel ja laevatatavatel siseveekogudel korra tagamiseks on planeeritud 5,91 mln eurot, reostuse likvideerimiseks piiriveekogudel on planeeritud 0,41 mln eurot. Eesti päästepiirkonnas abi osutamiseks kasutatakse 2025. aastal erinevaid Euroopa Liidu rahastusmeetmeid kokku summas 1,02 mln eurot, millest 0,60 mln eurot suunatakse otseselt merepäästevõimekuse suurendamiseks. 2025. aastaks on planeeritud 2,94 mln euro ulatuses investeeringuid abi osutamiseks Eesti päästepiirkonnas. Programmi tegevuse nimetus: Süüteomenetlus Programmi tegevuse eesmärk: Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud inimestele mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 228 . Programmi tegevus e s üüteomenetlus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja piirivalveamet 0% 30% 30% 30% 50% Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt läbiviimise osakaal , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja piirivalveamet 0% 30% 30% 30% 90% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus, tulekahjude menetlemise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. Süüteomenetluse tõhustamiseks on planeeritud 38,47 mln eurot, sh kogukonna turvalisust häirivate kuritegude ennetamise ja kohtueelse menetluse kuludeks on planeeritud 36,08 mln eurot ning hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamise kulud on 0,94 mln eurot. 2025. aastal süüteomenetluse tõhustamiseks kasutatakse erinevaid Euroopa Liidu rahastusmeetmeid kokku summas 0,45 mln euro, millest enamus suunatud digikriminalistika ja küberüksuse tarkvara võimekuste suurendamiseks. 2025. aastaks on planeeritud 2,35 mln euro ulatuses investeeringuid süüteomenetluse tõhustamiseks. Programmi nimetus: Kindla sisejulgeoleku programm Programmi eesmärk: Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Põhiseadusliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 229 . Programmi tegevus e p õhiseadusliku korra tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elanike osakaal, kes hindab heaks oma valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma Allikas: Siseministeerium n/a n/a Algtase selgub n/a n/a Elanike osakaal, kes on puutunud kokku äärmuslusega veebis Allikas: Siseministeerium n/a n/a Algtase selgub n/a n/a Elanike osakaal, kes hindab oma valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks Allikas: Siseministeerium n/a n/a Algtase selgub n/a n/a Muudest rahvustest inimeste osakaal, kes usaldavad Venemaa-Ukraina sõja teemal Venemaa uudistekanaleid ja ei usalda Eesti kanaleid Allikas: Riigikantselei 13 n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus 2025. aastast viidi sisse muudatus programmi tegevuses ja tõsteti kokku seni eraldiseisnud tegevused Põhiseadusliku korra tagamine ning Objektivalve ja isikukaitse. Programmi tegevuste kokku tõstmise vajadus tulenes otstarbekusest kahte valdkonda ühiselt eesmärgistada, kuna programmi tegevuse Objektivalve ja isikukaitse raames tehtavad tegevused on otseselt suunatud põhiseadusliku korra hoidmisele . Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, riigisaladuse kaitsele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN sündmusteks valmisolekut. Põhiseadusliku korra tagamiseks vajaliku keskkonna loomiseks ning vajalike riskide maandamiseks ja ennetamiseks on 2025. aastal planeeritud kokku 57,52 mln eurot. Programmi tegevuse eelarvemahu oluline kasv võrreldes 2024. aastaga on tingitud eelkõige kahe programmi tegevuse kokku tõstmisest, mille vajalikkus tulenes kahe valdkonna ühisest eesmärgistamisest. Lisaks panustatakse kogu programmi tegevusega senisest enam laiapindsesse riigikaitsesse ja kriisideks valmisolekusse. 2025. aastaks on planeeritud 1,12 mln euro ulatuses investeeringuid põhiseadusliku korra tagamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Programmi tegevuse eesmärk: Kuritegevuse tasuvus on vähenenud tänu õiguskaitseasutuste võimearendustele, koostöö tõhustamisele avaliku ja erasektori vahel, kriminaaltulu leidmist ja konfiskeerimist puudutavate seaduste kaasajastamisele ning ühiskonna teadlikkuse tõstmisele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 230 . Programmi tegevuse raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Korruptsioonitajumise indeks (punktides) , (suund: suurem parem) Allikas: Transparency International 76 77 77 77 77 Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmad Allikas: Surma põhjuste register 117 100 70 70 50 Elu jooksul mõnda illegaalset uimastit proovinud 15–16 aastaste osakaal Allikas: Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise uuring (ESPAD n/a n/a n/a n/a 38% Arestitud vara (vara väärtus mln euro) Allikas: Prokuratuur 24,5 25 30 40 45 "Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks". Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 59% (2022) n/a 60% n/a 60% Konfiskeeritud vara (väärtus mln euro) Allikas: Prokuratuur 2,43 3 3,5 4 4,5 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (2014–2020 ISF-P) ning korraldusasutuse (2021–2027) ülesannete täitmine, raskete peitkuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning korruptsiooni tõkestamisega, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluseks on planeeritud 42,74 mln eurot, sh organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamiseks, reageerimiseks ja tagajärgedega tegelemiseks 37,37 mln eurot, tunnistajakaitseks ja jälitustegevuseks 2,00 mln eurot. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks kasutatakse 2025. aastal Euroopa Liidu eelarvevahendeid kokku summas 4,22 mln eurot, millest 2,00 mln eurot suunatakse teabevahetust tõhustamiseks ja hõlbustamiseks pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel, asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2025. aastaks on planeeritud 1,47 mln euro ulatuses investeeringuid raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tagamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti ühiskond ja inimesed on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 231 . Programmi tegevus e e lanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeerium 56% (2022) n/a 60% n/a 65% Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks , (suund: suurem parem) Allikas: Päästeamet 44.1 65 65 n/a 65 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeks Allikas: Päästeamet n/a 7 7 7 7 Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriisideks valmisoleku indeks Allikas: Päästeamet n/a n/a n/a n/a n/a Elanike osakaal, kellele on tagatud avalikud varjumiskohad Allikas: Päästeamet n/a n/a n/a 15% n/a Ohuteavituse kanalite arv Allikas: Siseministeerium n/a 2 2 6 6 Tegevuste kirjeldus Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste tegevusele. Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Siseministeerium, Päästeamet ja Häirekeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonnakaitse poliitika kujundamine, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, hädaolukorra riskihalduse teenus, kriisijuhtimise teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, kriisinfo teenus ning 2025. aastast varjumise teenus ja kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus Kriisideks valmisoleku parendamiseks hoiavad Siseministeeriumi haldusala asutused ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel. Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste enda valmidust kriisides toime tulla ja taastuda, nii et kriisis oleks inimeste elu ning tervis kaitstud. Elanikkonnakaitse arendamiseks tõhustatakse Päästeameti meetmeid nagu pääste- ja demineerimistööd, ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon ning varjumine. Kriisideks valmistumine tähendab, et valmistutakse olukordadeks, kus ei piisa enam asutuse igapäevaselt osutatavatest teenusest, vaid tuleb ellu viia tegevusi, mida igapäevaselt ei tehta (nt ulatuslik evakuatsioon). Kriisideks toimetulekuks ja elutähtsate teenuste tagamiseks on planeeritud 10,74 mln eurot, sh elanikkonna riskiteadlikkuse tõstmiseks ja hädaolukorras iseseisvalt hakkama saamiseks 2,69 mln eurot, kriisiolukordades regionaalse juhtimise, korraldamise ja koordineerimise võimekuse tagamiseks 1,43 mln eurot, hädaolukorra lahendamise puhul avalikkuse teavitamiseks 0,34 mln eurot ning välisabi osutamiseks ja piiriülese abi vastuvõtmiseks 1,08 mln eurot. Varjumise planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks koostöös erinevate partneritega planeeritakse vahendeid 2025. aastasse 0,82 mln eurot ning kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse alase valmisoleku tõstmisesse planeeritakse vahendeid 2,10 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve suureneb 6,57 mln euro võrra seoses senisest suurema panusega elanikkonnakaitsesse ja kriisideks valmistumisse panustamisega. 2025. aastaks on planeeritud 0,48 mln euro ulatuses investeeringuid elanikkonnakaitseks, kriisideks valmisolekuks ja nende lahendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Piirihaldus Programmi tegevuse eesmärk: Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud. Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 232 . Programmi tegevus e p iirihaldus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 8,3% 36% 85% 95% 100% Järvepiiri kaetus tehnilise seirega Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 100% 100% 100% 100% 100 % Jõepiiri kaetus tehnilise seirega , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 70% 80% 80% 100% 100% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi (2014–2020 ISF-B) vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastus (2021–2027 BMVI) korraldusasutuse ülesannete täitmine, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale. Piirihalduse programmi tegevusse planeeritud vahendite maht on 2025. aastal 60,91 mln eurot, sh piiri valvamiseks ja kaitsmiseks 41,76 mln eurot ning sujuva, kiire ja reisijasõbraliku piiriületuse tagamiseks 18,12 mln eurot. Piirihalduse toimimiseks ja arendamiseks kasutatakse 2025. aastal 11,40 mln euro ulatuses Euroopa Liidu eelarvevahendeid. Välisvahenditest 6,92 mln eurot suunatakse maismaavarustuse soetamiseks ja paigaldamiseks piirilõikudele, 0,55 mln eurot suunatakse seiretehnikaga seotud kulutusteks, 0,27 mln eurot suunatakse piirikontrolliseadmete uuendamiseks. Selle programmi tegevuse eelarve suureneb 2025. aastal 6,39 mln eurot. 2025. aastaks on piirihaldusesse planeeritud 14,97 mln euro ulatuses investeeringuid. Programmi nimetus: Eesti arengut toetava kodakondsus- rände- ja identiteedihalduspoliitika programm Programmi eesmärk: Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne, innovaatiline ja inimesekeskne , toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Asutused, kes viivad programmi ellu: Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja Siseministeerium Programmi tegevuse nimetus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja järelkontrolli. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 233 . Programmi tegevuse r ände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud isikute arv , (suund: suurem parem) Allikas: INSA 505 250 250 300 300 Eesti kodakondsuse saanud isikute arv , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 1074 840 840 840 840 E-teenuste osakaal rändemenetlusest , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet n/a n/a n/a n/a 77% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: rändepoliitika kujundamine, kodakondsuspoliitika kujundamine, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014–2020) vastutava asutuse ülesannete (2021–2027) täitmine (AMIF), õigusliku staatuse määratlemise teenus, viisateenus, rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Tegeletakse rände väärkasutuse ennetamise ja tõkestamisega ning rändega kaasnevate riskide maandamisega. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu neljas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. 2025. aastal on rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamiseks ning elluviimiseks planeeritud eelarvevahendeid 10,84 mln eurot. Rändepoliitika kujundamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks on planeeritud 0,86 mln eurot. Eestis elamise ja töötamise lubade väljastamiseks on planeeritud 5,67 mln eurot, viisade väljastamiseks ja väärkasutatud viisade kehtetuks tunnistamiseks on planeeritud 0,44 mln eurot ning õigustatud isikute rahvusvahelise kaitse andmiseks ja EL ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks 1,53 mln eurot. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 0,69 mln eurot. 2025. aastal kasutatakse rände- ja kodakondsuspoliitika elluviimiseks Euroopa Liidu eelarvevahendeid kokku 2, 53 mln euro ulatuses, millest 0,5 mln eurot suunatakse sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemile ning 0,4 mln eurot integratsioonimeetmete tõhustamiseks kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas. 2025. aastaks on planeeritud 0,65 mln euro ulatuses investeeringuid rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Programmi tegevuse nimetus: Migratsioonijärelevalve Programmi tegevuse eesmärk: Migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi saata. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 234 . Programmi tegevus e m igratsioonijärelevalve mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase tabamist , (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 94 75 75 75 75 Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike töötavate välismaalaste osakaal , (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 9% 6% 5% 5% 5% Lahkumisettekirjutuste arv , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 1042 1200 1200 1200 1200 Vabatahtlikult tagasi pöörduvate välismaalaste osakaal lahkumisettekirjutuste arvust , (suund: väiksem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 87% 70% 70% 70% 70% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada ennekõike Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. Ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmiste tõhustamiseks keskendutakse eelkõige järgmistele tegevustele: suurendatakse tagasisaatmismenetluse digitaliseeritust, parandatakse tagasisaatmisvaldkonna sidusust piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega, soodustatakse tervikliku nõustamissüsteemi kaudu tagasisaadetavate vabatahtlikku tagasipöördumist ja tagasiintegreerumist koduriigis, tõstetakse massilise sisserände haldamise ja rändeolukorra hindamise võimekust ning laiendatakse koostööd peamiste ebaseaduslike rände päritolu- ja transiidiriikidega. 2025. aastal planeeritakse migratsioonijärelevalve programmi tegevusele 7,69 mln eurot, millest välisrahastust kokku 1,18 mln eurot. Euroopa Liidu toetusfondidest suunatakse 0,61 mln eurot menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks ning 0,14 mln eurot suunatakse koostööks kolmandate riikidega isikute tagasisaatmise valdkonda. 2025. aastaks on planeeritud 0,31 mln euro ulatuses investeeringuid migratsioonijärelevalve teostamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine Programmi tegevuse eesmärk: Identiteedihaldus on tõsikindel, jätkusuutlik ja kasutajasõbralik ning arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 235 . Programmi tegevus e i sikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse esitanute osakaal , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 61% 70% 70% 70 % 70% Eestis välise teenusepakkuja vahendusel isikut tõendavate dokumendi kätte saanute osakaal , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet n/a 40% 45% 50% 55% Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e-teenusega , (suund: suurem parem) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 90% 85% 90% 95% 95% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamine. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatakse kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. Isikute tõsikindla tuvastamiseks ja dokumentide väljastamiseks on planeeritud 18,63 mln eurot, sh isikut tõendavate dokumentide seaduses etteantud tingimustel taotlemise ja väljastamise kulud on 15,39 mln eurot, isiku tõsikindla tuvastamise, andmete säilitamise, isikusamasuse kontrollimise, isiku tuvastamise päringutele vastamise ja biomeetriliste andmete töötlemise kulud on 2,94 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve vähenemine ca 1 mln euro ulatuses tuleneb dokumentide väljaandmise prognoosi vähenemisest, muud tegevused jätkuvad samas mahus. 2025. aastaks on planeeritud 1,28 mln euro ulatuses investeeringuid isikute tõsikindlaks tuvastamiseks ja dokumentide väljaandmiseks. Programmi nimetus: Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm Programmi eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Siseministeerium Programmi tegevuse nimetus: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Programmi tegevuse eesmärk: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias on aja- ja asjakohane ning tagab tõenduspõhiste teadmiste siirde õppesse. Mitmekülgsed õppimisvõimalused, praktilised õpikeskkonnad ning digiõppe osakaalu suurendamine loob paremad eeldused siseturvalisuse valdkonnas töötajate professionaalseks enesearenguks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 236 . Programmi tegevus e t asemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Nominaalajaga lõpetajate osakaal Allikas: Sisekaitseakadeemia 86,44% n/a n/a n/a n/a Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv , (suund: suurem parem) Allikas: Sisekaitseakadeemia 7917 7000 7000 7500 7500 Nominaalajaga lõpetanute osakaal magistriõppes , (suund: suurem parem) Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a 27% 29% 31% 33% Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrgharidusõppes , (suund: suurem parem) Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a 66% 67% 68% 69% Nominaalajaga lõpetanute osakaal kutseõppes , (suund: suurem parem) Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a 85% 85% 85% 85% Osalejate rahulolu õppe sisu ja korraldusega tasemeõppes , (suund: suurem parem) Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a n/a n/a n/a 4,2% Osalejate rahulolu õppe sisu ja korraldusega täienduskoolituses , (suund: suurem parem) Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a n/a n/a n/a 4,2% Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate ettevalmistusega Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a n/a n/a n/a n/a Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia tasemeõppe läbiviimise teenuse ja täiendusõppe teenuse kaudu. Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Lisaks on Sisekaitseakadeemia kutseandjaks päästeala ning piirivalve valdkonnas. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Koolitustellimus Sisekaitseakadeemia konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös ning see sõltub siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Viimasest lähtuvalt on koolitustellimus olnud üldjuhul väiksem kui tegelik vajadus, mistõttu oleme juba olukorras, kus ametkondadel ei ole piisavalt töötajaid ning samas trendis jätkates ei suudeta enam samal tasemel või viisil teenust pakkuda. Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega, sh on viimastel aastatel lisandunud mitmel erialal mikrokraadi õpe, millega jätkatakse. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused jt), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia gümnaasiumites sisekaitseõpet (sh gümnaasiumite arv suureneb jooksvalt liginedes 2024. aastal 30le), koolitab vabatahtlikke (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad) ja kaasab laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutama (nt loengusari „Turvaline Eesti“, teemakohased ümarlauad ja kollokviumid jms). Nii taseme-, kui täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks võimestatakse valdkondlikku teadustegevust ning integreeritakse seda õppesse. Järgmistel aastatel viiakse ellu riiklikult olulisi arendusi, et turvalisuse tagamiseks oleks vajalikul arvul spetsiifilise haridusega kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. 2025. aastal on olulised järgmised arendused: siseturvalisuse esimeseks prioriteediks on meie inimesed; karjäärikeskuse töö käivitamine Sisekaitseakadeemia juures, et tagada ühtne värbamine ning tugisüsteem valitsemisala töötajatele; elanikkonnakaitse koolituskontseptsiooni ellurakendamine; politseiõppe mahtude suurendamine ning uue õppekava välja töötamine, mis arvestaks tööandja vajadustega; kaasaegse majutus- ja õppekeskuse arendus Tallinnas ning taktikalise väljaõppe- ja koolituskeskuse arendamine Väike-Maarjas. Tasemeõppe ja täiendkoolituse läbi viimiseks on planeeritud 2025. aastal 26,29 mln eurot, sh julgeoleku valdkondadele professionaalsete töötajate ettevalmistamiseks 23,56 mln eurot ning usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamiseks 2,73 mln eurot. 2025. aastal on plaanis kasutada Euroopa Liidu eelarvevahendeid summas 0,23 mln eurot. 2025. aastaks on planeeritud 1,92 mln euro ulatuses investeeringuid tasemeõppeks ja täiendkoolitusteks. Programmi tegevuse nimetus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Programmi tegevuse eesmärk: Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus toetab siseturvalisuse arengu kujundamist ja elluviimist, pakkudes teaduspõhiseid lahendusi ja rakenduslikke eksperimente siseturvalisuse valdkonna probleemidele, et suurendada tõhusust ja uuenduslikkust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 237 . Programmi tegevus e Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Sisekaitseakadeemias publitseeritud kõrgetasemeliste publikatsioonide arv Allikas: ETISe klassifikaator 38 32 34 36 38 Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja mõttepaberite arv Allikas: ETISe klassifikaator 11 12 12 12 12 Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprojektide arv Allikas: Sisekaitseakadeemia n/a 8 10 12 14 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma põhiteenust Sisekaitseakadeemia ja selleks on teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust. Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on siseturvalisuse valdkonnas ja kogu ühiskonnas olevaid arenguvajadusi teaduspõhiselt analüüsida, uut teadmist luua ja lahendusi välja töötada. Teadus- ja arendustegevuse ning valdkonnas vajaliku tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamiseks luuakse terviklik lähenemine ehk ökosüsteem, kus on tagatud teadus- ja arendustöö tegijate väärtustamine ja järelkasv, teadusuuringute ja arendustegevuste kvaliteet ning rakendusi leidvad lahendused. Tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus Sisekaitseakadeemias toetab siseturvalisuse töötajat ja poliitikakujundajat, arendab õppetööd akadeemias ning loob ühiskonna jaoks väärtuslikku pikaajalist võimet muutusi ja vajadusi prognoosida. Sisekaitseakadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustegevuse läbiviimisel on ka järgmisel neljal aastal fookuses kõrge kvaliteedi tagamine: Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Security Spectrum" ja eestikeelset „Turvalisuskompassi“. 2025. aastal on olulised järgmised tegevused ja arendused: Sisekaitseakadeemia uue strateegia võimestamine ja ellurakendamine; Siseministeeriumi valitsemisala teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia välja töötamine ja ellu rakendamine; k augseire võime arendamine valitsemisala teenuste arendamiseks ja vajaduste tagamiseks. Uute teadmiste ja innovaatiliste lahenduste tagamiseks sisejulgeoleku ja turvalisusega seotud asutustes on planeeritud 2,99 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Programmi tegevuse eesmärk: IKT-teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 238 . Programmi tegevus e IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Teenuse kasutajate rahulolu , (suund: suurem parem) Allikas: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 85% 77% n/a 77% 77% Tegevuste kirjeldus Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust: rahapesu, väärteomenetluse portaal, rakenduse majutus (eu_LISA) , Maanteeamet, Liiklusregister, hallatud majutusteenus (NIIS), Tervisekassa IKT hooldus ja haldus, RIA IKT hooldus ja haldus, liiklusjuhtimissüsteem, volituste moodul, teekasutustasu, dokumendihaldus (RAB), Esterext. IKT - teenuste pakkumiseks valitsemisalast väljapoole on planeeritud 1,83 mln eurot. 3.16. 2 .2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 81 . Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 82 . Sid us ühiskon d tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 239 . Siseministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Sidus ühiskond Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Kogukondliku Eesti programm Nutika rahvastikuarvestuse programm Erakondade rahastamise programm 2025. aastal jätkatakse kriisideks valmisoleku arendamist läbi kogukondade tegevuse toetamise. Rahvastikuarvestuse valdkonna arendamine jätkub, suur osa IT investeeringutest rahastatakse Euroopa Liidu fondide toel. 3.16. 2 .2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 240 . Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Sidus ühiskond -17 065 -17 305 -17 425 -121 1% Kogukondliku Eesti programm -5 057 -4 881 -4 982 -100 2% Kogukondliku arengu toetamine -3 977 -4 083 -4 216 -133 3% Usuvabaduse tagamine -1 080 -798 -765 33 -4% Nutika rahvastikuarvestuse programm -6 769 -7 236 -7 513 -277 4% Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 740 -3 923 -4 097 -174 4% Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 029 -3 313 -3 416 -103 3% Erakondade rahastamise programm -5 239 -5 187 -4 931 257 -5% Erakondade rahastamine -5 239 -5 187 -4 931 257 -5% 3.16. 2 .2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Kogukondliku Eesti programm Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Asutused, kes viivad programmi ellu: programmi peavastutaja on Siseministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Kogukondliku arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 241 . Programmi tegevus e k ogukondliku arengu toetamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast, % Allikas: Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“ 26% (2020) 33% 33% 33% 33% Püsiannetajate osakaal elanikkonnast, % Allikas: Annetamis-hoiakute uuring 17,3% 25% 25% 25% 25% Vabaühenduste panus SKP-sse, % Allikas: Majandusaasta aruanded 1,77% (2021) 2% 2% 2% 2% Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda, % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 59% 48% 48% 48% 48% Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses, % Allikas: Rahandusministeerium 39,37% (2022) 38% 38% 38% 38% Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu, mln eurot Allikas: Majandusaasta aruanded 40,4 49 49 49 49 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke saavutatakse Siseministeerium kodanikuühiskonna poliitika kujundamise teenuse abil. Perioodil 2025–2028 keskendutakse kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uuenenud regionaalse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse arendamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise instrumentide ligipääsetavamaks tegemisega vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. 2023. aastast avanev Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks kaasamiseks kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi koostööprogramm annab võimaluse sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite vaheliselt ja -üleselt. 2025. aastal on planeeritud kogukondliku arengu toetamiseks 4,22 mln eurot, millest välisrahastus on 0,82 mln eurot. Välisrahastusest 0,48 mln eurot suunatakse laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Usuvabaduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Võimekad usulised ühendused. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 242 . Programmi tegevus e u suvabaduse tagamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud toetuste määr, % Allikas: Siseministeerium 100% 100% 100% 100% 100% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgid saavutatakse Siseministeerium usuasjade poliitika kujundamise teenuse kaudu. Usuvabaduse kindlustamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. 2025. aastal on planeeritud usuvabaduse tagamiseks 0,7 7 mln eurot. Programmi nimetus: Nutika rahvastikuarvestuse programm Programmi eesmärk: Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Asutused, kes viivad programmi ellu: programmi peavastutaja on Siseministeerium. Kaasvastutaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse nimetus: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja toetavad riigi, kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 243 . Programmi tegevuse r ahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal, % Allikas: Statistikaamet 78% 75% 75% 75% 75% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgid saavutatakse Siseministeeriumi Rahvastikuregistri pidamine ja vastava poliitika kujundamise teenuse kaudu. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse järgmistel aastatel ellu näiteks järgmisi tegevusi: kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine; automaatotsuste tegemise võimaldamine, elukohamenetluste läbiviijatele erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste andmise süsteemi loomine, elukohaandmete kvaliteedi parandamine vastavalt RITA projekti ettepanekutele ning kontaktandmete analüüsimine ja andmekvaliteeti tõstvate muudatuste läbiviimine. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmiseks on planeeritud 2025. aastal 4,10 mln eurot. 2025. aastaks on planeeritud 0,21 mln euro ulatuses investeeringuid rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 244 . Programmi tegevuse rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv Allikas: Siseministeerium 488 500 500 500 500 Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) Allikas: Siseministeerium 201 200 200 200 200 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgid saavutatakse Siseministeeriumi Rahvastikusündmuste poliitika kujundamise ja registreerimise korraldamise ning v alijate nimekirjade koostamise ja kättetoimetamise korraldamise teenuse abil. Rahvastikuregistri kasutajamugavuse parandamiseks on planeeritud 2025. aastal 3,42 mln eurot, millest 3,10 mln eurot on planeeritud rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamiseks ning 0,31 mln eurot rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirjade koostamisele ja kättetoimetamise korraldamisele. 2025. aastaks on planeeritud 0,41 mln euro ulatuses investeeringuid rahvastikuregistri kasutajamugavuse parandamiseks. Programmi nimetus: Erakondade rahastamise programm Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad . Asutused, kes viivad programmi ellu: Siseministeerium Programmi tegevuse nimetus: Erakondade rahastamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 245 . Programmi tegevus e Erakondade rahastamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eraldatud toetuste osakaal Allikas: S iseministeerium 100% (2022) 100% 100% 100% 100% Tegevuste kirjeldus Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on määratud Siseministeerium. Sihiks on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust tõsta. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt 2% häältest. Erakondade rahastamiseks on eraldatud 2025. aastal 4,93 mln eurot. Erakondade rahastamise toetuseks planeeritud vahendite maht väheneb 2025. aastal 5% võrra seoses valitsuskoalitsiooni moodustamisel kokku lepitud üleriigilise eelarve kärpega . 3.16. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 83 . Siseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 246 . Siseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -529 095 -530 377 -555 090 -24 713 5% Tööjõukulud -294 168 -288 607 -290 871 -2 263 1% Majandamiskulud -117 510 -127 090 -135 610 -8 521 7% Muud tegevuskulud -68 793 -50 668 -54 159 -3 491 7% Sotsiaaltoetused -1 580 -1 787 -2 330 -543 30% Muud toetused -19 119 -15 634 -15 878 -244 2% Edasiantavad maksud 0 -115 -115 0 0% Põhivara amortisatsioon -27 925 -22 592 -27 306 -4 713 21% Käibemaks -20 897 -23 883 -28 821 -4 937 21% Siseministeeriumi valitsemisala kulude maht suureneb 2025. aastal 24,71 mln euro võrra. Kulude suurenemine on seotud varem valitsuse reservis kajastatud laiapindse riigikaitse eelarvevahendite planeerimisega Siseministeeriumi valitsemisala kulude eelarvesse (7,14 mln eurot). Lisaks on valitsemisala asutused täpsustanud kulude eelarvet aastate vahel ning vastavalt hangete ning tarnete plaanidele on 2024. aasta eelarvet vähendatud ning 2025. aasta eelarvet suurendatud 3,03 mln euro võrra. Kulude eelarve suureneb ka seoses Riigi Kinnisvara ASi poolt uuendatud kinnisvara rentide ja tarbimiskulude prognoosiga. 2025. aastal on oluliselt suurendatud ka Sisekaitseakadeemia politseiõppe täiendavate õppekohtade rahastamist (kasv võrreldes 2024. aastaga 3,00 mln eurot). Amortisatsiooni kasv võrreldes 2024. aastaga tuleneb möödunud aastatel soetatud põhivaralt arvestatud kulumi kasvust. Käibemaksukulude eelarve kasv on seotud eelnimetatud lisandunud eelarvevahendite käibemaksukulu lisandumisega ning alates 2025. aasta 1. juulist kehtima hakkava kõrgema käibemaksumääraga. 3.16. 4 Investeeringud Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta investeeringuteks planeeritud vahendid kasutatakse valdavalt selleks, et soetada siseturvalisuse valdkonnas vajalikud transpordivahendid, masinad ja seadmed ning arendada infosüsteeme. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 84 . Siseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 247 . Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19% IT investeeringud -12 727 -9 015 -8 745 269 -3% Transpordivahendid -10 332 -25 979 -13 495 12 484 -48% Masinad ja seadmed -2 040 -3 106 -5 286 -2 179 70% Muud investeeringud -19 513 -7 431 -1 647 5 784 -78% Kinnisvara -1 426 -6 134 -10 643 -4 509 74% Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks -623 -40 -40 0 0% Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -164 -1 624 -1 602 21 -1% Idapiiri ehitus 0 -4 300 -8 800 -4 500 105% Kardla lõhkamiskoht -9 0 -200 -200 100% Käibemaks -9 124 -10 786 -10 804 -18 0% Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve väheneb võrreldes 2024. aasta eelarvega 11,83 mln euro võrra. Investeeringute mahu vähenemine võrreldes möödunud aastaga on seotud sellega, et 2024. aastaks olid planeeritud suurmahulised investeeringud välisvahenditest. Näiteks planeeriti 2024. aasta eelarvesse summas 18,8 mln euro ulatuses päästesõidukite soetusi, 7,8 mln euro ulatuses muude maismaa- ja veesõidukite soetusi ning 2,8 mln euro ulatuses pommirobotite soetusi. 2025. aastal jätkatakse IT arendustega, soetatakse servereid ning võrguseadmeid, soetatakse transpordivahendeid kokku 13,50 mln euro ulatuses (sh mobiilsed juhtimiskeskkonnad, patrullsõidukid, piirivalve ja -kontrolli sõidukid, ballistilise kaitsega sõidukid, päästesõidukid), uuendatakse Politsei- ja Piirivalveameti objektidel valve- ja läbipääsusüsteeme ning jätkuvad idapiiri ehitamisega seotud investeeringud. Merepäästevõimekuse suurendamiseks uuendatakse Politsei- ja Piirivalveameti kopterite tehnilist varustust. Soetatakse seadmed autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmiseks. 3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Eesti on sotsiaalselt tasakaalustatult arenenud jätkusuutlik riik, kus hoolivad, kaasavad ja turvalised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus, kvaliteetne elukeskkond ja tervise suurem väärtustamine on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule, kõrgele elatustasemele ja pikale hea tervisega elueale. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala põhitegevuseks on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevad valitsusasutused on Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet. Ministeeriumi hallatavad riigiasutused on Tervise Arengu Instituut ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Valitsemisalaga seotud avalik-õiguslikud juriidiline isik on Tervisekassa. Valitsemisala haldusalasse kuulub üks riigi osalusega äriühing – AS Hoolekandeteenused. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, SA Jõgeva Haigla, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ning SA Eesti Tervishoiu Pildipank. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valitsusasutustes ja riigiasutustes töötab (01.09.2024 seisuga) kokku 1611 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga asutus on Sotsiaalkindlustusamet 662 töötajat (41,1% valitsemisala töötajaskonnast). Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. a eelarvekulud kokku on 7 468,6 mln eurot (41% riigieelarve kogumahust). Asutustest suurimad kulud on Sotsiaalkindlustusametil 4 712,2 mln eurot (63,1% valitsemisala kuludest) ning Sotsiaalministeeriumil 2 680,8 mln eurot (35,9% valitsemisala kuludest). Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve kajastatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve asemel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves. 3.17.1 Tulud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised tulud on seotud välistoetustega. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 85 . Sotsiaalministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 248 . Sotsiaalministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 162 825 74 743 78 296 3 553 5% Saadud toetused 152 864 66 039 68 127 2 088 3% Riigilõivud 310 424 560 137 32% Tulud majandustegevusest 8 935 7 788 9 118 1 330 17% Trahvid ja muud varalised karistused 36 10 7 -3 -30% Muud tulud 681 483 484 1 0% Saadud toetused Toetustest 95,3% laekub välisprojektidest, summas 64,9 mln eurot. Ülejäänud toetused on planeeritud rahastada CO2 kvooditulust tervishoiuasutuste (haiglad) energiatõhususe tõstmiseks. Välisprojektide rahastusest 48,7 mln eurot on Euroopa Liidu Struktuurifondidest (edaspidi SF); 12,6 mln eurot on seotud Euroopa Komisjoni Taaste- ja vastupidavusrahastuga (edaspidi RRF); 2,2 mln eurot erinevatest Euroopa Komisjoni projektidest; Šveitsi-Eesti koostööprogrammi vahendeid on planeeritud 1,4 mln eurot ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismidest 59 500 eurot. Suuremad eelarve vahendid on kavandatud järgmisteks tegevusteks: Viljandi haigla TERVIKUM loomiseks 12,6 mln eurot RRFist; SF sotsiaalvaldkonna elu- ja teenuskohtade toetamiseks 7,5 mln eurot. SF tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamiseks 6,8 mln eurot; SF integreeritud heaoluteenuste keskuste toetamiseks 6,0 mln eurot; Riigilõivud Riigilõivude laekumisi prognoositakse: Ravimiametile 0,1 mln eurot. Ravimiseaduse alusel ja meditsiiniseadmete seaduse alusel esitatud müügiloa ja tegevusloa taotluste läbivaatamise eest saadavad tasud. Samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse alusel esitatud tegevusloa taotluste läbivaatamise eest saadavad tasud. Terviseametile 0,3 mln eurot tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, rahvatervise seaduse, nakkushaiguste ennetamise seaduse, biotsiidiseaduse alusel teostatavateks toiminguteks. Sotsiaalkindlustusametile 9 390 eurot tegevuslitsentside ja tegevuslubade läbivaatamise tasud. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekub tulu: 6,2 mln eurot Ravimiametile ravimite müügilubade taotluste erialasest hindamisest, ravimite ohutus- ja kvaliteediseire tasudest, kliiniliste uuringute taotluste erialasest hindamisest, ravimistatistika analüüsidest, meditsiiniseadme uuringute erialasest hindamisest, vastavushindamisasutuse määramisest ja hindamismenetlusest ning teavitatud asutuse perioodilisest ja uuesti hindamises ning EL institutsioonidega sõlmitud lepingute alusel tehtavate tööde eest. 2,6 mln eurot Terviseametile tervisekaitseteenuste, laborite analüüsiteenuste ja biotsiidi taotluste hindamise eest. 0,3 mln eurot TEHIKule IKT teenuste osutamise eest Tervisekassale; 65 000 eurot Tervise Arengu Instituudile erinevate uuringute läbiviimiseks. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvitulud laekuvad Ravimiametile ja Terviseametile väärteomenetluse seadustiku alusel. Muud tulud Muude tulude laekumiste all kajastatakse 0,47 mln eurot regressinõuete laekumisi Sotsiaalkindlustusametile ja 7000 eurot Terviseameti riikliku järelevalve käigus määratud sunnirahasid. 3.17. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest 67,2% on seotud heaolu tulemusvaldkonnaga ning 32,8% tervise valdkonnaga . 3.17. 2 .1 Tulemusvaldkond Heaolu Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 86 . Heaolu tulemusvaldkond ja selle maht Heaolu tulemusvaldkonna eesmärgiks on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna programmideks on „Laste ja perede programm“, „Tööturuprogramm,“ „Vanemaealiste programm“, „Sotsiaalhoolekande programm“ ja „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“. Laste- ja perede programmi, vanemaealiste programmi ning sotsiaalhoolekande programmi eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala asutustega. Tööturuprogramm on alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm , soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 1. jaanuarist 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi programm. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 87 . Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud Laste ja perede programmi alla kuulub viis tegevust: „Hüvitised ja toetused lastele ning peredele“, „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“, „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ ning „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“. Programmi eesmärk on tagada, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks . Vanemaealiste programmi alla kuulub kaks tegevust: „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine“ ja „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“. Programmi eesmärgiks on tagada, et Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Sotsiaalhoolekande programmi alla kuulub kaks tegevust: „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ ja „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“. Programmi eesmärk on tagada, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Ühisprogrammi „Tööturuprogramm“ alla kuulub kaks tegevust: „Tööhõive toetamine ja areng“ ja „Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng“. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab mõlemasse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 249 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Heaolu Heaolu arengukava 2023-2030 Tööturuprogramm (ühisprogramm MKMiga) Vanemaealiste programm Sotsiaalhoolekande programm Laste ja perede programm Heaolu tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel, ühisprogrammi dokument Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 3.17. 2 .1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 250 . Tulemusvaldkond Heaolu programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Heaolu -5 061 997 -4 705 680 -5 016 611 -310 931 7% Tööturuprogramm -473 151 -17 246 -15 105 2 141 -12% Tööhõive toetamine ja areng -453 481 -347 -352 -5 1% Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -17 241 -16 487 -14 754 1 733 -11% Vanemaealiste programm -3 426 233 -3 537 004 -3 839 370 -302 366 9% Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -3 935 -579 -1 167 -588 6% Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 422 299 -3 536 425 -3 838 203 -301 778 4% Sotsiaalhoolekande programm -162 907 -151 725 -168 341 -16 616 11% Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -6 919 -12 117 -16 226 -4 109 34% Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine -155 988 -139 608 -152 115 -12 507 9% Laste ja perede programm -998 399 -999 109 -993 795 5 314 -1% Hüvitised ja toetused lastele ning peredele -960 503 -950 724 -936 229 14 495 -2% Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -25 018 -33 294 -36 712 -3 418 10% Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 840 -2 412 -4 095 -1 683 70% Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -2 334 -4 391 -7 684 -3 293 75% Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -7 703 -8 289 -9 076 -787 10% 3.17. 2 .1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused Tööturuprogramm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Ühisprogrammi „Tööturuprogramm“ alla kuulub kaks tegevust: „Tööhõive toetamine ja areng“ ja „Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng“. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab mõlemasse tegevusse. Programmi tegevuse nimetus: Tööhõive toetamine ja areng Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 251 . Programmi tegevuse tööhõive toetamine ja areng mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused 1,65 1,60 1,60 1,60 1,60 15-29-aastaste NEET noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 9,60% 10,00% 9,80% 9,60% 9,40% Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 18,50% (2022) 11,10% 11,10% 11,10% 11,10% 16-64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 52,60% (2022) 51,40% 51,60% 51,70% 51,80% Registreeritud töötute tööle asumise määr, % Allikas: Eesti Töötukassa 54,20% 55,00% 55,00% 55,00% 55,00% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuses on lisaks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenustele Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenus “IKT osutamine Astangu KRK-le”, millega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) pakub haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevale Astangu kutserehabilitatsiooni keskusele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust. 2024. aastal oli teenus „IKT osutamine Astangu KRK-le“ programmi tegevuse „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ all, olles seal ainus teenus. Alates 2025. aastast on teenus käesoleva tegevuse all. Programmi tegevuse eelarve kulu on 0,4 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Programmi tegevuse eesmärk : Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 252 . Programmi tegevuse kvaliteetse tööelu tagamine ja areng mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Statistikaamet 392,30 500,00 500,00 500,00 500,00 Tegevuste kirjeldus Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet maksab selle tegevuse raames kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on tuvastatud tööandja kohustus inimesele kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Samuti hüvitab Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja alaealisele töötajale ning sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstava puhkusetasu. TEHIK pakub tegevuse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulvatele Tööinspektsioonile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ja Riiklikule Lepitajale info- ja kommunikatsiooniteenust. Programmi tegevuse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 14,8 mln eurot, millest on Sotsiaalkindlustusameti kulud 12,8 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,0 mln eurot. Suurima eelarve mahuga teenus on kahjuhüvitised 7,5 mln eurot, sellele järgneb lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest 5,3 mln eurot. Vanemaealiste programm Programmi eesmärk: Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuse nimetus: Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 253 . Programmi tegevuse vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus 14,30 (2018) 15,30 15,40 15,60 15,70 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus 53,20 (2018) 59,10 60,00 61,00 61,90 Tegevuste kirjeldus Eesmärk on soodustada vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist, tõsta muuhulgas tööandjate teadlikkust ja panustada sotsiaalpartnerite hoiakute muutmisse. Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasatust poliitikakujundamisesse. Luuakse võimalusi aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See aitab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades abivajaduse tekkimist. Tegevuse eelarves 1,2 mln eurot (sh välisvahendid 1,0 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi kulud. Suurenemine võrreldes 2024. aastaga on 0,6 mln eurot, sh välisvahendite suurenemine 0,5 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitise maksmine Programmi tegevuse eesmärk: Hüvitiste, toetuste ja nõustamisega inimestele rahalise heaolu tagamine ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 254 . Programmi tegevuse pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitise maksmine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär; mediaanpensioni suhe mediaanpalka Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeeriumi arvutused Neto-asendus-määr 47%; mediaan 56% Neto-asendus-määr 44%, mediaan 60% Neto-asendus-määr 44%, mediaan 60% Neto-asendus-määr 44%, mediaan 60% Neto-asendus-määr 44%, mediaan 60% Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused 0,99 1,00 1,00 1,00 1,00 Tegevuste kirjeldus Sotsiaalkindlustusamet maksab riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Sotsiaalkindlustusamet maksab veel riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetuspensionit. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ning sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele). Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ning võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 01.04.2025. aastast 813 eurot (01.04.2024. a 774 eurot), kasv 39 eurot. Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension ehk 947 eurot (2024. aastal alla 853 euro). 2025. aastal on üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot. Riigieelarve revisjoni käigus otsustati, et alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid inimesi. 2025. aastal puudutab otsus ca 6700 inimest ehk umbes 10% kõigist üksi elava pensionäri toetust saavatest inimestest. Riigieelarve revisjoni käigus tehtud otsuse tulemusena väheneb üksi elava pensionäri toetuse eelarve 2025. aastal 1,34 mln euro võrra. Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot. Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu. Tegevuse eelarves 3 838,2 mln eurot (sh välisvahendid 0,4 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi kulud 570,4 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 3 265,8 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,0 mln eurot. Suurima eelarve mahuga teenus on riiklik vanaduspension (sisaldab ka eripensioneid) 3 215,1 mln eurot, sellele järgneb riikliku vanaduspensioni kogumisosa 568,8 mln eurot ning riiklik toitjakaotuspension 22,0 mln eurot. Sotsiaaltoetuste detailsem info on välja toodud lisas 2. Sotsiaalhoolekande programm Programmi eesmärk: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI). Programmi tegevuse nimetus: Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Programmi tegevuse eesmärk: Inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele paranenud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 255 . Programmi tegevuse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring 2,40% 2,10% 2,00% 1,90% 1,80% Tegevuste kirjeldus Tegevuse oluline eesmärk on arendada välja terviklikum ja tõhusam pikaajalise hoolduse korraldus, tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Tegevus sisaldab hoolekandepoliitika kujundamise teenust, mille raames tehakse koostöös partneritega valdkondlikud poliitikakujundamise otsused. Toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning koordineeritud osutamiseks. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini, nõustamist ja tugigruppe. Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu toetatakse puudega inimeste valdkonna arengut, huvikaitset ja nii puudespetsiifilisi liitusid kui ka maakondlikke kodasid. Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmiseks arendustegevusi, kaasajastatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate tunnustamissüsteem. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil rahastatakse regionaalset toetusmeedet kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooniks ning kvaliteedi parandamiseks. Selleks arendatakse integreeritud (sotsiaal- ja tervishoiu) teenuseid, töötatakse välja tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistele motivatsioonipakett ning pakutakse innovatsiooni- ja arendustoetusi Ida-Virumaal. Tegevuse alla kuulub kohalike tegevusrühmade toetamine kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks (CLLD) ning hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (sh SKA kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse toel). Samuti rahastatakse kuulmislangusega inimestele (kurtidele ja vaegkuuljatele) mõeldud tõlketeenust. Tegevuse eelarves 16,2 mln eurot (sh välisvahendid 12,0 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi kulud 14,8 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 1,0 mln eurot ja TEHIKu kulud 0,4 mln eurot. Kulusid tehakse hoolekandepoliitika kujundamise ja teenuste kättesaadavuse parendamiseks, hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamiseks ja regionaalsete toetusmeetmete rakendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Programmi tegevuse eesmärk : Erivajadusega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sh kogukonnas elamise võimalused on paranenud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 256 . Programmi tegevuse hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldusteenuseid täidetud teenuskohtade suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet 2,30 3,10 3,10 3,10 3,10 Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 4,80% 5,50% 5,40% 5,30% 5,20% Tegevuste kirjeldus Sotsiaalkindlustusamet korraldab erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringse elamise teenust (teenuseosutaja poolt pakutud elupinnal). Tegevus hõlmab ka päeva- ja nädalahoiuteenust, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames, kuid mis 2025. aasta algusest on sotsiaalhoolekande seaduses plaanis sätestada iseseisva teenusena, ja töötamise toetamise teenust, mida saavad kasutada puuduva töövõimega inimesed. Ööpäevaringse erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle Tervisekassale, milleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist. Samuti korraldab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, eesmärgiga toetada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskuseid ning toetada nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist, ning täisealiste abivahendi teenust, millega toetatakse abivahendi ostmist või rentimist abivahendi vajadusega täisealistele selleks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvalt toimetulekule. Toetatakse kohalikes omavalitsustes kogukonnas toetatud eluaseme rajamist ning avatakse taotlusvoor elu- ja teenuskoha kohandamiseks, mis aitavad kasutusele võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi. Tegevus sisaldab institutsionaalsete ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab puudetoetuseid, mille eesmärk on puudest tulenevate lisakulude osaline hüvitamine: puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puude raskusastmega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart, millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ning õigust saada soodustusi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omavalitsustele liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Sellele lisaks ümardatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse määrast loobumisega keskmise puudega laste ja tööealiste ning kõikide vanaduspensioniealiste puudetoetused ülespoole. Alates 2025. aasta jaanuarist tõstetakse osade abivahendite riigiosalust (liikumis- ja nägemisabivahendid ning inkontinentsitooted) ja alates 2025. aasta 1. septembrist võimaldatakse lastele ja tööealistele abivahendeid ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta (sh kõikidel lastel piirmääras 90%). Tegevus sisaldab enim puudust kannatavatele inimestele toidukaartide ja annetatud ning päästetud toidu jagamist. Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, sealhulgas rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) alaseid koolitusi ja mentorlust, dementsuseteemalisi koolitusi hoolekandeteenuse osutajatele ning andes välja ajakirja Sotsiaaltöö. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti menetleb Sotsiaalkindlustusamet erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist ning teostab tegevuslubade riiklikku järelevalvet. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Tegevuse eelarves 152,1 mln eurot (sh välisvahendid 17,5 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi kulud 12,0 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 137,1 mln eurot, TEHIKu kulud 2,5 mln eurot ja Tervise Arengu Instituudi kulud 0,5 mln eurot. Programmi tegevuse suurima mahuga teenus on erihoolekandeteenus 57,7 mln eurot, sellele järgnevad puudega inimeste sotsiaaltoetused 47,4 mln eurot ning abivahenditeenus 19,4 mln eurot. Laiapindse riigikaitse tegevustest sisaldab programmi tegevuse eelarve vahendeid sotsiaalteenuste ja hoolekandeasutuste toimepidevuse tagamiseks riigikaitseliste- ja kriisiülesannete tagamisel (0,6 mln eurot). Tegevuse eelarves on kajastatud välisvahendite kulud 17,5 mln eurot, millest suurima mahuga vahendid elu- ja teenuskohtade kohandamiseks sh kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks (7,7 mln eurot) ning vahendid toiduabi pakkumiseks puudust kannatavatele inimestele (4,1 mln eurot). Laste ja perede programm Programmi eesmärk: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Ohvriabisüsteem toetab vägivallaohvrite traumast taastumist ja iseseisva toimetuleku saavutamist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuse nimetus: Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Programmi tegevuse eesmärk: Hüvitised ja toetused on kaasajastatud ja pakuvad peredele majanduslikku tuge. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 257 . Programmi tegevuse hüvitised ja toetused lastele ja peredele mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused 1932 tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames makstakse erinevaid hüvitisi ja toetusi lastele ja peredele, suurimad neist on vanemahüvitis ja peretoetused. Sotsiaaltoetuste detailsemad andmed on toodud lisas 2. Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühildamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust. Tegevuse alla kuuluvad veel puudega lapse toetus, elatisabi ning lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse. Tegevuse eelarves 936,2 mln eurot on Sotsiaalkindlustusameti kulud 934,9 mln eurot ja TEHIKu kulud 1,3 mln eurot. Programmi tegevuse suurima mahuga teenus on peretoetused 426,6 mln eurot, sellele järgneb vanemahüvitis 364,3 mln eurot, lastevanemate pensioni ja ravikindlustuskaitse 99,8 mln eurot ning elatisabi 12,8 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Programmi tegevuse eesmärk: Arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobivaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 258 . Programmi tegevuse abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Laste osakaal, kes on kogenud kehalist karistamist, % Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus) 16,5% (2018) langeb langeb langeb langeb Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest, % Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet 0,13% langeb langeb langeb langeb Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel, rakendatakse lastekaitse korraldusmudelit ja arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet pakub perelepitusteenust. Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub Sotsiaalkindlustusamet lastemajateenust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT – Multidimensional Family Therapy ). Tegeletakse asendushoolduse korraldamise ja arendamisega, et parandada asendushoolduse kvaliteeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti pakutakse selle tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust. Tegevus hõlmab ka kinnise lasteasutuse teenust, mis pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Tegevus sisaldab erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega, ning laste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendite ostmist või rentimist abivahendi vajadusega lastele selleks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvalt toimetulekule. Tegevuse eelarves 36,7 mln eurot (sh välisvahendid 5,6 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi kulud 1,2 mln eurot, Sotsiaalkindlustusameti kulud 33,0 mln eurot ja TEHIK kulud 2,5 mln eurot. Programmi tegevuse suurima mahuga teenus on erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus 13,9 mln eurot, sellele järgnevad kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) 6,4 mln eurot (kasv on seotud Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatava KLAT teenuse ületulekuga HTM valitsemisalast SoM valitsemisalasse alates 01.07.2025, samuti suunati valitsemisala siseselt 0,5 mln eurot seni TAI eelarves olnud sõltuvusravi vahendid SKA eelarvesse KLAT teenuse eelarvesse), asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus 4,5 mln eurot ning erivajadustega laste abivahenditeenus 2,7 mln eurot. 2025. aasta kokkuhoiumeetmetena vähendatakse perelepitusteenuste kulu 0,2 mln eurot (teenuse pakkumine jätkub, kuid koolitused toimuvad väiksemas mahus) ning asendushoolduse tugiteenuste kulu 0,15 mln eurot (hooldus- ja eestkosteperede arv ei ole suurenenud, tugiteenuste mahu vähenemine ei too kaasa negatiivset mõju sihtgrupile). Programmi tegevuse nimetus: Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 259 . Programmi tegevuse lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 46,4% 50% 52% 54% 56% Tegevuste kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineeritakse valdkondadeülest lastekaitsealast koostöö ja ennetustegevusi ning korraldatakse lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi, eesmärgiga parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutakse KOVidele lastekaitsealase nõustamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Tegevus sisaldab lastekaitse telefoniteenuseid nagu lasteabitelefon 116111, kadunud laste telefon 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Tegevuse eelarves 4,1 mln eurot (sh välisvahendid 1,6 mln eurot) on Sotsiaalkindlustusameti kulud 3,1 mln eurot ja TEHIKu kulud 1,0 mln eurot. Lastekaitse telefoniteenuse eelarve on 1,3 mln eurot, lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimise eelarve 2,0 mln eurot ja riikliku lastekaitse teenuse pakkumiseks 0,8 mln eurot. 2025. aasta kokkuhoiumeetmena lõpetatakse KOV lastekaitsetöötajate töönõustamine alates 2025. aastast (kulude vähenemine 0,06 mln eurot). KOV-des lastekaitsetöötajate tugisüsteemi väljaarendamist toetatakse välisvahendite abil. Välisvahenditest on Sotsiaalkindlustusameti eelarves 1,5 mln eurot (ESF) lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuseks. Programmi tegevuse nimetus: Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 260 . Programmi tegevuse laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Laste - ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. Samuti sisaldab tegevus ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimise korraldamist. Tegeletakse töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamisega ning asendushoolduse arendamiste, tugiteenuste ja koolituste pakkumise koordineerimisega. Tegevuse eelarves 7,7 mln eurot (sh välisvahendid 4,3 mln eurot) on Sotsiaalministeeriumi kulud 7,4 mln eurot ja TEHIKu kulud 0,3 mln eurot. Programmi tegevuse alla kuuluvad lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamise teenus 7,4 mln eurot ning töö- ja pereelu ühitamise soodustamise teenuse kulud 0,3 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Programmi tegevuse eesmärk : Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 261 . Programmi tegevuse teenused ohvritele ja vägivallatsejatele mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Üldine rahulolu ohvriabi teenustega Allikas: Sotsiaalkindlustusamet n/a jääb samale tasemele või tõuseb jääb samale tasemele või tõuseb jääb samale tasemele või tõuseb jääb samale tasemele või tõuseb Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on ohvritele ja vägivallatsejatele erinevate ohvriabi seadusest tulenevate teenuste osutamine, mille hulka kuuluvad ohvriabi põhiteenus, erinevad sihtgrupispetsiifilised teenused (nt naiste tugikeskuse teenus, inimkaubanduse ohvrite teenus jne) ning psühhosotsiaalsed teenused. Lisaks makstakse kuriteoohvri hüvitist, mis on suunatud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ja on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ning varalise kahju. Samuti pakutakse taastava õiguse teenust. Tegevuse eelarves 9,1 mln eurot (sh välisvahendid 0,2 mln eurot) on Sotsiaalkindlustusameti kulud 6,9 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,2 mln eurot. Programmi tegevuse alla kuuluvatest teenustest suurima mahuga on ohvriabi põhiteenus 3,2 mln eurot (sh lisatud laiapindse riigikaitse vahendid 0,05 mln eurot), sellele järgnevad naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus 1,5 mln eurot, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral 1,3 mln eurot (sh lisatud laiapindse riigikaitse vahendid 0,45 mln eurot) ja traumast taastumist toetav vaimse tervise abi 1,3 mln eurot. 3.17. 2 .2 Tulemusvaldkond Tervis Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 88 . Tervis tulemusvaldkond ja selle maht Tervise tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eesti inimeste oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate arvu kasv ning ebavõrdsuse vähenemine tervises. Tulemusvaldkonna programmid on „Tervist toetava keskkonna programm,“ „Tervist toetavate valikute programm“ ja „Inimkeskse tervishoiu programm“. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 89 . Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud Tervist toetava keskkonna programmi alla kuulub neli tegevust: „Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine“, „Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid“, „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“ ning „Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine“. Programmi eesmärgiks on muuta kõikide Eesti elanike elukeskkond tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise võimalustest paremini kättesaadavamaks. Tervist toetavate valikute programm koosneb viies tegevusest: „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine,“ „Vaimse tervise edendamine,“ „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine,“ „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine“ ning „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)“. Programmiga soovitakse tagada inimesele terve elukaare jooksul kõikide vajalike toetavate võrgustike, võimaluste ja oskuste olemasolu selleks, et teha rohkem tervist toetavamaks valikuid. Inimkeskse tervishoiu programmi alla kuulub üheksa tegevust, nendeks on: „Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine“, „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse“, „Personali võimekus, juhtimine ja vastutus“, „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“, „Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus“, „Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine“, „Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine“, „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniteadmete kättesaadavus“ ning „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“. Programmi eesmärk on tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ning toetada krooniliste haigustega elamist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 262 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Tervis Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Tervist toetava keskkonna programm Tervist toetavate valikute programm Inimkeskse tervishoiu programm Tervise tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel . 3.17. 2 .2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 263 . Tulemusvaldkond Tervis programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tervis -2 396 426 -2 492 661 -2 444 216 48 446 -2% Tervist toetava keskkonna programm -10 303 -9 666 -11 200 -1 534 16% Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine -953 -961 -1 432 -471 49% Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 864 -3 036 -2 995 41 -1% Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 730 -970 -1 728 -759 78% Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine -4 756 -4 700 -5 044 -345 7% Tervist toetavate valikute programm -25 858 -25 943 -22 813 3 130 -12% Vaimse tervise edendamine -2 549 -3 623 -2 129 1 494 -41% Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 223 -1 206 -685 521 -43% Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -6 036 -5 418 -4 955 463 -9% Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 405 -6 987 -6 760 227 -3% Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -9 644 -8 709 -8 284 425 -5% Inimkeskse tervishoiu programm -2 360 265 -2 457 053 -2 410 203 46 850 -2% Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -7 646 -3 107 -2 787 319 -10% Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -2 245 -46 233 -16 053 30 180 -65% Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -8 223 -7 584 -6 941 643 -8% Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -87 333 -10 708 -23 072 -12 364 115% Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -3 259 -3 431 -3 914 -482 14% Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 223 298 -2 372 975 -2 342 268 30 707 -1% Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -823 -897 -907 -10 1% Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -9 216 -9 456 -10 596 -1 140 12% Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -18 223 -2 662 -3 664 -1 003 38% 3.17. 2 .2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk: Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuse nimetus: Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine ning selle elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 264 . Programmi tegevuse tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Viiakse ellu tervist toetava ning parendava keskkonna poliitikakujundamise teenust. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks on vajalik välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Peamiselt on tegemist kemikaaliseadusega, biotsiidiseadusega, veeseadusega ja rahvatervishoiu seadusega ning nende rakendusaktidega. Plaanitud on välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamise tegevuse eelarves 1,4 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse nimetus: Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 265 . Programmi tegevuse vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud elanike osakaal Allikas: Terviseamet 98,77% 95,00% 95,00% 97,00% 98,00% Kvaliteetse veega basseinide osakaal Allikas: Terviseamet 80,00% 94,00% 94,00% 94,00% 94,00% Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“ Allikas: Terviseamet 86,30% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Tegevuste kirjeldus Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning teostades riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ja väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi. 2025. aastal tegeletakse joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ning tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juhtimise käsitluste juurutamisega. Jätkatakse joogiveeahela riskihindamise ja -juhtimise rakenduse loomiseks vajalike tegevustega. 2025. aastal jätkatakse joogivee direktiivist tulenevate uute kvaliteedinäitajate esinemise uurimist joogivees. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide tegevuse eelarves 3,0 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Terviseamet sai laiapindse riigikaitse tegevusteks (riigikaitseülesanne - vältimatu abiosutamine) 0,4 mln eurot lisaraha. Programmi tegevuse nimetus: Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Programmi tegevuse eesmärk : Kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 266 . Programmi tegevuse kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 74,00% 80,00% 81,00% 82,00% 83,00% Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 79,00% 80,00% 81,00% 82,00% 83,00% Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on suurenenud teadlikkus kemikaaliohutusest, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. Terviseamet tegeleb regulaarselt kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse tõstmisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine). Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamise tegevuse kuludes 1,7 mln eurot on kajastatud Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Terviseamet sai 0,2 mln eurot laiapindse riigikaitse tegevusteks, peamiselt mürgistusteabealaseks nõustamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu vähendamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 267 . Programmi tegevuse toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 86,00% 82,00% 82,00% 82,00% 82,00% Ilusalongide osakaal, kus puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 93,30% 75,00% 77,00% 79,00% 81,00% Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutustest Allikas: Terviseamet 62,00% 80,70% 81,20% 81,60% 82,10% Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest Allikas: Terviseamet 55,00% 64,10% 64,30% 64,40% 64,60% Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arv. Terviseamet edendab regulaarselt toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaalasutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete tagamiseks. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamise tegevuse 5,0 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Laiapindse riigikaitse tegevusteks (riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine) on saadud 0,4 mln eurot lisaraha. Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk: Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Asutused, kes viivad programmi ellu : Sotsiaalministeerium (SOM), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuse nimetus: Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 268 . Programmi tegevuse terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Kujundatakse terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitikat, eesmärgiga suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest, muuta elukeskkonnas tervist toetavad valikud kättesaadavamaks ning ühiskonna hoiakuid tervist toetavamaks. Tervisepoliitika väljakutsete lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja viimastele arengutele ning uuendatakse õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist ja innovatsiooni. Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamisel ja arendamisel, teadustööd Tervise Arengu Instituudi erinevatel uurimissuundadel ning tervisestatistika kogumist ja registrite ülalpidamist. Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Samuti vastutab Tervise Arengu Instituut vähi sõeluuringute kutsete saatmise eest, rakendab abinõusid hõlmatuse suurendamiseks ning töötab välja uusi sõeluuringulahendusi. Tegevuses sisaldub Tervise Arengu Instituudi poolt laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine, millega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Tegevuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevust, mis 2023. aastal otsustati Moskvast ümber paigutada Kopenhaagenisse. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamise tegevuse eelarves 8,3 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Tegevuse kaks suurema eelarvega teenust on Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine summas 2,3 mln eurot (Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud) ja Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine summas 1,8 mln eurot (Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud). Tervise Arengu Instituudi viljatusravi registri arenduste säästlikum korraldamine toob kokkuhoiu summas 0,01 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Vaimse tervise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Elukaareülese vaimse tervise teenuste süsteemi arendamine. Selle tulemusena saavad inimesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks sekkumised ja teenused, mis toetavad ja parandavad tema vaimset tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui toetada teiste toimetulekut. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 269 . Programmi tegevuse vaimse tervise edendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 10,00% (2022) 9,40% 8,90% 8,40% 7,90% 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 34,00% (2022) 25,30% 24,30% 23,20% 22,10% Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 14,00 13,00 12,50 12,00 11,50 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 3,40 3,40 3,00 2,70 2,30 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 13,60 13,10 12,30 11,50 10,60 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 25,10 22,10 21,90 21,80 21,70 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 286,10 212,20 211,80 211,30 210,90 Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste enesekohased sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja võime toetada teiste toimetulekut erinevatel eluetappidel on paranenud ja inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide esinemisel peavad vajalikud teenused olema piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ning inimestele võimaldatakse just nende vajadusele vastava intensiivsusega abi. Viiakse ellu tegevusi, mis edendavad ja toetavad inimeste vaimset tervist, soodustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, ennetavad probleeme või nende süvenemist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) ning aitavad kujundada elukeskkonda nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. Samuti rahastatakse tegevuse eelarvest Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise alast uurimistööd ja uute sekkumiste arendamist. Oluline muudatus alates 2025. aastast, mis kajastub programmi tegevuse eelarves, puudutab KOV-idele toetuse andmist oma elanikele vaimse tervise teenuste pakkumiseks: senise Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastatud taotlusvoorude asemel viiakse sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega rahastus vaimse tervise teenuste pakkumiseks KOV toetusfondi. Vaimse tervise edendamise tegevuse eelarves 2,1 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, TEHIKu ja Tervise Arengu Instituudi kulud. Vaimse tervise teenuse toetuse, kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja hingehoidjateenuste toetamise vahendid on kajastatud 1,5 mln euro ulatuses 2025. aastast KOV toetusfondis. Toetussummat on vähendatud 0,21 mln kokkuhoiuotsusega. Programmi tegevuse nimetus: Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanuserühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 270 . Programmi tegevuse tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64-aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 18,30% (2022) 16,80% 17,20% 17,70% 18,20% Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 16,20% (2022) 24,00% 25,20% 26,40% 27,60% Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI), Tervise Arengu Instituut 28,10% (2022) 23,50% 23,00% 22,50% 22,00% Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 52,70% (2022) 50,80% 50,60% 50,50% 50,30% Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal Allikas: Tervise infosüsteem 28,70% (2022) 26,90% 26,50% 26,10% 25,70% Ülekaaluliste või rasvunud 10-14-aastaste laste osakaal Allikas: Tervise infosüsteem 31,50% (2022) 28,70% 27,90% 27,20% 26,50% Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatavaks tulemuseks on tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaalu suurenemine ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud toitumisharjumused toovad kaasa südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades. Tervise Arengu Instituut korraldab inimeste teadlikkuse tõstmist tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, mis muu hulgas sisaldab toitumisalaste koolituste korraldamist õpetajatele ning toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise tegevuses 0,7 mln eurot on kajastatud Tervise Arengu Instituudi kulud. Programmi tegevuse nimetus: Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 271 . Programmi tegevuse uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD), Tervise Arengu Instituut 38,00% (2019) 27,70% 26,60% 25,50% 24,30% Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut 82,50 17,20 15,70 14,30 12,90 Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta (liitrit) Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 10,90 10,00 9,90 9,80 9,70 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 31,20% (2022) 22,50% 20,00% 17,50% 15,00% Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 12,10% (2022) 11,30% 11,00% 10,80% 10,50% Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 21,00% (2022) 20,40% 19,30% 18,20% 17,10% Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 29,80% (2022) 26,70% 25,40% 24,00% 22,70% 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 32,70% (2022) 27,50% 25,00% 22,50% 20,00% 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 11,60% (2022) 5,60% 4,50% 3,40% 2,20% Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 45,80 36,30 34,20 32,10 30,10 Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 7,60 7,70 7,60 7,60 7,50 Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on vähenenud kõikides elanikkonna gruppides ning ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegemisi, tegeletakse nii elanikkonna teadlikkuse suurendamisega alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest kui jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Tõstetakse narkomaania- ja narkootikumidealast teadlikkust nii ühiskonnas tervikuna kui riskirühmades ning jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. Uimastite tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevuses 5,0 mln eurot on kajastatud Tervise Arengu Instituudi kulud. Tegevuse eelarve vähenes 0,5 mln euro võrra seoses Tervise Arengu Instituudi sõltuvusravi (noorukite sõltuvusravi teenus, nn Torujõe Noortekodu) eelarve liikumisega Sotsiaalkindlustusameti tegevusse Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused, kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT). Programmi tegevuse nimetus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Programmi tegevuse eesmärk: Nakkushaiguste leviku vähendamine, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 272 . Programmi tegevuse nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet 13,40 9,10 8,60 8,20 7,80 Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 9,30 6,80 5,80 4,90 3,90 Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 7,20 7,20 6,70 6,30 5,90 Tegevuste kirjeldus Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegevusi HIV ennetamisel, ravil ja kahjude vähendamisel ning tegevusi seoses tuberkuloosi ennetamise ja raviga. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute programmi kõnealuse tegevuse kui ka inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“, mille alusel viiakse ellu nakkushaiguste seire korraldamist, nakkushaiguste immunoprofülaktikat, mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamist ning epideemiatõrje tegevuste korraldamist. Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves 6,8 mln eurot on kajastatud Tervise Arengu Instituudi kulud. Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritavate terviseteenuste korralduse optimeerimine toob kokkuhoiu summas 0,2 mln eurot. Terviseteenuste eelarvemahu vähendamisel lähtutakse põhimõttest, et säilima peab teenuste kättesaadavus abivajajatele. Eesmärk on sõlmida lepingud väiksema arvu partneritega, kellel on võimekus tagada teenuse jätkumine senises mahus. Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk: Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadav. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Programmi tegevuse nimetus: Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 273 . Programmi tegevuse inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiupoliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamise tegevuse eelarves 2,8 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Kokkuhoiuotsuste alusel muudetakse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) taotluste menetlustasu võtmist, vähendatakse tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni kulusid ning digitaliseerimisega vähenevad kulud 0,04 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Programmi tegevuse eesmärk : Inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiivsete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 274 . Programmi tegevuse inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut 64,00% 59,40% 61,50% 63,60% 65,70% Rinnavähi sõeluuringu hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut 64,50% 63,80% 65,00% 66,20% 67,40% Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut 60,40% 57,90% 60,40% 62,80% 65,40% Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatava tulemusena suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemise suurendamisele. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist, mis valmib ja hakkab inimestele teenuseid osutama 2025. aastal. Tegevuse eelarves 16,1 mln eurot on Sotsiaalministeeriumi kulud. Tegevusega rahastatakse SA Viljandi Haigla (TERVIKUMi) ehitamist, mille peamine rahastus on taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF). Programmi tegevuse nimetus: Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 275 . Programmi tegevuse personali võimekus, juhtimine ja vastutus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Arstide arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 347,10 365,40 368,90 372,40 376,00 Õdede arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 662,20 741,50 762,20 782,90 803,60 Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 69,30 76,90 77,50 78,10 78,70 Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. Eesmärgi saavutamiseks on vaja investeerida tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi. Tegevuse eelarvest rahastatakse eriarstide ja õdede lähtetoetus, tervishoiutöötajate koolitust nende tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulusid, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist, psühholoogide kutseaastat. Tegevuse eelarves 6,9 mln eurot on kajastatud Terviseameti, TEHIKu ja Sotsiaalministeeriumi kulud. Suurema eelarvega teenused on residentuurikulude (3,3 mln eurot), psühholoogide kutseaasta (1,7 mln eurot) ning eriarstide ja õdede lähtetoetuste (1,5 mln eurot) rahastamine. Programmi tegevuse nimetus: Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 276 . Programmi tegevuse tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive Allikas: Tervise Arengu Instituut 68,60% (2022) 73,00% 74,40% 75,80% 77,20% Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde Allikas: Tervisekassa 29,00% 42,50% 44,00% 45,50% 47,00% Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde Allikas: Tervisekassa 20,40% 33,00% 35,40% 37,80% 40,20% Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis sisaldab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös. Tegevuse alla kuulub kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste valdkondadeülene integreeritud teenuse mudeli väljatöötamine ja rakendamine. Samuti rahastatakse tegevuse eelarvest geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geenivaramu pidamine ja koeproovide säilitamine. Tegevuse eelarvest kaasajastatakse Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, sh suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust. Tegevus sisaldab Terviseameti poolt kiirabiteenuse ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamist. Tegevuse rahastus sisaldab eelmises riigi eelarvestrateegia protsessis otsustatud lisaraha, millega toetatakse igal aastal harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi. Tegevuse eelarves kajastatakse Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kulud, kokku summas 23,1 mln eurot. Eelarvemahult suurimateks teenusteks on t oetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (15,4 mln eurot) ja h arvikhaiguste toetusprogramm (4 mln eurot). Välisvahendite sihtfinantseeringuga toetatakse integreeritud heaoluteenuste keskusi (haiglaid) summas 6 mln eurot. Tervishoiuasutuste energiatõhusust (haiglad) rahastatakse koos CO2 kvoodituluga kokku summas 7,7 mln eurot. Kokkuhoiu raames vähendatakse avatud taotlusvooruga toetusprogrammi „Harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguse ravi toetamine” summas 1 mln eurot (algne eelarve 5 mln eurot). Mõju sihtrühmale aitab vähendada asjaolu, et 1. juulist 2024. aastast rahastab Tervisekassa uut tsüstilise fibroosi ravimit, mis oli üks neist harvikravimitest, mida toetusprogrammi kaudu oli kavas toetada. Eesti Geenivaramu tegevustoetust vähendatakse 0,14 mln eurot (10% eelarvest). Kokkuhoid on suunatud haldus- ja kommunikatsioonikuludele, mitte sisulisele teenuse halvenemisele. Terviseamet hoiab kokku 0,1 mln eurot kiirabiteenuse korraldamiselt ning lõpetab kampaania “Sinu käed päästava elu” toetamise, lisaks ei toetata kiirabi kutsemeisterlikkuse simulatsiooni õppust. Terviseamet saab laiapindseks riigikaitseks (riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine) juurde 0,3 mln eurot, mille suunab peamiselt tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamiseks. Lisaks suunab Terviseamet 0,5 mln eurot riigikaitse- ja 0,2 mln eurot riigi tegevusvarude tagamisse. Programmi tegevuse nimetus: Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Programmi tegevuse eesmärk: Tervisesüsteemi kvaliteedi parandamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 277 . Programmi tegevuse tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus Allikas: Tervise Arengu Instituut 65,00% (2021) 70,70% 71,60% 72,50% 73,30% Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics ja Müokardiinfarktiregister 14,70 (2021) 10,70 10,30 10,00 9,60 Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics 17,00 (2021) 14,30 14,00 13,80 13,50 Tegevuste kirjeldus Eesmärgiks on tagada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta, ning rakendada süsteemi tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks. Tegevuse alla kuulub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine, mis jõustus 2024. aasta juulist. Terviseameti poolt osutatakse laboratoorseid referentteenuseid. Lisaks haldab ja peab Terviseamet järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle ning juhib tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemise teenust, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel). Tegevuse alla kuulub müokardiiniinfarktiregistri pidamise rahastamine ja HIV-ravi andmekogu tegevuse toetamine. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutuse tegevuse eelarve 3,9 mln eurot on seotud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kuludega. Terviseamet suunab tegevusse 0,7 mln eurot laiapindseks riigikaitseks (riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine) eraldatud vahendeid. Programmi tegevuse nimetus: Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nende vajadusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 278 . Programmi tegevuse tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet 94,20% 97,60% 98,00% 98,50% 99,00% Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes Allikas: Tervise Arengu Instituut 23,20% (2022) 18,90% 18,10% 17,30% 16,60% Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasutamine Allikas: Tervisekassa 19,90% 42,80% 48,20% 53,70% 59,10% Tegevuste kirjeldus Tervisekassa poolt viiakse ellu ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Täiendavalt teeb Sotsiaalkindlustusamet oma eelarvest Tervisekassale igakuise eraldise Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt, et vähendada sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Olulisemad muudatused Tervisekassa eelarves: Ööpäevaringse erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle Tervisekassale, milleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist. Prognoositav mõju Tervisekassa kuludele on 2,8 miljonit eurot. Varem SKA eelarves olnud õendusabiks ette nähtud vahendid summas 1,2 mln eurot antakse Sotsiaalministeeriumi kaudu Tervisekassale. Alates 01.04.2025 kehtestatakse ambulatoorses eriarstiabis, sh vältimatus arstiabis, ja füsioterapeudi, kliinilise logopeedi ja psühholoogi teenuse kasutamisel visiiditasu 20 eurot ja haavatavamas olukorras olevatele inimestele 5 eurot. Prognoositav Tervisekassa kulude vähenemine on 2025. aastal 6,6 mln eurot. Alates 1.04.2025 suurendatakse voodipäevatasu 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Prognoositav Tervisekassa kulude vähenemine on 2025. aastal 1,2 mln eurot. Alates 1.01.2025 suurendatakse retseptitasu 2,50-lt eurolt 3,5-le eurole. Prognoositav Tervisekassa kulude vähenemine on ca 10 mln eurot aastas. Alates 1.01.2025 vähendatakse statsionaarses õendusabis patsiendi 15%-ne omaosalus 10%-le. Muudatuse täiendav kulu Tervisekassa eelarvele on 3,4 miljonit eurot aastas. Programmi tegevuse eelarve 2342,2 mln eurot on seotud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKuga. Tegevuse eelarve on seotud Ravikindlustuse seadusest ja Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamisega. Sotsiaalmaksust laekuvad ravikindlustuse vahendid Tervisekassale on summas 2007,9 mln eurot (kasv 2024. a võrreldes 59,4 mln eurot), eraldis mittetöötavate pensionäride eest on 313,8 mln eurot (kasv 25,0 mln eurot). 2024. aastaga lõppes Tervisekassa täiendav rahastamine piirmääraga vahenditest 123 mln eurot . Tervisekassale Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatavat vaktsiinikindlustustoetust (seotud COVID-vaktsiinidega) vähendatakse summas 0,1 mln eurot (algne eelarve 0,5 mln eurot). Kokkuhoid tugineb kahjuhüvitiste väiksematele reaalsetele väljamaksetele võrreldes prognoositule. Kahjustatud isikuid kokkuhoid ei mõjuta. Tervisekassa eraldise „Vanemapuhkuselt saabunute soodsam haigushüvitis“ kokkuhoid 1,29 mln eurot. Tegemist on uue meetmega, mis käivitus 2024.a II poolaastal. 2024. aasta täitmise andmetele tuginedes prognoositakse 2025. aastal väiksemat kulu. Tervisekassa saab Sotsiaalministeeriumi kaudu Perehüvitise seaduse (vanemahüvitise) muutmise IT arenduskulude katteks toetusena lisaraha 0,06 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 279 . Programmi tegevuse ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine mõõdik ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium jah jah jah jah jah Tegevuste kirjeldus Töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus sisaldab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamise tegevuse eelarve on 0,9 mln eurot seotud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kuludega. Programmi tegevuse nimetus: Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus Programmi tegevuse eesmärk : Inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 280 . Programmi tegevuse ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust Allikas: OECD Statistics 37,10% (2022) 41,90% 42,50% 43,10% 43,80% Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest Allikas: Tervise Arengu Instituut 14,00% (2022) 14,40% 14,30% 14,20% 14,20% Tegevuste kirjeldus Tegevuse alla on koondatud mitmed Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti korraldatavad teenused. Tegevuse alla kuulub ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine, mille eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet. Tegevus sisaldab ka Ravimiameti poolt ravimitega seotud järelvalve läbiviimist, ravimitega seotud aruannete esitamist ja analüüside tellimist, ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist ning ravimitega seotud õigusalast nõustamist. Samuti rahastatakse selle tegevuse eelarvest apteekrite lähtetoetust, meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimist ja ohutusvalvsust, meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamise, meditsiiniseadme uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamist. 2025. a 1. jaanuarist liigub meditsiiniseadmete valdkonna korraldus Terviseametist Ravimiametisse, veredoonorluse toetamine ja immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse. Tegevuse eelarve 10,6 mln eurot on seotud Ravimiameti (peamine panustaja 8,7 mln euroga), Terviseameti ja TEHIKuga. Olulisemateks teenusteks on r avimitega seotud teaduslike hinnangute ja lubade j taotlemine (5,1 mln eurot, sh Ravimiameti omatulust tehtava kulud 3,4 mln eurot), r avimitega seotud järel e valve läbiviimine (2 mln eurot, sh Ravimiameti omatulust tehtavad kulud 0,9 mln eurot) ja r avimialase teadlikkuse tõstmine (1,4 mln eurot, sh Ravimiameti omatulust tehtavad kulud 1,1 mln eurot). Kokkuhoiuotsuse tulemusena vähendab Ravimiamet oma kulusid 0,4 mln eurot tegevuse tööjõu- ja majanduskuludelt. Programmi tegevuse nimetus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Programmi tegevuse eesmärk : Teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 281 . Programmi tegevuse nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR1) suhtes Allikas: Tervise infosüsteem 84,40% 86,00% 87,00% 88,00% 89,00% Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut 18,40% 14,30% 13,50% 12,60% 12,00% 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes Allikas: Tervise infosüsteem 83,50% 86,00% 87,00% 88,00% 89,00% 14-aastaste poiste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes Allikas: Sotsiaalministeerium n/a 50,00% 54,00% 58,00% 62,00% 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes Allikas: Sotsiaalministeerium 63,00% 69,00% 72,00% 75,00% 78,00% 80-aastaste ja vanemate hõlmatus vaktsineerimisega COVID-19 suhtes Allikas: Sotsiaalministeerium 16,00% 18,00% 20,00% 22,00% 24,00% 60-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega Allikas: Tervise infosüsteem 26,00% 30,00% 31,00% 32,00% 33,00% Tegevuste kirjeldus Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste korraldamisega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korraldamise küsimustega. Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves 3,7 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Terviseamet suunab tegevusse 0,7 mln eurot laiapindse riigikaitse (riigikaitseülesanne - vältimatu abi osutamine) vahendeid. 3.17. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 90 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 282 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957 -263 438 4% Tööjõukulud -452 137 -151 632 -173 782 -22 151 15% Majandamiskulud -136 150 -139 029 -56 479 82 550 -59% Muud tegevuskulud -88 0 -1 -1 944% Sotsiaaltoetused -3 586 371 -3 939 192 -4 239 027 -299 835 8% Investeeringutoetused -32 786 - 38 360 -36 773 -1 177 3% Muud toetused -815 723 -476 565 -370 025 109 303 -23% Edasiantavad maksud -2 425 981 -2 446 536 -2 576 630 -130 093 5% Põhivara amortisatsioon -9 187 -7 027 -8 110 -1 083 15% Käibemaks -8 590 -7 177 -8 130 -953 13% Tööjõukulude all kajastatakse nii asutuste tööjõukulud, kui ka riiklikud vanaduspensionid rahvapensionideks, eripensionid (riigikontrolli pensionide, õiguskantsleri ametipensionide, riigikohtunike pensionide, prokuröride pensionisuurenduste, kohtunike pensionide, kaitseväelaste pensionide, politseinike ja piirivalvurite pensionide, parlamendiliikmete pensionide) ning kogumispensionide väljamaksed. Eelpool nimetatud pensionite eelarve suurenemine on võrreldes 2024. aastaga 17,7 mln eurot. Kokkuhoiuotsustega vähenes piirmääraga kuludes tööjõukulud 1,2 mln eurot. Laiapindse riigikatse funktsioonideks saadi täiendavaid vahendeid 2,8 mln euro ulatuses. Erinevatest välisprojektidega seotud tööjõukulud kasvavad 2 mln eurot ning omatuludest teostatavad kulud 0,9 mln eurot . Majandamiskulude all on kajastatud lisaks asutuste majandamiskuludele ka ostetavad teenused. Peamine muudatus on seotud kulude kajastamise muudatusest: 2025. aastast kajastatakse abivahendeid ja osa rehabilitatsiooni teenustest ning kinnise lasteasutuste teenustest toetuste all. Kokkuhoiu o tsustega vähendati majandamiskulusid 1,3 mln eurot. Laiapindse riigikaitse funktsioonideks saadi lisavahendeid 1,3 mln eurot. Valitsemisala suuremad kulud on sotsiaaltoetused, mis võrreldes 2024. aastaga on kasvanud 299,8 mln eurot, seda tulenevalt nii sihtgruppide muudatustest kui ka toetuste määrade tõusust. Riigieelarve revisjoni käigus vähendatu üksi elava pensionäri toetust 1,34 mln eurot. Sotsiaaltoetuste detailsem info on välja toodu d lisas 2. Edasiantavates maksudes on kajastatud Tervisekassale ravikindlustusmaksu laekumise vahendid ning Sotsiaalkindlustusametile riikliku vanaduspensioni kogumis osa. Kulude kasv on kajastatud vastavalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. Investeeringutoetuste ja muude toetuste vähenemine on seotud peamiselt Tervisekassa täiendava rahastamise lõpetamisega ca 123 mln eurot. 2025. aasta kokkuhoiuotsustega vähenesid toetused kokku 2,5 mln eurot. Laiapindse riigikaitse funktsioonideks saadi lisavahendeid 0,5 mln eurot. Muude toetuste kohta on detailsem info lisas 17 (liikmemaksud ) ning lisas 3. Amortisatsioon suureneb peamiseks IKT arendustega seotud põhivara arvelt. Käibemaksu kasv on seotud tegevuskulude kasvuga ning maksumäära tõusuga. 3.17. 4 Investeeringud Valitsemisala investeeringud on suunatud peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamisse tagamaks valitsemisalas makstavate toetuste, pensionite jms õige ja õigeaegsed väljamaksed ning valitsemisala tööks vajalike süsteemide korrasoleku. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 283 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26% IT investeeringud -14 232 -7 565 -9 573 -2 008 27% Masinad ja seadmed -784 -100 -120 -20 20% Käibemaks -2 983 -1 640 -2 066 -426 26% Sotsiaalministeerium prognoosib investeeringuid 2025 aastal peamiselt IKT investeeringuteks. IKT investeeringud on kavandatud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri- STAR teenuste ning sotsiaalkaitse andmekogu SKAIS teenuste (sh koalitsioonileppest ja õigusaktidest tulenevatest) muudatusteks, tervise valdkonna infosüsteemide väikearendusteks ning infosüsteemide andmemahtude tagamiseks. Välistoetustest kavandatakse peamiselt tööelu infosüsteemi TEIS arendusi (teenus on üle antud MKMi, kuid arenduste läbiviimist jätkab TEHIK), STAR, SKAIS, keskkonnatervise infosüsteemi, nakkushaiguste registri ning meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusi. Lisaks on majandamistegevusest laekuvate vahendite arvelt planeeritud uue põlvkonna tervise infosüsteemi teenuste arendused. Eelarve kasvab võrreldes eelmise aastaga uuteks arendusteks antud lisarahade võrra. Majandamistegevusest laekuvate vahendite arvelt planeeritakse laboritele masinate ja seadmete soetamiseks Terviseametil 0,1 mln eurot ja Ravimiametil 0,02 mln eurot. 3.18 Välisministeeriumi valitsemisala Välisministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Välisministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on kaitsta Eesti huve ning saavutada kestliku arengu eesmärgid läbi välispoliitika ja välissuhtluse. Selleks Välisministeerium: teeb ettepanekuid riigi välispoliitika kavandamiseks; lahendab välislepingutega seotud küsimusi; edendab ja kaitseb Eesti välismajandushuve Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides ning pakub majandusdiplomaatilist tuge Eesti ettevõtjatele k.a läbi aukonsulite töö; tagab Eesti seisukohtade kaitsmise Euroopa Liidu üldasjade nõukogus ja välisasjade nõukogus ning Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees; korraldab Eesti esindamist Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Vabakaubandusühenduse Kohtus ja teistes vaidluste lahendamise rahvusvahelistes institutsioonides; korraldab Eesti suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid rakendada rahvusvahelisi sanktsioone ning koostab vajalikud eelnõud; koordineerib rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemist; korraldab sise- ja välisprotokolli riiklike tähtpäevade tähistamisel ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimisel ja kõrgete külaliste vastuvõtmisel; kaitseb Eesti riigi ja kodanike huve välisriikides ning kaasab üleilmseid eesti kogukondi; kujundab Eesti arengukoostöö ja humanitaarabipoliitikat ning suunab selle rakendamist; tagab Eesti huvide kaitse tehnoloogiliste, digitaalsete, küberkaitse, kliima ja energia küsimuste üle peetavates rahvusvahelistes aruteludes, toetab Eesti digi- ja küberkaitse lahenduste arengut ning toimepidevust; tutvustab Eestit ning koostab asjaomaste õigusaktide eelnõusid; osutab konsulaarabi ja –teenuseid. Valitsemisalas on lisaks ministeeriumile 45 välisesindust ning 05.09.2024 seisuga on aktiivses teenistuses olevate teenistujate arv taandatuna täistööajale 665. Välisministeeriumi haldusalasse kuulub alates 2021. aastast ka sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) , mis on Eesti arengukoostöö kompetentsikeskus ning viib ellu arengukoostöö ja humanitaarabi projekte. 3.18.1 Tulud Riigilõivude ja põhivara ning varude müügist saadava tulu prognoos jääb 2025. aastal samaks võrreldes 2024. aastaga. Saadud toetuste tulude prognoos suureneb 0,5 mln euro võrra eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu kasvu ning viisamenetlejate koolituse ja konsulaarkoostöö välistoetuste tõttu . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 91 . Välisministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 284 . Välisministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 5 585 13 497 14 028 531 4% Saadud toetused 3 465 11 254 11 785 531 5% Riigilõivud 1 435 2 000 2 000 0 0% Tulud põhivara ja varude müügist 128 243 243 0 0% Saadud toetused Saadud toetuste all kajastub Välisministeeriumile Taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF) ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (edaspidi BMVI) laekuv välistoetus. RRFi vahenditest finantseeritakse ettevõtete konkurentsivõime toetamist välisturgudel läbi äridiplomaatia reformi, mille raames luuakse riigi- ja regionaalstrateegiad (tulude prognoos ca 5,1 mln eurot) ja innovaatilised ettevõtluskeskused (tulude prognoos ca 3,8 mln eurot) ning viiakse l ä bi globaalsed e-ekspordi l öö gir ü hmad ja korraldatakse virtuaallavad (tulude prognoos ca 2,8 mln eurot). BMVI-st finantseeritakse erinevas vormis koolitusi Schengeni viisade menetlejatele (tulude prognoos 75 375 eurot) ja arendatakse konsulaarkoostööd õppekäikude ja ühisauditite korraldamise kaudu (tulude prognoos 19 598 eurot), eesmärgiga toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Riigilõivud Riigilõivude laekumisi kavandatakse viisataotlustega seotud toimingutest ning muude konsulaarteenustega seotud toimingutest. Riigilõivude tulude prognoos jääb 2025. aastal 2024. aasta tasemele (2 mln eurot), kuna välispoliitiline olukord on endiselt pingestunud ning sellest tekkinud ebamäärasus tulevikku vaatavalt jätkuvalt keskmisest kõrgem. Tulu põhivarade müügist Välisministeeriumile kehtestatakse 2025. aasta riigieelarve seadusega tulude laekumise korralduse erisus, millega võimaldatakse ministeeriumil välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud rahast soetada välisesindusele põhivara. Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse on sarnaselt 2024. aastaga prognoositud 2025. aastaks Kiievis asuva kinnisvara müügist laekuvad tulud (243 000 eurot), mis pole tulenevalt Ukrainas aset leidvast olukorrast realiseerunud. Vahendid suunatakse sihtotstarbeliselt välisesinduste ehitusinvesteeringutesse. 3.18. 2 Kulud tegevuspõhises vaates Välispoliitika tulemusvaldkonna kulud on suunatud Eesti riigi julgeoleku tagamisele ja samameelsete riikidega suhete tugevdamisele , Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamisele, heaolu kasvu tagamisele ning eestlaskonna huvide kaitse edendamisele välispoliitika ja välissuhtluse kaudu. 3.18. 2 .1 Tulemusvaldkond Välispoliitika Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 92 . Välispoliitika tulemusvaldkond ja selle maht Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kindlaks määratud Eesti välispoliitika arengukavas aastani 2030. Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 93 . Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 285 . Välisministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid * Programm Välispoliitika Välispoliitika arengukava 2030 Välispoliitika programm *Võrreldes eelmise perioodiga planeerimistasandites muutusi ei toimunud, täpsustati programmi nimetust. Välispoliitika tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Välisministeeriumi kodulehel . 3.18. 2 .1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö programmi ja programmi tegevuste lõikes Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 286 . Tulemusvaldkond Välispoliitika eelarve välispoliitika programmi ja programmi tegevuste lõikes ja selle dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Välispoliitika -113 306 -124 664 -116 391 8 273 -7% Välispoliitika programm -113 306 -124 664 -116 391 8 273 -7% Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -27 959 -29 741 -25 481 4 260 -14% Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -20 584 -22 353 -20 089 2 264 -10% Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine -18 380 -20 117 -19 862 256 -1% Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -12 718 -22 601 -19 630 2 970 -13% Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -33 666 -29 853 -31 330 -1 477 5% 3.18. 2 .1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused Välispoliitika programm Programmi eesmärk: Edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist välispoliitika ja välissuhtluse kaudu. Asutused, kes viivad programmi ellu: Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesinduste ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV). Välispoliitika programmi viiakse ellu läbi viie tegevuse: (1) Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine, (2) Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades, (3) juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine, (4) Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse, (5) arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine. Programmi tegevus: Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsuse toetamine. Tagada rahvusvaheliste suhete stabiilsus toimivate kahe- ja mitmepoolsete suhete ning regionaalsete koostöövormide toel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 287 . Programmi tegevuse Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Liitlaste kohalolu Eestis 2016. aasta tasemel Allikas: Välisministeerium tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud USA-ga on sisulised kõrgetasemelised kontaktid tagatud 2016. aasta tasemel Allikas: Välisministeerium tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Kollektiivkaitse on NATO strateegilistes dokumentides nimetatud põhiülesandena Allikas: Välisministeerium tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Idapartnerlusriikide areng: demokraatia Allikas: Economist Intelligence Unit (EIU) 4,56 4,69 4,79 4,89 5,00 Idapartnerlusriikide areng: ajakirjandusvabadus Allikas: Reporters Without Borders - World Press Freedom index 58,00 53,00 54,00 55,00 56,00 Idapartnerlusriikide areng: korruptsiooni tajumine Allikas: Transparency International - Corruption Perceptions Index 39,70 41,50 42,50 43,50 44,50 Võime luua EL-is koalitsioone (koht edetabelis) Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) (EU Coalition Explorer) 14 12 12 12 12 Eesti suutlikkus kujundada EL-i ja NATO välispoliitikat Allikas: Välisministeerium/EVI tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Tegevuste kirjeldus Eesti välispoliitika eesmärkideks ja huvideks on reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra säilimine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, mis eeldab Eesti välisteenistuselt võimekust juhtida otsustavalt tähelepanu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ja rikkumise toimepanija vastutusele. Oluline on hoida NATO valmidust oma liitlasi vajaduse korral sõjaliselt kaitsta ja toetada ning arendada edasi Euroopa koostöiseid julgeolekustruktuure, mille tagatiseks on Euro-Atlandi senise tugeva koostöö ja väärtusruumi elujõulisuse hoidmine ja edendamine ning jagatud väärtustel põhinev EL - i ja NATO võimalikult suur sisemine ühtsus. Programmi tegevuse „Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine“ eesmärke viiakse ellu nelja teenusega: Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine, transatlantilised suhted; koostöö Euroopa riikidega ning EL üldasjad; EL ÜVJP poliitika ja koordinatsioon koostöö ja laiem rahvusvaheline poliitika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega; koostöö Aas ia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega ning seotud regionaalsete organisatsioonidega. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundamise, transatlantiliste suhete teenuse sihiks on kindlustada, et NATO kollektiivkaitse mehhanismid ja allianssi sõjaline kohalolu idatiival kindlustaksid piisava heidutuse, et tagada Eesti ning laiemalt kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku kindlustatus ja jagamatus. Tegevuste tasandil on fookus NATO-l ja Euroopa Liidu kaitsekoostööl. Tegevustega toetatakse NATO avatud uste poliitikat ning NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustruktuuride integreeritud ja mittedubleerivat teineteist täiendavat arengut. Kahepoolses koostöös on kesksel kohal koostöö Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Põhja-Balti riikide ja Poolaga. Teenusega toetatakse asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. Soodustatakse julgeoleku teemal suure välispoliitilise kaaluga ürituste toimumist Eestis ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite valdkonna kaalukatele rahvusvahelistele üritustele. Koostöö Euroopa riikidega ning EL-i üldasjade teenuse sihiks on Euroopa riikidega koostöö edendamine nii kahepoolselt kui ka regionaalsetes formaatides ja Euroopa Liidus. Teenusega tagatakse täiendavalt EL-i teemade üldkoordinatsiooni välisministeeriumis ning Eesti seisukohtade kujundamine EL-i üldasjades, sh laienemispoliitikas, ja EL-i suhete kohta teiste Euroopa riikidega sh Ühendkuningriik, Türgi ja Euroopa majanduspiirkonna riigid. Kahepoolse koostöö arendamisel on fookuses eriti Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Põhjala-Balti riigid ja Poola. Mitmepoolses koostöös on olulised 3B, NB8 ja teised Läänemere koostöö regionaalsed formaadid. EL-i laienemispoliitika kujundamise fookuses on Lääne-Balkani regioon, samuti Ukraina ja Moldova ning Türgi-ELi koostöösuhted. Soodustatakse suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide visiite Euroopa riikidesse. Samuti aidatakse kaasa kõrgemate ametnike tasandil konsultatsioonide pidamisele eri valdkondades, Euroopa osakonna poolt eriti kahepoolsetes ja EL-i küsimustes. Teenus toetab Eestis toimuvaid kaalukaid rahvusvahelisi diplomaatilisi üritusi ning eestlaste kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide võtmepositsioonidele ja juba seal töötavate eestlaste senisest suuremat kaasamist (tegevusfookus ennekõike EL institutsioonidel). Teenusega toetatakse ka asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist. Koostöö ja laiem rahvusvaheline poliitika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine Ida-Euroopa ja Kesk-Aasa riikidega. Idapartnerlusriikidega tehtava koostöö eesmärgiks on edendada nende riikide demokraatia ja hea valitsemistava edendamist, majanduskoostööd EL-iga, energiajulgeolekut ning inimeste vahelisi kontakte. Tegevuste fookuses on nii kahepoolne koostöö Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega kui ka nimetatud riikide suunal Eesti välispoliitika kujundamine ja teostamine asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides (ennekõike EL ja NATO). Sellega toetatakse kaitsekoostööd NATO-s ja EL-is ning EL-i ÜVJP ja naabruspoliitika elluviimist. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikide suunalise välispoliitika kujundamisel on tähtis koostöö Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga. Piirkonnaga seotud poliitikat toetab ka Eesti tegevus OSCE-s ning B3 ja NB8 regionaalsetes formaatides. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigid on prioriteetsed koostööpartnerid Hiinale, mis tähtsustab nende riikide rolli Eesti sidusa Hiina-suunalise välispoliitika kujundamisel. Teenusega toetatakse asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõtteko dade ja ülikoolidega. Soodustatakse Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidest suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite piirkonda. Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega ning seotud regionaalsete organisatsioonide koostöö teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega. Tegevustega edendatakse Eesti koostööd nende regioonide tähtsamate organisatsioonidega (nt ASEAN, ASEM, ASEF, Araabia Liiga, Aafrika Liit, neljapoolne julgeolekudialoog) ning EL-i lõunanaabruspoliitika ja regionaalsete välis-strateegiate elluviimist (nt EL-i strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas). Riikidest on fookus Jaapanil, Austraalial, Lõuna-Koreal, Indial, Iisraelil, Araabia Ühendemiraatidel, Singapuril, Egiptusel ja Keenial. Toetatakse Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida suunal välispoliitika kujundamist ja elluviimist EL-is ja NATO-s ning kahepoolses koostöös Atlandi-ülese koostöö võtmepartneritega (USA, Kanada ja Suurbritannia). EL-i lõunanaabruspoliitika ja Aafrika riikidega tehtava koostöö kujundamisel on kaalukas roll koostööl Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Hispaaniaga. Head koostöösuhted Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega toetavad Eesti välismajanduse huvisid (ligipääs uutele kasvavatele turgudele, investeeringute kaitse tagamine, turismi edendamine) ning aitavad tugevdada valdkondlikku koostööd (energiajulgeolek, ühenduvus, digitemaatika, küberjulgeolek ning Eesti panus arengukoostöösse). Soodustatakse piirkonna riikidest suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite teenusega hõlmatud regiooni. Toetatakse Eesti välisteenistuse Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega seotud teadmuse korrastamist ja edendamist läbi asjaomaste strateegiate uuendamise ja koostamise ning läbi koostöö mõttekodade ja ülikoolidega. Programmi tegevus: Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades Programmi tegevuse eesmärk: Eesti välispoliitiliste huvide edendamine peamistes valdkondlikes arengutes, mis mõjutavad pikaajaliselt nii Eesti kui laiemalt Euro-Atlandi ala majanduslikku arengut ning reeglitep õhist demokraatiat ja inimõigusi austava maailmakorra elujõulisust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 288 . Programmi tegevuse Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Eesti võimekus mõjutada ÜRO, OSCE, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikat Allikas: Välisministeerium osaliselt tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Inimõiguste indeks (maailma riigid kokku) Allikas: World Justice Project 0,55 0,57 0,57 0,57 0,57 Eesti digiriigi ja ühiskonna kuvand Allikas: IMD 18 19 18 17 16 Kogukonna kaasatusega rahulolu Allikas: Välisministeerium 59% 76% 76% 76% 76% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse „Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades“ eesmärke viiakse ellu nelja teenusega: Eesti esindamine ÜRO-s ja teistes inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides; digi- ja küberdiplomaatia; ühendatuse-, kliima- ja energeetikadiplomaatia; eestlaskonna kaasamine välismaal ning kultuuri- ja kodanikudiplomaatia. Eesti esindamine ÜRO-s ja teistes inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides teenuse sihiks on Eesti välispoliitiliste seisukohtade väljatöötamine ja suhtlemise korraldamine ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus ning teistes valdkondlikes rahvusvahelistes organisatsioonides. Teenuse peafookuses on inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud küsimused. Teenusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat austava reeglitel põhineva maailmakorra püsimist ning globaalset julgeolekut ja rahu. Oluliseks põhimõtteks on rahvusvaheliste organisatsioonide põhitegevusi võimestada diplomaatiliste kompetentsidega, kus Eesti on eestkõneleja, nt küberjulgeolek, e-riik, haridus, demokraatiale ja kodanikuühiskonnale suunatud reformide läbiviimise kogemus ning naiste ja laste õiguste kaitse. Digi- ja küberdiplomaatia teenuse sihiks on hoida Eesti kui suunanäitaja ja hinnatud partneri positsiooni küberjulgeoleku ja -diplomaatia teemadel maailmas. Digi- ja küberjulgeoleku teemade eestkõneleja staatuse abil võimestatakse ja toetatakse kõiki teisi Eesti välispoliitika tegevussuundi. Digi-ja küberdiplomaatia temaatika seostub läbivalt teiste välispoliitika tegevustega. See tähendab, et arendatakse ja tugevdatakse digikoostöö ja küberjulgeoleku algatusi nii kahepoolses koostöös kui ka EL-is, NATO-s, ÜRO-s, OSCE-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Digi- ja küberjulgeoleku tegevusi toetatakse NB8 ja B3 regionaalsetes formaatides ning valdkonnal on oluline roll Eesti võtmeliitlastega (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja teised Põhja-Balti riigid) tehtavas kahepoolses koostöös. Eesti kõrge kompetents ja rahvusvaheline kogemus küberjulgeoleku küsimustes edendab Atlandi-ülest julgeolekukoostööd, sh tugi sanktsioonipoliitika jõustamisele. Eesti seisab digitehnoloogiate laialdasema rakendamise eest, et toetada vaba, avatud, koosvõimelise, turvalise ja demokraatliku ühiskonna arengut, sh arengukoostöö, äridiplomaatia, julgeolekupoliitika. Digi- ja küberdiplomaatia tegevus toetab ühtlasi äridiplomaatia digivaldkonna eesmärkide täitmist, milleks on peamiselt Eesti ettevõtete ekspordi suurendamine ja riigi toe pakkumine keerulistel, kuid ettevõtjatele olulistel turgudel; samuti arengukoostoo eesmärkide saavutamist kestliku arengu toetamisel. IT-teenused ja -tooted (sh küberturvalisus) on Eesti üks ekspordiartikleid, mis globaalse konkurentsi tõttu vajab eesrindliku digiriigi kuvandi säilimist. Ühendatuse, kliima- ja energeetikadiplomaatia teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine ja Eesti huvide kaitsmine majandusjulgeolekut, rahvusvaheliste suhete stabiilsust ja kestlikku arengut tagavatel teemadel, hõlmates Eesti ja EL-i ühendatuse arhitektuuri kujundamist, energiajulgeolekut ning kliimamuutuste tõkestamise eelduseks oleva rahvusvahelise konsensuse loomiseks vajalikku diplomaatiat. Tegevustes on põhirõhk EL-i rohepöörde toetamisel, sh Eesti huvide esindamine EL-i kliimaaruteludes ning Eesti ja kogu lähiregiooni ühendatuse arhitektuuri konkurentsivõime ja kvaliteedi kindlustamisel. Ühendatusega seotud diplomaatia hõlmab rahvusvaheliste standardite teemalisi arutelusid, taristu elektrifitseerimise ja digitaliseerimise suundumuse taustal, ning riikide koostöös tehtavaid regionaalseid suurinvesteeringuid, mis toetavad Eesti ja Euroopa energiajulgeolekut ja transpordiühendusi. Teenusega seotud välispoliitika kujundamisel on tähtis kahepoolne koostöö Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga ning koostöö NB8 regionaalses formaadis. Ühendatuse, kliima- ja energeetikadiplomaatial on tähtsustuv roll EL-i naabrus- ja välismajanduspoliitika kujundamisel, sh majanduskoostöö India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, otsene EL-i majanduskoostöine panus ja arengukoostöö Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida regioonis ja idapartnerlusriikides. Pingestunud julgeolekuolukord on suurendanud ühendatuse ja energiajulgeoleku temaatika tähtsust NATO-s ja EL-i ÜVJP kujundamise aruteludes. Teenusega toetatakse vastavate strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. Soodustatakse suure välispoliitilise kaaluga ürituste toimumist Eestis ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite valdkonna kaalukatele rahvusvahelistele üritustele. Eestlaskonna kaasamisega välismaal ja kultuuri- ning kodanikudiplomaatiaga teenuse sihiks on tagada tugev side välismaal elava eestlaskonnaga ning välismaal elavate rahvuskaaslaste osalemine Eesti ühiskonnaelus ja selle arengus. Koostöös siseriiklike partneritega (KUM, SIM, HTM, Integratsiooni Sihtasutus) toetame tagasipöördumist ning Eesti kultuuri tutvustamist välismaal. Eestlaskonna kaasamist toetame koostöös partneritega väliseesti kogukonna inforuumi edendamisega, eestikeelse hariduse ja keeleõppe kättesaadavuse toetamisega, väliseesti kultuuripärandi säilitamisega, Eesti kultuuri hoidmise ja tutvustamisega ning rahvuskaaslaste usulise teenimise toetamisega. Toetame koostöös siseriiklike partneritega tagasipöördumist ja Eestis (taas)kohanemist toetavaid teenuseid. Soodustame rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade kaasamist rahvadiplomaatilistesse tegevustesse, millega võimestatakse majandusdiplomaatilisi tegevusi ning Eesti tuntuse ja hea maine tugevdamist. Tegeletakse Global Estonian portaali ja väliseestlastele mõeldud uudiskirja avaldamise ja seire koordineerimisega. Programmi tegevus: juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine Programmi tegevuse „Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine“ eesmärk: Eesti seisukohad rahvusvahelise ja EL-i õiguse üldküsimustes oleksid esindatud ja huvid kaitstud. Sanktsioonipoliitika ennetab rahvusvahelise õiguse rikkumisi. Konsulaarteenused on osutatud kliendisõbralikult ja paindlikult. Tagatud on ministeeriumi ööpäevaringne toimepidevus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 289 . Programmi tegevuse juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Konsulaarteenustega rahulolu Allikas: Välisministeerium 69% 71% 71% 71% 71% Rahvusvahelise õiguse koordinatsiooni ja seirega rahulolu Allikas: Välisministeerium 89% 80% 80% 80% 80% Eesti võime mõjutada Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat Allikas: Välisministeerium tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu nelja teenusega: konsulaarteenused ja –abi; rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsioon; ministeeriumi 24h toimepidevus; sanktsioonipoliitika ja strateegilise kauba kontroll. Konsulaarteenuste ja -abi teenuse sihiks on pakkuda klientidele lihtsalt kättesaadavaid konsulaarteenuseid kulutõhusalt. See eeldab konsulaarpoliitika kujundamist ja elluviimist ning koostööd teiste asutustega (ennekõike Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet). Tagame operatiivse reisiinfo ja riskikommunikatsiooni edastamise, reisijate teadlikkuse edendamise ning konsulaarhädaabi osutamise. Eesmärk on toetada välismaal elava eestlaskonna teadlikkuse kasvu e-teenustest ning ennekõike lihtsustada võõrsil elavatele eestlastele isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Dokumentidega seotud toimingute lihtsustamiseks loome koostöös partneritega eeldused, et dokumente saaks taotleda kodust lahkumata ja ning väljastada dokumente postiteenuste vahendusel. Alates 2023. aastast hakatakse üle maailma Eesti kodaniku passe väljastama postiteenuse vahendusel ning Soomes nii passe kui isikutunnistusi kätte andma välise teenusepakkuja teeninduspunktides. Toetame, et Eestil oleks toimiv ja laialdane aukonsulite võrgustik, mis toetab nii konsulaarteenuste osutamist kui ka majandusdiplomaatia suunitlusega tegevusi. Esindame Eestit EL-i konsulaarpoliitika aruteludes ning koostöös siseriiklike partneritega toetame viisapoliitika raames Eesti tuntust reisisihtkohana. Suurendame ennetavalt Eesti inimeste teadlikkust reisimisega seotud ohtudest ning pakume uudseid lahendusi, kasutades operatiivset ja lihtsalt kättesaadavat ohuteavitust. Eesmärkide täitmiseks on loodud veebikeskkond „Reisi targalt“ ja ühismeedia ( Facebook ) konto veebikonsul, keskendutakse ennetustegevustele ja riskikommunikatsioonile ning reisiinfot kogutakse riigiti. Osaletakse kolmandaid riike puudutavate EL-i ühiste konsulaarkriisi plaanide väljatöötamisel. Rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsiooni teenuse sihiks on, et Eesti seisukohad rahvusvahelise ja EL-i õiguse üldküsimustes oleksid esindatud ja huvid kaitstud. Kaitstakse järjepidevalt Eesti riigi seisukohti ja huve rahvusvahelistes kohtutes (eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus) ning tagatakse riigiülese koordinatsiooni rahvusvaheliste lepingute menetluses. Samuti jälgitakse, et Eesti välispoliitilised seisukohad oleksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja EL-i õigusega. Toetatakse õigusliku ekspertteadmisega sanktsioonipoliitika kujundamist ja jõustamist ning küberjulgeolekupoliitika kujundamist. Teenusega toetatakse Eesti seisukohtade kujundamist EL-i üldasjades. Rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsioonis on oluline kahepoolne koostöö Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaaga ning Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga ning mitmepoolne koostöö Balti 3 formaadis ning rahvusvahelistes organisatsioonides (ennekõike ÜRO). Teenus toetab välismajanduse suunal EL-i vabakaubanduslepingute sõlmimist ja jõustamist kolmandate riikidega, välisinvesteeringute kaitse lepingute sõlmimist ning topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimist. Tegevustega toetatakse ka Eesti viisapoliitika huvide esindamist EL-is ja kolmandates riikides. Eesti rahvusvahelise ja EL-i õiguse sisulist kvaliteeti toetab järjepidev koostöö ülikoolidega. Ministeeriumi 24h toimepidevusega teenuse sihiks on tagada välisriikides toimuvate sündmuste ööpäevaringne uudis- ja kriisiseire, alati kättesaadav konsulaarhädaabi ning ministeeriumi (sh välisesinduste) võimekus kas iseseisvalt või koos teiste partneritega operatiivselt kriisiolukordadele reageerida ja neid lahendada. Teostatakse ministeeriumile pandud ülesannete operatiivseks täitmiseks välis- ja julgeolekupoliitiliste sündmuste ööpäevaringset uudis- ja kriisiseiret, korraldatakse välisriigis aset leidva olulise või kriitilise sündmuse korral juhtkonna ning teiste vastutavate osakondade ja/või ametkondade teavitamise. Töövälisel ajal tagatakse ministeeriumi toimepidevus, sh osutatakse ööpäevaringset ajakriitilist konsulaarhädaabi välismaal hätta sattunud kodanikele. Sanktsioonipoliitika ja strateegilise kauba kontrolli teenuse sihiks on tagada, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitilised huvid oleksid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika kujundamisel esindatud ja kaitstud ning strateegilise kauba kontroll teostatakse kõikide nõuete kohaselt. Teenusega esindatakse ja kaitstakse Eesti julgeolekupoliitilisi huvisid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika kujundamisel. Tegevustes keskendutakse sanktsioonipoliitika kujundamisele, mis ka reaalselt mõjutaks Venemaa ja Valgevene režiime nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt järgima inimõigusi austava demokraatliku valitsemistava ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Sellega tagame, et rahvusvahelise õiguse ja reeglitepõhise maailmakorra põhimõtete rikkumine toob rikkujale kaasa otsesed reaalmajanduslikud kulud ning isoleerituse avatud maailma väärtuseloomeahelatest ja rahvusvahelistest otsustusprotsessidest. Strateegilise kauba kontrolliga edendame Eesti ja lähiregiooni julgeolekupoliitilist keskkonda ning kokkulepitud sanktsioonipoliitika jõustamist tagades, et kõik strateegilise kauba kontrolli sammud teostatakse sisuliselt, kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt. Programmi tegevus: Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse Programmi tegevuse „Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse“ eesmärk: Eesti on konkurentsivõimeline koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on tuntud reisisihtkoht. Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad, ettevõtted (Eestis ja mujal) hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 290 . Programmi tegevuse Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Ekspordi maht (kaubad ja teenused) valitud kolmandatesse riikidesse Allikas: Statistikaamet suureneb suureneb suureneb suureneb suureneb Ettevõtjate ja erialaliitude tagasiside EIS/VM toele Allikas: EIS/VM ühisseire 83% 80% 80% 80% 80% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu kahe teenusega: majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele, sh aukonsulite töö suunamine; Eesti huvide edendamine EL-is ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides. Majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele, sh aukonsulite töö suunamise teenuse sihiks on koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus e (EIS) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) toetada ettevõtteid välisturgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel ning soodustada välisinvesteeringute jõudmist Eestisse, ennekõike visiitide, kohtumiste ja ürituste korraldamise ning ettevõtjate nõustamise kaudu. Teenuse keskmes on koos siseriiklike partneritega (EIS, MKM) suure lisandväärtusega toodete ja teenuste ekspordi edendamine ning Eestisse tehtavate välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv. Teenus toetab ka Eesti tuntuse kasvu turismi sihtturuna ja turismiteenuste eksporti. Samuti aitame Eesti ettevõtjatel kaitsta välisturgudel oma õigustatud huve, mis alternatiivtuluna realiseerub ärahoitud kahjudes. Majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele on läbivalt sidustatud Eesti kahe- ja mitmepoolse koostööga kõikides maailma regioonides. Välisinvesteeringute puhul on läbivaks vajadus tagada kompromiss julgeolekupoliitiliste ja välismajanduslike huvide vahel. Majandusdiplomaatiliste tulemuste saavutamisel kaasame maksimaalselt olemasolevaid e-residente ning aukonsuleid. Selleks tõhustame aukonsulite määramise süsteemsust ja aukonsulite kaasamist. Ennekõike tegutseme selle nimel, et aukonsulid oleksid profiililt eesmärke toetavate eeldustega, motiveeritud ning piisavalt juhendatud ja koolitatud. Teenusega toetatakse ka asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist. Eesti huvide edendamine EL-is ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides teenuse siht on luua eksporti ja investeeringuid toetav toimivate lepingute baas, kaitsta Eesti majandushuve rahvusvahelistes organisatsioonides ning soodustada EL-i siseturu ja taristu arendamist. Nende eesmärkide täitmisega luuakse eeldused välisinvesteeringute ja ekspordi jätkusuutlikuks kasvuks. Rahvusvaheliste organisatsioonidega seoses on välismajanduspoliitika kujundamise prioriteetsemateks tegevusteks aidata kaasa, et EL-il oleks vabakaubanduslepingud sõlmitud olulise osa maailma riikidega, toetada rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist, aidata kaasa WTO mõjukuse hoidmisele ja suurendamisele ning edendada EL-i siseturgu. Riikidevahelise tasandi kesksete tegevustega tagatakse peamiste majanduspartneritega välisinvesteeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine, vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine prioriteetsetes majandussektorites (ennekõike digivaldkonnas) teiste riikide ja oluliste piirkondadega ning digitaalne andmevahetus kõigi Eesti majanduspartneritega Euroopas. Aidatakse kaasa suurte taristuprojektide ja transporditeenuste arendusprojektide teostamisele olenevalt Eesti avaliku sektori huvidest. Programmi tegevus: arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine Programmi tegevuse „Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine“ eesmärk: Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sealhulgas on laienenud arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 291 . Programmi tegevuse arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2023) 2025 2026 2027 2028 Arengukoostöö prioriteetsete riikide areng – demokraatia Allikas: Economist Intelligence Unit (EIU) 5,62 (2022) 5,00 5,10 5,20 5,30 Arengukoostöö prioriteetsete riikide areng – õigusriik Allikas: World Justice Project 0,54 (2022) 0,55 0,57 0,59 0,61 Arengukoostöö prioriteetsete riikide areng – Sotsiaalne areng Allikas: Social Progress Imperative 74,30 (2022) 75,00 75,10 75,20 75,30 Eesti rahaline panus arengukoostöösse (% RKT-st) Allikas: OECD DAC 0,28% (2023) 0,25% 0,26% 0,27% 0,28% Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu kahe teenusega: Eesti arengukoostöö poliitika kujundamine; Eesti humanitaarabipoliitika kujundamine ja rakendamine. Eesti arengukoostöö poliitika kujundamisel teenuse sihiks on kujundada Eestist omanäoline, rahvusvahelisi arengueesmärke toetav ning üldtunnustatud arengukoostöö põhimõtetest lähtuv doonorriik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik, kes on avatud koostööle ka teiste doonoritega ning kelle töö aitab otseselt saavutada kestliku arengu eesmärke ja vähendada vaesust. Eesti arengukoostöö poliitika kujundamisel ja koostöös SA Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskusega ( ESTDEV ) elluviimisel keskendutakse prioriteetsetele valdkondadele, kus Eesti on ise tulemuslikult tegutsenud. Keskendutakse demokraatia ja õigusriigi arengule kaasa aitamisele ning heade valitsemistavade juurutamisele; kodanikuühiskonna toetamisele ning rahu ja stabiilsuse tagamisele; kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamisele; majandusarengu edendamisele; tervishoiu arendamisele ning avalikkuse – eriti noorte – teadlikkuse suurendamisele arengukoostööst ja kestliku arengu probleemidest. Tegevuste fookuses on koostöö tihendamine teiste doonoritega, sh rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks kaasrahastuse tagamine; EL-i rahastusvahendite, mestimisvõimaluste ( Twinning ) ja Taiex programmide aktiivsem kasutamine ning Eesti arengukoostöö rakendajate rahvusvahelise koostöö ja EL-i programmidest raha taotlemise eelduseks olevate hindamisprotseduuride läbiviimise võimekuse edendamine. Rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel osaletakse arengukoostöö poliitika kujundamisel ÜRO 2. komitees, EL-i institutsioonides, töörühmades ja komiteedes ning Euroopa tiimi algatustes. Alates 2023. juulist on Eesti OECD arengukoostöö komitee (DAC) liige ja rakendtakse komitee poolt heaks kiidetud põhimõtteid Eesti arengukoostööpoliitikas. Teenusega tagatakse Eesti panus Euroopa Liidu Digitaalsus arengukoostöös (D4D) initsiatiivi töös Aafrika suunal, lisaks on loodud ka Idapartnerlus-suunaline haru. Teenus panustab ka valdkondlike strateegiate ja poliitikadokumentide koostamisse. Eesti humanitaarabipoliitika kujundamise ja rakendamisega teenuse sihiks on päästa inimelusid ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides ja kriisides kannatanuid. Loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele reageerimine rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite kohaselt, arvestades Eesti võimekust ja toetades selle arengut ekspertide kaasamise kaudu rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi koordineerija või abiandjana. Teenusega edendatakse loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele reageerimise võimekust rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite kohaselt, arvestades Eesti võimekust. Toetatakse ka humanitaarabi elluviimise arengut, edendades ekspertide kaasamist ja täites rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi koordineerija või abiandja rolli. Humanitaarabi rakendamise fookuses on pikaajalised ja akuutsed kriisid. Eesti humanitaarabipoliitika keskendub tegevusvaldkondadest rahvusvahelisele humanitaarõigusele, humanitaartöötajate kaitsele, humanitaarinnovatsioonidele, vajaduste hindamise süsteemi tõhustamisele (sh kasutades uuenduslikke IKT-lahendusi), poliitikavaldkondade sidususele, abi tõhususele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Pikaajaliseks sihiks on edendada rahvusvahelist humanitaarabi printsiipe järgivat koordinatsiooni, seda ka militaar- ja tsiviilinstitutsioonide vahel, mis võimaldab parimal viisil ühendada päästetööd, hädaabi, esmased taastamistööd ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut. Rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel osaletakse humanitaarabi poliitika kujundamisel ÜRO 3. komitees ja EL-i institutsioonides. Lisaks on Eesti ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) doonorite toetusrühma liige ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) täitevnõukogu liige. Teenusega toetab Eesti ÜRO kui ainsa universaalse ja legitiimse ülemaailmse humanitaarabisüsteemi toimimist ning Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kui rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide looja tegevust. 3.18. 3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 94 . Välisministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 292 . Välisministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7% Tööjõukulud -37 287 -38 712 -38 702 10 0% Majandamiskulud -33 310 -39 682 -37 935 1 747 -4% Muud toetused -36 827 -40 582 -34 193 6 389 -16% Põhivara amortisatsioon -6 244 -5 689 -5 562 128 -2% Käibemaks -1 073 -1 031 -902 129 -13% Kulude eelarve mahu vähenemine võrreldes eelmise perioodiga tuleneb peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustest leida kokkuhoiukohti valitsemisalade eelarvetes (ligi 3,7 mln eurot) ning osade rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksukulude aastatevahel isest täpsem ast planeerimi sest (ligi 5,4 mln eurot). Lisaks eelnevale vähendab eelarvet ka varasematel aastatel lühiajaliselt eraldatud julgeolekut tõstvate vahendite lõppemine ( 0,5 mln euro t) . Samas panustab eelarve kasvu muude toetuste täpsem aastatevaheline planeerimine ning sellega seotud ümbertõsted (ligi 1,5 mln eurot). 2025. aasta muude toetuste real kajastu vad ka ühekordselt lisanduv ad vahendid teadus- ja arendustegevuse ks summas 0,87 mln eurot, mis võrreldes 2024. aastaga suurenevad ligi 0,1 mln euro t . Tööjõukuludeks on peamiselt Välisministeeriumi töötajate töötasud, lisaks diplomaatide abikaasatasud, kolimishüvitised jne. Majandamiskulude all kajastuvad peamiselt nii Välisministeeriumi kui ka esinduste esindus- ja lähetuskulud. Lisaks kajastuvad majandamiskuludes Välisministeeriumi peamaja ja esinduste ülalpidamise (haldus) kulud, infotehnoloogilised ja füüsilise turvalisuse tagamisega seotud kulud, erinevad koolituskulud, pikaajalise välislähetusega seotud kulud (haridus, elamine, välislähetustasud) jne. Toetustest moodustavad suurima mahu erinevad liikmemaksud organisatsioonidele, arengukoostöö ja humanitaarabi eraldised ning teadus- ja arendustegevusega seotud toetused uurimis- ja õppeasutustele. 3.18. 4 Investeeringud Investeerime Eesti välisesinduste kaasajastamisse ning ministeeriumi valitsemisala IT ja julgeoleku tagamise lahenduste turvalisemaks ning kaasaegsemaks muutmisse. Välisministeeriumi ruumide ehitusinvesteeringud panustavad valitsemisala esinduste ja peamaja korrashoiu tagamisele ning elementaarsele värskendamisele. IT ja muud investeeringud parandavad teenuste osutamise kvaliteeti ning tagavad turvalise töökeskkonna ja sidepidamise võimalused. Transpordivahendite investeeringud on suunatud valitsemisala transpordivahendite töökorras hoidmisele ja uuendamisele. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 95 . Välisministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 293 . Välisministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68% IT investeeringud -1 101 -1 315 -540 775 -59% Transpordivahendid -279 0 -180 -180 100% Muud investeeringud -2 646 -1 016 -170 846 -83% Kinnisvara -8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193% Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud -8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193% Käibemaks -537 -482 -102 380 -79% IT investeeringute vähenemine on tingitud RRF-ist rahastatavate innovaatiliste ettevõtluskeskuste sisustamiseks mõeldud vahendite vajaduse lõppemisest 2025. aastal tulenevalt uuendatud prognoosidest. Lisaks on täpsustatud järgmiste aastate IT investeeringute ja kulude sisu ning jaotust, millest tulenevalt on prognoosis vähendatud IT investeeringute mahtu 0,3 mln euro võrra. IT investeeringud sisaldavad tarkvara arendusi ja serverite ning taristukomponentide hankeid. Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringute maht suureneb 2025. aastal tulenevalt RRF-ist rahastatavate innovaatiliste ettevõtluskeskuste välja ehitamisega ligi 1,7 mln eurot. Samuti suurenevad 2025. aastal Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud võrreldes varasemaga ligi 4 mln eurot, mis võimaldab lõpetada Välisministeeriumi omandis oleva kinnisvara seniseid projekte ja renoveerimistöid, mille kulud tekivad suures mahus 2025. aastal. Investeeringud transpordivahenditesse suurenevad ligi 0,2 mln eurot. Investeeringud transpordivahenditesse on suunatud amortiseerunud sõidukite asendamiseks. Muud investeeringud sisaldavad info- ja füüsilise turvalisuse tagamise soetusi. Vähenemine tuleneb varasemate ühekordsete otsuste lõppemisest. 4. OSA. 202 5 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega. Vastavalt riigieelarve seaduse § 28 lõikele 2 esitatakse riigieelarve seaduses sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui riigieelarve seadusest ei tulene erisusi. Paragrahvis 2 on toodud seaduste alusel kehtestatud määrad ja piirsummad, mis esitatakse riigieelarves. Lõikes 1 toodud määrad kehtestatakse riigieelarvega õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS ) alusel. Punktis 1 toodud üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatav keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse ÕÕS § 5 lõike 2 1 punkti 3 alusel ja see on 756,38 eurot kalendrikuus. Punktis 2 on toodud kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus õppekuus 60 eurot ja punktis 3 sätestatud üliõpilase vajaduspõhine eritoetus 135 eurot õppekuus. Need kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel ja ei muutu 2025. aastal eelmise aastaga võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatakse kooskõlas ÕÕS § 12 lõikega 2 igaks aastaks üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus õppekuus kolmes suuruses olenevalt taotleja sissetuleku suurusest. Vajaduspõhiste õppetoetuste määrad on 150 eurot, 270 eurot ning 440 eurot tudengi kohta õppekuus. Punktis 5 sätestatakse doktoranditoetus kalendrikuus, mis kehtestatakse ÕÕS § 43 lõike 1 alusel ja see ei muutu eelmise aastaga võrrelduna. Doktoranditoetuse suurus on 660 eurot kalendrikuus. Lõikega 2 kehtestatakse tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikest 3 õpetaja lähtetoetuse ja § 77 1 lõikest 4 tugispetsialisti lähtetoetuse suurus. 2025. aastal jäävad õpetajate lähtetoetuse ja tugispetsialisti lähtetoetuse suurused samaks võrreldes 2024. aastaga, so 15 979 eurot. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumid. Lõikega 3 kehtestatakse vanemahüvitise määr 820 eurot kalendrikuus. Selle kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb perehüvitiste seaduse § 41 lõikest 1. Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Lõige 4 Sotsiaaltoetuste määra kehtestamine riigieelarvega igaks eelarveaastaks tuleneb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 5 lõikest 1. Määr ei muutu võrreldes 2024. aastal kehtinud määraga, see on 25,57 eurot kalendrikuus ning kehtib kuni 31.05.2025. Alates 01.06.2025 jõustub PISTS redaktsioon, mille kohaselt PISTS § 5 lõige 1 on kehtetu ja igaks eelarveaastaks kehtestatava sotsiaaltoetuste määra asemel hakkavad kehtima kindlad PISTS-iga sätestatud toetuste summad. Lõikega 5 kehtestatakse tööturumeetmete seaduse (edaspidi ka TöMS ) alusel töötutoetuse päevamäär 13,23 eurot. TöMS § 23 lg 1 järgi ei tohi töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis olla väiksem kui 50% kuu töötasu alammäärast, mis kehtis eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil. Töötasu alammäär kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Töötasu alammäär 1. jaanuarist 2024. a on 820 eurot. 50% kuu töötasu alammäärast on 410 eurot. Töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis on 410,13 (13,23x31) eurot. Lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi ka SHS ) alusel kehtestatavad määrad. Punktiga 1 SHS § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 405 eurot kalendrikuus. Samuti on 405 eurot kalendrikuus ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule. Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 477 eurot kalendrikuus. 2025. aasta algusest sotsiaalhoolekandeseadusesse lisanduvale päeva- ja nädalahoiuteenusele suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 360 eurot kuus. Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Isikule peab pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15% tema tuludest (kogumispensionist, töövõimetoetusest, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust). Kui ei jää, hüvitatakse isiku eest omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA ) eelarve kaudu. 2025. aastal tõstetakse omaosalust võrreldes 2024. aastaga 10%. Omaosalus kaetakse osaliselt SKA eelarvest arvestusega, et isikule jääks pärast omaosaluse tasumist 15% tema eelmises lõigus loetletud sissetulekutest – selleks kulub 2025. aastal 84 tuhat eurot, mis on SKA eelarves planeeritud. Punktiga 2 SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus ning võrreldes 2024. aastaga see ei muutu. Punktis 3 kehtestatakse SHS § 139 3 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, 947 eurot kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus 200 eurot kalendriaastas. Lõikega 7 sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva määra kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb sotsiaalmaksuseaduse §-st 2 1 . Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määrusele nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 1. jaanuarist 2024 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 1 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 820 eurot. Lõikes 8 on toodud muuseumiseaduse (edaspidi ka MuuS ) alusel kehtestatavad määrad. Punktis 1 on esitatud MuuS § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2025. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava kahjuhüvitise kogusumma piirmäär, mis on on sama 2024. aasta omaga ja on 280 000 000 eurot. Kavandatav piirmäär põhineb muuseumidelt kogutud eelinfol. Punktis 2 määratakse vastavalt MuuS § 28 lõike 3 punktile 2 kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mille suurus ei sõltu näituse väärtusest. Omavastutuse summa põhineb Kultuuriministeeriumi hinnangul. See on sama mis 2024 aastal ja see on 2000 eurot ühe näituse kohta. Omavastuse määra sätestamise eesmärk on rõhutada kahjuhüvitise tagamist taotleva muuseumi üldist esmast vastutust, vähendades seeläbi riske riigi jaoks, et kulukamaid kahjujuhtumeid üldse ei tekiks. Lisaks lihtsustab see rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi haldamist, kuna väiksemad ja tõenäolisemad kahjud katab taotleja, ostes soovi korral selle katteks erakindlustuse. Vastavalt kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määrusele nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ viib Muinsuskaitseamet läbi rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tagamise taotluste ning hüvitistaotluste menetlusi ning valmistab ette otsuse eelnõusid. Punktides 3–8 esitatakse MuuS § 28 lõike 3 punkti 3 kohaselt üle kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituste kavandatavad pealkirjad ning vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood ja näituse omanik. 2025. aasta sisse planeeritakse nelja näitust, mille väärtus ületab kümme miljonit eurot. Need on „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, „Kandinsky and the Avant-Gardes”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis, „Metamorfoosid kunstis”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, „Michel Sittow Lõunas? Toledo Don Alvaro de Luna kabeli altariseina maalitahvlid”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Saksamaal Dresdenis, „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis. Lõikes 9 on toodud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) alusel kehtestatavad määrad. Punktiga 1 kehtestatakse RES § 61 lõike 4 1 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk. See on 3 281 000 000 eurot ning see jääk sätestab kogu riigi poolt väljastatud laenude portfelli ja riigigarantiide mahu kokku. Nimetatud piirsummast suuremas ulatuses pole valitsusel volitusi garantiisid ega laene anda. Punktiga 2 kehtestatakse RES § 61 lõike 4 2 alusel limiidid, mille ulatuses on vastava valdkonna ministril õigus anda arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi asutatud sihtasutusele laenu selles punktis määratud suurima jäägi ja maksimaalse laenusumma ulatuses kuni kolmeaastase tähtajaga. Valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestatakse 2025. aastaks limiidid, mille kohaselt tema poolt antavate laenude suurim lubatud jääk on 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma on 1 000 000 eurot. Punktiga 3 kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk RES § 69 lõike 2 alusel sätestab riigi nimel võetud lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste limiidi kokku. See on 2025. aastal 12 500 000 000 eurot. Lõikega 10 nähakse ette piirmäär välislepingutele, mida võib sõlmida Vabariigi Valitsus. Selleks piirmääraks on ka 2025. aastal 3% riigiasutuse kuludest, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. Paragrahvis 3 sätestatakse 2025. aasta riigieelarve seosed kohalike omavalitsuste eelarvetega. Lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi jaotamise põhimõtted. Tasandusfond koosneb mitmest erineva valemiga mitte-sihtotstarbelisest toetusest. Kõige suurem osa jaotatakse omavalitsuste üldiste tulude- ja kulude vahe tasandamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse iga näitaja ühikulise maksumuse korrutamisel vastava näitaja väärtusega. Parameetrite väärtuste kujunemisel on aluseks aastatel 2016–2017 läbi viidud kohalike omavalitsuste netokulude analüüs. Tulumaksu laekumised aastatel 2022–2024 võetakse arvesse kaalutud keskmisena, arvestades muutusi tulumaksu seaduses (2025.a muutuvad omavalitsustele arvestatud tulumaksu määrad). Arvestusliku maamaksu arvutamisel lähtutakse maamaksuseaduses sätestatud maksumäärade piirmäärade maksimaalväärtusest, arvestades seadusega sätestatud soodustusi (v.a riiklike looduskaitsealade soodustused). Lisaks tulude-kulude tasandamisel arvestatakse omavalitsustele üleminekutoetust ühinemistega seonduvalt, arvestatakse elanike kahanemisest tingitud lisakuluvajadusega, väikesaarte kõrgema kuluvajadusega, hooldereformi ülemineku toetusega ning asendushoolduse ja matusetoetuse tulubaasi üle andmise ülemineku toetusega. Tasandusfondi lisandub 2025. aastal üks üleminekumeede ja üks püsiv meede. Püsivalt hakatakse kompenseerima kõikidele kohalikele omavalitsustele riiklikelt looduskaitsealadelt saamata jäävat maamaksu. Lisaks kompenseeritakse omavalitsustele tulumaksu määrade muudatusest tingitud tulude vähenemist üle piirmäära, vastavalt tulumaksu seaduse muutmise seaduse (443 SE) seletuskirja tabelile 1. Lõikega 2 määratletakse RES § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate toetuste liigid summadega, mille vahel toetusfondi vahendid jaotatakse. 2025. aastal lisandub vaimse tervise teenuse toetus. Lõikega 3 sätestatakse kohalike omavalitsuste toimetulekutoetuse maksmise ja rahvastikuregistri toimingutega seonduvate riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamine. Hüvitamismäärade leidmisel on arvesse võetud 2023. aasta tegelike valla- ja linnavalitsuses töötavate ametnike keskmist töötasu, majandamiskulusid, koolituskulusid ja amortisatsioonikulusid, mida on korrigeeritud prognoositud keskmise palga, ehitushinnaindeksi ja THI muutuse võrra. Hüvitiste jaotamisel võetakse aluseks tegelik juhtumite arv 2024. aastal. Lõikes 4 on toodud volitusnorm Vabariigi Valitsusele määrata toetusfondi jaotamisel kasutatavad arvnäitajad, nendega arvestamise alused ja väärtused (ehk jaotamise ulatus). Paragrahvis 4 sätestatakse riigieelarve liigendamise täpsusaste. Riigieelarve koostatakse, liigendatakse ja seetõttu ka piirmääraga vahendite limiidid valitsemisaladele seatakse euro täpsusega. Finantsarvestus (raamatupidamine) ja kuluarvestus riigieelarve kasutamisel toimub samas aga eurosendi täpsusega. Riigieelarvet ei ole otstarbekas koostada ega liigendada ümardatuna, nagu see on paremaks hoomatavuseks esitatud seaduse esimeses paragrahvis, sest see põhjustaks vahendite kasutamisel ebaefektiivsust. Majandusaasta aruanne koostatakse ja muu finantsinfo esitatakse üldjuhul samuti tuhandetes eurodes. Kõik riigieelarve liigendused esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve infosüsteemides. Paragrahviga 5 antakse ministrile ja Vabariigi Valitsusele õigus teatud piirides muuta eelarvevahendite liigendust. Riigieelarve seaduse § 56 lõikest 1 tulenevalt võib riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui riigieelarve seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. Antud sättega antaksegi võimalus ministeeriumide valitsemisaladele ja Vabariigi Valitsusele muuta riigieelarve liigendust ilma, et selleks peaks muutma jooksva aasta riigieelarve seadust. Antud sättega annab Riigikogu ette parameetrid, mille piires on võimalik eelarvet muuta (edaspidi ka paindlikkus või paindlikkuse reegel). Sätete sõnastuses ja rakendamise ulatuses ei ole 2024. aasta riigieelarvega võrreldes erinevusi. Lõige 1 sätestab, et minister võib kahe või mitme samasse tulemusvaldkonda kuuluva programmi tegevuse vahel teha ümberliigendamisi, kui see on võimalik tulenevalt sellest, et ühe või mitme tegevuse jaoks planeeritud kulusid ei kasutata ära (alatäitmine). Ettenähtud paindlikkuse reeglist erinevate ja 5 mln eurost suuremate muudatuste üle otsustamine on Riigikogu pädevuses. Paindlikkust arvestatakse programmi tegevuse eelarve piirmääraga kulude kohta. Paindlikkuse ulatus ühe programmi tegevuse kohta on kuni 5 mln eurot, kuid täpne määr sõltub programmi tegevuse piirmääraga kulude eelarvest järgnevalt: (a) Programmi tegevused, mille piirmääraga kulude eelarvega kuni 4 mln eurot arvestatakse paindlikkus 25% ulatuses piirmääraga kulude eelarvest. (b) Programmi tegevuste puhul, mille piirmääraga kulude eelarve on alates 4 mln eurost kuni 200 078 450 euroni arvestatakse paindlikkus valemi järgi: 918 400 + 2.04% * programmi tegevuste piirmääraga kulude maht. Kui paindlikkuse piir jõuab 5 mln euroni (st programmi tegevuste piirmääraga vahendite eelarve on 200 078 450 eurot või rohkem), jääb see programmi tegevuse eelarve mahu suurusest olenemata konstantseks. Seega kehtib iga suurema programmi tegevuse eelarve puhul paindlikkuse reegel 5 mln eurot. Sätte teise punktiga antakse täpsustatakse riigieelarve seaduse § 56 lõikes 2 toodud investeeringuobjektide liigenduse muutmise õiguse ulatust. Vabariigi Valitsusele antakse õigus ministeeriumi ettepanekul muuta riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20%. Muutuse võib teha investeeringute eelarve kogusumma sees, st ei muudeta investeeringute eelarve kogumahtu. Sellega luuakse mõistlik paindlikkus investeeringuobjektide eelarvete muutmiseks investeeringute kallinemise puhuks. Paragrahvis 6 on välja toodud institutsioonide ja üksuste eelarved, kes rahvusvahelise õiguse või seaduse alusel peavad oma sisulises tegevuses olema sõltumatud ja iseseisvad. Sellised institutsioonid tegutsevad suurema organisatsiooni koosseisus ja riigieelarve tähenduses on nende eelarved kas osa põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Struktuurse kuuluvuse ja eelarve üldise korralduse tõttu võiks seetõttu jääda mulje eelarvelisest sõltuvusest, seetõttu tõusetuda küsimus ka tegevuse sõltumatusest ning usaldusväärsusest. Lõikes 1 sätestatakse institutsioonide ja üksuste eelarved, kes tegutsevad Riigikogu juures või valitsemisalas. Arenguseire Keskuse eelarve, mis tulenevalt arenguseire seaduse § 3 lõikest 3 on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Riigikogu valimise seaduse § 14 lõige 4 näeb ette, et valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve (riigi valimisteenistus) on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevus tuleneb erakonnaseadusest, mille § 12 10 lõike 9 kohaselt tagab asjaajamise ja tehnilise teenindamise Riigikogu Kantselei. Lõikes 2 sätestatakse ohutusjuurdluse keskuse eelarve. Keskuse sõltumatuse nõue tuleneb Raudteeseadusest, Lennundusseadusest, Meresõiduohutuse seadusest ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 996/2010. Lõikes 3 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 1 alusel sõltumatu ja iseseisvalt tegutsev riigiasutus, kes tegeleb seaduses toodud ulatuses inimeste põhiõiguste kaitsega. Iseseisva ja sõltumatu asutusena tegutsemise sõnastus tuleneb nii voliniku tegevuse aluseks olevatest Euroopa Liidu direktiividest kui ka ÜRO põhiõiguste kaitsega tegelevate riiklike asutuste kvaliteedinõuetest ehk nn Pariisi printsiipidest. Pariisi printsiipide kohaselt peab riigieelarveline rahastus olema tagatud selliselt, et volinikule oleks tagatud eelarveline iseseisvus. Selle tagamiseks tuuaksegi kantselei eelarve suurus välja riigieelarve tekstiparagrahvi sättena. Tegevuspõhises riigieelarves on toodud programmide tegevuste mahud ning administratiivne liigendamise õigus valitsemisala sees on jäetud valdkonna eest vastutavale ministrile. Seetõttu on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve kajastatud osana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest. Samal ajal aga tulenevalt oma ülesannetest teostab volinik diskrimineerimisjuhtumite kahtluse korral vastavaid haldusmenetlusi inimeste põhiõiguste kaitseks vajadusel ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastu. Paragrahvis 7 sätestatakse, millise osa 2025. aasta riigieelarvest moodustavad kaitsekulud NATO metoodika kohaselt ja millest need koosnevad. Paragrahvis 7 sätestatud kulude ja investeeringute eelarve kasutamisel järgitakse Eesti, kui NATO-liikmesriigi kohustusi. Paragrahvis 8 on esitatud Tervisekassa eelarvepositsioon. Selle aluseks on Tervisekassa nõukogus 23. augustil 2024. aastal kinnitatud eelarvepositsiooni ettepanek, Rahandusministeeriumi 2024.a suvine majandusprognoos maksutulude osas ja käesoleva riigieelarve täiendavad tulud ja kulud osas. Paragrahv arvestab RES § 6 (eelarvepositsiooni reeglid) sätestatuga. Paragrahvis 9 on antud Transpordiametile õigus katta kohalikele omavalitsustele üle antud teede teehoiu kulusid kuni jooksva aasta lõpuni. Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üle andmine kohaliku omavalitsuse üksusele toimub juhtumipõhise haldusmenetluse tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Transpordiameti ettepaneku alusel. Riigitee ja sellega kaasnevate teehoiu kohustuste üleandmine toimub valduse üleandmise tulemusena, mille kohta koostatakse vara üleandmise-vastuvõtuakt. Valduse üleandmisele järgneb notariaalselt sõlmitud lepingu sõlmimine ja vastavate kannete tegemine kinnistusraamatus. Seega riigitee ja sellega kaasnevate kohustuste üleandmine, millest alates tuleb arvestada ka vastavate teehoiu vahendite tagamisega kohaliku omavalitsuse üksusele, toimub valduse üleandmise hetkel (kuupäeval). Reeglina toimub valduse üleandmine kevadel või sügisel. Aasta alguse seisuga ei ole otstarbekas teed üle anda, sest Transpordiameti talihoolduse lepinguid ei saa automaatselt üle anda, aga KOV peab kohe hoolduse tagama. Kuna eelarveaasta keskel tee üleandmisel ei ole riigieelarve toetusfondi real selle tee rahadega arvestatud, tuleb tagada KOVile rahastus kuni eelarveaasta lõpuni. Seega eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. Uuest aastast on rahad arvestatud toetusfondi hulgas. Paragrahvis 10 sätestatakse, millises osas on 2025. aasta riigieelarve tulude laekumise korraldus Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas erinev riigieelarve seaduse § 59 sätestatust. Lõikes 1 sätestatakse, et Välisministeeriumi põhivara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid selles ulatuses tohib Välisministeerium soetada uut põhivara. Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. See seondub nii välisesinduste kasutatava, kui ka Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse kasutatava põhivaraga. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Lõikes 2 sätestatakse, et Kaitseministeeriumi kinnistute ja vallasvara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid laekunud tulu ulatuses tohib Kaitseministeerium soetada uut põhitegevuseks vajalikku vara ning kaitseotstarbelisi varusid. Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. Müügist laekuvate tulude arvelt tehtud kulutused ei kajastu NATO meetodil arvestatavas kaitsekulude eelarves. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada müügitehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Lõike 3 kohaselt võivad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid soetada oma tegevuses kasutuses olnud vallavara müügist laekunud vahenditest koolile põhitegevuseks vajalikku vara. Säte on vajalik õppeasutuste põhitegevuseks vajaliku vara paremaks haldamiseks. Õppetöö korraldamisel on masinatel ja seadmetel suured nõudmised tööohutusele, töökindlusele ja tööturul vajalike oskuste ja teadmiste omandamisele. Seetõttu on vajalik neid teatud perioodi tagant välja vahetada. Uute masinate ja seadmete ostmisel tuleb mõelda olemasolevate seadmete keskkonnajälje ja parima kasutuse peale, võimaldades nende edasist kasutust vähenõudlikumas keskkonnas. Seega on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul mõistlik need juhul, kui neid ei vaja ka teised riigikoolid, anda uute seadmete või masinate omandamisel eelnevad masinad või seadmed tarnijale või tootjale korrastamiseks ja seega elukaare pikendamiseks. Samuti võimaldab see vähendada uute seadmete või masinate ostu- või rendihinda. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Paragrahvis 11 toodud kaitsealase koostöö sihtriikidest on Euroopa Liidu ja Eesti jaoks olulised mh Moldova ja Ukraina. Euroopa Liit on otsustanud Moldovat aidata kaitseotstarbeliste vahendite soetamisel. Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) täidab rolli Moldova relvajõududele varustamiseks Euroopa Rahurahastu rahaliste vahendite abil. Samuti on RKIK sõlminud koostööleppe Ukraina hankeagentuuriga, aitamaks vajadusel vahendada NATO ja E uroopa Liidu liitlaste ja partnerite finantsvahendite eest kaitseotstarbelise varustuse ja varade soetust Ukrainale. RKIK võib käituda vahendajana ka teiste riikide jaoks vastavalt Eesti kaitsealase koostöö eesmärkidele. Kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta, Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata. Vastavad sätted esitatakse tulenevalt Riigieelarve seaduse § 28 lõikest 2, mille kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses muuhulgas sätted, mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite vahendamise korralduse või tingimustega. Kaitseministeerium on esitanud ettepaneku lisada 2025. aasta riigieelarve seadusesse täiendav tekstiparagrahv, mis võimaldaks kaitseministril liigendada kaitseotstarbelise erivarustuse eelarveid kulude ja investeeringute vahel: „§ X . Kaitseotstarbelise erivarustuse liigendamine Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 4. jao Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust tegevuspõhise ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest.“ Muudatusettepaneku selgitus: Paragrahviga X antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus muuta eelnõu § 1 6. osa 4. jao Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust tegevuspõhise ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest. Kaitseotstarbeline erivarustus liigitub kuludeks ja investeeringuteks sõltuvalt hanke sisust, seejuures hanke majanduslik sisu võib täpsustuda eelarveaasta jooksul. Valdkonna eest vastutavale ministrile antav õigus kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust muuta võimaldab korraldada erivarustuse soetamist efektiivselt ning toetab erivarustuse soetamiseks kavandatud eelarve sihipärast ja tõhusat kasutust. 2025. aasta kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve on 615,8 mln eurot, millest 266,1 mln eurot (43,2%) on kavandatud investeeringutena ning 349,7 mln eurot (56,8%) kuludena. Kuludena kavandatud hanked jagunevad riigieelarves viie programmi tegevuse vahel: Väeloome: muud üksused, Kaitsetahte edendamine, Kaitsevalmiduse tagamine, Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö ja Varude tagamine: lahingumoon.” Rahandusministeeriumi seisukoht: Rahandusministeerium ei toeta Kaitseministeeriumi esitatud paragrahvi lisamist 2025. aasta riigieelarve seadusesse. Eelnimetatud seaduse paragrahviga 5 juba antakse ministrile ja Vabariigi Valitsusele õigus teatud piirides muuta eelarvevahendite liigendust. Ettenähtud paindlikkuse reeglist erinevate ja suuremate muudatuste üle otsustamine on Rahandusministeeriumi hinnangul mõistlik jätta Riigikogu pädevusse. Riigieelarve detailsuse suurendamisega vähenes paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle. Teisalt on investeeringute väljatoomisega tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust erinevate alla 10 mln euro makstavate ja mittekinnisvara objektide ümberliigendamiseks. Kuivõrd tagatud on võimalus muuta eelarvet programmi tegevuste vahel ja investeeringuid, mis kajastuvad varasema programmi taseme asemel valitsemisala üleselt, on võimalik samuti Vabariigi Valitsuses muuta, siis tagab see Rahandusministeeriumi hinnangul paindlikkuse aasta kestel ettenägematute muudatuste lahendamiseks. Samuti võib vastavalt RES §-le 43 Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu algatatakse vajadusel kaks korda aastas – nii kevadel kui sügisel. Seega on Rahandusministeeriumi hinnangul kokkuvõttes tagatud piisav paindlikkus aasta kestel ettenägematute muudatuste lahendamiseks. LISAD L ISA 1. Ülevaade 202 5 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes Tabelis on kulude ja finantseerimistehingute suurenemine näidatud negatiivse märgiga ning tulude suurenemine positiivse märgiga (väärtused on miljon eurot). Kulud on esitatud käibemaksuta. 2025 2026 2027 2028 TULUMEETMED KOKKU 631,5 941,4 948,0 894,3 Kaitseministeerium 0,3 0,3 0,3 0,3 Kaitseministeeriumi valitsemisala vara müügitulu 0,3 0,3 0,3 0,3 Kliimaministeerium 1,9 44,7 44,8 45,0 Ladestamistasu tõus 0,0 8,8 8,8 8,8 Pakendi ringlussevõtu tasu 0,0 23,0 23,0 23,0 Vee erikasutus 0,0 3,0 3,0 3,0 Ehitusmaavarade kaevandustasud 0,0 6,0 6,0 6,0 Trahvitulu korrigeerimine -0,4 -0,4 -0,4 -0,4 Transpordiameti lennundusvaldkonna rahastamine 0,0 1,7 1,7 1,7 AS Tallinna Lennujaam lisadividend 0,2 0,2 0,2 0,2 Lennuliiklusteeninduse AS lisadividend 0,0 0,6 0,6 0,6 Elering AS lisadividend 0,6 0,3 0,5 0,6 RMK lisadividend 1,5 1,5 1,5 1,5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0,0 0,0 0,0 0,0 AS KredEx Krediidikindlustus lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0 Rahandusministeerium 624,9 895,2 901,6 847,8 Alkoholiaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, edasi 5% aastas 2027-2028 -12,0 21,0 9,0 -9,0 Tubakaaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, 5% aastas 2027-2028 9,0 27,0 37,0 46,0 Bensiiniaktsiisi tõus 5% aastas 2025-2028 2,0 8,0 18,0 26,0 Julgeolekumaksu kehtestamine 2026-2028 aastateks, osaliselt alates 01.07.2025 88,3 740,7 741,3 778,7 Tulumaksuvaba määra reformi edasilükkamine 2026ni ja hüvitiste piirmäärade tõus 474,0 -51,0 -2,0 -2,0 RMK dividendi tulumaksu nihutamine 24,6 0,0 0,0 0,0 Sihitud andmevahetus pankadega 0,0 5,0 5,0 5,0 Tulumaksuaugu vähendamine EMTA suurema reageeriva ressursi toel 7,0 7,0 7,0 7,0 Käibemaksuaugu vähendamine EMTA suurema reageeriva ressursi toel 7,0 7,0 7,0 7,0 Suurinvestorite toetusmeetme tegevuste maksutulu 20,0 40,0 40,0 40,0 AS Eesti Loto lisadividend -0,2 0,3 0,2 0,2 Eesti Energia AS lisadividend 0,0 1,3 2,9 3,5 Äriühingute lisadividendidelt laekuv juriidilise isiku tulumaks 0,6 1,2 1,7 1,9 Tallinn-Pärnu mnt, Päädeva-Konuvere lõigu ümberehituse käibemaks 0,9 5,8 10,7 0,0 Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 3,7 81,8 23,9 -56,6 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 0,0 0,7 0,7 0,8 Riigilõivude ajakohastamine taimekaitseseaduses 0,0 0,7 0,7 0,7 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Vireen lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Eesti Post lisadividend 0,0 0,0 0,0 0,1 Siseministeerium 4,0 0,0 0,0 0,0 Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara müügi edasilükkumine 4,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalministeerium 0,4 0,4 0,4 0,4 Sotsiaalvaldkonna riigilõivude tõstmine 0,0 0,0 0,0 0,0 Tervisevaldkonna riigilõivude tõstmine 0,1 0,1 0,1 0,1 Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügiloa taotluste tasud 0,3 0,3 0,3 0,3 KULUMEETMED KOKKU -38,5 -239,8 -75,8 303,4 Riigiülesed 0,0 -115,3 -139,5 97,9 Investeeringute revisjon 0,0 0,0 0,0 100,0 Vajaduspõhiste toetuste reform 0,0 0,0 0,0 100,0 Turvavaru eelarvereeglite täitmise kindlustamiseks 0,0 -104,1 -105,7 -69,7 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe suurendamise investeeringuteks 0,0 -11,2 -33,8 -32,4 Riigikogu -1,9 0,0 0,0 0,0 Aastatevahelised ümbertõsted -1,9 0,0 0,0 0,0 Vabariigi Valitsus -5,6 -116,9 -38,1 -27,6 Töötushüvitise süsteemi muutmisest tulenev toimetulekutoetuse tõus 0,0 -1,5 -1,5 -1,5 HTMi tegevuskulude ja -toetuste kärbe - KOV toetusfondi makse väheneb huviharidusest 10 % 1,0 1,0 1,0 1,0 Reservivahendite jagamine asutuste eelarvetesse (reserv) 29,2 18,9 18,3 0,0 Laia riigikaitse täiendav kulu (reserv) -21,6 -121,9 -28,6 0,0 Suurinvestorite toetusmeede (reserv) -20,0 -40,0 -40,0 Aastatevahelised ümbertõsted, reservide kärbe, liikmemaksude lisavajadus, suurinvestorite toetusmeede (reserv) -14,3 6,6 12,7 12,9 Riigikantselei -0,3 0,8 1,0 1,3 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,6 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 0,6 1,1 1,3 1,3 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -0,3 -0,3 -0,3 0,0 Haridus- ja Teadusministeerium 30,8 52,5 83,5 79,9 Riigigümnaasiumite ehituste aastatevahelised ümbertõsted 0,3 0,7 0,5 -1,5 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,0 0,0 0,0 0,0 Aastatevaheline ümbertõstmine -4,0 -9,0 0,0 -1,0 Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi ehituse aastatevahelised ümbertõsted (2027-2030) 0,0 0,0 6,5 6,5 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 35,4 60,8 76,5 76,0 Justiits- ja Digiministeerium 6,1 14,6 18,7 20,4 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,8 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,2 16,2 20,4 20,4 Aastatevahelised ümbertõsted -1,8 0,0 0,0 0,0 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -1,6 -1,7 -1,7 0,0 Kaitseministeerium -63,3 -205,2 -205,2 -164,2 Vara müügi arvelt tehtavad kulud -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Laskemoona ostmine -61,5 -204,9 -204,9 -163,9 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,6 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 0,0 0,0 0,0 0,0 Kliimaministeerium -7,4 -2,0 -7,0 17,3 Keskkonnatasude seadus: Ida-Viru alamprogrammi rahastamine -1,0 -2,0 -2,0 -2,0 Aastatevahelised ümbertõsted -12,3 0,0 0,0 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,6 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,0 15,5 19,3 19,3 Värska–Ulitina maantee ümbersõidu ehitamine -0,5 -2,2 0,0 0,0 Tallinn-Pärnu mnt, Päädeva-Konuvere lõigu ehituse riigipoolne omafinantseerimine -1,9 -13,3 -24,3 0,0 Kultuuriministeerium 6,6 3,3 15,6 24,3 Aastatevahelised ümbertõsted -2,4 -0,9 0,0 0,0 Eesti Rahvusraamatukogu sisustus 0,0 -8,9 -7,6 0,0 Kunstihoone rekonstrueerimine -5,0 -4,9 0,0 0,0 Laulu- ja tantsupeo korraldamine -3,5 0,0 0,0 0,0 Remondifondi vahendite aastatevaheline edasi nihutamine 6,0 -2,0 -2,0 -2,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,9 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 13,4 21,0 26,3 26,3 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -1,0 -1,0 -1,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5,7 62,0 81,6 95,6 Töötushüvitise süsteemi muutmine 0,0 41,7 59,4 63,9 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,7 0,0 0,0 0,0 Aastatevaheline ümbertõstmine -0,9 -7,0 -11,4 -7,2 Töövõime hindamine ja töövõimetoetuse maksmine alates 18. eluaastas 0,0 0,0 2,1 7,4 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 7,4 11,7 15,8 15,8 Eesti Töötukassa maksukohustuse muutmine: vähenenud töövõimega töötajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise tingimuste muutmine 0,0 15,6 15,6 15,6 Rahandusministeerium 2,2 26,5 55,0 90,7 Riigikassa intressikulu-tulu muutus kokku (neto) 10,8 29,8 52,9 86,5 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -1,2 -1,4 -1,2 -1,0 Aastatevahelised ümbertõsted -7,2 -4,5 -0,9 -0,1 Eelarverevisjoni läbiviimine -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Maksuaugu vähendamiseks vajalik EMTA tööjõukulu -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,6 0,0 0,0 0,0 Julgeolekumaksu IT kulu -1,0 -0,7 -0,4 -0,3 Julgeolekumaksu IT rakenduskulu (hooldus, taristu) 0,0 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 4,2 6,6 8,2 8,2 EMTA maksukogumise võimekuse tagamine -0,6 -1,0 -1,3 -1,3 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -1,0 -1,0 -1,0 0,0 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -3,6 14,1 18,5 18,3 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -1,8 -1,8 -1,9 -2,1 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -8,2 0,0 0,0 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -2,4 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 10,8 17,9 22,4 22,4 Tartu−Riia rongiühenduse avaliku liiniveo toetus -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 Siseministeerium -8,8 2,9 4,8 8,2 Alarmsõidukite mootorsõidukimaksu hüvitamine -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Aastatevahelised ümbertõsted -5,3 -1,6 0,0 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,9 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 4,2 6,8 8,4 8,4 Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppeväljaku eelarve suunamine Riigi Kinnisvara ASi eelarvesse 0,7 8,3 6,0 0,0 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -7,4 -10,3 -9,5 0,0 Sotsiaalministeerium -0,2 20,2 30,1 35,6 Mootorsõidukimaksu seadusega vastu võetud leevendusmeede puudega inimestele: viipekeele kaug- ja kirjutustõlketeenus ning IT arendused -0,4 -0,6 -0,6 -0,6 Üksielava üldhooldusteenusel pensionäri toetuse lõpetamine 1,3 1,4 1,5 1,5 Vanemahüvitise maksimaalse määra langetamine kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele. 0,0 12,9 22,1 27,5 Perehüvitiste seaduse (sh vanemahüvitis) muutmise IT arenduskulu -0,4 0,0 0,0 0,0 Ülalpeetava abikaasa eest ravikindlustuse makse lõpetamine 0,0 2,3 3,0 3,5 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -1,5 0,0 0,0 0,0 Puudega lapse eapiiri tõstsmisega seotud muudatused (SKA): rehabilitatsiooniteenus, puudega lapse toetus (sh ekspertiisi tegemine) 0,0 0,0 -2,1 -7,5 Puudega lapse eapiiri tõstmisega seotud muudatused (Tervisekassa): ravikindlustusseadus muutmine 0,0 0,0 0,04 0,04 IT-arendused 0,0 0,0 -0,01 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 6,0 9,2 11,5 11,5 Inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade kulu kasv -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 Aastatevahelised ümbertõsted -0,2 0,0 0,0 0,0 Laia riigikaitse eelarve tõstmine Vabariigi Valitsuse reservist valitsemisala eelarvesse -4,6 -4,7 -4,8 0,0 Välisministeerium 1,2 2,7 5,2 5,9 Aastatevahelised ümbertõsted -1,5 -3,2 -2,1 0,0 Planeeritud reservist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine -0,8 0,0 0,0 0,0 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -0,2 0,0 0,0 0,0 Tegevuskulude ja -toetuste kärbe 3,7 5,8 7,3 5,9 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -157,0 4,0 3,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -57,0 4,0 3,0 0,0 Aastatvaheline ümbertõstmine AS Metrosert aktsiakapitali suurendamise varasemaks toomiseks -7,0 4,0 3,0 0,0 Vahendid kaitsetehnoloogiate arendamisele suunatud katsefondi mahu suurendamiseks -50,0 0,0 0,0 0,0 Rahandusministeerium -100,0 0,0 0,0 0,0 Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise aastatevaheline nihutamine -100,0 0,0 0,0 0,0 LISA 2. Sotsiaaltoetused Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Sotsiaaltoetused kokku -3 695 296 -4 055 528 -4 259 445 -203 340 5% Riigikogu Kantselei -1 -3 -3 0 0% Sotsiaaltoetus -1 -3 -3 0 0% "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1500 eurot. Riigikantselei haldusala -8 -8 -8 0 0% Stipendium Eesti riigijuhid 1918-1940/1944 -8 -8 -8 0 0% Stipendiumikonkursi "Eesti riigijuhid 1918-1940/1944" autoritele makstav stipendium Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -63 989 -74 761 -72 289 2 472 -3% Doktoranditoetuse sotsiaalmaks -2 244 -2 566 -1 763 803 -31% Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuseaduse § 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "Isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse § 41 lõikes 1 ja §-s 43 sätestatud tingimustel". Alates 2022/23. õa vastuvõtust on doktorandid ülikooliga töölepingulises suhtes ning talle makstakse töötasu, millelt ülikool maksab tööandja maksud - seepärast doktoranditoetuse sots maks väheneb ja kaob alates 2026. Alus: Sotsiaalmaksuseadus Õpetaja Gala preemiad -405 -203 -203 0 0% Elutööpreemia ja aastapreemiad, mis antakse välja parimale aasta lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumiõpetajale, kutseõpetajale, tugispetsialistile, huvialaõpetajale, õppejõule ja õppeasutuse juhile. Alus: Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad -383 -522 -472 50 -10% Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse teaduskollektiividele teadus- ja arendustöö silmapaistvate tulemuste eest. "Riigi teaduspreemiate põhimäärus," 07.11.2016 alusel. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (antakse välja kuni 2 preemiat aastas). Õpilaste teadustööde riikliku konkurssi ja üliõpilaste teadustööde riiklik konkurssi preemiad. Alus: Riigi teaduspreemiate põhimäärus; Õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord; Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord Kõrgkoolide stipendiumid -2 398 -2 400 -240 2 160 -90% Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilase tulemusstipendium. Alates 2023 septembrist on antud tulemusstipendiumide otsustusõigused rahastuslepetega kõrgkoolide tasandile. Aluseks: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord Erivajadustega üliõpilaste stipendium, asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium -349 -322 -322 0 0% Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi, asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi maksmise ning määramise kord on kehtestatud ministri määrusega nr 37, 16.08.2019 "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" Riigi-, era- ja KOV kutseõppeasutuste ning riigi rakenduskõrgkoolide kutseõppe taseme õpilaste sõidusoodustused, õppetoetused (põhitoetus) ja koolitoit, majutustoetus -8 383 -9 488 -9 488 0 0% Sõidusoodustused: ühistranspordiseadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus". Õppetoetused: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Põhitoetuse fondi koefitsient". Koolitoidu toetus: kutseõppeasutuse seadus (§ 48) ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigi kutseõppeasutuse koolilõuna toetuse kasutamse tingimused ja kord". Majutustoetust makstakse ministri käskkirja alusel. Õpetajakoolituse erialastipendium -176 -160 -160 0 0% Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Õpetajakoolituse erialastipendiumi väljaandmist korraldab HTM koos Harnoga. Stipendiumit makstakse 160 eurot kuus ning seda makstakse igakuiselt, 5 kuud semestri kohta. Siin kulud enne 2023/2024. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele. Alates 2023/2024. õppeaastast vastuvõetud üliõpilaste õpetajakoolituse stipendiumid on eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve koosseisus järgmisel real. Aluseks: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumi -1 193 -4 625 -6 838 -2 213 48% Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava tegevus. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetaja- ning tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumiga toetatakse õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval ning muude õppekavade õppekavadel õppivaid üliõpilasi, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog). Stipendiumit makstakse alates 2023/2024. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele. Lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest on stipendiumit saavate üliõpilaste osakaal õppekavati erinev - 20-80% õppekava üliõpilastest. Stipendiumi suurus on täiskoormusega õppimisel 400 eurot kuus. Alus: Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 77 -743 -743 0 0% Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud Aluseks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus 1 Kõrgkoolide vajaduspõhised õppetoetused -11 021 -14 116 -14 116 0 0% Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Aluseks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus 1 Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad õppetoetused -3 105 -1 062 -1 160 -98 9% Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Erasmus) makstavad sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused. Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad õppetoetused -62 -39 -31 8 -21% Majandustegevusest ja muude laekumiste arvelt makstavad stipendiumid ja sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused. Riiklikud preemiad -88 -90 -90 0 0% F.J Wiedemanni keeleauhind "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse" alusel ja auhind "Aasta keeletegu" haridus- ja teadusministri 26.11.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/317 "Aasta keeleteoauhinna andmise korra kinnitamine" alusel. Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus -2 578 -3 700 -3 000 700 -19% Lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisel kui nad asuvad esimest korda tööle kooli. Aluseks: "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord" Erasmus+ Euroopa Liidu programm, mis rahastab haridus, koolitus- ja noortevaldkonna projekte -31 681 -34 725 -33 663 1 062 -3% Euroopa Liidu programm, EL- iga sõlmitud leping ja iga-aastane tööplaan Justiits - ja digiministeeriumi valitsemisala -30 -37 -37 0 0% Õppetoetused ja stipendiumid -27 -29 -29 0 0% Toetus on planeeritud parimale Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži stipendiaadile, üliõpilastööde konkursi toetamiseks ja kriminaalõiguse valdkonna praktika läbimiseks kohtus, prokuratuuris ja advokaadibüroos. Toetus vanglast vabanenutele -3 -8 -8 0 0% Vangistusseaduse § 75 lõike 4 alusel tuleb kinnipeetava vabastamisel maksta kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Kaitseministeeriumi valitsemisala -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12% Ajateenijate eest makstav sotsiaalmaks -8 099 -9 096 -11 248 -2 152 24% Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Ajateenijate eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. Ajateenijate toetus -4 798 -5 600 -5 482 118 -2% Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord". Asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu -714 -919 -870 49 -5% Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" ning kaitseministri 17.04.2023 määrus nr 15 "Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“. Asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks -164 -215 -207 8 -4% Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Asendusteenistujate eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Hüvitis hukkumise või vigastuse korral -110 -251 -251 0 0% Alus: kaitseväeteenistuse seadus ja selle alusel kehtestatud kaitseministri 21.05.2013 määrus nr 33 "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord". Riigikaitselised õppetoetused -92 -220 -260 -40 18% Alus: * Kaitseministri 30.08.2021 määrus nr 10 "Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord". * Kaitseministri 25.02.2015 määrus nr 4 "Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord". * Eesti sõjamuuseumi direktori 08.12.2021 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Hendrik Sepa nimelise preemia statuut. Ajateenijate hüvitised -1 906 -2 229 -2 496 -267 12% Alus: * Kaitseministri 17.03.2023. a määrus nr 6 "Eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatus ning hüvitise taotlemise ja maksmise kord" * Kaitseministri 22.03.2023. a määrus nr 7 "Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord" Kliimaministeeriumi valitsemisala -7 -10 -10 0 0% Keskkonnavaldkonna preemiad -7 -10 -10 0 0% Konkursi "Keskkonnategu" ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia väljamaksmiseks, mille eesmärk on tunnustada pikaajalist silmapaistvat tööd looduse kaitsel. Kultuuriministeeriumi valitsemisala -864 -820 -810 10 -1% Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad -426 -426 -426 0 0% Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Välja antakse kolm kultuuripreemiat pikaajalise loomingulise tegevuse eest ja viis aastapreemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“. Välja antakse kaks preemiat elutöö eest ja kuus aastapreemiat. Riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid -186 -186 -186 0 0% Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ Rahvuskultuurile olulisteks tähtpäevadeks -70 -5 -5 0 0% Kultuuriministri 27. märts 2015 käskkiri nr 82 „Tunnustamise kord“ Leiutasud -7 -4 -4 0 0% Muinsuskaitseseadus Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogramm -176 -200 -190 10 -5% Kultuuriministri määrus „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -10 -32 -42 -10 0 Preemiad, stipendiumid -8 -10 -10 0 0% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljaantava reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia, mille eesmärk on ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest nimetatud valdkonnas. Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia antakse välja kahes kategoorias, millest üks on uurimistööde kategooria ja teine teadusartiklite kategooria. Teaduspreemia andmiseks kuulutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja käskkirjaga avaliku teaduspreemia konkursi. Teade konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel (https://realtimeeconomy.ee/teaduspreemia). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab konkursile laekunud tööde hindamiseks komisjoni ning kinnitab selle koosseisu. Komisjon teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku preemia välja anda või jätta preemia välja andmata, teeb ettepaneku preemiate suuruse kohta ning nimetab preemia saajad. Lõpliku ühes kategoorias välja antavate preemiate arvu, nende suurused ja preemia saajad kinnitab majandus- ja infotehnoloogiaminister käskkirjaga. Maareformi seadusest tulenev peretoetus* -2 -22 -32 -10 45% Maareformi seaduse § 22 3 lg 9: Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 1600 euro ulatuses, sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Aluseks: Maarefomi seadus Rahandusministeeriumi valitsemisala -1 331 -1 490 -1 678 -188 13% Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis -1 063 -1 120 -1 400 -280 25% Toetused füüsilistele isikutele riigi poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks kohtute, prokuratuuri ja politsei õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Hüvitamise aluseks on väärteomenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik, karistusseadustik ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Õppelaenu tagasimaksmise kulud -269 -370 -278 92 -25% Õppelaenude riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe. Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus 1 Siseministeeriumi valitsemisala -1 428 -1 787 -2 330 34 -2% Sisekaitseakadeemia kõrg- ja kutsehariduse stipendiumiõiguslike õppurite õppetoetus -1 413 -1 782 -2 317 42 -2% Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Politsei- ja Piirivalveameti õppetoetused -3 -3 -3 0 0% Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Sisekaitse valdkonna stipendiumid -13 -2 -10 -8 410% Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -3 611 745 -3 958 050 -4 161 424 -203 374 5% Riikliku pensionikindlustuse ( I sammas) kulu kokku: -2 569 501 -2 914 986 -3 125 652 -210 665 7% sh vanaduspension -2 416 896 -2 737 320 -2 937 072 -199 752 7% Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. Alates 01.01.2023 oli erakorraline pensionitõus 20€ Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus sh muud pensionid (väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension) -40 442 -47 925 -46 335 1 590 -3% Kulude muutus on seotud pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes töötavad töökohal, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus. sh rahvapension, pensionilisad ja pensionisuurendused -87 478 -101 585 -112 263 -10 678 11% Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Pensionisuurendust makstakse inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust tekkinud õigus pensioni suurendusele.. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus sh avaliku teenistuja pensionisuurendus -24 686 -28 157 -29 982 -1 825 6% Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust tekkinud pensionisuurenduse õigus . Alus: Avaliku teenistuse seadus Toetus kohustusliku kogumispensioni fondi alla 3. aastast last kasvatava vanema eest -16 938 -19 562 -20 018 -456 2% Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulust, töötasu alammäära kasvuga ja II sambaga liitunud 3- aastast last kasvatava vanemate arvu kasvuga. Alus: Kogumispensionide seaduse Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega -7 230 -7 534 -7 388 147 -2% Sotsiaalkindlustusamet hüvitab õigusjärglaseta tööandja likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja saajate arvuga.. Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Välisriigist Eestisse tagasipöördunu toetus -135 -144 -161 -17 12% Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi, saajate arvu ja keskmise makse suurusega. Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetused olümpiavõitjatele -161 -218 -242 -25 11% Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalgaga. Alus: Spordiseadus Puuetega inimeste igakuulised toetused -58 813 -60 733 -63 015 -2 282 4% Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Puude määramise protseduure on korrastatud, puude määramiste arv on langenud. Alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Toetused represseeritutele (sh tsernobõli AEJ likvideerijad) -2 265 -2 181 -2 031 150 -7% Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on seotud saajate arvuga. Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele. Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse Üksielava penionäri toetus -12 731 -17 986 -17 815 171 -1% Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvuga ning täiendavad vahendid eraldati toetuse määra tõusuks 115-lt eurolt 200 eurole. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Ajateenija lapse toetus -345 -324 -367 -43 13% Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid kulud arvestatakse kaitsekulude hulka. Alus: Kaitseväeteenistuse seadus Elatisabi -4 867 -12 183 -12 514 -331 3% Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude sissenõudmise üleminekuga riigile. Alates 2024. aastast on elatisabi suurus varasema 100 euro asemel 200 eurot. Alus: Perehüvitiste seadus Hüvitised kuriteoohvritele -87 -66 -142 -76 115% Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus s õltub kehtivast alampalgast ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest. Teadlikkuse suurenemisel kasvab ka teenuse saajate hulk; ohvritele osutatakse pikemalt tuge (makstakse hüvitist) ning töötasu alammäära kasvust. Alus: Ohvriabi seadus Õppelaenude kustutamine (vähenenud töövõimega isik; puudega lapse vanem) -39 -84 -74 10 -12% Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, alla 5 aastase lapse vanemale ja puudega lapse vanemale makstakse rahalist hüvitist. Kulude vähenemine on seotud õppelaenu kustutamise tagasimakse graafikute arvestustega. Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Täiendav puhkusetasu (lapsepuhkuse päevade, pikendatud põhipuhkuse, isapuhkuse, puudega lapse vanema igakuulise puhkepäeva ja lapsetoitmise vaheaja tasudeks; alaealised ja osalise töövõimega tööealiste tasudeks; lisapuhkepäevade tasu sügava puudega isiku töötavale hooldajale) -17 514 -22 562 -18 838 3 723 -17% Täiendava puhkusetasude kulumuutused on seotud saajate arvu ja töötasu alammäära muutustega. Kulude kasv on seotud Töölepingu seaduse muudatusega (vanemapuhkus) ja töötasu alammäära kasvu prognoosiga. Täiendav puhkusetasu lapsevanematele . Täiendav puhkusetasu puudega lapsevanemale. Toetuse kasutajate arvu vähenemine, mille üheks põhjuseks puudega lasta arvu vähenemine, lisaks mõjutab ka võimalus töötada kodukontoris, mis tõttu puudub otsene vajadus täiendavateks puhkepäevadeks. Alaealiste ja osalise töövõimega tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse summa muutus on seotud keskmise palga nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade arvuga. Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. . Alus: Töölepingu seaduse Peretoetused -490 844 -409 085 -423 900 -14 815 4% Peretoetuste muudatused on seotud esimese ja teise lapse toetuse ning üksikvanema toetuse tõusuga 60-eurolt 80-eurole kuus ning lasterikaste perede toetuse tõusuga 3–6 lapse puhul 450 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 euroni kuus. Alus: Perehüvitiste seadus Vanemahüvitis -346 000 -394 349 -363 564 30 785 -8% Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja alampalga muutuse mõju). Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni 2016. a lõpuni Vanemahüvitise seadus) Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (välisriigist tagasipöörduja) -60 -45 -3 031 -2 986 6636% Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne kaitse, mille muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. Alus: Sotsiaalmaksuseadus Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate ees -65 184 -75 417 -79 630 -4 213 6% Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. Alus: Sotsiaalmaksuseadus Arstide ja õdede lähtetoetus -930 -2 148 -1 500 648 -30% Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Alates 2024. aastast on kavandatud lähtetoetus ka meditsiiniõdedele. Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Apteekrite lähtetoetus 0 -150 -245 -95 63% Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alus: Ravimiseadus Abivahendid puuetega inimestele -18 102 -18 293 -21 296 -3 003 16% Abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel võtab riik õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle teatud tingimustel. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus *2023. aasta täitmise ja 2024 aasta eelarve andmed kajastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves ning lisatud tabelisse andmete võrreldavuse tagamiseks. Alates 2025. aastast on planeeritud rahalised vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse. LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. Valitsusasutuste 2025. aasta detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning seetõttu pole andmed terviklikud. 2024 2025 Tegevuskulud Investeeringud Tegevuskulud Investeeringud Toetuse eraldamise alus Vabariigi Presidendi Kantselei -228 0 -228 0 SA Eesti Koostöö Kogu -184 0 -184 0 - SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu -9 0 -9 0 - MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus -15 0 -15 0 - MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum -10 0 -10 0 - MTÜ 20. Augusti Klubi -10 0 -10 0 - Riigikantselei 151 0 272 0 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm 151 0 272 0 Riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumite teenistujate roteerumise ja värbamisega seotud kulude katmine 151 0 122 0 Euroopa Liidu koordinatsioonikogu otsus Partnervõrgustike arendamine desinformatsiooni leviku takistamiseks ja põhiseaduslike väärtuste toetamiseks 0 0 150 0 Partnervõrgustike sisemistel konkurssidel esitatud taotlused Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -624 665 -7 836 -682 106 -8 039 Keeleprogramm -2 433 0 -2 337 0 Eesti keele kui kõrgharidus- ja teaduskeele ning terminoloogia arendamise toetused -562 0 -539 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Eesti keele murrete ja soome-ugri keelte, hõimurahvaste keelte ja kultuuride ning eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise toetused -447 0 -447 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Väliseesti kogukondades eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine, sh eesti keele ja kultuuri õpe väliskõrgkoolides. Väliseesti kultuuripärandi säilitamise toetused -1 248 0 -1 228 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Võõrkeeleõppe ja mitmekeelsuse toetamine -176 0 -123 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Haridus- ja noorteprogramm -414 166 -243 -444 594 -7 739 Kõrghariduse valdkonna riigieelarvelised tegevustoetused ning sihtotstarbelised toetused (ülikoolide vaheline jaotus selgub vastavalt arvestusmetoodikatele) -220 979 0 -242 535 0 Kõrgharidusseadus, ülikoolidega sõlmitud halduslepingud (2022-2025) ja iga-aastased rahastuskokkulepped Era- ja KOV kutsekoolide kutseõppe tegevustoetused (v.a õpilaste sotsiaaltoetused) -12 160 0 -12 039 0 Ministri määrus ja halduslepingud kooli pidajatega Kõrghariduse kvaliteedi hindamine ja rahvusvahelistumise toetamine 0 0 -814 0 Haridus- ja Noorteameti edasiantavad toetused Kõrg- ja kutsehariduse valdkonna SF 2021+ meetmete toetused ning avatud taotlusvoorud -11 641 0 -17 441 0 Ministri käskkiri ja määrus (avatud taotlusvoor) Kõrg- ja kutsehariduse valdkonna SF 2021+ Õiglase Ülemineku Fondi toetused ning avatud taotlusvoor -4 350 0 -5 319 0 Ministri käskkiri ja määrus (avatud taotlusvoor) Kohalikele omavalitsustele (kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine) 0 -243 0 -3 643 Ministri määrus Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele (põhikoolivõrgu korrastamise toetamine) 0 0 0 -4 096 Ministri käskkiri Kutsekoda SA -604 0 -551 0 Sõlmitud leping Kutsekoda SA -857 0 -771 0 Seadusest tulenevalt kutse andja (kutseeksamid) SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine 0 0 -3 000 0 Vastavalt meetme tingimustele Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond (EPALE) -23 0 -23 0 EPALE välisprojekti kaasfinantseering ETKA Andras -36 0 -9 0 Välistoetuse kaasfinantseering Täiskasvanuharidust toetavad tegevused -78 0 -101 0 Ministri käskkiri RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine -4 556 0 -2 803 0 Vastavalt meetme tingimustele RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine -3 843 0 -3 735 0 Vastavalt meetme tingimustele SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe (sh VÕTI) -12 700 0 -18 082 0 Vastavalt meetme tingimustele SA Euroopa Kool -4 497 0 -4 370 0 Sõlmitud leping SA Kultuurileht -195 0 -195 0 Sõlmitud leping SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad) -1 918 0 -5 870 0 FNLC skeem Eesti-Šveitsi koostööprogramm -3 020 0 -1 672 0 Swiss-Estonian Cooperation Programme- Support Measure Agreement SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (kvaliteedijuhtimine) -615 0 -677 0 Ministri käskkiri Toetused erakoolidele, õpilaskodu toetused, vanglaõpe, IBO õppekavade lepingud -56 143 0 -57 856 0 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Kodulähedase algkooli pidamist soodustav toetus -1 400 0 -2 000 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor Olümpiaadid (siseriiklikud ja rahvusvahelised), ainekomisjonid, õpilasüritused -2 501 0 -1 931 0 Ministri käskkiri Liikumisaktiivsuse toetamine (Liikuma Kutsuv Kool) -350 0 -400 0 Ministri käskkiri Kiusamise ennetamise ja vähendamise programmid (toetused partneritele) -703 0 -703 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Õpitulemuste sise- ja välishindamine (sh Cambridge´i eksam) -628 0 -628 0 Sõlmitud leping Üldhariduse valdkonna arenguks suunatavad toetused (sh HEV kontseptsioon, keskkonnahariduse ja säästva arengu alane rahvusvaheline tegevus jms) -5 395 0 -3 607 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Täiendav eesti keele õppe toetus ja Ida-Virumaa haridustöötajate palgalisa toetused haridusasutuste pidajatele -22 960 0 -23 760 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Ülikoolide tegevustoetused eestikeelsele õppele ülemineku tegevuste toetamiseks, sh õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel vastuvõtu suurendamine, täienduskoolituste korraldamine haridustöötajatele eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks, alustava õpetaja tugiprogramm jm -11 550 0 -12 550 0 Ülikoolidega sõlmitud halduslepingud (2022-2025) ja iga-aastased rahastuskokkulepped ja toetuslepingud, ministri määrus SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele -180 0 -1 000 0 Ministri käskkiri Haridusliku lõimumise, sh eestikeelsele haridusele ülemineku tegevustele suunatud toetused (toetatakse LAK-õppe metoodikakeskuste tegevust, koolikorraldust ja metoodikat toetavate mudelite ja õppematerjalide väljatöötamist, õppevara toetused eestikeelsele õppele üleminevate haridusasutuste pidajatele, õppematerjalide loomise toetamine, nõustamis- ja arengutoekorraldus jms) -19 845 0 -13 120 0 Ministri käskkiri, avatud taotlusvoor Noorte võimestumist toetavate tegevuste elluviimise toetamine (Euroopa Solidaarsuskorpus) -1 928 0 -1 983 0 Vastavalt meetme tingimustele Nutikate lahenduste toetamine noorsootöös (Norra/EMP) -157 0 0 0 Vastavalt meetme tingimustele SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine -653 0 -633 0 Vastavalt meetme tingimustele SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks -3 171 0 -258 0 Vastavalt meetme tingimustele Noorte omaalgatuslike projektide toetamine -191 0 -191 0 Ministri käskkiri Noorte osaluse ja õiguste toetamine otsustusprotsessides -853 0 -948 0 Ministri käskkiri Noorsootöö valdkonna toetamine -273 0 -258 0 Ministri käskkiri Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine -543 0 -116 0 Ministri käskkiri Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö suurendamine -500 0 -475 0 Avatud taotlusvoor Avatud noorsootöö toetamine kohalikul tasandil Taotlusvoor "Noorte heaks 2024" -400 0 -400 0 Avatud taotlusvoor Noortelaagrite tegevustoetus ja arendustegevus -1 330 0 -1 330 0 Avatud taotlusvoor Taotlusvoor "Noortemalev 2024" -440 0 -440 0 Avatud taotlusvoor Teadussüsteemi programm -192 599 -7 593 -202 446 -300 Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine ning teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine (sh välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel elluviidavad tegevused) -12 534 0 -11 413 0 Ministri käskkirjad, riigieelarvelise toetuse lepingud Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumendid -136 885 0 -142 170 0 Haridus- ja teadusministri määrused, ülikoolidega sõlmitud halduslepingud (2022-2025) ja iga-aastased rahastuskokkulepped, ministri määrus Teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevustoetused koostööpartneritele, energiatõhusate nutikate investeeringute toetamine sh SA Eesti Teadusagentuur, SA Teaduskeskus AHHAA, Eesti Teaduste Akadeemia jne -6 005 -7 293 -7 847 0 Riigieelarvelise toetuse leping, Eesti Teaduste akadeemia seadus Teadustööks vajaliku taristu toimimise ja selle kasutamise toetamine -13 824 -300 -14 573 -300 Ministri määrused, riigieelarvelise toetuse lepingud Teaming for excellence projektide toetamine, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool -9 282 0 -12 162 0 Ministri käskkirjad, riigieelarvelise toetuse lepingud Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, riiklikud programmid: "Eesti keel ja kultuur digiajastul", "Eesti keeletehnoloogia" ,"Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm" Ühiskonnauuringute programm -4 069 0 -4 281 0 Haridus- ja teadusministri käskkirja- ja määrusega kinnitatud valdkondlikud programmid, ülikoolidega sõlmitud halduslepingud (2022-2025) ja iga-aastased rahastuskokkulepped Teaduse tippkeskuste toetamine -10 000 0 -10 000 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor Teadmussiirde programm -15 462 0 -32 725 0 Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine (välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel elluviidavad tegevused), SA Eesti Teadusagentuur -4 981 0 -12 866 0 Ministri käskkiri Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine (välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel elluviidavad tegevused), Haridus- ja Noorteamet -4 747 0 -8 659 0 Ministri käskkiri Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine (välisvahendite toetuse andmise tingimuste alusel elluviidavad tegevused) -5 734 0 -11 200 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor Arhiivindusprogramm -5 0 -4 0 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik -5 0 -4 0 Arhiiviseadusest tulenevate pikaajaliselt säilitatavate dokumentide korrastamise toetamine ning EELK taotlus Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -8 912 0 -11 728 -324 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -8 912 0 -11 728 -324 SA Iuridicum -15 0 -15 0 - SA Eesti Mälu Instituut -1 079 0 -1 025 0 - MTÜ Inimõiguste Instituut -250 0 -238 0 - SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond -256 0 -243 0 - Erinevad asutused esmatasandi õigusabi osutamiseks -837 0 -837 0 Riigi õigusabi seadus, avaliku konkursi alusel ministri käskkiri Tartu Ülikool -500 0 -475 0 - Eesti Teaduste Akadeemia, Riigiõiguse Sihtkapital -300 0 -100 0 - Eesti Advokatuur -5 675 0 -5 575 0 Advokatuuriseadus Riigi Infokommunikatsiooni SA 0 0 -3 086 -324 Ministri käskkiri. Tegemist on sisetehinguga riigihangete seaduse § 12 tähenduses. Metrosert AS 0 0 -134 0 Euroopa Komisjoniga 29.12.2022 sõlmitud leping Grant Agreement Project 101113143 — EstQCI ja MKMi, RIKSi, Metroserti ja KAMi vahel 15.08.2023 sõlmitud leping EstQCI Consortium Agreement Kaitseministeeriumi valitsemisala -66 930 -5 265 -175 679 -4 888 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -66 930 -5 265 -175 679 -4 888 Kaitseliit -50 506 -3 728 -54 624 -3 388 Kaitseliidu seadus SA CR14 -5 010 0 -6 600 0 Ministri käskkiri Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus -1 150 0 -1 062 0 Ministri käskkiri Kaitsevaldkonda toetavad kommunikatsiooni- jm projektid -1 322 0 -928 0 avatud taotlusvoor ministri määruse alusel Kaitseministeeriumi teadus-arendusetegevuse ja kaitsetööstuse jms projektid -2 951 0 -1 395 0 avatud taotlusvoor ministri määruse alusel Pikaajaline sõjaline abi Ukrainale 0 0 -105 005 0 Vabariigi Valitsuse otsus Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektid -582 0 -656 0 avatud taotlusvoor ministri määruse alusel Toetused koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks -317 0 -317 0 avatud taotlusvoor ministri määruse alusel Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi sõjaajaloo valdkonna projektid -200 -37 -200 0 avatud taotlusvoor ministri määruse alusel Toetus Kaitseväe harjutusala mõjupiirkonda jäävatele omavalitsusele -4 892 0 -4 892 0 avatud taotlusvoor ministri määruse alusel Välistoetusest Lääne-Eesti radari tsiviiltaristu toetus 0 -1 500 0 -1 500 ministri käskkirjaga kehtestatud kord Vabariigi Valitsuse taastekava määruse alusel Kliimaministeeriumi valitsemisala -103 842 -740 374 -83 669 -620 771 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -39 555 -63 332 -13 188 -2 732 Keskkonnainvesteeringute Keskus -12 622 -3 800 -7 629 -608 Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1, metsaseadus § 6 lg 3, § 10, avatud taotlusvoor Eesti Keskkonnauuringute Keskus -3 347 0 0 0 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3, atmosfääriõhu kaitse seadus § 30 lg 5, § 121 lg 1, § 143, § 184 lg 1 ja § 190 AS A.L.A.R.A -468 0 -445 0 Kiirgusseadus § 81 lg 4, Rahvusvahelise Aatomienergia Organisatsiooni (IAEE) ja EL nõuded Eesti Jahimeeste Selts -100 0 -100 0 Jahiseadus § 10 lg 1, haldusleping nr 4-1.1/13/151 Eesti Keskkonnahariduse Ühing -17 0 0 0 Eesti keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023 - 2025 Loodushoiu- ja loomakahjutoetused -457 0 -427 0 Looduskaitseseadus § 18, § 61 Struktuurfondidest vahendatavad toetused -2 151 -25 896 0 -2 124 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus LIFE IP elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja põllumajandusmaastikes kavandatud toetused -4 871 0 -1 897 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm Rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks kavandatud toetused -1 259 0 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi EL-i HKS) makstavad keskkonnakaitse ja -kasutuse toetused -14 263 -33 636 -2 690 0 Atmosfääriõhu kaitse seadus Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -20 795 -51 895 -16 487 -44 270 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 0 -1 880 -722 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3 Keskkonnainvesteeringute Keskus -910 0 Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1, avatud taotlusvoor Struktuurfondidest vahendatavad toetused -20 795 -51 895 -6 726 -41 548 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus EL-i HKS tulude arvelt makstav toetus Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarenduseks 0 0 -6 971 -2 000 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lg 4 p 2 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -23 125 -138 880 -2 686 -158 001 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -942 -2 580 -322 -7 580 Avatud taotlusvoor Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 0 -695 -266 Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1, avatud taotlusvoor LIFE integreeritud projektist "Hoonete rekonstrueerimisalase suutlikkuse suurendamine Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks" kavandatud toetused -3 800 0 -1 169 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm Taaste- ja vastupidavusrahastusest korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks kavandatud toetused -18 383 -1 300 -500 -17 665 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm Taaste- ja vastupidavusrahastusest e-ehituse arendamiseks kavandatud toetused 0 0 0 -2 948 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 -130 000 0 -101 771 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus EL-i HKS tulude arvelt makstavad ehitusvaldkonna toetused (Eesti Loodusmaja) 0 -5 000 0 -27 771 Atmosfääriõhu kaitse seadus Transpordi ja liikuvuse programm -20 367 -471 267 -19 968 -402 151 Pärnu Linnavalitsus 0 -7 500 0 -7 500 Toetus Pärnu linnale silla ehituseks, MKM-st üleantud vahendid AS Eesti Liinirongid -300 0 -300 0 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 AS Tallinna Lennujaam -10 067 0 -9 564 0 Regionaalsete lennujaamade tegevustoetus ja TLL lennujaama julgestus-päästetegevuste toetus, MKM-st üleantud vahendid Eesti väikesaarte vahelise parvlaeva transporditeenuse osutajale/operaatoritele kavandatud toetused -75 0 0 0 Riigihanke korras riigile kuuluvate parvlaevade tasuta kasutuse andmise lepingud, eraldatud summade eest toimub ainult parvalaevade parendamine, et need vastaksid erinevatele merenduse õigusnormidele Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Rail Baltica raudtee arendamiseks kavandatud toetused -7 441 -142 657 -8 932 -167 395 EL ühtekuuluvusfond Moderniseerimisfondist kavandatud toetus rongide soetamiseks -763 0 0 0 EL moderniseerimisprogramm Läänemere piirkonnaprogrammist kavandatud toetused -54 0 0 0 Euroopa territoriaalse koostööprogramm Taaste- ja vastupidavusrahastusest Tallinna Vanasadama trammiliini rajamiseks kavandatud toetused 0 -33 000 0 -2 600 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm Taaste- ja vastupidavusrahastusest Rail Baltica arendamiseks kavandatud toetused -16 000 0 0 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 -159 029 0 -97 686 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus EL-i HKS tulude arvelt makstav toetus Rail Baltica arenduseks, rongide soetamine ja raudteetranspordi taktipõhise liikumisgraafiku ettevalmistamiseks -1 667 -113 081 -1 172 -126 970 Atmosfääriõhu kaitse seadus Mere ja vee programm 0 -15 000 -13 038 -9 559 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 0 -2 168 0 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3 Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 0 -4 550 -1 748 Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1, avatud taotlusvoor Eesti väikesaarte vahelise parvlaeva transporditeenuse osutajale/operaatoritele kavandatud tegevustoetus 0 0 -75 0 Riigihanke korras riigile kuuluvate parvlaevade tasuta kasutuse andmise lepingud, eraldatud summade eest toimub ainult parvalaevade parendamine, et need vastaksid erinevatele merenduse õigusnormidele LIFE-IPCLEANEST programmist Viru alamvesikonna integreeritud veeprojekti toetus 0 0 -231 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm Taaste- ja vastupidavusrahastusest multifunktsionaalse laeva soetamiseks kavandatud toetused 0 -15 000 0 0 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 0 0 -6 311 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus EL-i HKS tulude arvelt makstav toetus üleujutise riskide maandamiseks 0 0 -6 014 -1 500 Atmosfääriõhu kaitse seadus Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 0 -18 302 -4 058 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 0 -131 0 Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3 Eesti Keskkonnahariduse Ühing 0 0 -16 0 Eesti keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025 Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 0 -1 267 -456 Keskkonnatasude seadus § 56 lg 1, avatud taotlusvoor Rohetehnoloogiate arenguprogrammist kavandatud toetused 0 0 -797 EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) programm LIFE SIP AdaptEst projektist kliimamuutustega kohanemiseks kavandatud toetused 0 0 -769 0 Euroopa Komisjoni LIFE programm Struktuurfondidest vahendatavad toetused 0 0 -10 002 -602 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus EL-i HKS tulude arvelt makstavad toetused kliimamuutustega kohanemiseks 0 0 -5 320 -3 000 Atmosfääriõhu kaitse seadus Kultuuriministeeriumi valitsemisala -254 932 -30 108 -244 126 -13 907 Kultuuriprogramm -200 905 -28 220 -189 403 -12 026 Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine -2 032 0 -2 250 0 Loovisikute ja loomeliitude seadus Arhitektuuri- ja disainivaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -175 0 -204 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid -117 0 -111 0 Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 2 "Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord" Eesti Filmi Instituut SA tegevustoetus -1 289 0 -1 240 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Edasiantavad toetused filmikultuuri arendamiseks -7 513 0 -7 513 0 Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 25 "Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord" Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks -6 000 0 -6 000 0 Kultuuriministri määrus 16.04.2019 nr 14 "Film Estonia toetuskava" Väärtfilmi kinode tegevustoetus -185 0 -176 0 Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 25 "Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord" Audiovisuaalvaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -1 730 0 -1 647 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste tegevustoetus -4 589 0 -4 140 0 Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr 17 "Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord", Etendusasutuse seadus Riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste tegevustoetus -25 165 0 -24 035 0 Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr 17 "Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord", Etendusasutuse seadus Rahvusooper Estonia tegevustoetus -11 221 0 -10 773 0 Rahvusooperi seadus Sakala Teatrimaja SA tegevustoetus -247 0 -237 0 Etendusasutuse seadus Etenduskunstide valdkonna partnerorganisatsioonide toetus -360 0 -446 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid 0 0 -301 0 Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr 17 "Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord", Etendusasutuse seadus Energiasäästlikud valgustuslahendused teatritele (CO2 meede) -9 000 0 0 0 Kultuuriministri määrus 22.02.2024 nr 8 "Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord" Kultuurileht SA -3 626 0 -3 481 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Autorihüvitusfond SA - Laenutus- ja reprograafiahüvitis -1 650 0 -1 650 0 Autoriõiguse seadus; VV määrus 11.02.2005 nr 29 "Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord"; VV määrus 13.07 nr 159 "Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord" Kirjandusvaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -1 046 0 -1 213 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Kunstihoone SA -725 0 -696 -5 000 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Kunstivaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -1 542 0 -1 400 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Eesti Rahvusringhääling -42 151 -1 949 -40 439 -1 871 Ringhäälinguseadus Ajakirjanduse toetamine venekeelse sisu tootmiseks (2024. aastal olid vahendid 1 mln eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis) 0 0 -1 000 0 Kultuuriministri määrus 08.12.2022 nr 20 "Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord" Riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate kontserdiasutuste tegevustoetus -10 936 0 -10 498 0 Kultuuriministri määrus 14.10.2022 nr 17 "Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord", Etendusasutuse seadus Muusikafestivalid ja suursündmused -528 0 -502 0 Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 4 "Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord" Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad -468 0 -445 0 Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 3 "Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord" Helilooming ja muusikaalased väljaanded -215 0 -204 0 Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 5 "Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord" Muusikakonkursid -74 0 0 Kultuuriministri määrus 23.11.2018 nr 7 "Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord" Muusikavaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -2 323 0 -2 291 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Riigi sihtasutuse muuseumide tegevustoetus -28 864 0 -29 146 0 Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr 11 "Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord" Eesti Kunstimuuseum SA 0 -50 0 -48 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Virumaa Muuseumid SA 0 -112 0 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumide, mida ei ole asutanud riik, tegevustoetus -377 0 -358 0 Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr 11 "Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord" LIFE Heritage HOME projekti partnerite omafinantseeringu osaline katmine -6 0 -16 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogunduse valdkonnaüleste partnerorganisatsioonide tegevustoetus -215 0 -350 0 Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 21 "Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord" Muuseumide kiirendi -324 -542 -370 -475 Kultuuriministri määrus 25.05.2020 nr 13 "Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord" Avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide tegevustoetus -883 0 -839 0 Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr 11 "Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord" Pärandivaderid -13 0 0 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Halduslepingute tasud (Muinsuskaitseamet) -173 0 -147 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Muuseumide aastaauhindade ürituse korraldamine -39 0 -37 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Toetus kinnismälestiste omanikele 0 -2 774 0 -2 635 Kultuuriministri määrus 09.05.2019 nr 22 "Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord" Muuseumivaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -101 0 -54 0 Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 21 "Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord" Riigi Tugiteenuste Keskus (rakendusüksus, toetuse saajad on taotlusvoorust raha saajad) -1 000 0 0 0 EMP/ Norra koostööprogramm( välisvahendid) Mittetulundusühing Eesti ICOMOS 0 0 -25 0 Projekt "Integrated renovation services for heritage homes of Estonia" (LIFE22-CET-LIFEheritageHOME). KuMi kui juhtpartneri poolt teistele partneritele edasi antav toetus (välisvahendid) Tallinna Tehnikaülikool 0 0 -84 0 Projekt "Integrated renovation services for heritage homes of Estonia" (LIFE22-CET-LIFEheritageHOME). KuMi kui juhtpartneri poolt teistele partneritele edasi antav toetus (välisvahendid) Eesti Kunstiakadeemia 0 0 -68 0 Projekt "Integrated renovation services for heritage homes of Estonia" (LIFE22-CET-LIFEheritageHOME). KuMi kui juhtpartneri poolt teistele partneritele edasi antav toetus (välisvahendid) Eesti Rahvusraamatukogu tegevustoetus -10 407 -22 602 -10 226 -1 131 Eesti Rahvusraamatukogu seadus Rahvaraamatukogude tegevuskulud / maakonnaraamatukogu töötaja kulu -1 490 0 -1 490 0 Rahvaraamatukogu seadus Rahvaraamatukogude teavikud -2 025 0 -1 924 0 Rahvaraamatukogu seadus Raamatukogude arendusprojektid -500 0 -475 0 Kultuuriministri määrus 21.02.2023 nr 1 "Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord" Eesti Rahvusraamatukogu (IKT valdkonna toetus) 0 0 -733 -674 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023. a käskkiri nr 135 (välisvahendid) Eesti Rahvusarhiiv 0 0 -1 175 0 Digipööre, MKMi SF meede (välisvahendid) Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus (2025. a toetuses sisaldub ühekordne toetus 3,5 mln 2025. aastal toimuva peo korraldamiseks) -754 0 -4 224 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Edasiantavad toetused laulu- ja tantsupeo kollektiivide toetamiseks -1 000 0 -950 0 Kultuuriministri määrus 11.05.2021 nr 16 "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide toetamise määrus" Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus -2 560 0 -2 560 0 Kultuuriministri määrus 12.01.2021 nr 1 "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord" Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude toetamine 0 0 -254 0 Kultuuriministri määrus 23.10.2023 nr 23 "Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord" Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine -717 0 -682 0 Kultuuriministri määrus 13.02.2019 nr 5 "Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord" Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude toetamine -267 0 0 0 Kultuuriministri määrus 23.10.2023 nr 23 "Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord" Setomaa pärimuskultuuri toetamine -200 0 -190 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 16 "Setomaa pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord" Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused "Teater Maal" -156 0 -148 0 Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktori 03.06.2024 käskkiri nr 1-1/35 “Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused “Teater maal” reglement Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine -122 0 -116 0 Kultuuriministri määrus 03.12.2018 nr 9 "Mulgimaa pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord" Kihnu Kultuuriruumi toetamine -115 0 -110 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 17 "Kihnu kultuuriruumi toetamise tingimused ja kord" Vana Võromaa pärimuskultuuri toetamine -84 0 -105 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 18 "Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord" Saarte pärimuskultuuri toetamine -84 0 -80 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 12 "Saarte pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord" Virumaa pärimuskultuuri toetamine -74 0 -70 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 14 "Virumaa pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord" Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine -51 0 -49 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 13 "Peipsiveere pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord" Folkloorifestivalide toetamine -32 0 -31 0 Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 15 "Folkloorifestivalide toetamise tingimused ja kord" Kultuuripealinn Tartu 2024 -5 000 0 0 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Eesti kultuur maailmas -780 0 -546 0 Kultuuriministri määrus 23.11.2018 nr 8 "Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord" Balti kultuurifond, Soome-Eesti kultuurifond -115 0 -115 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri EL kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine -100 0 -150 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmine -141 0 -149 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Loov Eesti MTÜ tegevustoetus - Eesti kultuuri kontaktpunkt -36 0 -36 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri MTÜ Loov Eesti -32 0 -3 0 Loov Euroopa programmi 2023 - 2024 toetus (välisvahendid) Eesti Filmi Instituut SA -38 0 -4 0 Loov Euroopa programmi 2023 - 2024 toetus (välisvahendid) Teadus- ja arendustegevus "Loovuurimus" -405 0 -2 498 0 Kultuuriministri määrus 13.06.2024 nr 14 "Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord" Teema-aasta korraldamine (2025 - Eesti Raamatu aasta) -119 0 0 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused ja toetused 0 0 -297 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (rakendusüksus, toetuse saajad on taotlusvoorust raha saajad) -750 0 -1 125 0 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.21 Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide toetamine ja kasvupotentsiaaliga VKEde ekspordivõimekuse kasvatamine (määrus - avatud taotlusvoor) (välisvahendid) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (rakendusüksus, toetuse saajad on taotlusvoorust raha saajad) -500 0 -800 0 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.22 Kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine (määrus - avatud taotlusvoor) (välisvahendid) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus -480 0 -650 0 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.24 Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste arendamine (välisvahendid) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus -100 0 -133 0 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.23 Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine (välisvahendid) Kultuuriprojektid -3 000 0 -831 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Eraldis institutsioonide toetamiseks -495 -191 -410 -191 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Valitsemisala asutuste remondifondi toetus -1 272 0 -1 683 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -15 454 0 -14 976 0 Integratsiooni SA tegevustoetus -1 176 0 -1 129 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Integratsiooni Sihtasutus - 2024 teema-aasta korraldamine -150 0 0 0 kultuuriministri valitsemisala 2024. aasta eelarve käskkiri Eesti keele majade tegevustoetus , Integratsiooni SA -2 270 0 -2 225 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamine, Integratsiooni SA -100 0 0 0 Kultuuriministri määrus 03.04.2019 nr 11 "Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord" Lõimumist toetavad tegevused, Integratsiooni SA -170 0 -160 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamine, Integratsiooni SA -503 0 -560 0 Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 24 "Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord" Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine, Integratsiooni SA -83 0 -83 0 Kultuuriministri määrus 19.02.2019 nr 6 "Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord" Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused, Integratsiooni SA -100 0 -100 0 Kultuuriministri määrus 26.03.2019 nr 10 "Lõimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetamise tingimused ja kord" Ukraina kultuuri toetamine, Integratsiooni SA -100 0 -100 0 Kultuuriministri määrus 16.12.2022 nr 21 "Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" Eestimaa Rahvuste Ühendus - Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine -7 0 -7 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Euroopa Romade Foorum Eestis MTÜ - Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine -7 0 -7 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Vaba Lava SA Narva teatrikeskus - kultuurilise mitmekesisuse alased tegevused -70 0 -67 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Fenno-Ugria Asutus MTÜ tegevustoetus -182 0 -173 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia -58 0 -63 0 Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus Tagasipöördumistoetus, Integratsiooni SA -100 0 -70 0 Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 23 "Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord" Rahvuskaaslaste nõustamisteenuse pakkumine ja eesti keele laagrid etnilistele eestlastele, Integratsiooni SA -125 0 -119 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Riigikantselei -640 0 -203 0 SF 2021-2027.4.7.55 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,kohanemisteemadel (välisvahendid) Berni Rakendusteaduse ülikool 0 0 -136 0 Šveitsi-Eesti koostööprogramm (KuM juhtimiskulude alt antav toetus Berni Rakendusteaduste ülikoolile. (välisvahendid) Eesti Rahvusraamatukogu 0 0 -245 0 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevus Ühine meediaruum (KUM) (välisvahendid) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus -111 0 -161 0 SF 2021-2027.4.7.52 Andmevahetuslahenduse (sh infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine (välisvahendid) Integratsiooni SA -3 920 0 -3 624 0 SF 2021-2027.4.7.51 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine (välisvahendid) Integratsiooni SA -1 040 0 -1 031 0 SF 2021-2027.4.7.53 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused (välisvahendid) Integratsiooni SA -1 370 0 -1 513 0 SF 2021-2027.4.7.54 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe (välisvahendid) Eesti Linnade Valdade Liit -904 0 -1 047 0 SF 2021-2027.4.7.56 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel (välisvahendid) Integratsiooni SA 0 0 -288 0 SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade vaheliste kontaktide edendamine (välisvahendid) Eesti Rahvakultuurikeskus 0 0 -609 0 SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade vaheliste kontaktide edendamine (välisvahendid) Kodanikuühiskonna sihtkapital -900 0 -102 0 SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade vaheliste kontaktide edendamine (välisvahendid) Integratsiooni SA -1 220 0 -1 077 0 INSA tegevused Šveitsi-Eesti koostööprogrammi alt (välisvahendid) Lõimumisvaldkonna partnerorganisatsioonide toetus -149 0 -76 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Spordiprogramm -38 573 -1 887 -39 747 -1 881 Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus tegevustoetus -360 0 -351 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Spordimeditsiini SA tegevustoetus -184 0 -174 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Tehvandi Spordikeskus SA -1 493 -1 737 -1 434 -1 737 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Jõulumäe Tervisespordikeskus SA -654 -150 -628 -144 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Spordikoolituse ja -Teabe SA tegevustoetus -774 0 -625 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Spordikoolituse ja -Teabe SA - Toetus treenerite tööjõukulude katmiseks -11 802 0 -11 762 0 Kultuuriministri määrus 26.11.2014 nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Team Estonia koondiste toetus -3 012 0 -3 012 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Team Estonia tugiteenused -942 0 -942 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Team Estonia ettevalmistus- või olümpiaettevalmistustoetus sportlastele ja treeneritele - Eesti Olümpiakomitee -3 748 0 -3 748 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Osalemine olümpiamängudel -190 0 -181 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Spordialaliidud -2 461 0 -2 338 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Noortesport -1 700 0 -1 615 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Toetus spordikohtunike tegevuse arendamiseks -445 0 -423 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ - Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamine -300 0 -270 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Olümpiakomitee MTÜ tegevustoetus -920 0 -850 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Audentes AS riikliku koolitustellimuse läbiviimiseks -2 440 0 -2 440 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Eesti Paralümpiakomitee MTÜ tegevustoetus -950 0 -860 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Spordi suurvõistluste toetamine -1 300 0 -3 800 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eestis -1 051 0 -998 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Spordiprojektid -410 0 -70 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud -100 0 -50 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Valitsemisala asutuste remondifondi toetus -129 0 -95 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA tegevustoetus -805 0 -765 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Liikumisharrastuse edendamise reformi elluviimine -52 0 -25 0 kultuuriministri valitsemisala 2025. aasta eelarve käskkiri Maakonna spordiliidu toetus -1 194 0 -1 141 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus -625 0 -617 0 Kultuuriministri määrus 08.11.2022 nr 19 "Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026" Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevustoetus -246 0 -233 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Terviserajad SA -100 0 -95 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit MTÜ tegevustoetus -30 0 -29 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Spordiliitude toetus -157 0 -178 0 Kultuuriministri määrus 21.12.2012 nr 12 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord"; Spordiseadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -209 998 -125 936 -188 010 -59 002 Ettevõtluskeskkond -88 821 -76 921 -78 654 -59 002 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -24 267 0 -33 550 0 Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 2 lg 2 ja lg 3 ning § 4 lg 1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 0 -1 500 0 -1 300 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 05.08.2019 määrus nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -13 400 0 -8 973 0 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lg 7 AS Metrosert -162 0 -162 0 Riigihange „Metroloogia keskasutuse ning riigietalonide säilitamis- ja arendusteenuse ülesannete täitmise teenuse tellimine” (viitenumber 247735) AS Metrosert -17 0 -17 0 Vabariigi Valitsuse 19.04.2004 määrus nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus -390 0 -390 0 Toote nõuetele vastavuse seadus § 37 lg 3 ja § 48 lg 3 Tarbijkaitse ühendused -20 0 -20 0 Majandus- ja taristuministri 16.03.2016 määrus nr 25 "Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord" Tartu Linnavalitsus -360 0 -360 0 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.01.2024 käskkiri nr 10 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2024. aasta eelarvete kinnitamine“ AS Eesti Varude Keskus -3 441 0 -5 050 0 Hädaolukorra seadus § 18¹ lg 4 Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -44 458 -50 400 -29 322 -14 000 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -2 306 -25 021 -810 -43 702 Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 2 Teadmussiirde programm -89 101 0 -85 197 0 AS A.L.A.R.A. -185 0 0 0 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.01.2024 käskkiri nr 10 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2024. aasta eelarvete kinnitamine“ (sisetehing riigihangete seaduse § 12 tähenduses) AS Metrosert -4 040 0 -1 067 0 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13 lg 1 p 4 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -46 006 0 -51 063 0 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13 lg 1 p 4 ning majandus- ja infotehnoloogiaministri mitmete erinevate määrustega kehtestatud riigisisesed toetusprogrammid Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ning organisatsioonidele teadus- ja arendustegevuseks (sh taotlusvoorude alusel) -15 283 0 -10 978 0 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13 lg 1 p 4 ning majandus- ja infotehnoloogiaministri mitmete erinevate määrustega kehtestatud riigisisesed toetusprogrammid Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -20 771 0 -22 089 0 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -2 816 0 0 0 Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määrus nr 55 "Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord Digiühiskonna programm -10 524 -49 015 0 0 AS Metrosert -136 -25 0 0 Euroopa Komisjoniga 29.12.2022 sõlmitud leping Grant Agreement Project 101113143 — EstQCI ning MKMi, RIKSi, Metroserti ja KAMi vahel 15.08.2023 sõlmitud leping EstQCI Consortium Agreement Riigi Infokommunikatsiooni SA -3 109 -120 0 0 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.01.2024 käskkiri nr 10 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2024. aasta eelarvete kinnitamine“ (sisetehing riigihangete seaduse § 12 tähenduses) Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -3 500 -39 120 0 0 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -3 779 -9 750 0 0 Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 2 Tööturuprogramm -20 458 0 -23 223 0 Eesti Töötukassa -18 0 0 0 Töötuskindlustuse seadus § 38¹ lg 1 Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -16 871 -20 272 0 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -3 569 -2 951 0 Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 2 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -1 094 0 -936 0 SA Eesti Inimõiguste Keskus -200 0 0 0 Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus -78 0 0 0 Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ MTÜ Oma Tuba -222 0 0 0 Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ Toetused taotlusvoorude alusel 0 0 -436 0 Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määrus nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ Toetusmeetmed ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele (sh taotlusvoorude alusel) -594 -500 0 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus Rahandusministeeriumi valitsemisala -6 912 -22 463 -5 147 -34 625 Halduspoliitika programm -5 860 -22 463 -4 098 -34 625 Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendatav tehniline abi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele -4 489 0 -2 798 0 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel kehtestatud rahandusministri 26.09.2022 määrus nr 42 Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendatav tehniline abi Keskkonnainvesteeringute Keskusele -941 0 -900 0 Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendatav tehniline abi partnerite võimestamiseks (Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Vabaühenduste Liit, maakondlikud arenduskeskused) -430 0 -400 0 Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust kavandatud toetusmeetmed avaliku sektori hoonete energiatõhususe edendamiseks keskvalitsuse hoonetes ja kultuuriväärtusega hoonetes 0 -14 770 0 -23 977 Riigihalduse ministri 05.03.2019 määrus nr 10 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr 47 Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust kavandatud Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidesse panustavate, kuid fondist rahastuseta jäänud kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal 0 0 0 -2 800 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumi koostöös on energialahendustega seotud meede ettevalmistamisel Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust kavandatud rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine 0 -375 0 -528 Kliimaministri raha eraldamise käskkiri, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 26 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja riigi eelarvestrateegia lisaga 5 Moderniseerimisfondi toetusmeede keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks 0 -7 318 0 -7 320 Riigihalduse ministri 05.08.2022 määrus nr 36 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Rahatarga riigi programm -1 052 0 -1 049 0 Toetus Audiitorkogule järelevalvenõukogu seadusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud kulude katteks -45 0 -43 0 Audiitortegevuse seadus §105 Õppelaenude tagastamisega seotud kulud kohaliku omavalitsuse asutustele -4 0 -3 0 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus, Vabariigi Valitsuse 25.08.2004 määrus nr 284 Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord Euroopa Investeerimispanga EU4U (EU for Ukraine Fund) garantiifondiga seotud kulud -1 000 0 -1 000 0 Riigikogu otsus „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks" 336 OE Stipendiumid Sisekaitseakadeemia tolli- ja maksunduse eriala üliõpilastele -3 0 -3 0 Maksu- ja Tolliameti koostööleping Sisekaitseakadeemiaga Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -92 853 -11 662 -98 874 -16 753 Toiduohutuse programm -15 782 -50 -12 591 -45 - SA Eesti Maaelumuuseumid -1 274 -50 -1 149 -45 - SA Eesti Piimandusmuuseum -181 0 -162 0 - Eesti Maaülikool -457 0 -417 0 - AS Vireen -558 0 -558 0 - Toetus maaparandusühistute liikmelisuse- ja maaparanduskuludeks -30 0 -19 0 - Tegevustoetused põllumajandus- ja toidusektori MTÜdele -473 0 -337 0 - Maaelu ja põllumajanduse arendamise riiklikud toetused -12 809 0 -9 949 0 - Regionaalarengu programm -7 668 -11 612 -6 386 -16 708 - Tegevustoetus valdkonna organisatsioonidele -7 648 -11 612 -6 368 -16 708 - Sihtasutus Pokumaa -20 0 -18 0 - Ühistranspordi programm -69 403 0 -79 897 0 - Ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele jagatav toetus ühistranspordi korraldamiseks ministeeriumi ja Maanteeameti kaudu (bussiliinidele, praami- ja lennuliiklusele) -69 403 0 -79 897 0 - Siseministeeriumi valitsemisala -14 687 -35 -15 739 -35 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -8 919 0 -9 212 0 Kodanikuühiskonna Sihtkapital -1 845 0 -1 762 0 Ministri käskkiri Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile taotlusvoorude läbiviimiseks, usuliste ühenduste toetamiseks ja toetuse eraldamine Vabaühenduste Liidule, Eesti Külaliikumine Kodukandile, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule. -1 720 0 -1 748 0 Ministri määrus, avatud taotlusvoor Erakondade toetamine -5 187 0 -4 931 0 Erakonnaseaduse § 12 7 lõige 4 Integratsiooni toetamise ja kodanikuühiskonna tugevdamise toetused 0 -292 0 Leping Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamise toetused -167 -479 0 Leping Tulemusvaldkond: Siseturvalisus -5 768 -35 -6 527 -35 Integratsiooni sihtasutus -375 0 -570 0 Siseministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutus (INSA) vahelise 15. märtsil 2021. a sõlmitud halduslepingu aluseks on kodakondsuse seaduse § 82 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2021. a korraldus nr 3 ning kooskõlas halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 1 ja §-ga 8, haldusmenetluse seaduse § 96 lõikega 1, §-ga 97, § 99 lõikega 2 ja lõikega 3 ning § 101 lõikega 4 ja kodakondsuse seaduse §-ga 82 ja §-ga 83. eu-Lisa (IT Agentuur) töötajatele käibemaksu kulude hüvitamine -50 0 -50 0 Rahvusvaheline kokkulepe Vabatahtlike merepääste seltsid -106 0 -122 0 Avatud taotlusvoor Eesti Naabrivalve -60 0 -60 0 Leping Eesti Politsei Spordiliit -13 0 -30 0 Leping Eesti Abipolitseinike Kogu -60 0 -60 0 Leping Vabatahtlike päästjate MTÜ-d -67 0 -50 0 Avatud taotlusvoor Vabatahtlike ennetustegevuste MTÜ-d -41 0 -41 0 Avatud taotlusvoor Eesti Tuletõrjespordi Liit -40 0 -40 0 Avatud taotlusvoor Omavalitsusliitudele (OVL) kriisideks valmisolekus -93 0 -94 0 Avatud taotlusvoor Vabatahtlikele päästeseltsidele (Leader) 0 -35 0 -35 Avatud taotlusvoor Toetus "Küttekolded korda" -1 000 0 -1 000 0 Leping Ida-Viru pääste noortelaager -20 0 -20 0 Leping Kaitseliidu Naiskodukaitsele evakuatsioonivõimekuse tagamiseks -45 0 -45 0 Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi koostöölepe Päästeliidu tegevustoetus -45 0 -45 0 Leping Sisekaitseakadeemia toetused koostööpartneritele 0 0 -16 0 Partnerluslepped Ennetava ja turvalise elukeskkonna toetused 0 0 -575 0 Leping Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi toetused -1 250 0 -1 110 0 Leping Sisejulgeolekufondi toetused -1 853 0 -2 399 0 Leping Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu toetused -650 0 -200 0 Leping Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -156 440 0 -30 448 -806 Sotsiaalhoolekande programm -1 876 0 -1 788 0 Aktsiaselts Koeru Hooldekeskus -272 0 -272 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Strateegiline partner. Ministri käskkiri. Eesti Puuetega Inimeste Fond -1 448 0 -1 500 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Strateegiline partner. Ministri käskkiri. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon -156 0 0 0 - Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide toetamine, taotlusvoor 0 0 -16 0 Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri määrus. Vanemaealiste programm -132 0 -198 0 Mittetulundusühing Kuldne Liiga -132 0 0 0 - Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide toetamine, taotlusvoor 0 0 -198 0 Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri määrus. Laste ja perede programm -1 188 0 -790 0 Eesti Lasterikaste Perede Liit -101 0 0 0 - KOV-id "Imeliste aastate" programmi läbiviimiseks -640 0 0 0 - Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus -97 0 0 0 - Lastekaitse Liit -225 0 0 0 - Viljandi Haigla -100 0 0 0 - MTÜ Igale Lapsele Pere -25 0 0 0 - Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide toetamine, taotlusvoor 0 0 -790 0 Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri määrus. Tervist toetavate valikute programm -355 0 -1 736 0 Mittetulundusühing Peaasjad -203 0 0 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Toetus hingehoidja teenuse tagamiseks 280 0 0 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (HIV positiivetele emadele imikutoitesegude soetamiseks) -11 0 -11 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Kulude sihtfinantseerimine Lääne Tallinna Keskhaigla AS (HIV positiivetele emadele imikutoitesegude soetamiseks) -20 0 -20 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Kulude sihtfinantseerimine TÜ Kliinikum (HIV positiivetele emadele imikutoitesegude soetamiseks) -3 0 -3 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Kulude sihtfinantseerimine TÜ Kliinikum (mammograafiabussi tööshoidmine) -26 0 -26 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Mammograaf AS (mammograafiabussi tööshoidmine) -28 0 -28 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Sihtasutus Viljandi Haigla (mammograafiabussi tööshoidmine) -16 0 -26 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. MTÜ Eesti Vähiliit -20 0 -20 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. KOV-id ja KOV-ide liidud tervisedenduse tegevuste elluviimiseks -308 0 -231 0 Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Avatud taotlusvoor Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste projektide toetamine, taotlusvoor 0 0 -971 0 Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 2. Ministri määrus. World Health Organisation (WHO), Euroopa mittenakkushaiguste keskuse toetamine 0 0 -400 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Strateegiline partner. Ministri käskkiri. Inimkeskse tervishoiu programm -152 889 0 -25 936 -806 Eesti Infektsioonhaiguste Selts -15 0 -15 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Strateegiline partner. Ministri käskkiri. Eesti Arst OÜ -20 0 0 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Strateegiline partner. Ministri käskkiri. Tartu Ülikool -4 692 0 -4 552 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri käskkiri. Sihtasutus Viljandi Haigla -14 863 0 -3 401 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri käskkiri. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla -17 0 -17 0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98 artikkel 20, vereseaduse § 27 ja vereteenistuse ekspertkomisjoni koosoleku protokoll 07.10.2013 nr 9. Ministri käskkiri. Piirkondlike haiglate toetamine 0 0 0 -806 CO2 vahendid RAMilt. Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine (taotlusvoor) -600 0 -300 0 Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 1 Harvikhaiguste taotlusvoor -4 307 0 -4 000 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri käskkiri. Tervisekassa -128 061 0 -12 001 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Ministri käskkiri. Tervishoiualaste tööpraktikabaaside ja/või baasasutuste toetamine -314 0 -189 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7; TTKS § 30 lg 3 2 ja terviseministri käskkiri. Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötaja tööpraktika tasustamise toetamine. Elutähtsa teenuse osutajate toetamine 0 0 -1 461 0 Riigieelarve seaduse § 53 lg 7. Tervishoiuteenuste osutajate kriisitoimepidevuse toetamine (sh riigi tegevusvaru käitlemine). Välisministeeriumi valitsemisala -24 284 0 -26 262 0 Välispoliitika programm -24 284 0 -26 262 0 SA-d ja MTÜ-d -2 415 0 0 0 MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud -50 0 0 0 Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022 käskkiri nr 133 SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus -1 500 0 0 0 Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord §4 lõige 1 ja §5 lõige 1 Tallinna Inglise Kolledž, IB (International Baccalaureate) õpe -150 0 0 0 Välisministeeriumi kantsleri 22.01.2024. käskkiri nr 13 Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus -500 0 0 0 Välisministeeriumi kantsleri 26.02.2024. käskkiri nr 42 Integratsiooni sihtasutus -185 0 0 0 Riigieelarve seadus §53¹ lõige 2; Välisministeeriumi kantsleri 30.04.2024 käskkiri nr 83 alusel kooskõlas riigihangete seaduse §12 lõikega 7 MTÜ Mondo -10 0 0 0 Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022 käskkiri nr 133 MTÜ Eesti Noorteühenduse Liit -10 0 0 0 Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022 käskkiri nr 133 MTÜ Eesti NATO Ühing -10 0 0 0 Välisministeeriumi kantsleri 15.06.2022 käskkiri nr 133 Muud arengukoostöö ja humanitaarabi projektid, koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega arengukoostöö vallas -16 485 0 0 0 "Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord" alusel Muude siseriiklike ja rahvusvaheliste algatuste toetamine, sh teadus- ja arendustegevuse raames tellitavad uuringud -1 429 0 0 0 Vabariigi Valitsuse seaduse §53 lõige 2; Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 196 §24 punkt 5; Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §15 3 Taaste- ja vastupidavusrahastu toetused Ettevõtluse- ja Innovatsiooni SA-le. -3 955 0 -4 488 0 Välissuhtlemisseaduse §8 lõige 4¹ LISA 4. Investeeringud Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Riigikogu Kantselei -1 368 -26 357 -36 668 -10 311 39% Investeeringud kokku -255 -4 993 -6 452 -1 459 29% IT investeeringud -61 -2 003 -2 003 0 0% Kinnisvara -153 -2 090 -3 938 -1 848 88% Riigikogu hoonete renoveerimine -153 -2 090 -3 938 -1 848 88% Käibemaks -41 -900 -511 390 -43% Vabariigi Presidendi Kantselei -2 239 0 -1 081 -1 081 100% Investeeringud kokku -420 0 -205 -205 100% Kinnisvara -189 0 -168 -168 100% Soojussõlm 0 0 -168 -168 100% Käibemaks -70 0 -37 -37 100% Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -421 936 -119 723 -132 580 -12 857 11% Investeeringud kokku -79 198 -24 666 -25 174 -508 2% Inventar -118 -325 -420 -95 29% IT investeeringud -4 874 -3 437 -3 590 -153 4% Transpordivahendid -67 0 -540 -540 100% Masinad ja seadmed -1 699 -215 -758 -543 253% Muud investeeringud -2 324 -1 582 -1 105 477 -30% Kinnisvara -57 008 -12 039 -14 145 -2 106 17% Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -7 405 -10 814 -11 443 -629 6% H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -82 -140 -100 40 -29% Gümnaasiumivõrgu korrastamine -47 227 0 -274 -274 100% Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteering -1 607 -1 000 -500 500 -50% Investeering haridusasutustesse 0 0 -1 053 -1 053 100% EE Lennuakadeemia kinnisvara 0 -85 -100 -15 18% Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli remondihall 0 0 -100 -100 100% Luua Metsanduskool Tihemetsa õppemetskonna ehitus -16 0 -575 -575 100% Käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35% Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -38 593 -7 319 -152 429 -145 110 1983% Investeeringud kokku -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973% IT investeeringud -3 992 -133 -23 659 -23 526 17689% Masinad ja seadmed -1 358 -923 -78 845 -92% Käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901% Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 560 750 -2 450 747 -2 795 403 -344 656 14% Investeeringud kokku -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14% Inventar -290 -286 -264 22 -8% IT investeeringud -3 868 -4 444 -4 246 198 -4% Masinad ja seadmed -8 445 -38 563 -39 020 -458 1% Muud investeeringud -126 898 -206 046 -277 958 -71 912 35% Kinnisvara -109 972 -136 324 -119 621 16 703 -12% Maa soetused -6 194 -7 342 -10 000 -2 658 36% Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -49 216 -96 223 -79 584 16 639 -17% Liitlaste taristu -45 339 -13 750 -22 436 -8 686 63% Kirde-Eesti meetme radari taristu -7 870 -11 507 -1 465 10 042 -87% Väikesaarte energiarajatised CO2 kvoodi müügi tuludest 0 -1 218 -1 218 0 0% Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 -1 200 -4 917 -3 717 310% Käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9% Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6% Inventar -28 -20 -20 0 0% IT investeeringud -5 524 -7 615 -4 747 2 868 -38% Transpordivahendid -479 -2 916 -4 811 -1 895 65% Masinad ja seadmed -397 -2 595 -3 686 -1 091 42% Muud investeeringud -5 338 -421 -479 -58 14% Kinnisvara -96 805 -130 999 -137 984 -6 985 5% Riigimaanteede remondi koondprojekt -58 617 -61 799 -76 430 -14 631 24% Tuletornid -230 -380 -780 -400 105% Rail Baltic arendus -10 868 -20 247 -13 667 6 580 -32% Arbavere puursüdamike hoidla -116 -375 -375 0 0% Rohuküla sadama kai taastamine 0 -471 -2 508 -2 038 433% Transpordiameti hoonete renoveerimine -315 -517 -790 -273 53% Maade soetamine -1 534 -3 000 -3 000 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering -467 -4 461 -165 4 297 -96% Sauga-Pärnu 2+2 realine tee -1 377 -6 800 -3 709 3 091 -45% Libatse-Nurme 2+2 realine tee 0 -22 100 -24 300 -2 200 10% Multifunktsionaalne töölaev 0 0 -7 699 -7 699 100% Riigilaevastiku hooned ja rajatised -9 -167 -167 0 0% E67 Päädeva-Konuvere teelõik MILMOB 0 0 -3 895 -3 895 100% Värska – Ulitina maantee ümbersõit 0 0 -500 -500 100% Käibemaks -20 333 -30 912 -34 347 -3 435 11% Kultuuriministeeriumi valitsemisala -1 031 -258 -4 450 -4 192 1625% Investeeringud kokku -187 -43 -828 -785 1825% IT investeeringud -78 0 -70 -70 100% Muud investeeringud -14 0 -526 -526 100% Kinnisvara -73 -43 -103 -60 140% Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 0 0% Eesti Rahva Muuseum -13 -20 -80 -60 300% Käibemaks -22 0 -129 -129 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -504 362 -152 172 -26 611 125 561 -83% Investeeringud kokku -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83% IT investeeringud -20 379 -23 711 -1 492 22 219 -94% Masinad ja seadmed 0 0 -2 730 -2 730 100% Käibemaks -15 632 -4 953 -638 4 315 -87% Rahandusministeeriumi valitsemisala -109 250 -111 378 -122 865 -11 486 10% Investeeringud kokku -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11% IT investeeringud -13 100 -14 755 -16 410 -1 656 11% Masinad ja seadmed -912 -2 540 -2 610 -70 3% Käibemaks -3 781 -3 805 -4 372 -567 15% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -59 610 -34 532 -30 419 4 112 -12% Investeeringud kokku -12 778 -6 134 -5 680 454 -7% IT investeeringud -3 976 -3 015 -4 460 -1 445 48% Transpordivahendid 0 -35 -35 0 0% Masinad ja seadmed -1 572 -2 446 -200 2 246 -92% Kinnisvara -766 -70 -70 0 0% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% Käibemaks -1 715 -568 -915 -347 61% Siseministeeriumi valitsemisala -252 704 -331 562 -260 501 71 061 -21% Investeeringud kokku -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19% IT investeeringud -12 727 -9 015 -8 745 269 -3% Transpordivahendid -10 332 -25 979 -13 495 12 484 -48% Masinad ja seadmed -2 040 -3 106 -5 286 -2 179 70% Muud investeeringud -19 513 -7 431 -1 647 5 784 -78% Kinnisvara -1 426 -6 134 -10 643 -4 509 74% Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks -623 -40 -40 0 0% Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -164 -1 624 -1 602 21 -1% Idapiiri ehitus 0 -4 300 -8 800 -4 500 105% Kardla lõhkamiskoht -9 0 -200 -200 100% Käibemaks -9 124 -10 786 -10 804 -18 0% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -90 810 -49 268 -62 288 -13 020 26% Investeeringud kokku -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26% IT investeeringud -14 232 -7 565 -9 573 -2 008 27% Masinad ja seadmed -784 -100 -120 -20 20% Käibemaks -2 983 -1 640 -2 066 -426 26% Välisministeeriumi valitsemisala -70 734 -32 807 -57 805 -24 998 76% Investeeringud kokku -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68% IT investeeringud -1 101 -1 315 -540 775 -59% Transpordivahendid -279 0 -180 -180 100% Muud investeeringud -2 646 -1 016 -170 846 -83% Kinnisvara -8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193% Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringud -8 395 -2 976 -8 710 -5 734 193% Käibemaks -537 -482 -102 380 -79% LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 202 4 -202 8 Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. Planeeritud tegevused 2025 Planeeritud tegevused 2024-2028 VABARIIGI VALITSUSE SIHTOTSTARBELINE RESERV KOKKU -150 218 -907 426 RIIGIKOGU 0 -102 IT vajaku kompenseerimine 0 -102 RIIGIKOHUS 0 -7 IT vajaku kompenseerimine 0 -7 RIIGIKANTSELEI -150 -295 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -150 -295 HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -4 971 Ukraina sõjapõgenikest alus- ja üldhariduse õpilaste õppekulude katmiseks 0 -3 600 Ukraina sõjapõgenikest kutseõppeasutuste õpilaste õppekulude katmiseks 0 -950 Ukraina sõjapõgenikest ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste õppetoetusteks 0 -251 Ukraina kooli investeeringuteks 0 -170 JUSTIITS - JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala -5 222 -14 647 Õigusaktidest tulenevad meetmed -3 636 -13 045 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -1 586 -1 586 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 -16 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala -52 658 -282 898 Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine -34 972 -181 405 Riigilaevastiku tegevuskulud ja investeeringud -14 530 -69 649 Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon -2 379 -11 895 Avaandmete direktiivi ülevõtmine -517 -2 495 Õigusaktidest tulenevad meetmed -189 -937 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -72 -817 Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine 0 -15 700 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala -2 405 -18 851 Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede -2 000 -10 000 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad -200 -2 800 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile -100 -497 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu -105 -522 Rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogramm (sh kursustele registreerimise infosüsteemi ülalhoiu kulu) 0 -2 250 Eesti keele õpe A1 tasemel rahvusvahelise kaitse saajatele 0 -1 398 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 -1 000 Ajutise kaitse saajate kohanemisprogramm 0 -385 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala -279 -103 242 Õigusaktidest tulenevad meetmed -279 -706 Suurinvestorite toetus 0 -100 000 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 -1 264 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 -1 006 Ukraina sõjapõgenike väärkohtlemise ennetamine ja tööalaste õiguste kaitse 0 -165 Tööinspektsiooni kommunikatsioonitegevused Ukraina sõjapõgenike teadlikkuse tõstmiseks 0 -100 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala -2 180 -9 368 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -2 180 -9 105 Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 0 -190 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 -73 REGIONAAL-JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -2 662 Suure eakate osakaaluga kohalike omavalitsuste pikaajalise hoolduse täiendavate kulude katteks 2024. aastal 0 -1 300 Maade korralisest hindamisest tingitud kohalike omavalitsuste 2024. aasta maamaksu laekumise vähenemise kompenseerimiseks 0 -1 000 Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine kohalikele omavalitsustele 0 -348 Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine 0 -14 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala -18 817 -63 054 Idapiiri väljaehitamine ning taristu -16 971 -35 292 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus -1 220 -6 959 Digitippkohtumise turvalisus -300 -1 491 Õigusaktidest tulenevad meetmed -171 -868 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -155 -8 154 Täiendavad õigusaktidest tulenevad hädavajadused - rändepakett 0 -5 100 Piirivalvamise tugevdamine, migratsiooni järelevalveks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud menetlusteks 0 -3 888 Saadikute ja delegatsioonide kaitse ning saatkonna valve 0 -868 USA abi käibemaksu katmine 0 -385 Ukraina kõne- ja infokeskuse kulud 0 -50 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala -1 180 -17 823 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine -1 180 -5 942 Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalteenused 0 -5 578 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 -3 829 Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenused 0 -1 800 Tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja tööpraktika tasustamine Ukraina sõjapõgenikele (Terviseamet) 0 -436 Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud IKT arendused 0 -239 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala -12 368 -47 892 Euroopa Rahurahastu täiendav sissemakse -11 718 -46 872 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -650 -1 020 ÜLERIIGILISED -54 959 -341 613 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine -21 590 -172 056 Projektidele jaotamata vahendid teadus- ja arendustegevusteks -10 423 -72 445 Välistoetuste tagastused -9 200 -17 200 2014-2020 perioodi sulgemise kulud -6 700 -39 359 IKT küberturvalisuse kulud -2 087 -11 407 Riigiasutuste rendimaksed -1 714 -6 989 Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks -1 500 -7 500 Välisteenistuse seadus -1 000 -4 000 Rahvusvaheliste liikmemaksude suurenemise katmiseks -549 -5 476 Põhiseaduslike institutsioonide jagamata remondifond -197 -814 Energiasäästumeetmeteks 0 -1 554 Ministeeriumite ümberkorraldamisega seotud ühekordsed kulud 0 -1 236 IT vajaku kompenseerimine 0 -621 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 0 -505 IKT jaotamata vahendid 0 -452 LISA 6. Rail B altic a ehitamise tegevuskava 202 5 . aastal ning sellele j ärgnevail aastatel Käesolev 2025. aasta riigieelarve lisa on koostatud vastavalt 19.06.2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse paragrahvile 2. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 294 . Rail Baltica projekti Eesti osa CEF, RRF ja SF eelarve 2025 Projekti nr Projekti nimetus 2025, eur Kommentaar A Ülemiste ühisterminal 47 384 797 Projekteerimis- ja ehitustööd B Muuga kaubaterminal 0 C Soodevahe kuivsadam 0 D Põhitrass 233 547 436 Projekteerimis- ja ehitustööd D* Põhitrassi projekteerimine 328 350 Projekteerimistööd E Pärnu reisiterminal 334 400 Ehitustööd F Pärnu kaubaterminal 0 G Ülemiste veeremidepoo 5 500 000 Ehitustööd H Infrastruktuuri hoolduskeskus ja punktid 5 500 Projekteerimis- ja ehitustööd I Kohalikud peatused 165 000 Projekteerimistööd K Rajatised 13 191 503 Ehitustööd L Kontaktliini liitumised elektrivõrguga 26 400 Ehitustööd M Infosüsteemid ja infosüsteemide arendused 1 525 362 Arendustööd KOKKU RAIL BALTIC ESTONIA OÜ INVESTEERINGUD JA KULUD 302 008 747 N/A Maade omandamine 823 994 Sisaldab maade maksumust, mõõdistamise, hindamise ja notarikulusid N/A Tööde elluviimise kulud 11 563 418 Rail Baltica elluviimisega seotud administratiivkulud. Teenused, mis ei ole seotud konkreetsete ehitusobjektidega. KOKKU KLIM TEGEVUSED 12 387 412 N/A Käibemaks TRAM ja Maa-Ameti töödelt 716 918 KOKKU RAIL BALTICA EELARVE 315 113 077 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 295 . Rail Baltica projekti Eesti osa investeeringueelarve prognoos CEF, RRF ning SF vahenditest 2025-2028. EL eelarveperiood 2025, mln eur 2026, mln eur 2027, mln eur 2028, mln eur Sihtfinantseering (CEF, RRF, SF) 243 976 877 428 688 706 411 023 759 486 514 364 Kaasfinantseering (EE) 58 031 870 90 866 391 88 917 868 113 490 832 KOKKU RAIL BALTICA EELARVE 302 008 747 519 555 097 499 941 627 600 005 196 Täiendavalt tabelis 2 esitatud vahendite kasutusele otsustas Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia 2025-2028 koostamisel, et Rail Balticu ehitusega jätkamise tarvis suunatakse lisaks juba riigi eelarvestrateegia 2024-2027 protsessis otsustatud vahenditele aastatel 2025-2028 kokku 197 775 000 eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistulu, sellest 68 200 000 eurot 2025.a enampakkumistulust. Nende täiendavate vahendite toel kiirendatakse Rail Balticu põhitrassi ehitust riigi eelarvestrateegia perioodil. Raudtee rajamiseks vajalikud tegevused Rail Baltica pikkus Eesti territooriumil on kokku ca 213 km. Eesmärk on ehitada kahe rööpapaariga raudtee, kuid esimeses etapis on otsustatud valmis ehitada ühe rööpapaariga raudtee taristu ka Eestis. 2025. a lõppevad planeerimistegevused raudtee ja sellega seonduvate ehitiste rajamiseks. Jätkub projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamine Pärnu – Ikla vahelisel raudteelõigul. Ülemiste ühisterminali alal jätkuvad terminali infrastruktuuri ja raudtee ning põhjapoolsete alade ehitustööd ja alustatakse terminalihoone maapealse osa ning lõunapoolsete alade ehitustöödega. Pärnu reisiterminali juures jätkuvad projekteerimistööd ning ettevalmistused hankimiseks. 2025. aastal alustatakse Pärnu kaubaterminali ehitustöödega. Pärnu kaubaterminali asukohta projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hoolduspunktidest. Jätkub Soodevahe kuivsadama ja hoolduskeskuse ehitamine ning raudteelõigu Soodevahe-Muuga ja Muuga kaubaterminali põhiprojekti koostamine. Jätkub Rail Baltica kohalike peatuste eelprojektide koostamine. 2025. a alustatakse kahes pikemas ehituslõigus (Rail Baltica Ülemiste-Pärnu ja Pärnu-Läti piir) põhitrassi projekteerimise ja ehitamise hankimisega läbi Allianss lepingule tugineva projekti. CEF vahenditest rahastatavate ehitustööde hinnanguline maksumus aastatel 2028 kuni 2028 (k.a.) on ca 1921 miljonit eurot, mis sisaldavad nii CEF toetust kui kohustuslikku riiklikku omapanust. Summa hõlmab nii EL 2021-2027 eelarveperioodil saadud kui ka prognoositavaid vahendeid 2028. aastani. Viimase puhul on osaliselt tegu indikatsiooniga projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest ning prognoositavast taotluste tulemuslikkusest järgnevate taotlusvoorude osas. Riigi kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud kas teadaoleva või prognoositava minimaalse omafinantseeringu määraga, mis on kuni 19% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul. Lisaks eeltoodule kajastub osa CEF vahenditest koos omafinantseeringuga (kokku ca 10 mln €) Transpordiameti eelarves, kuna tegemist on Transpordiametile üleminevate, kuid RB rajamisega seotud ristumiste (sillad ja viaduktid) ehitamisega. Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele kavas Rail Baltica ning sellega seonduvate objektide rahastamine ka RRF-st, struktuurivahenditest ning CO 2 kvoodimüügitulu vahenditest. RRF-st on kavandatud Rail Baltica kohtobjektide ehitamine (Kangru liiklussõlme 5 eritasandilist ristumist; koondmaksumus ca 31 mln €) ning struktuurivahenditest Rail Baltica peatuste ehitamine (Ülemiste ja Pärnu terminalide hooned ning kohalikud peatused; koondmaksumus ca 65 mln €). CO 2 kvoodimüügitulu vahenditest on plaanitud Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi alusehitus lõigul Selja-Tootsi ning osaliselt Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss lepingu raames). Lähiaastatel jätkub ka 2018. aastal alustatud Rail Baltica ehitamise tarbeks maade omandamine, millele järgnevad maakorralduslikud toimingud. Maade omandamist Rail Baltic raudtee ehituseks viib läbi Maa-amet. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 296 . Rail Baltica põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa Prioriteetlõik Lõigu pikkus (km) 2023-2024 2025 2026 2027 2028 Sektsioon 1 Pärnu-Rapla Prioriteetlõik 1: DPS1 Kohila 9,4 Prioriteetlõik 2: DPS2 Alu-Mälivere 14,1 Prioriteetlõik 3: DPS3 Kärpla-Alu 17,2 Prioriteetlõik 4: DPS4 Selja-Kärpla 14 Prioriteetlõik 5: DPS5 Tootsi-Selja 15,8 Sektsioon 2 Tallinn-Rapla Prioriteetlõik 1: DPS1 Ülemiste-Kangru 15,8 Prioriteetlõik 2: DPS2 Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir 19,3 Prioriteetlõik 3: DPS3 Soodevahe-Muuga 12 Sektsioon 3 Pärnu-EE/LV piir Prioriteetlõik 1: DPS1 Tootsi-Pärnu 36,6 Prioriteetlõik 2: DPS2 Saarde-Häädemeeste 31,5 Prioriteetlõik 3: DPS3 Häädemeeste-EE/LV piir 25,4 LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 202 5 -202 8 rahastamiskava Esitatud tuhandetes eurodes. 2025 2026 2027 2028 Kokku vahendid -19 067 509 -19 989 636 -20 440 486 -20 269 317 Piirmääraga vahendid -5 128 906 -5 529 206 -5 487 618 -5 284 617 Piirmäärata vahendid -13 938 603 -14 460 429 -14 952 868 -14 984 700 Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -127 240 -159 095 75 461 piirmääraga vahendid 0 -127 240 -159 095 -24 539 piirmäärata vahendid 0 0 0 100 000 Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -11 976 -19 565 -22 393 Muud 0 -115 264 -139 530 97 854 Riigikogu Kantselei -40 267 -38 050 -44 567 -39 032 piirmääraga vahendid -25 374 -22 334 -25 211 -21 620 piirmäärata vahendid -14 893 -15 716 -19 356 -17 412 Kulud -33 815 -34 630 -41 438 -36 966 Investeeringud -6 452 -3 420 -3 129 -2 065 Vabariigi Presidendi Kantselei -7 009 -5 963 -5 834 -5 866 piirmääraga vahendid -5 753 -4 699 -4 699 -4 699 piirmäärata vahendid -1 257 -1 264 -1 135 -1 166 Kulud -6 805 -5 950 -5 821 -5 853 Investeeringud -205 -13 -13 -13 Riigikontroll -6 015 -6 025 -6 033 -6 041 piirmääraga vahendid -5 546 -5 546 -5 546 -5 546 piirmäärata vahendid -469 -479 -487 -495 Kulud -6 015 -6 025 -6 033 -6 041 Õiguskantsleri Kantselei -3 495 -3 502 -3 511 -3 518 piirmääraga vahendid -3 205 -3 205 -3 205 -3 205 piirmäärata vahendid -290 -298 -306 -314 Kulud -3 495 -3 502 -3 511 -3 518 Riigikohus -6 962 -7 024 -7 059 -7 409 piirmääraga vahendid -4 167 -4 167 -4 167 -4 167 piirmäärata vahendid -2 795 -2 857 -2 892 -3 242 Kulud -6 962 -7 024 -7 059 -7 409 Vabariigi Valitsus -3 319 215 -3 612 132 -3 673 249 -3 741 018 piirmääraga vahendid -851 521 -963 094 -888 238 -848 786 piirmäärata vahendid -2 467 694 -2 649 038 -2 785 011 -2 892 232 Kulud -3 319 215 -3 612 132 -3 673 249 -3 741 018 Riigikantselei -23 551 -29 620 -33 265 -33 030 piirmääraga vahendid -14 906 -14 475 -14 203 -13 949 piirmäärata vahendid -8 645 -15 145 -19 062 -19 081 Kulud -23 551 -29 620 -33 265 -33 030 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -21 027 -25 845 -28 660 -28 437 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 161 321 -1 219 530 -1 216 900 -1 191 479 piirmääraga vahendid -903 749 -930 823 -918 581 -934 366 piirmäärata vahendid -257 572 -288 706 -298 319 -257 113 Kulud -1 136 147 -1 190 208 -1 175 631 -1 140 851 Investeeringud -25 174 -29 322 -41 269 -50 628 Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus Kulud -11 314 -11 453 -10 564 -9 508 Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas Kulud -848 814 -884 491 -877 350 -847 073 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -245 140 -265 244 -260 756 -257 440 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -9 500 -9 314 -9 188 -9 188 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -416 399 -362 100 -352 764 -367 426 piirmääraga vahendid -234 350 -220 301 -216 664 -217 932 piirmäärata vahendid -182 050 -141 799 -136 100 -149 493 Kulud -387 659 -351 134 -345 868 -360 597 Investeeringud -28 740 -10 966 -6 896 -6 829 Tulemusvaldkond: Õigusriik Kulud -207 583 -200 650 -198 597 -206 407 Tulemusvaldkond: Digiühiskond Kulud -157 008 -128 221 -126 031 -133 053 Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 711 437 -1 772 354 -1 808 170 -1 856 601 piirmääraga vahendid -1 219 680 -1 417 469 -1 433 894 -1 444 630 piirmäärata vahendid -491 756 -354 885 -374 276 -411 970 Kulud -1 195 952 -1 447 697 -1 452 129 -1 734 549 Investeeringud -515 484 -324 657 -356 041 -122 051 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Kulud -1 111 717 -1 311 856 -1 307 717 -1 552 634 Kliimaministeeriumi valitsemisala -1 251 321 -1 282 070 -1 206 698 -765 285 piirmääraga vahendid -290 134 -270 319 -293 894 -274 287 piirmäärata vahendid -961 187 -1 011 751 -912 804 -490 998 Kulud -1 065 246 -1 054 398 -966 491 -644 745 Investeeringud -186 075 -227 673 -240 207 -120 540 Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus Kulud -168 964 -215 324 -113 658 -111 329 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -876 618 -818 843 -831 889 -514 104 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -336 552 -334 517 -323 445 -313 758 piirmääraga vahendid -263 504 -260 643 -248 379 -239 786 piirmäärata vahendid -73 049 -73 874 -75 066 -73 972 Kulud -335 725 -334 421 -323 349 -313 661 Investeeringud -828 -96 -96 -96 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -16 557 -16 449 -16 276 -14 832 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport Kulud -316 859 -315 654 -304 756 -296 579 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -1 260 989 -1 275 464 -1 298 624 -1 330 780 piirmääraga vahendid -146 734 -160 593 -172 472 -168 444 piirmäärata vahendid -1 114 256 -1 114 871 -1 126 151 -1 162 335 Kulud -1 256 128 -1 266 486 -1 287 960 -1 321 616 Investeeringud -4 861 -8 978 -10 663 -9 163 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -985 281 -980 954 -1 012 705 -1 053 761 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -247 291 -260 673 -251 220 -243 922 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -15 226 -14 129 -13 587 -13 587 Rahandusministeeriumi valitsemisala -510 402 -519 157 -545 145 -576 947 piirmääraga vahendid -136 644 -129 748 -123 389 -121 361 piirmäärata vahendid -373 757 -389 409 -421 757 -455 587 Kulud -487 010 -505 365 -537 519 -570 601 Investeeringud -23 392 -13 791 -7 627 -6 346 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -479 855 -498 485 -530 898 -564 003 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -799 153 -779 556 -724 221 -709 560 piirmääraga vahendid -219 271 -210 193 -205 769 -205 997 piirmäärata vahendid -579 882 -569 363 -518 452 -503 563 Kulud -793 473 -776 863 -721 494 -706 609 Investeeringud -5 680 -2 693 -2 727 -2 951 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud -446 145 -412 684 -386 960 -385 725 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -342 375 -361 157 -331 937 -318 289 Siseministeeriumi valitsemisala -605 710 -580 769 -563 177 -554 186 piirmääraga vahendid -496 373 -484 933 -474 283 -470 843 piirmäärata vahendid -109 337 -95 836 -88 894 -83 343 Kulud -555 090 -545 505 -535 751 -519 974 Investeeringud -50 619 -35 264 -27 425 -34 212 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Kulud -508 844 -499 459 -490 954 -477 530 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -17 425 -17 015 -16 491 -16 259 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 480 715 -7 916 762 -8 357 572 -8 746 476 piirmääraga vahendid -202 196 -194 700 -193 929 -193 145 piirmäärata vahendid -7 278 520 -7 722 062 -8 163 643 -8 553 332 Kulud -7 468 957 -7 909 558 -8 351 401 -8 742 665 Investeeringud -11 758 -7 205 -6 171 -3 811 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -5 016 611 -5 315 068 -5 632 114 -5 910 190 Tulemusvaldkond: Tervis Kulud -2 444 216 -2 586 131 -2 710 926 -2 824 439 Välisministeeriumi valitsemisala -126 995 -117 803 -111 158 -96 366 piirmääraga vahendid -105 799 -104 724 -102 000 -87 314 piirmäärata vahendid -21 196 -13 078 -9 158 -9 051 Kulud -117 293 -110 607 -105 577 -93 015 Investeeringud -9 702 -7 195 -5 581 -3 351 Tulemusvaldkond: Välispoliitika Kulud -116 391 -110 247 -105 395 -92 833 LISA 8 . Makromajandusprognoos aastateks 202 5 -202 8 Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi eesmärk on anda ajakohane ja võimalikult täpne alus Riigikogule ja valitsusele järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia koostamiseks. Prognoos valmis 27. augustil ning selle pikem seletuskiri on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel . Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2024. aasta augusti keskpaiga seisuga. Makromajandusprognoos Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi koostamist raskendas asjaolu, et käesoleval sügisel on valitsus tegemas suuremahulisi eelarveotsuseid, mis mõjutavad oluliselt lähiaastate majandusarengut, kuid on vältimatult vajalikud eelarveseisu parandamiseks ja eelarvepoliitika mahutamiseks Euroopa Liidu raamistikku. Prognoosi koostamise hetkel oli 22. juulil 2024 sõlmitud koalitsioonilepe parimaks allikaks eelarveseisu parandavate otsuste ulatusest. Kuigi meetmete täpne maht ning detailsus selgus septembri lõpuks, kui valitsus sai kokku 2025. aasta riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, ei muuda see oluliselt juba koostatud majandusarengu mõjuhinnangut. Seetõttu sisaldab käesolev suvine majandusprognoos kahte alternatiivset arengustsenaariumit: Alusstsenaarium, mis kirjeldab majanduse ja eelarve arengut täna kehtivate seaduste kohaselt; Nn koalitsioonileppe katteallikate stsenaarium, mis annab suure pildi sellest, kuidas majandus areneb olukorras, kui rakenduvad koalitsioonileppes välja toodud eelarveseisu parandavad kulukärped ning maksumuudatused. Alusstsenaariumi kohaselt pöördub majandus 2024. aasta lõpus kasvule, kuid on aasta kokkuvõttes siiski 1 protsendilises languses. 2024. aasta kevadkuudel ja suve alguses ei olnud tugevaid märke majandusaktiivsuse olulisest tõusust. Seetõttu ootame suvises prognoosis, et majandus hakkab kasvama hiljem. Järgmisel paaril aastal on reaalne majanduskasv 3 protsendi lähedal ja seda toetab olukorra paranemine nii tööstus-, ehitus- kui ka teenustesektoris. Välisnõudluse oodatav elavnemine 2024. aasta teisel poolel hakkab avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises. 2023. aastal Eesti eksport langes oluliselt. Selle põhjusteks olid Eesti ekspordi sihtriikide suhteliselt nõrk majanduslik olukord, Eesti eksportööride kulutaseme tõus ja soodsa importtoorme kadumine ning transiitvedude langus. 2024. aasta kokkuvõttes ootame ekspordi väikest langust, kuigi teisel poolaastal pöördub see kasvule. Ekspordi jõulisemat taastumist võib oodata järgmisel aastal. Ekspordi maht võiks taastuda 2022. aasta ehk languseelsele tasemele 2027. aastal. Sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed pööravad eratarbimise tõusule. 2024. aastal ületab sissetulekute kasv selgelt hinnatõusu ja intressimaksed hakkavad vähenema, mistõttu on tarbimise kasvuks tingimused taas loodud. Erasektori investeeringud ootavad aga majandusolude tuntavamat paranemist. Eksporditurgude kosumine ja intressimäärade langus peaks taastama tavapärase investeeringute taseme alates 2025. aastast. Välis- ja sisemaised tegurid, aga ka maksumeetmed toovad kaasa mõningase hinnatõusu kiirenemise järgmisel aastal. 2024. aasta esimest poolt iseloomustanud inflatsiooni aeglustumise trend on nüüdseks läbi saanud, inflatsiooni 2,5%ne madaltase jäi juunikuusse. Sügiskuudel võib oodata tarbijahindade tõusu kiirenemist tulenevalt energiahindade languse taandumisest, oodatava majanduse elavnemisega kaasnevast mõjust ning osade toidutoormete kallinemisest välisturgudel. 2025. aastal toob automaksu lisandumine kaasa inflatsiooni ajutise kiirenemise. Järgnevatel prognoosiaastatel stabiliseerub inflatsioon 2% juures. Suuremad koondamised on seljataga, aga tööpuuduse tipp võiks jääda käesoleva aasta lõppu. Ettevõtete ootused nii kasvuväljavaatele kui ka uute töötajate palkamisele on viimastel kuudel veidi parenenud, kuid jäävad ajaloolises võrdluses endiselt madalaks, mistõttu ootame käesoleva aasta lõpus tööpuuduse väikest kasvu, sh osaliselt hooajaliste tegurite tõttu. Tööturu seisu on suhteliselt soodsana hoidnud töötajate arvu hoidmine ettevõtete poolt, et olla valmis uueks kasvutsükliks. Seega kui majanduskasv hakkab tasapisi taastuma käesoleva aasta teisest poolest, siis võib hõive suurenemist oodata viitajaga ehk alles 2025. aasta keskpaigast. Pikemaajaliselt piirab edasist hõive kasvu juba praegu kõrge osalusmäär ning oskustööjõu nappus. Seetõttu ei prognoosi me alates 2027. aastast märkimisväärset töötajate arvu kasvu. Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks oma normaaltasemele 6% lähedusse. Palgakasvu surved vähenevad koos hinnatõusu aeglustumisega. Inflatsioonisurve vähenemise ning käibekasvu aeglustumise tõttu rauges erasektori palgakasv eelmise aasta jooksul ning jõudis 2024. aasta suve alguseks 6-7% lähedale. Prognoosi kohaselt aeglustub palgakasv veelgi, ulatudes käesoleva aasta teises pooles veidi üle 5%. Palgatöötaja ostujõu taastumine võtab aega – netopalga ostujõud taastub kehtivate maksuseaduste kohaselt sõjaeelsele tasemele umbes 2025. aasta lõpuks. Koalitsioonileppega plaanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet. Meetmed mõjutavad majapidamiste netosissetulekuid, hindasid ja SKPd. Meetmed vähendavad SKP reaalkasvu järgnevatel aastatel ning suurim on mõju 2025. aastale. Koalitsioonileppe stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1% ning 2026. aastal 2,7%. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal 0,8 ning 2026. aastal 1 protsendipunkti võrra. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 297 . Makromajanduse prognoosi põhinäitajad, % 2011-21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 1. SKP reaalkasv 3,5 0,1 -3,0 -1,0 3,3 3,0 2,5 2,5 2. SKP nominaalkasv 7,2 15,9 4,8 2,7 7,1 5,4 4,9 4,8 3. SKP jooksevhindades (mld eurot) 36,4 38,2 39,2 42,0 44,3 46,4 48,7 4. Tarbijahinnaindeks 2,2 19,4 9,2 3,8 4,2 2,2 2,0 2,0 5. Tööhõive (tuh inimest) 640,2 677,4 694,6 694,6 695,9 700,4 700,4 700,4 6. Tööhõive kasv 1,3 4,1 2,5 0,0 0,2 0,6 0,0 0,0 7. Tööpuuduse määr 7,3 5,6 6,4 7,7 7,5 6,3 6,3 6,3 8. Keskmine palk (eurot) 1 645 1 833 1 951 2 040 2 141 2 244 2 347 9. Keskmise palga reaalkasv 4,0 -6,5 2,1 2,6 0,3 2,7 2,7 2,5 10. Keskmise palga nominaalkasv 6,3 11,6 11,5 6,4 4,6 5,0 4,8 4,6 11. Jooksevkonto 0,4 -3,2 -1,3 -2,2 -2,1 -1,6 -1,0 -1,1 Kasvuallikad 12. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 3,9 3,1 -1,5 0,5 2,9 2,3 2,6 2,5 13. Valitsussektori lõpp tarbimis kulutused 2,7 -1,5 0,9 0,9 0,0 0,0 0,5 0,0 14. Kapitali kogumahutus põhi varasse 8,8 -8,3 7,6 -1,5 4,0 3,0 -0,1 3,4 15. Sisenõudlus 4,6 0,2 -1,4 0,1 2,9 2,2 1,7 2,3 16. Kaupade ja teenuste eksport 6,2 5,0 -9,0 -0,2 3,5 3,3 3,0 2,9 17. Kaupade ja teenuste import 7,6 5,0 -6,7 1,3 3,2 2,4 2,0 2,8 Väliseeldused 18. Välisnõudlus 3,3 7,2 -1,3 0,9 3,1 3,1 3,0 2,9 19. Nafta hind (Brendt, USD/barrel) 75,3 101,3 82,6 82,6 76,5 73,4 71,2 69,6 Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohta Vastavalt Riigieelarve seaduse §18-le avaldas Eelarvenõukogu 10. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohta. Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada välja 2025. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Samas nenditakse, et prognoosis ei sisaldu veel sellist stsenaariumit, mis annaks ülevaate Eesti majanduse ja riigirahanduse kõige tõenäolisemast arengust lähiaastate. Prognoosi lisastsenaariumis on rahandusministeerium küll arvestanud suvises koalitsioonileppes sisaldunud tulusid suurendavate ja kulusid vähendavate meetmetega (koos nende mõjuga Eesti majanduse põhinäitajatele), aga mitte kulusid suurendavate meetmetega riigikaitses ja julgeolekus. Lisaks hindab eelarvenõukogu rahandusministeeriumist erinevalt SKP lõhet ehk seisu Eesti majanduse tegeliku ja võimetekohase taseme vahel. Eelarvenõukogu hinnangul võib negatiivne SKP lõhe olla praegu väiksem ja seega struktuurne puudujääk suurem, kui näitavad rahandusministeeriumi arvutused. Rahandusministeerium nõustub hinnanguga. Märgime, et eelarve läbirääkimiste käigus tehtud otsused ei muuda märkimisväärselt meetmete mõju majanduskasvule ja hinnatõusule, kuna täiendavad kaitsekulude otsused on valdavalt import ning mitte sisemaiselt loodud lisandväärtus. Oleme nõus kriitikaga toodangulõhe hindamisel. Praeguses vastuolulises majandusseisus on raske anda usaldusväärset hinnangut majanduse tsüklilisele seisule ning selle mõjule eelarvenäitajatele. Oleme nendele probleemidele ka oma prognoosi seletuskirjas tähelepanu osutanud ning toonud pilti alternatiivseid hindamisvõimalusi. Ametliku toodangulõhe hinnangu puhul lähtume siiski Euroopa Liidu ühtsest metoodikast, kuna EL fiskaalraamistikus hinnatakse meie edu just selle metoodika kohaselt. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole valitsusel sel sügisel puhvrit uute kulude, sh kaitsekulude edasiseks suurendamiseks, kui koalitsioonileppes kirjeldatud meetmeid ei täiendata lisatuludega või kulude kokkuhoiuga. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju majandusarengule Stsenaarium on koostatud eesmärgiga anda ligikaudne majanduslike mõjude hinnang tuginedes rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile ning arvestades 22. juulil sõlmitud koalitsioonileppes piisava täpsusega kirjeldatud katteallikaid. Kuigi meetmete täpne maht ning detailsus selgus septembri lõpuks, kui valitsus sai kokku 2025. aasta riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028, ei muuda see oluliselt juba koostatud majandusarengu mõjuhinnangut ning need kehtivad ka praegu. Plaanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet. Prognoosistsenaariumis arvestatud meetmed mõjutavad näiteks majapidamiste netosissetulekuid, hindasid ja SKPd. Meetmed vähendavad SKP reaalkasvu 2025. aastal hinnanguliselt ligikaudu 1,2 protsendipunkti, 2026. aastal 0,3 protsendipunkti, 2027. aastal 0,2 protsendipunkti ja 2028. aastal 0,1 protsendipunkti. Stsenaariumis on vaadeldud valikut koalitsioonileppes väljatoodud katteallikatest, mis on tinglikult jagatud neljaks grupiks: 1) käibemaksu ja aktsiiside tõusud; 2) eraisikute tulude maksustamisega seotud muudatused (ühtse maksuvaba tulu edasilükkamine 2026. aastasse ja eraisikute tulude maksustamise osa julgeolekumaksus); 3) ettevõtete maksustamine julgeolekumaksu osana; 4) valitsussektori majandamis- ja tööjõukulude kärped. Kaitseinvesteeringute ning laskemoonavaru soetamise mõju Eesti majandusele hindame marginaalseks, kuna tegu on tõenäoliselt valdavalt impordiga ning see ei mõjuta siin loodud lisandväärtust. Erinevat tüüpi meetmete hinnanguline roll SKP reaalkasvu muutuses võrreldes Rahandusministeeriumi suvise alusprognoosiga on toodud alloleval jo onisel ( Joonis 96 ). Majanduskasvule on kõige suurem negatiivne mõju eraisikute tulude maksustamise muudatustel. Tarbimismaksude tõusud vähendavad majanduse reaalmahtu majapidamiste ostujõu vähenemise kaudu. Kuna hindade kasv kiireneb, on mõju majanduse nominaalmahule väiksem kui reaalsele mahule. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal 0,8 ning 2026. aastal 1 protsendipunkti võrra. Eeltoodud hinnangud mõjust SKPle lähtuvad koalitsioonileppe meetmete laiemast majanduslikust mõjust, s.t arvesse võetakse nii otsesed, kaudsed kui ka tingitud efektid. Koalitsioonileppe meetmete laiema majandusliku mõju hindamiseks on kasutatud sisend-väljundraamistikul põhinevat makromudelit , mille tulemusi on Rahandusministeerium eksperthinnangu korras mõnel juhul korrigeerinud. Mõju kohalikule lisandväärtusele on väiksem kui meetmete maht, kuna need sisaldavad ka importi. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 96 . Eelarvemeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule võrreldes alusprognoosiga (protsendipunktides) Allikas: Rahandusministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 298 . Eelarvemeetmete mõju majandusarengule, % Koalitsioonileppe stsenaarium Erinevus alusprognoosist 2023 2024 2025 2026 2024 2025 2026 1. SKP jooksevhindades 38,2 39,2 41,6 43,9 0,0 -0,4 -0,4 2. SKP reaalkasv -3,0 -1,0 2,1 2,7 0,0 -1,2 -0,3 3. SKP nominaalkasv 4,8 2,7 6,2 5,5 0,0 -0,9 0,1 4. Tarbijahinnaindeks 9,2 3,8 5,0 3,2 0,0 0,8 1,0 5. Sisenõudluse reaalkasv -1,4 0,1 1,0 2,1 0,0 -1,9 -0,1 6. Ekspordi reaalkasv -9,0 -0,2 3,4 3,2 0,0 -0,1 -0,1 7. Palga nominaalkasv 11,5 6,4 4,3 5,1 0,0 -0,3 0,1 8. Tööhõive kasv 2,5 0,0 -0,2 0,3 0,0 -0,4 -0,3 LISA 9. Riigi rahanduse arengud Valitsussektori eelarvepositsioon Valitsussektori eelarvepositsioon moodustub kõikide valitsussektori tasandi institutsioonide eelarvetest. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt. Eelarvepositsiooni arvestamisel lähtutakse tekkepõhist lähenemist. Tulude tekkepõhise arvestuse korral kajastatakse maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks palga väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud tulu kohe, vaid alles siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulu (nt investeering). 2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki langenud valitsussektori eelarvepositsioon paranes majanduse kiire taastumise tulemusel 0,35 miljardi euro suuruse puudujäägini 2022. aasta lõpuks, kuid kasvas eelmisel aastal tõusnud kaitsekulude ja muude eelarveotsuste tulemusel 1,3 miljardi euroni. 2023. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel vaid nelja riigi eelarvepositsioon ülejäägis või tasakaalus, neist suurima ülejäägiga oli Küpros ja Taani 3,1% SKPst. Kõikide ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepositsioon oli puudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Itaalia (7,4% SKP-st). Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 3,4%ni SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisega (3,5%) pea samal tasemel. Võrreldes 2022. aastaga jäi Euroopa Liidu keskmine defitsiit samale tasemele. Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi (2024 mai) kohaselt ulatub Euroopa Liidu keskmine eelarvepuudujääk sellel aastal 3,0%ni SKP-st ning järgmisel aastal 2,9%ni SKP-st. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 97 . Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2023, % SKPst. Allikas: Eurostat Allikas: Eurostat 2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon puudujäägis 3,0% SKPst. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 299 . Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2025. aastal, miljonit eurot 2025 Valitsussektor (mln eurot) -1250 Keskvalitsus -897 Sotsiaalkindlustusfondid -178 Kohalikud omavalitsused -175 Valitsussektor (% SKP-st) -3,0 Keskvalitsus -2,2 Sotsiaalkindlustusfondid -0,4 Kohalikud omavalitsused -0,4 Keskvalitsus Valitsussektorist ligikaudu 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused , kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt finantseerimisest – suure osa riigieelarve tuludest moodustavad majandusarengu suhtes tundlikud maksud. Seetõttu on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Riigieelarve tulude ja kulude prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisele majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegia ja 2025. aasta riigieelarve menetlemisel langetatud otsustele. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummast. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub 2025. aastal 0,1%ni SKP-st ning jääb järgenvatel aastatel samale tasemele. Sotsiaalkindlustusfondid Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad tervishoiuteenuseid ning ravikindlustust pakkuv Tervisekassa ja tööturuteenuseid ning töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas. Sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna täpselt eelarves planeeritule. Tervisekassa teenis oma viimaste aastate ülejääkidega kogunenud reservilt täiendavat tulu seoses kerkinud baasintressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töövõimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiuteenustele. Oodatust rohkem kulus ravimite kompenseerimisele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Tervisekassa saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Käesolevaks aastaks ootame puudujääki 24 miljonit eurot, mis on mõnevõrra kehvem väljavaade, kui viimastes prognoosides ja ka sellest, mida Tervisekassa on eelarvestanud (ülejääk 23 miljonit eurot). Järgnevatel aastal on oodata olulist finantsseisu halvenemist, sest lõpeb koroonakriisi tingimustes otsustatud keskvalitsuse rahaline tugi. Lisaks sellele on Tervisekassal lisandunud kulusid, näiteks tervishoiutöötajate kollektiivleppest tulenevalt ja muudatustest pakutavates teenustes. 2020. aasta sügisel otsustas riik eraldada Tervisekassale selle osa sotsiaalmaksulaekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida Tervisekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna keskvalitsus ei ole otsustanud tegevustoetuse jätkumist 2025. aastast, on alates 2025. aastast oodata arvestatavat puudujääki (168 miljonit eurot), mis jõuab 2028. aastaks 0,5%ni SKPst ehk ligi 254 miljoni euroni. See on veidi parem väljavaade, kui viimases suveprognoosis, sest käesoleva eelarvestrateegiaga otsustatud meetmed parandavad veidi eelarvepositsiooni. Siiski ei saa Tervisekassa nii suurt negatiivset tulemit katta ning reservid on 2027. aasta lõpuks ammendatud. Seega nõuab olukord mingit lahendust, kas lisaraha või teenuste kärpe näol tulevikus. Tehniliselt on eeldatud, et reservide ammendumisel katab puudujäägi keskvalitsus. Hinnangus on kasutatud Tervisekassa 2024. aasta eelarvet, Tervisekassa poolt suveprognoosi jaoks ja sellel põhinevat uuendatud 4 aasta finantsplaani, Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud riigieelarvelise eraldise prognoosi ning käesoleva eelarvestrateegia otsuseid. Töötukassa finantsseis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati 31 miljoni euro suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Finantsiline väljavaade käesoleval aastal on veidi halvem kui kahel viimasel, sest majanduslanguse põhi jääb sellesse aastasse ja suurem taastumine alles järgmisesse, mistõttu on töötuskindlustushüvitiste kulu varasemast veidi suurem ilma, et sinna vastu oleks panna suuremat töötuskindlustusmakse laekumist. Ootame käesolevaks aastaks puudujääki 12 miljonit eurot ning aastaks 2025 puudujääki 11 miljonit eurot. Alates 2026. aastast on arvestatud muudatusega töötukindlustussüsteemis, millega muutub töötutoetus töötuskindlustuse osaks ning sellega kaasneb ka eelarvepositsiooni halvenemine. Meede on valitsussektorile kokku kulusid kokku hoidev, kuid kaasnev kulu liigub keskvalitsusest Töötukassale. Prognoositud puudujääk süsteemi muudatuse tagajärjel on 2026. aastal 0,1% SKPst (44 miljonit eurot), kuid väheneb järgnevatel aastatel. Töötukassa reservide maht sellega seoses väheneb, kuid jääb siiski ligi 450 miljoni euro suuruseks. Suhtena aastasesse töötuskindlustuse kulusse väheneb netovara praeguselt 1,6lt 1,2le. Hinnangus on kasutatud Töötukassa koostatud kulude prognoosi, mis põhineb viimase suveprognoosi eeldustel, sama prognoosi kohast töötuskindlustusmakse laekumist ning käesoleva eelarvestrateegia otsuseid. Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 98 . Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetuleku jaotus 2023. aastal 2023. aastal oli kohaliku omavalitsuse sektori eelarvedefitsiit 190 mln eurot (0,5% SKP-st). Kohalikud omavalitsused olid perioodi 2010–2020 peale kokku tasakaalus. Alates 2021. aastast on aga nende defitsiit järsult kasvanud, ulatudes praeguseks pea 200 mln euroni aastas. See on peaasjalikult tingitud kõrgest inflatsioonist (sh energiahinnad), sõjapõgenikega kaasnenud lisakuludest ja laenu intressikulude kasvust. Jooksvalt on kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel või http://riigiraha.fin.ee. Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb) peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. Eelarvepoliitika kogumõju hindamisel on vaja silmas pidada nii eelarvepositsiooni taseme sobivust majandustsükliga ehk SKP lõhega kui ka eelarvega antavat täiendavat impulssi ja selle vastavust majandustsükli muutusele. Hindamaks eelarve impulssi majandusele lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 300 . Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon perioodil 2023-2025, % SKPst 2023 2024 2025 1. SKP reaalkasv (%) -3,0 -1,0 2,1 2.Valitsussektori eelarvepositsioon -3,5 -2,9 -3,0 3. Intressimaksed 0,3 0,6 0,6 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 1,8 0,2 0,8 5. SKP lõhe (output gap ) -4,3 -5,5 -4,2 6. Tsükliline eelarve komponent -2,1 -2,7 -2,1 7.Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) -1,4 -0,3 -0,9 8.Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) -1,0 0,4 -0,4 9.Tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutus 0,1 1,4 -0,8 10. Välisvahendite muutus 0,5 1,1 0,1 11. Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9) 0,4 -0,3 0,8 12. SKP lõhe muutus -4,8 -1,2 1,2 13. Eelarvepoliitika positsioon Vastutsükliline Protsükliline Protsükliline 14. Ühekordsed meetmed 0,0 0,0 0,0 15. Struktuurselt tasandatud eelarve positsioon (15)=(7)-(14) -1,4 -0,3 -0,9 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse nii, et eemaldatakse nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning mittekorduv oluline mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKP-st. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki määratletud on üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 301 . Ühekordsed meetmed ja nende mõju perioodil 2023-2025, % SKP'st 2023 2024 2025 Kokku, mln eur 0 0 0 Kokku, % SKPst 0 0 0 Rahavoog ja netopositsioon 2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon nii käesoleval kui ka järgmisel aastal nominaalses puudujäägis pingelise julgeolekuolukorra ja sellest tulenevate mõjude tõttu, sealjuures suurenevad eelkõige riigikaitse ja sotsiaalse kaitse kulutused. Samuti on rahavoog kokku 2024 ja 2025. aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi riigieelarve defitsiidi (sh valitsuskoalitsioonis otsustatud tulu- kui ka kulumeetmeid) ning muude kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetusi makstakse välja suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekub ning vahe kaetakse likviidsusreservist või kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutab nii käesoleval kui ka järgmisel aastal rahavoogu suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2024-2028 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb julgeolekukriisi mõjude tõttu. Kui 2023. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 9,6% SKP-st ning võlg oli samal ajal 19,3% SKP-st, moodustas valitsussektori netovõlg 9,7% SKP-st. Netovarade/võla maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või uute võlakohustuste abil. Prognoosi kohaselt suureneb järgmise aasta jooksul nii võlakoormus, kui ka väheneb reservide osakaal SK P-st, mistõttu suureneb netovõlg 2025. aasta lõpuks 16,6%ni SKP-st ( Joonis 99 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 99 . Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, % SKPst Valitsussektori võlakoormuse areng Eesti valitsussektori võlg suurenes 2023. aastal nii nominaalselt 7,37 miljardi euroni kui ka osakaaluna SKPst 18,3%-lt 19,3%-ni. Nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlatase nominaalselt kasvas eelmisel aastal. Põhiline osa võla kasvust kaeti riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavate võlakohustustega, sealhulgas laen (European Investment Bank), lühiajalised võlakirjad (T-billid) ning 10-aastase võlakirjaemissiooni mahu suurendamine 500 miljoni euro võrra. Negatiivse rahavoo survel suureneb võlatase tänavu nominaalselt ning ka võlakoormus tõuseb 23,3,%ni SKP-st. See on tingitud kiiremast võla kasvust nominaalse majanduskasvuga võrreldes. Samuti kasvab 2025. aastal võlg majanduskasvust kiiremas tempos ja küündib järgmise aasta lõpul 24,3% tasemele SKP-st. Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse ulatus 2023. aastal 16,3%ni SKP-st, ilma EFSF-i mõjuta 15,1%ni SKP-st. Riigieelarve negatiivsest rahavoost lähtuvalt on riigikassa tänavu kaasanud lisavahendeid kokku 1,6 miljardi ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt võlakohustusi võtta ligikaudu saja miljoni euro ulatuses või selles mahus vähendada likviidsusreservi taset. Negatiivse rahavoo tõttu suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2025. aasta lõpuks 20,9%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste võlakoormus suurenes aastaga 0,3% võrra ja ulatus 2023. aasta lõpus 3%ni SKP-st. Sel ja järgmisel aastal jätkab nominaalne võlatase seoses negatiivse rahavooga järkjärgulist suurenemist. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste võlg 2025. aasta lõpuks 3,4%ni SKP-st. Sotsiaalkindlustusfondid ehk Eesti Töötukassa ja Eesti Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 302 . Valitsussektori võlakoormus 2021-2024, % SKPst 2022 2023 2024 2025 Võlg kokku (mln eur) 6 657 7 375 9 155 10 128 sh keskvalitsus 5 669 6 234 7 858 8 692 EFSFi mõju 482 481 482 474 keskvalitsus ilma EFSF-ta 5 187 5 753 7 377 8 219 sh kohalikud omavalitsused 989 1 141 1 297 1 436 Võlg kokku (% SKPst) 18 19 23 24 sh keskvalitsus 16 16 20 21 EFSFi mõju 1 1 1 1 keskvalitsus ilma EFSF-ta 14 15 19 20 sh kohalikud omavalitsused 3 3 3 3 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 100 . Valitsussektori võlakoormus, % SKPst Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 101 . Keskvalitsuse võla keskmine intress (%) Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eel arve positsioon kesk pikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on oma korda väljendunud madalas võla koormuse tasemes. 2020. aastal avaldas pandeemia võlakoormuse kasvule rekordilist mõju (10 protsendipunktine tõus). Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st ning ulatub ka 2023. aasta lõpus juba veidi madalamale. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 13% juures, jõudes 2023. aasta lõpuks 19,3%ni SKP-st. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Bulgaaria (23,1% SKP-st) Luksemburg (2023. aastal 25,7% SKP-st), kõrgeim on võlakoormus Kreekas (161,9% SKP-st). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 102 . Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2023, % SKPst Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade (edaspidi ka reservid) maht oli 2023. aasta lõpul eelneva aastaga võrreldes 1,3% võrra SKP-st madalam peamiselt seetõttu, et 2023. aastal kasutati negatiivse rahavoo katteks esmalt likviidsusreservi vahendeid, mida oli 2022. aastal kaasatud rohkem kui oli finantseerimisvajadus. Võrreldes 2022. aastaga suurenesid nii kohalike omavalitsuste reservid kui ka sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa ja Töötukassa) reservid, kuid vähenesid keskvalitsuse reservid. Prognoosi kohaselt kahanevad käesoleval aastal kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse reservid kui ka mõnevõrra sotsiaalkindlustusfondide reservid. 2023. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid 2 mld euroni ehk 5,3%-ni SKPst. Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa hallatavatest reservidest (sh stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 2023. aasta seadusemuudatuste käigus otsustas valitus stabiliseerimisreservi säilitada, sealjuures muutes selle investeerimistingimusi, mis võimaldaks teenida varasemast kõrgemat tulusust. Stabiliseerimisreservi tulusus peaks edaspidi olema vähemalt sama kõrge kui riigi keskmine laenuintress, et reservi hoidmine ei tekitaks riigile täiendavat intressikulu. Stabiliseerimisreserv on viimase 12 kuuga suurenenud soodsa intressikeskkonna toel ligi 17 miljoni euro võrra. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot 2009. aastal maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 31.08.2024 seisuga oli reservi maht 448,5 mln eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus 2023. aastal oli 3,8% ja 2024. aasta augusti lõpu seisuga 2,8%. Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Eesti Tervisekassa, Eesti Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Eesti Varude Keskus ja Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab likviidsusreserv arvestuslikult enamat kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga 31.08.2024 oli riigi likviidsusreservis 2 733 mln eurot. Sel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 1,7 mld ulatuses. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2023. aasta tulusus oli 3,1%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu intressimääradest, mis on tugevalt seotud Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. Prognoosi kohaselt on 2025. aastal reservi oodatav tulusus on 3,5%. 2025. aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid, mistõttu suureneb riigikassa võlg 0,8 mld. Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib 2025. aastast reservide osakaal SKP-st stabiilsel tasemel. Eesti Töötukassa ja Eesti Tervisekassa likviidsed varad ulatusid 2023. aasta lõpus 1 274 mln euroni. 2024. aasta lõpuks vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 1 238 mln euroni ning samuti langeb osakaaluna SKP-st 3,2% tasemele. Eesti Töötukassa kontekstis on reservide maht oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt küündib Eesti Tervisekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks 1%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse ette reservide vähenemist 2025. aasta lõpuks 0,8%-le SKP-st. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 303 . Valitsussektori reservid 2022-2025. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 2022 2023 2024 2025 Finantsvarad kokku (mln eur) 4 003 3 681 3 834 3 222 sh keskvalitsus 2 515 2 006 2 234 1 856 kohalikud omavalitsused 371 401 362 328 sotsiaalkindlustusfondid 1 117 1 274 1 238 1 039 Finantsvarad kokku (% SKPst) 11,0 9,6 9,8 7,7 sh keskvalitsus 6,9 5,3 5,7 4,5 kohalikud omavalitsused 1,0 1,1 0,9 0,8 sotsiaalkindlustusfondid 3,1 3,3 3,2 2,5 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus oli 2022. aastal 32,6% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest (40,2% SKPst) 7,6 protsendipunkti võrra madalam ( Joonis 103). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 103 . Maksukoormus Euroopa Liidus 2022. aastal, % SKPst. Allikad: Taxation Trends in European Union (2022), Rahandusministeerium Maksukoormus kasvab 2025. aastal 35,8%ni SKPst ( Joonis 104 ). Seda mõjutab eelkõige ühtse maksuvaba tulu kehtestamise edasi lükkamine 2026. aastasse , automaks ja julgeolekumaksuna käibemaksu määra tõstmine 24%ni alates 1.juulist 2025. Riigieelarve meetmetest tõstavad maksukoormust riigiettevõtete tulumaksu ajatamine, maksuhalduri töö tõhustamine ning meetmete maksusisaldusest tulenev mõju. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 104 . Maksukoormus SKPst, % Maksude struktuuris moodustavad tööjõumaksud suurima osa ja 2025. aastal väheneb nende osakaal 51,6%le. Tarbimismaksude osakaal kasvab 39,6%ni eelkõige seetõttu, et automaks kuulub tarbimismaksude hulka ja julgeolekumaksuna käibemaksu määra tõstmise tõttu. Kapitalimaksude osatähtsus langeb 8,8%le vaatamata tulumaksumäära tõstmisele, sest 2024. aasta oli erakordselt kõrge juriidilise isiku tulumaksu laekumisega eelkõige seoses pankade täiendava kasumijaotamisega ( Joonis 105 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 105 . Maksuliste tulude struktuur, % LISA 10. Maksukulud riigieelarves 202 4 -202 5 Maksukulude väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset ning trende. Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas õigusaktis – tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduses. 2025. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad 2 9 suuremat maksukulu sätet. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2025. aastal 445 , 0 mln eurot ehk 1,1 % SKPst ja 3, 6 % maksutuludest. Võrreldes aasta varasemaga vähenevad maksukulud aastaga 18 ,7%. 2025 aastal vähenemine tuleneb mitme maksukulu sätte kaotamisest. Kaob võimalus regulaarselt jaotatava kasumi madalamale maksumäärale (mis seni oli riigile üks kallemaid maksukulusid), lisaks kaob täiendav maksvaba tuli teisest lapsest, abikaasa eest ning eluasemelaenu intressidelt. Järgmise aasta keskel suureneb käibemaksu standardmäär 2 pp ning selle tulemusena suureneb ravimite ja meditsiiniseadmete maksukulude maht enim, jäädes endiselt ka riigile kõige kulukamaks. Viies eelarvest 114,1 mln eurot ning mis moodustab 25,6 % kõikidest maksukuludest. S uuruselt teiseks jääb maksuvaba tulu vanaduspensionieas 109,6 mln euroga. Suuruselt kolmandaks maksukuluks on eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär 42 mln euroga . Kolme suurema maksukulu maht moodustab 2025. aastal 59,7 % kehtestatud maksukulu kogumahust. Maksusoodustustega toetatakse eelarveaastal kõige enam sotsiaalset kaitset . Maksukulu kaudu toetatakse kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2025. aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “sotsiaalne kaitse ” 154,8 mln eurot ehk 34,8%, “tervishoid” 129,2 mln eurot ehk 29,0 %, ning „majandus“ 81,5 mln eurot ehk 18,3 %. Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustavad 79,5 mln eurot ehk 17,9 % maksukulu kogumahust. Maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1– 5 ) 2025. aastal 165,9 mln eurot ehk 3,9% käibemaksu kogulaekumisest. Riigieelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 6 -1 8 ) 214,5 mln eurot ehk 25,9 % ning aktsiise (tabelis punktid 1 9 –2 9 ) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 64,6 mln eurot ehk 6,0% laekumisest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 304 . Maksukulud riigieelarves aastatel 2024-2025, miljon eurot Maksukulu Säte Valitsemis funktsioon 2024 2025 Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele ning alates. 2025. aastast ka perioodikale ja digiväljaannetele KMS §15 lg 2 p 1 haridus 10,0 17,3 Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaannetele 1.08.2022 kuni 31.12.2024 KMS § 15 lõige 21 vaba aeg, kultuur ja religioon 7,0 Käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 103,8 114,1 Käibemaksumäär 9% majutusteenustele, alates 1.01.2025 13% KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur ja religioon 35,8 31,7 Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus KMS § 29 lõige 14 majandus 2,6 2,8 Regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär 14% TuMS §4 lg 5, §18 lg 1³ majandus 111,4 Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TuMS §23¹ sotsiaalne kaitse 29,2 Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TuMS §23 4 sotsiaalne kaitse 7,5 Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TuMS §23 5 sotsiaalne kaitse 98,1 109,6 Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TuMS §25 elamu- ja kommunaalehitus 8,2 Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 16,1 23,0 Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine TuMS §28 sotsiaalne kaitse 23,2 25,6 Kingitused ja annetused TuMS §27 lg 1, §49 lg 1,2,3,6 vaba aeg, kultuur ja religioon 6,8 7,4 FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel TuMS §32 lg 4 majandus 12,0 13,5 Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 13,6 15,1 Meremeeste ja reederi soodustused TuMS §13 lg 6, SMS §2 lg 1¹ ja lg 4 p 8, TuMS §52¹ majandus 0,6 0,6 Oma tarbest ülejääva elektri müügi tulumaksuvabastus TuMS §15 lg 4 p 12 ja lg 4¹ sotsiaalne kaitse 1,0 1,4 II pensionisamba maksed alates 2025 2, 4 või 6% palgast KoPS § 9 lg 2 sotsiaalne kaitse 18,1 Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,9 1,0 Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43% standardmäärast) ATKEAS §46 lg 2 majandus 14,3 15,0 Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 majandus 40,0 42,0 Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22² majandus 1,2 1,3 Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides ATKEAS §27 lg 1 p24, 284 majandus 0,1 0,1 Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks ATKEAS §27 lg 1 p282 majandus 1,3 1,8 Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides ATKEAS §27 lg 1 p24 majandus 0,69 0,83 Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks ATKEAS §27 lg 1 P 286 majandus 0,04 0,05 Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 121 majandus 0,40 0,71 Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 103 majandus 0,77 0,97 Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg 14 P 22 majandus 0,74 0,88 KOKKU 547,3 445,0 LISA 11. Välistoetused Perioodi 2014-2020 välis vahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. 2021-2027 EL eelarveperioodi vahendite kasutamine on aktiivselt käima läinud. Aastal 2025 jätkub uute taotlusvoorude avanemine ja tegevuste elluviimine. Detailsem ülevaade planeeritud toetustest ja olulisematest rahastatavatest tegevustest on seletuskirja osas 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkides. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 305 . Saadud välistoetused fondide lõikes, tuhat eurot 2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Saadud välistoetused kokku 1 308 300 1 744 258 1 707 924 -36 334 -2% Euroopa Regionaalarengu Fond 2014-2020 200 148 - - 0 Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-2027 17 077 291 523 326 907 35 385 12% Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 38 132 - - 0 Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 12 154 80 183 102 061 21 878 27% Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 12 669 - - 0 Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 4 337 16 942 15 334 -1 609 -9% Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks 2014-2020 3 258 - - 0 Ühtekuuluvusfond 2014-2020 60 148 - - 0 Ühtekuuluvusfond 2021-2027 74 034 199 120 125 582 -73 537 -37% Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 1 331 91 770 73 622 -18 147 -20% Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 15 961 - - 0 Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond 2021-2027 305 6 974 15 079 8 105 116% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 194 525 200 221 203 351 3 130 2% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 2014-2020 72 313 91 122 58 088 -33 034 -36% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 2021-2027 34 095 51 394 78 470 27 075 53% Norra ja EMP finantsinstrument 14 862 15 752 7 672 -8 080 -51% Euroopa naabrusinstrumendi programm (Eesti - Vene) 7 129 163 64 -99 -61% Euroopa territoriaalse koostöö programm (Eesti - Läti) 4 098 9 856 9 550 -306 -3% Siseturvalisuse valdkonna fondid 2014-2020 5 357 399 - -399 -100% Siseturvalisuse valdkonna fondid 2021-2027 2 123 18 676 24 714 6 038 32% REACT-EU 89 327 - - 0 Muud (otsetoetused riigiasutustele) 222 235 324 699 421 798 97 100 30% Taaste- ja vastupidavusrahastu 222 683 345 464 245 631 -99 833 -29% Rahastusperioodil (2021-2027) on EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 mld eurot ning see jaotub kuue poliitikaeesmärgi vahel - nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) moodustab teise osa EL majanduse taastepaketist ning Eestile eraldatav toetusmaht on 953,3 mln eurot. See summa sisaldab ka 2023. aastal taastekava muutmise käigus lisandunud 90 miljonit eurot RePowerEU vahendeid. Rahastut saab kasutada 2026. aastani Euroopa Komisjoniga kokku lepitud Taastekava alusel. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise- ja digiülemineku toetamiseks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021-2027 rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Põllumajanduslike otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad. Eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. See fond jätkab sarnaselt tegutsemist ka 2025. aastal. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. Eesmärgiks aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. Uue rahastusperioodi (2023-2027) vahendid võetakse paralleelselt kasutusele kus vaja. Eesti-Šveitsi programmi tegevused käivitusid 2024 aastal ning kestavad aastani 2028. Programmil on kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemad, millesse on kaasatud nelja ministeeriumi valitsemisala (Kultuuriministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium) ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine, millega tegeleb Kliimaministeerium koos oma asutustega. 2025. aastal jätkavad kõik seitse Interreg Euroopa territoriaalse koostööprogrammi 2021-2027 rahastusperioodi raames. URBACTi, Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja Espon programmid on Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. Euroopa territoriaalse koostöö programmidel on kõigil oma spetsiifilised eesmärgid, aga neid ühendab erinevate Euroopa riikide omavahelise koostöö tugevdamine. Näiteks Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberlikku koostööd pakkudes programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Programmi raames edendatakse ka inimeste, kaupade ja kapitali liikuvust. Sisejulgeolekufondi (ISF) 2021-2027 perioodi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides julgeolekuga seotud riske ja kriise ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. Otsetoetusi on riigiasutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab täiendavalt riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves . LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku sisu lõikes Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab täiendavalt riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves. Summad esitatud tuhandetes eurodes. 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % Riigikogu Kantselei Investeeringud -255 -4 993 -6 452 -1 459 29% sh käibemaks -41 -900 -511 390 -43% Kulud kokku -18 578 -35 065 -33 815 1 249 -4% Tööjõukulud -12 031 -20 396 -21 259 -863 4% Majandamiskulud -3 001 -8 980 -8 951 29 0% Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0% Muud toetused -2 069 -2 848 -303 2 545 -89% Põhivara amortisatsioon -1 043 -1 352 -2 494 -1 142 84% Käibemaks -432 -1 486 -805 680 -46% Vabariigi Presidendi Kantselei Investeeringud -420 0 -205 -205 100% sh käibemaks -70 0 -37 -37 100% Kulud kokku -5 753 -5 990 -6 805 -814 14% Tööjõukulud -2 837 -2 793 -2 819 -26 1% Majandamiskulud -2 203 -2 527 -3 167 -640 25% Muud toetused -228 -228 -228 0 0% Põhivara amortisatsioon -176 -137 -137 0 0% Käibemaks -302 -304 -452 -148 49% Riigikontroll Kulud kokku -5 771 -5 909 -6 015 -107 2% Tööjõukulud -4 236 -4 207 -4 377 -169 4% Majandamiskulud -1 235 -1 374 -1 319 56 -4% Põhivara amortisatsioon -76 -79 -75 4 -5% Käibemaks -224 -248 -245 3 -1% Õiguskantsleri Kantselei Kulud kokku -3 292 -3 463 -3 495 -32 1% Tööjõukulud -2 571 -2 580 -2 588 -7 0% Majandamiskulud -601 -730 -755 -25 3% Muud toetused -16 -11 -11 0 0% Käibemaks -104 -141 -141 0 0% Riigikohus Kulud kokku -6 971 -6 917 -6 962 -45 1% Tööjõukulud -5 678 -5 615 -5 805 -190 3% Majandamiskulud -911 -947 -803 144 -15% Põhivara amortisatsioon -226 -215 -211 4 -2% Käibemaks -145 -126 -133 -7 5% Vabariigi Valitsus Kulud kokku -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 -210 296 7% Muud tegevuskulud 0 -74 951 -166 658 -91 707 122% Muud toetused -1 094 391 -1 053 889 -1 073 094 -19 205 2% Edasiantavad maksud -1 797 375 -1 980 078 -2 079 463 -99 385 5% Riigikantselei Kulud kokku -17 951 -23 571 -23 551 20 0% Tööjõukulud -9 161 -8 311 -8 064 247 -3% Majandamiskulud -5 962 -11 396 -11 405 -9 0% Finantskulud -3 -3 -4 0 3% Sotsiaaltoetused -8 0 -8 -8 100% Muud toetused -623 -176 -297 -121 69% Põhivara amortisatsioon -1 239 -1 450 -1 250 200 -14% Käibemaks -956 -2 235 -2 524 -289 13% Riigikantselei Muud toetused -623 -176 -297 -121 69% Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud -79 198 -24 666 -25 174 -508 2% sh käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35% Kulud kokku -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7% Tööjõukulud -205 031 -188 946 -206 402 -17 456 9% Majandamiskulud -96 093 -94 031 -127 417 -33 386 36% Muud tegevuskulud -95 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -27 970 -68 570 -64 210 4 360 -6% Investeeringutoetused -18 740 -11 643 -930 10 713 -92% Muud toetused -546 390 -664 474 -690 053 -25 579 4% Põhivara amortisatsioon -25 742 -21 823 -25 750 -3 927 18% Käibemaks -15 490 -17 239 -21 379 -4 140 24% Haridus- ja Teadusministeerium Investeeringud -70 527 -20 649 -22 181 -1 532 7% sh käibemaks -11 729 -6 864 -4 616 2 248 -33% Kulud kokku -599 306 -733 850 -738 414 -4 564 1% Tööjõukulud -14 207 -22 731 -16 603 6 128 -27% Majandamiskulud -31 211 -28 826 -35 808 -6 982 24% Muud tegevuskulud 24 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -14 178 -20 642 -17 789 2 853 -14% Investeeringutoetused -18 497 -11 643 -930 10 713 -92% Muud toetused -510 935 -629 786 -643 410 -13 624 2% Põhivara amortisatsioon -4 401 -4 262 -4 401 -139 3% Käibemaks -5 900 -15 955 -19 469 -3 513 22% Riigi kutseõppeasutused Investeeringud -2 658 -1 200 -1 223 -23 2% Kulud kokku -118 038 -107 880 -115 057 -7 178 7% Tööjõukulud -63 755 -65 646 -71 134 -5 489 8% Majandamiskulud -31 100 -23 377 -23 212 165 -1% Sotsiaaltoetused -8 132 -8 370 -8 755 -385 5% Põhivara amortisatsioon -10 394 -10 487 -11 956 -1 469 14% Riigi rakenduskõrgkoolid Investeeringud -4 577 -1 545 -1 720 -175 11% Kulud kokku -38 518 -34 372 -46 569 -12 196 35% Tööjõukulud -24 545 -23 673 -33 765 -10 092 43% Majandamiskulud -7 813 -7 870 -9 363 -1 493 19% Sotsiaaltoetused -1 345 -452 -546 -95 21% Põhivara amortisatsioon -2 895 -2 378 -2 895 -517 22% Riigi üldhariduskoolid Kulud kokku -97 384 -80 888 -105 021 -24 132 30% Tööjõukulud -73 704 -59 226 -58 751 475 -1% Majandamiskulud -14 340 -17 848 -40 957 -23 109 129% Sotsiaaltoetused -309 0 -34 -34 100% Muud toetused -35 -5 -5 0 7% Põhivara amortisatsioon -6 793 -3 777 -5 239 -1 461 39% Käibemaks -2 196 -32 -35 -3 9% Riigi teadus- ja arendusasutused Kulud kokku -8 874 -11 133 -14 515 -3 382 30% Tööjõukulud -5 685 -4 425 -4 733 -308 7% Majandamiskulud -1 683 -3 238 -4 696 -1 457 45% Muud toetused -572 -2 499 -3 578 -1 079 43% Põhivara amortisatsioon -615 -472 -615 -143 30% Käibemaks -294 -498 -893 -395 79% Keeleamet Kulud kokku -828 -822 -689 133 -16% Tööjõukulud -611 -664 -620 44 -7% Majandamiskulud -100 -77 -69 8 -10% Haridus- ja Noorteamet Kulud kokku -62 175 -87 912 -106 383 -18 471 21% Tööjõukulud -16 731 -6 876 -15 376 -8 500 124% Majandamiskulud -6 364 -8 972 -9 608 -636 7% Sotsiaaltoetused -3 994 -39 107 -37 087 2 020 -5% Muud toetused -33 758 -32 087 -43 046 -10 959 34% Põhivara amortisatsioon -283 -116 -283 -167 143% Käibemaks -776 -754 -983 -229 30% Rahvusarhiiv Investeeringud -454 -50 -50 0 0% Kulud kokku -10 428 -9 874 -9 500 374 -4% Tööjõukulud -5 793 -5 705 -5 420 285 -5% Majandamiskulud -3 482 -3 823 -3 704 119 -3% Muud toetused -135 -16 -15 1 -6% Põhivara amortisatsioon -361 -330 -361 -31 9% Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala Investeeringud -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973% sh käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901% Kulud kokku -221 567 -226 513 -387 659 -161 146 71% Tööjõukulud -140 522 -145 307 -175 313 -30 006 21% Majandamiskulud -53 390 -53 850 -92 976 -39 126 73% Muud tegevuskulud -124 0 -3 010 -3 010 100% Sotsiaaltoetused -31 -37 -37 0 0% Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100% Muud toetused -13 087 -9 462 -40 696 -31 233 330% Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0% Põhivara amortisatsioon -3 637 -4 205 -12 795 -8 591 204% Käibemaks -9 256 -12 152 -23 067 -10 915 90% Justiits- ja Digiministeerium Investeeringud 0 -4 -2 750 -2 747 76294% sh käibemaks 0 -4 -35 -32 878% Kulud kokku -25 390 -25 115 -111 003 -85 888 342% Tööjõukulud -10 156 -11 591 -16 063 -4 471 39% Majandamiskulud -2 816 -3 301 -12 563 -9 262 281% Muud tegevuskulud -106 0 -300 -300 100% Sotsiaaltoetused -27 -29 -29 0 0% Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100% Muud toetused -11 966 -8 823 -40 047 -31 223 354% Põhivara amortisatsioon -25 -3 -9 -6 175% Käibemaks -293 -1 367 -3 728 -2 361 173% Prokuratuur Kulud kokku -21 420 -22 024 -21 185 839 -4% Tööjõukulud -17 600 -18 523 -18 188 335 -2% Majandamiskulud -3 263 -2 904 -2 446 458 -16% Muud toetused -8 -8 -8 0 0% Põhivara amortisatsioon -5 -19 -19 0 0% Käibemaks -544 -572 -525 47 -8% Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Investeeringud -1 630 -24 -24 0 0% sh käibemaks -272 -4 -4 0 0% Kulud kokku -9 946 -10 690 -9 815 874 -8% Tööjõukulud -5 594 -5 877 -5 957 -80 1% Majandamiskulud -3 302 -3 827 -2 942 885 -23% Muud toetused -4 -4 -4 0 0% Põhivara amortisatsioon -509 -258 -258 0 0% Käibemaks -537 -725 -655 69 -10% Registrite ja Infosüsteemide Keskus Investeeringud -4 672 -159 -163 -4 2% sh käibemaks -681 -26 -30 -4 14% Kulud kokku -17 521 -18 080 -16 586 1 494 -8% Tööjõukulud -12 516 -12 000 -10 936 1 064 -9% Majandamiskulud -2 022 -1 796 -1 416 380 -21% Muud toetused -13 -12 -12 0 0% Põhivara amortisatsioon -2 662 -3 800 -3 800 0 0% Käibemaks -307 -471 -422 49 -10% Kohtud (grupp) Kulud kokku -57 378 -60 809 -60 194 615 -1% Tööjõukulud -45 065 -48 999 -48 869 130 0% Majandamiskulud -10 493 -9 800 -9 377 423 -4% Põhivara amortisatsioon -8 -38 -38 0 0% Käibemaks -1 811 -1 973 -1 910 63 -3% Viru Vangla Investeeringud -553 -438 -24 414 -95% sh käibemaks -92 -79 -4 75 -95% Kulud kokku -30 432 -29 978 -29 064 914 -3% Tööjõukulud -16 913 -15 925 -15 941 -16 0% Majandamiskulud -11 214 -11 474 -10 653 821 -7% Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0% Põhivara amortisatsioon -293 -31 -31 0 0% Käibemaks -2 009 -2 546 -2 436 109 -4% Tartu Vangla Investeeringud -91 -738 -24 715 -97% sh käibemaks -15 -133 -4 129 -97% Kulud kokku -18 321 -17 764 -12 592 5 172 -29% Tööjõukulud -10 510 -9 700 -6 369 3 331 -34% Majandamiskulud -6 541 -6 565 -5 027 1 538 -23% Sotsiaaltoetused -1 -2 -2 0 0% Põhivara amortisatsioon -83 -40 -40 0 0% Käibemaks -1 185 -1 457 -1 154 303 -21% Tallinna Vangla Investeeringud -216 -24 -24 0 0% sh käibemaks -36 -4 -4 0 0% Kulud kokku -31 068 -32 115 -30 665 1 451 -5% Tööjõukulud -15 723 -16 042 -16 941 -899 6% Majandamiskulud -12 843 -13 168 -11 165 2 003 -15% Sotsiaaltoetused -2 -4 -4 0 0% Põhivara amortisatsioon -52 -17 -17 0 0% Käibemaks -2 436 -2 885 -2 538 347 -12% Andmekaitse Inspektsioon Kulud kokku -1 490 -1 456 -1 384 72 -5% Tööjõukulud -1 372 -1 399 -1 327 72 -5% Majandamiskulud -107 -51 -51 0 0% Käibemaks -11 -6 -6 0 4% Patendiamet Kulud kokku -3 867 -3 853 -3 813 40 -1% Tööjõukulud -2 176 -2 058 -2 047 10 0% Majandamiskulud -154 -269 -239 30 -11% Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0% Käibemaks -16 -26 -27 0 2% Konkurentsiamet Kulud kokku -4 733 -4 629 -4 370 259 -6% Tööjõukulud -2 896 -3 194 -2 952 242 -8% Majandamiskulud -635 -696 -677 18 -3% Muud toetused -1 096 -615 -615 0 0% Käibemaks -106 -124 -126 -2 1% Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Investeeringud 0 0 -13 343 -13 343 100% sh käibemaks 0 0 -2 601 -2 601 100% Kulud kokku 0 0 -44 896 -44 896 100% Tööjõukulud 0 0 -9 380 -9 380 100% Majandamiskulud 0 0 -26 337 -26 337 100% Põhivara amortisatsioon 0 0 -2 826 -2 826 100% Käibemaks 0 0 -6 354 -6 354 100% Riigi Infosüsteemide Amet Investeeringud 0 0 -12 389 -12 389 100% sh käibemaks 0 0 -2 321 -2 321 100% Kulud kokku 0 0 -42 093 -42 093 100% Tööjõukulud 0 0 -20 345 -20 345 100% Majandamiskulud 0 0 -10 083 -10 083 100% Muud tegevuskulud 0 0 -2 710 -2 710 100% Muud toetused 0 0 -10 -10 100% Põhivara amortisatsioon 0 0 -5 759 -5 759 100% Käibemaks 0 0 -3 186 -3 186 100% Kaitseministeeriumi valitsemisala Investeeringud -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14% sh käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9% Kulud kokku -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8% Tööjõukulud -178 209 -189 723 -203 806 -14 083 7% Majandamiskulud -482 793 -572 009 -498 184 73 825 -13% Muud tegevuskulud -65 093 -67 110 -72 793 -5 684 8% Sotsiaaltoetused -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12% Investeeringutoetused -7 071 -5 265 -4 888 376 -7% Muud toetused -72 395 -75 143 -186 212 -111 070 148% Põhivara amortisatsioon -97 014 -88 798 -125 018 -36 220 41% Käibemaks -87 145 -94 880 -84 235 10 645 -11% Kaitseministeerium Investeeringud -2 030 -2 167 -3 145 -978 45% sh käibemaks -338 -339 -538 -199 59% Kulud kokku -82 210 -88 825 -212 399 -123 574 139% Tööjõukulud -7 990 -9 020 -9 534 -514 6% Majandamiskulud -4 091 -5 984 -17 909 -11 925 199% Muud tegevuskulud -44 -11 -3 8 -75% Investeeringutoetused -6 961 -5 228 -4 888 339 -6% Muud toetused -62 644 -67 587 -178 486 -110 900 164% Põhivara amortisatsioon -190 -314 -729 -414 132% Käibemaks -290 -682 -849 -168 25% Välisluureamet Kulud kokku -40 106 -37 078 -38 681 -1 602 4% Muud tegevuskulud -40 106 -37 078 -38 681 -1 602 4% Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum Investeeringud -184 -54 -244 -190 350% sh käibemaks -31 -9 -44 -35 379% Kulud kokku -3 089 -2 730 -2 775 -45 2% Tööjõukulud -1 341 -1 387 -1 478 -91 7% Majandamiskulud -791 -711 -834 -122 17% Sotsiaaltoetused -3 -3 -3 0 0% Muud toetused -513 -200 -200 0 0% Põhivara amortisatsioon -305 -267 -123 145 -54% Käibemaks -135 -125 -138 -13 11% Kaitseressursside Amet Investeeringud -97 -200 -200 0 0% sh käibemaks -16 -33 -33 0 0% Kulud kokku -12 556 -16 044 -15 909 135 -1% Tööjõukulud -7 083 -7 311 -7 582 -271 4% Majandamiskulud -3 793 -6 075 -6 067 8 0% Sotsiaaltoetused -894 -1 311 -1 253 57 -4% Muud toetused -233 -317 -317 0 0% Põhivara amortisatsioon -266 -309 -8 301 -97% Käibemaks -286 -721 -682 39 -5% Kaitsevägi Investeeringud -155 320 -16 358 -11 016 5 342 -33% sh käibemaks -13 246 -501 -405 96 -19% Kulud kokku -767 245 -338 334 -392 172 -53 838 16% Tööjõukulud -148 273 -158 093 -170 205 -12 113 8% Majandamiskulud -429 516 -67 116 -68 484 -1 368 2% Muud tegevuskulud -24 602 -29 632 -33 673 -4 041 14% Sotsiaaltoetused -14 987 -17 217 -19 559 -2 341 14% Muud toetused -1 908 -2 147 -2 316 -170 8% Põhivara amortisatsioon -71 735 -56 944 -91 075 -34 131 60% Käibemaks -76 225 -7 185 -6 859 326 -5% Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Investeeringud -125 087 -435 269 -500 879 -65 610 15% sh käibemaks -19 614 -67 503 -73 356 -5 853 9% Kulud kokku -100 397 -628 447 -534 017 94 430 -15% Tööjõukulud -13 523 -13 913 -15 008 -1 095 8% Majandamiskulud -44 602 -492 123 -404 890 87 233 -18% Muud tegevuskulud -339 -388 -436 -48 12% Muud toetused -7 096 -4 892 -4 892 0 0% Põhivara amortisatsioon -24 519 -30 963 -33 084 -2 121 7% Käibemaks -10 208 -86 168 -75 707 10 461 -12% Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6% sh käibemaks -20 333 -30 912 -34 347 -3 435 11% Kulud kokku -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10% Tööjõukulud -67 835 -80 045 -84 194 -4 149 5% Majandamiskulud -60 747 -79 217 -104 157 -24 940 31% Muud tegevuskulud -1 237 -19 -33 -14 76% Sotsiaaltoetused -23 -10 -22 -12 122% Investeeringutoetused -80 529 -756 304 -626 321 129 982 -17% Muud toetused -183 421 -91 505 -80 326 11 179 -12% Põhivara amortisatsioon -77 605 -161 943 -150 529 11 414 -7% Käibemaks -11 348 -15 487 -19 664 -4 177 27% Kliimaministeerium Investeeringud -4 972 -6 885 -1 877 5 008 -73% sh käibemaks -145 -871 -839 32 -4% Kulud kokku -286 941 -869 508 -746 897 122 610 -14% Tööjõukulud -11 982 -14 266 -14 061 205 -1% Majandamiskulud -10 633 -6 668 -25 288 -18 621 279% Muud tegevuskulud -507 -15 -30 -15 100% Sotsiaaltoetused -19 -10 -22 -12 122% Investeeringutoetused -80 529 -756 304 -626 321 129 982 -17% Muud toetused -181 218 -90 974 -79 123 11 851 -13% Põhivara amortisatsioon -18 -18 -16 2 -10% Käibemaks -2 035 -1 253 -2 035 -782 62% Transpordiamet Investeeringud -115 587 -157 613 -158 339 -726 0% sh käibemaks -18 831 -28 151 -28 720 -569 2% Kulud kokku -117 572 -246 877 -243 400 3 477 -1% Tööjõukulud -14 468 -30 389 -31 586 -1 198 4% Majandamiskulud -26 994 -49 501 -55 606 -6 104 12% Muud toetused -458 0 -5 -5 100% Põhivara amortisatsioon -70 384 -157 006 -143 711 13 295 -8% Käibemaks -5 223 -9 981 -12 492 -2 511 25% Eesti Geoloogiateenistus Investeeringud -876 -765 -804 -39 5% sh käibemaks -130 -111 -149 -39 35% Kulud kokku -2 255 -4 898 -5 110 -212 4% Tööjõukulud -1 361 -2 169 -2 172 -3 0% Majandamiskulud -612 -2 485 -2 362 123 -5% Muud tegevuskulud 0 -2 -2 0 0% Põhivara amortisatsioon -169 -60 -57 3 -4% Käibemaks -110 -182 -517 -334 183% Riigilaevastik Investeeringud -638 -4 049 -18 678 -14 629 361% sh käibemaks -96 -671 -3 493 -2 822 421% Kulud kokku -10 623 -7 753 -8 716 -963 12% Tööjõukulud -5 328 -3 351 -4 036 -685 20% Majandamiskulud -2 479 -2 873 -2 842 31 -1% Muud toetused -55 -75 -75 0 0% Põhivara amortisatsioon -2 346 -821 -1 109 -289 35% Käibemaks -400 -633 -654 -21 3% Keskkonnaagentuur Investeeringud -434 -3 166 -4 412 -1 246 39% sh käibemaks -72 -571 -796 -225 39% Kulud kokku -14 254 -11 804 -13 421 -1 617 14% Tööjõukulud -7 488 -7 333 -8 056 -724 10% Majandamiskulud -4 850 -2 965 -3 731 -766 26% Muud tegevuskulud -1 -1 -1 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 059 -924 -763 160 -17% Käibemaks -856 -582 -870 -288 49% Eesti Loodusmuuseum Kulud kokku -1 284 -1 067 -1 188 -121 11% Tööjõukulud -740 -689 -692 -3 0% Majandamiskulud -459 -308 -394 -86 28% Põhivara amortisatsioon -9 -5 -5 0 0% Käibemaks -77 -65 -97 -31 48% Keskkonnaamet Investeeringud -491 -454 -85 369 -81% sh käibemaks -82 -79 -15 64 -81% Kulud kokku -27 319 -26 193 -28 398 -2 205 8% Tööjõukulud -17 181 -16 438 -18 137 -1 699 10% Majandamiskulud -6 761 -7 687 -7 336 352 -5% Muud toetused -1 678 -457 -1 124 -667 146% Põhivara amortisatsioon -510 -306 -238 69 -22% Käibemaks -1 098 -1 305 -1 564 -259 20% Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Investeeringud -5 906 -2 546 -1 880 666 -26% sh käibemaks -977 -459 -336 123 -27% Kulud kokku -15 427 -16 430 -18 116 -1 686 10% Tööjõukulud -4 869 -5 411 -5 454 -42 1% Majandamiskulud -6 405 -6 730 -6 597 133 -2% Põhivara amortisatsioon -2 888 -2 803 -4 628 -1 825 65% Käibemaks -1 264 -1 486 -1 437 49 -3% Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud -187 -43 -828 -785 1825% sh käibemaks -22 0 -129 -129 100% Kulud kokku -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7% Tööjõukulud -15 902 -15 090 -14 760 330 -2% Majandamiskulud -14 793 -12 247 -11 687 560 -5% Sotsiaaltoetused -1 038 -922 -933 -11 1% Investeeringutoetused -43 145 -33 165 -13 283 19 883 -60% Muud toetused -244 576 -249 242 -245 294 3 948 -2% Edasiantavad maksud -40 944 -45 925 -46 609 -684 1% Põhivara amortisatsioon -1 231 -1 075 -851 223 -21% Käibemaks -2 214 -2 104 -2 309 -204 10% Kultuuriministeerium Investeeringud -94 0 -725 -725 100% sh käibemaks -16 0 -129 -129 100% Kulud kokku -331 502 -328 664 -307 258 21 406 -7% Tööjõukulud -5 455 -5 429 -5 615 -186 3% Majandamiskulud -3 841 -2 599 -3 690 -1 091 42% Sotsiaaltoetused -736 -718 -736 -17 2% Investeeringutoetused -40 822 -29 891 -10 173 19 719 -66% Muud toetused -238 993 -243 277 -239 509 3 768 -2% Edasiantavad maksud -40 944 -45 925 -46 609 -684 1% Põhivara amortisatsioon -138 -129 -137 -8 6% Käibemaks -563 -696 -791 -95 14% Muinsuskaitseamet Kulud kokku -7 745 -8 465 -8 190 276 -3% Tööjõukulud -2 436 -2 367 -2 571 -204 9% Majandamiskulud -1 002 -974 -757 217 -22% Sotsiaaltoetused -288 -204 -194 10 -5% Investeeringutoetused -2 323 -3 274 -3 110 164 -5% Muud toetused -1 517 -1 476 -1 392 84 -6% Põhivara amortisatsioon -22 -22 -22 0 0% Käibemaks -158 -149 -144 5 -3% Eesti Lastekirjanduse Keskus Investeeringud -23 -23 -23 0 0% Kulud kokku -1 005 -1 009 -1 013 -5 0% Tööjõukulud -543 -495 -537 -43 9% Majandamiskulud -386 -445 -405 40 -9% Sotsiaaltoetused -14 0 -4 -4 100% Käibemaks -55 -69 -67 2 -3% Rahvakultuuri Keskus Kulud kokku -5 682 -6 005 -5 786 220 -4% Tööjõukulud -1 126 -985 -986 -1 0% Majandamiskulud -429 -477 -353 124 -26% Muud toetused -4 066 -4 488 -4 393 96 -2% Käibemaks -61 -55 -54 1 -2% Võru Instituut Kulud kokku -1 214 -1 168 -1 175 -7 1% Tööjõukulud -864 -827 -802 24 -3% Majandamiskulud -289 -282 -312 -29 10% Põhivara amortisatsioon -33 -14 -14 1 -5% Käibemaks -27 -45 -48 -3 7% Muuseumid Investeeringud -70 -20 -80 -60 300% Kulud kokku -16 707 -14 458 -12 303 2 155 -15% Tööjõukulud -5 479 -4 988 -4 249 739 -15% Majandamiskulud -8 846 -7 470 -6 171 1 300 -17% Põhivara amortisatsioon -1 031 -910 -679 231 -25% Käibemaks -1 350 -1 090 -1 204 -114 10% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83% sh käibemaks -15 632 -4 953 -638 4 315 -87% Kulud kokku -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11% Tööjõukulud -61 337 -54 376 -31 612 22 763 -42% Majandamiskulud -68 963 -45 985 -11 551 34 434 -75% Sotsiaaltoetused -8 -10 -42 -32 320% Investeeringutoetused -88 663 -141 986 -59 002 82 983 -58% Muud toetused -598 934 -818 296 -822 734 -4 438 1% Edasiantavad maksud -147 941 -313 000 -322 000 -9 000 3% Põhivara amortisatsioon -84 430 -9 710 -856 8 854 -91% Käibemaks -20 868 -22 065 -8 331 13 734 -62% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Investeeringud -6 072 -2 437 -1 818 620 -25% sh käibemaks -605 -379 -605 -226 60% Kulud kokku -795 512 -1 306 976 -1 221 977 84 999 -7% Tööjõukulud -13 183 -13 090 -8 893 4 198 -32% Majandamiskulud -7 624 -7 240 -4 487 2 753 -38% Sotsiaaltoetused -8 -10 -10 0 0% Investeeringutoetused -77 105 -141 986 -59 002 82 983 -58% Muud toetused -538 166 -817 568 -820 175 -2 607 0% Edasiantavad maksud -147 941 -313 000 -322 000 -9 000 3% Põhivara amortisatsioon -834 -54 -297 -243 449% Käibemaks -10 173 -13 828 -7 113 6 715 -49% Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Investeeringud -1 129 -248 -313 -65 26% sh käibemaks -151 -33 -33 0 1% Kulud kokku -18 678 -8 738 -9 628 -891 10% Tööjõukulud -6 213 -6 828 -7 543 -714 10% Majandamiskulud -1 050 -1 227 -1 241 -14 1% Muud toetused -219 -20 -20 0 0% Põhivara amortisatsioon -309 -293 -433 -140 48% Käibemaks -209 -369 -391 -22 6% Tööinspektsioon Kulud kokku -3 721 -5 471 -7 993 -2 522 46% Tööjõukulud -2 201 -4 341 -4 359 -18 0% Majandamiskulud -609 -900 -890 10 -1% Muud toetused -794 0 -2 538 -2 538 100% Põhivara amortisatsioon -13 -26 -26 0 0% Käibemaks -105 -203 -179 24 -12% Riikliku Lepitaja Kantselei Kulud kokku -79 -153 -148 5 -3% Tööjõukulud -70 -132 -128 4 -3% Majandamiskulud -8 -17 -16 1 -5% Käibemaks -1 -4 -4 0 0% Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei Kulud kokku 0 0 -571 -571 100% Tööjõukulud 0 0 -334 -334 100% Majandamiskulud 0 0 -192 -192 100% Käibemaks 0 0 -44 -44 100% Maa- ja Ruumiamet Investeeringud 0 0 -2 730 -2 730 100% Kulud kokku 0 0 -15 812 -15 812 100% Tööjõukulud 0 0 -10 355 -10 355 100% Majandamiskulud 0 0 -4 724 -4 724 100% Sotsiaaltoetused 0 0 -32 -32 100% Muud toetused 0 0 -1 -1 100% Põhivara amortisatsioon 0 0 -100 -100 100% Käibemaks 0 0 -600 -600 100% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud -12 778 -6 134 -5 680 454 -7% sh käibemaks -1 715 -568 -915 -347 61% Kulud kokku -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8% Tööjõukulud -57 979 -63 493 -52 795 10 698 -17% Majandamiskulud -24 782 -29 672 -26 434 3 238 -11% Muud tegevuskulud -1 007 -10 -12 -2 16% Investeeringutoetused -19 950 -147 982 -239 730 -91 748 62% Muud toetused -448 316 -479 260 -462 898 16 362 -3% Põhivara amortisatsioon -5 530 -5 195 -6 651 -1 456 28% Käibemaks -3 822 -6 729 -4 953 1 776 -26% Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Investeeringud -1 856 -2 658 -3 264 -606 23% sh käibemaks -309 -450 -559 -109 24% Kulud kokku -149 739 -256 540 -323 511 -66 972 26% Tööjõukulud -13 249 -18 535 -15 803 2 731 -15% Majandamiskulud -4 811 -6 653 -9 251 -2 598 39% Investeeringutoetused -19 950 -65 084 -131 640 -66 556 102% Muud toetused -109 360 -162 020 -163 608 -1 588 1% Põhivara amortisatsioon -1 558 -1 355 -1 306 50 -4% Käibemaks -792 -2 894 -1 904 989 -34% Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Investeeringud -5 301 -909 -2 096 -1 186 130% sh käibemaks -883 -102 -341 -238 232% Kulud kokku -356 576 -417 933 -427 585 -9 652 2% Tööjõukulud -12 680 -12 475 -12 919 -444 4% Majandamiskulud -3 259 -2 094 -2 789 -695 33% Investeeringutoetused 0 -82 898 -108 091 -25 192 30% Muud toetused -337 504 -317 145 -299 197 17 947 -6% Põhivara amortisatsioon -2 496 -2 867 -4 103 -1 236 43% Käibemaks -427 -454 -485 -32 7% Põllumajandus- ja Toiduamet Kulud kokku -21 309 -21 867 -19 538 2 328 -11% Tööjõukulud -14 047 -14 183 -13 119 1 064 -8% Majandamiskulud -5 990 -6 346 -5 293 1 054 -17% Muud toetused -120 -87 -85 2 -3% Käibemaks -1 079 -1 250 -1 041 209 -17% Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Investeeringud -1 054 -85 -85 0 0% sh käibemaks -150 -15 -15 0 0% Kulud kokku -6 763 -6 981 -7 745 -765 11% Tööjõukulud -3 756 -3 431 -4 131 -700 20% Majandamiskulud -2 393 -2 748 -2 748 0 0% Põhivara amortisatsioon -262 -173 -293 -120 69% Käibemaks -351 -629 -574 55 -9% Eesti Taimekasvatuse Instituut Investeeringud -4 484 -235 -235 0 0% Kulud kokku -19 102 -14 938 -15 093 -155 1% Tööjõukulud -9 155 -6 299 -6 823 -523 8% Majandamiskulud -6 711 -7 025 -6 354 671 -10% Muud tegevuskulud -15 -10 -12 -2 16% Muud toetused -1 333 -8 -8 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 017 -609 -949 -340 56% Käibemaks -871 -987 -948 39 -4% Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11% sh käibemaks -3 781 -3 805 -4 372 -567 15% Kulud kokku -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10% Tööjõukulud -98 214 -102 696 -100 959 1 737 -2% Majandamiskulud -32 395 -34 167 -39 363 -5 196 15% Finantskulud -178 218 -251 407 -281 693 -30 286 12% Muud tegevuskulud -1 095 -329 -329 0 0% Sotsiaaltoetused -1 355 -1 490 -1 675 -185 12% Investeeringutoetused -22 197 -22 463 -34 625 -12 162 54% Muud toetused -17 605 -7 011 -5 253 1 758 -25% Põhivara amortisatsioon -14 974 -15 875 -15 957 -81 1% Käibemaks -5 512 -6 702 -7 155 -453 7% Rahandusministeerium Kulud kokku -245 209 -310 291 -353 778 -43 486 14% Tööjõukulud -14 940 -14 766 -14 311 455 -3% Majandamiskulud -8 823 -11 508 -14 219 -2 711 24% Finantskulud -178 096 -251 100 -281 485 -30 385 12% Sotsiaaltoetused -1 355 -1 490 -1 675 -185 12% Investeeringutoetused -22 197 -22 463 -34 625 -12 162 54% Muud toetused -17 541 -6 941 -5 180 1 760 -25% Põhivara amortisatsioon -166 -104 -318 -214 206% Käibemaks -1 341 -1 919 -1 964 -45 2% Maksu- ja Tolliamet Investeeringud -2 161 -3 134 -3 185 -51 2% sh käibemaks -376 -594 -575 19 -3% Kulud kokku -57 585 -59 064 -60 730 -1 667 3% Tööjõukulud -40 949 -44 125 -42 404 1 721 -4% Majandamiskulud -12 481 -10 323 -13 271 -2 948 29% Finantskulud -120 -300 -200 100 -33% Muud tegevuskulud -287 -329 -329 0 0% Muud toetused -58 -62 -67 -5 8% Põhivara amortisatsioon -1 584 -1 700 -2 100 -400 24% Käibemaks -2 106 -2 225 -2 359 -135 6% Statistikaamet Kulud kokku -13 973 -12 944 -12 809 136 -1% Tööjõukulud -12 024 -10 897 -10 875 23 0% Majandamiskulud -1 590 -1 540 -1 575 -36 2% Finantskulud -2 -7 -9 -1 15% Põhivara amortisatsioon -127 -200 -50 150 -75% Käibemaks -231 -300 -300 0 0% Riigi Tugiteenuste Keskus Investeeringud -1 819 -1 754 -2 164 -410 23% sh käibemaks -303 -323 -399 -76 24% Kulud kokku -20 208 -22 370 -20 706 1 664 -7% Tööjõukulud -17 067 -18 092 -17 589 503 -3% Majandamiskulud -2 568 -3 541 -2 553 988 -28% Põhivara amortisatsioon -84 -38 -32 6 -16% Käibemaks -440 -700 -533 166 -24% Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Investeeringud -16 854 -13 861 -15 356 -1 495 11% sh käibemaks -2 806 -2 464 -2 884 -419 17% Kulud kokku -29 355 -31 540 -33 233 -1 693 5% Tööjõukulud -9 143 -10 140 -11 126 -986 10% Majandamiskulud -5 986 -6 229 -6 840 -612 10% Põhivara amortisatsioon -13 007 -13 833 -13 439 394 -3% Käibemaks -1 217 -1 339 -1 828 -490 37% Rahapesu Andmebüroo Investeeringud -108 -2 196 -2 687 -491 22% sh käibemaks -18 -396 -514 -118 30% Kulud kokku -5 236 -5 931 -5 753 178 -3% Tööjõukulud -4 092 -4 677 -4 655 22 0% Majandamiskulud -947 -1 026 -905 122 -12% Muud toetused -5 -8 -6 2 -25% Põhivara amortisatsioon -5 0 -18 -18 100% Käibemaks -177 -220 -170 50 -23% Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19% sh käibemaks -9 124 -10 786 -10 804 -18 0% Kulud kokku -549 992 -530 377 -555 090 -24 713 5% Tööjõukulud -294 168 -288 607 -290 871 -2 263 1% Majandamiskulud -117 510 -127 090 -135 610 -8 521 7% Muud tegevuskulud -68 793 -50 668 -54 159 -3 491 7% Sotsiaaltoetused -1 580 -1 787 -2 330 -543 30% Muud toetused -19 119 -15 634 -15 878 -244 2% Edasiantavad maksud 0 -115 -115 0 0% Põhivara amortisatsioon -27 925 -22 592 -27 306 -4 713 21% Käibemaks -20 897 -23 883 -28 821 -4 937 21% Siseministeerium Investeeringud -816 -2 481 -3 299 -817 33% sh käibemaks -136 -556 -2 086 -1 531 276% Kulud kokku -25 899 -34 219 -29 572 4 647 -14% Tööjõukulud -9 810 -9 744 -9 863 -119 1% Majandamiskulud -2 699 -8 949 -3 892 5 058 -57% Muud tegevuskulud -14 -9 -8 1 -11% Sotsiaaltoetused -13 -2 -10 -8 412% Muud toetused -12 904 -13 903 -14 159 -256 2% Põhivara amortisatsioon -37 -12 -36 -23 188% Käibemaks -424 -1 599 -1 604 -4 0% Kaitsepolitseiamet Kulud kokku -59 933 -42 274 -45 873 -3 599 9% Muud tegevuskulud -59 933 -42 274 -45 873 -3 599 9% Päästeamet Investeeringud -9 706 -26 652 -7 226 19 426 -73% sh käibemaks -1 566 -4 459 -1 296 3 163 -71% Kulud kokku -122 338 -111 125 -115 937 -4 812 4% Tööjõukulud -71 617 -70 924 -70 805 119 0% Majandamiskulud -34 349 -29 067 -32 055 -2 989 10% Muud toetused -5 549 -1 371 -1 373 -2 0% Põhivara amortisatsioon -5 097 -4 624 -4 395 229 -5% Käibemaks -5 725 -5 140 -7 309 -2 169 42% Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus Investeeringud -9 776 -7 021 -8 141 -1 120 16% sh käibemaks -1 628 -1 264 -1 521 -257 20% Kulud kokku -50 105 -46 507 -48 244 -1 738 4% Tööjõukulud -20 978 -20 897 -20 732 165 -1% Majandamiskulud -16 783 -14 511 -16 306 -1 795 12% Muud toetused -1 -1 -1 0 -21% Põhivara amortisatsioon -8 910 -8 265 -8 150 114 -1% Käibemaks -3 431 -2 832 -3 055 -223 8% Sisekaitseakadeemia Investeeringud -2 088 -2 296 -2 219 77 -3% sh käibemaks -347 -383 -394 -11 3% Kulud kokku -20 115 -24 930 -29 182 -4 252 17% Tööjõukulud -11 231 -11 376 -13 381 -2 005 18% Majandamiskulud -5 577 -9 338 -10 521 -1 183 13% Muud tegevuskulud 83 -15 -15 0 0% Sotsiaaltoetused -1 546 -1 782 -2 317 -535 30% Muud toetused -110 -36 -17 19 -53% Põhivara amortisatsioon -773 -599 -599 0 0% Käibemaks -961 -1 784 -2 332 -548 31% Politsei- ja Piirivalveamet Investeeringud -32 676 -24 001 -29 735 -5 734 24% sh käibemaks -5 431 -4 124 -5 506 -1 382 34% Kulud kokku -262 350 -262 302 -277 300 -14 998 6% Tööjõukulud -172 685 -167 890 -168 412 -522 0% Majandamiskulud -56 895 -64 215 -71 765 -7 550 12% Muud tegevuskulud -8 923 -8 364 -8 262 102 -1% Sotsiaaltoetused -21 -3 -3 0 0% Muud toetused -557 -323 -328 -5 2% Edasiantavad maksud 0 -115 -115 0 0% Põhivara amortisatsioon -13 094 -9 080 -14 120 -5 040 56% Käibemaks -10 176 -12 313 -14 295 -1 982 16% Häirekeskus Kulud kokku -9 251 -9 020 -8 982 38 0% Tööjõukulud -7 847 -7 777 -7 677 100 -1% Majandamiskulud -1 207 -1 010 -1 071 -61 6% Muud tegevuskulud -3 -6 -2 5 -75% Põhivara amortisatsioon -13 -13 -6 6 -50% Käibemaks -180 -214 -225 -11 5% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26% sh käibemaks -2 983 -1 640 -2 066 -426 26% Kulud kokku -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957 -263 438 4% Tööjõukulud -452 137 -151 632 -173 782 -22 151 15% Majandamiskulud -136 150 -139 029 -56 479 82 550 -59% Muud tegevuskulud -88 0 -1 -1 944% Sotsiaaltoetused -3 586 371 -3 939 192 -4 239 027 -299 835 8% Investeeringutoetused -32 786 -38 360 -36 773 -1 578 4% Muud toetused -815 723 -479 329 -370 025 106 540 -22% Edasiantavad maksud -2 425 981 -2 446 536 -2 576 629 -130 093 5% Põhivara amortisatsioon -9 187 -7 027 -8 110 -1 083 15% Käibemaks -8 590 -7 177 -8 130 -953 13% Sotsiaalministeerium Kulud kokku -3 295 248 -2 676 040 -2 680 782 -4 742 0% Tööjõukulud -280 922 -9 423 -9 484 -61 1% Majandamiskulud -9 001 -4 348 -12 810 -8 462 195% Investeeringutoetused -22 166 -38 360 -36 773 -1 587 4% Muud toetused -555 167 -176 722 -44 393 -106 540 -75% Edasiantavad maksud -2 425 981 -2 446 536 -2 576 629 -130 093 5% Käibemaks -1 037 -650 -693 -42 7% Ravimiamet Investeeringud -63 0 -24 -24 100% sh käibemaks -10 0 -4 -4 100% Kulud kokku -6 346 -6 866 -8 255 -1 390 20% Tööjõukulud -5 557 -6 198 -7 496 -1 298 21% Majandamiskulud -610 -507 -592 -85 17% Muud toetused -9 -11 -10 0 -2% Põhivara amortisatsioon -99 -66 -73 -7 11% Käibemaks -71 -83 -83 0 0% Sotsiaalkindlustusamet Kulud kokku -4 075 231 -4 456 842 -4 712 157 -255 315 6% Tööjõukulud -132 907 -112 899 -131 589 -18 690 17% Majandamiskulud -95 623 -105 671 -15 802 89 869 -85% Sotsiaaltoetused -3 585 411 -3 936 895 -4 237 282 -300 388 8% Muud toetused -257 025 -297 893 -323 681 -25 788 9% Põhivara amortisatsioon -226 -47 -40 7 -15% Käibemaks -4 032 -3 437 -3 763 -327 10% Terviseamet Investeeringud -1 088 -150 -125 25 -17% Kulud kokku -29 980 -16 248 -18 546 -2 299 14% Tööjõukulud -10 477 -8 163 -9 931 -1 768 22% Majandamiskulud -5 549 -3 916 -3 825 91 -2% Muud tegevuskulud -65 0 -1 -1 100% Sotsiaaltoetused 0 -2 298 -1 745 553 -24% Muud toetused -2 131 -877 -1 619 -742 85% Põhivara amortisatsioon -718 -292 -486 -194 66% Käibemaks -421 -702 -939 -237 34% Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Investeeringud -16 849 -9 155 -11 369 -2 214 24% sh käibemaks -2 710 -1 640 -2 061 -421 26% Kulud kokku -32 175 -26 236 -30 010 -3 774 14% Tööjõukulud -12 124 -9 390 -10 355 -965 10% Majandamiskulud -9 852 -8 539 -10 001 -1 462 17% Põhivara amortisatsioon -7 976 -6 537 -7 457 -920 14% Käibemaks -2 224 -1 770 -2 197 -426 24% Tervise Arengu Instituut Investeeringud 0 0 -240 -240 100% Kulud kokku -22 781 -22 758 -19 206 3 552 -16% Tööjõukulud -6 267 -5 209 -4 926 283 -5% Majandamiskulud -14 372 -15 900 -13 450 2 450 -15% Muud toetused -1 385 -1 061 -322 740 -70% Põhivara amortisatsioon -138 -81 -53 28 -35% Käibemaks -617 -506 -455 51 -10% Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68% sh käibemaks -537 -482 -102 380 -79% Kulud kokku -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7% Tööjõukulud -37 287 -38 712 -38 702 10 0% Majandamiskulud -33 310 -39 682 -37 935 1 747 -4% Muud toetused -36 827 -40 582 -34 193 6 389 -16% Põhivara amortisatsioon -6 244 -5 689 -5 562 128 -2% Käibemaks -1 073 -1 031 -902 129 -13% Välisministeerium Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68% sh käibemaks -537 -482 -102 380 -79% Kulud kokku -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7% Tööjõukulud -37 287 -38 712 -38 702 10 0% Majandamiskulud -33 310 -39 682 -37 935 1 747 -4% Muud toetused -36 827 -40 582 -34 193 6 389 -16% Põhivara amortisatsioon -6 244 -5 689 -5 562 128 -2% Käibemaks -1 073 -1 031 -902 129 -13% LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes Summad esitatud tuhandetes eurodes. 2025 RE Piirmääraga kulud Arvestuslikud kulud Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseerin-guga Muud tuludest sõltuvad kulud Mitte- rahalised kulud Riigikogu Kantselei -33 815 -19 433 -11 888 0 0 -2 494 Tööjõukulud -21 259 -10 176 -11 083 0 0 0 Majandamiskulud -8 951 -8 951 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -303 -303 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 494 0 0 0 0 -2 494 Käibemaks -805 0 -805 0 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei -6 805 -5 585 -1 055 0 -28 -137 Tööjõukulud -2 819 -2 366 -453 0 0 0 Majandamiskulud -3 167 -2 990 -149 0 -28 0 Muud toetused -228 -228 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137 Käibemaks -452 0 -452 0 0 0 Riigikontroll -6 015 -5 546 -394 0 0 -75 Tööjõukulud -4 377 -4 247 -130 0 0 0 Majandamiskulud -1 319 -1 299 -19 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -75 0 0 0 0 -75 Käibemaks -245 0 -245 0 0 0 Õiguskantsleri Kantselei -3 495 -3 205 -290 0 0 0 Tööjõukulud -2 588 -2 458 -130 0 0 0 Majandamiskulud -755 -735 -19 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Käibemaks -141 0 -141 0 0 0 Riigikohus -6 962 -4 167 -2 542 -39 -3 -211 Tööjõukulud -5 805 -3 418 -2 387 0 0 0 Majandamiskulud -803 -739 -23 -39 -3 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -211 0 0 0 0 -211 Käibemaks -133 0 -133 0 0 0 Vabariigi Valitsus -3 319 215 -851 521 -388 231 0 -2 079 463 0 Muud tegevuskulud -166 658 -166 658 0 0 0 Muud toetused -1 073 094 -684 863 -388 231 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 079 463 0 0 0 -2 079 463 0 Riigikantselei -23 551 -14 906 -1 460 -5 936 0 -1 250 Tööjõukulud -8 064 -7 326 0 -739 0 0 Majandamiskulud -11 405 -7 273 0 -4 133 0 0 Finantskulud -4 -4 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -8 -8 0 0 0 0 Muud toetused -297 -297 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 250 0 0 0 0 -1 250 Käibemaks -2 524 0 -1 460 -1 064 0 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 136 147 -887 108 -23 671 -188 073 -11 545 -25 750 Tööjõukulud -206 402 -184 209 0 -16 856 -5 337 0 Majandamiskulud -127 417 -103 588 -20 -17 701 -6 108 0 Muud tegevuskulud -5 0 -5 0 0 0 Sotsiaaltoetused -64 210 -24 559 -4 763 -34 823 -65 0 Investeeringutoetused -930 -930 0 0 0 0 Muud toetused -690 053 -573 822 0 -116 231 0 0 Põhivara amortisatsioon -25 750 0 0 0 0 -25 750 Käibemaks -21 379 0 -18 882 -2 461 -35 0 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -387 659 -224 627 -55 514 -82 303 -12 420 -12 795 Tööjõukulud -175 313 -133 518 -32 299 -7 025 -2 472 0 Majandamiskulud -92 976 -74 642 -2 593 -10 077 -5 664 0 Muud tegevuskulud -3 010 -3 010 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -37 -37 0 0 0 0 Investeeringutoetused -38 264 -324 0 -37 065 -875 0 Muud toetused -40 696 -13 096 0 -26 987 -612 0 Edasiantavad maksud -1 500 0 0 0 -1 500 0 Põhivara amortisatsioon -12 795 0 0 0 0 -12 795 Käibemaks -23 067 0 -20 622 -1 148 -1 297 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 195 952 -862 972 -80 570 -106 997 -20 395 -125 018 Tööjõukulud -203 806 -203 756 0 -13 -38 0 Majandamiskulud -498 184 -376 008 0 -105 485 -16 691 0 Muud tegevuskulud -72 793 -72 793 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -20 815 -20 815 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 888 -3 388 0 -1 500 0 0 Muud toetused -186 212 -186 212 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -125 018 0 0 0 0 -125 018 Käibemaks -84 235 0 -80 570 0 -3 665 0 Kliimaministeeriumi valitsemisala -1 065 246 -204 153 -18 282 -488 240 -204 022 -150 529 Tööjõukulud -84 194 -75 661 0 -6 889 -1 644 0 Majandamiskulud -104 157 -76 904 0 -8 590 -18 663 0 Muud tegevuskulud -33 -33 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -22 -22 0 0 0 0 Investeeringutoetused -626 321 -18 880 0 -440 650 -166 791 0 Muud toetused -80 326 -32 685 0 -31 024 -16 617 0 Põhivara amortisatsioon -150 529 0 0 0 0 -150 529 Käibemaks -19 664 0 -18 282 -1 087 -296 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -335 725 -263 331 -4 399 -17 786 -49 358 -851 Tööjõukulud -14 760 -12 872 0 -722 -1 166 0 Majandamiskulud -11 687 -8 829 0 -1 283 -1 574 0 Sotsiaaltoetused -933 -813 -118 0 -1 0 Investeeringutoetused -13 283 -13 283 0 0 0 0 Muud toetused -245 294 -227 533 -2 250 -15 511 0 0 Edasiantavad maksud -46 609 0 0 0 -46 609 0 Põhivara amortisatsioon -851 0 0 0 0 -851 Käibemaks -2 309 0 -2 031 -270 -7 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -1 256 128 -145 422 -638 363 -140 501 -330 986 -856 Tööjõukulud -31 612 -26 734 -27 -4 850 -1 0 Majandamiskulud -11 551 -8 271 -1 516 -1 752 -12 0 Sotsiaaltoetused -42 -10 -32 0 0 0 Investeeringutoetused -59 002 -1 300 0 -57 702 0 0 Muud toetused -822 734 -109 107 -628 710 -75 944 -8 973 0 Edasiantavad maksud -322 000 0 0 0 -322 000 0 Põhivara amortisatsioon -856 0 0 0 0 -856 Käibemaks -8 331 0 -8 078 -253 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -793 473 -215 006 -4 203 -530 862 -36 751 -6 651 Tööjõukulud -52 795 -38 039 0 -8 721 -6 035 0 Majandamiskulud -26 434 -18 228 0 -4 815 -3 392 0 Muud tegevuskulud -12 -1 0 0 -11 0 Investeeringutoetused -239 730 -21 062 0 -201 497 -17 171 0 Muud toetused -462 898 -137 676 0 -315 221 -10 001 0 Põhivara amortisatsioon -6 651 0 0 0 0 -6 651 Käibemaks -4 953 0 -4 203 -609 -141 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala -487 010 -124 105 -294 341 -24 357 -28 250 -15 957 Tööjõukulud -100 959 -89 136 0 -10 977 -847 0 Majandamiskulud -39 363 -34 480 -3 069 -1 717 -98 0 Finantskulud -281 693 -9 -281 685 0 0 0 Muud tegevuskulud -329 -329 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 675 0 -1 675 0 0 0 Investeeringutoetused -34 625 0 0 -7 320 -27 305 0 Muud toetused -5 253 -152 -1 003 -4 098 0 0 Põhivara amortisatsioon -15 957 0 0 0 0 -15 957 Käibemaks -7 155 0 -6 910 -245 0 0 Siseministeeriumi valitsemisala -555 090 -466 763 -31 959 -26 014 -3 048 -27 306 Tööjõukulud -290 871 -282 503 -518 -6 050 -1 800 0 Majandamiskulud -135 610 -117 004 -4 898 -12 715 -993 0 Muud tegevuskulud -54 159 -54 159 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 330 -2 330 0 0 0 0 Muud toetused -15 878 -10 766 -50 -5 055 -7 0 Edasiantavad maksud -115 0 0 0 -115 0 Põhivara amortisatsioon -27 306 0 0 0 0 -27 306 Käibemaks -28 821 0 -26 492 -2 195 -133 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 468 957 -196 694 -1 843 407 -75 106 -5 345 641 -8 110 Tööjõukulud -173 782 -48 614 -113 030 -3 039 -9 099 0 Majandamiskulud -56 479 -39 746 -3 902 -10 689 -2 142 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -4 239 027 -77 603 -1 404 782 0 -2 756 642 0 Investeeringutoetused -36 773 0 0 -36 773 0 0 Muud toetused -370 025 -30 729 -313 909 -24 581 -806 0 Edasiantavad maksud -2 576 629 0 0 0 -2 576 629 0 Põhivara amortisatsioon -8 110 0 0 0 0 -8 110 Käibemaks -8 130 0 -7 784 -23 -323 0 Välisministeeriumi valitsemisala -117 293 -99 527 -3 473 -8 731 0 -5 562 Tööjõukulud -38 702 -35 545 -2 571 -586 0 0 Majandamiskulud -37 935 -33 469 0 -4 466 0 0 Muud toetused -34 193 -30 513 0 -3 680 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 562 0 0 0 0 -5 562 Käibemaks -902 0 -902 0 0 0 LISA 1 4 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes Summad esitatud tuhandetes eurodes. 2025 RE Piirmääraga investeeringud Arvestuslikud investeeringud Välistoetus koos riigieelarvelise kaas - finantseeringuga Muud tuludest sõltuvad investeeringud Riigikogu Kantselei Investeeringud kokku -6 452 -5 941 -511 0 0 IT investeeringud -2 003 -2 003 0 0 0 Kinnisvara -3 938 -3 938 0 0 0 Käibemaks -511 0 -511 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei Investeeringud kokku -205 -168 -37 0 0 Kinnisvara -168 -168 0 0 0 Käibemaks -37 0 -37 0 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -25 174 -16 641 -4 025 -3 277 -1 231 Inventar -420 -300 0 0 -120 IT investeeringud -3 590 -1 957 0 -1 634 0 Transpordivahendid -540 -540 0 0 0 Masinad ja seadmed -758 -422 0 0 -336 Muud investeeringud -1 105 -1 105 0 0 0 Kinnisvara -14 145 -12 317 0 -1 053 -775 Käibemaks -4 616 0 -4 025 -591 0 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -28 740 -9 722 -4 614 -14 261 -144 IT investeeringud -23 659 -9 664 0 -13 897 -98 Masinad ja seadmed -78 -58 0 0 -20 Käibemaks -5 003 0 -4 614 -364 -26 Kaitseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -515 484 -356 708 -69 294 -61 497 -27 986 Inventar -264 -264 0 0 0 IT investeeringud -4 246 -4 079 0 -167 0 Masinad ja seadmed -39 020 -542 0 -18 258 -20 220 Muud investeeringud -277 958 -277 958 0 0 0 Kinnisvara -119 621 -73 866 0 -43 072 -2 683 Käibemaks -74 376 0 -69 294 0 -5 082 Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -186 075 -85 950 -26 116 -71 729 -2 281 Inventar -20 -20 0 0 0 IT investeeringud -4 747 -3 958 0 -770 -19 Transpordivahendid -4 811 -4 811 0 0 0 Masinad ja seadmed -3 686 0 0 -3 616 -70 Muud investeeringud -479 -375 0 0 -104 Kinnisvara -137 984 -76 786 0 -60 249 -950 Käibemaks -34 347 0 -26 116 -7 094 -1 137 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -828 -173 -107 -548 0 IT investeeringud -70 -70 0 0 0 Muud investeeringud -526 0 0 -526 0 Kinnisvara -103 -103 0 0 0 Käibemaks -129 0 -107 -22 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -4 861 -1 312 -638 -2 911 0 IT investeeringud -1 492 -1 312 0 -181 0 Masinad ja seadmed -2 730 0 0 -2 730 0 Käibemaks -638 0 -638 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -5 680 -4 265 -900 -195 -320 IT investeeringud -4 460 -4 265 0 -195 0 Transpordivahendid -35 0 0 0 -35 Masinad ja seadmed -200 0 0 0 -200 Kinnisvara -70 0 0 0 -70 Käibemaks -915 0 -900 0 -15 Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -23 392 -12 540 -3 993 -6 859 0 IT investeeringud -16 410 -12 330 0 -4 080 0 Masinad ja seadmed -2 610 -210 0 -2 400 0 Käibemaks -4 372 0 -3 993 -379 0 Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -50 619 -29 610 -8 667 -12 242 -100 IT investeeringud -8 745 -5 695 0 -3 051 0 Transpordivahendid -13 495 -9 929 0 -3 566 0 Masinad ja seadmed -5 286 -2 302 0 -2 984 0 Muud investeeringud -1 647 -1 042 0 -522 -83 Kinnisvara -10 643 -10 643 0 0 0 Käibemaks -10 804 0 -8 667 -2 120 -17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -11 758 -5 502 -1 166 -4 332 -758 IT investeeringud -9 573 -5 502 0 -3 551 -520 Masinad ja seadmed -120 0 0 0 -120 Käibemaks -2 066 0 -1 166 -781 -119 Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -9 702 -6 272 -102 -3 085 -243 IT investeeringud -540 -540 0 0 0 Transpordivahendid -180 -180 0 0 0 Muud investeeringud -170 -170 0 0 0 Kinnisvara -8 710 -5 382 0 -3 085 -243 Käibemaks -102 0 -102 0 0 LISA 1 5. Ülevaade eelarverevisjoni tulemustest Riigieelarve revisjoni kava kiideti heaks 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Kõikide ministeeriumide valitsemisalad analüüsitakse ühe korra läbiaastaks 2027. Revisjoni eesmärk on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega. Revisjon koosneb kolmest töösuunast: nn nullbaasilise eelarve projekt - valitsemisalade eelarvete teenuspõhine analüüs, mis keskendub nende teenuste, tegevuste ja toetuste väljaselgitamisele, mis on riigi eesmärkide saavutamiseks ebavajalikud või ebatõhusad ning mida ära jättes või muutes vähendada riigi püsikulusid; horisontaalsete tõhustamiskavade läbiviimine - komplekssete, valitsemisala või valdkondade üleste teemade detailsemad analüüsid ja tõhustamine.; hindamised - riigi tegevuste tulemuslikkuse, nende mõjusust, strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide poole liikumise hindamine. Revisjoni nelja-aastase perioodi jooksul läbivad nullbaasilise eelarve projekti kõigi ministeeriumite valitsemisalade eelarved ja teenused.. Hindamiste töösuunas käivitatakse regulaarsed arengukavade elluviimise hindamised sarnaselt EL välisvahendite rakendamise hindamissüsteemile. Nullbaasilises projektis osalevad valitsemisalad ning algatatavad tõhustamiskavad otsustab valitsus iga-aastaselt RES-RE protsessi käigus. Nullbaasilise eelarve projekti I tsükli ülevaade Eelarverevisjoni esimesel aastal (september 2023 kuni september 2024) hõlmati nullbaasilise eelarve projektiga Rahandusministeeriumi (RAM), Sotsiaalministeeriumi (SOM) ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalade teenused ja eelarved, mille maht 2024. a riigieelarves moodustab 8,2 mld eurot ilma välisvahenditeta. Eelarved jaotuvad tegevuspõhise riigieelarve (TERE) kuue tulemusvaldkonna, 60 programmitegevuse ning 289 TERE teenuse vahel. Asutuste tasandi kaardistati ja analüüsiti teenuseid tihti detailsemal tasandil kui TERE teenus, seega kogu kaardistatud ja analüüsitud teenuste ühikute arv oli 840. Projekti käigus tehti ettepanekud nii teenuste muutmisest tulenevalt kulude kokkuhoiuks kui ka täiendavateks tulumeetmeteks. 2024. a suvel lisandus nullbaasilises projektis osalevatele valitsemisaladele sarnaselt teistega tegevuskulude ja muude toetuste protsendikärbe, mida oli valitsemisaladel võimalik katta ka nullbaasilise eelarve projekti käigus tehtud ettepanekutega Nullbaasilise eelarve projekti tulemusena oli 2024. a augusti lõpuks SOM, MKM ja RAM valitsemisalas kokku 98 erineva mahu, eelarvemõjuga ning erinevas ettevalmistuse ja rakendamise staadiumis tõhustamisvõimalust ja -ettepanekut (vt joonis 1 06 ja 107 ). Arvuliselt on kõige rohkem asutuste teenuste mahu vähendamisi ning ülesannete üleandmisi ja delegeerimisi riigiasutuste ülesannete jaotuse korrastamiseks. Märkimisväärse rahalise kokkuhoiuga ettepanekud on eelkõige seotud toetuste ja hüvitiste vähendamisega SOM valitsemisalas. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 106 . Kolme valitsemisala tõhustamis-ettepanekud augusti lõpu seisuga (ettepaneku kategooria ja valitsemisala lõikes) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 107 . Tõhustamisettepanekud augusti lõpu seisuga (valitsemisala ja ettepaneku kategooria lõikes) Rahandusministeerium andis nullbaasilise eelarve projektis I aasta tulemustest ülevaate Vabariigi Valitsuse (VV) 03.09.2024 kabinetinõupidamisel, kus valitsus kiitis heaks ka olulisemad eelarvemõjuga ettepanekud. VV 12.09.2024 kabineti nõupidamisel kinnitati valitsemisalade tegevuskulude ja muude toetuste kärpemäärad. Tabelis 1 ja joonisel 3 on esitatud kokkuvõtlikult SOM, MKM ja RAM valitsemisalade lõikes nullbaasilises projektis esitatud (kokkuhoiu- ja tulumeetmed) ning protsendikärpe ülesandest tulenev rahaline mõju aastatel 2025–2028. Nende kolme valitsemisala puhul ei ole nullbaasilise projekti ja protsendikärpe tulemused eristatavad, kuivõrd revisjoni käigus tehtud järeldusi realiseeriti ka protsendikärpe raames. 2025 2026 2027 2028 SOM valitsemisala nullbaasilise projekti ettepanekud + protsendikärbe kokku: 28 777 592 51 670 907 66 042 577 73 258 577 RAM valitsemisala nullbaasilise projekti ettepanekud + protsendikärbe kokku: 18 224 241 20 630 328 22 204 096 22 204 096 MKM valitsemisala nullbaasilise projekti ettepanekud + protsendikärbe kokku: 7 257 353 12 557 954 16 729 022 16 729 022 SOM, MKM, RAM nullbaasilise projekti ettepanekud +protsendikärbe kokku: 54 259 186 84 859 189 104 975 695 112 191 695 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 108 . SOM, MKM ja RAM kokkuhoiu- ja tulumeetmete summaarsed mahud perioodil 2025–2028 Näiteks riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) vahendite horisontaalne kärbe, mille ajendiks oli muuhulgas nullbaasilise eelarve projektis läbiviidud eelarve jääkide analüüsis tuvastatud suuremahulised kasutamata TAI vahendite jäägid. SOM, MKM ja RAM valitsemisalades on projekti käigus teenuste läbivaatamisel ja analüüsis tõstatatud hulgaliselt teenuste tõhustamise ja ümberkorraldamise võimalusi, nagu teatud kooskõlastuste ja järelevalvetegevuste lõpetamine või asendamine kulutõhusamate meetoditega, ülesannete jaotuse korrastamise dubleerivate tegevuste vähendamine jt muudatused, mille rakendamine on alles töös ning mõju eelarvele täpsustub järgnevate aastate jooksul. Sisuline töö SOM, MKM ja RAM valitsemisalades jätkub revisjoni projekti raames ka järgnevatel aastatel, kuna kõik tuvastatud tõhustamisvõimalused ja esitatud ettepanekud ei ole veel küpsed otsustamiseks ja rakendamiseks. Samuti vajavad osad neist ka mahukamat ettevalmistusprotsessi ja nende täpsustamine, täiendav analüüsimine, muudatuse ettevalmistamine jm jätkub. Seejuures tegelik mõju eelarvele kujuneb välja järgnevate aastate jooksul. Rahandusministeerium teeb protsessi üle järelevalvet, ajakohastab regulaarselt hetkeseisu ning annab ülevaate tulemustest VV-le iga-aastase RES protsessis eelarverevisjoni ülevaate koosseisus. Nullbaasilise eelarve projekti II tsüklis (2024–2025) osalevad valitsuskabineti 05.09.24 otsuse kohaselt Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi valitsemisalad. Tulemused esitatakse 2025. aastal eelarveprotsessis valitsuskabineti nõupidamisele. Tõhustamiskavade töösuuna tulemuste ülevaade 2024. aastal oli töös kaks tõhustamiskava: Valitsuskabineti 19.12.19 ja 31.08.23 nõupidamise otsustega algatati investeeringute juhtimise tõhustamiskava eesmärgiga hinnata avaliku sektori investeeringuid ja investeeringute juhtimise korraldust. 03.09.24 valitsuskabineti nõupidamisel arutati investeeringute juhtimispõhimõtteid ning järeldused/muudatused sõnastatakse tõhustamiskavas selle aasta jooksul. Valitsuskabineti 09.05.24 nõupidamise otsusega algatati loamenetluse ja järelevalve tõhustamiskava koostamine, mille tulemused tuleb esitada valitsusele 2025. a augustis. Hindamiste töösuuna ülevaade Hindamiste töösuunas viiakse Rahandusministeeriumi tellimusel läbi perioodil 21.08.2023 kuni 21.10.2024 ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜKP fondide) rakendamise perioodi 2014–2020 järelhindamist, kus ühe osana soovitustest tuuakse välja ka mõjusaimad toetused, millega jätkamist kaaluda Euroopa Liidu järgmisel rahastusperioodil või riigieelarvest rahastatuna. Hindamise lõpparuanne valmib septembri lõpuks. LISA 1 6 . Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2025 Esitatud tuhandetes eurodes . Valitsemisala nimetus Organisatsiooni liikmelisuse arv Programmi nimetus 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutuse % Liikmemaksud kokku -33 029 -35 121 -37 240 -2119 6% Riigikogu Kantselei 10 -147 -167 -168 -1 1% Balti Assamblee (BA) -91 -115 -115 0 0% Parlamentidevaheline Liit (IPU) -19 -16 -16 0 0% IPU+12+grupp (IPU 12) -0,536 -1 -1 0 0% Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE PA) -16 -8 -10 -3 33% NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO PA) -6 -6 -6 0 0% Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon (ASGP) -0,443 -1 -1 0 0% Euroopa Liidu Liikmesriikide Euroopa Liidu Küsimustega Tegelevate Komisjonide ja Euroopa Parlamendi Esindajate Konverents (COSAC) 0 -5 -4 1 -11% Parlamentaarne Euroopa Liidu Infovahetus (IPEX) -4 -6 -5 1 -17% Läänemeremaade Parlamentaarne Konverents (BSPC) -10 -10 -10 0 0% Riigikontroll 3 -1 -1 -1 0 0% Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI) -0,541 -0,541 -0,541 0 0% INTOSAI regionaalne töörühm Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsioon (EUROSAI) -0,468 -0,468 -0,468 0 0% Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing -0,175 -0,175 -0,175 0 0% Õiguskantsler 4 -16 -12 -12 0 0% Rahvusvaheline Ombusdsmanide Instituut (IOI) -0,75 -0,75 -0,75 0 0% Euroopa lasteombudsmanide võrgustik (ENOC) -1 -1 -1 0 0% Riiklike inimõiguste institutsioonide maailma võrgustik ( GANHRI) -5 -5 -5 0 0% Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik ( ENNHRI) -9 -5 -5 0 0% Riigikohus 5 -11 -11 -11 0 0% EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks (ACA Europe) -4 -4 -4 0 0% EL Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus (NPSJC) -2 -2 -2 0 0% Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik (ETJN) -3 -3 -3 0 0% Maailma Konstitutsioonikohtute Konverents (WCCJ) -2 -2 -2 0 0% Rahvusvaheline Kõrgemate Kohtute Ühendus (IASAJ) -0,31 -0,31 -0,31 0 0% Riigikantselei 1 -23 -25 -25 0 0% NATO strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskus Lätis -23 -25 -25 0 0% HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 35 -1 123 -1 189 -1 220 -31 3% Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (ECML) Keeleprogramm -15 -15 -17 -2 14% Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühendus (EFNIL) Keeleprogramm -3 -3 -3 0 0% Euroopa Rehabilitatsiooni Platvorm (EPR) Haridus- ja noorteprogramm -5 -5 -5 0 0% Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur (ERYICA) Haridus- ja noorteprogramm -5 -5 -5 0 5% Euroopa Nõukogu noortepoliitika struktuuri ja Euroopa Nõukogu Noortefond (EYF) Haridus- ja noorteprogramm -5 -6 -10 -5 82% Euroopa Hariduslike Erivajadustega Pedagoogika Arendamise Agentuur (OECD PISA) Haridus- ja noorteprogramm -19 -19 -19 0 0% Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; PISA) Haridus- ja noorteprogramm -65 -60 -60 0 0% Haridusalaste saavutuste hindamise rahvusvaheline ühing (IEA) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. -4 -5 -5 0 0% Euroopa ühisettevõtte EuroHPC superarvuti konsortsium LUMI Teadussüsteemi programm -333 -333 -333 0 0% Ühiste keeleressursside ja -tehnoloogiate taristu Euroopa teadustaristute konsortsium Teadussüsteemi programm -15 -15 -15 0 2% ITERi ja termotuumasünteesi arendamise Euroopa ühisettevõte (JU F4E) Teadussüsteemi programm -15 -33 -24 9 -28% Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC) Teadussüsteemi programm -34 -44 -53 -9 21% Euroopa avatud teaduse pilve ühing (EOSC AISBL) Teadussüsteemi programm -10 -10 -10 0 0% Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL) Teadussüsteemi programm -108 -138 -158 -20 15% EENeti liikmemaks Service Fee per LIR Teadussüsteemi programm -2 -2 -2 0 0% GÉANT-Riiklike hariduse ja teaduse andmesidevõrke koondav üleeuroopaline organisatsioon Teadussüsteemi programm -15 -11 -11 0 0% Euroopa Kvaliteediagentuuride Register (EQAR) Haridus- ja noorteprogramm -7 -9 -10 0 5% Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; programmid PIAAC, TALIS, INES) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. -152 -148 -150 -2 2% Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. -5 -5 -5 0 0% Põhjamaade Ministrite Nõukogu (NORDPLUS) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. -239 -256 -256 0 0% Euroopa Haridusinspektorite Koostööorganisatsioon (SICI) Haridus- ja noorteprogramm -3 -3 -3 0 0% Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon haridusuuringute ja innovatsioonikekus (OECD; keskus CERI ) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. -33 -37 -37 0 0% Ülemaailmne kutsemeistrivõistlus WorldSkills Haridus- ja noorteprogramm -9 -9 -10 0 5% Üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus EuroSkills Haridus- ja noorteprogramm -8 -9 -9 0 5% Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) Arhiivindusprogramm -4 -2 -2 0 0% Rahvusvaheline Heliarhiivide ühendus (IASA) Arhiivindusprogramm -0,055 -0,055 -0,055 0 0% Dokumendi Elutsükli Foorum (DLM Forum) Arhiivindusprogramm 0 -1,011 -1,011 0 0% Rahvusvaheline Filmiarhiivide Föderatsioon (FIAF) Arhiivindusprogramm -2 -2 -2 0 0% Rahvusvaheline köite- ja paberikonservaatorite assotsiatsioon (IADA) Arhiivindusprogramm -0,185 -0,185 -0,185 0 0% Pikaajalise digitaalse säilitamise avatud sihtasutus (OPF) Arhiivindusprogramm -3 -3 -3 0 0% Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAC) Arhiivindusprogramm -0,15 -0,15 -0,15 0 0% Euroopa Filmiarhiivide Ühendus (ACE) Arhiivindusprogramm -0,7 -0,7 -0,7 0 0% APEF (Archives Portal Europe Foundation) Arhiivindusprogramm -1 -1 -1 0 0% Rahvusvaheline Arhiiviuuringute Keskus (ICARUS) Arhiivindusprogramm -0,5 -0,5 -0,5 0 0% Rahvusvaheline käsikirjalise tekstituvastuse koostöövõrgustik (READ COOP SCE) Arhiivindusprogramm -0,25 -0,5 -0,5 0 0% JUSTIITS - ja DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala 30 -1 204 -1 229 -1 229 0 0% Rahvusvaheline Alaline Vahekohus (PCA) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -2 -2 -2 0 0% Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut (UNIDROIT) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -10 -11 -11 0 0% Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (HCCH) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -8 -8 -7,866 0 0% Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -143 -160 -160 0 0% Riikide Korruptsioonivastane Ühendus (GRECO) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -9 -9 -9 0 0% Rahvusvaheline Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioonide Ühendus (CEP) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -3 -3 -3 0 0% Euroopa Justiitskoolitusvõrgustik (EJTN) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -3 -3 -3 0 0% Rahvusvaheline Prokuröride Assotsiatsioon (IAP) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -2 -2 -2 0 0% NADAL võrgustik (peaprokuröride võrgustik) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm 0 -2 -2 0 0% Euroopa Kohtuekspertiisi Instituutide Koostöövõrgustik (ENFSI) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -4 -4 -4 0 0% Euroopa Äriregistri Ühendus (EBRA) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -16 -15 -15 0 0% Euroopa Kinnistusregistrite Assotsiatsioon (ELRA) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -2 -1 -1 0 0% Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -11 -12 -12 0 0% Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministeeriumite õigusloomealase koostöö võrgustik (LEGICOOP) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -0,471 -0,65 -0,65 0 0% Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon (EUROPRIS) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -4 -5 -5 0 0% Euroopa Energiatururegulaatorite Ühendus (CEER) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -11 -11 -11 0 0% Euroopa Regionaalsete Energiaturu-regulaatorite Ühendus (ERRA) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -4 -4 -4 0 0% Ühtse Patendikohtu Leping (UPCA) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -16 -16 -16 0 0% Rahvusvaheline Kohtuekspertiisi Geneetika Ühing (ISFG) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -0,06 -0,065 -0,065 0 0% Rahvusvaheline Kohtutoksikoloogide assotsiatsioon (TIAFT) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -0,057 -0,066 -0,066 0 0% Euroopa Kohtuarstide Ühendus (ECLM) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm 0 0 -0,15 0 -100% Euroopa Veeregulaatorite Ühendus (WAREG) Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -4 -4 -4 0 0% Euroopa Posti ja Telekommunikatsioonide Konverents (CEPT) Digiühiskond -0,145 -0,13 -0,13 0 0% Euroopa Kommunikatsioonibüroo (ECO) Digiühiskond -9 -9 -9 0 0% Euroopa Telekommunikatsiooni Standartite Instituut (ETSI) Digiühiskond -8 -9 -9 0 0% Rahvusvaheline Administratiivinfosüsteemide Nõukogu (ICA) Digiühiskond -4 -4 -4 0 0% Rahvusvaheline Elektriside Liit (ITU) Digiühiskond -82 -83 -83 0 0% Dokumendi elutsükli halduse foorm (DLMF) Digiühiskond -0,385 -0,35 -0,385 0 10% Intsidendikäsitlejate ja turvameeskondade foorum (FIRST) Digiühiskond 0 -2 -2 0 -2% Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut MTÜ (NIIS) Digiühiskond -850 -850 -850 0 0% KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 19 -8 921 -8 207 -11 162 -2 956 36% Avatud Taeva lepingu Konsultatiivkomisjon (OSCC) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,4 -3 -3 0 0% Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 252 -1 565 -2 047 -482 31% Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 -1 -1 0 0% Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) ja Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (IIA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,5 -0,5 -0,5 0 0% Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,2 -0,2 -0,2 0 0% Euroopa Kaitseagentuur (EDA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -89 -76 -98 -22 29% Euroopa Liidu Sateliidikeskus (EUSC) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -36 -42 -48 -6 14% Euroopa Liidu Sõjalise Operatsioonide Ühiskulude Rahastamise Mehhanism (ATHENA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -529 -302 -528 -226 75% Euroopa Transpordi Koordineerimise Keskus (MCCE) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -19 -18 -18 0 0% Kaitsealane arenguabi Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -0,1 -240 -240 0 0% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - hooldus- ja varustusagentuur (NSPA) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -44 -37 -37 0 0% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - julgeolekuinvesteeringud (NSIP) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 126 -719 -1 660 -941 131% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -450 -450 -450 0 0% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - strateegilise õhutranspordivõime programm (SAC) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 472 -1 372 -1 472 -100 7% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - sõjaline eelarve Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -1 874 -1 892 -2 510 -618 33% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - sõjalise juhtimise oivakeskus (C2COE) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 0 -20 -20 0 0% Rahvusvaheline Sõjaväemeditsiini Komitee (ICMM) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 0 -2 -2 0 0% Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN) - rahuvalveoperatsioonid Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -2 018 -1 458 -2 018 -560 38% Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -9 -10 -10 0 3% KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 65 -1 896 -2 128 -2 207 -79 4% Ramsari 1971. a konventsioon rahvusvahelistest märgaladest (RAMSAR) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -2 -2 0 18% Rio de Janeiro 1992. a bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -7 -7 -7 1 -8% Washingtoni 1973. a konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest (CITES) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -3 -3 -3 0 4% ÜRO Genfi 1979. a piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon ja selle neli protokolli (EMEP) Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -2 -3 -3 0 7% Helsingi 1992. a Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon (HELCOM) Mere ja vee programm -190 -191 -202 -11 6% Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) Mere ja vee programm -60 -30 -30 0 1% Pan-Euroopa metsakaitse protsess (MPCFE) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -1 -1 -1 0 0% Rahvusvaheline koostöö programm õhu kaudu leviva saaste mõju hindamiseks ja jälgimiseks (ICP FORESTS) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -0,244 -0,35 -0,3 0 -14% Euroopa metsade geneetilise varu programm (EUFORGEN) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -5 -7 -5 2 -29% Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -94 -79 -117 -38 48% Veelindude ja märgalade büroo (WRB) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -2 -3 0 4% Globaalne Bioloogilise Mitmekesisuse Informatsiooni Koda (GBIF) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -4 -4 -5 -1 25% Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -2 -2 0 0% Baseli konventsioon Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -3 -2 -3 0 17% Euroopa nahkhiirte kaitse leping (EUROBATS) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -1 -2 -1 100% Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -545 -397 -396 1 0% High Resolution Limited Area Model Consortium (HIRLAM) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -8 -9 -15 -6 63% Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) Mere ja vee programm; Rohereformi ja kliimapoliitika programm -10 -10 -12 -2 20% Aarhusi konventsioon Rohereformi ja kliimapoliitika programm -0,939 -0,5 -2 -1 200% Kõrbe konventsioon (UNCCD) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -3 -4 -3 0 -6% Bonni konventsioon rändliikide kaitsest ja sellega seotud lepped Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -3 -3 -3 0 0% Maailma Looduskaitseliit (IUCN) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -16 -16 -16 -1 5% Aafrika ja Euraasia rändavate veelindude kaitse lepe (AEWA) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -3 -3 0 0% Stocholmi konventsioon Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -3 -3 -3 0 8% Rahvusvaheline vaalakaitse komisjon (IWC) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -21 -30 -22 8 -27% Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll (PRTR) Rohereformi ja kliimapoliitika programm -0,939 -0,5 -1 -1 100% IMPEL-i võrgustik (IMPEL) Elukeskkonna ja ringmajanduse programm; Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; Energeetika, maavarade ja välisõhu programm; Mere ja vee programm -5 -5 -5 0 0% Kliimamuutuste konventsiooni tehingute register (ITL) Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 -0,5 -0,1 0 -80% ARGOS Konsortsium Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -8 -7 -8 -1 18% Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -3 -3 -3 0 10% Euroopa rõngastuskeskusi koondav katusorganisatsioon (EURING) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -0,115 -0,11 -0,115 0 5% Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) Transpordi ja liikuvuse programm -0,092 -0,42 0 0 -76% Espoo konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -1 -0,5 -1 -1 100% Vee ja tervise protokoll (PWH) Mere ja vee programm -0,75 -0,75 -0,75 0 0% Minamata konventsioon Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -2 -2 1 -22% Puhta ning produktiivse mere ja ookeani ühisinitsiatiiv (JPI Oceans) Mere ja vee programm -3 -4 -4 0 0% Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya Protokoll (NP) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -2 -3 -2 1 -39% Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (ELC) Elukeskkonna ja ringmajanduse programm; Mere ja vee programm; Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -15 0 -5 -5 100% Euroopa looduslike liikide ja nende elupaikade kaitse konventsioon (BERN) Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -4 0 -6 -6 100% Rahvusvaheline Transpordi Foorum (ITF) (arve esitaja OECD) Transpordi ja liikuvuse programm -17 -21 -23 -2 8% Balti Teedeliit MTÜ (BRA) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -20 -20 0 0% Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -39 -39 0 0% Euroopa Energia Harta (Energy Charter) Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -4 -4 -5 -1 17% Rahvusvaheline Tuletornide Assotsiatsioon (IALA) Mere ja vee programm 0 -18 -19 -1 8% Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -51 -52 -1 1% Rahvusvaheline Hüdrograafia Organisatsioon (IHO) Mere ja vee programm 0 -20 -20 0 0% Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) Mere ja vee programm 0 -15 -19 -5 32% Raudtee Koostöö Organisatsioon (OSShD) Transpordi ja liikuvuse programm -35 -111 -115 -4 4% Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) Transpordi ja liikuvuse programm -13 -9 -14 -5 56% Euroopa riikide laevakontrolli organisatsioon (Paris MOU) Mere ja vee programm 0 -35 -45 -11 31% Rahvusvaheline Navigatsiooniliit (PIANC) Mere ja vee programm 0 -2 -2 0 0% Maailma Teede Liit (PIARC) Transpordi ja liikuvuse programm -6 -6 -6 -1 10% Maailma Energeetika Nõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ (WEC-Estonia) Elukeskkonna ja ringmajanduse programm; Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 0 -9 -11 -2 22% Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsioon (ISA) Mere ja vee programm 0 -3 -5 -2 44% Euroopa Autoregistrite Assotsiatsioon (EREG) Transpordi ja liikuvuse programm -7 -6 -7 -1 14% Rahvusvahelise Mootorsõidukite Tehnilise Kontrolli Komitee (CITA) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -5 -5 0 0% Rahvusvaheline Juhieksamite Komisjon (CIECA) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -12 -12 -1 4% Euroopa Maanteeametite direktorite Konverents (CEDR) Transpordi ja liikuvuse programm 0 -20 -24 -4 20% Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -8 -9 -10 -1 9% Põhjadimensiooni transpordi ja logistika partnerlus (ND Translog Mou) NDPTL Transpordi ja liikuvuse programm 0 -23 -23 0 0% Rahvusvaheline Energia Agentuur (IEA) Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -40 -44 -48 -4 9% NORDICAO Transpordi ja liikuvuse programm 0 -5 -5 0 0% Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) Transpordi ja liikuvuse programm -733 -800 -775 25 -3% Euroopa Geoloogiateenistuste Ühendus (EGS) Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 0 -5 -5 0 0% Confederation Of Organisations In Road Transport Enforcement Transpordi ja liikuvuse programm 0 -5 -4,5 0 0% KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 20 -556 -511 -544 -34 7% Ühinenud Rahvaste hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) suurliikmemaks Kultuur -145 -136 -140 -5 3% UNESCO maailmapärandi fond (WHC) Kultuur -1 -1 -1 0 3% UNESCO vaimse pärandi kaitse fond (ICH) Kultuur -1 -1 -1 0 3% Europan Audiovisual Observatory (EAO) Kultuur -4 -4 -4 0 0% Rahvusvaheline Kultuuripäerandi Säilitamise ja Restaureerimise õppekeskus (ICCROM) Kultuur -2 -2 -2 0 0% Maailma Anti-dopingu Agentuur (WADA) Kultuur -15 -16 -16 0 2% Filmi- ja audiovisuaalloomingu koostootmise ja levi toetuse Euroopa Fondi osalisleping (EURIMAGE) Kultuur -135 -161 -161 0 0% Euroopa Nõukogu laiendatud Spordi osalisleping (EPAS) Kultuur -10 -9 -10 -1 8% UNESCO mitmekesisuse fondi vabatahtlik sissemakse (IFCD) Kultuur -1 -1 -1 0 0% Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) Kultuur -7 -7 -7 0 0% KREMERATA Baltika Kultuur -25 -25 -25 0 0% Põhja-Balti mobiilsus- ja residentuuriprogramm Kultuur -70 0 -35 -35 100% Europeana ehk Euroopa Digitaalraamatukogu (EDL) Kultuur -15 -15 -6 10 -63% Läänemeremaade kultuuripärandi monotooringugrupp (Council of the Baltic Sea States, BRHC) Kultuur -2 -2 -2 0 0% The International Federation of Arts Councils and Culture Agencies (IFACCA) Kultuur -0,646 -0,606 -0,65 0 7% Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide koostöövõrgustik (EUNIC) Kultuur -2 -3 -3 0 0% Euroopa Nõukogu telesarjade finantsskeem (COUNCIL OF EUROPE) Kultuur -120 -120 -120 0 0% Euroopa Nõukogu Kultuuriteede osalislepe (EPA) Kultuur -6 -9 -3 45% UNESCO antidopingu fondi vabatahtlik sissemakse Kultuur -1 -1 -2 0 6% Pariisi kultuuriinstituutide ja saatkondade võrgustik FICEP Kultuur -0,3 -0,3 -0,3 0 0% MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 20 -4 556 -5 945 -6 014 -69 1% Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Peakonverents (CGPM/BIPM) Ettevõtluskeskkond -59 -60 -60 -1 1% Rahvusvaheline Sideregulaatorite Grupp (IRG) Digiühiskond -13 -13 -13 0 0% Euroopa Legaalmetroloogia koostööorgan (WELMEC) Ettevõtluskeskkond -1 -3 -3 0 0% Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML) Ettevõtluskeskkond -1 -2 -3 -1 40% Euroopa Ehituskontrolli Konsortsium (CEBC) Ettevõtluskeskkond -0,8 -1 -1 0 0% Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Teadmussiire -2 888 -3 410 -3 311 99 -3% Rahvusvaheline mereõnnetuste uurimise foorum (MAIIF) Ettevõtluskeskkond -0,575 -1 -1 0 20% Euroopa Meediaregulaatorite Ühendus (EPRA) Ettevõtluskeskkond -4 -4 -5 0 5% Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ Ettevõtluskeskkond -0,8 -0,8 -0,8 0 0% OECD turismikomitee Ettevõtluskeskkond -10 -5 -5 0 0% Rahvusvaheliste Näituste Büroo (BIE) Ettevõtluskeskkond -10 -18 -18 0 0% Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Teadmussiire -1 380 -2 223 -2 387 -165 7% XBRL Europe Teadmussiire -1 -6 -6 0 0% Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) Tööturuprogramm -183 -183 -183 0 0% Ülemaailmne Tööinspektsioonide Assotsiatsioon (IALI) Tööturuprogramm 0 -1 -1 0 0% Maaparandusühistud (28 tk) Maa ja ruumiloome programm 0 0 -1 -1 100% Vihmutite ja Drenaaži Rahvusvaheline Komisjon (ICID) Põllumajandus, toit ja maaelu -2 -2 -2 0 15% Euroopa riikide kaardistamise, maaregistrite ja katastriagentuuride esindusorganisatsioon (EuroGeo) Regionaalpoliitika 0 -8 -8 0 0% Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing (EuroSDR) Regionaalpoliitika 0 -4 -4 0 0% Euroopa võrdõiguslikkuse organite võrgustik (EQUINET) Soolise võrdõiguslikkuse programm -1 -1 -1 0 0% REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 24 -435 -460 -485 -25 5% ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Põllumajandus, toit ja maaelu/ Kalandus Kalanduse programm (2programmi) -171 -172 -172 0 0% Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Organisatsioon (EUROFISH) Kalandus -37 -37 -37 0 0% Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond (IFAD) Põllumajandus, toit ja maaelu -50 -50 -50 0 0% Euroopa Liidu põllumajandusfondide makseagentuuride IT juhtide organisatsioon (Panta Rhei) Põllumajandus, toit ja maaelu/ Kalandus -4 -3 -3 0 0% OECD säästvate põllumajandussüsteemide bioloogiliste ressursside juhtimise ühine teadusprogramm (CRP BIO) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,728 -1 -1 0 0% OECD finantsvõrgustik Regionaalpoliitika 0 0 -25 -25 100% Euroopa Liidu Vähelevinud Kultuuride Koordinatsiooni Keskus (MUCF) Põllumajandus, toit ja maaelu -10 -10 -10 0 0% Rahvusvahelisele Taimede Geneetiliste Ressursside Instituut (ECPGR) Põllumajandus, toit ja maaelu -4 -4 -4 0 0% Rahvusvaheline loomatervise organisatsioon (WOAH) Põllumajandus, toit ja maaelu -51 -43 -43 0 0% Euroopa Loomakasvatuse Assotsatsioon (EAAP) Põllumajandus, toit ja maaelu -4 -4 -4 0 0% Loomsete geneetiliste ressursside Euroopa piirkondlik teabekskus (ERFP) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,8 -0,8 -0,8 0 0% Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO) Põllumajandus, toit ja maaelu -26 -25 -25 0 0% OECD Seemneskeemide Ühing Põllumajandus, toit ja maaelu -4 -3 -3 0 0% Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV) Põllumajandus, toit ja maaelu -11 -10 -10 0 0% Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsatsioon (ISTA) Põllumajandus, toit ja maaelu -6 -6 -6 0 0% Teravilja ja söödakaubanduse assotsiatsioon (GAFTA) Põllumajandus, toit ja maaelu -1 -0,7 -0,7 0 0% Analüüsikeemikute Ametlik Assotsiatsioon (AOAC) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,198 -0,15 -0,15 0 0% Euroopa Liidu Taimeteaduse Organisatsioon (EPSO) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,775 -0,85 -0,85 0 0% Euroopa põllumajandus- ja maapiirkondade nõustamisteenuse foorum (EUFRAS) Põllumajandus, toit ja maaelu -0,225 -0,225 -0,225 0 0% Läänemeremaade Ruumilise Arengu Komitee (VASAB) Regionaalpoliitika -10 -10 -10 0 0% Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu ICES) Kalandus 0 -30 -30 0 0% Läänemere kalanduse regionaalse nõukogu (BSAC) Kalandus 0 -4 -4 0 0% Kaugpüügi Regionaalse Nõukogu (LDAC) Kalandus 0 -2 -2 0 0% Rahvusvaheline postiliit (UPU) Regionaalpoliitika -44 -44 -44 0 0% RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 9 -94 -99 -106 -7 7% Rahvusvaheline Maksuadministratsioonide Organisatsioon (IOTA) Rahatark riik -16 -14 -19 -5 33% Rahvusvaheline Tolliorganisatsioon (WCO) Rahatark riik -28 -31 -31 0 0% Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) Rahatark riik -2 -3 -3 0 0% Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumiprogramm (NCM) Halduspoliitika -4 -5 -5 0 0% Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon Rahatark riik -3 -6 -6 0 0% OECD programm "Global Forum on Tax Transparency" Rahatark riik -19 -18 -21 -3 15% Rahvusvaheline finantshariduse võrgustik (OECD INFE) Rahatark riik -7 -6 -8 -2 25% Rahapesu töögrupp (Egmount Group) Rahatark riik -8 -8 -6 2 -25% Maksualase Teabevahetuse Süsteem (OECD CTS) Rahatark riik -5 -8 -8 0 0% SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 14 -101 -110 -140 -30 27% Biomeetria Instituut Siseturvalisus -2 -3 -3 0 0% Eesti Siseaudiitorite Ühing MTÜ (ESAÜ) Siseturvalisus -0,075 -0,35 -0,32 0 -9% Euroopa Biomeetria Assotsiatsioon (EAB) Siseturvalisus -0,285 -0,285 -0,285 0 0% Euroopa Liikluspolitsei võrgustik (ROADPOL) Siseturvalisus -5 -5 -5 0 0% Euroopa Politsei Spordiliit (USPE) Siseturvalisus -1 -1 -1 0 -17% Euroopa tuletõrje- ja päästekoolide Assotsiatsioon (EFSCA) Siseturvalisus -0,55 -0,55 -0,55 0 0% Euroopa Tuletõrjeohvitseride Liit (FEU) Siseturvalisus -1 -0,55 -0,55 0 0% Rahvusvaheline Merepääste Föderatsioon (IMRF) Siseturvalisus -0,433 -0,45 -0,45 0 0% Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Siseturvalisus -30 -35 -40 -5 15% Rahvusvaheline Politseiorganisatsioon - Interpol (ICPO) Siseturvalisus -56 -61 -85 -24 39% TETRA and Critical Communications Association (TCCA) Siseturvalisus -0,95 -1 -1 0 0% Ülemaailmne Tuletõrje Föderatsioon (CTIF) Siseturvalisus -0,8 -0,8 -0,8 0 0% Ülemaailmne Vanglatöö Organisatsioon (ICPA) Siseturvalisus -1 -1 -2 -1 50% Euroopa ülikoolide elukestva õppe võrgustik (EUCEN) Siseturvalisus 0 0 -0,3 0 100% SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 26 -362 -333 -333 -1 0% Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon (ISSA) Vanemaealiste programm -16 -16 -16 0 0% Läänemeremaade Nõukogu riskilaste ekspertgrupp (EGCC) Laste ja perede programm 0 -11 -11 0 0% PROMISE Barnahus võrgustik Laste ja perede programm -1 -1 -1 0 0% Euroopa ohvriabi katusorganisatsioon (VSE) Laste ja perede programm -0,25 -0,25 -0,25 0 0% Euroopa Taastava Õiguse Foorum (EFRJ) Laste ja perede programm -0,65 -0,65 -0,65 0 0% Perevägivalla toimepanijatega tegelev Euroopa võrgustik (WWP) Laste ja perede programm 0 -0,3 -0,3 0 0% Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -258 -212 -212 0 0% Uimastite kuritarvitamise ning ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemise koostöögrupp (Pompidou Group) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -2 -4 -4 0 0% Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus (NDPHS) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -15 -16 -16 0 0% WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonverents (FCTC) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm 0 -5 -5 0 0% Rotterdami Konventsiooni Fond (RC) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm 0 -1 -1 0 0% OECD keskkonnatervise- ja ohutuse programm (EHS Programme) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -2 -2 -2 0 0% Ravimijärelevalve asutuste rahvusvaheline koostööorganisatsioon (PIC/S) Tervishoiusüsteemi programm -9 -10 -10 0 0% WHO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vee ja tervise protokolli rakendamise toetus (UNECE) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -1 -1 -1 0 0% OECD tervisevaldkonna vabamakse Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -2 -2 -2 0 0% OECD vabamakse olemaks keskkonna, tervise ja ohutuse programmi osas Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm -2 -2 -2 0 0% Rahvusvaheline Rahvatervise Instituutide Assotsiatsioon (IANPHI) Tervishoiusüsteemi programm; Terviseriskide programm -9 -9 -9 0 0% Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ (VEF) Tervishoiusüsteemi programm, Keskkonnnatervise programm 0 0 -0,58 -1 100% Euroopa partnerlus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järelevalve valdkonnas (EPSO) Tervishoiusüsteemi programm -7 -7 -7 0 0% Euroopa ToiduinfoVõrgustik (EuroFIR) Terviseriskide programm -2 -2 -2 0 0% Euroopa Mürgistusteabekeskuste ja Kliiniliste Toksikoloogide Ühing (EAPCCT) Keskkonnatervise programm -0,48 -0,48 -0,48 0 0% ÜRO vananemise töögrupp Sotsiaalhoolekandeprogramm -3 -3 -3 0 0% Euroopa sotsiaaluuringu ERIC liikmemaks (ESS ERIC) Vanemaealiste programm. Sotsiaalkindlustuse programm. Laste ja perede programm. Tervist toetava keskkonna programm. Tervist toetavate valikute programm. Inimeskse tervishoiu programm. -25 -25 -25 0 0% Horizon Europe 2020 rahvusvahelise teadusvõrgustik (JPI HDHL) Vanemaealiste programm. Sotsiaalkindlustuse programm. Laste ja perede programm. Tervist toetava keskkonna programm. Tervist toetavate valikute programm. Inimeskse tervishoiu programm. -7 -4 -4 0 0% Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsatsioon ANDRAS Laste ja perede programm. Sotsiaalhoolekandeprogramm. Terviseriskide programm -0,1 -0,1 -0,1 0 0% European Network of Cancer Registries (ENCR) Terviseriskide programm -0,2 -0,2 -0,2 0 0% VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 34 -13 583 -14 694 -13 582 1 113 -8% Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Välispoliitika programm -688 -535 -562 -27 5% Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Välispoliitika programm -130 -132 -139 -7 5% Euroopa Nõukogu (CE) Välispoliitika programm -589 -588 -617 -29 5% Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Välispoliitika programm -202 -202 -212 -10 5% Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Välispoliitika programm -1 958 -2 000 -2 100 -100 5% Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) Välispoliitika programm -237 -248 -261 -12 5% Üldine tuumakatsetuste keelustamise lepingu Organisatsioon (CTBTO) Välispoliitika programm 0 -62 -65 -3 5% Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) Välispoliitika programm -31 -33 -35 -2 5% Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF) Välispoliitika programm 0 -23 -24 -1 5% ÜRO erikohtud (ICTY, ICTR, IRMCT) Välispoliitika programm -24 -26 -27 -1 5% Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN) Välispoliitika programm -1 258 -1 300 -1 365 -65 5% Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) Välispoliitika programm -90 -103 -108 -5 5% Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus (IHRA) Välispoliitika programm -30 -30 -30 0 0% Wassenaari Kokkulepe (WA) Välispoliitika programm -5 -4 -4 0 0% Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Välispoliitika programm -5 -5 -5 0 0% Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (ITLOS) Välispoliitika programm -7 -7 -7 0 5% Euroopa Liidu liikmesriikide välisteenistuses olevate isikute perede ja abikaasade assotsiatsioon (EUFASA) Välispoliitika programm -0,1 -0,2 -0,2 0 0% Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS) Välispoliitika programm -10 -12 -13 -1 5% Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus (Hybrid Coe) Välispoliitika programm -60 -60 -60 0 0% NATO Energiajulgeoleku keskus (ENSEC Coe) Välispoliitika programm -16 -20 -20 0 0% Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskus (CoE-CIV) Välispoliitika programm -20 -20 -20 0 0% Euroopa Rahurahastu (EPF) Välispoliitika programm -2 927 -6 079 -5 294 785 -13% Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) Välispoliitika programm -2 890 -1 700 -1 700 0 0% Euroopa Arengufond (EDF) Välispoliitika programm -2 288 -1 382 -790 592 -43% Rahvusvaheline Demokraatiainstituut (IDEA) Välispoliitika programm -70 -70 -70 0 0% Ottawa konventsioon ja Ottawa konventsiooni rakendusüksus (ISU Trust Fund) Välispoliitika programm -5 -6 -6 0 0% Bakterioloogiliste (Bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ja nende hävitamise konventsioon (BTWC) Välispoliitika programm -2 -1 -1 0 0% Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon (CCW) Välispoliitika programm 0 -1 -1 0 0% NATO innovatsioonikiirendi DIANA Välispoliitika programm -37 -40 -40 0 0% Rahvusvaheline relvakaubanduslepe (Arms Trade Treaty - ATT) Välispoliitika programm -3 -4 -4 0 0% Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) ja Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (IIA) Välispoliitika programm -0,1 -0,1 -0,1 0 0% Eesti Mentorite Koda; Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE; Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit (ESAL) Välispoliitika programm -2 -2 -2 0 0% EELNÕU 24.09.2024 2025. aasta riigieelarve seaduse t ekstiparagrahvid § 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine (1 ) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 ) seaduse § 5 lõike 2 1 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus; 2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus; 3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus; 4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 189,10 - eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 189,11 kuni 378,19 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 378,20 kuni 756,38 eurot korral 150 eurot õppekuus; 5) seaduse § 12 lõike 1 ja § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus. (2 ) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja ja § 77 1 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot. (3 ) Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 820 eurot kalendrikuus. (4 ) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on kuni 2025. aasta 31. maini 25,57 eurot kalendrikuus. Alates 2025. aasta 1. juunist makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses toodud suurustes . (5 ) Tööturumeetmete seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär on 1 3 , 23 eurot. (6 ) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 ) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 405 eurot kalendrikuu s; ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 4 05 eurot kalendrikuus , kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule ; ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 4 77 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones ; päeva- ja nädalahoiuteenus t saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne m aksumus on 360 eurot kalendrikuus ; 2 ) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus; 3 ) seaduse § 139 3 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, 947 eurot kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus 200 eurot kalendriaastas. (7 ) Sotsiaalmaksuseaduse § 2 1 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 820 eurot. (8 ) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2025. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär on 280 000 000 eurot; 2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta; 3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „ Bernardo Strozzi . Meister Caravaggio varjus”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta märtsist kuni 2025. aasta juulini. Näituse omanikud on muuseumid ja erakollektsionäärid Itaaliast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Ukrainast ja Šveitsist; 6) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „ Michel Sittow Lõunas? Toledo Don Alvaro de Luna kabeli altariseina maalitahvlid”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta novembrist kuni 2026. aasta maini. Näituse omanik on täpsustamisel; 7) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „ Spiegel im Spiegel ”, mida eksponeeritakse Saksamaal Dresdenis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta veebruarist kuni 2025. aasta juunini. Näituse omanik on Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum; 8) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „ Spiegel im Spiegel ”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta maini. Näituse omanik on Dresdeni Riiklikud Kunstikogud. (9 ) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 ) seaduse § 61 lõike 4 1 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 3 2 81 000 000 eurot; 2 ) seaduse § 61 lõike 4 2 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot; 3 ) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 12 500 000 000 eurot. (10 ) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmäär, millest alates peab välisleping olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. § 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt: T = ( AK – AT ) * k + ÜK + VT + AMK+EAMT+HRF+LKA + TBK , kus AK = n =1 11 C n * P n * H n ; AT = TM 2024 *0,5+ TM 2023 *0,3+ TM 2022 *0,2+ MM ARVEST ; VT = Veetee * D + VElanik * E + F ; HK = HISIK * HM ; T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses; AK – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK , siis k = 0); ( AK – AT )*k – kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus; ÜK – kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus (antakse 2018–2025); C n – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65 eluaastast) arv, 65 – 84-aastaste eakate arv , 85-aastaste ja vanemate eakate arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, asendushooldusel ja järelhooldusel 2024. aasta 1. detsembri seisuga olevate laste arv, kellele omavalitsus peab tagama teenuse, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 2024. aasta 10. novembri seisuga, välja arvatud üksikainete ja eksternõpilased; P n – arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, 65–84-aastase eaka ning 85-aastase ja vanema eaka, asendushooldusel oleva lapse, järelhooldusel oleva lapse, määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes; H n – elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 77 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 10,36-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning parameetrite väärtuse keskmise kasvuga. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliidu 2025. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõppdokumendi lisaga 1 ; n =1 11 C n * P n * H n – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, 65–84-aastaste eakate arvu ning 85-aastaste ja vanemate eakate arvu, asendushooldusel olevate laste arvu, järelhooldusel olevate laste arvu, määratud hooldajaga puudega laste arvu, munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes; TM – kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks vastaval aastal teisendatud vastavaks 2025. aastal kehtivatele kohalikule omavalitsusele laekuvate tulumaksu määradele (5,5 protsenti pensionitulult ja 11,29 protsenti muult tulult). Perioodi 2022. a asta jaanuar kuni 2024. a asta jaanuar (k aasa arvatud ) eest, millal kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu pensionitulult ei laekunud, arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele arvestuslik k u tulumaksu 5,5 protsenti isikute riiklikult pensionitulult; MM ARVEST – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 0,5 protsenti elamumaa ja maatulundusmaa ning 1,0 protsenti muu maa maksustamise hinnast 2024. aastal eurodes, millest on maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused (v.a riiklikud looduskaitsealad). Seejuures arvestatakse maamaksu aastase kasvupiiranguga (10 protsenti ) ; VT – püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus; Veetee – regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites; D – arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta; VElanik – püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga; E – arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta; F – arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest; AMK – asendushoolduse ja matusetoetuse tulubaasi üleandmise ülemineku toetuseks 591 600 eurot Tartu linnale ja 4250 eurot Muhu vallale; EAMT – elanike arvu muutusest tingitud tasandusfondi vähenemise mõju leevendamise toetust arvestatakse 20 protsenti vahest, mida kohaliku omavalitsuse üksus oleks saanud 2025. aastal tulu- ja kulutasandusest juhul, kui tema eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv ning eakate (alates 65 eluaastast) arv vastaks 2019. aasta 1. jaanuari seisule, võrreldes 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tehtud arvutusega; HRF – hooldusreformi toetust arvestatakse, et igal kohaliku omavalitsuse üksusel oleks reformi tulemusena lisandunud vahendeid tulubaasi prognoositavalt minimaalselt 455 eurot kuus iga Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2024. aasta 1. oktoobri seisuga üldhooldusteenusel oleva isiku kohta ja t äiendavalt 227 eurot kuus iga erihoolekandest üldhooldusele tulnud isiku kohta, kes kirjutati enne 2001. aastat erihooldekodusse sisse; LKA – riiklike looduskaitsealade maamaksu vähenemise kompensatsiooni arvestatakse 2024. aasta eest Maksu- ja Tolliameti andmete aluse l, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud maamaksu määra ja maamaksu aastasele kasvule kehtestatud piirangu t (10 protsenti) ; TBK – t ulumaksu määrade muudatusest tingitud tulude vähenemise kompensatsioon Harku vallale 386 000 eurot, Kiili vallale 184 000 eurot, Rae vallale 978 000 eurot, Saku vallale 161 000 eurot, Saue vallale 254 000 eurot ja Viimsi vallale 374 000 eurot. (2 ) Riigieelarve seaduse § 48 lõike s 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus ( 4 94 763 000 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus ( 9 225 000 eurot ), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (16 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus ( 12 8 004 eurot), suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot) , vaimse tervise teenuse toetus (1 542 000 eurot) . Riigieelarve seaduse § -s 51 nimetatud riikliku ülesande kulude katmise hüvitised on toimetulekutoetuse maksmise hüvitis ( 43 230 859 eurot ) ja rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot). (3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised: 1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamine 9,41 eurot; 2) sünni registreerimine 17,26 eurot; 3) elektroonilise avalduse alusel sünni registreerimine 4,71 eurot; 4) surma registreerimine 10,46 eurot; 5) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 7,86 eurot; 6) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,71 eurot; 7) isaduse omaksvõtu registreerimine 8,47 eurot; 8) abielu registreerimine 65,89 eurot; 9) lahutuse registreerimine 47,59 eurot; 10) nime muutmise registreerimine 37,65 eurot; 11) soo muutmise registreerimine 12,55 eurot; 12) vaimuliku juhendamine 31,38 eurot; 13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,65 eurot; 14) perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine 12,24 eurot; 15) õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine 18,83 eurot; 16) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine ning muu perekonnasündmuse dokumendi, korduva tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 10,35 eurot. (4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega. § 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste 202 5 . a asta riigieelarve liigendatakse täiseurodes. § 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine (1 ) Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades järgmist: 1 ) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti; 2 ) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses: 918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht. (2 ) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat. § 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved (1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Riigikogu eelarvest moodustab arenguseire keskuse eelarve 765 662 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 137 224 eurot ja riigi valimisteenistuse eelarve 4 307 505 eurot, millele lisandub eraldis kohaliku omavalit s use volikogu valimiseks summas 135 000 eurot. (2 ) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ettevõtluskeskkonna programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab o hutusjuurdluse k eskuse eelarve 166 196 eurot. (3 ) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse piirmääraga vahendite mahust moodustab S oolise V õrdõiguslikkuse ja V õrdse K ohtlemise V oliniku K antselei eelarve 5 26 349 eurot. § 7. Kaitsekulu Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 1,3 95 miljardit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programmi vahendid. § 8. Tervisekassa eelarvepositsioon Tervisekassa seaduse § 36 lõike 1 2 alusel kinnitatav Tervisekassa eelarvepositsioon on järgmine: 1) 2025. aastal –167,6 miljonit eurot; 2) 2026. aastal –177,6 miljonit eurot; 3) 2027. aastal –225,0 miljonit eurot; 4) 2028. aastal –254,2 miljonit eurot. § 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üleantud tee teehoiu kulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. § 10. Tulude laekumise korralduse erisus (1 ) Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi. (2 ) Kaitseministeerium võib tema käsutuses olevate kinnistute ning vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada Kaitseministeeriumi valitsemisalale põhitegevuseks vajalikku vara ja kaitseotstarbelisi varusid, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi. (3 ) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid võivad oma tegevuses kasutuses olnud vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada koolile põhitegevuseks vajalikku vara, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi. § 11. Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele Kaitseministeerium ja tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 4 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt)