dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 25. september 2024
Viit
12.2-10/24-174/225-10
Registreeritud
25. september 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-174
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎seisukoht2 + men.kulu.Tartaline vs Tartu YTK.24.09.24.asice235 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 24 . 0 9 .202 4 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 281742 Vaidlustaja: OÜ Tartaline Registrikood 10 607692 Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Margo Lemetti Vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Advokaadibüroo WALLESS e-post: [email protected] ; [email protected] Hankija: MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80426233 e-post: [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUST AJA 19.09.2024 MENETLUSDOKUMENDILE JA TÄIENDAV MENETLUSKULU TAOTLUS I Menetluse käik Kooskõlas VAKO teatega kirjaliku menetluse kohta esitab Hankija MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus käesolevaga vastuväited Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendile ja taotluse täiendavate õigusabikulude väljamõistmiseks. Hankija jääb kõikide argumentide ja seisukohtade juurde, mida Hankija on avaldanud eelnevas vastuses vaidlustusele ega hakka samu seisukohti käesolevas menetlusdokumendis üle kordama. II Õiguslikud põhjendused 2.1. Vaidlust atud hanketingimuste õigusvastasusest ja Vaidlustaja põhjendamiskohustusest Vaidlustus on tervikuna rajatud ebaõigele postulaadile, et kõik hanketingimused, mis põhimõtteliselt võivad pakkumuse hinda tõsta, on ainuüksi seetõttu õigusvastased (Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendi p 11, 15, 21). Samuti rajaneb vaidlustus teisel ebaõigel eeldusel, et vaidlustaja ise ei peagi hanketingimuse ebamõistlikkust või ebaproportsionaalsust mitte mingil moel põhjendama, vaid piisab üksnes sellest, et vaidlustaja nimetab endale ebasümpaatse hanketingimuse vaidlustuses ning hankijal tekib seetõttu ulatuslik põhjendamiskohustus hanketingimuse vajalikkuse osas. Vaidlustaja eksib. Nagu Hankija on juba 16.09.2024 menetlusdokumendi p 12 selgitanud peab vaidlustus sisaldama ka faktilist põhjendust (RHS § 190 lg 1 p 4), s.t. faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt vaidlustatav hankija tegevus riivab vaidlustaja õigusi ja huve (VAKO otsus 146-17/186866 p 14; Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 1075 komm 12). Vaidlustaja ei selgita jätkuvalt mitte sõnagagi, kuidas vaidlust atud hanketingimused on Vaidlustaja arvates õigusvastased või riivavad tema subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja piirdub vaid konstateeringuga, et vaidlustatud hanketingimused tõstavad pakkumuse hinda (vt Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendi p 22, 25, 31, 34, 36 , 37), kuid hanketingimuse mõju pakkumuse hinnale ei saa põhimõtteliselt tingida hanketingimuse õigusvastasust. Paljasõnalise, faktideta sisustamata väite esitamine hankija tegevuse õigusvastasuse kohta, lootuses, et VAKO uurimispõhimõttest tulenevalt kõik asjaolud välja selgitab, ei ole faktilise põhjendusena piisav (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 1076, komm 13). Hanketingimuse õigusvastasuse põhjendus peab nähtuma vaidlustusest. Vaidlustaja ei ole endal lasuvat põhjendamiskoormust täitnud. Isegi Vaidlustaja 19.09.2024 seisukohtadest ei ole jätkuvalt arusaadav, miks peab Vaidlustaja vaidlustatud hanketingimusi asjakohatuteks või õigusvastas t eks. Hankija on juba 16.09.2024 menetlusdokumendis (p 15 ja selle alapunktid, p 16-19, p 20 – 22, p 23 – 26, 30 , 31 ja 32) põhjendanud kõikide vaidlustatud hanketingimuste eesmärki ja vajalikkust . Kõik seatud hanketingimused teenivad eesmärki tagada tõhus , operatiivne ja kasutajasõbralik sotsiaaltransporditeenus. Kui Vaidlustaja hinnangul on kvaliteedis järeleandmisi tegemata võimalik hankija eesmärgid täita ka leebemate nõuetega, siis pidanuks Vaidlustaja ka selgitama, kuidas ja milline leebem nõue võimaldaks hankija eesmärke täita ja teenuse kvaliteeti säilitada. Vaidlustaja ei ole seda teinud, vaid on paljasõnaliselt pidanud vaidlustatud hanketingimusi ebavajalikeks, sest sotsiaaltranspordi suhtes ei tulene seadusest kvaliteedinõudeid. Tähelepanuväärselt ei ole Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendis ümber lükanud ega küsimärgi alla seadnud mitte ühtegi Hankija põhjendust vaidlustatud hanketingimuste vajalikkuse osas, Vaidlustaja ainus etteheide on jätkuvalt see, et hanketingimus nö tõstab teenuse hinda. Kuigi arusaadavalt on üheks kaalutluseks riigihanke läbiviimisel ka saadava teenuse maksumus (ning seda peegeldabki hindamiskriteeriumina madalaim hind), ei saa võimalikult madala maksumuse ettekäändel loobuda teenuse kvaliteedi suhtes esitatud nõuetest. Täiesti alusetu on Vaidlustaja etteheide 19.09.2024 menetlusdokumendi p 16, et Hankija on hanketingimused seadnud kuidagi omakasupüüdlikult ja Hankijale haldusülesande täitmise volitanud kohalike omavalitsuste huve ka hjustades. Käesoleva Riigihanke hanketingimused on koostatud lähtudes haldusülesande keskusele andnud kohalike omavalitsuste juhistest ning nende poolt heaks kiidetud ühistranspordikeskuse 2024 üldkoosolekul . Kohalike omavalitsuste sooviks pole saada mitte võimalikult odavat teenust, vaid kvaliteetset sotsi aaltransporditeenust , mis seejuures võimaldaks eelarvevahendeid planeerida ja vastaks kohalike elanike reaalsetele vajadustele veomahtude osas. Seejuures väärib veelkord rõhutamist, et enamus käesolevas vaidlustusasjas vaidlustatud hanketingimustest on täpselt samal kujul sisaldunud ka riigihankes nr 253659, kus leping on sõlmitud Vaidlustaja endaga – ka riigihankes nr 253659 sõlmiti raamleping, milles veomahud ei olnud vedajale garanteeritud (tehnilise kirjelduse p 1.5) , lepingus sisaldus täpselt samasugune korralise ülesütlemise ja erakorralise ülesütlemise regulatsioon nagu vaidlustatud raamlepingu projekti punktides 10.4 ja 10.5 . , samuti oli riigihankes 253659 nõutav abivahendite pakkumine reisijatele (tehnilise kirjelduse p 3.15), sõidukite välisküljel pidi samuti olema logo (tehnilise kirjelduse p 3.10) ja sõidukid pidid vastama nõuetele kogu lepingu kehtivusaja jooksul (tehnilise kirjelduse p 3.1) . Vaidlustus on ilmselgelt ajendatud Vaidlustaja soovist takistada kõikvõimalikul moel käesoleva riigihanke läbiviimist, mitte soovist kaitsta oma riivatud subjektiivseid õigusi . 2. 2 . Veomahtude mitte garanteerimine Hankija jääb 16.09.2024 menetlusdokumendi p 16-19 esitatud argumentide juurde neid siinkohal kordamata. Tulenevalt sotsiaaltranspordi olemusest kujuneb reaalne vajadus sotsiaaltranspordi tellimuste järele jooksvalt ja Hankijal ei ole võimalik sätestada hanketingimustes mingeid minimaalseid veomahte, mille täitmise Hankija kohustub vedajale igal juhul tagama, sest Hankija ei saa mõjutada seda, millised puudega isikud millises teeninduspiirkonnas ja kuhu täpselt soovivad sõita. Eelneva kogemuse pinnalt on Hankijal võimalik hanketingimuses sätestada üksnes eelduslikud veomahud igas Riigihanke osas ja seda Hankija ongi teinud. Ka avalike vahendite otstarbeka kasutuse põhimõttest lähtudes ei saa kuidagi mõistlikuks pidada, et hankija võtab kohustuse maksta kinni transporditeenus mingites minimaalsetes veomahtudes olukorras, kus hankija ei saa mõjutada transporditeenuse reaalset vajadust. Raamlepingu kui hankeinstrumendi kasutamise õiguspärasust on Hankija juba 16.09.2024 menetlusdokumendis põhjendanud ja jääb selle juurde. Vaidlustaja viide 19.09.2024 menetlusdokumendi p 22, et Hankija eesmärkide saavutamiseks tulnuks valida dünaamiline hankesüsteem, jääb arusaamatuks ja on asjatundmatu. Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise viis. Arusaamatuks jääb kuidas Vaidlustaja arvates oleks mõistlikult üldse võimalik igakordselt hakata dünaamiline hankesüsteemi vahendusel sõlmima hankelepingut, kui Hankijal tekib vajadus konkreetse sotsiaaltransporditeenuse operatiivseks tellimiseks konkreetsele isikule konkreetsesse sihtkohta konkreetseks ajaks ja veel enam, kuidas saaks selline ad hoc tellimuse hind kujuneda soodsamaks, sest sellisel juhul peaks ju kõik dünaamilise hankesüsteemiga liitunud pakkujad tagama pideva valmisoleku teenuse osutamiseks (sh nõuetele vastava sõidukipargi, abivahendid, töötajad jne). Kohalike omavalitsuste poolt raamlepingu väliselt teatud üksikute sotsiaaltransporditeenuste tellimise osas on Hankija juba 16.09.2024 menetlusdokumendi p 19 selgitanud, et Vaidlustaja enda poolt esitatud tõendid kinnitavad, et võrreldes raamlepingu alusel Vaidlustajalt tellitud sotsiaaltransporditeenuste mahtudega tellivad kohalikud omavalitsused omal käel äärmiselt üksikuid ja eriolukordadest tingitud veootsi. Käesoleva Riigihanke tingimused on kujundatud kohalike omavalitsuste juhistest lähtudes ja nende heakskiidul, et täita kohalike omavalitsuste poolt volitatud haldusülesannet. 2. 3 . Vedaja tasu perioodili ne muutmine Hankija on 16.09.2024 menetlusdokumendi p 20-22 juba oma seisukohti põhjendanud ja jääb selle juurde. Vaidlustaja viitab jätkuvalt ka 19.09.2024 kohtupraktikale, mis ei ole käesolevas asjas asjakohane. Nimelt sotsiaaltransporditeenus ei ole avalik liinivedu ühistranspordiseaduse tähenduses, mille suhtes saaks kasvõi teoreetiliselt rakenduda ÜtS § 23 lg 2 sätestatu, et avaliku liiniveo kulud kaetakse avaliku liiniveo lepingust saadava tuluga. Seda, et Riigihankes tellitav teenus ei ole avalik liinivedu, möönab ka Vaidlustaja ise 19.09.2024 menetlusdokumendi p 28. Kogu Vaidlustaja poolt viidatud kohtupraktika (kohtuasjad 3-18-1946, 3-13-481) puudutab aga justnimelt avaliku liiniveo lepingu ülesütlemist ja sellises lepingus kulude-tulude riski jaotust. See, et avaliku liiniveo lepingu täitmisega seotud kulud peavad olema kaetud lepingust saadava tuluga, on spetsiifiliselt just avaliku liiniveo eripärane regulatsioon, mille allikaks on mh Euroopa Liidu määrus 1370/2007. See ei ole üldpõhimõte mistahes halduslepingute kohta nagu Vaidlustaja näib ekslikult arvavat. Eesti õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tulene mingit üldpõhimõtet selle kohta, et mistahes avaliku ülesande täitmise reaalsed kulud peavad igal juhul olema kaetud avaliku ülesande täitmiseks sõlmitud halduslepingu alusel saadava tuluga. Sellist põhimõtet ei tulene muide isegi mitte avaliku liiniveo lepingute suhtes, mis on sõlmitud riigihanke tulemusena, nagu nähtu b Hankija poolt 16.09.2024 menetlusdokumendis viidatud Euroopa Kohtu praktikast, mistõttu Euroopa Kohus on isegi avaliku liiniveo lepingute puhul sedastanud, et pakkujal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema reaalsete kulude hüvitamist või lepingu hinna jooksvat kaasajastamist võimaldava indekseerimismudeli sätestamist hanketingimustes (vt C-152/17 ja C-421/22). Kui kohus on sellisele järeldusele jõudnud avaliku liiniveo lepingute puhul, siis seda enam peab see järeldus paika muude avalike ülesannete puhul, kus pole isegi mitte põhimõtte tasandil kehtestatud kohustust katta teenuse kulu lepingust saadava tuluga. Teenuse hinna määramine neljaks aastaks ei ole ettevõtluses ka ennekuulmatu ega liigselt koormav. Hankijale haldusülesande volitanud kohalike omavalitsuste jaoks on oluline teada, milline on kogu lepingu kehtivusaja jooksul kehtiv teenuse hind, et sellest johtuvalt planeerida eelarvevahendeid sotsiaaltransporditeenuse tellimiseks ja kujundada vastavalt kohalikku poliitikat (sh määrata omaosalustasud). Lepingu p 6.10 ei takista mitte mingil moel RHS-s või HMS § 102 alustel sätestatud lepingumuudatuste tegemist – see on mh järeldatav Riigikohtu seisukohast asjas 3-20-1150 (vt Hankija 16.09.2024 menetlusdokumendi p 22). Ent ka lepinguliselt teatud lepingumuudatuste tegemise võimaluse piiramine ei muudaks hanketingimust ennast seetõttu õigusvastaseks, vaid mõjutaks üksnes seda, kuidas pakkujad peavad oma pakkumuse hinnastama. 2. 4 . Ennetähtaegne lõpetamine vedaja poolt raamlepingu p 10.4 Hankija on oma seisukoha esitanud 16.09.2024 menetlusdokumendi p 23-26 ja jääb selle juurde. Vaidlustaja möönab, et lepingu erakorralise ülesütlemise aluste piiramine on vajalik sotsiaaltransporditeenuse järjepidevuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Vaidlustaja väidab üldsõnaliselt, et selle eesmärgi saavutamiseks on „sama efektiivsed viisid“ ja toob selle näitena vedajale täitmistagatise tagastamise enne lepingu lõppemist. Vaidlustaja arutluskäik jääb arusaamatuks. Vedaja poolt antud täitmistagatise eesmärk on tagada tellija lepingust tulenevaid nõudeid vedaja suhtes ning lepingu lõppemisel pärast ülesütlemistähtaja saabumist tagatis tagastataksegi vedajale. Kui täitmistagatis vedajale tagastada enne lepingu lõppemist, kaotab täitm istagatis oma eesmärgi ja vedajal puudub motivatsioon jätkata teenuse osutamist kuni ülesütlemistähtaja lõpuni. Hankija on selgitanud, et vedaja poolt lepingu ülesütlemine tellija võlgnevuse tõttu ei vii kuidagi järelduseni, et vedaja osutab teenust tasuta, sest vedajal säilivad kõik tasunõuded osutatud teenuse eest koos muude sanktsioonidega (nt viivisenõue). Vaidlustaja eksib 19.09.2024 menetlusdokumendi punktides 32-33, väites, et Hankija on kuidagi õigusvastasel moel piiranud pakkuja õigust halduslepingust ühepoolselt väljuda HMS § 102 lg 4 alusel. Nii see ilmselgelt ei ole. Nimelt HMS § 102 lg 4 sätestab järgmist: „ Kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. “ Seega erinevalt VÕS-st HMS § 102 lg 4 kohaselt halduslepingu eraõiguslik pool ei saagi ühepoolselt halduslepingut üles öelda põhjusel, et lepingu täitmine on muutunud eraõigusliku poole jaoks majanduslikult raskemaks, vaid kõnealune säte annab eraõiguslikule poolele lepingu muutmise õiguse ning kokkuleppe mittesaavutamisel õiguse pöörduda lepingu lõpetamiseks kohtusse. Vaidlustaja enda poolt viidatud kohtuasjas 3-18-1946 on Riigikohus otsuse p 15 (viidates mh kohtuasjas 3-13-481 p unktile 21) selles küsimuses otsesõnu märkinud: „ HMS § 102 lg-test 2 ja 4 nähtub, et eraisikust lepingupool ei või halduslepingut ühepoolselt üles öelda (kolleegiumi otsus nr 3-13-481/183 , p 21). Kaebaja väited selle piirangu põhiseadusvastasuse kohta on ekslikud. Kõnealune piirang on vajalik avaliku huvi kaitseks, eelkõige ATL-i puhul avaliku ülesande pideva täitmise tagamiseks. VÕS § 196 lg-s 1 kirjeldatud olukorras võib eraisikust lepingupool ülesütlemise asemel esitada haldusorganile taotluse lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Avalik-õiguslikud suhted, isegi kui need kujundatakse lepinguliselt, ei pea rajanema poolte jaoks võrdsetel alustel. Eraisikust lepingupoole õiguste kaitse haldusorgani õigusvastase otsuse eest lepingu muutmise või lõpetamise taotluse lahendamisel tagavad halduskohtud. Seega puudus kaebaja 24. juuli ja 26. septembri 2018. a kirjadel lepingut lõpetav toime sõltumata sellest, kas VÕS § 196 lg-s 1 sätestatud eeldused olid täidetud .“ Seega on põhimõtteliselt kummutatud Vaidlustaja etteheide, et raamlepingu punktiga 10.4 on Hankija kuidagi piiranud või välistanud vaidlustaja õigust lepingust väljuda HMS § 102 lg 4 alusel, sest ühepoolset kohtuvälist ülesütlemisõigust ei ole sellest sättest eraõiguslikule poolele kunagi tulenenudki ning lepingu muutmise nõudeõigust ja kohtusse lepingu lõpetamise taotlusega pöördumise õigust ei ole hanketingimustes kuidagi välistatud. Tähelepanuväärselt on täpselt sama sisuga hanketingimus ka riigihankes nr 253659, milles on raamleping Vaidlustajaga sõlmitud, ilma et Vaidlustaja oleks seda pidanud oma õigusi riivavaks. 2.5. Korraline ülesütlemine raamlepingu p 10.5 Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendi p 34 järgi on Vaidlustaja ainus etteheide raamlepingu punktis 10.5 sätestatud korralisele ülesütlemisele see, et tellija korralise ülesütlemisega seoses ei saa vedaja esitada hüvitusnõudeid tellija suhtes (eeldusel, et tellija on ülesütlemistähtaega järginud) ja seetõttu „vastutuse piiramine tõstab teenuse hinda“. Nagu Hankija on eelpool selgitanud, ei saa asjaolu, et hanketingimus mõjutab pakkumuse hinda, muuta veel hanketingimust ennast õigusvastaseks. Pakkuja peab struktureerima oma äritegevuse nii, et 90-päevase etteteatamisega on tal võimalik lepingu täitmiseks planeeritud ressursid (sõidukid, töötajad jne) suunata ümber. Pealegi ei saa korralise ülesütlemise säte põhimõtteliselt rikkuda Vaidlustaja subjektiivseid õigusi olukorras, kus tegemist on raamlepinguga, mille puhul ei ole garanteeritud konkreetseid veomahte – reaalne toime vedaja äritegevusele korralise ülesütlemise puhul (sh välistades hüvitusnõuded) pole halvem võrreldes sellega, kui raamleping jätkab kehtivust, kuid tellijal ei ole enam vajadust raamlepingu alusel tellimusi esitada. Samuti väärib toonitamist, et täpselt samal kujul sisaldub korraline ülesütlemine koos hüvitusnõuete välistamisega ka riigihankes nr 253659 (lepingu p 10.5), kus Vaidlustajaga on leping sõlmitud. 2. 6 . Nn alternatiivsed nõuded Tehnilise kirjelduse p 3.2 - Hankija on Vaidlustaja etteheited juba ümber lükanud 16.09.2024 menetlusdokumendi p 15.1 ja jääb selle juurde. Hankija hinnangul tuginedes riigihanke nr 253659 kogemusele ja praktikale on nii osas 1 kui ka osas 2 vajalik tagada võimalus, et kummaski osas on täitmisel korraga kuni 13 töökäsku ehk kokku on nii osas 1 kui ka 2 korraga väljas 26 sõidukit samaaegselt. See eesmärk on saavutatav vaid nii, et osas 1 minimaalselt nõutud 13 sõidukit ei kattu osas 2 nõutud minimaalse 13 sõidukiga. Kui vedaja soovib kummagi osa teenindamiseks kasutada suuremal arvul sõidukeid, siis nende osas puudub ristkasutusele piirang. Hankija rõhutab, et Vaidlustaja enda tegevus riigihankes nr 253659 sõlmitud lepingute teenindamisel osas 1 ja osas 2 kinnitab Hankija väiteid, kuivõrd Vaidlustaja ise on kehtivas lepingus kummaski osas nimetanud 33 sõidukit (vt Hankija 16.09.2024 menetlusdokumendi lisad). Tehnilise kirjelduse p 3.19 - Hankija on Vaidlustaja etteheited juba ümber lükanud 16.09.2024 menetlusdokumendi p 15.7 . Vaidlustaja ainus etteheide on jätkuvalt see, et abivahendite võimaldamine reisijatele tõstab teenuse hinda, kuid see pole põhjendus hanketingimuse õigusvastasuseks. Abivahendite tagamise kohustus lasub Vaidlustajal ka praegu riigihankes nr 253659. Ilmselgelt on abivahendite tagamine ka samal päeval toimuva kahe sõidu vahelisel ajal vajalik, kui puudega reisija vajab abivahendit oma sihtkohas toimetulekuks. Sotsiaaltranspordi eesmärk on võimaldada puuetega isikutel osaleda tõhusalt ühiskondlikus elus, saada osa haridusest, tööelust ja tarbida tervishoiuteenuseid, mistõttu on isiku puudest tingitud abivahendite tagamise kohustus samal päeval toimuvate sõitude vahelisel ajal vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendi p 38 - Hankija on Vaidlustaja etteheited juba ümber lükanud 16.09.2024 menetlusdokumendi p 15.2. ja jääb selle juurde. Hanketingimused moodustavad lahutamatu osa riigihankes sõlmitavast lepingust. Tehnilise kirjelduse p 3.5 ütleb otsesõnu „ Riigihanke osades 1, 2 ja 4 peab olema täidetud keskkonnahoidlikkuse nõue /…/.“ Mitte kuidagi ei ole tehnilise kirjelduse nõuded piiratud vaid sellega, et pakkumuses tuleb nimetada keskkonnahoidlikud sõidukid, kuid pakkumuse alusel sõlmitud lepingu täitmine ei pea pakkumuse ja tehnilise kirjelduse nõuetega kooskõlas olema. Vaidlustaja etteheide on ilmselgelt otsitud. Raamlepingu alusel esitab vedaja regulaarselt lepingu lisa 2 järgi aruandeid, märkides mh ära lepingu täitmiseks kasutatud sõidukite registreerimisnumbrid – nende andmete alusel on Hankijal võimalik jooksvalt jälgida, kas vedaja lepingu täitmisel täidab tehnilise kirjelduse p 3.5 sätestatud keskkonnahoidlikkuse nõudeid. Tehnilise kirjelduse p 4.3 ja p 4.10 – Hankija on Vaidlustaja etteheited juba kummutanud 16.09.2024 menetlusdokumendi p 30 – 31 ja jääb selle juurde. Vaidlustaja ei suuda 19.09 menetlusdokumendis isegi põhjendada, miks ta jätkuvalt neid hanketingimusi õigusvastaseks peab ehk milles seisneb tema jaoks ebaselgus, vaid selle asemel Vaidlustaja arvates peaks hanketingimus olema „väga täpne“ . Tehnilise kirjelduse p 3.14 ja 3.21 – Hankija on Vaidlustaja etteheited juba kummutanud 16.09.2024 menetlusdokumendi p 15.3, 15.5 ja 32. Sõidukitel on nõutav Hankija logo ja vedaja logo. Kumbki neist ei saa olla puudega isikut kuidagi sildistav nagu Vaidlustaja arusaamatult oma 19.09 menetlusdokumendi p 40 väidab, sest nii vedaja kui ka ühistranspordikeskus ei ole üksnes sotsiaaltransporditeenuseid pakkuv ühendus ega viita vedaja või ühistranspordikeskuse logo ka mitte kuidagi isiku puudele. Küll aga on sõidukil ühistranspordikeskuse või vedaja logo suureks abiks puudega isikule sõiduki leidmisel, kuivõrd eluliselt on paljude sõitude algpunkt rahva- ja liiklusrohke (nt tervishoiuasutuse juurdepääsualad). III Täiendav menetluskulude taotlus Hankija on eelnevalt esitanud taotluse mõista välja vaidlustusmenetlusega seotud õigusabikulu 22 töötunni ulatuses tunnihinnaga 185 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses Vaidlustaja 19.09.2024 menetlusdokumendi analüüsiga ja käesoleva menetlusdokumendi koostamisega taotleb hankija täiendavalt õigusabikulu väljamõistmist 10 töötunni ulatuses tunnihinnaga 185 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi koosseis on nähtav lisatud advokaadibüroo arvelt. Kinnitan, et õigusabi on osutatud käesoleva vaidlustusmenetlusega seoses. Kokku taotleb hankija seega õigusabikulude väljamõistmist summas 5920 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab 32 töötunnile tunnihinnaga 185 eurot (ilma käibemaksuta). IV Menetluslikud taotlused Hankija jääb 16.09.2024 esitatud menetluslike taotluste ja põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt, et vaidlustuse lisad 2 – 7 on vaidlustusasjas asjakohatud ega saa põhimõtteliselt tõendada seda, mida Vaidlustaja soovib tõendada. Vaidlustusasja materjalide juurde võetakse vaid sellised tõendid, millel saab olla kasvõi teoreetiline seos vaidlustatud hanketingimuste õigusvastasusele hinnangu andmisel. Juhindudes eeltoodust palun: jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud hankija menetluskulud välja vaidlustajalt kokku summas 5920 eurot (ilma käibemaksuta) , vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus volitatud esindaja Tartumaa Ühistranspordikeskus 23.09.2024 Tartaline vaidlustus Periood: 17.09. 22.09.2024 tunnihind maksumus kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat (KM ta) EUR (KM ta) EUR 19.09.2024 3.00 vaidlustaja vastuväidetega tutvumine Laarmaa, Kristina 185 555.00 20.09.2024 6.50 hankija vastuväidete ja täiendava Laarmaa, Kristina 185 1,202.50 menetluskulu nimekirja koostamine, suhtlus kliendiga 22.09.2024 0.50 hankija vastuväidete viimistlus, suhtlus Laarmaa, Kristina 185 92.50 kliendiga Summa: 10.00 EUR 1,850.00 *0.1 h = 6 min OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel