Riigieelarve seaduse muutmise seadus

Riigikantselei [email protected] Meie 24.09.2024 nr 1.1-10.1/4110-5 Riigieelarve seaduse muutmise seadus Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri koos lisaga Raoul Lättemäe 58851460 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1) Sisukokkuvõte Eelnõuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust vastavalt koalitsioonileppele juba alates 2025. aastast ning tühistatakse Euroopa Liidu uues fiskaalreeglistikus ebavajaliku dokumendi koostamise nõue 2025 aasta esimeses pooles. Eelnõu eesmärgiks on täiendada riigieelarve seadust selliselt, et anda võimalus aastases riigieelarve seaduses esitada eelarve andmed ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni kulude administratiivse, majandusliku sisu ning piirmääraga/ piirmäärata jaotuse alusel juba 2025. aasta riigieelarve koostamisel. Lisaks kaotatakse seadusest nõue valitsusel iga-aastaselt koostada ja kinnitada stabiilsusprogramm, seda põhjusel, et Euroopa Liidu majandusjuhtimise reformi käigus muudetud määrusest kaotati stabiilsusprogrammi nõue. 2) Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna nõunik Ingrid Niid ([email protected], tel 5885359), eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer ([email protected], tel 59823037) ja fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg (e- post: [email protected], tel 611 3519). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], tel 58851423) ja toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel 58851468). 3) Märkused Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) 7. juunil 2024. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 28.05.2024, 3. Eelnõu on seotud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1264 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Riigieelarve liigendust puudutavat sätet täiendatakse muudatusega, millega antakse võimalus aastases riigieelarve seaduses esitada täpsemad eelarve andmed ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni kulude administratiivse, majandusliku sisu ning piirmääraga/ piirmäärata jaotuse kohta, mis varem esitati seletuskirja lisades. Tegemist on muudatusega, mis tuleb vastavalt koalitsioonileppele jõustada koos iga-aastase riigieelarvega, mistõttu HÕNTE §1 lg 2 p 4 kohaselt väljatöötamiskavatsust ei koostata. Täiendavalt märgime, et 1 eelarve esitlusviisiga seotud küsimusi on põhjalikult käsitletud riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuses, mis on kooskõlastatud kõigi ministeeriumite ja teiste asjassepuutuvate osapooltega. Samuti on eesmärgiks viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mille kohaselt ei nõuta enam riikidelt stabiilsusprogrammi koostamist alates 2024. aasta 30. aprillist. Kuna tegemist on EL õigusakti rakendamisest tuleneva muudatusega, siis vastavalt HÕNTE §1 lg 2 p 2 väljatöötamiskavatsust ei koostata. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs RES §-de 4¹,14 ja § 15 lõike 2 teise lause muutmine ja seaduse 3. peatüki 3. jao kehtetuks tunnistamine. Riigieelarve seadusest kaotatakse nõue valitsusel koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm, seda tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1264 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/971 kehtestamisega. RES § 26 täiendamine lõigetega 51 ja 5². Riigieelarve liigendust puudutavat sätet täiendatakse muudatusega, millega antakse võimalus aastases riigieelarve seaduses esitada täpsemad eelarve andmed ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni kulude administratiivse, majandusliku sisu ning piirmääraga/ piirmäärata jaotuse kohta, mis varem esitati seletuskirja lisades. Lisaks eelpool toodud liigendusele esitatakse need kulud ka piirmääraga/piirmäärata kulude täpsema jaotuse (eelarve liigid) kaupa: •piirmääraga kulud; •arvestuslikud kulud; •välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga; •muud tuludest sõltuvad kulud; •edasiandtavad maksud; •mitterahalised kulud. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks, kes on oodanud, et riigieelarve esitatakse riigiasutuste ja majandusliku sisu kaupa. Eelarve mõistlikuks ja otstarbekaks kasutamiseks täiendatakse riigieelarve seaduse § 56 selliselt, et kehtima jääks praegune paindlikkus põhiseadusliku institutsiooni piirmääraga kulude kogumahule ning aastase riigieelarvega kehtestatud paindlikkus tulemusvaldkonna programmi tegevuse piirmääraga kuludele. Seadust täiendatakse §-ga 81⁵, võimaldamaks riigieelarve liigendust puudutavate sätete jõustumine 2025. aasta kohta koostatavas riigieelarves. 2025. aasta riigieelarve seaduse ülesehitus hakkab olema alljärgnev. § 1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes) (1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes). 1 Määrus - 2024/1263 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 2 (2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes). …. (3) Kulude täiendav liigendus riigieelarve seaduse § 26 lõigete 51 ja 52 alusel esitatakse lisas (lisatud). § 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine § 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted § 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste § 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine § 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved § 7. Kaitsekulu § 8. Tervisekassa eelarvepositsioon § 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine § 10. Tulude laekumise korralduse erisus Lisa. Riigieelarve kulude täiendav liigendus riigieelarve seaduse § 26 lõigete 51 ja 52 alusel 3 RES § 26 lõike 8 täiendamine. Riigisaladusega kaetud kulude liigenduse erisus hakkab kehtima ka § 26 lisatud lõigetele 51 ja 5 2. RES § 56 täiendamine lõigetega 22 ja 2 3. Paragrahvi 56 täiendatakse nii, et jääks kehtima praegune riigieelarve kasutamise paindlikkus. Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite täiendavat liigendust selle kogumahtu muutmata. Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude täiendavat liigendust nende kogumahtu ületamata. Riigieelarve kasutamisel järgitakse seniseid põhimõtteid: Minister võib oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades riigieelarve seaduse § 5 lõikes 1 (vastav säte on nii 2024. aasta riigieelarve seaduses, kui ka 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõus) toodud täpsustusi: 1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti ja 2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses (918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht). 4. Eelnõu terminoloogia 4 Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu tulemusel muutub riigieelarve seaduse pilt. Lisaks tegevuspõhisele eelarvele hakatakse ministeeriumide valitsemisalade eelarvetes detailsemalt välja tooma kulusid administratiivse ja majandusliku sisu järgi. Ka põhiseaduslike institutsioonide kulud, mida esitataksegi riigieelarves majandusliku sisu järgi, näidatakse detailsemalt. Mõju riigiasutustele Mõju on vähene, sest vastavaid andmeid on kogu aeg RES/RE protsessis esitatud. Siiani kajastasid andmed seletuskirjas, nüüd hakkavad kajastuma seaduses. Põhiseaduslik institutsioon ja minister oma valitsemisalas saavad muuta detailset majandusliku sisu eelarvet ja asutuste vahelist eelarvet nagu varem. Muudatuse piiriks on kas piirmääraga kulude kogumaht (põhiseaduslik institutsioon) või programmi tegevuse piirmääraga kulude kogumaht (ministeeriumi valitsemisala). Stabiilsusprogrammi kaotamine ei vähenda töökoormust Rahandusministeeriumile. Muudetud Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistik näeb ette teistmoodi fiskaalset järelevalvet, mille raames tuleb riigil koostada lisaks keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavale ka iga-aastane eduaruanne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. 8. Rakendusaktid Eelnõus ei ole volitusnorme ning seega rakendusakte ei kavandata. Kehtestatud rakendusakte muuta ei ole vaja. 9. Seaduse jõustumine Selleks, et võimaldada 2025. aasta riigieelarve koostamist täiendavas liigenduses, on planeeritud eelnõu jõustumine 1. detsembril 2024. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja põhiseaduslikele institutsioonidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale ja eelarvenõukogule. Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 5 6  Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Esitaja Rahandusministeeriumi vastus Justiitsministeerium Eelnõu p 7, RES § 815 muutmine Seaduse jõustumiseks on märgitud Tegemist RES-iga vastuoluga? Redaktsiooni 1.12.2024 seetõttu, et ülesehitust jõustumise hetkeks peaks olema riigieelarve sisaldav norm jõustuks enne 2025.a eelnõu koos (vt RES § 38 lg 1). Jõustumisega riigieelarve vastuvõtmist. nähakse ette uus liigendus 2025. aasta riigieelarvele, kuid seda hetkel, millal see peaks juba koos ja esitatud olema (jõustumine 1. detsember). Eelnõule ja seletuskirja normitehnilised Arvestatud parandusettepanekud Õiguskantsler Põhiseaduse § 116 kinnitab, et Riigikogul peab Riigikogu tasandil piirangute seadmine olema võimalik teha aasta riigieelarves sisulisi majanduslikule sisule võib kaasa tuua muudatusi, mh jaotada kulusid ümber. /…/ liigse fookuse ressurssidele, mille Kavandatav seadusemuudatus ei taga PS § 115 kasutamise kohta tehtav valik on tihti täitmist. /…/ Ka majandusliku sisuga kuludele mõistlik jätta asutuse tasandile, kus on piirmäärade seadmise korral on võimalik olemas teadmine kulutõhusatest seaduses ette näha, et väikeste ja sisult võimalustest. Seejuures on oluline vähemoluliste muudatuste tegemiseks ei pea säilitada paindlikkus erinevate pöörduma Riigikogu poole (nt saab ministrile eelarveliste valikute vahel kokkulepitud anda seaduses ette nähtud summa või protsendi tulemuste saavutamiseks. Seetõttu tuleb piires kulude ümbertõstmise võimaluse). piirmäärade seadmise põhimõttelist Majandusliku sisuga kuludele seaduses valikut teha hoolikalt analüüsides, piirmäärade seadmine ei saa riigile suuri kirjeldades põhjalikult kõikide ümberkorraldusi või kulusid kaasa tuua, sest alternatiivide plusse ja miinuseid. eelarve täitmist jälgitakse ka praegu majandusliku sisuga kulude järgi. Üks võimalus Põhjalikum riigieelarve seaduse küsimus lahendada on tuua lisas ettenähtud jaotus muudatus on töös ja eelnõu eelarve seaduse põhiteksti ning praegu eelarves menetlemise käigus neid plusse ja esitatav viia seletuskirja. Sel juhul tuleks üle miinuseid ka kaalutakse. kontrollida ja vajadusel muuta ka riigieelarve seaduse ülejäänud sätted, mis reguleerivad Väljapakutud lahendusega otsime eelarve ülesehitust ja täitmist. eelkõige paremat tasakaalu n-ö majandusliku sisu ja tegevuspõhise eelarve vahel ning suurendame riigieelarve seaduse läbipaistvust. Riigikontroll 1. Riigieelarve seadus ei takista juba praegu 1. Oleme lähtunud riigieelarve seaduse eelnõus esitatud viisil täiendavalt kulusid §-26 lõike 51 kehtestamisel sellest, et liigendada. Eelnõu (§ 1 p 4) järgi „võib“ seaduse samas paragrahvis on praegu riigieelarves põhiseaduslike institutsioonide lõplikud loetelud selle kohta kuidas kulud ja ministeeriumide valitsemisala riigieelarve tuleb esitada, nt lõikes 3 on programmi kulud liigendada administratiivselt esitatud administratiivse jaotuse täpne täiendavalt riigiasutuste kaupa. Luba seaduse sisu, lõikes 4 on lahti kirjutatud tasandil selleks vaja ei ole – riigieelarve seadus ei majandusliku sisu täpne jaotus ja lõikes takista juba praegu eelnõus esitatud viisil 5 kulude täpne jaotus täiendavat kulude liigendamist. Eelnõus pakutud tegevuspõhiselt. Kuna seadus on vaade on võimalik iga-aastasele riigieelarve liigenduse osas väga täpne, siis leiame, seadusele täiendavalt lisada ka ilma seda „võib“- et on vajalik seaduse liigenduse muudatust tegemata. Muudatus on vajalik ainult täiendamiseks seda seaduses sellisel juhul, kui on tahe see selge kohustusena täpsustada. kehtestada. Ettepanek on sõnastada seaduse § 26 lõige 51 algus järgmiselt: „Riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste kaupa, eristades: [- --]„. 2. Eelnõuga ministrile antav ulatuslik õigus 2. Eelnõu eesmärk ei ole muuta muuta Riigikogus kinnitatud riigieelarve kehtivaid paindlikkuse reegleid. kulude jaotust muudab riigieelarve seadusesse Eesmärk on paremini seostada eelarve lisanduva riigiasutuste ja kulude kaupa kahte paralleelset vaadet esitatud jaotuse sisutuks ning eelnõuga (tegevuspõhine ja majanduslik sisu), et tehtava muudatuse väärtusetuks. võimaldada seaduse tasandil täpsemate Ettepanek on loobuda kavast anda ministrile muudatusettepanekute formuleerimist sedavõrd ulatuslik õigus muuta Riigikogus tehtud ja suurendada riigieelarve seaduse eelarveotsuseid. arusaadavust. Lisaks kirjeldatakse eelnõu tulemusena täpsemini ka eelarve jaotus asutuste vahel, mis samuti võimaldab läbipaistvust suurendada. 3. Laialdase ministeeriumidele antava 3. Eelnõuga ei anta ministrile juurde paindlikkuse asemel tuleks riigieelarves just täiendavat paindlikkust eelarve vastupidi määrata mitmetele kuluridadele kasutamisel, see jääb praegusele ühesed kululaed, mida saab muuta ainult tasemele. Riigikogu. Olukorras, kus riigi rahakasutuses soovitakse suuremat kulude kontrolli, on selgete Riigikogu tasandil piirangute seadmine kululagede määramine üks meede, mis aitab majanduslikule sisule võib kaasa tuua soovitud eesmärgile kaasa. Läbiv paindlikkus ei liigse fookuse ressurssidele, mille sunni valitsemisalasid eelarvet sisukalt kasutamise kohta tehtav valik on tihti planeerima ning sellega kaotatakse üks võimalus mõistlik jätta asutuse tasandile, kus on raha säästlikumalt kasutada. olemas teadmine kulutõhusatest Ettepanek: Olukorras, kus valitsus soovib võimalustest. Säilitades seejuures kontrollida (sh vähendada) riigiasutuste paindlikkuse erinevate eelarveliste tööjõu- ja majandamiskulusid, tuleks valikute vahel kokkulepitud tulemuste eesmärgi saavutamiseks ministeeriumide ja saavutamiseks. Seetõttu tuleb teiste valitsusasutuste (ametid ja piirmäärade seadmise põhimõttelist inspektsioonid) tegevuskulule seada valikut teha hoolikalt analüüsides, riigieelarve tasemel asutuste kaupa kululaed. kirjeldades põhjalikult kõikide Seda on võimalik teha, lisades riigieelarvesse alternatiivide plusse ja miinuseid. seaduse tasandil täiendava vaate, kus praeguse tegevuspõhise vaate kõrvale lisatakse Põhjalikum riigieelarve seaduse tegevuskulude koondmaht, mida iga riigiasutus muudatus on töös ja eelnõu saab konkreetsel eelarveaastal maksimaalsena menetlemise käigus neid plusse ja valitsemisalale eraldatud rahast tegevuskuludeks miinuseid ka kaalutakse. kasutada. Üks võimalik lahendus oleks järgmine: A. Tegevuskulude kogumaht kehtestatakse Võimalikud väljapakutud lahendused seaduse tasemel asutuste kaupa kõigile vajavad täiendavat analüüsi ja mõistlik ministeeriumidele ja teistele valitsusasutustele on hoiduda keerulistest topelt- (ametid ja inspektsioonid). Ministeeriumide piirmääradega lahendustest, mis toovad hallatavate riigiasutuste puhul (nt riigi juurde halduskoormust ja liigset jäikust üldhariduskoolid, muuseumid) võiks põhjendatud asutuste teenuste osutamisel. paindlikkuse huvides kaaluda konkreetse valitsemisala hallatavate riigiasutuste tegevuskulude koondmahu määramist. B. Iga ministeeriumi ja teiste valitsusasutuste puhul fikseeritakse seaduse tasemel tegevuskulude kogumaht ning eraldi tegevuskulude sees oleva tööjõukulu kogumaht ja majandamiskulu kogumaht. C. Ministeeriumi ja teiste valitsusasutuste tegevuskulude kogumahtu saaks suurendada ainult Riigikogu riigieelarvet muutes. Asutuse tööjõukulude ja majandamiskulude vahel võiks ümbertõstmisi teha ainult Vabariigi Valitsuse loal seaduses kindlaksmääratud protsendi ulatuses. Eelarvenõukogu Stabiilsusprogrammi koostamise nõude Teadmiseks võetud. kaotamine tähendab eelarvenõukogu jaoks, et kevaditi ei tule enam kujundada ja Kinnitame, et stabiilsusprogrammi publikatsioonina avaldada eelarvenõukogu koostamise nõude kaotamisega ei olnud arvamus stabiilsusprogrammis seatud eelarve- eesmärki nihutada möödunud aasta eesmärkide kohta. Valitsuse seatud eelarve- eelarvepositsiooni kohta arvamuse eesmärkide vastavuse hindamine kodumaistele avaldamise tärminit. eelarvereeglitele toimuks edaspidi vaid sügiseti riigi eelarvestrateegia alusel. Küll aga jätkab eelarvenõukogu kevaditi oma hinnangu andmist möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni tulemile vastavalt eelnevalt seatud eelarve-eesmärgile ja kodumaistele eelarvereeglitele. Eelnõus välja pakutud paragrahvi 14 uuest sõnastusest võib jääda mulje, et ka see eelarvenõukogu arvamus ilmuks sügiseti enne riigi eelarvestrateegia kinnitamist valitsuses. Soovitame võimalusel seaduse sõnastust vastavalt täpsustada või vähemalt rahandusministeeriumil võtta teadmiseks, et sellist kavatsust eelarvenõukogul siiski pole. Kui eelarvenõukogu tegevuse algusaastatel koostati kevaditi nii riigi eelarvestrateegia kui ka stabiilsusprogramm, ning nende eelarvedokumentide valmimisega oli ajaliselt seotud ka eelarvenõukogu arvamuse koostamine möödunud aasta eelarvepositsiooni kohta, siis alates 2025. aastast sellist kevadist pidepunkti Eesti eelarveprotsessis enam poleks. Seetõttu kavatseb eelarvenõukogu oma arvamuse möödunud aasta eelarvepositsiooni kohta avaldada edaspidi kevaditi vahetult pärast seda, kui on ilmunud statistikaameti (esialgsed) andmed möödunud aasta valitsussektori nominaalse eelarvepositsiooni kohta ning rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos, milles on kajastatud rahandusministeeriumi hinnangud möödunud aasta SKP lõhele ja valitsussektori struktuursele eelarvepositsioonile.  EELNÕU 23.09.2024 Riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 4¹ ja § 15 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, stabiilsusprogrammi“; 2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eelarvestrateegias kajastatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide ja möödunud eelarveaasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta annab enne eelarvestrateegia kinnitamist arvamuse eelarvenõukogu, lähtudes eelarvepositsiooni reeglitest ning struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.“; 3) seaduse 3. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Riigieelarves võib põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse kulud liigendada administratiivselt täiendavalt riigiasutuste kaupa, eristades: 1) tööjõukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. (52) Kui riigieelarves on kulud liigendatud käesoleva paragrahvi lõike 51 alusel, siis esitatakse need vastavalt käesoleva seaduse §-s 32 toodud jaotuses või detailsemalt kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.“; 5) paragrahvi 26 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „lõigete 5“ tekstiosaga „, 51, 52“; 6) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastustes: „(22) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna programmi tegevuse piirmääraga vahendite § 26 lõike 51 kohaselt esitatud täiendavat liigendust nende kogumahtu muutmata. (23) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite § 26 lõike 51 kohaselt esitatud täiendavat kulude liigendust nende kogumahtu muutmata.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 81⁵ järgmises sõnastuses: „§ 81⁵. 2025. aasta riigieelarvega seotud erisused Käesoleva seaduse 2024. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 26 lõikeid 5¹, 5² ja 8 kohaldatakse esmakordselt 2025. aasta riigieelarve liigendamisele.“. 1 § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2024 Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 2