Wisercat Estonia OÜ täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

23.09.2024 KOLMANDA ISIKU III TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ viitenumber: 280265 Kolmas isik III: Wisercat Estonia OÜ registrikood: 14133207 aadress: Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Kolmanda isiku III esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustaja: Osaühing Net Group registrikood: 10585438 aadress: A. H. Tammsaare tee 92, 13423 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Keidi Kõiv, vandeadvokaat Advokaadibüroo RASK e-post: [email protected] Hankija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood: 70009770 aadress: Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn Hankija esindaja: Kerli Lubja, õigustiimi juht e-post: [email protected] Kolmas isik I: AKTSIASELTS HELMES registrikood: 10364097 aadress: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn e-post: [email protected] Kolmanda isiku I esindaja: Kadri Matteus, vandeadvokaat Advokaadibüroo Matteus e-post: [email protected] Kolmas isik II: RingIT OÜ registrikood: 12039823 aadress: Roseni 10, 10111 Tallinn e-post: [email protected] Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Net Group OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (hankija, TEHIK) riigihanke „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ (vr 280265) (riigihange) otsusele tunnistada riigihankes edukaks Wisercat Estonia OÜ (kolmas isik III), RingIT OÜ (kolmas isik II) ja AKTSIASELTSI HELMES (kolmas isik I) pakkumused. 1.2. 18.09.2024 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. 1.3. VAKO on võimaldanud vastata täiendavatele seisukohtadele kuni 23.09.2024. 1.4. Kolmas isik III ei nõustu vaidlustaja täiendava seisukohaga ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu, jäädes seejuures kõikide vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde. 2. PÕHJENDUSED A. VAIDLUSTAJA PIDI PÕHJENDAMA GRPC KASUTAMIST 2.2. Vaidlustaja väidab jätkuvalt, et ta on kasutanud proovitöös „tellija tehnoloogiat“, mille tõttu ei pidanud ta hindamise kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumi 5.2 „Kasutatud tehnoloogiad“ (Kriteerium 5.2) raames proovitöös gRPC suhtlusprotokolli kasutamist põhjendama. 1 Kolmas isik III ei nõustu. 2.3. Vaidlustaja on eiranud Kriteeriumi 5.2 sõnastust ning analüüsib vaid hankija IT-profiili. Nii hankija kui kolmandad isikud on vastuses vaidlustusele toonud välja, et Kriteeriumis 5.2 on otsesõnu kirjutatud, et gRPC kasutamist tuleb põhjendada („/…/ on üheselt mõistetavalt põhjendatud, miks on kasutatud teisi tehnoloogiaid, näiteks protsessimootori ja teenuste vahel gRPC kasutamine.“). Vaidlustaja ei ole täiendavas seisukohas selgitanud, miks tal põhjenduse esitamise kohustust ei olnud. 2.4. Kuigi hankija IT-profiilist tegelikult tuleneb samamoodi, et gRPC ei ole tellija tehnoloogia, 2 ei ole hankija IT-profiili analüüs vaidlusalusele küsimusele vastamisel oluline. Olukorras, kus RHAD annab ühemõttelise vastuse, et gRPC kasutamist tuleb proovitöös põhjendada, pidi põhjenduse esitama olenemata pakkuja arusaamast, „milliseks tehnoloogiaks“ gRPC kvalifitseerub. 2.5. Kolmas isik III rõhutab, et vaidlustaja on ka ise teabevahetuses möönnud, et põhjendus oli vajalik (vaidlustuse lisa 4: „AMQP mittekasutamise ehk gRPC kasutamise /…/ vajalik tehniline selgitus on korrektselt vormistatud README failis.“). Väite, et põhjendust esitama ei pidanud, on vaidlustaja esmakordselt esitanud vaidlustusmenetluses – kui vaidlustaja tegelikult sellel arvamusel oleks, oleks ta seda hankija päringule vastates selgitanud. B. HANKIJA IT-PROFIILIST JA RHADIST TULENEB, ET GRPC EI OLE TELLIJA TEHNOLOOGIA 2.6. Kuigi kolmanda isiku III hinnangul vaidlustuse lahendamisel teisejärguline, tuleneb tegelikult ka hankija IT-profiilist ja RHADist koosmõjus selgelt, et gRPC ei ole „tellija tehnoloogia“. Kolmas isik III on seda põhjalikult selgitanud vaidlustuse vastuse ptk-s A. 2.7. Vaidlustaja on täiendavas seisukohas eiranud proovitöö dokumendi 3 punkti 2.4.4, milles on kirjas, et tellijal on täna kasutusel RabbitMQ tarkvara, mis kasutab omakorda AMQP protokolli (mitte alternatiivset gRPC protokolli), samuti proovitöö dokumendi lk-l 5 esitatud paigaldusvaadet, milles toimub suhtlus protsessimootori ja teenuste vahel AMQP protokolliga. Kuna RHAD annab vaidlusalusele küsimusele selge vastuse, puudub üldse põhjus hankija IT-profiili analüüsida (mille kohalduvuse seab vaidlustaja ise niigi kahtluse alla). 1 Vaidlustaja täiendav seisukoht, ptk A. 2 Vt kolmanda isiku III vastus vaidlustusele, ptk A, kus on seda põhjalikult selgitatud. 3 RHAD „Proovitöö_uuendatud 1806“. 2/5 2.8. Ainuüksi sellest, et hankija IT-profiilis on gRPC protokoll nimetatud „aktsepteeritava tehnoloogiana“, ei tulene, et tegemist on tellija tehnoloogiaga. Hankija IT-profiilis on selgelt öeldud, et gRPC kasutamine on lubatud vaid juhul, kui selleks saab nõusoleku hankija IT- arhitektilt. Juba olemuslikult on välistatud, et tellijal täna kasutusel oleva tehnoloogia kasutamiseks on vaja saada tellijalt nõusolek. 2.9. Vastuoluliselt vaidleb vaidlustaja sellele vastu väitega, et hankija IT-profiil kohaldub vaid hankelepingu täitmise ajal – päriselt loodavates IT-lahendustes –, mitte proovitööle. Kui see on tõsi, jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja teisalt üritab just hankija IT-profiili alusel väita, et gRPC kvalifitseerub proovitöö mõistes „tellija tehnoloogiaks“. Kui vaidlustaja arvates hankija IT-profiil ei kohaldu, olekski tal ainus variant kontrollida põhjendamise kohustust RHADist, millest aga selline kohustus selgelt tuleneb. C. VAIDLUSTAJA EI OLE ESITANUD PROOVITÖÖS GRPC KASUTAMISE KOHTA PÕHJENDUST 2.10. Kolmanda isiku III hinnangul on tagantjärele otsitud ka vaidlustaja väide, et gRPC kasutamise kohta on proovitöös põhjendus esitatud. 4 2.11. Vaidlustaja viitab proovitöö äriprotsesside mootori teenuse ReadMe failis esitatud lausele „Kuigi BPM notatsioon võimaldab detailselt defineerida ka asünkroonset sõnumivahetust ning sõnumite korreleerimist, on otsustatud seda käsitleda kui mudelite äriperspektiivi kontekstis ebavajalikku sisevaadet ning selle asemel on see loogika viidud käesolevasse teenusesse“. 2.12. Kriteerium 5.2 nõudis „üheselt mõistetavat“ põhjendust. Kriteeriumi eest võis anda ühe punkti ka siis, kui põhjendus ei ole arusaadav. Kolmanda isiku III kui pika kogemusega IT-ettevõtja jaoks jääb vaidlustaja viidatud lause ebaselgeks. Niisamuti on see jäänud ebaselgeks hankijale, kellel on IT-majana tugev pädevus IT-hangete korraldamisel, ja teisele kolmandale isikule. Juba asjaolu, et vaidlustaja on pidanud vaidlustusmenetluses selgitama, mida viidatud lausega mõeldud on, näitab, et põhjendus ei olnud üheselt mõistetav. 2.13. Vaidlustaja viidatud lause on nii abstraktne, et kolmandale isikule III on ebausutav, et sellega on vaidlustaja tegelikult üritanud gRPC kasutamist põhjendada. Lõppeks ei ole vaidlustaja selles lõigus kordagi viidanud gRPC-le ega ka AMQP-le, mille on vaidlustaja oma proovitöös gRPC-ga asendanud. Seetõttu on tõenäoline – kolmas isik III saab vaid spekuleerida, kuna pole vaidlustaja proovitööd näinud –, et vaidlustaja on selle lause tagantjärele kontekstist välja rebinud. 2.14. Märgiline on ka see, et vaidlustaja vaidlustusmenetluses esitatud põhjendus ei ole sama, mille ta väidetavalt esitas proovitöös. Vaidlustuses tõi vaidlustaja põhjenduseks gRPC kasutamise kohta selle, et Zeebe poolt pakutav Java klienditeek kasutab gRPC suhtlusprotokolli (see ei tähenda, et gRPC kasutamine oli ainuvõimalik, vt järgmine ptk). Kui vaidlustaja tegelikult arvaks, et proovitöös oli põhjendus esitatud, oleks ta vaidlustuses jäänud sama põhjenduse juurde. 2.15. Kolmas isik III esitas vaidlustuse vastuse p-s 2.19 küsimused, millele kolmanda isiku III arvates oleks vaidlustaja pidanud proovitöös vastama, arvestades et protsessimootori ja teenuste vahel gRPC kasutamine AMQP asemel on väga põhimõtteline IT-arhitektuuriline muudatus. Vaidlustaja vaidleb vastu, et nendele küsimustele vastamise kohustust ei tulene RHADist. 5 Tõsi, RHAD ei kohustanud pakkujat vastama nendele konkreetsetele küsimustele, kuid kohustas vaidlustajat esitama sisulise ja üheselt mõistetava põhjenduse, miks ta kasutas gRPC protokolli. 2.16. Kolmanda isiku III hinnangul saanuks Kriteeriumis 5.2 nõutud põhjendamiskohustuse täita läbi vastuse nendele küsimustele. Teoreetiline arutlus selle üle, milline põhjendus oleks olnud piisav ning milline mitte, ei ole siiski enam oluline. Oluline on vaid see, et vaidlustaja mingisugust üheselt mõistetavat põhjendust proovitöös esitanud ei ole. 4 Vaidlustaja täiendav seisukoht, ptk B. 5 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.27. 3/5  D. GRPC KASUTAMINE EI OLNUD AINUVÕIMALIK 2.17. Vaidlustaja väitel seisneb gRPC protokolli kasutamine Zeebe klienditeegi siseses suhtluses, mis oli ühtlasi ainuvõimalik lahendus.6 Vaidlustaja eksib. 2.18. Kolmas isik III ei pea esiteks tõenäoliseks, et vaidlustaja proovitöös seisneb gRPC protokolli kasutamine vaid Zeebe klienditeegi siseses suhtluses. Kui nii oleks, ei oleks vaidlustaja vastanud hankija päringule nii: „Lause selgitab otseselt, miks ei ühendata protsessimudeleid AMQP-ga RabbitMQ külge, vaid tehakse päringuid läbi äriprotsesside mootori teenuse ehk kasutab kliendi etteantud teeki, mis oma korda kasutab gRPC-d“ (vaidlustuse lisa 4, lk 1). 2.19. Kolmas isik III esitas selle vastuse pinnalt skeemi vaidlustuse vastuse p-s 2.9. Kuigi kolmas isik III ei ole vaidlustaja proovitööd näinud, ei esitanud vaidlustaja täiendavas seisukohas vastuväidet, et sellist lahendust ta proovitöös ei realiseerinud. 2.20. Isegi kui vaidlustaja kasutas gRPC protokolli ainult Zeebe klienditeegi siseses suhtluses, ei vasta tõele väide, et see oli ainuvõimalik lahendus. Kui tõsi, oleksid ka kõik teised pakkujad pidanud kasutama gRPC protokolli, mida aga tehtud ei ole. Zeebe Java klienditeek kasutab gRPC-d, kuid vaidlustaja ei olnud kohustatud kasutama Java klienditeeki. Proovitöös pole ühtegi ettekirjutust Zeebe protsessimootoriga suhtlemise osas. Vaidlustajal oli õigus kasutada Java klienditeeki ja seeläbi ka gRPC-d, kuid nõutud standardist erinevat suhtlusprotokolli pidi igal juhul Kriteeriumi 5.2 kohaselt põhjendama. E. VAIDLUSTUS TULEB VAIDLUSTUSE TAOTLUSE 3 OSAS JÄTTA IGAL JUHUL RAHULDAMATA 2.21. Vaidlustaja taotles vaidlustusega ka nende hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega kvalifitseeriti ja jäeti kolmandad isikud kõrvaldamata. Kolmas isik III selgitas vastuses vaidlustusele, et selleks puudub alus. 2.22. Vaidlustaja täiendavast seisukohast nähtub, et tal ei olegi ühtegi sisulist etteheidet kolmandate isikute kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise suhtes. Vaidlustaja väidab, et kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused tuleb tunnistada kehtetuks üksnes otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt.7 See ei vasta tõele. 2.23. Otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, kui VAKO tuvastab eduka pakkumuse mittevastavuse, pakkuja kvalifikatsiooni puudumise või kohustusliku kõrvaldamise aluse olemasolu (vabatahtlike aluste puhul ei saa VAKO teostada kaalutlusõigust hankija asemel). Edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse kohta ei pea nendes olukordades esitama eraldi sisulisi põhjendusi. Piisab nt põhjendustest, miks on edukas pakkumus mittevastav, kuna pakkumus ei saa olla üheaegselt mittevastav ja edukas. 2.24. Praegu ei kehti sama loogika, kuna sisulised etteheited ongi edukaks tunnistamise otsuse suhtes. Kui VAKO peaks vaidlustuse rahuldama, ei teki konflikti sellest, et kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused jäävad kehtima. Pakkuja võib olla kvalifitseeritud, kuid sellest ei tulene, et tema pakkumus on edukas – nende otsuste õiguspärasus ei sõltu kuidagi üksteisest. 2.25. Vaidlusalune küsimus ei ole semantiline, vaid omab sisulist tähtsust. Kui VAKO peaks vaidlustuse kõikide taotluste osas rahuldama, ei pea hankija mitte ainult viima läbi uut hindamist, vaid tegema ka uued kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused. Vaidlustajal oleks seeläbi võimalik esitada sisuline vaidlustus nt kolmandate isikute kvalifitseerimise otsuse peale, saavutades sellega põhjendamatult 10-päevase kaebetähtaja asemel kahe kuu pikkuse kaebetähtaja. 6 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.18. 7 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.28. 4/5 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Tähtaegsus. VAKO määras täiendavatele seisukohtadele vastamise tähtpäevaks 23.09.2024. Seisukoht on tähtaegne. 3.2. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 5/5