AS HELMES repliik ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 [email protected] 23.09.2024 Esitatud e-kirja teel AKTSIASELTS HELMES REPLIIK Riigihange: „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 280265) Kolmas isik II: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, Tallinn 10145 E-post [email protected] Vaidlustaja: Net Group OÜ Registrikood 10585438 aadress A. H. Tammsaare tee 92, 13423 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni tn 8, 10111, Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood 70009770 aadress Pärnu mnt 132, 11317, Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik II: RingIT OÜ registrikood 12039823 Roseni tn 10, 10111, Tallinn Kolmas isik III: Wisercat Estonia OÜ Registrikood 14133207 Tartu mnt 80f, 10112, Tallinn Lepingulised esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. Mõista Net Group OÜ-lt välja Aktsiaselts HELMES lepingulise esindaja täiendavad kulud summas 360 EUR (käibemaksuta). ASJAOLUD 1.1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka TEHIK või hankija) korraldas riigihanke „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 280265) (edaspidi ka riigihange). 1.2 27.08.2024 tunnistas hankija edukaks RingIT OÜ (97 punktiga), AS Helmes (96,74 punktiga) ja Wisercat OÜ (96,67 punktiga) pakkumused. Vaidlustaja pakkumusele omistati 83,57 hindepunkti. Hankija määras vaidlustajale hindamiskriteeriumi 5.2 eest 1 punkti maksimaalsest võimalikust 6-st punktist ning põhjendas seda asjaoluga, et „kasutusel on gRPC protokoll, kuid puudub põhjendus selle protokolli kasutamise õigustamiseks“. Ülejäänud proovitöö kriteeriumide eest määras hankija vaidlustajale maksimumpunktid. 1.3 Vaidlustaja esitas 06.09.2024 vaidlustuse taotledes kolmandate isikute hindamisotsuse ja pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist argumendil, et vaidlustaja pakkumust on hinnatud vastuolus hindamiskriteeriumitega ning edukate pakkujate kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.4 VAKO 09.09.2024 vaidlustuse teatega nr 12.2-10/175 anti hankijale ja kolmandatele isikutele tähtaeg seisukohtade esitamiseks kuni 12.09.2024. Seisukoha esitasid hankija, Aktsiaselts HELMES (edaspidi HELMES) ja Wisercat Estonia OÜ. Kõik vaidlesid vaidlustusele vastu. 1.5 VAKO 13.09.2024 kirjaliku menetluse teates nr 12.2-10/175 määrati kirjalike seisukohtade ja lepingulise esindaja kulude nimekirja esitamise tähtajad – 18.09.2024 ja 23.09.2024. 1.6 Käesolevaga esitab HELMES enda repliigi vaidlustaja 18.09.2024 seisukohale ja lepingulise esindaja kulude nimekirja. HELMES REPLIIK 2.1 HELMES ei nõustu vaidlustaja väitega, et hankija oleks mingil moel oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud või omistanud vaidlustaja väidetele tähendust, mida ta ei oleks andnud (vaidlustaja seisukoha p-d 2.2-2.3). Vaidlustuse p-dest 2.7 kuni 2.10 loeb välja, et vaidlustajal puudus enda hinnangul muu alternatiiv ja et gRPC protokolli kasutamine oli „Tellija tehnoloogia“ ehk tellija poolt ette kirjutatud ning vältimatu, kuid nüüd väidab vaidlustaja justkui vastupidist. Viimases seisukohas leiab vaidlustaja, et ta ei ole midagi seesugust väitnud. 2.2 Vastuoluliselt rõhutab vaidlustaja veelkord gRPC’d kui ainsat võimalikku tehnoloogiat viimase seisukoha (ehk sama menetlusdokumendi) punktis 2.18: „… kui serveril on olemas ainult gRPC liides, siis saab klientsüsteem sellega suhelda AINULT üle gRPC, olenemata klienditeegi kasutamisest või mittekasutamisest…“ ja 2.22: „lahtris „Äriprotsesside juhtimine“ asuvate Zeebe ja BPMN paigaldusteenuse vahel toimub suhtlemine üksnes gRPC abil. Vaidlustaja lausa rõhutab sõna „ainult“ ja fraasi „üksnes gRPC abil“. Seega on vaidlustaja ise esitanud läbi menetluse vastuolulisi väiteid, sh sama menetlusdokumendi sees. 2 2.3 Kindlasti ei ole hankija kasutanud oma menetlusõiguseid pahauskselt, kuna ka HELMES luges vaidlustusest välja samu väiteid nagu hankija. 2.4 HELMES hinnangul kaldub vaidlustaja enda 18.09.2024 seisukohas teemast mööda, kui esiteks asub p-s 2.7 väitma, et „Lisaks Tellija tehnoloogiale oli sätestatud ka alternatiivne tehnoloogia (ehk teisisõnu teine tehnoloogia) millise kasutamine hinnastati hindamismetoodika kohaselt hindepunktiga 1 ning milline ei olnud hankija poolt riigihanke alusdokumentides välja toodud „tellija tehnoloogia“ – ehk see ei olnud ei eelistatud ega aktsepteeritav tehnoloogia“. Alternatiivseid tehnoloogiaid võis kasutada küll ja selle eest võis ka 6 punkti saada, kui see oli selgelt põhjendatud. 2.5 Teiseks tõlgendab vaidlustaja ebaõigelt nii hankija, HELMES kui Wisercat Estonia poolt TEHIK IT Profiilis olevat arhitekti kooskõlastuse nõude väljatoomist (seisukoha p 2.8). Keegi eelnevatest menetlusosalistest ei ole väitnud, et proovitöö raames oleks pidanud gRPC kooskõlastama arhitektiga, vaid viide toodi välja selleks, et täiendavalt selgitada ja põhjendada, et miks ei oleks tohtinud vaidlustaja tekkida kahtlust selles, et gRPC protokoll ei ole „tellija tehnoloogia“ ja automaatselt aktsepteeritav. IT Profiil aitab tõlgendada hindamiskriteeriumi sisu ning keegi ei ole väitnud, et proovitöö raames oleks pidanud vaidlustaja midagi hankija arhitektiga kooskõlastama. Väide on eksitav. 2.6 Samal põhjusel on asjakohatud seisukoha p-s 2.9 toodud laused: „Loodav IT lahendus ei ole aga sama, mis proovitöö. IT lahendus luuakse alles hankelepingu täitmise käigus, mitte aga proovitöö teostamisel“. 2.7 HELMES selgitas enda 18.09.2024 seisukohas, et proovitöö hindamisel ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte tõttu võtta arvesse täiendavalt antud selgitusi. Pakkujal ei saa tekkida õigustatud ootust täiendavate selgituste arvesse võtmisel kui see oleks õigusvastane, isegi kui hankija neid esialgu küsima peaks. Seetõttu ei saa nõustuda vaidlustaja seisukohaga, et hankija „heitlik seisukohtade muutus“ oleks ebasobiv. Hankija võib alati küsida selgitusi teadmata, mis kvaliteedi ja sisuga vastuse pakkuja esitab, kuid nende arvestamine sõltub alati sellest, mis sisuga vastus on esitatud. Kui vastus muudab kvalitatiivselt proovitöö sisu ehk lisab sinna midagi, mida seal esialgu ei olnud, siis ei saagi hankija sellist vastust arvesse võtta. Tegemist oleks lubamatu pakkumuse muutmisega. 2.8 Vaidlustaja leiab jätkuvalt, et „asünkroonset sõnumivahetust ning sõnumite korreleerimist, on otsustatud seda käsitleda kui mudelite äriperspektiivi kontekstis ebavajalikku sisevaadet ning selle asemel on see loogika viidud käesolevasse teenusesse“ peaks endast kujutama gRPC kasutamise üheselt mõistetavat selgitust, kuid jätkuvalt ei ütle see otseselt midagi gRPC kasutamise kohta. 2.9 Seisukoha punktis 2.17 ja järgnevalt on esitatud rida tehnoloogilisi põhjendusi enda proovitöö osas ja miks see teostati sellisel viisil. Esiteks, tegemist on proovitöö lausalise täiendamisega, kui see ei sisaldunud juba esialgses proovitöös ehk seda ei ole võimalik otsuse järelkontrollis arvesse võtta. Teiseks, isegi kui see on tehnoloogiliselt täpne ja õige, ei omaks see tähendust, sest vaidlust ei olegi selles, kas gRPC protokolli võis kasutada (jah – võis), vaid selles, kas see oli üheselt mõistetavalt põhjendatud. 2.10 Kolmandaks, seisukoha punkt 2.17 kirjeldab kuidas kaaluti variandina ühendada protsessimootor otse rabbiti külge kasutades AMQP protokolli, samas väidetakse, et see pole võimalik ja ainuke võimalik lahendus on Zeebega suhtlemine üle gRPC. Tekib küsimus, et kumb väide on tõene - kas see proovitöös kirjeldatud osa või see, mida seisukohas tagant järele on väidetud. Vaidlustaja on koormanud seisukoha p-d 2.17-2.24 ohtrate tehnoloogiliste väidete ja skeemidega aga need on HELMES hinnangul asjasse puutumatud. Jääb selgusetuks kuidas aitab vaidlustaja proovitöö hindamise õiguspärasuse hindamisele kaasa erinevad upTIS koodibaasid ja seal asuvad teegid. Vaidlustaja üritab vist tõendada asjaolu, mida ei ole vaja tõendada – kas ja mil moel sai tehnoloogiliselt proovitööd lahendada. Vaidlustajal on vaja tõendada vaid ühte asja – kas 3  proovitöös oli üheselt mõistetavalt põhjendatud gRPC protokolli kasutamine ning seda vaidlustaja tõendanud ei ole. 2.11 Eeltoodust tulenevalt palub HELMES jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 3.1 HELMES lepingulise esindaja kulu käesoleva dokumendi koostamiseks on 360 EUR 2 töötunni eest. 3.2 Lepingulise esindaja kulude nimekiri on lisatud (lisa 1). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES lepinguline esindaja LISA: 1) Tehtud tööde aruanne 4