Protokolli edastamine

20.09.2024 VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2025-2028 JA 2025. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL September 2024 Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2025-2028 ja 2025. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. 1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. 2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1- 8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. 3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. 4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. 5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2023. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga. 6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. 7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. 8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 1 Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga–Riigi Teataja 2 Juhatus | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 3 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarve läbirääkimiste töökord | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 1  20.09.2024 KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad 2024.a RM suveprognoos (mln eurot) KOV EELARVED 2020 2021 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* TULUD KOKKU 2 350 2 506 2 746 3 118 3 137 3 312 3 493 3 677 3 778 - Tulumaks 1 262 1 355 1 526 1 689 1 850 1 952 2 052 2 151 2 258 - Muud maksutulud 84 86 90 88 77 100 106 112 120 - Tasandusfond 107 107 107 107 135 130 134 138 134 KULUD KOKKU -2 366 -2 642 -2 846 -3 223 -3 337 -3 474 -3 573 -3 736 -3 861 KOV tasakaal -15 -136 -100 -105 -200 -161 -79 -59 -83 KOV sektor tasakaal 9 -92 -83 -151 -195 -174 -80 -55 -84 Võlakoormus 983 987 1 043 1 216 1 445 1 650 1 744 1 817 1 914 Likviidne vara 395 280 241 241 271 315 329 343 357 SKP (mld eurot) 27,4 31,2 36,0 37,7 38,7 41,5 43,7 45,9 48,1 Suhtarvud ja kasvud KOV eelarve tulud SKP-st 8,6% 8,0% 7,6% 8,3% 8,1% 8,0% 8,0% 8,0% 7,9% KOV sektor koondtasakaal SKP-st 0,03% -0,30% -0,23% -0,40% -0,50% -0,42% -0,18% -0,12% -0,17% KOV koondvõlg SKP-st 3,6% 3,2% 2,9% 3,2% 3,7% 4,0% 4,0% 4,0% 4,0% KOV eelarve tulude kasv 3,5% 6,6% 9,6% 13,6% 0,6% 5,6% 5,5% 5,3% 2,8% KOV eelarve maksutulude ja tasandusfondi kasv 4,1% 6,5% 11,3% 9,4% 9,5% 5,8% 5,0% 4,8% 4,6% * Prognoos 2  20.09.2024 LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 3. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2025. a RE eelnõu ja RES perioodi 2025-2028 indikatiivsed mahud4. 2024 eelarve 2025 eelarve RES 2026 RES 2027 RES 2028 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu5 taotlus RES 2025-2028 ja 2025.a kokkulepe või RE6 eriarvamus 1. Tulubaas 2025.a 13,19% 2026.a 13,59% Residendist füüsilise isiku tulumaksuosa 11,89% 11,29% 10,64% 10,23% 10,23% Kokkulepe 2027.a 14,00% 2028.a 14,42% Residendist füüsilise isiku riikliku pensioni 2,5% 5,5% 8,5% 10,23% 10,23% Kokkulepe tulumaksu osa 2025.a 135,1 mln KOV tasandusfond koos muudest 2026.a 135,1 mln 135,1 mln7 130 mln 134 mln 138 mln 134 mln Eriarvamus allikatest lisanduvate summadega 2027.a 139,2 mln 2028.a 139,2 mln 2. Toetusfond Hariduse- ja noorsootöö valdkond Üldhariduskoolide pidamiseks antav 494,8 mln 494,8 mln 494,8 mln 494,8 mln 490,2 mln toetus8, sh: - Õpetajate tööjõukulude toetus 416,9 mln - Direktorite ja õppealajuhatajate 15,5 mln tööjõukulude toetus 2025.a 44,6 mln - Koolilõuna toetus 24,4 mln 2026.a 44,6 mln Eriarvamus 2027.a 44,6 mln 4 Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega. 5 Toetuste suurused RES 2025–2028. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2025. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 6 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav RE 2025 ja RES 2025-2028 | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 7 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 8 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2025.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2024 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel. 3  20.09.2024 2024 eelarve 2025 eelarve RES 2026 RES 2027 RES 2028 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu5 taotlus RES 2025-2028 ja 2025.a kokkulepe või RE6 eriarvamus 2028.a 44,6 mln - Õppekirjanduse toetus 8,2 mln - Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 2,0 mln - Tõhustatud ja eritoe õpilastele 26,5 mln tegevuskulu toetus - Kultuuriranitsa toetus 1,4 mln 2025.a 15,4 mln 2026.a 15,4 mln Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 mln 9,225 mln 9,225 mln 9,225 mln 9,225 mln Kokkulepe 2027.a 15,4 mln 2028.a 15,4 mln 2025.a 34,46 mln Koolieelsete lasteasutuste õpetajate 2026.a 36,87 mln 16 mln 16 mln 16 mln 16 mln 16 mln Kokkulepe tööjõukulude toetus 2027.a 39,08 mln 2027.a 39,07 mln Õpilaskodude kohatoetus toime- 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per Kokkulepe tulekuraskustes perede lastele õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas Maakondlike õpilasürituste ja aine- ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus Sotsiaalvaldkond Toimetulekutoetusteks (sh toime- 38,58 mln 43,23 mln 28,41 mln 28,85 mln 29,07 mln Kokkulepe tulekutoetuse administreerimise hüvitis)9 2025.a 18,5 mln Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele 2026.a 18,5 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln Eriarvamus abi osutamise toetus 2027.a 18,5 mln 2028.a 18,5 mln Vaimse tervise toetus 1,54 mln 1,54 mln 1,54 mln 1,54 mln Kokkulepe Kohalike teede hoid 2025.a 45,5 mln Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln Kokkulepe 2026.a 46,87 mln 9 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist. 4  20.09.2024 2024 eelarve 2025 eelarve RES 2026 RES 2027 RES 2028 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu5 taotlus RES 2025-2028 ja 2025.a kokkulepe või RE6 eriarvamus 2027.a 48,28 mln 2028.a 49,72 mln Üle antud endiste riigiteede toetus 0,078 mln 0,128 mln 0,128 mln 0,128 mln 0,128 mln Kokkulepe Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln Kokkulepe hüvitis 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln Kokkulepe 2025.a 2,5 mln 2026.a 2,63 mln Raamatukogude teavikute toetus 2 mln 1,92 mln 1,86 mln 1,82 mln 1,82 mln Kokkulepe 2027.a 2,76 mln 2028.a 2,76 mln Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,71 mln 1,66 mln 1,62 mln 1,62 mln Kokkulepe Regionaalsete tervisespordikeskuste 600 000 616 000 583 500 500 000 500 000 arendamise toetus Kokkulepe Treenerite tööjõukulude toetus 11,8 mln 11,76 mln 11,76 mln 11,76 mln 11,76 mln Kokkulepe Laulu- ja tantsupeo kollektiivide 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln Kokkulepe juhendajate palgatoetus Regionaalvaldkonna toetused Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln Kokkulepe Kriisivalmiduse toetused 2025.a 5,53 mln Toetus omavalitsustele kriisispetsialistide 2026.a 5,53 mln (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) 0 0 0 0 0 Eriarvamus 2027.a 5,53 mln ametikohtade tööjõukulude katteks 2028.a 5,53 mln 5  20.09.2024 2024-2027 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2024. A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED 1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud 1.1. Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused ELVL ettepanek 1: Tulubaasi suurendamine. Omavalitsuste tulubaasi mudel peab võimaldama kõigil omavalitsustel täita nende ülesandeid ja pakkuda avalike teenuseid kõikjal ühesuguse kvaliteediga. Riigi poolt tehtud otsuste tulemusena on ümber jagatud kohalike omavalitsuste tulubaasi, samas on suurendatud kulusid, õpetajate alampalga määra tõus 2023. a 23,89% ja 2024. aastal 6,6% ja käibemaksumäär 2% punkti. 1) KOV-ile eraldatava füüsilise isiku tulumaksu määra tõstmine. Omavalitsused on jätkuvalt seisukohal, et tulubaas peab katma kõik olulised kulud sh kulud, mis on tingitud riigipoolsetest otsustest (käibemaksu tõus, õpetajate alampalga määra tõusud, hooldusreform). Mööda ei saa vaadata asjaolust, et omavalitsuste põhivara amortisatsioon 2023. a andmetel ületab põhitegevuse koondtulemi. Tõsta KOV-le eraldatava tulumaksu määr seniselt 11,89%-lt vähemalt 13,19%-le, et omavalitsused saaksid katta olulisemate kulude suurenemine. KOV-le eraldatava füüsiliseisiku tulumaksumäär: 2025.a 13,19%, 2026.a 13,59%, 2027.a 14,00%, 2028.a 14,42%. 2) Tasandusfondi suurendamine ja valemi täiustamine. Tasandusfondi mahu suurendamise allikateks kasutada täiendavaid eraldisi riigieelarvest, tõstes samaaegselt omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksumäära p 1.1 viidatud tasemele. Täiendava tuluna võiks lisanduda eraldised juriidilise isiku tulumaksust. Tasandusfondi valemi parameetreid tuleb muuta selliselt, et saaks katta nende omavalitsuste vajadusi, mis tulenevad regionaalsest mahajäämusest. Maht vähemalt: 2025.a 135,1 mln, 2026.a 135,1 mln, 2027.a 139,2 mln ja 2028.a 139,2 mln. Valitsuskomisjoni seisukoht: Arvestades EL reegleid ületava valitsussektori eelarve suurt defitsiiti aastatel 2025-2028 ei ole võimalik riigieelarve tulude arvelt KOVide tulumaksuosa ja tasandusfondi mahtu suurendada. Valitsuskoalitsiooni prioriteet on KOVide tulumaksu ümberkorraldus aastatel 2025 -2029. a, millega suurendatakse pensionitulult laekuvat tulumaksu osa ja vähendatakse muudelt tuludelt laekuvat tulumaksu osa. Lisaks nähakse ette kompensatsioon tulubaasi suure vähenemise ärahoidmiseks. Riigikogu võttis juulikuus vastu tulumaksuseaduse muudatuse: • KOVidele laekuva tulumaksu osa arvestamise määrad: - 2025. a pensionituludelt 5,50% ja muudelt tuludelt 11,29%; - 2026. a pensionituludelt 8,50% ja muudelt tuludelt 10,64%; - alates 2027. a pensionituludelt 10,23% ja muudelt tuludelt 10,23%; • KOVidele laekuva tulubaasi (tulumaks ja tasandusfond) vähenemise kompensatsioon: - 2025. a ei või väheneda üle 1,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2026. a ei või väheneda üle 2,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2027. a ei või väheneda üle 2,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2028. a ei või väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta; - 2029. a ei või väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta. Muudatusega liigub nt tulukamate KOVide tuleviku tulumaksu kasvude arvelt raha vähem tulukamatele KOVidele. See leevendab vähem tulukamate KOVide jaoks käibemaksu määra ja intresside tõusu negatiivseid mõjusid. Tasandusfondi valemi parameetreid on plaanis üle vaadata. Rahanduse töörühmas on kokku lepitud uute tagamaalisuse koefitsientide kasutusele võtt kolme aastase üleminekuajaga (lisa 1). 6  20.09.2024 ELVL ettepanek 2: Netovõlakoormuse erandi pikendamine kuni 2032. aastani või muuta see püsivaks KOFS finantsdistsipliini tagamise meetmed kehtestati madala laenukoormuse ja kiire majanduskasvu tingimustes. Praegusel hetkel ei ole selliseid tingimusi olnud juba mitu aastat. Praegused arengud viitavad, et sõja, kiire üldise inflatsiooni ning juba mõnda aega aset leidnud ehitushindade kiire tõusu tingimustes on tagasipöördumine tavapärase NVK 60% ülemmäära juurde aastaks 2028 liiga varane. Omavalitsused peavad suutma põhitegevuse tulemi arvelt minimaalselt teenindada laenuintresside tagasimakseid jooksval eelarveaastal. Laenulepingute tingimused on omavalitsuste lõikes erinevad, seetõttu ei ole asjakohane madalama põhitegevuse tulemiga omavalitsuste maksimaalset piirmäära alandada. Pangad hindavad laenuotsuste tegemisel omavalitsuste laenuvõimekusi ja teevad kaalutletud otsuseid. Omavalitsuste finantsjuhtimise praktikad on arenenud ning laenu võetakse vajadustest tulenevalt ja reeglina ulatuses, mida suudetakse teenindada. Erijuhtudega tuleb aga tegeleda individuaalselt. Valitsuskomisjoni seisukoht: KOVide netovõlakoormuse piirmäära erand oli mõeldud tähtajalisena kuni 2024. a lõpuni COVID-19 kriisi ajal majanduse elavdamiseks. Arvestades KOVide põhitegevuse tulemite vähenemist ja kõrgeid intressikulusid, on KOVide jaoks finantsriskid oluliselt suurenenud ning see on halvendanud laenude teenindamise võinekust (vt https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks). KOVide jaoks netovõlakoormuse reeglite lõdvendamine tähendab valitsussektori eelarve defitsiidi suurenemist. Arvestades EL reegleid ületava valitsussektori eelarve suurt defitsiiti aastatel 2025-2028 tuleks kõne alla reeglite lõdvendamine ainult juhul kui KOVid pakuvad välja vastumeetmed eelarve defitsiidi vähendamiseks. ELVL ettepanek 3: Üldhooldusreformi rakendamiseks piisav tulubaas Teostada üldhooldusreformi kulu-tulu analüüs selgitamaks välja reformi läbiviimiseks tegelik raha vajadus. Enamik omavalitsusi leiab, et riigi poolt eraldatud summa on ebapiisav ja omavalitsused on sunnitud üldhooldusteenuse korraldamiseks eraldama oma eelarvelistest vahenditest tunduvalt rohkem, kui enne reformi. Seisuga 05.03.2024 saadud tagasiside põhjal 61 omavalitsustelt panustavad reformi läbiviimisesse arvestuslikult 25,87 mln eurot, mis võib veel suureneda, kui 01. aprillist otsustavad teenuse pakkujad hinda tõsta. Valitsuskomisjoni seisukoht: Sotsiaalministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumiga seirab reformi (sh kulusid-tulusid) jooksvalt. Tasandusfondis on plaanis pikaajalise hoolduse osa 2025.a eelarves suurendada ca 3 mln eurot tulumaksureformi raames reservi jäetud vahendite arvelt. See eelkõige leevendab rahalist survet KOVides, kus pikaajalisel hooldusel olevate inimeste osakaal on kõrge. Osapoolte otsus: Põhjalikum üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang tehakse 2026. aastal. SOMi, ReMi ja KOVide omavahelises koostöös kaardistatakse 2024/2025 sügis-talv reformi rakendamisel ilmnenud probleemid ja võimalikud lahendused. ELVL ettepanek 4: Vahendite eraldamine omavalitsustele kriisispetsialistide (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) ametikohtade tööjõukulude katteks. Kriisideks valmioleku korraldamine ja kriiside lahendamine, reageerimine on üks mitmest omavalitsuste põhiülesandest, mis toob kaasa hulgaliselt kaasnevaid ja ühekordseid, tavapärasest erineva lahenduskäiguga, ülesandeid. Lisaks otsestele personali kuludele lisandub KOV-le tulevatele püsivatele kriisiülesannetele nende täitmiseks palju erinevaid ülesandeid/tegevusi, mis omakorda tähendab kulusid: näiteks täiendava transpordi korraldamine, toidu/joogivee logistika, teavitamisega seotud kulud (infolehed vms), täiendava personali/vabatahtlike kaasamine jne 7  20.09.2024 Nii tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kui ka hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjades tuuakse välja, et vastavad ametikohad tuleb luua igas omavalitsuses ning suuremates mitu kohta, mis toob omavalitsustele kaasa olulise kulu. Kriisireservi loomine omavalitsuste kriisivarude soetamise kulude katteks. Päästeameti poolt on 2023. aasta jaanuaris kinnitatud „Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise plaan“. Selle kohaselt peavad omavalitsused koostama plaani, kus on määratletud haldusterritooriumil asuvad võimalikud evakuatsioonikohad vähemalt 2%-le omavalitsuse elanikest. Plaani järgi peab KOV tagama evakuatsioonikohtade tööks vajaliku varustuse ja abistama evakuatsioonikohtades toitlustamisega. Teeme ettepaneku näha kohalikele omavalitsustele ette vahendid evakuatsioonikohtade tööks vajaliku varustuse hankimiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetada põhimõtteliselt KOV-ide rahastamise suurendamist kriisikindluse tõstmiseks, prioriteet on leida vahendid kriisispetsialistide palkamiseks KOV-ide kriisideks valmisoleku parendamiseks. ELVL ettepanek 5: Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida kriisist tulenevalt vähendati koguni 28%. Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a). Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiu-kavas kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldatavate vahendite toetuse mahtu 2025. a vähemalt 45,5 mln euroni + 12 mln eurot nn juhtumipõhiseks toetuseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavalt RES 2024-2025 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. Kohalike teede hoiu rahastamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 läbirääkimiste käigus 2024. aasta septembris. Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist tulubaasi ning palume käsitleda seda rahanduse töörühmas. Kohalike teede teehoiutoetuse üleviimine KOV tulubaasi tagab teede hoiuks mõeldud summa kasvu vastavalt tulumaksu laekumisele. Tulubaasi on mõistlik anda korraga mitu toetusliiki. LISAMATERJALID Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Mihkel Juhkami Urmas Klaas Regionaal- ja Eesti Linnade ja Valdade Eesti Linnade ja Valdade Liidu põllumajandusminister, Liidu juhatuse juhatuse aseesimees valitsuskomisjoni esimees aseesimees 8  LISA 1. Tagamaalisuse koefitsient alates 2025. aastast Kohaliku omavalitsuse üksuse koefitsient kujuneb vastavalt tema 7–18-aastase laste paiknemisele paikkondades1 või neist väljapoole jäävatel aladel seisuga 1. jaanuari 2023. a Statistikaameti andmetel. Paikkondadeks on Statistikaameti arvestatud hoonestatud alad, kus naaberhoonete kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest. Paikkondade piirid on need, mis tehti rahvaloenduse andmete põhjal ehk 31.12.2021 seisuga. Koefitsient kujuneb vastavalt paikkonna 7–18-aastaste laste ja nende 7–18-aastaste laste, kelle jaoks vastav paikkond on lähim paikkond (edaspidi piirkond), koguarvu alusel. Paikkonnad, mille välispiiride vahe on ca 250 m või vähem, on ühendatud üheks paikkonnaks, kuna moodustavad ühe funktsionaalse terviku. Saarvaldadel ei arvestata lähimaks paikkonnaks piirkondi väljapool saari. Tabel. Laste koguarv paikkonnas ja selle lähiümbruses ning sellele vastav koefitsient 2,20 2,00 1,80 Koefitsient 1,60 1,40 1,20 1,00 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500 550 600 650 700 Laste arv vanuses 7-18 Kuni 120 7–18-aastaste laste koguarvuga piirkondade koefitsient on 2,1 ning iga täiendava lapsega see väheneb lineaarselt ühtlaselt määras selliselt, et 576 7–18-aastase laste koguarvu juures saavutab väärtuse 1,0. Seejuures väljaspool paikkondi elavate 7–18-aastaste laste koefitsiendi aluseks on nende lähima paikkonna koefitsient, mida suurendatakse täiendavalt 0,6 ühiku võrra, kuid kokku mitte suuremaks kui 2,1 (nt kui lähima paikkonna koefitsient on 1,2, siis koondkoefitsiendiks kujuneb 1,8, aga kui paikkonna koefitsient on 1,8, siis koondkoefitsiendiks kujuneb 2,1). Omavalitsuse täpsusega inimesi koefitsiendi leidmisel arvesse ei võeta (tasandusfondi jaotamisel aga arvestatakse). Paikkondade arvestust on Statistikaamet uuendanud rahvaloendusega seonduvalt. Koefitsientide muutuse mõju hajutatakse kolmele aastale võrdsetesse osadesse. 1 Paikkondade piirid on kujundatud rahvaloenduse andmete põhjal ehk 31.12.2021 seisuga. Täpsemalt vaata Statistikaameti paikkondade kaardilt: https://arcg.is/0PyG5C Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes KOV 2025 2026 2027+ Alutaguse vald 2,06 2,05 2,04 Anija vald 1,42 1,41 1,40 Antsla vald 1,85 1,83 1,80 Elva vald 1,58 1,57 1,56 Haapsalu linn 1,15 1,16 1,16 Haljala vald 1,97 1,97 1,97 Harku vald 1,30 1,22 1,13 Hiiumaa vald 1,70 1,71 1,73 Häädemeeste vald 2,01 2,01 2,02 Jõelähtme vald 1,70 1,58 1,47 Jõgeva vald 1,56 1,56 1,57 Jõhvi vald 1,09 1,07 1,06 Järva vald 2,00 2,01 2,01 Kadrina vald 1,52 1,51 1,49 Kambja vald 1,39 1,33 1,27 Kanepi vald 2,09 2,08 2,08 Kastre vald 2,01 1,95 1,88 Kehtna vald 1,99 1,99 1,98 Keila linn 1,00 1,00 1,00 Kihnu vald 2,10 2,10 2,10 Kiili vald 1,70 1,64 1,59 Kohila vald 1,36 1,30 1,25 Kohtla-Järve linn 1,08 1,07 1,06 Kose vald 1,85 1,78 1,70 Kuusalu vald 1,99 1,95 1,92 Loksa linn 1,40 1,41 1,43 Luunja vald 1,52 1,48 1,45 Lääne-Harju vald 1,76 1,72 1,69 Lääne-Nigula vald 2,02 2,02 2,01 Lääneranna vald 1,98 1,96 1,95 Lüganuse vald 1,39 1,38 1,36 Maardu linn 1,01 1,01 1,00 Muhu vald 2,10 2,09 2,09 Mulgi vald 2,02 2,02 2,03 Mustvee vald 1,87 1,90 1,92 Märjamaa vald 1,61 1,56 1,52 Narva linn 1,00 1,01 1,01 Narva-Jõesuu linn 1,84 1,81 1,78 Nõo vald 1,76 1,71 1,67 Otepää vald 1,88 1,87 1,85 Paide linn 1,22 1,24 1,25 Peipsiääre vald 2,08 2,09 2,09 Põhja-Pärnumaa vald 1,92 1,89 1,86 Põhja-Sakala vald 2,01 2,01 2,00 KOV 2025 2026 2027+ Põltsamaa vald 1,60 1,58 1,57 Põlva vald 1,54 1,51 1,49 Pärnu linn 1,17 1,16 1,15 Raasiku vald 1,47 1,39 1,32 Rae vald 1,28 1,19 1,11 Rakvere linn 1,00 1,00 1,00 Rakvere vald 1,61 1,60 1,58 Rapla vald 1,55 1,53 1,51 Ruhnu vald 2,10 2,10 2,10 Rõuge vald 2,04 2,02 2,01 Räpina vald 1,77 1,81 1,84 Saarde vald 1,93 1,94 1,95 Saaremaa vald 1,54 1,53 1,53 Saku vald 1,35 1,24 1,13 Saue vald 1,37 1,32 1,28 Setomaa vald 2,10 2,09 2,09 Sillamäe linn 1,00 1,00 1,00 Tallinn 1,00 1,00 1,00 Tapa vald 1,33 1,34 1,36 Tartu linn 1,02 1,03 1,03 Tartu vald 1,84 1,76 1,69 Toila vald 1,81 1,73 1,66 Tori vald 1,52 1,46 1,41 Tõrva vald 1,66 1,68 1,69 Türi vald 1,40 1,42 1,43 Valga vald 1,21 1,21 1,20 Viimsi vald 1,09 1,04 1,00 Viljandi linn 1,00 1,00 1,00 Viljandi vald 1,99 1,97 1,96 Vinni vald 1,94 1,91 1,88 Viru-Nigula vald 1,67 1,68 1,70 Vormsi vald 1,77 1,93 2,10 Võru linn 1,00 1,00 1,00 Võru vald 1,92 1,85 1,77 Väike-Maarja vald 1,99 1,98 1,98  Jürgen Ligi Meie: 23.09.2024 nr 13-2/982 Rahandusministeerium Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve läbirääkimiste protokolli edastamine Edastame valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel toimunud riigi eelarvestrateegia 2025-2028 ja 2025.a riigieelarve läbirääkimiste protokolli lisamaks see riigieelarve eelnõu seletuskirjale vastavalt riigieelarve seaduse § 46 lõikele 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigi eelarvestrateegia 2025-2028 ja 2025.a riigieelarve läbirääkimiste protokoll. 2. Lisa 1 Tagamaalisuse koefitsiendid 2025 alates. Kaie Küngas 588 51 370 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734