Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn Vaidlustus on esitatud elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Riigihange: Nr 272693 „ Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine ” Vaidlustaja d : Ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (90008258) ja Tallinna Tehnikaülikool (74000323) E-post: [email protected] Hankija : Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus r egistrikood 90006012 Sepise 7, 11415 Tallinn Tel. +372 6279 700 E-post : [email protected] Kolma ndad isik ud : Ühispakkujad OÜ Tervisemajanduse Koda (80567413) , Civitta Eesti AS (11092241) , Sihtasutus Tartu Teaduspark (90001121) ja Tartu Ülikool (74001073) E-post: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] VAIDLUSTUS hankija 18.09 .202 4 . a otsustele I Asjaolud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi hankija või EIS ) algatas 08.12.2023 avaldatud hanketeatega konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „ Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine ” viitenumbriga 272693 , milles osalesid pakkujatena ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (edaspidi Tehnopol) ja Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi TalTech ) . Hankija teavitas 18.09.2024 ühispakkujaid Tehnopoli ja TalTechi (edaspidi ka vaidlustaja d ) oma 18.09 .202 4 . a otsusest, millega hankija tunnistas riigihangete seaduse ( RHS ) § 114 lg 1 ja lg 2 teise lause alusel riigihanke alusdokumendis ( RHAD ) kehtestatud tingimustele vastavaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool (edaspidi ka kolmandad isikud) pakkumus e; ning ühispakkujate Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool pakkumus e . Samast otsusest nähtub, et h ankija hindas RHADis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel vastavaks tunnistatud pakkumisi järgmiselt: kolmandate isikute pakkumus sai 71 punkti; vaidlustajate pakkumus sai 66 punkti. Tulenevalt pakkumustele antud hindepunktidest, tunnistas hankija oma 18.09.2024. a otsusega RHSi § 117 lg 1 teise lause alusel edukaks kolmandate isikute pakkumus e kui hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim a pakkumus e . Vaidlustaja d vaidlusta vad hankija 18.09 .202 4 . a otsuse osas, millega hankija hindas Tehnopoli ja TalTechi pakkumust 6 6 punktiga ning osas, milles hankija tunnistas edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool pakkumus e kui hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim a pakkumus e. Ühispakkujad Tehnopol ja TalTech on seisukohal, et hankija on vaidlustaja te pakkumuse hindamisel toiminud õigusvastaselt ning jätnud pakkumuses esitatud asjaolud meelevaldselt arvestamata, st toiminud vastuolus RHADis kehtestatud hindamiskriteeriumitega. Hankija on vaidlustajate pakkumuse hindamismenetluse viinud läbi meelevaldselt ning ekslikult. Hindamismenetluse õiguspärase läbiviimise korral oleks hankija pidanud vaidlustajate pakkumusele omistama enam hindepunkte, sh oleks vaidlustajate pakkumus pidanud kujunema edukaks . II Vaidlustaja te seisukohad R HS § 117 lg 1 alusel hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule . RHADi punktis 6.8 olid sätestatud hindamiskriteeriumid, mille alusel pakkumusi hinnati. Paraku ei kohaldanud hankija hindamiskriteeriume õiguspäraselt, hinnates hindamiskriteeriumite järgi asjaolusid, mille hindamist kriteeriumi kirjeldus ette ei näinud ; jättes pakkumuses märgitud asjaolu si d meelevaldselt arvestamata ; jättes negatiivsed hinnangu d olulises osas põhjendamata jne, omistades seega kokkuvõttes vaidlustajate pakkumusele õigusvastaselt vähem hindepunkte. Käesoleva hankega sarnanevas hankemenetluses tehtud hankija hindamisotsuste kohta on Riigikohus selgitanud , et hankija hindamisotsuste põhjendatus peab olema sisuliselt kontrollitav. Teisisõnu tuleb nii vaidemenetluse kui kohtuliku kontrolli raames kontrollida hankija hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1) . K õrvaldada tuleb vähemalt olulised kahtlused . Hankija hindamisotsuste paikapidavuse eeltingimuseks on seega, et hindamisotsuste põhjendatuse suhtes puuduvad olulised kahtlused, hindamisotsused põhinevad asjakohastel, täielikel ja tõendatud faktidel ning hindamiskriteeriumite kohaselt. Vaidlustajad leiavad, et käesoleval juhul ei vastanud hindamismenetlus kohtupraktikas kujundatud põhimõtetele. Vaidlustajad selgitavad järgnevalt lähemalt, milliste vaidlustajate pakkumuse antud hindepunktide puhul on hankija toiminud vastuolus hindamismenetluse põhimõtetega, rikkunud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (RHS § 3 p 1 ja p 2) ning jätnud olulised asjaolud meelevaldselt arvestamata. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ , ala punkt a: H ankija on hindamis kriteeriumi p 6.8.1 alapunktis a andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 4 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“) vastavalt hindamiskomisjoni (komisjon) põhjendustele. Seejuures hinnati punktis, kas: „ Meeskonnaliikmetel on väga head teadmised ja kogemused, mis vastavad mh väga hästi RHAD lisa 1 p 8.2.1. - 8.2.4 esitatud nõuetele. Meekonnaliikmete teadmised ja kogemused tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga .“ Lähtuvalt kriteeriumi kirjeldusest, pidanuks hankija andma hinnangu esmajoones RHAD lisa 1 p 8.2.1 – 8.2.4 esitatud nõuete vastavusele, ent hankija on läinud nimetatust kaugemale, vastuolus hindamismetoodikaga. Sealjuures on jätnud hankija arvestamata pakkumuses esitatud infoga. Komisjon o n puudustena , mis õigustaksid maksimumhindest (7 p) madalamate hindepunktide andmist, välja toonud, et meeskonnas on puudu tervisevaldkonna spetsiifilistes t ekspertteadmistest biomeditsiini ja biotehnoloogia val d konnas (RHAD lisa 1 p 8.2.1) : V aidlustajad leiavad, et nimetatud hinnanguga on komisjon läinud vastuollu RHADi lisa 1 p unktiga 8.2.1 . V iidatud RHAD i punkt i kohaselt pea vad meeskonnas olema esindatud tervisevaldkonna spetsiifilised ekspertteadmised (vähemalt magistrikraad tervise VÕI meditsiini, sh biomeditsiini valdkonnas) ja kogemused. Seega RHAD ei nõua biomeditsiini alast kompetentsi, vaid tervise - või meditsiini alast magistrikraadi, milleks võib, aga ei pea olema kraad biomeditsiini valdkonnas. Seega ei ole biomeditsiini valdkonna väljaõppe puudumine RHAD lisa 1 p 8.2.1 tähenduses puuduseks, mis saaks õigustada hinde alandamist, kuna vastavat väljaõpet ei ole hankija ise nõudnudki. Vaidlustaja d too vad välja, et vaidlustajate t egevmeeskonda kuuluvad Merilin Varsamaa, kellel on tervisetehnoloogiate magistrikraad, Peeter Ross, kellele on arstikraad ( medical doctor ) ning doktorikraad tervise valdkonnas ( hea l thcare engineering ). Seega o n vaidlustajate meeskonna liikmetel väga head teadmised ja kogemused, mis vastavad väga hästi RHAD lisa 1 p 8.2.1 kuni 8.2.4 nõuetele. Komisjon on vastava kriteeriumi all ühtlasi puudusena välja toonud, et väheseks jääb meeskonna kompetents teadmussiirde ja intellektuaalomandi rakendamisest tervisetehnoloogiate valdkonnas, kuna ühelgi meeskonnaliikmel ei ole piisavalt vastavat praktikat patenditaotluse läbiviimisel (v.a nõustamisel) : Vaidlustajad toovad välja, et hankija on taas ekslikult kohaldanud hindamiskriteeriumit, hinnates asjaolusid, mille hindamist RHAD ette ei näe. RHAD i p 8.2.2 kohaselt peavad meeskonnas olema tehnoloogia- ja teadmussiirde rakendamise teadmised ja kogemused. RHAD ei nõua otseselt patenditaotluste läbiviimise kogemust. Olgugi et RHADi kohaselt ei ole nõutav patenditaotluste läbiviimise kogemus, on hankija mööda vaadanud asjaolust, et meeskonnas on siiski patenditaotluste läbiviimise kogemus olemas , näiteks järgmistel meeskonnaliikmetel (kompetentside kirjeldus on esitatud koos pakkumusega) : Rene Jõeleht: Optofluid Technologies kaasasutaja ja tegevjuhina on Rene omandanud praktilise kogemuse tervisetehnoloogia ettevõtte käivitamisel ja juhtimisel. Ettevõte on arendanud tehnoloogia TRL 2 tasemelt TRL 8 tasemele, ning kaasanud kokku üle 3 miljoni euro rahastust arendustegevuseks (Rene Jõeleht, CV). Optofluid Technologies tehnoloogia on kaitstud kümnetel turgudel. Rene ettevõtte tegevjuhina on seda protsessi juhtinud alates 2012 aastast. Lisaks kuulub tehnosiirde juhi rollide hulka ka patenditaotluste koostamine (CV) Peeter Ross: Industrial property ( invention ): Anatomical kidney phantom with calyxes for drainage training in interventional radiology . Autorid: Peeter Ross, Asko Ristolainen (EP13165254) ( Peeter Ross, CV ) . Arvestades, et patenditaotluste läbiviimise kompetents on vaidlustajatel esindatud, olgugi et see ei olnud RHADi kohaselt nõutav, on hankija hinnang meelevaldne ja ekslik. Komisjon on vaidlustajate meeskonna puudusena välja toonud, et tegevmeeskonna puhul on kirjeldatud napisõnaliselt senist kogemust ettevõtete rahvusvahelistumisele kaasa aitamise osas kasvuettevõtte faasis ning hilise faasi investeeringute kaasamisel. Vaidlustajad märgivad, et sellise spetsiifilise kogemuse olemasolu RHAD ette ei näe. RHAD p 8.2.3 kohaselt peavad meeskonnas olema äriarenduse juhtimise teadmised ja kogemused. RHAD ei nõua konkreetselt hilise faasi investeeringute kaasamise kogemust. Asudes hindama asjaolusid, mida RHADis sätestatud hindamismetoodika ette ei näe, on hankija eksinud hindamismenetluse põhimõtete vastu. Siiski on vaidlustajatel seegi kompetents olemas, millest komisjon on mööda vaadanud. Nimelt on ettevõtete rahvusvahelistumise ja hilise faasi kapitali kaasamise kompetents kaetud meeskonna liikme Martin Goroško teadmiste ja kogemustega. Pakkumusega koos esitatud CVs on välja toodud: Äriarendusjuhina seisab Martin täna hea selle eest, et kasvuettevõtted lihtsamini eksportturgudele jõuaksid, kasvuks vajaliku kapitali kaasaksid ning jõudsamalt T&A investeeringuid uute toodete ja teenuste arendamisse teeksid. Kliendiportfell, ... kuulunud ligi 100 kasvuettevõtet, on saavutanud €23M suuruse käibekasvu eksportturgudelt ning kaasanud ligi €30M era- ja avalikku kapitali. Martinil on pikaajaline kogemus äriarenduse ja kapitali kaasamise mentori ja nõustajana, olles tänaseks töötanud rohkem kui 150 ettevõttega. Lisaks on pakkumuses välja toodud tervisetehnoloogia ettevõtted, kellega Martin on töötanud . Samuti on Martin EstBan ingelinvestor aastast 2019 ning toetab juhtinvestorina tehnoloogiamahukate ettevõtete investeeringute kaasamist (hetkel portfellis 13 ettevõtet). Kõik need asjaolud on komisjon aga tähelepanuta jätnud. Juhime ka tähelepanu, et vaidlustajad on nõukogusse kaasanud lisaks RHAD is nõutud pädevustele lisapädevusi ( pakkumus, lk 9), sh äriarendus, tehnoloogiasiire ja IO, ravimiarendus ja biotehnoloogia – pädevused, millede puudumist tegevmeeskonnas pakkujale ette heideti. Need pädevused on tugevalt esindatud nõuandvas kogus, kelle roll toimemudeli elluviimisel on selgelt kirjeldatud, sh strateegilise nõu andmine, ekspertiisi pakkumine, projekti tegevuskavade kooskõlastamine jmt ( pakkumus, lk 12). Need ki lisapädevused jõuavad seega tegevmeeskonnani. Samuti rõhutame, et tegevmeeskonna liikmetel on programmi elluviimisel koordineeriv ja teenuse sisu arenduse roll, mitte ekspertide roll. Sisutegevuste elluviimiseks kaasatakse arvukalt vastavate valdkonda d e eksperte (nt IO nõustamisel IO eksperte, sh välisriikidest ( pakkumus, lk 30); kiirendiprogrammi kaas a takse mentorid, sh tervisetehnoloogia võtmementor ja eksperdid ( pakkumus, lk 36 ja 38); k asvuprogrammis võtmementorid ja tippeksperdid ( pakkumus, lk 41-42, jne)). Eelnevast tulenevalt on tegevmeeskonnal täielikult olemas teadmised ja kogemused toim e mudeli elluviimiseks parima kvaliteediga (teadmised ja kogemused programmide sisu arendamiseks, koordineerimiseks ja ekspertide kaasamiseks). Seega pidanuks hankija hindama nimetatud alapunkti maksimaalsete hindepunktidega (7 p). Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ , alapunkt c Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8.1 alapunktis c andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 4 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Seejuures hinnati kriteeriumi alusel , kas: „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud . “ Hankija on kriteeriumit hinnates jätnud aga olulised pakkumuses esitatud asjaolud arvestama ta , mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni. Komisjon on maksimumhindest madalama hinde andmise põhjendusena välja toonud, et kuigi meeskonnaliikmete tööülesanded on väga hästi toodud, jääb puudulikuks tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitusest projektile. Vaidlustajad selgitavad, et p akkumuse esitamisega on vaidlustajad väljendanud valmisolekut projekti eesmärk i ja mõõdiku i d täita, sh teha kõik vajaliku lepingu täitmiseks . Vaidlustajad toovad välja, et pakkum u ses a jalise panuse detailne määratlemine ( FTEdes ) ei ole s ellise täpsusega võimalik ega saa olla nõutav. Projektis muutub töökoormus tegevusperiooditi vastavalt kinnitatud tegevuskavale. Võrdluseks ei ole hankija kolmandate isikute pakkumusele antud hinnangutes ajalist panust hinnanud. Ajaline panus on sõltuvuses ka sellest, et tegevmeeskonda toetab laiendatud meeskond vastavalt vajadusele ( pakkumus, lk 8). Lisaks on vaidlustajad töökoormuse küsimust käsitlenud riskide all ning toonud välja maandamismeetmed, sh vajadusel täiendava rahastuse leidmi se ( pakkumus, lk 65). Lisarahastuse kaasamine toimemudeli võimendamiseks on osa pakkuja kontseptsioonist. Kokkuvõttes ei ole meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivus kuidagi sõltuvuses sellest, kas vaidlustajad on meeskonnaliikmete ajalise panuse detailselt määratlenud. Nõudes detailse ajalise panuse määratlemist, on hankija läinud kaugemale hindamismetoodikas kirjeldatust. Komisjon on ühtlasi puudusena v älja toonud, et tekib küsimus, kui palju panustab mitmetes projektides osalev ja muude oluliste tööülesannetega seotud Dr Peeter Ross projekti tegevmeeskonna töösse igapäevaselt . Vaidlustajad on pakkumuses välja toonud, et Peeter Rossi rolliks on olla tegevmeeskonna nõunik. Tema roll ei ole konkreetseid programme koordineerida, vaid nõustada tegevmeeskonda ja pakkuda ekspertiisi. Seega oleme arvestanud, et tema igapäevane operatiivne koormus on teiste meeskonnaliikmetega võrreldes väiksem ( pakkumus, lk 5). Teisisõnu ei olene P. Rossi panusest meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivus. Tegemist on järjekordse näitega, kus hankija on hinnanud meelevaldseid ja kriteeriumi seisukohast asjakohatuid faktoreid. Komisjon on ühtlasi puudusena välja toonud, et selgelt ei ole kirjeldatud, kuidas toimub ühispakkujate omavaheline suhtlus ja milliseid kommunikatsioonivahendeid kasutatakse. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks sell ise kirjelduse vajalikkus töökorralduse aspektist , arvestades et projekti koordineerimine toimub tegevmeeskonna tasandil, kuhu kuuluvad mõl e mast organisatsioonist 3 liiget. Tegevmeeskonna töökorraldus on seejuures pakkumuses põhjalikult kirjeldatud. Lisaks on TalTech Tehnopoli üks asutajatest, mis tagab strateegiliste teemade üldise koordineerituse Tehnopoli nõukogu tasandil. Samuti jääb vaidlustajatele arusaamatuks, miks on vajalik detailselt kirjeldada kommunikatsioonikanaleid töökorralduse aspektist. Konkreetsed kommunikatsioonikanalid valitakse tavapäraselt vastavalt teemale ja vajadusele . Eelnevast tulenevalt ei olnud hankijal põhjust langetada kriteeriumile antud hindepunkte, vaid hankija pidanuks hindama nimetatud alapunkti maksimaalsete hindepunktidega (7 p). Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ , alapunkt c Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8. 3 alapunktis c andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 3 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Seejuures hinnati kriteeriumi alusel, kas: „Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud. “ Hankija on kriteeriumit hinnates jätnud aga olulised pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata, mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni. K omisjon on hindepunktide põhjenduses puudusena välja toonud, et puudu jääb selgitustest, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga : Vaidlustajad selgitavad, et k õik võtmepartnerid ja nende kompetentsid on kirjeldatud pakkumuse Lisas 5 (lk 81). Näiteks Vertical VC - ettevõtte metoodikad ... on end tõestanud läbi 9. aastase arengufaasi ja rahvusvaheliste edukate koostööde. Ettevõtte kliendid on juhtivad Fortune 500 ettevõtted. Näiteks Innovestor on Soome aktiivseim fond... turul olnud 10+aastat... investeerimisettevõttel on 250 miljoni eest hallatavaid varasid ... tugev life science ja tervisefond ... keskendub ... ettevõtetele Skandinaavia ja Balti riikides. Näiteks Smile Incubator – Rootsi suurim ja Euroopa edukaim life science ettevõtetele mõeldud inkubaator alates 2003. aastast. Näiteks WSL techno-entrepreneurs – esimene tehnoloogiaid toetav inkubaator Euroopas alates 2000 ... 2022 töötas inkubaator välja spetsiaalse programmi, et toetada tervisetehnoloogia ettevõtteid meditsiiniseadme CE 1 ja CE 2 registreerimisega. Lisa 5 kirjeldustes on välja toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused. Tegemist on valdkonna ja piirkonna tugevaimate organisatsioonidega, kes toovad projekti oma kompetentse, kogemusi ja võrgustiku. Võtmepartnerite kaasamise põhimõtted ehk mis alustel partnereid kaasatakse on toodud pakkumuses lk 11, partnerite kaasamine programmide lõikes on kirjeldatud pakkumuse lk 13-17 ning iga programmi all , pakkumuse lk 29-30, 34, 39, 42-43, 50, 54-55. Seega jääb vaidlustajatele selgusetuks komisjoni väide, et partnerite valikut ja nende panust toimemudeli teostamisesse ei ole kirjeldatud. Tegemist on asjakohatu väitega pakkumuses esitatud materjali pinnalt. Komisjon on lisaks puudusena välja toonud, et näiteks on tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust. Vaidlustajad selgitavad, et Tartu Ülikool kuulub konkureerivasse konsortsiumi (kolmandate isikute koosseisus) ja seetõttu ei olnud pakkum u se tegemise faasis võimalik nendega konkreetseid kokkuleppeid sõlmida. Oleme kirjeldanud Tartu Ülikooli rolli võtmepartnerina Eelinkubatsiooni ja EIR programmis, koos teiste ülikoolidega Rahastusprogrammis, vajaduspõhise partnerina koos teiste ülikoolidega Kiirendi-, Kasvu- ja Kogukonna programmides ( pakkumuse, lk 13-16). Juhime ka tähelepanu, et kolmandad isikud ei ole Tehnopoli ega TalTechiga suhelnud ega koostöökokkuleppeid sõlminud, kuid hindamiskomisjoni põhjendustes nende pakkumise puhul ei ole tähelepanu juhitud sellele, kuidas on kaasatud seni Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi juhtinud Tehnopol ning Põhja- Eesti regiooni suurim ülikool TalTech . Kui hindamiskomisjon on pidanud oluliseks koostööd vaidlustajate ja Tartu Ülikooli (kolmandate isikute koosseisus), pidanuks hankija ka kolmandate isikute pakkumust hinnates sam u puuduseid välja tooma. Asjaolu, et seda ei ole tehtud, on käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Komisjon on puudusena välja toonud, et puudub selge arusaam, kuidas kaasatakse need osapooled, kes võiksid olla potentsiaalsed teh i nguvoo ja järelkasvu allikad. Vaidlustajad selgitavad, et t ehinguvoo ( dealflow ) partnerite kaasamine on eelkõige kriitiline Eelinkubatsiooni ja EIR ning Kiirendiprogrammides. Teiste programmide sihtgrupid on selgelt konkreetsete ettevõtete näol teada ja nende poole saab pöörduda otse. Lisaks on oluline märkida, et Tehnopol on seni olnud väga edukas oma programmide sihtgruppide ja kvaliteetse tehinguvooni jõudmisel läbi oma kanalite ning siseriiklike ja rahvusvaheliste partnerite võrgustiku. See on reaalseks tõestuseks pakkuja võimekusest. Vaidlustajad märgivad, et sõltumata hankija asjakohatutest märkustest tehinguvoo haldamise kohta, on vaidlustajad eraldi toonud pakkumuse l k -l 13 välja toodud Eelinkubatsiooni ja EIR ning Kiirendiprogrammi tehinguvoo partnerid: Eelinkubatsiooni ja EIR dealflow partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool (programmide tutvustamine tudengite hulgas) ( pakkumus, lk 13) Kiirendiprogrammi dealflow partnerid on k õik valdkonnaga tegelevad Eesti ülikoolid ja teadusasutused, teised programmid, kiirendid jmt (sh Health Founders , Tartu Teaduspark, Tartu Biotehnoloog i a Park jm) ( pakkumus, lk 13) . Seega on vaidlustajad avanud tehinguvooga seotud asjaolusid ning arusaama tehinguvoo toimimisest. Kokkuvõttes puuduvad põhjendused, miks kriteeriumit maksimumhindest madalama hindega hinnata ning vaidlustajate pakkumusele oleks pidanud omistatama maksimumarvu hindepunkte (5 p). Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ , alapunkt d Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8.3 alapunktis d andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 3 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Seejuures hinnati kriteeriumi alusel, kas: „Tegevuste töömahud ja ajakava on väga hästi ja asjakohaselt planeeritud ning on omavahel väga hästi kooskõlas. Seatud eesmärkide ja oodatavate tulemusteni jõudmine on väga hästi tagatud.“ Hankija on kriteeriumit hinnates jätnud aga olulised pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata, mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni. Komisjon on vaidlustajate pakkumuse kohta puudusena välja toonud, et IO tegevustele on pööratud oluliselt vähem tähelepanu võrreldes Kiirendi- ja Kasvuprogrammiga, mis võib negatiivselt mõjutada eesmärgistatud patenditaotluste arvu saavutamist Vaidlustajate hinnangul on tegemist asjakohatu märkusega. Erinevate programmi mahtude võrdlemine ja selle sidumine ühe programmi eesmärkide saavutamisega ei ole asjakohane. Komisjon oleks pidanud hindama, kas t ehnosiirde ja IO programmi tegevused on piisavad eesmärgistatud patenditaotluste arvu saavutamiseks. T äpsemalt tõstetakse t ehnosiirde ja IO programmi tegevustega tudengite ja teadlaste teadlikkust ning tehnosiirde ekspertide võimekust kvaliteetset teenust osutada. See loob eeldused patenditaotluste arvu kasvuks. Tehnosiirde üksuste poolt teenuse edasine osutamine ei ole seotud antud programmi eelarvega, aga loob eeldused eesmärkide täitmiseks. Pakkujal ei pea olema otsest puutumust (nõustanud konkreetse taotluse esitamist) kõikide patenditaotlustega. Oluline on luua eelduse d nende tekkeks. Prog r ammi raames pakutakse ekspertteenust 50 - le ettevõttele 200 h ulatuses, sh on ka kiirendi- ja kasvuprogrammi ettevõtted, kes soovivad nõu järgmiste patenditaotluste osas (mitte esmaste) ja nende ettevõtete puhul on patenditaotluseni jõudmine tõenäolisem. Eelnevast tulenevalt on hindamiskomisjon esitanud asjakohatuid märkusi IO tegevuste käsitlemise aspektist toimemudeli seisukohast. Pakkumuses kirjeldatud tegevused tagavad toimemudeli aspektist IO tegevuste asjakohasuse, võrdlus teiste, eesmärgilt erinevate programmidega on põhjendamatu ning asjakohatu. Komisjon on puudusena välja toonud, et kuigi plaanitud ajakava on tervikuna realistlik, siis arvestades töömahtude intensiivsust ja tegevuste mitmekesisust (iseäranis suur ürituste hulk) võib kõikide eesmärkide saavutamine osutuda keeruliseks. Vaidlustajad juhivad tähelepanu asjaolule, et hankija ei ole millegagi põhjendanud eeltoodud väidet. Arvestades, et ajakava on peetud realistlikuks, jääb täiesti selgusetuks, mis põhjustel ei pea hankija eesmärkide saavutamist realistlikuks. Tegemist on vastuolulise ja pakkumuse seisukohalt põhistamata väitega. Komisjon on puudusena välja toonud, et näiteks on oodatavate tulemuste ja visioonis toodud eesmärgi vahel teatav lõhe. Eesmärk saavutada 750 tervisetehnoloogia ettevõtet aastaks 2035 eeldab hüppelist kasvu, mis on ambitsioonikas võrreldes toimemudeli ajaperioodi jooksul plaanitud tegevustega Vaidlustajatele jääb selgusetuks, mille pinnalt hankija ei pea oodatavate tulemuste saavutamist võimalikuks, seda enam, et hankija ei ole oma sellekohast väidet millegagi põhistanud ning pakkumuses toodud asjaolud ei toeta hankija esitatud. Nimelt on vaidlustajad selgitanud, et tervisetehnoloogia valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine tekitab järgneva 4 aasta jooksul ärivertikaalis „lumepalli efekti“ ( pakkumus, lk 3). Lumepalli efekt tähendab, et toimemudeli tegevused loovad eeldused aina kiiremaks ettevõtete juurdekasvuks. Läbi toimemudeli tegevuste saab tervisetehnoloogia valdkond seni enneolematu võimenduse ja see hakkab tootma tulemusi ja kasvu. Ja ongi loogiline, et algus on aeglasem (lepingu 4a periood) ja seejärel tempo tõuseb, sh tekib spill-over efekt ja sariettevõtjad jne. 750 tervisetehnoloogia ettevõtet Eestis aastaks 2035 – koosnevad nii süvatehnoloogia, digitervise kui biotehnoloogia ja meditsiiniseadmete valdkonnast. Tegemist on registreeritud ettevõtetega tervisetehnoloogia valdkonnas. ( Pakkumus, lk 3 joonealune viide ). Tegevuse ainuke mõõdik on registreerin g. Eesti iduettevõtete ökosüsteemi platvormi andmetel on Eestis ca 110 tervisevaldkonnas tegutsevat iduettevõtet, ca 7x kasv 10a jooksul on ambitsioonikas, kuid teostatav. Kokkuvõttes, arvestades, et hankija ei ole esitanud faktiliselt kontrollitavaid ega adekvaatseid põhjendusi hindepunkti alandamiseks, pidanuks hankija omistama vaidlustajate pakkumusele maksimumarvu hindepunkte (5 p). Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ , alapunkt e Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8.3 alapunktis e andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 1 punkti („vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele“). Seejuures hinnati kriteeriumi alusel, kas: „Turundus- ja kommunikatsioonitegevuste plaan ja ajakava on väga hästi läbi mõeldud ja toetab seatud eesmärkideni jõudmist.“ Hankija on kriteeriumit hinnates jätnud aga olulised pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata, mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni . Komisjon on vaidlustajate pakkumuse puudusena välja toonud, et turundus- ja kommunikatsiooniplaan on tugevalt fokusseeritud Eesti-sisesele turundusele ja et rahvusvaheline dimensioon turundusplaanis on nõrk. Samuti, et kuigi rahvusvahelised partnerid on mainitud, ei ole kõik esitatud võrgustikud relevantsed..., kus võrgustikes peaksid olema nr Saksamaa, Inglismaa, USA partnerid. Antud väide on täiesti asjakohatu ning eirab pakkumuses toodud kirjeldusi: Vaidlustajad on toonud välja, et eesmärgiks on tervisetehnoloogia toimemudeli tuntuse tõstmine, selle väärtuspakkumise tutvustamine ja õigete kuvanditunnuste sidumine sellega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on toetavaks eesmärgiks Eesti tervisetehnoloogia kui valdkonna laiapõhjalisem tutvustamine (terviseinnovatsiooni eestvedaja kogu maailmas), fooni loomine nii Eestis kui rahvusvaheliselt ( pakkumus, lk 57) Välja on toodud ka vaidlustajate poolt kasutatavad rahvusvahelised kanalid: t oimivaim kanal rahvusvahelise tuntuse tõstmiseks ja info levitamiseks on nii Linkedin , kui ka sotsiaalmeediaplatvorm X (endine Twitter). Rahvusvaheliselt kasutatakse iduettevõteteni jõudmiseks eri projektide kaudu tekkinud kontaktibaasi, Linkedin makstud postitusi ning IASP, EIT Health, ECHAlliance jt võrgustikke. Rahvusvahelise nähtavuse, tuntuse ja koostöö soodustamiseks kasutatakse ka rahvusvahelisi partnereid, kes on välja toodud pakkumuse lisa s 5. Kontaktide kogumiseks ning parimate praktikate saamiseks on oluline võtta osa iduettevõtete konverentsidest välisriikides (SLUSH, Radical Health Festival, HIMSS jt). ( pakkumus, lk 57). IASP on maailma suurim teadusparkide organisatsioon, koondades teadus- ja arenduskeskused, äriarenduskompetentsi ning innovatsiooni. Liikmed on 76 erinevas riigis ehk IASPi kuulub 350 liikmesorganisatsiooni, kelle alla koondub enam kui 115 000 ettevõtet. IASP toetab liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd, vahendab kontakte, toetab rahvusvahelise turunduse ja kommunikatsiooniga ning korraldab rahvusvahelisi võrgustumis e konverentse. EIT Health on Euroopa ülene terviseökosüsteemi kogukond, mille eesmärgiks on toetada teadus-ja arendustegevust, piiriülest koostööd, pakkuda rahastust ja ekspert tuge terviseinnovatsiooni arenguks. EIT Health koondab 120 partnerorganisatsiooni, tuhandeid iduettevõtteid ja ettevõtjaid, et leida lahendusi suurimatele tervise valdkonna väljakutsetele Euroopas. ECHAlliance on maailma suurim tervise valdkonna võrgustik, kuhu kuuluvad erinevad organisatsioonid ja ettevõtted, sh. Saksamaalt, Inglismaalt, USAst. Koondades 78 riiki globaalselt, 1100 organisatsiooni, 80 ökosüsteemi, enam kui 22 000 eksperti. Iga kuu toimuvad liikmesorganisatsioonidega regulaarsed kohtumised, et leida koostöökohti, jagatakse parimaid praktikaid ning vahetatakse kontakte. Ol u line on rõhutada, et rahvusvahelises turundus- ja kommunikatsioonis on võtmetäht s usega võrgustikud, rahvusvahelised partnerid ja kontaktibaas. Koostööd partneritega on kirjeldatud läbivalt kogu toimemudeli loogikas ka kõikide programmide all ( pakkumus, lk 13-17 ning iga programmi all pakkumuse lk 29-30, 34, 39, 42-43, 50, 54-55). Lisaks toome välja, et Kasvuprogrammis kaasatakse strateegiliste klientide ja partnerite leidmiseks valdkonna tippspetsialistid. Tippspetsialistide abil saavad ettevõtted otsekontaktid tervise- ja meditsiinitehnoloogia ettevõtetega, farmaatsiatööstusega, turustajatega , haiglatega, et sõlmida müügi-, piloteerimise või muid koostöökokkuleppeid ( pakkumus, lk 42). Selline otsekontaktide loomine rahvusvaheliste edulugude loomisel oluliselt tõhusam ja väärtust loovam kui üldised turundustegevused. Seega on vaidlustajate pakkumuse turundus- ja kommunikatsiooniplaan vägagi rahvusvaheliste võrgustike keskne, mistõttu hankija hinnangud on täiesti asjakohatud ja vaatavad oluliselt mööda pakkumuses esitatust. Komisjon on puudusena lisaks välja toonud, et kommunikatsioon on pakkuja oma kanalite ja sotsiaalmeedia keskne. Vaidlustajad toovad välja, et t urundusplaanis on kirjeldatud nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised kanalid ( pakkumus, lk 57), sh meedia, Word of Mouth , üritused, partnervõrgustiku kanalid, reklaamid. Meediasuhtluses on välja toodud nii üleriigiline meedia kui ka valdkondlik meedia ja relevantsed podcastid ( pakkumus, lk 59). Samuti on toodud välja, et toimemudeli tutvustamisek s kasutatakse ka rahvusvahelist meediat ( pakkumus, lk 59). Eelnevast jääb arusaamatuks, millel põhinevad hankija väited vaidlustajate turunduskanalite kohta. Hankija ei ole põhistanud oma seisukohti ning on ilmselgelt mööda vaadanud pakkumuses esitatud infost, tegutsedes hindamismenetluses meelevaldselt ja põhjendamatult. Komisjon on puudusena välja toonud, et esitatud turundustegevuste ajakava peegeldab suuremalt jaolt ainult programmidesse osalejate leidmist. Samas on turundustegevustena pakkumuse lahenduse lk 61/114 kirjeldatud ka kogukonna kasvatamise ja Eesti tervisetehnoloogia valdkonna laiemat tutvustamist. Vaidlustajad selgitavad, et mõlemad turundustegevused on asjakohased tulenevalt pakkumuses esitatust. Täpsemalt on k ogukonna kasvatamise ja Eesti tervisetehnoloogia valdkonna laiem tutvustamine ajakavas toodud ( pakkumuse l isa 12 Ajakava, märgitud kollasega). Need tegevused on jooksvad ja pidevad kogu toimemudeli elluviimise perioodi jooksul. Seega ei sa tegevuskava pinnalt väita, et valdkonna laiemale tutvustamisele suunatud tegevused ei ole tegevuskava arvestades asjakohased. Komisjon on puudusena välja toonud, et tekib kahtlus, kas plaanitud eelarvemaht (48 000€) on piisav kogu projektiperioodi jaoks, et saavutada soovitud tulemused Vaidlustajad leiavad, et hankija on vääriti mõistnud pakkumuses toodud eelarve kujunemist. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et antud eelarve sisaldab vaid otseseid kulusid sisseostetud sisuloomele, tehnilistele lahendustele, makstud reklaamile jmt , nagu pakkumusest nähtub . Turunduse koordineerimiseks on vahendid planeeritud programmi juhtimise all. Samuti on paljud turundustegevused seotud partnerite, ürituste, tippekspertidega jne, millede kulud on programmide eelarvetes (eelkõige Kogukonna programm ja Kasvuprogramm). Ehk hankija on mööda vaadanud eelarvelisest jaotusest ja tuginenud oma hinnangu andmisel väärale faktile. Kokkuvõttes on hankija hinnanud vaidlustajate pakkumust meelevaldselt, põhistades madalat hindepunkti asjakohatute ja väärate väidetega, eksides sellega hindamismenetluse põhimõtete vastu. Vaidlustajad leiavad, et hankija pidanuks omistama vaidlustajate pakkumusele kõrgemad hindepunktid. Eelnevaid fakte silmas pidades tuleks üle vaadata ka komisjoni hinnang kriteeriumile 6.8.2 alapunkt c (sihtgrupini jõudmine), kuna seal on hindepunkide alandamise põhjusena toodud välja samad väited. Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“ , alapunkt a Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8. 4 alapunktis a andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 3 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Seejuures hinnati kriteeriumi alusel, kas: „Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud ning prioritiseeritud , s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust. “ Hankija on kriteeriumit hinnates jätnud aga pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata, mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni. Täpsemalt on k omisjon välja toonud, et hinnatud ei ole tegevmeeskonnaga seotud riske. Vaidlustajad toovad aga välja, et tegemist on väära väitega, Tegevmeeskonnaga seotud risk on vä l ja toodud kuuenda riskina Programmi juhtimise alalõigus ( pakkkumus, lk 65). Arvestades, et tegemist oli ainsa nimetatud puudusena, pidanuks hankija omistama vaidlustajate pakkumusele seega maksimumarvu hindepunkte (5 p). Hindamiskriteerium p 6.8.5 „ Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine ”, alapunkt a Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8. 5 alapunktis a andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 3 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Seejuures hinnati kriteeriumi alusel, kas: „Pakkumuse maksumuse jagunemine on kooskõlas esitatud toimemudeli lahendusega, väga selgelt lahti kirjutatud ja realistlik, s.t arvestab hankija poolt seatud eelarvega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused täies ulatuses. Väga selgelt on esitatud ja on eristatav, miks ja millises mahus RHAD lisa 1 punktis 5 toodud fookustegevusi on plaanitud läbi viia. “ Hankija on kriteeriumit hinnates jätnud aga pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata, mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni. Komisjon on välja toonud, et eelinkubatsiooni ja EIR programmide rahastus on eelarves oluliselt suurem kui tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi (IO) programmis, mis aga ajakava järgi on esitatud oluliselt mahukamatena . Vaidlustajad juhivad tähelepanu asjaolule, et hankija ei ole põhistanud, m illele tuginedes komisjon järeldab, et tehnosiirde ja IO programm on mahukam . Tegemist on põhjendamatu arusaamaga ega põhine pakkumuse materjalidel. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et tehnosiirde ja IO programmi iduettevõtete toetamise tegevused on jooksvad (ekspertteenus) ja seetõttu sellisena kajastatud ka ajakavas. Eelinkubatsiooni ja EIR programmi tegevused on mahukamad ja see väljendub ka eelarves ( pakkumus, lk 69): Tehnoloogiasiirde programmi eelarve võimaldab luua 4 õppematerjali, viia läbi 16 koolitust/üritust, vahendada 20 eksperti ning pakkuda 50 - le ettevõttele 200 tunni ulatuses nõustamist. Eelinkubatsiooni + EIR programmi eelarve võimaldab läbi viia 4 häkatoni ja ideepäeva, 8 inspiratsiooniüritust, 4 Ettevalmistavat e-õppe prog r ammi, 3 Eelinkubatsiooni + EIR programmi ning EIR programmis saab toetada kuni 24 meeskonda, et valmistada ette kiirendifaasi sisenemis t. Hankija võrdlus on seega meelevaldne ja asjakohatu ning hankija antud hinnang põhjendamatu. Komisjon on puudusena välja toonud, et eelarves on märkimisväärne osa suunatud prototüüpide arendamise toetustele, kuid sellevõrra vähem on vahendeid plaanitud rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele, mis on olulised tervisevaldkonna tehnoloogiamahuka ettevõtluse soodustamisel ja toetamisel . Vaidlustajad juhivad tähelepanu asjaolule, et hankija on taas esitanud meelevaldseid fakte. Vaidlustajad selgitavad , et pakkumuse kohaselt ei toetata Arendusrahastust üksnes prototüüpimist , vaid ka teadmusmaterjalide ja andmeuuringuid, piloot- ja ühisarendusprojekte . Uuringute teostamine, prototüüpimine ja piloteerimine (tehnoloogiline valmidus) on eelduseks turule sisenemisele ja rahvusvahelise haarde suurendamisele, seetõttu on sinna planeeritud ka vastavad vahendid. Rahaliste vahendite puudus arendustööks on sihtgrupi (sh ka ühisarendusprojektide osapooltel) üks olulisimaid väljakutseid (välja toodud ka sihtgrupi analüüsis , pakkumus lk 20). Tehnosiirde ja IO programmi sisu ja eelarvet on selgitatud ülalpool (punkt 2, esimene alapunkt) . Seega on hankija esitanud faktiliselt väära väite selle kohta, et eelarves on märkimisväärne osa suunatud prototüüpide arendamise toetustele, kuid sellevõrra vähem on vahendeid plaanitud rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele . Komisjon on puudusena ühtlasi välja toonud, et oleks oodanud põhjalikumat selgitust, miks ainult 13% eelarvest on suunatud hargettevõtluse soodustamise tegevustele, mis võib olla liiga vähe, et tagada laiaulatuslikku sihtgrupini jõudmist ja programmi jätkusuutlikkust . Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et hankija väited peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Käesoleval juhul ei ole hankija millegagi oma väidet põhistanud, st arusaamatuks jääb, millele tugineb komisjoni väide, et 13% eelarvest on hargettevõtluse soodustamise tegevustele liiga vähe. Kuna tegemist on põhjendamata ja faktiliselt kontrollimata väitega, ei saa hankija sellele hinnangule õiguspäraselt tugineda. Komisjon on puudusena välja toonud, et küsitavust tekitas ka turundus- ja kommunikatsiooniplaani eelarvemaht (48 000 €), arvestades plaani enda laiapõhjalisust . Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et antud eelarve sisaldab vaid otseseid kulusid sisseostetud sisuloomele, tehnilistele lahendustele, makstud reklaamile jmt. Turunduse koordineerimiseks on vahendid planeeritud programmi juhtimise all. Samuti on paljud turundustegevused seotud partnerite, ürituste, tippekspertidega jne, millede kulud on programmide eelarvetes (eelkõige Kogukonna programm ja Kasvuprogramm). Hankija väide on niisiis asjakohatu ega tugine pakkumuses toodud informatsioonile. Lisaks j uhivad vaidlustajad tähelepanu, et kogu toimemudeli elluviimine toimub 6-kuuliste tegevusperioodide kaupa ja igal perioodil lepitakse kokku tegevuskava ja eelarve. Seega on võimalik vajadusel eelarvet ümber planeerida. Teisisõnu ei ole seega võimalik kogu turundustegevuste eelarvet kogu programmi perioodi peale ammendavalt koostada ega esitadagi. Kokkuvõttes on hankija hinnanud vaidlustajate pakkumust meelevaldselt, põhistades madalat hindepunkti asjakohatute ja väärate väidetega, eksides sellega hindamismenetluse põhimõtete vastu. Vaidlustajad leiavad, et hankija pidanuks omistama vaidlustajate pakkumusele kõrgemad hindepunktid (5 p). Tulenevalt eeltoodu d põhjendustest kogumis lei avad vaidlustajad , et hankija 18.09.2024 . a otsus, on õigusvasta ne , kuna vaidlustajate pakkumust hinnati õigusvastaselt ning kolmandate isikute pakkumus ei oleks õiguspärase hindamismenetluse läbiviimise korral kujune nud edukaks . I II Menetluslikud küsimused Vaidlustaja d sai d hankija otsusest teada 18.09.2024 . RHS § 189 lg 1 kohaselt on vaidlustus tähtaegne, kui see on vaidlustuskomisjonile laekunud kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Käesoleval juhul täitub kümnes päev hankija otsuse teatavaks tegemisest laupäeval, 28.09.2024. Kuna vastav tähtpäev langeb nädalavahetusele, on vaidlustuse esitamise tähtajaks TsÜS § 136 lg 8 järgi 30.09.2024 . Vaidlustaja d pea vad võimalikuks asja lahendada kirjalikus menetluses istungit korraldamata. Vaidlustaja d on vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu 1280 eurot (maksekorraldus on esitatud lisas 1 ). Lähtudes eeltoodud seisukohtadest ning esitatud põhjendustest palu vad v aidlustaja d : t unnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 18.09 .202 4 . a otsus osas, milles hankija on hinnanud vaidlustajate pakkumust kõigest 66 punktiga ; tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 18.09 .202 4 . a otsus osas, milles hankija tunnistas edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool pakkumus e ; m õista RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustajate poolt tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud välja hankijalt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Agnes Roos Juhatuse liige Lisad: Lisa 1 – riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus