Eero Merilind Teie 21.03.2024 nr
[email protected]
Meie 25.04.2024 nr 14-1/240633/2402450
Tervisetõend kohtusse kutsutud inimesele
Lugupeetud Eero Merilind
Kirjutasite, et patsient nõudis perearstilt tõendit, mis annaks talle õiguse kohtumenetlusel mitte
osaleda. Küsisite, kas sellise tõendi vorm on kehtestatud. Samuti tõdesite, et sellise tõendi
väljastamine võib kahjustada patsiendi ja arsti vahelist usaldussuhet.
Tõepoolest, sarnased küsimused olid aktuaalsed mõnda aega (vt näiteks Justiitsministeeriumi
analüüsi „Tervisetõendid menetlustoimingutes“). Mõistame praegu kehtivat õigust nii, et see ei
tohiks Teie kirjeldatud probleeme enam kaasa tuua.
Inimene võib jätta hagile vastamata või kohtuistungile ilmumata, kui tal on selleks mõjuv põhjus.
Tsiviilkohtumenetluses loetakse üheks selliseks põhjuseks ootamatu haigestumine või lähedase
ootamatu raske haigus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1). Sarnaselt on see
reguleeritud ka kriminaalmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 170 lg 2 p 3) ja
halduskohtumenetluses (halduskohtumenetluse seaduse § 150 lg 1).
Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, peab
menetlusosaline või tema esindaja tõendama kohtule, et haigust saab lugeda takistuseks hagile
vastamast või kohtuistungile ilmumast. Kohus lähtub mõjuva põhjuse hindamisel konkreetse
juhtumi asjaoludest, sh ärajäänud toimingu liigist, toimingu tegemiseks menetlusosalisele antud
tähtajast, menetlusosalise east, võimetest jm asjaoludest. Menetlusosaline, kes tahab mõjuvale
põhjusele tugineda peab seda põhistama (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 909). Väite põhistamine tähendab väite
põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.
„Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist
tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“
(edaspidi määrus) on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega.
Määruse kohaselt käsitletakse tõendina tervisekaardi väljavõtet, haigusloo epikriisi, haigusloo
erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, hambaravikaardi päeviku osa
väljavõtet või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa (määruse § 1
lg 2). Tõendina käsitletav dokument vormistatakse ja antakse inimesele pärast tervishoiuteenuse
osutamist ning selle kohta kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti. See
dokument peab olema vormistatud sotsiaalministri määrustega „Tervishoiuteenuse osutamise
2
dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord” ja „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
kord” kehtestatud tingimustel ja korras (määruse § 2 lg 4). Tõendi võib inimesele välja anda
perearst, eriarst ja hambaarst ning ka eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures
töötav arst ja hambaarst, kes osutab isikule tervishoiuteenust (määruse § 2 lg 1).
Määruse seletuskirjas selgitatakse, et on soovitud vältida olukordi, kus arstid ei taha tervisetõendit
väljastada. Seejuures viidatakse ka sellele, et Eesti Arstide Liit on juhtinud tähelepanu1 võimalikule
vastuolule Eesti arstieetika koodeksi III peatüki punktiga 52. Selle punkti kohaselt ei saa raviarst
olla ekspert oma patsienti puudutavas kohtuarstlikus, töövõime- või muus ekspertiisis. Nii jõuti
määruse koostamisel järeldusele, et eraldi tõendit ei nõuta, vaid tõendina saab käsitleda määruse § 1
lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavat dokumenti või selle väljavõtet.
Juhul kui oleme mõne aspekti Teie tõstatatud probleemi puhul tähelepanuta jätnud, oleksime
tänulikud, kui leiaksite võimaluse asjaolusid täpsustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Atko-Madis Tammar
vanemnõunik
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja ülesannetes
õiguskantsleri volitusel
Anneli Kivitoa 693 8417
[email protected]
1
Eesti Arstide Liidu seisukoht kohtule esitatavate tervisetõendite kohta (2011) (https://arstideliit.ee/wp-
content/uploads/2011/11/EAL-seisukoht_kohtut%c3%b5endid_15.11.11.pdf).
2
Eesti arstieetika koodeks (https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2011/10/Eesti_arstieetika_koodeks.pdf).