Anu Uritam Teie 19.02.2024 nr
Eesti Kohtunike Ühing
[email protected] Meie 10.04.2024 nr 14-5/240568/2402114
Austatud Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam
Pöördusite Eesti Kohtunike Ühingu nimel õiguskantsleri poole, kuna leiate, et kõrgemate
riigiteenijate ametipalkade seadus (KRAPS) võib olla vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega
osas, millega muudeti kohtunike palkasid.
15. märtsil 2024 jõustunud seadusemuudatustega lisati KRAPS-i § 172, millega muudeti ajutiselt
osa kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimist. See muudatus puudutab
peaministri, Riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministrite, riigisekretäri, ringkonnakohtu
liikme, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku palgamäära indekseerimist järgmisel neljal aastal.
Põhiseaduse § 146 järgi on õigusemõistmine sõltumatu ja see hõlmab ka iga kohtuniku
sõltumatust. Kohtunike sõltumatuse tagatised sätestatakse PS § 147 lõike 4 kohaselt seadusega.
Üks sõltumatuse tagatis on piisavalt suur palk. Riigikohus on leidnud, et tagatisi ei tohi vähendada
kindlast tasemest allapoole, nii et see sunniks kohtunikku otsima lisateenimise võimalusi.
Kohtunike palk peab olema piisav nende sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks.
Riigikohtu sõnastatud tingimusi arvestades oleks üldise analüüsi abil keeruline tuvastada
KRAPS-i muudatuse põhiseadusvastasust. KRAPS-i muudatusega ei vähendata palka ega võeta
ära palgakasvu, vaid üksnes vähendatakse seda. Vähendatud palgakasvu korral suureneks
nimetatud kõrgemate riigiteenijate töötasu 2024. aastal 5,5 protsenti, 2025. aastal 3,5 protsenti,
2026. aastal 2,8 protsenti ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Tegelik palgakasv sõltub tegelikest oludest
tulevikus.
Abstraktselt hinnates ei saa sellist palka pidada ilmselgelt ebapiisavaks. See ei välista, et palk ei
võiks olla ebapiisav mõnel konkreetsel juhul. Riigikohtu suuniste järgi tuleb see, kas palk on
põhiseaduse mõttes kohtunikule piisav, välja selgitada igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse
nii kohtunikule ette nähtud teisi tagatisi, tema tööga seotud kitsendusi, vastutuse määra kui ka
muid asjaolusid. Seejuures tuleb tähele panna, et kohtunikele piisava palga kehtestamine on muu
hulgas Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on Riigikogul põhiseadusega ette
antud raamides teatud otsustusvabadus.
KRAPS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi on kõrgemate riigiteenijate palgakasvu
vähendamise eesmärk riigi raha kokkuhoid keerulise finantsolukorra tingimustes. Seletuskirjas
nenditakse, et kuigi selle ühe kärpemeetmega saavutatav kokkuhoid üksi ei mõjuta
2
märkimisväärselt riigi eelarvelist seisu, on selge, et solidaarsuspõhimõtte alusel väikesed kokku
hoitavad summad paljudes valdkondades võimaldavad hoida ära suuri kärpeid üksikutes
valdkondades, millel võib olla neile valdkondadele halvav mõju.
Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on 16. oktoobril 2015 esitatud arvamuses
leidnud (p 51): „On selge, et põhiseaduslike õigusnormide raames on kohtusüsteemi rahastamine
ja kohtunike tasustamise otsused lõpuks seadusandja vastutusalas. Sellegipoolest tuleks alati
järgida Euroopa standardeid. CCJE on andnud soovitusi kohtuvõimu rahastamise kohta.
Kohtuvõim peaks selgitama oma vajadusi parlamendile ja vajadusel justiitsministeeriumile. Järsu
majanduslanguse korral peavad kohtunikud sarnaselt kõigi teiste ühiskonnaliikmetega elama selle
ühiskonna majandusolukorra sees, mida nad teenivad. Seevastu kohtusüsteemi kroonilist
alarahastamist peaks ühiskond kui tervik pidama vastuvõetamatuks. Seda seetõttu, et selline
krooniline alarahastamine õõnestab õigusriigi põhimõtte alusel toimiva demokraatliku ühiskonna
alustalasid.“
Palun vabandust vastuse viibimise pärast. Kuna tegemist on olulise küsimusega, kaalusin
põhjalikult mitmeid argumente. Kuigi abstraktselt hinnates ei ole põhjust kahelda kohtunike palga
piisavuses, on omaette väärtus ka stabiilsus. Kohtunike palga puhul ei ole Riigikohus esitanud
stabiilsust põhiseaduspärasuse tingimusena. Sellest hoolimata pean äärmiselt kahetsusväärseks
kohtunike palgasüsteemi stabiilsuse kõigutamist ning kohtunike palgatõusu vähendamist suuresti
populistlikel eesmärkidel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]