Romek Kosenkranius Teie 02.04.2024
Pärnu linn
[email protected] Meie 08.04.2024 nr 7-5/240535/2402047
Detailplaneeringu muutmiseks õige menetluse valik
Austatud linnapea
OÜ Lubja 60 ja OÜ Lubja 62 esindaja palus õiguskantsleril kontrollida, kas Pärnu Linnavalitsus
järgib hea halduse tava, kui plaanib projekteerimistingimustega muuta detailplaneeringut.
Linna ettevalmistatud projekteerimistingimuste eelnõu järgi soovitakse täpsustada Pärnu
Linnavalitsuse 15.01.2018 korraldusega nr 33 kehtestatud Lubja tn 60 ja 62 kinnistute
detailplaneeringut. Selle detailplaneeringu kohaselt saab hoonele kasutusloa anda alles siis, kui
valmis on ka kõik detailplaneeringus ettenähtud rajatised. Projekteerimistingimustega soovitakse
detailplaneeringus sätestada, et hoonete ehitusluba antakse siis, kui detailplaneeringuga ette nähtud
rajatised on valmis.
Leian, et kõnealusel juhul on linn detailplaneeringu muutmiseks valinud vale menetluse ja on
niiviisi eksinud hea halduse tava vastu. Linn peab valima õige menetluskorra, see on menetluse
tulemuse õiguspärasuse üks eeldus.
Ehitusseadustiku (EhS) § 27 alusel saab anda projekteerimistingimusi detailplaneeringu
täpsustamiseks. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb järgida seaduses sätestatud
kaalutlusreegleid ja piirduda vaid seaduses lubatud täpsustustega (vt EhS § 27 lg 2-4).
Projekteerimistingimused ei tohi minna planeeringuga vastuollu ega muuta planeeringulahendust
olemuslikult.
Praegusel juhul projekteerimistingimuste eelnõu ei täpsusta detailplaneeringut, vaid muudab seda.
Planeeringus on öeldud, et hoone kasutusloa andmise eeltingimus on planeeringukohaste rajatiste
valmimine. See on selge nõue ega vaja täpsustamist. Kui kirjutada kasutusloa asemel ehitusluba,
ei ole see nõude täpsustamine, vaid muutmine.
Isegi kui kavandatav muudatus ei muuda planeeringulahendust olemuslikult ja sellise otsuse
tegemine võiks EhS § 27 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaalutlusreeglite alusel võimalik olla, ei mahu
see EhS § 27 lõikes 4 ammendavalt loetletud lubatud täpsustuste alla. Projekteerimistingimuste
eelnõu järgi käsitatakse kavandatavat muudatust detailplaneeringuga määratud arhitektuurilise,
ehitusliku või kujundusliku tingimuse täpsustamisena ehk lähtutakse EhS § 27 lõike 4 punktist 4.
Seda see sisuliselt siiski ei ole. Tingimus, mille järgi ei anta hoonele kasutusluba enne, kui
detailplaneeringukohased rajatised on olemas, määrab detailplaneeringu elluviimise võimaliku
järjekorra, see ei ole arhitektuurne, ehituslik ega kujunduslik tingimus. Arhitektuursete, ehituslike
või kujunduslike nõuetena saab käsitleda ehitise välisilmet, konstruktsioone, kasutatavaid
materjale jms asjaolusid.
2
See ei tähenda, et linn ei tohiks kavandatud muudatust teha, kuid seda tuleb teha õiges menetluses.
Detailplaneeringu muutmiseks tuleb kasutada detailplaneeringu menetlust (planeerimisseaduse
(PlanS) § 140). Planeeringu muutmisele kohaldatakse samu menetlusnõudeid, mis kohalduvad
haldusakti kehtetuks tunnistamisele (vt haldusmenetluse seaduse § 64 jj). Planeerimisseaduses ei
ole ette nähtud õigust muuta detailplaneeringut mõne muu menetluse kaudu.
Võimalik, et linn on teinud vea juba planeeringu menetluses. Varasem eksimus võis seisneda
selles, et linn ei näinud ette piisavaid tagatisi planeeringulahenduse elluviimiseks ja selleks
sõlmitud halduslepingu täitmiseks. Üks võimalik tagatis on ette nähtud PlanS § 131 lõikes 6, mille
järgi võib planeeringus sätestada kõrvaltingimuse, mis annaks õiguse detailplaneering kehtetuks
tunnistada või keelduda ehitusluba andmast, kui planeeringust huvitatud isik ei ole endale
halduslepinguga võetud kohustusi täitnud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]