Jaekaubandusketid Teie nr
Meie 04.04.2024 nr 16-6/240484/2401993
Selvekassade kasutamine
Austatud kaupluste juhid
Õiguskantsleri poole pöördus inimene murega, et selvekassade osakaalu suurendamisega
toidukauplustes seatakse kehvemasse olukorda need eakad ja puuetega inimesed, kellel on
keeruline või kes ei oska selvekassasid kasutada.
Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste
õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab
selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel
alustel. Lisaks peab õiguskantsler teavitama avalikkust võrdse kohtlemise põhimõtete
rakendamisest.
Niisiis on õiguskantsleri kohustus hoolitseda muu hulgas selle eest, et puuetega inimesed ei
tunneks ennast argitoiminguid tehes teisejärgulisena. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni
kohaselt peab iga konventsiooniga ühinenud riik võtma kasutusele kõik meetmed, et vältida
diskrimineerimist puude alusel (artikkel 4e). Konventsiooni artikli 9 kohaselt peavad riigid
tagama, et avalikke teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid juurdepääsetavuse kõigi
aspektidega. Seega tuleb esmatarbekaupu müüvatel kauplustel tagada, et ka erivajadusega
inimestel oleks võimalik teha oma ostud ilma tavapärasest suurema pingutuseta.
Kuigi osas kauplustes on tavakassasid rohkem kui selvekassasid ning nende tööaeg on pikem, ei
saa eeldada, et kõigil inimestel on võimalik sellistes kauplustes käia. Osas kauplustes on avatud
vaid selvekassad. Paljudel puuetega inimestel on võimalik oste teha ainult kodulähedases poes,
nad ei saa minna kauplusse, mille tavakassad töötavad terve päeva, kui kauplus on avatud.
Selvekassad ei ole paljudele erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Pimedad inimesed ei saa
kasutada näiteks puutetundliku ekraaniga selvekassat, mis ei anna ega võta vastu häälkäsklusi.
Kassat, mille ekraan asub püsti seisva inimese silmade kõrgusel, ei saa kasutada ratastooliga
inimesed. Inimesel, kes liigub mõne muu abivahendiga (näiteks käimisraami või karkudega), on
keeruline ühe käega kauba vöötkoode registreerida, see võib kaasa tuua kukkumise ja vigastused.
Intellektipuudega inimese võib ekraanil kirjutatu segadusse viia, ta ei leia õiget nuppu või ei
mõista, kuidas näiteks kaupu kaaluda.
2
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused osutama igakülgset abi
kõigile inimestele, kellel on tuvastatud puue ja kes vajavad abi. Näiteks saab isiklik abistaja aidata
inimesel oste teha, teatavasti on aga sotsiaalteenuste osutamine kulukas. Puuetega inimeste õiguste
konventsioonis rõhutatakse universaalidisaini tähtsust. Universaaldisain on konventsiooni
kohaselt toodete, keskkonna, programmide ja teenuste kujundamine sellisel viisil, mis muudab
need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kättesaadavaks, ilma et peaks tegema
kohandusi või kasutama eridisaini. Seega kui kauplused on kõigile ligipääsetavad, saavad
puuetega inimesed paremini ja iseseisvalt ka poes käia. Omal jõul hakkama saamine, sealhulgas
poeskäimine, on osa inimväärikusest.
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus lubab iseteeninduskassasid, mis on kasutusel enne
2025. aasta 28. juunit, kasutada veel kuni 20 aastat (§ 22 lg 3).
Palun teil vaadata üle oma kaupluste töökorraldus, et välistada olukorrad, kus klient ei saa osta
toitu või muid hädavajalikke kaupu selle tõttu, et kaupluses on kasutusel ainult ligipääsetavuse
nõuetele mittevastavad selvekassad ja kaupluse töötajad pole valmis inimesi aitama või ei ole nad
müügisaalis. Selvekassad teevad kindlasti paljudele inimestele ostlemise mugavamaks ja aitavad
kauplustel kulusid kokku hoida, kuid unustada ei tohi puuetega inimeste õigust nende väärikust ja
iseseisvat hakkamasaamist austavale tegutsemiskeskkonnale.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 6938437
[email protected]