Õigusakti eelnõu

Justiitsministeerium [email protected] Meie 15.12.2021 nr 13-1.1/420-2 Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu Esitame käesolevaga kooskõlastamiseks ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu kooskõlastada võimaluse korral 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu seletuskiri Seletuskirja lisa 1 – märkuste tabel Kristen Leppik 6113093 [email protected] Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Siseministeerium Eesti Pank Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet FinanceEstonia MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Rahapesu Andmebüroo Nasdaq Tallinn AS Eesti Krüptoraha Liit Notarite Koda Audiitorkogu Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ 2  Seletuskirja Lisa 1 MÄRKUSTE TABEL MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Märkused 1-13 SISEMINISTEERIUM Märkused 14-16 FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 17-62 EESTI PANK Märkus 63 AUDIITORKOGU Märkused 64-67 FINANCEESTONIA Märkused 68-122 EESTI KRÜPTORAHA LIIT Märkused 123-146 SPECTRO FINANCE Märkused 147-153 OBLICITY ESTONIA OÜ Märkused 154-159 EESTI KAUBANDUS- JA TÖÖSTUSKODA Märkus 160 COMISTAR ESTONIA Märkused 161-163 DANIEL RAISSAR Märkus 164 Arvestatud/ Mitte- Rahandusministeeriumi Nr. Ettepaneku sisu arvestatud/ seisukoht Selgitatud MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 1. Toetame valdkonna „korrastamist“ ja järelevalve Osaliselt Seaduse jõustumist on edasi efektiivsemaks muutmist, kuid leiame, et nii turuosaliste kui ka arvestatud, lükatud 1. aprillini 2022.a. ettevõtluskeskkonna üldisest seisukohast lähtuvalt peaks selgitatud üleminekuperiood olema pikem – 1. oktoober 2021 on liiga Märgime aga lisaks seda, et EL väike periood muudatuste tegemise jaoks. ühisrahastusmääruses 2020/1503 sätestatud 10. novembri 2022. a Rahapesu meetmete ja investorkaitse mehhanismide tähtaeg märgib seda, et ettevõtjad tõhustamine virtuaalvääringute sektoris on vajalik. Mõistlik on peavad olema viinud oma tegevuse ühise regulatsiooni kehtestamine Euroopa Liidu (edaspidi EL) kooskõlla määruse nõuetega, tasemel, võttes arvesse, et eelnõu on seotud osaliselt EL õiguse vastasel juhul ei ole neil enam rakendamisega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega õigust vastavat teenust osutada. (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa Nimetatud tähtaeg on nn viimane ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse tähtaeg, mille jooksul ettevõtjatel määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L on kohustus tegevusluba taotleda, 347, 20.10.2020, lk 1–49). Määruses on ettenähtud pikem kuid liikmesriikidel on vajalik üleminekuperiood vastavate muudatuste elluviimiseks ja siiski luua ka õiguslik raamistik, tegevusloa taotlemiseks ehk kuni 10. novembrini 2022. Seega milles ettevõtjad saaksid tekib küsimus miks soovitakse Eestis sätestada lühemat tegevusluba taotleda kohe määruse tähtaega. jõustumisel. 2. Virtuaalvääringu teenusepakkujate valdkond on suure Arvestatud Seaduse jõustumist on edasi rahapesu riskiga eelkõige tulenevalt olukorrast, et nad lükatud 1. aprillini 2022.a. resideeruvad jurisdiktsioonides, kus järelevalve puudub või on pealiskaudne. Tänane Rahapesu andmebüroo järelevalve tänu oma mitmeaastasele kogemusele, viimase aasta jooksul tehtud struktuurimuudatustele ja personali kasvule on üks efektiivsematest järelevalvetest viirtuaalvääringute sektoris. See ei tähenda et plaanitav Finantsinspektsiooni järelevalve, koostöös Rahapesu andmebürooga, ei oleks sektori jaoks efektiivne, kuid seaduses etteantud ebamõistlikult lühikese ülemineku aja jooksul, tähendaks see Finantsinspektsiooni poolt järelevalvatavate ettevõtete praktiliselt kahekordset kasvu, mis vajaks efektiivse tõhusa koostöö ja järelevalve tagamiseks kindlasti suuremat ülemineku aega kui seaduses toodud 1. juuli 2021. Tegevuse vastavusse viimine 1. oktoobriks 2021 võib mitmete teenusepakkujate jaoks olla igati raskendatud mitmete asjaolude tõttu. Näiteks järgnevatel põhjustel:  Sektor on välisinvesteeringute rohke.  Kliendivarahoidmise nõuete täitmine eeldab uute kestvuslepingute sõlmimist seaduse nõuetele vastavate teenusepakkujatega, mis on tänapäeval näiteks oluliselt rakendatud Eesti krediidiasutuste puhul, kui tegemist on virtuaalvääringute valdkonnaga ja välisinvesteeringuid omavate struktuuridega.  Paljud virtuaalvääringute teenusepakkujad on osad suurtest kontsernidest, mis tähendab konsolideeritud auditi vajadust grupi tasemel kohaliku audiitori kaasamisega. Auditi kohustus eeldab ka vastava kompetentsi loomist Eesti audiitorkoja liikmetel, mis tänasel päeval puudub ka paljudel suurtel audiitorbüroodel. Välisaudiitorite tunnistamise praktika Eestis tänase päevani puudub ning sobivustesti tegemine on võimalik ainult eesti keeles. Mis omakorda tähendab, et vaja on pikemat ülemineku aega, kui on eelnõus toodud 1. oktoober 2021.  Olukorras, kus teenusepakkuja otsustab teenuse pakkumisega mitte jätkata, on olemasolevate kliendisuhete lõpetamine seisuga 01.07.2021 klientide huve kahjustamata äärmiselt keeruline (teavitamine, olemasolevate positsioonide sulgemine jne). 3. Virtuaalvääringute teenusepakkujate sektor on täna toonud Teadmiseks Seletuskirja on osaliselt täiendatud. Eestisse mitmeid töötajaid, mis tähendab riigi jaoks võetud Väga detailset mõjuhinnangut on täiendavaid tööjõumakse, kasutatava infrastruktuuri pealt keeruline teha kuna puuduvad tehtavad maksed (kontorid jne), e-residentsusega seotud täpsemad andmed nende riigilõivud, samuti muid tulusid, mis on seotud infrastruktuuri ettevõtjate kohta. teenindavate ettevõttetega (juristid, advokatuur, raamatupidamise teenusepakkujaid jne) ning leiame, et kindlasti vajaks see mõjuhinnangu tegemist, enne regulatsiooni sellisel kujul vastu võtmist. Situatsioon, kus ühes EL riigis võetakse vastu regulatsioon, mis olulisel määral raskendab teenusepakkujate turule sisenemist samal ajal, kus teise EL riikide regulatsioon ootab EL määruse jõustumist, viib olukorrani, kus regulatiivse arbitraaži tõttu enamus väiksemaid ettevõtteid liigub oma personaliga teistesse EL riikidesse, olles samal ajal võimelised teenindama ka Eesti kliente. Viimase tagajärjel:  kaotab Eesti Vabariik teenusepakkujatega seotud tulu (mille suurust oleks vaja eelnevalt hinnata);  kohalike investorite kaitse seisukohalt ei muutu olukord paremaks (ka täna võivad Eesti tarbijad kasutada välisriikides asutavate teenusepakkujate teenuseid, nt, Coinbase, Kraken jt). 4. Tarbijakaitse poolelt vaadatuna toetame virtuaalvääringu ja Teadmiseks Läbivalt on eelnõuga ette nähtud ühisrahastuse teenuse reguleerimist. Ka MKMi on jõudnud võetud/osaliselt nõudeid muudetud võrreldes teateid tarbijatelt, kes on taoliste teenuste tarbimisel petta arvestatud esialgse versiooniga leebemaks, saanud. Samas viib eelnõu suures osas riskide maandamise samuti on täpsustatud aruandluse asemel Eesti tarbijate ja investorite õigustega seotud riskid nõudeid. teistesse riikidesse väljapoole Eesti seadusandja, Atesteeritud siseaudiitori nõue järelevalveasutuste ja kohtute pädevust. Sellega antakse eelnõust kustutatud. väljapoole justkui mõista, et mitmed finantstehnoloogia ettevõtted ega valdkonna välisinvestorid pole Eestisse oodatud. Teeme ettepaneku asendada eelnõu mitmed käsud ja keelud raporteerimisega või selge aruandlusega. Eelnõuga on ette kirjutatud väga suur hulk kohustuslikke ja kalleid riskimaandamise tegevusi (nt siseaudiitori nõue sõltumata ettevõtte suurusest) sõltumata riskide reaalselt olemasolust. See suunab väiksuse ja ressursside piiratuse tõttu enamuse Eesti turuosalistest otsima võimalusi nõuete täitmist eirata. Seetõttu peaks eelnõu eelkõige keskenduma ülevaate saamisele 2  turul toimuvast (nt kohustuslikud kvartaliaruanded kõigilt teenusepakkujatelt), mitte juhtima turgu oma tegevust peitma. 5. Kuna Eesti on valdkonna reguleerimise tõttu agaram kui muu Teadmiseks Päris nii dramaatilise hinnanguga Euroopa, sh kiirete üleminekuperioodide sätestamisel, siis ei võetud/selgitatud ei saa siiski nõustuda. Kehtestades lähe eelnõu kokku EL, OECD ja EBRD eesmärkidega täiendavad nõuded alternatiivsetele võimaldada piiriüleselt tõketeta finantsteenuseid, parandada investeeringutele ja virtuaal- VKE-de rahastamise võimalusi ning rakendada plokiahela vääringutele muutuvad teisalt ka tehnoloogia potentsiaali kõigis sektorites. Eelnõu sellisel kujul nimetatud sektorid investorite rakendades kaotab Eesti suures osas nii era- kui ka avaliku jaoks usaldusväärsemaks. sektori kompetentsi alternatiivsete investeeringute ja virtuaalvarade valdkonnas. 6. Hoiduda finantstehnoloogia iduettevõtete jaoks uue ületamatu Osaliselt Nimetatud alammäära on keeruline sisenemisbarjääri loomisest. Praktika põhjal kujutavad ohtu arvestatud, sätestada ehk ei ole asjakohast suurte mahtudega teenuseosutajad, mitte tehnoloogia ise või selgitatud piiri, millest alates saab ettevõtted algusfaasis alustavad iduettevõtted. Eelnõu vajab üldist jagada väikesteks või suurteks. alammäära (näiteks kauplemise teenuse osutaja käive; Lisaks ka mujal finantssektori kapitalikaasamise teenuse osutaja kogu kaasatud kapitali regulatsioon ei ole üldjuhul maht), millest alates tuleb täita kõiki eelnõu nõudeid. ettevõtjatele ette nähtud Turustabiilsuse, talituspidevuse, IT-turbe jms riskide alammäärasid, mida ületades maandamist on mõtet nõuda olukorras, kus need on reaalselt rakenduksid rangemad nõuded. olemas. Mõne tuhande eest kuus virtuaalvarade vahetamise platvormi pakkuv alustav iduettevõte ei ole ohuks kellelegi. Ka turustabiilsuse, talitluspidevuse ja IT-turbe nõuded tulenevad suuresti asjakohastest EL määrustest, kus samuti ei ole (raha)summalisi piirmäärasid ette nähtud. Märgime, et mitmes kohas on siiski nõudeid leebemaks muudetud. Sealhulgas on piirmäär nähtud ette tulenevalt emisiooni suurusest – millisel juhul tuleb koostada põhiteabedokument (alates 1 mEUR) ja millisel juhul tuleb põhiteabedokument ka FI-s registreerida (alates 5 mEUR). 7. Loobuda teenuste vaba liikumise piiramisest. Välisriigi Osaliselt Eelnõud on vastavalt täiendatud (vt ettevõtetele tuleks võimaldada taotleda Eestis tegevusluba ning arvestatud §-d 15 ja 16), viidatud sätete Eesti ettevõtete osanikele ei tohiks kehtestada ületamatuid kohaselt on võimalik Eestis nõudeid (nt osakute registreerimine keskdepositooriumis). asutatud teenuseosutajate Samuti tuleks võimaldada Eesti ettevõtetel tegutseda tegutsemine välisriigis, ning välisriikides piiranguteta, kui nad täidavad sealseid teenuse välisriigis finantsjärelevalve alla osutamise nõudeid. Kui Eesti tegevusloa taotlemine on ette kuuluvad juriidilised isikud võimatu või mõttetu, toob see kaasa tegevusloata tegevuse. (pangad jt) saavad tegutseda ka Eestis. Samas riskide maandamise huvides ei saa päris kõik teise riigi isikud Eestis vastavaid teenuseid osutada, kuivõrd finantsjärelevalve alla mittekuuluvate isikute puhul puudub piisav kontroll nende tegevuse üle, samuti ei pruugi olla tagatud järelevalvete vaheline koostöö, jne. 8. Võrdsustada sarnaste teenuste tegevuslubade nõuded. Raha Mitte-arvestatud/ See on hinnangu küsimus, et kas virtuaalvääringuks (ja vastupidi) vahetamise teenus on selgitatud raha virtuaalvääringuks ja olemuselt klassikaline valuutavahetusteenus. vastupidi vahetamise teenus on Virtuaalvääringute omavahelise kauplemise teenus on oma olemuselt klassikaline olemuselt forex kauplemine. Mõlemal juhul on olemas valuutavahetusteenus või pigem tegevusloa nõuded ning puudub põhjendus reguleerida finantsteenus. Oleme seisukohal, et virtuaalvääringuid rangemalt. Virtuaalvääringuid ei tohi segi see on kombinatsioon mõlemast. ajada investeerimisinstrumentidega, mille puhul on rangemad Lisaks regulatsiooni koostamisel nõuded igati põhjendatud. lähtutakse mh ka EL 3  krüptovaraturgude määrusest (MiCA) ja FATF-i juhenditest, mis samuti nimetatud teenuseid sellisel kujul ei võrdsusta. 9. Seoses kohaldamisalaga jääb eelnõu § 2 lõike 6 sõnastus Osaliselt Muudetud § 2 lõike 6 sõnastust „füüsilisest isikust tarbijakrediiti taotleva rahastuse arvestatud täpsemaks. taotleja“ veidi ebamääraseks. Tarbijakrediidi taotlemist ja andmist reguleerivad võlaõigusseadus ning krediidiandjate ja - vahendajate seadus. Pakume lg 6 sõnastuseks „ Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata füüsilisest isikust rahastuse taotleja suhtes, kes taotleb rahastust väikesel määral ja enda tarbeks.“ 10. Sama paragrahvi punktis 10 on kasutatud sõnapaari Arvestatud Terminid on ühtlustatud. „krediidipõhine ühisrahastusteenus“. Samas Finantsinspektsiooni seaduse muudatuste juures (eelnõu § 112) on kasutatud sõnapaari „laenupõhine ühisrahastusteenus“. Soovitame sõnakasutust ühtlustada. 11. Eelnõu § 2 lõike 7 kohaselt on finantstuluta Arvestatud Kustutatud lõike 7 teine lause. ühisrahastusteenust pakkuv ettevõtja kohustatud esitama enne majandustegevuse alustamist registripidajale teate asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta. Seletuskirjas on märgitud, et Nimetatud lõike eesmärk on välistada seaduse kohaldumisalast mittetulunduslikud ja heategevusliku eesmärgiga ühisrahastusprojektid; samuti sellised ettevõtmised, mille puhul on selgelt enne kliendi või investori poolset kapitali panustamist temale kommunikeeritud, et üleantud kapitali ei tagastata või oma panustatud kapitali eest ei pakuta vastutasuks asju, õiguseid või muid hüvesid. Sisuliselt tähendab see, et heategevuslikul eesmärgil ja annetuspõhiselt tegutsevad MTÜ-d peaksid olema majandustegevusregistris registreeritud? Sätte vajalikkust on põhjendatud sellega, finantsjärelevalveasutusel oleks võimalik saada ülevaadet Eestis tegutsevatest finantstuluta ühisrahastusteenuse osutajate kohta ning kaardistada vastavas sektoris tegutsevad ettevõtjad kui ka nendega seotud riskid. Ilmselt oleks võimalik saada ülevaade Eestis tegutsevatest heategevuslikest organisatsioonidest ka muude infoallikate põhjal. 12. Eelnõu § 2 lg 7 teise lause kohaselt on eelnimetatud ettevõtjal Arvestatud Majandustegevuse registris toodud kohustus esitada majandustegevusteade MTR-i ja tegevusalaks teavituskohustus välja jäetud. märgitakse finantstuluta ühisrahastusteenus. See säte on arusaamatu asjaolul, et majandustegevusteadet ühisrahastusteenuse osutamiseks ja sealhulgas tegevusala finantstuluta ühisrahastusteenuse osutamiseks hetkel ei eksisteeri. Käesolevast eelnõust ei selgu ühisrahastusteenuse osutamiseks täpsemaid majandustegevuse nõudeid majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS-i) § 6 kohaselt, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama või puudub viide, et kohalduvad üksnes üldandmed. Samuti ei sätestatud MsüS § 15 kohaseid andmeid, mida majandustegevusteade sisaldab ning mida on ettevõtja kohustatud registripidajale eelnevalt esitama. Eelnõuga ei ole sätestatud tähtaega, millal nimetatud majandustegevusteade peab olema taotlejatele kättesaadav. Eelnõu seletuskirjas pole välja toodud kulusid arendustöödeks, et tagada teatamiskohustuse elektrooniline taotlemine majandustegevuse registris. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas ära toodud ettevõtjate majandustegevuse vabaduse piiramist õigustavat avaliku huvi põhjendust ja puudub mõjuhinnang ettevõtjate halduskoormuse kohta. Eelnõu ei ole seega õigusselge, eelkõige seetõttu, et käitumisjuhised ettevõtjatele, kes on kohustatud täitma teatamiskohustust on segadust tekitavad ning need sätted ei ole kooskõlas MsüS-i suunistega. 4 13. Tähelepanekud seletuskirja kohta Osaliselt Seletuskirja on vastavalt arvestatud täiendatud. SISEMINISTEERIUM 14. Teeme ettepaneku täiendada ühisrahastuse ja muude Teadmiseks investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse võetud eelnõud sätetega, mis on seotud eelkõige terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud meetmete tõhustamisega. Lisaks ettepanekutele palume Rahandusministeeriumil Osaliselt Klientide kohta kogutavate andmete osa tagada muu hulgas vajalikud nõuded seaduses toodud teenust arvestatud, on suures osas eelnõust siiski välja soovivate klientide tuvastamiseks. Klientide selgitatud võetud ning küsimus lahendatakse identifitseerimine täiendavate, kuid mitte suurt ressurssi eraldi RahaPTS ja RLS muutmise nõudvate vahenditega, aitab maandada organiseeritud seaduse eelnõuga. kuritegevuse, terrorismi ja selle rahastamise võimalikkust ning seni kehtiva anonüümsust võimaldavate maksetehingutega seotud rahastuse potentsiaalseid tagajärgi. Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu versioonis on klientide kohta kogutavate andmed reguleeritud §-s 74. Nii eelnõus kui ka seletuskirjas ei ole määratletud kliendi isikuandmete olemust ja seetõttu teeme selles osas konkreetsuse tagamiseks täiendavad ettepanekud. Et minimeerida seadusega käsitletava turu väärkasutamist nii organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, terrorismi rahastamise tõttu, teeme ettepaneku muutmaks paragrahvi 74 sõnastust järgmiselt (muudatused on esitatud paksendatud kirjas): § 74. Isikuandmete töötlemine ja isikuandmete kaitse nõuded /…/ (2) Teenuseosutaja kogub klientide kohta järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi või –nimed 2) sünniaeg ja -koht; 3) kodakondsus või kodakondsused; 4) sugu; 5) isikut tõendava dokumendi number ja dokumendi koopia; 6) telefoninumber ja e-posti aadress; 7) maksekonto või muu konto või meetme, sealhulgas virtuaalvääringu rahakoti, mille kaudu rahalisi vahendeid kaasatakse ja investeeritakse, unikaalne tunnus; 8) muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata andmed, mida teenuseosutaja vajab õigusaktidele vastavate teenuste osutamiseks või lepingu täitmiseks. (3) Teenuseosutaja võib koguda klientide kohta järgmisi andmeid: 1) teave kliendiga seotud juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta; 2) muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata andmed, mida teenuseosutaja vajab õigusaktidele vastavate teenuste osutamiseks või lepingu täitmiseks. /…/ 15. Eelnõu § 64 lõike 2 punkti 2 puhul on kasutatud KAS § 88 Arvestatud Muudetud eelnõu § 64 lg 2 punkte 2 ja lõike 5 punkti 2 sõnastust, mis käesolevaks ajaks vajab 10. kaasajastamist. Sellest tulenevalt:  Sõnad „kohtueelse uurimise asutus“ tuleks asendada § 64 on eelnõu uues sõnastuses viidud sõnaga „uurimisasutus“, mida kasutatakse KrMS-s. eelnõu §-i 70. Lisaks võiks eraldi välja tuua konfiskeerimismenetluse, mille raames on samuti kõnealused andmed vajalikud. Seega võiks sätestada, et „kriminaalmenetluses, sealhulgas konfiskeerimismenetluses“. 5   Ebakorrektne on lauseosa „asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel“ – KrMS kasutatakse mõistet „abistamistaotlus“ ning EL liikmesriikide vahel (va Iiri ja Taani) toimub abi osutamine uurimismääruse alusel, seega tuleks mõlemad välja tuua. Abistamistaotluseid/uurimismääruseid täidavad KrMS kohaselt pädevad õiguskaitseasutused.  Lauseosa „Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu“ on segane, selle võiks sõnastada nt järgmiselt: „Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või…“. Eelnõu § 64 lõike 2 punktis 10 – alates 01.01.2021 on asutuse ametlik nimetus „Rahapesu Andmebüroo“. 16. § 74. Isikuandmete töötlemine ja isikuandmete kaitse nõuded Selgitatud Nimetatud säte on eelnõust kustutatud. (4) Kui teenuseosutaja saab teada kliendi esitatud andmete ebaõigsusest või teenuseosutajal tekib sellekohane kahtlus, …“ – sõnad „andmete ebaõigusest“ võiks asendada „ebaõigetest andmetest“. FINANTSINSPEKTSIOON 17. Praeguses faasis on virtuaalvääringute järelevalve õige Selgitatud Virtuaalvääringuga seotud teenuste asukoht Rahapesu andmebüroos, kuna asjaga seondub olemus ja sellega seotud riskid – peamiselt rahapesu risk, mitte finantsstabiilsuse ja turu mööname, et rahapesu risk on selliste läbipaistvuse temaatika teenuste puhul kesksel kohal kuid sisuliselt on tegemist ikkagi Rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) on läbi teinud finantsteenuste, sh ka paljuski strukturaalse muutuse ja alates 01.01.2021 alustas investeerimisriski sisaldava tegutsemist iseseisva asutusena rahandusministeeriumi elemendiga. Samale järeldusele on haldusalas. jõudnud nii FATF, EL liikmesriigid Euroopa Komisjoni töörühmades EL Eelnõu seletuskirjale tuginedes väljastab RAB alates krüptovaraturgude määruse arutamisel 27.11.2017 tegevuslubasid Eestis virtuaalvääringu teenuse kui ka näiteks OECD töögruppides. pakkumiseks, mis on defineeritud rahapesu ja terrorismi Lisaks – hetkel selliste teenuste mõju rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 3 finantsstabiilsuse on vähene või pigem punktis 9. Eelnõu § 4 reguleerib virtuaalvääringu sarnaselt marginaalne, kuid teenuste mahu juba kehtivale regulatsioonile. Ehk virtuaalvääringu puhul kasvades (mida näitavad viimaste on suuresti eesmärgiks võetud üksnes järelevalveasutuse aastate trendid) ei saa välistada selle vahetamine, st senise RAB asemel oleks virtuaalvääringu valdkonda (negatiivseid) mõjutusi ka järelevalve eest vastutav Finantsinspektsioon (Eelnõu § 6 finantsstabiilsusele. lõige 2, § 112 punkt 1). Lisaks on oluline rahapesu ja terrorismi Eelnõu seletuskirja kohaselt on RAB vastava valdkonna rahastamise riskide maandamise ja järelevalveasutusena suutnud koos seaduse muudatustega ärahoidmise kõrval tagada ka tuua kaasa vastavas sektoris arvestatavat muutust, ehk kui investoritele ning teenuse klientidele 2020. aasta 1. augusti seisuga kehtis erinevaid nende huvide kaitse (sarnaselt teistele virtuaalvääringute tegevuslube kokku 611, siis juba 2020. finantssektori ettevõtjatele), mis ei saa aasta talve lõpuga võrreldes oli vastav number ligikaudu kuuluda Rahapesu andmebüroo kolm korda vähenenud. Ehk viidatu kinnitab RAB poolset vastutusvaldkonda. mehitatust ja toimivat järelevalvemudelit virtuaalvääringute järelevalve alal. Seega on eelnõuga jätkuvalt ette nähtud, et vastavate teenuseosutaja järelevalve Finantsinspektsiooni järelevalve on keskendunud hakkab kuuluma edaspidi finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 tähenduses Finantsinspektsiooni vastutus- eelkõige finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja valdkonda, küll aga on võrreldes läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, varasemaga ette nähtud senisest pikem süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori üleminekuaeg (s.t. aeg mille jooksul kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele vastavad teenuseosutajad peaksid kaasaaitamise eesmärgile ja finantskriisi lahendamisele, ehk minema RABi alt FI järelevalve alla). 6  vältida krediidiasutuste maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele. Eeltoodu võtmekohaks on finantsstabiilsus. Virtuaalvääringute puhul on keskne järelevalveline võtmekoht ja risk ühiskonnale seotud enim aga peamiselt rahapesu tõkestamise valdkonnaga, kelmuste ja muu taolise kuritegevusega. RahaPTS § 54 lõige 1 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt on RAB ülesandeks mh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine; strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise ja ka riikliku sunni rakendamine. Ehk kõike eeltoodut arvesse võttes on Finantsinspektsiooni hinnangul virtuaalvääringu, mis kannab eelkõige ja peaasjalikult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riske, õige järelevalve asutus RAB. Vähem oluline ei ole siinjuures ka asjaolu, et RAB on juba aastaid vastava valdkonna eest vastutanud, neil on olemas nii ekspertide mehitatus, kui vastava valdkonna tundmise võimekus. Mõistame, et seoses RAB reformiga suureneb see veelgi. Finantsinspektsioon peaks selle kõik eraldi ja täiendavalt üles ehitama, kui peaks vastava valdkonna järelevalve eest vastutama asuma. Viimane aga tähendaks muuhulgas seda, et Finantsinspektsioon peaks oma seniste järelevalveliste kohustuste täitmise kõrval seadma fookusesse hoopis virtuaalvääringu alase järelevalve ja see võib mõjutada finantssektori järelevalve toimimist arvestatavas ajaperioodis. 18. Ühisrahastusele ja virtuaalvääringutele tuleks sätestada Osaliselt Vt ka eeltoodud kommentaari. eraldi seadused, samuti kaaluda virtuaalvääringute arvestatud/ Märgime, et kattuvus nimetatud vahendamise raamistiku täiendava reguleerimise selgitatud sektorite vahel on siiski üsna piisav, peatamist kuni EL vastava õigusloome realiseerumiseni, kuid vastavad eristamised on tehtud välja arvatud peamistes riskivaldkondades – rahapesu juba käesolevas eelnõus endas (s.t. tõkestamine, pettused ja muu selline kuritegelik tegevus teatud nõuded kohalduvad üksnes ühisrahastusteenuste osutajatele ja osad Oleme endiselt seisukohal, mida oleme ka varem esitanud nõuded üksnes virutaalvääringutega (27.11.2021 kirjaga nr 5-8/6310-1), et Eelnõu ajakava ei seotud teenuste osutajatele). arvesta piisaval määral EL-i õigusloomega ning virtuaalvääringute puhul on vajalik oodata ära EL Eraldi seaduste väljatöötamine mõlema krüptovaraturgude määrus1. valdkonna jaoks ei ole ka õigusökonoomika ja normitehnika Lähtudes sellest, et EL-i tasemel on ühisrahastuse ja reeglite kohaselt mõistlik. virtuaalvääringute valdkonnad reguleeritud eraldi, tuleks ka Eestis reguleerida nimetatud valdkondi eraldi seadusega. Eelnõu jõustumist ja rakendamist on Valdkondade eristamine ja erinev rakendamine on oluline aga edasi lükatud. tõhusa järelevalve jaoks, et planeerida järelevalve teostamist, mehitada vastavad osakonnad ja tagada vajalikud teadmised töötajatele. Kui ühe seadusega jõustuvad mitmed erinevad uued järelevalve valdkonnad, siis olemasolevate ressursside ja teadmistega on keeruline Finantsinspektsioonil Eelnõuga pandud järelevalve kohustusi täita: aegsasti tuleb planeerida, väljatöötada ja -õpetada vastavad võimekused. Seejuures ei ole Eelnõu seletuskirja mõjude osas välja toodud põhjalikku mõjuanalüüsi Finantsinspektsiooni ressurssidele, mis annaks võimaluse hinnata, kas Finantsinspektsiooni ressursid võimaldavad ka reaalselt kavandatavaid muudatusi rakendada juba 1. juulist 2021. Andsime 2020. aasta teises pooles Finantsinspektsiooni nõukogule lühiülevaate inspektsiooni täiendavast ressursivajadusest, kui 7  virtuaalväärtingute valdkond peaks liikuma inspektsiooni tegevuse perimeetrisse. Toona võis mõista, et taoline plaan ei realiseeru nii pea ning Finantsinspektsioonil ka vastavaid aspekte 2021. aastaks planeerida ei tuleks. Arvestades, et ühisrahastuse valdkonna osas on EL ühisrahatusse määrus juba vastu võetud, võiks antud valdkonna reguleerimisega liikuda edasi, arvestades EL ühisrahastuse määruses sätestatuga. Juhime tähelepanu sellele, et Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on nii EL ühisrahastuse määrust kui Eesti siseriiklikku õigusaktide menetlemise korda arvestades ebamõistlik. EL ühisrahastuse määruse artikkel 48 sätestab üleminekuaja ühisrahastusteenuse osutajatele. Vastavaks otsekohalduvaks ülemineku tähtajaks on 10. november 2022. Siseriikliku õiguse kooskõlla viimisel ei ole välistatud siseriikliku õiguse jõustumine enne otsekohalduvas määruses sätestatud tähtaega, kuid seda tingimusel, et siseriiklik õigus on määrusega ka kooskõlas. Õiguspärase ootuse aspektist, mis sai ühisrahastusteenuse osutajatele osaks, kui EL ühisrahastuse määrus jõustus, on neil ühisrahastusteenuse osutajatel muuhulgas ka valikuvabadus osutada teenust kuni 10. novembrini 2022 ning määruses sätestatud nõuetele ka mitte vastata ning seejärel oma tegevus lõpetada. Olukord, kus kavandatav siseriiklik õigus sätestab EL ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa taotlemise kohustuse oluliselt varasemalt, võib olla sellisel kujul vastuolus õiguspärase ootusega. Muuhulgas sätestab ka EL ühisrahastuse määruse artikli 48 lõige 2, et üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid kehtestada täna siseriikliku õiguse alusel kehtivat tegevusluba omavatele subjektidele lihtsustatud menetluse määruse nõuetele vastava tegevusloa taotlemiseks. Eelnõus kavandatud muudatuste osas ei ole võimalik üheselt väita, et tegu oleks EL ühisrahastuse määruse nõuetega võrreldes lihtsustatud menetlusega. Arvestades EL ühisrahastuse määruses sätestatud üleminekuperioodi pikkust teenuseosutajatele, ei ole piisavalt põhjendatud vajadust jõustada Eelnõus kavandatud muudatused 1. juulist 2021. Seletuskirjast nähtuvalt ei ole ka kavandatud jõustumisaega vacatio legis’e põhimõttest lähtuvalt põhjendatud. Justiitsministeerium on eelnõude kooskõlastamisel juhtinud läbivalt tähelepanu sellele, et jõustumisaja valikut on vaja põhjendada viisil, mis võimaldab hinnata, kas on kavandatud piisav aeg eeltöödeks ja normidega tutvumiseks Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 49 alusel. Seega kuni valdkonna harmoniseerimiseni Euroopa Liidus ning järelevalvemudelite ja -perimeetri täpsustumiseni eriti virtuaalvääringute vahendamise valdkonnas on ennatlik nö vaheetapis Eestis antud teemal muud sellist regulatsiooni, mis ei tegele hetkel valitsevate ja eelviidatud peamiste riskidega – rahapesu tõkestamine, pettused ja muud kuritegelikud ilmingud - virtuaalvääringute vahendamise turul. Vastasel korral võib juhtuda tõsiasi, kus uue Eesti seaduse järgi juba kujundatud äri- ja järelevalvemudeleid tuleb taas kord ümber tegema hakata õige pea tulenevalt Liidu nõuete peatsest rakendumisest. Seaduse kohaldamine, terminid ja mõisted 19.1 Vastavalt Eelnõu § 2 lõike 1 punktile 1 teenuseosutajaks Arvestatud Muudetud § 2 lõike 1 punkti 2 sõnastust. nimetatakse Eestis asutatud investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuseosutajat. 8  Vastavalt sama paragrahvi punktile 2 seadust kohaldatakse teenuseosutajale, kes on kes on saanud tegevusloa vastavalt EL ühisrahastuse määrusele ning kes on asutatud Eestis või osutab Eestis teenuseid. Teiste sõnadega, punkti 2 kohaselt seadust tuleb kohaldada ka teenuseosutajale kes osutab Eestis teenuseid, kuid ei ole asutatud Eestis, mis on vastuolus sama paragrahvi punktiga 1, mille kohaselt teenuseosutajaks saab olla ainult Eestis asutatud teenuseosutaja. Kui termin „teenuseosutaja“ on defineeritud Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 2, siis sama termini kasutamine Eelnõu § 1 lõike 1 punktis 2 tekitab segadusi seaduse kohaldamisala arusaamises. 19.2 Eelnõu § 2 lõige 2 välistab 5. ja 6. peatüki kohaldamise Osaliselt Seaduse kohaldamisala juures toome ühisrahastusteenuse osutajatele, kes pakuvad või arvestatud, üldise märkusena välja, et eelnõu vahendavad mitte-MiFID väärtpabereid ja ettevõtluslaene selgitatud reguleerib suures osas neid teenuseid ja EL ühisrahastuse määruse alusel, tingimusel et pakkumine ei tooteid, mis ei ole kaetud EL ületa 5 000 000 eurot. Muuhulgas selgitatakse Eelnõu ühisrahastusmäärusega või muude EL seletuskirjas, et neile kohaldub otse EL ühisrahastuse õigusaktidega (näiteks virtuaalvääringu määrus. Samas sätestab Eelnõu § 2 lõige 3, et 2., 5., 6., 11. teenuste osas rahapesu tõkestamise ja 12. peatükid kohaldatakse ka EL ühisrahastuse määruse direktiivid). Seetõttu tuleb eristada neid alusel tegevusloa saanud teenuseosutajatele, kui nad muu ettevõtjaid, kes on tegevusloa saanud hulgas osutavad Eelnõu § 1 lõikes 1 nimetatud teenust. ühisrahastusmääruse alusel, mille puhul Eelnõu § 1 lõike 1 punkt 1 hõlmab endas kõiki EL on nõuded ühtlustatud kogu EL-is ning ühisrahastuse määruse alusel osutavaid teenuseid. Tegemist mis lubab teenust osutada EL piires, on vastuoluga, mis tekitab probleeme seaduse ning ÜVIMS-it, milles on ette nähtud kohaldamisalas. siseriiklikud normid vastavate teenuste osutamiseks ja toodete pakkumiseks. Ühtlasi palume üle vaadata Eelnõu § 2 lõige 4 koosmõjus §- ga 25, et see ei piiraks EL ühisrahastuse määruse alusel Arvestatud on esimeses lõigus toodud tegevusloa taotlemise järgselt teenuse piiriülest osutamist. põhjendustega. Muudetud on Eelnõu § 2 lg 1 p 2 sõnastust selliselt, et Kokkuvõtlikult, palume täpsustada seaduse Eelnõu teenuseosutaja asemel on kasutatud kohaldamisalasid viisil, mis oleks õigusselged ja üheselt mõistet „juriidiline isik“. Selgituseks mõistetavad, sh selgitatud ka koos näidetega. tuleb märkida, et „teenuseosutaja“ on laiem mõiste ning hõlmab § 2 lg 1 p 1 kohaselt ka investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajaid, kes omakorda Eelnõu § 3 lõike 8 järgi võib olla ka ühisrahastusteenuse osutaja. Märkuse teises lõigus toodu kohta märgime, et Eelnõu § 1 lg 1 ei hõlma endas kõiki EL ühisrahastusmääruse alusel osustatavaid teenuseid, vaid sätte kohaselt kuulub seaduse (s.t. käesoleva eelnõu) kohaldamisalasse ühisrahastusteenuse osutamine ainult selles ulatuses, mis täpsustab ja täiendab EL ühisrahastusmäärust. Seevastu § 2 lg 3 kohaldub nendele ettevõtjatele, kes on saanud Eestis tegevusloa EL ühisrahastusmääruse alusel, kuid soovivad osutada muid teenuseid, mida ei ole nimetatud määrusega reguleeritud. Eelnõu koostajate hinnangul oleks tegevusloa taotlemise kohustuse kohaldamine nimetatud ettevõtjatele liialt koormav (sest nad on juba esitanud vastavad andmed ja dokumendid järelevalve- asutusele), kuid põhjendamatu oleks ka lubada seadusega ette nähtud 9  tegevusnõuetest hoida osadel ettevõtjatel kõrvale. Lisaks - isikud, kes on saanud Eestis tegevusloa EL ühisrahastusmääruse alusel peavad taotlema küll tegevusloa 2. peatüki alusel juhul kui nad soovivad osutada eelnõus sätestatud muid teenuseid, kuid peavad esitama vähem andmeid loa taotlemisel (vt § 7 lg 6). Sellega seoses võib välja tuua ka § 2 lõikeid 3 ja 4, mis täpsustavad nende ettevõtjate tegevust, kes on tegevusloa saanud vastavalt EL ühisrahastus- määrusele ning sellisel juhul kui nad osutavad kas ühisrahastusteenust ühisrahastusmääruse tähenduses või teisi § 1 lõikes 1 nimetatud teenuseid. EL ühisrahastusmäärus on oma skoopi kuuluvate teenuste ja teenuseosutajate osas otsekohalduv. 20. Eelnõu § 4 lõikes 2 toodud virtuaalvääringu teenuse Arvestatud Lisatud § 4 lõige 2 p 4 ja lg 6. kirjeldused ei pruugi katta ära FATF-i definitsioonides toodud virtuaalvääringu teenust ja teenuseosutajat, eriti just virtuaalvääringu ülekandjat. Virtuaalvääringu kontekstis tähendab ülekandmine teise füüsilise või juriidilise isiku nimel tehingu tegemist, mis teisaldab virtuaalse vara ühelt virtuaalse vara aadressilt või kontolt teisele. See on virtuaalvääringuga seotud korralduste täitmine, vastuvõtmine ja edastamine kolmandate isikute nimel. See aga ei kattu päris sama mõttele mis virtuaalvääringu vahendaja või vahetaja. Palume Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatud virtuaalvääringu teenuse kirjeldused üle vaadata. Teenuseosutajana tegutsemise õigus 21. Eelnõu § 6 lõige 4 sätestab, et käesoleva seaduse alusel Arvestatud antud teenuse osutamise tegevusload on tähtajatud ja need ei ole teisele isikule üleantavad. Palume lisada siia sarnaselt Krediidiandjate ja vahendajate seadusega (edaspidi KAVS) lisaks veel märge, et tegevusluba ei kehti tütarettevõtja suhtes, et vältida olukordi, kus hakatakse looma tütarettevõtjaid ja nende kaudu sama teenust pakkuma. Tegevusluba peaks olema antud ja kehtima konkreetsele ettevõttele. Ettepanek on sõnastada Eelnõu § 6 lõige 4 järgmiselt: „Käesoleva seaduse alusel antud teenuse osutamise tegevusload on tähtajatud, need ei kehti tütarettevõtja suhtes ja need ei ole teisele isikule üleantavad.“ 22.1 Eelnõu § 7 lõike 1 punkt 10 sätestab, et tegevusloa Arvestatud taotlusele tuleb lisada sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, sealhulgas taotleja tegevuse finantseerimisel. Peame vajalikuks lisada juurde rahvusvahelise sanktsioonide rakendamisega seotud nõuded. Ettepanek on sõnastada Eelnõu § 7 lõike 1 punkt 10 järgmiselt: „sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning rahvusvahelise sanktsiooni 10  kohaldamisega, sealhulgas taotleja tegevuse finantseerimisel;“ 22.2 Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab, et tegevusloa taotleja esitab Arvestatud kinnituse, et tal muu hulgas puuduvad rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide rikkumisest tulenevate süüdimõistvate kohtuotsuste ja sanktsioonidega seotud karistused. Palume lisada juurde rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise õigusaktidega seotud rikkumiste puudumise kinnitus. Ettepanek on sõnastada Eelnõu § 7 lõige 4 järgmiselt: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutule esitab taotleja kinnituse, et kõikidel teenuseosutaja juhtkonda kaasatud isikutel puuduvad äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide, rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktide, pettuse või ametialase vastutuse valdkonnas kehtiva siseriikliku õiguse rikkumisest tulenevate süüdimõistvate kohtuotsuste ja sanktsioonidega seotud karistused.“ 22.3 Eelnõu § 7 lõige 6 ütleb, et äriühing, kellele on väljastatud Arvestatud Eelnõu § 7 lõikesse 6 on lisatud viide EL ühisrahastuse määruse alusel tegevusluba, esitab lõike 1 punktile 13. käesolevas peatükis sätestatud tegevusloa taotlemiseks Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3-10 ja 17-19 nimetatud andmed ja dokumendid. Eelnõu ei nõua, et oleksid lisatud olulise osaluse dokumendid. Kuid olulise osaluse menetlus tagab, et meie turule ei tule kuritegelikest tegevustest pärit vahenditega asutatud ettevõtted. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 13 nimetatud olulise osaluse dokumendid Eelnõu § 7 lõike 6 alusel nõutavate dokumentide hulka. 22.4 Eelnõu § 7 ei nõua esitada tegevusloa taotlemisel Selgitatud Osutatavate teenuste kirjeldus on üks tegevuskava, mis annaks ülevaate kavandatavatest osa taotleja esitatavast äriplaanist (vt ka teenustest. Teeme ettepaneku lisada siia sarnaselt § 8 lg 1 p 5). Makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega tegevuskava esitamise nõue. Palume täiendada Eelnõu § 7 lõige 1 järgmise punktiga: „Tegevuskava, kus eelkõige kirjeldatakse kavandatavaid teenuseid.“ 23. Eelnõu § 11 sätestab tegevusloa andmisest keeldumise Arvestatud Eelnõu § 11 lõikesse 1 on lisatud punkt alused. Kuna ühisrahastusplatvormidel on IT-d puudutav 11. äärmiselt oluline, siis teeme ettepaneku siia nimistusse ka IT korralduse mittepiisavuse lisada. 24. Ühtlasi palume sätestada Eelnõus teenuseosutajale kohustus Osaliselt Kohustus esitada tegevusloa taotlemisel esitada tegevusloa taotlemisel sõltumatu audiitori hinnangu arvestatud/ sõltumatu eksperdi hinnang taotleja taotleja IT korralduse piisavuse kohta, sest nii ühisrahastuse selgitatud tehnoloogiliste lahenduste ja turvalisuse kui ka virtuaalvääringute puhul on IT-d puudutav olulise tagamise kohta on muudetud. tähendusega. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tingimata vajalik nimetatud hinnangu andmine kvalifitseeritud IT-audiitori poolt, sest see oleks alustavale ettevõtjale üsna suur koormus ja kulu. Seepärast on vastavat sätet muudetud nii, et FI-le tuleb esitada ülevaade taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. Samas vastavalt § 7 lõikele 3 säilib FI-l võimalus diskretsiooni korras sellist hinnangut nõuda. Lisaks märgime, et 11  (finants)audiitorid tavapäraselt IT korralduse hindamisega ei tegele. Hinnangu andnud ekspert peab suutma kontrollida turvapoliitika või – eeskirjade sisu ning nende praktikas rakendamist; samuti seda, et eeskirjades toodu on kas tegelikult taotlejal kasutusel või on taotleja võimeline eeskirjades nimetatud meemeid rakendama. 25. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 10 on sõnastatud järgmiselt: Arvestatud „Finantsinspektsioonil on õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui teenuseosutajale ei ole avatud maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali.“ Sõnastuse järgi ei saaks olla teenuseosutajal maksekontot Eestis asutatud krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses. Sõnastus võiks olla järgmine: „Finantsinspektsioonil on õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui teenuseosutajale ei ole avatud maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis, mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali.“ 26. Eelnõu ei anna mitte ühtegi võimalust puudustega Arvestatud tegevusloa taotluse tagastamiseks. Seega tekib olukord, kus Finantsinspektsioon peab taotlust menetlema lõpuni, esitades vaid oma märkuseid või täpsustavaid küsimusi. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 9 sarnaselt KAVS-iga, täiendades Eelnõus sõnastatu järgnevaga: „(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmeid või dokumente või need ei ole nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist. (2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jätta taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotlus on esitatud oluliste puudustega või 2) taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse teadasaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.“ 27. Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab tegevusloa kehtetuks Arvestatud tunnistamise alused. Palume täiendada tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused selliselt, et tegevusloa saaks kehtetuks tunnistada, kui teenuseosutaja on rikkunud või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda. Ettepanek on sõnastada Eelnõu § 13 lõike 2 punkt 13 järgmiselt: “teenuseosutaja on toime pannud rahapesu või 12  rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda;“ 28. Eelnõu § 16 reguleerib olulist osalust omavatele isikutele Arvestatud esitatavaid nõudeid. Palume täiendada Eelnõu § 16 ja lisada juurde nõue, et isiku suhtes ei ole kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni. Ettepanek on lisada ja sõnastada Eelnõu § 16 punkt 5 järgmiselt: “kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse mõistes.“ 29.1 Eelnõu § 17 lõige 1 ja § 18 lõike 1 punkt 1 hõlmavad endas Arvestatud olulise osaluse menetluses ainult aktsiatega seotud tehinguid. Eelnõu järgi võib teenuseosutaja tegutseda nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi vormis. Palume Eelnõu § 17 lõike 1 ja § 18 lõike 1 punkti 1 sõnastus täiendada osadega seotud tehingutega. 29.2 Eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teavitab Finantsinspektsioon Mitte- Tegemist on lihtsalt teavitusega, et omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul olulise osaluse arvestatud Finantsinspektsioon on andmed kätte dokumentide kättesaamisest ja menetluse võimalikust saanud, dokumentide piisavust on lõppkuupäevast. Finantsinspektsiooni senine praktika Finantsinspektsioonil aega hinnata ja näitab, et kaks tööpäeva on väga lühike aeg, eriti kui on lisaandmeid küsida 50 päeva. korraga mitu olulise osaluse omajat samas ettevõtjas. Näiteks, KAVS-is on see aeg viis tööpäeva, mis on piisav ja võimaldab dokumentidesse päriselt ka süveneda ning anda tagasisidet, mis on ka sisuliselt puudu. Tuleb arvestada ka sellega, et Finantsinspektsiooni halduskoormus tõuseb seoses järelevalve subjektide arvu tõusuga. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 17 lõige 3 ja anda Finantsinspektsioonile viis tööpäeva olulise osaluse omandaja teavitamiseks. 30. Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et teenuseosutajas olulise Mitte- Analoogne regulatsioon on kogu osaluse omandamisel Finantsinspektsiooni poolt arvestatud, finantssektoris, kuivõrd see tuleneb EL lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja selgitatud õigusest. Ehk meie hinnangul ei ole omandajalt nõutud lisaandmete ja dokumentide saamise põhjendatud teistsugune lähenemine vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid ühe subjekti puhul. peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. Juhime tähelepanu sellele, et lisaandmete ja –dokumentide nõudmise korral on taotlejale vaja aega nende dokumentide esitamiseks, Finantsinspektsioonile on vaja aega nende analüüsimiseks. Seoses sellega on mõistlik Eelnõu § 19 lõike 3 viimane lause ära võtta. Palume kustutada Eelnõu § 19 lõige 3 viimane lause. 31.1 Eelnõu § 25 räägib teenuse osutamist välisriigis nii filiaali Selgitatud Kuivõrd sihtriigis ei pruugi olla vastav kaudu kui piiriüleselt. Kui tavapäraselt on valdkond reguleeritud, seal hulgas Finantsinspektsioonil igasuguse piiriülese teenuse puhul puudub finantsjärelevalve asutus, ei saa kohustus teavitada EL liikmesriigist sihtriigi järelevalvet, panna Finantsinspektsioonile kohustust kes teeb omakorda teenuse lubamise kohta otsuse, siis siit teavitada lepinguriigi asutust. Eelnõust seda ei leidnud. Isegi kui me lubame filiaali välisriigis avada, aga seal vastav valdkond piisavalt reguleeritud ei ole ja meil seadusest ei tulene ka kohustust eraldi liikmesriigi järelevalvet teavitada, siis sihtriigis võib subjektil tekkida probleeme erinevatel põhjustel, eelkõige regulatiivsel tasandil. 13  Lisaks tuleb täiendada Eelnõu § 25 sellega, et teenuste osutamisel välisriigis peavad teenuseosutajad järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ja välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 25, võttes arvesse esitatud kommentaarid. 31.2 Eelnõu § 25 lõike 5 punkt 4 sätestab keelduva otsuse Arvestatud § 25 on eelnõu uues sõnastuses viidud tegemise alused, kui teenuseosutaja soovib asutada filiaali eelnõu §-i 15. või osutada teenuseid piiriüleselt. Palume täiendada Eelnõu § 25 lõike 5 punkt 4 selliselt, et Finantsinspektsioon võiks teha keelduva otsuse ka juhul, kui tegevuskava rakendamine võib olla seatud sh rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvale hiilimisega, selle katsega või suurendab selliseid riske. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 25 lõike 5 punkt 4 järgmiselt: „filiaali asutamine või teenuseosutaja esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, või rahvusvahelisest sanktsiooni rikkumise või kõrvale hiilimisega nende katsega või suurendab selliseid riske.“ Teenuseosutaja juhtimine ja nõuded tegevusele 32. Eelnõu § 30 sätestab nõuded sisekontrolli süsteemile. Selle Arvestatud Täiendatud § 30 sõnastust. paragrahvi kohaselt on nõutud ainult vastavuskontroll ja mitte siseaudit. Seletuskirjas räägitakse sama paragrahvi all § 30 on eelnõu uues sõnastuses viidud ka siseaudiitorist. Samuti tuleb tegevusloa menetluse käigus eelnõu §-i 31. esitada andmed siseaudiitori kohta, aga rohkem seda Eelnõus reguleeritud pole. Samas, näiteks, kontoteabe teenuse osutajatelt nõutakse atesteeritud siseauditi olemasolu, kuigi vastav teenus klientide vahenditele mingit ohtu ei kujuta. Ühisrahastuse puhul toimub opereerimine klientide rahadega ja seega on väga oluline, et kaitseliinid oleks paigas. See tähendab, et peaks olema tagatud ikkagi kolm kaitseliini. Palume täiendada Eelnõu § 30 ja selgelt sõnastada siseauditi kohustuslikkus ning viia sisse säte, et siseaudiitor peab olema sõltumatu. 33. Eelnõu § 29 lõikes 4 on välja toodud, et sise-eeskirjad Arvestatud Viidet muudetud täpsemaks. peavad olema kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Lõige on küllalt üldine ning viide võiks olla § 29 on eelnõu uues sõnastuses viidud täpsem. Palume lisada viide KAVS-i sätetele osas, mida eelnõu §-i 30. krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja peab sise- eeskirja koostamisel järgima. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 29 lõige 4 järgmiselt: „Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele peavad krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja sise-eeskirjad olema kooskõlas krediidiandjate ja –vahendajate seaduse 6. peatükis sätestatuga.“ 34. Eelnõu § 33 lõike 1 punkt 5 sätestab, et teenuseosutajal on Arvestatud Täpsustatud § 33 lg 1 p 5 sõnastust. oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus teenuse osutamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule, § 33 on eelnõu uues sõnastuses viidud kui tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus eelnõu §-i 34. teenuseosutaja ei tegele reaalselt temale edasi antud teenuse osutamisega. Kehtivast sõnastusest jääb mulje nagu tegevuse edasi andnud teenuseosutajale oleks omakorda teenuse osutamine edasi antud. Sama sõnastus on seletuskirjas ja ka seletuskiri ei ava, mida on seadusandja selle punktiga täpselt mõelnud. Teeme ettepaneku Eelnõu § 33 lõike 1 punkti 5 sõnastus üle vaadata või avada seletuskirjas sätte sisu. 14 35. Eelnõu § 42 lõike 1 kohaselt avalikustab teenuseosutaja oma Osaliselt Eelnõu § 42 lõike 1 punkt 1 sedastab veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates: arvestatud, teenuseosutajatele majandusaasta 1) majandusaasta aruande; 2) ülevaate teenuseosutaja selgitatud aruande avalikustamise kohustuse nelja lõppenud majandusaasta majandustegevuse tulemuste kohta. kuu jooksul majandusaasta lõpust Majandusaasta majandustegevuse tulemuste avalikustamise arvates. Sama lõike punktis 2 märgitud nõue jääb ebaselgeks. Seletuskirja kohaselt „nimetatud ülevaade hõlmab, nagu tagasisides ülevaade peaks andma võimaluse objektiivselt hinnata märgitud, andmeid, mis puudutavad teenuseosutaja majandustegevust eeskätt selles osas, mis bilansiväliseid andmeid, sealhulgas puudutab bilansiväliseid andmeid, sealhulgas (kuid mitte (kuid mitte ainult): klientide arv, ainult): klientide arv, vahendatud vahendatud investeerimisinstrumentide investeerimisinstrumentide või asjakohasel juhul või asjakohasel juhul virtuaalvääringute virtuaalvääringute pakkumiste kogumaht.“ Juhime pakkumiste kogumaht. Eelnõu § 42 tähelepanu, et ilma seletuskirjata ei ole seaduse Eelnõu mõte lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed ei arusaadav. Vastavalt Raamatupidamise seaduse (edaspidi kuulu majandusaasta aruande RS) § 15 lõikele 1 on majandusaasta aruande koosseisu (kohustuslikku) koosseisu raamatu- kuuluva raamatupidamise aastaaruande koostamise ja pidamise seaduse alusel, vaid tegemist avaldamise eesmärk muuhulgas anda aruande kasutajale on lisa-andmetega, mille avalikustamist asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni teenuseosutajalt nõutakse. Sellest raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse tulenevalt on ka nimetatud andmed kohta, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste eelnõus eraldi välja toodud. tegemisel kasutada. Eelnõu § 42 lõiget 3 on täpsustatud Seega Eelnõu § 42 lõikes 1 sätestatud majandusaasta aruande selles osas, et kui mitme majandusaasta avaldamise nõudega juba täidetakse nõue anda ülevaade aruanded peavad olema veebilehel majandusaasta tulemuste kohta. Kui seaduse andja siiski kättesaadavad. peab vajalikuks täpsustada, millist teavet majandusaasta tulemusete kohta peaks teenuseosutaja täiendavalt Lisaks tuleb märkida, et eelnõu avaldama, tuleks see täpsemalt sätestada. koostamisel ei olnud plaanis kohustada teenuseosutajaid koostama Kuna Eelnõu § 42 lõike 1 punktis 1 on sätestatud nõue majandusaasta aruandeid iga avalikustada veebilehel majandusaasta aruanne, siis võiks investeerimisinstrumendi või teenuse olla sätestatud ka kui kaua või mitme aasta majandusaasta kohta eraldi, vaid täiendavate andmete aruanded peaksid olema veebilehelt kättesaadavad. esitamine peaks viitama ainult § 42 lõike 1 punktis 2 toodud punktidele. Lisaks märgime, et Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt seaduse 5. Sellest tulenevalt on tehtud muudetud § peatükki kohaldatakse ka lepinguriigi krediidiasutusele, 42 lõikesse 3. investeerimisühingule, makseasutusele ja e-raha asutusele. Kuna antud Eelnõuga ei reguleerita lepinguriigi ettevõtjate § 42 on eelnõu uues sõnastuses viidud raamatupidamist ega majandusaasta aruande koostamist, ei eelnõu §-i 43. ole kohane ka seada nõudeid majandusaasta aruannete avalikustamise tähtaegadele lepinguriigi ettevõtjate osas. Samuti ei reguleeri Eelnõu lepinguriigi ettevõtja avaldatava teabe keelenõudeid, mis on olulised nii kliendikaitse, investorkaitse kui seaduse nõuete järelevalve kontekstis. Eelnõu § 42 lõike 3 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandusaasta aruanne ja ülevaade majandustulemuste kohta avalikustada Eelnõu §-des 3 ja 4 sätestatud instrumendi liigi ja teenuste kohta eraldi. Majandusaasta aruande ja majandustulemuste ülevaate koostamine ei ole mõeldav instumendi liigi või teenuse kohta. Palume täiendada Eelnõu § 42, võttes arvesse esitatud kommentaarid 36. Eelnõu §-s 57 on sätestatud kaks punkti, millest võib Arvestatud Muudetud § 57 lg 1 p 1 sõnastust. järeldada, et 4. jagu kohaldatakse nende mõlema kumulatiivsel täidetusel. Kuid seletuskirjas kasutatakse § 57 on eelnõu uues sõnastuses viidud selles sõna „või“, mis viitab sellele, et täidetud peab olema eelnõu §-i 60. vaid üks punkt. Arvestades, et turumanipulatsiooni pole võimalik toime panna, kui investeerimisinstrument pole finantsvahendusplatvormil omandatav ega võõrandatav, peetakse Eelnõu seletuskirjas „või“ asemel eelduslikult siiski 15  silmas § 57 tingimuste kumulatiivset täidetust. Et sellist küsitavust vältida, teeme ettepaneku lisada Eelnõusse § 57 puntki 1 järele kas sõna „ja“ või „ning“. Juhul, kui sätte mõtteks on siiski vähemasti emma-kumma punkti täidetud 4. jao kohaldumiseks, palume selgitada turumanipulatsiooni toimepanemist võimalikkust mittekaubeldava instrumendi suhtes. 37. Eelnõu § 61 reguleerib kliendi kaebuste lahendamist. Eelnõu Arvestatud Muudetud § 61 lg 5 sõnastust; säte § 61 lõikes 5 sätestatust võib jääda mulje, et ka tõstetud § 41 lõike 1 punktiks 13. Finantsinspektsioon lahendab tarbijate kaebusi, kuigi Finantsinspektsioonil sellist pädevust ei ole. Ka seletuskirjas on väljatoodud: „Lõike 5 kohaselt tuleb teenuseosutajal avaldada oma veebilehel viited Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Finantsinspektsioonile. Nimetatud viidete avaldamine on vajalik, et kliendil oleks teada, kuhu pöörduda kaebuse mitterahuldamise korral teenuseosutaja poolt.“ Oluline on küll viide asjakohastele järelevalveorganitele, aga täiendavalt võiks lisaks olla viide ka tarbijavaidluste komisjonile, kes lahendab tarbijavaidlusi. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 61 lõige 5 järgmiselt: „Teenuseosutaja avaldab oma veebilehel viited järelevalvet teostavatele asutustele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Finantsinspektsioonile), kui ka tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks pädevale asutusele (tarbijavaidluste komisjonile).“ Nõuded kapitalile ja omavahenditele 38. Eelnõu § 67 lõige 1 sätestab, et teenuseosutaja omavahendid Arvestatud Muudetud § 67 lg 1 p 1. peavad olema igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest kumb on suurem: käesoleva § 67 on eelnõu uues sõnastuses viidud seaduse § 66 lõikes 1 sätestatud aktsia-, osa- või algkapitali eelnõu §-i 72. suurus; vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Eelnõu § 66 samas ei räägi sõnagi algkapitalist. Palume täpsustada Eelnõu §-de 66 ja 67 sõnastus. Investeerimisinstrumendi registri pidamine 39. Eelnõu § 64 lõike 2 punkti 11 kohaselt on registrisse kantud Arvestatud Muudetud § 64 lg 2 p 11. andmetega õigus tutvuda muu hulgas muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või § 64 on eelnõu uues sõnastuses viidud terrorismi tõkestamine. Selgusetuks jääb, kes on muu isik. eelnõu §-i 70. Kui muu isiku alla läheb ka krediidi- ja finantseerimisasutus, kes täidab RahaPTS-ist tulenevaid kohustusi, siis on mõistlik viidata ka rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamise ja kohaldamise eesmärgile. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 64 lõike 2 punkt 11 järgmiselt: „muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu, terrorismi tõkestamine või rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamine ja kohaldamine.“ Põhiteabedokument 40. Eelnõuga pakutud põhiteabedokumendi regulatsioon tekitab palju küsimusi ja arusaamatusi, muu hulgas: 40.1 Eelnõu § 54 lõige 2 sätestab, et kui investeerimisinstrumendi Arvestatud Täiendatud § 57 lõiget 10 punktiga 4, pakkumise koguväärtus ületab 5 000 000 eurot, tuleb mille kohaselt on Finantsinspektsioonil põhiteabedokument enne investeerimisinstrumendi õigus keelduda põhiteabedokumendi pakkumise avalikustamist registreerida registreerimisest, kui rahastuse taotlejal Finantsinspektsioonis. Eelnõuga tuleb selgelt välistada puudub seos Eestiga või kui seos on olukorra, kus taotluse saab esitada ka kolmanda riigi ebaselge. Samuti on täiendatud eelnõu § äriühing või mõni teine Euroopa Liidu äriühing, kes ei peaks 3 lõikega 9, mis näeb ette, et rahastuse olema kaetud Eelnõu kohaldamisalaga. Eelnõu § 2 lõike 1 taotleja ühinguleping või põhikiri peab 16  punkti 3 sõnastuse kohaselt võib põhidokumenti kindlaks määrama, et tema registri- registreerida iga rahastuse taotleja, kes ei ole Eestis asutatud järgne asukoht ja peakontor on Eestis. ega osuta siin teenuseid. Lisaks, võiks anda Finantsinspektsioonile võimaluse jätta põhiteabedokument registreerimata, kui äriühingul puudub seos Eestiga, samuti võiks vältida olukorda kus põhiteabedokumendi registreerimise taotluse saab esitada äriühing, kellel on Eestis vaid aadress, s.t vähene seos Eestiga. Palume täiendada ja täpsustada Eelnõu, võttes arvesse esitatud kommentaarid. 40.2 Eelnõust ei selgu milline roll on Finantsinspektsioonil pärast Osaliselt Eelnõu uue sõnastuse järgi tuleb selliste põhiteabedokumendi registreerimist. Tekib küsimusi, kas arvestatud, investeerimisinstrumentide pakkumise, investeerimisinstrumendi pakkuja jääb Finantsinspektsiooni selgitatud mille väärtus jääb vahemikku 1M-5M järelevalve alla nagu emitent, kas Finantsinspektsioon peab eurot, puhul teavitada kontrollima äriühingu poolt avalikustatud teavet ning Finantsinspektsiooni ja esitada aruandeid. On küsitav, kas investeerimisinstrumendi koostatud põhiteabedokument Finants- pakkujal tekib aruannete avalikustamise kohustus, kas inspektsioonile teadmiseks (§ 57 lg 1). äriühing peab koostama kvartaliaruandeid ja/või poolaasta Teadmiseks esitamine tähendab, et aruandeid, millised on nõuded aruannetele. Finantsinspektsioon ei kontrolli üksikasjalikult põhiteabedokumendi Palume täpsustada Eelnõus Finantsinspektsiooni õigused ja sisu vastavust seaduse nõuetele, vaid kohustused pärast põhiteabedokumendi registreerimist. Finantsinspektsioon jälgib, kas kogu seaduses nõutud teave on esitatud. Üle 5M väärtusega pakkumiste puhul rakendub põhiteabedokumendi registreerimise kohustus. Kui pakkumise korraldab ja põhiteabedokumendi esitab Finantsinspektsioonile teadmiseks või registreerib Finantsinspektsioonis rahastuse taotleja, siis temale ei kohaldata teenuseosutaja kohta sätestatut, sh aruannete esitamise kohustust (vt § 76). 40.3 Eelnõu § 54 lõige 1 sätestab, et põhiteabedokumendi Selgitatud Vt eelmine kommentaar. avalikustamisest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada põhiteabedokument Finantsinspektsioonile teadmiseks. Jääb selgusetuks Finantsinspektsioon roll, kui teabedokument esitatakse teadmiseks. Küsitav on dokumendi edastamise eesmärk ning kas selle infoga peab ka midagi tegema. Ei ole selge, millised kohustused ja õigused tekivad Finantsinspektsioonil ning põhiteabedokumendi edastajal ja/või koostajal. Kui Finantsinspektsioonile esitatakse dokument teadmiseks, siis justkui tekib eeldus, et Finantsinspektsioon seda kontrollib. Palume täiendada Eelnõu § 54 osaga mis selgitab, et Finantsinspektsioon ei anna põhiteabedokumendi teadmiseks esitamisel heakskiitu ei investeerimisinstrumendi pakkujale või pakkumisega seotud äriühingule ega ka pakutavale instrumendile. 40.4 Põhiteabedokumendi regulatsioonis puudub säte piiriüleste Selgitatud Prospektimäärus ei sätesta otsesõnu pakkumiste kohta. Lähtuda võiks prospektimäärusest, mille keeldu teha ülepiirilisi pakkumisi järgi ei või teha piiriüleseid pakkumisi riigisisese prospekti riigisisese prospekti alusel. Sellisel alusel. juhul ei ole piiriülese pakkumise eelduslikku lubatust (nagu on Teeme ettepaneku järgida sama põhimõtet prospektimääruse alusel koostatud põhiteabedokumendi puhul, s.t piiriüleseid pakkumisi ei või prospektis), vaid emitendil tuleb teha. arvestada sihtriigi normistikuga ja sellega, et kas sihtriigis on Eesti siseriiklikele nõuetele vastava prospekti turundamine lubatud. 17  Lisaks on keeruline seda õiguslikult piirata, st mis oleksid need normid, millega välisriigi isikutele turundamist piirata. 41. Palume täiendada põhiteabedokumendi regulatsioon järgmiste punktidega: Finantsinspektsioonile tuleb anda õigus nõuda lisateabe Selgitatud Nimetatud õigus tuleneb § 54 lõigetest esitamist põhiteabedokumendis. 4 ja 5. § 54 on eelnõu uue sõnastusega viidud §-i 57. Finantsinspektsioon võib kohustada põhiteabedokumendi Selgitatud Nimetatud õigus tuleneb § 54 lg-st 5. registreerimise taotlejat ja isikuid, kes neid kontrollivad või kes on nende kontrolli all, esitama teavet ja dokumente. § 54 on eelnõu uue sõnastusega viidud §-i 57. Põhiteabedokumendis tuleb kajastada pakkumisega seotud Osaliselt Investori poolt kaetavad kulud on eraldi kulud. arvestatud kaetud § 54 lõike 3 punktis 3. Märkusest ei ole üheselt selge, et kas peetakse silmas veel mingeid kulusid. Põhiteabedokumendi keelenõuded peaksid olema sarnased Osaliselt § 54 lg 11 – põhiteabedokument peab prospekti keelenõuetega. Eelnõu § 51 lõike 10 alusel tuleb arvestatud olema eesti või inglise keeles, kusjuures avalikustada põhiteabedokumendi eestikeelne tõlge vaid FI-l on õigus nõuda eesti keelde Finantsinspektsiooni nõudel, kui pakkumine tehakse Eestis, tõlkimist. aga põhiteabedokumenti eesti keeles koostama ei pea. Põhiteabedokumendi regulatsioon tuleb täiendada nõudega Arvestatud Lisatud § 54 lg 3 p 5. avalikustada haldus-, juht- ja järelevalveorganite ning kõrgema juhtkonna huvide konfliktid. Põhiteabedokumendi regulatsioon tuleb täiendada nõudega Mitte- Kui nimetatud teave ei ole avalikult avalikustada vähemalt viit eelnevat aastat puudutavad arvestatud kättesaadav (sh juhul kui see teave on üksikasjad täitevasutuste või reguleerivate asutuste (kaasa karistusregistrist kustutatud), siis võib arvatud määratud kutseühendused) kõigi ametlike avalike olla tegemist ebamõistliku nõudega. süüdistuste ja/või sanktsioonide kohta, mis on seotud haldus, juht- ja järelevalveorganite ning kõrgema juhtkonnaga, ning see, kas kohus on kunagi keelanud neil isikutel tegutseda haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmena või osaleda äriühingu tegevuse juhtimises või elluviimises. Põhiteabedokumendis tuleb ette näha märge selle kohta, et Arvestatud Lisatud § 55 lg 4 ls 2, mis lubab investoril on õigus instrumendi märkimisest taganeda, kui investoril taganeda põhiteabedokumenti muudetakse. Üldjuhul kehtib selline investeerimisinstrumendi taganemisõigus pakkumise lõppemiseni või kuni instrument võõrandamisega seotud lepingust, kui on võetud kauplemisele, olenevalt sellest kumb toimub põhiteabedokumenti muudetakse. hiljem. Eelnõu § 54 lõiget 11 on keeruline täita, sest Selgitatud Vastav kohustus esitada Finantsinspektsioon ei saa veenduda, et põhiteabedokumendis esitatud teave põhiteabedokumendis on kajastatud kogu iseloomulik teave kuuel A4 leheküljel põhineb EL rahastuse taotleja ja pakutavate investeerimisinstrumentide ühisrahastusmääruse artikli 23 lõikel 7. kohta, kui põhiteabedokument koostatakse maksimaalselt 6- Eelnõu koostajate arvates saab seda l A4 leheküljel. Sinna ei pruugi kogu teave ära mahtuda. nõuet kohaldada ka teiste Antud nõuet tuleks hoolikalt läbi mõelda. investeerimisinstrumendi pakkumise dokumentidele, st põhiteabedokumentidele. Põhiteabedokumendi määruse 4 § 2 lõike 1 punkt 4, mis Selgitatud „Kui see on kättesaadav“ all on täpsustab põhiteabedokumendi nõudeid, viitab sellele, et mõeldud seda, et kui emitendi avalikustatud andmetesse tuleks lisada viide tegevusajalugu on olnud piisavalt pikk, finantsaruandele, kui see on kättesaadav. Selgusetuks jääb et tal on olnud kohustus finantsaruanne osa ,,kui see on kättesaadav´´. Pakutud sõnastuse kohaselt avalikustada. võib taotleja ise otsustada, kas ta teeb aruande kättesaadavaks või mitte. Põhiteabedokumendi määruse § 4 loetelu, mis reguleerib Arvestatud investeerimisinstrumendi pakkumisega seotud riskide avalikustamist, tuleks jätta lahtiseks, sest riskitegurid sõltuvad paljudest erinevatest asjaoludest ning loetelu 18  jätmine kinniseks on riskantne. Raamatupidamine ja aruannete esitamine Finantsinspektsioonile 42. Üldise kommentaarina märgime, et Eelnõu 8. peatükis Arvestatud Kustutatud § 76-st lg 5, mis käsitles reguleeritakse ka Eesti Pangale ja Rahandusministeeriumile teenuseosutaja aruannete esitamist Eesti andmete ja aruannete esitamist. Pangale ja Rahandusministeeriumile. Teeme ettepaneku kustutada peatüki pealkirja viimane sõna. 43. Palume Eelnõu seletuskirjas täpsemalt välja tuua, mis liiki Selgitatud Eelnõu kohaselt kohalduvad teenuste osutajatele kohalduvad Eelnõu 8. peatükis toodud järelevalvelise aruandluse nõuded järelevalvelise aruandluse esitamise nõuded. kõikidele teenuseosutajatele, st investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutajatele. 44. Teenuseosutaja aruannete esitamise sidumine üksnes Mitte- § 76 lõikes 2 toodud lähenemine kattub üldkoosoleku toimumise kuupäevaga on ebapiisav. arvestatud teiste finantssektori ettevõtja kohta käiva eriregulatsiooniga – eelnõu Palume täiendada Eelnõu § 70 lõige 2 sõnastus koostajatele ei ole teada, et nimetatud ajaperioodiga, mille jooksul üldkoosolek peab toimuma. lähenemine ei toimi või et see põhjustaks praktikas probleeme. Lisaks, § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab teenuseosutaja majandusaasta aruanne olema avalikustatud nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõpust, mis seab ka üldkoosoleku toimumisele selge ajalise piiri. 45.1 Eelnõu § 70 lõike 3 punktis 4 peab “teenuseosutaja bilansi Arvestatud Muudetud § 76 lõike 3 punkti 4. aruanne” asemel olema “teenuseosutaja bilanss”. Palume muuta Eelnõu § 70 lõike 3 punkt 4. 45.2 Eelnõu § 70 lõike 5 alusel jääb arusaamatuks, missuguseid Osaliselt Lõige 5 kustutatud. andmeid, mis ulatuses ja millise sagedusega on arvestatud Finantsinspektsioon kohustustatud Eesti Pangale ja Rahandusministeeriumile esitama. Teeme ettepaneku asendada sõnad „esitab Finantsinspektsioon“ sõnadega „võib Finantsinspektsioon vajadusel esitada“. 45.3 Eelnõu § 70 lõige 7 annab valdkonna eest vastutavale Arvestatud Muudetud § 70 lõike 7 (uues sõnastuses ministrile õiguse kehtestada määrusega aruandluse nõuded § 76 lg 6). Eestis teenuseid osutavatele isikutele. Selle sõnastuse järgi võib järeldada, et aruandluse nõuetega kaetakse ainult Eestis osutatud teenused. Kui määrusega saab siiski sätestada andmete esitamise kohustuse ka teistes riikides osutatud teenuste kohta, siis tekib küsimus, kas määrusega saab sätestada aruannete esitamise kohustuse teenuseosutajale, kes osutab teenuseid üksnes välisriikides ja ei osuta teenuseid Eestis. Peame vajalikuks, et seadusandja näeks ette õiguse kehtestada aruandlusnõuded teenuseosutaja tegevusele tervikuna. Viimane on oluline seetõttu, et järelevalve teostajal peab olema võimalus saada ülevaadet teenuseosutaja kogutegevusest, kuivõrd tema omavahendid peavad olema piisavad katmaks tema kõikidest tegevusest tulenevaid riske. Palume täiendada Eelnõu § 70 lõige , võttes arvesse esitatud kommentaarid. 46. Eelnõu § 71 lõikes 3 palume täpsustada korrigeeritud Arvestatud Muudetud § 71 (uues sõnastuses § 77) aruannete esitamise tähtaega lisades esimese lause lõppu lõiget 3. sõnad “ilma põhjendatud viivitusteta”. Samas lõikes nõutakse Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruannete esitamist juhul, kui eelmiste aruandeperioodide 19  arvestuspõhimõtteid on muudetud. Teeme ettepaneku täpsustada korrigeeritud aruannete esitamist järgmiselt: “Korrigeeritud aruannet tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes tuvastanud vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest”. Isikuandmete kaitse 47.1 Eelnõu § 74 lõige 5 sätestab, et teenuseosutajal on õigus Selgitatud Sõna „õigusakt“ viitabki mistahes isikuandmeid säilitada kuni teenuse osutamise lepingust või asjakohasele muule õigusaktile kui seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni, kui käesolev seadus. õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Palume täiendada see lõige selliselt, et oleksid tagatud ka teistest seadustest tulenevad isikuandmete säilitamise nõuded. Näiteks, RahaPTS §-s 47 on sätestatud kohustus säilitada isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 74 lõige 5 järgmiselt: “Teenuseosutajal on õigus isikuandmeid säilitada kuni teenuse osutamise lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.” 47.2 Lisaks palume üle vaadata Eelnõu § 74 lõiked 3 ja 4 ning Osaliselt § 74 lõiked 3 ja 4 kustutatud; teemad on veenduda, et nende sätetega tagatakse andmete arvestatud jäetud isikuandmete kaitse üldmääruse usaldusväärsus ja andmete sõltumatu allikas nii, nagu (GDPR) reguleerimisalasse. RahaPTS ja Rahvusvahelise sanktsiooni seadus (edaspidi RSanS) seda ette näevad. Eelnõu aruandluse määrus 48. Aruandluse määruse § 4 lõigetes 3-5 oleks parem üldkulude Selgitatud Kaalume vastavaid ettepanekuid vastavate näitajate defineerimise asemel lisada viited edaspidi konkreetse RM määruse vastavatele kasumiarunde kirjetele, kuna Eelnõu järgi eelnõu väljatöötamisel (mis esitatakse küsitakse teenuseosutajatelt ka kasumiaruannet. eraldi kooskõlastusringile). Palume täiendada Aruandluse määruse § 4 lõiked 3-5. 49. Aruandluse määruse § 6 lõige 6 viitab omavahendite minimaalsuuruse esitamisele sõltuvalt kasutatavast meetodist. Jääb arusaamatuks, mis meetodeid on antud juhul mõeldud. Palume täiendada Aruandluse määruse § 6 lõige 6 selliselt, et oleks selge, mis meetodeid on mõeldud. 50. Aruandluse määruse § 6 lõige 7 ei ole korrektne. Teenuseosutaja esimese taseme põhivahendite koosseisu kuulub bilansikirje „muu akumuleeritud koondkasum“, millel tuleb näidata lõikes viidatud õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade reserviga seonduv summa. Seega tuleb ümberhindluse reservi summa näidata bilansis, mitte kasumiaruandes. Teeme ettepaneku lõige kustutada. 51. Aruandluse määruse § 4 lõige 6 sätestab, et Finantsinspektsiooni nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude suuruse arvutamisel maha arvata ühekordsed aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud. Ei ole selge, missuguseid kulusid on mõeldud ühekordete ja erakorraliste kulude all. Finantsaruandlust reguleerivatest õigusaktidest (IFRS, IAS) ega juhenditest (RTJ) nimetatud termineid ei leia. Palume täpsustada Eelnõu seletuskirjas ühekordsete ja erakorraliste kulude sisu. Järelevalve ja vastutus 20 52. Väärteomenetlus ei sobi karistuskontseptsioonina antud Selgitatud Ettepaneku on mõistetav, aga antud Eelnõu raames. Hetkel on väärtegude eest karistamise karistusteemaika on kavas lahendada ebaefektiivne kord kujunenud tõsiseks takistuseks laiemalt teiste eelnõude raames. Finantsinspektsioonile pandud ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. On vajalik võtta aluseks halduskaristuste mudel ja luua vastav menetlus, arvestades ühisrahastusteenuse ja virtuaalvääringu teenuse äärmiselt laia geograafilist ulatust. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada Eelnõus selgem ning praktikas rakendatav õiguslik alus, millisel juhul oleks Finantsinspektsioonil haldustrahvi kehtestamise õigus. 53. Kuigi Finantsinspektsioon ei toeta väärteomenetluse Osaliselt Eelnõusse lisatud § 90 lõiked 8-11 ja § rakendamist Eelnõuga reguleeritud turuosaliste rikkumiste arvestatud 94 lõiked 6-9. sanktsioneerimiseks, esitame tähelepanekuid Eelnõus sätestatud regulatsiooni osas. Arvestades ühelt poolt, et Eelnõu kohaselt on siseteabe väärkasutamine ja turumanipulatsioon keelatud ja väärteokorras karistatav, teiselt poolt aga investeerimisinstrumentidesse investeerivate ja nendega spekuleerivate isikute laia geograafilist ulatust, siis kas või kuidas nähakse selles osas ette menetluslikke erisusi, võrreldes börsil väärtpaberitega toime pandavata rikkumistega (eelkõige turukuritarvitustega)? Juhul, kui menetluslikke erisusi ei sätestata, siis kas järelevalveasutusele/väärteomenetlejale nähakse ette nt õigus manipuleerija/siseteabe väärkasutaja konto blokeerida või antakse muid analoogseid sunnivahendeid? Vastupidisel juhul on oma sisult mõttetu näha ette võimalust alustada isiku suhtes menetlust, kui kogu menetlus takerdub menetlusaluselt isikult ütluste võtmise võimatuse taha. Palume täpsustada Eelnõus Finantsinspektsiooni õigused ja menetluslikud erisused siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni tuvastamise puhul. 54. Eelnõu § 97 lõige 1 sätestab, et seaduses sätestatud Arvestatud Muudetud § 97 lõike 1 sõnastust aruannete, dokumentide, selgituste või muu teabe või muude täpsemaks, sh lisatud viide §-le 70. andmete esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist /…/“. Seoses Eelnõu §-s 97 märgitud avalikustamise kohustuse rikkumisega soovime täpsustada selle sisu ja eesmärki. Seda enam, et näiteks põhiteabedokumendi avalikustamata jätmine on karistatav Eelnõu § 93 alusel ning muu teabe avalikustamise nõuete rikkumine Eelnõu § 94 alusel. Hetkel tundub, et §-s 97 sisalduv avalikustamise kohustus, arvestades ka paragrahvi pealkirja „Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmine“, on ülearune. Teine variant võiks olla kehtestada üks üldine eraldiseisev säte, mille kohaselt oleks seadusest tuleneva mistahes avalikustamise kohustuse rikkumine sanktsioneeritav. Teeme ettepaneku üle vaadata avalikustamise kohustuse rikkumiste regulatsioon. 55. Eelnõu § 102 kohaselt on karistatav teenuseosutaja Selgitatud Eelnõud on lihtsustatud ja kustutatud on juhtorgani liikme poolt seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste § 26 lõige 4, mis näeb ette kahe juhatuse rikkumine. Eelnõu § 26 lõike 4 kohaselt on üheks liikme nõude teenuseosutajatele. kohustuseks, et teenuseosutaja juhatuses on vähemalt kaks Teisisõnu piisab kui teenuseosutajal on liiget. Kuivõrd muu asjaomane regulatsioon Eelnõus üks juhatuse liige. Muus osas tuleb puudub, siis palume selgitada, kas olukorras, kus üks kahest juhatuse liikme vastutuse puhul lähtuda juhatuse liikmest astub päevapealt tagasi, vastutab Eelnõu §- 21  s 26 sätestatud nõuete rikkumise eest (a) tagasi astunud teistes asjaomastes õigusaktides juhatuse liige; (b) juhatuse liikmeks jäänud liige; või (c) (eeskätt äriseadustikus) sätestatust teenuseosutaja nõukogu. Palume täpsustada vastutus Eelnõus §-s 26 sätestatud rikkumise eest. Muudatused kehtivates seaduste 56. FIS § 2 lõike 1 muutmine. Mitte- Hetkel ei ole see siiski päris lõpuni Teeme ettepaneku sõnastada Finantsinspektsiooni arvestatud selge, et mis võrreldes kehtiva järelevalve mandaat täpsemaks. Tänane sõnatus: „/…/ versiooniga võiks muutuda muudatuse sätestatud tegevuse üle.“ võib viia oluliselt laiemate tulemusena täpsemaks. hinnanguteni järelevalve kohustuste üle, kui see tegelikkuses on mõeldud. Ettepanek on vastav osa „/…/ sätestatud tegevuse üle.“ asendada alljärgnevaga: „ /…/ Finantsinspektsioonile selgesõnaliselt seatud kohustuste üle.“ Selgitustesse palume lisada, et finantsjärelevalve on piiratud ulatuses järelevalve, millised järelevalvelised kohustused on üheselt ja ammendavalt seadusest või nende alusel kehtestatud õigusaktidest selgesõnaliselt tulevad. 57. FIS § 38 lõige 8 täiendatakse järelevalvetasu maksmise Osaliselt FIS § 38 lõiget 8 on vastavalt kohta. arvestatud täpsustatud. Palume siin ette näha muu hulgas ka selliseid kombinatsioone nagu investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja investeerimisühing, investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja e-raha asutus. Näiteks, hetkel on ühel turuosalisel investeerimisühingu tegevusluba, aga tal on ka ühisrahastuselaadne element olemas, mida Finantsinspektsioon hetkel ei kontrolli. 58. FIS § 453 lõike 2 muutmine, millega määratakse Mitte- Ettepanek on arusaadav ja mõistetav. teenuseosutaja tegevusloa taotlemisel menetlustasu 1 000 arvestatud Ehk mööname, et Finantsinspektsiooni eurot. Eelnõus sätestatud menetlustasu võib pidada liiga seaduses ettenähtud menetlustasud madalaks ning tuleks kaaluda selle tõstmist. Hetkel tasutakse (kõikidele subjektidele) on mingil Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse määral vananenud ning tõenäoliselt on (edaspidi RahaPTS) alusel väljastatava tegevusloa taotluse vajalik nende muutmine (tõstmine). läbivaatamise eest riigilõivu virtuaalvääringu teenuse Samas leiame, et see eeldaks ka eraldi pakkumiseks 3 300 eurot. Menetlustasude langetamine ei ole mõjuhinnangut kõikide subjektide vastava sektori riskisegmenti ja sinna panustatavat lõikes ja seda tuleks teha pigem järelevalvelist tööd arvestades põhjendatud. eraldiseisva eelnõu raames. Palume määrata Eelnõuga teenuseosutaja tegevusloa taotlemisel menetlustasu vähemalt 3 300 eurot, ideaalis võiks menetlustasu suureneda ja olla 4300 eurot. 59. FIS § 455 lõike 2 muutmine, millega määratakse Mitte- Vt eelmine kommentaar. investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu arvestatud põhiteabedokumendi registreerimise menetlustasu 600 eurot. Tundub riskantne reguleerida põhiteabedokumentide koostamist EL-is esimesena, eriti olukorras kus Eesti menetlustasud on niivõrd madalad. Keskmiselt jäävad prospektide kinnitamise menetlustasud Euroopas vahemikku 2 500 – 6 000 eurot. Eestis on prospekti kinnitamise tasu 600 eurot. Eelnõu seletuskirja punktis 3.1.3 kajastatakse, et Eestiga seotud ICO-de maht on märkimisväärne võrdluses teiste riikidega. Märkimisväärse mahuga kaasneb ka märkimisväärne risk. Palume viia teabedokumendi registreerimise tasu vastavusse võetava riskiga ja mitte vähem kui 3500 eurot. 22 60. RahaPTS muutmine Selgitatud Osaliselt on see sätestatud §-s 45. Seda Teeme ettepaneku sarnaselt nagu makseteenuse pakkujale muudatust kaalutakse aga täpsemalt sisse tuua virtuaalvääringu teenuseosutajale kohustuse RahaPTS ning RLS muutmise eelnõu tuvastada kliendi isikusamasus iga tehingu puhul, mis raames, mille rahandusministeerium tehakse maksja nimel vähemalt osaliselt elektrooniliselt esitas esimesele kooskõlastusringile makseteenuse pakkuja kaudu, eesmärgiga teha raha makse 05.05.2021. saajale makseteenuse pakkuja kaudu kättesaadavaks, sõltumata sellest, kas maksja ja makse saaja on üks ja sama isik või kas maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad on identsed, sealhulgas järgmised tehingud: maksekaardi, e- raha instrumendi või mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogial põhineva samalaadsete omadustega ette või tagantjärele ja mille rahalise kohustuse vääring ületab 1000 eurot, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni ühekuuse perioodi jooksul.6 Lisaks on oluline sätestada ka virtuaalvääringu teenuseosutaja kohustus edastada tehinguga seotud andmed, sh makse algataja ja makse saaja informatsioon, läbi terve tehinguahela. See tuleb rahvusvaheliselt FATF-i nõuetest (nn travel rule). Virtuaalvääringud omavad kõrget rahvusvahelise sanktsiooni, rahapesu ja terrorismi rahastamise riski just tänu oma anonüümsuse poolest. Virtuaalvääringu teenuseosutajad peaksid vahendite ülekannete puhul saama teavet maksja ja makse saaja kohta, et oleks võimalik täita tunne oma klienti kohustust, tuvastada kahtlasi tehinguid ja isikuid ning neid identifitseerida. Eelnevat soovitust toetavad FATF-i poolt tehtud soovitused7 ja ka EBA Opinion on ‘virtual currencies’8. Palume täiendada RahaPTS-i, arvestades edastatud kommentaarid. Võib kaaluda ka eraldi rakendusakti, kus sätestatakse nõuded virtuaalvääringuga seotud kannetele ja kandega seotud andmetele. 61. Palume hinnata vajadust muuta ka RahaPTS § 103 lõiget 1, Selgitatud Säte on minetanud oma rakendusliku mis reguleerib alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tähtsuse, aga otsest vajadust ei ole seda tegevusluba. sätet kehtetuks tunnistada. 62. RSanS muutmine Arvestatud Palume lisada juurde RSanS muutmine, millega eemaldatakse sarnaselt RahaPTS-i muudatusega erikohustustega isikute hulgast virtuaalvääringu teenuse pakkuja RahaPTS-i tähenduses ja viiakse RahaPTSis virtuaalvääringute pakkujad finantseerimisasutuse tähendusse. EESTI PANK 63. Eesti Pangal ei ole muudatusettepanekuid ega täiendusi. Teadmiseks Eesti Pank toetab eelnõud ning peab soovitavaks selle võetud võimalikult kiiret vastuvõtmist seadusena. AUDIITORKOGU 64. Auditi või ülevaatuse ja eritöö eristamine Osaliselt Eelnõu § 72 lõikesse 4 on jäetud üksnes Eelnõu § 72 lg 4 sätestab, et teenuseosutaja auditeerimise arvestatud kohustus teha audiitori poolne kontroll käigus peab vandeaudiitor kontrollima järgmiste nõuete omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama teenuseosutajale ja täitmise osas. Leiame, et see oleks siiski Finantsinspektsioonile arvamuse nende kohta: vajalik ja omavahendite kontroll ei ole 1) omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmine; ka ülemäära koormav/keeruline 2) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus; (täpsemad omavahendite nõuded 3) infosüsteemide turvalisus. sätestatakse eraldi RMi määruses). Selgitame, et § 72 lg 4 sätestatud nõuete kontrolli puhul on 23 tegemist raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli Uues eelnõu sõnastuses on säte viidud töövõtust eraldiseisva töövõtuga, mille tulemusena §-i 78. esitatakse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollist eraldiseisev arvamus seaduse § 72 lg 4 sätestatud nõuete audiitorkontrolli kohta, kuivõrd AudS § 50 lg 2 ja § 51 lg 2 näeb ette, et auditi ja ülevaatuse objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioon. Eelnõu § 72 lg 4 sätestatud nõuete kontrollimisel ei ole tegemist ainult rahandusinformatsiooniga, vaid ka muu informatsiooniga. Lisaks teostatakse audit ja ülevaatus AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse standardite alusel ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne. Tulenevalt AudS regulatsioonis sätestatud auditi ja ülevaatuse ning vandeaudiitori kutsestandardite nõuetest ei ole eelnõu § 72 lg 4 sätestatud nõuete kontroll auditi ja ülevaatuse objekt. § 72 lg 4 nõuete täitmise kontrollil juhindub audiitor vandeaudiitori kutsetegevuse standardist ISAE (EE) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“. Seda juhul, kui § 72 lg 4 nõuete täitmiseks on loodud raampõhimõtted, mis kirjeldavad ja sätestavad kriteeriumid, milline on piisav ja tõhus sisekontroll ja turvaline infosüsteem, millele vastavuse täitmist saab audiitor kontrollida. Audiitor saab suuremat kindlustunnet anda kõigile teenusepakkujatele kehtivate ühtsete reeglite olemasolul. Oma tähelepanekud raamistiku täpsema määratlemise vajaduse osas esitame p-s 3.2 „Nõuetele vastavuse kriteeriumid“. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu, et § 72 lg 4 nõuete täitmise kontrollimisel on tegemist audiitori eritööga, mille tulemusena esitab audiitor eraldiseisva aruande ja arvamuse eelnõus nimetatud sätete nõuete täitmise kohta, sõltumatult raamatupidamise aastaaruande auditi või ülevaatuse vandeaudiitori aruandest. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli ja § 72 lg 4 nõuete täitmise audiitorkontrolli võib ja saab läbi viia samaaegselt, kuid nad jäävad siiski kaheks eraldiseisvaks, omavahel sidumata töövõtuks. § 72 lg 4 nõuete täitmist võib audiitor kontrollida ka eraldi töövõtuna, sõltumatult audiitorkontrolli teostamisest. Seega võivad audiitorteenust raamatupidamise aastaaruande kontrolli kohta ja § 72 lg 4 nõuete täitmise kohta osutada erinevad audiitorid või audiitorettevõtjad. Eelnõust võib välja lugeda, et eelnõus nimetatud õigusnormide täitmist kontrollitakse „auditeerimise“ ehk raamatupidamise aastaaruande audiitorteenuse osutamise käigus. See ei saa nii olla, kuivõrd tegemist on erinevate kontrolli objektidega ning audiitorettevõtja ei saa raamatupidamise aastaaruande kontrollimise käigus kontrollida § 72 lg 4 nõuete täitmist. Eksisteerib ka võimalus, et audiitorkontrolli ja § 72 lg 4 nimetatud nõuete kontrolli ei peakski teostama sama audiitorettevõtja, kes viib läbi raamatupidamise aastaaruande kontrolli. Eraldiseisev ja teise osapoole poolt läbiviidud töövõtt on õigustatud eelkõige krediidiasutuste kui avaliku huvi üksuste audiitorkontrolli teostamisel, 24  tagamaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04. 2014 määruse (EL) nr 537/2015, mis käsitleb ava liku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ artiklis 5 nimetatud nõuetele vastavust, mille kohaselt kohustuslikku auditit tegev audiitor ei tohi osutada artiklis 5 nimetatud auditiväliseid teenuseid. Kuna eelnõuga kehtestatakse teenusepakkujale audiitorkontrolli osas samad nõuded kui krediidiasutustele, on raamatupidamise audiitorkontrolli ja muude nõuete audiitorkontrolli eristamine igati põhjendatud. 65. Nõuete täitmise kontrolli audiitorteenuse töömahukus Osaliselt Vt palun kommentaari p. 64 kohta. kasvab arvestatud Eraldi teemana vajab analüüsi osutatava audiitorteenuse töömahukus. Audiitorettevõtjate arvates kasvab § 72 lg 4 nõuete kontrollimisega oluliselt osutatava teenuse töömahukus, kui audiitoritelt soovitakse kindlustunnet nende nõuete täitmise kohta teenusepakkuja poolt ning sellega seoses ka osutatava teenuse hind. 66. Eelnõu nõuded audiitorkontrolli osas on ebaselged Osaliselt Vt palun kommentaari p. 64 kohta. Järgnevalt esitame oma tähelepanekud § 72 lg 4 nõuete arvestatud kohta audiitorkontrolli teostamise aspektist. 66.1 Ootused kindlustunde osas Osaliselt Vt palun kommentaari p. 64 kohta. Oleme arvamusel, et täpsemalt tuleb määratleda, millist arvestatud kindlustunnet (kas põhjendatud või piiratud kindlustunnet) § 72 lg 4 nimetatud nõuete puhul audiitorilt oodatakse. Põhjendatud kindlustunde ootuse puhul on oluline, kas audiitoril on võimalik kõigi nimetatud nõuete puhul põhjendatud kindlustunnet anda. See, kas § 72 lg 4 nimetatud nõuete puhul saab audiitor anda põhjendatud või piiratud kindlustunnet, sõltub nõuetest ja nende kriteeriumitest. Vaata ka punkt 3.2 „Nõuetele vastavuse kriteeriumid“. Täielik ülevaade nendest nõuetest, mille puhul saaks audiitor anda põhjendatud kindlust, sõltub nõuete kriteeriumitest ja audiitorkontrolli ulatusest ning vajab seetõttu täiendavat analüüsi. 66.2 Nõuete vastavuse kontrollimise aeg ja sellest tulenev Selgitatud See kohustus on eelkõige audiitorkontrolli ulatus teenusepakkuja enda jaoks (s.t. vastavat Eelnõus on määratletud, et § 72 lg 4 p 1 omavahendite nõuet iga ajahetk täita). Audiitori nõudeid peab teenusepakkuja täitma igal ajahetkel. Ilmselt kontrollikohustus aga nii ulatuslik ei ole on sama nõue ka sisekontrollimeetmete piisavuse ja – audiitorkontroll viiakse läbi tõhususe ning infosüsteemide turvalisuse osas. Samas bilansipäeva seisuga. eelnõust see täpselt ei selgu. Audiitorkontrolli ulatuse määratlemiseks soovitame täpsustada, kas audiitorilt oodatakse, et ta kontrollib § 72 lg 2 nõuete täitmist aruande perioodi jooksul või bilansipäeval. Määratletud ulatusest tulenevalt võib audiitori töö mahukus osutuda väga erinevaks. Kui nõude täitmise tingimused, sh aeg on määratlemata, on ka audiitorkontrolli ulatus ebaselge ja seega ei saa audiitor tagada, et audiitorkontroll on läbiviidud asjakohaselt. 66.3 Nõuetele vastavuse kriteeriumid Osaliselt Vt palun kommentaari p. 64 kohta. Kindlustandva teenuse puhul hindab audiitor käsitletavat arvestatud küsimust kehtestatud kriteeriumide alusel. Selleks, et audiitor saaks hinnata, kas käsitletav küsimus vastab kriteeriumile, peavad kriteeriumid olema piisavalt määratletud. Tuleks analüüsida, kas ja missugused § 72 lg 4 nimetatud nõuded on audiitorkontrolli teostamiseks piisava 25  põhjalikkusega määratletud, et audiitor saaks neid kasutada määratletud kriteeriumitena. Näitena võib tuua eelnõu § 30 lg 1, mille kohaselt peab teenuseosutaja looma toimiva piisava sisekontrolli süsteemi. Missugune on piisav sisekontrollisüsteem, jääb aga täpsemate kriteeriumite puudumisel nii ettevõtjale kui audiitorile ebaselgeks. Seaduses sisaldub delegatsiooninorm vastutava valdkonna ministri määrusega teenusepakkujate sise-eeskirjades täpsemate nõuete kehtestamise võimalusele (§ 29 lg 5). Loodame ja eeldame, et lisaks eelnõule koostab lähiajal vastutava valdkonna ministeerium määruse projekti, mis määratleb vajalikud täpsemad kriteeriumid. Nõuete rakendatavuse ja täidetavuse tagamiseks on määruse projekti lisamine eelnõule oluline. Täpsemad kriteeriumid on olulised ka sisemistes protseduurireeglites infosüsteemide turvalisuse nõuete tagamiseks. Samuti vajab täpsustamist, kas seadusandja eeldab , et audiitor kontrollib korrektsete reeglite või metoodika olemasolu, selle efektiivsust ja/või rakendamist. Nimetatust oleneb teostatava audiitorkontrolli ulatus, kindlustunde aste ja töömahukus. 67. Lõpetuseks Teadmiseks Kindlasti ei ole Audiitorkogu ettepanekute näol tegemist võetud ammendavate tähelepanekutega. Eeldame ja loodame, et nõuete täpsem sisustamine on veel ees tulenevalt ka huvigruppide, sh Audiitorkogu tagasisidest. Soovime ja oleme hea meelega nõus osalema audiitorkontrolliga seotud nõuete arutelu(de)s, et osutatava audiitorteenuse nõuded oleks audiitoritele arusaadavad ja audiitorteenus teostatav. Lisaks märgime, et audiitorkontrolli nõuded vajavad täpsustamist ka krediidiasutuste ja mitmete teiste finantsvaldkonna õigusaktides. Oleme Finantsinspektsiooniga sellealast diskussiooni alustanud, kuid lahendusteni veel ei ole jõudnud. Loodame, et eelnõu käigus tekkivate küsimuste lahendamisel saavad selgemaks ka riigi ootused audiitorkontrolli osas teistes finantsvaldkonna seadustes. Viimati esitasime oma ettepanekud audiitorkontrolli nõuete täpsustamiseks hoiu- laenuühistute muutmise seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise eelnõule 4. novembril 2020. FINANCEESTONIA 68. Toetame üldiselt ideed reguleerida ühisrahastusteenuseid Teadmiseks laiemalt, kui seda on ette nähtud määrusega (EL) 2020/1053 võetud (edaspidi viidatud ka kui ühisrahastuse määrus), kuid juhime oma seisukohtades tähelepanu mitmetele eelnõu punktidele, mis võivad turuosalistele praktikas probleeme tekitada või mille kohaldamine on turuosalistele ebaproportsionaalselt koormav. Virtuaalvääringu teenuse osutajate osas ei pea me praktiliseks virtuaalvääringu teenuse osutajate täiendavat reguleerimist oluliselt erinevalt Euroopa Liidu tasandil hetkel läbiräägitavast määrusest, mis käsitleb krüptovaraturge (edaspidi ka krüptovaraturgude määrus) ja mis pärast jõustumist loob otsekohalduvad reeglid muu 26  hulgas ka kõigile praegu virtuaalvääringu teenuse osutajatena käsitletavatele turuosalistele. Seetõttu oleme seisukohal, et virtuaalvääringu teenuse osutajate praeguste nõuete oluline muutmine võib muutuda teenuseosutajatele ebaproportsionaalselt koormavaks ja kulukaks olukorras, kus paari aasta jooksul on oodata taaskord uusi ja praeguses eelnõus käsitletust märkimisväärselt erinevaid nõudeid. Üldised kommentaarid 69. Ühisrahastusteenuse osutajate ja muude Teadmiseks Ettepanek on arusaadav, kuid sisuliselt investeerimisinstrumentide vahendajate koondamine võetud/ on suur osa (tegevus)nõuetest kattuvad sama seaduse alla virtuaalvääringu teenuse osutajatega selgitatud nii ühisrahastusteenuse osutajate kui ka ei ole põhjendatud, kuivõrd need teenused on muude teenuseosutajate puhul. Eraldi olemuslikult väga erinevad. seaduste ettevalmistamine ja menetlemine tulenevalt Eelnõu käsitleb ühiselt „teenuseosutaja“ mõiste all nii õigusökonoomikast ei ole samuti virtuaalvääringu teenuse osutajaid kui ka mõistlik. ühisrahastusteenuse osutajaid ja muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajaid. Teisalt ka seaduse jõustumist ja Virtuaalvääringu teenuse osutajatele on kohaldatud sätteid, rakendumist on edasi lükatud. Samuti mis suures osas on omased ühisrahastusteenustele ja muude on tehtud täiendav mõju hinnang investeerimisinstrumentide vahendamise teenustele, kuid seletuskirjas. mis ei ole asjakohased virtuaalvääringu teenuse puhul. Käesoleval eelnõul on virtuaalvääringu teenuse osutajatele väga oluline majanduslik mõju, samuti oluline mõju nende halduskoormusele ja õiguskindlusele. Oleme hetkel olukorras, kus virtuaalvääringu teenuse osutajate tegutsemisõiguse aluseks oleva registreeringu nõudeid on just 2020. aastal oluliselt muudetud. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmisel käesoleva aasta teises pooles oleks varasematest olulistest muudatustest nende tegutsemise nõuetele möödas ligikaudu aasta. Tuleb silmas pidada, et paari aasta jooksul on oodata taas uusi nõudeid krüptovaraturgude määruse näol. See tähendab, et ainuüksi Eestis kohalikul tasandil tuleb virtuaalvääringu teenuse osutajatel lähema paari aasta jooksul vähemalt kahel korral läbida mingil kujul tegevusloa menetlus. Eelnõuga edasiminemisel tuleks arvesse võtta, et selline seadusandja poolne käitumine riivab oluliselt teenuseosutajate õiguskindluse põhimõtet. Iga haldusmenetlus tegevusloa saamiseks tähendab turuosalisele lisakulusid, sest tegevusloa menetlus toob endaga kaasa: (i) halduskoormuse, kuna ettevõttel on vaja oma põhitegevuselt eemale suunata töötajaid, kes peavad töötama välja tegevusloa saamiseks vajalikud dokumendid ning aitaksid menetluse kestel koostada vastuseid järelevalveasutusele – kuni 6 kuu pikkuse menetluse puhul on täiendav ajakulu märkimisväärne, arvestades et järelevalve võib nõuda ja ka nõuab tegevusloa taotlejalt sisuliselt mistahes täiendavaid andmeid ja dokumente (ka dokumente, mida ettevõttel tuleks muul juhul koostada alles pärast tegevusloa saamist); (ii) juhtkonna ajalise ressursi kulu, kuna ka juhtkond peab olulisel määral panustama tegevusloa taotluse menetlusse; (iii) märkimisväärset rahalist kulu, kuna muuhulgas tuleb tasuda menetlustasu, teha kulutusi tegevusloa taotluse dokumentatsiooni kokkusaamiseks (muuhulgas võib vajalikuks osutuda väljavõtete esitamine erinevate riikide registritest, mida sõltuvalt riigist tuleb lasta ka notariaalselt kinnitada või apostillida), tihti palgata finants- ja/või õigusnõustajaid. Sellised probleemid ei puuduta mitte ainult alles alustavaid ettevõtteid, vaid nendega põrkavad olulisel määral kokku ka ettevõtted, kes juba tegutsevad ja kelle organisatsioonis ka 27 tegevusloa taotlemise eelselt on paika pandud sobivad sisemised struktuurid, kas vabatahtlikult või muu riigi tegevusloa nõuete tõttu. Viitame, et eelnõuga on plaanitud virtuaalvääringu teenuse osutajaid reguleerida oluliselt erinevalt Euroopa Komisjoni poolt avaldatud krüptovaraturgude määruse eelnõust. Kuigi krüptovaraturgude määruse eelnõu praegu avalikustatud kujul ei pruugi olla lõplik ning eelnõusse võib tulla muudatusi, on ühe olulise põhimõttena krüptovaraturgude määruse eelnõus välja toodud teenuse rahvusvahelist olemust. Krüptovaraturgude määrus viitab praegusele olukorrale kui probleemile, kus nn iga liikmesriigi tasandil erinevalt reguleerimine toob teenuseosutajatele kaasa väga suured halduskulud, tegevusmudeli õigusliku keerukuse ja ebakindluse tulevaste arenduste ja laienemise osas. 2020. aastal jõustunud muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses on juba viimase aasta jooksul välja filtreerinud suure hulga ühinguid (enam kui pooled tegevusload kas tunnistati kehtetuks või neist loobuti vabatahtlikult), kes tegelikult teenuse osutamisest Eestis huvitatud ei olnud. Seega, igasugused muutused lähiajal vajaksid oluliselt lihtsustatumaid meetmeid sujuvalt uue järelevalve alla üleminekuks ja ka oluliselt pikemat üleminekuaega praegu eelnõu §-s 111 sätestatust (realistlik üleminekuaeg peaks turu suurust ja hiljutisi muudatusi arvestades mitte jääma alla 2 aasta). Seejuures oleks aga juba soovitatav oodata ära krüptovaraturgude määruse vastuvõtmine, et siseriiklik õigus oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, nagu tehti ühisrahastuse puhul. Eelnõu praegusel kujul seadusena vastuvõtmise järel tekib Eestis olukord, kus ühes Euroopa Liidu liikmesriigis võetakse vastu määrus, mis olulisel määral raskendab teenuseosutajate turule sisenemist, samas teadaolevalt paljud teised EL liikmesriigid on äraootaval seisukohal krüptovaraturgude määruse osas. See viib olukorrani, kus regulatiivse arbitraaži tõttu suur osa virtuaalvääringu teenuse osutajaid võib liikuda oma personaliga teistesse EU riikidesse, samal ajal olles võimelised teenindama ka Eesti Vabariigi kliente reverse solicitation põhimõttel edasi. Sellisel juhul ei ole asjakohane ka investorite ja muude tarbijate kaitse põhimõtted, mis eelnõusse sisse on viidud, kuna teenusest huvitatud isikud leiavad hõlpsasti ka ise üles teenuseosutajad, kes küll aktiivselt Eestis ei tegutse, kuid kes võivad teenust osutada Eesti kodanikele, kes ise teenuseosutaja poole pöörduvad (ka täna võivad Eesti tarbijad kasutada välisriikides asuvate teenuseosutajate teenuseid, nt Coinbase, Kraken jt). Siinkohal on oluline silmas pidada, et virtuaalvääringu teenuseosutajate valdkond on suure rahapesu riskiga eelkõige tulenevalt olukorrast, et paljud vastavad teenuseosutajad resideeruvad jurisdiktsioonides, kus järelevalve puudub või pole piisaval tasemel. Kuna Eesti on seni tõsisematele tegijatele siiski pakkunud piisavalt head keskkonda virtuaalvääringutega seotud fintech ettevõtete arenguks, ei ole ka meie majanduse huvides mõjutada turuosalisi karmide nõuetega Eestis aktiivsest tegevusest loobuma. Meie hinnangul ei ole eelnõu seletuskirja punkti 7.2.1 pinnalt eelnõu vastuvõtmise tegelikku majanduslikku mõju virtuaalvääringu teenuse osutajatele piisavalt hinnatud. Ei ole arvesse võetud nende teenuseosutajate poolt juba tehtud kulutusi enda tegevuse Eestis tegevusloa nõuetega kooskõlla 28  viimiseks. Paljud teenuseosutajad on juba loonud siia lokaalsed kontorid ja on palganud töötajaid. Eelnõus ei ole hinnatud selliste teenuseosutajate poolt regulaarselt Eestis genereeritavat maksutulu (eelkõige tööjõumaksude näol) ja nende poolt täiendavalt Eesti majandusse toodavaid vahendeid. Eelnõus ei ole hinnatud võimalikke tagajärgi (sh majanduslikku mõju), kui suuremad teenuseosutajad, kes hetkel näevad Eesti startup maastikus potentsiaali, uute nõuete valguses Eesti turul aktiivsest tegutsemisest loobuvad. Eelnõu koostamisel ei ole ka arvesse võetud, et praktikas ei ole virtuaalvääringu teenuse osutajate puhul täidetav Eestis oma tegevuse auditeerimise nõue. Vähemalt enamikul Eesti audiitorkoja liikmetel puudub kompetents krüptovara hindamiseks. Välisaudiitoreid aga kasutada ei ole lubatud. See tähendab, et teenuseosutajatel ei ole võimalik oma tegevust seaduseelnõu nõuetega vastavusse viia. Viitame teatud spetsiifilistele probleemidele veel ka allpool. 70. Eelnõu sätted ei ole virtuaalvääringu teenuse osutajate Selgitatud Eelnõus on seda täpsustatud (eelkõige seisukohast läbimõeldud. peatükis 6), et mis kohaldub üksnes Kuigi mitmed teenust puudutavad sätted kohalduvad ühisrahastusteenuse osutajatele ja mis eristamata nii investeerimisinstrumentide vahendamisele kui kohaldub virtuaalvääringu teenuse ka virtuaalvääringu teenuse osutamisele, on suur osa osutajatele. Mh märgime, et eelnõust eelkõige ühisrahastusteenuste keskne. Nii näiteks ei lepingueelne järelemõtlemisaeg ole mõeldav virtuaalvääringu teenuse pakkumisel kohaldub § 50 järgi üksnes järelemõtlemisaja või muude selliste nõuete kohaldamine, investeerimisinstrumendi pakkumisel, mis selle teenuse olemusega kokku ei lähe. mitte virtuaalvääringu teenuse osutamisel. Ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse kuuluvatele teenuseosutajatele kohalduvate seaduseelnõu sätete skoopi Märkuse teise lõigu osas märgime, et tuleks täpsustada ja ka kitsendada. Hetkel eelnõu sõnastus täpsustatud on eelnõu § 2 lõiget 3, mis viitab, justkui kohalduks ühisrahastuse määruse alusel näeb ette seaduse kohaldamisala EL tegutsevatele teenuseosutajatele seaduseelnõu ka aspektides, ühisrahastusmääruse alusel tegevusloa milles peaks otse kohalduma määrus. Eelnõu § 2 lg 3 küll saanud isikutele. Lisaks, EL määrus on piiritleb peatükkide kaupa, mis peatükid määruse otsekohalduv ning Eesti seadus ei saa kohaldumisalasse jäävatele ühisrahastusteenuse osutajatele reguleerida aspekte, mis on juba peaksid kohalduma, kuid nimetatud peatükid (eelkõige ptk- reguleeritud EL määruses. id 2, 5 ja 6) reguleerivad teenuseosutajate tegevust laiemalt, kui määruse alusel tegutsevate ühisrahastusteenuse osutajate puhul võimalik. Nii näiteks ei saa kohaldada ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa taotlejatele eelnõu ptk-i 2 sätteid, mis määratlevad tegevusloa taotlusega esitatavad dokumendid, äriplaani nõuded, tegevusloa andmise või sellest keeldumise kriteeriumid, sest need on juba sätestatud määruses. Ka eelnõu § 7 lg 6 kitsendus ei ole piisav, kuivõrd (i) määrus on otsekohalduv, (ii) nimetatud normis on esitatavate andmete ja dokumentide ringi ikkagi võrreldes määruses sätestatuga laiendatud. Eelnõu § 1 lg 5, mis sätestab, et seadust kohaldatakse niivõrd, kui see on ühisrahastuse määruse kohaselt lubatud, loob pinnase vaidlusteks tulevikus, kuivõrd erinevatel osapooltel võib olla erinev nägemus sellest, kuidas määrust ja seadust koostoimes rakendada. Teeme ettepaneku luua eraldi peatükk, milles määratletakse selgelt, (i) kes on pädev isik ühisrahastuse määruse mõttes, (ii) kuidas ja kellele toimub tegevusloa taotluse esitamine ja kuidas toimub menetlemine, (iii) järelevalve teostamine (sisuliselt ptk 11, kuid niivõrd kui see on võimalik ühisrahastuse määruse ptk VII valguses), (iv) kohustused, mis on seotud ühisrahastuse määruse sätetega, milles ühisrahastuse määrus annab liikmesriigile diskretsiooniõiguse. 71.1 Eelnõus kasutatud mõisted vajaksid täpsustamist. Osaliselt Investeerimisinstrumentide Eelnõus toodud definitsioonides on keeruline orienteeruda, arvestatud vahendamise teenuse osutaja on kuna neis on kasutatud ristviiteid, kusjuures mitmed mõisted üldmõiste, mis siis jaotub omakorda 29  hõlmavad ühtaegu teisi mõisteid. Nii näiteks ei eristata erinevateks teenusepakkujateks. eelnõus läbivalt ühisrahastusteenuse osutajaid ja muude Leiame, et selgem on ikkagi sellise investeerimisinstrumentide vahendajaid, vaid konstruktsiooni juurde jäämine. ühisrahastusteenuse osutajad kuuluvad investeerimisinstrumentide vahendajate mõiste alla. Selge ei ole ka mõistete „rahastuse taotleja“ ja „investeerimisinstrumendi pakkuja“ eristamise vajadus praeguses sõnastuses. Seetõttu teeme ettepaneku mõisted üle vaadata ja neid korrastada, muu hulgas: 71.2 • Ühisrahastusteenuse definitsiooni eelnõu §-s 3 lg 5 Osaliselt Lisatud viide ühisrahastusmääruses asendada viitega ühisrahastusteenuse definitsioonile arvestatud nimetatud instrumentidele, kuid kuna ühisrahastuse määruse artiklile 2(1)(a), st hoiduda määruses ühisrahastuse teenuse sisu on kasutatud definitsioonide ümbersõnastamisest määruse käesolevas eelnõus laiem kui viidatud alusel tegutsevaid ühisrahastusteenuse osutajaid EL määruses, siis üks-ühele ei saa EL puudutavates sätetes. Muul juhul jääb üles risk, et määrusele siin viidata. siseriiklikul tasandil tekib probleeme määruse skoopi mitte jäävate teenuste klassifitseerimisel (st millal on teenus ühisrahastusteenus ja millal muu investeerimisinstrumentide vahendamine). Samuti ei tohiks siseriiklikult mõjutada ühisrahastuse määruses defineeritud mõistete tõlgendamist, mis aga siseriiklikult ühisrahastuse määruse sätete ümbersõnastamise tagajärjel juhtuda võib. 71.3 • Praeguses § 3 lg-s 5 toodud kontseptsioonid Mitte- Leiame, et selline eristamine kaht krediidipõhisest ja omakapitalipõhisest ühisrahastusest (või arvestatud/ erinevat liiki ühisrahastusteenuse puhul täiendavalt ka krediidipõhisest ja omakapitalipõhisest selgitatud on võimalik ka nii, et kui nad on investeerimisinstrumentide vahendamisest) peaksid olema defineeritud küll ühes lõikes, kuid eraldi eraldi mõisted, mitte nn osa ühisrahastusteenuse punktidena. definitsioonist (mis siis omakorda on osa investeerimisinstrumentide vahendamise definitsioonist). Mõistete täpsus ja vahetegu on eriti oluline sätete puhul, kus krediidipõhiste ja omakapitalipõhiste instrumentide nõuded on erinevad (nt pakkuja suhtes läbiviidav eelkontroll, põhiteabedokumendi koostamine, järelevalvetasude arvestamine jmt). 71.4 • Ühisrahastusteenuse osutaja ja investeerimisinstrumentide Osaliselt Ühtne lähenemine, kus investeerimis- vahendaja definitsioonid eraldada ja neid eristada selliselt, et arvestatud, instrumentide vahendamise teenuse alla ühisrahastusteenuse osutajad on üksnes ühisrahastuse selgitatud kuulub nii ühisrahastus kui muude määruse kohaldumisalasse jäävad teenuseosutajad ja investeerimisinstrumentide investeerimisinstrumentide vahendajate mõiste vahendamise teenuse osutamine on ühisrahastusteenuse osutajaid ei hõlmaks. Selline eristamine meie hinnangul siiski selgem. Jätkuvalt lubaks luua eelnõu tekstis suurema selguse nõuete – mõlemat sorti teenuse osutamisel on kohaldumise osas. Hetkel hõlmab investeerimisinstrumendi teenuse sisu väga lähedane ja seepärast vahendaja mõiste ka ühisrahastusteenuse osutajaid, mistõttu ka nõuded suures osas kattuvad. Eraldi peaks seaduseelnõu sätteid kohaldama justkui ka peatükkide või osade tegemine ühisrahastusteenuse osutajatele, kuigi see ei ole määruse tähendaks väga paljuski sätete otsekohalduvust silmas pidades asjakohane. dubleerimist. • Investeerimisinstrumentide vahendaja definitsiooni tuleks Investeerimisinstrumentide täpsustada selliselt, et mõiste ei hõlmaks ühisrahastusteenuse vahendamise teenuse osutaja vahendajaid, vaid kohalduks ainult neile teenuseosutajatele, definitsiooni hulgas leiame, et eelnõus kes vahendavad investeerimisinstrumentide pakkumisi, mis esitatud definitsioon (§ 3 lg 5) hõlmab ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse ei kuulu. ka teisi teenuseosutajaid lisaks ühisrahastusmääruses toodule. 71.5 • Investeerimisinstrumentide mõistest tuleks välja jätta Selgitatud Leiame, et investeerimisinstrumendi ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävad mõistest ei tuleks ühisrahastusmääruse instrumendid. Lisaks on eraldi kasutatud mõistet krüptovaral kohaldamisalasse jäävaid instrumente põhinev investeerimisinstrument, mida hiljem eelnõu tekstis välja jätta, muidu muutuks eelnõu liialt kordagi kasutatud ei ole. ennastkordavaks (vt ka eeltoodud kommentaare). Krüptovaral põhinev investeerimisinstrument on nüüd esitatud investeerimistokenina ja seda terminit on edaspidi eelnõus kasutatud (vt § 71). 30 71.6 • Kliendi mõiste on väga lai ja tekitab segadust nõuete Osaliselt Viide lõppkliendile kustutatud. Samas täitmise ulatuse hindamisel. Lisaks on eelnõu tekstis arvestatud ei ole selge, milliste nõuete täitmise kasutatud ühel korral mõistet „lõppklient“, mispuhul jääb ulatuse hindamisel tekitab segadust arusaamatuks, keda selle all silmas peetakse. võrdlemisi lai kliendi mõiste. Need kliendi huvid, mis on eelnõuga kaitstavad, on suuresti samasugused nii rahastuse taotleja kui ka investori puhul. 71.7 • Kogenud investori mõiste viitab määrusele, mis tekitab aga Selgitatud Väärtpaberituru seaduses, mis põhineb täiendavalt segadust, kuna puudutab ka eelnõu sätteid, mis MiFID II lisal, ja EL kohalduvad teenuseosutajatele, kellele ühisrahastuse määrus ühisrahastusmääruses sisalduvad ei kohaldu (seehulgas praeguses versioonis ka kogenud investori ja kutselise investori virtuaalvääringu teenuseosutajatele). Soovitame viited mõistete sisu ei ole täpselt kattuv, ühisrahastuse määrusest välja jätta, v.a ainult ühisrahastuse seetõttu on need siin eraldi ära määruse kohaldumisala puudutavate sätete ja definitsioonide nimetatud. osas. 71.8 • Selgusetuks jääb eelnõu § 3 lg 6 mõiste otstarbekus Arvestatud Kustutatud investeerimisinstrumendi olukorras, kus see sisuliselt koondab enda alla muid pakkuja mõiste. defineeritud mõisteid (rahastuse taotleja ja investeerimisinstrumentide vahendaja ise). Investeerimisinstrumentide vahendajal on eelnõu § 3 lg 8 mõistete kohaselt juba lubatud endaga seotud projekte avaldada. Rahastuse taotleja on defineeritud eespool. 71.9 • Ei ole selge, kas investeerimisinstrumendi pakkumise all Selgitatud Investeerimisinstrumendi pakkumine l mõeldakse ka virtuaalvääringutega kauplemist. ei tähenda automaatselt virtuaalvääringute pakkumist või nendega kauplemist. Küll aga võib tekkida olukord, kus virtuaalvääringul on investeerimisinstrumendi tunnused, misjuhul tuleks nimetatud virtuaal- vääringut käsitleda investeerimis- instrumendina käesoleva seaduse tähenduses. Selguse huvides on lisatud eelnõusse § 4 lõige 9. 71.10 • Kaaluda rahastuse taotleja ja investeerimisinstrumentide Arvestatud Vastavad mõisted ühildatud. pakkuja mõiste eristamist sisuliselt või nende ühildamist. 71.11 • Investeerimisprojekti mõistet on eelnõus kasutatud Osaliselt Muudetud § 5 lõike 4 sõnastust, kus on mõnevõrra erinevas kontekstis, kui mõiste seda võimaldaks. arvestatud arvestatud rohkem ka EL Osaliselt kattub kasutus investeerimisinstrumendi ühisrahastusmääruses sätestatud pakkumise mõistega. Eelnõu § 3 koondab suuresti mõisteid, ühisrahastusprojekti mõistega. kuid seal on segamini sees ka muid sätteid. Mõisteid on ka eelnõu §-des 2, 4 ja 5. Kaaluda mõistete viimist ühe sätte alla kokku. Praegusel kujul eelnõu § 3 eesmärk muus osas lisaks mõistete selgitamisele jääb selgusetuks. 72. Organisatsioonilised nõuded eelnõus on turuosalistele Selgitatud Kui võrrelda käesolevas eelnõus äärmiselt koormavad ja ka oluliselt rangemad ettenähtud organisatsioonilisi nõudeid ühisrahastuse määruses sätestatust. teiste finantsvaldkonna õigusaktidega, Eelnõu reguleerib valdkonda, mille edu pant on agiilsus, siis käesolevas eelnõus on need nõuded kiire reageerimisvõime turu muutustele, mille tagab pigem üsna minimalistlikud ja seega on tehnoloogiline võimekus ja organisatsiooni kergus ehk nii vastav koormus võrreldes teiste ühisrahastuse kui virtuaalvääringu teenuse osutajad on finantsjärelevalve subjektidega reeglina fintech ettevõtted ja eelkõige ühisrahastuse teenuse väiksem. (ja muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse) osutajate poolt pakutav teenus on võrdlemisi lihtsakoeline. Kokkuvõttes on oluline lähtuda sellest, Eelnõuga sellisel kujul jätkamiseks oleks vajalik analüüsida et nimetatud teenuseosutajad kaasavad praeguste turuosaliste tulubaasi ja hinnata selle pinnalt, mis avalikkuliselt vahendeid ja seega ulatuses organisatsiooniliste nõuete rakendamine peaksid olema ka vastavad riskid turuosalistele on võimalik. Eelnõus toodud nõuete piisavalt maandatud. Lisaks on järgimiseks vajaksid need ettevõtted kohmakat ja suuri võrreldes esialgse eelnõu versiooniga inimressursse kaasavat organisatsiooni, mis muudab teenuse teatud nõudeid muudetud ka kallimaks ja ei ole kooskõlas ka EL ühisrahastuse määruse vähemkoormavaks (nt nõuded eesmärgiga, milleks on parandada väikese ja keskmise audiitorkontrollile jms). suurusega ettevõtete jaoks rahastamise kättesaadavust. Kui rakendada investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse 31  osutajatele organisatsioonilisi nõudeid samas ulatuses näiteks krediidiandjatega, tõusevad paratamatult koos teenuseosutaja kuludega ka teenuseosutaja poolt rahastuse taotlejalt või investeerimisinstrumendi osutajalt küsitavad tasumäärad. 73. Tegevusloa taotlemisel ühisrahastuse määruses Arvestatud Täiendatud § 6 lõigetega 5 ja 6. nimetatud juba tegevusloastatud teenuseosutajate poolt tuleks ette näha lihtsustatud menetluse reeglid. Määrus võimaldab e-raha asutustel, makseasutustel, investeerimisühingutel ja krediidiasutustel taotleda tegevusluba lihtsustatud korras. Eelnõu peaks sellise lihtsustatud korras taotluse esitamise korra selgelt ette nägema. Lihtsustatud kord tuleks ette näha ka juhuks, kui teenuseosutaja soovib laiendada osutatavate teenuste ringi. Praegust eelnõu on võimalik tõlgendada viisil, et tegevusluba antakse ainult nende investeerimisinstrumentide vahendamiseks, mida taotleja on tegevusloa taotluses ette näinud. Muude teenuste lisamiseks oleks vaja ette näha lihtsustatud kord, mitte kogu menetluse teistkordne läbimine. 74. Eelnõu annab võimaluse väga paljusid aspekte Osaliselt Kuna ühisrahastuse ja täpsustada valdkonna eest vastutaval ministril. Mitmel arvestatud, virtuaalvääringute sektori näol on puhul ei nähtu ka seletuskirjast, kas vastavate õiguste selgitatud tegemist vägagi uudse valdkonnaga, siis delegeerimine täidesaatvale võimule on õiguspärane, mis spetsiifilisemate ja tehnilist laadi ulatuses see on õiguspärane, ja kas see on päriselt vajalik. aspektide juures oleme vajalikuks Kuivõrd määruse sisu võib omada väga olulist mõju pidanud jätta ministrile volitusnorm teenuseosutajatele, soovitame kaaluda eelnõus täpsemaid nimetatud teemasid täpsemalt selgitusi selle kohta, mida määruses reguleerida võib, või reguleerida. määruse eelnõude lisamist juba menetluse kestel seaduseelnõule. Eelnõus esinevate nimekirjade puhul on täpsustatud normi sõnastust sõltuvalt Määruses on kasutatud mitmel pool lõigu all punktidena sellest, kas tegemist on kumulatiivsete nimekirju, kus ei ole selge, kas tegemist on kumulatiivsete või alternatiivsete nõuetega. või alternatiivsete kriteeriumitega. Palume igal pool sellistele nimekirjadele lisada eelviimase kirje järele kas „ja“ või „või“. Näiteks on selliseks sätteks eelnõu § 57, kus meie hinnangul peaksid kaks kriteeriumit kohalduma kumulatiivselt, kuid puudub sellele viitav sidesõna. Ebaselgus sätte tõlgendamisel võib kaasa tuua esialgu ettenähtust erinevate tõlgendusviiside kujunemise tulevikus seaduse kohaldamisel. Muud kommentaarid ja ettepanekud 75.1 Eelnõu § 2 Osaliselt Nagu juba eespool märgitud, siis ei ole Lg 1 - Eelnõu peaks sellistele teenuseosutajatele kohalduma arvestatud mõistlik teha täiesti eraldiseisvad osad selgelt piiritletud ulatuses. vastavate teenuseosutajate jaoks (dubleerimine jms). Siiski selguse huvides on enamikes sätetes (sh §-de pealkirjades) viidatud investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutajale eraldi. 75.2 Lg 2 – „lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva Selgitatud Märgime, et nimetatud sätte kohaselt ei nõude“ Märgitud osa võib tekitada ebaselgust – sisuliselt kohaldatagi viidatud punktides võib kohalduda ka ühisrahastuse määruse art 2(1)(b) nõude nimetatud instrumentidele. loovutamisele, mida siinkohal ilmselt ei ole mõeldud. Muudetud on § 2 lõike 2 sõnastust Täiendavalt juhime tähelepanu, et tegelikkuses ei tuleks vastavalt märkuses toodud seaduseelnõu ptk 5 ja 6 sisuliselt üldse selliste instrumentide ettepanekule. suhtes kohaldada. Ühtlasi soovitaks sätte ümber sõnastada ja vältida eituse kasutamist (saaks sõnastuse lihtsamaks). „Käesolevat seaduse kohaldatakse /…/ määruse artikli 2 lõike 1 punktides b(i) ja n nimetatud investeerimisinstrumentide suhtes üksnes juhul kui /…/.“ 32 75.3 Lg 3 - Sätte tekstis „ning“ peaks asendama sõnaga „või“. Osaliselt Muudetud on § 2 lõike 3 sõnastust. Sama probleemi on eelnõus ka mujal (allpool oleme arvestatud mõnedele kohtadele ka viidanud). Praegusel kujul on § 1 lõike 1 punkti 1 viite kohta märgime, tegemist kumulatiivsete nõuetega. Lisaks peaks sättest välja et mõistagi kohaldub EL jätma viite eelnõu § 1 lg 1 p-le 1, kuivõrd selle teenuse ühisrahastusmäärus sellisel juhul kui tingimusi tuleb kõigil sellistel ühingutel kohaldada vastavalt näiteks pank soovib pakkuda ühisrahastuse määrusele. ühisrahastusmääruses loetletud teenuseid. Kuna aga käesoleva seaduse kohaldamisala on mingil määral laiem (sh kohaldamisalasse kuuluvate instrumentide osas) ning EL ühisrahastusmäärus kohaldub sõltumata Eesti siseriiklikust õigusest, siis on lõikes 3 toodud viide § 1 lg 1 p-le 1 põhjendatud. 75.4 Lg 5 - Tekitab ebaselge olukorra – st nimetatud peatükke ei Mitte- Nõuded rahastuse taotlejale on piisavalt kohaldata täies ulatuses. Palume kaaluda eraldi peatüki arvestatud, selgelt eristatud teenuse osutajatele loomist, mis puudutab rahastuse taotleja nõudeid (sh pidada selgitatud seatud nõuetest. Aga jällegi teatud silmas kommentaare eespool rahastuse taotleja ja ulatuses need nõuded kattuvad, investeerimisinstrumentide pakkuja mõistete ülevaatamisel seepärast ei ole mõistlik täiesti ja vastavalt sellele vajadusel kohandada ka antud sätet). eraldiseisvate peatükkide konstrueerimine. Lisaks rahastuse taotlejale väiksema koormuse asetamine (võrreldes investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajaga) on põhjendatud, sest rahastuse taotleja pakub ainult piiratud ulatuses endaga seotud investeerimisinstrumente – analoogia väärtpaberituru regulatsiooniga, st emitendi ja pakkumise korraldaja vahel. 75.5 Lg 6 - Säte on eksitav. Tarbijale krediidi vahendamisel Osaliselt Tarbijale krediidi vahendamisel kohaldatakse ja põhiteabedokumendi koostamise kohustus arvestatud, investeerimisinstrumentide kohaldub samuti (selles osas täiendavad kommentaarid ja selgitatud vahendamise teenuse osutaja poolt ettepanekud all). Tarbijakrediidi taotleja suhtes KAVS ja kohaldatakse seaduses sätestatut – küll kõnealuse eelnõu sätete kohaldumine üldiselt on hetkel aga ei ole eelnõu koostajate hinnangul eelnõus segaselt käsitletud. proportsionaalne kohaldada kõiki seadusest tulenevaid kohustusi juhul, kui rahastuse taotleja on füüsiline isik, kes taotleb enda tarbeks rahastust (st tarbijakrediiti). Vastasel juhul tuleks sisuliselt füüsilisel isikul koostada enda kohta eelnõu nõuetele vastav põhiteabedokument, mis ühelt poolt ei pruugi olla võimalik ning teisalt ei ole see proportsionaalne taotletava rahasummaga. Eeltoodust lähtudes on muudetud sätte sõnastust selgemaks. 75.6 Lg 7 - Viitab ühisrahastusteenustele. Kuivõrd Osaliselt „Ja muu samaväärne teenus“ on investeerimisinstrumentide vahendamine on laiem mõiste (ja arvestatud, mõeldud viitena „finantstuluta“- ühtlasi oleme soovitanud kasutada mõistet selgitatud aspektile, st kui tegemist on sisuliselt ühisrahastusteenus üksnes ühisrahastuse määruse investori-poolse heategevusega, kohaldamisalasse jäävate teenuste puhul), jääks praeguse ootamata sealjuures endapoolse sõnastuse korral osad teenused sätte alt välja, st neile justkui soorituse eest vastutasu. erand ei kohalduks. „ja muu samaväärne teenus“ ei ole antud Sõnastust on muudetud selgemaks. juhul hea laiendus, kui eelnõus kasutatakse eeldefineeritud mõisteid, tuleks seda teha läbivalt. 76.1 Eelnõu § 3 on puudutatud ka eespool üldisemate Osaliselt Eelnõu skoop on laiem kui EL kommentaaride all. arvestatud, ühisrahastusmääruse oma. Sellest Määruses defineeritud instrumentide kirjeldusi oleks selgitatud tulenevalt ei ole proovitud §-s 3 ümber soovitatav mitte ümber sõnastada, vaid jätta viitega sõnastada EL ühisrahastusmääruses 33  nimetatud instrumente, sest nendele Lg 1 p 1 - Tegemist on väga ebaselge kontseptsiooniga. kohaldub igal juhul EL Tulemuseks oleks olukord, kus Finantsinspektsiooniga oleks ühisrahastusmäärus. vajalik kooskõlastada igasugune edaspidine teenus, mis hetkel reguleeritud valdkondade alla ei kvalifitseeru. See Kustutatud § 3 lg 1 p 1 viide omakorda tähendaks järelevalve suurt diskretsiooniõigust „väärtpaberi sarnasele instrumendile“. otsustamaks mida tähendab “sarnane” ning suurt halduskoormust. Näitena praktilisest probleemist: sisuliselt iga laenutaotlus võiks kvalifitseeruda võlakirja sarnase instrumendi pakkumiseks. 76.2 Lg 1 p2 - Sõnastusest ei tule selgelt välja, kas siia alla Selgitatud Nõuete loovutamise-põhised ärimudelid kuuluvad ka nõuete loovutamised (võiks vähemalt olla ei ole otseselt eelnõu kohaldamisalast mainitud eelnõu seletuskirjas). välistatud, kuivõrd see ei ole eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud. Seetõttu puuduvad ka viited nõuete loovutamisele. 76.3 Lg 4 - Palume täpsustada, kuidas toimub piirmäärade Osaliselt Piirmäärad kohalduvad ühe arvutamine erinevate tegevusmudelite puhul (sh palume arvestatud, investeerimisinstrumendi pakkumisele. silmas pidada seaduseelnõu kohaldumisalasse jäävate selgitatud Analoogia korras võiks võrrelda seda teenuseosutajate õiguse vahendada ka enda projekte). Kõige režiimi väärtpaberite (avaliku) problemaatilisem on selle piirmäära kohaldamine näiteks pakkumisele kehtestatud piirmääradega nõuete loovutamise mudelite puhul, kuivõrd sisuliselt ei ole väärtpaberituru seaduses. tegemist nn esmase pakkumisega (nagu enamike muude mudelite puhul, nt tarbijakrediidi puhul), vaid investeerimisinstrumentide vahendaja sisuliselt pakub platvormi juba väljaantud nõuete loovutamiseks. See tähendab, et sisuliselt seda sätet selliste projektide puhul kohaldada ei tohiks, selguse huvides võiks see siiski eelnõus või seletuskirjas selliselt ka sätestatud olla. 76.4 Lg 5 - Palume võimalusel kaaluda sõna „lubaduse“ Selgitatud Leiame, et kui turuosalise ja investori asendamist või järgneva lauseosa kaotamist. Põhjus seisneb vaheline õigussuhe on üles ehitatud selles, et 100% lubadust praktikas turuosalised tulu osas ei laenupõhiselt, siis tuleb turuosalisel paku – investeerimisrisk säilib. Seetõttu palume investorile kokkulepitud tähtajaks alternatiivselt kasvõi seletuskirjas nimetatut kanda tagasi laenu põhiosa, millele täpsustada/selgitada nii, et lubaduse all ei peeta silmas lisandub kokkulepitud (välja teenuseosutaja igakordset täielikku kohustust investeeringult reklaamitud) intress. Vastasel juhul on tulu tasuda. tegemist lepingu rikkumisega. Samasugust lähenemist on kasutatud ka EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis (b). Eelnõu kommenteeritava sätte (uues sõnastuses § 3 lg 4) punkti 2 osas eelnõu koostajad probleeme ei näe. 76.5 Lg 6 - Mõistest võiks välja jätta projektiomanikud Arvestatud Kustutatud viide projektiomanikule § 3 ühisrahastuse määruse mõistes (et eelnõu oleks jälgitavam ja lõike 6 punktis 1. ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävad teenused ja mõisted selgemini eristatavad). 76.6 Lg 7 ja 9 - Ebaselgeks jääb, mis on normide eesmärk ja täpne Selgitatud Rahastuse taotleja ei ole alati vahendaja. regulatiivne ulatus (st kas rahastuse taotleja on alati Pigem vastupidi – vahendaja võib samal vahendaja, kui ta vahendab enda poolt pakutavaid ajal olla ka rahastuse taotleja. Rahastuse instrumente? Mida see tähendab üldisemalt avalikkuselt taotleja võib olla nö üksikemitent. vahendite kaasamisele? Kui praegu on seda silmas peetud Rahastuse taotleja ja (sh ka vahendaja mõiste viitab et vahendaja võib olla enda investeerimisinstrumentide huvides vahendite kaasaja), siis tuleks analüüsida üldisemat vahendamise teenuse osutaja praktilist mõju praegusele finantsturule, st ega eelnõu omavaheline suhestumus on analoogne tõlgendus liiga laiaks ei lähe. väärtpaberituru seaduses sätestatuga, kus on eraldi nõuded emitendile ja väärtpaberite pakkumise korraldajale. Lõike 7 puhul on mõeldud seda, et kui isik emiteerib nii endaga kui ka kolmanda isikuga seotud investeerimisinstrumente, siis tuleks seda isikut käsitada investeerimis- instrumentide vahendamise teenuse 34  osutajana, mitte enam pelgalt rahastuse taotlejana. 76.7 Lg 10 - Sellisel määratlusel on oluline mõju teenuseosutajate Selgitatud 2020-2021 riikliku riskihindamise kohustustele. Igal juhul kaaluda, kas on mõistlik panna tulemusena (NRA) leiti, et ühisrahastus- RahaPTS kohustusi siseriiklikul tasandil, kui seda ei ole teenused on vähemalt keskmise riskiga tehtud ühisrahastuse määruse alusel. Teeme ettepaneku sektor, mistõttu ei oleks asjakohane selles osas ära oodata, mis otsusele jõuab Euroopa Komisjon välistada nimetatud teenuseosutajad ühisrahastuse määruse kontekstis. Soovitame siinjuures rahapesu tõkestamise reeglite (AML) lähtuda ühisrahastuse määruse põhjenduspunktides AML kohustustest. osas. Selguse huvides peab eelnõust välja tulema, et ühisrahastuse määruse alusel tegutsevatele turuosalistele Lisaks, Euroopa Komisjon hindab RahaPTS nõuded ei saa kohalduda. Hetkel jääb mulje, et edaspidi küll AML-i riske ja koostab kohalduvad. raporti, aga ÜR määrus ei piira liikmesriikide õigusi AML-i kohustuste sisseseadmisel. 77. Eelnõu § 4 Selgitatud Virtuaalvääring on selgelt ja eraldi Lg 2 p 3 ja lg 5 - Eelnõust ja seletuskirjast ei tule selgelt defineeritud mõiste eelnõu §-s 4 – välja, kas edaspidistes sätetes virtuaalvääringu kauplemise sisuliselt jäetakse muutumata seni platvormi korraldamise teenuse osas on mõeldud kohalduma kehtinud RahaPTS regulatsioon ka investeerimisinstrumentide vahendajaid puudutavad nimetatud mõiste osas. sätted. Eelnõus on lisaks virtuaalvääringu mõistele kasutatud ka krüptovaral põhinevad investeerimisinstrumendid, mida Krüptovaral põhinev investeerimis- küll edaspidi eelnõu tekstis ei kasutada, aga mis tekitab instrument ehk investeerimistoken on segadust virtuaalvääringu teenuseosutajate ja investeerimisinstrument investeerimisinstrumentide vahendajate eristamise osas. krüptograafilisel kujul – nimetatud Üldise ettepanekuna oleme soovitanud virtuaalvääringu mõiste on eelnõusse sisse toodud teenuse osutajad kõnealusest eelnõust välja jätta ja neid investeerimistokeni registripidamise eraldi reguleerida. Sõltumata sellest, kas see ettepanek sätete erisuse tõttu eelnõu §-s 65. rahuldatakse, soovitame virtuaalvääringu, krüptovara ja investeerimisinstrumentide kontseptsioonide vahekorrad Lisaks on välja kirjutatud eelnõu(de)s ja seletuskirja(de)s paremini lahti selgitada. teenuseosutaja ning viidatud asjakohasel juhul täpsetele teenuseosutajatele. 78. Eelnõu § 5 Mitte- Pakutud variant oli kaalumisel eelnõu Eespool on ka üldine kommentaar, aga soovitame kokku arvestatud, koostamisel, kuid nimetatud tõsta eelnõu § 3 mõistetega ja luua eraldi mõistete sätte. selgitatud paragrahvide erineva sisu tõttu (§ 3 keskendub ainult investeerimis- instrumendi ja sellega seotud isikute ja teenustele, samas § 5 hõlmab kõiki muid seaduses kasutatavaid mõisteid) ning soovist mitte jätta eelnõusse liialt pikki paragrahve said need kaks paragrahvi eraldi jäetud. Tegevusloa taotlemine 79. Kui virtuaalvääringu teenuse osutajaid seaduse Mitte- Leiame, et teenuseosutajate kattuvus kohaldumisalast välja jätta ei plaanita, teeme ettepaneku arvestatud tegevusloa nõuete osas on pigem suur, eraldada tegevusloa taotluse nõuded. Hetkel ühtlustatud seega tekiks ebavajalik kordamine. nõuete alusel tekib erinevatele teenuseosutajatele täiendav halduskoormus seoses nõuetega, mis algupäraselt neid puudutama ei peaks. Lisaks, nagu ka eespool viidatud, ei ole 2. peatüki kohaldumise ulatus ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate suhtes selge, soovitame eraldada neid puudutavad sätted. 80.1 Eelnõu § 6 Mitte- Leiame, et teenuseosutajate kattuvus Lg 1 - Nagu eelnevalt viidatud, soovitame luua eraldi peatüki arvestatud tegevusloa nõuete osas on pigem suur, ühisrahastuse määruse rakendamisega seotud sätetele ja jätta seega tekiks ebavajalik kordamine. viite selle alusel tegutsevatele teenuseosutajatele välja. 80.2 Lg 5 - Nimekirja võiks täiendada ühisrahastuse määruse Osaliselt Lisatud § 6 lg 6. alusel tegevusloa saanud ühisrahastusteenuse osutajatega. arvestatud Lisaks juhime tähelepanu, et puudu on lõike numbri viide (st ilmselt peaks olema „/…/ lõike 1 punktides /…/“. 35 81.1 Eelnõu § 7 Selgitatud Erisused võrreldes Lg 1 - Esitatavate andmete nimekiri erineb oluliselt ühisrahastusmäärusega tulevad ühelt ühisrahastuse määruse artiklist 12. Sellega sisuliselt poolt Eesti äriühinguõigusest ning tekitatakse suurem halduskoormus teenuseosutajatele, kelle teiselt poolt võrreldavate finantssektori võimalused tegevusloa alusel tegutsemiseks on ettevõtjate kohta kehtestatud geograafiliselt rohkem piiratud (st neil on rohkem kohustusi, eriseaduste nõuetest. aga Eesti tegevusloa alusel tegutsemisel oluliselt piiratumad võimalused). Arvestades, et sellised teenuseosutajad peavad nagunii oma tegevuse eraldi kooskõlla viima iga liikmesriigi nõuetega, kus nad tegutsevad, on selline lahendus äärmiselt koormav ja ebamõistlik. Juhime tähelepanu, et tegevusloa taotluse menetlus ei pruugi alati olla positiivse tulemusega. Seetõttu on juba taotluse esitamisel väga suure hulga dokumentide (sh täiendavat kulu kaasa toovate väljavõtete, kinnituste, eksperdi hinnangute) esitamine juba tegevusloa taotluse menetlemisel asjakohane. Võimalusel hinnata, kuidas tegevusloa taotluseid hinnatakse teistes EL liikmesriikides ning kas nõuded dokumentatsioonile on sama ulatuslikud. Kaaluda teatud dokumentide esitamise võimalust tegevusloa taotluse saamise järel kindlaksmääratud perioodi jooksul, et vältida turuosaliste poolt üleliigsete kulutuste tegemist olukorras kus neist mittetulenevatel põhjustel tegevusloa andmisest keeldutakse (näiteks Hinnata lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi esitamise otstarbekust olukorras, kus tegutseda võib ka osaühingu vormis ettevõtjaportaalis (mitte notari juures) ja asutamise dokumendid on nagunii äriregistrist kättesaadavad. Samuti palume täiendavalt hinnata sellise dokumendi asjakohasust juba pikalt tegutsenud ettevõtete puhul. Juhime tähelepanu, et tegevusloa taotluse saavad ühisrahastuse määruse ja kõnealuse eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt esitada ainult Eesti ettevõtted. Asjakohane oleks selline nõue juhul, kui tegevusluba oleks võimalik taotleda ja piiriüleseks tegutsemiseks või filiaalile. 81.2 Eelnõu § 7 lg-s 1 toodud nõuete nimekiri sisaldab punktides Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul on toodud 8, 9, 11 (ja ühtlasi ka lg 2, mis lg 1 p 9 nõuet sisustab) nõuete nimekirjas märgitud elemendid tehniliste eeskirjade koostamise kohustust. Palume hinnata vägagi vajalik teave oma platvormil sellise kohustuse otstarbekust, arvestades teenuste olemust teenuse osutamiseks. ning tegevusloaga kaasnevaid piiratud õiguseid (eelkõige investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutamisel). 81.3 Eelnõu § 7 lg 1 p-s 12 on viidatud liikmete nimekirja Arvestatud Viide liikmetele kustutatud. esitamisele – kuna teenuseosutaja peab olema OÜ või AS, jääb selle alternatiivi asjakohasus arusaamatuks. 81.4 Lg 2 - Sättes nimetatud “sõltumatu eksperdi hinnang taotleja Arvestatud Eksperdi kaasamise kohustus kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tegevusloa taotlemisel ning taotleja tagamise kohta” nõuete täitmise võimalikkus vajab tehnoloogiliste lahenduste ja küber- täiendavat analüüsi ja tagasisidet turuosalistelt ja turvalisuse tagamisel on eelnõust välja järelevalvelt, eriti virtuaalvääringu teenuse osas. Oluline jäetud; küll aga on lisatud samasse oleks selgeks teha, kas selliseid eksperte on Eestis võimalik paragrahvi lõige 3, mis annab leida ja missugust täiendavat rahalist koormust sellise Finantsinspektsioonile õiguse eksperdi kaasamine teenuseosutajale toob. Seda tuleks sõltumatu eksperdi hinnangut. arvesse võtta ka majandusliku mõju hindamisel. Juhime ka Nimetatud eksperdi hinnangu nõudmist tähelepanu, et sellist nõuet ei ole teistel finantsjärelevalve tuleks kasutada ainult juhul, kui taotleja subjektidel. Kui sellise eksperdi kaasamise vajalikkust on kasutatavad tehnoloogilised lahendused hinnatud, peaks eelnõu täpsustama eksperdi kaasamise on niivõrd erilised või uudsed, et vajaduse osas konkreetselt, missuguste tegevusmudelite Finantsinspektsioonil ei oleks võimalik puhul see on vajalik, et vältida tarbetuid kulutusi muudele nendest ilma eriteadmisteta isiku teenuseosutajatele. kaasamiseta mõistlikult aru saada. 81.5 Lg 3 - Palume täiendavalt hinnata, mis ulatuses sellist nõuet Arvestatud Täiendatud seletuskirja § 9 selgituste tuleks rakendada (kasvõi läbi seletuskirja täiendamise). juures. Nõue ei tohiks laieneda näiteks finantsaruannetele jms 36  teabele, mis kuni 6 kuulise menetluse kestel paratamatult muutuda võib. Praegusel kujul annab norm Finantsinspektsioonile ulatusliku diskretsiooniõiguse sätte kohaldumisala hindamisele. 81.6 Lg 4 - Normi nõuded laiemad teistele Selgitatud Nimetatud nõuded tulenevad EL finantseerimisasutustele kohalduvatest nõuetest. Võimalusel krüptovaraturgude määruse eelnõust ja viia vastavusse teistele finantseerimisasutustele RahaPTS sõnastusest. kohaldatavate nõuetega või selgitada seletuskirjas erisuste põhjust. 81.7 Lg 6 - Välja jätta, arvestades et ühisrahastuse määruse alusel Arvestatud Lisatud § 6 lg 6. tegevusloa taotlejale käesolevat peatükki sellises ulatuses kohaldada ei saa (vt ka meie soovitusi eespool eraldi ühisrahastuse määruse alusel tegevusloa taotlemise rakendussätete loomiseks). Lisaks välistada sarnaselt teistele finantseerimisasutustele ühisrahastuse määruse alusel tegutsejate kohustus taotleda täiendavat tegevusluba muude investeerimisinstrumentide vahendamiseks või vähemalt lihtsustatud menetluse loomist (nt teavituse või täiendava tegevusplaani esitamise kohustuse vormis). 82.1 Eelnõu § 9 Arvestatud, Selgitame, et § 9 lõike 1 sõnastuses on Lg 1 - Puuduste kõrvaldamise taotlemise alused on väga selgitatud selge seos, et Finantsinspektsioonil on üldised. Soovitame vähemalt eelnõu seletuskirjas lahti õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, kui kirjutada, mis juhud siia alla võiksid minna ja kindlasti taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel välistada sätte kohaldumine olukorras, kus esitamata on esitanud kõiki seaduse §-s 7 nimetatud jäetud dokumendid, mida eelnõu § 7 lg 1 otseselt ei nõua. andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud. 82.2 Lg 2 - Kaaluda seletuskirja tasandil või seaduses sätte Selgitatud Nimetatud säte on vajalik ka tegevusloa kohaldamise võimaluste selgemat määratlemist, et vältida läbivaatamise otsustamise eel, sh juhul ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust kui tegevusloa taotluses esitatud menetlusosalistele menetluse kestel. Täiendavate dokumendid on ilmselgelt ebapiisavad dokumentide küsimine peaks ikkagi olema nõue, mida arvestades ärimudeli ebatavalisust või kohaldatakse eelkõige ebastandardsete ärimudelite või keerukust. omandistruktuuride korra. Nagu eespool selgitatud, kaasneb menetlustega niigi väga suur halduskoormus. Soovitame sätte sõnastada selliselt, et täiendavate dokumentide esitamine toimuks menetluse raames, mitte taotluse läbivaatamise otsustamise eel. Alternatiivselt määratleda täpselt, mis küsimustes on asjakohane paluda täiendavate dokumentide esitamist juba enne taotluse menetlusse võtmise otsustamist. 82.3 Lg 5 - Tuleks selgelt määratleda, et tegevusloa taotluse Selgitatud Tulenevalt FI sõnastusettepanekust läbivaatamata jätmise aluseks ei saa olla sama sätte lg-s 2 (märkus nr 26) on kaks alust tegevusloa nõutud täiendavate dokumentide esitamata jätmine. taotluse läbivaatamata jätmiseks. Läbivaatamata jätmise aluseks saab olla rangelt ainult § 7 lg „Finantsinspektsioon võib jätta taotluse 1 nimetatud dokumentide esitamata jätmine, mille läbi vaatamata, kui: läbitöötamisega peaks reeglina menetluses ka piirduma. 1) taotlus on esitatud oluliste Lisaks tuleks täpsustada, mis hetkel loetakse täiendavad puudustega või dokumendid Finantsinspektsioonile esitatuks (seletuskirjas 2) taotleja ei ole Finantsinspektsiooni võiks selgitada, missugused tõendid selle kohta on määratud tähtajaks puudusi aktsepteeritavad). kõrvaldanud.“ Ehk sõnastuses ei ole enam viidet: „või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente“ 83.1 Eelnõu § 10 Selgitatud Eelnõu tähtajad on kooskõlas muudes Kaaluda menetlustähtaegade ühtlustamist ühisrahastuse finantssektori õigusaktides ette nähtud määrusega. Hetkel eelnõus toodud tähtajad on oluliselt tegevusloa menetlustähtaegadega. pikemad. Alternatiivselt selgitada seletuskirjas, miks on Finantsinspektsioon kui haldusorgan otsustatud pikemate tähtaegade määramise kasuks. võib teha tegevusloa andmise otsuse ka kiiremini kui on seaduses ettenähtud tähtaeg. 37 83.2 Lg 2 - Jääb selgusetuks, mis olukorras on taotlejal õigus või Selgitatud Täpsemad näited seletuskirjas. mis olukorras võib taotleja eeldada või oodata Finantsinspektsiooni poolt nn soodsama kõrvaltingimusega otsuse langetamist. Oleks hea, kui seaduses oleks õiguskindluse tagamiseks juhud, millal Finantsinspektsioon selliseid otsuseid teha võib või tegema peaks, vastasel juhul võib tulevikus Finantsinspektsioonile jääda liiga lai diskretsiooniõigus. Õigusselguse loomisele aitaks kaasa ka sätte tausta või seadusandja tahte täpsem selgitamine seletuskirjas konkreetsete näidete abil. 83.3 Lg 3 - Alused, millal võib tegevusloa anda nn negatiivsete Selgitatud Märgime, et sellekohane hinnang peab kõrvaltingimustega, on liiga laiad. Lisaks ei ole selge, mis olema juhtumipõhine ning lähtuma ulatuses või mis aspektist lähtuvalt on võimalik piirata igakordsest hindamisest. teenuse osutamist või mida peetakse silmas kõrvalteenuste all. Soovitame täiendavalt hinnata selliste piirangute võimalikku mõju (sh majanduslikku mõju) taotlejate tegevusele. Soovitame Finantsinspektsiooni sellist õigust oluliselt täpsustada ja täiendada, vastasel juhul piirab säte oluliselt taotlejate õiguskindlust. Selgelt tuleks määratleda (i) missuguste teenuste või kõrvalteenuste osutamist võib piirata ja (ii) selgelt iga sellise teenuse või kõrvalteenuse piiramise tingivad asjaolud. Soovitame täpsustada, mismoodi toimub selliste negatiivsete kõrvaltingimuste äralangemine või tühistamine. 84.1 Eelnõu § 11 Arvestatud Täiendatud seletuskirja § 10 lõike 2 Lg 1 p 2 ja 3 - Kaaluda asendamist selliselt, et menetluse selgituste juures. kestel oleks teenuseosutajal võimalik ka demonstreerida kapitali sissemaksmise võimekust ja teha seda alles pärast tegevusloa saamist. Nii näiteks võib investeeringute kaasamisel olla eeltingimuseks tegevusloa saamine ja tegevusloa saaks anda kapitali suurendamise kõrvaltingimusega (st tegevust võib alustada, kui kapital on suurendatud nõutud määrani). 84.2 p 7 - Säte annab Finantsinspektsioonile õiguse keelduda Osaliselt Viidatud sätte sõnastus on muudetud taotlejale tegevusloa andmisest kui taotleja esitatud arvestatud, ning uue sõnastuse kohaselt on Finants- andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt selgitatud inspektsioonil õigus keelduda taotlejale välisriigis. Ei ole selge, mida võetakse taotleja peamise tegevusloa andmisest, kui taotleja tegevuskoha määramisel kriteeriumiteks. Enamik Eesti esitatud andmetest selgub, et ta ei teenuseosutajaid on atraktiivsed ka investoritele mujalt, st kavatse tegutseda Eestis või tema nende kliendibaasiga on muuhulgas ka passiivselt liitunud äritegevusel ei ole seoseid Eestiga. Uus investoreid muudest riikidest, kes moodustavad investorite sõnastus peaks leevendama viidatud baasis enamiku või väga suure osa. Oma platvormil ja Eesti keeldumise alust ning tegema seda keha alt on Eesti teenuseosutajal võimalik avada oma selgemaks. platvorm pakkujatele ja rahastuse taotlejatele teistest riikidest. Kui nende kriteeriumite alusel oleks võimalik Vt ka selgitust märkusele 133.8. tegevusloa andmisest keelduda, ei vastaks enamik Eestis praegu tegutsevatest ja siin peakontorit omavatest ühisrahastusteenuse osutajatest tegevusloa tingimustele ja sisuliselt peaksid nad Eesti turult lahkuma (millel on oluline majanduslik mõju Eestile). Arvestades Eesti turu suurust ei ole majanduslikult usutav, et finantstehnoloogia ettevõtted oleksid suunatud ainult või peamiselt Eesti turule. Eesti huvi peaks olema meelitada siia maailmast finantstehnoloogia ettevõtteid, kes alustaksid Euroopa turgudele liikumist Eesti kaudu sh kasutades Eesti regulatiivset keskkonda. Antud kitsendus tekitab vastupidise olukorra ning me vähendaksime juba siin tegutsevate teenuseosutajate soovi siin tegevust jätkata. Samuti tekib siin vastuolu ühisrahastuse määrusega, milles viidatakse selgelt sektori piiriülesele olemusel ja laiendatakse passportimise süsteemi, et hõlmata sellega piiriülene investeerimisinstrumentide 38  vahendamine. Selline tegevusloa andmisest keeldumise alus tuleks eelnõu tekstist välja jätta. Alternatiivselt tuleks täiendavalt hinnata sellise aluse mõju (sh majanduslikku mõju) ja täiendavalt selgitada aluse vajalikkust seletuskirjas. Sätte kommentaarid on suures osas seotud ka eelnõu § 25 kommentaaridega. 84.3 p 10 - Seda nõuet on eraldi kommenteeritud ka allpool, aga Mitte- Esmalt märgime, et käesoleva eelnõuga tegemist on väga ebamõistliku kriteeriumiga. Ühelegi teisele arvestatud jääb sisuliselt muutmata kehtivas finantsjärelevalve subjektile sellist nõuet esitatud ei ole (sh RahaPTS-is sisalduv konto avamise ka makseasutustele ega eraha asutustele). Probleem ei ole kohustus enne virtuaalvääringu teenuse maksekonto olemasolu vajalikkuses, vaid võimalikes osutajale tegevusloa andmist (RahaPTS negatiivsetes seostes tegevusloa andmisega. Eesti pankade § 72 lg 1 p 5). riskitaluvus on teadaolevalt väga madal ja läbirääkimised muude liikmesriikide krediidiasutustega, kes Eestis Teisalt, tingimata ei pea kontot avama piiriüleselt teenust osutavad, võivad takerduda, kui Eestis asutatud krediidiasutuses, e-raha krediidiasutus soovib ära oodata tegevusloa andmise. asutuses või makseasutuses, vaid seda Tegemist on praktikas tihti esineva probleemiga, et võib sisuliselt teha ükskõik millise EL finantsasutustele ei soovita avada maksekontot enne, kui liikmesriigis asutatud panga, e-raha tegevusluba käes. Pigem soovitame sellised olukorrad tõsta asutuses või makseasutuse juures. Juhul sätte alla, mis puudutab tegevusloa andmist kui ühegi EL liikmesriigis asutatud kõrvaltingimusega ning täpsustada, mis ulatuses tegevuse teenusepakkuja juures kontot ei õnnestu andmist võib piirata sellise maksekonto avamiseni ja avada, siis tekitab see märkimisväärseid täpsustada kõrvaltingimuse äralangemise protseduuri (nt küsitavusi/kahtlusi sellises teavitus Finantsinspektsioonile maksekontode andmetega, ettevõtmises. Finantsinspektsiooni kinnitus info kättesaamise kohta ja kõrvaltingimuse äralangemise kohta). 85.1 Eelnõu § 13 - Eelnõu ei näe ette, et tegevusloa äravõtmise Mitte- Finantsinspektsioon nagu iga teine eeltingimuseks on varasem ettekirjutus, mida on eiratud või arvestatud/ haldusorgan peab lähtuma üldistest mida ei ole tähtaegselt täidetud. Kuigi lg 3 viitab, et võib teha selgitatud haldusmenetluslikest põhimõtetest – enne ettekirjutuse, ei ole see kohustuslik eeltingimus. ehk kaaluma esmalt võimalike Sisuliselt lubab eelnõu esimese rikkumise korral tegevusloa rikkumiste korral vähemintensiivsemate ära võtta (kuigi see ei oleks kooskõlas haldusmenetluse meetmete rakendamist. Tegevusloa põhimõtetega). äravõtmine on üldjuhul kõige viimane meede, mida rakendada ning ka Palume kaaluda tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste Finantsinspektsioon ei saa sellisest vähendamist osas, milles tegelikkuses oleks võimalik lähenemisest kõrvale kalduda. tekkinud negatiivne olukord lahendada ettekirjutusega. See puudutab eelkõige lõike 2 punkte 3, 4, 6 (juhtide karistamise Lisaks § 13 lg 2 p 14 näeb iseenesest osas, sest juhti on võimalik välja vahetada), 8, 10, 11, 12, mis juba ette, et tegevusloa kehtetuks sisuliselt peaksid olema kaetud punktiga 16. Juhime ka tunnistamise otsus tehakse siis kui tähelepanu, et lg-s 2 puudub punkt nr 7. teenuseosutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust. Seega leiame, et käesolevas eelnõus ei ole vajalik üldiste haldusõiguslike põhimõtete ülekordamine. 85.2 Lg 2 p 14 - Segaseks jääb, kuidas hinnata, kas ettevõte on Selgitatud Vastavale järeldusele jõudmine on teadlikult või tahtlikult kõrvale hiilinud muu riigi nõuetest kindlasti igakordse hinnangu tulemus, või osutab teenust Eestist näiteks sotsiaalmajanduslikel kuid selline olukord võib tekkida põhjustel või soodsa ja toetava majanduskeskkonna või näiteks juhul, kui Eestis on täidetud maksukeskkonna pärast. Lisaks juhtime tähelepanu, et ainult formaalsed nõuded, näiteks juhul Eestis tegevusloa saamine ei vabasta kohalike nõuete kui tegevusluba on taotletud Eestis ja täitmisest muudes liikmesriikides. juhatuse liige viibib püsivalt Eestis, kuid ettevõtja muu personal, tegelik tegevuskoht, põhihuvide kese, peamine kliendibaas või teenuse turundamine on suunatud esmajoones välisriiki. 85.3 Lg 4 - Reguleerimata on olukorrad, kus ühinev ja ühendav Selgitatud Äriseadustiku § 391 lg 1 järgi loetakse ühing osutavad erinevaid käesoleva eelnõu kahe äriühingu ühinemisel ühendatav kohaldumisalasse jäävaid teenuseid. Sellisel juhul oleks ühing lõppenuks. Kuna üldiselt ühingul huvi säilitada mõlemad tegevusload. Kui see ei ole finantsteenuste osutamiseks antud 39  võimalik, peaks kohalduma lihtsustatud tegevusloa tegevusload ei ole teisele isikule täiendamise menetlus (lihtsustatud menetluse loomise üleantavad (vt ka § 6 lg 4), siis ei saa ettepanekut oleme selgitanud eespool üldiste kommentaaride kehtivaks jääda ühendatava ühingule all). väljastatud tegevusluba. Samas märgime, et § 10 lõike 2 punkti 1 järgi on Finantsinspektsioonil võimalik osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatel asjaoludel, st ettevõtjal ei pruugi olla vajalik esitada uuesti kõik andmed ja dokumendid, kui ühendatavale ühingule on sama tegevusluba juba väljastatud. 86. Eelnõu § 24 lg 1 ja 2 ja § 26 lg 4 Osaliselt Kahe juhatuse liikme nõue on eelnõust Eelnõu sätestab nõuded teenuseosutajate juhtimisele ja arvestatud/ kustutatud. asukohale, näiteks finantstehnoloogia teenuseosutajatelt selgitatud nõutakse vähemalt kahte juhatuse liiget, kes asuvad ja Peakontori nõue on eelnõusse alles tegutsevad Eestis. Soovitame kaaluda viidatud nõuete jäetud – tegevuslubasid ei saaks muutmist või välja jätmist, võttes seejuures arvesse väljastada (juriidilistele) isikutele, kelle tehnoloogiasektori ettevõtete eripärasid. Alltoodud üle pole võimalik järelevalvel teostada põhjendused on suures osas seotud ka eelnõu § 25 mingitki kontrolli. Erand sellest on ette tagasisidega. nähtud uue § 16 näol, mis lubab teises lepinguriigis finantsjärelevalve alla Peakontor: Eesti peakontori nõue võib osutuda oluliseks kuuluval juriidilisel isikul probleemiks finantstehnoloogia ettevõtete asutajatele ja (krediidiasutus, e-raha asutus, investoritele. Kogemus finantstehnoloogia valdkonnas makseasutus, investeerimisühing, EL näitab, et välisriikides tegutsevad ettevõtjad (sh Singapurist, määruse kohaselt tegevusloa saanud Brasiiliast, Šveitsist, jms) otsivad endale Euroopa Liidus ühisrahastaja) taotleda Eestis luba asukohta ning Eestil regulatiivne keskkond on olnud nende filiaali asutamiseks või Eestis teenuste jaoks atraktiivne (eriti peale Brexitit). Mitmed neist oleksid piiriüleseks osutamiseks. huvitatud Eestis peakontori asutamisest, kui ettevõtte on äriliselt jätkusuutlik ja suudab kaasata investeeringuid. Peakontori asutamine Eestis (sh asutajate kolimine Eestisse) enne seda, kui on saadud FIlt tegevusluba on asutajate ja investorite jaoks märkimisväärne risk. Kui asutajatel ja investoritel on valida kahe riigi vahel, siis tehakse valik (ja investeeringud) selle riigi kasuks, kus on sõbralikum regulatsioon. Näiteks naaberriik Leedu ei nõua, et finantsteenuste osutaja juhatus asuks Leedus. Seletuskirjas toodud põhimõte, mille järgi finantsteenuse osutaja asukoht peab olema seotud tegevusloa antava riigiga ei ole valdav ning paljud Euroopa Liidu riigid ei kehtesta selliseid nõudeid. Rõhutame, et selliseid nõudeid ei ole ka ühisrahastuse määruses. Kui aga soovitakse, et taotlejal oleks igal juhul seos Eestiga, siis võiks kehtestada nõude, et teatud tegevusaja möödudes oleks juhatuse asukoht osaliselt Eestis. Samuti soovime rõhutada, et eelnõu puudutab peamiselt teenuseid, mille nõuete üle iga liikmesriik saab eraldiseisvalt otsustada ja sisuliselt puudub igasugune teenuse passportimise võimalus. Kui iga liikmesriik seaks selle liikmesriigi territooriumil peakontori asutamise nõude, tuleks igal teenuseosutajal luua sisuliselt eraldi keha igasse riiki. Rahvusvahelise platvormi ja veebilehe haldamisel tuleks sellisel juhul luua väga keerulisi õiguslikke konstruktsioone, mille vältimise vajalikkusele on viidatud ka ühisrahastuse määruse põhjenduspunktides. Alternatiivselt pakutakse teenuseid Eestis passiivselt (st ilma aktiivse turunduse ja aktiivse Eestis tegutsemiseta edasi), sest investoritel on teiste liikmesriikide teenuste kasutamine jätkuvalt võimalik. See ühtlasi tähendab, et Eestil ei oleks mitte mingeid hoobasid selliseid teenuseosutajaid kontrollida ja Eesti ettevõtted (eelkõige SME, kellele sektori 40 ettevõtted peamiselt tähelepanu pööravad) jääksid ilma teiste liikmesriikide või kolmandate riikide platvormidel pakutavatest rahastusvõimalustest (mis samuti ei ole meie majanduse huvides). Palume täiendavalt hinnata igakülgselt sellise nõude majanduslikku mõju Eestile, sh võttes arvesse teenuse rahvusvahelisust ja liiga range õigusliku režiimi mõju nii kohaliku taustaga kui ka rahvusvaheliste teenuseosutajate huvile Eesti turule siseneda. Samuti palume hinnata sätte majanduslikku mõju potentsiaalsete rahastuse taotlejate ja pakkujate ligipääsule teiste riikide platvormidele. Finantstehnoloogia ettevõtted on reeglina rahastatud rahvusvaheliste investorite poolt ning juhatuses on investori esindajad, kes asuvad täitma juhatuse funktsioone välismaalt. Kuidas sellises juhul hinnata peakontori asukohta? Erinevalt krediidiasutustest, kõnealuse eelnõuga reguleeritud teenused füüsilist peakontorit ei vaja , kuna kõik juhtimisprotsessid tehakse digitaalsete kanalite kaudu. Sellest tulenevalt on ka ühisrahastuse määruses sätestatud, et ükski liikmesriik peale päritoluriigi ei tohi nõuda füüsilise esinduse loomist. Täna on start-up valdkonnas tavaline olukord, kus ühing on asutatud Eestis, arendusmeeskond on Brasiilias, turundus ja klienditeenindus Singapuris, investorid USA-st ning juhatus liigub ja suhtleb neljal kontinendil. Selline korraldus on täna pigem reegel, mitte erand. Antud eelnõu on liiga piirav sellistele ettevõtetele ja võib takistada sellistel ettevõtetel edukat välisinvesteeringute kaasamist. Kahe juhatuse liikme nõue: Seletuskiri ei selgita, millist riski maandab kahe juhatuse liikme nõue ning „nelja silma“ põhimõtte rakendamine. Eestis Nelja silma põhimõte oleks lahendatav ka muude organisatsiooni liikmete kaasamise läbi. Igal juhul ei saa eeldada, et juhatuse liikmed osalevad ettevõtte poolt teenuse osutamises. Juhid haldavad ikkagi nn suuremat pilti ja teenuse osutamise eest vastutavad madalama astme juhid ja võtmetöötajad. Eelnõu pinnalt ei ole arusaadav, mis eesmärki võib kahe juhatuse liikme nõue kanda. Igal juhul finantsteenuse usaldusväärsust on võimalik tagada vähem koormavate meetmetega. Arvestades et peakontor peab olema Eestis, ei ole selge, kas nõutakse ka juhatuse alalist Eestis viibimist. Nagu ka eespool selgitatud, on eelnõu kohaldumisalasse jäävad ettevõtted oluliselt erinevad klassikalistest finantsteenuste turu osalistest ja ei ole praktilist vajadust neid igakülgselt sellistesse raamidesse suruda. Ettevõtted on suuresti rahvusvahelised ja nõuet võidakse tõlgendada selliselt, et mõlemad juhatuse liikmed peavad alaliselt viibima ja elama Eestis (mis ei ole tegelikult asjakohane ka enam traditsioonilisemate finantseerimisteenuste puhul. Juhime tähelepanu, et (i) ka eestlasest juhatuse liige võib viibida väga suure osa ajast ärilistel (eriti kui äri on rahvusvaheline) või muudel põhjustel Eestist eemal ja see justkui ei oleks probleem ning (ii) geograafiline asukoht ei mõjuta tänapäeval enam isiku võimekust ettevõtet juhtida, nagu näitab ka praegune olukord, kus mitmed finantssektori ettevõtted on juba pea aasta töötanud edukalt 41  kodukontoritest. 87.1 Eelnõu § 25 - Oleme teenuse rahvusvahelisust Osaliselt Vt ka eelmist kommentaari, eelnõusse kommenteerinud juba ka eespool, kuid juhime tähelepanu, et arvestatud on lisatud uus § 16. ka antud sätte nõuded on ebamõistlikult koormavad. Tegemist ei ole EL üleselt harmoniseeritud teenustega. Finantsinspektsioonil puudub kohustus välisriigis tegutsemise alustamisel teavitada sihtriiki või koordineerida muid tegevusi. Finantsinspektsioonil puudub reaalne võimalus hinnata, kas või kuidas ettevõttel on õigus muus riigis tegutseda, kuivõrd nõuded riigiti erinevad. Seletuskirjas ei ole ka piisavalt selgitatud, miks on välja jäetud teise riigi teenuseosutajate õigus läbi filiaali või esinduse või piiriüleselt osutada teenust Eestis. Selleks oleks võimalik kas luua eraldi menetluslikud reeglid (Finantsinspektsiooni nõusolek välisriigi teenuseosutajale) või hõlmata sellised ühingud lihtsustatud menetlusega. St eelnevalt selgitatud õiguslikku killusatust silmas pidades oleks seadusandjal võimalik määratleda, mis juhtudel ja mis ulatuses võivad välisriigi teenuseosutajad ilma siin peakontorit asutamata tegutseda. Lisaks juhime tähelepanu, et välisriigis tegutsemise piirangute majanduslikku mõju ei ole seletuskirjas lahti kirjutatud. 87.2 Lg 2 - Eesti keele nõue jääb arusaamatuks, kuivõrd muude Arvestatud Finantsinspektsiooni nõusolekul võib dokumentide osas on lubatud Finantsinspektsiooni loal dokumendid esitada muus keeles. menetlus ka muus keeles. Kui turuosalisel on Finantsinspektsiooniga suhtlus näiteks inglise keeles, ei ole asjakohane nõuda konkreetselt siin eesti keeles dokumentide esitamist (eriti kui võidakse nõuda ka täiendavat tõlkimist). 87.3 Lg 3 - Eelnõu kohaldumisalasse jääv sektor on oma Selgitatud Meie hinnangul kuulub kindlasti FI olemuselt rahvusvaheline, nagu eespool selgitatud. pädevusse hinnata ettevõtja õigust teises Asjakohane on nõuda Finantsinspektsiooni teavitamist riigis tegutseda, eelkõige olukorras, kui teistes riikides tegutsemisest ning võib-olla ka selline tegevus võib Eesti klientide tegevuslubadest teistes riikides, aga Finantsinspektsioonil huvid ohtu seada või vähendada pädevusse ei jää hinnata ettevõtte õigust teises riigis ettevõtja suutlikkust oma tegevust tegutseda, seega Finantsinspektsiooni poolt keelamise õigus korraldada. antud kontekstis ei ole õiguslikust vaates arusaadav. 87.4 Lg 5 - Antud nõuded on oluliselt karmimad kui ühisrahastuse Selgitatud Leiame, et eelnõus toodud nõuded ei ole määruses, väljapool EL tegutsemise osas ei sea määrus oluliselt karmimad kui EL samuti piiranguid (Seda teevad juba niigi kolmandad riigid ühisrahastusmääruses. ise). Seejuures tuleb turuosalistel nagunii igas riigis, kus nad soovivad aktiivselt tegutseda, viia oma tegevus kooskõlla kohalike nõuetega. See tähendab, et nende halduskoormus on niigi suur. Samuti suurendab see veelgi Finantsinspektsiooni halduskoormust ning näitab, et teenuseosutajate suhtes ei ole piisavalt usaldust. Palume kaaluda välisriigis tegutsemise lubamist ilma täiendava menetluseta ja Finantsinspektsiooni teavitades. Alternatiivselt tuua välja selgemalt riskid, millest lähtuvalt välisriigis tegutsemine peab olema tugevamalt reguleeritud. 88.1 Eelnõu § 26 - Sättega on oluliselt laiemalt käsitletud Selgitatud Lõike 1 sõnastus kattub EL organisatsiooni nõuded ja ülesehitust, võrreldes muude krüptovarade määuse eelnõu artiklis 54 finantssektori teenuseid puudutavate seadustega. Kahe lõikes 2 punktis (g) sätestatuga. Lõige 3 juhatuse liikme nõuet oleme kommenteerinud § 24 juures. on sarnane teistes finantssektori eriseadustes sätestatuga. 88.2 Lg 2 p 1 - Kriteeriumi „teenuse osutamise aluseks oleva Arvestatud Eelnõust on kustutatud kriteerium tehnoloogia mõistmine“ täitmise võimalikkus vajab teenuse osutamise aluseks oleva täiendavat analüüsi ja tagasisidet turuosalistelt ja tehnoloogia mõistmise kohta. järelevalvelt, eriti virtuaalvääringu teenuse osas. Tegemist on väga üldise nõudega ning ei ole arusaadav, missuguses ulatuses tehnoloogiast arusaamine vajalik on. Säte ei pea silmas ka juhtide kollektiivse sobivuse kriteeriumit ega juhtide vastutusvaldkondade jaotust. Samuti ei peaks 42  ootama juhatuse liikmetelt detailideni teenuse osutamiseks vajalikust tehnoloogiast arusaamist olukorras, kus tehnoloogia arendamise ja töökorra eest vastutavad muud eriteadmistega isikud organisatsioonis. Samas võivad sellised nõuded võimaldada juhi ametisse nimetamise keelamist Finantsinspektsiooni poolt. 88.3 Lg 7 - Soovitame läbi mõelda, kas kõiki nimetatud tegevusi Arvestatud Muudetud § 26 lõike 7 (uue lõike 6) on võimalik seada töötajate ülesandeks organisatsioonis, sõnastust. lisaks missuguse vastutuse sellistest kohustustest üleastumine endaga kaasa võib tuua (kui üldse) 88.4 Lg 9 - Praktikas on siin suur roll vastavuskontrollil / Arvestatud Muudetud § 26 lõike 9 (uue lõike 7) juristidel /sisekontrollil / protseduuri alusel tegutsevate sõnastust. osakondade / töötajate juhid. Soovitaks ümber sõnastada selliselt, et juhtorganid peaksid tagama, et protseduurireeglid regulaarselt üle vaadatakse. Juhtorgani liikmed saavad seda teha läbi selle, et tagavad meeskonna komplekteerituse ning vastutusvaldkondade jaotuse alamastme juhtide vahel. 88.5 Lg 10 - Ülesannete lahususe osas on eelkõige seletuskirjas Arvestatud Muudetud läbivalt § 26 sätteid ning oluline täpsustada, missuguste funktsioonide vahel see seletuskirja asjaomaste sätete selgitust. tegelikult oluline on. Samuti tuleks silmas pidada, et teatud juhtudel täidavad teatud traditsioonilisi funktsioone tehnoloogilised lahendused ja puudub vajadus täiendava meeskonnaliikme määramiseks tehnoloogilise lahenduse tööd manuaalselt läbi tegema. Samas on arusaadav, et kontrollida tuleks perioodiliselt, kas tehnoloogiline lahendus töötab ootuspäraselt ja kas otsustusprotsessid toimivad õigesti. Sedalaadi nõuded tekitavad praktikas probleeme. 89.1 Eelnõu § 29 Selgitatud Nimetatud nõuded tulenevad mitmetest Lg 3 p 8, 11-14 - Palun hinnata väljatoodud nõuete juba vastuvõetud või kavandatavatest asjakohasust investeerimisinstrumentide vahendajate puhul. EL õigusaktidest, sh vilepuhujate Sellises ulatuses nõudeid ei ole ka ühisrahastuse määruse direktiivist (punkt 11 ja 14), digitaalse alusel, rääkimata mitmetest teistest finantseerimisasutuste vastupanuvõime määruse ettepanekust tegevust reguleerivatest seadustest Eestis. Sise-reeglite (punkt 12 ja 13). Toome eraldi välja, et nõudmisel tuleks silmas pidada, ettevõtete teenuse ulatust ja tundlike andmete all mõeldakse tegelikku vajadust selliste eeskirjade järgi. Nii näiteks ei tundlikke isikuandmeid GDPR puutu investeerimisinstrumentide vahendajad kokku tähenduses; eelnõus ei ole sedastatud tundlike makseandmetega ja isegi kui nad puutuksid, tuleks tundlike makseandmete kohta sise- neil taotleda MERAS alusel täiendavalt makseasutuse või e- eeskirjadega seotud nõudeid. raha asutuse tegevusluba ning kehtestada sisemised eeskirjad vastava seaduse alusel. 89.2 Lg 4 - Selline lahendus tekitab segadust. Tuleks Osaliselt Täpsustatud lõike 4 sõnastust viitega konkreetsemalt välja tuua, missuguseid sise-eeskirju KAVS arvestatud KAVS 6. peatükile. alusel veel koostada tuleks ja missuguseid lg-s 3 nimetatud sise-eeskirju krediidipõhised teenuseosutajad koostama ei peaks. 90. Eelnõu § 30 - Ühegi teise finantsteenuse osutaja puhul ei ole Osaliselt Samasisulisi näiteid võib tuua näiteks seaduse tasandil ette nähtud vastavuskontrolli loomise nõuet arvestatud/ kindlustusvaldkonnast. Lisaks lisaks sisekontrollile. Olgugi, et suuremad ettevõtted eraldi selgitatud märgime, et vastavuskontroll on üks vastavuskontrolli funktsioone peavad, ei ole see nii kõigi sisekontrolli osa. turuosaliste puhul finantssektoris. Sätte lg 7 nõuab sisuliselt uue positsiooni loomist, mis ettevõttele loob täiendava halduskulu. Täpsustatud ei ole, mis on vajalik ajaline ressurss või kuivõrd võib sellist teenust tellida väljastpoolt. Eriti alustava ettevõtte jaoks on selliste struktuuriüksuste loomine äärmiselt koormav, eriti kui positsioone ei ole võimalik ühildada muude positsioonidega ja tihti pole väga suure organisatsiooni jaoks ka praktilist vajadust. Sellise nõude loomine eeldaks esmalt turuosaliste ja Finantsinspektsiooni tagasiside kogumist muuhulgas ka selle kohta, missugune on sellise positsiooni loomise majanduslik mõju ettevõttele (eriti pidades silmas alles alustavaid ettevõtteid) ning kuivõrd keeruline on praktikas sellisele positsioonile Eestis sobiva ettevalmistusega inimest leida. 43  Palume ka täiendavalt täpsustada (nt seletuskirjas), millised piiranguid ja võimalusi toob see reguleeritava ettevõtte siseselt kaasa, nt millised on vastutava töötaja määramise tingimused, millistel alustel võiks kaaluda, millistel juhtudel võiks vastutav töötaja tegeleda teenuse osutamisega või tegevustega, mille üle ta järelevalvet teostab. 91. Eelnõu § 31 Selgitatud Tegemist on siiski töötaja kohustusega Lg 1 p 1 ja 2 - Palume hinnata, kas tegemist peaks olema sellistest olukordadest teavitada, töötaja kohustuse või õigusega (pidades silmas ka direktiivi analoogiline lähenemine on ka teistes (EL) 2019/1937 nõudeid). Arvestades igapäeva praktilist finantssektori seadustest (vt nt tööd, siis võiks see olla eelkõige reguleeritud õiguse, mitte investeerimisfondide seaduse § 343). kohustusena, eriti arvestades viidatud direktiivi eesmärki. Töötajaid tuleks tegelikult Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus reguleeritava informeerida, et neil selline kohustus ettevõtte töötaja on rikkumises iseenda teadmata ehk ta ei lasub, sh ka sellest, et mis on sellisel pruugi aru saada, et tal on tekkinud kohustus järelevalvet juhul siis käitumise protseduur. teostavat asutust teavitada. 92. Eelnõu § 32 Selgitatud Lõikes 1 sätestatud viieaastane tähtaeg Sätte lg-s 1 ei ole täpsustatud, mis ajahetkest viidatud 5 aastat kehtib andmete saamisest arvates; kulgema hakkab. Sama sätte lg 2 mõte jääb selgusetuks. selline lähenemine kattub teiste Sisuliselt näevad juba lg 1 ja lg 3 ette erandid. finantssektori eriseadustes sätestatud tähtaegadega. Lõike 2 eesmärk on kohustada teenuseosutajat säilitama andmeid ja dokumente, mis reguleerivad teenuse- osutaja ja kliendi vahelist õigussuhet. Nimetatud andmeid ja dokumente on vajalik alles hoida vähemalt viidatud õigussuhte kehtivuse lõpuni. Lõikega 3 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigus nõuda, et teenuseosutaja säilitaks andmeid ja dokumente ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. 93. Eelnõu § 35 - Peaks täpsustama, mis ulatuses sellist infot Selgitatud Leiame, et antud §-s (uus § 36) on üsna peaks avaldama. Ühisrahastuse määrus ei kohusta täpselt sätestatud, et mis infot tuleb konkreetsete isikute kohta infot avaldama, vaid üldisemalt antud juhul avalikustada. Lisaks kohati infot sellise konflikti olemasolust, laadist ja huvide konflikti on see on ka hinnanguline ja maandamise meetmetest. Sisuliselt võiks seaduseelnõu sätte teenuseosutaja peaks ise otsustama, sõnastus olla samast ideest kantud. mida ja mis kujul ta seda infot avalikustab. Samuti on eelnõus olev sõnastus sisuliselt sama mis on sätestatud EL ühisrahastuse määruse artiklis 8(2). 94. Eelnõu § 36 Osaliselt § 36 sõnastust muudetud selliselt, et see Sätte sõnastus on keeruliselt arusaadav, st kelle huvides ja arvestatud arvestaks ühelt poolt märkuses toodud kellelt ei tohi tasu saada või kellele ei tohi tasu anda. Teeme ettepanekuga, kuid oleks kooskõlas ka ettepaneku sõnastada säte ümber sõnastada selliselt, et EL ühisrahastusmääruse art 3 lõikega 3 „kellele või kelle huvides“ ei tohi „mida“ teha. Nt: ning EL krüptovarade määruse eelnõu Teenuseosutaja ei maksa ega anna allahindlust või artikli 72 lõikega 2. mitterahalist hüve teisele teenuseosutajale või muule kolmandale isikule investorite korralduste suunamise eest mistahes konkreetse investeerimisinstrumendi pakkumise juurde. Teenuseosutaja ei saa rahastuse taotlejalt ega muult isikult tasu, allahindlust ega mittevaralist hüve investorite korralduste suunamise eest mistahes konkreetse investeerimisinstrumendi pakkumise juurde. Paluksime ka täpsustada (nt seletuskirjas), et käesoleva sätte all peetakse näiteks tarbijakrediidi vahendamise puhul seda, et tasu eest ei tohiks keegi kedagi krediiti võtma kohustama (sh krediiditaotleja ei tohiks tasu vastu võtta). Sellest tulenevalt ka täpsustada, et käesoleva sätte sõnastuse all ei peeta silmas erinevate investortoodete soovitamist teistele isikutele, mille 44  eest saadakse niiöelda soovitustasu. 95.1 Eelnõu § 37 Mitte- Nagu juba eespool selgitatud, siis Lg 1 - Oleme eespool juba maininud (tegevusloa andmisest arvestatud sisuliselt ei muutu nimetatud sätte keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseid lisamisega maksekonto omamise kommenteerides), et maksekonto avamise nõue Eestis kohustus, mis on ette nähtud kehtivas tegutseva teenuseosutaja juures ei ole alati võimalik. Meie RahaPTS-is. teenuseosutajad on võrdlemisi madala riskiisuga ja Eestis on üksikud krediidiasutused, kes on nõus teenuseosutajaid teenindama. Iga krediidiasutuse võib olla oma riskiisus kindlaks määranud, kui suurt hulka teenuseosutajaid ta teenindada soovib. Kui selline kohustus peaks kohalduma ka kõigile peamiselt välisriigis tegutsevatele teenuseosutajatele, kes soovivad siseneda ka Eesti turule, võib tekkida olukord, kus ainuüksi maksekonto puudumise pärast Eestis tegutsemise õigust omavas krediidiasutuses jääb teenuseosutamise luba saamata (st sisuliselt on tegemist teenuseosutajast endast mitte sõltuva kriteeriumiga). Enne sellise kohustuse loomist eelnõus palume täiendavalt uurida maksekontosid avavate turuosaliste valmidust ja võimekust sektorit teenindada ning kaaluda muid alternatiive maksekontode kontrollimiseks. Juhime ka tähelepanu, et teenuseosutajad peavad oma tegevust auditeerima, mis tähendab, et võrdlemisi keeruline on hoida teavet oma maksekontode kohta Finantsinspektsiooni eest salajas. Ühtlasi – sellist kohustust ei ole mitte ühelgi teisel finantssektori turuosalisel. 95.2 Lg 3 - Palun kaaluda sõnastuse muutmist, kuivõrd ei ole Selgitatud Sätte eesmärk on kohustada selge, kui laialt on võimalik tõlgendada „muid kontosid või teenuseosutajat teavitama meetmeid“. Finantsinspektsiooni kõikidest kontodest või muudest meetmetest, millel hoiustatakse kliendi vara. Eraldi on siin välja toodud virtuaalvääringu rahakott, kuid märgime, et ei ole olemas head koondterminit kõikidele võimalustele, mida võidakse kasutada kliendi raha hoiustamiseks. Samas seaduse tekst peab olema piisavalt üldine, et see kataks ära ka muid „vahendeid“, mis võidakse lähitulevikus kasutusele võtta ning mis tingimata virtuaalvääringu rahakoti mõiste alla ei mahutu. 96. Eelnõu § 39 Osaliselt Muudetud on § 30 sõnastust. Lg 3 - Ebaselgeks jääb, mida tähendab „õiglane ning arvestatud korrapärane“. Soovitaks ümber sõnastada selliselt, et kliente tuleb kohelda ühetaoliselt (st lihtsam sõnastus). Siis läheb kokku ka eelnõu §-ga 36. Teenuse osutamine ja rahastuse taotlemine 97. Üldise kommentaarina leiame, et virtuaalvääringu teenuse Teadmiseks Nagu eespool juba rõhutatud, siis osutajate ja investeerimisinstrumentide vahendajate võetud/ mitmed nõuded erinevatele tegevuse nn ühtne reguleerimine on meie hinnangul selgitatud teenuseosutajatele suuresti kattuvad. ebasobiv, kuna peatükk on läbivalt eelkõige Küll on aga 6. peatükis nüüd selgemalt investeerimisinstrumentide vahendamise keskne ja mitmete eristatud läbi §-de pealkirjade, et mis kohustuste kohaldumine virtuaalvääringu teenuseosutajatele nõuded kohalduvad konkreetselt on jäänud ebaselgeks. Kommentaar on asjakohane juhuks, millisele teenuseosutajale. 6. peatükk ei kui plaanitakse jätta virtuaalvääringu teenuseosutajad sama kohaldu EL ühisrahastusmääruses seaduse alla investeerimisinstrumentide vahendajatega. sätestatud instrumentidele (see on Lisaks märgime taas ära, et säte ei tohiks kohalduda sätestatud ka eelnõu §-s 2). ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävatele teenuseosutajatele. 98.1 Eelnõu § 40 Selgitatud, Uues sõnastuses sisaldub säte § 41 lõike Lg 1 p 8 - Selle punkti puhul tuleks täpsustada, millist osaliselt 1 punktis 8. Nimetatud punkt on seotud informatsiooni ja kui detailselt esitada tuleb: näiteks, kas arvestatud ning täpsemalt avatud § 36 lõikes 1. 45  piisab sellest, kui investeerimisprojekti juures märkida Täiendatud on § 36 lõike 1 punkti 1, et üldsõnaliselt, et sellesse on investeerinud ka sätte sisu oleks selgem. teenuseosutajaga seotud isikud või tuleb märkida nimeliselt, kes ja kui suurt osalust omab. Sõnastus viitab pigem detailse Nõuete loovutamise põhistel informatsiooni avaldamisele, aga tuleks kaaluda sellise riive teenuseosutajatele kohaldub säte siis, eesmärgipärasust. kui teenuseosutaja või temaga seotud isik omab nõuet tarbija vastu või kui Lisaks, kuidas tuleks seda kohustust täita nimetatud isikud on ise vastavasse tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete loovutamise investeerimisprojekti investeerinud. põhistel teenuseosutajatel. 98.2 Lg 2 p 4 – Kuna lõppkliendi mõiste esineb üksnes selles Arvestatud Viide lõppkliendile kustutatud. punktis, on ilmselt tegemist trükiveaga. 98.3 Lg 2 p-d 7 ja 8 – Punktis 7 sätestatud kohustus ei ole Arvestatud Täiendatud § 41 lõike 2 punkti 8 põhjendatud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete selliselt, et investeerimisinstrumendi loovutamise põhistel teenuseosutajate puhul: tarbijate vahendamise teenuse osutaja ei ole krediidivõimelisust on hinnanud krediidiandja ning kohustatud kontrollima rahastuse krediidiandja enda krediidivõimelisus ei oma tähtsust, sest taotleja makse- või krediidivõimelisust, loovutatava nõude peab täitma tarbija (mitte krediidiandja). kui ta on seda juba kontrollinud, või vastava kontrolli on läbi viinud Muudel juhtudel võiks seletuskirjas täpsustada, kui põhjalik krediidiasutus või krediidiandja. kontroll peab olema: eelduslikult võib piirduda Täiendatud § 41 lg 2 kohta käivat majandusaasta aruande kontrollimisega, so kas õigusaktidest seletuskirja osa vastavalt tagasisides tulenevad kapitali- ja netovara nõuded on täidetud. Samuti, toodule. laitmatut ärialast mainet võib ilmselt eeldada, kui ei tuvastata asjaolusid, mis viitavad vastupidisele (nt pankroti põhjustamine, kuriteo toimepanemine). Nõue kontrollida rahastuse taotleja juhtide tegevuse vastavust usaldusväärse juhtimise põhimõtetele on aga liiga koormav. Kui see siiski jääb eelnõusse, tuleks seletuskirjas täpsustada kontrolli ulatust. 98.4 Lg 4 p 3 - Selle informatsiooni esitamise kohustus eeldab Arvestatud Viited hariduse kirjeldusele ja detailset isikuandmete avaldamist, kuid ei ole selge, mis selle töökohtade loetelule eelnõust eesmärk on. Sarnast kohustust ei ole isegi krediidiasutuste kustutatud (§ 41 lg 4). või muude klientide vara hoidvate / haldavate finantseerimisasutuste puhul, samuti mitte EL-i ühisrahastuse määruses. Isikukoodi ja sünniaja leiab soovi korral äriregistrist. Millisel põhjusel on aga vajalik hariduse kirjeldus ja viimase viie aasta töö- ja ametikohad esitada? Muude finantseerimisasutuste puhul on peetud piisavaks, et neid andmeid kontrollib Finantsinspektsioon ning klientidele esitamise kohustus puudub. 98.5 Lg 5 - Kas see punkt käib eelseadistatud investeerimise Osaliselt Lisatud on vastav viide. kohta (§ 50)? Sel juhul võiks sõnastuse ühtlustada § 50 arvestatud terminoloogiaga ning kaaluda lõike tõstmist § 50 alla. 99.1 Eelnõu § 42 Mitte- Kuna tegemist on finantsjärelevalve Lg 1 p 1 ja 2 - Arvestades, et majandusaasta aruannete arvestatud/ subjektiga, siis on põhjendatud, et maj. esitamise tähtaeg on 6 kuud majandusaasta lõppemisest, selgitatud aasta aruanne koostatakse ja peaks vastava tähtaeg olema 6 kuud. Lisaks palume avalikustatakse varem võrreldes nö täpsustada juba eelnõu tasandil, mida mõeldakse tavaliste äriühingutega. Sarnane majandusaasta tulemuste all (või siis esitada vastavalt sama lähenemine on sätestatud kõigis sätte lgle 4 määruse eelnõu koos seaduseelnõuga). finantssektori valdkonna seadustes. 99.2 Lg 2 - Teabe avalikustamisel soovitame krediidipõhiseid ja Osaliselt Viidatud sättes toodud makseviivituse muid investeerimisinstrumentide vahendajaid (ühisrahastuse arvestatud, sätted põhinevad EL määruse kohaldumisalasse jäävad platvormid seda sätet selgitatud ühisrahastusmäärusel. eelduslikult kohaldama ei pea) käsitleda ka struktuuriliselt Eelnõu § 43 lg 3 on jaotatud kaheks (lg eraldi, st teabe avalikustamise kohustused võiksid olla eraldi 3 ja lg 4), mis annab võimaluse neid (siit nimekirjast kõik kirjed ei saa kohalduda kõigi paremini eristada (lg 4 kohaldub ainult teenuseosutajate puhul). Jääb ebaselgeks (mitmeti asjakohasel juhul). mõistetavaks), mida on silmas peetud punktides 4 ja 5 viidatud makseviivituse määrade all? Mujal eelnõus on kasutatud ka makseviivituse jaotiste mõistet (mille osas oleme ka teinud ettepaneku ümbersõnastamiseks). Kui siin 46  on mõeldud sama, siis soovitame ühtlustada. 99.3 Lg 3 - Jääb arusaamatuks, mis osas saab kohalduda lg-le 1 ja Selgitatud Termini „instrument“ kasutamine ongi mis oleks selle eesmärk. See võib teenuseosutajatele sihilik kuna see on nö kõige laiem tähendada täiendavat kulu. Jääb selgusetuks, mida tähendab mõiste, mille alla kuuluvad nii „instrumendi liigi“ kohta eraldi andmete esitamist. Esmalt investeerimisinstrumendid kui ka soovitame läbivalt kasutada samu termineid, st siin peaks virtuaalvääringud. Ehk eeltoodust olema investeerimisinstrument, mitte instrument tulenevalt peab peamine eristamine (virtuaalvääringud ei ole defineeritud kui instrumendid, st toimuma nende kahe instrumendi neile tuleks viidata sätte sõnastuses eraldi). Teiseks viitame, lõikes. Lisaks on see mõnevõrra et § 3 defineerib investeerimisinstrumente äärmiselt laialt. teenuseosutaja enda hinnata, et Ühe „liigina“ tuuakse välja „mitte-väärtpaberid“, mis võib mismoodi ta täpsemalt nt hõlmata olemuselt väga erinevaid instrumente. investeerimisinstrumente liigitab (nt krediidipõhised või omakapitali põhised investeerimisinstrumendid). Samamoodi on võimalik liigitada ka virtuaalvääringuid (nt maksepõhised virtuaalvääringud). 100. Eelnõu § 44 Selgitatud Tehingupartnerite all peetakse silmas Lg 1 p 6 - Keda on mõeldud põhiliste tehingupartnerite all eelkõige erinevaid konto- ja ning mis selle avalikustamise kohustuse eesmärk on? arveldusteenusepakkujaid (mitte Ainukesed tehingupartnerid, kelle nimede avaldamine on rahastuse taotlejaid). põhjendatud, on rahastuse taotlejad, kuid sellisel juhul peaks ka seda mõistet kasutama. 101.1 Eelnõu § 45 Arvestatud Sõnastus on muudetud. Lg 3 - Ebaselge kohustus, mille kohaselt peaks investeerimisinstrumentide pakkuja teatud infot avaldama oma veebilehel – eelduslikult on tegemist eksitusega, peaks olema viide investeerimisinstrumentide vahendaja veebilehele. 101.2 Lg 5 - Ebamõistlik kohustus – sisuliselt peaks Osaliselt Nimetatud sissenõudmiskulude määra platvormipidaja enda kanda võtma 75% ulatuses nõude arvestatud on viidud allapoole. sissenõudmiskulusid. Nõudega seotud võlgnevuste tekkimist ei ole vahendajal võimalik alati ette näha, st kui vahendaja on täitnud oma kohustused (sh kui vahendaja on märkinud, et isik on krediidivõimeline, aga nt madala krediidiskooriga), peaks investor ise olema arvestanud riskiga, et laenukohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel ei saa kogu summat tagasi. Lisaks – mitmetes riikides on oluliselt rangemad piirangud laenusaajalt laenu sissenõudmiskulude väljanõudmisel. Teeme ettepaneku seada sissenõudmiskulude kogusummale piirang võrdluses nõude väärtusega. Eesmärgiks võiks olla, et investor võib jääda oma investeeringust ilma, kuid ei saa tekkida platvormipoolse aktiivse sissenõudmise tõttu kohustust täiendavalt peale maksta. Vahendaja aktiivne roll sissenõudmisel ei saa kaasa tuua kahju kandmist, vaid peaks saama mõistlikult tasustatud. Sellise piirangu tõttu võivad platvormipidajad vältida aktiivset kaasaaitamist nõuete sissenõudmisele. 101.3 Lg 6 - Antud säte võib praktikas kohaldamisel jääda Arvestatud Muudetud sõnastust vastavalt turuosalistele segaseks. Seletuskiri viitab, et silmas on ettepanekule, juurde lisatud ka selgitava peetud eelkõige nn makseviivituses oldud aega või terminina „märgistuste“. hetkeolukorda makseviivitustega tegelemisel, kuid sõna „jaotus“ asemel soovitaksime kasutada „liigi“. 102. Eelnõu § 46. Lg 1 - Ebaselge avalikustamiskohustus: 1) Osaliselt Kustutatud on „omandamise ja mida tähendab „omandamise või võõrandamise tehing“. Kas arvestatud võõrandamise“ tehing. Siin on mõeldud see hõlmab üksnes järelturu tehinguid (so klientide vahelisi kõiki tehinguid ja teenuseid tehinguid), instrumendi omandamist algselt võlausaldajalt ühisrahastusteenuse mõistes, mis ei ole (nt krediidiandjalt) või ka instrumendi nö emiteerimist (so nt nn teatetahvel (bulletin board) ega krediidi- või tuletisinstrumendi lepingu sõlmimist). reklaam. 2) arvestades, et nõutud on kõigi tehingute andmete 47  esitamine, siis eelduslikult tuleb siiski igale kliendile kuvada vastavad andmed üksnes nende tehingute kohta, mille pooleks klient on. Vastava täpsustuse peaks lisama. Muul juhul palume täiendavalt analüüsida, kas laiem avalikustamiskohustus on põhjendatud. Võiks ka kaaluda selle sätte puhul tehingu summa piirmäär kehtestamist ehk kaaluda sätte kohaldamist mitte kõikidele tehingutele. 103. Eelnõu § 47 Osaliselt §-i sõnastust (uus § 49) on muudetud Soovitame kaaluda sätte ümbersõnastamist ja arvestatud nii, et see kohustus laieneb üksnes ümberstruktureerimist selliselt, et see keskenduks eelkõige investeerimisinstrumendi vahendajale. investori kogemuste ja kahju kandmise võimaluste Käesolev § ei laiene virtuaalvääringu hindamisele. Eelduslikult peaks see sätte eesmärk ka olema. teenuse osutajatele (vastav jagu kus see Tegelikkuses ei toimu ju iga investeerimisinstrumendiga § paikneb kohaldubki üksnes tehingu tegemise eel vastava tehingu asjakohasuse investeerimisinstrumentide hindamist, vaid hindamine toimub investori enda suhtes pakkumisele). üldistel alustel. Lisaks juhime tähelepanu, et sätte esimese lõigu sissejuhatav Lisaks nõustume, et asjakohasuse tekst viitab, et hindamise peab läbi viima hindamine ei toimu enne iga tehingu investeerimisinstrumendi pakkuja. Tõenäoliselt on eesmärk tegemist, mistõttu § 49 lõike 1 sõnastust panna selline kohustus siiski investeerimisinstrumentide on muudetud täpsemaks - ehk vahendajale. Kui sätte selline sõnastus on seotud asjaoluga, investeerimisinstrumendi vahendamise et see püüab adresseerida kõiki praegu seaduse teenuse osutaja peab enne teenuse kohaldumisalasse jäävaid teenuseosutajaid, siis soovitame osutamise alustamist (endises kaaluda virtuaalvääringu teenuseosutajate ja vastavalt sõnastuses: „enne teenuse osutamist“) krüptovaral põhinevate investeerimisinstrumentide hindama investeerimisinstrumendi pakkujate kohustused eraldada investeerimisinstrumentide asjakohasust investorile. vahendajate kohustustest (oleme ka eespool viidanud, et teenust puudutavad sätted peaksid kindlasti eraldi olema, isegi kui teenuseid eri seaduste alla ei viida). 104. Eelnõu § 48 Arvestatud, § 50 lõikes 1 on täpsustatud, et Lepingueelne järelemõtlemisaeg ei peaks kohalduma kõigile selgitatud lepingueelne järelemõtlemisaeg vahendatavatele investeerimisinstrumentidele. Kui kohaldub ainult juhul, kui ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse jäävad projektid, investeerimisinstrumendi pakkumisse mille puhul projektide koguväärtused on reeglina väga investeeritud summa on suurem kui 200 suured, siis näiteks tarbijakrediidi vahendamisel või eurot. Muus osas lähtutakse EL tarbijakrediidiga seotud nõuete loovutamisel on projektide ühisrahastusmääruses sätestatud mahud väga väikesed. Sellistele väikesemahuliste projektide järelemõtlemisaja sätetest. puhul alati järelemõtlemisaja kohaldamine aga tekitaks investeerimisinstrumentide vahendajatele väga palju Lisaks, selgitades toodud tagasisidet, täiendavat halduskoormust, samuti mõjutaks see siis investorkonto loomine üldjuhul ei märkimisväärselt teenuse kiirust. tähenda huviavaldust, st kui just konto loomisega ei teki investorile kohustust Hetkel tarbijakrediidiga seotud investeerimisinstrumentide vahendeid investeerida. vahendamisel saavad taotlused tihti rahastuse tundidega, kui mitte minutitega, ja rahastuse tagastamise tähtajad on samuti võrdlemisi lühikesed. Vähemalt 4-päevane viivitus rahastuse taotlejale raha kättesaamiseks vähendaks oluliselt investeerimisinstrumentide vahendajate teenuse atraktiivsust, kuivõrd just teenuse kiiruses on olnud üks sektori arengu põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda erisuse tegemist väikesemahulistele projektidele selliste investeerimisinstrumentide vahendamisel, mis ühisrahastuse määruse kohaldumisalasse ei jää, eelkõige tarbijakrediidiga seotud projektidele. Alternatiivselt palume kaaluda piirmäära seadmist investeeringu suurusele, millest väiksema investeeringu tegemisel järelemõtlemisaega ei kohaldata. Ebaselge on § 48 lg 1 puhul ka mõiste „huviavaldus“ – näiteks kas huviavalduseks võiks eelseadistatud investeerimise puhul pidada juba veebiportaalis investorkonto loomist, juhul kui selle järgselt tekib koheselt võimalus ka vahendeid 48  investeerida, sõltumata sellest, kas investeeringute tegemiseks on rahalisi vahendeid eraldatud. Palume mõistet seletuskirjas täpsustada. 105. Eelnõu § 49. Lg 1 ja lg-d 3-7 - Eelnõust ei selgu, kuidas Mitte- Suurema selguse huvides on suhestuvad omavahel ettenägematute kulude reserv (lg 1) arvestatud/ ettenägematute kulude reserv ja garantii ning garantiifond (lg 7), arvestades, et lg 3 kohaselt näib, et selgitatud lahutatud eraldiseisvateks §-deks ehk ka ettenägematute kulude reservi võib kasutada näiteks tegemist on erinevate asjadega. Nii loovutatud võlanõuete tasumiseks (ettenägematute kulude reservi moodustamine ja garantii reservi kasutamist ei ole piiratud). Arvestades, et andmine jääb teenuseosutaja enda ettenägematute kulude reservi moodustamise osas puuduvad otsustada. Ehk see on vabatahtlik. Juhul piirangud, ei ole põhjendatud ka piirangud garantiifondi kui üks või teine osas. Kuna kummagi puhul ei ole täpsustatud, kas need moodustatakse/antakse, siis tuleb peavad olema näiteks investeerimisinstrumendi pakkuja ühetaolisuse huvides siiski teatud põhised või võib teenuseosutaja moodustada vaid ühe reservi tingimusi järgida. või garantiifondi, eeldame, et see jääb teenuseosutaja otsustada. Suurema usaldusväärsuse tagamiseks on garantii andjate ringi piiritletud. Tagasiostu garantiid saab eelnõu kohaselt pakkuda üksnes Samamoodi on see nt sätestatud ka krediidiasutus, kindlustusandja või investeerimisfondide seaduse § 5 lõikes investeerimisinstrumentide vahendaja ise. EL-i 6 ja § 9 lõikes 10 . ühisrahastuse määrus selliseid piiranguid ühisrahastusteenuse osutajatele ette ei näe, seega tuleks Viimaks, § 52 lg-st 2 on kustutatud viide kaaluda, kas piirang on põhjendatud. investeerimisinstrumendi pakkujale. Samuti ei ole äriliselt loogiline, et garantiifondi moodustajaks (st garantii täitmiseks kohustatud isikuks) on investeerimisinstrumentide vahendaja: vahendaja positsioon investeerimisinstrumentide suhtes peaks vahendamisega piirduma, investeerimisinstrumentide vahendajal ei peaks olema kohustust mistahes juhul ise investeerimisinstrumentide tagasiostmiseks. Selgusetu on, mida peaks investeerimisinstrumentide vahendaja tegema nn tagasiostetud investeerimisinstrumentidega ning seetõttu ei ole investeerimisinstrumentide vahendajal mõistlik neid ka omandada (vastupidiselt praegusele praktikale, mille kohaselt omandab instrumendid tagasi algne pakkuja, kellel on võimekus instrumendid sisse nõuda või muul viisil realiseerida). Lõike 5 alguses on ilmselt ekslikult viidatud investeerimisinstrumendi pakkujale (arvestades lõikes 6 nimetatud isikuid, kes üldse võivad garantii anda). Teeme ettepaneku loobuda praegu eelnõus toodud piirangutest, aga analüüsida seni tekkinud probleeme tagasiostmise kohustuse rikkumisel ning luua muid nõudeid kas tagasiostukohustuse lubamisele või õiguseid tagasiostukohustuse täitmise nõudmiseks. 106.1 Eelnõu § 51 (Põhiteabedokument ja selle registreerimine) Selgitatud Põhiteabedokumendi koostamist Üldine kommentaar: põhiteabedokumenti puudutavad sätted kohaldatakse füüsilisest isikust ei arvesta (tarbija)krediidilepingutest tulenevate nõuete rahastuse taotlejale (tarbimiskrediiti loovutamise põhiste tegevusmudelitega. Näiteks oleks saavale isikule) üksnes väga piiratud asjakohane täpsustada, et põhiteabedokument koostatakse ulatuses. Igal juhul on oluline, et tema instrumendi pakkuja (krediidiandja) põhiselt, mitte iga finantsolukord (sissetulekud, võlad) (tarbija)krediidilepingu ja krediidisaaja kohta. Krediidiandja peaks olema piisaval määral investorile põhises põhiteabedokumendis tuleks seega esitada andmed tead. Krediidiandja ei ole see isik, kes tüüpilise krediidisaaja ja krediidi tingimuste kohta, mis aitab ühelt poolt raha saab ja teiselt poolt see, kliendil vastavaid riske piisavalt hinnata. kes vastutab rahalise kohustuse täitmise eest. 106.2 Lg 7 ja 9 - Eelnõu § 51 lg 7 viitab ilmselt ekslikult Arvestatud § 54 lõiget 8 on täpsustatud selliselt, et investeerimisinstrumendi pakkuja veebilehele (peaks põhiteabedokument tuleb avalikustada viitama vahendaja veebilehele). Eelnõu kohaselt peab vähemalt investeerimisinstrumendi põhiteabedokument olema kinnitatud juhatuse poolt (§ 51 lg 49  9), st selle peavad olema allkirjastanud kõik juhatuse vahendamise teenuse osutaja liikmed. Selline nõue võib praktikas osutuda koormavaks, veebilehel. kui mitte võimatuks, ning ei ole põhjendatud. Selgitame, et sageli on juhatuse liikmetel õigus esindada ühingut Kustutatud on sama lõike teine lause, tehingutes iseseisvalt. Samuti võib ühing olla volitanud mille kohaselt kinnituse peavad muud isikud, kes ei ole juhatuse liige, ühingule kohustusi allkirjastama kõik investeerimis- võtma. instrumendi pakkuja juhatuse või seda asendava organi liikmed. 106.3 Lg 10 - Eelnõu § 51 lg-s 10 on sätestatud Selgitatud Sarnane diskretsioon on Finantsinspektsiooni õigus nõuda põhiteabedokumendi Finantsinspektsioonile antud ka koostamist eesti keeles. Et tagada sellise võimaluse väärtpaberituru seaduses seoses kasutamisel õigusselgus, palume analüüsida, mis väärtpaberiprospektide koostamisega. olukordades põhiteabedokumentide tõlkimine ka eesti Need olukorrad võivad olla erinevad, keelde võiks olla põhjendatud ja vastavalt täpsustada ka mil juhul võiks FI eestikeelset tõlget sätet. Sama sätte viimane lause võib praktikas osutuda nõuda (nt pakkumine on suunatud keeruliseks (nt konflikt lepinguõiguslike põhimõtetega). üksnes riikki sisse ja nn Seega tuleks sellise põhimõttega koos nõuda selle põhimõtte tavainvestoritele jms). sätestamist põhiteabedokumendis. Lepinguvabadus on investorite kaitse eesmärgil piiratud sama lõike kolmanda lausega. 106.4 Lg 12 - Eelnõu § 51 lg-s 12 ette nähtud, et tarbijakrediidi Osaliselt § 54 lõikest 13 on kustutatud viide EL vahendamisel peaksid põhiteabedokumentide nõuete osas arvestatud ühisrahastusmäärusele. lähtuma EL-i ühisrahastuse määruses krediidilepingutele sätestatud erisustest, mis on aga koostatud ärilaene silmas Lisaks märgime, et kui pidades. Tarbijakrediidi puhul on nagunii ka vahendajal investeerimisinstrumendi vahendamise sisulisi kohustusi vastutustundliku laenamise põhimõtete teenuse osutaja on kaasatud täitmise tagamiseks, eelduslikult peaks paluma sätet muuta investeerimisinstrumendi pakkumise sobilikumaks tarbijakrediidi lepingute jaoks. Samuti ei ole protsessi, siis nimetatud vahendamise selge, kuidas see nõue suhestub eelnõu § 2 lg-ga 6, mille teenuse osutaja kohustub avalikustama kohaselt tarbijakrediiti taotleva tarbija suhtes eelnõus investeerimisprojekti sätestatut ei kohaldata (st selgusetuks jääb, kellel lasub põhiteabedokumendi (§ 47 lg 1, vt ka § põhiteabedokumendi koostamise kohustus ja kes selle eest 54 lg 4 ja lg 13 toodud erisusi vastutab). põhiteabedokumendi sisu kohta). 106.5 Nagu eespoolgi oleme maininud, jääb selgusetuks, mille Selgitatud Lähtudes § 3 lõikes 1 toodud alusel arvutada erinevate tegevusmudelite puhul investeerimisinstrumendi mõistest registreerimiskohustuse piirmäära ning missugustel alustel tuleks nõuete loovutamise põhiseid selline kohustus nõuete loovutamise mudelile kohaldub mudeleid, et iga nõude pakkumist tuleks (sisuliselt toimub juba nn järelmüük). Nagu eespool oleme (üldjuhul) käsitleda eraldi selgitanud, siis (tarbija)krediidilepingutest tulenevate nõuete investeerimisinstrumendina ning loovutamise põhiste tegevusmudelite puhul ei ole võimalik seeläbi ka eraldi pakkumistena. kohaldata eelnõu § 54 lg-s 2 sätestatud registreerimiskohustuse piirmäära. Piirmäära tuleks kohaldada nõudepõhiselt (st pakkumuse põhiselt). 107. Eelnõu § 54 Selgitatud Märgime, et investeerimisinstrumendi Soovitame kaaluda, kas eelnõu § 54 lg 1 teavitamine on pakkumised, mille koguväärtus ületab otstarbekas – millist eesmärki see teenib ning kas üht miljonit eurot, on piisavalt Finantsinspektsiooni selline koormamine on põhjendatud. suuremahulised Eesti mõistes, et oleks põhjendatud põhiteabedokumendi esitamine Finantsinspektsioonile vähemalt teadmiseks. Lisaks, § 57 lõikes 1 nimetatud ühe miljoni künnist on rakendatud ka näiteks EL krüptovaraturgude määruse eelnõus. 108. Eelnõu § 62 – 64 Selgitatud Peamiseks eesmärgiks on investoritele Selgusetu, mis on registri eesmärk ja mis viisil täpsemalt täiendava kindluse andmine. seda pidama peaks. Kas registril on puhtalt formaalne Registril peaks olema õiguslik väärtus, st peetakse ajaloolisi ja hetkeolukorra andmeid tähendus, v.a selliste instrumentide investorite nõuete/vara kohta? Selge ei ole ka eelnõu § 63 lg puhul, millel on ette nähtud teised 1 p 2, st kes sinna alla võiksid kuuluda. Seletuskiri ka paraku registri pidamise viisid (äriregister, selgust ei anna. EVK). Sarnane režiim on sätestatud ka 50  investeerimisfondide seaduse §-des 60 – 63. § 63 lg 1 p 2 (uus § 69) all peetakse silmas eelkõige IT ettevõtteid. 109. Eelnõu § 66 Selgitatud Kapitalinõuded on samas üsna Kapitalinõuded on kohati piiravamad kui seda võimaldab minimalistlikud võrreldes teiste ühisrahastuse määrus (sh kindlustuse võimaluse finantsjärelevalve subjektidega ja puudumine). Kuivõrd selline kontseptsioon on olemas seetõttu ei saa tegelikult ülemäära ühisrahastuse määruses, peaks määruse alusel tegutsev ühing suurest koormusest siin rääkida. ühtlasi kohalikul tasandil järgima rangemaid nõudeid Lihtsuse huvides oleme kindlustuse (näiteks kui osaliselt kaetakse kapitalinõuded variandi otsustanud välja jätta (meile kindlustusega). Ühisrahastuse määrus ei nõua ka osa- või teadaolevalt teiste subjektide puhul seda aktsiakapitali sissemaksmist. praktikas ka väga ei kasutata). 110. Eelnõu § 67 Selgitatud Põhimõtteliselt on viidatud lähenemine Palume täpsustada, mida peetakse silmas siin üldkulude all, õige, kuid RMi määrusega täpsustakse sest selle mõiste määratlus võib oluliselt mõjutada vajalikku edaspidi üldkulude koosseisu. minimaalset omavahendite suurust. Meie hinnangul peaks üldkuludena mõistma sisuliselt minimaalseid kulutusi selleks, et platvormi 3 kuud üleval hoida (st arvestusest peaks välja jääma teenust toetava personaliga seotud kulud, mis ei ole otseselt seotud laenude teenindamisega). 111. Eelnõu § 68 Selgitatud Uue § 74 lg 2 kohaselt peab Lg 1 p 3 - Tuleks täpsustada, et mis kohustused on juhul, kui teenusepakkuja ise siiski määratlema, et vara hoitakse ise ning mis kohustused juhul, kui vara hoiab mismoodi on varade hoidmine kolmas isik. Soovitame neid nõudeid täpsustada eraldi, mis korraldatud siis kui seda teeb kolmas lasuvad teenuspakkujal, kui vara hoiab kolmas isik. isik. 112.1 Eelnõu § 72 Osaliselt Eelnõu koostajate andmetel on juuni Lg 2 - Juhime tähelepanu praktilisele probleemile, et arvestatud/ 2021.a seisuga Eestis üle 400 ettevõtte, virtuaalvääringu teenusepakkujate jaoks ei ole Eestis selgitatud kes omavad kehtivat virtuaalvääringu sisuliselt ühtki sellele nõudele vastavat audiitorettevõtjat. teenuse ja/või virtuaalvääringu rahakoti Palume kaaluda nõude leevendamist (kas lubada muus EL teenuse tegevusluba. Nimetatud liikmesriigis tegutseva kvalifitseeritud audiitorettevõtte ettevõtjatest neljal on ülevaatuse kasutamist). Vastasel juhul ei ole sisuliselt võimalik eelnõu kohustus ning vaid ühel auditi kohustus. nõuetele vastata teenuseosutajast mittetulenevatel põhjustel. Nimetatud viiel ettevõtjal on kõigil vastava teenuse osutamiseks tellitud (erinev) audiitor-ettevõtja. Seega tundub, et Eestis on ühelt poolt üsna madal nõudlus või vajadus audiitorkontrolli ja/või ülevaatuse teostamiseks, ning olemas on ka vandeaudiitorid, kes vastavat tööd on valmis tegema. Samas on audiitorkontrolli ulatust uues eelnõu versiooni üksjagu vähendatud (vt § 78 lg 4). 112.2 Lg 3 - Sellist nõuet ei ole esitatud ühelegi teisele Mitte- Nn viieaastane roteerumise nõue on finantsjärelevalve subjektile. Palume kaaluda sellise arvestatud/se siiski ette nähtud ka mitmel teisel piirangu eelnõust väljajätmist. lgitatud subjektil – makseasutustel, investeerimisühingutel. Leiame, et see on siiski vajalik säilitada. 112.3 Lg 4 - Infosüsteemide turvalisuse ja sisekontrolli meetmete Arvestatud IT süsteemide auditeerimise kohustus piisavuse ja tõhususe auditeerimine igal aastal muudab on eelnõust välja jäetud. audiitorteenuste kasutamise oluliselt kallimaks kui pelgalt majandustulemuste auditeerimisel. Selliseid nõudeid ei ole esitatud ka mitte kõigile finantsjärelevalve subjektidele. Kas võiks sellised nõuded lisada erakorralise audiitorkontrollina, mida Finantsinspektsioon võib teatud tingimustel nõuda (nagu nt KAVS’is). Isikuandmete kaitse ja teenuseosutaja talitluspidevus 51 113. Esmalt juhime tähelepanu, et peatükk ei puuduta ainult Selgitatud Leiame, et selle jao sätestamine talitluspidevust, vaid ka muus osas tehnilisi nõudeid. Lisaks eraldiseisvalt on siiski selguse huvides juhiks tähelepanu, et talitluspidevus ei puuduta ainult parem. tehnilist poolt (infoturvet), vaid ka organisatsioonilisi nõudeid, st talitluspidevust võiks tegelikult struktuuriliselt käsitleda koos organisatsioonilisi lahendusi puudutavate nõuetega. 114.1 Eelnõu § 74 Arvestatud Vastavast §-st (uus § 65) on välja jäetud Säte puudutab isikuandmete töötlemist, mille puhul tuleks normid, mis juba tulenevad üldisest ühtlasi silmas pidada määrusest (EL) 2016/679 (edaspidi isikuandmete kaitse regulatsioonist. Üldmäärus) tulenevaid nõudeid. Eelnõu ning selle seletuskiri teevad Üldmäärusele küll õiged viited, kuid ometigi kitsendavad oluliselt võimalusi eelnõu alusel reguleeritavatel ettevõtetel isikuandmeid töödelda. Samuti reguleerib eelnõu selgelt küsimusi, mis on Üldmääruses juba reguleeritud. 114.2 Lg 1 - Vastav lõige piirab oluliselt eelnõuga reguleeritud Arvestatud Lõige 1 kustutatud. teenuseosutajate võimalust kasutada Üldmääruse artiklis 6 toodud õiguslikke aluseid isikuandmete kogumiseks (piirates sõnastusega töötlemistoimingud Üldmääruse artikli 6 lg 1 p-dega b) ja c)). Siiski on äritegevuses tavapärane, et teatud töötlemistoimingud leiavad aset teenuseosutaja õigustatud huvi alusel (Üldmääruse artikkel 6 lg 1 p f)) ning seadusandjal ei tohiks olla huvi ega vajadust selliste töötlemistoimingute piiramiseks. Samuti välistab eelnõu § 74 lg 1 sõnastus justkui nõusoleku kasutamise isikuandmete õigusliku alusena, mis on problemaatiline otseturundustegevuse kontekstis. Lisaks asjaolule, et eelnõu sõnastus on eelduslikult vastuolus Euroopa Liidu õigusega võib eelnõu sõnastusel olla negatiivne mõju õiguskeskkonnale laiemalt nimelt võib sõnastus võib tuua kaasa olukorra, kus teenuseosutajad hakkavad kunstlikult „mahutama“ isikuandmete töötlemise toiminguid väärate õiguslike aluste alla, suurendades klientide ehk andmesubjektide põhiõiguste riivet. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 74 lg 1 eelnõus väljatoodud kujul eemaldamiseks, kuna see piirab teenuseosutajate õigust vabalt määrata isikuandmete töötlemise õiguslikke alused. 114.3 Lg 3 - Kuivõrd § 74 puudutab isikuandmete esitamist ja Arvestatud Lõige 3 kustutatud. töötlemist, siis saavad § 74 lg 3 väljatoodud andmete näol olla tegemist ainult isikuandmetega. Seetõttu dubleerib § 74 lg 3 Üldmääruse § 5 lg 1 p d) toodud õigsuse põhimõtet, mille kohaselt on andmetöötleja (antud juhul teenuseosutaja) isikuandmete töötlemisel kohustatud tagama isikuandmete õigsuse. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 74 lg 3 Eelnõus väljatoodud kujul eemaldamiseks kuna sellesisuline kohustus on teenuseosutajal tulenevalt Üldmäärusest juba olemas. 114.4 Lg 4 - Viitame et lõike esimene lause on sisuliselt Arvestatud Kustutatud on lõige 5, kuivõrd see Üldmääruse § 5 lg 1 p-s d) toodud õigsuse põhimõtte sisuliselt kattub RahaPTS § 42 lõike 1 ümbersõnastus ehk sellesisuline kohustus on teenuseosutajal punktiga 1. tulenevalt Üldmäärusest juba olemas. Soovitame kaaluda, kas sätte esimesel lausel on Üldmääruse põhimõtete valguses praktiline väärtus või saaks selle tekstis välja jätta. Nendime, et lõike esimese lause väljajätmisel, tuleks ilmselt täiendada teise lause sõnastust teksti loogilisuse huvides. 114.5 Lg 5 - Vastav lõige seab piirangud teenuseosutaja poolsele Arvestatud Lõige 6 kustutatud. isikuandmete säilitamisele. Tulenevalt Üldmäärusest, eelkõige Üldmääruse artikkel 5 lg 1 p-st e) (säilitamise 52  piirangu põhimõte), on andmete säilitamistähtaja määramine isikuandmete töötleja kohustus. Eelnimetatud kohustust refereerib ka eelnõu § 74 lg 5 seletuskiri. Kuivõrd kliendiandmeid võidakse töödelda mitmetel erinevatel eesmärkidel ning ka erinevatel õiguslikel alustel, siis ei saa seadusandja näha ette isikuandmete säilitamistähtaega universaalselt kõikide töötlemistoimingute suhtes. St andmeid, mida töödeldakse teenuse osutamise raames, võidakse töödelda ka muudel eesmärkidel kui näiteks teenuse lepingu täitmine, sh seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, seega võib tegelik vajadus isikuandmete säilitamiseks olla ka pikem konkreetsest lepingust tulenevate nõuete aegumistähtajast või ka lühem, sõltuvalt asjaoludest. Näiteks on selge, et isikuandmete töötlemine nõusoleku alusel saab toimuda senikaua kuniks nõusolek on kehtiv ehk andmesubjekti poolt mitte tagasivõetud. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 74 lg 5 Eelnõus väljatoodud kujul eemaldamiseks kuna sellesisuline kohustus on teenuseosutajal tulenevalt Üldmäärusest juba olemas. 114.6 Lg 7 - Antud lõikes toodud konfidentsiaalsuskohustus on Selgitatud Leiame, et selle lõike säilitamine on kaetud Üldmääruses ning seda mitmes osas, tulenevalt siiski vajalik. Vastav andmetöötleja rollist ning isikute (näiteks „juht“ või konfidentsiaalsuskohustus võib tulla ka „töötaja“) rollidest andmetöötleja organisatsioonis – näiteks mõnest muust aktist kui GDPR-st on konfidentsiaalsuse põhimõte üks Üldmääruse (seepärast on lõike lõppu täiendatud). aluspõhimõtetest (Üldmääruse artikkel 5 lg 1 p f)), volitatud töötleja suhtes tuleb kohaldada laiaulatuslikku Eelnõu uues sõnastuses on säte viidud § konfidentsiaalsuskohustust (Üldmääruse artikkel 28 lg 3 p b) 65 lõikeks 2. ning rakendatavad turvameetmed on mõeldud toetama isikuandmete konfidentsiaalsust (Üldmääruse artikkel 32 lg 1 p b). Seega on isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamine Üldmäärusest tulenev kohustus ning selle dubleerimine antud Eelnõus ebavajalik. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 74 lg 7 eelnõus väljatoodud kujul eemaldamiseks kuna sellesisuline kohustus on teenuseosutajal (ning lg 7 väljatoodud isikutel) tulenevalt Üldmäärusest juba olemas. 115. Eelnõu § 75 - Üldise kommentaarina viitaks, et Arvestatud talitluspidevust otseselt või kaudsemalt puudutavad sätted (näiteks osaliselt oleks võimalik tõsta kokku eelnõu §-ga 39) on tegelikult seaduses mitmel pool laiali, aga soovitaksime talitluspidevusega seotud kohustusi käsitleda parema jälgitavuse mõttes eelnõus ühtselt ja koos. 116. Eelnõu § 76 - Palume kaaluda sellistest täiendavatest Arvestatud kohustustest loobumist või sätestada konkreetselt, missuguseid küberturvalisuse seadusest (KüTS) tulenevaid kohustusi teenuseosutajad täitma peaksid. Tegemist on täiendavalt koormava kohustusega, mida ei ole pandud teistele finantssektori turuosalistele. Kui teenuseosutajaid ei ole võimalik seaduse kohaldumisalase välja jätta, palume arvesse võtta ka KüTS § 1 lg-s 3, st praegu võib ekslikult jääda mulje, et teenuseosutajatele kohaldatakse seadust sõltumata viidatud KüTS erandist. Ühinguõiguslikud aspektid 117.1 Eelnõu § 77 Teadmiseks Lg 3 - Reeglina ei ole finantssektori ettevõtetel võetud ümberkujundamine lubatud, sest neile on kohustusliku äriühingu liigina nagunii ette nähtud AS. Antud juhul on lubatud asutamine AS ja OÜ-na, ümberkujundamine on lubatud OÜ-st AS-ks. Samamoodi on lubatud ka krediidiandjatel ja vahendajatel. 53 117.2 Lg 5 p 1, 2 ja 4 - Ümberkujundamisel ei muutu sisuliselt Mitte- Käesoleva eelnõu kohase midagi ettevõtte tegevuses ning osaluste asendamisel arvestatud/ teenuseosutaja ja KAVSi kohase aktsiatega ei toimu ümberkujundamise enda tõttu ka selgitatud subjekti (krediidiandja) vahel on selles muutuseid kontrolli teostamises. Seetõttu ei näe me, miks on mõttes oluline erinevus, et esimene vajalik ümberkujundamiseks Finantsinspektsiooni heakskiit. subjekt tegeleb avalikkuselt vahendite Meie hinnangul ümberkujundamise lubamisest keeldumise kaasamisega. Seetõttu on põhjendatud, alused ei ole mingil moel seotud ümberkujundamise endaga et vastav ümberkujundamise kord on ning sellised probleemid juba omaette annavad rangem ning leiame, et FI diskretsioon Finantsinspektsioonile alust järelevalvetegevusteks. Teeme ümberkujundamise mittelubamiseks ettepaneku lähtuda ümberkujundamise sätetes KAVS peaks säilima. eeskujust ning mitte luua sellega seoses täiendavat halduskoormust või selgitada seletuskirjas, mis olukordades võib tekkida praktiline vajadus ümberkujundamist täiendavalt reguleerida. 118.1 Eelnõu § 78 Osaliselt Muudetud lõike 1 sõnastust; samuti on Lg 1 p 1 ja 2 - Juhime tähelepanu, et kui teenuseosutaja arvestatud kustutatud lõike 1 punktist 2 viide ühineb teise teenuseosutajana, siis mõlemad teenuseosutajad konsolideerimisgrupi ettevõttele. ei saa olla ühendavad ühingud. Sellest lähtuvalt palume teenuseosutajate ühinemist puudutav protseduur läbi mõelda, pidades silmas, et ühinemisel ei saa mõlemad või kõik osapooled olla ühendavateks ühinguteks. Soovitame sätet täiendada lõiguga, mis täpsustab, millal teenuseosutaja võib olla ühendatav ühing. Siin peaks silmas pidama ka olukorda, kus ühinevatel ühingutel on tegevusload erinevate või osaliselt erinevate teenuste osutamiseks ning tegevusloast loobuda ei soovita (nagu on ette nähtud eespool tegevusloa peatükis). Oleme eespool ka selgitanud, et igas olukorras ei pruugi ühinevatele ühingutele olla soodne, kui üks ühing peab loobuma oma tegevusloast, seda eelkõige, kui teenused on erinevad ja kõiki teenuseid soovitakse edasi pakkuda. Kui alternatiiviks on ühendava ühingu poolt lihtsustatud korras uue tegevusloa taotlemine (millele oleme ühe alternatiivina ka eespool tegevusloa peatüki kommentaarides viidanud), siis tuleks tagada, et menetluses võetaks juba arvesse ühendatava ühingu kompetentsi (st sõltumata sellest, et ühingud ei ole veel ühinenud, arvestatakse ühinemise fakti – seda saaks ka täiendava tegevusloa andmise kõrvaltingimusena kasutada, aga selline võimalus võiks siiski selgelt eelnõust või selle seletuskirjast välja tulla). Sama sätte punkti 2 osas palume kaaluda sätte täiendamist selliselt, et ühendatav ühing võib olla ka muu äriühing, mitte ainult teenuseosutaja konsolideerimisgrupi ettevõte. 118.2 Lg 2 - Tegemist on turuosalisi ebamõistlikult koormava Mitte- Investeerimisinstrumentide lahendusega. Palume täiendavalt analüüsida sellise arvestatud/ vahendamise teenuse osutaja ja lahenduse vajalikkust või alternatiivselt kaaluda sellises selgitatud virtuaalvääringu teenuseosutaja puhul olukorras (vähemalt kui ühinevad sama liiki teenust osutavat võib olla tegemist sisuliselt erinevate ühingut) lihtsustatud menetluse loomist või lihtsustatud teenustega, mistõttu on põhjendatud menetluse korra kohaldamist. nende kahe ühinemisel uue teenuseosutajana ka uue tegevusloa taotlemine. Siiski saab FI diskretsiooni korras otsustada, kas mingeid dokumente, mida on juba varem esitatud, ei ole vaja enam selle uue loa taotlemisel esitada. Lg 8 - Vastuolu lg-tega 1 ja 2. Sätte lg 1 lubab olla Osaliselt Muudetud § 78 lõiget 1 ja 2, et oleks teenuseosutajal ainult ühendav ühing (st uue ühingu arvestatud võimalik teenuseosutaja olla ka asutamise läbi ühinemine ei ole reeglina võimalik), sätte lg 2 ühendatav ühing. kohaselt on justkui teatud tingimustel selline ühinemine võimalik, kuid vajalik on uue tegevusloa taotlemine. Sätte lg 8 p 3 kohaselt Finantsinspektsioon ikkagi teeks läbi ka 54  ühinemisloa menetluse ühinemisel uue ühingu asutamise läbi, mis ei ole uue tegevusloa nõude puhul asjakohane (kuid oleks asjakohane, kui lg-s 2 sätestatu eelnõust välja jäetakse). 119. Eelnõu § 79 Mitte- Nagu juba eespool märgitud, siis Palume kaaluda jagunemise keelust loobumist. Nii näiteks arvestatud erinevalt käesoleva eelnõu kohastest on ka praegu krediidiandjatel ja vahendajatel lubatud teatud subjektidest krediidiandjad ei tegele ise tingimuste jaguneda. See võib osutuda vajalikuks grupi raha kaasamisega. Seega on siin ka teenuste restruktureerimisel. Palume kaaluda KAVS suurem hoolsuskohustus ja ka erinevad eeskujul jagunemise lubamist. nõuded (mh vahendite säilimise tarvis) ette nähtud. Rakendussätted 120. Eelnõu § 111 Osaliselt Üleminekuaega on pikendatud. Juhime tähelepanu, et eelnõu rakendamisel nn üleminekuaeg arvestatud/ Eelnõu rakendussätetes on kõikide on kõigil teenuseosutajate osas ebamõistlikult lühike. selgitatud teenuseosutajate (sh Üleminekutähtaegade seadmisel on vaja arvesse võtta nii virutaalvääringuteenuse osutajad) turuosaliste potentsiaalset arvu, menetluse pikkust kui ka seatud nüüd ühine tähtaeg – 31. järelevalve mehitatust (st suutlikkust paralleelselt mitut detsember 2022. a, mis ajaks tuleb menetlust pidada). Arvestades, et 2022. aasta novembriks taotleda tegevusluba ja viia oma peavad tegevusloa taotlema kindlasti kõik ühisrahastuse tegevuse uute nõuetega vastavusse. määruse kohaldumisalasse jäävad teenuseosutajad, Nimetatud tähtaeg on pikem võrreldes soovitame siseriiklike üleminekuaegade seadmist selliselt, et EL ühisrahastusmäärusega turuosaliste mitte märkimisväärselt suurendada Finantsinspektsiooni suurema arvu tõttu. Turuosalistele, kes halduskoormust 2022. aastaks, vaid anda pigem pikem taotlevad tegevusloa EL ühisrahastus- üleminekuaeg. Alternatiivselt kaaluda üleminekuajaks määruse alusel või kes osutavad lihtsustatud menetluslike nõuete loomise nt juba nimetatud määruse kohaldamisalas tegutsevatele ettevõtetele. Selles osas soovitaks koguda olevaid teenuseid, rakendub kogemuspõhist infot teiste riikide järelevalveasutustelt ja ühisrahastusmääruses toodud Finantsinspektsioonilt varasemalt muude teenuste üleminekutähajad. tegevusloa alla viimisel üleminekuaegade kohaldamise osas. Nn lihtsustatud tegevusloa režiimi või Teeme ettepaneku anda seaduse jõustumise järel mingil muul kujul erirežiimi Finantsinspektsioonile täiendav aega tegevuslubade ettenägemine ei ole vajalik – FI kui menetlemise suutlikkuse loomiseks ja igal juhul mitte haldusorgan võib diskretsiooni korras kohaldada turuosalistele lühemat üleminekuaega, kui 2 otsustada niikuinii, kas mingite aastat seaduse jõustumise kuupäevast. andmete/dokumentide küsimine on vajalik (juhul kui nt need Selle valguses ja meie eeltoodud üldisemate kommentaaride andmed/dokumendid on juba varem valguses kaaluda juba Rahapesu Andmebüroo (RAB) juures esitatud või on need kättesaadavad registreeritud virtuaalvääringu teenuse osutajate puhul mitte muude kanalite/registrite kaudu). kohaldada uuesti tegevusloa taotlemise kohustust, vaid kui on soov viia nad RAB järelevalve alt Finantsinspektsiooni järelevalve alla, teha seda olemasoleva registreeringu alusel. Nagu ka seletuskirjas selgitatud, on registreeringu saamise järel registreeringu nõuete muutumine nagunii juba turgu korrastanud. Uue tegevusloa taotlemise kohustuse loomine on seda silmas pidades ebamõistlikult koormav. Paluksime eelnõus ka täpsustada, millal hakkaks RahaPTS teenusepakkujatele kohalduma. Teeme ettepaneku lähtuda sarnasest põhimõttest nagu ülal kirjeldatud – kaheaastasest üleminekuperioodist. 121. Eelnõu § 112 Selgitatud Järelevalvetasu arvestatakse vastava Lg 5 - Virtuaalvääringu teenuse osutajad: Kuivõrd perioodi lõpu seisuga. virtuaalvääringud on äärmiselt volatiilne varaklass, siis millise ajahetke seisuga plaanitakse eelnõu kohaselt § 117 punktides 5 ja 6 on asendatud arvestatakse “klientidele kuuluvate virtuaalvääringute teenuseosutaja käive (aastase) ärituluga, väärtust” rahakotiteenuse puhul? Lisaks ebaselgusele ehk järelevalve tasu arvestatakse ajaraamistikus ei ole selline arvutusmudel mõistlik ei teenuseosutaja äritulust. järelevalve kui ka subjekti aspektist, kuna hind võib virtuaalvääringu hind võib lühikese aja jooksul varieeruda märkimisväärselt. Seega soovitame selle järelevalvetasu arvutamise põhimõtte muutmist. 55  Selgusetuks jääb, kas erinevaid virtuaalvääringutega seotud teenuseid pakkuvad teenuseosutajad peavad maksma teenustasu sisuliselt iga teenuse pealt, mida osutatakse. Oleme seisukohal, et selline käsitlus ei oleks teenuse olemust silmas pidades sobiv, eelkõige kuna erinevad virtuaalvääringu teenused on omavahel väga põimunud. Eelkõige virtuaalvääringu rahakoti ja vahetamise teenuse osas võib praegu väljapakutud korra alusel järelevalvetasu arvestamisel tekkida olukordi, kus kummagi teenuse puhul on tasu arvutamise baas sisuliselt sama. 122. Eelnõu § 119 Selgitatud Kaalume selle muudatuse tegemist Palume kaaluda eelnõu § 119 täiendamist muudatusega edaspidi. Siiski võrdse kohtlemise VPTS § 15 lg-tes 1 ja 6. Täpsemalt palume kaaluda huvides (s.t. lähtuvalt ühisrahastuse prospektikohustuse alammäära tõstmist 8 MEUR-ni. Seda regulatsioonist) oleks põhjendatud enam olukorras, kus ühisrahastusteenuste puhul vastava alammäära tõstmine 5 mln väärtpaberite pakkumised kuni 5 MEUR on ühisrahastuse euroni mitte 8 mln euroni. määrusega kaasnenud muutustest tulenevalt nagunii prospektivabad, peaks looma võimaluse ühisrahastuse väliselt ning kuni EL poolt kehtestatud maksimummäärani (8 MEUR) väärtpaberite pakkumiseks prospektivabalt. EESTI KRÜPTORAHA LIIT 123. Üldhinnang - UMIVSi üldhinnanguga on kaasas Teadmiseks parendusettepanekud. võetud Mõistame uue seaduse eesmärki kaasajastada regulatsiooni ning tõhustada investorkaitset riigis. Meie hinnangul olemasolev UMIVS mõjub Eesti riigi innovatsioonile, tehnoloogia arengule ning iduettevõtete maastikule hävitavalt. Veelgi enam, ei täida UMIVS sellisel kujul oma peamist eesmärki. Antud seaduse loomisel ei ole meie hinnangul arvestatud piisavalt nii investeerimispõhimõtete, keskkonna kui tehnoloogiate arengut ajas. 124. Lähenemise nurk Teadmiseks Märgime, et eelkõige on regulatsiooni Nagu seletuskirjas kirjeldatud, ei ole investeeringu võetud, sisuks justnimelt inimfaktori kaasamise põhimõtted oluliselt muutunud, kuid on selgitatud reguleerimine. muutunud tehnoloogiad. Just see viimane on oluline argument, mida peab regulatsioonide loomisel arvestama. Tehnoloogiale otseselt eelnõu nõudeid Eriti just virtuaalvääringute valdkonnas. Käesoleva seaduse ei sea, pigem annab eelnõu selles osas loomisel ei ole arvestatud fakti, et uued plokiahelal erinevaid valikuvõimalusi. Ehk põhinevad tehnoloogiad on paradigmamuutus süsteemide, plaanitav regulatsioon ei takista kuidagi registrite, platvormide ja toodete loomisel. Siin on väga innovatsiooni ega uut sorti oluline arvestada, kuidas just nimelt riskide juhtimine on (finants)teenuste pakkumist. muutunud. Milleks õigupoolest regulatsioon on? Selleks, et riske maandada. Teatud nõuded on ette nähtud küll kasutatava tehnoloogiaga seotud riskide Kui väga mustvalgeks minna, siis plokiahel garanteerib maandamiseks, kuid eelnõu ei dikteeri usalduse, läbipaistvuse ja turvalisuse ilma inimfaktorita. kuidagi ette, et milles vastav Matemaatika tagab seal usalduse. Ja seda ei ole vaja tehnoloogia ise peab seisnema. reguleerida. Matemaatika kas toimib või mitte (2+2=4) ning Sellised nõuded, et tehnoloogia peab platvormid on ehitatud selliselt, et neis on olemas piisav olema ka turvaline, töökindel ja ka sisemine regulatsioon keeruliste valemite ja loogikate näol. jätkusuutlik (st tagama tehnoloogial põhineva teenuse toimimise jätkuvuse), Suurim risk tuleb aga just inimfaktorist ja käsitsi tööst, kus on printsiibipõhine lähenemine, mis on inimese roll on määrava tähtsusega. Seda rolli, seda väldatavalt kasutusel ka teistes EL inimfaktorit on vaja ja peabki reguleerima, sest sealt tulevad liikmesriikides ja EL-i õigusaktides. vead ja kõrvalekalded. Nüüd aga oleme olukorras, kus inimfaktori osakaal süsteemide töös on viimaste aastatega drastiliselt tänu plokiahelale vähenenud. See tähendab seda, et riskid on muutunud! Ja seda peab ka regulatsioonis arvestama. Täna aga pole seda arvestatud - lähenetakse 56  endiselt traditsioonilisel viisil nagu poleks midagi muutunud. Meeletute paberite ja protsesside tootmine ei anna midagi ega kaitse kedagi. Just nimelt minimaalse inimfaktoriga tehnoloogia ja platvorm kaitseb. Võrdluseks on siia hea tuua traditsionaalne taksoteenus vs Bolt. Boltis on inimfaktori osakaal palju palju väiksem, seda on vaja vähem reguleerida, sest valesti käitumise võimalusi on palju vähem. Järgmine samm on plokiahela platvormil toimiv Bolt, millised on ka juba olemas. Seal on inimfaktori osakaal veel väiksem ning seega ka regulatsioonide vajalikkus väiksem. Usume, et oluline on virtuaalvääringuid puudutavat reguleerida just selliselt, et oleks arvestatud tehnoloogiliste võimalustega ning innovatsioon ei oleks pidurdatud. 125. Seaduse eesmärgist Selgitatud Vt. eelmist kommentaari. Eesmärk on suurendada investorkaitset. Arusaadav. Tehnoloogiale eelnõu piiranguid ei sea. Kuid nagu me teame, siis virtuaalvääringute ja plokiahela maailmas on võimalik luua väga lihtsalt platvorme ja Sisuliselt samaväärsed või isegi süsteeme, tooteid, investeerimise lahendusi täiesti rangemad investorikaitsealased nõuded anonüümselt, hajustehnoloogiatel põhinevaid, mida ei ole on mitmetes muudes EL liikmesriikides võimalik reguleerida ja mis ei allu regulatsioonidele ja lisaks sätestatud või edaspidi väljastpoolt. sätestamisel ka EL üleses õiguses (EL ühisrahatusse määrus ja tulevane Heaks näiteks on Bitcoin ise või ka terve DeFi ökosüsteem. krüptovarade määrus – MicA). Käesoleva seadusega on piir liiga kaldu ülereguleerimise suunas - iduettevõtete elu tehakse võimalikult kibedaks luues kohustusi suure omakapitali jaoks, dokumentatsiooni tootmiseks, vastavuskontrolli suurendamiseks jne, mis kõik on väga suured kulud ning ei ole mõeldav teostada kaasaegses (idu)ettevõtlus keskkonnas. Tulemusena kaovad Eesti ettevõtlus maastikul krüptovääringuid ja innovatsiooni loovad iduettevõtted ning uudse tehnoloogiaga tooteid pakkuvad finantstehnoloogia ettevõtted keskkondadesse, kus on nende jaoks soodsam ja lihtsam tegutseda. Lisaks sellele võib finantstehnoloogia valdkond liikuda rohkem traditsionaalsesse pangandusse, mis aga mõjub üldisele ettevõtlusmaastikule ning konkurentsile väga halvasti ning on samuti vastuolus antud seaduse algse eesmärgiga - tõsta konkurentsivõimet. Selle tulemusena legaalsed ettevõtmised liiguvadki mujale keskkondadesse ning tekib rohkem ruumi illegaalsetele, anonüümsetele platvormidele ning investorkaitse eesmärk ei ole endiselt saavutatud. Meie hinnangul võib see veelgi halvemaks minna. Analoog on alkoholi kättesaadavuse piiramine. Väga lihtne on üle reguleerida, mille tulemusena tõuseb kohe illegaalse alkoholi osakaal turul. Lahendusena tuleb läheneda virtuaalvääringute regulatsioonile spetsiifilisemalt ja vaadata neid eraldi traditsioonilisest ühisrahastusest. Lisaks peame väga oluliseks juba ka palju räägitud finantstehnoloogia innovatsiooni liivakasti, kus iduettevõtted saaksid madalamate kulude ja väiksema regulaatori surve, kuid siiski järelvalve all, oma tooteid ja teenuseid kontrollitud keskkonnas turuga testida. 126. Investori enda vastutus Teadmiseks Kõik virtuaalvääringutega seotud Tulles tagasi investeerimis põhimõtete juurde. Lähtudes võetud/ platvormid ja teenused ei lähe ka riskide juhtimisest on tegelikult ka investeerimispõhimõtted selgitatud käesoleva eelnõu kohaldamisalasse. alates Bitcoini tulekust muutunud! Mis puudutab näiteks konkreetselt selliseid tooteid, kus investor ise hoiab 57  Esimest korda maailma finants-ajaloos oleme me olukorras, ja haldab oma privaatvõtmeid ilma kus igaühel on väga lihtsalt võimalik investoriks saada ning kolmanda osapooleta (nt riistvaralised igal ühel on ka olemas valik, millisel viisil investoriks virtuaalvääringu rahakotid), siis nende saada. osas ei muutu käsitlus võrreldes kehtiva RahaPTS-is sätestatud virtuaalse See valik on: rahakoti teenuse mõistega, ning need a) Usaldada mõnda platvormi, mis on reguleeritud ja teenused ei ole ka käesoleva seadusega vastutab investori varade eest (sarnane nagu traditsiooniline hõlmatud. pangandus). b) Osta bitcoini vmt hajusraamatul põhinevat virtuaalvääringut, hoida ja hallata oma privaatvõtmeid ise ning vastutada täielikult ise oma varade eest. Teine variant ei olnud enne Bitcoini tulekut võimalik. Täna on see võimalik ning see valik peab vaikimisi investori kaitse alt välja jääma, sest seda pole võimalik kuidagi reguleerida. Ainus, mida siin teha saame, on investorit harida, et ta saaks aru, milliseid valikuid ja otsuseid teeb. Seadus ja regulatsioon peab aga seda väga selgelt kommunikeerima. Kõik tooted ja platvormid ei lähegi regulatsiooni alla, kõike ei peagi reguleerima ning need on ka need, kus investor peab endale teadvustama, et teda ei kaitse keegi peale tema enda. 127. Keskkonna ülereguleerimine ning õiguskindlus - Teadmiseks Teadvustame, et 2020. aastal vastu- Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, võetud/ võetud RahaPTS muudatused et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi osaliselt suurendasid ettevõtjate halduskoormust käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma tegevust arvestatud/ ning karmistasid nõudeid, millega reguleerida (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-5-02, selgitatud virtuaalvääringu sektoris tegutsevad p 31). Põhiõiguste kandjal peab olema seega võimalik ette ettevõtjad pidid arvestama, et oma näha õiguslikke tagajärgi, mis tema tegevus võib kaasa tuua tegevust Eestis jätkata. ning isikul peab olema võimalik prognoosida avaliku võimu Samas õiguslooja peab tegutsema käitumist. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis vastavalt praktikas ilmnenud riskidele ja võimaldavad isiku õigusi piirata ja panna talle kohustusi probleemidele. Suhtlusest (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järelevalveasutustega ning ka rahapesu otsus (RKPJK) asjas nr 3-4-1-19-10, p 30). riskihinnangu koostamise käigus on saanud selgeks, et probleemid, mis Eelmisel aastal jõustunud Rahapesu ja terrorismi tingisid 2020. aastal täiendavate nõuete rahastamise tõkestamise seadus muutis virtuaalvääringu lisamise RahaPTS-i ei ole nimetatud teenuste pakkujate regulatsiooni oluliselt rangemaks. Paljud muudatustega lahenenud. teenusepakkujad olid sunnitud Eestist lahkuma kuna äri ülalpidamine muutus liiga kalliks, arvestades sellega, et Käesolevaga on eelnõus võrreldes põhi äri toimub virtuaalkeskkonnas. Need ettevõtjad, kes esialgse versiooniga tehtud norme antud muudatusi läbi elasid (neid on käesolevaks ajaks ca selgemaks, et need oleksid üheselt 400) ning vaatamata Euroopa Liidus liikmesriikide seas mõistetavad, teatud määral on olemasolevate leebematele jurisdiktsioonidele vähendatud ka halduskoormust (s.t. virtuaalvääringu teenuse pakkujatele tegid lõpliku otsuse teatuid nõudeid on teataval määral Eesti kasuks. Eestis tegevuse jätkamiseks pidid nad pehmendatud). vähemalt välja üürima reaalsed kontorid (praktika kohaselt antakse äriruumid rendile tähtajaliselt 3-5 aastaks), otsima Lisaks märgime, et üleminekuaega nii kohaliku juhatuse liikme, kui ka Rahapesu tegutsevate ettevõtjate osas on andmebürooga kontaktisiku, kellega sõlmitakse pikendatud. töölepinguid (pikaajalised töösuhted) ning täitma muid eeldusi, mida uus regulatsioon ette nägi. Kogu selle tegevuse uue seaduse normidega kooskõlas sisseviimine nõudis palju ressurssi ning ettevõtjatel, kes need tingimused täitsid tekkis õiguspärane ootus kehtiva regulatsiooni püsimajäämiseks. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 58  3-4-1-20-04, p 12). Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistlikku ootust, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuar 2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11 p 63 p 50) Kui regulatsiooni muutumisega on edasine ettevõtluses tegutsemine võimatu, on tegemist õiguspärase ootuse intensiivse riivega (Ibid p 63). Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu näeb ette jõustumist juba 1. juulist 2021 ning virtuaalvääringu teenuseosutajatele antakse vaid kolme kuuline tähtaeg viia oma tegevus ja dokumendid seaduses sätestatuga vastavusse. Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon hiljemalt kaheksa kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. Sellisel juhul ei ole virtuaalvääringu teenuseosutajal lubatud alates 2021. aasta 1.oktoobrist kuni tegevusloa andmise otsustamiseni teenuseid osutada. Käesoleval juhul on tegemist ilmselge õiguspärase ootuse intensiivse riivega, kuna alles oma äri sätestanud ettevõtjad peavad oma tegevuse peatama vähemalt pooleks aastaks, kuid samas nende püsikulud jäävad edasi jooksma (nt tööjõumaksud, üürimaksud, serverite tasud, panga/börsikontode haldustasud, KYC/AML tarkvara tasud jne.). See võib lõpuks viia ettevõtte maksejõuetuseni. Samuti toob see kaasa klientide kaotuse konkurentidele, mille kahju on selgelt rahaliselt mõõdetav suurus ning tõenäoliselt ja kohtu kaudu välja mõistetav. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 5 kohaselt, seaduse eelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. Paraku tuleb nentida, et Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõus pakutad piirangud ei ole proportsionaalsed ning kujutavad FinTech valdkonnas ülereguleerimist võrreldes teiste Euroopa riikide õigusmaastikega. Meil on juba negatiivseid näiteid Malta, Hollandi ja Šveitsi näitel, kus üleregulatsioon on mõjunud ettevõtluskeskkonnale väga halvasti, mille tulemusena on innovatsioon hävitatud ning algselt seal tegutsenud väga potensiaalikad virtuaalvääringuga tegelevad ettevõtted on mujale kolinud. 128. E-riigi reputatsioon ning informatsiooni taasesitamise Selgitatud Finantsjärelevalve puhul ei saa reeglina printsiip toetuda varasemalt esitatud teabele ja Eelnõu näeb ette, et teenusepakkuja peab taotlema dokumentidele – erand sellest on juhul, Finantsinspektsioonilt tegevusloa (mis ei anna talle mingeid kui juba tegevusloaga ettevõtja soovib eeliseid võrreldes RAB tegevusloaga). On täiesti arusaadav, oma tegevust laiendada sellisesse et ilma tegevusloata ettevõte seda teebki, aga sundida ettevõtlusvaldkonda, milles kehtivad RAB’i väljastatud tegevusloa alusel tegutsejat taotlema uut vähemrangemad nõuded võrreldes luba, on vastuolus ettevõtja õigustatud ootusega. sellega, mille kohane tegevusluba ettevõtjale juba on väljastatud. Seadusesse peab sisse viima möönduse, et RAB'i Käesoleval juhul on tegemist vastu- väljastatud tegevusloa alusel tegutseva teenusepakkuja pidise olukorraga. Kattuvus RAB-i andmed on juba riigile esitatud. Riik ei pea panema sellist poolt väljastatud ja FI poolt väljastatava koormust ettevõtjale, kes pool aastat tagasi just oma tegevusloa kontrollieseme vahel on andmeid uuendas ja lisadokumente esitas. Samuti on riigil suhteliselt minimaalne ning peamiselt olemas majandusaasta aruanded. Teeme ettepaneku, et piirdub ettevõtja personali, rahapesu- 59  RAB’i tegevusloa alusel tegutsevate ettevõtete andmed alaste sise-eeskirjade ja ettevõtja võetakse üle RAB’ilt ning Finantsinspektsioon analüüsib maksekontodega seotud teabega, millest ettevõtete poolt esitatud andmete piisavust ja teeb vajadusel arvestatav osa tuleb eelnõu jõustumisel asjakohased ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks, et eelduslikult muuta. Seetõttu ei oleks ka vanad tegevusload viia uue seadusega kooskõlla. Selline mõistlik selline n-ö üleminek, kus oleks innovatsiooni toetava riigi tegevus. Finantsinspektsioon pigem suunab ettevõtjaid muutma teatud andmeid ja Oleme tänulikud, et Rahandusministeerium regulaatorina dokumente selle asemel, et ettevõtja meie poole pöördub ja meie arvamusi, kriitikat ning nimetatud teabe uuesti esitaks. tagasisidet arvesse võtab sest arvame, et selliselt peabki seadusloome demokraatlikus õigusriigis toimuma. Oleme Laiemalt – e-riigi kuvandi osas alati abivalmis sisendit andma juhuks, kui vaja ka sisukamat märgime, et antud eelnõu annab selgelt koostööd teha. Meie hinnangul on finantsmaailmas täna ka positiivse signaali – virtuaalvääringu toimuvad muutused suuremahulisemad ja kiiremad kui teenuse osutajate klientide jaoks kunagi varem ning neid peab seadusloomes kindlasti suureneb kindlus, et nende vahendit on arvesse võtma. Näeksime heameelega suuremat koostööd nö tagatud ja vastava riskid senisest ekspertide ja regulaatori vahel ning võimalusel antud rohkem maandatud. valdkonna ekspertide kaasamist ka nõunikuna või rahanduskomisjonis. Parandusettepanekud ja kommentaarid 129. Eelnõu § 1 lg. 1, p. 1 – Euroopa Parlamendi määrusele Selgitatud Nimetatud punkt on mõeldud selle 2020/1503 viitamise asemel esitada loetelu jaoks, et täpsustada EL ühisrahastus- investeerimisinstrumentidest, mille loetelule viidatakse määrust selles osas, millekohane juba paragrahvi järgmises punktis ning mitmeid kordi otsustusõigus on liikmesriikidele jäetud, seaduse tekstis. Põhjendus kaaskirjas. sh täpsed vastutuse koosseisud ja karistused, samuti lisades viited teistele kohalduvatele EL õigusaktidele, mis ka ühisrahastusteenuste osutajatele kohalduvad (nt DORA, vilepuhujate direktiiv, jne). 130. Eelnõu § 2 – Ühisrahastusplatvormid ja hajusraamatul Osaliselt Nimetatud instrumentide erinevus põhinevad investeerimisinstrumendid on selleks liiga arvestatud seisneb peamiselt tehnoloogilises erinevad, et neid sama seaduse raames reguleerida. See on aspektis, kuid kui vaadata nende sama hea kui Liiklusseaduses reguleerida ka lennu- ja instrumentide funktsiooni (milleks on laevaliiklust. nõude-, hääle- või muu õiguse saamine) või instrumendi soetamise eesmärki (väärtuse kandja või investeering), siis need instrumendid ei ole niivõrd erinevad investori vaatest lähtuvalt. 131. Eelnõu § 4 lg. 7 - Finantseerimisasutuse definitsioon Arvestatud/ Eelnõuga on muudetud RahaPTS krediidiasutuste seaduse § 5 järgi ei kirjelda virtuaalteenuse selgitatud vastavaid sätteid selliselt, et pakkuja tegevust. Samuti ei tegele virtuaalteenuse pakkujad virtuaalvääringu teenustele Krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 2-12 kohaldatakse finantseerimisasutuse kirjeldatud tegevusega. Käesolev seadus ei näe aga ette kohta sätestatut, mis on paremini nimetatud definitsiooni muutmist asjakohaseks. kooskõlas kehtiva RahPTS Paluks vastust ka küsimusele, kas virtuaalteenuse regulatsiooniga. pakkujatel on edaspidi lubatud pakkuda makseteenust Lisaks märgime, et KAS § 6 lg 1 MERAS mõistes? Sellisel juhul peaks muutma sätestatud teenuste loetelu on kohati makseteenuse definitsiooni muutma, mis hetkel eeldab üsna avatud s.t. ei ole selgelt piiritletud, RAHALISTE vahendite vastuvõtmist, millega mis teenused sinna alla kuuluvad. Nt virtuaalvääringuid ei saa samastada. See omakorda eeldaks KAS § 6 lg 1 p 5 (mis käsitleb 5) virtuaalvääringu võrdsustamist rahaga. finantsteenusena mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamist ja haldamist võib endas sisaldada ka krüpteeritud või digitaalsel kujul alternatiivsete maksevahendite väljastamist/haldamist. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad siiski taotlema makseteenuse osutamiseks makseasutuse tegevusloa. Küll on vastupidine olukord üsna teistsugune – tegutsev makseasutus 60  peab virtuaalvääringu teenuse osutamiseks täitma üksnes käesoleva eelnõu nõudeid osaliselt. 132. Eelnõu § 6 lg. 5 – Millega on põhjendatud, et lepinguriigis Selgitatud Eelnimetatud isikute näol ei ole asutatud suvalised makse- krediidi- eraha asutus või tegemist päris suvaliste subjektidega. investeerimisühing ei pea luba taotlema virtuaalvääringu Kõik nad alluvad finantsjärelevalvele, teenuse osutamiseks? Mis annab aluse eeldada, et neil on mille osas on ette nähtud ühtsed EL hajusraamatu tehnoloogiatel põhinev tehniline pädevus ja reeglid. Virtuaalvääringu teenuse kogemus olemas? Miks avatakse turg välismaistele osutajatele seni aga selliseid reegleid ettevõtetele, mis ei maksa Eestile sentigi maksu ja püütakse kehtestatud ei ole. sulgeda Eestis seaduslikult tegutsevad ettevõtted? Ettepanek – nimetatud lõige seadusest välja jätta. Olemuslikult on kõikide finantsjärelevalvele alluvatele isikutele ettenähtud reeglid üsna sarnased või lähedased (nt tegevus ja organisatsioonilised nõuded). Seepärast on ka põhjendatud sellistele isikutele teenuste osutamise võimaldamine filiaali või piiriülese teenuse osutamise kaudu. 133.1 Eelnõu § 7. Tegevusloa taotlemine. § 111. Tegevuse Osaliselt Rakendussätetega on võrreldes eelnõu kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega arvestatud/ esimese versiooniga ettenähtud pikem selgitatud aeg tegevusloa taotlemiseks ja oma On väga oluline, et riik teeks vahet RAB’i väljastatud tegevuse kooskõlla viimiseks uue tegevusloa alusel tegutseva ja uut luba taotleva ettevõtte seaduse nõuetega. taotlusprotsessi vahel. Tänase eelnõu teksti kohaselt näeb § 111. lg. 2 ette: Mis puudutab osakapitali tõstmise nõuet, siis EL ühisrahastusmääruses on (2) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kellele on enne ette nähtud minimaalne omavahendite käesoleva seaduse jõustumist väljastatud rahapesu ja nõue summas 25 000 eurot; sealjuures terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel juhime tähelepanu ka sellele, et EL tegevusluba, krüptovaraturgude määruses on peab taotlema Finantsinspektsioonilt käesolevas seaduses krüptovaradega seotud teenuste sätestatud tegevusluba ning viima oma tegevuse ja osutajate kapitalinõuded sõltuvalt dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse teenuse liigist alates 50 000 kuni 150 2021. aasta 1. oktoobriks. 000 eurot. Palun pidage silmas, et täna RAB’i tegevusluba omavad Seda miks FI ei saa väljastada ettevõtted viisid oma tegevuse kooskõlla uute, karmimate lihtsustatud korras lube neile, kel on nõudmistega alles eelmisel aastal. Sealjuures suurendasid varasemalt olemas RABi luba, on ka osakapitali 2500 eurolt 12 000 eurole (4,8 korda). Eelnõu selgitatud eespool. Lühidalt – FI ja RAB näeb ette suurendada seda osakapitali veel üle kahe korra, on täiesti eraldiseisvad ja erinevate mille tulemusena nõutakse ettevõtjalt vähem kui aastase ülesannetega järelevalve organid. perioodi jooksul tõsta osakapitali kokku 10 korda. Millega on selline nõue põhjendatud, eriti silmas pidades, et mingeid uusi õigusi planeeritav tegevusluba ettevõtjale ei loo. Samuti ei ole õigusriigile kohane anda heas usus tegutsevale ettevõttele aega uute reeglitega kohanemiseks 3 kuud! Seadusloome õiguskindluse printsiip ei ole tagatud ja suure tõenäosusega asub samale seisukohale ka Riigikohus. Samuti on see ebamõistlik halduskoormus, mille riik püüab asetada ettevõtjale, kes alles aasta tagasi viis enda tegevuse karmimate reeglitega kooskõlla. Teeme ettepaneku muuta § 111, lg. 2 selliselt, et RAB’i väljastatud tegevusloa alusel tegutsev ettevõte, kes soovib jätkata virtuaalvääringu teenuse osutamist, esitab hiljemalt 01.10.2021 avalduse Finantsinspektsioonile, kes analüüsib ettevõtja poolt RAB’ile loa taotlemiseks esitatud dokumendid ja puuduste avastamisel saadetakse loa omanikule ettekirjutus, mis sisaldab täiendamist või esitamist vajavate dokumentide nimekirja. Samuti on aastaaruanded Finantsinspektsioonile kättesaadavad. 61 133.2 § 7, lg. 1, punktid 1-3 - E-riigile oleks kohane Eestis Selgitatud Põhikirja kui ka omavahendite registreeritud ettevõtte kohta avalike andmete võtmine olemasolu kohta tõendite esitamise riiklikest andmebaasidest. Mis on selle põhjenduseks, et see kohustus (punktid 1 ja 3) on ette nähtud koormus pannakse ettevõtjale, kes on need andmed juba nii EL ühisrahastusmääruses kui EL riigile esitanud? krüptovarade määruse eelnõus, seega sellest nõudest ei ole mõistlik nendel kaalutlustel kõrvale kalduda. Seevastu punkt 2, milles käsitletakse asutatava äriühingu tegevusloa taotlemist, on Finantsinspektsioonil märksa keerulisem asutatava äriühingu asutamislepingut või –otsust saada, kuivõrd need dokumendid ei ole äriregistris avalikud. Tegevusloa taotlemisel tuleb lähtuda ka sellest, et taotlejale on vähem koormavam esitada juba temal olemasolevad andmed ja dokumendid, kui kohustada järele- valveasutust neid ise koguma. Lisaks peab tegevusluba menetleval asutusel olema kindlus, et temale esitatud andmed on kehtivad kogu ajaperioodi vältel, mil tegevusloa andmise protsess kestab (vt ka lisatud eelnõu § 9 lg 5) – seda kindlust ei saa tekkida, kui järelevalveasutus peab ise nimetatud andmeid ja dokumente koguma. 133.3 § 7, lg. 5 – Eelnõu paragrahvis 8 kirjeldatud ei ole Selgitatud Finantsinspektsioonil tuleb loa asjakohane virtuaalvääringu teenuse pakkujale ega ka taotlemisel hinnata taotleja poolt iduettevõttele. Tehnoloogiad muutuvad kiiresti, samuti esitatud äriplaani eeskätt seetõttu, et otsitakse pidevalt uusi ja paremaid lahendusi ning ettevõte veenduda äritegevuse vastavust peab olema kiiresti võimeline reageerima turul toimuvale. õigusaktidele ja taotletavatele lubadele. Kui iga muudatust peab Finantsinspektsioonis Kui taotlejal oleks lubatud muuta oma kooskõlastama, siis selline tegevus ei ole jätkusuutlik. äriplaanis sisalduvat teavet ilma Finantsinspektsiooni teavitamata, muutuks viimase poolt läbiviidav hindamise protsess ebamõistlikult koormavaks, kuna eeldaks teabe kontrollimist ka muudest allikatest. 133.4 § 7, lg. 1 punktid 6; 7; 9; 10 – Kuna punktides nimetatud Selgitatud Nimetatud küsimus ei kuulu eelnõu eeskirjad ja reeglid peavad vastama seadusele, siis võiks reguleerimisalasse ning see tuleb Finantsinspektsioon koostöös Eesti Krüptoraha Liiduga lahendada eelnõu väliselt Krüptoraha koostada vastavate dokumentide näidisvormid. See hoiaks Liidu ja Finantsinspektsiooni koostöös. oluliselt kokku aega lubade menetlemisel kui avastatakse puudused. 133.5 § 7, lg. 1 p. 12 – Jälle peaks tegema vahet Eestis Selgitatud Ülaltoodud märkuste 133.2 ja 133.3 registreeritud ettevõtjate, alles asutamisel ja välismaiste kohta kirjutatud selgitused on vahel, sest punktis nõutavad andmed on Eestis registreeritud kohaldatavad ka selle punkti juures. ettevõtete kohta riigil olemas. 133.6 § 7, lg. 1 p. 16 ja 17 – Enne millegi kohustuslikuks Selgitatud Eelnõu koostajate andmetel on juuni muutmist tuleks veenduda, et Eestis on piisavalt 2021.a seisuga Eestis 456 ettevõtjat, kes vandeaudiitoreid, kes võtaksid virtuaalvääringu omavad kehtivat virtuaalvääringu teenusepakkujaid auditeerida. Teeme ettepaneku viia teenuse ja/või virtuaalvääringu rahakoti eelnõusse asjakohane erisus. teenuse tegevusluba. Nimetatud ettevõtjatest neljal on ülevaatuse kohustus ning vaid ühel auditi kohustus. Nimetatud viiel ettevõtjal on kõigil vastava teenuse osutamiseks tellitud (erinev) audiitor-ettevõtja. Seega tundub, et Eestis on ühelt poolt üsna madal nõudlus või vajadus audiitorkontrolli ja/või ülevaatuse teostamiseks, ning olemas on ka 62  vandeaudiitorid, kes vastavat tööd on valmis tegema. 133.7 § 7, lg. 2, p. 3 – Sõltumatu eksperdi definitsioon on eelnõus Arvestatud Vastav eksperdi nõue on asendatud puudu, seega pole mõtet seda ka seadusesse lisada enne, kui ülevaatega. sellised institutsioonid on loodud atesteeritud/hinnatud/ heakskiidetud. Teeme ettepaneku punkt seadusest välja jätta, kuna muudab loa taotlemise võimatuks. 133.8 § 11, lg. 1, p. 7 – Virtuaalvääringu toimimise aluseks olev Mitte- Nimetatud sätte eesmärk on tagada, et avalik hajusraamat, muudab teenused kättesaadavaks üle arvestatud/ käesoleva seaduse alusel tegevusloa maailma. Märkida loast keeldumise aluseks kavatsuse selgitatud taotlenud ettevõtja korraldaks oma tegutseda peamiselt välisriigis, on Eesti kui digiriigi jaoks tegevust Eestis, mitte ei kasutaks Eesti kohatu. Kas pole siis meie ühiseks eesmärgiks eksportida seadust üksnes loa taotlemiseks. oma kompetentsi ja innovatsiooni? Teeme ettepaneku punkt Järelevalveasutusel peab olema seadusest välja jätta. võimalus teostada seadusest tulenevaid kontrollifunktsioone, mis muutub võimatuks kui äriühinguga seotud isikud, andmed ja dokumendid asuvad mujal kui Eestis. Selles osas on täpsustatud ka seletuskirja. 133.9 § 11, lg. 1, p. 10 – Paljud pangad ja makseasutused soovivad Mitte- Vt eespool olevaid selgitusi selles osas. enne näha tegevusluba kui on nõus maksekonto avama. arvestatud Seega on sellise nõude esitamine ebaasjakohane. Teeme ettepaneku see punkt seadusest välja jätta. 134. Eelnõu § 13, lg. 2, p.1 – Teeme ettepaneku pikendada Osaliselt § 13 lõike 2 punktis 1 toodud tähtaega punktis nimetatud tähtaega poole aasta võrra 1 aastani. arvestatud, on pikendatud ühe aastani. Tehnilise lahenduse ülesehitamine ja testimine võib võtta selgitatud aega, samas pole mõtet seda enne arendada kui luba käes. § 13 lõike 2 punktis 9 on silmas peetud seda, kui objektiivselt on võimalik lg. 2, p. 9 – Palun sõnastuses täpsustada, milliseid kohustusi väita, et teenuseosutaja ei suuda täita silmas peetakse? neid kohustusi, mida ta omale on võtnud. Suhteliselt lai sõnastus on lg. 2, p. 1 – Kuidas selline eesmärk kõrvale hiilida kindlaks tingitud sellest, et hinnang peab olema tehakse? Kas on teada mõni veel rangem jurisdiktsioon? juhtumipõhine. Näiteks kui krediidi- põhise ühisrahastusteenuse osutaja lubab oma klientidele vastava turu keskmisest mitu korda kõrgemat intressi, siis peaks ta suutma seda põhjendada, vastaval juhul võib järgneda tegevusloa kehtetuks tunnistamine. 135. Eelnõu § 18 – Selgelt peaks vahet tegema virtuaalvääringu Mitte- Tagasisides ei ole välja toodud, miks teenusepakkuja ja teiste seaduses reguleeritavate vahel. arvestatud virtuaalvääringu teenuseosutajale ei peaks kohaldatama olulise osaluse teavitamise regulatsiooni. 136. Eelnõu § 25 – Teenuse osutamine välisriigis – Osaliselt Nii eespool märkuse tabelis kui ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja teenused on piiriüleselt arvestatud, seletuskirjas on selgitatud piiriülese kättesaadavad tervele maailmale. Ettevõttes kehtestatud selgitatud teenuse osutamist käesoleva seaduse geograafilise riski kriteeriumid määravad, milliste riikide kontekstis. kodanikele teenust pakutakse ja millistele mitte. Lisaks on eelnõus nö leevendatud osasid nõudeid, mis välisriigis Isegi, kui teenust kavatsetakse osutada EU liikmesriikide tegutsemisega kaasnevad, sh kustutatud elanikele/residentidele/ ettevõtetele, on kirjeldatud on mh § 25 lg 1 p 3 viide dokumentatsiooni maht ebarealistlikult mahukas ja organisatsioonilisele struktuurile, punkt ebaasjakohane. Samuti ei selgu eelnõust, mida peetakse 4 tervikuna ning lõike 2 teine lause. silmas piiriülese teenuse osutamise all? Filiaali avamise puhul on see igati arusaadav. Teeme ettepaneku eemaldada paragrahvist piiriülene teenuse osutamine. 137. Eelnõu § 26, lg 1, p. 2 – Kes ja milliste kriteeriumite alusel Arvestatud Ajakriteerium eelnõu §-st 27 hindab vajalikus mahus aega? Kuna tegemist on jällegi kustutatud. subjektiivse hinnanguga, siis oleks see parem eelnõust eemaldada. 63 138. Eelnõu § 25, lg 2, p. 3 Teeme ettepaneku täiendada eelnõu Osaliselt Sisuliselt nõustume, et kui ärikeeld ei teksti järgmiselt: samuti kui tema suhtes on kohaldatud arvestatud ole enam kehtiv, siis see ei peaks olema viimase viie aasta jooksul seaduses või kohtulahendis aluseks isiku maine hindamisel ning ärikeeldu... Selgitus: Eelnõus on isegi kuritegude kustumise seeläbi ka teenuseosutaja juhtorgani korral võimalik juhtorgani liige olla, aga ärikeelu liikmena tegutsemise piiramisel. kohaldamine on justkui igikestev. See on Samas aga ei ole kuidagi põhjendatud ettevõtlusvabaduse tõsine riive. tuua eraldi esile ärikeelu viieaastane niinimetatud kehtivus käesoleva seaduse mõistes, sest isiku suhtes kohaldatakse ärikeeldu pankrotimenetluse lõppemiseni, st niikaua kuni tema poolt põhjustatud tagajärjed on võimalikult suures ulatuses heastatud (pankrotiseaduse § 91 lõiked 1 ja 2). Lisaks ei läheks viieaastase perioodi ettenägemine eelnõus kokku sama paragrahvi lõikega 3, mis annab kohtule õiguse kuriteo toimepanemise puhul ärikeeldu pikendada. Eelnevast tulenevalt on eelnõus jäetud viide kehtivale ärikeelule. 139. Eelnõu § 30 – Sisekontroll ja vastavuskontrolli funktsioon Mitte- Sellise künnise või erandi ettenägemine – virtuaalvääringu teenusepakkujale peaks tooma välja arvestatud/ on suhteliselt komplitseeritud (mis on erandi, et nimetatud kohustus tekib alates mingist käibest. selgitatud optimaalne künnis?). Lisaks ei ole Vastasel juhul peab alustaval krüptoettevõttel olema palgal sellist lähenemist ette nähtud ka muude hulk töötajaid, kes tegelikult midagi ei teegi, kuna finantsjärelevalve subjektide puhul. Nii plokiahelal põhinev tehnoloogia tagab ise paljude sisekontrolli kui vastavuskontrolli funktsioonide erapooletu ja vastavalt seadistatule funktsiooni olemusolu on aga nö toimimise. põhinõue, mis on ette nähtud kõikidele subjektidele. 140. Eelnõu § 31. Teenuseosutaja töötaja kohustus Selgitatud Antud märkuse taust ei ole asjakohane – Finantsinspektsiooni teavitada – igasugune selline nõue/režiim on tavapärane nii pealekaebamisele õhutamine viitab NSVL aegsele “kõik EL liikmesriikide ja EL õiguse valvavad kõigi järgi” kommetele. Töötajal on lihtne sellist regulatsioonis. Vastavad teavitamise kohustust pahauskselt ära kasutada. Soovitame selle kohustused on sätestatud täna ka eelnõust välja jätta. muudele subjektidele – pankadele, investeerimisühingutele ja fondivalitsejatele. Tegemist on ikkagi lõpuks vahendiga, mis aitab ära hoida klientide vahenditega toimepandavaid rikkumisi. Nimetatud säte põhineb vilepuhujate direktiivil 2019/1937. 141. Eelnõu § 32, lg. 1 – Teeme ettepaneku sõnastada selgelt, Selgitatud „Finantsinspektsioonile kättesaadav“ mida peetakse silmas Finantsinspektsioonile tähendab, et Finantsinspektsioonil peab kättesaadavuse all. olema praktikas ka võimalus ligi pääseda andmetele, mis on Finants- inspektsiooni poolse kontrolli objektiks. Selline kättesaadavus on näiteks välistatud juhul, kui andmed asuvad välisriigi serveris, kuhu Finantsinspektsioonil pole võimalik ligi pääseda; kui andmed on krüpteeritud ilma võimaluseta neid dekrüpteerida, jne. Täiendatud seletuskirja asjaomase sätte selgitust (§ 33 lg 1). 142. Eelnõu § 37, lg. 1 – Virtuaalvääringu teenusepakkujad Selgitatud See sõltub kõige enam pankade riski- kasutaksid meeleldi Eesti pankade teenuseid, paraku just isust. Eelnõu koostajad loodavad, et Finantsinspektsiooni vastumeelsusele viidates kontod kinni täiendavate tegevusnõuete ettenäge- pandud või keeldutud neid avamast. Kas see olukord mine suurendab pankade valmidust 64  muutub uue loa saamisel? selle sektori ettevõtjatele teenust pakkuda. lg. 3 – Virtuaalvääringu rahakott ei ole samastatav Selgitatud Siin on mõeldud virtuaalvääringu pangakontoga, mille number on püsiv. See võib muutuda rahakoti avalikku võtit. iga järgmise tehinguga. Lõikes nõutav andmemaht ujutab Finantsinspektsiooni kasutu teabega üle, mis on järgmisel hetkel juba aegunud. Kuna sagedamini kasutatavad plokiahelad on avalikud, siis on arusaamatu, mis sellise walleti aadressi saatmine üldse võiks anda? See lõige ei kanna endas mingit informatiivset väärtust järelvalvaja jaoks. 143. Eelnõu § 39, lg. 6 ja 7 – Mõlema lõike sõnastus on Selgitatud „Oma arvel kauplemine“ põhineb absoluutselt ebamäärane. Kasutades mõisted „omal arvel“ väärtpaberitururegulatsioonil, kuid see tuleb see ka defineerida. tähendab tehingut, mis täidetakse teenuseosutaja bilansis olevate varade arvel, ehk teisisõnu nagu teenuseosutaja oleks tehingu ise teinud oma vahendite arvel. Nimetatud tehingute tegemine on piiratud, sest teenuseosutajal on oma poolt hallataval platvormil võimalik kasutada suurt hulka andmeid, et ise suunata instrumentide hindu, nendega seotud trende, jne. Nimetatud säte virtuaalvääringu teenuse osutajate jaoks põhineb ka EL krüptovarade määruse eelnõu artikli 68 lõikel 3. 144. Eelnõu § 43, lg. 2 – Ebakompetentne sõnastus. Sellist Osaliselt Sõnastust on muudetud täpsemaks; säte äririski ei saa seadus ettevõtjale panna. Oletame, et klient arvestatud põhineb EL krüptovarade määruse annab korralduse tehinguks, aga ei kanna virtuaalvääringut eelnõu artikli 69 punktil 3. teenusepakkujale, kuigi süsteem on korralduse juba fikseerinud, vaid teeb seda oluliselt hiljem kui kurss on muutunud. Sellisel juhul ei saa nõuda teenusepakkujalt korralduse täitmist korralduse andmise hetkel kehtinud hinnaga, vaid plokiahelas fikseeritud virtuaalvääringu ülekande tegemisest piisava arvu kinnituste saamise hetke hinnaga. Samuti on igal teenusepakkujal kasutajatingimustes kirjas, mis hetke hinda arvestatakse ja kust see hind arvutatakse. Tegemist ei ole FIATiga, kus on keskpanga kurss fikseeritud. Näha on, et seaduse kirjutaja ei ole virtuaalvääringutega kursis. 145. Eelnõu § 66, lg. 1 – Millega on põhjendatud Selgitatud Vt eespool toodud selgitusi. virtuaalvääringu teenusepakkuja osakapitali miinimumnõude tõus 10 korda vähem kui aasta jooksul lg. 3 – Millega on põhjendatud keskdepositooriumi nõue? Arvestatud Keskdepositooriumi nõue on eelnõust Teeme ettepaneku see virtuaalvääringu pakkujate osas välja kustutatud. võtta. 146. Eelnõu § 72 – Audiitorkontroll – Ei saa panna kohustust Selgitatud/ Eelnõu koostajate andmetel on juuni auditeerimiseks kui Eestis puuduvad audiitorid, kes Osaliselt 2021.a seisuga Eestis 456 ettevõtjat, kes virtuaalvääringu teenusepakkujaid vabatahtlikult arvestatud omavad kehtivat virtuaalvääringu auditeeriks. teenuse ja/või virtuaalvääringu rahakoti teenuse tegevusluba. Nimetatud ettevõtjatest neljal on ülevaatuse kohustus ning vaid ühel auditi kohustus. Nimetatud viiel ettevõtjal on kõigil vastava teenuse osutamiseks tellitud (erinev) audiitor-ettevõtja. Seega tundub, et Eestis on ühelt poolt üsna madal nõudlus või vajadus audiitorkontrolli ja/või ülevaatuse teostamiseks, ning olemas on ka vandeaudiitorid, kes vastavat tööd on valmis tegema. 65  Siiski on eelnõuga audiitorkontrolli kohustuse ulatust üksjagu vähendatud (vt § 78 lg 4). SPECTRO FINANCE OÜ 147. Spectro Finance OÜ Krüptoraha Liidu aktiivse liikmena Teadmiseks tunnustab Eesti riigi tahet reguleerida virtuaalteenuste võetud osutamist. Alates 2020 aasta 1. juulist on kõik tegevuslitsentsi omavad virtuaalteenuste osutajad kohustatud vastama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud varasemast karmimatele nõuetele nii tegevuse kui teenuse osutaja isiku osas. Proaktiivse teenuse osutajana jälgime pidevalt Rahapesuvastase töögrupi (FATF) seisukohti ja soovitusi virtuaalvääringute osas ning püüame oma ettevõtte sisekordi viidatud seisukohti arvestades kaasajastada. Hinnates ettevalmistatud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu (edaspidi nimetatud ka Eelnõu) näib, et Eelnõu püüab muuta Euroopa Liidus läbivat arusaama käsitledes virtuaalteenuse osutajaid, tegelikkuses suuresti virtuaalvääringu virtuaalvääringu- või klassikalise raha vastu ja vice versa vahetamise teenust osutavaid isikuid ja e-rahakotiteenuse osutajaid finantsasutustena. Spectro Finance OÜ hinnangul on väga raske mõista ja toetada Eelnõu ettevalmistajate soovi käsitleda virtuaalteenuste osutajaid klassikaliste finantsasutustena ühes kõigi neile laienevate kohustustega. Seega palub Spectro Finance OÜ kaaluda virtuaalteenuse osutajate käsitlemist senise kontseptsiooni järgi, elik teenuseosutajatena, kes ei ole klassikalises mõistes finantsasutused ja seda alljärgnevatel põhjustel. I Virtuaalteenuse osutajad kui finantsasutusteks mittekvalifitseeruvad isikud 148. FATF’i virtuaalvääringutega seotud seisukoht on ajas Teadmiseks Märgime, et Rahandusministeeriumi arenenud, mis on ka mõistetav, võttes arvesse võetud/ eesmärk on käesoleva eelnõuga lähtuda virtuaalvääringute kiiret arengut, nendega seotud selgitatud nii palju kui võimalik tulevasest EL tehnoloogiate arengut ja muutust klientide ootustes, krüptovarade regulatsioonist ehk näha käitumises. 2014 aasta juunist alates, mil FATF võttis vastu ette käesolevaga samaväärsed nõuded raporti “Virtual Currencies, Key Definitions and Potential nagu plaanitakse EL tasemel. See AML/CFT Risks lihtsustab ka määrusega ette nähtavatele (https://www.fatfgafi.org/media/fatf/documents/reports/Vir normidele üleminekut juhul kui EL tual-currency-key-definitions-and-potential-aml- regulatsioon vastu võetakse ja cftrisks.pdf), ei ole põhiarusaam muutunud. Viidatud rakendub. raportis ütleb FATF selgelt, et virtuaalvääringud ei oma samasuguseid jooni nagu traditsioonilised vääringud, nimelt ei ole need välja antud või garanteeritud ühegi jurisdiktsiooni poolt ja nad täidavad väärtuse funktsiooni üksnes kokkuleppel konkreetsete virtuaalväärtuste tegelike kasutajatega. Kuigi 2014 aastast on tänaseks omajagu aega möödunud, et peeta virtuaalvääringuid endiselt nn klassikaliseks rahaks. Samasugust arusaama toetavad erinevad finantsasutused. Näiteks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) on 2018. aastal hoiatanud tarbijaid nn virtuaalvaluuta ostmise ja/või omamise suurte riskide eest (https://fi.ee/et/uudised/esma-eba-ja-eiopa-hoiatavad- tarbijaid-virtuaalvaluutariskide-eest). Kolme järelevalveameti hinnangul on kõnealune valuuta väga riskantne ega ole üldjuhul tagatud ühegi materiaalse varaga 66  ning on ELi õigusaktidega reguleerimata, mistõttu ei pakuta tarbijatele mitte mingit õiguskaitset. On laialtlevinud arusaam, et finantsturu osalised ei peaks osalema tegevustes või pakkuma virtuaalväärtustega seotud teenuseid, vaid peaksid tagama oma tegevuse eraldatuse igasugustest virtuaalvääringutega seotud tegevustest. Eesti Pank on samuti väljendanud oma arusaama 15.01.2018 artiklis “Krüptovarad- mull või tulevik” (https://www.eestipank.ee/blogi/kruptovarad-mull-voi- tulevik), leides, et niinimetatud krüptovaluutade puhul on tähtis mõista, et need ei suuda täita vähemalt kahte klassikalisele rahale vajalikku omadust – väga hüplik ja kontrollimatu hind ei lase neil toimida ei stabiilse väärtuse hoidjana (ingl store of value) ega tõhusa maksevahendina (means of payment). Seetõttu on eksitav kutsuda bitcoin’i ja selle analooge krüptorahaks. Pigem võiks kasutada terminit „krüptožetoon“ või „krüptovara“. Täna on Euroopa Komisjoni poliitika “Plokiahela õiguslik ja regulatiivne raamistik” (https://ec.europa.eu/digital- single-market/en/legal-and-regulatory-framework- blockchain) küll alles eelnõu tasandil, kuid sellest on üheselt välja loetav arusaam, et Euroopa Liidu riigid peaksid ühiselt jõudma seisukohale, milline on plokiahela tehnoloogiatele kohalduv õiguslik raamistik ning millised on miinimumnõuded virtuaalteenuse osutajatele. Eelnõu kohaselt toetab Euroopa Liit üleeuroopalist raamistikku ning loodab vältida õiguslikku ja regulatiivset killustatust. Täpselt sellise killustatuse poole Rahandusministeerium oma Eelnõuga püüdleb, olles esimesena Euroopas käsitlemas virtuaalteenuse osutajaid finantsasutustena. II Täiendavad kommentaarid ja märkused Eelnõul 149. Ebarealistlik ajakava. Analüüsides Eelnõud detailsemalt ei Arvestatud/ Eelnõu kohaste nõuete rakendumist on ole kõiki mõistlikke jõupingutusi rakendades võimalik selgitatud edasi lükatud. järgida Eelnõus sisalduvat kohustust tagada virtuaalteenuse osutajate Eelnõu nõuetele vastavus 1. oktoobriks 2021. Kokkuvõtlikult peaks virtuaalteenuse osutaja Finantsinspektsiooni menetlustähtaegu arvestades jõudma hiljemalt 30. juuniks koostada 17 uut regulatsiooni, lasta sõltumatul eksperdil hinnata oma kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi ja küberturvalisust, nimetada teise sobiva juhatuse liikme, suurendada osakapitali jms, saamaks tegevusloa 1. oktoobriks 2021. Nõuetega seotud kulud on ettevõtjale märkimisväärsed ning kohustus kõik nõuded täita väga lühikese ajagraafiku raames tõstab kulusid veelgi. Teostatava tähtajana, eeldusel, et kõik nõudmised säilivad Eelnõus toodud kujul ja ei muutu veel töömahukamateks, on mõeldav 1. jaanuar 2022. 150. Eelnõu § 7 lg 2 p 3- ei ole arusaadav, kes võib olla Arvestatud/ Tegemist peaks eelkõige olema IT ja sõltumatu ekspert, kelle hinnang tuleb tegevusloa taotlusele selgitatud audiitori taustaga isikuga. Vastav nõu lisada. Selgitada, kuidas eksperdi sõltumatust hinnatakse ja on aga koormuse vähendamise huvides milline on kõnealuse ekspertiisi teostamiseks vajalik eelnõust välja jäetud. pädevus. 151. Eelnõu § 8 - ei ole põhjendatud, millistel kaalutlustel peab Mitte- Äriplaan on sisuliselt iga ettevõtmise täna reaalselt tegutsev ettevõtja koostama aeganõudva arvestatud/ aluseks. Järelevalve subjektide puhul on äriplaani. Iga nõude täitmise taga on reaalne töö-, raha- ja selgitatud see aga veelgi tähtsam – see annab ajakulu ning Eelnõu koostajal tuleb hinnata, kas paberil järelevalve organile arusaama, kas ka kirjapandu ka tegelikult vajalik on olukorras, kus nõude plaanitava teenuse osutamine on ikka 67  täitmine eeldab märkimisväärset ressursikulu. tegelik plaan ja kas selle osutamine ka praktikas läbi mõeldud. Lisaks sisuliselt riskitakse klientide kui kolmandate isikute rahaga. Tuleb selgelt ette näha, kuidas mingid riskid maandatakse. 152. Eelnõu § 11 lg 1 p 5 - selgitada, mida peetakse taotleja ja Selgitatud Eelnõu §-i 5 on lisatud lõige 9, mille teise isiku vaheliseks märkimisväärseks seoseks, mis kohaselt lähtutakse märkimisväärse takistab taotleja üle piisava järelevalve tegemist, tänane seose määramisel väärtpaberituru sõnastus jätab haldusorganile liialt suure kaalutlusõiguse, asjaomastes sätetes sätestatust selgitamata mingilgi määral, mida taolise seose all silmas (konkreetselt on märkimisväärse seose peetakse. Samasisuline kommentaar Eelnõu § 13 lg 2 p 12 mõistet avatud VPTS §-s 82). osas. 153. Eelnõu § 33 lg 1 p 5 - normi sisu, mille kohaselt võib Arvestatud Eelnõu sõnastust on korrigeeritud. tegevusi üle anda kolmandale isikule, kui tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus teenuseosutaja ei tegele reaalselt temale edasi antud tegevuse osutamisega, ei ole arusaadav, ka seletuskiri ei ava konkreetse normi mõtet. OBLICITY ESTONIA OÜ 154. Meie hinnangul viiks UMIVS jõustumine väljapakutud Teadmiseks kujul sisuliselt kõik planeeritud reguleerimisalasse jäävad võetud ettevõtted Eestist välja ning Eesti turule pakutaks edaspidi vastavaid teenuseid ainult välisriikidest ilma adekvaatse tarbija- ja investorkaitseta. Usume, et see ei ole olnud UMIVS eesmärk. Käesolevaga saadame UMIVS-le meie praktikal põhinevad kommentaarid, mis aitavad kaasa UMIVS eesmärgi saavutamisele samal ajal iduettevõtetele, VKE-dele ja plokiahela tehnoloogiale ülemääraseid takistusi kehtestamata. Märgime siinkohal, et meile teada olevalt saadavad teised turuesindajad teile põhjalikke ning detailseid kommentaare UMIVS paragrahvide kaupa. Me ei soovi neid kordama hakata, mistõttu oleme järgnevalt keskendunud ainult struktuursetele ettepanekutele. Meie kommentaaridele konteksti loomiseks soovime alustuseks üle korrata Eesti positsiooni UMIVS reguleerimisalas:  OECD on varasemale VKE-de rahastamise kompetentsile lisaks juurde loonud uue teadmiskeskuse plokiahela tehnoloogia ja virtuaalvarade riskide analüüsimiseks ning potentsiaali rakendamiseks. EL on äsja vastu võtnud ühisrahastuse regulatsiooni ning avaldanud virtuaalvarasid reguleeriva MiCa paketi eelnõu. OECD ja EL näevad plokiahela ja virtuaalvara innovatsioonivõimalusi tervishoiust kliimaneutraalsuse projektideni, erilise tähelepanu all on lisaks VKE-de ligipääs kapitali kaasamisele;  ECB on alustanud plokiahela tehnoloogiat kasutava virtuaalse euro projektiga, milles osalevad Eesti Pank ning plokiahela tehnoloogiat arendav Eesti GuardTime;  Kõik suuremad pangad (nt JP Morgan Chase) ja mitmed muu valdkonna ettevõtted (nt BMW) on jõudnud plokiahela ning virtuaalvara projektidega ärikasutuseni. Regionaalselt olulised ettevõtted peavad nendega sammu (nt AirBaltic aktsepteerib nüüd tasumist virtuaalvääringuga); 68   Eestis tegutsevad OECD hinnangul ühed maailma kõige innovaatilisemad FinTech iduettevõtted ja toimib hästi ka uudne või alternatiivne rahastus;  Eestis on üks kõrgeimaid alternatiivsete investeeringute osakaale per capita;  Eestis on kõige rohkem „ükssarvikuid“ per capita;  Kõik viimasel ajal Eestis avalikkuse tähelepanu pälvinud alternatiivse rahastusega kaasnenud skandaalid on seotud vahendajatega (nt Envestio, Erial, Investorite Liit) ning suurte summadega (üle EUR5M). Ükski oluline skandaal pole seotud üksiku väikese (alla EUR5M) rahakaasaja või algusfaasis teenust pakkuva iduettevõttega;  Eesti seadusandjal ja regulaatoril on maailma parim ligipääs virtuaalvarade teenusepakkujate ärimudelitele, riskidele ja potentsiaalile (RAB täielikule kontrollile ja auditeerimisele on allutatud umbes 400 tegevusloaga teenusepakkuja). Meie hinnangul võib Eesti positsiooni kokku võtta Teadmiseks Nimetatud edu on olnud suuresti järgmiselt. Eestile on märkimisväärset edu toonud vähese võetud, ettevõtjate endi jaoks, kes on saanud halduskoormusega avatud ettevõtluskeskkond, mis on selgitatud toimetada suhteliselt vähese aidanud alustada ja kasvada suurt lisandväärtust loovatel halduskoormusega (võrreldes teiste ettevõtetel. Edu jätkumiseks on vajalik hoida turule finantsjärelevalve subjektidega), kuid sisenemise barjäär madalal ning keskenduda teisalt on see toonud kaasa arvestatavaid finantsregulatsiooni karmistamisel ja järelevalve riske riigi enda jaoks (mh kajastatud ka tugevdamisel ettevõtetele, kes ei soovigi ausat äri teha 2020-2021. aastatel läbi viidud riiklikus (eelkõige suurte käibemahtudega vahendusplatvormid, mille riskihinnangus). ärimudel on üles ehitatud põhimõttel „kuni saab“). Tulevikku silmas pidades on Eestile oluline kasvatada erasektori ja riigi kompetentsi alternatiivse kapitalituru, virtuaalvääringute ja plokiahela tehnoloogia valdkonnas – iduettevõtete riskide ja põrumisteta ei kasva kuskilt uut plokiahela ZeroTurnaroundi, virtuaalvääringu Transferwise ega investeerimisinstrumentide Funderbeam Marketsit. Juhime tähelepanu, et juba praegu Eestis ei ole ellu viidud ühtegi täielikult reguleeritud plokiahela tehnoloogiaga seotud väärtpaberiprojekti (nt Saksamaa kiitis esimese tokeniseeritud avaliku väärtpaberi heaks 2019) ning ainus teadaolev Eestiga otseselt seotud projekt realiseeriti hiljuti Montenegros – tekkima hakkab tugev mahajäämus just keerulisema ja seeläbi suurema lisaväärtusega FinTech osas. Ettepanekud UMIVS muutmiseks: 155. Diferentseerida selgelt erineva riskiastmega subjektide Teadmiseks nõuded, vastavalt nende potentsiaalsele ohule võetud finantssüsteemile ning võimekusele organisatoorseid nõudeid täita: 155.1 a. välistada UMIVS kohaldumisalast väikefondi valitsejad Mitte- See on eraldi hindamise koht, kas teatud sõltumata sellest, kas nad võimaldavad oma kodulehel teha arvestatud/ teenus kvalifitseerub fondivalitsemiseks investoritel tehinguid valitsetava fondi osakutega viisil, mis selgitatud või hoopis mõneks käesoleva eelnõuga kvalifitseeruks UMIVS § 5 lg 3 mõttes ettenähtud teenuseks. finantsvahendusplatvormiks. Väikefondi valitsejad on Märgime, et investeerimisfondi reguleeritud IFS-ga ning puudub praktiline vajadus valitsemine või täpsemalt väikefondi kehtestada neile konkureerivaid nõudeid UMIVS-ga; tegevus on teistsugune finantsvahendusplatvormi tegevusest. Investeerimisfond moodustatakse üldjuhul nö vara kogumina ja riskide hajutamiseks erinevate investeeringute vahel, kus investor ise on passiivne (s.t. ei osale ise aktiivselt investeeringute juhtimises, vaid seda teeb ikkagi fondihaldur). 69  Finantsvahendusplatvorm (sh ühisrahastusplatvorm) on samas vahend, millel investor tüüpiliselt saab ise investeerimisotsuseid teha s.t. teeb ise konkreetse valik, millisesse üksikobjekti ta oma raha paigutab. Seega leiame, et puudub vajadus eelnõu kohaldumisala niimoodi täpsustada. 155.2 b. kohaldada UMIVS nõudeid rahakaasajatele, mille tegevus Osaliselt Eelnõus on ettenähtud vastavad ei kvalifitseeru täna VTPS alusel avalikuks pakkumiseks arvestatud/ künnised – 1 mln ja 5 mln eurot. See (eelkõige EUR 2,5M piirmäära või 150 investori piiri tõttu), selgitatud lähenemine on nii EL ainult UMIVS 5. peatüki 3. jagu. Seejuures ei tohiks omada väärtpaberiprospektirežiimis, EL tähtsust, kas rahakaasaja võimaldab oma kodulehel teha ühisrahastuse regulatsioonis kui ka investoritel tehinguid iseenda investeerimisinstrumendiga tulevas EL krüptovarade regulatsioonis. viisil, mis kvalifitseeruks UMIVS § 5 lg 3 mõttes finantsvahendusplatvormiks. Sellised projektid on elulise tähtsusega iduettevõtetele ja VKE-dele alternatiivsele kapitalile ligipääsemisel ning nende puhul puudub praktiline vajadus kehtestada uusi nõudeid, kuna üksikute väikeste projektidega ei ole praktikas probleeme; 155.3 c. kohaldada virtuaalvääringu raha vastu (ja vastupidi) Mitte- EL krüptovarade tulevases vahetamise teenusele valuutavahetuse teenuse nõudeid. arvestatud regulatsioonis on võetud suund ka Tegemist on väga lihtsakoelise teenusega, kus klient kannab krüptovara fiat valuuta või teise raha või virtuaalvääringu teenusepakkujale ja saab kohe krüptovara vastu vahetamiseks. vastu virtuaalvääringu või raha. Klientide vara ei hoita, virtuaalvääringuid omavahel vahetada ei võimaldata, rahakotiteenust ei osutata. Arvestades virtuaalvääringu mõistet (mitte segamini ajada investeerimistokeniga!), on tegemist sisuliselt kõige tavalisema valuutavahetusega. Puudub põhjus reguleerida neid tavalisest valuutavahetusest erinevalt, kuna riskid on täpselt samad; 155.4 d. rahakotiteenuse osutajate nõuded eristada teenuse Selgitatud Käesolevaga on lähtutud EL eesmärgi järgi. Seletuskirja kohaselt on UMIVS krüptovarade tulevasest regulatsioonist. kohaldumisalast juba väljas desktop ja cold wallet tüüpi rahakotiteenused, mis on reaalsuses kasutatavad just nimelt suuremate summade hoidmiseks (igasugused internetiga otseühendatud rahakotid on ebaturvalised ning kõik virtuaalvara puudutavad soovitused suunavad kliente kasutama vähegi suuremate summade korral offline lahendusi). Seetõttu on UMIVS kohaldumisalasse praktikas jäänud kolme tüüpi rahakotiteenused: (a) rahakotiteenused, mis on vajalikud ainult plokiahela tehnilistel põhjustel (nt ethereumi plokiahelal välja antud utility token, mille liigutamiseks on vaja omada samas rahakotis virtuaalvääringut ether); (b) rahakotiteenused, mis oma sisult on pigem klientide vara hoidmine tehingute vahelisel ajal; (c) tõelised online rahakotiteenused. Meie hinnangul puudub vajadus täiendavalt reguleerida esimest tüüpi teenusepakkujaid, kuna virtuaalvääringu hoidmine seal rahakotis on puhtalt tehniline vajadus ning summad on väga väikesed. Teist liiki teenus on kõige tõenäolisemalt mingi muu reguleeritud teenuse kõrvalteenus (võrreldav VTPS § 44 p 1). Selliseks põhiteenuseks võib olla makseteenus (rahakott kui osta.ee deposiidikonto), väärtpaberite või valuuta kauplemise teenus (rahakott kui maaklerkonto) või midagi muud sarnast. Sellised rahakott kui kõrvalteenus tüüpi teenused tuleks reguleerida koos põhiteenusega, kuna samal ettevõttel peaks olemas olema juba tegevusluba põhiteenuse osutamiseks ning enamus rahakoti teenuse operatiivseid riske on sellega kaetud. Seega peaks UMIVS kohaldumisalasse jääma ainult kolmandat liiki ehk eraldiseisvad puhtad online rahakoti teenused; 70 155.5 e. kehtestada UMIVS kohaldumisalasse jäävatele Osaliselt Vt eespool toodud selgitust künniste subjektidele (see tähendab ühisrahastusteenuse osutajad, arvestatud osas. muude investeerimisinstrumentide vahendajad, virtuaalvääringu kauplemisplatvormid, puhta rahakotiteenuse osutajad) UMIVS nõuete kahejärguline jõustumine sõltuvalt teenuste mahust. UMIVS ühtse loogika huvides soovitame piirmääraks juba kasutusel olevat 5 miljoni euro piiri. Antud juhul peaks 5 miljonit eurot piirmäär puudutama aastase perioodi jooksul klientidelt ja/või investoritelt saadud vara väärtust (klientide ja/või investorite (virtuaalvääringu-)maksed eelnevalt nimetatud UMIVS subjektile). See tähendab, et UMIVS subjektid saaksid siseneda turule, läbida iduettevõtetele eluliselt olulise MVP faasi ning eelduslikult viia edukalt läbi seed- finance rahastusvooru enne, kui rakenduvad suurte püsikuludega UMIVS organisatoorsed nõuded. Kuni 5 miljoni euro lävendini peaks UMIVS subjektidele kohalduma ainult (a) tegevuse alustamise registreerimine FI- s; (b) RahaPTS nõuded; (c) UMIVS sätted alates 5. peatükist (välja arvatud kapitali ja talituspidevuse nõuded). Kui majandusaasta aruande kohaselt ületab ettevõte 5 miljoni euro piiri, siis oleks ettevõttel aega majandusaastale järgneva aasta lõpuni viia oma tegevus kooskõlla kõigi UMIVS nõuetega (sh taotleda tegevusluba, verifitseerida äriplaan, palgata täiendavad inimesed, läbida IT-audit, jne). Selline lahendus võimaldaks iduettevõtetel Eestis turule siseneda, annaks FI-le täna puudu oleva ülevaate nende tegevusest ning maandaks Envestio jms kaasuste riski suunamata kogu FinTech sektorit Eestist välja; 156. Loobuda teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtte piiramisest: 156.1 a. võimaldada välisriigi ettevõtjatel osutada UMIVS-ga Osaliselt Eelnõusse on lisatud § 16. reguleeritavaid teenuseid Eestis piiriüleselt või filiaali arvestatud kaudu, kui nad täidavad sisuliselt reguleeritavatele teenustele osutatavaid nõudeid (sh RahaPTS nõuete täitmine, klientide asjakohane teavitamine, aruannete esitamine FI-le). Kui riik ei anna välisriigi ettevõtjatele isegi teoreetilist võimalust legaalselt Eestis teenuseid osutada, puudub neil ettevõtjatel igasugune motivatsioon üldse mingeid Eesti nõudeid täita; 156.2 b. loobuda UMIVS subjektide osade ja aktsiate Arvestatud Eelnõu uuest sõnastusest on vastav nõue väärtpaberikeskregistris registreerimise nõudest, kuna see kustutatud. sisuliselt välistab välisinvestorite kaasamise (on avalik saladus, et Eestis on võimatu välisriigi isikutel väärtpaberikontot avada); 156.3 c. pöörata ümber Finantsinspektsiooni diskretsiooniõigus Mitte- Leiame, et see ei ole põhjendatud. teenuste osutamiseks välisriikides. UMIVS kohaselt peab arvestatud Finantsinspektsioonil võib olla väga igas välisriigis teenuse osutamise alustamiseks saama keeruline hinnata, kas ettevõtja osutab eelneva loa Finantsinspektsioonilt. Seejuures on teenust mõnes konkreetses välisriigis, Finantsinspektsioonile antud väga lai otsustusõigus ning ning praktikas äärmiselt keeruline saada keelduda võiks näiteks alusel, et sihtriigis ei ole antud ülevaadet, millistes välisriikides Eesti valdkond veel reguleeritud ja see ohustab Eesti tegevusloaga ettevõtja teenuseid osutab. teenusepakkuja mainet. Finantsinspektsiooni eelnev luba Initsiatiiv tegevuse laiendamiseks tuleks asendada Finantsinspektsiooni väga piiritletud välisriiki peaks tulema ettevõtjalt ning õigusega keelata konkreetses riigis teenuste osutamine, kui saama Finantsinspektsiooni heakskiidu, selleks peaks tekkima vajadus (näiteks juhul, kui teenust sest Finantsinspektsioon lõpuks teostab osutatakse riigis, mida loetakse EL-s kõrge riskiga järelevalvet vastava ettevõtja üle. kolmandaks riigiks ja ettevõtja ei ole tarvitusele võtnud riske maandavaid erimeetmeid); 156.4 d. loobuda MERAS § 19 lg 1 p 7 kontseptsiooni Mitte- Vt eespool toodud selgitusi. importimisest. UMIVS subjektid on valdavas enamuses arvestatud iduettevõtted, mis on asutamisest alates orienteeritud rahvusvahelisele turule (seda on kinnitatud ka EL 71  ühisrahastuse määruses ning MiCa eelnõus). Mitte ükski Eesti vastava valdkonna ettevõte ei ole elujõuline ega selle äriplaan teostatav, kui EL 500 miljoni tarbijaga siseturul kehtestada nõue, et Eesti teenusepakkuja valdav osa klientidest peavad olema 1,5 miljoni elanikuga Eestist; 157. Viia UMIVS üleminekusätted kooskõlla tarbijate ja investorite huvidega: 157.1 a. Pikendada oluliselt tegutsevate ettevõtete üleminekuaega. Arvestatud Eelnõu rakendamist on edasi lükatud. Meie hinnangul tähendaks väljapakutud kujul UMIVS jõustumine umbes 90-95% subjektide tegevuse lõpetamist Eestis. Raske on näha ärilist motivatsiooni planeeritud nõuete täitmiseks nii lühikese aja jooksul olukorras, kus nad saavad sisuliselt sama tegevust jätkata naaberriigis tänastel tingimustel. Sellises olukorras tekib paratamatult küsimus, mis saab erinevatel platvormidel ja rahakottides olevast varast. Kui sellised teenusepakkujad „tõmbavad juhtme välja“ 31.12.2021, siis tekib tõeline kaos ning klientidel on sisuliselt võimatu midagi tagasi saada. Seetõttu on tarbijate, investorite ja riigi huvides motiveerida ettevõtteid kohanema ning tegevust jätkama Eestis. Eelnevast tulenevalt peaks kõigile tegutsevatele teenusepakkujatele andma üleminekuks aega vähemalt kuni 31.12.2022, kombineerides seda koheselt jõustuva tegevuse registreerimise ja kvartaliaalsete aruannete esitamise kohustusega. See motiveeriks ettevõtteid valima kolimise asemel uute nõuetega kohanemise ning annaks samal ajal riigile informatsiooni riskianalüüsiks kaose ärahoidmiseks; 157.2 b. Pikendada oluliselt virtuaalvääringu teenustega seotud Arvestatud Eelnõu rakendamist on edasi lükatud. üleminekuperioodi ning keskenduda formaalsete nõuete (nt vaidlused juhatuse asukoha ja kontori sobivuse üle) asemel klientide isikutuvastamise ja rahapesu tõkestamisega seotud küsimustele. Virtuaalvääringu teenusepakkujad on äsja 2020. aastal läbinud täismahus loamenetluse RAB-s, mis muuhulgas sisaldas osakapitali tõstmist, notariseeritud dokumentide esitamist ja kõike muud. Kahe aasta jooksul ükskõik millisel tegevusalal kahe täismahus loamenetluse läbimise nõudmine, mille jooksul täpselt samad nõuded muutuvad, ei ole kooskõlas mitte ühegi õiguskindlust või head haldust puudutava normiga; 157.3 c. Muuta rakendussätetega UMIVS kohaldumisalaga Selgitatud Ka hetkel on vaja juba eristada tihedalt seotud investeerimisühingu sätteid. Praegu on erinevaid finantsteenuseid – hoiuste sisuliselt võimatu öelda, kus lõpeb kaasamine, investeerimisteenused, finantsvahendusplatvormi tegevus ja algab fondivalitsemine jne. Üheski seaduses investeerimisühing või kus lõpeb forex kauplemine ja algab ei ole aga mindud väga detailseks virtuaalvääringute kauplemine. Näeme ette suuri vaidlusi konkreetse teenuse defineerimisega konkureerivate tegevuslubade piiride tõmbamisel, kus kuna see võib teistpidi kitsendada kindlasti leidub neid, kes soovivad väärtpaberitega seotud võimalusi vastavate teenuste teenuseid osutada UMIVS alusel ning tõlgendusi, kus FI osutamiseks. Leiame, et antud juhul on nõuab muude investeerimisinstrumentidega seotud juba piisavalt selge, et mis teenused teenuseosutajatelt investeerimisühingu tegevusluba. Vajalik käesoleva eelnõuga reguleeritud on tõmmata UMIVS ja VTPS sätete vahele konkreetne joon; teenuste alla peaksid kuuluma. 157.4 d. Mõtestada ringi avaliku pakkumise kontseptsioon. Praegu Selgitatud Vt eespool toodud selgitusi künniste on VTPS alusel väärtpaberite avaliku pakkumise kohta. määratlemisel väga olulised erinevad piirmäärad (näiteks 2,5 miljoni euro või 150 investori piirmäär) ning oluliselt vähem on rõhku lingvistikal ja kontakti otsimise formaadil. UMIVS kohaselt on muu investeerimisinstrumendi avalik pakkumine isegi uudiskirja saatmine. Kaaluda tuleks, kas sellist UMIVS avaliku pakkumise definitsiooni on üldse vaja. Kui UMIVS keskenduks ainult vahendajatele, siis nende jaoks kehtiksid investorite teavitamise jms nõuded igal juhul sõltumata kaasatava kapitali suurusest või uudiskirja sõnastusest. Kui vahendajaid ei kaasata ehk 72  rahakaasaja tegutseb iseseisvalt, siis peaks jääma kehtima VTPS loogika; 157.5 e. Muuta heategevusliku rahakaasamise erandit. UMIVS Arvestatud Muudetud § 2 lõike 7 sõnastust sõnastusest ei tule välja, kas heategevuslik (tulu täpsemaks. Eelnõu idee ei ole mittetaotlev) peab olema vahendaja või rahakaasaja. Kui reguleerida raha kaasamise mudeleid, soovitakse teha erandit tulu mittetaotlevatele platvormidele, mille näol on sisuliselt tegemist siis sellega avatakse väga suur risk kuritarvitusteks (väga annetustega. kerge on leppida rahakaasajaga kokku, et protsess on tasuta, aga isik X saab kõrvalisi teid pidi optsiooni väärtuses Y). Kui soovitakse erandit teha rahakaasajatele, siis oleks sisuliselt tegemist annetustega. Neid ei ole täna ega ei peaks ka tulevikus üldse reguleerima; 157.6 f. Lahendada nn exit-i probleem. Iga rahakaasava ettevõtte Mitte- Näeme, et niisuguse spetsiifilise eesmärgiks on kasvada ning traditsioonilises arvestatud/ eriregulatsiooni sätestamine ei ole finantsmaailmas tähendab see ühel hetkel IPO-t või selgitatud vajalik. Eelkõige peaks see protsess vähemalt MTF-l kauplemisele võtmist. UMIVS vajab toimuma üldiste ühinguõiguslike ja regulatsiooni, kuidas sellistes olukordades toimub nö exit sätete alusel. ehk UMIVS kohaldumisalasse jääval platvormil osaluse omandanud investor saab sealt väljuda reguleeritud kauplemiskoha turule; 158. Uute piirangute asemel kaaluda meetmeid, mis suurendavad Teadmiseks Mõistame, et käesoleva punkti ja riigi teadlikkust UMIVS kohaldumisalas toimuvast ja võetud alltoodud alapunktide eesmärk on esile tõstavad riigi kompetentsi FinTech valdkonnast: tuua nõuded, mille rakendamisega tuleks eelnõu raames piirduda, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei ole nimetatud meetmed piisavad arvestades asjaomastest sektoritest tulenevaid riske, samuti arenguid EL tasandil (EL ühisrahastusmäärus ja MiCA). 158.1 a. Säilitada väljapakutud majandusaasta aruannete Teadmiseks auditeerimise ja FI-le (ja/või RAB-le) kvartaliaalsete võetud aruannete esitamise kohustus kõigi UMIVS subjektide suhtes, et parandada klientide ja investorite kaitset ning jälgida jooksvalt lävenditega seotud kohustuste täitmist ja planeerida paremini järelevalvet; 158.2 b. Kaaluda raamatupidaja ning raamatupidamisdokumentide Osaliselt Nimetatud nõue sisaldub §-s 33 ning on Eestis asumise nõude kehtestamist; arvestatud, kehtestatud ka muudele finantsjärele- selgitatud valve alla kuuluvate subjektide puhul. 158.3 c. Kaaluda UMIVS ja RahaPTS kohaselt säilitatavate Selgitatud Reguleeritud §-s 33; selgitatud andmete kvartaliaalse koopia tegemise ja turvaliselt Eestis seletuskirjas. säilitamise kohustuse kehtestamist; 158.4 d. Kaaluda RahaPTS kontaktisiku kutsekvalifikatsiooni Selgitatud Tuginedes varasemale kogemusele ei loomist, et parandada FinTech sektori sisemist võimekust ole kontaktisiku institutsioon piisav, et rahapesuga võitlemisel; tagada ka rahapesuga võitlemine; on küsitav, kas kontaktisik suudaks nö vahendada kogu äritegevust äriühingu ja Finantsinspektsiooni vahel. 158.5 e. Viia digitaalsete finantsteenuste riskide maandamise Selgitatud Märgime, et juhatuse koosolekute meetmed kooskõlla ärimudelite reaalsusega. Mõistame, et toimumise koha kohta ei ole ÜVIMS-is nn digitaalsete teenuste üle järelevalve teostamine on erisätteid, st need peaksid toimuma keerulisem ja kulukam võrreldes „brick and mortar“ üldiste ühinguõiguslike sätete alusel. finantsasutustega. Teisalt on nii EL ühisrahastuse määrus Peakontori sidumise vajalikkust Eestiga kui ka MiCa rõhutanud, et uut laadi finantsteenused on põhjendatud eelnõu seletuskirja § 26 eksisteerivadki ainult internetis ning nende juhtimine ja selgituste juures. töötajaskond on hajutatud mitmete jurisdiktsioonide vahel. Sellistes tingimustes ei ole jätkusuutlik maandada riske näiteks juhatuse koosolekute füüsilise toimumise koha, juhatuse liikmete elukoha või muu sellise nõudmise läbi. Eriti olukorras, kus muud kõrge riskiga valdkonnad on üle minemas digitaalsetele lahendustele (näiteks notaritehingute kaugtõestamine). Teatud teenuste puhul tuleks ringi kvalifitseerida ka juhatusele esitatavad nõuded, kuna näiteks 73  heal eraldiseisval rahakotiteenusel on palju rohkem ühist IT- valdkonnaga kui finantsvaldkonnaga (juhtidelt tuleks finantstausta asemel nõuda teadmisi küberturvalisusest, süsteemi arhitektuurist, jms). Kokkuvõttes tuleks meie hinnangul riske UMIVS valdkonnas maandada kaasaegsete meetmete läbi (näiteks nõue, et juhatuse liikmed oleksid vähemalt e-residendid ning riigile teatatud e-mailile dokumente saates loetakse need kättetoimetatuks) ning kõrgemaid haldus- ja järelevalvekulusid katva lõivu abil (näiteks 1% käibest kuus). Mõistame riigi halduskoormuse probleemi seoses ettevõtluse rahvusvahelistumisega, kuid FinTech ettevõtteid ei ole võimalik sundida ühte Eestis asuvasse ruumi paigale. Nad on sellisel juhul juba eos konkurentsist väljas. 159. Kokkuvõtlikult ei soovi me seada kahtluse alla vajadust Teadmiseks reguleerida UMIVS kohaldumisala ning näeme vajadust võetud lõpetada Eestis „nagu-homset-poleks“ ärimudelid. Samas on meie hinnangul hetkel fundamentaalselt alahinnatud uute nõuete mõju subjektidele. Praegusel kujul jääb UMIVS ainsaks oluliseks mõjuks kõigi tegutsevate ettevõtete kolimine naaberriikidesse, jätkates samas teenuste osutamist ühtegi uut nõuet täitmata Eesti tarbijatele ja investoritele. Lisaks muutub oluliselt ebakindlamaks ning kallimaks Eesti VKE-dele ligipääs alternatiivsele kapitalile, kuna kohalikud teenusepakkujad kaovad ning ise rahastusvooru läbiviimist enam ei soosita. Juhime tähelepanu, et kõik sellised mõjud on otseses vastuolus õigusloomet suunavate dokumentidega alates Eesti valdkondlikest arengukavadest ja lõpetades Euroopa digistrateegiaga. EESTI KAUBANDUS- JA TÖÖSTUSKODA 160. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) Teadmiseks tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada võetud arvamust ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta, millega hakatakse reguleerima ühisrahastusplatvorme, krüptovarasid pakkuvaid ettevõtjaid (sh virtuaalvääringu teenuse osutajaid) ning muid ettevõtjaid, kes pakuvad nö alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Kaubanduskoda ei ole hetkel liikmetelt selle teema osas tagasisidet saanud, seega ei ole meil eelnõu kohta kommentaare, märkuseid ega ettepanekuid. Juhul kui mõni liige peaks hilinemisega edastama omapoolse tagasiside, siis edastame need ideed esimesel võimalusel. 74 COMISTAR ESTONIA 161. Minu järgnev tagasiside puudutab peamiselt Teadmiseks virtuaalvääringuga seonduvat, kuivõrd selles valdkonnas võetud oman konkreetse valdkonna mõistes pikaajalist kogemust. Olles aidanud paljusid ettevõtteid loataotlustega ja olles krüptomaailmas ka muudel viisidel umbes 4 aastat aktiivselt tegutsenud, tekkis kavandatava seaduse osas mõningaid mõtteid ja vastulauseid. Konteksti huvides mainiks ära, et kuna aitame ettevõtteid loataotlustega, siis minu seisukoht ei pruugi olla täiesti objektiivne. Samas ei ole see meie ettevõtmises ainus ja kandev suund. Eelmisel aastal (2020) kehtima hakanud nõuete muudatused virtuaalvääringu tegevusloa alusel tegutsevatele teenustepakkujatele mõjusid Eesti krüptomaastikule väga positiivselt. Nendest mõjudest tooks välja mõned peamised: - Vähenes igasuguste kahtlaste tegelaste ja oportunistide hulk. - Kadusid ära lõplikult ICO (Initial Coin Offering) laadsed projektid, kus luba taotleti lühiajaliste eesmärkide nimel (kapitali kaasamise ajaks ja tõestamaks, et nad on legitiimsed tegelased, kuigi ICO kui selline luba enamasti ei vajanud). - Vähenes loa taotluste ja tegevusloa alusel tegutsevate ettevõtete hulk (ja ka tänaste regulatsioonide all väheneb see number veelgi, sest ettevõtted, kes äri käima ei saa, ei hakka kohaliku juhatuse ja RABi kontaktisiku (AML Officer) ülalpidamise kulusi kandma. - Tõusis tunduvalt loa taotlejate kvaliteet. - Tõusis Eesti ettevõtete maine pangandusteenuste pakkujate seas. - Vähenes rahapesurisk. 162. Alustan tagasiside andmisega eelnõu seletuskirja esimest Teadmiseks Märgime, et Finantsinspektsioon on lõigust: võetud, Eestis sõltumatu finantsjärelevalve selgitatud organ ning Rahandusministeerium ega “OECD on avaldanud, et Eestis tegutsevad ühed kõige ükski teine riigiasutus ei saa ette innovaatilisemad fintech iduettevõtted ja toimib hästi ka dikteerida, mismoodi peaks uudne või alternatiivne rahastus. “ Finantsinspektsioon järelevalvet teostama. Samas viitame sellele, et Innovaatilised Fintechid tegutsevad Eestis põhjusega. Suur käesoleva aasta 12. juunil jõustus osa sellest on mõistlik regulatsioon Eestis ja/või ebamõistlik Finantsinspektsiooni seaduse muudatus, regulatsioon nende koduriigis (kui tegu on välismaallastest mille § 6 lg 74 kohaselt võib ettevõtjatega). Finantsinspektsioon oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni Samas kui vaadata sügavamalt Eesti FinTech maastikku, siis strateegia alusel soodustada tekib rida küsimusi/murekohti. Näiteks võib tuua e-raha finantstehnoloogia arengut. asutuste turu. FinTech’ide turul on olnud tõeline buum viimased viis aastat, kui mitte rohkem. Samas Eestis, muidu vägeva innovatsiooni ja IT-tiigri kuvandiga riigis, on kogu sellest buumist ette näidata ainult kaks e-raha asutuse tegevusloa alusel tegutsevat ettevõtet (ja esimene luba anti alles aasta 2019 varasügisel!). Leedus on neid kirjutamise hetkel 73! Ma ei ole lugenud raporte ega uuringuid nende ettevõtete majandusliku mõju kohta Leedule, aga teades enamvähem palju maksab e-raha asutuse loa taotlemine, kohalike inimeste palkamine ja 75 kontori üles seadmine, siis võib see olla üsna märgiline. Lisaks on FinTech maailmas atraktiivsuse osas Leedu Eestist pika puuga mööda pannud. Üks hetk kasvavad nii mõnedki neist Leedu FinTechidest väga suurteks ettevõteteks, kus töötab sadu inimesi. Need ettevõtted omakorda meelitavad talente ja investeeringuid. See ei ole suletud juhtum. Nii nagu ei olnud Skype’i kasv ja lõpuks müük suletud juhtum. Skype viis Eesti startupinduse ja IT maailmas kaardile. Valdkonda tekkis raha, mis investeeriti uutesse ettevõtetesse. Inimestesse süstiti usku, et me saame ehitada suuri ja edukaid startupe. Tuli raha, tulid talendid, tuli veel edukaid startupe, ja nii see ring kasvab. Ja Eesti on sellest väga palju kasu lõiganud. Eesti on tunnustatud startupide maa, mille vastu tuntakse investorite poolt elavat huvi. Paraku on täna TransferWise’i peakontor UKs, mitte Eestis. Monese, teine eestlaste asutatud ükssarvik, on Londonis, mitte Tallinnas. Ja ka Funderbeam, mis on kasvav investeeringuteplatvorm, ei ole enam kogu tegevusega Eestis, sest nad ei saanud siin tegevusluba. Nemad on nüüd Singapuri kolinud. Kuigi ettevõtte peakontori valik ei ole alati seotud tegevuslubadega, siis on Monese asutaja seda vihjanud väga selgelt (sh FinReg konverentsil, kus oli kohal ka Hr. Kilvar Kessler aastal 2019), et Eestis on ääretult keeruline Finantsinspektsiooniga asju ajada. Ja Funderbeam läks justnimelt sellepärast Eestist ära, et siin nad ei saanudki tegevusluba. Eesti oma ettevõtjad lähevad mujale jurisdiktsioonidesse, kuna siin ei saa Finantsinspektsiooniga koostööd toimima. Midagi on sellel pildil valesti. Täpselt nagu sellel pildil, et innovatsiooni, startupinduse ja hea ettevõtluskeskkonnana tuntud Eestis on kaks e-raha asutust, kui Leedus on neid 73. 2020. aastal suhtlesin ühe projekti raames EBRD panga esindajatega. EBRD ilmselt tutvustust ei vaja. Arutlesime muuhulgas sandboxi loomise võimaluste üle, et innovatiivseid finantslahendusi testida. Nende sõnum oli kokkuvõttes lihtne: on üritatud Eesti Finantsinspektsiooniga koostööd arendada, aga Eesti pool ei ole “pehmelt öeldes” koostööaldis innovatsiooni osas. Mida ma öelda tahan on see, et tänane Finantsinspektsiooni meelestatus ei ole suunatud innovatsiooni arendamisele ega toetamisele. Finantsinspektsiooni kui asutuse ja juhtfiguuride stiimul ei ole riskide võtmine. Keegi ei tule nendega kätt suruma, kui Eesti FinTech sektor õitseb. Nende ainus stiimul on riskide maandamine. Nii isiklikul tasandil kui ka asutuse tasandil. Nad said Danske skandaaliga juba piisavalt “peksa”. Ja igasugune innovatsioon kätkeb endas riski. Ma usun, et mina samas olukorras võtaksin samamoodi kaitsva hoiaku. Seega see ei ole kriitika FI juhtkonna suunas. Kuid tänastel FI hoiakutel ja meelsusel on oluline tähtsus, kui soov on viia selle kümnendi suurim finantsinnovatsioon (krüpto) FI reguleerimise alla. See ei saa olema toetav keskkond innovatsioonile. Kui Eesti 2017. aastal tutvustas virtuaalvääringu terminit ja uusi tegevuslubasid, ei osanud seaduseandja ega ametnik 76  oodata, kui suur trend krüpto tegelikult on. Nagu me teame, siis selle tulemusel oli järgnevatel aastatel (2018-2019) väljastatud lubade arv peadpööritav. Riigile kujutas see tõsist maineohtu, sest reaalne järelvalve nende ettevõtete üle puudus. 2020. aastal lõpetas Rahapesu Andmebüroo (RAB) 1296 loa kehtivuse. See oli ainuõige samm. See oli vajalik samm. Ja uued nõudmised on piisavalt ranged, eriti nõue kohalike juhatuse ja RABi kontaktisiku osas, et oportuniste eemal hoida. Puutudes igapäevaselt nii loataotlejate kui ka “niisama huvitundjatega” kokku, siis võime öelda, et tänaste nõudmistega kaasnevad ettevõtte ülalpidamise kulud peletavad suure osa huvilistest eemale. Samas nõudmised ei ole liiga karmid, et eemale peletada tõsiste plaanidega ettevõtjaid. Kuid ka täna ma kardan seda, et ei osata hinnata, kui suur trend krüpto tegelikult on. Ma ei karda meeletut nõudlust, mille üle ei suudeta järelvalvet pidada. Ma kardan seda, et valdkonda mitte tundes ja mitte arusaades reguleeritakse see valdkond üle ja tehakse liiga keeruliseks. Ja ma kardan seda, et vaadates e-raha asutuste turgu ning seda, et meie oma ettevõtjad, kes töötavad reguleeritud turgudel, lähevad mujale, siis Finantsinspektsioon suretab selle valdkonna Eestis lihtsalt välja. Sarnane situatsioon on Maltal, mida peeti “krüptosaareks” ja kuhu läksid paljud krüptomaailma vägevad. Aga kuna sealse Finantsinspektsiooni ekvivalendiga on ääretult keeruline asju ajada, on suured krüpto ettevõtted sealt tänaseks lahkunud (rääkimata startupidest). 163. Lõpetuseks natukene ideoloogilisi mõtteid Teadmiseks Finantsinspektsioonil on olemas piisav krüptomaailmast. võetud, mandaat ja paindlikkus viia läbi Krüptomaailma sellel ja järgmisel dekaadil alahinnata ei saa. selgitatud tegevuslubade menetlemist piisavalt Edukad ettevõtted krüptovaldkonnas saavutavad palju- mõistlikult kujul. Vt mh eelmist vastust. räägitud üksiksarviku staatuse (vähemalt miljardi dollari/euro suuruse turuväärtuse) rekordkiirustel. See pole juhus, et suurimad finantsasutused on hakanud bitcoini oma bilanssi ostma. See pole juhus, et suurärimehed nagu Twitteri asutaja Jack Dorsey ja Elon Musk krüptot ja plokiahela tehnoloogiat propageerivad. Need on inimesed, kes ei mõtle tänases päevas ega lühiajaliselt. Vaadakem kasvõi DeFi (decentralized finance) maailma. Kuidas seda tehnoloogiat reguleerida, kui osadel juhtudel pole enam keskset institutsiooni või ettevõtet, kes krediiti vahendab või krüpto börsi teenust pakub? On automated market makers (AMM) ja laenamise protokollid (lending protocols), kus detsentraliseeritud tehnoloogia täidab kogu vajaliku funktsiooni. Ja see tehnoloogia on arendatud kogukonna poolt, ehk puudub vastutav juriidiline keha. DeFi turg oli Jaanuar 2020 suurusjärgus $680m. 2020. aasta novembris oli turumaht erinevatel andmetel umbes 12 miljardit (dollarites). Valdkonna kasv ja areng on hoomamatu. Ja DeFi ei ole enam “suvalised tokenid” nagu oli 2017. aastal toimunud ICO hullus. DeFi on reaalsed aplikatsioonid, kus inimesed kasutavad erinevaid finantsteenuseid, likviidsuse pakkumisest kuni laenamise ja investeerimiseni. Mina tahaksin, et need projektid tuleksid Eestisse. Sest need 77  projektid vajavad arendajaid, turundajaid, juriste, kliendituge, ja muud säärast toimimiseks vajalikku struktuuri. Ja paljud neist projektidest vajavad ka virtuaalvääringu luba (ettevõtted, mis pole open source ja millel on keskne juriidiline keha, kes arendab ja juhib tegevust). Ja ma olen kahjuks üsna kindel, et nii tegevuslubade taotluse kui ka järelvalve protsessi tänase FI pädevusse viies Eesti kaotab igasuguse atraktiivsuse. See valdkond liigub kiiremini, kui ükskõik mis teine valdkond. Selles valdkonnas pole võimalik 12 kuud tegeleda loa taotlemisega. Seda valdkonda ei juhi finantsmaailma dinosaurused, kes on harjunud reguleeritud valdkondade ajakulukusega. DANIEL RAISSAR 164. Maailm on pidevas muutumises, kui Gutenberg leiutas 15. Teadmiseks sajandil printimispressi soovitasid kirik ja paljud aadlikud võetud ning riigipead selle keelustamist. Hobukaarikute tootjad ei pidanud autot mitte millekski. See sõidab ju ainult teede peal. Telegraafioperaatoritele ei meeldinud A.G Belli poolt leiutatud telefon. Nii ei meeldi ka praegustele ametnikele 21. sajandi seni suurim ja tähtsaim leiutis - Krüptorahad - mis lahendavad igivana bütsantsi kindralite konsensuse probleemi. Krüptorahanduse ümber on tekkinud terve majandusharu. Ilma kolmanda osapoole sekkumiseta saavad inimesed liigutada väärtust koheselt väga väikeste tasude eest ükskõik kuhu maailmas. See annab inimestele tõelise vabaduse ja suveräänsuse oma rahaasjade üle. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kes on suutnud luua siia krüptoettevõtetele piisavalt soodsad ja arusaadavad tingimused, et läbipaistvalt oma äri ajada. Sellised krüptorahanduse suurtegijad nagu maailma suuruselt teine vahetusplatform Coinbase, kasutab Eesti panganduse lipulaeva LHV teenuseid. Maailma suurim platform krüpto vahetusplatformide lipulaev Binance kelle päevane käive ületab 20 miljardi dollari piiri on näidanud üles vägagi aktiivset huvi toomaks oma äritegevus Eesti Vabariiki. Meie pragune regulatisoon on piisavalt selge ja arusaadav ja ei sea liigseid piiranguid, mis tapakas ettevõtlust. Meie oma poiste start-up, eesti järgmine unicorn Change invest naudib siinset ettevõtluskliimat. Palju väiksemad tegijad nagu utrust, hold.io, elrond, seda nimekirja võikski ilmselt jääda ette lugema, Nende ettevõtete potensiaal on tänapäeva muutuvas maailmas meeletult kõrge. Negatiivse poole pealt ei ole kuulnud suuremaid juhtumeid kus meie regulatisoone oleks kuritegelikult ära kasutatud. Krüptorahad on tulnud siia, et jääda. Interneti raha ja rahandus kestab kauem kui ükski rahvusriik siin maailmas. Palun teid südamest ja tõsiselt mitte lasta antud uue seaduseelnõuga meire riigile otse jalga, tappes terve sekori ja järgmise sajandi kõige suurema kasuvupotensiaaliga majandusharu krüptorahanduse. Eelmise valitsuse poolt koostatud Uus Virtaalvääringu seaduseelnõu tuleb kindlasti üle vaadata ja tagasi lükata. See on koosatud asjatundmatute ametnike poolt, kes näevad seda ''probleemi'' vaid ühest küljest. 78  Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib uudseid või innovaatilisi kapitali kaasamise viise eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Lihtsustatult öeldes reguleeritakse eelnõuga tõenäoliselt oluline osa Eesti FinTech sektorist. Erinevad rahvusvahelised uuringud näitavad, et Eestis tegutsevad mitmed innovaatilised FinTech iduettevõtted ja toimib hästi ka uudne või alternatiivne rahastus.1 Samas ei allu sellised FinTech ettevõtted üldjuhul finantsjärelvalvele ja investorite kaitseks ei ole ette nähtud eraldi reegleid. Seepärast kehtestatakse eelnõuga sellistele ettevõtetele tegevusnõuded, sh investorikaitse alased nõuded, ja järelevalve. Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad eelkõige Eestis tegutsevad:  ühisrahastusplatvormid, sh tarbimiskrediiti vahendavad ühisrahastusplatvormid;  krüptovaradesse investeerimist võimaldavad ettevõtted, sh virtuaalvääringu teenuse osutajad;  muud ettevõtjad, kes pakuvad nö alternatiivseid investeerimisvõimalusi, kuid ei ole seni finantsjärelevalvele allutatud. Järgmisel joonisel on näha tuntumad FinTech ettevõtted, kes tegutsevad või on asutatud Eestis. Mitmetele neist võib hakata kohalduma ka käesolev seadus. Joonis 1. Eestis tegutsevad FinTech ettevõtted2 See võib tähendada eelnimetatud ettevõtete jaoks ka Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemise kohustust. 1 OECD Economic Surveys, Estonia, September 2017, Overview, lk 45, http://www.oecd.org/economy/surveys/Estonia-2017- OECD-economic-survey-overview.pdf. 2Allikas: https://fintechbaltic.com/2020/02/14/estonia-fintech-startups-map-2020-first/, ringidega on tähistatud need ettevõtted, kes võiksid potentsiaalselt kuuluda eelnõu kohaldamisalasse (tegemist ei ole õigusliku hinnangu andmisega ja igal ettevõtjal on kohustus ise oma ärimudelit hinnata). 1 1.2. Märkused Rahandusministeeriumi arengukavas aastate 2021–2024 kohta on esitatud ühe strateegilise eesmärgina konkurentsivõimeline ja usaldusväärne finantskeskkond (lk 8)3. Vaadeldava perioodi eesmärk on tagada finantskeskkonna usaldusväärsus, kuid samas luua eeldusi selle konkurentsivõime tõstmiseks viisil, kus teenusepakkujate ärihuvid ja avalikkuse huvid seoses finantsstabiilsuse tagamise ning tarbijakaitseliste ja sotsiaalsete riskide maandamisega oleksid omavahel tasakaalustatud. Uudseid finantstehnoloogiaid edendava õigusliku raamistiku toetamine on kooskõlas ülalnimetatud Rahandusministeeriumi arengukava eesmärkidega. Arengukava lk 10 on märgitud ühe tegevusena, et Rahandusministeerium töötab välja krüptovarade ja ühisrahastuse regulatsiooni, et tagada piisav investorikaitse tase ja võrdne kohtlemine erinevate teenusepakkujate vahel. Lisaks on Vabariigi Valitsuse aastate 2021–2023 tegevusprogrammi punktis 3.24 tehtud Rahandusministeeriumile ülesandeks analüüsida krüptovarade ja ühisrahastuse reguleerimise vajadust. 4 Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422SE)5, mis reguleerib samuti ühisrahastuse valdkonda, kuid seda üksnes osaliselt. Viidatud eelnõuga võetakse üle üksnes EL ühisrahastuse regulatsiooni (direktiiv 2020/1504 ja määrus 2020/1503) sätted. EL ühisrahatusse regulatsioon kohaldub üksnes ühele ühisrahastuse valdkonnale – ettevõtetesse investeerimisel. Ehk nt tarbijakrediiti vahendavad ühisrahastusplatvormid on EL ühisrahastuse regulatsiooni kohaldumisala alt välistatud. Seepärast reguleeribki käesolev seadus eelkõige EL ühisrahastuse regulatsiooni alt välistatud ühisrahastusplatvorme. Käesolevas eelnõus sisalduvad sätted ka Finantsinspektsiooni seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmiseks (vastavalt §- des 117 ja 126). Ühelt poolt on vajalik jõustada siseriiklikul tasandil sätted EL ühisrahastusmääruse ülevõtmiseks eeltoodud Finantsinspektsiooni seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga, kuid teisalt on vajalik eelnõuga neidsamu sätteid muuta eelnõus sisalduvate mõistete ühtlustamise tõttu. Eelnõu on seotud osaliselt EL õiguse rakendamisega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 347, 20.10.2020, lk 50—51). Eelnimetatud määrus ja direktiiv rakenduvad 10. novembril 2021 .a. Eelnõuga muudetakse:  Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) (RT I, 20.06.2021, 2);  kindlustustegevuse seadust (RT I, 14.04.2021, 5);  krediidiandjate ja –vahendajate seadust (edaspidi KAVS) (RT I, 04.12.2019, 9);  krediidiasutuse seadust (edaspidi KAS) (RT I, 02.06.2021, 25);  makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (RT I, 10.07.2020, 21);  rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõkestamise seadust (edaspidi RahaPTS) (RT I, 02.06.2021, 9);  rahvusvahelise sanktsiooni seadust (edaspidi RSanS) (RT I, 21.11.2020, 19);  majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (edaspidi MsÜS) (RT I, 06.04.2021, 5);  väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) (RT I, 27.10.2020, 14);  väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS) (RT I, 02.06.2021, 16). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 3 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programm_2021- 2024.pdf?download=1 4 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8279560-55d1-4757-8c95- 75eba7b8d997/Finantsinspektsiooni%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 2  1.3. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Etti (teenistussuhe peatatud), peaspetsialist Kristen Leppik (611 3093, [email protected]), nõunik Janika Aben (teenistussuhe peatatud) ja sama osakonna juhataja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]) ning kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristiina Kubja (611 3658, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (611 3161, [email protected]). 2. Seaduse eesmärk 2.1. Reguleerimise vajadus Investeerimise ja kapitali kaasamise põhimõtted ei ole aja jooksul oluliselt muutunud. Muutunud on aga tehnoloogia arengust tulenevad investeerimisvõimalused, mis on kapitali kaasamist lihtsustanud. Tehnoloogiline innovatsioon muudab seega ühiskonda ja ka ärimudeleid. Turule tulevad uued finantstehnoloogiad ja need mõjutavad omakorda ka finantsteenuste arengut, sh milliseid teenuseid osutatakse ja millisel viisil neid pakutakse. Uus tehnoloogia kätkeb nii võimalusi kui ka ohtusid, seetõttu on oluline, et ühelt poolt toetatakse innovatsiooniga tegelemist ja uute teenuste loomist, ja teiselt poolt kaitstakse eelnevaga seotud soovimatute tagajärgede eest. Samas ei ole kehtiv regulatsioon uudsete võimalustega sammu pidanud, mistõttu kaasneb vajadus laiendada investorkaitset ka kapitali kaasamise mudelitele, mis jäävad kehtiva regulatsiooni kohaldamisalast välja. Eesti Pank viitab oma 2018. aasta esimese poolaasta finantsstabiilsuse ülevaates6, et näiteks krüptovarade puhul puuduvad nii tarbijatel kui ka investoritel reguleeritud finantsteenuste ja investeeringutega kaasnevad õiguslikud garantiid ja tagatised. See tähendab näiteks seda, et kui digitaalse rahakoti pakkuja lõpetab oma tegevuse ükskõik millisel põhjusel (nt küberrünnak, suutmatus täita eeskirju või muud ärilised probleemid), ei pruugi kliendid saada oma krüptovara enam kasutada ega ka rahaks vahetada. Samas toob Eesti Pank eelviidatud ülevaates välja ka uudsete tehnoloogiatega seonduvaid positiivseid külgi, märkides, et kuigi krüptovaraga kauplemine põhjustab teatud riske, ei tohiks alahinnata nende aluseks oleva tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Seoses ühisrahastusega märgib Eesti Pank 2020. aasta esimese poolaasta finantsstabiilsuse ülevaates 7, et ühisrahastusse investeerimine on madala sisenemisbarjääriga ja see on mitmekesistanud keskmise investori profiili, samas võib ühisrahastuse investorite seas olla enam lühemaajalise kogemusega investoreid. Ülevaates märgitakse, et ühisrahastus on praegu vähereguleeritud valdkond, kus reeglid võivad jääda segaseks, puudub investorikaitse ja rahastuse taotlejate regulaarne kohustus oma finantsseisu kajastada. Suurem osa Eestis tegutsevatest ühisrahastusettevõtetest pakub raha kaasamise võimalusi juriidilistele isikutele ega anna finantseeringut oma nimel, tegeledes osapoolte kokkuviimisega. Nii ei pruugi ühisrahastusettevõtja omada Finantsinspektsiooni krediidivahendaja tegevusluba ega kuuluda tegevuse poolest KAVS kohaldamisalasse. Arusaamatusi võib tekkida ka juhul, kui kasutajatingimused lubavad rahastamise tingimusi ja tähtaega projekti kestel muuta. Finantsinspektsioon tegi juba 2016. a septembris ettepaneku8, mil viisil ühisrahastust reguleerida. Rahandusministeerium on koostanud ja avalikustanud 2019. a novembris väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK)9, et selgitada välja, kas ja kuidas uusi kapitali kaasamise viise (eelkõige krüptovaradega seonduvat) reguleerida. Tagasiside põhjal saab asuda seisukohale, et valdvalt toetatakse vastava 6 https://www.eestipank.ee/publikatsioon/finantsstabiilsuse-ulevaade/2018/finantsstabiilsuse-ulevaade-12018, vt lk 21 7 https://www.eestipank.ee/publikatsioon/finantsstabiilsuse-ulevaade/2020/finantsstabiilsuse-ulevaade-12020, vt lk 27 8 https://www.fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-tegi-ettepaneku-uhisrahastuse-reguleerimiseks 9 Krüptovarade reguleerimise väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f2673bd9-766e-4fb0- aa8a-c11593bd1e0c (dokumendi nr 19-1169/01); vt ka https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/rahandusministeerium-uurib-kruptovarade-reguleerimise-voimalusi 3 valdkonna põhjalikumat reguleerimist (kokkuvõte laekunud tagasisidest on esitatud käesoleva seletuskirja lisas nr 2). Kokkuvõttes – kapitali kaasamine Eestis (samuti ka mujal) uute innovaatiliste lahenduste kaudu on aastatega järjest kasvanud. Sellisel viisil kapitali kaasamine on samas reguleeritud kas osaliselt või ei ole tihti selge, kas väärtpaberituru või muu regulatsioon kohaldub või mitte. Seetõttu ei pruugi investorite õigused olla piisavalt kaitstud. Kui sellisel kapitali kaasamisel ei järgita piisavaid investorkaitse nõudeid, näiteks ei avalikustata kaalutletud investeerimisotsuse tegemiseks piisavat teavet, sh kaasnevaid riske, on suur tõenäosus, et investeeritud summa kaotab ebapiisava teabe tõttu oluliselt oma väärtust või investor jääb sootuks oma investeeritud summast ilma. Tulenevalt eeltoodust on Rahandusministeerium otsustanud välja töötada vastavat valdkonda reguleeriva eraldiseisva seaduse, mille eesmärgid võib üldiselt jagada järgmisteks: a) RISKIDE MAANDAMINE – investoritele tagatakse primaarne kaitse, eelkõige sätestatakse vajaliku teabe avalikustamise kohustus, samas säilitades investoritele investeerimisotsuste tegemisel piisav paindlikkus. Kapitalikaasajatele ja -vahendajatele kehtestatakse vajalikud tegevusnõuded, sh tegevusloa nõue ning nõuded nende juhtide pädevusele ja mainele, nõuded kapitalile ja varade hoidmisele, riskide maandamise nõuded jne; b) SUUREM ÕIGUSSELGUS – uue regulatsiooniga soovitakse kapitali kaasamist uutel viisidel muuta senisest õiguskindlamaks. Näiteks ei ole alati selge, millisel juhul allub kapitali kaasamisel kasutatav instrument EL väärtpaberiõiguse raamistikku ja millal on tegemist reguleerimata olukorraga; c) PAINDLIKUM REGULATSIOON – see peaks ühelt poolt kaasajastama uut tüüpi finantsinstrumentidega (nt tokeniseeritud väärtpaberi laadsete instrumentidega) tehingute tegemise ja looma eeldused selliste instrumentide laiemaks kasutamiseks. 2.2. Kehtiv väärtpaberituru regulatsioon EL väärtpaberituruõigus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349—496) (käesolevas seletuskirjas ka MiFIDII) tulenevalt selliseid väärtpabereid, mille olemuslikuks tunnuseks on, et nad peaksid olema kapitaliturul vabalt võõrandatavad („transferable and negotiable on the capital market“)10. Tüüpiliselt on väärtpaberid börsil (reguleeritud väärtpaberiturul) kauplemisele võetud aktsiad või võlakirjad (edaspidi MiFID- väärtpaberid). MiFID väärtpaberi määratluse alt võib välja jääda suur osa nt ühisrahastusest, kuna osalus konkreetses ühisrahastuse projektis ei pruugi kvalifitseeruda vabalt kaubeldavaks instrumendiks. Lisaks ühisrahastusinstrumentidele ei pruugi krüpteeritud kujul emiteeritud nn uut tüüpi investeerimis- või makse iseloomuga instrumendid (tokenid)11 olla käsitletavad MiFID väärtpaberitena. Ehk MiFIDi väärtpaberi määratluse alt võivad välja jääda ka osaluspõhised krüptovarad, kuna nn osalus juriidilises isikus ei pruugi kvalifitseeruda vabalt kaubeldavaks instrumendiks MiFIDII direktiivi mõistes. Eeltoodu tulemus on, et majanduslikult sarnase sisuga tooteid koheldakse regulatiivselt erinevalt ja vähemalt osale investeerimisinstrumentidest tavapärane investorkaitse režiim ei kohaldu.12 Eelnõuga saavad ühisrahastusinstrumendid olema vähemalt osaliselt reguleeritud sarnaselt tavaliste väärtpaberitega (kaubeldavad aktsiad, võlakirjad). 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32014L0065, artikkel 4 p 1(44). 11 Krüptograafilisel kujul plokiahelas kajastatud õigusi nimetatakse inglisepäraselt eelkõige „tokeniteks". Kuivõrd selline termin on jõudnud rahvusvahelise kasutatavuse tõttu ka eesti sektoripõhisesse käibekeelde, siis ühiselt mõistetavuse huvides on viidatud käesolevas seletuskirjas krüptovara kõrval ka tokenitele. 12 Allikas: Krüptovarade reguleerimise VTK, 2019. 4 Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad seetõttu ka sellised investeerimisriski sisaldavad instrumendid, mis on esitatud krüpteeritud vormis, muuhulgas kui selline vara on kajastatud näiteks plokiahelas või muus hajusraamatu tehnoloogias. Eelnõu eesmärgiks ei ole aga otseselt reguleerida uut tüüpi investeerimisinstrumentidega seotud tehnoloogilisi aspekte. Samas uudsete tehnoloogiate (eelkõige hajusraamatu tehnoloogia) abil korraldatav kapitali kaasamine ei ole asi iseeneses, pigem on see paindlikum ja teatud juhtudel ka odavam (väiksemate või üldse ilma vahendustasudeta) võimalus teenuseid ja tooteid pakkuda. Tulenevalt eeltoodust on eelnõu peamiseks eesmärgiks reguleerida mitte-MiFID väärtpaberitesse investeerimisel just primaarseid investorkaitse nõudeid. Eelnõus nimetatakse selliseid mitte-MiFID väärtpabereid läbivalt investeerimisinstrumentideks. Järgmisel joonisel on illustratiivsel kujul esitatud instrumendid, mida kehtiv õigus reguleerib ja millised instrumendid kuuluksid eelnõu kohaldamisalasse. Joonis 2. Instrumentide liigitus kehtiva õiguse järgi13 Kehtiv õigus/spetsiifiliste Kas eelnõu Instrumendi Instrumentide liigitus investorikaitse nõuete adresseerib seda iseloom olemasolu instrumenti investeerimis Väärtpaberituru seadus, -instrument investeerimisfondide seadus, Ei äriseadustik = eraldi on ette nähtud spetsiifilised investorikaitse nõuded investeerimis Võlaõigusseadus, äriseadustik -instrument = spetsiifilised investorikaitse Jah nõuded puuduvad (digitaalne) Võlaõigusseadus = teenus spetsiifilised investorikaitse Ei nõuded puuduvad makse- Makseasutuste ja e-raha instrument asutuste seadus, rahapesu ja Jah (osaliselt) terrorismi rahastamise tõkestamise seadus = spetsiifilised investorikaitse nõuded on osaliselt ette nähtud 2.3. „Klassikaliste“ väärtpaberite ja uute rahastamisviiside võrdlus MiFID-väärtpaberile kohalduvad juba täna erinevad EL õigusest tulenevad nõuded. Esiteks, kui tegemist on MiFID-väärtpaberiga ja kui neid väärtpabereid soovitakse pakkuda avalikkusele14, siis kohalduvad avaliku pakkumise nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1129, 14. juuni 2017, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12—82) (edaspidi EL prospektimäärus)15, väärtpaberituru seadusele ja selle alusel kehtestatud rahandusministri 21.01.2003. a vastu võetud määrusele nr 14 „Noteerimisnõuded“. Mudelit, mille puhul ettevõtja kaasab investoritelt investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus ja väljastab selle vastu plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk tokeneid, nimetatakse erinevate terminitega, näiteks ICO (ingl initial coin offering), STO (ingl security token offering) ja TGE (ingl token generation event). Sisu mõttes võib olla tegemist väärtpaberite emiteerimisele üsna sarnase protsessiga. Praktikas koostab ja avalikustab investeerimistokeni emitent oma projekti kohta 13 Autorite joonis. 14 EL õigus näeb ette täpsemad tingimused, mis juhul loetakse pakkumist avalikuks ja mis juhul mitte. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32017R1129. 5 teabedokumendi (ingl white paper), mille sisule tüüpiliselt ei ole regulatsioonidega kindlaks määratud nõudeid ja millele kohaldub võlaõigusseaduses sätestatud lepingueelsete läbirääkimiste regulatsioon. Lisaks teeb väärtpaberitokeni emitent tavaliselt kättesaadavaks müügilepingu (tokenite puhul nimetatakse müügilepingut inglise keeles token sale contract-iks), mida käsitatakse võlaõigusliku kokkuleppena. Järgmisel joonisel on kajastatud klassikalise IPO ja ICO võrdlust, mis puudutab eelkõige väärtpaberite ja tokenite pakkumist, turustamist ning järelturgu ehk hiljem kauplemisele võtmist. Joonis 3. IPO ja ICO võrdlus16 Eeltoodu põhjal võib tekkida küsimus, kas just tehnoloogilised eripärad (plokiahel vms) on need, mis võimaldavad ICO-de puhul ajaliselt vastavaid raha kaasamise pakkumisi kiiremini läbi viia kui klassikalised IPO-d? Mingil määral võib see kindlasti tehnoloogiast sõltuda, kuid pigem sõltub see täna ikkagi kehtivast regulatsioonist ja järelevalvekorraldusest, mis näevad ette, millised etapid ja protsetuurid on vaja läbida kaasamaks vahendeid erinevate investeerimisprojektide tarvis (nt kas on vajalik saada eelnev järelevalveasutuse heakskiit jms). Samas olemuslikult (majanduslikust käsitlusest) ei ole tegelikult vahet, mis viisil vahendeid investorite käest kaasatakse – pigem on uued tehnoloogiad teinud vahendite kaasamise viisid investorite jaoks mugavaks ja eelduslikult ka odavamaks (viinud tehingukulud alla). Samas tehingukulu sõltub jällegi üksjagu kehtiva regulatsiooni intensiivsusest või sügavusest (nt kas rakenduvad ka järelevalvetasud, kapitalinõuded, muud tegevusnõuded jne). Teiseks, MiFID väärtpaberitele on nähtud ette ka vastav registreerimise ja nende väärtpaberite hoidmise režiim (vastavalt keskdepositooriumite määrusele ehk CSDR-le17, mida täpsustab Eesti õiguses eelkõige EVKS). EVKS kohaselt tuleb registreerida avalikult pakutavad väärtpaberid. MiFID väärtpaberite registripidamist illustreerib järgmine joonis. Sellelt on näha, et registripidamise korraldusse on hõlmatud mitmed erinevad osapooled ja vastav ahel, mille kaudu emitendi väärtpaber jõuab lõppinvestorini, võib olla päris pikk (eelkõige juhul, kui emitent ja investor on erinevatest riikidest). Joonis 4. „Klassikaliste“ väärtpaberite (MiFID väärtpaberite) registreerimine18 16 Allikas: OECD, https://www.oecd.org/finance/ICOs-for-SME-Financing.pdf. Autorite kohendused. 17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1—72); enimlevinud ingliskeelse lühendina kutsutakse nimetatud määrust „CSDR“- ks. 18 Allikas: OECD, https://www.oecd.org/finance/ICOs-for-SME-Financing.pdf. Autorite kohendused. 6  Mitte-MiFID väärtpaberitele eeltoodud EL õiguse registreerimise nõuded ei kohaldu. Mitte-MiFID väärtpaberid (mis ei ole vabalt võõrandatavad) või muud sarnased instrumendid, mis samas kannavad endas investeerimiseesmärki (ehk on käsitatavad investeerimisinstrumendina), võivad olla kajastatud plokiahelas (võttes arvesse äriseadustikus sätestatut). Järgmisel joonisel on illustreeritud registripidamist läbi plokiahela. Selline korraldus on üksjagu teistsugune kui nn klassikaline väärtpaberite registripidamine (vähem vahendajad, keskset osapoolt ei pruugi olla jne). Joonis 5. „Uudsete“ investeerimisinstrumentide registreerimine19 Et kehtiva väärtpaberituru regulatsiooni seoseid käesoleva eelnõuga oleks võimalik paremini mõista, siis on järgmises tabelis esitatud rahastamise kaasamise viiside lõikes peamised nõuded, mida adresseerivad kehtiv väärtpaberituru õigus ja käesolev eelnõu. Nagu tabelist näha, siis on mitmed lähtekohad samad (mis puudutab info avalikustamist, tegevusloa nõudeid jms). Siiski tuleb silmas pidada, et antud tabel on esitatud suure üldistusastmega ja detailsema arusaama jaoks tuleb kindlasti tutvuda käesoleva seletuskirja 4. peatükiga. Tabel 1. Kehtiva väärtpaberituruõiguse ja käesolevas eelnõus sätestatu üldine võrdlus Muud investeerimisinstrumendid ja Peamised nõuded Väärtpaber Ühisrahastus krüptovarad 19 Allikas: OECD, https://www.oecd.org/finance/ICOs-for-SME-Financing.pdf. Autorite kohendused. 7  (aktsia, võlakiri vms Investeerimis- MiFIDi väärtpaber) Tarbimiskrediidi põhised krüptovarad Ettevõtete põhine Virtuaal- põhine ja muud ühisrahastus vääringud ühisrahastus investeerimis- instrumendid* EL väärtpaberiõigus EL ühisrahastusmäärus Kohalduv õigus (MiFID, prospektimäärus, (osaliselt käesolev Käesolev eelnõu Käesolev eelnõu Käesolev eelnõu CSDR) eelnõu) Nõuded Prospekti koostamise Põhiteabedokumendi PTD koostamise PTD koostamise PTD koostamise pakkumise kohta kohustus: (PTD) koostamise kohustus kohustus vastavalt kohustust ei ole. info - kui pakkumise kohustus vastavalt EL vastavalt käesolevale eelnõule avalikustamisele koguväärtus on üle määrusele on juhul, kui: käesolevale on: 2,5 mln euro; või - kui pakkumine on eelnõule on: - kui pakkumine on - kui pakkumine on suunatud - kui pakkumine suunatud suunatud rohkem kui avalikkusele on suunatud avalikkusele. 150 jaeinvestorile. (määratlemata); ja avalikkusele. - kui pakkumine on alla 5 mln euro (juhul kui pakkumine on üle 5 mln euro, kohaldub kas EL väärtpaberi- õigus või käesolev eelnõu). Pakkumise Prospekt tuleb Finants- Kui pakkumise koguväärtus on üle 5 mln euro, siis tuleb prospekt või dokumendi FI-s inspektsioonis PTD Finantsinpektsioonis registreerida (sõltuvalt sellest, kas tegemist registreerimise registreerida on väärtpaberi või muu instrumendiga). kohustus Nõuded muu Regulaarne Regulaarne aruandluskohustus ja eraldi nõuded konkreetse Üldine teabe regulaarse info aruandluskohustus (kui investeerimisprojekti kohta. avalikustamis- avalikustamisele emitendi väärtpaberitega kohustus kaubeldakse). majandus- tegevuse kohta. Tegevusloa nõue Vajalik krediidiasutuse Juhul kui vahendeid kaasatakse läbi ühisrahastusplatvormi või kui isik Erinevate virtuaal- investeerimisühingu, või vahendab investeerimisinstrumentide pakkumisi, siis on vajalik vääringutega fondivalitseja tegevusluba Finantsinspektsiooni tegevusluba. Ühekordse pakkumise jaoks seotud teenuste (kui väärtpabereid tegevusluba vajalik taotleda ei ole. osutamise jaoks pakutakse investeerimis- on vajalik Finants- teenuse osutamise inspektsiooni raames). tegevusluba. Nõuded Eraldi nõuded Eraldi nõuded nn Eraldi nõuded finantsvahendusplatvormi Eraldi nõuded kauplemiskohale kauplemiskohtadele bulletin board stiilis korraldamisele, sh nõuded ka siseteabe finantsvahendus- (börsile ja kauplemiskeskkonna väärkasutamisele ja turumanipulatsioonile platvormi alternatiivbörsile). korraldamisele. kui pakkumise maht on suurem kui 1 mln korraldamisele. eurot. Nõuded Kauplemiskohas Investeerimisinstrumendi registrit võib pidada investeerimis- Eraldi registripidamisele kauplemisele võetud instrumentide vahendamise teenuse osutaja, väärtpaberite registripidamise väärtpaberid tuleb keskdepositoorium, krediidiasutus või muu isik, kellel on piisav nõudeid ette väärtpaberite kesk- organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase.** nähtud ei ole. depositooriumis registreerida. Märkused: * muu investeerimisinstrument võib olla ka mitte-vabalt võõrandatav väärtpaber (sh osaühingu osa). * osaühingu osade registripidamisele kohaldatakse äriseadustiku 16. peatükis sätestatut. 2.4. Kehtiv regulatsioon ja turuülevaade Väärtpaber ja investeerimisinstrument EL ja Eesti õiguses 8 Nagu eespool märgitud, siis MiFID II artikli 4 lõige 1 punkt 44 määratleb võõrandatavad väärtpaberid, mis on kapitaliturul kaubeldavad (ja üleantavad), mh: i) äriühingute aktsiad, osad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, seltsingute või muude üksuste aktsiate või osadega, ning aktsiate hoidmistunnistused; ii) võlakirjad20 või muus vormis väärtpaberistatud võlad, sealhulgas selliste väärtpaberite hoidmistunnistused; iii) muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selliseid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad. EL prospektimääruses on väärtpaberite üldiste liikidena toodud välja omakapitali- ja mitteomakapitaliväärtpaberid. MiFID II kohaselt on seega väärtpaberi üheks tunnuseks kapitaliturul kaubeldavus. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kapitaliturg on laiem kui reguleeritud turg ja selle all mõistetakse kõiki olukordi, kus saavad kokku väärtpaberite ostmise ja müümise huvid.21 Vabalt võõrandatavuse mõiste sisustamisel on EL liikmesriikidel olnud erinev praktika. Eestis on väärtpaberi defineerimisel kriteeriumiks võetud ühepoolse tahteavalduse alusel üleantavus ning tegemist peab olema varalise õiguse, kohustuse või lepinguga (VPTS § 2 lg 1). Vastavalt VÕS § 917 lg-le 1 on väärtpaber iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Seadusega sätestatud juhtudel loetakse väärtpaberiks ka õigusi, mida väljendatakse ja antakse üle üksnes registrikande vahendusel (VÕS § 917 lg 2 esimene lause). Sisuliselt võib kõiki muid väärtpaberi sarnaseid objekte (mis ei klassifitseeru väärtpaberiks VPTS § 2 tähenduses) käsitada nõuetena. Nõude ja väärtpaberi vahel ei ole praktikas alati kerge vahet teha, arvestades nõuete ja väärtpaberitega tehtavate tehingute võimalikke sarnaseid eesmärke. Seetõttu tuleks igakordselt hinnata ka ettevõtja poolt pakutava teenuse sisulist poolt. Ka Euroopa Komisjon on sedastanud, et nõuete loovutamise valdkonnas valitseb ebakindlus, kuivõrd väärtpaberite ja nõuetega tehakse enamjaolt sarnaseid tehinguid.22 Lisaks tuleb mainida, et loovutamistehingud arenevad pidevalt ja need võivad hõlmata ka mitme nõude loovutamist korraga või nii olemasolevate kui ka tulevaste nõuete loovutamist. Osade ärimudelite puhul võivad investeeringud olla struktureeritud mh selliselt, et vältida teatud regulatsioonide kohaldumist, investeeringute puhul nt vältides väärtpaberina kvalifitseerumist. Lisaks kapitaliturul kaubeldavuse aspektile on väärtpaberi tunnuseks ka selle üleantavus, mille väljaselgitamiseks on vajalik hinnata, kas ja mis tingimustel on väärtpaber üleantav. Üleantavuse tähenduse kohta VPTS otsest vastust ei anna. Selle kohta on komisjon viidanud aga olukorrale, kui väärtpaberitega kauplemine on võimalik reguleeritud- või alternatiivturgudel.23 VPTS § 2 lg 1 sõnastuse ja kapitalituru laiema definitsiooni alusel võib Eesti õiguse kontekstis üleantavuse kohta öelda, et see tähendab väärtpaberite vabalt võõrandatavust, mis on võimalik eelkõige juhul, kui võõrandamiseks ei ole takistusi. Seega on oluline hinnata ka väärtpaberi võõrandatavuse ja kaubeldavusega seotud küsimusi. Võõrandatavuse osas on õiguskirjanduses välja toodud, et see tähendab üksnes ringlusesse laskmise võimalust, kaubeldavus eeldab, et väärtpabereid on võimalik turustada, st teatud väärtuse olemasolu.24 20 Näiteks võlakirjade puhul on õiguskirjanduses välja toodud kolm peamist kriteeriumit: i) nominaalväärtus, ii) intressimäär ja iii) lunastamise tähtaeg. 21 Committee of European Securities Regulators. Your questions on MiFID. Markets in Financial Instruments Directive 2004/39/EC and implementing measures. Questions and answers. 2008, lk 45-46. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/isd/questions/questions_en.pdf. 22 Euroopa Komisjon, Nõudeõiguse loovutamise või ülemineku kehtivusest kolmandate isikute suhtes ning loovutatud nõudeõiguse eelisseisundist teise isiku õiguste suhtes, http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016DC0626&from=EN. 23 Ibid. 24 G.G. Castellano. Towards a General Framework for a Common Definition of ‘Securities’: Financial Markets Regulation in Multilingual Contexts. Uniform Law Review/Revue de Droit Uniforme Vol XVII, 2012. Lk 470. Kättesaadav: https://ssrn.com/abstract=2187812. 9 Hinnangu andmisel tuleks lisaks väärtpaberi tunnuste analüüsimisele arvesse võtta ka investeeringu mahtusid, investorite jaoks kaasnevaid riske ja kapitali kaasamise eesmärke. Väärtpaberit tuleks vaadata kui tervikut, koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 mõistes, kuivõrd muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale, st toimub võlausaldaja vahetus. Nõuete loovutamise üldtingimused on sätestatud VÕS-is. Seadus eristab nõuete ja kohustuste üleminekut. Võlausaldaja võib oma nõude tulenevalt VÕS § 164 lg-st 1 võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude osaline loovutamine võib toimuda mh sellisel juhul, kui nõude esemeks on rahalise kohustuse täitmine (nt nõudega seotud kõrvalnõuete 25 loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). See tähendab, et toimub loovutatud nõude üleminek uuele võlausaldajale ja senine võlausaldaja asendub uuega. Kui nõudeid loovutatakse osaliselt, siis ühe võlausaldaja asemele tekivad osavõlausaldajad, kes võivad teistest sõltumatult panna maksma osa endisest kohustusest. Laenunõuete loovutamise piirangute osas võivad arvesse tulla eelkõige seaduslikud piirangud või vastavad kokkulepped. Üldiselt tuleb nõude loovutamisel arvestada piirangutega, mis tulenevad VÕS §-dest 166 ja 164. Võlaõigusseaduse § 164 lõike 1 teise lause esimese alternatiivi kohaselt ei või nõuet loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud. Sellisel juhul võivad olla asjakohased seadusest tulenevad piirangud, nt KAS § 63 lg 4 ja KAVS § 46 lg 2. Seoses Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga (422 SE) tuleb märkida, et ÜMIVS eelnõu jõustumisel rakenduksid erinevad lävendid VPTS-i ning käesoleva eelnõu alusel pakutavatele instrumentidele. Käesolev eelnõu võimaldab kuni 5 miljoni eurose koguväärtusega investeerimisinstrumentide pakkumise puhul esitada põhiteabedokument Finantsinspektsioonile teadmiseks (eelnõu § 57 lg 1), ning VPTS § 15 lg 1 kohaselt tuleb VPTS kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberite emiteerimisel registreerida vastava pakkumise prospekt Finantsinspektsioonis, kui tegemist on väärtpaberite pakkumisega, mille koguväärtus on üle 2,5 miljoni euro. Nimetatud erisus on seotud ka EL ühisrahastusmääruse artikli 49 rakendamisega. Vastav erisus ÜMIVS-i ja VPTS-i vahel on plaanitud lahendada Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga. Ehk teisisõnu kaalutakse Riigikogus menetluses oleva eelnõu raames vastava 2,5 miljoni euro künnise tõstmist 5 miljoni peale, mis tähendaks, et edaspidi ei ole kohustust väärtpaberite prospekti koostada kui pakkumise suurus jääb alla 5 miljoni euro. Ühisrahastus  Eesti õigus Ühisrahastamine on alternatiivne võimalus finantseerida selliseid projekte, mida teised finantsteenused ei pruugi rahuldada. Käesoleval ajal ei ole Eestis ühisrahastusega tegelevate ettevõtete äritegevust eriseadustega reguleeritud ja Eesti õiguses puuduvad selged alused ühisrahastuse investeeringute määratlemiseks. Ühisrahastusettevõtja investeeringutele kohalduv regulatsioon on siiani sõltunud eelkõige ettevõtja ärimudelist ja rahastusprojekti struktureerimisest. Kui ühisrahastusettevõtja soovib vahendada tarbijale krediiti krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 2 lg 2 kohaselt, peab nimetatud ettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt krediidivahendaja tegevusloa.26 Viidatud seadus aga ei kohusta teenuseosutajaid järgima investorkaitse nõudeid. Samas 25 Sellisteks kõrvalnõueteks võivad olla nt intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuded. 26 Krediidiandjate ja –vahendajate seadus sätestab nõuded ühisrahastusplatvormi kaudu tarbija krediteerimisele, kuna laenuplatvormi vahendusel krediiti võtnud tarbijatele tuleb tagada võrdne kaitse KAVS kohaselt tegevusluba omavalt krediidiandjalt krediiti saanud tarbijaga. Seetõttu on KAVS § 2 lg 2 laiendatud krediidivahendaja mõistet ja sätestatud, et ka laenuplatvormidele kohalduvad krediidivahendaja nõuded. Allikas: Seletuskiri krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eelnõu juurde, lk 12. Eelnõu seletuskiri on leitav Riigikogu veebileheküljelt: Krediidiandjate ja –vahendajate seadus 795 SE, 10 võivad ühisrahastusele, sõltuvalt selle eesmärkidest ja tegevusmudelist, kohalduda ka näiteks väärtpaberituruseadus (VPTS), krediidiasutuste seadus (KAS), makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS) või investeerimisfondide seadus (IFS). Ühisrahastusteenuse osutajal lasub oma ärimudeli hindamise kohustus. Teenuseosutaja peab analüüsima, kas tulenevalt tema tegevustest on tal kohustus järgida mõnda eelnimetatud seadust ja kas tema tegevuses võivad esineda sellised tunnused, mille kohaselt on vaja taotleda tegevusluba või registreerida oma tegevus Finantsinspektsioonis. KAS kohaselt on õigus avalikkuselt hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid kaasata ainult krediidiasutustel (§ 4 lg 1). Teatud tingimustel võib selliseks tegevuseks olla ka väärpaberite pakkumine. KAS tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele (§ 4 lg 2). Avalikkuse all mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi (KAS § 4 lg 3). Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu ja selle näol on tegemist peamiselt üldsusele suunatud avatud pakkumisega tahteavalduse tegemiseks osaleda konkreetse projekti rahastamises. Seega on üldjuhul tegemist investeeringu avaliku pakkumisega, mida pakutakse määratlemata hulgale isikutele. Mitte-avaliku pakkumisega on tegemist üksnes juhul, kui pakkumine on suunatud konkreetselt kitsale ringile investoritele. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse antud aspekti ka ühisrahastusteenuste puhul (vt eelnõu § 2 lg 10 ning § 3 lg-d 2 ja 4 ning § 5 lg 1).  Euroopa Liidu õigus 2018. aastal avaldati Euroopa Komisjoni FinTech tegevuskava, mille eesmärk on suurendada Euroopa finantssektori konkurentsivõimelisust ja innovaatilisust. Tegevuskava raames esitati ka ettepanek teatud ühisrahastumudelite reguleerimiseks EL-s. 7.10.2020 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503 (edaspidi nimetatud ka EL ühisrahastusmäärus).27 Nimetatud määruse eesmärk on, et ühisrahastusteenuse osutajad saaksid kergesti oma teenuseid pakkuda terves ELis, mis aitaks mitmekesistada Euroopa finantssüsteemi, toetades finantsstabiilsust, investorikaitset ja turuosalistevahelist konkurentsi. Piiriülese teenuse osutamiseks on ette nähtud tegevuslubade andmise kord, mis võimaldab ELis piiriüleselt tegutseda ilma edaspidi igas liikmesriigis tegevusluba taotlemata. Samas kindlustatakse, et ühisrahastusteenuse osutajad on allutatud raamistikule, mis tagab nende nõuetekohase haldamise ja rahastajate kaitse, keskendudes usaldusväärsele riskijuhtimisele, eriti ärikäitumisele, sobivusele ja nõuetele vastavusele, hoolsuskohustusele ja nõuetekohasele teabe avalikustamisele. See peaks suurendama ühtlasi ka investorite kaitset. Määrust kohaldatakse alates 10.11.2021. Lisaks EL ühisrahastusmäärusele võeti 7.10.2020 vastu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ehk MiFID II direktiivi).28 Nimelt lisatakse direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõikesse 1 punkt p, millega välistatakse MiFID II regulatsiooni kohaldamisalast EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud ühisrahastusteenuse osutajad. Liikmesriikidel on viidatud direktiivi kohaselt kohustus nõue siseriiklikku õigusesse implementeerida hiljemalt 10. maiks 2021 ja hakata seda kohaldama alates 10.11.2021. Seoses eelnevaga tehakse vastav muudatus ka VPTS-is Riigikogus menetluses oleva eelnõuga Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmiseks (SE 422). Eelnõuga sätestatakse muu hulgas normid, mis rakendavad määrust (EL) 2020/1503 ja normid, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2020/1504 ning kehtestatakse vastutus ja järelevalve viidatud õigusaktides nimetatud teenuseosutajate üle. EL ühisrahastusmäärus kõikidele ühisrahastuse viisidele või vormidele ei kohaldu ehk teatud ühisrahastusmudelitele ei ole EL tasemel nõudeid ühtlustatud. See puudutab eelkõige tarbijakrediidi https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/950bdd45-ccf9-468c-b66e-511edb1d6e3f/Krediidiandjate%20ja%20– vahendajate%20seadus. 27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN. 28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L1504&qid=1606384145932&from=EN. 11 vahendamisega tegelevaid ühisrahastusteenuse osutajajaid. Eelnõuga hõlmatakse ka sellised ühisrahastusteenuse osutajad, kes võimaldavad investeerimist ka tarbijakrediidi projektidesse. Krüptovarad  Eesti õigus Krüptovarad on Eesti õiguses defineerimata mõiste, kuid krüptovarade alla võib tinglikult liigitada kõiki instrumente, mis on esitatud krüptograafilisel kujul. Krüptovarasid on võimalik jagada kolmeks lähtuvalt nende peamisest funktsioonist ja kasutusotstarbest (vt allolev Tabel 2). Tabel 2. Tokenite klassifitseerimine üldistatud kujul 29 Maksetokenid (ehk Investeerimislaadsed tokenid Kasutustokenid virtuaalvääringud) Eeskätt maksete tegemiseks või väärtuse Selliseid instrumente võib Üldiselt võimaldavad sellised ülekandmiseks kasutatavad krüptovarad, pidada väärtpaberiteks või krüptovarad juurdepääsu millega tavaliselt ei kaasne õigusi tokeni väärtpaberitega sarnanevateks konkreetsele tootele või väljastaja enda või tema poolt pakutava instrumentideks, mis annavad teenusele, mida sageli toote või teenuse suhtes (erinevalt tokeni omanikele hääle-, kasumi pakutakse kasutades investeerimis- või kasutustoken’itest). jaotamise- või muid õigusi, mida hajusraamatu platvormi, kuid Teisisõnu kasutatakse virtuaalvääringuid tavapäraselt seostatakse aktsia mida ei aktsepteerita kui pigem vahetusvääringuna (nt kaupade/ või osaühingu osa omamisega. maksevahendit. teenuste müümiseks või ostmiseks Krüptograafilisel kujul esitatud kellegi käest, kes ise ei ole tokenite investeerimisinstrumente väljastaja) või ka investeerimise nimetatakse käesolevas eelnõus eesmärgil läbi tokeni enda väärtuse ka investeerimistokeniteks. säilitamise/suurendamise. Tuntum ja esimene näide on bitcoin. Uuem nähtus on „varaga tagatud token“, mis on suhteliselt uus vorm viis maksmiseks ja mis on tagatud teatud varaga (riiklik valuuta, kaup või toorme, või ka teine krüptovara). 1) Virtuaalvääringud ja nendega seotud teenused Rahapesu andmebüroo väljastab alates 27.11.2017 tegevuslubasid Eestis virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.30 Virtuaalvääring on defineeritud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 3 punktis 9, mille kohaselt virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses. Virtuaalvääringu teenus on kehtiva RahaPTS järgi virtuaalvääringu rahakotiteenus ja virtuaalvääringu vahetamise teenus. Rahakotiteenuse puhul klientidele luuakse või hoitakse nende krüpteeritud võtmeid, mida kasutatakse virtuaalvääringute hoidmiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks. Virtuaalvääringu vahetamise teenus jaguneb omakorda kaheks: virtuaalvääringu vahetamine raha vastu või raha vahetamine virtuaalvääringu vastu ja ühe virtuaalvääringu vahetamine teise vastu. 2) Investeerimise eesmärki kandvad krüptovarad Täna turul pakutavate investeerimise eesmärki kandvate krüptovarade alla võib liigitada sellised instrumendid, mille omamisega kaasnevad õigused ja kohustused sarnanevad eeskätt osalusele äriühingus või mille omajal on võimalik teenida tulu vastavalt instrumendi pakkumises esitatud tingimustele. Näiteks aktsiast ja ka ostueesõigusega piiratud osaühingu osast tulenevad õigused ja 29 Allikas: EBA raport krüptovarade kohta, 9.01.2019. a, joonisel autorite kohendused. Täpsema tokenite kategoriseerimise võib leida siit: http://www.untitled-inc.com/the-token-classification-framework-a-multi-dimensional-tool-for-understanding- and-classifying-crypto-tokens/ 30 Rahapesu andmebüroo, majandustegevuse luba. Kättesaadav: https://www.politsei.ee/et/juhend/majandustegevuse-luba. 12 kohustused on sätestatud äriseadustikus. Seega, kui investeerimistoken esindab plokiahelasse kantud ühikuna osa või muud instrumenti, mida seostatakse osaluse omamisega, on võimalik selgitada selle tokeniga seotud igakordse omaniku õigusi osalusele ja hüvedele äriseadustiku regulatsiooni põhjal. Siiski jäävad määratlemata näiteks plokiahelas tehingute kajastamisega (ehk registri pidamisega) seotud küsimused, samuti tokeniga tehingu tegemise ja selle hoidmisega (virtuaalse rahakoti ja selle võtmetega) seotud temaatika ning muud tokeni tehnoloogilisest eripärast tulenevad aspektid. Seoses eelnõus esitatud investeerimisinstrumendi definitsiooniga tuleb märkida, et selle mõiste alla lähevad ka instrumendid, mille omamine on funktsionaalselt sarnane osaühingu osa omamisega. 2020. aastal jõustusid äriseadustiku § 149 muudatused, mis lubavad osaühingul põhikirjaga loobuda osa võõrandamise käsutustehingu notariaalsest vorminõudest, kui sellega on nõus kõik osanikud ja kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot. See võimaldab osa võõrandamise käsutustehinguid teha ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt viidatud sätte lõiked 4 ja 6). Osaühingu osadega tehinguid tehes tuleb arvestada äriseadustikus sätestatuga, sh sellega, et õiguslikku tähendust omavad äriregistri pidaja poolt tehtud kanded. Kui aga eesmärk ei ole mitte tokeniseerida olemasolevat õigust, vaid token ise esindabki investeerimisinstrumenti (näitena nn fragmenteeritud õigus, mis ei ole aktsia, kuid annab õiguse dividendidele lähtuvalt teatud arvestuspõhimõtetest, või hääleõiguse äriühingus), ei pruugi kehtiv õigus tokeni olemusega seotud aspektidele piisavat selgitust anda ning pooltevahelised suhted saavad rajaneda üksnes lepingul ehk tokeni välja andmisel koostatud teabedokumendil (nimetatakse ka white paper’iks). 3) Kasutustokenid Kasutustokenite alla liigituvad üldjuhul sellised krüptovarad, mida on võimalik vahetada kaupade või teenuste vastu või mida on võimalik näiteks kasutada tokeni väljastaja teenusele ligi pääsemiseks. Teisisõnu on tegemist piiratud kasutusfunktsiooniga tokeniga, mida aktsepteerib tokeni müüja ise enda poolt osutatava teenuse või kauba maksevahendina. Sellisest funktsioonist lähtuvalt võib kasutustokeneid mõista ka kui vautšereid (voucher) või kinkekaardi sarnast instrumenti. Ka kasutustokenite pakkumine ja käitlemine on Eesti õiguses suuresti reguleerimata, ning konkreetselt kasutustokenid alluvad eelkõige poolte (teenuseosutaja ja kliendi) vahelisele võlaõiguslikule suhtele, mille keskseks elemendiks on kasutustokeni pakkumisel esitatud teabedokument (white paper). Kõigi kolme tokeni liigi puhul on ühendavaks jooneks siiski tehnoloogiast tulenevad riskid, mida kehtiv õigus ei kajasta. Seega võib regulatsiooni täiendamise seisukohalt olulise kohana välja tuua sellekohase lünga, mis vajab täpsustamist. Eelnõu eesmärk on kehtivat regulatsiooni täpsustada selliste instrumentide osas, mis kannavad investeerimise eesmärki. 31  Euroopa Liidu õigus 31 Ka Saksa õiguses on analüüsitud vajadust pöörata tähelepanu eelkõige investeerimise eesmärki sisaldavatele tokenitele. Blockchain Technology – Thoughts on Regulation. BaFin 01.08.2018. https://www.bafin.de/SharedDocs/Veroeffentlichungen/EN/BaFinPerspektiven/2018/bp_18-1_Beitrag_Fusswinkel_en.html “Tehnilises võtmes, tokeni üleantavus nõuab, et tokenit saab üle anda teistele kasutajatele. Vastavalt sellele peab token olema üleantav “vastavalt oma tüübile”, st selle fundamentaalne õiguslik struktuur või tehnilised omadused peavad jääma muutumatuks, kui token antakse kolmandale osapoolele. Piirangud üleantavuse kordadele ja üleantavusele ise on aspektid, mis võivad välistada tokeni üleandmisele väärtpaberi kohta sätestatu kohaldamise. Üldine standardiseerimine on vajalik tokeni vabalt võõrandatavusest [“negotiability”] lähtuvalt. Kui tokenid väljendavad konkreetseid õigusi, mis on igal juhul erinevad, siis need tokenid võivad olla üleantavad, aga vabalt võõrandatavuse kriteerium ei ole täidetud. Peab olema võimalik kindlaks määrata tehingus kasutatud tokenite tüüpi ja kogust, st nad peavad olema asendatavad. Lisaks, vabalt võõrandatavus peab kehtima finantsturgudel. Vabalt võõrandatavuse võimalus on piisav; tegelik võõrandamine ei ole vajalik. Sellest tulenevalt peaks reeglina tsentraalseid või mitte-tsentraalseid krüptovarade kauplemise platvorme käsitada finantsturgudena. Token peab endas kätkema aktsia-sarnaseid liikmelisuse õigusi või muid lepinguliseid omandiõigusi, mis on piisavalt võrreldavad võõrandavate väärtpaberitega WpHG § 2 lg 1 tähenduses, eriti seoses võlakirjade või võlaõiguslike instrumentidega. Igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, eriti seoses tokenite hübriidse loomusega, et kas käsitletav instrument on finantsinstrument või vara, mis on samastatav üldises majanduslikus käibes oleva instrumendiga. Oluline side tegeliku majandusliku varaga on eriti küsitav, kui tokeni eest ei ole võimalik osta kaupu või teenuseid, kuivõrd neid ei ole veel olemas. Sellistel juhtudel sõltub tokeni väljaandja pingutustest see, kas white paper’is ja mujal dokumentides lubatud funktsionaalsus tegelikult ka realiseerub. Seetõttu token teenib pigem raha kaasamise eesmärki, mis võib olla argument teatud tokeni käsitlemiseks finantsinstrumendina, kui token ka hõlmab väärtpaberile sarnaseid funktsioone. Jällegi sõltub selline hinnang iga konkreetse tokeni kohta läbiviidud analüüsi tulemusest.“ 13 Nagu eespool juba märgitud, siis EL väärtpaberituruõigus reguleerib finantsinstrumentide turgude direktiivist (MiFIDII) tulenevalt selliseid väärtpabereid, mille olemuslikuks tunnuseks on, et nad peaksid olema kapitaliturul vabalt võõrandatavad. Tüüpiliselt on sellisteks väärtpaberiteks börsil (reguleeritud väärtpaberiturul) kauplemisele võetud aktsiad või võlakirjad.32 Eraldi krüptovarasid EL väärtpaberituru või investorikaitse alane õigus ei reguleeri. EL õiguse regulatsioon krüptovarade kohta piirdub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiviga 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73—117), mis sätestab õigusliku raamistiku virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, sh tegevusloa taotlemise nõuded vastava sektori ettevõtjatele ning nendele rakendatavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, jättes sealjuures reguleerimata teenuse osutamisele seatavad nõuded või ka üldisema finantsjärelevalve raamistiku. Lisaks on Euroopa Komisjon avalikustanud 2020. a. septembris digitaalse rahanduse paketi33, mille üks osa on krüptovaraturge käsitlev määrus (ingl Markets in Crypto Assets ehk MiCA). MiCA peamiseks eesmärgiks on kehtestada ühtne reeglistik krüptovarade reguleerimiseks EL määruse näol. Määruse kohaldumisalasse kuuluksid kõik krüptovarad (mis ei ole finantsinstrumendid või investeerimishoiused, e-raha, hoius Euroopa Parlamendi ja Nõukogu hoiuste tagamise skeemide direktiivi 2014/49/EL tähenduses või väärtpaberistamine), ja varaga tagatud krüptovara (laiemalt tuntud kui nn stablecoin) ning nimetatud krüptovarade emiteerimise ja käitlemisega seotud teenuseosutajad. Krüptovara emitentidele olulisi muudatusi ei kaasne – kohustuslikuks tehakse põhiteabedokumendi, mille sisu peab vastama määruse nõuetele, avalikustamine, aga järelevalveasutused ei kontrolliks selle sisu. Kõige rangemalt on reguleeritud e-raha tokenid ja varapõhised tokenid, mille puhul peab emitent taotlema tegevusloa ning saama oma instrumendi põhiteabedokumendi sisule eelneva heakskiidu finantsjärelevalveasutuselt. Samas on MiCA-ga seonduv EL seadusandlik protsess eelnõu esitamise ajal alles käimas ning õigusakti täpne sõnastus ei ole veel kokku lepitud. Sellest tulenevalt kulub eelnõu koostajate hinnangul määruse jõustumiseni minimaalselt 2-3 aastat. 2.5. Turuülevaade 2.5.1. Eesti finantsturg Eesti kapitaliturg on panganduskeskne, st alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pangalaenudega võrreldes üsna väikesed. Järgmisel joonisel on näha, kuidas suhestuvad erinevad finantssektori valdkonnad SKP-ga. Kuigi pärast 2008. aasta majanduslangust on pankade osatähtsus mõnevõrra vähenenud, moodustavad pankade varad endiselt ligikaudu kaks kolmandikku finantssektori varadest. Joonis 6. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2015. ja 2020. a lõpus34 32 Allikas: Krüptovarade reguleerimise VTK, 2019. 33 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/publications/200924-digital-finance-proposals_et. 34 Allikas: https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist 14 Vastavalt Eesti Panga ülevaatele on Eesti finantssektor rahvusvahelises võrdluses üpris väike. Kui Eesti finantssektori finantsvarad moodustasid konsolideerimata kujul 2019. aasta lõpus ehk enne koroonakriisi ligikaudu 230% SKPst, siis Euroopa Liidu mediaan oli ligikaudu 1,5 korda suurem. Ka majanduses loodavast lisandväärtusest moodustab finantssektori oma Eestis väiksema osa (4,5%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (5%). Ent erinevalt ülejäänud Euroopa Liidust on Eesti finantssektor ja mõlemad suhtarvud viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kapitaliturgude osakaal on finantssektoris ca 8%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see number üsna väike. Samas teatud finantsvahenduse sektorid on viimasel viiel aastal kiiresti kasvanud. Eriti kiiresti on kasvanud era- ja riskikapitalifondid ning kinnisvarafondid, aga ka ühisrahastusettevõtted, krediidiandjad ja -vahendajad (peamiselt kiirlaenu- ja järelmaksuandjad) ja hoiu- laenuühistud. Kokku moodustavad nad ligikaudu 6% finantssektorist. 2.5.2. Ühisrahastusteenuse osutajate sektori ülevaade Ühisrahastust peetakse üheks kõige suurema potentsiaaliga jagamismajanduse valdkonnaks. 2015. aasta alguses viidi läbi üleeuroopaline uuring alternatiivsete rahastamisviiside kohta, mille tulemusena selgus, et Euroopas tegutseb üle 255 ühisrahastusplatvormi ning aastane tehingute maht nendel platvormidel on hinnanguliselt ligi 2,957 miljardit eurot (2014), seejuures olid mahud võrreldes 2013. a kasvanud ligi 144%35.36 Eesti on olnud ühisrahastamise turul Euroopas eesrinnas. Ühisrahastamine sai Eestis hoo sisse 2009. aastal, kui alustati P2P tüüpi laenude andmisega. 2015. aastal hinnati Eesti teisele kohale on kapitali kogumahust Euroopas.37 35 Wardrop, et al., 2015. 36 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_c_finantsteenused.pdf. 37 Current State of Crowdfunding in Europe, lk 27 jj. Kättesaadav: https://www.sbs.ox.ac.uk/sites/default/files/Entrepreneurship_Centre/Docs/OxEPR2/current-state-crowdfunding-europe- 2016.pdf. 15 Joonis 7. Ühisrahastus Euroopas (2015). Maht eurodes elanike kohta. Allikas: Cambridge Centre for Alternative Finance, OECD ülevaade.38 2016. a avaldas Hollandis asuv Euroopa alternatiivse ja kogukondliku rahastuse ekspertiisikeskus CrowdfundingHub ulatusliku uuringu ühisrahastuse hetkeolukorrast 27 Euroopa riigis.39 Keskus töötas välja ka viieteistkümnel näitajal põhineva alternatiivrahastuse küpsusindeksi (ingl Alternative Finance Maturity Index), mille kohaselt paigutus Eesti 4. kohale.40 Eesti paistis seega silma positiivse näitena, olles ühisrahastuse edenemise osas Euroopas Suurbritannia, Hollandi ja Prantsusmaa järel neljandal positsioonil. Joonis 8. Kaasatud kogusumma, 10 parimat ELi liikmesriiki (miljonites eurodes)41 Eesti Panga andmetel on ühisrahastuse maht elaniku kohta Eestis jätkuvalt üks Euroopa suurimaid. 2020. aasta lõpus oli Eestis registreeritud ligi 20 ettevõtet, kes haldasid ühisrahastusplatvorme. Nende platvormide kaudu vahendatud rahastuse jääk oli aasta lõpus ligikaudu 440 miljonit eurot ehk 1,6% 38 OECD Economic Surveys, Estonia, September 2017, Overview, lk 45, http://www.oecd.org/economy/surveys/Estonia-2017- OECD-economic-survey-overview.pdf. 39 Current State of Crowdfunding in Europe. Kättesaadav: https://www.sbs.ox.ac.uk/sites/default/files/Entrepreneurship_Centre/Docs/OxEPR2/current-state-crowdfunding-europe- 2016.pdf. Euroopa riikide ühisrahastuse seisukorra analüüsimiseks moodustas CrowdfundingHub 15 näitajast koosneva indeksi, millest 8 on seotud regulatsioonidega ning ülejäänud peegeldavad turu suurust, ühisrahastuse erinevate vormide esindatust konkreetses riigis, samuti saadavaloleva info organiseeritust ja ligipääsetavust. 40 Äripäev, https://www.aripaev.ee/reklaamartiklid/2016/05/27/eesti-on-uhisrahastuse-kupsusindeksi-jargi-euroopas-4-kohal. Alternatiivrahastuse küpsusindeks aitab mõista iga uuringus osalenud riigi ühisrahastuse turu hetkeolukorra põhjuseid. Viieteistkümnest näitajast kaheksa on seotud regulatsioonidega. Teised näitajad on nt turu suurus, ühisrahastuse erinevate vormide esindatus konkreetses riigis, samuti saadavaloleva info organiseeritus ja ligipääsetavus. Küpsusindeks keskendub erinevate riikide ühisrahastuse ekspertide esitatud info analüüsile positiivse ja negatiivse poole pealt. Nt ühisrahastuse maksusoodustuste poolest on Suurbritannia võrreldes teiste Euroopa riikide eesrinnas. Allikas: Ibid. 41 Allikas: https://bruegel.org/wp-content/uploads/2019/03/PC-06_2019_-1.pdf, lk 3. 16 SKPst. Viimase viie aasta tehingute koguväärtus ulatub ligi 900 miljoni euroni. Uute platvormide lisandumisest hoolimata on ühisrahastusturg suhteliselt kontsentreeritud. Viie suurima ettevõtte väljastatud rahastuse maht on üle 90% kogu rahastuse mahust. Joonis 9. Eesti ühisrahastusplatvormide vahendatud rahastuse jääk42 Eesti Panga hinnangul on ühisrahastamise kiirel kasvul mitu põhjust. Pärast üleilmset finantskriisi on pangalaenude tingimused karmistunud. Rahastuse kaasajatele on meeltmööda see, et pankadega võrreldes saab rahastuse kiiresti kätte ja tingimused on paindlikumad. Investorid otsivad väga madalate intressimäärade keskkonnas oma investeeringutele paremat tootlust ja lepivad seejuures suurema riskiga. Tehnoloogia areng võimaldab laenuandjat ja laenuvõtjat varasemast lihtsamini kokku viia ja ühisrahastamise puhul saab investeerimisega alustada juba väga väikestest summadest. Kuna ühisrahastus on alles suhteliselt uus ja kiiresti arenev valdkond, mida pole veel jõutud eriseadustega reguleerida ning mille üle riiklikku järelevalvet tihti ei tehta, on ühisrahastusplatvormidel rangemalt reguleeritud ja järelevalvatud finantsvahendajate ees tõenäoliselt mõningane regulatiivne eelis. 2.5.3. Ülevaade krüptovarade turust Järgmine joonis illustreerib küptoraha laadsete varade kasvu. Eeldatakse, et kasvavad investeeringud krüptovara haldamise tehnoloogiasse suurendavad krüptovara haldamise lahenduste kasutamist kogu maailmas.43 Joonis 9. Krüptovarade globaalse turu kasv44 42 Allikas: Eesti Pank, https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist 43 Crypto Asset Management Market by Solution (Custodian and Wallets), Application Type (Web-based and Mobile), End user (Individual and Enterprise (Institutions (BFSI, Hedge Funds), Retail and eCommerce)), Region - Global Forecast to 2025, allikas: https://www.marketsandmarkets.com/Market-Reports/crypto-asset-management-market-201925303.html. 44 Examining Regulatory Frameworks for Digital Currencies and Blockchain”, July 30, 2019. 17 Maailmas on ringluses ligi 8 000 erinevat virtuaalvääringut, turuväärtusega 560 miljardit USA dollarit (467 miljardit eurot).45 Suure osas aga moodustavad sellest tehingud bitcoin’ga. Konkreetselt Eestiga seoses ametlikku statistikat tokenite kaudu kapitali kaasamise mahtude kohta ei ole. 2018. aastal avaldatud Ernst & Young uuringu kohaselt ulatus Eestiga seotud ICO-de maht 63 miljoni USA dollarini (53 mln euroni), mis on teiste riikide võrdluses märkimisväärne. Uuringus peeti Eestiga seotuse all silmas seda, et tokeni emitent on Eestis asutatud või tokeni emitendi asutajad või juhid on Eestist pärit. Eesti ühingutega seotud ICO statistikat on kogunud ka advokaadibüroo NJORD Law Firm. Nende avaldatud andmete põhjal on Eesti ühingute kaasatud ICO mahud järgmised: Tabel 4. Kapitali kaasamine läbi ICO-de (millel on seos Eestiga) ICO-de koguarv ICO-de arv, ICO-de maht (eurodes) kaasatud kapitali maht on teada 2017 28 24 198 mln 2018 110 50 148 mln Lisaks on koostanud rahvusvahelisi võrdlusi token’te emiteerimisest ka audiitorbüroo PWC. Nende avaldatud ülevaate kohaselt oli Eesti hoidmas maailmas 6. kohta aastal 2019 läbi viidud emissioonide osas.46 Selle ülevaate kohaselt peetakse Eestit jätkuvalt üheks atraktiivseks kohaks, kus selliseid emissioone korraldada. Samas tuleb märkida, et ei pruugi olla selge, mis tingimustel klassifitseeritakse vastavad kapitali kaasamise viisid ICO-deks või hoopis pigem STO-deks (security token offering).47 2.5.4. Virtuaalvääringu teenuse osutajad Eestis Kõige hilisema ülevaate Eesti virtuaalvääringu teenuse osutajate kohta on võmalik leida Rahapesu andmebüroo 22.09.2020 avalikustatud uuringust48 ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud riiklikust riskihinnangust rahapesu tõkestamise valdkonnas49. Käesoleval ajal tegutseb Eestis ligikaudu 481 teenuseosutajat. Tabel 5. Ülevaade virtuaalvääringu teenuse pakkujatest Eestis 2020. a. lõpus 10.03.2021. a. seisuga 01.09.2021. a seisuga Virtuaalvääringu 633 uut taotlust, 71 uut taotlust (lisaks 69 01.09.2021 seisuga oli teenuste lubade (lisaks 601 muutmistaotlust) menetluses 259 taotlused muutmistaotlust). Väljastati 61 luba tegevuslubadega Väljastati 368 luba seotud taotlust 45 Veebilehe coinmarketcap.com andmetel (seisuga 15. detsember 2020). 46 https://www.pwc.com/ee/et/publications/pub/Strategy&_ICO_STO_Study_Version_Spring_2020.pdf 47 Allikas: Krüptovarade reguleerimise VTK, 2019. 48 Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring, kättesaadav: https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse- pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b. 49 https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine 18  Kehtivad load 383 (31.12.2020 444 481 seisuga) Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate vahendatud teenuste kogukäive on kiiresti kasvanud. Kui 2018. aastal oli see suurusjärgus 590 miljonit eurot, siis 2019. a esimesel poolaastal juba kaks korda kõrgem – 1,2 miljardit eurot. Ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 on RAB-i andmetel Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate kogukäive olnud 18,5 miljardit eurot. 91% Eestis tegevust alustanud virtuaalvääringu teenust pakkuvatest ettevõtetest võimaldasid küsitlusele vastamise hetkel kaubelda või hoiustada Bitcoini. Levinud virtuaalvääringud, millega kaubeldakse, on ka Ethereum (67%), Litecoin (44%) ja Bitcoin Cash (44%). 8% ettevõtetest aktsepteerisid teenuse osutamisel sularaha. 50 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Ülevaade eelnõu ülesehitusest EELNÕU Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala § 2. Seaduse kohaldamine § 3. Investeerimisinstrument ja sellega seotud teenused ning rahastuse taotleja § 4. Virtuaalvääringud ja nendega seotud teenused § 5. Seaduses kasutatud muud terminid 2. peatükk TEENUSEOSUTAJANA TEGUTSEMISE ÕIGUS § 6. Tegevusluba § 7. Tegevusloa taotlemine § 8. Äriplaan § 9. Tegevusloa taotluse läbivaatamine § 10. Tegevusloa andmise otsus § 11. Tegevusloa andmisest keeldumise alused § 12. Tegevusloa kehtivuse lõppemine § 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine § 14. Avalikkuse teavitamine 3. peatükk TEGEVUS VÄLISRIIGIS JA TEISE LEPINGURIIGI TEGEVUS EESTIS § 15. Teenuseosutaja tegevus välisriigis § 16. Teises lepinguriigis asutatud isiku tegevus Eestis 4. peatükk OLULINE OSALUS 50 Allikas: https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b. 19 § 17. Oluline osalus § 18. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded § 19. Osaluse omandamisest teavitamine § 20. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed § 21. Menetlus ja menetlustähtajad § 22. Osaluse omandamise tingimused § 23. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta § 24. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed § 25. Olulise osaluse muutumisest teavitamine 5. peatükk JUHTIMINE JA NÕUDED TEGEVUSELE 1. jagu Teenuseosutaja juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus § 26. Teenuseosutaja asukoht ja peakontor § 27. Nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele § 28. Juhtorganite liikmetest ja audiitorettevõtjast teavitamine ning juhtorgani liikme tagasikutsumine § 29. Nõuded juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamisele § 30. Sise-eeskirjad § 31. Sisekontrolli süsteem § 32. Teenuseosutaja töötaja kohustus Finantsinspektsiooni teavitada § 33. Andmete säilitamine 2. jagu Teenuseosutaja tegevusnõuded § 34. Teenuseosutaja tegevuse edasiandmine ja kolmanda isiku teenuste kasutamine § 35. Huvide konflikti maandamise ja vältimise nõuded § 36. Teenuseosutaja või temaga seotud isikute osalemine investeerimisprojektides § 37. Tasu või hüve seoses teenuse osutamisega § 38. Konto avamise kohustus ja sellest informeerimine § 39. Nõuded eriotstarbelise üksuse kasutamisele ühisrahastusteenuse osutamisel § 40. Nõuded finantsvahendusplatvormile 6. peatükk TEENUSE OSUTAMINE JA RAHASTUSE TAOTLEMINE 1. jagu Teenuse osutamisele esitatavad üldnõuded § 41. Üldnõuded teenuse osutamisele § 42. Nõuded juriidilisest isikust rahastuse taotlejale § 43. Teabe avalikustamine majandustegevuse kohta § 44. Nõuded teenuseosutajale, kes osutab teenust, mille raames on võimalik vahetada virtuaalvääringut või investeerimisinstrumenti raha vastu § 45. Nõuded teenuseosutajale, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenust § 46. Nõuded teenuseosutajale, kes osutab virtuaalvääringu ülekandeteenust 2. jagu Investeerimisinstrumendi pakkumise ja vahendamise nõuded 20 § 47. Üldised teabe avalikustamise nõuded § 48. Teabe avalikustamine investeerimisprojekti kohta § 49. Teabe avalikustamine investeerimisinstrumendiga tehtavate tehingute hindade kohta finantsvahendusplatvormil § 50. Investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamine investorile § 51. Lepingueelne järelemõtlemisaeg investeerimisinstrumendi pakkumisel § 52. Ettenägematute kulude reserv § 53. Investeerimisinstrumendi tulususe või tootluse garanteerimine ja tagasiostugarantii § 54. Eelseadistatud investeerimine ühisrahastusteenuse korral 3. jagu Põhiteabedokument, kahju nõudmine ja investeerimisinstrumendi pakkumise peatamine § 55. Nõuded põhiteabedokumendile § 56. Eksitav, vigane või ebatäpne teave põhiteabedokumendis ja põhiteabedokumendi muutmine § 57. Finantsinspektsiooni kohustused seoses põhiteabedokumendiga ja õigus nõuda põhiteabedokumendi muutmist § 58. Põhiteabedokumendi esitamine või registreerimine § 59. Investoritele kahju hüvitamine § 60. Investeerimisinstrumendi pakkumise peatamine 4. jagu Siseteabe väärkasutamine ja turumanipulatsioon § 61. Siseteabe väärkasutamist ja turumanipulatsiooni reguleerivate sätete kohaldamine § 62. Siseteabe avalikustamine investeerimisinstrumendi kohta § 63. Siseteabe väärkasutamise keeld § 64. Turumanipulatsioon ja selle toimepanemise keeld 5. jagu Kliendi kaebused § 65. Kliendi kaebuse lahendamine 6. jagu Isikuandmete kaitse ja teenuseosutaja talitluspidevus § 66. Isikuandmete töötlemine ja isikuandmete kaitse nõuded § 67. Teenuseosutaja talitluspidevuse tagamine § 68. Turvalisusega seotud intsidentide tuvastamine ja lahendamine 7. peatükk INVESTEERIMISINSTRUMENDI REGISTRI PIDAMINE JA KANDED INVESTEERIMISINSTRUMENTIDEGA § 69. Investeerimisinstrumendi registreerimine § 70. Nõuded registripidajale § 71. Registrisse kantavad andmed ja nende töötlemine § 72. Erisused investeerimistokeni registreerimisel hajusraamatu- või muu turvalisel tehnoloogial põhieva süsteemi abil 8. peatükk NÕUDED KAPITALILE, OMAVAHENDITELE JA VARADE HOIDMISELE § 73. Teenuseosutaja osa- või aktsiakapital § 74. Nõuded teenuseosutaja omavahenditele 21 § 75. Kliendi vara hoidmise nõuded 9. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANNETE ESITAMINE FINANTSINSPEKTSIOONILE § 76. Raamatupidamise korraldamine § 77. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile § 78. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine § 79. Audiitorkontroll § 80. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus 10. peatükk TEENUSEOSUTAJA ÜMBERKUJUNDAMINE, ÜHINEMINE, LÕPETAMINE JA PANKROT § 81. Ümberkujundamine § 82. Ühinemine § 83. Jagunemine § 84. Tegevuskava äritegevuse lõppemise kohta § 85. Lõpetamine § 86. Pankrot 11. peatükk JÄRELEVALVE § 87. Järelevalve alused ja ulatus ning järelevalve teostamine § 88. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud teenuseosutaja ja piiriüleselt teenuseid osutava teenuseosutaja üle § 89. Järelevalve teise lepinguriigi isiku Eestis asutatud filiaali ja Eestis piiriüleselt teenuseid osutava isiku üle § 90. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses § 91. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel ja kontode kasutamise peatamine § 92. Selgituste andmisest keeldumise alused § 93. Kohapealne kontroll § 94. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses § 95. Ettekirjutus § 96. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel § 97. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus § 98. Sunniraha 12. peatükk VASTUTUS § 99. Põhiteabedokumendiga seotud nõuete rikkumine § 100. Muu teabe avalikustamise nõuete rikkumine § 101. Teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumine § 102. Vastutus siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni eest § 103. Finantsinspektsioonile aruannete esitamata jätmine § 104. Investeerimisinstrumendi registreerimisega seotud nõuete rikkumine § 105. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine § 106. Sise-eeskirjade ja sisekontrolli nõuete rikkumine § 107. Teenuseosutaja tegevuse edasiandmise korra rikkumine § 108. Teenuseosutaja juhtorgani kohustuste rikkumine § 109. Omavahendite nõuete rikkumine § 110. Vara hoidmise nõude rikkumine 22  § 111. Huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine § 112. Teenuseosutaja tegevusega seotud õigusrikkumisest teavitamise korra rikkumine § 113. Isikuandmete kaitse ning talitluspidevuse ja turvalisuse tagamisega seotud nõuete rikkumine § 114. Teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumine § 115. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 nimetatud nõuete rikkumine § 116. Menetlus 13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 1. jagu Üleminekusätted § 117. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega 2. jagu Muudatused kehtivates seadustes § 118. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine § 119. Kindlustustegevuse seaduse muutmine § 120. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmine § 121. Krediidiasutuste seaduse muutmine § 122. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine § 123. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine § 124. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine § 125. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine § 126. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine § 127. Väärtpaberituru seaduse muutmine 3. jagu Seaduse jõustumine § 128. Seaduse jõustumine Eelnõuga ei reguleerita küsimusi, mis EL ühisrahastusmäärusele tuginedes on otsekohalduva iseloomuga. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on keelatud otsekohalduva õigusakti sisu ümber kirjutada riigi õigusesse. Eelnõuga reguleeritakse küsimusi, milles EL ühisrahastusmäärus on liikmesriigile selle õiguse andnud või vastava kohustuse pannud. 3.2. Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadus (edaspidi ÜMIVS) Paragrahv 1 määratleb seaduse reguleerimisala. Selles nimetatud mõisted on defineeritud eelnõu paragrahvides 3 ja 4. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on seadusega reguleeritud ühisrahastusteenuse osutamine ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad EL ühisrahastusmääruses. Käesoleva lõike kohaselt kehtestatakse eelnõuga EL ühisrahastusteenuse osutajatele nõuded niivõrd, kuivõrd see on lubatud või nõutud viidatud EL määrusega. Eeskätt antakse eelnõuga pädevale asutusele järelevalvetegevuseks asjaomased meetmed ja kehtestatakse võimalus nõuete rikkumisel puhul sekkuda, sh määrata karistusi või võtta tarvitusele muid haldusmeetmeid. EL ühisrahastusmääruse artikli 29 tähenduses määratakse pädevaks asutuseks Eestis Finantsinspektsioon (vt eelnõu § 87 lõige 6). Finantsinspektsioonil on seega kõik õigused, mis on sätestatud pädevale asutusele EL ühisrahastusmääruses ja mis eelnõuga sätestatakse. 23 Lõike 1 punkt 2 sätestab, et seadust kohaldatakse ühisrahastusteenuse, sealhulgas käesoleva lõike punktis 1 nimetamata investeerimisinstrumentide vahendamise teenuste osutajatele. Nimetatud punkti alusel reguleeritakse neid ühisrahastusteenuse osutajaid, kes lõikes 1 nimetatud EL ühisrahastusmääruse kohaldamisalasse ei kuulu. Siia on hõlmatud nt tarbijakrediidipõhised ühisrahastusmudelid ning muud teenuseosutajad, kes vahendavad kolmandate isikute investeerimisinstrumente. Täpsemalt on investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mõiste lahti seletatud eelnõu § 3 lõike 5 selgitustes. Lõike 1 punkti 3 kohaselt reguleerib seadus investeerimisinstrumentide pakkumist. Investeerimisinstrumendi pakkumise kohta vt lähemalt eelnõu § 3 lõigete 2 ja 3 selgitusi. Lõike 1 punktiga 4 sätestatakse, et seadust kohaldatakse ka virtuaalvääringu teenuse osutajatele. Seega, võrreldes kehtiva õigusega on virtuaalvääringu teenuste osutamisega seotud õiguslik regulatsioon edaspidi toodud RahaPTS-ist eriseaduse ehk ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse kohaldamisalasse. Lõike 1 punktiga 5 sätestatakse, et § 1 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud teenuseosutajate üle kehtestatakse eelnõuga nõuded asutamisele, tegevusele, lõpetamisele, samuti vastutuse ja järelevalve teostamise sätted. Lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseosutajatele kehtestatakse eelviidatud nõuded ulatuses, milles see on lubatud ja võimalik EL ühisrahastusmääruse alusel. Eelnõu üheks eesmärgiks ongi rakendada EL ühisrahastusmääruse valikukohti ja kehtestada nõuded, mis selle alusel liikmesriikidele pannakse. Lõike 2 näol on tegemist tüüpilise finantsjärelevalvesubjekti kohta käiva normiga, millega täpsustatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades eriseadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse kohaldumisala, milles piiritletakse isikud, teenused ja instrumendid, millele eelnõu kohaldub. Eelnõu kohaldumisala illustreerib lihtsustatud kujul järgmine tabel. Tabel 6. Eelnõu kohaldumisala vastavalt instrumendi liigile ÜLDNIMETUS INSTRUMENDI LIIK KAS EL KAS EELNÕU INSTRUMENDI ÜHISRAHASTUS- (ÜMIVS) PAKKUMISEL MÄÄRUS REGULEERIB AVALIKUSTATAV REGULEERIB TEAVE INVESTEERIMIS- Mitte-MiFID instrument Jah Osaliselt Põhiteabedokument INSTRUMENT [EL ühisrahastusmääruse art (kui pakkumise (järelevalve, (ÜMIVS 6. ptk) 2(1) punkt n] ehk vabalt koguväärtus on alla karistused jm) võõrandatav mitte-MiFID 5 mln euro) instrument Muu mitte- MiFID Ei Jah instrument, nt OÜ osad, mis ei ole vabalt võõrandatavad Ettevõtja laen läbi Jah Osaliselt ühisrahastuse (kui pakkumise (järelevalve, koguväärtus on alla karistused jm) 5 mln euro) Tarbijakrediit läbi Ei Jah ühisrahastuse VÄÄRTPABER Finantsinstrument MiFID Jah Osaliselt RM prospektimäärus tähenduses (st väärtpaber (kui pakkumise (järelevalve, (VPTS) VPTS § 2 tähenduses) koguväärtus on alla karistused jm) 5 mln euro) KRÜPTOVARA Virtuaalvääring Ei Jah ÜMIVS üldised teabe avalikustamise nõuded (6. ptk) 24 Lõikes 1 on sätestatud loetelu isikutest ja teenustest, mille osutajatele seadust kohaldatakse. Nimetatud isikud on toodud lõike kolmes punktis. Punkti 1 järgi kohaldatakse seadust investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutajale (nimetatud teenuseosutajaid nimetatakse seaduses ja käesolevas seletuskirjas edaspidi koos ka teenuseosutajateks). Teisisõnu kohaldatakse seadust kõikidele teenuseosutajatele, kes on Eestis asutatud ja osutavad Eesti füüsilistele ja juriidilistele isikutele investeerimisinstrumentide ja virtuaalvääringutega seotud teenuseid. Kuna investeerimisinstrumendi vahendamise teenus hõlmab ka ühisrahastusteenust EL ühisrahastusmääruse järgi, tuleb viimase osas arvestada ka § 1 lõike 1 punktis 1 toodud piirangut ja selles osas kohaldatakse seadust niivõrd kuivõrd see on lubatud EL ühisrahastusmäärusega. Eestis asutatud investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mõiste on avatud eelnõu § 3 lõikes 5 ning virtuaalvääringu teenuse osutaja mõiste eelnõu § 4 lõikes 2. Punkti 2 järgi kohaldatakse seadust ka käesoleva lõike punktis 1 nimetamata isikule, kes taotleb rahalisi vahendeid või pakub investeerimisinstrumente (edaspidi rahastuse taotleja). Käesoleva punkti alla kuuluvad need isikud, kes pakuvad enda tegevuse või äritegevusega seotud investeerimisinstrumente ise, st ilma teenuseosutajata, kes investeerimisinstrumente vahendaks. Nimetatud isikuid ei käsitata eelnõu tähenduses teenuseosutajatena, st nad ei pea endaga seotud investeerimisinstrumendi pakkumiseks taotlema tegevusluba vastavalt eelnõu § 7 lõikele 1, kuid endaga seotud investeerimisinstrumentide pakkumisel kohaldub analoogselt VPTS-is sätestatud väärtpaberite avaliku pakkumisega siiski eeskätt teabe andmise, st põhiteabedokumendi avalikustamise või Finantsinspektsioonis registreerimise kohustus (vt eelnõu 6. peatükk, eeskätt §-d 55 ja 58). Punkti 3 järgi kohaldatakse seadust ka välisriigi juriidilisele isikule, kes osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu. Selle kohta vt täpsemalt eelnõu § 16 selgitusi. Lõige 2 täpsustab, et käesoleva seaduse 6. ja 7. peatükis sätestatut kohaldatakse EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva nõude ja punktis n nimetatud instrumendi pakkumisele või vahendamisele üksnes juhul, kui nende investeerimisinstrumentide pakkumise koguväärtus kõikide Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kohta kokku selle pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ületab 5 000 000 eurot. Kuna investeerimisinstrumendi alla kuuluvad ka EL ühisrahastusmääruse kohased mitte-MiFID väärtpaberid ja ettevõtluslaenud, siis nende investeerimisinstrumentide pakkumisele või vahendamisele eelnõu teenuse osutamise nõudeid ei kohaldata, vaid sellisel juhul kohaldatakse EL ühisrahastusmäärust. Samas, kui nimetatud instrumendi pakkumise koguväärtus kõikide Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kohta kokku pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ületab 5 000 000 eurot, siis kohaldatakse sellisele teenuseosutajale käesoleva seaduse 6. ja 7. peatükke (teenuse osutamise ja rahastuse taotlemise nõuded ning investeerimisinstrumendi registri pidamise nõuded ja kanded investeerimisinstrumentidega). Lõike 3 järgi kohaldatakse isikule, kes on saanud tegevusloa EL ühisrahastusmääruse alusel, üksnes seaduse 11. ja 12. peatükis sätestatut, kui nimetatud isik osutab ainult ühisrahastusteenust EL ühisrahastusmääruse mõistes. Teisisõnu ei reguleeri seadus nende teenuseosutajate tegevust, mis kuulub EL ühisrahastusmääruse reguleerimisalasse, välja arvatud peatükkides 11. ja 12. sisalduv, mis EL ühisrahastusmäärust täpsustab ja täiendab. Lõike 4 järgi kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (sh Eesti) teenuseosutajale, kes on saanud tegevusloa vastavalt EL ühisrahastusmäärusele või lepinguriigis asutatud krediidiasutusele, investeerimisühingule, makseasutusele ja e-raha asutusele üksnes käesoleva seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut. Käesoleva lõike eesmärk on tagada, et nende ettevõtjate, kellele on väljastatud tegevusluba muu õigusakti kui käesoleva seaduse alusel (st EL ühisrahastusmääruse, KAS, VPTS, MERAS), tegevus oleks kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega (st eelnõu 6. peatüki nõuetega), ning teisalt, et käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldataks nimetatud ettevõtjate suhtes ka sarnast järelevalvet ja vastutuse sätteid nõuete rikkumise eest (vastavalt eelnõu 11. ja 12. peatükid). Ühtlasi vähendatakse sellise konstruktsiooniga ka ettevõtjate halduskoormust, kuna finantssektori järelevalvesubjektide tegevusnõuded on suures ulatuses sarnased, siis eelnõus reguleeritud teenuste pakkumisel peab eelpool viidatud ja juba olemasoleva finantstegevuse 25 loaga isik täitma üksnes konkreetseid spetsiifilisi nõudeid, mis tagavad teenuseosutajate võrdse kohtlemise ja investorite ühetaolise kaitse. Viimaks, sättes ei ole viidatud seaduse 2. peatükile, mis tähendab, et samas paragrahvis nimetatud isikutel ei ole vajalik taotleda täiendavat tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Põhjus on selles, et nimetatud isikute tegevusele ning vastava tegevusloa andmisele kohalduvad vähemalt samaväärsed, kuid enamasti rangemad nõuded. Sättes nimetatud välisriigis asutatud turuosalistele kehtib seaduse §-s 16 sätestatud erikord. Lõike 5 kohaselt kohaldatakse rahastuse taotlejale, kes ei tegutse teenuseosutajana, üksnes eelnõu 6., 11. ja 12. peatükis sätestatut. Eeltoodu kehtib juhul, kui rahastuse taotleja ei ole samaaegselt investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja (vt ka § 3 lõiked 5 ja 7). Sätte eesmärk on tagada, et isikule, kes pakub endaga seotud investeerimisinstrumente, peaks rakendama oma tegevuses vähemalt samaväärseid nõudeid kui tegevusloaga teenuseosutaja, vähemalt selles osas, mis puudutab teabe andmist, järelevalvet ja vastutust. Nimetatud kohustus on analoogne VPTS-is sätestatud väärtpaberi (avaliku) pakkumisega, st enda äriühinguga seotud väärtpaberite emiteerimise puhul tuleb avaldada teabedokument (väärtpaberite puhul prospekt), kuid teise äriühingu väärtpaberite pakkumist käsitletakse investeerimisteenusena, mille jaoks tuleb pakkumise korraldajal taotleda investeerimisühingu tegevusluba. Lõike 6 kohaselt ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut füüsilisest isikust rahastuse taotleja suhtes, kes taotleb tarbijakrediiditi. Välistuse eesmärk on mitte kohustada füüsilist isikut, kes tarbijakrediidi näol taotleb eelduslikult rahastust väikses mahus ja enda tarbeks, järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, mis tavapäraselt rahastuse taotlemisega kaasnevad (sh põhiteabedokumendi avalikustamine). Samas tasub märkida, et juhul, kui füüsiline isik taotleb tarbijakrediiti, siis kohaldatakse sellisele rahastuse taotlemisele siiski asjakohaseid tsiviilõigussuhteid reguleerivaid õigusakte, sh ka KAVSi ajaomaseid sätteid. Lõike 7 kohaselt on seaduse kohaldamisalast välistatud sellised rahastuse taotlemised, millega ei kaasne ega pidanudki kaasnema rahastuse taotleja poolset vastusooritust või muud varaliselt hinnatavat hüve, või kus isik saab vastu üksnes mitterahalist hüvitist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud lõike eesmärk on välistada seaduse kohaldumisalast mittetulunduslikud ja heategevusliku eesmärgiga rahastuse taotlemise projektid; samuti sellised ettevõtmised, mille puhul on selgelt enne kliendi või investori poolset kapitali panustamist temale kommunikeeritud, et üleantud kapitali ei tagastata või oma panustatud kapitali eest ei pakuta vastutasuks asju, õiguseid või muid hüvesid. Lõike 8 järgi ei kohaldata seadust finantsinstrumentidele ja –teenustele, mille kohta käiv on reguleeritud teistes finantsjärelevalvesubjektide kohta käivates eriseadustes, sealhulgas ei kohaldata seadust järgmistele teenustele ja finantsinstrumentidele: 1) väärtpaberitele, mille emiteerimine, registreerimine ja tehingute tegemine on reguleeritud väärtpaberituru seaduses (vt ka EL ühisrahastusmääruse artikkel 1 lõike 2 punkt b); 2) investeerimisteenuste osutamisele väärtpaberituru seaduse § 43 ja § 44 mõistes; 3) investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele kindlustustegevuse seaduse § 222 lõike 1 mõistes; 4) investeerimisriskiga pensionilepingutele kogumispensionide seaduse § 461 mõistes; 5) investeerimisriski sisaldavate krediidiasutuste hoiustele krediidiasutuste seaduse § 891 mõistes. Eeltoodud erandite eesmärk on välistada olukorrad, kus võib tekkida normide konkurents ning anda õiguskindlus instrumentide ja teenuste puhul, mille kohta on olemas kehtivad eriseadused ja –normid. Lõike 9 järgi ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina KAS § 4 tähenduses selliseid rahalisi või muid vahendeid, mille teenuseosutaja on saanud oma klientidelt investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil. Sellega seoses on oluline märkida, et teenuseosutajal, sarnaselt teiste finantseerimisasutustega ning ettevõtjatega, kes ei ole krediidiasutused, ei ole lubatud avalikkuselt vastu võtta hoiuseid ja muid taolisi tagasimakstavaid rahalisi vahendeid (vt ka KAS § 4 lg 1). Teenuseosutaja võib enda makse- või muule kontole kogutavat investori raha või rahalisi vahendeid kasutada üksnes investori korralduse täitmiseks (vara lahususe kohta vt ka eelnõu § 68 selgitusi). Lõike 10 järgi peab krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja tarbijale krediidi vahendamisel (vt KAVS § 4) või tarbijakrediidilepinguga seotud nõustamisteenuse (vt KAVS §-id 7 ja 51) osutamisel 26 järgima KAVS §-des 47–531 sätestatut. Nimetatud säte põhineb suuresti samasisulisel KAS § 83 lõikel 31 ning sätte idee on tagada tarbijakrediidi vahendamise puhul samasuguste nõuete järgimine hoolimata sellest, kas teenust osutab krediidiandja, -vahendaja, krediidiasutus või ühisrahastusteenuse osutaja. Paragrahv 3 sätestab investeerimisinstrumendi, sellega seotud teenuste ja rahastuse taotleja mõisted. Lõikes 1 on defineeritud investeerimisinstrumendi mõiste käesoleva seaduse tähenduses. Lõike sissejuhatava teksti kohaselt on investeerimisinstrument investeerimise eesmärgil kasutatav. See tähendab, et investeerimisinstrument on finantsvara (finantsinstrument), mille (peamine) eesmärk on teenida instrumendi hoidjale tulu. Sarnaselt väärtpaberituru seaduses reguleeritud väärtpaberitega peaks investeerimisinstrumendi puhul investeerimise eesmärk tähendama seda, et investeerimisinstrumendi soetamisest ja hoidmisest tuleneda võiv tulu põhineb suuresti kellegi muu isiku kui investori panusel rahastuse taotleja käekäigu suhtes, st investor omandab investeerimisinstrumendi, jäädes sellega kaasnevas õigussuhtes suuresti passiivseks rahastuse taotleja ja/või investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja suhtes. Punktis 1 on esitatud loetelu konkreetsetest väärtpaberitest ja instrumentidest, mida käsitatakse seaduse tähenduses investeerimisinstrumendina. Sellisteks instrumentideks on väärtpaberituru seaduse §-s 2 lõike 1 punktides 1-8 nimetamata väärtpaberid või EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis n nimetatud instrument. Seadusega on hõlmatud sellised eelnimetatud finantsinstrumendid, mis annavad selle omanikule hääle-, kasumi või muid õigusi, mida tavapäraselt seostatakse osaluse omamisega või muul viisil kontrolli teostamisega juriidilises isikus või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduses või muus esemes. Eeskätt kuuluvad selle määratluse alla osaühingu osad, osalus tulundusühistus ja usaldusfondis, aga ka kontrolliõigus sihtasutuste üle ning muud väärtpaberid ja finantsinstrumendid, mis ei ole finantsinstrumendid MiFID II mõistes, kuid millega kaasneb eeltoodud omadustega instrumendi omamine või käsutusõigus. Punkti 2 kohaselt hõlmab investeerimisinstrumendi mõiste ka krediidilepingust, sealhulgas EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tulenevat nõuet. Punkt 2 tuleneb üldjoontes viidatud EL ühisrahastusmääruse sättest, kuid siseriiklikku õigusesse on nimetatud punkt 2 toodud üle laiendavalt, st krediidilepinguga käesoleva seaduse tähenduses on hõlmatud nii laenulepingud EL ühisrahastusmääruse mõistes, kuid ka tarbijakrediit KAVS-i (ja VÕS-i) tähenduses. Eelnõu koostajate hinnangul on tarbijakrediidil põhinev ühisrahastusmudel nii rahastuse taotleja kui ka investori puhul vähemalt samaväärsete riskidega. Lisaks tekiks käesolevas seaduses tarbijakrediidi reguleerimata jätmise korral õigusselgusetus, et kas ühisrahastusmudelil põhineva tarbijakrediidi puhul (vt KAVS § 2 lg 2) kohaldataks KAVS-i või käesolevat seadust. Muud tarbijakrediidi andmist ja vahendamist eelnõu ei reguleeri ja see jääb endiselt KAVS-i kohaldamisalasse. Punkti 3 järgi kuuluvad investeerimisinstrumendi mõiste alla ka tuletisinstrumendid, mis annavad selle omanikule õiguse sama lõike punktis 1 ja 2 nimetatud investeerimisinstrument omandada. Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nimetatud tuletisinstrumentide all erinevaid instrumente, mis võimaldavad selle omandajal tulevikus investeerimisinstrument omandada. Eeskätt liigituvad sellise määratluse alla võlainstrumendid, mida iseenesest ei saa pidada investeerimisinstrumentideks, kuid mille (esma)pakkumise ajal on avaldatud, et tulevikus on võimalik nimetatud võlainstrumendi omandajal nimetatud instrument investeerimisinstrumendiks konverteerida. Lisaks peetakse käesoleva punkti all silmas ka praktikas kasutatavaid konverteeritavad instrumente (sh laenud; ingl. k convertible loan, convertible note), mille omandaja saab valida, kas sellise instrumendi rahastuse taotleja poolne vastusooritus seisneb raha tagasi maksmises või osaluse või muu õiguse üleandmises. Lõige 2 sätesab investeerimisinstrumendi pakkumise mõiste, mille kohaselt investeerimisinstrumendi pakkumine on mistahes vormis ja vahendite, sealhulgas finantsvahendusplatvormi või muu tehnilise lahenduse abil abil avalikkusele investeerimisinstrumendi omandamise võimaluse kohta kättesaadavaks tehtud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutava investeerimisinstrumendi osas, et võimaldab investoril otsustada investeerimisinstrumendi omandamise üle. Teisisõnu tuleb käsitleda investeerimisinstrumendi pakkumisena iga teadet, milles on viidatud võimalusele investeerimisinstrumente soetada ning milles on antud investorile või kliendile võimalus teha omapoolne sooritus tehingu tegemiseks. Selliste võimaluste hulka kuulub näiteks 27 investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja maksekonto, virtuaalvääringu rahakoti või muu sarnase väärtuse ülekandmiseks võimaldatud konto andmete edastamine investorile või kliendile koos lubadusega teha tulevikus omapoolne vastusooritus investeerimisinstrumendi üleandmise näol. Seevastu ei käsitleta investeerimisinstrumendi pakkumisena sellist teabe avaldamist, mille puhul ei anta investorile võimalust investeerimisinstrument omandada (vt sama paragrahvi lõike 3 selgitused). Käesolevas lõikes märgitud avalikkuse definitsioon on avatud seaduse § 5 lõikes 1. Lõikes 3 on sätestatud erand, mille kohaselt tegemist ei ole investeerimisinstrumendi pakkumisega tegemist juhul, kui teabe avaldamisega ei kaasne võimalust investeerimisinstrument omandada. Praktikas kuuluvad selliste teabe avaldamiste alla näiteks uudislood, viitamine veebilehele, kus pakkumist läbi viiakse ja muud kolmandate isikute poolt tehtud pakkumise tutvustamised või reklaamid, kus investoril ei ole võimalik teha omapoolset sooritust investeerimisinstrumendi omandamiseks. Lõige 4 sätestab ühisrahastusteenuse mõiste, mis on defineeritud kahe erineva ühisrahastusteenuse vormi kaudu. Krediidipõhine ühisrahastus tähendab investorile antud võimalust omandada investeerimisinstrument, millega rahastatakse krediiti või lõike 1 punktis 3 nimetatud tuletisinstrumenti, millega kaasneb lubadus pakkumisse investeeritud vahendid kokkulepitud tähtajaks intressidega või muu finantstulu näol tagastada (punkt 1). Nimetatud määratlus eeldab ka seda, et ettevõtjad, kes on saanud varasemalt KAVS § 2 lg 2 alusel krediidivahendaja tegevusloa, peavad eelnõu kohaselt edaspidi hakkama järgima käesoleva seaduse nõudeid lisaks teatud KAVSi sätetele (§§ 47–531; vt eelnõu § 2 lõiget 10). Sama lõike punkti 2 järgi kuulub ühisrahastusteenuse alla ka investeerimis- või omakapitalipõhine ühisrahastus. Nimetatud teenus käsitleb laiendavalt EL ühisrahastusmääruses sätestatut, st ühisrahastusteenusena käsitatakse ka § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud instrumenti või selle tuletisinstrumenti vastavalt sama lõike punktile 3. Nimetatud laiendus tuleneb sellest, et nii MiFID II kui ka EL ühisrahastusmäärus nimetatud instrumente ei käsitle (st MiFID II räägib vabalt võõrandatavatest finantsinstrumentidest), kuigi vastavad instrumendid on turul levinud ning Eesti investoritele laialt kättesaadavad, samuti kujutavad samaväärseid või isegi suuremaid finantsriske võrreldes laenu- või krediidipõhiste instrumentidega. Osaühingu osade võõrandamise kohta vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 2.2. Lõige 5 sätestab investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mõiste. Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse näol on tegemist teenusega, mille kaudu juriidiline isik pakub investeerimisinstrumente avalikkusele ning peab arvestust investeerimisinstrumentide registri üle. Sisuliselt on tegemist igasuguse teenusega, mille käigus teenuseosutaja võimaldab kolmanda isiku ehk mõne teise isikuga seotud investeerimisinstrumentidega kauplemist või nende omandamist või võõrandamist. Analoogia korras võib mõista investeerimisinstrumentide vahendamise teenust kui väärtpaberituru seaduses reguleeritud väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamise teenust (VPTS § 43 lg 1 p 7), kuid teenusena osutatakse mitte väärtpaberite pakkumist sama seaduse paragrahvi 2 lõikes 1 toodud väärtpaberite, vaid käesoleva seaduse reguleerimisalas olevate investeerimisinstrumentide näol. Lisaks loetakse investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajaks igat juriidilist isikut, kes pakub ükskõik millise teise isiku poolt väljastatud investeerimisinstrumente kas esmapakkumisena või võimaldab selliste investeerimisinstrumentide kauplemist järelturul. Investeerimisinstrumentide registri pidamise kohta vt lähemalt eelnõu § 68 jj selgitusi. Seega juhul, kui rahastuse taotleja vahendab kolmanda isiku poolt pakutavaid investeerimisinstrumente, siis sellist rahastuse taotlejat käsitatakse investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajana ja sellisel juhul tuleb lähtuda seaduses mh investeerimisinstrumendi pakkumise kohta sätestatust. Lõige 6 täpsustab, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. Sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatega ning eeskätt Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate turuosalistega on teenuseosutaja poolt kasutatav äriühingu vorm piiratud osaühingu ja aktsiaseltsiga, kuivõrd nimetatud äriühingute puhul on kõige 28 täpsemini ja finantssektori ettevõtjale kohasemalt kindlaks määratud kohustuslikud juhtimise alused, osaluse omandamise ja osalusega seotud õiguste teostamine, vastutuse klauslid jm sätted. Lõike 7 näol on tegemist täpsustusega lõike 6 suhtes. Nimetatud lõikes on sätestatud, et kui isik on üheaegselt nii rahastuse taotleja kui investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, kohaldatakse talle investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja kohta sätestatut. Erand sellest sättest oleks olukorras, kus investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja pakub ise endaga seotud investeerimisinstrumenti, misjuhul käsitletaks sellist vahendamise teenuse osutaja- poolset pakkumist investeerimisinstrumendi pakkumisena ning vahendamise teenuse osutajale kohaldataks rahastuse taotleja kohta sätestatut. Nimetatud lõike eesmärk on eeskätt tagada investoritele samaväärne kaitse (sh teabe andmise kohustuse täitmine) sõltumata sellest, kas pakkumise viib läbi rahastuse taotleja ise või investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja. Lõike 8 kohaselt peab rahastuse taotleja ühinguleping või põhikiri kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis juhul, kui rahastuse taotleja kaasab ise või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja vahendusel rohkem kui üks miljon eurot. Säte on seotud eelnõu § 58 lg 10 punktiga 4. Paragrahv 4 sätestab virtuaalvääringu mõiste ning seaduse kohaldamisalasse kuuluvad virtuaalvääringu teenused. Sätte näol on tegemist kehtiva RahaPTS vastavate sätete koondamisega käesolevasse eriseadusesse. Võrreldes virtuaalvääringutele ja virtuaalvääringu teenustele kohalduva regulatsiooniga RahaPTS-is on nimetatud varadele ja teenustele kohalduvad normid jäetud suures osas muutumata, välja arvatud virtuaalvääringu mõiste (lõige 1) ja ülekandeteenuse sisustamine (lõiked 2 ja 6). Virtuaalvääringu mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, kohta (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43-75), mille kohaselt on virtuaalvääring digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud tunnustavad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punkti 25 mõistes ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 alapunktide (k) ja (l) tähenduses. Nimetatud mõistet kasutab ka kehtiv RahaPTS redaktsioon. Selle direktiivi kohaselt on seega välistatud teenused, mis põhinevad konkreetsetel makseinstrumentidel, mida saab kasutada üksnes piiratud viisil ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:  makseinstrumendid, millega on nende valdajal võimalik omandada kaupu või teenuseid ainult väljastaja ruumides või väljastajaga sõlmitud otsese kaupade müügi või teenuste osutamise lepingu alusel teenusepakkujate piiratud võrgus;  makseinstrumendid, mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks;  makseinstrumendid, mis kehtivad vaid ühes liikmesriigis ja mis antakse ettevõtja või avaliku sektori asutuse taotluse korral ning mida reguleerib riiklik või piirkondlik avaliku sektori asutus konkreetsetel sotsiaalsetel või maksustamisega seotud eesmärkidel, et omandada konkreetseid kaupu või saada teenuseid tarnijatelt, kes on sõlminud väljaandjaga kaupade müügi või teenuste osutamise lepingu;  elektroonilise side võrkude või teenuste pakkuja maksetehingud, mis tehakse lisaks elektroonilise side teenustele võrgu kliendi või teenuse tellija jaoks: - digitaalse infosisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse infosisu ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ning mis lisatakse seonduvale arvele; või - mis täidetakse elektroonilisest seadmest või selle kaudu ning mis lisatakse seonduvale arvele heategevuse raames või piletite ostmiseks; - tingimusel et ükski nendes punktides osutatud maksetehing ei ole suurem kui 50 eurot ning: - maksetehingute kogusumma ei ületa üksiku võrgu kliendi või teenuse tellija kohta 300 eurot kuus; või - kui võrgu klient või teenuse tellija eelrahastab oma elektroonilise side võrgu või teenuse pakkuja juures asuvat kontot, ei ületa maksetehingute kogusumma 300 eurot kalendrikuus. 29 Võrreldes RahaPTS-is toodud sõnastusega on virtuaalvääringu mõiste puhul keelelise korrektsuse huvides „seaduslik maksevahend“ asendatud „seotud ühegi ametliku valuutaga“, ning „aktsepteerivad maksevahendina“ asendatud „tunnustavad maksevahendina“, et paremini väljendada inglisekeelse algteksti mõtet. Lisaks tasub märkida, et maksevahendina kasutamine või virtuaalvääringu maksevahendina tunnustamine ei pea olema virtuaalvääringu loomise või (esma)pakkumise ajal kindlaks määratud, vaid virtuaalvääring võib ajapikku areneda maksevahendiks, mida tunnustavad füüsilised ja juriidilised isikud.51 Viimaks on virtuaalvääringu mõistes kasutatud kehtiva RahaPTS-is sisalduva virtuaalvääringu definitsiooni asemel fraasi „ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga“. Muudatuse eesmärk on hõlmata virtuaalvääringu mõiste alla ka need instrumendid, mis tuginevad oma väärtuses ühele või mitmele riiklikule valuutale (nn stablecoin’id). Kui jätta nimetatud tekstiosa muutmata, siis saaks öelda, et krüptovaradele, millel on puutumus riiklike valuutadega, ei kohaldu virtuaalvääringu vahetamise, pakkumise, korraldamise, jne nõuded, mis on sätestatud eelnõus. Lisaks virtuaalvääringu mõiste muutmisele on võrreldes RahaPTS-is kehtinud regulatsiooniga lisatud virtuaalvääringu teenusena virtuaalvääringu ülekandeteenus (vt lõige 2 p 4 ja lõige 6). Virtuaalvääringu teenused käesoleva seaduse tähenduses (lõige 2) on virtuaalvääringu rahakotiteenus, virtuaalvääringu vahetamise teenus, virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenus ning virtuaalvääringu ülekandeteenus. Nimetatud teenuste mõisted on avatud sama paragrahvi järgmises neljas lõikes. Virtuaalvääringu rahakotiteenus on (lõige 3) on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. Krüpteeritud võtmete hoidmine teenusena eeldab seda, et teenuseosutaja nõustub võtmeid teatud tasu eest hoidma, sealhulgas võtmete turvalisuse tagamise eesmärgiga. Samas krüptograafiliste võtmete hoidmine tähendab ka seda, et teenuseosutaja säilitab kontrolli võtmete üle ning tal on võimalik teha võtmetega teatud tehinguid (näiteks varukoopiaid). Seega saab teenusena pakkuda ainult selliseid rahakotte, mis asuvad teenusepakkuja serveris või pilveteenuses, mistõttu ei liigitu riistvaralised rahakotid, mille üle teenuseosutaja ei saa kontrolli teostada, käesoleva rahakotiteenuse mõiste alla. Virtuaalvääringu vahetamise teenus (lõige 4) on teenus, mille raames teenuseosutaja vahetab virtuaalvääringu raha vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu. Teenuste osutamise all mõistetakse ka vahendamist, kus juriidiline isik aktsepteerib raha või virtuaalvääringuid ning kannab need vahetamiseks edasi kolmandale isikule, sealjuures ise mitte vahetamist teostades, ning saadud raha või vääringu lõpp-kliendile tagasi kandes. Lisaks tasub märkida, et virtuaalvääringu teenuse osutamise alla liigituvad kõik teenused, milles teenuseosutaja võtab vastu ametlikult käibel olevat valuutat või virtuaalvääringuid ning annab kliendile tagasi teist liiki virtuaalvääringuid või vahetab valuuta virtuaalvääringute vastu, või vastupidi. Virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenuse (lõige 5) all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses sellist teenust, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja haldab platvormi, kus mitu virtuaalvääringu ostust või müügist huvitatud kolmandat isikut saavad suhelda viisil, mille tulemuseks on leping, ning lepingu esemeks on vahetada üks virtuaalvääring teise vastu või raha vastu. Nimetatud platvormi puhul ei tegutse virtuaalvääringu teenuseosutaja ise lepingupoolena, kes vahetab virtuaalvääringut teise virtuaalvääringu või raha vastu, vaid haldab platvormi, millel sobitatakse virtuaalvääringu ostja ja müüja (või virtuaalvääringu vahetajate) samasisulised huvid. Tulenevalt virtuaalvääringutega ja nende teenuseosutajatega kaasnevast kõrgendatud riskist52 on mõistlik reguleerida ka selliste teenuseosutajate tegevust, mis võimaldavad ka kolmandatel isikutel virtuaal- vääringutega tehinguid teha. Samasisulise ettepaneku on esitanud ka FATF oma soovituslikes juhendites ja Euroopa Komisjon septembris 2020 avalikustatud MiCA ettepanekus. 51 Samale seisukohale on jõudnud Šveits oma 2018. aasta riiklikus rahapesu riskihinnangus. Vt lähemalt: https://www.newsd.admin.ch/newsd/message/attachments/56166.pdf, lk 14-15. 52 „Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuring“, Rahapesu andmebüroo, 22.09.2020. Kättesaadav internetis: https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b 30 Virtuaalvääringu ülekandeteenus on vähemalt osaliselt elektrooniline tehingute vahendamise teenus, millega virtuaalvääringu teenuse osutaja kaudu tehakse tehing algataja nimel eesmärgiga teha virtuaalvääring saajale virtuaalvääringu teenuse osutaja kaudu kättesaadavaks, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja virtuaalvääringu saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja on identsed (lõige 6). Nimetatud teenuse hulka kuuluvad kõik teenused, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja teeb kolmanda isiku nimel tehingu või toimingu, millega kantakse virtuaalvääring ühest virtuaalvääringu rahakotist või virtuaalvääringute hoidmiseks mõeldud kontolt teisele. Sisuliselt on mõeldud siin iga teenust, mis võimaldab teenuseosutajal kolmandate isikute nimel virtuaalvääringuid kui väärtust ühelt isikult teisele või erinevate virtuaalsete rahakottide ja/või kontode vahel üle kanda. Teenuse eelnõu kohaldamisalasse lisamine tuleneb FATF-i asjakohasest juhendist53, mis täheldab kõiki väärtuse ülekandmise teenuste hõlmamise vajalikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete alla. Tegemist on FATF-i mõistes virtuaalvääringute ülekandmise/teisaldamise teenusega, mis on seaduses täpsemalt lahti kirjutatud. Lisatav punkt hõlmab kõiki teenuseid, mis võimaldavad teenust kasutaval isikul anda üle teistele isikutele omandit, valdust või muul viisil kontrolli virtuaalvääringu üle. Teenuse raames teeb teenuspakkuja tehingu teise isiku nimel. Teenus hõlmab igasugust ostjate ja müüjate vahendamist (näiteks maaklerteenuse laadsed teenused) ja teenuseid või tehnoloogiaid, mis toovad omavahel kokku ostjad ja müüjad. Virtuaalvääringu teenuse osutajaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on detsentraliseeritud või teenuse pakkumisega seonduvad ülesanded/tegevused on jaotatud mitme isiku vahel. Lisaks on nimetatud mõiste sisustamisel eeskuju võetud ka Euroopa Komisjoni ettepaneku 2021/024154, millega reguleeritakse rahaliste vahendite ja teatud krüptovarade ülekandmisega kaasnevat teavet, artikli 3 punktist 10; samuti tulenevad eraldi samasisulised tegevusnõuded antud teenuse kohta tulevikus ka EL krüptovaraturgude määrusest. Lõike 7 kohaselt loetakse virtuaalvääringu teenuseks ka virtuaalvääringu väljastamise, virtuaalvääringu pakkumise või müügi korraldamist või pakkumise või müügiga seotud finantsteenuste osutamist. Teenus hõlmab nii virtuaalvääringu väljastaja enda pakutavaid teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud virtuaalvääringu pakkumise, turundamise, müügi, levitamise ja meetmetega, mida on vaja pakkumise läbiviimiseks või kauplemise tagamiseks. Pelgalt virtuaalvääringu pakkumiseks vajaliku tarkvara arendamine siiski ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenuseks, kui teenus ei hõlma eelnimetatud täiendavaid aspekte. Samas tarkvara kasutamise võimaldamine virtuaalvääringu pakkumise, müügi või kauplemise mõjutamiseks võib olla hõlmatud. Virtuaalvääringu teenuse osutaja (lõige 8) on juriidiline isik, kes osutab üht või mitut virtuaalvääringu teenust kolmandatele isikutele püsiva tegevusena. Sätte sõnastus on jäetud muutumata võrreldes senikehtinud RahaPTS redaktsiooniga. Lõike 6 teise lause kohaselt võib virtuaalvääringu teenuse osutaja tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. Lõike 9 järgi kohaldatakse virtuaalvääringule investeerimisinstrumendi kohta sätestatut, kui virtuaalvääringul on investeerimisinstrumendi tunnused. Nimetatud säte on asjakohane eelkõige sellisel juhul, kui eeskätt makseteks kasutatav virtuaalvääring annab selle hoidjale teatud õigusi, mida tüüpiliselt võib seostada investeerimisinstrumendiga. Samuti soovitakse selle sättega ära hoida ka olukorda, kus eeskätt investeerimisinstrumendi mõiste alla kuuluvat instrumenti on võimalik kasutada maksevahendina, mis justkui võiks anda aluse investeerimisinstrumendi pidamist virtuaalvääringuks, seeläbi aga hoides kõrvale näiteks tegevusloa taotlemise ning investorile teabe andmise kohustustest. Virtuaalvääringutega seotud regulatsiooni ületoomisega RahaPTS-ist käesolevasse eelnõusse tunnistakse seeläbi kehtetuks samasisulised RahaPTS-is sisalduvad normid (vt allpool eelnõu § 124 selgitusi). Paragrahvis 5 on loetletud muud seaduses kasutatud terminid, st terminid, mille tähendus on erinev võrreldes muudes seadustes kasutatavate samade terminitega või terminid, mis tuuakse Eesti seadusesse esmakordselt käesoleva seadusega. 53 https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf, lk 83. 54 https://ec.europa.eu/finance/docs/law/210720-proposal-funds-transfers_en.pdf 31 Lõikes 1 on sätestatud avalikkuse mõiste. Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse avalikkust kui eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi. Väärtpaberite esmapakkumisel on tähtis hinnata, kas tegemist on avaliku pakkumisega, kuivõrd väärtpaberite avaliku pakkumise määratlusest tulenevad emitendile teabedokumendi avalikustamise ja registreerimise kohustused. Eelnõus mõistetakse avalikkust lähtuvalt KAS-is kasutatud määratlusest ning laiemalt võrreldes VPTS-iga, st iga investeerimisinstrumendi pakkumist, mis on suunatud kindlaksmääramata isikute ringile, näiteks tehes rahastuse taotleja või investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja veebilehel kättesaadavaks teabe pakkumise kohta, tuleks käsitleda käesoleva seaduse tähenduses avaliku pakkumisena. Määratlus hõlmab ka selliseid pakkumisi, kui investeerimisinstrumendi kohta avaldatav teave edastatakse kindlaksmääramata isikutele näiteks juhuvalimi, sh teadmata isikutele või tundmatutele telefoninumbritele helistamise, või teenuseosutaja veebilehel teabe avalikustamise teel, isegi kui pakkumise kohta teabele ligipääsemiseks on vajalik esmalt luua konto ning teostada isikusamasuse tuvastamine või muud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmed. Avalikkuse all on mõeldud ka „registreeri huvi“ kontsepti, kus esialgu ei edastata investorile teabedokumenti või üldse terviklikku teavet pakkumise kohta, vaid kogutakse potentsiaalsete investorite andmeid ning hiljem pakutakse investeerimisinstrumente piiratud hulgal investoritele. Seevastu konkreetsetele ning eelnevalt kindlaksmääratud isikutele, muuhulgas rahastuse taotleja juhtorganite ja osalust omavatele isikutele suunatud pakkumist, ei käsitata avaliku pakkumisena. Eriotstarbeline üksus (lõige 2) (ingl keeles special purpose vehicle või SPV) on juriidiline isik, mis on loodud teatavate kitsamate või ajutiste eesmärkide täitmiseks ning finantsriski, maksu- või regulatiivse riski eraldamiseks, sealhulgasi väärtpaberistamise vahendusettevõte või üksus, mille ainsaks eesmärgiks on väärtpaberistamine Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107—121) artikli 1 lõike 2 tähenduses. Eriotstarbelise üksuse määratlemise näol on tegemist EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punkti q ülevõtmisega Eesti õigusesse, ning selle mõiste määratlemise vajadus tuleneb seaduseelnõu §-st 38, milles täpsustatakse nõuded eriotstarbelise üksuse kasutamisele ühisrahastusteenuse osutamisel. Finantsvahendusplatvorm (lõige 3) on tehniline lahendus või tehniliste lahenduste süsteem, mis võimaldab investeerimisinstrumente või virtuaalvääringuid pidevalt ja korrapäraselt omandada. Teisisõnu on finantsvahendusplatvorm selline tehniline lahendus, mille kaudu osutatakse eelnõu § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenust, kusjuures finantsvahendusplatvormi määratluse alla lähevad kõik platvormid, millel on võimalik osaleda ja korraldada investeerimisinstrumentide ja virtuaalvääringute esmapakkumisi kui ka teha nimetatud instrumentidega tehinguid (sealhulgas edastada korraldusi teenuseosutajale tehingute tegemiseks) pärast esmapakkumist (st järelturul). Investeerimisprojekt (lõige 4) on rahastuse taotleja tegevuste kavand või kirjeldus, mida rahastuse taotleja soovib rahastada investeerimisinstrumendi pakkumise kaudu. Teisisõnu on tegemist rahastuse taotleja äritegevuse kirjeldusega, millele finantseerimist otsitakse. Investeerimisprojekti mõiste on osaliselt EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktist l üle võetud sõnastus („ühisrahastusprojekt“ – äritegevus, mida projektiomanik soovib rahastada ühisrahastuspakkumise kaudu), eelnõus on tegemist mõnevõrra laiema määratlusega, et investeerimisprojekti mõiste hõlmaks ka investeerimisinstrumentide ja virtuaalvääringute pakkumisi, ning ka selliseid investeerimisinstrumentide pakkumisi, mida rahastatakse ühisrahastusprojekti raames. Investorina (lõige 5) käsitatakse eelnõu tähenduses isikut, kellele kuulub investeerimisinstrument või kes on võtnud kohustuse või kellel on õigus omandada investeerimisinstrument. Investori mõiste hõlmab EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punkti i toodud sõnastust, kuid seda on täiendatud selliselt, et see kohalduks ka investeerimisinstrumentide pakkumise puhul (vt lisaks EL ühisrahastusmääruse pp 42). Sama lõike teise lause kohaselt on investor ka potentsiaalne investor, kellele soovitakse investeerimisinstrumenti pakkuda, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud. Potentsiaalse investori määratlus tuleneb EL ühisrahastusmäärusest (vt nt artikkel 2 lõike 1 punkti g jne). Sama lõike kolmanda lause kohaselt võib investor olla kogenud või mittekogenud. Kolmanda lause täpsustus on vajalik eelkõige investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamisel käesoleva seaduse § 42 mõistes. Sarnaselt potentsiaalse investoriga tuleneb ka kogenud ja mittekogenud investori mõiste ühisrahastusmäärusest (vt sama § järgmine lõige). 32 Kogenud investor (lõige 6) on EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud investor, sealhulgas kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 tähenduses. Viidatud EL ühisrahastusmääruse kohaselt on „kogenud investor“ füüsiline või juriidiline isik, kes on kutseline klient vastavalt direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktile 1, 2, 3 või 4, või füüsiline või juriidiline isik, kelle ühisrahastusteenuse osutaja tunnistab kogenud investoriks vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud kriteeriumidele ja korrale. Lõike 6 teise lause kohaselt on mittekogenud investor isik, kes ei vasta lõike 6 esimeses lauses nimetatud määratlusele. Lõige 7 sätestab kliendi mõiste. Selle kohaselt mõeldakse kliendi all käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 ja 4 nimetatud teenuse kasutajat, sealhulgas investorit või rahastuse taotlejat. Sõnastus on sarnane ka EL ühisrahastusmääruses sätestatud kliendi mõistega (artikkel 2 lõike 1 punkt g), mille kohaselt on „klient“ potentsiaalne või tegelik investor või projektiomanik, kellele ühisrahastusteenuse osutaja osutab või kavatseb osutada ühisrahastusteenuseid. Samas on EL ühisrahastusmääruse nimetatud sätet käsitletud eelnõus laiemalt, et kliendi mõistega oleksid hõlmatud ka teiste eelnõus sätestatud teenuste kasutajad. Lõikes 8 on esitatud krüptovaral põhineva investeerimisinstrumendi ehk investeerimistokeni mõiste. Lõike sõnastuse kohaselt on tegemist investeerimisinstrumendiga, mis on esitatud elektroonilisel kujul, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ning mis on registreeritud hajusraamatusüsteemis või muul sarnasel tehnoloogial põhinevas turvalises süsteemis või mis põhineb krüptograafial. Nimetatud määratlus põhineb eelkõige MiCA ettepanekul, ning võrreldes teiste eelnõuga reguleeritavate investeerimisinstrumentidega on investeerimistokeni keskne omadus selle elektrooniline vorm ning registreerimine ja pidamine hajusraamatusüsteemis või muus turvalises süsteemis. Käesoleva seaduse tähenduses on investeerimistokeni ja investeerimisinstrumendi vahetegu kõige olulisem investeerimistokeni registreerimise seisukohalt (vt lähemalt käesoleva seaduse § 66 selgitusi). Lõike 9 järgi lähtutakse olulise osaluse, isiku kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja märkimisväärse seose määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 82, 9, 10 ja 721 sätestatust. Nimetatud täiendus on vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki sisustamisel. Paragrahvi 6 esimese nelja lõike näol on tegemist finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud üldnormidega, mille sarnased on kehtestatud kõikides analoogsetes finants-järelevalvesubjektide kohta käivates eriseadustes. Lõike 1 kohaselt peab äriühing käesoleva seaduse paragrahvis 1 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks eelnevalt tegevusluba taotlema. Investeerimisinstrumentide pakkumisel (kui investeerimisinstrumendi väljastab rahastuse taotleja ise) ja finantstuluta ühisrahastusteenuse osutamisel ei ole vajalik taotleda tegevusluba käesoleva peatüki alusel. Sätte kohaldamisalasse kuuluvad vastavalt ühisrahastusteenuste osutamine (niivõrd kui osutatavad ühisrahastusteenused ei ole hõlmatud EL ühisrahastusmäärusega), investeerimisinstrumentide vahendamise teenus ja virtuaalvääringu teenused. Lõikes 2 toodu kohaselt väljastab tegevusloa ja tunnistab tegevusloa kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. Lõike 3 järgi tuleb teenuseosutajal viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni, kui tegevusloa aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud. Alates nimetatud teate esitamisest peab teenuseosutaja 30 päeva jooksul taotlema tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja lõpetama vastava teenuse osutamise. Lõike 4 kohaselt on käesoleva seaduse alusel antud teenuse osutamise tegevusload tähtajatud ja need ei ole teisele isikule üleantavad; samuti ei kehti tegevusload tütarettevõtja suhtes. Paragrahv 7 sätestab protseduuri tegevusloa taotlemiseks. Tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile dokumendid, mis kinnitavad teenuseosutajale seatud nõuete täitmist. Näiteks tuleb esitada põhikiri, asutamislepingu ärakiri, aktsia- või osakapitali sissemaksmist ning omavahendite olemasolu tõendavad dokumendid, äriplaan, sise-eeskirjad või nende projektid, raamatupidamise sise- 33 eeskirjad, andmed infotehnoloofiliste süsteemide ja tehnoloogiliste vahendite kohta, turvapoliitika või –eeskirjad, sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus jne (lõige 1). Ühe erisusena võrreldes muude finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud eriseadustega on lõike 1 punktis 18 ette nähtud tegevusloa taotleja kohustus esitada iga maksekonto andmed (sh maksekonto IBAN ja krediidi-, makse- või e-raha asutus, mille juures konto on avatud), ning virtuaalse rahakoti või muu vahendi kordumatu tunnus, mida teenuseosutaja kasutab kliendilt raha või rahaliste vahendite vastuvõtmiseks või hoiustamiseks. Nimetatud andmete edastamine Finantsinspektsioonile on vajalik, et viimasel oleks võimalik saada ülevaadet teenuseosutaja klientide seadusest tulenevate vara hoidmise nõuete järgimise kohta ning seeläbi kaitsta teenuseosutaja klientide huve. Uue maksekonto, virtuaalvääringu rahakoti või muu sarnase meetme avamisel tegevusloa taotlejale või tegevusluba omavale juriidilisele isikule tuleb sellekohased andmed edastada viivitamata Finantsinspektsioonile (vt allpool paragrahvi 9 lõiget 5). Lõikes 2 on selgitatud tegevusloa taotlemisel esitatava turvapoliitika kirjelduse sisu. Kuivõrd käesolevas seaduses sätestatud teenuste näol on tegemist valdavalt elektroonilistel süsteemidel põhinevate teenustega, mille puhul on iseäranis oluline süsteemide turvalisus ja ka klientide ning investorite andmete kaitse, siis tuleb tegevusloa taotlejal erilist rõhku asetada teenuse osutamisel kasutatavate lahendustega seotud riskide hindamisele ja maandamisele (lõige 2 punkt 1) ja teenuseosutaja valduses olevate andmete turvalisus (lõige 2 punkt 2). Lisaks lõike 2 punktides 1-2 nimetatud teabele peab tegevusloa taotlemisel esitatatud turvapoliitika või –eekirjade kirjeldus sisaldama ülevaadet tegevusloa taotleja poolt kasutusel olevate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. Lõike 3 kohaselt võib Finantsinspektsioon nõuda sõltumatu eksperdi hinnangut tegevusloa taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. Nimetatud eksperdi näol ei pea tegemist olema tingimata kvalifitseeritud IT-audiitoriga, kuid hinnangu andnud ekspert peab suutma kontrollida turvapoliitika või –eeskirjade sisu ning nende praktikas rakendamist; samuti seda, et eeskirjades toodu on kas tegelikult taotlejal kasutusel või on taotleja võimeline eeskirjades nimetatud meemeid rakendama. Lõike 4 kohaselt tuleb tegevusloa taotlusele lisada ka taotleja kinnitus, et kõikidel tegevusloa taotleja juhtkonda kuuluvatel isikutel puuduvad äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide, pettuse või ametialase vastutuse valdkonnas kehtiva siseriikliku õiguse rikkumisest tulenevad süüdimõistvad kohtuotsused ja sanktsioonid. Lõike 5 järgi tuleb juhul, kui taotleja juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust omanik on välisriigi kodanik, taotlejal esitada nimetatud välisriigi kodaniku kohta tema päritoluriigi ning iga kodakondsusjärgse riigi kohta karistusregistri väljavõtted ning dokumentide koopiad. Nimetatud käsitlus ühtib RahaPTS-i (vt RahaPTS § 70 lõige 3 punktid 8 ja 9) kui ka erinevates finantssektori ettevõtjate kohta kehtestatud eriseadustes sisalduvate tegevusloa taotlemise sätega. Lõike 6 kohaselt on isikul, kellele on väljastatud tegevusluba EL ühisrahastusmääruse alusel, vajalik taotleda käesolevas seaduse alusel täiendav tegevusluba, esitades selleks samas lõikes loetletud andmed ja dokumendid. Nimetatud andmed ja dokumendid tagavad EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse kooskõla käesoleva seadusega; samuti ei nõuta tegevusloa taotlemisel selliste andmete ja dokumentide esitamist, mis finantsjärelevalve teostajal on juba olemas vastavalt EL ühisrahastusmääruses nõutule. Paragrahv 8 avab äriplaani sisu eraldi paragrahvina. Üheks kõige olulisemaks teenuseosutaja tegevust hindavaks dokumendiks on äriplaan, mistõttu on eelnõus ka äriplaani sisu eraldi paragrahvis täpselt avatud. Vähemalt kolme aasta kohta esitatav äriplaan peab kajastama näiteks teenuseosutaja majandusnäitajate prognoosi, juhtimisstruktuuri ja tehnilise korralduse taset (lõiked 1 ja 2). Lisaks on Finantsinspektsioonil õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui taotleja finantsnäitajad ja muud andmed ei ole usaldusväärsed, kui omavahendite minimaalsuurus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või kui äriplaani põhjal ei ole võimalik veenduda taotleja suutlikkuses rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja protseduure (lõige 3). 34 Paragrahvis 9 on sätestatud tegevusloa taotluse läbivaatamise protseduur. Tegevusloa taotlemise menetluse raames on Finantsinspektsioonil vajadusel õigus nõuda taotlejalt esitatud andmetest puuduste kõrvaldamist või kui teave ei ole piisav, siis lisateabe esitamist; vastasel juhul võib Finantsinspektsioon jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata (lõiked 1 ja 2). Lisaks on Finantsinspektsioonil õigus teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ja viia läbi teisi toiminguid (lõige 3). Lisaandmete esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks annab Finantsinspektsioon mõistliku tähtaja (lõige 4). Lõike 5 järgi tuleb taotlejal viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni, kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi tegevusloa taotlemisel esitatud andmetes ja dokumentides. Sama lõike järgi, kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks sellest olulisest muudatusest teadasaamise aja. Teisisõnu, kui taotleja esitab Finantsinspektsioonile võrreldes esialgselt esitatud tegevusloa taotlusega oluliselt erinevaid andmeid ja dokumente, võib Finantsinspektsioon lugeda (tegevusloa) menetlustähtaja alguseks nimetatud muudatustest teadasaamise. Nimetatud muudatused kehtivad ainult § 7 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide kohta. Lõigetes 6 ja 7 on täpsustatud, et Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotlus on esitatud oluliste puudustega või kui taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, ning taotluse läbi vaatamata jätmisel tagastab Finantsinspektsioon temale esitatud dokumendid. Paragrahv 10 sätestab tegevusloa andmise otsusega seonduva. Otsuse tegemiseks on Finantsinspektsioonil aega kolm kuud, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest (lõige 1). Kui taotleja ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon oma otsusega jätta taotluse läbi vaatamata. Finantsinspektsioon peab tegema otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Nõuetekohane taotlus tähendab kõikide § 7 lõikes 1 loetletud dokumentide esitamist. Olukorras, kus tulenevalt näiteks taotlusega esitatud dokumentide muutmisest on ette näha, et menetlustähtaega on vaja pikendada (sealhulgas mitme tegevusloa taotluse samaaegsel esitamisel), võib Finantsinspektsioon kehtestada tegevusloa taotluse menetlemiseks pikema tähtaja, kuid nimetatud tähtaeg peab siiski jääma kuue kuu sisse alates tegevusloa taotluse saamisest alates. Lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada tegevusloa taotlejale soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest, või pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla viima. Tegemist on finantsjärelevalvele antud diskretsiooniõigusega (vt ka nt MERAS § 18 lg 3). Tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest kõrvalekaldumise all on silmas peetud eeskätt tegevusloa taotluses esitatud dokumente ja andmeid, mida ei pruugi olla vajalik esitada näiteks täiendava tegevusloa taotlemise puhul, st kui taotleja juba omab Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusluba. Nimetatud andmeid ja dokumente hindab Finantsinspektsioon juhtumipõhiselt iga taotleja ning osutatava teenuse osas vastavalt muuhulgas sellele, mis andmed ja dokumendid on taotleja Finantsinspektsioonile varasemalt muu tegevusloa taotlemise käigus esitanud. Samuti võib nimetatud punkti rakendada ka juhul, kui teatud tegevusloa andmise kriteeriumid (muuhulgas näiteks § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõue) on täitmata, ning anda ajapikendust taotleja tegevuse seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. Lõige 3 käsitleb teenuseosutaja poolt pakutavaid kõrvalteenuseid käesoleva seaduse alusel tegevusloa andmise ajal. Nimelt, kui teenuseosutaja osutab teenuseid, mis ei ole hõlmatud käesoleva seadusega, ja kui nimetatud teenuse osutamine takistab taotleja üle vajalikul määral järelevalve teostamist, siis võib Finantsinspektsioon näha ette tegevusloa andmisel kõrvaltingimusi, millega piiratakse tegevusloaga hõlmamata teenuste osutamist või nõutakse nimetatud kõrvalteenuste osutamiseks tütarettevõtja asutamist. Nimetatud piirangu vajalikkus tõusetub juhul, kui Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud teenuseosutaja osutab niivõrd suures mahus või ulatuses kõrvalteenuseid, et see pärsib tegevusloaga reguleeritud teenuste osutamist. Lõikes 4 on sätestatud andmed, mida tuleb märkida tegevusloa kohta tehtavas otsuses, ning lõike 5 kohaselt toimetatakse taotlejale viivitamata kätte otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta. 35 Paragrahvis 11 on loetletud tegevusloa andmisest keeldumise alused ning taotleja tegevus pärast tegevusloa andmisest keeldumist. Lõike 1 punktides 1-11 on loetletud alused, millal Finantsinspektsioon võib keelduda taotlejale tegevusloa andmisest. Finantsinspektsioon võib muu hulgas keelduda tegevusloa andmisest, kui taotlejal ei ole tegutsemiseks piisavalt teadmisi või kogemusi või tema juhtorgani liikmed, audiitor või aktsionärid või osanikud ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Säte on sarnane muude finantsteenuste pakkujate kohta kehtivate õigusnormidega, välja arvatud punkt 11, mille kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui taotleja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad. Kuivõrd viimatimainitud nõue kuulub tegevusloa taotluse kontrolli esemesse ning kuna käesolevas seaduses reguleeritud teenuste osutamine on suuresti üles ehitatud infotehnoloogilistele lahendustele, siis peab Finantsinspektsioonil olema õigus keelduda tegevusloa väljastamisest, kui taotleja süsteemid ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul teenuse osutamiseks piisavad. Lõikega 2 täpsustatakse lõike 1 punktis 6 teenuseosutajana järjepidevaks tegutsemiseks piisavate vahendite ja kogemuste hindamise aluseks olevaid kriteeriume. Selleks võetakse arvesse muu hulgas:  taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;  taotleja juhtorganite liikmete haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;  käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;  taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, reputatsiooni ja kogemusi. Lõikes 3 sätestatakse, et taotleja ei või kolme kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud alusel, ei või taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne ühe kuu möödumist taotluse läbi vaatamata jätmisest. Paragrahvis 12 on loetletud tegevusloa kehtivuse lõppemise alused ja täpsustatakse tegevusloa kehtivuse lõppemise tagajärge. Lõike 1 punktides 1-5 on nimetatud tegevusloa kehtivuse lõppemise alused. Nendeks on teenuseosutaja lõpetamise otsuse tegemisel (punkt 1), tegevusloa kehtetuks tunnistamisel (punkt 2), teenuseosutaja ühendamisel (misjärel muutub tegevusluba kehtetuks ühendataval isikul; punkt 3), uue teenuseosutaja asutamisel ühinemise teel (ühinevatel isikutel; punkt 4) ning teenuseosutaja pankroti väljakuulutamisel (punkt 5). Lõike 2 järgi kaotab tegevusloa lõppemisel juriidiline isik õiguse osutada teenust, milleks talle oli antud tegevusluba. Paragrahv 13 sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise mõiste ja selle õiguslikud alused. Lõike 1 kohaselt on tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusloaga antud õiguse äravõtmine. Sama paragrahvi alusel võib tegevusloa kehtetuks tunnistada kas teenuseosutaja taotlusel (lõige 4) või Finantsinspektsiooni algatusel (lõige 2). Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada lõikes 2 sätestatud alustel, millised on analoogilised teistes finantssektori ettevõtjate kohta kehtivate seadustega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kui haldusakti (tegevusloa andmise otsus) kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama jõustumise kuupäeva ja vastama muudele seaduses sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele ja tingimustele. Kehtetuks tunnistamise otsus edastatakse teenuseosutajale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Lõike 4 punkti 1 kohaselt tunnistatakse tegevusluba kehtetuks teenuseosutaja taotluse alusel, kui teenuseosutaja ei soovi enam osutada käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid. Sellisteks teenusteks on investeerimisinstrumentide vahendamise teenus ja virtuaalvääringu teenus. Lõike 4 punktides 2 ja 3 on täpsustatud, mis saab teenuseosutajale väljastatud tegevusloast pärast teenuseosutaja ühinemist teise juriidilise isikuga. Punkti 2 kohaselt, kui teenuseosutaja ühineb ja 36 tegevust jätkab ühendav ühing, siis tunnistatakse kehtetuks ühendatava ühingu tegevusluba. Punkt 3 sätestab, et kui teenuseosutaja ühineb uue ühingu asutamisega, siis tunnistatakse kehtetuks ühinevate teenuseosutajate tegevusload. Lõike 5 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve. Lõige 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ja teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Lõike 7 kohaselt tuleb otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatada viivitamata otsuse adressaadile kätte. Paragrahvi 14 lõige 1 kohustab Finantsinspektsioon avalikustama informatsiooni tegevusloa andmise või selle osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsuste kohta oma veebilehel. Lõike 2 kohaselt, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud eelnõu §-s 13 lõikes 2 nimetatud alustel, avalikustab Finantsinspektsioon ise teate teenuseosutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. Paragrahvid 15 ja 16 sätestavad vastavalt tingimused, mille täitmisel võib teenuseosutaja osutada teenuseid välisriigis või mille täitmisel võib teises lepinguriigis asutatud isik osutada käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid teenuseid Eestis. Nii paragrahvis 15 nimetatud teenuseosutaja teenuste osutamiseks välisriigis ning paragrahvis 16 nimetatud teises lepinguriigis asutatud ettevõtja teenuste osutamiseks Eestis peab olema ettevõtjal Finantsinspektsiooni eelnev luba (vastavalt § 15 lg 1 ja § 16 lg 1). Paragrahv 15 sätestab nõuded ja protsessi, mida tuleb järgida, kui teenuseosutaja kavatseb teenust osutada piiriüleselt või asutada välisriigis filiaali. Välisriigina mõistetakse käesoleva paragrahvi tähenduses igat riiki, mis ei ole Eesti. Lisaks, kuivõrd käesoleva seaduse reguleerimisalas on enamjaolt digitaalse loomuga teenused või turundatakse nimetatud teenuseid tihti ka teistes riikides, siis mõistet „teises riigis tegutsemine“ tuleb igakordselt osutatava teenuse põhjal analüüsida vähemalt (kuid mitte ainult) seda, kas teenuseosutaja osutab teises riigis teenust püsivalt, mis nõuaks ka välisriigi äriõiguse normistiku sätete kohaselt filiaali asutamist teises teises riigis (sh kas teenust osutatakse püsivalt; vt analoogia korras äriseadustiku § 384 lõiget 1) ning kas nimetatud välisriigis eeldab osutatav teenus tegevusluba või finantsjärelevalvet. Selguse huvides tasub lisada, et piiriülest teenuse osutamist käesoleva seaduse kontekstis tuleb mõista kui igasugust aktiivset toote pakkumist või teenuse osutamist igas riigis, mis ei ole Eesti. Nimetatud aktiivne teenuse osutamine võib seisneda näiteks teenuse osutamises välisriigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse teabe pidevat avalikustamist, millega turundatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne. Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui tegevusloa saanud teenuseosutaja soovib tegutseda välisriigis, sealhulgas asutada välisriigis filiaal või osutada välisriigis piiriülest teenust, teenuseosutajal esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus, millele on lisatud sama lõike 1 punktides 1-4 nimetatud andmed ja dokumendid. Esitada tuleb: ▪ selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik) (punkt 1); ▪ tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta, ja käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 nimetatud teavitus, kui seoses filiaali asutamise või teenuste piiriülese osutamisega antakse sihtriigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule (punkt 2); ▪ filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad (punkt 3); Lõike 2 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitada eesti keeles, kuid Finantsinspektsiooni nõusolekul võib eelnimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. 37 Lõike 3 järgi tuleb Finantsinspektsioonil teha ühe kuu jooksul otsus kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, millega Finantsinspektsioon kas annab loa või keelab sihtriigis filiaali asutamise või teenuse piiriülese osutamise (vastavalt punktid 1 ja 2). Sama paragrahvi lõike 4 järgi teeb Finantsinspektsioon otsuse viivitamata teenuseosutajale teatavaks. Lõike 5 punktides 1-5 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on Finantsinspektsioonil õigus keelduda filiaali asutamisest või teenuse piirülese osutamisest. Nende hulka kuuluvad teenuseosutaja finantsseisundi või muude asjaolude tõttu võimaluste puudumine nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis (punkt 1), kui esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada klientide huve, teenuseosutaja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust (punkt 2), kui esitatud dokumendid on ebaõiged või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 3), või kui tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või kõrvale hiilimisega, selle katsega või suurendab selliseid riske (punkt 4). Antud lõige põhineb enamjaolt MERAS §-il 27. Erisusena eelviidatud sättest on punktis 5 ette nähtud otsuse keeldumise alusena see, kui teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. Viimativiidatud punkt on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui välisriigis teenuse osutamisega seotud normistik erineb olulisel määral Eesti omast ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole teenuseosutaja võimeline nimetatud nõudeid täitma. Lõike 6 järgi kohustub teenuseosutaja teavitama Finantsinspektsioonile enne sihtriigis tegevuse alustamist kuupäeva, millal filiaal sihtriigis teenust osutama asub. Lõike 7 alusel kohustub teenuseosutaja viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi. Eelduslikult tuleb Finantsinspektsiooni teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata. Lõike 8 kohaselt tuleb teenuseosutajal uue filiaali asutamiseks esitada Finantsinspektsioonile avaldus ning asjakohased sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täiendused. Uue filiaali asutamisele kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2-7 sätestatut ehk samasugust protsessi nagu juba olemasoleva filiaali asutamisel. Lõike 9 järgi võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega keelatakse teenuseosutaja tegevus välisriigis piiriüleselt või filiaali kaudu, kui ilmnevad sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolud. Nimetatud ettekirjutus toimetatakse viivitamata ettekirjutuse adressaadile kätte. Paragrahvis 16 on sätestatud normid, mis on seotud välisriigi teenuseosutaja tegevusega Eestis. Lõike 1 kohaselt võib teises lepinguriigis asutatud ning oma päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse poolt väljastatud tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus, makseasutus või ühisrahastusteenuse osutaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503 oma päritoluriigis pädeva järelevalveasutuse poolt väljastatud tegevusloa alusel osutada Eestis seaduse § 1 lõikes 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt. Sama lõike teise lause kohaselt ei või eelmises lauses nimetamata isik teenuseid Eestis piiriüleselt osutada või teha seda filiaali kaudu. Lõikes 1 nimetatud isikutele on Eestis teenuste osutamine lubatud, kuivõrd nimetatud isikud kuuluvad EL õiguse alusel mõnes teises liikmesriigis finantsjärelevalve alla; samuti on seeläbi põhjendatud mõnevõrra lihtsam tegevusloa taotlemise protseduur (vt lõiget 2). Lõike 2 järgi tuleb Eestis filiaali asutamiseks või piiriülese teenuse osutamiseks taotleda Finantsinspektsioonilt luba, ning loa taotluses esitada sama lõike punktides 1-5 nimetatud andmed ja dokumendid. Nimetatud lõikes toodud lähenemine põhineb enamjaolt MERAS § 32 lõikes 2 toodul, kuid andmete ja dokumentide nimekirja on kohandatud vastavalt käesoleva seaduse eripäradele. Lõike 3 kohaselt tuleb esitada samas paragrahvis toodud võõrkeelsed andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Nimetatud nõue on vajalik, kuivõrd 38 Finantsinspektsioon ei pruugi vallata võõrkeelt, milles dokumendid on algselt koostatud, või näiteks kui nimetatud andmete ja dokumentide sisu võõrkeeles ei ole üheselt mõistetav. Sama lõike teise lause kohaselt võib Finantsinspektsiooni nõusolekul esitada eelnimetatud andmed ja dokumendid muus keeles kui eesti keeles. Lõige 4 sätestab Finantsinspektsiooni alused loa andmisest keeldumiseks. Nimetatud alusteks on olukorrad, kus teise lepinguriigi õigusaktid või finantsjärelevalveasutus ei taga piisavat järelevalvet lõikes 1 toodud isiku üle (punkt 1) või kui filiaali juhtimise eest vastutavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 juhatuse liikmetele sätestatud nõuetele (punkt 2). Lõike 5 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast loa taotluse saamist. Sama lõike teise lause kohaselt toimetab Finantsinspektsioon loa andmise või sellest keeldumise otsuse viivitamata loa taotlejale kätte. Lõike 6 järgi on Eestis piiriüleselt teenuseid osutav või filiaali asutanud isik kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. Lõike 7 kohaselt võib Finantsinspektsioon tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud. Otsus loa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte. Paragrahv 17 jt käesoleva peatüki §-d sätestavad teenuseosutajas olulise osaluse omamise ja omandamisega seotud nõuded. Sisuliselt on tegemist samaväärse õigusraamistikuga, mis täna kehtib nii pankade, investeerimisühingute, makse- ja e-raha asutuste, krediidiandjate ja –vahendajate, fondivalitsejate ja kindlustusandjate puhul. Tegemist on finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumitega. Kui makseasutuses või e-raha asutustes soovitakse omandada olulist osalust (üle 10%), peab sellest teavitama Finantsinspektsiooni, kes hindab omandaja sobivust, mille järgselt peab omandaja läbima vastava loamenetluse ning vajalikud protseduurid. See omakorda peaks soodustama finantssektori institutsioonide ühinemisi ja ülevõtmisi ning efektiivse järelevalve teostamist nende protsesside üle. Lõikes 1 sätestatakse olulisuse osaluse mõiste. Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus teenuseosutaja aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju omamist äriühingu juhtorganite üle. Sama 10-protsendiline määr kui ka otsese ja kaudse osaluse määratlused kehtivad ka investeerimisühingutele, makse- ja e-raha asutustele, fondivalitsejatele jne. Otsest osalust reguleerib lõige 2 ja kaudset lõige 3. Paragrahv 18 sätestab olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded, st eelnõuga nähakse ette olulise osaluse hindamiskriteeriumid, mille põhjal järelevalveasutus hindab, kas omandaja on sobiv ja nõuetele vastav. Paragrahvis toodud kriteeriumid kattuvad teiste finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud eriseadustes samasisuliste normidega. Teenuseosutajas olulist osalust omav või omandav isik peab olema laitmatu ärialase mainega ning tema tegevus peab vastama teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele (punkt 1); tema finantsseisund peab olema piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus (punkt 2); ta peab olema võimeline tagama teenuseosutaja suutelisuse järgima seaduses sätestatud omavahendite ja vara hoidmise nõudeid; samuti juriidilisest isikust teenuseosutaja puhul tuleb tagada, et teenuseosutaja struktuur ja ärisidemed peavad olema läbipaistvad ega tohi takistada tõhusa järelevalve teostamist (punkt 3); lisaks tuleb olulist osalust omandava isiku puhul välistada kahtlus, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (punkt 4); ning viimaks tuleb tagada, et isiku suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse mõistes (punkt 5). Olulise osaluse omandaja hindamisel ja olulise osaluse omandamiseks loa andmise otsuse tegemisel lähtub Finantsinspektsioon nõuetele vastavusest või mittevastavusest ning sisustab diskretsiooniruumi kooskõlas õigusnormidega. 39 Paragrahv 19 kirjeldab teavitamise protsessi olulise osaluse omandamisel või suurendamisel. Lõike 1 kohaselt teatab olulist osalust omandav või suurendav isik ehk omandaja Finantsinspektsiooni ning esitab järgmises paragrahvis nõutud andmed ja dokumendid. Lõige 2 täpsustab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isiku osalus suureneb muu sündmuse või tehingu tulemusel või kui teenuseosutaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Lõike 2 all mõeldakse eeskätt olukordi, kus olulise osaluse omandamine äriühingus ei pruukinud olla omaette eesmärk, näiteks osaluse omandamine pärandusega, abielludes või muul sarnasel moel. Lõike 3 idee on sätestada, et Finantsinspektsioon peab kahe tööpäeva jooksul omandajale kirjalikult edastama kinnituse selle kohta, et ta on omandamise soovist teavitava teate ning hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid kätte saanud. Omandajale tuleb edastada kirjalik kinnitus teabe kättesaamise kohta ka juhul, kui Finantsinspektsioon on palunud omandajalt lisaandmeid- ja dokumente, mis on vajalikud hindamise lõpuleviimiseks. Samuti antakse omandajale teada menetlustähtaja võimalik lõppkuupäev. Paragrahvis 20 sätestatakse olulise osaluse omandamisel Finantsinspektsioonile esitavate andmete ja dokumentide nimekiri. Lõike 1 esimese punkti kohaselt tuleb finantsjärelevalvele esitada omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja poolt omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni. Lõike 1 teises punktis täpsustatakse, et füüsilisest isikust omandaja peab Finantsinspektsioonile esitama lisaks teistele seaduses ette nähtud andmetele ka elulookirjelduse, mis sisaldab muuhulgas tema nime, elukohta, senist haridus, töö ja teenistuskäiku ning olemasolul isikukoodi. Kolmanda punkti kohaselt tuleb finantsjärelevalvele esitada omandaja osanike või aktsionäride või liikmete nimekiri koos täpsustavate andmetega. Punktiga 4 tuleb esitada täpsustavad andmed juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva isiku kohta, sh nimi, asukoht, registritunnus jne. Viienda punkti alusel esitatakse andmed omandaja juhtorgani liikmete kohta. Nõukogu liikmete kohta tuleb andmed esitada juhul, kui äriühingul on nõukogu loomise kohustus. Kuuenda punkti eesmärgiks on tagada, et omandamise tulemusel teenuseosutaja juhtorganite liikmeks saaval isikul ei oleks kehtivaid karistusandmeid. Nende puudumise kinnitamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada vastav tõend. Nimelt ei saa kehtivate seaduste kohaselt finantsasutuse juhtorgani liikmeks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Punkti 7 puhul tuleb esitada kirjeldus oma senise tegevuse kohta ettevõtluses. Punkt 8 näeb aga ette juhtorgani liikmeks saava isiku kinnituse oma usaldusväärsuse kohta ehk selle, et on enda kohta esitanud ainult tõeseid andmeid ning ei esine asjaolusid, millised välistaksid tema õiguse olla teenuseosutaja juhtorgani liige. Punktist 9 leiab ka kohustuse audiitori järeldusotsuse, kui see on õigusaktiga ette nähtud. See peaks peegeldama võimalikku olukorda, kui rahvusvahelisel tasandil kehtestatakse täiendavaid nõudeid finantsaruandlusele ning sellisel puhul täienevad seaduse sätted selliste kohustuste võrra. Punkti 10 korral esitatakse võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud. Punkt 11 sätestab konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjelduse esitamise kohustuse koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded. Lisaks esitatakse füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta (punkt 12), andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada (punkt 13), osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721 (punkt 14), pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721 (punkt 15), teenuseosutajat kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud (punkt 16) ning ülevaade teenuseosutajas seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui teenuseosutaja ei muutu omandamise tulemusel kontrollitavaks äriühinguks (punkt 17). Lõige 2 täpsustab lõike 1 punkti 6 ja selle kohaselt tuleb viidatud punktis nimetatud kinnituse asemel esitada välisriigi kodaniku päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud. 40 Nimetatud lähenemine ühtib teiste finantsjärelevalvesubjektide kohta käivate normidega kui ka RahaPTS-is sätestatuga. Paragrahvi lõikes 3 sätestatakse ka volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, mille alusel saab kehtestada täpsustavaid nõudeid sellele, milliseid andmeid tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Kuna kehtivates seadustes pole reguleeritud, mis keeles tuleb Finantsinspektsioonile andmed ja dokumendid esitada, on täpsustatud, et andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile eesti keeles või muus keeles (lõige 4). Lõikes 5 täpsustatakse, et juhul kui Finantsinspektsioon soovib omandajalt saada andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid, peab ta selleks esitama kirjaliku taotluse, milles on selgitatud, millist täiendavat teavet hindamise lõpuleviimiseks omandajalt soovitakse. Paragrahvis 21 sätestatakse olulise osaluse hindamise protseduur, menetluse tähtajad ja koostöö finantsjärelevalve asutuste vahel. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil hindamise teostamiseks aega 60 tööpäeva ning seda alates hetkest, mil ta edastab omandajale kirjaliku kinnituse selle kohta, et on olulise osaluse omandamissoovi kohta teate ja hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid omandajalt kätte saanud. Seejärel hindab Finantsinspektsioon menetlustähtaja jooksul omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise nimetatud aja jooksul. Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon menetlusaja jooksul, kuid mitte pärast viiekümnendat tööpäeva, nõuda lisateavet (lõige 2). Omandajale saadetakse kirjalik teade ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on hindamiseks vaja. Teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid see peatumine ei tohi kesta kauem kui 20 tööpäeva. Edaspidised täiendavat või selgitavat teavet nõudvad teabepäringud on Finantsinspektsiooni kasutada tema äranägemisel, kuid nende tulemusel ei tohi menetlustähtaeg enam peatuda. Hindamisaja peatamist võib pikendada kuni 30 tööpäevani, kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või kui omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus (lõige 4). Paragrahvis sätestatakse ka finantsjärelevalve asutuste vahelise koostöö alused (lõiked 5-6). Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on lepinguriigis tegevusloa saanud finantsasutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, lepinguriigis tegevusloa saanud finantsasutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või isik kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises liikmesriigis tegevusloa saanud finantsasutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik. Koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega, edastades viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut, peab Finantsinspektsiooni neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt (lõige 7). Paragrahvi 22 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul ta peab olulist osalust omandama, seda suurendama või muutma finantsasutuse kontrollitavaks äriühinguks. Kehtivates finantssektori seadustes on selleks tähtajaks juba varasemalt sätestatud 12 kuud ning Finantsinspektsioon võib omandamiseks ette nähtud tähtaega küll pikendada, kuid eelnõu kohaselt ei tohi ka sellisel juhul omandamise tähtaeg ületada 12 kuud. Lõike 2 eesmärgiks on sätestada nn “vaikimisi nõusolek” osaluse omandamiseks. Kui Finantsinspektsioon ei esita ette nähtud menetlustähtaja jooksul keelavat ettekirjutust, võib omandaja osalust omandada, seda suurendada ja muuta makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks olenemata ka asjaolust, et Finantsinspektsioon pole 60 (+30) tööpäeva jooksul omandajale ühtegi teadet omandamise otsuse kohta saatnud. Seega, kui Finantsinspektsioon ei esita menetlustähtaja jooksul omandamisele vastuväidet, loetakse see heakskiidetuks. Viidatakse ka keelamiste alustele, kuna 41 Finantsinspektsioon võib keelava otsuse tegemisel lähtuda ainult hindamise kriteeriumitest ning neile mittevastavusest. Paragrahvis 23 sätestatakse keelamise alused, millest lähtuvalt võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või finantsasutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise keelamise kohta. Lõike 1 kohaselt võib Finantsinspektsioon esitada omandajale vastuväite üksnes juhul, kui ta ei vasta olulist osalust omavatele isikutele esitatavatele nõuetele või kui omandaja ei ole ette nähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud seaduses ette nähtud või Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid ja dokumente. Samuti võib Finantsinspektsioon teha keelava otsuse, kui omandaja poolt esitatud andmed ja dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või kui esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivusest ning sellest, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui teenuseosutaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või kui nimetatud kolmanda riigi finantsjärelevalveasutus ei saa teha Finantsinspektsiooniga koostööd (lõike 1 punktid 1-4) Lõige 2 sätestab Finantsinspektsiooni kohustuse teavitada omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul, kui valminud hindamise alusel otsustatakse seista vastu kavandatavale omandamisele. Samuti tuleb omandajat teavitada positiivsest otsusest. Sealjuures ei tohi menetlustähtaega ületada ning esitada tuleb ka oma otsuse põhjendused. Lõike 3 kohaselt võib Finantsinspektsioon pärast olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine seadusega vastuolus olevaks, kui omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või –dokumente, olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt teenuseosutaja kindlat ja usaldusväärset juhtimist või kui ilmnevad muud keelamiste alustes nimetatud asjaolud. Eesmärgiks on vältida sätete dubleerimist ning piisab, kui viidata ainult keelamise alustele, kuna sellisel juhul on kaetud ka kõik eelpool nimetatud asjaolud. Lõike 4 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on teenuseosutajas oluline osalus omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise iga kord keelata või piirata, kui esinevad sama paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, olenemata sama paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel. Lõige 5 sätestab, et kui omandaja või isik, kellel on teenuseosutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon sama paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. Lõige 6 täpsustab, et sama paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka teenuseosutajale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. Paragrahvi 24 eesmärgiks on täpsustada, et isik ei omanda aktsiatega ega osaga kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega ega osaga esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega, või kui tehingust ei ole Finantsinspektsiooni kohaselt teavitatud või kui üldkoosoleku otsus on tehtud pärast Finantsinspektsiooni poolt ette nähtud omandamise tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on käesoleva seaduse alusel lubatud. Kui lõikes 1 nimetatud asjaolu(de) esinemisel arvati hääled üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid 42 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Avaldus üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates (lõige 3). Sarnaselt lõikega 3, kui teostati tehingust tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, siis võib kohus tunnistada sellise õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus tühisuse tuvastamiseks on kohtule esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates (lõige 4). Paragrahv 25 on osaluse muutumisest teavitamise regulatsioon, mida kohaldatakse juhul, kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osa ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse teenuseosutajas või vähendab oma osalust alla määra või loobub kontrollist teenuseosutaja üle. Lõike 1 kohaselt, kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osa ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse teenuseosutajas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist teenuseosutaja üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu või osa suuruse. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli teenuseosutaja üle või olulise osaluse teenuseosutajas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Lõike 3 kohaselt on teenuseosutaja on käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Lõikega 4 sätestatakse, et teenuseosutaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli teenuseosutajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 15 ja 17 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721. Seaduse 5. peatükk sätestab nõuded teenuseosutaja juhtimisele ja tegevusele. Paragrahv 26 sätestab üldised alused teenuseosutaja asukohale ja peakontorile. Lõike 1 kohaselt peavad Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud teenuseosutaja registrijärgne asukoht ja peakontor olema Eestis. Lõike 2 järgi peab teenuseosutaja ühinguleping või põhikiri kindlaks määrama, et teenuseosutaja registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis. Finantsturul kehtib põhimõte, et finantssektori ettevõtja peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Finantsjärelevalve riigisisese õiguse kujundamisel on arvestatud kehtiva TsÜS § 29 lõike 1 regulatsiooniga. Igas finantsvaldkonna eriseaduses ei ole eraldi välja toodud, et Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud turuosalise juhatuse asukoht ja peakontor peavad asuma Eestis. Terminit „peakontor“ Eesti õiguses otseselt ei defineerita. Seda terminit kasutatakse laialdaselt nii tavakeeles kui ka Euroopa Liidu õiguses. Näiteks juba 1989. a vastuvõetud Euroopa Nõukogu 15. detsembri 1989. a direktiivis 89/646/EÜ kehtestati nõue, et krediidiasutusel peab peakontor olema samas liikmesriigis, kus on registrijärgne asukoht. Lisaks finantssektori ettevõtjate kohta kehtivatele direktiividele kasutatakse terminit „peakontor“ ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001, Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1—21), põhjenduspunktides ja artiklites 2, 7, 64, 69. Tulenevalt eelnimetatud määruse artiklist 7 käsitletakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduse §-s 29 peakontori asukohana juhatuse asukohta. Uuemas Eesti õiguskirjanduses käsitletakse peakontorit kohana, kus toimub äriühingu juhtimine. 43 Peakontor on finantsvaldkonna ettevõtja juhatuse füüsiline asukoht, kus täidetakse valdkonna õigusaktides ette nähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse kriitiliste funktsioonide jätkuvus. Finantssektoris ja ka vastavas EL regulatsioonis laiemalt kasutusel olev mõiste „peakontor“ on finantsjärelevalve subjekte reguleerivates eriseadustes niisiis käsitatav „juhatusena“, kelle asukoht peab langema kokku registreeritud asukohaga. Kui on tegemist Eesti registrisse kantud äriühingust finantsjärelevalve subjektiga, peab tema juhatus asuma igal juhul Eestis ning TsÜS-i muudatustest tulenevad leevendused juhatuse asukoha regulatsioonis finantsjärelevalve subjektidele ei laiene. Nõue, et juhatuse asukoht oleks seotud konkreetse järelevalvesubjekti asukohaga, tuleneb paljuski Euroopa Liidu õigusest. Finantssektoris tegutseva ettevõtja asukoha regulatsioonil ei ole tähtsust mitte ainult tavapärases ühinguõiguslikus tähenduses, vaid see on otseselt seotud majandushaldusõigusega, s.h. muude oluliste terminitega (näiteks „varipank“) ning finantssektori ettevõtjate üle järelevalve teostamisega. Tulenevalt kapitali ja teenuste vaba liikumise põhimõttest, kehtib finantssektori ettevõtjatele Euroopa Liidus ühtse tegevusloa režiim (nn Euroopa pass). Finantsjärelevalveasutus annab tegevusloa oma riigis vastavasse registrisse (äriregistrisse) kantud ettevõtjale. Kui ettevõtjale on päritoluriigis antud välja tegevusluba, võib ta seaduses nimetatud teenuseid osutada teises liikmesriigis, ilma vastuvõtva riigi pädevalt järelevalveasutuselt luba taotlemata - päritoluriigi järelevalveasutus teostab järelevalvet ka ettevõtja poolt teises lepinguriigis asutatud filiaali ja piiriüleselt osutatavate teenuste üle. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on päritoluriik liikmesriik, kus on ettevõtja registrijärgne asukoht ja asub ettevõtja peakontor. Peakontori asukoha kriteerium on oluline finantsvaldkonna ettevõtja teises liikmesriigis asuvate tegevuskohtade, s.o filiaalide kindlaksmääramisel ja kolmandates riikides asuvate finantsvaldkonna ettevõtjate Euroopa Liidus asuvate tegevuskohtade, s.o filiaalide kindlaks määramisel. Paragrahvis 27 on sätestatud juhtorgani liikmetele esitatavad nõuded, mis peavad vastama sobivuse ja nõuetele vastavuse (nn fit&proper) tingimustele nagu on sätestatud ka teiste finantsturu osaliste puhul. Sobivuse ja nõuetele vastavuse kriteeriumid on käsitletavad Põhiseaduse §-s 29 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku põhiõiguse piiranguna. Sarnaselt teiste finantsturul tegutsevate ettevõtjatega, esitatakse teenuseosutaja juhtorgani liikmetele kõrgendatud nõuded võrreldes muude ettevõtluse valdkondadega. Teenuseosutaja juhtorgani nõuetele vastavusele tuleb erilist tähelepanu pöörata ning viia juhtorgani liikmete kogenematusest, ebakompetentsusest, halvast mainest vms asjaoludest tingitud võimalik kahju klientidele miinimumini. Juhtorgani liikmetele esitatavatele nõuetele vastavus on ka tegevusloa andmise üheks eelduseks, mis tähendab, et järelevalveasutus hindab enne tegevusloa väljastamist, kas äriühingu juhtorgani liige on sobiv ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavus võib olla tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Lõige 1 sisaldab finantsjärelevalvesubjektidele kohaldatavat üldklauslit, mille kohaselt võib teenuseosutaja juhtorgani liikmeks valida või määrata vaid isiku, kellel on laitmatu maine ning vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal. Nimetatud aspektid põhinevad suuresti nii EL ühisrahastusmäärusel kui ka MiCA eelnõul (vt EL ühisrahastusmääruse artikkel 12(3) punkt b ning MiCA artikkel 54(2a) punkt b), ning nendele sobivust hindab Finantsinspektsioon eeskätt loa taotlemisel aga ka juhtorgani liikme vahetumisel pärast tegevusloa väljastamist. Lõike 2 punktid 1-3 nimetavad teenuse osutamise aspektid, millest juhatuse liikmed peaksid olema teadlikud ja varasema ettevõtluskogemuse jooksul kokku puutunud. Lõige 3 täpsustab lõikes 1 märgitud „laitmatu ärialase maine“ kriteeriumit, mille kuus punkti loetlevad juhud, mil juhtorgani liikme mainet ei saa eelduslikult pidada laitmatuks, sh (kuid mitte ainult) juhul kui tema tegevus on kaasa toonud finantsjärelevalve poolt tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kui tema suhtes on kohaldatud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu, või kui Finantsinspektsioonile on esitatud valeinformatsiooni või jäetud oluline informatsioon esitamata. Lõike 4 kohaselt on teenuseosutaja juhtorganite liikmed ja töötajad kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, 44 lähtudes teenuseosutaja ja tema klientide huvidest. Lisaks tagab teenuseosutaja, et tema äritegevuse protsessis osalevatel töötajatel on tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Lõige 5 sätestab, et teenuseosutaja määrab sise-eeskirjas juhtorganite liikmete ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste taseme, mis on vajalik teenuseosutaja organisatsioonis ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust. Lõike 6 kohaselt on teenuseosutaja juhtorganite liikmed ja töötajad kohustatud seadma teenuseosutaja ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on teenuseosutaja töötajad kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet pakutavate või vahendavate teenuste kohta. Lõike 7 järgi peavad teenuseosutaja juhtorganite liikmed tagama teenuseosutaja majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu, samuti selle, et teenuseosutaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduurid, mis on teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. Lõige 8 sätestab, et teenuseosutaja juhatuse liikmed on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid asjakohased ning hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. Lõige 9 kohustab teenuseosutaja juhtkonda kehtestama asjakohase korra ja menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine, ja teostab järelevalvet nende rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil. Lõige 10 täpsustab töötaja mõiste, mis käesoleva seaduse tähenduses on teenuseosutaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline isik, kelle tööülesannete hulka kuuluvad teenuseosutaja nimel teenuse osutamisega seotud tegevused, sealhulgas teenuseosutja esindamine või teenuseosutaja juhtimine või kontrollimine. Lõige 11 sätestab valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnormi, mis lubab nimetatud ministril kehtestada määrusega nõuded teenuseosutaja juhtorganite liikmete ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele. Paragrahv 28 sätestab selle, millest peab valitud audiitor või teenuseosutaja juhtorgani liige nö uut tööandjat teavitama, kes omakorda teavitab sellest Finantsinspektsiooni. Eeltoodu tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõttel, mille kohaselt kannavad finantssektori ettevõtja usaldusväärse ja kindla juhtimise eest vastutust ettevõtja ja selle aktsionärid (või asjakohasel juhul osanikud). Samuti sätestatakse, et juhtide või audiitorite nimetamisest tuleb eelnevalt teavitada ka Finantsinspektsiooni. Järelevalveasutusel peab olema võimalus hinnata isiku sobivust ja nõuetele vastavust enne tema valimist või määramist. Sama paragrahvi lõigete 5-7 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikmete tagasikutsumist. Sarnased sätted on analoogsed teistes finantsturgu reguleerivates seadustes sätestatuga. Arvestades finantssektori ettevõtjate kindla ja usaldusväärse juhtimise olulisust tsiviilkäibes, on antud avalikkuse kaitse huvidest lähtuvalt järelevalveasutusele laialdased volitused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel sellisel juhul, kui juhtorgani liige ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kui isik on esitanud enda valimise või määramisega seoses valeandmeid või kui isiku tegevus on näidanud, et ta ei sobi teenuseosutaja juhtorgani liikmeks (lõige 5). Lõikes 6 on sätestatud, et kui teenuseosutaja ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust juhi tagasikutsumise kohta, võib Finantsinspektsioon nõuda juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu kaudu või tunnistada tegevusloa kehtetuks. Lõikega 7 on ette nähtud erisäte tagasikutsutud juhtorgani liikme puhuks, mille kohaselt võib uue juhtorgani liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, juhatuse, nõukogu, osaniku või aktsionäri 45 nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt. Paragrahvis 29 käsitletakse juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamisele kohalduvaid põhimõtteid. Nimetatud paragrahvi neljas punktis on loetletud põhimõtted, millele peab vastama töötajate ja juhtorgani liikmete tasustamine ning nendele antavate hüvede ja soodustuste määramise alused. Sealhulgas peab juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted või tööga kaasnevate hüvede määramise alused olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega, teenuseosutaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist (punkt 1), tasustamine peab lähtuma teenuseosutaja äristrateegiast, väärtustest ja majandustulemustest (punkt 2), saadavad tasud või hüved peavad olema proportsionaalsed teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatusega ning tasu või hüve saaja vastutusvaldkonnaga (punkt 3), ning viimaks peavad tasustamise või hüvede andmise põhimõtted hõlmama huvide konflikti maandamise või vältimise meetmeid (punkt 4). Paragrahvis 30 sätestatakse, millised protseduurireeglid ehk sise-eeskirjad peab teenuseosutaja kehtestama. Sise-eeskiri on põhiline ja peamine dokument, kus organisatsioonilised toimimismehhanismid peavad kirjas olema ning mis peab tagama teenuseosutaja tegevuse vastavuse õigusaktidele ja teenuseosutaja juhtorganite otsustele, samuti teenuste õigus- ja korrapärase osutamise (lõige 1). Analoogiline säte on ka teiste finantssektori ettevõtjate tegevust reguleerivates seadustes. Lõike 2 eesmärk on täpsustada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ning loetleda, millised protseduurid ja tegevused peavad olema teenuseosutaja sise-eeskirjaga hõlmatud. Nende alla kuuluvad:  asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord (punkt 1), teenuse osutamise kord (punkt 2), huvide konflikti vältimise kirjeldus (punkt 5), jne. Võrreldes teiste finantssektoris tegutsevate ettevõtjatega on käesoleva seaduse puhul erilist rõhku pandud punktile 11, mille järgi peab sise-eeskiri käsitlema ka sisemisi protseduurireegleid teenuseosutaja tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Lisaks eelnevale määratakse sise-eeskirjas veel tehingute ja toimingute tegemise kord teenuseosutaja nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel (punkt 3);  töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe teenuseosutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel (punkt 4);  teenuse osutamisega seotud tegevuste edasiandmise kord (punkt 6);  registripidamise, andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord (punkt 7);  sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ning nende regulaarne kontrollimine (punkt 8); sisekontrolli süsteemi toimimise kord, vastavuskontrolli ja riskijuhtimise reeglid ning nende rakendamise kord (punkt 9);  sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad (punkt 10);  sisemised protseduurireeglid teenuseosutaja tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks (punkt 11);  turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord, ning oluliste operatsiooni- ja turvaintsidentide avastamise ja klassifitseerimise menetlus (punkt 12);  tundlikele andmetele juurdepääsu registreerimise, seire, jälgimise ja piiramise kord (punkt 13);  talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas nende plaanide asjakohasuse ja tõhususe regulaarse katsetamise ja läbivaatamise menetlus (punkt 14);  raamatupidamise sise-eeskirjad (punkt 15);  filiaalide olemasolu korral kohase tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord (punkt 16);  kliendi kaebuste lahendamise kord (punkt 17); 46   käesolevas seaduses sätestatut nõuete rikkumisest teavitamise korra, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist (punkt 18). Lõike 3 kohaselt peavad krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja sise-eeskirjad olema lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele kooskõlas ka vastutustundliku laenamise põhimõttega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel tuleks lähtuda krediidiandjate ja –vahendajate seaduse 6. peatükis sätestatust. Kuna käesoleva seaduse tähenduses on teenuseosutaja näol tegemist üsna uudse ettevõtlusvaldkonnaga, siis on sätestatud lõikes 4 volitusnorm valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsemate nõuete kehtestamiseks teenuseosutaja sise-eeskirjadele. Paragrahv 31 sätestab nõuded sisekontrolli süsteemi kohta, millest üks osa on vastavuskontroll. Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete kohaselt on sisekontrolli funktsioon kõikehõlmav, mis muuhulgas sisaldab vastavuskontrolli funktsiooni. Vastavuskontrolli funktsiooni teostaja peamiseks ülesandeks on seirata ning hinnata kriitiliste protsesside ja süsteemide toimimist. Vastavuskontrolli funktsiooni teostaja ei saa hinnata selle funktsiooni toimimist, mida ta ise teostab (nö enesekontrolli risk, huvide konflikt). Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutajas olema loodud ja toimiv sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada teenuseosutaja tegevuse vastavus sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja teenuseosutaja juhtorganite vastuvõetud otsustele, ning teenuseosutaja otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab teenuseosutaja kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli funktsiooni teostamiseks. Vastavuskontrolli funktsiooni teostab teenuseosutaja juhatuse poolt määratud vastutava töötaja või muu isik, kellega sõlmitakse kirjalikus vormis leping. Lõike 4 järgi peab vastavuskontroll tagama sama lõike kolmes punktis toodud tegevuste ja ülesannete täitmist. Sealhulgas peab vastavuskontroll tagama, et regulaarselt kontrollitakse teenuseosutaja, selle juhtorgani liikmete ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, teenuseosutaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse teenuseosutajas kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning teenuseosutaja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust (punkt 1); et teenuse osutamise eest vastutavaid isikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes (punkt 2) ning et teenuseosutaja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid (punkt 3). Lõike 5 kohaselt peab teenuseosutaja vastavuskontrolli funktsiooni teostamiseks kehtestama sise- eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses klientidele teenuste osutamisega. Nimetatud põhimõtteid ja reegleid nimetatakse samas paragrahvis edaspidi tegevuspõhimõteteks. Needsamad põhimõtted peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita ka järelevalveülesandeid (lõige 6). Lõike 7 järgi ei tohi vastavuskontrolli funktsiooni teostaja tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja on võimeline tõendama, et arvestades tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ja et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik. Antud keelu eesmärk on ühelt poolt vältida huvide konflikti ning teiselt poolt on suunatud selle kindlustamisele, et vastavuskontrolli teostajal oleks piisavalt aega ja vahendeid oma (põhi)funktsiooni täitmiseks. Lõike 8 kohaselt ei tohi vastavuskontrolli funktsiooni teostaja tasustamise alused ja kord ohustada tema objektiivsust. 47 Lõike 9 järgi on vastavuskontrolli funktsiooni teostaja kohustatud talle teenuseosutaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab teenuseosutaja õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama teenuseosutaja juhtorgani liikmetele. Lõike 10 järgi kohustub teenuseosutaja tagama sisekontrolli ja vastavuskontrolli funktsiooni teostajale kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ning teavet teenuseosutaja juhatuselt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. Paragrahv 32 sätestab teenuseosutaja töötaja kohustuse Finantsinspektsiooni teavitada. Finansinspektsiooni teavitamise vajadus tekib eeskätt juhul, kui töötajale saavad ilmsiks asjaolud, mille tagajärg on või võib olla teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine, või kui teenuseosutaja juhtorgani liige või töötaja on tekitanud või võib tekitada olulist varalist kahju teenuseosutajale või tema klientidele (lõige 1). Töötaja kaitse kord on täpsustatud sama paragrahvi lõikes 2, mille kohaselt ei riku teenuseosutaja töötaja või muu teenuseosutaja tegevusega seotud kolmas isik Finantsinspektsiooni teavitamisega talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust (lõige 2). Tegemist on viitega Euroopa Parlamendi ja ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17—56), mille eesmärk on kaitsta neid rikkumisest teavitajaid, kes on ise seotud finantsteenuste osutamisega (vt ka direktiivi artikkel 2 punkti 1(a)(ii)). Paragrahv 33 käsitleb andmete säilitamist. Vastavalt lõikele 1 kohustub teenuseosutaja säilitama käesolevas seaduses sätestatud andmeid viie aasta jooksul muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või kui seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. „Finantsinspektsioonile kättesaadav“ tähendab, et Finantsinspektsioonil peab olema praktikas ka võimalus ligi pääseda andmetele, mis on Finantsinspektsiooni poolse kontrolli objektiks. Selline kättesaadavus on näiteks välistatud juhul, kui andmed asuvad välisriigi serveris, kuhu Finantsinspektsioonil pole võimalik ligi pääseda; kui andmed on krüpteeritud ilma võimaluseta neid dekrüpteerida, jne. Lisaks, nimetatud viieaastane tähtaeg rakendub teenuseosutajale ka siis, kui Finantsinspektsioon nõuab, et pärast teenuseosutajale väljastatud tegevusloa lõppemist tuleb teenuseosutajal andmeid säilitada muutumatuna ja finantsjärelevalvele kättesaadavana viie aasta jooksul (lõige 3). Lõige 2 käsitleb kohustust säilitada teenuse osutamise lepingust tulenevaid teenuseosutaja ja kliendi õiguseid ja kohustusi või teenuse osutamise tingimusi vähemalt kuni teenuse osutamisega seotud kliendisuhte kestuse lõpuni. Lepingutingimuste säilitamise kohustuslikkus peaks ennetama võimalikke vastuolusid ja vaidlusi, kui vähemalt teenuseosutaja kui üks lepingupool on kohustatud alles hoidma lepingut, mille alusel teenust kliendile osutatakse. Kui teenuseosutaja osutab teenuseid vastavalt oma tüüptingimustele, siis kohustub teenuseosutaja säilitama kõiki versioone tüüptingimustest juhul, kui nimetatud tingimusi on muudetud kliendisuhte kestuse ajal. Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda, et pärast teenuseosutajale antud tegevusloa lõppemist peab teenuseosutaja säilitama käesolevas seaduses sätestatud andmeid muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viis aastat, kui andmete säilitamisele ei ole seaduses ette nähtud pikemat tähtaega. Dokumentide säilitamise kohta tasub märkida, et muudest seadustest võib tulla kohustus säilitada teatud andmeid ja dokumente kauem kui käesoleva seaduse §-s 33 märgitud. Näiteks raamatupidamisdokumente tuleb säilitada seitse aastat raamatupidamise seaduse alusel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioon nõuab teenuseosutajalt kui finantseerimisasutuselt hoolsusmeetmete kohaldamiseks kogutud andmete säilitamist viis aastat pärast kliendiga ärisuhte lõppemist; samuti tuleb arvestada asjakohasel juhul ka isikuandmete kaitse üldmääruse sätetega. Paragrahv 34 sätestab teenuse edasiandmise tingimused. Teenuseosutaja võib oma tegevust edasi anda kolmandale isikule ainult juhul, kui Finantsinspektsiooni on sellest teavitatud ning kui teenuseosutaja 48 kliendi või järelevalveasutuse jaoks ei toimu teenuse edasiandmisega olulisi muudatusi (loetletud lõike 1 punktides 1-8). Sealjuures on tegevuse edasiandmisel oluline, et teenuseosutaja tegevusi ei anta edasi sellisel viisil, mis takistab teenuseosutaja sisekontrolli või järelevalve toimimist ning et teenuse edasiandmine oleks igakülgselt vajalik (lõige 2). Lõike 1 punktide 1-8 alusel on teenuseosutajal oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus teenuse osutamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (tegevuse edasiandmine), kui:  tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juhtorgani liikmed oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil klientide huve ning teenuseosutaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest;  tegevuse edasiandmine ei takista teenuseosutaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel ega vähenda teenuse osutamise kvaliteeti;  isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma;  teenuseosutaja suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu;  tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus teenuseosutaja ei tegele teenuse osutamisega, mille jaoks talle on väljastatud tegevusluba;  tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda mis tahes muid tingimusi, mille alusel teenuseosutajale tegevusluba anti;  tegevuse edasiandmisel võtab teenuseosutaja tarvitusele kõik meetmed, et vältida täiendavaid operatsioonilisi riske;  operatsiooniliste funktsioonide edasiandmine ei takista ega mõjuta sise- ja vastavuskontrolli kvaliteeti ega toimimist ning Finantsinspektsiooni võimalusi finantsjärelevalve teostamisel. Punktis 7 nimetatud operatsiooniliste riskide all mõeldakse riske saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsusest või mittetoimisest oodatud viisil või välistest sündmustest. Mõiste sisaldab juriidilist riski, kuid ei sisalda strateegilist, reputatsiooni ja süsteemiriski. Operatsiooniriskide kohta on Finantsinspektsioon välja andnud juhendi „Nõuded operatsiooniriski juhtimise korraldamiseks“. Punktis 8 märgitud operatsiooniliste funktsioonide all peetakse silmas teenuseosutaja toimimiseks vajalikke põhilisi funktsioone. Lõike 2 järgi tuleb tegevuse edasiandmise korral hinnata, kas isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv. Lõike 3 kohaselt on teenuseosutajal õigus saada teavet edasiantud tegevuse kohta ja anda kohustuslikke juhiseid sellele, kellele tegevus on edasi antud. Lõike 4 järgi tuleb teenuseosutajal enne tegevuse edasiandmist Finantsinspektsiooni teavitada. Teavituse eesmärk on anda Finantsinspektsioonile õigus hinnata, kas isik, kellele tegevus edasi antakse, vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning muude seadusega kehtestatud nõuetele. Lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule teenuseosutajaga seotud tegevuse või ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi teenuseosutaja poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste või ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist, kui: 1) kolmandal isikul puudub käesolevas seaduses sätestatud teenuste osutamiseks või ülesannete tegemiseks vajalik kvalifikatsioon või asjakohasel juhul tegevusluba vastava teenuse osutamiseks; 2) rikutakse teenuseosutaja klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht; 3) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks; 4) kolmas isik, kellele käesoleva seaduse tähenduses teenuse osutamine on edasi antud, ei vasta vähemalt samaväärsetele nõuetele, mis on ette nähtud käesoleva seadusega; 5) rikutakse käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi. Lõige 6 sätestab erisuse krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutamisele, kui pakutakse tarbijakrediiti. Nimetatud teenusepakkujaga seotud tegevuste edasiandmisele kohaldatakse laenude vahendamise osas krediidiandjate ja –vahendajate seaduse §-is 46 krediidivahendaja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 49 Paragrahv 35 sätestab huvide konflikti maandamise ja vältimise nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal kehtestada huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatust. Lõike 2 järgi rakendab teenuseosutaja huvide konflikti maandamise ja vältimise korda, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida teenuse osutamisel teenuseosutaja sisest huvide konflikti, huvide konflikti teenuse osutaja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, teenuse osutaja ja tema klientide vahel ning klientide omavahelisi huvide konflikte. Säte põhineb EL ühisrahastusmääruse artiklil 8 punktil 4, mida on laiendatud ka teistele seadusega hõlmatud teenuseosutajatele. Huvide konflikti maandamist tuleks silmas pidada ka finantsvahendusplatvormi haldamise puhul (§ 40). Lõike 3 kohaselt peab teenuseosutaja huvide konflikti maandamise kord muuhulgas (st vähemalt aga mitte ainult) hõlmama: 1) iga teenuse või tegevusega seotud asjaolusid, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa klientide huvide kahjustamise olulise riski; 2) meetmeid, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks. 3) seda, kuidas potentsiaalsetest või tegelikest huvide konflikti olukordadest kliente teavitatakse. Paragrahv 36 käsitleb teenuseosutaja või temaga seotud isikute osalemist investeerimisprojektides. Kuivõrd sellises olukorras võib tekkida samuti huvide konflikt, siis tuleks käesolevat paragrahvi vaadata koosmõjus §-ga 35 ülal. Lõike 1 kohaselt võivad teenuseosutaja juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, teenuseostuja vahendusel pakutavates investeerimisprojektides osaleda üksnes juhul, kui teenuseosutaja veebilehel avalikustatakse informatsioon eelnimetatud isikute osaluste kohta (sealhulgas nimetatud isikute poolt investeeritud summa eurodes või protsendina investeerimisprojekti koguväärtuses), ja kui teenuseostaja tagab, et eelnimetatud isikute investeeringud tehakse samadel tingimustel teiste investoritega ja eelnimetatud isikutele ei võimaldata sooduskohtlemist, eelisjuurdepääsu teabele või muid hüvesid või eeliseid võrreldes muude investoritega (punktid 1 ja 2). Lõike 2 kohaselt ei või eelmises lõikes nimetatud isikud omada ega omandada finantsilist huvi rahastuse taotleja äritegevuses muul viisil kui osaledes investeerimisprojektis, mis on teenuseosutaja kaudu avalikult kättesaadav. Säte põhineb EL ühisrahastusmääruse artikli 8 punktil 1, mida on laiendatud ka teistele seadusega hõlmatud teenuseosutajatele. Paragrahv 37 sätestab teenuseosutajale keelu maksta või anda allahindlust või mitterahalist hüve teisele teenuseosutajale või muule kolmandale isikule investori korralduse suunamise eest mistahes konkreetse investeerimisinstrumendi pakkumise juurde enda finantsvahendusplatvormil või kolmanda osapoole platvormil. Lisaks ei tohi teenuseosutaja saada rahastuse taotlejalt ega muult isikult tasu, allahindlust või mitterahalist hüve investorite korralduste suunamise eest mistahes konkreetse virtuaalvääringutega kauplemise platvormi või virtuaalvääringu pakkumise juurde. Nimetatud keeluga soovitakse tagada, et investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ei suunaks investoreid mingi konkreetse investeerimisinstrumendi pakkumise juurde või muul moel ei eelistaks üht pakkumist teisele, või et virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldaja ei suunaks investoreid mingi konkreetse platvormi või virtuaalvääringu pakkumise juurde. Samas ei ole selle sättega välistatud teatud objektiivsete kategooriate (nt uued pakkumised) loomine. Paragrahv 38 sätestab (makse)konto avamise kohustuse ning sellest Finantsinspektsiooni teavitamise. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja avama maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis, mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali. Nimetatud kohustus põhineb sellel, et nii järelevalveasutusel kui ka vastavuskontrolli teostajal peaks olema võimalik saada ülevaade selle kohta, kus (st millistel kontodel) ja mis mahus hoitakse teenuseosutaja kontodel investorite rahalisi vahendeid. Sama kohaldatakse ka 50 virtuaalvääringu rahakottidele, kui teenuseosutaja võtab vastu virtuaalvääringuid või muid vahendeid, mida tavapäraselt maksekontodel ei hoiustata (lõige 3). Lõigete 2 ja 4 kohaselt tuleb teenuseosutajal esitada teavet kõigi tema nimel avatud maksekontode ja muude kontode (vt sama paragrahvi lg-t 3) ning teavitama Finantsinspektsiooni, kui avatakse täiendav konto või kui kontodega seotud andmed muutuvad. Paragrahv 39 käsitleb eriotstarbelise üksuse kasutamist teenuseosutaja majandustegevuses. Eriotstarbeline üksus on juriidiline isik, mis on loodud teatavate kitsamate või ajutiste eesmärkide täitmiseks ja finantsriski, maksu- või regulatiivse riski eraldamiseks, sageli väärtpaberistamise vahendusettevõte või üksus, mille ainsaks eesmärgiks on väärtpaberistamine Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Nimetatud paragrahv põhineb samasisulisel EL ühisrahastusmääruse artikli 4 punktil 5. Paragrahvi sõnastuse kohaselt on teenuseosutajal, kes osutab ühisrahastusteenust ning eelnimetatud teenuse osutamiseks eriotstarbelist üksust, õigus kasutada eriotstarbelist üksust ühe mittelikviidse või jagamatu instrumendi pakkumiseks ja kanda eriotstarbelisele üksusele üle ühe investeerimisprojektiga seotud vara. Nimetatud piirang peaks tagama, et ühisrahastusteenuse osutaja kasutaks vaid üht eriotstarbelist üksust ühe mittelikviidse või jagamatu instrumendi pakkumiseks ning ei kannaks nimetatud eriotstarbelisele üksusele rohkem vara, kui see, mis on seotud ühe investeerimisprojektiga. Paragrahv 40 sätestab erinõuded finantsvahendusplatvormile (mõiste kohta vt ka § 5 lg 3 selgitusi). Finantsvahendusplatvormile sätestatud nõuded on teataval määral sarnased väärtpaberituru seaduses sätestatud reguleeritud turu regulatsiooniga, kuid need on käesolevas seaduses esitatud lihtsustatud kujul, arvestades investeerimisinstrumentide ja väärtpaberite erinevusi. Lõike 1 järgi kohustub teenuseosutaja, kes haldab finantsvahendusplatvormi, kehtestama sise- eeskirjadega täpsed õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada platvormiga seotud õigus- ja korrapärase toimimise riske. Kuivõrd finantsvahendusplatvormi näol on tegemist uudse tehnoloogilise lahendusega, millel on võimalik kaubelda (senireguleerimata) finantsinstrumentidega, siis on oluline, et teenuseosutaja, kes finants- vahendusplatvormi haldab, oleks eelnevalt kehtestanud sise-eeskirjad, millega maandatakse platvormi toimimisega kaasnevaid riske. Lõike 2 järgi tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, et usaldusväärselt hallata finantsvahendusplatvormi korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega. Sisuliselt on tegemist sama paragrahvi esimese lõike täpsustusega, mis puudutab finants- vahendusplatvormi spetsiifiliselt tehnoloogilist poolt. Lõige 3 kohustab teenuseosutajat kehtestama finantsvahendusplatvormil läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse tehingute hinna, mahu ja aja avalikustamine. Nimetatud tehingute üksikasjad tuleb avalikustada niivõrd reaalajalähedaselt, kui tehniliselt võimalik. Säte põhineb suuremas osas EL krüptovaraturgude määruse artikli 68 punktil 9. Lõike 4 järgi tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, et tagada tema süsteemides täidetud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine. Lõike 5 järgi peab teenuseosutaja tagama finantsvahendusplatvormil korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse finantsvahendusplatvormil tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning finantsvahendusplatvormi toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Lõike 6 kohaselt ei või teenuseosutaja ühelgi enda hallataval finantsvahendusplatvormil täita oma arvel kliendi korraldusi ega kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel. Oma arvel kauplemisena ostu- ja müügihuvide sobitamisel mõeldakse tehingut, mille täitja asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel täitmisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille 51 arvelt tehingu täitja ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu (lõige 7). Lõigete 8 ja 9 kohaselt tuleb finantsvahendusplatvormi haldaval teenuseosutajal rakendada igakülgseid meetmeid, et tagada finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises olukorras ning tehingute künniseid ja -piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine ning turukuritarvitamise tuvastamine ja ärahoidmine. Eelneva kindlustamiseks on vajalik süsteeme igakülgselt testida, et veenduda süsteemide vastavuses eeltoodud nõuetega, ning ette näha plaan, mis tagab teenuste jätkuvust süsteemi tõrgete korral. Lõikes 10 on ette nähtud volitusnorm vastava valdkonna ministri jaoks, kes võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded finantsvahendusplatvormil tehingute tegemisele. Seaduse 5. peatükk kehtestab nõuded teenuse osutamisele ja rahastuse taotlemisele. Paragrahv 41 kehtestab üldnõuded teenuse osutamisele. Lõikes 1 täpsustatakse teenuse osutamise nõuded, mis kohalduvad standardsena kõikidele teenuseosutajatele. Punktiga 1 kehtestatakse kohustus, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja peab teenuse osutamisel tegutsema lähtuvalt kliendi huvist ja õigusaktides esitatud nõuetest, teenuse keerukusastmele vastava hoolsuse ning teenuseosutajalt eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning järgima oma sise-eeskirju. Punkti 2 kohaselt peab teenuseosutaja tagama teenuse osutamisega seotud asjaolude, sealhulgas investeerimisinstrumendi pakkumise kohta ajakohase, selge, tõese, täpse ja täieliku teabe avalikustamise ning tegema selle ühetaoliselt kättesaadavaks kõikidele klientidele. Täieliku teabe all mõeldakse mh ka sellist teavet, mis seondub investeerimisinstrumendiga ka kaudselt, nt on käimas sama investeerimisprojektiga seotud ühisrahastuskampaaniad korraga või järgemööda mitmel erineval platvormil ehk raha kaasatakse ühe või mitme seotud projekti osas erinevatest kohtadest. Eelnev info võib mõjutada investeerimisotsust, mistõttu on oluline, et selline teave oleks investoritele kättesaadav. Punkti 3 kohaselt peab teenuseosutaja teavitama klienti piisavalt teenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest. Punkt 4 kohustab teenuseosutajat hoidma ja kaitsma kliendi raha ja sellega sarnaseid vahendeid, mis on antud teenuseosutajale hoiule või tema käsutusse. Punkti 5 kohaselt peab teenuseosutaja andma kliendile regulaarselt teavet teenuse osutamisest. Punktides 6-9 on sätestatud üldised teabe avalikustamise ja klientide teavitamise põhimõtted; sealhulgas tuleb teenuseosutajal kliente teavitada teenuste eest võetavatest tasudest, potentsiaalsetest või tegelikest huvide konflikti situatsioonidest ning asjakohasel juhul ka juhtorgani liikmete ja töötajate kui ka olulist osalust omavate isikute osalusest investeerimisprojektides. Punkti 9 kohaselt peab teenuseosutaja registreerima ja säilitama teenuse osutamisel kogutud ja käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid. Andmete kogumise kohta vt täpsemalt käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatut. Punkt 10 paneb teenuseosutajale kohustuse lahendada kliendi kaebus seoses teenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt. Punkti 11 kohaselt peab teenuseosutaja tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu. Punkti 12 järgi tuleb teenuseosutajal rakendada teenuse osutamisel ühetaoliseid reegleid ning mitte diskrimineerima kliente või klientide gruppe, kellele teenust osutatakse või kellele teenuse osutamisest keeldutakse. Viimaks, punkti 13 järgi tuleb viidatud teenuseosutajatel avaldada oma veebilehel viited teenuseosutaja üle järelevalvet teostavatele asutustele ja vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusele, kelle poole kliendil oleks võimalik pöörduda. Lõige 2 täpsustab üldiseid tegevusnõudeid investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajatele. Punkti 1 kohaselt on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kohustatud avalikustama investeerimisinstrumendi põhiteabedokumendi vastavalt §-s 55 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, juhul kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja korraldab teise isiku investeerimisinstrumendi pakkumist. Teisisõnu tuleb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse 52 osutajal avalikustada ise investeerimisinstrumendi pakkumise kohta käiv põhiteabedokument, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja korraldab investeerimisinstrumendi pakkumist. See punkt on seotud § 48 lõike 1 punktiga 1. Punkti 2 kohaselt tuleb avaldada ühetaolisel viisil nõuded finantsvahendusplatvormil või muul viisil avaldatavate investeerimisprojektide kirjeldusele, et tagada investoritele nende võrreldavus. Punkti 3 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja hindama teenuse ja investeerimisinstrumendi asjakohasust investorile ning selle tarvis kindlaks tegema investori kogemuse finantsturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust, muuhulgas lähtudes sellest, kas tegemist on kogenud või mittekogenud investoriga. Vastav punkt on seotud sama paragrahvi lõikega 8, mille järgi ei kohaldata investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamist (§ 49) kogenud investorile. Punkt 4 kehtestab kohustuse, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja peab mõistma investoritele pakutavate investeerimisinstrumentide omadusi, hindama investeerimisinstrumendi sihtrühma arvesse võttes selliste investeerimisinstrumentide vastavust investori vajadustele ja pakkuma või soovitama investeerimisinstrumente üksnes siis, kui see on kooskõlas investori huvidega. Punkti 5 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajavahendamise teenuse osutaja tagama, et tema vahendatav investeerimisinstrument vastab selle instrumendi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate investorite vajadustele vastavalt nende liigitusele, investeerimisinstrumendi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja investeerimisinstrumenti turustatakse üksnes sellele sihtrühmale. Punkt 6 kohustab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajat mitte jätma avalikustamata olulist infot rahastuse taotleja tegevuse kohta, mis on temale teada ja mis võib potentsiaalselt mõjutada investeerimisotsuse tegemist. Vt siinkohal § 41 lõike 1 punktis 2 täieliku teabe kohta selgitatut. Nimetatud teabe avalikustamine hõlmab ka teisi käesolevas lõikes nimetatud andmeid, sh ka punktis 8 ja 9 sätestatut, kuivõrd teenuseosutaja peaks eeskätt tegutsema investorite huvides ning avalikustama temale teadaolevaid andmeid, kui nendel võib olla kahjulik mõju investori poolt investeeringu tegemisele. Punkt 7 kohustab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajat täitma investori korralduse parimal viisil vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule. Punkti 8 kohaselt tuleb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal kontrollida rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust (välja arvatud juhul, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja, krediidiasutus või krediidiandja on rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust juba kontrollinud), ning kontrollida, et rahastuse taotleja juhtorgani liikmed on laitmatu ärialase mainega ja nende tegevus rahastuse taotleja juhtidena vastab usaldusväärse juhtimise põhimõtetele (punkt 9). Kui rahastuse taotleja on füüsiline isik, siis tuleb lähtuda krediidivaldkonnas ette nähtud krediidivõimelisuse hindamise nõuetest. Samuti sätestab käesoleva seaduse § 2 lg 10, et krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja peab tarbijale krediidi vahendamisel /…/ järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §- des 47–531 sätestatut. Teisisõnu tuleb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal rahastuse taotlejat kliendiks võttes kontrollida, et rahastuse taotleja suudaks tagasi maksta investeerimisprojektiga võetud võlakohustusi ning et tema juhtorganite liikmed on laitmatu ärialase mainega ja nende tegevus juhtorganite liikmetena on usaldusväärne. Rahastuse taotleja maine kontrollimisel eeldatakse, et rahastuse taotleja maine on laitmatu, kui kontrolli käigus ei tuvastata asjaolusid, mis viitavad vastupidisele (nt pankroti põhjustamine, kuriteo toimepanemine, jne). Usaldusväärsuse kontroll peaks vähemalt hõlmama õigusaktidest tulenevate kapitali- ja netovarade nõuete täitmise kontrolli. Punkti 10 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja välja töötama riskijuhtimis- raamistiku, milles on sätestatud vahendatud krediidi riskikategooriad, ja seda kasutama. Samuti täpsustab lõige 3, et kui rahastuse taotleja on füüsiline isik, kellele vahendatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisinstrumenti, kohaldatakse krediidivõimelisuse hindamise korral krediidiandjate ja –vahendajate seaduse 6. peatükis ja võlaõigusseaduse §-is 4034 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisti. Viidatud KAVSi peatükk kehtestab nõuded muuhulgas krediidi vahendamisele, krediiditoimiku pidamisele, tarbija krediidivõimelisuse hindamisele ja tarbija poolt esitatud teabe kontrollimisele. Lisaks tuleb lähtuda ka krediidivaldkonnas vastutustundliku laenamisele kehtestatud üldnõuetega, sh järgida VÕS §-is 4034 sätestatud nõudeid vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta. Lõige 4 sätestab, millist teavet peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja andma kliendi nõudmisel. Selliseks infoks on vastavas teenuseosutajas olulist osalust omavate isikute ja nende osaluse suuruse kohta vastava teenuseosutaja aktsia- või osakapitalis (punkt 53 1); teenuseosutaja juriidilise vormi ning organisatsioonilise ülesehituse kohta (punkt 2); teenuseosutaja juhtide ees- ja perekonnanimi ning nende ülesanded teenuseosutajas, osutatavate teenuste kohta (punkt 4). Lõikes 4 märgitud teabe avaldamise vormi täpsustatakse sama paragrahvi lõikes 7, mille kohaselt tuleb kliendile tema nõudmisel esitada lõikes 4 toodud teave püsival andmekandjal. Lõike 5 kohaselt võib investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja kasutada oma kliendi nimel otsustusõigust seoses kliendi korralduste täitmise kriteeriumidega, avaldades kliendile otsustusõiguse täpse meetodi ja kriteeriumid ning võttes kõik vajalikud meetmed kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks. Nimetatud lõikes on eeskätt mõeldud üldsättena kõikide korralduste täitmiseks, mille klient edastab teenuseosutajale, kuid seda tuleb kohaldada ka eelseadistatud investeerimise ehk autoinvest’i korral (vt ka § 54). Sarnaselt sellele on ka EL ühisrahastusmääruse artikli 3 lõike 4 teises lõigus sätestatud, et „ühisrahastusteenuse osutajad, kes pakuvad individuaalset laenuportfelli valitsemist, peavad järgima investorite esitatud parameetreid ja võtma kõik vajalikud meetmed, et saavutada investorite jaoks parim võimalik tulemus. Ühisrahastusteenuse osutajad avalikustavad investoritele otsustusprotsessi, mille alusel täidetakse investori enda äranägemisel antud volitusi.“ Lõige 6 kohustab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja võtma meetmeid, kui rahastuse taotleja ei tee vajalikku koostööd või ei anna investeerimispakkumise koostamiseks vajaminevat teavet. Selle kohaselt keeldub teenuseosutaja lepingu sõlmimisest või peab lõpetama sõlmitud lepingu mõistliku aja jooksul, kui rahastuse taotleja ei avalda käesoleva seaduse § 48 kohaselt teenuseosutajale investeerimisprojekti kohta nõutud andmeid või ei täida rahastuse taotlejale pandud kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 42. Lõige 8 sätestab, et kogenud investorile ei kohaldata teenuse osutamisel paragrahve 50 ja 51. Nimetatud paragrahvides on käsitletud vastavalt asjakohasuse hindamist (§ 50) ja lepingueelset järelemõtlemisaega (§ 51). Eeltoodu on vajalik eeskätt teenuseosutaja mõistliku halduskoormuse säilitamiseks. Samuti võimaldab see kogenud investoril vältida pidevat asjakohasuse hindamist, kuivõrd kogenud investorina käsitatakse juba finantsturu kutselist osalist. Paragrahv 42 kehtestab üldnõuded juriidilisest isikust rahastuse taotlejale. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on juriidilisest isikust rahastuse taotleja kohustatud tegema teenuseosutajaga koostööd ja esitama teenuseosutajale andmed, mis on vajalikud teenuse osutamiseks ja teenuseosutajale käesolevast seadusest või muust õigusaktist tulenevate nõuete täitmiseks. Punkti 2 kohaselt peab rahastuse taotleja koostama ja esitama investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale finantsvahendusplatvormil või muul viisil avaldatava investeerimisprojekti kirjelduse, mis vastab käesoleva seaduse § 48 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Nimetatud punktid on seotud eelkõige kohustusega anda investorile piisavat teavet investeerimisprojekti kohta, ning kohalduvad juhul, kui investeerimisinstrumendi pakkumise protsessi on kaasatud investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, kellel tuleb täita seaduse §-s 41 nimetatud nõueid. Lõike 2 järgi kohaldatakse rahastuse taotlejale käesolevas peatükis üksnes §-des 47, 48, 53, 55, 56 ja 58-64 sätestatut, kui nimetatud rahastuse taotleja pakub investeerimisinstrumente ilma investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajata. Nimetatud sätted peaksid tagama investoritele tõese ja piisava teabe andmise, kuid jätab rahastuse taotlejale väiksema halduskoormuse võrreldes investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajaga. See lähenemine on analoogne väärtpaberituru seaduses sätestatud emitendi ja väärtpaberi pakkumise korraldajaga, kus nö üksikemitendile on pandud leebemad kohustused võrreldes sellise teenuse osutajaga, mis võimaldab (väärtpaberi-)pakkumisi läbi viia. Paragrahv 43 kehtestab spetsiifilised teabe avalikustamise nõuded nii kõikidele teenuseosutajatele kui ka spetsiifiliselt investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajale. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja avalikustama oma veebilehel majandusaasta aruande nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Majandusaasta aruande avalikuks tegemine peaks aitama eeskätt teenuseosutaja potentsiaalsetel ja tegelikel klientidel saada ülevaadet ning hinnata teenuseosutaja majandustegevust. 54 Lõike 2 kohaselt tuleb investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajal avalikustada igal aastal enda poolt hallatavatel finantsvahendusplatvormidel vähemalt viimase 36 jooksul pakutud investeerimisprojektide makseviivituse määrad. Antud lõige põhineb EL ühisrahastusmääruse artikli 20 lõike 1 punktil (a). Lõiked 3 ja 4 sätestavad teabe avalikustamise erinõuded investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajale. Lõige 5 täpsustab sama paragrahvi kolmandat ja neljandat lõiget selles osas, et nendes nimetatud teave tuleb esitada iga investeerimisinstrumendi liigi või käesolevas seaduses nimetatud teenuse lõikes eraldi, ning teha veebilehel kättesaadavaks vähemalt kolme aasta jooksul vastava aruandlusperioodi lõppemisest arvates. Lõikes 6 on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigus kehtestada määrusega avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtaegade täpsemad nõuded. Paragrahvis 44 on ette nähtud erinõuded teenuseosutajale, kes pakub virtuaalvääringu või investeerimisinstrumendi raha vastu vahetamise teenust. Käesoleva paragrahvi sätted põhinevad EL krüptovaraturgude määruse ettepanekul, kuid paragrahvis sisalduvad kolm lõiget on suunatud spetsiifiliselt ka täna toimivate teenustega kaasnevate probleemide (eeskätt ebaõige hinnateabe edastamine) lahendamisele. Lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal, kes võimaldab investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu vahetamist raha vastu, avalikustada investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu hinna või metoodika, mille alusel investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu hind on kujunenud. Teisisõnu tuleb teenuseosutajal lähtuda kindlast ettemääratud hinnast või avalikustada metoodika või valem, mille alusel on kujunenud hind, millega investeerimisinstrumenti või virtuaalvääringut lõpuks kliendile müüakse või nimetatud instrumente neilt ostetakse. Lõike 2 kohaselt tuleb kliendi korraldus täita selle hinnaga, mis on kehtiv kliendi korralduse saamise ajal. See lõige puudutab eelkõige korraldusi, milles on soovitus täita tehing turuhinnaga, ning mida tuleb teenuseosutajal ka kasutada tehingu täitmisel, mitte lähtuda oma äranägemisest instrumendi hinna määramisel. Lõike 3 järgi tuleb virtuaalvääringu teenuse osutajal avaldada klientidele teavet korralduste ja tehingute kohta, sealhulgas tehingu esemeks olnud virtuaalvääringu koguse ja hinna kohta. Nimetatud teabe avaldamiskohustuse all mõeldakse teabe avalikustamist püsivalt ja regulaarselt ning vähemalt teenuse osutamise kohas, sh teenuseosutaja veebilehel või rakenduses, mille abil võimaldatakse investoril tehinguid teha. Paragrahv 45 sätestab tegevusnõuded teenuseosutajale, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenust. Paragrahvi sätted põhinevad MiCA artiklil 68. Lõike 1 kohaselt peab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenuse osutaja oma tegevuses rakendama selgeid kasutuseeskirju platvormi korraldamiseks. Nimetatud eeskirjad peavad hõlmama vähemalt sama lõike punktides 1-6 nimetatud aspekte. Lõike 2 järgi peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutuseeskirju kohaldama ühetaoliselt kõikidele virtuaalvääringutele, millega on võimalik platvormil kaubelda, ning teenuse klientidele, kes virtuaalvääringu teenuse osutaja teenuseid kasutavad. Teisisõnu on tegemist virtuaalvääringu teenuse osutajale suunatud klientide diskrimineerimise keeluga. 55 Lõike 3 alusel ei ole lubatud virtuaalvääringut võtta kauplemisele virtuaalvääringuga kauplemise platvormil, kui kauplemise käigus ei ole võimalik rakendada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirju. Lõike 4 järgi ei ole virtuaalvääringu teenuse osutajal lubatud kaubelda oma nimel ja arvel virtuaalvääringutega kauplemise platvormil, mida ta ise haldab. Nimetatud keeld on mõeldud vältimaks huvide konflikti ja turukuritarvitamist. Lõike 5 kohaselt on virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, on kohustatud rakendama asjakohaseid süsteeme, protseduure ja lahendusi, mis tagaksid, et teenuseosutaja poolt pakutavad kauplemissüsteemid täidaksid sama lõike punktides 1-5 nimetatud tingimusi. Lõike 6 järgi tuleb virtuaalvääringu teenuse osutajal teavitada koheselt Finantsinspektsiooni, kui ta avastab turumanipulatsiooni toimepanemise või turumanipulatsiooni toimepanemise katse tema poolt korraldatud virtuaalvääringutega kauplemise platvormil. Lõike 7 kohaselt tuleb virtuaalvääringu teenuse osutajal avalikustada enda poolt hallataval virtuaalvääringutega kauplemise platvormil tehingute aja, tehingu esemeks oleva virtuaalvääringute hinna ning koguse. Nimetatud andmed avalikustatakse niivõrd lähedal reaalajale, kui see on tehniliselt võimalik. Lõike 8 järgi alustab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenuse osutaja virtuaalvääringutega seotud arveldustehinguga hiljemalt 24 tunni jooksul pärast seda, kui vastav tehing on aset leidnud kauplemisplatvormil. Lõike 9 kohaselt tuleb virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenuse osutajal varundada käesoleva paragrahvi lõikes 7 ja 8 nimetatud andmeid selliselt, et neid oleks igal ajal võimalik edastada Finantsinspektsioonile. Paragrahv 46 sätestab erinõuded teenuseosutajale, kes osutab virtuaalvääringu ülekandeteenust (vt ka § 4 lg 6). Lõike 1 kohaselt tuleb virtuaalvääringu teenuseosutajal võtta kõik vajalikud meetmed, et saavutada kliendi korralduste täitmisel oma kliendi jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse parimaid täitmistegureid nagu hind, kulud, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, maht, laad või mis tahes muud korralduse täitmisega seotud kaalutlused, välja arvatud juhul, kui virtuaalvääringu teenuse osutaja täidab virtuaalvääringutega seotud tehinguid oma kliendi antud konkreetsete juhiste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kehtestab teenuseosutaja teenuse osutamiseks korralduste täitmise poliitika, mis võimaldab neil saavutada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse, ja rakendab seda. Eeltoodud korralduste täitmise poliitikaga nähakse ette klientide korralduste viivitamatu, õiglane ja kiire täitmine ning hoitakse ära klientide korraldustega seotud mis tahes teabe kuritarvitamine krüptovarateenuse osutajate töötajate poolt. Paragrahvis 47 on sätestatud üldised teabe avalikustamise nõuded. Paragrahvi näol on tegemist üldnormiga, milles sisalduvad nõuded kohalduvad investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale, eeskätt ühisrahastusteenuse osutajale. Lõike 1 kohaselt tuleb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal avalikustada oma veebilehel vähemalt sama lõike punktides 1-9 nimetatud teave. Selle alla kuuluvad investeerimisega seotud üldiste riskide kirjeldus ja hoiatus investeerimisega kaasnevate riskide kohta (punkt 1), üleskutse hinnata konkreetse investeerimisprojektiga seotud riske investori jaoks sõltuvalt tema majanduslikust olukorrast ja pidada enne investeerimisotsuse tegemist vajadusel nõu vastava ala spetsialistiga (punkt 2), tehingute tegemise protsessi ja tasude kirjeldus (punkt 3), teavet platvormil tehtud tehingute hindade 56 kohta vastavalt käesoleva seaduse §-is 49 sätestatule (punkt 4), investorite vahendite hoidmise ja investeeringute üle arvestuse pidamise kirjeldus (punkt 5), informatsiooni selle kohta, millised on teenuseosutaja põhilised tehingupartnerid (punkt 6), hoiatus selle kohta, et teenuseosutaja käsutusse antud vahendeid ei tagata Tagatisfondi poolt ja nimetatud vahendite suhtes ei kohaldata väärtpaberituru seaduses sätestatud investorikaitse nõudeid (punkt 7), ning kirjelduse investoritele kaasnevatest õigustest ja kohustustest koos teenuse kasutus- ja muude tingimustega (punkt 8) ning asjakohasel juhul ka teave makseteenuste pakkumise tingimuste kohta, sealhulgas ka juhul kui makseteenuseid ei paku teenuseosutaja ise (punkt 9). Lõike 2 kohaselt ei või teenuseosutaja rõhutada investeerimisinstrumendi omandamisest saadavat võimalikku tulu, kui samaaegselt ja samas kohas ei viidata selgelt sellise vahendite paigutamisega seotud riskidele, sealhulgas investeeritud vahendite kaotamise riskile. Sama lõike teine lause täpsustab eeltoodut ning märgib, et eelnimetatud riskid tuleb esitada võrdväärselt ja samal kujul muu infoga, st investeeringust saadavat võimalikku tulu. Sätte eesmärk on tagada, et investoril oleks investeerimisotsuse tegemisel võimalik arvesse võtta kõiki investeeringu tegemisel asjakohaseid faktoreid, sealhulgas olla teadlik ka riskidest, mis vastava rahapaigutusega kaasnevad. Lõike 3 järgi ei tohi investeerimisprojekti kohta avalikustatav teave anda näilist tagatist investeeringu tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi või prognoose finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesolevas seaduses investeerimisprojekti tootluse garanteerimise kohta sätestatut. Sätte eesmärk on tagada, et investoritele (sh potentsiaalsetele investoritele) ei antaks garantiid investeeringu tootlikkuse kohta, kui see ei ole garanteeritud – sama kehtib ka investorile edastatavas teabes, mis puudutab ennustusi ja prognoose finantstulemuste kohta. Nimetatud piirangud on samasisulised investeerimisfondide seaduse § 80 lõikes 3 sätestatuga, mille kohaselt ei tohi anda tagatist fondi tulususe kohta, kui see ei ole garanteeritud. Käesolevat lõiget tuleb vaadata koosmõjus käesoleva seaduse § 47 lg-tega 5-7. Lõige 4 sätestab teenuseosutaja ja rahastuse taotleja teavitamiskohustuse oma klientidele või avalikult veebilehe vahendusel sellisel juhul, kui teenuseosutaja või rahastuse taotleja on makseraskustes või tema suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus. Viimase osa puhul on mõeldud maksejõuetusega seotud menetlusi, mis võivad teistes riikides kanda teistsuguseid nimetusi, kuid on sisult sarnased samas lõikes toodud eestikeelsete vastetega. Paragrahv 48 käsitleb investeerimisprojekti kohta avalikustatavat teavet. Tegemist on keskse teabe avalikustamise paragrahviga, millest tuleb juhinduda nii investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal kui ka rahastuse taotlejal igal juhul, kui investeerimisprojekti pakutakse. Lõike 1 kohaselt tuleb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal avalikustada vähemalt sama lõike punktides 1-3 nimetatud investeerimisprojektiga seotud teave. Teave tuleb avalikustada investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal olenevalt sellest, kumb investeerimisinstrumendi pakkumist korraldab. Punkti 1 kohaselt tuleb avalikustada investeerimisprojekti põhiteabedokument vastavalt käesoleva seaduse §-s 55 sätestatule. Põhiteabedokumendi kohta vt lähemalt § 55 selgitusi. Punkti 2 järgi tuleb lisaks eeltoodule esitada asjakohasel juhul teave selle kohta, et investeerimisinstrumendi pakkumine ei ole registreeritud Finantsinspektsioonis või muu finantsjärelevalve asutuse juures. Pakkumise registreerimiskohustuse kohta vt lähemalt § 58 selgitusi. Punkti 3 kohaselt soovitakse tagada selgus investorite jaoks, millised on võimalikud kaasnevad kulud, millega investeeringut tehes arvestama peab. Investorile peab olema selge, kui tema investeeringute arvelt kaetakse mistahes kulusid. Sõnastuses on välja toodud ka muud toimingud või kulud, mistõttu on teenuseosutajal kohustus välja tuua ja kirjeldada ka need tasud, mis ei lähe rahastuse taotlejaga seotud vaidluste või võlgade sissenõudmisega seotud kulude alla. Näiteks on praktikas juhtumeid, kus ühisrahastusteenuse osutajad katavad investorite investeeringute arvelt muid kulusid ja seega ammendava loetelu kehtestamine ei ole mõistlik, kuivõrd ei tagaks investorite kaitse eesmärki. Punkti 3 57 raames esitatud kulud peavad olema põhjendatud ja vastama reaalselt tehtud kulutustele. Sissenõudmiskulud peaksid olema üldjuhul seotud konkreetse investeeringuga. Lõike 2 järgi tuleb investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajal või asjakohasel juhul rahastuse taotlejal teavitada viivitamata investoreid, kes on teinud oferdi või avaldanud huvi investeerimisinstrumendi pakkumise vastu, igast olulisest muutusest põhiteabedokumendis. Nimetatud teavitamiskohustus laieneb igale muutusele, mille suhtes investoril võib olla äratuntav huvi või mis võib mõjutada investeerimisotsuse tegemist. Eeltoodu tähendab muuhulgas ka seda, et kui investeerimisinstrumendi pakkumise protsessis osaleb lisaks rahastuse taotlejale ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, siis viimane kohustub investoreid teavitama. Lõige 3 sätestab, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja avalikustab oma veebilehel investeerimisinstrumendiga seotud riskide suurenemise või realiseerumise kohta teavituse, kui põhiteabedokumendis kajastatud tulusus või lubatud intressimäär ei vasta tegelikkusele või kui on tõenäoline, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotlejal või muul kohustatud isikul ei ole võimalik kokkulepitud tähtajaks investorile tasuda põhiteabedokumendis sisalduvat investeeringu tulusust või lubatud intressimäära (punkt 1), kui rahastuse taotleja ei ole ette nähtud ajaks krediiti tagasi maksnud (punkt 2), või kui rahastuse taotleja on makseraskustes või tema suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus (punkt 3). Lõige 4 täpsustab eelmises lõikes sätestatut selles osas, mis puudutab teavituse ajalisi ja sisulisi nõudeid. Nimelt tuleb riskide suurenemise või realiseerumise teavitus avalikustada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe tööpäeva jooksul, kui realiseeruvad samas lõikes toodud asjaolud. Teavitus ise peab sisaldama järgmist teavet: investeerimisprojekti nime või selle puudumisel seda identifitseeriv tunnus (punkt 1), teavituse aluseks olevate asjaolude kirjeldust (punkt 2), võimalusi riskide kõrvaldamise või vähendamise kohta (punkt 3) ning kui see on asjakohane, siis selliste kulude selge kirjeldus, kus investorite investeeringute arvelt kaetakse rahastuse taotlejaga seotud vaidlused või mida kasutatakse laenude või võlgade sissenõudmiseks või muude toimingute või kulude katmiseks (punkt 4). Punktiga 4 soovitakse tagada selgus investorite jaoks. Investorile peab olema selge, kui tema investeeringute arvelt kaetakse mistahes kulusid. Lõike 5 kohaselt on tühine selline kokkulepe, mille kohaselt kaetakse investorite investeeringute arvelt vaidluste lahendamisega ning laenude või võlgade sissenõudmisega kaasnevaid kulusid rohkem kui 50 protsendi ulatuses. Lõikes nimetatud 50-protsendiline määr on sellisena kehtestatud kahel põhjusel. Esiteks, ühest küljest on põhjendatud, et investorid võtavad omale ka teatava riski investeerimisinstrumendi ostmisega, et rahastuse taotleja võib jätta lepingu täitmata, misjärel on vajalik katta asjakohasel juhul kohtu- või muu menetluse kulud ning võla sissenõudmise kulud. Teisalt aga peaks nimetatud vastutus olema maksimaalselt jagatud investori ja teenuseosutaja vahel, et viimasel oleks rohkem motivatsiooni valida klientideks selliseid rahastuse taotlejad, kelle krediidi- või maksevõimelisuses teenuseosutaja on veendunud, ning kelle mainet ja senist ettevõtluskäiku on teenuseosutaja põhjalikult kontrollinud (vt ka § 41 lg 2 p-d 7 ja 8). Lõige 6 sätestab, et kui laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja kasutab rahastuse taotleja makseviivituse puhul teatud jaotusi, peab teenuseosutaja tagama, et kasutatud jaotuste nimetused on asjakohased ja vastavad tegelikkusele. Nimetatud makseviivituste jaotuste all on mõeldud erinevaid termineid, mida teenuseosutajad kasutavad või võivad kasutada selleks, et märkida põhjuseid, miks investor ei ole saanud oma rahalisi vahendeid kokkulepitud ajaks tagasi, sealhulgas näiteks terminid „ootel“, „60 päeva viivises“ või „pankrotistunud“. Lisaks sellele on teenuseosutaja kohustatud esimesel võimalusel ajakohastama makseviivituse jaotuste nimetusi, et tagada vastavalt asjaolude muutumisele ajakohane teave selle kohta, miks teenuseosutaja on makseviivituses investorite ees. Lõike 7 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega täpsemad nõuded investeerimisprojekti kohta avalikustatava teabe osas. Paragrahv 49 käsitleb investeerimisinstrumendiga tehtavate tehingute kohta teabe avalikustamise nõudeid. 58 Lõike 1 kohaselt tuleb kõikide investeerimisinstrumentidega tehtud tehingute kohta, mida võimaldatakse teha läbi finantsvahendusplatvormi või selle kaudu, avalikustada vähemalt sama lõike punktides 1-5 nimetatud andmed, st avalikustada tuleb iga investeerimisinstrumendi identifitseerimistunnus, tehingu hind, tehingu maht, tehingu aeg ning tehingus kasutatud vääring. Samas lõikes on viidatud ka sellele, et sama lõike punktides 1-5 nimetatud andmed tuleb avalikustada vähemalt finantsvahendusplatvormil, st investoril peaks olema võimalik tehingu tegemise kohas ehk finantsvahendusplatvormil tutvuda investeerimisinstrumendi peamiste andmetega. Samas ei ole piiratud investeerimisinstrumendi kohta avalikustavate andmete koht, st andmed võib avalikustada ka veebilehel koos § 47 nimetatud andmetega. Lõike 2 järgi tuleb avalikustada lõikes 1 nimetatud teavet piisava regulaarsusega. Antud sätte mõistes tuleb mõelda „piisavat regulaarsust“ nii kiiresti kui see on võimalik, arvestades kasutatavat tehnilist lahendust ja lõike 3 alusel kehtestatud määrust. Lõikes 3 sisaldub volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega täiendavaid tehinguandmete ja -hindade avalikustamise nõudeid, sealhulgas andmete avalikustamise sagedust. Kuivõrd tegemist on reguleerimata valdkonnaga, siis on eelnõu koostajate arvates vajalik võimaldada teabe avalikustamise sageduse muutmist, kui selline vajadus praktikas ilmneb. Paragrahv 50 kehtestab nõuded investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamise kohta. Paragrahvis kasutatakse teadlikult terminit “asjakohane”, kuivõrd nii MiFID II-s kui ka kindlustusvaldkonnaga seotud õigusaktides hinnatakse sobivust (suitability), kui tegemist on nõustamisega müügiga (st teenuseosutaja annab nõu, millisesse instrumenti investeerida) ning asjakohasust (appropriateness), kui teenuseosutaja ei nõustamist ei paku. Riskihoiatuse andmine ei ole nõustamine selles tähenduses. Käesolevas seaduses sätestatud asjakohasuse hindamisel on lähtutud eeskätt EL ühisrahastusmääruse artiklis 21 sätestatust. Lõike 1 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja enne teenuse osutamise alustamist, sealhulgas finantsvahendusplatvormile juurdepääsu võimaldamist, hindama investeerimisinstrumendi asjakohasust investorile. Lõige 2 täpsustab, et käesolev paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjakohasuse hindamiseks kogub investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja investorilt teavet, et teha kindlaks tema: 1) investeerimisalased teadmised ja kogemused, et selgitada välja, kas investor mõistab investeerimisega kaasnevaid riske, sealhulgas riske finantsvahendusplatvormi abil või muul viisil investeerimisinstrumenti investeerimisel; 2) investeerimiseesmärgid ja rahaline olukord, sealhulgas tema kahju kandmise võime. Lõige 3 täpsustab lõike 2 punkti 1 ja selle kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja koguma käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatu hindamiseks investorilt muu hulgas teavet: 1) tema varasemate erinevate investeeringute kohta; 2) investeerimisinstrumentidesse investeerimise kogemuse kohta ja teadmiste kohta riskidest, mis on seotud investeerimisega eelkõige investeerimisinstrumentidesse. Lõike 4 kohaselt teeb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju kandmise võime arvutamise võimalused kättesaadavaks oma veebilehel. Investori kahju kandmise võime on kümme protsenti tema varade netoväärtusest, mille moodustavad investori: 1) regulaarne sissetulek; 2) varad, välja arvatud peamise elukohana kasutatav kinnisvara ja pensionifondide varad; 3) regulaarsed finantskohustused. Investori varade netoväärtuse arvutamisel tuleb liita kokku investori regulaarne sissetulek ja varade väärtus, ning saadud summast lahutada regulaarsete finantskohustuste väärtus. 59 Regulaarse sissetuleku all mõeldakse investori aastase sissetuleku netosummat, st aastane sissetulek, millest on maha arvatud sissetulekuga seotud kulud, sotsiaalmaks ning muud maksud. Varade alla kuulub kogu makse- ja jooksevkontodel hoitav raha ning muud likviidsed varad, mida on võimalik kiiresti rahaks muuta, sh kapitaliturul kaubeldavad väärtpaberid ja UCITS osakud, mida on võimalik realiseerida vähemalt iganädalaselt. Regulaarsete finantskohustuste alla kuuluvad kõik rahalised kohustused, mida investor on omale võtnud, sealhulgas elatusraha ja lastetoetuseks tehtavad maksed, kulutused üürile ja hüpoteeklaenule, laenu tagasimaksed, kindlustusmaksed, kulutused kommunaalteenustele ning maamaks. Lõige 5 sätestab kohustuse ka investorile, mille kohaselt kinnitab investor oma kahju kandmise võime arvutuse tulemuse. Lõike 6 kohaselt esitab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja investorile riskihoiatuse järgmistel juhtudel: 1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisinstrument ei ole investori jaoks asjakohane (punkt 1); 2) investori investeeritav summa on suurem kui 1 000 eurot või rohkem kui viis protsenti investori varade netoväärtusest (punkt 2); 3) investori esitatud teave ei ole piisav või investor on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata investeerimisinstrumendi asjakohasust ning investori huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud (punkt 3). Lõige 7 täpsustab, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riskihoiatuse võib esitada standardvormis ja see peab sisaldama teavet selle kohta, et investor võib kaotada kogu investeeritud vara. Lõige 8 paneb kohustuse investorile. Selle kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul annab investor kinnituse, et on hoiatusega tutvunud ja mõistab selle sisu. Kehtestatud nõue on vastavuses EL ühisrahastusmääruse ideega, mis on väljendatud määruse põhjenduspunktis 45: „selle tagamiseks, et mittekogenud investorid on lugenud neile ühisrahastusteenuse osutaja tehtud riskihoiatusi ja mõistavad neid, peaksid nad ühisrahastusprojekti investeerimisel sõnaselgelt teadvustama võetavaid riske. Heal tasemel investorikaitse tagamiseks ja arvestades, et sellise teadvustamise puudumine viitab võimalikule teadmatusele kaasnevatest riskidest, peaksid ühisrahastusteenuse osutajad võtma investeeringuid vastu vaid mittekogenud investoritelt, kes on sõnaselgelt teatanud, et nad on hoiatused kätte saanud ja mõistavad neid“. Lõike 9 kohaselt ei või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja aidata kaasa asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja on õigus tugineda investori esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik. Lõike 10 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja vaatama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise ja selle aluseks olevad kriteeriumid ning hoiatusteated üle iga kahe aasta tagant. Lõige 11 lisab, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja tagab investorile võimaluse arvutada oma kahju kandmise võime üks kord igal kalendriaastal. Paragrahv 51 käsitleb lepingueelset järelemõtlemisaega investeerimisinstrumendi pakkumisel. Paragrahvi keskne idee on suurendada mittekogenud investoritele võimalus tagasi võtta tahteavaldus, mis on suunatud investeerimisinstrumendi omandamisele ning seeläbi anda investorile võimalus taganeda investeerimisinstrumendi omandamise lepingust sarnasel viisil, mis oleks tarbijast investorile ette nähtud kaupade kaugmüügi puhul tarbijaõiguse alusel. Sätte eesmärk on vältida ka olukorda, kus potentsiaalne investor, kes nõustub pakkumisega, on automaatselt väljendanud nõusolekut ka olla seotud õiguslikke tagajärgi omava lepinguga, omamata sealjuures võimalust mõistliku aja jooksul lepingust 60 taganeda. Samas tasub märkida, et järelemõtlemisaega ei ole vaja kohaldada, kui investor võib väljendada huvi investeerimisinstrumendi pakkumise suhtes, kui sellisel moel ei seo ta end lepinguga. Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja peaks investeerimisinstrumendi pakkumise puhul talitama selliselt, et investorilt kogutud raha ei anta enne järelemõtlemisperioodi lõppu rahastuse taotleja käsutusse, või muul sarnasel moel, mis tagaks investori võimaluse oferdi või huviavalduse tagasivõtmisel saada tagasi ka omapoolne sooritus (sh investeeritud raha). EL ühisrahastusmääruse põhjenduspunkti 47 kohaselt „selleks et tugevdada mittekogenud investorite kaitset, on vaja sätestada järelemõtlemisaeg, mille jooksul potentsiaalne mittekogenud investor võib põhjenduste ja tagajärgedeta tühistada investeerimispakkumuse või huvi avaldamise konkreetse ühisrahastuspakkumise vastu. See on vajalik vältimaks olukorda, kus potentsiaalne mittekogenud investor võtab koos ühisrahastuspakkumisega vastu ka pakkumise sõlmida õiguslikult siduv leping, millest ei ole võimalik mõistliku aja jooksul taganeda. Järelemõtlemisaeg ei ole vajalik, kui potentsiaalne mittekogenud investor saab avaldada huvi konkreetse ühisrahastuspakkumise vastu, ilma et ta seoks end seeläbi lepinguga, välja arvatud juhul, kui investeerimispakkumine tehti või huvi avaldati pakkumise kavandatud lõppkuupäeva või rahastamise sihteesmärgi saavutamise kuupäeva lähedal. Ühisrahastusteenuse osutajad peaksid tagama, et enne järelemõtlemisaja lõppemist ei koguta investorilt raha ega kanta seda üle projektiomanikule“. Lõike 1 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja ette nägema lepingueelse järelemõtlemisaja, mille jooksul investor võib oma pakkumisega seotud oferdi või huviavalduse ilma põhjuseta tagasi võtta, kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus on suurem kui 200 eurot. Nimetatud õiguse kasutamine ei tohi põhjustada investorile kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi. Põhjendamatu ebamugavusena antud lõike tähenduses tuleks käsitleda iga toimingut või tegevust, mis ei ole sarnane esialgselt antud oferdi tegemisele investori poolt, sealhulgas, kuid mitte ainult, muu suhtlus- või vahenduskanali kasutamise kohustus, isiklikult kohale ilmumise kohustus (kui ofert edastati algselt elektroonilisi kanaleid kasutades), täiendavate andmete edastamise kohustus (kui täiendavad andmed ei ole suunatud isikutuvastamisele), jne (vt ka käesoleva § lõiget 5). Sätte alguses toodud 200 eurone investeeritud summa piirmäär põhineb direktiivil 2008/48/EÜ ning on lisatud seetõttu, et väga väikese koguväärtusega investeerimisinstrumentide pakkumise puhul võib olla vastava nõusoleku küsimine liialt koormav ning liialt aeglustada väikese koguväärtustega pakkumiste peatamise protsessi. Lõike 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud järelemõtlemiseaeg minimaalselt neli kalendripäeva investori oferdi või huviavalduse tegemisest arvates. Nimetatud ajaline tähtaeg põhineb EL ühisrahastusmääruse artiklil 22 punktil 3. Kuivõrd teenuseosutaja on kohustatud investori oferdi tagasivõtmisel viimasele rahalised vahendid tagasi kandma, siis tuleks teenuseosutajal hoiduda iga konkreetse investori rahaliste vahendite kasutamisest kuni järelemõtlemisaja lõpuni. Järelemõtlemisaeg kestab neli kalendripäeva sõltumata sellest, millal investor omapoolse oferdi tegi ning millal lõppeb rahaliste vahendite kaasamine investoritelt. Nimetatud lahendus peaks tagama, et investoritel, kes paigutavad raha investeerimisprojekti vahetult enne raha kaasamise tähtaja lõppu või just enne, kui täitub kaasavate rahaliste vahendite eesmärgi-järgne summa, on võimalik kasutada järelemõtlemisaega täies seadusega ette nähtud ulatuses ehk neli päeva. Lõike 3 järgi peab teenuseosutaja arvestust talle esitatud ofertide ja huviavalduste ning nende saamise aja kohta. Kohustus tuleneb EL ühisrahastusmääruse artikli 22 punktist 4. Lõike 4 alusel peab teenuseosutaja selgelt ja õigeaegselt avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelemõtlemisajast, selle kestusest ning oferdi või huviavalduse tagasivõtmisega seotud tingimustest. Selguse huvides tasub märkida, et järelemõtlemisajaga seotud tingimused tuleb avaldada nähtaval kohal teenuseosutaja veebilehel või muus kohas, kaasa arvatud asjakohasel juhul teenuseosutaja mobiilirakenduses. Lisaks kohustub teenuseosutaja teavitama mittekutselist investorit järelemõtlemisaja tingimustest kohe pärast seda, kui teenuseosutaja on potentsiaalselt mittekogenud investorilt saanud oferdi või huviavalduse. Lõike 5 järgi peab oferdi või huvi avaldamise tagasivõtmise kord olema teostatav vähemalt samal viisil, millega potentsiaalne investor saab teha oferdi või avaldada huvi pakkumise vastu. Teisisõnu ei tohi olla 61 järelemõtlemisaja kasutamine ja seejärgne lepingust taganemine põhjendamatult keerukam, kui enda lepinguliste suhetega sidumine. Lõike 6 kohaselt on tühine selline lepingutingimus, mis raskendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse kasutamist, sealhulgas kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega. Antud lõige on laiendus võlaõigusseaduses sätestatud tarbijaregulatsioonile, mida kohaldatakse ka investeerimisinstrumendi ostmise lepingust taganemisele, et tagada (mittekogenud) investorile võimalus ilma suuremate takistusteta vastavast lepingust taganeda. Lõike 7 järgi kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud eelseadistatud investeerimise korral käesolevas paragrahvis sätestatut üksnes investori antud algse investeerimisvolituse suhtes, mitte volituse alusel konkreetsetesse investeerimisprojektidesse tehtud investeeringute suhtes. Teisisõnu on järelemõtlemisaega võimalik kasutada ainult sellise volituse suhtes, millega investor on teenuseosutajale andnud õiguse tema varakogumit (st laenuportfelli) valitseda, mitte individuaalsete rahapaigutuste suhtes, mis teenuseosutaja investori varaga on teinud. Selline lahendus peaks tagama teenuseosutajale kindlustunde selles osas, et tema poolt tehtud igakordsest rahapaigutusest ei hakka investor järelemõtlemisaega kasutades taganema; küll aga peaks investoril olema võimalik tagasi võtta tahteavaldus enne esimese rahapaigutuse tegemist teenuseosutaja poolt. Lisaks on lõikes 8 vajalik täpsustada, et taganemisõigust on võimalik kasutada vaid esmapakkumise korral, st kui investor omandab investeerimisinstrumendi rahastuse taotlejalt või vahendamise teenuse osutajalt, ning mitte juhul, kui investor omandab investeerimisinstrumendi näiteks järelturult või teiselt investorilt (kui just pooled pole kokku leppinud teisiti). Põhjus seisneb selles, et kahe investori kui võrdsete osapoolte puhul oleks ostja ja seejärgne taganemisõiguse kasutanud investor eelisseisundis võrreldes müüjaga, kuivõrd ilma põhjuseta taganemine laieneks ka muu hulgas hinnakõikumistele, mille negatiivse muutuse korral peaks instrumendi müüa sisuliselt vastutama. Paragrahv 52 sätestab tingimused ettenägematute kulude reservi moodustamisele ning selle kohta investoritele teabe esitamisele. Lõige 1 käsitleb teenuseosutaja võimalust moodustada ettenägematute kulude reserv ning nimetatud reservi kohta investoritele teabe andmist. Vt täiendavalt ka EL ühisrahastusmääruse artikkel 6 lõiget 5. Sama lõike punktide 1-7 kohaselt tuleb investoritele anda teavet selle kohta, kuidas reservi rahastatakse ja kes omab õigust reservis olevale rahale (punkt 1), teavet reservi juhtimise ja haldamise kohta (punkt 2), tingimusi, mille alusel teenuseosutaja otsustab, kas ja kellele tehakse väljamakseid koos näidetega (punkt 3), teavet selle kohta, kas reservil on piisavalt raha väljamakse tegemiseks (punkt 4), selgitusi reservist väljamakse tegemise kohta (punkt 5), reservis olevate vahendite hoiustamise kord ja asjakohasel juhul reservi vahendite vääring (punkt 6) ning kirjeldus selle kohta, kuidas käsitatakse reservi kogutud raha teenuseosutaja maksejõuetuse korral (punkt 7). Antud lõike sõnastamisel on eeskuju võetud EL ühisrahastusmääruse artikli 6 punktist 5. Lõige 2 sätestab teenuseosutaja kohustuse esitada ka asjaomaseid riskihoiatusi. Täpsemad nõuded reservi tingimustele ja reserviga seotud riskihoiatustele võib kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt lõige 4 ja nt EL ühisrahastusmääruse artikkel 6 lõige 5 punkt a). Lõike 3 alusel kohustub teenuseosutaja avalikustama vähemalt kord kvartalis oma veebilehel ettenägematute kulude reservi suuruse võrreldes selle jaoks oluliste lepingute täitmata jäävate summadega ja teabe selle kohta, kui suurt osa krediitidest on tasutud ettenägematute kulude reservi kaudu. Paragrahv 53 käsitleb tulususe või tootluse garanteerimist ning tagasiostugarantiid. Teisisõnu reguleerib nimetatud paragrahvis sätestatu selliseid investeerimisinstrumendi pakkumisi, mille puhul on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja lubanud pakkumises osalenud investorile teatud tootlust või tulusust või on lubanud investeerimisinstrumendi teatud ajaperioodi jooksul tagasi osta ning mis peavad olema tagatud vastavalt paragrahvis sätestatule. 62 Lõikes 1 on sätestatud võimalus investeerimisinstrumendi pakkumisel garanteerida investeerimis- instrumendi tootlust või tulusust, või pakkuda tagasiostugarantiid. Tagasiostugarantii pakkumine on muutunud teenuseosutajate poolt viimastel aastatel väga populaarseks. See peaks oma olemuselt pakkuma investoritele kindlust ja tõstma omakorda investeeringu usaldusväärsust. Samas on leidnud aset mitmeid juhtumeid, kus tagasiostugarantiid, mida on lubatud, ei rakendata. Lisaks on senini olnud tagasiostugarantii sisustamine teenuseosutajate pärusmaa, mis ei anna investoritele aga selgust ja võimalusi nimetatud garantiitingimusi võrrelda. Seetõttu näeb seadusandja vajadust tagasiostugarantii kasutamisel näha ette konkreetsed tingimused. Lõikes 2 on lahti seletatud garantii mõiste, milleks on kohustus osta investori käest investeerimisinstrument tagasi juhul, kui sellega seotud maksed või investorile lubatud tootlust või tulu ei laeku, sealhulgas kui maksed on rohkem kui 60 kalendripäeva viivituses. Nimetatud maksete all on silmas peetud kõiki makseid, mida kas investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja peaks lepingule vastavalt tegema investorile. Lõike 3 järgi võib garantii andjaks olla vaid lepinguriigi kindlustusandja või krediidiasutus, või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja. Nimetatud sätte eesmärgiks on ühelt poolt laiendada investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja võimalusi kas võtta ise garantii andja roll või määrata garantii andja nii Eesti kui muude liikmesriikide kindlustusandjate ja krediidiasutuste seast. Viimastel juhtudel on garantii andja piiratud liikmesriikidega, et tagada garantii andja nõuete ühetaoline kohaldatavus Euroopa Liidu piires ning seeläbi kaitsta investorite õigustatud ootusi antava garantii suhtes. Lõike 4 kohaselt peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja moodustama garantiifondi, kui garantii andjaks on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja ise, ning koguma nimetatud garantiifondi regulaarselt makseid. Nimetatud piirang on seatud seetõttu, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale kehtivad madalamad kapitali- ja vastutuse nõuded kui krediidiasutustele või kindlustusandjatele, mistõttu peaks investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja poolt antud garantii puhul olema nö kõrvale pandud ka garantiifondina raha, millest on võimalik vajaduse korral rahuldada investorite kui võlausaldajate nõudeid. Vt ka käesoleva seaduse § 74 lõike 6 (vara hoidmise nõuded) selgitusi. Lõike 5 kohaselt teeb garantii andja tulu mittelaekumisel garantiifondist investoritele kompensatsioonimakseid, kui garantii tingimused on realiseerunud. Lõige 6 sätestab volitusnormi, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestestada määrusega täiendavaid nõudeid garantiile ning tagasiostugarantiile, sealhulgas garantiifondi tingimusi ja riskihoiatusi. Kuivõrd garantiifondi haldamine, sellesse maksete kogumine ning väljamaksete tegemine on Eesti õiguses seni reguleerimata valdkond, mis sõltub paljuski turu praktikast, siis on käesoleva sättega jäetud ministrile õigus kehtestada määrus täiendavate nõuete seadmiseks garantiifondile, mis peaks andma võimaluse kiiresti ja efektiivselt reageerida muutustele investorite kaitseks. Paragrahv 54 sätestab üldnõuded eelseadistatud investeerimisele ühisrahastusteenuse korral. Säte tugineb peaasjalikult EL ühisrahastusmääruse artiklile 6 (individuaalne laenuportfelli valitsemine). Lõike 1 järgi on eelseadistatud investeerimine investori poolt ühisrahastusteenuse osutajale volituse andmine, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutaja teeb enda nimel ja arvel tehinguid krediidipõhise investeerimisinstrumendi omandamiseks või võõrandamiseks ühe või mitme investeerimisprojekti rahastamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiportfell). Lõikes 2 on märgitud nimekiri kriteeriumidest, mida investor peab kindlaks määrama eelseadistatud investeerimise volitust andes. Nimetatud kriteeriumite hulka kuuluvad krediidi tähtaeg ja intressimäära soovitud vahemik (punkt 1), krediidi riskikategooria lubatud ulatus ja jaotus (punkt 2), aastase intressimäära või muu investeeringu tulususe või intressimäära pakkumise või lubamise korral selle saavutamise tõenäosus (punkt 3) ning intressitulu taasinvesteerimise tingimused (punkt 4). Seoses eeltoodud punktiga 3 tasub märkida, et tulususe või intressimäära pakkumisel või lubamisel selle 63 saavutamise tõenäosust tuleks väljendada protsentides või protsentide vahemikus, ning nimetatud näitaja peaks põhinema ühisrahastusteenuse osutaja poolt väljatöötatud metoodikal ning sise- eeskirjadel. Lõike 3 kohaselt peab ühisrahastusteenuse osutaja säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volituse püsival andmekandjal kolm aastat krediidi lõpptähtajast arvates. Sätte eesmärk on tagada, et ühisrahastusteenuse osutajal oleks muutumatuna kättesaadav volitus, mille alusel ta eelseadistatud investeerimise ühisrahastusteenust osutas, ning kolmeaastane tähtaeg, mis hakkab kulgema krediidi lõpptähtajast arvates, peaks tagama osutatava teenuse sisu ja tingimuste üheselt mõistetavuse. Lõige 4 kohustab ühisrahatusteenuse osutajat hindama usaldusväärsete ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel ning võttes arvesse kõiki asjaolusid, millel võib olla ebasoodne mõju krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisele krediidiriski krediidiportfelli tasandil ja iga krediidi kohta eraldi ning rahastuse rahastuse taotleja krediidivõimet. Nimetatud kriteeriumidest tuleb investorit ka teavitada (lõige 5). Lõike 6 järgi edastab ühisrahastusteenuse osutaja investorile tema nõudmisel krediidiportfelli kohta sama lõike punktides 1-7 nimetatud teabe. Nimetatud punktides toodu hõlmab teavet, mille saamise vastu on eelnõu koostajate arvates investoril äratuntav huvi, kui ta teeks ise investeerimisotsuse.  teave investori volituse alusel välja valitud iga krediidi kohta, sealhulgas intressimäär või muu investorile makstav hüvitis, krediidi lõpptähtaeg ja krediidi põhisumma ja intressi tagasimaksegraafik ning kuidas rahastuse taotleja on täitnud tagasimaksegraafikut (punkt 1).  krediidiportfelli kaalutud keskmine aastane intressimäär (punkt 2);  krediitide jaotus riskikategooriate kaupa või lõikes protsentides ja absoluutarvude (punkt 3);  iga krediidi riskimaandamismeetmete kirjeldus (punkt 4). Punktid 4 ja 5 käsitlevad ühisrahastusteenuse osutaja tegevust eelseadistatud investeerimise teenuse osutamisel. Teenuseosutaja esitab asjakohasel juhul ülevaate rahastuse taotleja krediidlepingute rikkumiste kohta viimase viie aasta jooksul (punkt 5) ning kõik investori, rahastuse taotleja ja ühisrahastusteenuse osutaja makstavad tasud iga krediidi kohta (punkt 6). Lisaks tuleb teenuseosutajal esitada punkti 7 kohaselt krediidi hindamise korral viimane hinnang krediidi kohta, hindamiskuupäev, põhjus, miks hindamine on läbi viidud ning asjakohane ja õiglane kirjeldus võimalikust saadaolevast tulust võttes arvesse tasusid ja makseviivituse määrasid. Lõike 7 kohaselt peab ühisrahastusteenuse osutaja määrama sise-eeskirjadega kindlaks, millist metoodikat, sealhulgas millise päritoluga andmeid, ta kasutab eelseadistatud investeerimise korral. Lõikes 8 on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigus kehtestada eelseadistatud investeerimisele täpsemad nõuded määrusega. Paragrahv 55 sätestab põhiteabedokumendi sisule ja avalikustamisele kehtestatud nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb koostada põhiteabedokument iga investeerimisinstrumendi pakkumise puhul. Põhiteabedokumendis avaldatud teabe puhul tuleb järgida samas paragrahvis sätestatut ning põhiteabedokument ise peab olema koostatud selliselt, et investoril oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida. Põhiteabedokument on oma sisult ja vormilt teataval määral sarnane väärtpaberite avaliku pakkumise puhul avalikustatava prospektiga, kuid teatavate erisustega, mis tulenevad investeerimisinstrumentide nii funktsionaalsest kui ka vormilisest (peamiselt krüptograafial vm tehnoloogial põhinevad) erinevustest võrreldes väärtpaberitega. Seetõttu on käesolevas seaduses ka kasutusele võetud mõiste „põhiteabedokument“, et ei tekiks segadust käesoleva seaduse ja väärtpaberituru seaduse prospekti vahel. Lõige 2 kehtestab üldnõuded põhiteabedokumendis sisalduvale teabele. Sätte kohaselt peab põhiteabedokument sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomuliku teabe rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutava investeerimisinstrumendi kohta. Täpsustuseks on lisatud, et eeltoodud teave on investoritele vajalik, et teadvalt hinnata rahastuse taotleja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutavate investeerimisinstrumentidega kaasnevaid 64 õigusi. Lõike alguses märgitud „lihtsalt analüüsitava ja arusaadava vormi“ all peetakse silmas seda, et ilma eriteadmisteta isikul peaks põhiteabedokumendiga tutvudes olema võimalik aru saada käesolevas lõikes (ja ka muudest käesolevas paragrahvis) toodud pakkumise ja rahastuse taotlejaga seotud aspektidest (vt ka sama paragrahvi lõiget 5). Lõige 3 sätestab üldised nõuded põhiteabedokumendi sisule. Punktide 1-7 kohaselt tuleb põhiteabedokumendis esitada investeerimisinstrumendi pakkumise kohta vähemalt järgmised andmed:  rahastuse taotlejaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus (punkt 1);  investeerimisinstrumenti tehtava investeeringuga seotud riski ja investeeringu põhiliste tunnusjoonte, sealhulgas investeerimisinstrumendiga kaasnevate õiguste lühikirjeldus (punkt 2);  investeerimisinstrumendi pakkumise üldtingimused, sealhulgas eeldatavad kulud, mille tasumist investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja investorilt nõuab (punkt 3);  investeerimisinstrumendi pakkumise põhjused ja laekuva tulu kasutamine (punkt 4);  rahastuse taotleja juhtorganite liikmete vahelised huvide konfliktid (punkt 5). Asjakohasel juhul (st eeskätt juhul, kui pakutav instrument on käesoleva seaduse § 3 lg 1 punktis 1 nimetatud investeerimisinstrument või § 5 lõikes 8 nimetatud investeerimistoken) tuleb täpsustada ka investeerimisinstrumendi registri pidamise kord, registri pidamise eest vastutav isik ning investeerimisinstrumendi omandamise või võõrandamise tingimused finantsvahendusplatvormil, ja seonduvad tasud (punktid 6 ja 7). Lõikes 4 on sätestatud erand füüsilisest isikust rahastuse taotlejale ning tarbijakrediidipõhise investeerimisprojekti põhiteabedokumendile, mille järgi ei kohaldata viidatud juhtudel sama paragrahvi lõikes 2 ning lõike 3 punktides 2-7 sätestatut. Teisisõnu ei kohaldata füüsilisest isikust rahastuse taotleja ja tarbijakrediidipõhise investeerimisprojekti puhul muu teabe kui (füüsilisest isikust) rahastuse taotlejaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi kirjelduse, avalikustamise kohustust. Ülejäänud viidatud punktid võivad osutuda eelnõu koostajate hinnangul kas praktikas mitte-täidetavaks või liialt koormavaks füüsilisest isikust rahastuse taotlejate puhul. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et käesoleva seaduse § 2 lõike 6 kohaselt ei kohaldata seadust üldse sellisel juhul, kui füüsiline isik taotleb tarbijakrediiti. Lõikes 5 on märgitud erisused krediidipõhise investeerimisinstrumendi puhul. Nimelt tuleb krediidipõhise instrumendi pakkumisel esitada põhiteabedokumendis lõike 4 punktides 1-6 nimetatud andmed. Nimetatud andmed põhinevad EL ühisrahastusmääruse lisa 1 osal G, mis puudutab laenuga seotud avalikustamise kohustust. Lõike 6 kohaselt peab põhiteabedokumendis sisalduv olema selge, mitteeksitav ja täielik ning vastama investeerimisinstrumendi pakkumise eripärale. Sama lõike teise lause kohaselt koostatakse põhiteabedokument selliselt, et isikul, kes ei ole kogenud investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele. Lõike eesmärk on tagada, et põhiteabedokumendis esitatud teave on esitatud arusaadaval kujul, teisisõnu peaks ilma eriteadmisteta isikul olema võimalik aru saada pakkumise tingimustest ja põhiteabedokumendi sisust (eeskätt käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja asjakohasel juhul ka lõikes 4 sätestatust), kusjuures põhiteabedokument ise peab olema terviklik ning sisaldama kogu nõutud teavet ilma viideteta muudele dokumentidele selles osas, millekohane teave peab sisalduma põhiteabedokumendis käesoleva paragrahvi nõuete järgi. Lõike 7 kohaselt peab põhiteabedokument sisaldama selget viidet, et tegemist on põhiteabedokumendiga, ning põhiteabedokumendi koostamise kuupäeva. Sama lõike teise lause järgi peab põhiteabedokument olema esitatud eraldiseisvana muust teabest, sealhulgas reklaamteabest, mis on seotud vastava pakkumise või rahastuse taotlejaga. Nimetatud täpsustuste eesmärk on selgelt eristada põhiteabedokumenti muudest turundus- ja tutvustavatest materjalidest, mis on investeerimisinstrumendi kohta avaldatud ning mis ei pruugi sisaldada kogu teavet investeerimisinstrumendi kohta või mis ei pruugi vastata käesoleva seaduse nõuetele. 65 Lõikes 8 on sätestatud, et põhiteabedokument tuleb avalikustada vähemalt investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja veebilehel ning põhiteabedokument tuleb koostada püsival andmekandjal eraldiseiseva dokumendina, mis on selgelt eristatav turundusmaterjalidest ja on trükituna maksimaalselt kuuel A4 leheküljel. Põhiteabedokumendi vormistamine püsival andmekandjal peaks tagama pakkumise tingimuste muutmatuse pakkumise kestuse ajal (välja arvatud pakkumistingimuste muutmisel § 56) ning põhiteabedokumendi maksimaalse mahu fikseerimine peaks aitama esitada nõutavat teavet kokkuvõtlikul ja arusaadaval viisil. Viidatud kuueleheline põhiteabedokumendi maht põhineb EL ühisrahastusmääruse artikli 23 punktil 7. Sama lõike teise lause kohaselt avalikustatakse põhiteabedokument rahastuse taotleja veebilehel, kui investeerimisinstrumendi pakkumise protsessis ei osale investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja. Teise lause eesmärk on tagada põhiteabedokumendi kättesaadavus eelduslikult investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja (kui ta on pakkumise protsessis osalev) veebilehelt, sest eelduslikult teeb investor investeerimisinstrumendiga tehinguid investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja vahendusel. Lõike 9 kohaselt peab põhiteabedokumendis olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud. Ühest küljest on kuupäeva fikseerimine vajalik selleks, et investor saaks hinnata põhiteabedokumendis sisalduvaid andmeid, eriti andmeid rahastuse taotleja majandusliku seisu kohta, teatud kuupäeva seisuga; teisalt on kuupäeva fikseerimine vältimatult vajalik andmete õigsuse ja vastutuse tagamiseks ebaõigete andmete esitamise korral. Lõikes 10 on toodud sätted põhiteabedokumendis sisalduvate andmete eest vastutamise ja kinnitamise kohta. Lõike esimese lause kohaselt peab põhiteabedokumendis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust kinnitama investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja juhatus. Teisisõnu vastutab põhiteabedokumendis toodud andmete õigsuse eest kas investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja olenevalt sellest, kas investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja on kaasatud investeerimisinstrumendi pakkumise protsessi (vt ka käesoleva seaduse § 3 lõike 3 selgitusi). Sama lõike kolmanda lause kohaselt märgitakse põhiteabedokumendi koostamise ja pakkumise eest vastutavad isikud selgelt põhiteabedokumendis, esitades füüsiliste isikute puhul nende nime ja ametikoha või juriidiliste isikute puhul nende nime ja registrijärgse asukoha ning nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt on põhiteabedokumendis sisalduv teave tõene ja et põhiteabedokumendist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis võivad mõjutada selle sisu. Lõike viimase osa ehk asjaolude all, mis võivad mõjutada põhiteabedokumendi sisu, mõeldakse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada investori poolt investeerimisotsuse tegemist. Lõike 11 kohaselt avalikustatakse põhiteabedokument vähemalt eesti või inglise keeles. Kui põhiteabedokumenti eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon investorite huvide kaitseks nõuda selle eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist. Kui avalikustatud dokumentide tõlked ei ole tõlgituga vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsest dokumendist või muukeelse dokumendi tõlkest eesti keelde. Nimetatud lähenemine on sarnane väärtpaberituru seaduses sätestatud prospektile seatud keelenõuetega. Lõikes 12 on sätestatud volitusnorm kehtestada määrusega täpsemad nõuded põhiteabedokumendile ja selles sisalduvate andmete loetelule. Nimetatud määruse kavand on toodud käesoleva eelnõu seletuskirja lisas 1. Paragrahv 56 käsitleb eksitavat, vigast või ebatäpset teavet põhiteabedokumendis ning seejärgset põhiteabedokumendi muutmist. Nimetatud paragrahvi kohaldatakse juhul, kui investeerimisinstrumendi pakkumist korraldab rahastuse taotleja nimel või asemel investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja. Lõike 1 järgi on rahastuse taotleja kohustatud kohustatud teenuseosutajat viivitamata teavitama põhiteabedokumendis oleva teabe muutumisest ja põhiteabedokumenti ajakohastama, edastades muudetud või täiendatud põhiteabedokumendi teenuseosutajale avalikustamiseks. Teenuseosutaja- poolset investorite teavitamist käsitleb sama paragrahvi lõiked 2 ja 3. Lõikes 2 on täpsustatud investorite teavitamise kohustus, st kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja pakub 66 investeerimisinstrumenti, siis kohustub nimetatud vahendamise teenuse osutaja teavitama investoreid põhiteabedokumendis oleva teabe muutumisest. Lõike 3 kohaselt tuleb teenuseosutajal põhiteabedokumendis väljajätmise, vea või ebatäpsuse, millel võib olla oluline mõju eeldatavale investeeringu tasuvusele, tuvastamisel viivitamata teavitada rahastuse taotlejat, kes peab põhiteabedokumenti täiendama või muutma. Seejärel avaldab teenuseosutaja muudetud dokumendi uuendatud kujul viitega kuupäevale, mille seisuga on põhiteabedokumendis muudatused tehtud. Lõike 4 näeb ette, et teenuseosutaja kohustub teavitama investoreid, kes on teinud oferdi või avaldanud huvi investeerimisinstrumendi pakkumise vastu, viivitamata tuvastatud rikkumistest, teenuseosutaja võetud ja võetavatest meetmetest ning võimalusest taganeda juba sõlmitud lepingust. Oferdi või huvi avaldamise tühistamise kohta vt § 51 selgitusi. Lõike 5 järgi tuleb põhiteabedokumendi muutmisel selgel viisil avaldada põhiteabedokumendi muutmise kuupäev ja viide teabele või andmetele, mida on muudetud võrreldes viimase (avaliku) põhiteabedokumendi versiooniga. Nimetatud kohustus peaks hõlbustama investoritel muudetud teabega tutvumist ning hoidma ära eraldi põhiteabedokumentide eri versioonide võrdlemise. Lõike 6 kohaselt on teenuseosutaja kohustatud tühistama investeerimisinstrumendi pakkumise, kui põhiteabedokumenti ei ole muudetud 30 kalendripäeva jooksul rikkumise tuvastamisest arvates. Sättega tahetakse välistada olukord, kus teenuseosutaja on teadlik rahastuse taotleja poolt vale- või puudulike andmete esitamisest, kuid rahastuse taotleja ei ole esitanud muudetud põhiteabedokumenti, misjuhul teenuseosutaja laseks teadvalt jätkuda pakkumisel, mille kohta on esitatud nõuetele mittevastav põhiteabedokument. Paragrahv 57 sätestab Finantsinspektsiooni õiguse nõuda põhiteabedokumendi muutmist. Lõike 1 kohaselt ei vastuta Finantsinspektsioon põhiteabedokumendi sisu õigsuse eest ja avalikustatud põhiteabedokumendi ajakohasuse eest ega võta kohustust värskendada avalikustatud teavet või teatada selles tehtud muudatustest, välja arvatud seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud juhul. Viimasel juhul on peetud silmas põhiteabedokumendi registreerimise protsessi Finantsinspektsiooni juures, mida kohaldatakse suuremahulistele pakkumistele (vt § 58 lõiget 1 ja 3). Lõike 2 kohaselt võib Finantsinspektsioon kontrollida õigusaktidega nõutud teabe olemasolu põhiteabedokumendis ja seda, et see oleks esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis, ning olulist teavet rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutavate investeerimisinstrumentide kohta. Viimasel juhul on silmas peetud teavet, mis otseselt ei sisaldu või mille olemasolu põhiteabedokumendis ei ole nõutav, kuid mida on Finantsinspektsioonil võimalik koguda muudest allikatest oma järelevalvetegevuse käigus. Sellest tulenevalt ei pea Finantsinspektsiooni tegevus põhiteabedokumendi registreerimise osas olema nimetatud dokumendi läbivaatamine ja seaduse ning vastava ministri määruse kooskõla kontroll, vaid Finantsinspektsioon võib koguda ka muid andmeid, mis tema hinnangul on olulised pakkumise ning pakkumise korraldaja usaldusväärsuse tuvastamisel, samuti äärmisel juhul nõuda pakkumise peatamist (vt § 60 lg 1). Lõike 3 alusel võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui põhiteabedokument ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele. Finantsinspektsioonil võib olla alus ettekirjutusega põhiteabedokumendi muutmist nõuda, kui näiteks põhiteabedokumendis on esitatud vale- või ebatäpseid andmeid või kui teatud põhiteabedokumendis nõutavad andmed on jäetud avaldamata. Lõike 4 järgi avaldab Finantsinspektsioon oma veebilehel teatise selle kohta, et investeerimis- instrumentide pakkumise käigus investeerimisinstrumente omandada kavatsevad isikud peaksid tutvuma põhiteabedokumendis investeerimisinstrumendi ja rahastuse taotleja kohta esitatuga ning hindama teavet oma investeerimiseesmärkidest ja riskitaluvusest lähtuvalt ning vajadusel peaksid investorid pöörduma vastavat kutseoskust ja tegevusluba omava isiku poole. Tegemist on üldise 67 riskihoiatusega, mis on suunatud investorite teadlikkuse suurendamisele investeerimisinstrumentidega tehtavate tehingute osas. Paragrahv 58 käsitleb põhiteabedokumendi esitamist Finantsinspektsioonile või selle registreerimist Finantsinspektsioonis. Eelnõu koostajad pidasid vajalikuks sätestada künnis, millest alates kehtivad rahastuse taotlejale (või asjakohasel juhul investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajale) kõrgendatud teabe avalikustamise ja seejärgse Finantsinspektsiooni teabedokumendi kontrolli nõuded. Teiselt poolt ei oleks proportsionaalne nõuda teabedokumendi Finantsinspektsioonile esitamist - vähemalt käesolevas seaduses nõutud kujul – sellisel juhul, kui tegemist on väikesemahulise (st madalama väärtusega) pakkumisega. Seetõttu on ette nähtud samas paragrahvis ka erand, mille kohaselt tuleb põhiteabedokumendi avalikustamisest teavitada Finantsinspektsiooni ning esitada põhiteabedokument Finantsinspektsioonile teadmiseks. Viimatimainitut ei kohaldata, kui investeerimisinstrument on kauplemisele võetud finantsvahendusplatvormil (vt § 58 lõigete 1 ja 2 selgitusi). Põhiteabedokumendi registreerimiskohustust Finantsinspektsioonis ei kohaldata aga sellistele instrumentidele, mis kuuluvad EL ühisrahastusmääruse kohaldamisalasse (vt ka ühisrahastusmääruse artikkel 1 lõike 2 punkt c). Lõikes 1 on sätestatud, et põhiteabedokument tuleb esitada teadmiseks Finantsinspektsioonile juhul, kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus ületab üht miljonit eurot investeerimisinstrumendi pakkumise üheaastase ajavahemiku kohta, kuid jääb alla viie miljoni euro. Sellisel juhul on tegemist väiksemahulise pakkumisega, mistõttu ei oleks mõistlik rakendada rahastuse taotlejale seaduses ette nähtud põhiteabedokumendi registreerimise nõudeid, kuid oma väärtusest hoolimata tuleb rahastuse taotlejal põhiteabedokument Finantsinspektsioonile teadmiseks esitada, et viimasel oleks objektiivne ülevaade Eestis korraldatud investeerimisinstrumentide pakkumisest ning võimalus rahastuse taotlemiste üle järelevalvet teostada. Lõikes 2 on täpsustatud lõiget 1, ning selle lõike kohaselt tuleb põhiteabedokument esitada Finantsinspektsioonile teadmiseks ka juhul, kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus ei ületa üht miljonit eurot, kuid kui investeerimisinstrument on võetud kauplemisele finantsvahendusplatvormil. Nimetatud erand sisaldub eelnõus kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et investeerimisinstrumendi kauplemisele võtmisel on vajalik tagada investeerimisinstrumendi kohta piisava teabe kättesaadavus finantsvahendusplatvormi haldaja (investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja) kaudu, kuivõrd viimasel on seadusest tulenev põhiteabedokumendi avalikustamise kohustus; investor pigem otsib teavet investeerimisinstrumendi pakkumise kohta investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja, mitte niivõrd rahastuse taotleja, veebilehe vm allika kaudu. Teiseks, kui investeerimisinstrumendi väärtus (ja seeläbi ka pakkumise koguväärtus) sõltub vastava instrumendi turuhinnast, siis soovitakse erandiga ära hoida olukorda, kus investeerimisinstrument tehakse finantsvahendusplatvormil kaubeldavaks oluliselt odavamalt, et pakkumise hetkel oleks pakkumise koguväärtus alla põhiteabedokumendi avalikustamise piirmäära. Lõikes 3 sätestatud juhul on tegemist suuremahulise pakkumisega ehk pakkumisega, mille koguväärtus ületab 5 miljonit eurot. Nimetatud suuremahuliste pakkumiste puhul on tegemist väärtpaberituru seadusest tuleneva prospekti registreerimise analoogiga. Sellisel juhul kaasneb põhiteabedokumendi registreerimise kohustus, mille täpsemad nõuded tulenevad antud paragrahvi järgmistest lõigetest. Lõigetes 4-12 on sätestatud protsess põhiteabedokumendi registreerimiseks Finantsinspektsiooni juures. Sisuliselt on tegemist väärtpaberituru seaduses sätestatud prospekti registreerimisega võrreldavate sätetega, mida kohaldatakse ainult suuremahuliste pakkumiste puhul (vt lg 3 ülal). Täiendusena on lisatud lõike 10 punkt 4, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus keelduda põhiteabedokumendi registreerimisest, kui rahastuse taotlejal puudub seos Eestiga või kui seos Eestiga on ebaselge. Nimetatud punkti lisamisega soovitakse ära hoida olukord, kus Eesti turult kaasaksid raha välisriigi isikud, kelle kohta Finantsinspektsioonil ei ole piisavalt ülevaadet või kelle üle kontrolli teostamine oleks oluliselt raskendatud võrreldes Eestis asutatud ja/või tegutsevate rahastuse taotlejatega. 68 Lõikes 11 on täpsustatud Finantsinspektsiooni rolli põhiteabedokumendi registreerimisel, st Finantsinspektsioon ei anna põhiteabedokumendi avalikustamisega investeerimissoovitust investeerimisinstrumendi ostmiseks. Lõige 12 täpsustab eeltoodud lõiget 11 sellega, et Finantsinspektsiooni roll põhiteabedokumendi registreerimise puhul on kontrollida õigusaktidega (eeskätt käesoleva seaduse § 54 lg 12 toodud määruse nõuetele) nõutud minimaalse teabe olemasolu ja et see teave oleks esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis ning sisaldaks rahastuse taotleja kinnitusel kogu iseloomulikku teavet tema ja pakutavate investeerimisinstrumentide kohta. Paragrahv 59 käsitleb investoritele kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine on investori keskne õiguskaitsevahend, ning investori nõue tekib investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja vastu üldjuhul mittenõuetekohase pakkumise puhul. Lõike 1 kohaselt on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja kohustatud hüvitama investorile kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja põhiteabedokumendis esitatud teabe vahel, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest, juhul kui põhiteabedokument sisaldab investeerimisinstrumendi väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks. Lõike 2 järgi kohaldub lõikes 1 toodud kahju hüvitamise kohustus ka siis, kui põhiteabedokument on puudulik, sealhulgas kui põhiteabedokumendist on jäetud välja asjakohased faktid, sellisel juhul, kui põhiteabedokumendi puudulikkus tuleneb teabe varjamisest investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja poolt. Käesolevat lõiget tuleks kohaldada juhul, kui rahastuse taotleja on edastanud muudetud põhiteabedokumendi investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale, kuid vastav teenuseosutaja on jätnud muudetud teabe avalikustamata ning jätkanud pakkumisega, mis põhineb ebaõigetel või puudulikel andmetel. Lõikes 3 on sätestatud, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal on investori nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes investeerimisinstrumendi tasuta tagasi hinna eest, millega investor investeerimisinstrumendi investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajalt või rahastuse taotlejalt omandas. Sellisel viisil investeerimisinstrumendi tagasivõtmise korral vabaneb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja investorile muu kahju hüvitamise kohustusest. Teisisõnu võivad investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja ja investor kokku leppida, et kahju hüvitamise kohustus seisneb investorile tema poolt tasutud investeerimisinstrumendi ostuhinna tagastamises, misjuhul on teenuseosutaja oma rikkumise heastanud (vähemalt selles osas, mis puudutab kahju hüvitamist). Lisaks on märgitud, et sellisel juhul kohustub investor ka tagastama omandatud investeerimisinstrumendi, kui see on asjakohane. Asjakohasus nimetatud juhul väljendub selles, et kui investoril on ka praktikas võimalus nimetatud instrument tagasi anda (st instrument võib olla juba teenuseosutaja valduses, või võib teatud juhtudel olla võimalik ka investeerimisinstrument kustutada või muul moel kasutuskõlbmatuks teha). Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõiget 1 ja 2 ning märgib, et kahju hüvitamise kohustus on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal ka juhul, kui põhiteabedokumendis on märgitud teabe allikana kolmas isik. Teisisõnu ei või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja tugineda kolmandalt isikult saadud andmetele vastutust välistava asjaoluna. Sama lõike teise lause kohaselt vabaneb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui põhiteabedokumendis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajast või rahastuse taotlejast sõltumatule teabeallikale ja investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige. Selline olukord võib tekkida, kui põhiteabedokumendis sisalduv viide on tehtud ametlikest andmekogudest, näiteks Äriregistrist, saadud andmete põhjal. 69 Lõige 5 sätestab erandi investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja kahju hüvitamise kohustusele. Nimelt ei ole investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu investeerimisinstrumendi omandamise hetkel teadis või pidi teadma põhiteabedokumendi mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kogenud investorist kannatanu oleks pidanud investeerimisinstrumendi omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et põhiteabedokument sisaldab valeteavet või et see ei ole täielik, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. Nimetatud käsitlus kattub väärtpaberite pakkumisel ebaõigest või puudulikust teabe esitamisest tuleneva kahju hüvitamise normidega (vt ka väärtpaberituru seaduse § 26 lg 2). Lõike 6 kohaselt on käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldava või mittetäieliku põhiteabedokumendi avalikustamisest arvates. Antud käsitlus kattub väärtpaberite pakkumisel ebaõigest või puudulikust teabe esitamisest tuleneva kahju hüvitamise normidega (vt ka väärtpaberituru seaduse § 27). Lõige 7 lisab, et kokkulepped, millega välistatakse, piiratakse või vähendatakse käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega on tühised. Antud käsitlus kattub väärtpaberite pakkumisel ebaõigest või puudulikust teabe esitamisest tuleneva kahju hüvitamise, täpsemalt vastutuse piiramise keelu, normiga (vt ka väärtpaberituru seaduse § 28). Paragrahv 60 käsitleb Finantsinspektsiooni õigust peatada investeerimisinstrumendi pakkumine. Paragrahv põhineb suuremas osas väärtpaberituru seaduse §-s 36 sätestatul. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega nõuda investeerimisinstrumendi pakkumise lõpetamist või peatamist, kui: 1) rikutakse või on alust arvata, et rikutakse investeerimisinstrumendi pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid; 2) ei ole kinni peetud põhiteabedokumendis sätestatud investeerimisinstrumendi pakkumise tingimustest; 3) põhiteabedokumendis registreerimisel esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks; 4) esinevad muud asjaolud, millest tulenevalt Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotlejapoolsete kohustuste täitmise kohta. Lõike 2 järgi kohustab Finantsinspektsioon investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajat või rahastuse taotlejat pakkumise peatamisel oma ettekirjutusega kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Sama lõike lause 2 kohaselt võib nimetatud asjaolude kõrvaldamisel investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotlejaFinantsinspektsiooni loal pakkumist jätkata. Rahastuse taotleja või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja võib pakkumise peatada, kui on saanud selleks Finantsinspektsiooni eelneva nõusoleku. Sama lõike teise lause järgi ei ole Finantsinspektsiooni nõusolek vajalik, kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus ei ületa üht miljonit eurot (lõige 3). Sarnaselt väärtpaberituru seaduses sätestatud regulatsioonile tuleb investeerimisinstrumendi pakkumise peatamiseks saada Finantsinspektsiooni nõusolek. Nimetatud nõusolekut ei ole vajalik taotleda, kui pakkumise koguväärtus ei ületa üht miljonit eurot. Eelnõu koostajad on pidanud siinkohal vastava künnise loomist vajalikuks, et ühelt poolt vähendada Finantsinspektsiooni koormust väiksemamahuliste investeerimisinstrumentide pakkumiste puhul ning seoses selliste pakkumistega, millega Finantsinspektsioonil on vähe seost (st kui põhiteabedokumenti ei ole Finantsinspektsioonile esitatud teadmiseks või kui põhiteabedokumenti ei ole Finantsinspektsioonis registreeritud § 58 kohaselt), ning teiselt poolt vähendada aega, mis investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal kulub investeerimisinstrumendi pakkumise peatamiseks. Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisel tuleb investeerimisinstrumendi pakkumine peatada ettekirjutuses toodud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks tööpäevaks. Lisaks, kui Finantsinspektsiooni ettekirjutuses toodud tähtaja möödumisel ei jätka investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja investeerimisinstrumendi pakkumist, siis on 70 investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja kohustatud 10 tööpäeva jooksul pakkumise tühistama ja tagastama investorile tema vara (lõige 4). Lõige 5 käsitleb pakkumise peatamisest või lõpetamisest teavitamist. Esimese lause kohaselt tuleb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal viivitamata teavitada investeerimisinstrumendi pakkumise peatamisest ja selle jätkamisest või tühistamisest vähemalt oma veebilehel. Lisaks sellele avalikustab Finantsinspektsioon investeerimisinstrumendi pakkumise peatamise aluseks oleva ettekirjutuse ja pakkumise peatamiseks antud nõusoleku oma veebilehel. Paragrahv 61 sätestab üldtingimuse, mille täitmisel kohaldatakse siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni sätteid ning vastutuse sätteid vastavate kohustuste rikkumiste puhul. Nimelt kuuluvad antud sätted kohaldamisele, kui (avalikkusele) pakutavat investeerimisinstrumenti on võimalik omandada või võõrandada finansvahendusplatvormil. Nimetatud künnise näol on tegemist juba selliste tingimustega, mis tekitavad kõrgendatud riski investorite jaoks, st investeerimisinstrumendiga kauplemise võimalikkus finantsvahendusplatvormil, ning mille täitmisel tuleks siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni sätteid kohaldada. Käesolevas jaos toodud sätted põhinevad väärtpaberituru seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1–61) väärtpaberiturgude kohta kasutusel olnud siseteabe ja turumanipulatsiooni sätetel, mida on laiendatud käesoleva jaoga ka investeerimisinstrumentidele. Paragrahv 62 sätestab siseteabe avalikustamise nõuded investeerimisinstrumendi kohta. Lõike 1 kohaselt on rahastuse taotleja kohustatud viivitamata avalikustama otseselt teda puudutava siseteabe. Sama lõike teise lause kohtaselt avalikustatakse siseteave viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele kiirelt ligi pääseda ning nimetatud teavet kiiresti, täielikult, täpselt ja õigesti hinnata. Teisisõnu peab avaldatud teave olema lihtsasti loetav ja üheselt mõistetav. Teise lause kohaselt ei tohi rahastuse taotleja siseteavet eksitada oma tegevuse reklaamimisega. Lõike 2 järgi mõistetakse siseteabe all avalikustamata täpset teavet, mis otseselt või kaudselt puudutab investeerimisinstrumenti või rahastuse taotlejat ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada instrumendi hinda. Siseteabeks ei loeta avalikkusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid. Nimetatud määratlus põhineb turukuritarvituse määruse artiklil 7. Lõike 3 kohaselt ei tohi siseteabe avalikustamisega viivitada asjaolu või sündmuse ametlikuks muutumise ootamise ettekäändel. Sama lõike teise lause kohaselt kui siseteabe avalikustamine võib kahjustada rahastuse taotleja õigustatud huve, võib rahastuse taotleja omal vastutusel viivitada siseteabe avalikustamisega tingimusel, et siseteabe avalikustamisega viivitamine tõenäoliselt ei vii avalikkust eksitusse ning rahastuse taotleja tagab siseteabe konfidentsiaalsuse. Lõike 4 järgi on rahastuse taotleja kohustatud avalikustama siseteabe esimesel võimalusel oma veebilehel. Lõike 5 kohaselt tuleb iga oluline muudatus varem avalikustatud siseteabes viivitamata avalikustada varem avalikustatud siseteabe avalikustamiseks kasutatud kanali kaudu, järgides seejuures käesolevas jaos siseteabe avalikustamisele kehtestatud nõudeid. Paragrahv 63 sätestab siseteabe väärkasutamise keelu ning määratleb väärkasutamise alused. Lõike 1 kohaselt on siseteabe väärkasutamine keelatud, lõike 2 kohaselt mõeldakse siseteabe väärkasutamise all käesoleva seaduse tähenduses: 1) siseteabe objektiks oleva investeerimisinstrumendi otseselt või kaudselt enda või kolmanda isiku arvel omandamist või võõrandamist või omandamise või võõrandamise katset; 2) siseteabe avalikustamist kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on seotud tavapärase töö-, ametiülesande või kohustuse täitmisega; 3) soovituste andmist kolmandale isikule või kolmanda isiku mõjutamist siseteabe objektiks oleva investeerimisinstrumendi omandamiseks või võõrandamiseks. 71 Lõige 3 sätestab siseteabe väärkasutamise erandi, mille kohaselt ei loeta siseteabe väärkasutamiseks siseteabe objektiks oleva investeerimisinstrumendi omandamist või võõrandamist üheks lepingu pooleks oleva isiku poolt sellise lepingu täitmiseks, mis sõlmiti enne kui ta oli teadlik siseteabest. Paragrahv 64 sätestab turumanipulatsiooni toimepanemise keelu (lõige 1) ja defineerib turumanipulatsiooni tähenduse käesoleva seaduse mõistes. Lõike 2 kohaselt on turumanipulatsioon käesoleva seaduse tähenduses:  investeerimisnstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused sellele tehingule või tehingukorraldusele ning kui tehtud tehing või tehingukorraldus ei vasta üldiselt tunnustatud tavale (punkt 1);  isiku poolt või isikute koostöös tehtavad investeerimisnstrumendi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused sellele tehingule või tehingukorraldusele ning kui tehtud tehing või tehingukorraldus ei vasta üldiselt tunnustatud tavale (punkt 2);  tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke elemente ning pettuslik käitumine (punkt 3);  investeerimisinstrumendi kohta vale või eksitava teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav (punkt 4);  muud käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud (punkt 5). Eelviidatud punkti 4 puhul tuleks arvestada ka häid sisuturunduse tavasid. Need ei ole küll otseselt turumanipulatsioonina käsitletavad, kuid vajavad siiski tähelepanu. Näiteks kui teenuseosutaja annab hüvesid soovituslingi jagamise eest või soovitustasu, peab see teave olema investorile teada. Lõige 3 sätestab näidisloetelu turumanipulatsioonile viitavatest tegevustest punktides 1-3. Punkti 1 kohaselt on üheks selliseks tegevuseks investeerimisnstrumendi nõudluse või pakkumise suhtes endale turgu valitseva seisundi kindlustamine isiku või kooskõlastatult tegutsevate isikute poolt, kui selle käigus määratakse otse või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse muid ebaõiglasi kauplemistingimusi. Selliseks tegevuseks võib kvalifitseeruda ka investeerimisnstrumendi omandamine või võõrandamine finantsplatvormil tehtavate tehingute sulgemisel, eksitades sulgemishinna alusel tegutsevaid investoreid (punkt 2) või investeerimisnstrumendi või rahastuse taotleja kohta meediakanalites teabe, sealhulgas arvamuse või kuulujutu levitamine, kui eelnevalt on sõlmitud investeerimisnstrumendi ostu- või müügileping, millega mõjutatakse investeerimisnstrumendi hinda ning saadakse kasu selle mõjust investeerimisnstrumendi hinnale ja ilma et samal ajal oleks huvide konflikt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud (punkt 3). Lõikes 4 on sätestatud valdkonna eest vastutav ministri õigus sätestada määrusega turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu ning üldised tunnustatud tavad. Nimetatud määruse kehtestamise vajalikkus võib tõusetuda seaduse jõustumise järgselt, kuivõrd tegemist on uudse ning väga spetsiifilise finantsvaldkonnaga, milles võivad tekkida seni ettenägematud riskid. Paragrahv 65 reguleerib kliendi kaebuse lahendamist ja kliendi kaebusele vastamist. Paragrahv põhineb suuremas osas EL ühisrahastusmääruse artikli 6 lõigetel 1-3. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja oma sise-eeskirjadega kehtestama toimiva ja läbipaistva korra klientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks. Lõike 2 kohaselt peab kliendil olema võimalik esitada teenuseosutajale kaebus tasuta. Teisisõnu ei tohi teenuseosutaja nõuda kaebuse esitajalt raha või muud varaliselt hinnatavat hüve enne kaebuse esitamist või kaebuse esitamise eest. 72 Lõike 3 järgi avalikustab teenuseosutaja kaebuste lahendamise korra ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhja oma veebilehel. Kaebuste lahendamise korra avalikustamine peaks tagama kliendile ülevaate, kuidas, kelle poolt ja millise aja jooksul lahendatakse esitatud kaebus, ning kaebuse esitamise dokumendipõhja kättesaadavus peaks ühelt poolt lihtsustama kaebuse koostamist kliendi jaoks, ning teiselt poolt tagama parema ülevaate vaidluse esemest ning kliendi nõudest teenuseosutaja jaoks. Lõige 4 kohustab teenuseosutajat registreerima kõik saadud kaebused, säilitama asjaomast teavet esitatud kaebuste ja kaebustega tegelemiseks võetud meetmete ning kaebuste lahendamise tulemuste kohta. Lõike 5 järgi on teenuseosutaja kohustatud vastama kliendi esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teavitama klienti kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva pärast kaebuse saamist. Kaebuse võimalik lahendus võib olla sealjuures pakutud kompromiss, nõude rahuldamine või muu ettepanek vaidluse lõpetamiseks. Sättes toodud kümnepäevane tähtaeg tuleneb ühisrahastusmääruse regulatiivsest tehnilisest standardist. Lõige 6 kohustab teenuseosutajat kliendile viivitusest teatama, seda põhjendama ning määrama vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja, mis ei või olla pikem kui 35 tööpäeva, kui sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole teenuseosutajast mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha. Lõikes 7 on sätestatud volitusnorm kehtestada määrusega täpsemad nõuded kaebuste käsitlemisele ja kaebuse esitamise dokumendipõhjale. Paragrahv 66 sätestab nõuded isikuandmete töötlemisele ja isikuandmete kaitsele. Eesti Vabariigi põhiseadus § 26 kaitseb igaühe perekonna- ja eraelu puutumatust, mis hõlmab endas ka õigust isikuandmete kaitsele. Lisaks sellele on oluline tähelepanu pöörata põhiseaduse § 19 lõikele 1, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele, mille üheks osiseks on ka informatsiooniline enesemääratlemine, mis tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.55 Alates 25. maist 2018 rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1—88). Samuti võttis Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89—131). Isikuandmete kaitse seadus (IKS) võtab aluseks EL õiguse ja reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad viidatud üldmääruses. Isikuandmete töötlemine on isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja kehtestama ja avalikustama veebilehel isikuandmete töötlemist puudutavad põhimõtted. 55 M. Ernits. Kommentaarid §-le 19. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2012, § 19 komm 3.1.2.1. 73 Lõike 2 kohaselt on teenuseosutaja töötajal, juhtorgani liikmel, aktsionäril või osanikul, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, kohustatud hoidma talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult saladuses, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvi 67 eesmärk on reguleerida mh seaduse tasandil, milliseid talitluspidavuse tagamise põhimõtteid peab teenuseosutaja rakendama. Finantsinspektsiooni juhendi „Nõuded finantsjärelevalve subjektide talituspidevuse protsessi korraldamisele“56 ja eelnõu kohaselt on talitluspidevuse planeerimine protsess, mille kaudu järelevalvesubjektid kindlustavad oma tegevuse jätkuvuse või taastamise, sealhulgas klientidele teenuste pakkumise (lõige 1). Toimiv talitluspidevuse planeerimise protsess tagab, et ettevõtja on valmistunud võimalikeks temast sõltumatutel põhjustel toimuda võivateks erakorralisteks katkestusteks äritegevuses või erakorralisteks sündmusteks ning omab plaane oma tegevuse jätkamiseks ja potentsiaalsete kahjude vähendamiseks. Äritegevuse erakorralised katkestused võivad olla tingitud nt infosüsteemide mittetöötamisest, probleemidest järelevalvesubjekti füüsilise asukoha või infrastruktuuridega, personali kaotusest või erinevatest keskkonnaga seotud õnnetustest (nt tulekahju). Talitluspidevuse plaanide eesmärkideks on päästa inimelusid ning vähendada võimalikke vigastusi, minimeerida järelevalvesubjekti rahalist kahju, jätkata klientide ja finantsturul osalejate teenindamist, vähendada katkestuste negatiivset mõju järelevalvesubjekti strateegilistele plaanidele, reputatsioonile, põhitegevusele, likviidsusele, krediidi kvaliteedile, turupositsioonile ning võimele olla vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega. Talitluspidevus on järelevalvesubjekti võimekus jätkata pärast olulist ärikatkestust teenuseid ettemääratud vastuvõetavatel tasemetel. Talitluspidevuse plaan on dokumenteeritud protseduurid, mis suunavad järelevalvesubjekte olulise ärikatkestuse järgselt reageerima, jätkama ning taastama oma tegevuse ettemääratud tasemel. Lõike 2 kohaselt peab teenuseosutaja pidevalt hindama oluliste ärikatkestuste mõju äri- ja muudele protsessidele, võimalikke ohtusid ning selgitama välja olulisemad riskid. Finantsinspektsiooni juhendis on täpsustatud, et hindamist tuleb teostada perioodiliselt vähemalt kord aastas ning juhtudel, kui järelevalvesubjekti äritegevuses toimuvad olulised muudatused (suuremad organisatsioonilised muutused, uute toodetega turule tulemine, uute kliendisegmentide tekkimine, uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtt vms). Ärimõju analüüsi ja riskihindamise käigus peaks käsitlema eelkõige järgmisi võimalikke sündmuste stsenaariume: probleemid infosüsteemidega; füüsilised rikked (hooned, seadmed jms); inimressursi kaotamine; eelpool mainitud stsenaariumite koosmõjud. Juhendis on ka selgitatud, et ärimõju analüüsi ja riskihindamise kaudu peaks järelevalvesubjekt näiteks tuvastama: kriitilised äriprotsessid ja nende osutamist toetavad tegevused; sobivad taaste-eesmärgid (nt ulatus, aeg), mis oleksid proportsioonis mõjuga, mida järelevalvesubjekt omab klientide tegevusele ja kogu finantssüsteemi tööle; prioritiseeritud kava eelnimetatud tegevuste jätkamiseks kindlaksmääratud minimaalsel aktsepteeritaval tasemel; teenuste osutamist toetavate tegevuste jaoks sõltuvuste ja toetavate ressurssid, sealhulgas protsessid, süsteemid, teave, personal, vara, tarnijad, partnerid ja teised huvipooled. Järelevalvesubjekt peab omama täpset ülevaadet kriitiliste äriprotsesside toimimisega seotud ressurssidest, võimalikest ohtudest ning nende realiseerumise tõenäosustest. Lisaks peaks teenuseosutaja tuvastama, millised teenuste katkestustega seotud riskid vajavad käsitlemist ning milline käsitlusviis vastaks talitluspidevuse ja taaste-eesmärkidele. Lõiked 3–5. Tulenevalt ärimõju analüüsist tulenevalt teenuseosutaja välja töötama talitluspidavuse plaanid. Talitluspidevuse planeerimise raames tuleb koostada mh süsteemide taasteplaanid, mis kirjeldaksid, kuidas oluliste ärikatkestuse korral erinevad süsteemid saavad taas tegevust alustada. Paragrahv 68 sätestab nõuded küberturvalisusega seotud intsidentide tuvastamisele ja lahendamisele. Lõiked 1–3: Teenuseosutaja peab rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid, et vähendada operatsiooni- ja turvaintsidentide mõju osutatava teenuse jätkusuutlikkusele. Selleks peab ta välja töötama korra, mida 56 Kättesaadav: https://fi.ee/sites/default/files/2018- 08/pp_nr_06.1_20170202_Nouded_finantsjarelevalve_subjekti_talitluspidevuse_protsessi_korraldamisele.pdf 74 tuleb uuendada vähemalt kord aastas ning mis sisaldab vähemalt teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid ja intsidentidest teatamise korda. Lõike 4 kohaselt on teenuseosutajal kohustuse teavitada Finantsinspektsiooni olulise mõjuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Nimetatud intsidentidena võib käsitleda sündmust või sündmuste ahelat, millel on või võib olla negatiivne mõju teenuseosutamise terviklikkusele, kättesaadavusele, konfidentsiaalsusele, autentsusele ja katkematusele. Intsidendi olulisuse hindamine toimub küberturvalisuse seaduse § 8 lõike 2 alusel. Finantsinspektsiooni juhendis on täpsustatud, et järelevalvesubjektil tuleb teavitada Finantsinspektsiooni esimesel võimalusel olulise ärikatkestusega seotud intsidendi tuvastamisest, lisades kogu teavituse ajaks teadaoleva informatsiooni intsidendi kohta. Hiljemalt kolm tööpäeva pärast intsidendi lahendamist tuleb Finantsinspektsioonile esitada toimunu kirjeldus, kasutades üldiseid kontaktandmeid. Edastatav informatsioon peab sisaldama katkestuse aega, ulatust ja mõju, likvideerimise kirjeldust, põhjuseid ning kirjeldust meetmetest, mida planeeritakse rakendada tulevikus sarnaste juhtumite vältimiseks ja/või juhtumite mõju minimeerimiseks. Lõige 5. Lisaks tuleb teavitada kliente, kui intsidendil on või võib olla mõju klientide finantshuvidele, teavitades klienti mh kõigist abinõudest, mida saab võtta kasutusele intsidendi negatiivse mõju leevendamiseks. Lõige 6 sätestab volitusnormi valdkonna ministrile kehtestada küberturvalisusega seotud riskide juhtimisele täpsemad nõuded. Määruse kehtestamise vajalikkus võib tõusetuda seaduse jõustumise järgselt, kuivõrd tegemist on uudse ning väga spetsiifilise finantsvaldkonnaga, milles võivad tekkida seni ettenägematud riskid. Küberturvalisuse seaduses on defineeritud, et digitaalse teenuse osutaja on infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud infoühiskonna teenuse osutaja, kes pakub internetipõhist kauplemiskohta, internetipõhist otsimootorit või osutab pilvandmetöötlusteenust. Infoühiskonna teenuse seadusese kohaselt on infoühiskonna teenus selline teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Käesoleva paragrahvi eesmärk on ette näha, et teenuseosutajatele kohaldatakse küberturvalisuse seaduses digitaalse teenuse osutaja kohta sätestatut. Näiteks peab teenuseosutaja tegema kindlaks riskid, mis ohustavad süsteemi turvalisust, ja neid analüüsima ning rakendama riskide juhtimiseks kohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid. Samuti peab digitaalse teenuse osutaja teavitama pädevat asutust või küberturbe intsidentide lahendamise üksust küberintsidendist, millel on oluline mõju osutatavale digitaalsele teenusele, viivitamata pärast küberintsidendist teada saamist. Siiski ei kohaldata seadust teenuseosutajatele, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot, arvestades mikro- ja väikeste ettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). Seaduse 7. peatükk sätestab nõuded investeerimisinstrumendi registri pidamisele ja asjaomastele kannetele. Paragrahv 69 sätestab üldnõuded investeerimisinstrumendi registreerimisele. Lõike 1 kohaselt registreeritakse investeerimisinstrumendid elektroonilises vormis investeerimisinstrumentide registris, mida nimetatakse käesolevas seaduses registriks. Lõike 2 järgi peab registrit investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või muu isik, kellele on registripidamise ülesanded edasi antud. Tavapäraselt peab registrit investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja, sest investeerimisinstrumentide sektoris tegeleva üksusena on tal 75 eelduslikult kõige paremad teadmised investeerimisinstrumendi toimimise kohta. Eelnõu koostamisel oli ka kaalumisel see, et rahastuse taotleja võiks ise investeerimisinstrumentide registrit pidada. Kuigi see võib olla tehnilisest küljest vaadatuna täiesti võimalik, siis õiguskindluse ja registri andmete säilimise eesmärgil peaks investeerimisinstrumentide registrit pidama ja haldama siiski (vt ka § 70 lg 1) investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, kes kuulub finantsjärelevalve alla. Lõike 3 kohaselt peavad kõik sama liiki investeerimisinstrumendid olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja pakub mitut investeerimisinstrumenti, võib eri liiki investeerimisinstrumentidel olla erinev registripidaja. Teisisõnu peaks ühe ja sama investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja poolt pakutavad samaliigilised investeerimisinstrumendid olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Samas kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja pakub näiteks nii ühisrahastusinstrumente kui ka krüptograafial põhinevaid juriidilises isikus osalust märkivaid investeerimisinstrumente, siis on lubatud neid eri liiki instrumente registreerida muu teenuseosutaja juures, kuivõrd nimetatud instrumentide tehnoloogilise ja õigusliku eripära tõttu võivad eri teenusepakkujad olla teadlikumad ning omada paremaid süsteeme viidatud erinevate instrumentide registri pidamisel. Paragrahv 70 sätestab nõuded investeerimisinstrumentide registripidajale. Lõike 1 kohaselt võib registripidajaks olla lisaks investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale ka käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud teenuseosutaja, kelle tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine. Seega võib viidatud sätte kohaselt registripidajaks käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud registripidamise ülesannete edasiandmise korral olla lepinguriigis asutatud krediidiasutus, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus, väärtpaberite keskdepositoorium või käesolevas seaduses nimetatud teenuseosutaja (punkt 1) või ka lepinguriigis asutatud isik, kelle tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada käesolevas seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine (punkt 2). Lõike 2 kohaselt säilib registripidaja vastutus registri toimivuse eest ka registripidamise ülesande edasi andmisel, ning investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Lõike 3 järgi võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata teenuseosutajal registri pidamise, kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole teenuseosutaja tegevus kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetega. Paragrahv 71 nimetab registrisse kantavate andmete loetelu ning sätestab andmete töötlemise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt kantakse registrisse vähemalt rahastuse taotleja ärinimi, asukoht ja registrikood, investeerimisinstrumendi nimetus, investeerimisinstrumendi omaniku andmed ning investeerimisinstrumendi pakkumise eest vastutav isik. Toodud andmed on sisuliselt samad, mis kantakse näiteks osaühingute kohta äriregistrisse. Registripidaja otsustab ise, mis informatsiooni ta detailsemalt registris kajastab ja kas ta teeb registriandmed avalikuks või mitte. Viimasel juhul kohaldub käesoleva §-i lõige 2. Lõikes 2 on märgitud isikud, kellel on õigus tuvuda mitteavalikku registrisse kantud andmetega ja nendest väljavõtteid teha. Eeskätt on selline õigus investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kliendil või tema volitatud isikul, Finantsinspektsioonil ja lõike punktides 1 kuni 11 nimetatud isikutel. 76 Lõikes 3 on täpsustatud, et lõikes 1 toodud andmed tuleb esitada arusaaval ja loetaval viisil, ning koondada ühele isikule kuuluvad instrumendid selliselt, et oleks mõistlikult võimalik aru saada ühele isikule kuuluvatest osalustest või muudest investeerimisinstrumendiga seotud õigustest või hüvedest. Teisisõnu tuleb registrisse kantud andmed esitada inimloetaval kujul ning viisil, et need annaks välisele vaatlejale võimalust tutvuda, kes on investeerimisinstrumendi omanikud ning milliseid õigusi see investorile kaasa toob. Lõikes 4 on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigus kehtestada määrusega täiendavad registri pidamise nõuded. Paragrahv 72 käsitleb erisusi investeerimistokeni registreerimisel hajusraamatu- või muu turvalisel tehnoloogial põhineva süsteemi abil ning registreerimiskande õiguslikku tähendust. Investeerimistokeni registreerimise erikohtlemine võrreldes nö tavalise osaühingu osa ning aktsia või väärtpaberituru seaduse mõistes väärtpaberite kohta tuleneb investeerimistokeni tehnoloogilisest eripärast, st nimetatud instrumentidel on juba täna kasutusel süsteemid, kus kannete õigsuse üle ei otsusta ja neid ei kinnita üks keskne isik või asutus, vaid kandeid kinnitavad teised samas süsteemis osalejad. Lõike 1 kohaselt tekivad investeerimistokeni omanikule tokeniga seotud õigused tokeni ülemineku kohta kande kinnitamisega hajusraamatusüsteemi või muus turvalisel tehnoloogial põhinevas süsteemis, kui seadusest ei tulene teisiti. Tegemist on normiga, mis käsitleb tokeniga seotud õiguste ülemineku hetke. Lõikest 1 lähtuvalt ei ole investeerimistokeni puhul vajalik näiteks äriregistri või muu registri poolt tehtava kande jõustumist, et loetaks tokeniga seotud õiguste üleminek kehtivaks, vaid kanne hajusraamatusüsteemis või muus turvalisel tehnoloogial põhinevas süsteemis tõendabki investeerimistokeni omandi üleminekut. Samas aga on lõikes 1 sätestatud erand, mille järgi ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui seadusest tuleneb teisiti. Sellega soovitakse välistada vastuolu teiste üldseaduste sätetega (eeskätt ÄS § 149 ja § 150), mis investeerimisinstrumentidele (st osaühingu osadele) võivad kohalduda. Lõike 2 järgi loetakse kolmandate isikute suhtes investeerimistokeniga seotud õigused kehtivaks selle kohta kande kinnitamisega turvalisel tehnoloogial põhinevasse süsteemi. Eelnimetatud kande puhul on silmas peetud tokeni võõrandamisega tekkivat kannet (vt lisaks lõike 1 selgitusi). Lõike 3 järgi on investeerimistokeni omanike nimekiri turvalisel tehnoloogial põhinevas süsteemis avalik ja kasutatav. Teise lause kohaselt peab turvaline tehnoloogia tagama igaühele õiguse registreeringuga tutvuda. Lõikes 4 on sätestatud, et turvalisel tehnoloogial põhinev süsteem peab tagama investeerimistokeni ja nende omanike ning piirangute kohta teabe digitaalse esitamise ja avalikustamise ning tokeniga tehtud tehingute kohta terviklike andmete esitamise ja säilimise muutumatul kujul tähtajatult. Lõike 5 kohaselt vastutab turvalisel tehnoloogial põhineva süsteemi kasutamisel registripidaja, et registriandmed säilivad ja on asjakohaselt kaitstud loata muutmise või hävitamise eest. Lõikes 6 on kehtestatud ministri õigus kehtestada määrusega täpsemad nõuded investeerimistokeni registripidamisele. Seaduse 8. peatükk kehtestab nõuded kapitalile, omavahenditele ja varade hoidmisele. Paragrahv 73 sätestab teenuseosutajatele kohalduvaid kapitalinõuded. Lõikega 1 nähakse ette, et investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Suuruse määramisel on võetud aluseks esiteks EL ühisrahastusmäärus, tagamaks, et algkapital ja nõutavate miinimum omavahendite suurusjärk oleks sama. Samuti peab äriseadustiku kohaselt olema äriühingu aktsiakapital vähemalt 25 000 eurot. Lõikes 2 on sätestatud kapitalinõuded virtuaalvääringu teenuse osutajatele. Punkti 1 kohaselt peab virtuaalvääringu rahakoti, vahetamise või kauplemisplatvormi teenuse osutaja osa- või aktsiakapital 77 olema vähemalt 125 000 eurot. Sama lõike teise punktie kohaselt peab virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutaja osa- või aktsiakapital olema vähemalt 350 000 eurot. Nimetatud kapitalinõuete määrad on seotud kavandatava rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise eelnõus ette nähtuga.57 Lõige 3 sätestab, et teenuseosutaja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla üksnes rahaline. Lõige on täpsustus äriseadustiku § 140 lõikele 1 ja § 246 lõikele 1, mille kohaselt võib osa või aktsia sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Paragrahv 74 näeb ette nõuded teenuseosutaja omavahenditele. Paragrahvi eesmärk on tagada teenuseosutaja piisavate vahendite olemasolu ning näha ette nõuded omavahendite miinimum suurusele. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja minimaalselt omama omavahendeid kas algkapitali ulatuses või sellises ulatuses, mis on vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Omavahendite miinimum on kahest viidatud suurusest suurem. Üldkulude arvutamise eeskirjad sätestatakse rahandusministri määruses (lõige 5). Lõike 3 kohaselt tuleb need üle vaadata igal aastal. Kui teenuseosutaja on tegutsenud alla aasta, siis võib ta kasutada ka prognoose, kuid peab kasutama hakkama varasemate perioodide andmeid kohe, kui need on kättesaadavad (lõige 4). Lõike 2 kohaselt koosnevad teenuseosutaja omavahendid esimese taseme põhiomavahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1—337) sätestatule. Esimese taseme põhiomavahendid on kapitaliinstrumendid (kui on täidetud määruses sätestatud tingimused) ja nende instrumentidega seotud ülekurss, jaotamata kasum, muu akumuleeritud koodkasum, muud reservid ja üldine reserv. Teenuseosutaja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega (lõige 6). Paragrahv 75 sätestab kliendi vara hoidmise nõuded. Lõike 1 kohaselt on teenuseosutajal võimalik lähtuda vara lahususe printsiibist. Klientidelt saadud investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil rahalisi või muid vahendeid tuleb hoida lahus enda ja teenuseosutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast. Lisaks tuleb klienti informeerida vara hoidmisega seotud nõuetest, sealhulgast sellest kui vara hoidmise teenuseid pakub kolmas osapool. Teenuseosutaja peab ka säilitama andmeid, pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja klientide vara oma varast, ning mis tagab nende täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele klientide rahale. Regulaarselt tuleb kontrollida ka teenuseosutaja sisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust selliseid varasid hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele. Teenuseosutaja peab rakendama vastavaid organisatsioonilisi meetmeid kliendi vara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest. Lõikega 1 nähakse ette üldprintsiip, mille kohaselt peab teenuseosutaja hoidma lahus ja eraldi kontol või kontodel teenuseosutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja teenuseosutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast. Lõikega 2 nähakse ette teenuseosutajale kohustus kehtestada sise-eeskirjadega oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted. Lõikes 3 on täpsustatud, et kui teenuseosutaja pakub talle usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid, sealhulgas täidab klientide maksejuhised makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, siis peab teenuseosutaja omama makseasutuse tegevusluba. 57 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/08e126bc-2029-476f-9fc0-2bcfcc66e480 78 Lõike 4 kohaselt juhul kui teenuseosutaja ei paku talle usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid ise või kolmanda osapoole kaudu, peab ta tagama, et tema vahendusel investeerimisinstrumente pakkuvad rahastuse taotlejad saavad raha makseteenuse osutaja kaudu vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule. Lõige 5 täpsustab, et teenuseosutaja kliendi vara arvel ei rahuldata teenuseosutaja teiste võlausaldajate nõudeid. Klientide vara kuulub välistamisele pankrotiseaduse § 123 kohaselt (vt ka eelnõu § 85 lg 4). Lõike 6 täpsustatakse, et seaduses sätestatud garantiifondis olev raha ei kuulu teenuseosutaja vara hulka. Lõikega 7 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada täpsemad nõuded klientide vara hoidmisele. Seaduse 9. peatükk sätestab nõuded raamatupidamisele ja Finantinspektsioonile esitatavatele aruannetele. Paragrahvi 76 kohaselt tuleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldada vastavalt seaduses, raamatupidamise seaduses, teenuseosutaja põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule. Teenuseosutaja raamatupidamine peab vastama muuhulgas ka raamatupidamise seaduse §-le 4. Paragrahviga 77 kehtestatakse nõuded aruannete Finantsinspektsioonile esitamisele. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja koostama ja Finantsinspektsioonile esitama aruanded vastavalt õigusaktides sätestatule. Lõikes 2 on loetelu aruannetest, mis tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Esitama peab majandusaasta aruande, käesoleva seaduse § 79 lg 4 sätestatud omavahendite kontrolli läbiviimise kohta koostatud vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist. Erand nimetatud andmete ja dokumentide esitamisele kohaldub siis, kui teenuseosutaja on avalikustanud eeltoodud andmed ja dokumendid oma veebilehel. Lõiked 3, 4 ja 6. Teenuseosutaja esitab kord kvartalis Finantsinspektsioonile bilansiaruande, kasumiaruande, omavahendite aruande, klientide vara aruande ja tehingute aruande. Aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister (lõige 6). Aruanded tuleb esitada 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu ning kui esitamispäev langeb puhkepäevale, siis tuleb aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda regulaarselt või ühekordselt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. Paragrahv 78 kehtestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontrolli ja puuduste kõrvaldamise kohta. Lõiked 1 ja 2. Finantsinspektsioon hindab esitatud aruannete nõuetekohasust ning juhul, kui tuvastab nendes puudusi, siis teavitab sellest kohe ka aruande esitajat. Lõige 3. Teenuseosutaja peab puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Et tagada aruannete õigsust igal ajahetkel, sätestatakse aruande esitajale kohustus esitada korrigeeritud aruanne kohe ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes vea tuvastanud. Lõige 4. Nähakse ette, et aruande esitaja peab säilitama aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente vähemalt viis aastat. 79 Paragrahvis 79 sätestatakse nõuded teenuseosutaja audiitorettevõtjale, tema määramisele ja audiitorkontrollile. Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt teenuseosutaja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi teenuseosutajate (näiteks väiksema tegevusmahuga osaühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust. Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne informatsioon teenuseosutaja finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud aruannetes. Lõiked 2 ja 3. Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse §-s 7 lõikes 2 nimetatud isiku, st vandeaudiitorite ühingu või FIE-na tegutseva vandeaudiitori. Audiitori võib nimetada ühekordse kontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks (mitte rohkem kui 5 aastat ja uueks perioodiks nimetamise õiguseta). Lõikes 4 on sätestatud, et audiitorettevõtja peab kontrollima teenuseosutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse teenuseosutajale ja Finantsinspektsioonile. Lõiked 5 ja 6. Finantsinspektsioon võib taotleda kohtult audiitorettevõtja määramist, kui üldkoosolek ei ole audiitorettevõtjat seaduses sätestatud korras nimetanud, üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ning üldkoosolek ei ole seaduses sätestatud korras nimetanud uut audiitorettevõtjat või kui audiitorettevõtja on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. Kohtu määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosoleku poolt uue audiitori nimetamiseni. Paragrahvi 80 eesmärk on näha ette audiitorile kohustus informeerida Finantsinspektsiooni paragrahvis sätestatud asjaoludest. Lõige 1. Sätestatakse audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni audiitorkontrolli käigus ilmnenud õigusaktide olulise rikkumise või muude teenuseosutaja tegevust ohustavate asjaolude ilmnemisel. Nimetatud sätte kehtestamine on vajalik selleks, et Finantsinspektsioon saaks vajadusel viivitamata kohaldada asjakohaseid järelevalvemeetmeid, samuti selleks, et audiitoril oleks seadusega sätestatud õigus eespoolkirjeldatud info edastamiseks ning et see ei tähendaks tema jaoks konfidentsiaalsusnõude rikkumist (lõige 3). Lõige 2. Samuti on audiitorettevõtjal kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni teenuseosutajaga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on teenuseosutaja tegevust ohustavate asjaolude ilmnemine. Lõike 3 täpsustab, et Finantsinspektsioonile samas paragrahvis sätestatud andmete edastamisega ei riku audiitorettevõtja temale õigusakti või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõudeid. Seaduse 10. peatükk kehtestab nõuded teenuseosutaja ümberkujundamisele, ühinemisele, lõpetamisele ja pankrotile. Paragrahv 81 kehtestab nõuded teenuseosutaja ümberkujundamisele. Käesoleva seaduse kohaselt võib teenuseosutaja tegutseda üksnes kapitaliühinguna, ehk asutades selleks osaühingu või aktsiaseltsi. Algselt tegutsemiseks valitud ja sobilik vorm, näiteks osaühing, võib tegutsemise käigus osutuda mingil hetkel ebapiisavaks, kui see ei suuda enam ettevõtte vajadusi rahuldada. Variandina võb osaühingu tegevuse lõpetada ja asutada uue äriühingu, kuid see ei pruugi olla mõistlik. Seetõttu on käesolevas seaduses ette nähtud võimalus äriühingu ümberkujundamiseks, kusjuures on tagatud ka piisav kontroll protsessi üle. 80 Lõike 1 kohaselt on teenuseosutaja ümberkujundamine lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Selline võimalus on lubatud ka näiteks krediidiandjatel. Osaühinguna asutatud teenuseosutaja ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab ettevõtja järgima muuhulgas äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse vastavaks. Lõike 2 järgi toimub teenuseosutaja ümberkujundamine äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Teisisõnu tuleks teenuseosutaja ümberkujundamisel lähtuda äriseadustikus ümberkujundamise kohta sätestatust, arvestades käesolevas peatükis toodud erisustega. Täiendava tingimusena võrreldes äriseadustikuga on ümberkujundamiseks lõikes 3 ette nähtud asjaomane luba finantsjärelevalvelt. Lõikes 3 tuuakse välja dokumendid, mille alusel otsustatakse ümberkujundamise loa andmine. Selleks tuleb eelnevalt Finantssinspektsioonile esitada ettevõtte üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta (punkt 1), üldkoosoleku protokoll (punkt 2), põhikirja uue teksti (punkt 3) ja ümberkujundamisaruande vastavalt äriseadustiku §-le 479 (punkt 4). Ümberkujundamisaruanne on kirjalik aruanne, mille koostavad ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Lõike 3 punkti 4 kohaselt peab Finantsinspektsioonile esitatav ümberkujundamisaruanne olema ka audiitori poolt eelnevalt kontrollitud. Täpsemad nõuded sätestavad eelnimetatud aruandele ÄS § 479 lõiked 1-2. Lõige 4 sätestab finantsjärelevalvele ajaraamistiku, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta. Nimetatud lõike kohaselt teeb Finantsinspektsioon ümberkujundamise otsuse kohta motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine aega võtta kolm kuud ümberkujundamistaotluse esitamisest. Lõige 5 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Kuivõrd loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike 5 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva teenuseosutaja juhid ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele (punkt 1). Keeldumise aluseks võivad samuti olla olukorrad, kus ümberkujundamise luba taotleva teenuseosutaja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 2) või ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (punkt 3). Kui teenuseosutaja ümberkujundamine takistab teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist (punkt 4) või kui ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve (punkt 5), on Finantsinspektsioonil õigus keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Samuti on oluline, et finantsjärelevalve õigus keelduda ei oleks piiratud üksnes eelnimetatud olukordadega, vaid kui esineb muu oluline alus ümberkujundamise mittelubamiseks, siis lõike 5 punkt 6 annab selle aluse. Lõige 6 sätestab, et Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba teenuseosutaja ümberkujundamiseks, millest tulenevalt on vajalik saada Finantsinspektsiooni luba enne ümberkujundamise lõpuleviimist äriregistri kandega. Lõike 7 kohaselt avalikustab Finantsinspektsioon ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. Paragrahv 82 sätestab nõuded ühinemisele. Ühinemine on üks võimalustest ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ja levinud eeskätt kontsernisiseselt. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid, näiteks kontsernistruktuuri lihtsustamine. Ühinemise tulemusena peab vähemalt üks esialgne äriühing lõppema. Terminit „ühinevad ühingud“ kasutatakse üldmõistena ühinemisel osalevate ühingute nimetamiseks. „Ühendatav ühing“ on ettevõte, mis protsessi tulemusena lõpeb. „Ühendav ühing“ jätkab ühinemise tulemusel aga tegevust.58 Ühinemise 58 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 445. 81 korral läheb ühendatava ühingu vara, mis hõlmab ka kohustusi, täielikult üle ühendavale ühingule üldõigusjärgluse korras.59 Joonis 10. Ühinevate ühingute jätkumine pärast ühinemist Lõige 1 annab teenuseosutajale õiguse ühendatava ühinguna ühineda. Eelviidatud ühinemisprotsess võib toimuda teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega, või äriühinguga, kellele on väljastatud EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusluba. Lõike 2 kohaselt võib teenuseosutaja ühendava ühinguna ühineda teise teenuseosutaja või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega, või äriühinguga, kellele on väljastatud EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusluba. Sama lõike punkti 2 järgi on teenuseosutajal õigus ühendava ühinguna ühineda ka muu finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, kui nimetatud ühendatav äriühing on teenuseosutaja konsolideerimisgrupi ettevõte. Teenuseosutaja konsolideerimisgruppi võib kuuluda asukohariigis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asutatud finantseerimisasutustest tütar- ja sidusettevõtteid. Selline grupi siseste ettevõtetega ühinemine annab võimaluse teenuseosutaja konsolideerimisgrupi restruktureerimise muuhulgas ka selliselt, et teistes EL- i liikmesriikides pakutakse finantsteenuseid edaspidi ühe või mitme tütar- või sidusettevõtja asemel filiaali kaudu. Eeltoodu tagab kooskõla ka EL-i toimimise lepingu artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse printsiibiga. Lõike 2 kohaselt võivad ühineda ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajad või virtuaalvääringu teenuse osutajad luues uue ühingu ehk lõike 2 alusel on lubatud ühinemine uue ühingu asutamisega, kusjuures selle asutajateks on ühinevad ühingud. Nimetatud sätte kohaselt, kui investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja ühinevad uue investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja asutamise teel, peab ühinemise tulemusel asutatav investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras. Sellise ühinemise käigus annavad ühinemisel osalevad ühingud oma vara, mille hulka loetakse ka kõik kohustused, üle uuele ühingule, mis asutatakse ühinemise käigus. Ühendatavad ühingud selle protsessi käigus lõppevad. Vt lisaks ÄS § 405. Lõike 3 kohaselt jätkab teenuseosutaja tegevust ühendava teenuseosutaja tegevusloa alusel, kui ühinemine toimub lõikes 2 sätestatud juhul. Tegemist on täiendusega eelnõus sisalduvasse ühinemise regulatsiooni, mille kohaselt on ühinevatel ühingutel õigus ühendaval ühingul kehtinud tegevusluba alles jätta. Lõike 4 järgi tuleb taotleda ühinevatel ühingutel uus tegevusluba, kui ühinemise tulemusel asutatakse uus investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse või virtuaalvääringu teenuse osutaja. Tegemist on eeskätt täpsustusega sama paragrahvi eelmisesse lõikesse, kuivõrd uue ühingu asutamisel ei lähe uuele ühingule üle õigused ja kohustused, sh teisele äriühingule varem väljastatud tegevusluba. 59 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 446. 82 Lõike 5 kohaselt toimub teenuseosutaja ühinemine äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Üldised ühinemisnõuded tulenevad ÄS 31. peatükist. Lõike 6 kohaselt on ühinemiseks vajalik Finantsinspektsiooni eelnev luba (edaspidi ühinemisluba). Ühinemisloa saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile ühinemislepingu (punkt 1) ja ühinemisaruande (punkt 2). Ühinemisleping peab vastama äriseadustikus ette nähtud nõuetele (vt ÄS § 392), mh peab see olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul ehk kui vorminõuet ei järgita, on leping TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine. Edasilükkava või äramuutva tingimuse keelu kehtestab eelnõu § 78 lg 4. Lõike 6 punkti 3 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka ühinemisotsus, kui selle tegemine on nõutav. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Täiendavad nõuded tulenevad ÄS §-ist 397. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor. Eelnõu sätestab asjaomase aluse § 78 lõike 4 punktis 4. Selle kohaselt esitab teenuseosutaja finantsinspektsioonile ühinemiseks audiitori aruande (punkt 4). Lisaks tuleb esitada andmed olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 18 (punkt 5) ja andmed äriühingute kohta, milles teenuseosutaja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning teenuseosutaja ja iga juhi osaluse suurust (punkt 6). Kõnealuses loataotluses tuleb esitada ka äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta (punkt 7) ja sise-eeskirjade projekt (punkt 8). Nimetatud äriplaan ja sise-eeskirjade projekt peavad vastama käesoleva seaduse nõuetele. Lõike 7 kohaselt ei tohi ühinemisleping olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Selles võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist. Lõike 8 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates. Lõige 9 sätestab, et ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on teenuse osutamiseks piisavad võimalused ja kas ühendav äriühing vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse tegevusloa taotluse läbivaatamise kohta sätestatut. Tulenevalt lõikest 10 võib Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, kui:  ühendava teenuseosutaja või uue ühingu juhid ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele (punkt 1);  ühinemise tagajärjel rikutakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid (punkt 2);  ühendava teenuseosutaja või uue ühingu finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 3);  ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (punkt 4);  ühendava teenuseosutaja või uue ühingu ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist (punkt 5);  ühinemine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve (punkt 6). Ühinevad äriühingud peavad lõike 11 kohaselt avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Lõike 12 kohaselt esitab ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse teenuseosutaja viivitamata pärast eelmises lõikes nimetatud ühinemisteate avaldamist. Paragrahv 83 keelab teenuseosutaja jagunemise. Keeld tuleneb eelkõige sellest, et ühisrahastusteenuse osutamisel ja virtuaalvääringute väljastamisele suunatud ärimudelid on tihtipeale killustunud, kuna kasutusel on mitmed eriotstarbelised üksused (SPV-d). Seetõttu on tähtis, et tegevusloaga 83 teenuseosutajad ei kasutaks ära jagunemise võimalust jaotada oma või oma klientide varasid ja kohustusi erinevate üksuste vahel. Tuginedes ka 2020-2021. aastatel läbiviidud riikliku rahapesu riskihindamise tulemustele on kõnealune sektor potentsiaalselt avatud rahapesuga seotud tehingute tegemiseks ja sellest tulenevalt teenuseosutajate kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamiseks, mistõttu ei ole jagunemise lubamine mõistlik. Paragrahv 84 sätestab tingimused tegevuskava koostamiseks äritegevuse lõppemise kohta. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja tegevuse alustamisel välja töötama ja avalikustama tegevuskava oma äritegevuse lõppemise puhuks. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama detailset teavet vähemalt teenuseosutaja kaudu sõlmitud lepingute jätkumise, üleandmise, haldamise ja lõppemise tingimuste kohta (punkt 1) ja informatsiooni kehtivate lepingute, teenuseosutajatele antud raha paigutajate vara ning sõlmitud lepingute jätkumise, üle andmise, haldamise ja lõppemise tingimuste kohta (punkt 2). Tegemist ei ole ammendava loeteluga ja teenuseosutaja võib tegevuskava sisu vastavalt vajadusele laiendada. Lõige 2 täpsustab, et kõnealust tegevuskava tuleb ajakohastada vähemalt üks kord aastas. Paragrahv 85 sätestab tingimused teenuseosutaja lõpetamisele. Lõike 1 kohaselt toimub teenuseosutaja lõpetamine äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lõige 2 täpsustab, et teenuseosutaja lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal. Lõige 3 sätestab, millised andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile teenuseosutaja lõpetamise loa saamiseks. Selle kohaselt esitab teenuseosutaja avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:  teenuseosutaja üldkoosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta (punkt 1);  teenuseosutaja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele (punkt 2);  teenuseosutaja regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni teenuseosutaja lõpetamise otsuse tegemiseni (punkt 3). Lõike 4 kohaselt teenuseosutaja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas teenuseosutaja lõpetamine vastab tema klientide huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. Käesoleva seaduse § 14 sätestab nõuded avalikkuse teavitamiseks. Lõige 5 sätestab finantsjärelevalvele otsuse tegemise ajaraamistiku. Selle kohaselt otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist. Lõige 6 sätestab finantsjärelevalvele aluse teenuseosutaja lõpetamise loa andmisest keeldumiseks. Nimelt võib Finantsinspektsioon keelduda teenuseosutaja lõpetamise loa andmisest, kui teenuseosutaja lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega. Lõike 7 kohaselt teeb Finantsinspektsioon viivitamata teenuseosutajale teatavaks otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta. Paragrahv 86 käsitleb teenuseosutaja pankroti olukorda. Lõike 1 kohaselt võivad teenuseosutaja vastu pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon (punkt 1), likvideerijad (punkt 2) või võlausaldajad (punkt 3). Lõike 2 kohaselt peab tegutsev teenuseosutaja viivitamata Finantsinspektsiooni teavitama pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes. 84 Lõike 3 kohaselt võib tegutsev teenuseosutaja kui võlgnik pankrotiavalduse esitada enda kohta ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. Lõige 4 sätestab kaitsemeetme klientide varale pankrotimenetluse korral. Selle kohselt kuulub teenuseosutamisega seoses teenuseosutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, teenuseosutamisega seotud kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teenuseosutaja teiste võlausaldajate nõudeid. Lõige 5 sätestab, millised on pankrotimenetluses nõuete rahuldamise järjekorra moodustumise alused. Selle kohaselt rahuldatakse teenuseosutaja pankrotimenetluses nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Lõige 6 sätestab lõikest 5 erisuse sellise teenuseosutaja suhtes, kes pakub temale usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid, sealhulgas täidab klientide maksejuhised makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, omades selleks vastavat tegevusluba. Lõike 6 kohaselt sellise teenuseosutaja puhul rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:  pandiga tagatud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses (punkt 1);  klientide tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded (punkt 2);  muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded (punkt 3);  tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded (punkt 4). Seaduse 11. peatükk kehtestab nõuded järelevalvele. Paragrahv 87 kehtestab järelevalve alused ja ulatuse ning järelevalve teostamise nõuded. Lõige 1 kohaselt on järelevalve põhieesmärk tagada kõigi teeuseosutajate asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus seadustes ja teistes õigusaktides sätestatule, pidades silmas kõigi klientide huvide ja õiguste kaitset. Lõikes 2 on sätestatud järelevalve ulatus. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet:  Eestis asutatud teenuseosutaja üle;  Eesti teenuseosutaja välisriigis asutatud filiaali üle, kui filiaali üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe;  teenuseosutajas olulist osalust omava isiku üle;  isiku üle, kellele teenuseosutaja on seaduse kohaselt teatud tegevused edasi andnud;  isikute üle, kes osutavad teenust Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt. Lõige 3 võtab kokku seadusest tulenevad Finantsinspektsiooni ülesanded. Finantsinspektsioon:  otsustab lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;  kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;  annab lubasid, nõusolekuid või teostab registreerimisi ja kooskõlastamisi;  jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades teenuseosutaja tegevuse vastavust seadusele;  teeb kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;  täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Lõike 4 eesmärk on tagada Finantsinspektsioonile õigus kohaldada eelnõus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Näiteks võib korrakaitseseaduse § 31 lõike 4 kohaselt isiku suhtes kohaldada sundtoomist, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Nimetatud seaduse § 5 lõikes 4 on defineeritud „kõrgendatud oht“. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Seega, kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel 85 seadusliku takistuseta ilmumata ning Finantsinspektsioonil on alust arvata, et menetlusosalisel on olulist teavet, mis aitaks ära hoida ohtu suure väärtusega varalisele hüvele, võib menetlusosalise suhtes rakendada sundtoomist. Samuti võib korrakaitseseaduse § 31 lõike 3 kohaselt kohaldada sunniraha, kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta. Lõike 5 järgi võib Finantsinspektsioon turukuritarvituse ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata investeerimisinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja nende instrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega. Sama lõike teise lause järgi võib seiramine toimuda varjatult. Lõige 5 põhineb VPTS § 230 lõikel 3. Tegemist on sättega, mis annab Finantsinspektsioonile õiguse ja pädevuse viia läbi seiret investeerimisinstrumentide pakkumuste kohta tuvastamaks, kas on tehtud tehinguid või toiminguid seoses turukuritarvitustega. Säte on vajalik, et Finantsinspektsioon saaks teostada toiminguid turukuritarvituse eesmärgil ka nende isikute suhtes, kes ei kuulu tingimata finantsjärelevalve alla. Lõikega 6 kehtestatakse, et pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 29 tähenduses on Finantsinspektsioon. EL ühisrahastusmääruse artikli 39 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid riigisisese õigusega tagama, et järelevalveasutusel on õiguse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest rakendada samas lõikes loetletud karistusmeetmeid. Kuivõrd sama artikli lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette näha täiendavaid karistusi ja meetmeid (lisaks määruses sätestatule), on lõikes 6 ette nähtud, et Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel õigus rakendada ka kõiki seaduses sätestatud meetmeid. Seetõttu tuleneb lõike 6 teisest lausest, et „Finantsinspektsioonil on õigus eelnimetatud määruse alusel Eestis asutatud teenuseosutaja tegevusele rakendada selles määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks kõiki käesolevas seaduses ja viidatud määruses nimetatud meetmeid, sealhulgas teenuseosutajale kohalduvaid vastutuse sätteid“. Lõike 7 kohaselt avalikustab Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artiklile 42 ja muudel juhtudel vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikele 5. Paragrahvis 88 sätestatakse regulatsioon järelevalve teostamiseks välisriigis filiaali asutanud teenuseosutaja ja piiriüleselt teenuseid osutava teenuseosutaja üle. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus rakendada välisriigis filiaali asutanud või välisriigis piiriüleselt teenuseid osutava teenuseosutaja suhtes viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumine seisneb välisriigi kehtestatud õigusaktis seisneva nõude rikkumises, sealhulgas ka juhul, kui vastava ettepaneku on teinud välisriigi järelevalveasutus. Lõike 2 alusel teeb Finantsinspektsioon võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalveasutusele. Nimetatud lõiked põhinevad MERAS § 92 lõikel 1. Lõike 3 järgi peab teenuseosutaja filiaal või piiriüleselt teenuseid osutav teenuseosutaja esitama välisriigi finantsjärelevalveasutuse nõudmisel teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle teenuseosutaja tegevuse üle selles riigis. Säte põhineb MERAS § 92 lõikel 3 ning on vajalik selle jaoks, et välisriigi järelevalveasutus saaks efektiivselt toimetada järelevalvet välisriigis tegutseva teenuseosutaja või selle filiaali üle. Paragrahv 89 sedastatakse Finantsinspektsiooni õigused teise lepinguriigi isiku Eestis asutatud filiaali ja Eestis piiriüleselt teenuseid osutava isiku suhtes. Lõike 1 järgi võib Finantsinspektsioon nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti teenuseosutajad. 86 Lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduses sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses teises lepinguriigis asutatud isiku või tema filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud teenusega. Lõike 3 järgi ei või isik, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid ja kelle tegevusloa on teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, Eestis tegutseda ega teenuseid osutada. Lõike 4 kohaselt võib Finantsinspektsioon rakendada ÜMIVS-is sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleselt teenuste osutamise loa kehtetuks, kui teise lepinguriigi isik või tema Eestis asutatud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõudeid. Lõike 5 järgi teatab Finantsinspektsioon rakendatud meetmetest teisele lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele. Sama lõike teise lause kohaselt võib erandjuhtudel Finantsinspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada teise lepinguriigi isiku suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutust teavitamata. Paragrahvis 90 reguleeritakse menetlusosaliste õigusi ja kohustusi teenuseosutaja järelevalvemenetluses. Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisteks haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isikuteks (taotleja) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat), isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab või kellele see on suunatud, ning haldusorgan. Lõigete 1–3 eesmärgiks on sätestada menetlusosalise õigused ja kohustused teenuseosutaja järelevalvemenetluses. Finantsinspektsiooni ülesandeks on vajadusel selgitada menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. Menetlusosalisel on õigus tutvuda andmetega, mis Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud, ning teha nendest koopiaid ja väljavõtteid, kuid Finantsinspektsioonil on õigus ka andmete esitamisest keelduda. Keelduda on õigus juhul, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Lisaks on menetlusosalisel õigus esitada tunnistajale küsimusi kirjalikult Finantsinspektsiooni kaudu. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest. Paragrahvis 91 reguleeritakse Finantsinspektsiooni õigusi informatsiooni saamisel. Lõikes 1 loetletakse isikud, kellelt Finantsinspektsioon võib nõuda järelevalve teostamiseks teavet, dokumente ja suulisi selgitusi ning lõikes 2 on loetletud Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel. Finantsinspektsioon võib küsida teavet teenuseosutaja juhilt, töötajalt, aktsionärilt või osanikult, likvideerijalt või pankrotihaldurilt, riigiasutuselt, kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, riiklikult põhiregistrilt, riiklikult registrilt, riigi andmekogu vastutavalt ja volitatult töötajatelt. Põhjendatud vajaduse korral võib Finantsinspektsioon küsida teavet ka muult kolmandalt isikult. Lõike 5 kohase korraldusega võib Finantsinspektsioon määrata vastava kohustuse täitmiseks tähtaja. Vajadusel võib Finantsinspektsioon oma korraldusega kohustada isikut järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta suuliste või kirjalike selgituste andmiseks ilmuma Finantsinspektsiooni poolt määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse (lõige 3). Finantsinspektsioonil on õigus saada teavet järelevalve subjekti või tema tegevuse kohta nii, et subjekt seda ise ei tea. Finantsinspektsioonil on õigus keelata isikul järelevalve subjekti teavitada (lõige 4). Lõikega 6 sätestatakse, et kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. Lõike 7 kohaselt on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid teenuseosutaja ja nende klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud teenuseosutaja ülesanded. 87 Lõiked 8-11 käsitlevad Finantsinspektsiooni õiguseid järelevalve teostamisel, spetsiifiliselt saada andmeid rahastuse taotleja, investori või siseteavet valdava isiku konto ja virtuaalvääringu rahakoti kohta, ning taotleda nimetatud konto ja virtuaalvääringu rahakoti kasutamise piiramist. Nimetatud sätted põhinevad väärtpaberituru seaduse §-del 231 ja 2315. Paragrahv 92 kohaselt võib selgituste andmiseks kohustatud isik keelduda Finantsisnpektsioonile selgituste andmisest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel. Paragrahv 93 sätestab nõuded kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia järgmiste isikute kohapealset kontrolli:  teenuseosutaja;  isik, kellele teenuseosutaja ülesanded on edasi antud. Lõikes 2 reguleeritakse, millal on Finantsinspektsioonil õigus kohapealset kontrolli läbi viia. Esiteks on tal see õigus, kui on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Teiseks, kui tal on kahtlus, et on rikutud õigusaktides sätestatut või see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks. Lisaks on Finantsinspektsioonil see õigus, kui välisriigi finantsjärelevalve asutus on seda taotlenud, et kontrollida välisriigi teenuseosutajalt saadud teavet või kui see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks. Selleks, et Finantsinspektsioon saaks kohapealset kontrolli läbi viia, peab ta andma vastava korralduse. Korraldusele tuleb märkida kohapealse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ja aeg. See tuleb toimetada kontrollitava kätte hiljemalt kolm päeva enne kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kontrolli teostab selleks volitatud isik (lõige 3). Lõikes 4 on sätestatud kontrollija õigused. Eelkõige on tal õigus siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides sealjuures kõiki kehtestatud turvaeeskirju, nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi, piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest koopiaid, väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse. Lisaks on tal õigus saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Lõige 5. Selleks, et kontrollija saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on lõikes 5 sätestatud, et kontrollitava juhatus peab määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale vajalikke dokumente ja muud teavet ning annab nende kohta ka vajalikke selgitusi. Lõike 6 kohaselt võib Finantsinspektsioon välisriigi teenuseosutajalt saadud teabe kontrollimisel volitada kohapealset kontrolli teostama välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi. Lõiked 7–9: Kontrollimise tulemuste kohta on kontrollija kohustatud koostama akti. Akti kavand tuleb koostada kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist ning Finantsinspektsioon peab selle toimetama kontrollitavale kätte. Kontrollitava juhtorgani liige või töötaja, keda see akt puudutab, võib ühe kuu jooksul esitada Finantsinspektsioonile kirjalikke selgitusi. Seejärel koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse samuti kontrollitavale kätte. Lõplik akt tuleb koostada pärast kirjalike selgituste läbivaatamist nelja kuu jooksul kohapealse kontrolli lõppemisest arvates. Kontrollitaval on õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu aktis esitatud asjaoludega. Finantsinspektsioon võib akti kavandi või akti koostamise tähtaega pikendada lõikes 10 sätestatud tingimustel (lõige 10). Paragrahv 94 käsitleb eksperdi kaasamist järelevalvemenetlusse ja erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist. Lõiked 1 ja 2: Eksperdi võib järelevalvemenetlusse kaasata eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ning erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist on õigus nõuda, kui on 88 põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad, on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud olulist kahju, järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu finantsseisundiga seotud oluline küsimus. Lõige 3: Ekspert või audiitor kaasatakse Finantsinspektsiooni algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. Lõike 4 kohaselt peab ekspert või audiitor esitama oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta, mille kohta talle küsimusi ei esitatud, kuid mis ta tegi kindlaks järelevalvemenetluse käigus. Lõige 5: Kohapealset kontrolli läbi viies on eksperdil või audiitoril õigus kasutada kontrollija õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Kõikidesse ruumisesse sisenemise õigus on tal üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Lõike 6 eesmärk on tagada, et ekspert hoiaks saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. Audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb AudS-ist. Lõikes 7 sätestatakse, et ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest ning kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub kulud menetlusosaline. Paragrahv 95 näeb ette Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutusi seaduses sätestatud alustel. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui tuvastatakse õigusaktide rikkumine või rikkumiste ärahoidmiseks (õigusaktide rikkumise oht). Lisaks on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui teenuseosutaja võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finants- või väärtpaberituru kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid. Lõike 2 kohaselt peab ettekirjutuse saaja asuma ettekirjutust viivitamata täitma ning lõikega 3 nähakse ette, et kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti. Lõikes 4 on loetelu ettekirjutustest ning juhul, kui teenuseosutaja ettekirjutust ei täida (lõige 5), võib tema suhtes rakendada muid seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas tunnistada kehtetuks tema tegevusluba, tema filiaali asutamise luba või ka nõuda teenuseosutaja juhi tagasikutsumist. Lõigetes 6–9 on sedastatud Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused varade kasutamise või käsutamise keelu või piirangu seadmise ning teostamisele. Paragrahv 96 sätestatakse nõuded juhtimisorganite kokkukutsumisele ja juhtimisorgani otsuse kehtetuks tunnistamisele Finantsinspektsiooni taotlusel. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja teavitama üldkoosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette ja kui tegemist on erakorralise üldkoosoleku toimumisega, siis tuleks võimalusel teavitada üks nädal ette. Lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda teenuseosutaja juhtimisorganite kokkukutsumist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse päevakorda võtmiseks. 89 Lõige 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda. Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ja nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. Lõikega 4 sätestatakse riikliku finantsjärelevalve raames rakendatav abinõu, mille eesmärk on tagada Finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud avalikud huvid. Avalikule võimule on antud õigus sekkuda teenuseosutaja juhtimisotsustesse, mida kohus saab rakendada üksnes Finantsinspektsiooni taotluse alusel. Paragrahvis 97 on sätestatud juhud, millal teenuseosutaja peab viivitamata Finantsinspektsiooni teavitama. Teenuseosutaja peab seda tegema, kui muudetakse põhikirja, ärinime, asukoha aadressi, kontaktandmeid. Samuti peab teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teenuseosutaja finantsseisundit. Koheselt tuleb Finantsinspektsiooni informeerida sise-eeskirjade muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest. Paragrahv 98. Finantsinspektsioonile antakse õigus rakendada teenuseosutaja suhtes ettekirjutuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral sunniraha. Rakendatavad sunniraha määrad peaksid heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt olulist kasu. Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10% kogu aastasest netokäibest. Halduskaristusena näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503 ette mitmeid meetmeid (administrative penalties and other administrative measures). Selle artikli 39 lõike 2 punktiga d nähakse ette järelevalve õigus määrata maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata, isegi kui see ületab EL ühisrahastusmääruse artikli 39 lõike 2 punktis e sätestatud maksimumsummasid (see on 500 000 eurot). Määruse artikli 39 lõike 2 punktiga e nähakse ette, et juriidilise isiku puhul on maksimaalne haldustrahv vähemalt 500 000 eurot või kuni 5 % selle juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt kõige värskemale finantsaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL60, siis on asjakohane aastane kogukäive vastavalt liidu asjakohastele raamatupidamisalastele õigusaktidele aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud finantsaruande järgi, mille on kinnitanud kõrgeima tasandi emaettevõtja juhtorgan. Lisaks näeb viidatud sätte punkt f ette haldustrahvi ka füüsilisele isikule. Selle kohaselt on füüsilise isiku puhul kohaldatav maksimaalne haldustrahv vähemalt 500 000 eurot. Kuivõrd praegu on väärteoga ette nähtud vastutuse määr maksimaalselt 400 000 eurot, siis peab FI vajadusel rakendama sunniraha, et olla EL ühisrahastusmääruses sätestatud eesmärkide sättega kooskõlas. Paragrahvis 98 nimetatud normid on sätestatud ka teistele finantssektori ettevõtjatele, sealhulgas krediidiasutustele (KAS § 1041) ja investeerimisühingutele (VPTS § 2341). 12. peatükk sätestab vastutusega seotud normid. Viidatud peatükk käsitleb Finantsinspektsiooni määratavaid võimalikke sanktsioone eelnõus sätestatud rikkumiste eest. Selleks, et tagada õigusaktide tõhus jõustamine, tuleb kehtestada asjakohased menetlused nende teenuseosutajate suhtes, kes ei täida reguleerivaid õigusakte. Üldine põhimõte on, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Väärteokoosseisude määramisel on aluseks võetud teistes finantssektoriseadustes ette nähtud koosseisud ja rahatrahvi suurused (300 trahviühikut või juriidilise isiku korral kuni 400 000 eurot). Paragrahvid 99, 100 ja 103 (teabe, sh põhiteabedokumendi avalikustamise nõuete rikkumine, Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmine). Finantssektori järelevalve eripärast tulenevalt on 60 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN#ntr23- L_2020347ET.01000101-E0025. 90 aruandlus ja teenuseosutaja tegevuse kohta muu seaduses sätestatud teabe kogumine kesksel kohal, sest järelevalvelise aruandluse põhjal toimub järjepidev kontroll järelevalvesubjekti tegevusloa nõuetele vastavuse üle. On oluline, et nii turule sisenemisel kui ka hilisemal tegutsemisel oleks tagatud ettevõtjate õiguskuulekus. Eksitavad andmed võivad kaasa tuua olulise kahju. Vale, puuduliku või eksitava teabe põhjal läbi viidud järelevalve annab moonutatud pildi järelevalvesubjekti tegevusest, sh tema finantsilisest seisundist, mis võib halvimal juhul kaasa tuua finantssüsteemi häire. Kahju võib olla juba tekkinud ka näiteks juhul, kui kliendid on vale, ebapiisava või eksitaval kujul avaldatud teabe põhjal teinud neile majanduslikult kahjulikke otsuseid jne. Seega on olukorras, kus valeandmeid esitatakse tahtmatult või kui hooletusest jäetakse järelevalvele või avalikkusele teave esitamata, oluline omada ka võimalust turuosalise sanktsioneerimiseks. Finantssektor toimib valdavalt n.ö virtuaalselt. Seega on kriitiline, et andmed, mida teenuseosutaja loob ja esitab ning mille põhjal nii järelevalve kui ka kliendid teevad oma otsuseid, oleksid õiged. Paragrahv 101 näeb ette vastutuse teenuse osutamisega seotud kohustuste rikkumiste eest Lõike 1 kohaselt karistatakse käesoleva seaduse §§-des 41, 43-46, 50-54, 59 ja 65 sätestatud teenuse osutamisega seotud kohustuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sellisteks kohustusteks on nõuded: (i) teenuse osutamisele, (ii) investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamisel investorile, (iii) lepingueelse järelemõtlemisaja kohta investeerimisinstrumendi pakkumisel, (iv) ettenägematute kulude reservile, investeerimisinstrumendi tulususe või tootluse garanteerimisele ja tagasiostugarantiile, (v) eelseadistatud investeerimisele ühisrahastusteenuse korral, (vi) virtuaalvääringu või investeerimisinstrumendi, sh investeerimistokeni vahetamisele raha vastu, ning ülekandeteenuse osutamise korral, (vii) investorile kahju hüvitamise korral ja (viii) kliendi kaebuse lahendamisel. Lõike 2 kohaselt, kui selliseid nõudeid rikub juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahv 102 näeb ette vastutuse siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni eest. Nimelt nähakse ette vastutus käesoleva seaduse §-des 61-64 kehtestatud nõuete rikkumise korral, milleks on (i) siseteabe väärkasutamine, (ii) siseteabe avalikustamine investeerimisinstrumentide kohta, (iii) siseteabe väärkasutamise keeld ning (iv) turumanipulatsioon ja selle toimepanemise keeld. Lõike 1 kohaselt käesoleva seaduse §-des 61-64 sätestatud siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõike 2 kohaselt, lõikes 1 viidatud teo ees, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahviga 104 nähakse ette karistus investeerimisinstrumendi registripidamisega seotud nõuete rikkumise eest. Lõike 1 kohaselt karistatakse käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud investeerimisinstrumendi registreerimise korra või registriandmetega tutvumisele kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõige 2 näeb ette karistuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ja sellisel juhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahv 105 (olulise osaluse omandamise korra rikkumine) väärteokoosseis aitab tagada, et teenuseosutaja aktsionäride ja osanike ring oleks läbipaistev igal ajahetkel. Olulise osaluse omandamise nõuded moodustavad osa tegevusloa andmise ja selle olemasolu eeltingimustest, mistõttu nähakse ette võimalus kohaldada rahatrahvi. Olulise osaluse nõuete eesmärgiks on tagada, et asutatava või omandatava ettevõtja juhtimine on usaldusväärne, arvestades suuraktsionäri või suurosaniku tõenäolist mõju ettevõtja juhtimise kvaliteedile. Paragrahv 106 sätestab karistuse sisekontrolli süsteemide kehtestamata jätmise eest ja sise-eeskirjade kohaldamise rikkumise eest. Teenuseosutaja sisemise kontrolli, juhtimise ja muude organisatsioonile kehtestatud nõuete eesmärgiks on ära hoida ebausaldusväärsete isikute tegutsemine, tagada organisatsiooni struktuuri läbipaistvus, jätkusuutlikkus ja organisatsiooni suutlikkus osutada teenuseid. Nõuete rikkumine seab ohtu organisatsiooni õiguskuuleka, oskusliku ja läbipaistva tegutsemise. Sisekontrolli süsteemi nõuded tulenevad seadusest, teenuseosutajale on teada, millistele 91 miinimumnõuetele vastavad süsteemid peavad vastama, seega sellekohane rikkumine on eelduslikult seotud fondivalitseja tahtlusega, teadliku tegutsemisega ühingujuhtimise valdkonnas. Paragrahv 107 kehtestab vastutuse teenuseosutaja tegevuse edasiandmise korra rikkumise korral. Tegevuse edasiandmine on ettevõtlusvaldkonnas tavapärane, sest teatud tegevusi on majanduslikult kasulikum sisse osta. Selleks, et tagada efektiivne kontroll kogu ettevõtja tegevuse üle, on teenusega seotud tegevuse suhtes sätestatud rida tingimusi. Seega tingib asjaolu, et finantsvaldkond on range järelevalve all, ka teatud piirangud. Igasugune tegevuse edasiandmine toob kaasa rea riske. Üldjuhul saab edasi anda tegevusi, mis on põhitegevusega seotud, näiteks kliendi kohta teabe kogumist, isiku tuvastamist, tarkvara haldamine. Teatud tegevusi saab üle anda üksnes vastavat tegevusluba omavale isikule. Kuna tegevuse üleandmisel kehtib põhimõte, et kontrolli teostamine peab olema jätkuvalt tagatud kogu ettevõtja tegevuse ja struktuuri üle ning vastutavaks tegevuse täitmise eest jääb tegevuse üle andnud ettevõtja, on oluline, et kolmas isik, kellele tegevus üle antakse, on usaldusväärne ja selleks sobiv. Paragrahviga 108 nähakse ette karistus teenuseosutaja juhtorgani kohustuste rikkumise korral. Lõike 1 kohaselt, kui teenuseosutaja juhtorgani liige rikub käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud kohustust ehk kehtestatud nõudeid juhtorgani liikmele, ja kui nende nõuete rikkumisega kaasnes teenuseosutaja või tema klientide huvide kaitseta jätmine või esines selle oht, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama rikkumise eest on võimalik karistada ka juriidilist isikut, ettevõtte vastutus nähakse ette lõikes 2, mille kohaselt võib karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahv 109 sätestab väärteo koosseisu omavahendite nõuete rikkumise eest. Eelnõus kehtestatud usaldatavusnõuded on miinimumtingimused, millistele teenuseosutaja peab vastama igal ajahetkel ning järelevalve eesmärk on tagada, et finantssektori äriühingud tegutseksid kindlalt ja usaldusväärselt ning omaksid piisavalt kapitali ja reserve oma tegevusest tulenevate riskide katteks. Paragrahv 110. Koosseis näeb ette teenuseosutaja kliendi vara hoidmise või muu kaitsega seotud kohustuse täitmata jätmise, samuti mitteõigeaegse või ebapiisava täitmise eest rahatrahvi kohaldamise võimaluse. Paragrahv 111 (huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine). Paragrahvis 34 on sätestatud huvide konflikti maandamise ja vältimise nõuded, mille rikkumise eest nähakse ette ka karistus. Näiteks peab teenuseosutaja kehtestama huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, mis on vajalik selleks, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida teenuse osutamisel teenuseosutaja sisest huvide konflikti, huvide konflikti teenuse osutaja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, teenuse osutaja ja tema klientide vahel ning klientide omavahelisi huvide konflikte. Paragrahv 112. Teenuseosutaja tegevusega seotud õigusrikkumisest teavitamise korra rikkumine. Korra kehtestamist reguleerib § 30 lõige 2, mille kohaselt tuleb teenuseosutajal kehtestada kord, millega tagatakse töötajatele sõltumatu ja autonoomne võimalus teavitada organisatsiooni siseselt töötaja poolt avastatud õigusrikkumisest. Karistatav oleks nii korra kehtestamata jätmine kui selle rakendamata jätmine, mis hõlmab korrale mittevastavat tegevust, näiteks ei ole tingimustele vastavat teavituskanalit loodud või ei rakendata teadete kontrollimist või ei ole sellega tagatud töötaja isikuandmete kaitse või teavitamise konfidentsiaalsus. Paragrahv 113 kehtestab karistuse isikuandmete kaitse ja talituspidevusega seotud nõuete rikkumise korral. Lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete kaitse ja teenuseosutaja talituspidevuse tagamise nõuete rikkumise korral karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõige 2 sätestab eelnimetatud nõuete eest karistuse juriidilisele isikule, selle kohaselt on võimalik karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahv 114 kehtestab karistuse teenuseosutaja ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumise korral. Lõige 1 sätestab eelviidatud nõuete rikkumisel karistuse kuni 300 trahviühikut ja lõige 2 täpsustab, et kui sellise teo on toime pannud juriidiline isik, on võimalik maksimaalne karistus 400 000 eurot. 92 Paragrahv 115 kehtestab karistused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 sätestatud nõuete rikkumise korral viidatud määruse alusel tegevusloa saanud isikutele. Vastav alus tuleb viidatud määruse artiklist 39. Lõike 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, kui rikutakse EL ühisrahastusmääruse järgmiseid sätteid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklite 3, 4 või 5, artikli 6 lõigete 1–6, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 8 lõigete 1–6, artikli 9 lõike 1 või 2, artikli 10, artikli 11, artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 2, artikli 15 lõike 2 või 3, artikli 16 lõike 1, artikli 18 lõike 1 või 4, artikli 19 lõigete 1–6, artikli 20 lõike 1 või 2, artikli 21 lõigete 1–7, artikli 22, artikli 23 lõigete 2–13, artiklite 24, 25 või 26, artikli 27 lõigete 1–3 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõudeid või kohustusi. Lõike 2 kohaselt võib eelviidatud nõuete rikkumise korral karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. EL ühisrahastusmääruse kohaselt on ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurone karistus, mis võetakse üle sunniraha sättega. Seadusandja soovib täpsustada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusloa saanud isikutele kohaldatakse käesoleva seaduse vastutuse peatükki tervikuna. Paragrahviga 116 täpsustatakse, et 12. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. Tegemist on tavapärase finantsjärelevalvesubjekti normiga, mis sisaldub ka kõikides teistes finantssektori eriseadustes. Seaduse 13. peatükk kehtestab rakendussätted. Paragrahv 117 kehtestab üleminekusätted ja tegevuse kooskõlla viimise nõuded teenuseosutajatele, kes käesoleval ajal pakuvad eelnõu kohaldamisalas olevaid teenuseid. Lõike 1 kohaselt peab krediidivahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel on kehtiv tegevusluba krediidiandjate ja –vahendajate seaduse § 2 lõike 2 alusel, oma äritegevuse jätkamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja tegevusluba ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 2022. aasta 31. detsembriks. Siia alla kuuluvad sellised ühisrahastusteenuse osutajad, kes vahendavad tarbijale krediiti. Seadusandja soov on ühisrahastusteenused koondada käesoleva seaduse alla. Kui KAVS § 2 lõike 2 alusel vahendatakse krediiti, kuid ei võimaldata eelnõu kohastesse investeerimisinstrumentidesse investeerimist, siis sellise teenuste puhul midagi ei muutu ja teenuseosutajale käesolevat nõuet ei rakendata. KAVSi alusel käesoleval ajal ühisrahastusteenuseid pakkuvad ettevõtjad on vaja koondada eelnõu alla muuhulgas ka seetõttu, et rakendada tõhusaid investorkaitse meetmeid. Lõike 2 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja (edaspidi käesolevas paragrahvis virtuaalvääringu teenuseosutaja), kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel tegevusluba ning kes soovib alates 2023. aasta 1. jaanuarist osutada virtuaalvääringu teenuseid käesoleva seaduse alusel, peab taotlema Finantsinspektsioonilt käesolevas seaduses sätestatud tegevusloa. Arvestades turuosaliste võrdlemisi suurt hulka eelnõu koostamise ajal on eelnõu koostajate hinnangul vajalik ette näha täiendav üleminekuperiood Finantsinspektsioonile, et viimasel oleks võimalik kaasata lisaressurssi täiendavate tegevusloa menetluste läbiviimiseks. Arvestades, et RahaPTS alusel välja antud virtuaalvääringu teenuse osutajate tegevusload muutuvad kehtetuks 2022. aasta 31. detsembril (eelnõu § 124 p 7), siis peaksid ka virtuaalvääringu teenuseosutajad ennast seaduse nõuetega vastavusse viima hiljemalt samaks kuupäevaks. Vastasel juhul kohaldatakse lõiget 4. Lõike 3 kohaselt, otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikule tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kaheksa kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates. Lõike 4 kohaselt, kui sama paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teenuse osutaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2022. aasta 31. detsembrit, ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist 93 või sellest keeldumist, ei loeta krediidiandja või -vahendaja või virtuaalvääringu teenuseosutaja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole teenuseosutajal lubatud alates vastavatest kuupäevadest kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni teenuseid osutada. Lõike 5 kohaselt ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne teenuseosutajale käesoleva seaduse alusel tegevusloa andmist. Kui leping on sõlmitud enne käesoleva seaduse alusel teenuseosutajale tegevusloa andmist, kohaldatakse teenuse osutamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele alates teenuseosutajale tegevusloa andmisest või hiljemalt 2022. aasta 31. detsembrist käesolevas seaduses sätestatut. Lõike 6 kohaselt ei pea teenuseosutaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes alates 2023. aasta 1. jaanuarist ei anna ega vahenda krediiti või ei osuta virtuaalvääringu teenust, taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Krediidilepingule või virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiandja või -vahendaja või virtuaalvääringu teenuseosutaja on sõlminud enne 2022. aasta 31. detsembrit, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut. Lõike 7 alusel kohaldatakse käesolevat seadust krediidiandjate ja –vahendajate seaduse § 531 lõike 2 punktis 51 nimetatud krediidilepingule, mis on sõlmitud 2022. aasta 31. detsembril või hiljem. KAVSi kohaselt on selliseks lepinguks krediidileping, mis viitab võrdlusalusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), artikli 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses. Paragrahv 118 sätestab Finantsinspektsiooni seaduse muudatused. Punktiga 1 muudetakse FIS § 2 lõiget 1 selliselt, et samas sätestatud seaduste loetletu täiendatakse ühisrahastuse- ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadusega, mis annab Finantsinspektsioonile volitused järelevalve teostamiseks viimati nimetatud seaduse subjektide üle. Punktiga 2 muudetakse FIS § 38 lõiget 2. Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu koosneb FIS-is sätestatud (i) fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise protsessis ei saa muuta; so 1% kapitalist) ja (i) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast (nt vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast FI eelarve kinnitamist FI nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1). Kuivõrd punktiga 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu koostamise hetkel ka Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (422 SE) § 1 punktiga 1, siis käesoleva eelnõu jõustumise järgselt on FIS § 38 lõike 2 sõnastus järgnev: „(2) Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja virtuaalvääringu teenuse osutaja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel.“ Muudatuse kohaselt peavad ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuseosutajad ja virtuaalvääringu teenuseosutajad maksma järelevalvetasu kapitali- ja mahuosalt. Punktiga 3 muudetakse FIS § 38 lõike 8 punkte 61 ja 62. Sätte täiendamise eesmärk on täpsustada, et juhul kui isikul on nii investeerimisinstrumentide teenuseosutamise kui ka makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba, maksab ta järelevalvetasu subjektina, kelle järelevalvetasu osutub suuremaks. Kui investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, 94 maksab järelevalvetasu üksnes investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajana. Muudatus on seotud ka eelnõu seletuskirja koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE), mille sätteid on vajalik muuta ühisrahastusteenuse mõiste viimisest investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mõiste alla. Kuivõrd punktiga 3 tehtav muudatus on seotud eelnõu koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (422 SE) § 1 punktiga 1, siis käesoleva eelnõu jõustumise järgselt on FIS § 38 lõike 8 punktide 61 ja 62 sõnastus järgnev: „61) äriühing, kellel on investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem; 62) investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab järelevalvetasu ühisrahastusteenuse osutajana;“ Punktiga 4 muudetakse FIS § 39. FIS § 39 lg 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu kapitaliosa. Punkti 4 muudatuse kohaselt on investeerimisinstrumentide vahendamise ja virtuaalvääringu teenuseosutaja järelevalvetasu kapitaliosa summa, mis võrdub ühe protsendiga tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast. Punktidega 5 ja 6 vastavalt muudetakse ja täiendatakse FIS § 39 lõiget 2, mis näeb ette eeskirjad, kuidas arvutada järelevalvetasu. Järelevalvetasu mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb arvestada nende tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi. Järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks ülemäära koormav. Lõiget täiendatakse uute punktidega investeerimisinstrumentide vahendamise ja virtuaalvääringu teenuseosutajate järelevalvetasu arvutamiseks. Kuna investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajad jagunevad omakorda ühisrahastusteenuse osutajateks ja muudeks investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajateks, nähakse ette protsendivahemik tegevusvaldkonniti nii laenupõhistele kui ka investeerimis- või omakapitalipõhistele ühisrahastajatele ja muudele investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajatele. Samuti on ette nähtud protsendivahemikud erinevatele virtuaalvääringuteenuse osutajatele. Punkti 5 kohaselt on krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja protsendivahemik 0,001–0,1 ning protsent arvutatakse teenuseosutaja vahendusel kaasatud summalt. Muudatus on seotud eelnõu seletuskirja koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE), millest tulenevalt muudetakse teenuseosutaja mõiste „krediidipõhiseks ühisrahastusteenuse osutajaks“ eelnõus kasutatava sama mõiste tõttu. Käesoleva eelnõu jõustumise järgselt on FIS § 29 lõike 2 punkti 2 sõnastus järgnev: „21) krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendusel kaasatud summadest;“ Punkt 6 järgi on eelnõuga lisatavate FIS § 39 lõike 2 punktide 22–26 kohaselt:  investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja protsendivahemik on 0,001– 0,1 ning protsent arvutatakse teenuseosutaja vahendusel kaasatud summalt;  virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutaja protsendivahemik on 0,1–1 ning protsent võetakse teenuseosutaja äritulust;  virtuaalvääringu vahetamise teenuse osutaja protsendivahemik on 0,1–1 ning see võetakse osutatava teenuse aastasest äritulust;  virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenuse osutajate protsendivahemik on 0,1-1 ning see võetakse osutatava teenuse aastasest äritulust;  muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajate protsendivahemik on 0,001– 0,1 ja protsent arvutatakse teenuseosutaja vahendusel kaasatud summalt. 95 Punktiga 7 muudetakse FIS § 41 lõiget 53. Muudatus on seotud eelnõu seletuskirja koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE), millest tulenevalt muudetakse teenuseosutaja mõiste „krediidipõhiseks ühisrahastusteenuse osutajaks“ eelnõus kasutatava sama mõiste tõttu. Punktiga 8 täiendatakse FIS §-i 41 lõigetega 54-56. Vastavalt FIS § 41 arvutatakse järelevalvetasu ettemakse järelevalve subjekti vara aritmeetilise keskmise alusel, mis valdavalt määratakse olulises osas subjektide puhul FI-le esitatud bilansi andmetel eelarve otsustamise aastale eelneva aasta) 31.12 ning jooksva aasta 31.03 ja 30.06 seisuga. Ettemakse tasutakse hiljemalt 31.12. Eelnõuga lisatavate lõigetega 54- 56 nähakse ette, et mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks:  investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel kaasatud summa;  virtuaalvääringu teenuse osutaja osutatava teenuseosutaja aastane äritulu;  muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajate vahendusel kaasatud summa. Punktiga 9 muudetakse FIS § 42 lõiget 53. Muudatus on seotud eelnõu seletuskirja koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE), millest tulenevalt muudetakse teenuseosutaja mõiste „krediidipõhiseks ühisrahastusteenuse osutajaks“ eelnõus kasutatava sama mõiste tõttu. Punktiga 10 täiendatakse FIS §-i 42 lõigetega 54-56. Lõppmakse arvutatakse FIS § 42 alusel järelevalve subjekti vara aritmeetilise keskmise alusel, mis on arvutatud tema poolt FI-le esitatud bilansi andmetele tuginedes eelarveaastale eelnenud aasta 31.03, 30.06, 30.09 ja 31.12 seisuga. Lõigetega 54–56 nähakse ette, et mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks:  investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel kaasatud summa;  virtuaalvääringu teenuse osutaja mahuosa arvutamisel teenuseosutaja aastane käive;  muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajate vahendusel kaasatud summa. Punktidega 11 ja 12 muudetakse FIS §-e 453 ja 454. Menetlustasude kindlaks määramisel on lähtutud põhimõttest, et nn esmased tegevusload seotakse kõrgema tasuga kui täiendavad tegevusload ja muud üksikute tegevuste loa- või registreerimismenetlused. Lisaks eesmärgile katta tasu arvelt vastava konkreetse toimingu ligikaudne kulu, on muu hulgas lähtutud ka nn ekvivalendiprintsiibist ehk on arvestatud toimingu eesmärki ja tähendust taotlejajaoks. Paragrahvis 453 on sätestatud esmase tegevusloa taotlemisel tasutavad menetlustasud. Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuseosutaja ja virtuaalväringute teenuseosutaja esmase tegevusloa taotlemise menetlustasu on 1000 eurot. Paragrahvis 45 4 on sätestatu täiendava tegevusloa taotlemisel tasutavad menetlustasud ning investeerimisinstrumentide vahendamise teenuseosutajale ja virtuaalväringute teenuseosutajale on ette nähtud menetlustasu 500 eurot. Muudatus on seotud eelnõu seletuskirja koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE), millest tulenevalt muudetakse ühisrahastusteenuse osutaja „investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutajaks“ eelnõus kasutatavate mõistete ja reguleerimisala tõttu. Punktiga 13 muudetakse FIS §-i 455. Uue lõikega nähakse ette investeerimisinstrumendi ja virtuaalvääringu põhiteabedokumendi registreerimise taotlemise menetlustasu, mis on 600 eurot. Tulenevalt uue tasu kehtestamisest on muudetud paragrahvi pealkirja. Paragrahviga 119 sätestatakse kindlustustegevuse seaduse (KTS) muudatused. Selle kohaselt muudetakse KTS-i § 109 lõiget 2. Analoogselt teiste finansteenuse osutajate juhatuse liikmete ja töötajatega ei või investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja virtuaalvääringu teenuse osutaja olla kindlustusandja juhatuse liige, välja arvatud kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja. 96 Paragrahviga 120 sätestatakse krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (KAVS) muudatused. Selle kohaselt täiendatakse KAVSi § 2 lõikega 71. Lisatava lõike kohaselt ei kohaldata krediidiandjate ja – vahendajate seadust ühisrahastusteenuse osutajale, kui ühisrahastus- ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muudatuse vajalikkus tuleneb sellest, et ühisrahastusteenuse osutajatele on viimativiidatud eriseaduses loodud eraldi kohaldatav õiguslik raamistik, mistõttu lisatav lõige on pigem selgitava iseloomuga vältimaks kahe seaduse samaaegset kohaldamist. Küll aga peab ühisrahastusteenuse osutaja, kui ta pakub või vahendab tarbijakrediiti, täitma asjaomaseid KAVSi nõudeid (eeskätt KAVS peatükid 6 ja 7). Paragrahvis 121 sätestatakse krediidiasutuse seaduse (KAS) muudatus. Selle kohaselt täiendatakse KAS §-i 2 lõikega 7 õigusselguse tagamise eesmärgil. Muudatusest tulenevalt kohaldatakse krediidiasutusele, kes pakub investeerimisinstrumentide või virtuaalvääringute vahendamise teenust, ühisrahastus- ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11., ja 12. peatükis sätestatut. Paragrahviga 122 sätestatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muudatused. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61, mille kohaselt ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seadust ühisrahastuse, virtuaalvääringu ja investeerimisinstrumentidega seotud teenuste seaduse tähenduses ühisrahastuse, virtuaalvääringu ja investeerimisinstrumentidega seotud teenuste osutajana tegutsemine. Sarnaselt teistele finantsjärelevalvesubjektidele on tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega. Paragrahviga 123 sätestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine. Muudatuse kohaselt täiendatakse makseasutuste ja e-raha asutuste §-i 2 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Makseasutusele või e-raha asutusele, kes pakub investeerimisinstrumentide või virtuaalvääringute vahendamise teenust, kohaldatakse ühisrahastuse- ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11., ja 12. peatükis sätestatut.“. Paragrahviga 124 sätestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused. Punktidega 1 ja 2 täiendatakse seaduse kohaldumisala investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse ning virtuaalvääringu teenuse osutajatega. Kohaldumisalasse tehtavad muudatused on tehnilist laadi ning käivad kokku teiste seaduses tehtavate muudatustega. Punktiga 3 lisatakse eelnõu subjektid RahaPTS-is finantseerimisasutuse määratluse alla, mis tähendab, et nimetatud teenuseosutajatele rakenduvad sarnaselt krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutusega lisa- hoolsusmeetmed rahapesu ja terrorismi tõkestamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutajate jaoks jäävad RahaPTS-ist tulenevad kohustused samaks ning teistele lisatavas punktis nimetatud teenuseosutajatele rakendatakse praktikas samasuguseid nõudeid nagu rakendatakse kehtiva RahaPTS sõnastuse järgi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nimetatud kohustused tulenevad sellest, et vastavalt 2020-2021. aastatel koostatud rahapesu riikliku riskihinnangu tulemustele on ühisrahastuse- ja virtuaalvääringu teenuste sektoris oluline rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise risk. Lisaks, kuivõrd investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajal on lubatud korraldada investeerimisinstrumentide (esma)pakkumisi ja kauplemist järelturul, siis on oluline, et investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja oleks kohustatud isik RahaPTS-i mõistes (vt ka RahaPTS § 2 lg 1 p 2 ja § 3 p 3) ning seeläbi kohalduks samast seadusest tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele seatud hoolsusmeetmed. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks viited virtuaalvääringu teenuse pakkumisele seaduses kasutatavate terminite (§ 3) ja tegevusloa taotlemise (§ 70 jj) paragrahvides, kuivõrd nimetatud teenusepakkujate kohta käivad sätted on koondatud eriseadusesse ehk käesolevasse eelnõu osaks olevasse ÜMIVS-isse. 97 Punktiga 5 asendatakse paragrahvi 25 pealkirjas sõna „pakkuja“ sõnaga „osutaja“. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, millega ühildatakse ÜMIVS-is kasutatav termin RahaPTS-iga. Punktiga 6 muudetakse § 70 lõike 4 sõnastust selliselt, et kustutatakse viide virtuaalvääringu teenuse osutajatele RahaPTS tegevusloa taotlemise kontekstis, kuivõrd virtuaalvääringu teenuse osutaja kohta käivad tegevusloa taotlemise sätted on viidud ÜMIVS-isse. Punktiga 7 lisatakse seadusesse § 1183, mille kohaselt RahaPTS-i alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks eelnõu kohase virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega või 2023. aasta 1. juulil. Erand on vajalik selleks, et anda virtuaalvääringu teenuse osutajatele pikem üleminekuperiood tegevusloa taotlemiseks alates ÜMIVS-i jõustumisest (01.04.2022) ning vajadusel lisaks üleminekuperiood oma tegevuse eelnõuga kooskõlla viimiseks hiljemalt siis, kui RahaPTS alusel väljastatud tegevusluba oma kehtivuse kaotab. Paragrahviga 125 muudetakse rahvusvahelise sanktsiooni seadust, lisades selle kohaldumisalasse ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja virtuaalvääringu teenuse osutaja käesoleva seaduse tähenduses. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, millega tagatakse, et virtuaalvääringu teenuse osutajad oleksid jätkuvalt RSanS kohaldumisalas, ning viimatimainitud seaduse kohaldumisalasse lisatakse ka investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajad. Paragrahviga 126 sätestatakse väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused. Punktiga 1 muudetakse väärtpaberite registri pidamise seaduse § 2 lõiget 2, millega luuakse võimalus (mitte kohustus) kanda investeerimisinstrumendid Eesti väärtpaberite registrisse. Kuivõrd investeerimisinstrumentide registripidamine on eraldi reguleeritud eelnõu 7. peatükis, siis vastavate investeerimisinstrumentide registreerimine väärtpaberite registris toimiks nö topeltregistreerimisena, mistõttu saab see ainult olla vabatahtlik. Punktiga 2 täiendatakse seaduse §-i 2 lõigetega 41 ja 42. Nimetatud täienduste näol on tegemist selgitava iseloomuga lisandustega, mille järgi ei kohaldata eelnõus väärtpaberikonto ja kontohaldurite kohta sätestatut, kui investeerimisinstrument on registreeritud keskdepositooriumis. Sama paragrahvi lõike 4 2 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister täpsemad nõuded keskdepositooriumis investeerimisinstrumentide registreerimisele ja tehingute tegemisele. Nimetatud lisanduste eesmärk on vältida nn topeltrežiimi kohaldumist neile, kes on otsustanud investeerimisinstrumendi registreerida eelnõu sätete kohaselt ja neile, kes on registreerinud instrumendi keskdepositooriumis. Paragrahviga 127 sätestatakse väärtpaberituru seaduse muudatused. Punktis 1 on sätestatud VPTS §-i 40 muutmine. Nimelt täiendatakse VPTS §-i 40 lõikega 21, et tagada õigusselgus. Investeerimisühing, kes pakub investeerimisinstrumente või virtuaalvääringute vahendamise teenust, ei pea selleks taotlema eraldi tegevusluba, vaid ta saab neid teenuseid pakkuda olemasoleva investeerimisühingu tegevusloa raames juhul, kui ta täidab käesoleva seaduse peatükkides 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11., ja 12. sätestatud nõudeid. Sarnane lähenemine on ka krediidiasutuste ja makseasutuste ning e-raha asutuste puhul (vt § 114 ja § 117 ülal). Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VPTS § 23784. Muudatus on seotud eelnõu seletuskirja koostamise hetkel Riigikogu menetluses oleva Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE). Kuivõrd samasisuline säte lisatakse käesolevasse eriseadusesse, ei ole vajadust jätta kehtivaks sama sätet väärtpaberituru seaduses. Paragrahvis 128 on sätestatud seaduse jõustumise ajaks 2022. aasta 1. aprill. Eelnõu koostajate hinnangul on vajalik seada täiendav üleminekuperiood nii Finantsinspektsiooni jaoks, et Finantsinspektsioonil oleks aega end ette valmistada täiendavate tegevuslubade taotlemiseks (vt ka § 117 lg 2) ning vajadusel kaasata täiendavaid ressursse, sh personali tegevusloa taotluste menetlemiseks, kui ka turuosaliste jaoks, kellel on vaja täiendavat aega enda tegevuse viimiseks kooskõlla seaduse nõuetega, sh taotleda asjaomast tegevusluba Finantsinspektsioonilt. 98 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutavad peamised uued terminid Termin Sisu (lihtsustatult) Investeerimisinstrument Investeerimisriski sisaldav nn väärtpaberilaadne toode (kuid mis ei ole väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud väärtpaber). Investeerimisinstrument võib olla nt osalus ühisrahastusprojektis, osalus krüptovara emissioonis, samas ka osaühingu osa jms. Rahastuse taotleja Füüsiline või juriidiline isik, kes soovib oma investeerimisprojekti jaoks rahastust saada investeerimisinstrumendi kaudu. Antud juhul on on füüsilise isiku puhul tegemist tarbijaga, kes ühisrahastusplatvormi kaudu nö võtab krediiti. Teenuseosutaja: Investeerimisinstrumendi Isik, kes vahendab läbi finantsvahendusplatvormi (nt läbi vahendamise teenuse osutaja ühisrahastusplatvormi) või muul viisil investeerimisinstrumenti. Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja võib samal ajal olla ise ka rahastuse taotleja. Virtuaalvääringu teenuse osutaja Isik, kes pakub virtuaalvääringu rahakotiteenust, virtuaalvääringu vahetamise teenust, virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust või virtuaalvääringu ülekandeteenust. Avalikkuse all mõistetakse käesoleva eelnõu tähenduses eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi. Tegemist on sarnase määratlusega nagu sätestatud krediidiasutuste seaduses, kuid käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutajate regulatsiooni ühte seadusesse koondamise eesmärgil on avalikkuse mõiste lisatud ka eelnõusse. Eriotstarbeline üksus on juriidiline isik, mis on loodud teatavate kitsamate või ajutiste eesmärkide täitmiseks ja finantsriski, maksu- või regulatiivse riski eraldamiseks, sageli väärtpaberistamise vahendusettevõte või üksus, mille ainsaks eesmärgiks on väärtpaberistamine Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Eriotstarbelise üksuse mõiste tuleb EL ühisrahastusmäärusest, kuid selle lisamine käesolevasse seadusesse tuleneb soovist juhtida enam tähelepanu nimetatud üksuse kasutamise faktile ning kaasnevatele kohustustele. Finantsvahendusplatvorm on tehniline lahendus või tehniliste lahenduste süsteem, mis võimaldab investeerimisinstrumente või virtuaalvääringuid pidevalt ja korrapäraselt omandada ning võõrandada. Nimetatud termini eraldi seaduses sätestamine on eelnõu koostajate hinnangul vajalik, sest finants- vahendusplatvorm ei ole iseenesest kliendile osutatav teenus, vaid vahend, mille abil teenuseosutaja teenust osutab. Kuivõrd sellise vahendiga kaasnevad erinõuded teenuseosutajale, siis eraldi termin peaks ühelt poolt sellele tähelepanu juhtima ning teisalt vältima kordusi nimetatud vahendile viitamisel. Investeerimisinstrument on investeerimise eesmärgil kasutatav finantsvara (finantsinstrument), mille (peamine) eesmärk on teenida instrumendi hoidjale tulu. Sarnaselt väärtpaberituru seaduses reguleeritud väärtpaberitega peaks investeerimisinstrumendi puhul investeerimise eesmärk tähendama seda, et investeerimisinstrumendi soetamisest ja hoidmisest tuleneda võiv tulu põhineb suuresti kellegi muu isiku kui investori panusel rahastuse taotleja käekäigu suhtes, st investor omandab investeerimisinstrumendi, jäädes sellega kaasnevas õigussuhtes suuresti passiivseks rahastuse taotleja ja/või vahendamise teenuse osutaja suhtes. Samas on investeerimisinstrument sätestatud käesolevas seaduses eraldi mõistena, et vältida selle segamini ajamist väärtpaberituru seaduses reguleeritud väärtpaberiga. Investeerimisprojekt on finantseerimise taotlemise eesmärgil avaldatud rahastuse taotleja tegevuste kavand või kirjeldus. Nimetatud termini puhul on eeskuju võetud EL ühisrahastusmääruses esitatud definitsioonist, kuid selle sisu on laiendatud, et seda oleks võimalik lisaks ühisrahastusele kohaldada ka teistele käesolevas seaduses sätestatud raha kaasamise viisidele. 99 Investor on isik, kellele kuulub investeerimisinstrument või kes on võtnud kohustuse või kellel on õigus omandada investeerimisinstrument. Potentsiaalne investor on isik, kellele soovitakse investeerimisinstrumenti pakkuda, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud. Investor võib olla kogenud või mittekogenud. Kogenud investor on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikkel 2 lõike 1 punktis j sätestatud investor, sealhulgas kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 tähenduses. Mittekogenud investor on eelmises lauses nimetamata investor. Klient on teenuse kasutaja, sealhulgas investor või rahastuse taotleja. Krüptovaral põhinev investeerimisinstrument (ehk investeerimistoken) on investeerimisinstrument, mis on esitatud elektroonilisel kujul, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ning mis on registreeritud hajusraamatusüsteemis või muul sarnasel tehnoloogial põhinevas turvalises süsteemis või mis põhineb krüptograafial. Eraldi termini kasutuselevõtmise on tinginud soov eristada krüptograafial põhinevaid instrumente sellistest, mille pakkumisel ja tehingute tegemisel kasutatakse muid kanaleid ning vältida kordusi eeskätt §-s 65, kus on sätestatud investeerimistokeni erisused võrreldes muude investeerimisinstrumentidega. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (MiFIDII);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Vt täpsemalt käesoleva seletuskirja lisa, kus on ära toodud vastavustabelid määruse (EL) 2020/1503 valikukohtade ja direktiivi (EL) 2020/1504 ülevõtmise kohta. 6. Seaduse mõjud 6.1. Investeerimisinstrumentide vahendamise mõju 6.1.1. Majanduslik mõju ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajale Sihtrühm: ühisrahastuse ja muud investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajad. Teadaolevalt tegutseb Eestis üle 20 ühisrahastusteenuse osutaja, täpne statistika aga puudub. Kuivõrd aruandlus ei ole olulises osas kättesaadav, siis ei ole võimalik hetkel asjaomast statistikat pakkuda ega adekvaatselt teenuse mahtusid hinnata. Andmed muutuvad kättesaadavaks ja adekvaatse statistika tegemine võimalikuks peale seda, kui hakatakse rakendama EL ühisrahastusmäärust ja käesolevat seadust, mis kehtestab ühisrahastusteenuse osutajatele järelevalve ja aruandluskohustuse.61 Ühisrahastusteenuse osutajad võib suures plaanis jaotada mõjude vaates kaheks: 1. Ühisrahastusteenuse osutajad, kes taotlevad tegevusloa EL ühisrahastusmääruse alusel; 2. Muud ühisrahastusteenuse osutajad, kes ei kuulu EL ühisrahastusmääruse kohaldamisalasse ega paku annetus- või auhinnapõhist ühisrahastusteenust. 61 Infot võib leida ka siit: https://rahafoorum.ee/p2p/. 100 Krüptovara pakkumise korraldajaid ja muud investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajate kohta adekvaatne statistika samuti käesoleval ajal puudub. TalTech avaldas 2021. a. 16. juuni uuringu, milles käsitletakse Eesti nn FinTech sektori suurust, sh kui palju ettevõtteid selles valdkonnas tegutseb ja mis on töötajate kogu arv62. Selle uuringu kohaselt tegutses Eestis 2020. a. lõpus 215 FinTech suunitlusega ettevõtet, sealhulgas 51 ettevõtet nendest tegeles nn digitaalsete varade kauplemis- või vahetuskohana, 19 ettevõtet pakkus digitaalselt finantsvahendite kaasamise võimalusi ja 43 ettevõtet tegeles digitaalsel kujul laenude vahendamisega. Joonis 11. 2020. a. lõpu seisuga Eestis tegutsevad FinTech ettevõtted erinevate teenuste või tegevusvaldkondade järgi63 Nimetatud uuringu kohaselt oli FinTech ettevõtete varade suurus 2019. a. lõpus ca 1 mlrd eurot ja tulud küündisid 235 miljoni euroni. Siiski on keeruline hinnata, kui palju selles uuringus käsitletud ettevõtetest võiksid kuuluda eelnõu kohaldumisalasse. Tõenäoliselt teatud osa eelnimetatud sektorites (digitaalsete varade kauplemiskohad, digitaalsel kujul vahendite kaasamine, digitaalsel kujul laenude vahendajad) tegutsevad ettevõtted käesoleva seaduse kohaldusmisalasse kuuluvad. Uuringus tuli veel välja ka see, et kõige rohkem töötajaid töötas digitaalsel kujul laenude vahendajates ja digitaalsete varade kauplemiskohtades – kokku ca 900 isikut (kogu käsitletud FinTech sektoris kokku oli veidi alla 2000 töötaja). Mõju ulatus: Ühisrahastuseteenuse osutaja või muude investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja peab oma tegevuse vastavusse viima seadusest (ja asjakohasel juhul ka EL ühisrahastusmäärusest) tulenevate nõuetega, sealhulgas:  taotlema tegevusloa;  omama nõuetekohaseid omavahendeid;  viima organisatsiooni ja selle juhtimissüsteemi vastavusse seadusest tulenevate nõuetega;  osutama teenust vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele;  alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele, sh esitama oma tegevuse kohta aruandlust;  kandma vastutust, kui toimub kehtestatud nõuete rikkumine;  maksma järelevalvetasu. Siia alla kuuluvad teenuseosutajad, kes juba käesoleval ajal teenust pakuvad kui ka uued ettevõtjad, kes soovivad turule tulla. 62 https://taltech.ee/en/news/fintech-report-estonia-2021 63 Allikas: TalTech uuring Eesti FinTech sektori kohta (2021. a. 16. juuni), lk 14 101 Teenuseosutajatele, kes käesoleval ajal tegutsevad krediidivahendaja tegevusloaga (KAVS § 2 lg 2), pakkudes mh krediiti investeerimise võimalust, tuleb oma tegevus mõnevõrra ümber korraldada, sh taotleda uut tegevusluba ja viia oma tegevus vastavusse uute nõuetega. Samas on neile ette nähtud ka üleminekuperiood, mille jooksul tuleb ettevõtte tegevus uute nõuetega vastavusse viia. Kuna viidatud teenuseosutajatel on juba käesoleval ajal tegevusluba, alluvad finantsjärelevalvele, täidavad neile kehtestatud tegevusnõudeid, siis suures plaanis võib öelda, et mõjud neile on mõnevõrra väiksemad, kui teenuseosutajatele, kes alles tegevust alustavad ja tegevusluba taotlema hakkavad. Seadusest tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada ka IT lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist, et tagada teenuseosutaja tegevus, sh finantsvahendusplatvormi vastavus nõuetele. Samuti võib tekkida vajadus võtta tööle uusi isikuid ja tuleb tagada, et juhid (juhatuse ja nõukogu liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eeltoodu võib tähendada, et töötajaid on vaja ka koolitada, et nad uue seaduse nõuetest teadlikud oleksid (s.t. võrreldes varasemaga võivad suureneda koolituskulud). Juhul kui tegemist on täiesti uue ettevõttega, siis tuleb arvestada, et eeltoodud kulud võivad veelgi suuremad olla. Kokkuvõttes on keeruline hinnata, kas eelnõuga kaasnevad kulud võivad tõsta ka teenuse hinda klientidele, kuid loodetavasti ei ole see tõus märkismiväärne ja piisav konkurents antud sektoris hoiab hinnad mõistlikul tasemel. Lisaks avaldub majanduslik mõju menetlustasude ja järelevalvetasude maksmises. Eelnõu kohaselt tuleb tasuda tegevusloa menetlustasu 1000 eurot, mis on ühekordne, kuid lisaks Finantsinspektsioonile makstavale tasule tuleb teha kulutusi tegevusloa taotluse dokumentatsiooni kokkusaamiseks (muuhulgas võib vajalikuks osutuda väljavõtete esitamine erinevate riikide registritest). Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui kapitaliosa on 1% algkapitalisummast, siis minimaalselt oleks see antud subjektide puhul 250 eurot (lähtuvalt 25 000 euro suurusest kapitalinõudest). Mahuosa (mis on järelevalvetasu peamine osa) suurust on aga keerulisem hinnata. Siiski võib teatud hinnangu saamiseks võtta aluseks juba täna Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide poolt makstud järelevalvetasud. Finantsinspektsioonile makstud järelevalvetasude suurus koondatud kujul aastate 2019 ja 2020 kohta on esitatud järgmises tabelis. Tabel nr 7. Finantsinspektsioon järelevalvetasu 2019/2020 tuhandetes eurodes64 Eeltoodu põhjal võiks hinnata, et makstavate tasude suurus antud sektoris võiks jääda makseasutuste ja krediidiandjate poolt makstud tasude vahemikku (kokku ca 80 000 – 220 000 eurot). 64 Allikas: Finantsinspektsiooni 2020. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni- aastaraamat-2020 102 Lisaks tuleb arvestada, et kui teenuseosutaja rikub käesolevas seaduses ette nähtud nõudeid, siis võib Finantsinspektsioon teda sanktsioneerida väärteo korras kuni 400 000 euro ulatuses. Siinkohal on oluline lisada, et finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Seega finantsjärelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused, mh on järelevalve tööks ka tagada turutoimimise reeglite järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid koheldakse õiglaselt. Enne väärteomenetlemise algatamist on Finantsinspektsioonil võimalik kaaluda ka muude meetmete rakendamist. Eelkõige on Finantsinspektsioonil võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus rakendada sunniraha nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Ka EL finantssektori õigus, sh ühisrahastuse regulatsioon rõhutab, et vastavad meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada nende eesmärkide täitmine. Eeltoodust lähtuvalt peab Finantsinspektsioonil kui menetlejal olema võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest. Mõju avaldumise sagedus: Teenuseosutaja peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Teenuseosutaja halduskoormuse kasv võib olla suurem eelkõige tegevuse algusfaasis, nt tegevusloa taotlemise protsessi ajal, kui võib vaja minna mh õigusnõustaja abi, mis on täiendav kulu. Uus regulatsioon võib tähendada ka püsikulude suurenemist. Teenuse osutamise ajal on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd teenuseosutaja tegevus peab igal ajal olema vastavuses eelnõuga kavandatavate nõuetega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Seaduse vastuvõtmisel võib mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja tegevuse lõpetada (vt ka sotsiaalne mõju). Samas võib käesoleval ajal tegutseda ühisrahastuse turul ka ettevõtjaid, kelle eesmärgiks ei ole tegelikult ühisrahastusteenuste pakkumine ja reaalne tavapärane äritegevus, mistõttu võib olla regulatsiooni kehtestamisel ka n.ö „puhastav“ efekt. Mõju olulisus: Mõju teenuseosutajale, kes peab taotlema tegevusluba, on kindlasti olemas. Halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi vajadus, nii rahaline kui inimressurss. Samas üldises plaanis ei ole käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid võrreldes kogu ettevõtete arvuga väga palju. Lisaks nende mahud on veel võrreldes kogu finantssekori mahtudega siiski väikesed. Üldise mõjuna võib välja tuua, et kehtestatavad nõuded tagavad võrdsema konkurentsiolukorra erinevate investeerimisteenuste osutamise turul. Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positsiivses suunas. Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad investorid senisest rohkem usaldada investeerimist antud valdkonda (ehk on valmis rohkem panustama nendesse projektidesse), mis võib kaasa tuua üldise teenuste mahu kasvu (samas teenuseosutajate püsikulud ei peaks sellises proportsioonis kasvama). 6.1.2. Majanduslik mõju rahastuse taotlejale Sihtrühm: Kõik isikud, kes soovivad rahalisi vahendeid taotleda eelnõu kohaldamisulatusse kuuluvate teenuseosutajate vahendusel. Rahastuse taotlejad võivad olla nii füüsilised kui ja juriidilised isikud. Juhul kui rahastuse taotleja on samal ajal ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, siis tuleb arvesse võtta ka seda mõju, mida on käsitletud eelmises punktis. 103 Juriidiliste isikute osakaal rahastuse taotlejatest on hinnanguliselt suurem (mahtude mõttes). Füüsilised isikud osalevad rahastuse taotlejatena eeskätt tarbijakrediidi ühisrahastuses. Füüsilistele isikutele aga käesoleva seadusega mõju puudub, nende suhtes jääb jätkuvalt kehtima võlaõigusseaduses sätestatud nn kaitserežiim. Eesti Panga andmetel on viimase 5 aasta jooksul läbi ühisrahastusplatvormide kaasatud ca 900 miljonit eurot. Samas puudub statistika kui palju ettevõtjaid on läbi nende rahastust saanud. Üldiselt võib ilmselt öelda, et see on päris märkimisväärne ettevõtjate arv. Seega on majanduslik mõju ka edaspidi rahastuse taotlejatele üpris oluline, kuna ühisrahastus on selge alternatiiv rahastuse saamiseks võrreldes kõige klassikalisema rahastusviisi – pangalaenuga. Mõju ulatus: Ühisrahastus võimaldab isikutel (käesoleva eelnõu mõistes juriidilistel isikutel) kaasata kapitali ja on alternatiivseks kapitali kaasamise vahendiks nö klassikalistele finantsteenustele (eelkõige pangalaenudele). Eelnõuga ette nähtud nõuded tagavad aga võrdsema „mänguruumi“ ja annavad selge kindlustustunde ka rahastuse taotlejatele, kelle jaoks on ühisrahastusteenuse osutajad otsesed koostööpartnerid. Eelnevat võib pidada positiivseks mõjuks. Samas kaasnevad ka juriidilistest isikutest rahastuse taotlejatele mitmed uued nõuded eelnõuga. Näiteks peavad rahastuse taotlejad hakkama edaspidi põhjalikumalt kirjeldama äriprojekti vastavalt ühtsele standardile, mille tarbeks raha kaasatakse (tuleb koostada põhiteabedokument). Ühelt poolt peaks see tõstma rahastatavate projektide kvaliteeti ja seeläbi tõstma ka investorite kindlustunnet. Teiselt poolt tähendab see täiendavaid kulutusi rahastuse taotleja jaoks. Lisaks tuleb avalikustada teave investeerimisinstrumendiga seotud riskide suurenemise või realiseerimise kohta, mis annab samuti investoritele olulist infot. Samuti tuleb arvestada, et kui rahastuse taotleja rikub käesoleva eelnõuga ette nähtud nõudeid (nt ei ole koostanud korrektselt põhiteabedokumenti või annab seoses sellega ebaõiget infot), siis võib Finantsinspektsioon teda sanktsioneerida väärteomenetluse korras kuni 400 000 euro ulatuses. Põhiteabedokumendi registreerimisel Finantsinspektsioonis tuleb lisaks maksta ka menetlustasu (põhiteabedokumendi registreerimise kohustus kaasneb üksnes nö suurte emissioonidega). Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldub iga kord, kui rahastuse taotleja soovib eelnõu kohaldamisulatusse kuuluvate teenuseosutajate vahendusel rahalisi vahendeid taotleda ning raha kaasamine peab toimuma vastavalt eelnõus sätestatud eeskirjadele. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ühisrahastusteenuse osutajad peavad hakkama edaspidi põhjalikumalt hindama rahastuse taotlejaga seonduvaid projekte, mistõttu võib juhtuda, et mõni rahastuse taotleja edaspidi läbi ühisrahastuse vahendeid kaasata ei saa. Seda riski võib pidada siiski väikeseks. Mõju olulisus: Kuna rahastuse taotlemine on võimalus, mitte kohustus, võib eelnõu mõju rahastuse taotlejale pidada väikeseks. 6.1.3. Majanduslik mõju investoritele Sihtrühm: kõik praegused ja tulevased investorid. Vastavalt teenusepakkujatelt saadud andmetele oli 2018. aasta alguses investeerinud ühisrahastusse ligikaudu 13 000 Eesti investorit.65 Käesolevaks ajaks on oma raha paigutanud ühisrahastusse hinnanguliselt 30 000 – 40 000 eestlast, mis on võrreldav börsiinvestorite arvuga.66 Seega on toimunud viimaste aastatega ühisrahastuse populaarsuse hüppeline kasv jaeinvestorite seas. Tulevased investorid on kõik potentsiaalsed isikud, kel võib avalduda soov ühisrahastuse projektidesse investeerida. Võttes arvesse ka rahatarkuse edendamise eesmärke Eestis, siis potentsiaalsete investorite 65 Investeeri, LHV ajakiri nr 4/2018, lk 12. 66 Postimees, https://leht.postimees.ee/7123356/uhisrahastajad-pistavad-rinda-oma-ajaloo-esimese-kriisiaastaga. 104 ring iga aastaga järjest suureneb. Alustavatele investoritele võib ühisrahastus tunduda ka arusaadavam, kui näiteks aktsiatesse investeerimine. Mõju ulatus: Eelnõu võib mõjutada isikute investeerimiskäitumist, kuivõrd regulatsioonide ja finantsjärelevalve alla kuuluvaid teenuseosutajaid usaldatakse rohkem, mistõttu on isikud valmis rohkem ka oma rahalisi vahendeid vastavatesse projektidesse investeerima. Majandusliku heaolu tõus, kuivõrd usaldusväärsetel platvormidel investeerimise korral on suurem tõenäosus oma rahalisi vahendeid kasvatada. Investorite rahalised vahendid on rohkem kaitstud. Investorite testimine ja riskihoiatuse esitamine tagab, et investor on teadlik, ei investeerimisinstrument ei pruugi olla talle sobiv, sealhulgas kui esineb risk, et investor investeerib üle oma kahju kandmise võime. Eelnõu reguleerib ka investoritele kahju hüvitamist juhul kui investoritele on antud eksitavat või ebaõiget teavet (juhul kui põhiteabedokument sisaldab ekslikku teavet). Ehk nähakse ette selged alused, mis juhul on investoritel võimalik sellist kahju hüvitamist nõuda. Mõju investoritele on oluline, kuna „petuskeemile“ üles ehitatud teenuste osutajad peaksid ühisrahastusmudelit kasutades nägema palju rohkem vaeva, et „lihtsat“ raha saada. On väga vähe tõenäoline, et halbade kavatsustega ettevõtjad hakkavad tegevusluba taotlema. See omakorda tagab teenuse kasutajatele turvalisuse, paraneb ka teenuseosutaja ja rahastuse taotleja vastastikune usaldus. Investoritele hakatakse edaspidi andma rohkem asjaomast teavet ja oluline info jõuab investoriteni kiiremini. Investorile kaasnevaid mõjusid võib hinnata positiivseks. Otseselt mingeid uusi kulusid eelnõuga investorite jaoks ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd teenuseosutaja peab vastama nõuetele igal ajahetkel, siis mõju avaldub ka investorile iga kord, kui ta soovib oma rahalisi vaheneid teenuseosutaja vahendusel erinevatesse projektidesse paigutada. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjudena on välja toodud mitteteadliku investori testimisnõuded. Ehk enne, kui mitteteadlik investor saab teha ühisrahastusplatvormil tehingu, peab teenuseosutaja hindama, kas investori teadmised ja kogemused on piisavad asjaomasesse instrumenti investeerimiseks. Samas kaasneb ebapiisavate teadmiste või kogemuse korral üksnes hoiatusteade, millega investor peab tutvuma ja sellest arusaamist kinnitama, kuid see ei takista siiski investeeringu tegemist. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on seega väike. Paratamatult jääb alles risk, et vaatamata regulatsioonile mõned projektid lähevad halvaks ja ebaõnnestuvad ehk realiseerub klassikaline investeerimisrisk. Eelnõu üheks eesmärgiks on kehtestada nõudeid, et sellised olukorrad oleksid pigem harv nähtus. Samuti võivad investeeringu tasuvused muutuda madalamaks, kuna teenuseosutajale tekivad regulatsiooni nõuete järgimisega täiendavad kulud, siis võib olla, et tootlused langevad. Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse investorkaitse nõudeid ja mõju võib pidada positiivseks. 6.1.4. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: Punktides 6.1.1–6.1.3. nimetatud sihtrühmad. Mõju ulatus: Eelnõu mõjutab teenuseosutajates isikute tööle võtmist ja juhatuse liikmete määramist või tagasikutsumist, kuna nähakse ette nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele. Pärast seaduse vastusvõtmist ei pruugi juba tegutsevas ettevõttes olevad isikud vastata töötaja ja juhtorgani liikme nõuetele, mis võib tähendada näiteks töösuhete lõpetamist või juhatuse liikme tagasikutsumist. 105 Kui teenuseosutamine on regulatsiooni ja järelevalve all, siis väheneb risk, et isikud investeerivad oma vahendeid ebausaldusväärsetesse ettevõtetesse, misjärel nad võivad oma vahenditest ilma jääda ja langeda seetõttu rahalistesse raskustesse, sealhulgas langeda alla vaesuspiiri. Mõju avaldumise sagedus: Ilmselt selgub uute töökohtade loomise vajadus seaduse rakendamise alguses. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib kaasa tuua teatud ettevõtete äritegevuse lõpetamise, kes ei ole võimelised taotlema tegevusluba, mistõttu mõjutab see negatiivselt ka tööhõivet (töötuks jäämise oht). Samas võib anda tegevusluba n.ö kvaliteedimärgise, mille alusel on ettevõtjal hõlpsam oma tegevust laiendada ja seetõttu tekib vajadus ka täiendavate töökohtade loomiseks. Mõju olulisus: Uute töökohtade arvu tõus on Eesti üldise tööhõive kõrval pigem väike. 6.2. Krüptovarade pakkumise, sealhulgas virtuaalvääringu teenuse osutamise mõju 6.2.1. Majanduslik mõju teenuseosutajale Sihtrühm: Virtuaalvääringu teenuse osutajad: - hinnanguliselt tegutseb käesoleval ajal ligikaudu 444 virtuaalvääringu teenuse osutajat. Number on pidevas muutumises, kuna ühelt poolt võetakse tegevuslubasid ära, teiselt poolt antakse välja. - Aastatel 2018–2019 suurenes Eestis tegevusluba taotlenud virtuaalvääringu teenuse osutajate arv väga kiiresti (2017–2019 väljastati virtuaalvääringu teenuste tegevuslubasid enam kui 1300 ettevõttele), sest Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kus virtuaalvääringu teenuste osutamisele kehtestati tegevusloakohustus. Turgu võimaldas olulisel määral nö korrastada 10.03.2020 jõustunud RahaPTS-i muudatused, mille tulemusena tunnistatud suur osa tegevuslube RABi poolt kehtetuks. See oli valdavalt tingituna asjaolust, et kehtiva tegevusloaga ettevõtted pidid end viima 10.03.2020 jõustunud nõuetega vastavusse hiljemalt 01.07.2020, kuid seda ei teinud. RABi uuringu raames intervjueeritud PPA küberkuritegude uurija tõi välja, et virtuaalvääringute kasutamine kuritegelikes skeemides on Eestis levinud, suur osa n-ö kuritegeliku keskkonna arveldamistest toimub virtuaalvääringutes ning ka kuritegude ettevalmistamise faasis kasutatakse palju virtuaalvääringuid. Küberkuritegude vaates kasutatakse virtuaalvääringuid peaaegu kõikide kuriteoliikide puhul, üht või paari domineerivat kuriteoliiki ei ole võimalik küberkuritegude uurija sõnul võimalik esile tuua, kuid väga levinud on näiteks igasuguse kuritegevuslikuks otstarbeks kasutatava taristu (nt pahavara kontrollserverite) või kuritegelike teenuste (nt varastatud andmete, pahavara lähtekoodide ostmine) eest tasumine krüptorahaga, aga ka lunaraha nõudmine krüptorahas.67 Mõju ulatus: Seaduse vastuvõtmine mõjutaks kõiki täna Eestis tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse osutajaid, kuivõrd neil on vajalik oma tegevus vastavusse viia käesolevas seaduses sätestatuga, st taotleda tegevusluba Finantsinspektsioonilt ning kohaldada seaduses toodud nõudeid oma igapäevases äritegevuses. Mõju avaldumise sagedus: Teenuseosutaja peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Teenuseosutaja halduskoormuse kasv võib olla suurem eelkõige tegevuse algusfaasis, st tegevusloa taotlemise protsessi ajal, kui võib vaja minna mh õigusnõustaja ja sõltumatu eksperdi abi tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta, mis on taotlejale täiendav kulu. Uus regulatsioon tähendab ka teenuseosutaja püsikulude suurenemist. Teenuse osutamise ajal on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd teenuseosutaja tegevus peab igal ajal olema vastavuses eelnõus kavandatatud nõuetega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Seaduse vastuvõtmisel võivad tõenäoliselt paljud käesoleval hetkel tegutsevad ettevõtjad oma tegevuse lõpetada (vt ka sotsiaalne mõju). Samas võib käesoleval ajal tegutseda virtuaalvääringu teenuse osutamise sektoris ka ettevõtjaid, kelle eesmärgiks ei ole tegelikult virtuaalvääringu teenuse pakkumine (st pakutakse ka teenuseid, mille jaoks ei ole ettevõtjale 67 https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b, lk 19. 106 tegevusluba väljastatud) ja reaalne tavapärane äritegevus, mistõttu võib olla regulatsiooni kehtestamisel ka n.ö „puhastav“ efekt. Mõju olulisus: Mõju isikutele, kes peavad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa, on kindlasti olemas. Halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi vajadus, nii rahaline kui inimressurss. Täna tegutseb virtuaalvääringu teenuste pakkumise turul suurusjärgus 444 ettevõtjat ning puudub täpne ülevaade nende tegevuse tegelike mahtude kohta. Eelnõuga luuakse ühetaolised alused teenuse osutamise nõuetele, mis peaks tagama parema klientide kaitse ning võrdsema konkurentsiolukorra vastavas sektoris. 6.2.2. Majanduslik mõju investorile Sihtrühm: Kõik krüptovarade sektoris tegutsevad (Eesti) investorid. Mõju ulatus: Täpset mõju on siin keeruline hinnata kuna võimalike investorite/klientide arv on teadmata (ka suurusjärku on keeruline hinnata). Samas rakendub käesolevaga investorile ka positiivne majanduslik mõju näiteks seeläbi, et teenuseosutaja on kohustatud rakendama investori vara hoidmisele senisest rangemaid nõudeid, vältima huvide konflikti, avalikustama hinnateabepoliitika, jms – mis kõik peaks looma paremad võimalused investeerimisprotsessi paremaks toimimiseks ning selleks, et investor tegelikult temale lubatud krüptovara (või teenuse) ka edukalt kokkulepitud hinnaga saaks. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Keskkriminaalpolitsei näeb seoses virtuaalvaluutadega peamiselt kaht riski: 1) kelmuse risk (sageli seoses investeerimisega) ja 2) rahapesurisk. Kelmuse risk on rohkem esiplaanil, kuna selle kohta on praeguseks rohkem praktilisi näiteid: Eestile on tulnud hulgaliselt õigusabitaotlusi juhtumites, kus virtuaalvääringu teenusepakkujad on toime pannud kelmusi. Nii õigusabikoostöö kaudu kui ka Eesti kohtumenetlustes on kinnitust leidnud virtuaalvääringute kasutamine rahapesuks.68 Käesoleva eelnõuga püütakse viidatud probleemkohti vähendada, kuid täielikult seda välitada ei ole võimalik. Seaduse vastuvõtmisel võib mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja tegevuse lõpetada (vt ka sotsiaalne mõju). Samas võib käesoleval ajal tegutseda virtuaalvääringu teenuse osutamise sektoris ka ettevõtjaid, kelle eesmärgiks ei ole tegelikult virtuaalvääringu teenuse pakkumine (st pakutakse ka teenuseid, mille jaoks ei ole ettevõtjale tegevusluba väljastatud) ja reaalne tavapärane äritegevus, mistõttu võib olla regulatsiooni kehtestamisel ka n.ö „puhastav“ efekt. Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse krüptovarade teenuste klientide kaitse nõudeid ja mõju võib pidada positiivseks. 6.2.3. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: Punktides 6.2.1 – 6.2.2 nimetatud sihtrühmad. Mõju ulatus: Eelnõu mõjutab isikute tööle võtmist ja juhatuse liikmete määramist või tagasikutsumist, kuna nähakse ette nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele. Pärast seaduse vastusvõtmist ei pruugi juba tegutsevas ettevõttes olevad isikud vastata töötaja ja juhtorgani liikme nõuetele, mis võib tähendada näiteks töösuhete lõpetamist või juhatuse liikme tagasikutsumist. Kui teenuseosutamine on finantsjärelevalve all, siis väheneb risk, et isikud investeerivad oma vahendeid ebausaldusväärsetesse ettevõtetesse, misjärel nad võivad oma vahenditest ilma jääda ja langeda seetõttu rahalistesse raskustesse, sealhulgas langeda alla vaesuspiiri. Mõju avaldumise sagedus: Ilmselt selgub uute töökohtade loomise vajadus seaduse rakendamise alguses. 68 https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b, lk 19. 107 Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib kaasa tuua teatud ettevõtete äritegevuse lõpetamise, kes ei ole võimelised taotlema tegevusluba, mistõttu mõjutab see negatiivselt ka tööhõivet (töötuks jäämise oht). Samas võib anda tegevusluba n.ö kvaliteedimärgise, mille alusel on ettevõtjal hõlpsam oma tegevust laiendada ja seetõttu tekib vajadus ka täiendavate töökohtade loomiseks. Mõju olulisus: Uute töökohtade arvu tõus on Eesti üldise tööhõive kõrval pigem väike. 6.3. Mõju Finantsinspektsioonile Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2021. aasta seisuga ca 100 inimest. Mõju ulatus: Finantsinspektsiooni halduskoormus võib tõusta märkimisväärselt, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb (vt punktide 7.1.1. ja 7.2.1.sihtrühma suurus), mis võib tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2876 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsisnpektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust. Hinnanguliselt võib käesolev eelnõu tähendada Finantsinspektsiooni jaoks ca 5 – 10 uue töötaja palkamist. Finantsinspektsiooni eelarvet mõjutab positiivselt menetlustasudest ja järelevalvetasudest laevuvad summad. Mõju avaldumise sagedus: seaduse rakendumise alguses avaldub suurem mõju, kui kõik sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjudena võib näha üsna mahukat tegevuslubade väljastamise menetlust 2022. aastal. Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega. 6.4. Mõju Rahapesu andmebüroole (RAB) Sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo, milles töötas 2020. aasta seisuga 32 inimest. Mõju ulatus: Mõju peamiseks ulatuseks tuleb pidada seda, et järelevalve teostamine virtuaalvääringu teenuse osutajate üle läheb väljapoole RAB-i pädevust. Nimetatud mõju võib pidada oluliseks, kuivõrd RAB-i tegevus täna on suuresti suunatud virtuaalvääringu teenuse osutajatega seotud tegevuslubade menetlemisele ning vastava sektori ettevõtjate üle kontrolli teostamisele. 2020. aastal tunnistas RAB kehtetuks kokku 1808 virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba. Nende seas oli 929 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise tegevusluba, 868 rahakotiteenuse luba (puudutatud ettevõtteid oli siiski vähem, sest enamikul loa kaotanud ettevõtetest oli korraga nii virtuaalvääringu vahetusteenuse kui ka rahakotiteenuse tegevusluba) ja 11 juhul kaotasid tegevusloa vastsed virtuaalvääringu teenuse pakkujad (alates 2020. aasta märtsist kasutatakse seda teenuse üldmõistena). Eelnevast tulenevalt võib eeldada, et peamise mõjuna väheneb oluliselt RAB-i töökoormus. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Töökoormuse vähenemise tõttu võib vajada analüüsimist, kas RAB-i struktuuriüksustes on vajalik teha muudatusi. Samas kuna RAB kuulub nüüd Rahanduministeeriumi haldusalasse, mistõttu on juba ulatuslikud muudatused töö ümberkorraldustega toimunud ja eelnõuga kaasnevad mõjud on suures plaanis väikesed. Mõju olulisus: Mõju on väike. 6.5. Muud mõjud Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 108 6.6. Kokkuvõte mõjudest Ühisrahastusturg on küll viimastel aastel väga kiiresti kasvanud kuid võrreldes muu finantssektoriga (eelkõige pangandusega) on tee veel suhteliselt väikene. Siiski mõned ühisrahastusteenuse osutajad omavad käesoleval ajal tegevusluba, nt krediidivahendaja oma. Ehk osaliselt ei tohiks enam käesoleva seaduse rakendamine olla nende suhtes koormav kuna nad on juba Finantsinspektsiooni järelevalve all. Samas mitmed käesoleval ajal teenust pakkuvaid ühisrahastusteenuse osutajaid, keda on arvestuslikult ca 20 ringis, peavad oma tegevuse uute nõuetega vastavusse viima. Krüptovaradega seotud teenuste osutajatel ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatel kulub eelduslikult võrreldes ühisrahastusteenuse osutajatega rohkem täiendavat tööjõudu ja kapitali, et oma tegevus viia kooskõlla seaduses sätestatud nõuetega. Seda põhjusel, et seni ei ole nad üldse Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuulunud. Teisalt vastavate teenuste klientidele rakenduks eelduslikult senisest tunduvalt tõhusam ja parem investori kaitse. Ettevõtjatest rahastuse taotlejad: ettevõtetest rahastuse taotlejatele suures plaanis midagi ei muutu, kuivõrd juba täna on neil võimalik läbi ühisrahastusteenuse osutajate vahendeid kaasata. Uue regulatsiooniga tekivad projektide valimise kriteeriumid, mida ühisrahastusteenuseosutaja peab edaspidi arvestama hakkama. Siiski teatud kohustused kaasnevad ka uue seadusega neile – eelkõige tuleb rahastuse taotlejal anda ühisrahastusteenuse osutajale õiget ja selget teavet investeerimisprojekti vastavalt seaduses sätestatule, hetkel ei ole sellisel kujul info andmine regulatiivselt nö standardiseeritud. Investorid: paranevad investorkaitse nõuded, sh teave projektide kohta muutub hõlpsamini kättesaadavaks ja selgemaks, sellele tekivad ühetaolised nõuded, mis võimaldab investoril paremini ühisrahastusprojekte omavahel võrrelda. Kokkuvõttes paraneb investorite jaoks kindlus, et nende vahendid on nö piisavalt kaitstud. Ühisrahastusteenuste osutajad, muude investeerimisinstrumentide vahendajad ja virtuaalvääringu teenuse osutajad peavad edaspidi teenuse osutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa, mis tähendab suuremat kontrolli sektori üle ja vähendab omakorda võimalikke pettuse juhtumeid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel puuduvad mõjud riigi ja kohaliku omavalitsuste tegevustele. RABi tegevuslubade väljastamise maht väheneb ja seega ka halduskoormus. 8. Rakendusaktid 1. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente (§ 20 lg 3). 2. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded teenuseosutaja juhtorganite liikmete ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele (§ 27 lg 11). 3. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada sise-eeskirjadele esitatavad täpsemad nõuded (§ 30 lg 5). 4. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavalt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad (§ 43 lg 6). 5. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad tehingute kohta käivate andmete avalikustamise nõuded, sealhulgas käesoleva §-i lõikes 1 nimetatud andmete avalikustamise sageduse (§ 48 lg 3). 6. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad nõuded ettenägematute kulude reservi moodustamise ja haldamise tingimustele ning reserviga seotud riskihoiatustele (§ 51 lg 4). 7. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad nõuded investeerimisinstrumendi tulususe või tootluse garanteerimisele või tagasiostugarantii rakendamisele, sealhulgas garantiifondi tingimuste kohta (§ 52 lg 6). 109 8. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded eelseadistatud investeerimise, eelkõige volituse andmisel kasutatavate kriteeriumite ja investorile asjakohase teabe andmise kohta (§ 53 lg 8). 9. Täpsemad nõuded põhiteabedokumendile ja selles sisalduvate andmete loetelule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (§ 54 lg 11). 10. Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu ning üldised tunnustatud tavad (§ 63 lg 4). 11. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kaebuste käsitlemisele ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhjale (§ 64 lg 8). 12. Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada küberturvalisusega seotud riskide juhtimisele täpsemad nõuded (§ 67 lg 6). 13. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täiendavad registri pidamise nõuded (§ 70 lg 4). 14. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded investeerimistokeni registripidamisele (§ 71 lg 6). 15. Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (§ 73 lg 5). 16. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teenuseosutajale täpsemad vara hoidmise nõuded (§ 74 lg 7). 17. Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (§ 76 lg 6). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. aprillil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Pangale, Rahapesu Andmebüroole, Kaitsepolitsei Ametile, MTÜ FinanceEstonia’le, Eesti Pangaliidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Nasdaq Tallinna Börsile, Eesti Advokatuurile, Eesti Krüptoraha Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 110 111 Seletuskirja Lisa 1 EL õiguse vastavustabelid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1504 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakti norm EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 1 jah VPTS § 1 lg 2 Viidatud normi kohaselt lisatakse direktiivi 2014/65/EL, mis on Eestis üle võetud väärtpaberituru seadusega, artikli 2 lõikesse 1 järgmine punkt: „p)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 (*1) artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud ühisrahastusteenuse osutajate suhtes. Artikkel 2 punkt 1 ei Direktiiv tuleb viidatud Tegemist on sättega, mis ajaks riigisisesesse kehtestab liikmesriikidele õigusesse üle võtta. direktiivist tulenevate sätete Eelnõu jõustumisaeg on ülevõtmistähtaja. Selle kehtestatud 1. juuliks kohaselt liikmesriigid 2021. võtavad vastu direktiivi (EL) 2020/1504 artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 10. maiks 2021. Kõnealuseid norme tuleb kohaldada alates 10. novembrist 2021. Artikkel 2 punkt 2 ei - Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele direktiivi ülevõtvate riigisiseste sätete teksti. Artikkel 3 ei - Sätestab direktiivi jõustumise. Artikkel 4 ei - Sätestab direktiivi adressaadid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakti norm EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid 112 Artikkel 29 lõige 1 jah eelnõu § 87 lõige 6 Viidatud artikli kohaselt määravad liikmesriigid pädevad asutused, kes vastutavad käesolevas määruses sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmise eest, ning teavitavad sellest ESMAt. Artikkel 34 esimene ei - Viidatud artikli kohaselt lause teatavad liikmesriigid komisjonile ja ESMA-le oma õigus- ja haldusnormid, millega määruse VI peatükki (pädevad asutused ja esma) rakendatakse, sealhulgas asjaomased kriminaalõigusnormid, hiljemalt 10. novembriks 2021. Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määrust ülevõtvate riigisiseste sätete teksti. Artikkel 34 teine lause ei - Liikmesriigid teatavad põhjendamatu viivituseta komisjonile ja ESMA-le kõnealuste normide hilisematest muudatustest. Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määrust ülevõtvate riigisiseste sätete teksti, kui need muutuvad seaduse vastuvõtmise järel. Artikkel 39 lõige 1 jah eelnõu § 109 Säte kohustab liikmesriike punktid a ja b tagama pädevatele asutustele riigisisese õiguse kohaselt õiguse määrata halduskaristusi ja võtta muid sobivaid haldusmeetmeid, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Artikkel 39 lõike 1 ei - Liikmesriigid teevad viimane lõik esimeses ja teises lõigus osutatud õigusnormid komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks hiljemalt 10. novembriks 2021. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata kõigist õigusnormide hilisematest muudatustest. Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa 113  Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määrust ülevõtvate riigisiseste sätete teksti, mh ka siis, kui need muutuvad seaduse vastuvõtmise järel. Artikkel 39 lõige 2 jah Vt alljärgnevaid lahtreid. Viidatud sätte kohaselt peavad iikmesriigid tagavama kooskõlas oma riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on lõike artikli 39 1 esimese lõigu punktis a osutatud õigusrikkumiste eest õigus kohaldada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid: Artikkel 39 lõige 2 jah eelnõu § 87 lg 7 a) avalik teadaanne, milles punkt a märgitakse ära õigusrikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku nimi ja õigusrikkumise laad; Artikkel 39 lõige 2 jah eelnõu § 87 lg 3 p 5 ja § b) ettekirjutus, millega punkt b 95 nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks õigusrikkumisena käsitatava tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest; Artikkel 39 lõige 2 jah eelnõu § 18, § 27 lg 1 ja c) keeld õigusrikkumise eest punkt c lg 3 ja § 28 lõiked 5-6 vastutaval juriidilise isiku ning § 95 lg 4 punktid 5 juhtorgani liikmel või muul ja 7 õigusrikkumise eest vastutaval füüsilisel isikul ühisrahastusteenuse osutajates juhtimisülesandeid täita; Artikkel 39 lõige 2 jah eelnõu § 98 d) maksimaalne haldustrahv, punkt d mis on vähemalt sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata, isegi kui see ületab punktis e sätestatud maksimumsummasid; Artikkel 39 lõige 2 jah eelnõu § 98 e) juriidilise isiku puhul punkt e maksimaalne haldustrahv vähemalt 500 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 9. novembri 2020. aasta seisuga või kuni 5 % selle juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt kõige värskemale finantsaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud 114  finantsaruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL, (23) siis on asjakohane aastane kogukäive vastavalt liidu asjakohastele raamatupidamisalastele õigusaktidele aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud finantsaruande järgi, mille on kinnitanud kõrgeima tasandi emaettevõtja juhtorgan; Artikkel 39 lõige 2 jah eelnõu § 98 füüsilise isiku puhul punkt f maksimaalne haldustrahv vähemalt 500 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 9. novembri 2020. aasta seisuga. Artikkel 39 lõige 3 ei eelnõu 12. peatükk Liikmesriigid võivad õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette näha täiendavaid karistusi või meetmeid ning suuremaid haldustrahve, kui on sätestatud käesolevas määruses. Artikkel 41 jah HMS nõuded Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused on asjakohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Samuti kehtib kohtule kaebuse esitamise õigus, kui otsust ei tehta kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamist. Artikkel 48 ei eelnõu rakendussätted Artikkel 48 Üleminekuperiood ühisrahastusteenuste osutamiseks kooskõlas riigisisese õigusega 1. Ühisrahastusteenuse osutaja võib kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega jätkata käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate ühisrahastusteenuste osutamist kuni 10. novembrini 2022 või kuni neile antakse artiklis 12 osutatud tegevusluba, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. 115  2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid kehtestada lihtsustatud tegevusloa andmise korra üksustele, kellel on käesoleva määruse jõustumise ajal riigisisese õiguse kohane luba osutada ühisrahastusteenuseid. Pädevad asutused tagavad, et artiklis 12 sätestatud nõuded on täidetud enne sellise lihtsustatud korra kohaselt loa andmist. 3. Hiljemalt 10. maiks 2022 hindab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist käesoleva määruse kohaldamist ühisrahastusteenuse osutajate suhtes, kes osutavad ühisrahastusteenuseid üksnes riigi tasandil, ning käesoleva määruse mõju riiklike ühisrahastusturgude arengule ja rahastamisele juurdepääsule. Selle hinnangu põhjal on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikku ühe korra 12- kuulise ajavahemiku võrra. Artikkel 50 lõige 1 jah Võetakse üle asjaomase Direktiivi (EL) 2019/1937 eriseadusega muudatuse ülevõtmine (rikkumisest teavitaja 1. Liikmesriigid võtavad kaitse seadus), mis artikli 47 järgimiseks käesoleval ajal on vajalikud õigus- ja justiitsministeeriumi haldusnormid vastu ja poolt ettevalmistamisel. avaldavad need hiljemalt 10. novembriks 2021. Kui nimetatud kuupäev on varasem, kui direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 26 lõikes 1 osutatud ülevõtmiskuupäev, lükatakse asjaomaste õigus- ja haldusnormide vastuvõtmine, avaldamine ja kohaldamine edasi kuni direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 26 lõikes 1 osutatud ülevõtmiskuupäevani. Artikkel 50 lõige 2 ei Edastatakse, kui Viidatud sätte kohaselt asjaomane eriseadus edastavad liikmesriigid (rikkumisest teavitaja komisjonile ja ESMA-le kaitse seadus) on vastu artikliga 47 reguleeritavas võetud. valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste 116  õigusnormide teksti. Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määrust ülevõtvate riigisiseste sätete tekst. Artikkel 51 ei Riigisisene õigus tuleb EL ühisrahastusmäärus viidatud ajaks määruse jõustub kahekümnendal normidega vastavusse päeval pärast selle viia. EL avaldamist Euroopa Liidu ühisrahastusmääruse Teatajas. sätete ülevõtmiseks on EL ühisrahastusmäärust eelnõu kooskõlastusele kohaldatakse alates 10. saatmise ajaks novembrist 2020. menetluses ka teine Viidatud määrus on eelnõu tervikuna siduv ja vahetult (Finantsinspektsiooni kohaldatav kõikides seaduse ja teiste seaduse liikmesriikides. muutmise eelnõu; Tegemist on normiga, mis eelnõude infosüsteemi sätestab määruse jõustumise dokumendi number 21- ja kohaldamise ajad ning 0580/05). ÜMIVS-i selle adressaadid. üldine jõustumisaeg on kehtestatud 1. aprilliks 2022. 117 LISA 2. Kokkuvõte krüptovarade väljatöötamiskavatsuse kohta laekunud tagasisidest Eesti Krüptoraha Liit VTK teemade käsitlus on tervitatav, aga peaks minema veel kaugemale, sh 1) looma eraldi TOÜ - tokeniseeritud osaühingu vormi; ja 2) looma lihtsa lahenduse STO/ETO-dele, et vähendada uute ettevõtjate kulusid. Audiitorkogu Toetavad krüptovarade reguleerimisega seotud algatust ja märgivad, et see on vajalik krüptovarade olemuse paremini mõistmiseks ja nende kohta arvestuse pidamiseks. Coinfirm VTK kui sellisel kujul algatus on positiivne. Soovitavad lisada krüptovaradega tehtud tehingute monitoorimise klausli seadusesse. Rakendatud juba UAE's ja Šveitsis, tuleneb FATF-i uutest soovitustest. Eesti Pank Toetavad VTK-s nimetatud eesmärkide lahendamist. Probleem on õiguslike garantiide vähesus ja üldise õigusselguse madal tase. Justiitsministeerium Eelkõige keskenduvad tagasisides äriseadustiku muutmisele. Märgivad, et osade registri- pidamise probleemid tuleks lahendada revisjoni raames, ja siis vaadata, et kuidas plokiahel sinna sobitub. Ei toeta eraldi võõrandamise viisi loomist. Finantsinspektsioon Algatus on positiivne, VTK-s käsitletud küsimused on olulised ja käsitlevad õigeid aspekte. Riskide käsitlus IT-teenuste juures on jäänud tahaplaanile. Oblicity Algatus on positiivne, aga tundmatu kartuses tuleks vältida ülereguleerimist. Tokeni mõiste tuleks paremini lahti seletada - nt mis on bitcoin? Eesti Pangaliit Kui krüptovara vastab väärtpaberi või e-raha tunnustele, siis tuleks neid sellena käsitleda, mitte luua uut raamistikku. Vastasel juhul kerkivad esile uued varaklassid. Rahapesu Andmebüroo Toetab krüptoühingute tegevuse efektiivsemat ja täpsemat reguleerimist. Aga nende käsitlus VTK-s on vähene ja vajab täiendavat analüüsi. Võiks olla üks suur pakett kogu krüptovarade sektori jaoks. Notarite Koda Suur osa tagasisidest keskendub registripidamisele ja OÜ osa võõrandamise tehingute vorminõuete kaotamisele. Notarite Kojale jääb arusaamatuks, miks peaks osanike andmete registreerimise tehnoloogia vahetumine tooma kaasa tehingute vorminõude leevendumise. Blockchain4Europe Soovitavad tehnoloogia-neutraalset lähenemist ja muuta olemasolevat õigust, mitte luua uut seadust. Majandus- ja Üldiselt on algatus tervitatav. Vaja oleks laiemat selgitust (nt juhendi kujul), et millega on Kommunikatsiooniministeerium krüptovarade puhul tegu ja kes võivad sellel alal tegutseda, millised on piirangud, riskid ja ohud. FinanceEstonia Märgivad, et probleem on olemas ja esmast tähelepanu vajavad: 1) Tarbijate/investorite kaitse asjakohase järelevalve läbi. Võtta eeskuju ühisrahastusest, kus tuleb EL regulatsioon, kus pigem hoiatatakse ja koolitatakse. Krüpto puhul sarnaselt delegeerida koolitamiskohustus kapitalikaasajatele; 2) Tuleks reguleerida STO'sid, mitte ICO'sid; 3) Krüpto-fiat börside ja rahakotiteenuste pakkujate regulatsioon; 4) Ei pea tingimata seadusi looma, saab ka juhendite ja tõlgendustega. 118  EELNÕU 27.08.2021 Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse: 1) ühisrahastusteenuse osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), tähenduses, täpsustades ja täiendades nimetatud määruse sätteid; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutamist; 3) investeerimisinstrumentide pakkumist; 4) virtuaalvääringu teenuse osutamist; 5) käesoleva lõike punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutajate asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ja järelevalve teostamist käesoleva lõike punktides nimetatud teenuste osutajate üle ning punktis 1 nimetatud teenuse osutajate üle niivõrd, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaselt lubatud. (2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse: 1) Eestis asutatud investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutajale (edaspidi ühiselt ka teenuseosutaja); 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata isikule, kes taotleb rahalisi vahendeid või pakub investeerimisinstrumente (edaspidi rahastuse taotleja); 3) välisriigi juriidilisele isikule, kes osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu. (2) Käesoleva seaduse 6. ja 7. peatükis sätestatut kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva nõude ja punktis n nimetatud instrumendi pakkumisele või vahendamisele üksnes juhul, kui nende investeerimisinstrumentide pakkumise koguväärtus kõigi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kohta kokku selle pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ületab 5 000 000 eurot. (3) Isikule, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 11. ja 12. peatükis sätestatut, kui nimetatud isik osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust. 1 (4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud krediidiasutusele, investeerimisühingule, makseasutusele ja e-raha asutusele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut, kui nad osutavad käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid. (5) Rahastuse taotlejale, kes ei tegutse teenuseosutajana, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 6., 11. ja 12. peatükis sätestatut. (6) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata füüsilisest isikust rahastuse taotleja suhtes, kes taotleb tarbijakrediiti. (7) Käesolevat seadust ei kohaldata sellisele rahastuse taotlemisele, millega ei kaasne või ei pidanudki kaasnema rahastuse taotleja vastusooritust või muud varaliselt hinnatavat hüve või kus isik saab vastu üksnes mitterahalist hüvitist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (8) Käesolevat seadust ei kohaldata ka: 1) väärtpaberitele ja väärtpaberite pakkumisele vastavalt väärtpaberituru seadusele; 2) investeerimisteenuste osutamisele väärtpaberituru seaduse §-de 43 ja 44 tähenduses; 3) investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele kindlustustegevuse seaduse § 222 lõike 1 tähenduses; 4) investeerimisriskiga pensionilepingule kogumispensionide seaduse § 461 tähenduses; 5) investeerimisriski sisaldavate krediidiasutuste hoiustele krediidiasutuste seaduse § 891 tähenduses. (9) Rahalisi või muid vahendeid, mis teenuseosutaja on saanud oma klientidelt investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil, ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses. (10) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja peab tarbijale krediidi vahendamisel või tarbijakrediidilepinguga seotud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja - vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatut. § 3. Investeerimisinstrument ja sellega seotud teenused ning rahastuse taotleja (1) Investeerimisinstrument käesoleva seaduse tähenduses on investeerimise eesmärgil kasutatav: 1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–8 nimetamata väärtpaber või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis n nimetatud instrument, mis annab selle omanikule hääle-, kasumi- või muid õigusi, mida tavapäraselt seostatakse osaluse omamisega või muul viisil kontrolli teostamisega juriidilises isikus või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduses või muus esemes; 2) krediidilepingust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tulenev nõue; 3) tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud instrument omandada. (2) Investeerimisinstrumendi pakkumine on mistahes vormis ja viisil ning mistahes vahendi, sealhulgas finantsvahendusplatvormi või muu tehnilise või õigusliku lahenduse abil avalikkusele investeerimisinstrumendi omandamise võimaluse kohta kättesaadavaks tehtud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutava investeerimisinstrumendi kohta, et võimaldab investoril otsustada selle investeerimisinstrumendi omandamise üle. 2 (3) Investeerimisinstrumendi pakkumiseks ei loeta investeerimisinstrumendi kohta teabe avaldamist ilma võimaluseta investeerimisinstrument omandada. (4) Ühisrahastusteenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) krediidipõhine, kus investoril võimaldatakse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud investeerimisinstrument, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tulenev instrument, lubadusega pakkumisse investeeritud vahendid kokkulepitud tähtajaks koos intressi- või muu finantstulu näol tagastada; 2) investeerimis- või omakapitalipõhine, kus investoril võimaldatakse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud investeerimisinstrument, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis n nimetatud instrument, lubadusega anda vastutasuks osalus, võlainstrument või muus vormis teatud osa pakkumise tulust. (5) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames pakub avalikkusele investeerimisinstrumente ning peab arvestust investeerimisinstrumentide registri üle. Ühisrahastusteenuse osutajat käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajana. (6) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. (7) Kui isik on samal ajal nii rahastuse taotleja kui ka investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, kohaldatakse talle investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja kohta sätestatut. Kui investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja pakub enda investeerimisinstrumente, kohaldatakse talle lisaks rahastuse taotleja kohta sätestatut. (8) Rahastuse taotleja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis, kui rahastuse taotleja kaasab ise või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja vahendusel rohkem kui üks miljon eurot. § 4. Virtuaalvääring ja sellega seotud teenused (1) Virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud tunnustavad maksevahendina, kuid mis ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga ning mida ei käsitata ametliku valuuta või rahana ega rahalise vahendina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrumendi või maksetehinguna sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses. (2) Virtuaalvääringu teenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) virtuaalvääringu rahakotiteenus; 2) virtuaalvääringu vahetamise teenus; 3) virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenus; 4) virtuaalvääringu ülekandeteenus. (3) Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. 3 (4) Virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringu raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või ühe virtuaalvääringu teise vastu. (5) Virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenus on teenus, millega virtuaalvääringu teenuse osutaja haldab platvormi, kus virtuaalvääringu ostust või müügist huvitatud kolmandad isikud saavad suhelda viisil, mille tulemuseks on leping, vahetades ühe virtuaalvääringu teise vastu või raha vastu. (6) Virtuaalvääringu ülekandeteenus on teenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse osutaja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu rahakotti või –kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja virtuaalvääringu saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat. (7) Virtuaalvääringu teenuseks loetakse ka virtuaalvääringu väljastamist, selle pakkumise või müügi korraldamist või pakkumise või müügiga seotud finantsteenuse osutamist. (8) Virtuaalvääringu teenuse osutaja on juriidiline isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames osutab virtuaalvääringu teenuseid avalikkusele. Virtuaalvääringu teenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. (9) Kui virtuaalvääringul on investeerimisinstrumendi tunnused, kohaldatakse nimetatud virtuaalvääringule investeerimisinstrumendi kohta sätestatut. § 5. Seaduses kasutatud muud terminid (1) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi. (2) Eriotstarbeline üksus on juriidiline isik, mis on loodud teatud kitsamate või ajutiste eesmärkide täitmiseks ning finants- ja maksuriski või regulatiivse riski eraldamiseks, sealhulgas väärtpaberistamise vahendusettevõte või üksus, mille ainsaks eesmärgiks on väärtpaberistamine Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107–121), artikli 1 lõike 2 tähenduses. (3) Finantsvahendusplatvorm on tehniline lahendus või tehniliste lahenduste süsteem, mis võimaldab investeerimisinstrumente või virtuaalvääringuid pidevalt ja korrapäraselt omandada ning võõrandada. (4) Investeerimisprojekt on rahastuse taotleja tegevuste kavand või kirjeldus, mida rahastuse taotleja soovib rahastada investeerimisinstrumendi pakkumise kaudu. (5) Investor on isik, kellele kuulub investeerimisinstrument või kes on võtnud kohustuse või kellel on õigus omandada investeerimisinstrument. Potentsiaalne investor on isik, kellele soovitakse investeerimisinstrumenti pakkuda, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud. Investor võib olla kogenud või mittekogenud. (6) Kogenud investor on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis j nimetatud investor, sealhulgas kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 tähenduses. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata investor on mittekogenud investor. 4 (7) Klient on käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuse kasutaja, sealhulgas investor või rahastuse taotleja. (8) Investeerimistoken on krüptovaral põhinev investeerimisinstrument, mis on esitatud elektroonilisel kujul, mis on digitaalselt üle kantav, säilitatav või kaubeldav ja mis on registreeritud hajusraamatusüsteemis või muul sarnasel tehnoloogial põhinevas turvalises süsteemis või mis põhineb krüptograafial. (9) Käesolevas seaduses lähtutakse olulise osaluse, isiku kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja märkimisväärse seose määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 82, 9, 10 ja 721 sätestatust. 2. peatükk Teenuseosutajana tegutsemise õigus § 6. Tegevusluba (1) Käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks peab teenuseosutajal olema vastav tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. (3) Kui tegevusloa aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud, peab teenuseosutaja sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Teenuseosutaja peab viima oma tegevuse vastavusse tegevusloa saamise aluseks olnud tingimuste ja käesoleva seaduse nõuetega või 30 päeva jooksul pärast eelmises lauses nimetatud teate esitamist esitama tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse ja lõpetama vastava teenuse osutamise. (4) Käesoleva seaduse alusel antud teenuse osutamise tegevusload on tähtajatud, tegevusload ei kehti tütarettevõtja suhtes ja need ei ole teisele isikule üle antavad. § 7. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi tegevusloa taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) ning järgmised dokumendid ja andmed: 1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst; 2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; 3) varade ja aktsia- või osakapitali suurus ning selle sissemaksmist ja omavahendite olemasolu tõendavad dokumendid; 4) tegevusloa taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 5) käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 6) sise-eeskirjad või nende projektid vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 7) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt; 5 8) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehnoloogiliste vahendite ning süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse tagamiseks kasutatud turvameetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase; 9) turvapoliitika või -eeskirjad ja andmed turvalisuse tagamise kohta, sealhulgas meetmed küberturvalisuse tagamiseks; 10) sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamisega, sealhulgas tegevusloa taotleja tegevuse finantseerimisel; 11) tegevusloa taotleja organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mille tegevusloa taotleja on kehtestanud selleks, et rakendada kõiki vajalikke meetmeid oma klientide õigustatud huvide kaitsmiseks ja teenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks ning mis sisaldab vajaduse korral teenuseosutajate kasutamist või teenuse edasiandmise korra kirjeldust ning vahendajaid ja andmeid muude isikute ja teenuste kohta, keda või mida kasutatakse tegevusloa taotleja äritegevuses; 12) tegevusloa taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; 13) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud andmed tegevusloa taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta; 14) andmed tegevusloa taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (edaspidi juhtorganite liikmete) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida tegevusloa taotleja peab oluliseks esitada; 15) andmed äriühingute kohta, milles tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust; 16) andmed tegevusloa taotleja audiitorettevõtja kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 17) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega; 18) tegevusloa taotleja nimel peetavate nende maksekontode loetelu koos iga maksekonto kordumatu tunnuse ja kontopidaja nimega ning asjakohasel juhul ka tegevusloa taotleja nimel peetava virtuaalvääringu rahakoti või muu vahendi kordumatu tunnus, millel hoiustatakse või kavatsetakse hoiustada kliendi vara; 19) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 455 lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud turvapoliitika või -eeskirjade kirjeldus sisaldab: 1) põhjalikku osutatavate teenustega seotud riskide hinnangut ning nende turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmete kirjeldust, mis on võetud tarvitusele klientidele piisava kaitse pakkumiseks välja selgitatud ohtude, sealhulgas pettuse ning tundlike ja isikuandmete ebaseadusliku kasutamise eest; 2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega tagatakse andmekaitse ja tehnilise turvalisuse kõrge tase, muu hulgas infosüsteemide jaoks, mida kasutavad tegevusloa taotleja või kolmandad isikud, kellele antakse edasi teenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid; 3) ülevaade tegevusloa taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. 6 (3) Finantsinspektsioon võib nõuda sõltumatu eksperdi hinnangut tegevusloa taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutule esitab tegevusloa taotleja kinnituse, et kõigil tema juhtorganite liikmetel puuduvad äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide, rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktide, pettuse või ametialase vastutuse valdkonnas kehtiva siseriikliku õiguse rikkumisest tulenevate süüdimõistvate kohtuotsuste ja sanktsioonidega seotud karistused. (5) Kui tegevusloa taotleja juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust omanik on välisriigi kodanik, tuleb tegevusloa taotlejal esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule: 1) tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud; 2) tema kõigi kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid. (6) Isik, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba, esitab käesolevas peatükis sätestatud tegevusloa taotlemiseks Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–10, 13 ja 17–19 nimetatud andmed ja dokumendid. § 8. Äriplaan (1) Äriplaan peab sisaldama tegevusloa taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise struktuuri, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjelduse ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjelduse, samuti järgmiste asjaolude kirjelduse, prognoosi ja analüüsi: 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa; 2) teenuse osutamisega seotud kohustused; 3) tegevusloa taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus; 4) tegevusstrateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa; 5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ning eeldatavad kliendid ja konkurendid; 6) aastabilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused; 7) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia; 8) investeerimis- ja tegevuse finantseerimise poliitika; 9) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse tegevusloa taotleja äritegevuses; 10) tegevuskava äritegevuse lõppemise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 84 sätestatule; 11) muud tähtsust omavad asjaolud. (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta. (3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul: 1) ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed ning omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta teenuseosutajale õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) ei ole äriplaani põhjal võimalik veenduda tegevusloa taotleja suutlikkuses rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja protseduure. 7 § 9. Tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Kui tegevusloa taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole need nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta tegevusloa taotlus läbi vaatamata või nõuda tegevusloa taotlejalt puuduste kõrvaldamist. (2) Kui käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on vastava teenuse pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ettevõtja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid tegevusloa taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist. (3) Tegevusloa taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, saada teavet riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsusüksuste asutustelt, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada tegevusloa taotleja juhtorgani liikmetelt, audiitorettevõtjalt, tema esindajalt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile tema määratud mõistliku tähtaja jooksul. (5) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab tegevusloa taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks sellest olulisest muudatusest teadasaamise aja. Sellel juhul peab Finantsinspektsioon teatama tegevusloa taotlejale uue menetlustähtaja. (6) Finantsinspektsioon võib jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kui: 1) tegevusloa taotlus on esitatud oluliste puudustega või 2) tegevusloa taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. (7) Tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid. § 10. Tegevusloa andmise otsus (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel: 1) kehtestada soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral tegevusloa taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest; 2) sätestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikem tähtaeg, mille jooksul peab tegevusloa taotleja viima end tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla. (3) Kui esitatud dokumentidest ja andmetest nähtub, et tegevusloaga hõlmamata teenuse osutamine takistab teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või tegevusloa 8 taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas tema organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad teenuseosutaja järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist, võib Finantsinspektsioon tegevusloa taotleja klientide huvide kaitseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tegevusloa andmisel ette näha tegevusloa taotlejale kõrvaltingimusi, millega: 1) piiratakse vastavate teenuste osutamist; 2) nõutakse tegevusloaga hõlmamata teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja asutamist. (4) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt: 1) selle isiku nimi ja registrikood, kelle kohta otsus tehakse; 2) selle teenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse; 3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev. (5) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata tegevusloa taotlejale kätte. § 11. Tegevusloa andmisest keeldumise alused (1) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda tegevusloa taotlejale tegevusloa andmisest, kui: 1) tegevusloa taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega teenuseosutaja suhtes kehtestatud nõuetele; 2) tegevusloa taotleja aktsia- või osakapital ei ole täielikult sisse makstud; 3) tegevusloa taotleja omavahendite minimaalsuurus ei vasta käesoleva seaduse §-s 74 kehtestatud nõuetele; 4) tegevusloa taotleja juhtorgani liikmed, audiitor, aktsionärid või osanikud ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) tegevusloa taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab tegevusloa taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega tegevusloa taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 6) tegevusloa taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks teenuseosutajana; 7) tegevusloa taotleja esitatud andmetest selgub, et ta ei kavatse tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga; 8) tegevusloa taotluses esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ega üheselt mõistetavad või on need kehtiva õigusega vastuolus; 9) tegevusloa taotlejat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liikme suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni; 10) tegevusloa taotlejale ei ole avatud maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis, mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali; 11) tegevusloa taotleja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) tegevusloa taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset; 9 2) tegevusloa taotleja juhtorganite liikmete haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni; 3) käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust; 4) tegevusloa taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, reputatsiooni ja kogemusi. (3) Tegevusloa taotleja ei või kolme kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatu alusel, ei või tegevusloa taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne ühe kuu möödumist tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmisest. § 12. Tegevusloa kehtivuse lõppemine (1) Tegevusloa kehtivus lõpeb, kui: 1) tehakse teenuseosutaja lõpetamise otsus; 2) tegevusluba tunnistatakse kehtetuks; 3) teenuseosutaja ühendatakse – luba lõpeb ühendataval isikul; 4) ühinemise teel asutatakse uus teenuseosutaja – luba lõpeb ühinevatel isikutel; 5) kuulutatakse välja teenuseosutaja pankrot. (2) Tegevusloa kehtivuse lõppemisel kaotab juriidiline isik õiguse osutada teenust, milleks talle tegevusluba oli antud. § 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine. (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) teenuseosutaja ei ole tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates alustanud või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et teenuseosutaja ei suuda tegevust nimetatud aja jooksul alustada, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui üheksaks järjestikuseks kuuks; 2) teenuseosutaja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui teenuseosutaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid; 3) teenuseosutaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 4) teenuseosutaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 5) teenuseosutajat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 6) teenuseosutaja avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 7) teenuseosutaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt klientide huve, raharinglust või teenuseosutaja stabiilsust või usaldusväärsust; 8) teenuseosutaja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 9) teenuseosutaja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või teenuseosutajaga samasse 10 konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja seetõttu on piisava järelevalve teostamine takistatud; 10) teenuseosutaja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist; 11) teenuseosutaja on toime pannud rahapesu või rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda; 12) ilmneb, et teenuseosutaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis, kus ta peamiselt tegutseb, teenuseosutajale kehtestatud rangemate nõuete täitmisest; 13) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on teenuseosutaja rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või nende riikide finantsjärelevalve asutuste esitatud tingimusi; 14) teenuseosutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 15) teenuseosutaja ei täida käesoleva seaduses sätestatud muid kohustusi. (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha teenuseosutajale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. (4) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks teenuseosutaja taotluse alusel järgmistel juhtudel: 1) kui teenuseosutaja ei soovi enam käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid osutada; 2) kui teenuseosutaja ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing, tunnistatakse kehtetuks ühendatava ühingu tegevusluba; 3) kui teenuseosutaja ühineb uue ühingu asutamisega, tunnistatakse kehtetuks ühinevate teenuseosutajate tegevusload. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ja teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. (7) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata adressaadile kätte. § 14. Avalikkuse teavitamine (1) Tegevusloa andmise, selle muutmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. (2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatu alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. 11  3. peatükk Tegevus välisriigis ja teise lepinguriigi isiku tegevus eestis § 15. Teenuseosutaja tegevus välisriigis (1) Kui Eestis asutatud ja tegevusluba omav teenuseosutaja soovib asutada välisriigis filiaali või osutada välisriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik); 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas seoses filiaali asutamise või teenuste piiriülese osutamisega antakse sihtriigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule; 3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis; 4) filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad. (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. (3) Finantsinspektsioon on kohustatud ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates tegema otsuse, millega Finantsinspektsioon: 1) annab loa sihtriigis filiaali asutamise või piiriülese teenuse osutamise või 2) keelab sihtriigis filiaali asutamise või piiriülese teenuse osutamise. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teenuseosutajale teatavaks. (5) Finantsinspektsioon võib teha käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud otsuse keeldumise kohta, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) teenuseosutaja finantsseisund või muud asjaolud tingivad selle, et tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis ei ole piisavalt võimalusi; 2) filiaali asutamine või teenuseosutaja esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) filiaali asutamine või teenuseosutaja esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või kõrvale hiilimise või nende katsega või suurendab selliseid riske; 5) teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid. (6) Enne tegevuse alustamist teatab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal sihtriigis teenuste osutamist alustatakse. (7) Teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. (8) Sihtriigis uue filiaali asutamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile avalduse ning asjakohased käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete täiendused. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatut. 12 (9) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, millega keelatakse teenuseosutaja tegevus välisriigis piiriüleselt või filiaali kaudu, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolud. Nimetatud ettekirjutus toimetatakse viivitamata ettekirjutuse adressaadile kätte. § 16. Teises lepinguriigis asutatud isiku tegevus Eestis (1) Teises lepinguriigis asutatud ning oma päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse poolt väljastatud tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus, makseasutus või ühisrahastusteenuse osutaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503 võib osutada Eestis käesoleva seaduse § 1 lg 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isik ei või eelnimetatud teenuseid Eestis piiriüleselt osutada ega teha seda filiaali kaudu. (2) Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleselt teenuse osutamiseks peab käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud isik taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis luba). Taotluses esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku nimi ja aadress selles lepinguriigis, kus ta on asutatud ning filiaali ärinimi ja aadress Eestis; 2) isikule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus; 3) filiaali või Eestis teenuseid piiriüleselt osutava isiku juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad ning teave nende sobilikkuse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõigetes 1–3 sätestatule; 4) filiaali või Eestis teenuseid piiriüleselt osutava isiku tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste ja kolmandatele isikutele edasi antavate ülesannete kirjeldust; 5) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning võimaluse korral päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. (4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) teise lepinguriigi õigusaktid või finantsjärelevalveasutus ei taga piisavat järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku üle; 2) filiaali juhtimise eest vastutavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 juhtorgani liikmetele sätestatud nõuetele. (5) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast loa taotluse saamist. Loa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata loa taotlejale kätte. (6) Eestis piiriüleselt teenuseid osutav või filiaali asutanud isik on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. 13 (7) Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud. Otsus loa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte. 4. peatükk Oluline osalus § 17. Oluline osalus (1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus teenuseosutaja aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt kümme protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju omamist äriühingu juhtorganite üle. (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. (3) Osalus on kaudne, kui: 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga; 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga; 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. § 18. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Teenuseosutajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning teenuseosutaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik: 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning kelle raamatupidamise aruanded võimaldavad nende olemasolu korral adekvaatselt tema finantsseisundi hindamist, kui tegemist on juriidilise isikuga; 3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmise nõudeid, juriidilise isiku puhul ka nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 4) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske; 5) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse mõistes. § 19. Osaluse omandamisest teavitamine (1) Isik, kes kavatseb teenuseosutajas otsese või kaudse olulise osaluse omandada või suurendada osalust üle 20, 30 või 50 protsendi teenuseosutaja aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osaga esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel teenuseosutaja muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel teenuseosutajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi teenuseosutaja aktsia- või osakapitalist või aktsiate või 14 osaga esindatud häälte arvust või kui teenuseosutaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast teenuseosutaja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni. (3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast. § 20. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed (1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles olulist osalust omandatakse, suurendatakse või mis muudetakse omandaja kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate tüübi või osa suuruse ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni; 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega; 3) juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa suuruse ja häälte arvu kohta; 4) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva (juriidilise) isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhtorganite liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus- , töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid; 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel teenuseosutaja juhtorgani liikmeks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 7) kirjeldus omandaja tegevuste kohta ettevõtluses ning omandamisega seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla teenuseosutaja juht; 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud; 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 15 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721; 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721; 16) teenuseosutajat kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud; 17) ülevaade teenuseosutajas seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui teenuseosutaja ei muutu omandamise tulemusel kontrollitavaks äriühinguks. (2) Välisriigi kodaniku korral on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kinnituse asemel vajalik esitada tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente. (4) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmeid ja -dokumente, täpsustades, millist lisateavet ta vajab. § 21. Menetlus ja menetlustähtajad (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 19 lõikes 3 nimetatud teate esitamisest arvates. (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud lisaandmeid ja - dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest alates. (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja - dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. (4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. (5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel vajadusel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused 16 edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised. (7) Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt. § 22. Osaluse omandamise tingimused (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada, seda suurendada või muuta teenuseosutajas kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon seda oma ettekirjutusega ei keela. § 23. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ja selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) teenuseosutaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ja selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd. (2) Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks. (4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on teenuseosutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise iga kord keelata või seda piirata, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 17 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel. (5) Kui omandaja või isik, kellel on teenuseosutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka teenuseosutajale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. § 24. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega, osaga või muul moel kaasnevat hääleõigust ning osalusega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 või enne §-s 25 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud. (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid teenuseosutaja tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (4) Kui teostati tehingust, millega teenuseosutaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates. § 25. Olulise osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osa ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse teenuseosutajas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist teenuseosutaja üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu või osa suuruse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli teenuseosutaja üle või olulise osaluse teenuseosutajas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud 18 määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. (3) Teenuseosutaja on käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. (4) Teenuseosutaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli teenuseosutajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17 ja 19 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721. 5. peatükk Juhtimine ja nõuded tegevusele 1. jagu Teenuseosutaja juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus § 26. Teenuseosutaja asukoht ja peakontor (1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud teenuseosutaja registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis. (2) Teenuseosutaja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis. § 27. Nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele (1) Teenuseosutaja juhtorgani liikmeks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on laitmatu ärialane maine ning vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal. (2) Arvestades teenuseosutaja juhatuse liikme ametikohaga seotud ülesandeid ja vastutust, peavad teenuseosutaja juhatuse liikmetel olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, mis on seotud eelkõige järgmiste teenuse osutamise aspektidega: 1) riskide ennetamine ja vältimine; 2) klientide huvide kaitse; 3) õigusvastase tegevuse vältimine. (3) Isikul ei ole laitmatut mainet, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Juhtorgani liikme ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui: 1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud teenuseosutaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo; 3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja tegevust selliselt, et investorite ja rahastuse taotlejate huvid oleksid piisavalt kaitstud; 19 5) ta on esitanud Finantsinspektsioonile valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata; 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. (4) Teenuseosutaja juhtorganite liikmed ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes teenuseosutaja ja tema klientide huvidest. Teenuseosutaja tagab, et tema äritegevuse protsessis osalevatel töötajatel on tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. (5) Teenuseosutaja määrab sise-eeskirjas juhtorganite liikmete ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste taseme, mis on vajalik teenuseosutaja organisatsioonis ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust. (6) Teenuseosutaja juhtorganite liikmed ja töötajad on kohustatud seadma teenuseosutaja ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Teenuseosutaja töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet pakutavate või vahendatavate teenuste kohta. (7) Teenuseosutaja juhtorganite liikmed on kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu. Teenuseosutaja juhtorganite liikmed peavad tagama, et teenuseosutaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduurid, mis on teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. (8) Teenuseosutaja juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, samuti hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. (9) Teenuseosutaja juhatus kehtestab asjakohase korra ja menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine, ning teostab järelevalvet nende rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil. (10) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on teenuseosutaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline isik, kelle tööülesannete hulka kuuluvad teenuseosutaja nimel teenuse osutamisega seotud tegevused, sealhulgas teenuseosutaja esindamine või teenuseosutaja juhtimine või kontrollimine. (11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded teenuseosutaja juhtorganite liikmete ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele. § 28. Juhtorganite liikmetest ja audiitorettevõtjast teavitamine ning juhtorgani liikme tagasikutsumine 20 (1) Teenuseosutaja juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, elukoht, hariduse kirjeldus, töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, samuti tema usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid; 2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu; 3) kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutaja juhtimist välistavad asjaolud. (2) Teenuseosutaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid ning kinnituse Finantsinspektsioonile. (3) Teenuseosutaja esitab audiitorettevõtja valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitorettevõtja kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla teenuseosutaja audiitor. (4) Teenuseosutaja on kohustatud juhtorgani liikmete ja audiitorettevõtja valimise või määramise kavatsusest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist. (5) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist järgmistel juhtudel: 1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhtorgani liikmele kehtestatud nõuetele; 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 3) isiku tegevus teenuseosutaja juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline teenuseosutajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. (6) Kui teenuseosutaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt või tunnistada teenuseosutaja tegevusluba kehtetuks. (7) Tagasikutsutud juhtorgani liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, teenuseosutaja juhatuse, nõukogu, osaniku või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni üldkoosolek on valinud uue nõukogu liikme. § 29. Nõuded juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamisele Teenuseosutaja juhtorgani liikmete või töötajate tasustamise ning juhtorgani liikme ülesannete või töötajate tööga kaasnevate hüvede ja muude soodustuste määramise alused ning põhimõtted ja nende rakendamine peavad: 1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtete ja teenuseosutaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist; 2) lähtuma teenuseosutaja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades tema majandustulemusi ning klientide õigustatud huve; 21 3) olema proportsionaalsed teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatusega ning juhtorgani liikme või töötaja vastutusvaldkonnaga; 4) hõlmama huvide konflikti maandamise või vältimise meetmeid. § 30. Sise-eeskirjad (1) Teenuseosutaja peab kehtestama ja rakendama teenuseosutaja ning tema juhtorganite liikmete ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mis tagavad teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja teenuseosutaja juhtorganite otsuste täitmise, samuti teenuste õigus- ja korrapärase osutamise. (2) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks: 1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) teenuste osutamise kord, sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks; 3) tehingute ja toimingute tegemise kord teenuseosutaja nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel; 4) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe teenuseosutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel; 5) huvide konfliktide maandamise ja vältimise kirjeldus ja tegevuskava ning maandamise meetmed; 6) teenuse osutamisega seotud tegevuste edasiandmise kord; 7) registripidamise, andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord; 8) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ja nende regulaarne kontrollimine; 9) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, vastavuskontrolli ja riskijuhtimise reeglid ning nende rakendamise kord; 10) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad; 11) sisemised protseduurireeglid teenuseosutaja tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks; 12) turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord, ning oluliste operatsiooni- ja turvaintsidentide avastamise ja klassifitseerimise menetlus; 13) tundlikele andmetele juurdepääsu registreerimise, seire, jälgimise ja piiramise kord; 14) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas nende plaanide asjakohasuse ja tõhususe regulaarse katsetamise ja läbivaatamise menetlus; 15) raamatupidamise sise-eeskirjad; 16) filiaalide olemasolu korral kohase tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord; 17) kliendi kaebuste lahendamise kord; 18) käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise kord, mis võimaldab teenuseosutaja töötajatel asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. (3) Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele peavad tarbijakrediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja sise-eeskirjad olema kooskõlas krediidiandjate ja -vahendajate seaduse 6. peatükis sätestatuga. 22 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada sise-eeskirjadele esitatavad täpsemad nõuded. § 31. Sisekontrolli süsteem (1) Teenuseosutajas peab olema loodud ja rakendatud piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada teenuseosutaja tegevuse vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja vastuvõetud otsustele teenuseosutaja kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel, ning tagatud otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel. (2) Teenuseosutajas peab olema kehtestatud ja rakendatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli funktsiooni teostamiseks. (3) Teenuseosutaja juhatus nimetab vastavuskontrolli funktsiooni teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis. (4) Vastavuskontroll peab tagama, et: 1) regulaarselt kontrollitakse teenuseosutaja, selle juhtorgani liikmete ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise- eeskirjadele, teenuseosutaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse teenuseosutajas kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning teenuseosutaja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust; 2) teenuse osutamise eest vastutavaid isikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 3) teenuseosutaja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid. (5) Vastavuskontrolli funktsiooni teostamiseks peab teenuseosutaja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses klientidele teenuste osutamisega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tegevuspõhimõtted ja reeglid peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid. (7) Vastavuskontrolli funktsiooni teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja on võimeline tõendama, et arvestades tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ja et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik. (8) Vastavuskontrolli funktsiooni teostaja tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust. (9) Vastavuskontrolli funktsiooni teostaja on kohustatud talle teenuseosutaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab teenuseosutaja õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama teenuseosutaja juhtorgani liikmetele. (10) Teenuseosutaja tagab sisekontrolli ja vastavuskontrolli funktsiooni teostajale kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ning teavet teenuseosutaja juhatuselt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. 23 § 32. Teenuseosutaja töötaja kohustus Finantsinspektsiooni teavitada (1) Teenuseosutaja töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine; 2) teenuseosutaja juhtorgani liikme või töötaja tekitatud oluline varaline kahju teenuseosutajale või tema klientidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku teenuseosutaja töötaja või muu teenuseosutaja tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust. § 33. Andmete säilitamine (1) Teenuseosutaja säilitab käesolevas seaduses sätestatud andmeid muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viis aastat, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (2) Teenuseosutaja säilitab dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased teenuseosutaja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast teenuseosutajale antud tegevusloa lõppemist peab teenuseosutaja säilitama käesolevas seaduses sätestatud andmeid muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viis aastat, kui andmete säilitamisele ei ole seaduses ette nähtud pikemat tähtaega. 2. jagu Teenuseosutaja tegevusnõuded § 34. Teenuseosutaja tegevuse edasiandmine ja kolmanda isiku teenuste kasutamine (1) Teenuseosutajal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus teenuse osutamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi tegevuse edasiandmine), kui: 1) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juhtorgani liikmed oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil klientide huve ning teenuseosutaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest; 2) tegevuse edasiandmine ei takista teenuseosutaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel ega vähenda teenuse osutamise kvaliteeti; 3) isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma; 4) teenuseosutaja suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu; 5) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus teenuseosutaja ei tegele teenuse osutamisega, mille jaoks talle on väljastatud tegevusluba; 6) tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda mis tahes muid tingimusi, mille alusel teenuseosutajale tegevusluba anti; 7) tegevuse edasiandmisel võtab teenuseosutaja tarvitusele kõik meetmed, et vältida täiendavaid operatsioonilisi riske; 24 8) operatsiooniliste funktsioonide edasiandmine ei takista ega mõjuta sise- ja vastavuskontrolli kvaliteeti ega toimimist ning Finantsinspektsiooni võimalusi finantsjärelevalve teostamisel. (2) Tegevuse edasiandmise korral peab teenuseosutaja hindama tegevuse edasiandmise vajalikkust ning seda, kas isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv. (3) Teenuseosutajal on õigus saada isikult, kellele ta on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse kohta ja anda talle kohustuslikke juhiseid. (4) Teenuseosutaja teavitab enne tegevuse edasiandmist Finantsinspektsiooni. (5) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule teenuseosutajaga seotud tegevuse või ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi teenuseosutaja poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste või ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist, kui: 1) kolmandal isikul puudub käesolevas seaduses sätestatud teenuste osutamiseks või ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon või asjakohasel juhul tegevusluba vastava teenuse osutamiseks; 2) rikutakse teenuseosutaja klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht; 3) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks; 4) kolmas isik, kellele käesoleva seaduse tähenduses teenuse osutamine on edasi antud, ei vasta vähemalt samaväärsetele nõuetele, mis on ette nähtud käesoleva seadusega; 5) rikutakse käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi. (6) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutamisega, kui pakutakse tarbijakrediiti, seotud tegevuste edasiandmisele kohaldatakse laenude vahendamise osas krediidiandjate ja - vahendajate seaduse §-s 46 krediidivahendaja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 35. Huvide konflikti maandamise ja vältimise nõuded (1) Teenuseosutaja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatust. (2) Teenuseosutaja rakendab huvide konflikti maandamise ja vältimise korda, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida teenuse osutamisel teenuseosutaja sisest huvide konflikti, huvide konflikti teenuseosutaja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, teenuseosutaja ja tema klientide vahel ning klientide omavahelisi huvide konflikte. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord peab muu hulgas hõlmama: 1) iga teenuse või tegevusega seotud asjaolusid, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa klientide huvide kahjustamise olulise riski; 2) meetmeid, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks; 3) seda, kuidas potentsiaalsetest või tegelikest huvide konflikti olukordadest kliente teavitatakse. § 36. Teenuseosutaja või temaga seotud isikute osalemine investeerimisprojektides 25 (1) Teenuseosutaja, tema juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, võivad teenuseosutaja vahendusel pakutavates investeerimisprojektides osaleda üksnes järgmisel juhul: 1) teenuseosutaja veebilehel avalikustatakse informatsioon eelnimetatud isikute osaluste kohta, sealhulgas nimetatud isikute poolt investeeritud summa eurodes või protsendina investeerimisprojekti koguväärtusest; ja 2) teenuseostaja tagab, et eelnimetatud isikute investeeringud tehakse samadel tingimustel teiste investoritega ja eelnimetatud isikutele ei võimaldata sooduskohtlemist, eelisjuurdepääsu teabele või muid hüvesid või eeliseid võrreldes teiste investoritega. (2) Teenuseosutaja juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, ei või omada ega omandada finantsilist huvi rahastuse taotleja äritegevuses muul viisil kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul. § 37. Tasu või hüve seoses teenuse osutamisega Teenuseosutaja ei maksa ega anna allahindlust või mitterahalist hüve teisele teenuseosutajale või muule kolmandale isikule investorite korralduste suunamise eest mistahes konkreetse investeerimisinstrumendi pakkumise juurde. Teenuseosutaja ei saa rahastuse taotlejalt ega muult isikult tasu, allahindlust või mitterahalist hüve investorite korralduste suunamise eest mistahes konkreetse virtuaalvääringutega kauplemise platvormi või virtuaalvääringu pakkumise juurde. § 38. Konto avamise kohustus ja sellest teavitamine (1) Teenuseosutaja peab avama maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis, mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali. (2) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile viivitamata asjaomase teabe kõigi tema nimel avatud maksekontode kohta ning teavitab Finantsinspektsiooni, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave muutub. (3) Kui teenuseosutaja kasutab lisaks maksekontodele ka muid kontosid või meetmeid kliendi vara hoiustamiseks, sealhulgas virtuaalvääringu rahakotti, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ka sellistele kontodele. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaolude muutumise korral teavitab teenuseosutaja viivitamata Finantsinspektsiooni ning esitab ajakohased andmed teenuseosutaja makse- või muude kontode kohta. § 39. Nõuded eriotstarbelise üksuse kasutamisele ühisrahastusteenuse osutamisel Teenuseosutajal on õigus kasutada eriotstarbelist üksust ühe mittelikviidse või jagamatu vara pakkumiseks investeerimisinstrumendi kaudu ja kanda eriotstarbelisele üksusele üle ühe investeerimisprojektiga seotud vara. § 40. Nõuded finantsvahendusplatvormile 26 (1) Teenuseosutaja, kes haldab finantsvahendusplatvormi, kehtestab sise-eeskirjadega täpsed õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada platvormiga seotud õigus- ja korrapärase toimimise riske. (2) Teenuseosutaja rakendab meetmeid, et usaldusväärselt hallata finantsvahendusplatvormi korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega. (3) Teenuseosutaja kehtestab finantsvahendusplatvormil läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse tehingute hinna, mahu ja aja avalikustamine. Kõikide selliste tehingute üksikasjad tuleb avalikustada niivõrd reaalajalähedaselt, kui tehniliselt võimalik. (4) Teenuseosutaja rakendab meetmeid, et tagada tema süsteemides täidetud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine. (5) Teenuseosutaja tagab finantsvahendusplatvormil korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse finantsvahendusplatvormil tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning finantsvahendusplatvormi toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. (6) Teenuseosutaja ei või ühelgi enda hallataval finantsvahendusplatvormil täita oma arvel kliendi korraldusi ega kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel. (7) Oma arvel kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehing, mille täitja asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel täitmisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille arvelt tehingu täitja ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu. (8) Teenuseosutaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises olukorras, tehingute künniseid ja piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine ning turukuritarvitamise tuvastamine ja ärahoidmine. (9) Teenuseosutaja tagab finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi igakülgse testimise ja selle vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule. (10) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded finantsvahendusplatvormil tehingute tegemise kohta. 6. peatükk Teenuse osutamine ja rahastuse taotlemine 1. jagu Investeerimisinstrumendi vahendamise ja virtuaalvääringu teenuse osutamisele ja rahastuse taotlemisele esitatavad üldnõuded § 41. Üldnõuded investeerimisinstrumendi vahendamise ja virtuaalvääringu teenuse osutamisele 27 (1) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja on teenuse osutamisel kohustatud: 1) tegutsema lähtuvalt kliendi huvist ja õigusaktides esitatud nõuetest, teenuse keerukusastmele vastava hoolsuse ning teenuseosutajalt eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning järgima oma sise-eeskirju; 2) tagama teenuse osutamisega seotud asjaolude, sealhulgas investeerimisinstrumendi pakkumise kohta ajakohase, selge, tõese, täpse ja täieliku teabe avalikustamise ning tegema selle ühetaoliselt kättesaadavaks kõigile klientidele; 3) teavitama klienti teenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest; 4) hoidma ja kaitsma kliendi raha ja sellega sarnaseid vahendeid, mis on antud teenuseosutajale hoiule või tema käsutusse; 5) andma kliendile regulaarselt teavet teenuse osutamisest; 6) avalikustama osutatavate teenuste eest võetavad tasud selgel ja arusaadaval viisil ning nende suuruse ja arvestamise korra; 7) avalikustama veebilehel kirjelduse selle kohta, milliste teenuste osutamisega seoses tekib või võib tekkida huvide konflikt ja kuidas seda maandatakse või välditakse; 8) teavitama kliente teenuseosutaja juhtorgani liikmete ja töötajate ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikute või mis tahes isikute, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, osalustest investeerimisprojektides; 9) registreerima ja säilitama teenuse osutamisel kogutud ning käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid; 10) lahendama kliendi kaebuse seoses teenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt; 11) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu; 12) rakendama teenuse osutamisel ühetaolisi reegleid ning mitte diskrimineerima kliente või klientide gruppe, kellele teenust osutatakse või kellele teenuse osutamisest keeldutakse; 13) avaldama oma veebilehel viited teenuseosutaja üle järelevalvet teostavatele asutustele ja vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusele, kelle poole klient võib pöörduda teenuse sisu puututava vaidluse lahendamiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kohustatud: 1) avalikustama investeerimisinstrumendi põhiteabedokumendi vastavalt käesoleva seaduse §- s 55 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja korraldab teise isiku investeerimisinstrumendi pakkumist; 2) avaldama investeerimisprojektide kirjeldused ühetaolisel viisil, et tagada investoritele nende võrreldavus; 3) hindama investeerimisinstrumendi asjakohasust investorile ning selle tarvis kindlaks tegema investori kogemuse finantsturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust, muuhulgas lähtudes sellest, kas tegemist on kogenud või mittekogenud investoriga; 4) mõistma investoritele pakutavate investeerimisinstrumentide omadusi, hindama investeerimisinstrumendi sihtrühma arvesse võttes selliste investeerimisinstrumentide vastavust investori vajadustele ja pakkuma investeerimisinstrumente üksnes siis, kui see on kooskõlas investori huvidega; 5) tagama, et tema vahendatav investeerimisinstrument vastab selle instrumendi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate investorite vajadustele vastavalt nende liigitusele ning investeerimisinstrumendi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja investeerimisinstrumenti turustatakse üksnes sellele sihtrühmale; 6) mitte jätma avalikustamata olulist infot rahastuse taotleja tegevuse kohta, mis on teenuseosutajale teada ja mis võib potentsiaalselt mõjutada investorit investeerimisotsuse tegemisel; 7) täitma investori korralduse parimal viisil ning vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule; 28 8) kontrollima rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust, välja arvatud juhul, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja, krediidiasutus või krediidiandja on rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust juba kontrollinud; 9) kontrollima, et juriidilisest isikust rahastuse taotleja juhtorgani liikmed on laitmatu ärialase mainega ja nende tegevus rahastuse taotleja juhtidena vastab usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 10) välja töötama riskijuhtimisraamistiku, milles on sätestatud vahendatud krediidi riskikategooriad, ja seda kasutama. (3) Kui rahastuse taotleja on füüsiline isik, kellele vahendatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisinstrumenti, kohaldatakse krediidivõimelisuse hindamise korral krediidiandjate ja -vahendajate seaduse 6. peatükis ja võlaõigusseaduse §-s 4034 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisti. (4) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle järgmist teavet: 1) teenuseosutajas olulist osalust omavate isikute ja nende osaluse suurus teenuseosutaja aktsia- või osakapitalis; 2) teenuseosutaja juriidiline vorm ja organisatsiooniline ülesehitus; 3) teenuseosutaja juhtorganite liikmete ees- ja perekonnanimed ning nende ülesanded teenuseosutajas; 4) osutatavad teenused. (5) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja võib kasutada oma kliendi nimel otsustusõigust seoses kliendi korralduste täitmise kriteeriumidega, avaldades kliendile otsustusõiguse täpse meetodi ja kriteeriumid ning võttes kõik vajalikud meetmed kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks, sealhulgas käesoleva seaduse §- s 54 nimetatud teenuse osutamise korral. (6) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja keeldub lepingu sõlmimisest või peab lõpetama sõlmitud lepingu mõistliku aja jooksul, kui rahastuse taotleja ei avalda käesoleva seaduse § 48 kohaselt teenuseosutajale investeerimisprojekti kohta nõutud andmeid või ei täida rahastuse taotlejale pandud kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 42. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teave esitatakse kliendile tema taotlusel püsival andmekandjal. (8) Käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatut ei kohaldata teenuse osutamisel kogenud investorile. § 42. Nõuded juriidilisest isikust rahastuse taotlejale (1) Kui juriidilisest isikust rahastuse taotleja korraldab investeerimisinstrumendi pakkumist investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kaudu, on rahastuse taotleja kohustatud: 1) tegema teenuseosutajaga koostööd ning esitama talle teenuse osutamiseks ja käesolevast seadusest või muust õigusaktist tulenevate nõuete täitmiseks vajalikud andmed; 2) koostama ja esitama investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale teabe investeerimisprojekti kohta, mis vastab käesoleva seaduse §-s 48 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. 29 (2) Kui rahastuse taotleja pakub investeerimisinstrumente ilma investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajata, kohaldatakse talle üksnes käesoleva peatüki §-des 47, 48, 53, 55, 56 ja 58–64 sätestatut. § 43. Teabe avalikustamine investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja majandustegevuse kohta (1) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutaja avalikustab oma veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust alates majandusaasta aruande. (2) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja avalikustab igal aastal enda poolt hallatavatel finantsvahendusplatvormidel vähemalt viimase 36 kuu jooksul pakutud investeerimisprojektide makseviivituse määrad. (3) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja avalikustab oma veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust alates ülevaate lõppenud majandusaasta majandustegevuse tulemuste kohta, sealhulgas: 1) üldise teabe kõigi teenuseosutaja avalikustatud investeerimisprojektide kohta, sealhulgas teabe ebaõnnestunud investeerimisprojektide kohta; 2) investeerimisprojektidega kaasatud rahaliste vahendite kogumahu ning keskmise investeerimisprojekti suuruse ja raha paigutanud isikute arvu iga investeerimisprojekti kohta; 3) andmed majandusaastal investeerimisobjektide kohta esitatud prognooside kohta võrdluses tegelike tulemustega, sealhulgas tegeliku investeeringu tootlikkusega. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele avalikustab ühisrahastusteenuse osutaja: 1) tegelikult saadud tulu juhul, kui ühisrahastusteenuse osutaja pakub eelseadistatud investeerimisega seoses krediidiportfelli valitsemisega tootluse sihtmäära; 2) kohaldatavuse korral kõigi ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi eeldatava ja tegeliku makseviivituse määra riskikategooriate kaupa; 3) kohaldatavuse korral eeldatavate makseviivituse määrade kindlaksmääramisel kasutatud eelduste kokkuvõtte. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed tuleb avalikustada käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 sätestatud instrumendi liigi või teenuse kohta eraldi ning teha veebilehel kättesaadavaks vähemalt kolme aasta jooksul vastava aruandlusperioodi lõppemisest arvates. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavalt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad. § 44. Nõuded teenuseosutajale, kes osutab teenust, mille raames on võimalik vahetada virtuaalvääring või investeerimisinstrument raha vastu (1) Teenuseosutaja, kes võimaldab investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu vahetamist raha vastu, avalikustab veebilehel investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu hinna või metoodika, mille alusel investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu hind on kujunenud. (2) Teenuseosutaja, kes võimaldab investeerimisinstrumendi või virtuaalvääringu vahetamist raha vastu, täidab kliendi korralduse selle vastuvõtmise ajal avaldatud hinnaga. 30 (3) Lisaks käesoleva seaduse §-s 43 sätestatule peab virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes võimaldab virtuaalvääringu vahetamist raha vastu, avaldama kliendile teabe korralduste ja tehingute kohta, sealhulgas tehingu esemeks olnud virtuaalvääringu koguse ja hinna. § 45. Nõuded teenuseosutajale, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenust (1) Teenuseosutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenust, rakendab oma tegevuses selgeid kasutuseeskirju kauplemise platvormi korraldamiseks. Nimetatud kasutuseeskirjad hõlmavad vähemalt: 1) nõudeid hoolsuskohustuse rakendamisele, mida kohaldatakse enne virtuaalvääringu kauplemiseks võtmisele kauplemisplatvormil; 2) asjakohasel juhul virtuaalvääringuid või virtuaalvääringute kategooriaid, mida kauplemisplatvormil kauplemisele ei võeta; 3) reegleid, mis edendavad ausat ja vaba ligipääsu virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenuse klientidele; 4) reegleid, mis kindlustavad ausa ja korrapärase kauplemise ning objektiivsed kriteeriumid korralduste efektiivseks täitmiseks; 5) tingimused, mille täitmisel võivad virtuaalvääringud olla kaubeldavad, sealhulgas likviidsuse lävendid ja perioodilised andmete esitamise tingimused; 6) tingimused, mille täitmisel võib virtuaalvääringutega kauplemine peatada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutuseeskirju kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele virtuaalvääringutele, millega on võimalik platvormil kaubelda, ning teenuse klientidele, kes virtuaalvääringu teenuse osutaja teenuseid kasutavad. (3) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, ei võta virtuaalvääringut platvormil kauplemisele, kui virtuaalvääringuga kauplemisel ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirju. (4) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, ei kauple tema poolt hallataval kauplemise platvormil virtuaalvääringutega oma nimel ja arvel. (5) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, on kohustatud rakendama asjakohaseid süsteeme, protseduure ja lahendusi, mis tagaksid, et teenuseosutaja poolt pakutavad kauplemissüsteemid oleksid: 1) vastupidavad küberriskidele ja –rünnakutele; 2) piisavad, et käsitleda korraga suurt arvu virtuaalvääringutega seotud korraldusi; 3) piisavad, et tagada kauplemise jätkuvus isegi virtuaalvääringute oluliste hinnakõikumiste ajal; 4) võimelised keelduma korralduste, mis ei vasta turutingimustele või mis on selgelt vigased, täitmisest; 5) võimelised jätkama teenuse osutamist ka juhul, kui kauplemissüsteemide töös esineb tõrge. (6) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, teavitab koheselt Finantsinspektsiooni, kui ta avastab turumanipulatsiooni toimepanemise või turumanipulatsiooni toimepanemise katse tema poolt korraldatud virtuaalvääringutega kauplemise platvormil. 31 (7) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, avalikustab enda poolt hallataval virtuaalvääringutega kauplemise platvormil tehingute aja, tehingu esemeks oleva virtuaalvääringute hinna ning koguse. Nimetatud andmed avalikustatakse niivõrd lähedal reaalajale, kui see on tehniliselt võimalik. (8) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, alustab virtuaalvääringutega seotud arveldustehinguga hiljemalt 24 tunni jooksul pärast seda, kui vastav tehing on aset leidnud kauplemisplatvormil. (9) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringutega kauplemise platvormi teenust, varundab käesoleva paragrahvi lõikes 7 ja 8 nimetatud andmeid selliselt, et neid oleks igal ajal võimalik edastada Finantsinspektsioonile. § 46. Nõuded teenuseosutajale, kes osutab virtuaalvääringu ülekandeteenust (1) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes osutab virtuaalvääringu ülekandeteenust, võtab kõik vajalikud meetmed, et saavutada ülekandega seotud korralduste täitmisel oma kliendi jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse parimaid täitmistegureid, nagu hind, kulud, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, maht, laad või mis tahes muud korralduse täitmisega seotud kaalutlused, välja arvatud juhul, kui virtuaalvääringu teenuse osutaja täidab virtuaalvääringutega seotud korraldusi oma kliendi antud konkreetsete juhiste kohaselt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuseosutaja kehtestab teenuse osutamiseks korralduste täitmise poliitika, mis võimaldab tal saavutada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse, ja rakendab seda. Eeltoodud korralduste täitmise poliitikaga nähakse ette klientide korralduste viivitamatu, õiglane ja kiire täitmine ning hoitakse ära klientide korraldustega seotud mis tahes teabe kuritarvitamine virtuaalvääringu krüptovara teenuse osutaja töötajate poolt. 2. jagu Investeerimisinstrumendi pakkumise ja vahendamise nõuded § 47. Üldised teabe avalikustamise nõuded investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale ja rahastuse taotlejale (1) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja avalikustab oma veebilehel järgmise teabe: 1) investeerimisega seotud üldiste riskide kirjeldus ja hoiatus investeerimisega kaasnevate riskide kohta; 2) üleskutse hinnata konkreetse investeerimisprojektiga seotud riske investori jaoks sõltuvalt tema majanduslikust olukorrast ja pidada enne investeerimisotsuse tegemist vajadusel nõu vastava ala spetsialistiga; 3) finantsvahendusplatvormi või muul viisil tehtavate tehingute tegemise protsessi ja tasude kirjeldus; 4) teave finantsvahendusplatvormil investeerimisinstrumendiga tehtud tehingute hindade kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 49 sätestatule; 5) investorite vahendite hoidmise ja investeeringute üle arvestuse pidamise kirjeldus; 6) teave selle kohta, millised on teenuseosutaja põhilised tehingupartnerid, sealhulgas makseteenuste pakkujad; 7) hoiatus selle kohta, et teenuseosutaja käsutusse antud vahendeid Tagatisfond ei taga ja nende suhtes ei kohaldata väärtpaberituru seaduses sätestatud investorikaitse nõudeid; 8) kirjeldus investorite õigustest ja kohustustest ning teenuse kasutus- ja muud tingimused; 32 9) makseteenuste pakkumise tingimused, sealhulgas ka juhul, kui makseteenuseid pakub kolmas isik. (2) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja ei või rõhutada investeerimisinstrumendi omandamisest saadavat võimalikku tulu, kui samal ajal ja samas kohas ei viidata selgelt sellise vahendite paigutamisega seotud riskidele, sealhulgas investeeritud vahendite kaotamise riskile. Eelnimetatud riskid tuleb esitada võrdväärselt ja samal kujul muu infoga. (3) Investeerimisprojekti kohta avalikustatava teabega ei tohi anda näilist tagatist investeeringu tulususe või väljamaksete kohta ja see ei tohi sisaldada ennustusi ega prognoose finantstulemuste kohta, arvestades käesolevas seaduses investeerimisprojekti tootluse garanteerimise kohta sätestatut. (4) Kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja on makseraskustes või tema suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus, teavitab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja sellest esimesel võimalusel kirjalikult kõiki kliente või avaldab vastava teabe oma veebilehel. § 48. Teabe avalikustamine investeerimisprojekti kohta (1) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja avalikustab investeerimisprojekti kohta vähemalt: 1) investeerimisprojekti põhiteabedokumendi vastavalt käesoleva seaduse §-s 55 sätestatule; 2) märkuse selle kohta, kas investeerimisinstrumendi pakkumine on registreeritud Finantsinspektsioonis või muu finantsjärelevalve asutuse juures või mitte; 3) kui see on asjakohane, siis nimekirja kuludest, mille suurus väljendatakse protsendina või konkreetse arvuna, millega investorite investeeringute arvelt kaetakse rahastuse taotlejaga seotud vaidlused või mida kasutatakse laenude või võlgade sissenõudmiseks või muude toimingute või kulude katmiseks. (2) Rahastuse taotleja või asjakohasel juhul investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja teavitab viivitamata investoreid, kes on teinud oferdi või avaldanud huvi investeerimisinstrumendi pakkumise vastu, igast muutusest põhiteabedokumendis, mis tekitab või võib tekitada investoris äratuntavat huvi selle muudatusega tutvuda ning mis võib mõjutada investori investeerimisotsuse tegemist. (3) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja avalikustab oma veebilehel investeerimisinstrumendiga seotud riskide suurenemise või realiseerumise kohta teavituse, kui: 1) põhiteabedokumendis kajastatud investeeringu tulusus või lubatud intressimäär ei vasta tegelikkusele või on tõenäoline, et investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal, rahastuse taotlejal või muul kohustatud isikul ei ole võimalik kokkulepitud tähtajaks investorile tasuda põhiteabedokumendis sisalduvat investeeringu tulusust või lubatud intressimäära; 2) rahastuse taotleja ei ole ettenähtud ajaks krediiti tagasi maksnud; 3) rahastuse taotleja on makseraskustes või tema suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitus tuleb avalikustada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast samas lõikes nimetatud asjaolude ilmnemist, ja see peab sisaldama järgmist teavet: 1) investeerimisprojekti nimi või selle puudumisel seda identifitseeriv tunnus; 33 2) teavituse aluseks olevate asjaolude kirjeldus; 3) võimalused riskide kõrvaldamise või vähendamise kohta; 4) kui see on asjakohane, siis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teave. (5) Kokkulepe, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kulud moodustavad rohkem kui 50 protsenti rahastuse taotlejaga seotud vaidluste või võlgade sissenõudmisega seotud kogukuludest, on tühine. (6) Kui krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja kasutab rahastuse taotleja makseviivituse puhul teatud märgistusi või liike, peab ühisrahastusteenuse osutaja tagama, et kasutatud märgistuste või liikide nimetused on asjakohased ja vastavad tegelikkusele. Teenuseosutaja on kohustatud esimesel võimalusel ajakohastama makseviivituse märgistuste või liikide nimetusi. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded investeerimisprojekti kohta avalikustatavale teabele. § 49. Teabe avalikustamine investeerimisinstrumendiga tehtavate tehingute kohta finantsvahendusplatvormil (1) Kui investeerimisinstrumendiga võimaldatakse teha tehinguid finantsvahendusplatvormi kaudu, tuleb kõigi investeerimisinstrumentidega tehtud tehingute kohta finantsvahendusplatvormil avalikustada vähemalt järgmine teave: 1) investeerimisinstrumendi identifitseerimistunnus; 2) tehingu hind; 3) tehingu maht; 4) tehingu aeg; 5) tehingu vääring. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet avalikustatakse piisava regulaarsusega. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad tehingute kohta käivate andmete avalikustamise nõuded, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avalikustamise sageduse. § 50. Investeerimisinstrumendi asjakohasuse hindamine (1) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja peab enne teenuse osutamise alustamist, sealhulgas finantsvahendusplatvormile juurdepääsu võimaldamist, hindama investeerimisinstrumendi asjakohasust investorile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjakohasuse hindamiseks kogub investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja investorilt teavet, et teha kindlaks tema: 1) investeerimisalased teadmised ja kogemused, et selgitada välja, kas investor mõistab investeerimisega kaasnevaid riske, sealhulgas riske finantsvahendusplatvormi abil või muul viisil investeerimisinstrumenti investeerimisel; 2) investeerimiseesmärgid ja rahaline olukord, sealhulgas tema kahju kandmise võime. (3) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kogub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatu hindamiseks investorilt muu hulgas teavet tema: 1) varasemate erinevate investeeringute kohta; 2) investeerimisinstrumentidesse investeerimise kogemuse kohta ja teadmiste kohta riskidest, mis on seotud investeerimisega eelkõige investeerimisinstrumentidesse. 34 (4) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju kandmise võime arvutamise võimalused kättesaadavaks oma veebilehel. Investori kahju kandmise võime on kümme protsenti tema varade netoväärtusest, mille moodustavad investori: 1) regulaarne sissetulek; 2) varad, välja arvatud peamise elukohana kasutatav kinnisvara ja pensionifondide varad; 3) regulaarsed finantskohustused. (5) Investor kinnitab oma kahju kandmise võime arvutuse tulemuse. (6) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja esitab investorile riskihoiatuse, kui: 1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisinstrument ei ole investori jaoks asjakohane; 2) investori ühte investeerimisprojekti investeeritav summa on suurem kui 1000 eurot või rohkem kui viis protsenti investori varade netoväärtusest; 3) investori esitatud teave ei ole piisav või investor on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata investeerimisinstrumendi asjakohasust ning investori huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riskihoiatuse võib esitada standardvormis ja see peab sisaldama teavet selle kohta, et investor võib kaotada kogu investeeritud vara. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul annab investor kinnituse, et on hoiatusega tutvunud ja mõistab selle sisu. (9) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja ei või kaasa aidata asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal on õigus tugineda investori esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik. (10) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise tulemused ja selle aluseks olevad kriteeriumid ning hoiatusteated üle iga kahe aasta tagant. (11) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja tagab investorile võimaluse arvutada oma kahju kandmise võime vähemalt ühe korra iga kalendriaasta jooksul. § 51. Lepingueelne järelemõtlemisaeg investeerimisinstrumendi pakkumise korral (1) Kui investori poolt ühte investeerimisprojekti investeeritud summa on suurem kui 200 eurot, peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja ette nägema lepingueelse järelemõtlemisaja, mille jooksul investor võib oma pakkumisega seotud oferdi või huviavalduse ilma põhjuseta tagasi võtta. Oferdi või huviavalduse tagasivõtmise kasutamine ei tohi põhjustada investorile kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelemõtlemisaeg on minimaalselt neli kalendripäeva investori oferdi või huviavalduse tegemisest arvates. (3) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja peab arvestust talle esitatud ofertide ja huviavalduste ning nende saamise aja kohta. 35 (4) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja peab selgelt ja õigeaegselt avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelemõtlemisaja, selle kestuse ning oferdi või huviavalduse tagasivõtmisega seotud tingimused. Kohe pärast seda, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja on potentsiaalselt investorilt saanud oferdi või huviavalduse, teavitab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja finantsvahendusplatvormi kaudu või muul viisil potentsiaalset investorit järelemõtlemisaja algusest ja taganemisega seotud tingimustest. (5) Oferdi või huviavalduse tagasivõtmise kord hõlmab vähemalt sama viisi, millega potentsiaalne investor saab teha oferdi või avaldada huvi investeerimisinstrumendi pakkumise vastu. (6) Lepingutingimus, mis raskendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse kasutamist, sealhulgas kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. (7) Käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud eelseadistatud investeerimise korral kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut üksnes investori antud algse investeerimisvolituse suhtes, mitte selle volituse alusel konkreetsetesse investeerimisprojektidesse tehtud investeeringute suhtes. Eelmises lauses nimetatud algne investeerimisvolitus on investori antud volitus teenuseosutajale tema varakogumi valitsemiseks. (8) Investeerimisinstrumendi pakkumise puhul kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult investeerimsinstrumendi esmapakkumise korral. § 52. Ettenägematute kulude reserv (1) Teenuseosutaja võib moodustada ettenägematute kulude reservi. Sellisel juhul edastab ta investorile järgmise teabe: 1) milliste vahendite kaudu reservi rahastatakse ja kellel on õigus reservist tehtavatele väljamaksetele; 2) info reservi juhtimise ja haldamise kohta; 3) kaalutlused, mis teenuseosutaja võtab arvesse otsustamaks, kas või kuidas kasutada reservis olevaid vahendeid väljamakse tegemiseks, koos näidetega; 4) info, kas reservis on piisavalt raha väljamakse tegemiseks; 5) selgitus reservist väljamakse tegemise kohta; 6) reservis olevate vahendite hoiustamise kord ja asjakohasel juhul reservi vahendite vääring; 7) kirjeldus selle kohta, mismoodi käsitatakse reservi kogutud raha teenuseosutaja maksejõuetuse korral. (2) Teenuseosutaja edastab investorile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele ka asjaomaseid riskihoiatusi. (3) Teenuseosutaja avalikustab vähemalt kord kvartalis oma veebilehel ettenägematute kulude reservi suuruse võrreldes selle jaoks oluliste lepingute täitmata jäävate summadega ja teabe selle kohta, kui suur osa lepingutest tulenevatest krediitidest on tasutud ettenägematute kulude reservi kaudu. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad nõuded ettenägematute kulude reservi moodustamise ja haldamise tingimustele ning reserviga seotud riskihoiatustele. 36 § 53. Investeerimisinstrumendi tulususe või tootluse garanteerimine ja tagasiostugarantii (1) Investeerimisinstrumendi pakkumisel võib investeerimisinstrumendi tootlust või tulusust garanteerida või pakkuda tagasiostugarantiid (edaspidi garantii). (2) Garantii on käesoleva seaduse tähenduses kohustus osta investori käest investeerimisinstrument tagasi, juhul kui sellega seotud maksed või investorile lubatud tootlust või tulu ei laeku, sealhulgas kui maksed on rohkem kui 60 kalendripäeva viivituses. (3) Garantii andjaks võib olla vaid lepinguriigi kindlustusandja või krediidiasutus või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja. (4) Kui garantii andjaks on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja, peab ta moodustama garantiifondi, kuhu kogutakse regulaarselt makseid. (5) Garantii andja teeb garantiifondist investorile kompensatsioonimakseid, kui garantii tingimused on realiseerunud. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad nõuded investeerimisinstrumendi tulususe või tootluse garanteerimisele või tagasiostugarantii rakendamisele, sealhulgas garantiifondi tingimuste kohta. § 54. Eelseadistatud investeerimine ühisrahastusteenuse korral (1) Eelseadistatud investeerimine käesoleva seaduse tähenduses on investori poolt ühisrahastusteenuse osutajale antud volituse alusel enda nimel ja arvel selle teenuseosutaja finantsvahendusplatvormil ühe või mitme investeerimisprojekti rahastamine või ühe või mitme krediidipõhise investeerimisinstrumendi (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiportfell) omandamine või võõrandamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volituses määrab investor kindlaks vähemalt kaks kriteeriumi järgmistest: 1) krediidi tähtaeg ja intressimäära vahemik; 2) krediidi riskikategooria lubatud ulatus ja jaotus; 3) aastase intressimäära või muu investeeringu tulususe määra pakkumise või lubamise korral selle saavutamise tõenäosus; 4) intressitulu taasinvesteerimise tingimused. (3) Ühisrahastusteenuse osutaja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volitust püsival andmekandjal kolm aastat krediidi lõpptähtajast arvates. (4) Ühisrahastusteenuse osutaja hindab usaldusväärsete ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel ning võttes arvesse kõiki asjaolusid, millel võib olla ebasoodne mõju krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisele, sealhulgas järgmist: 1) krediidirisk krediidiportfelli tasandil ja iga krediidi kohta eraldi; 2) rahastuse taotleja krediidivõime. (5) Ühisrahastusteenuse osutaja teavitab investorit käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamise kriteeriumidest. 37 (6) Ühisrahastusteenuse osutaja edastab investori nõudmisel krediidiportfelli kohta järgmise teabe: 1) teave investori volituse alusel välja valitud iga krediidi kohta, sealhulgas intressimäär või muu investorile makstav hüvitis, krediidi lõpptähtaeg, krediidi põhisumma ja intressi tagasimaksegraafik ning see, kuidas rahastuse taotleja on täitnud tagasimaksegraafikut; 2) krediidiportfelli kaalutud keskmine aastane intressimäär; 3) krediitide jaotus riskikategooriate kaupa või lõikes, esitatuna protsentides ja absoluutarvudes; 4) iga krediidi riskimaandamismeetmete kirjeldus; 5) kui see on asjakohane, siis ülevaade rahastuse taotleja krediidlepingute rikkumiste kohta viimase viie aasta jooksul; 6) kõik investori, rahastuse taotleja ja ühisrahastusteenuse osutaja makstavad tasud iga krediidi kohta; 7) krediidi hindamise korral viimane hinnang krediidi kohta, hindamiskuupäev, põhjus, miks hindamine on läbi viidud, ning asjakohane ja õiglane kirjeldus võimalikust saadaolevast tulust, võttes arvesse tasusid ja makseviivituse määrasid. (7) Ühisrahastusteenuse osutaja peab määrama sise-eeskirjadega kindlaks, millist metoodikat, sealhulgas millise päritoluga andmeid, kasutab ta eelseadistatud investeerimise korral. (8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded eelseadistatud investeerimise, eelkõige volituse andmisel kasutatavate kriteeriumide ja investorile asjakohase teabe andmise kohta. 3. jagu Põhiteabedokument, kahju nõudmine ja investeerimisinstrumendi pakkumise peatamine § 55. Nõuded põhiteabedokumendile (1) Investeerimisinstrumendi pakkumiseks koostatakse põhiteabedokument, milles tuleb esitada käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et investoril oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida. (2) Põhiteabedokument peab sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomuliku teabe rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutava investeerimisinstrumendi kohta, mis on investoritele vajalik, et teadvalt hinnata muu hulgas rahastuse taotleja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutava investeerimisinstrumendiga kaasnevaid õigusi. (3) Põhiteabedokumendis esitatakse investeerimisinstrumendi pakkumise kohta vähemalt järgmised andmed: 1) rahastuse taotlejaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus; 2) investeerimisinstrumenti tehtava investeeringuga seotud riski ja investeeringu põhiliste tunnusjoonte, sealhulgas investeerimisinstrumendi omamisega kaasnevate õiguste lühikirjeldus; 3) investeerimisinstrumendi pakkumise üldtingimused, sealhulgas eeldatavad kulud, mille peab katma investor; 4) investeerimisinstrumendi pakkumise eesmärk ja laekuva tulu kasutamine; 5) rahastuse taotleja juhtorganite liikmete vahelised huvide konfliktid; 38 6) asjakohasel juhul investeerimisinstrumendi registri pidamise kord ja registri pidamise eest vastutav isik; 7) asjakohasel juhul investeerimisinstrumendi omandamise või võõrandamise tingimused finantsvahendusplatvormil ja sellega seonduvad tasud. (4) Füüsilisest isikust rahastuse taotleja puhul ja tarbijakrediidipõhise investeerimisprojekti põhiteabedokumendile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning lõike 3 punktides 2–7 sätestatut. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule tuleb krediidipõhise investeerimisprojekti puhul põhiteabedokumendis esitada järgmised andmed: 1) krediidi olemus, kestus ja tingimused; 2) intressimäär või investorile makstav hüvitis; 3) riskimaandamismeetmed, sealhulgas tagatise andjate või garantide või muude garantiide olemasolu; 4) põhiosa ja intressi tagasimakse kavandatud amortisatsioon; 5) rahastuse taotleja poolt krediidilepingute täitmata jätmine viimase viie aasta jooksul; 6) krediidi teenindamine, sealhulgas olukordades, kus rahastuse taotleja ei täida oma kohustusi. (6) Põhiteabedokumendis sisalduv peab olema selge, mitteeksitav ja täielik ning vastama investeerimisinstrumendi pakkumise eripärale. Põhiteabedokument koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kogenud investor, on selle sisust võimalik aru saada ka viideteta muudele dokumentidele. (7) Põhiteabedokument peab sisaldama selget viidet, et tegemist on põhiteabedokumendiga, ning põhiteabedokumendi koostamise kuupäeva. Põhiteabedokument peab olema esitatud eraldiseisvana muust teabest, sealhulgas reklaamteabest, mis on seotud vastava pakkumise või rahastuse taotlejaga. (8) Põhiteabedokument avalikustatakse vähemalt investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja veebilehel ja see tuleb koostada püsival andmekandjal eraldiseiseva dokumendina, mis on selgelt eristatav turundusmaterjalidest ja on trükituna maksimaalselt kuuel A4 leheküljel. Kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja ei osale investeerimisinstrumendi pakkumise protsessis, avalikustatakse põhiteabedokument rahastuse taotleja veebilehel. (9) Põhiteabedokumendis peab sisalduma kuupäev, mis seisuga on põhiteabedokumendis sisalduvad andmed esitatud. (10) Põhiteabedokumendis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust peab kinnitama investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja juhatus. Põhiteabedokumendi koostamise ja investeerimisinstrumendi pakkumise eest vastutavad isikud märgitakse selgelt põhiteabedokumendis, esitades füüsiliste isikute puhul nende nimed ja ametikohad, ning juriidiliste isikute puhul nende nimed ja registrijärgsed asukohad, samuti nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt on põhiteabedokumendis sisalduv teave tõene ja et põhiteabedokumendist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis mõjutavad või võivad mõjutada investori investeerimisotsuse tegemist. (11) Põhiteabedokument avalikustatakse vähemalt eesti või inglise keeles. Kui põhiteabedokumenti eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon investorite huvide kaitseks nõuda selle eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist. Kui avalikustatud dokumentide muukeelsed tõlked ei ole eestikeelse dokumendiga vastavuses või on 39 eelnimetatud dokumentide versioonid erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsest dokumendist või muukeelse dokumendi tõlkest eesti keelde. (12) Täpsemad nõuded põhiteabedokumendile ja selles sisalduvate andmete loetelule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 56. Eksitav, vigane või ebatäpne teave põhiteabedokumendis ja põhiteabedokumendi muutmine (1) Rahastuse taotleja on kohustatud investoreid viivitamata teavitama põhiteabedokumendis oleva teabe muutmisest ja põhiteabedokumenti ajakohastama, edastades muudetud või täiendatud põhiteabedokumendi investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajale avalikustamiseks. (2) Kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja korraldab investeerimisinstrumendi pakkumist, esitab rahastuse taotleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajale, kes seejärel kohustub viivitamata teavitama investoreid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest. (3) Kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja tuvastab põhiteabedokumendis väljajätmise, vea või ebatäpsuse, millel võib olla oluline mõju investeeringu tulususele, tuleb sellest viivitamata teavitada rahastuse taotlejat, kes peab põhiteabedokumenti täiendama või muutma ja esitama selle uuendatud kujul avaldamiseks. (4) Investoreid, kes on teinud oferdi või avaldanud huvi investeerimisinstrumendi pakkumise vastu, teavitatakse viivitamata tuvastatud rikkumistest, teenuseosutaja võetud ja võetavatest meetmetest ning võimalusest tühistada oma ofert või huviavaldus. Investoreid, kes on sõlminud lepingu investeerimisinstrumendi omandamiseks, teavitatakse viivitamata võimalusest lepingust taganeda. (5) Põhiteabedokumendi muutmisel tuleb selgel viisil avaldada põhiteabedokumendi muutmise kuupäev ja viide teabele või andmetele, mida on muudetud võrreldes viimati avaldatud või registreeritud põhiteabedokumendiga. (6) Kui põhiteabedokumenti ei ole täiendatud või muudetud 30 kalendripäeva jooksul rikkumise tuvastamisest arvates, tühistab teenuseosutaja asjaomase investeerimisinstrumendi pakkumise. § 57. Finantsinspektsiooni kohustused seoses põhiteabedokumendiga ja õigus nõuda põhiteabedokumendi muutmist (1) Finantsinspektsioon ei vastuta põhiteabedokumendi sisu õigsuse eest ja avalikustatud põhiteabedokumendi ajakohasuse eest ega võta kohustust värskendada avalikustatud teavet või teatada selles tehtud muudatustest, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud juhul. (2) Finantsinspektsioon võib kontrollida põhiteabedokumendi vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning seda, kas põhiteabedokumendis esitatud teave on esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis, samuti olulist teavet rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutavate investeerimisinstrumentide kohta. 40 (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui põhiteabedokument ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele. (4) Finantsinspektsioon avaldab vähemalt oma veebilehel teatise selle kohta, et investeerimisinstrumendi pakkumise käigus investeerimisinstrumente omandada kavatsevad isikud peaksid tutvuma põhiteabedokumendis investeerimisinstrumendi ja rahastuse taotleja kohta esitatuga ning hindama teavet oma investeerimiseesmärkidest ja riskitaluvusest lähtuvalt. Vajadusel peaksid investorid pöörduma vastavat kutseoskust ja tegevusluba omava isiku poole. § 58. Põhiteabedokumendi esitamine või registreerimine (1) Kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus investeerimisinstrumendi pakkumise üheaastase ajavahemiku kohta ületab üht miljonit eurot, kuid jääb alla viie miljoni euro, tuleb põhiteabedokumendi avalikustamisest teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada põhiteabedokument Finantsinspektsioonile teadmiseks, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust tuleb põhiteabedokumendi avalikustamisest teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada põhiteabedokument Finantsinspektsioonile teadmiseks enne, kui investeerimisinstrument on võetud kauplemisele finantsvahendusplatvormil. (3) Kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus ületab viit miljonit eurot pakkumise üheaastase ajavahemiku kohta, tuleb põhiteabedokument enne investeerimisinstrumendi pakkumise avalikustamist registreerida Finantsinspektsioonis. (4) Põhiteabedokumendi registreerimiseks Finantsinspektsioonis tuleb esitada taotlus, millega koos esitatakse põhiteabedokument ja menetlustasu tasumise tõend vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 455 lõikele 2. (5) Kui registreerimisel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas põhiteabedokument ei sisalda Finantsinspektsiooni hinnangul investorite huve silmas pidades kogu vajalikku teavet, nõuab Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist või täiendamist. (6) Registreerimisel esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, määrata ekspertiisi ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi põhiteabedokumendi registreerimise taotleja juhtorgani liikmetelt ja tema töötajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja põhiteabedokumendi registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. (7) Finantsinspektsioon teeb otsuse põhiteabedokumendi registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud või täiendatud dokumentide Finantsinspektsioonile esitamisest arvates. (8) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, kui investeerimisinstrumendi pakkumine hõlmab investeerimisinstrumente, mille on väljastanud rahastuse taotleja, kes ei ole varem investeerimisinstrumente avalikkusele pakkunud. 41 (9) Otsuse põhiteabedokumendi registreerimise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotluse esitajale kätte. Kui Finantsinspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 7 või 8 sätestatud tähtaja jooksul otsust teinud, ei loeta põhiteabedokumenti registreerituks. (10) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda põhiteabedokumendi registreerimisest, kui: 1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktide või rahastuse taotleja põhikirjaga; 2) põhiteabedokument ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja tegemist on oluliste puudustega; 3) rahastuse taotleja ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ette nähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus või ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuet; 4) rahastuse taotlejal puudub seos Eestiga või kui seos Eestiga on ebaselge. (11) Investeerimisinstrumendi pakkumisel põhiteabedokumendi avalikustamise kaudu ei anna Finantsinspektsioon investeerimissoovitust. (12) Põhiteabedokumendi registreerimise puhul kontrollib Finantsinspektsioon õigusaktidega nõutud minimaalse teabe olemasolu põhiteabedokumendis ja seda, et teave oleks esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis ning sisaldaks rahastuse taotleja kinnitusel kogu iseloomulikku teavet tema ja pakutavate investeerimisinstrumentide kohta. § 59. Investoritele kahju hüvitamine (1) Kui põhiteabedokument sisaldab investeerimisinstrumendi väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis ei vasta tegelikkusele, hüvitab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja investoritele põhjustatud kahju, mis tuleneb tõese teabe esitamata jätmisest, kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka järgmistel juhtudel: 1) põhiteabedokumendi puudulikkuse, sealhulgas asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui põhiteabedokumendi puudulikkus tuleneb teabe varjamisest investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja poolt; 2) põhiteabedokumendi muutmise korral, kui põhiteabedokumendi muutmise aluseks oli asjaolu, mis oluliselt mõjutas või võis oluliselt mõjutada investori investeerimisotsuse tegemist. (3) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal on investori nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, kui ta võtab investeerimisinstrumendi tagasi hinna eest, millega investor investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajalt või rahastuse taotlejalt omandas. Sel juhul vabaneb investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja investorile muu kahju hüvitamise kohustusest ja investor kohustub tagastama omandatud investeerimisinstrumendi, kui see on asjakohane. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajal või rahastuse taotlejal ka juhul, kui põhiteabedokumendis on märgitud teabe allikana kolmas isik. Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid siis, kui põhiteabedokumendis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajast või rahastuse taotlejast sõltumatule 42 teabeallikale ja investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige. (5) Investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kahju kannatanu investeerimisinstrumendi omandamise hetkel teadis või pidi teadma põhiteabedokumendi mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kogenud investorist kannatanu oleks pidanud investeerimisinstrumendi omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et põhiteabedokument sisaldab valeteavet või et see ei ole täielik, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldava või mittetäieliku põhiteabedokumendi avalikustamisest arvates. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised. § 60. Investeerimisinstrumendi pakkumise peatamine (1) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega nõuda investeerimisinstrumendi pakkumise lõpetamist või peatamist, kui: 1) ei ole täidetud või on alust arvata, et ei täideta investeerimisinstrumendi pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid; 2) ei ole kinni peetud põhiteabedokumendis sätestatud investeerimisinstrumendi pakkumise tingimustest; 3) põhiteabedokumendis esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks; 4) esinevad muud asjaolud, millest tulenevalt Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja kohustuste täitmise suhtes. (2) Investeerimisinstrumendi pakkumise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega rahastuse taotlejat või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutajat kõrvaldama investeerimisinstrumendi pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib rahastuse taotleja või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja Finantsinspektsiooni loal selle pakkumist jätkata. (3) Rahastuse taotleja või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja võib peatada või lõpetada investeerimisinstrumendi pakkumise Finantsinspektsiooni eelneval nõusolekul. Finantsinspektsiooni nõusolek ei ole vajalik juhul, kui investeerimisinstrumendi pakkumise koguväärtus ei ületa üht miljonit eurot. (4) Investeerimisinstrumendi pakkumine peatatakse Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks tööpäevaks. Kui pärast nimetatud tähtaega investeerimisinstrumendi pakkumist ei jätkata, on rahastuse taotleja või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tehingu tühistama ja investorile tema vara tagastama. (5) Rahastuse taotleja või investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teavitama investeerimisinstrumendi pakkumise peatamisest või lõpetamisest ning pakkumise jätkamisest vähemalt oma veebilehel ja asjakohasel juhul muus kohas, kus võimaldatakse investeerimisinstrumenti omandada või võõrandada. Finantsinspektsioon 43 avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 3 nimetatud nõusoleku oma veebilehel. 4. jagu Siseteabe väärkasutamine ja turumanipulatsioon § 61. Siseteabe väärkasutamist ja turumanipulatsiooni reguleerivate sätete kohaldamine Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse sellise investeerimisinstrumendi suhtes, mida on võimalik omandada või võõrandada finantsvahendusplatvormil. § 62. Siseteabe avalikustamine investeerimisinstrumendi kohta (1) Rahastuse taotleja on kohustatud teda otseselt puudutava siseteabe viivitamata avalikustama. Siseteave avalikustatakse viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele juurdepääsu ning seda kiiresti, täielikult, täpselt ja õigesti hinnata. Rahastuse taotleja ei tohi siseteabe avalikustamisel seda eksitusse viival moel siduda oma tegevuse reklaamimisega. (2) Siseteave on avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab investeerimisinstrumenti või rahastuse taotlejat ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada investeerimisinstrumendi hinda. Siseteabeks ei loeta avalikkusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid. (3) Siseteabe avalikustamisega ei tohi viivitada asjaolu või sündmuse ametlikuks muutumise ootamise ettekäändel. Kui siseteabe avalikustamine võib kahjustada rahastuse taotleja õigustatud huve, võib rahastuse taotleja omal vastutusel viivitada siseteabe avalikustamisega tingimusel, et sellega viivitamine ei vii avalikkust eksitusse ning rahastuse taotleja tagab siseteabe konfidentsiaalsuse. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on rahastuse taotleja kohustatud avalikustama siseteabe esimesel võimalusel oma veebilehel. (5) Iga varem avalikustatud siseteabe oluline muudatus tuleb viivitamata avalikustada varem avalikustamiseks kasutatud kanali kaudu, järgides seejuures käesolevas jaos siseteabe avalikustamisele kehtestatud nõudeid. § 63. Siseteabe väärkasutamise keeld (1) Siseteabe väärkasutamine on keelatud. (2) Siseteabe väärkasutamine käesoleva seaduse tähenduses on: 1) siseteabe objektiks oleva investeerimisinstrumendi otseselt või kaudselt enda või kolmanda isiku arvel omandamine või võõrandamine või omandamise või võõrandamise katse; 2) siseteabe avalikustamine kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on seotud tavapärase töö- või ametiülesande või kohustuse täitmisega; 3) soovituste andmine kolmandale isikule või kolmanda isiku mõjutamine siseteabe objektiks oleva investeerimisinstrumendi omandamiseks või võõrandamiseks. (3) Siseteabe väärkasutamiseks ei loeta siseteabe objektiks oleva investeerimisinstrumendi omandamist või võõrandamist üheks lepingu pooleks oleva isiku poolt sellise lepingu täitmiseks, mis sõlmiti enne, kui ta oli siseteabest teadlik. 44 § 64. Turumanipulatsioon ja selle toimepanemise keeld (1) Turumanipulatsiooni toimepanemine on keelatud. (2) Turumanipulatsioon käesoleva seaduse tähenduses on: 1) investeerimisnstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viiv või tõenäoliselt eksitusse viiv tehing ja tehingukorraldus, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused sellele tehingule või tehingukorraldusele ning kui tehtud tehing või tehingukorraldus ei vasta üldiselt tunnustatud tavale; 2) isiku või isikute koostöös tehtav investeerimisnstrumendi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidev või sinna viiv tehing või tehingukorraldus, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused sellele tehingule või tehingukorraldusele ning kui tehtud tehing või tehingukorraldus ei vasta üldiselt tunnustatud tavale; 3) tehing ja tehingukorraldus, mis sisaldab näilikke elemente, ning pettuslik käitumine; 4) investeerimisinstrumendi kohta vale või eksitava teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav; 5) muud käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud. (3) Turumanipulatsioon on sealhulgas: 1) investeerimisinstrumendi nõudluse või pakkumise suhtes endale turgu valitseva seisundi kindlustamine isiku või kooskõlastatult tegutsevate isikute poolt, kui selle käigus määratakse otse või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse muid ebaõiglaseid kauplemistingimusi; 2) investeerimisnstrumendi omandamine või võõrandamine finantsplatvormil tehtavate tehingute sulgemisel, eksitades sulgemishinna alusel tegutsevaid investoreid; 3) investeerimisnstrumendi või rahastuse taotleja kohta meediakanalites teabe, sealhulgas arvamuse või kuulujutu levitamine, kui eelnevalt on sõlmitud investeerimisnstrumendi ostu- või müügileping, millega mõjutatakse investeerimisnstrumendi hinda ning saadakse kasu selle mõjust investeerimisnstrumendi hinnale, ilma et samal ajal oleks huvide konflikt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu ning üldised tunnustatud tavad. 5. jagu Kliendi kaebused § 65. Kliendi kaebuse lahendamine (1) Teenuseosutaja peab sise-eeskirjadega kehtestama toimiva ja läbipaistva korra klientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks. (2) Kliendil peab olema võimalik esitada teenuseosutajale kaebus tasuta. (3) Teenuseosutaja avalikustab kaebuste lahendamise korra ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhja oma veebilehel. 45 (4) Teenuseosutaja registreerib kõik saadud kaebused, säilitab asjaomast teavet esitatud kaebuste ja kaebustega tegelemiseks võetud meetmete ning kaebuste lahendamise tulemuste kohta. (5) Teenuseosutaja on kohustatud kliendi esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastama ja teavitama klienti kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kümme tööpäeva pärast kaebuse saamist. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole teenuseosutajast mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha, on teenuseosutaja kohustatud kliendile viivitust põhjendama ning määrama vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja, mis ei või olla pikem kui 35 tööpäeva. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kaebuste käsitlemisele ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhjale. 6. jagu Isikuandmete kaitse ja teenuseosutaja talitluspidevus § 66. Isikuandmete töötlemine ja isikuandmete kaitse nõuded (1) Teenuseosutaja kehtestab ja avalikustab oma veebilehel isikuandmete töötlemist puudutavad põhimõtted. (2) Teenuseosutaja töötaja, juhtorgani liige, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. § 67. Teenuseosutaja talitluspidevuse tagamine (1) Talitluspidevuse planeerimine on protsess, mille kaudu teenuseosutaja kindlustab ärikatkestuste või erakorraliste sündmuste esinemisel oma tegevuse jätkuvuse või taastamise, sealhulgas teenuste osutamise klientidele. (2) Teenuseosutaja peab pidevalt hindama oluliste ärikatkestuste mõju äri- ja muudele protsessidele, võimalikke ohtusid ning selgitama välja olulisemad riskid. (3) Teenuseosutaja peab oluliste ärikatkestuste juhtimiseks ja oma tegevuste jätkamiseks välja töötama ning rakendama ärimõju analüüsi abil tuvastatud taaste-eesmärkidel põhineva talitluspidevuse plaani. Teenuseosutaja vaatab plaanid regulaarselt üle, testib ja vajaduse korral uuendab neid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud plaanis peab määrama vähemalt: 1) talituspidevuse plaani otstarbe, ulatuse ja eesmärgid; 2) plaani kasutuselevõtu tingimused; 3) rakendusprotseduurid; 4) rollid, kohustused ja volitused; 5) kommunikatsiooniprotseduurid asutusesiseseks ja oluliste osapooltega väliseks suhtlemiseks; 46 6) ettevõttesisesed ja -välised sõltuvused; 7) ressursinõuded; 8) dokumendihalduse. (5) Talitluspidevuse planeerimise raames tuleb koostada süsteemide taasteplaanid, mis kirjeldaksid, kuidas oluliste ärikatkestuse korral erinevad süsteemid saavad taas tegevust alustada. § 68. Nõuded küberturvalisusele (1) Teenuseosutaja rakendab kõiki asjakohaseid meetmeid, et vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide mõju osutatava teenuse jätkusuutlikkusele. (2) Teenuseosutaja töötab välja küberturvalisusega seotud kliendikaebuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise korra, mis sisaldab vähemalt: 1) teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid; 2) intsidentidest teatamise korda. (3) Teenuseosutaja ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korda vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. (4) Teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni olulise mõjuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist, mis on seotud tema pakutavate teenustega. Olulist mõju käsitatakse küberturvalisuse seaduse § 8 lõike 2 punktides 1–5 tähenduses. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intsidendil on või võib olla mõju klientide finantshuvidele, teavitab teenuseosutaja viivitamata kliente intsidendist ja kõigist abinõudest, mida saab võtta kasutusele intsidendi negatiivse mõju leevendamiseks. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisele ja intsidentidest teavitamisele täpsemad nõuded. 7. peatükk Investeerimisinstrumendi registri pidamine ja kanded investeerimisinstrumentidega § 69. Investeerimisinstrumendi registreerimine (1) Investeerimisinstrumendid registreeritakse elektroonilises vormis peetavas investeerimisinstrumentide registris (edaspidi register). (2) Registrit peab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või muu isik, kellele on registri pidamise ülesanded vastavalt käesolevale seadusele edasi antud (edaspidi registripidaja). (3) Kõik sama liiki investeerimisinstrumendid peavad olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja või rahastuse taotleja pakub mitut investeerimisinstrumenti, võivad eri investeerimisinstrumendid olla registreeritud eri registripidaja juures. 47 § 70. Nõuded registripidajale (1) Registripidajaks võib käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud registripidamise ülesannete edasiandmise korral olla: 1) lepinguriigis asutatud krediidiasutus, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus, väärtpaberite keskdepositoorium või käesolevas seaduses nimetatud teenuseosutaja; 2) lepinguriigis asutatud isik, kelle tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada käesolevas seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine. (2) Kui registripidamise ülesanne on käesoleva seaduse § 69 lõike 2 kohaselt edasi antud, vastutab investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja registri toimivuse eest ning peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata registripidajal registri pidamise, kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole tema tegevus käesolevas jaos sätestatud nõuetega kooskõlas. § 71. Registrisse kantavad andmed ja nende töötlemine (1) Registrisse kantakse vähemalt järgmised andmed: 1) rahastuse taotleja ärinimi, asukoht ja registrikood; 2) investeerimisinstrumendi nimetus; 3) investeerimisinstrumendi omaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või juriidilisest isikust omaniku puhul tema ärinimi, registrikood ja registrijärgne asukoht; 4) investeerimisinstrumendi pakkumise eest vastutav isik. (2) Kui register ei ole avalik, peab registrisse kantud andmetega olema õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja kliendil või tema volitatud isikul, Finantsinspektsioonil ning järgmistel isikutel ja asutustel: 1) kohtul asja menetlemisel; 2) uurimisasutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas konfiskeerimismenetluses, asjaomastel organitel abistamistaotluse või Euroopa uurimismääruse menetlemisel või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva õiguskaitseasutuse koostöölepingu täitmiseks; 3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; 4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 8) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks; 9) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 48 10) Rahapesu Andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 11) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine või rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamine ja kohaldamine. (3) Registripidaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed arusaadaval ja loetaval viisil, sealhulgas koondab ühele isikule kuuluvad investeerimisinstrumendid selliselt, et oleks võimalik mõistlikult aru saada ühele isikule kuuluvatest osalustest või muude investeerimisinstrumendiga seotud õigustest või hüvedest. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täiendavad registri pidamise nõuded. § 72. Erisused investeerimistokeni registreerimisel hajusraamatu- või muu turvalisel tehnoloogial põhineva süsteemi abil (1) Investeerimistokeni omanikule tekivad sellega seotud õigused pärast investeerimistokeni ülemineku kohta kande kinnitamist hajusraamatu- või muus turvalisel tehnoloogial põhinevas süsteemis, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kolmandate isikute suhtes loetakse investeerimistokeniga seotud õigused kehtivaks selle kohta kande kinnitamisega turvalisel tehnoloogial põhinevasse süsteemi, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Investeerimistokeni omanike nimekiri turvalisel tehnoloogial põhinevas süsteemis on avalik ning kasutatav turvaline tehnoloogia peab tagama igaühele õiguse registreeringuga tutvuda. (4) Turvalisel tehnoloogial põhinev süsteem peab tagama investeerimistokeni ja selle omanike ning piirangute kohta teabe digitaalse esitamise ja avalikustamise, samuti investeerimistokeniga tehtud tehingute kohta terviklike andmete esitamise ja tähtajatu säilimise muutumatul kujul. (5) Turvalisel tehnoloogial põhineva süsteemi kasutamisel vastutab investeerimistokeni registripidaja, et registriandmed säilivad ja on asjakohaselt kaitstud loata muutmise või hävitamise eest. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib investeerimistokeni registripidamisele kehtestada määrusega täpsemad nõuded. 8. peatükk Nõuded kapitalile, omavahenditele ja varade hoidmisele § 73. Teenuseosutaja osa- või aktsiakapital (1) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (2) Virtuaalvääringu teenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema: 1) vähemalt 125 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse osutaja osutab üht või mitut käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2 või 4 nimetatud teenust; 2) vähemalt 350 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse osutaja osutab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud teenust. 49 (3) Teenuseosutaja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline. § 74. Nõuded teenuseosutaja omavahenditele (1) Teenuseosutaja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem: 1) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus; 2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. (2) Teenuseosutaja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsivad üldkulud vaadatakse üle igal aastal. Krediidipõhise ühisrahastuse korral võetakse üldkuludes muu hulgas arvesse krediidi teenindamise kulud eelmise majandusaasta kolme kuu keskmise kohta. (4) Kui teenuseosutaja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad. (5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Teenuseosutaja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega. § 75. Kliendi vara hoidmise nõuded (1) Kui teenuseosutaja on oma klientidelt saanud investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil rahalisi või muid vahendeid (edaspidi käesolevas paragrahvis vara), on teenuseosutaja kohustatud kliendi varaga seotud huvide kaitseks: 1) hoidma teenuse osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara lahus ja eraldi kontol või kontodel teenuse osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud ja oma varast; 2) informeerima klienti vara hoidmisega seotud nõuetest, sealhulgast sellest, kui vara hoidmise teenuseid pakub kolmas osapool; 3) säilitama andmeid ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldab tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja klientide vara oma varast ning mis tagab selle täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavale klientide rahale; 4) kontrollima regulaarselt teenuseosutaja raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust selliseid varasid hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele; 5) rakendama vastavaid organisatsioonilisi meetmeid kliendi vara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest. (2) Teenuseosutaja määrab sise-eeskirjadega täpsemalt kindlaks oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted, sealhulgas kui vara hoiab kolmas isik. 50 (3) Kui teenuseosutaja pakub talle usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid, sealhulgas täidab klientide maksejuhiseid makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, peab tal olema makseasutuse tegevusluba. (4) Kui teenuseosutaja ei paku talle usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid ise või kolmanda osapoole kaudu, peab ta tagama, et tema vahendusel investeerimisinstrumente pakkuvad rahastuse taotlejad saavad raha makseteenuse osutaja kaudu vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil hoitav kliendi vara kuulub kliendile ning selle arvel ei saa rahuldada teenuseosutaja võlausaldajate nõudeid. (6) Käesoleva seaduse § 53 lõikes 4 nimetatud garantiifondis olev raha ei kuulu teenuseosutaja vara hulka. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teenuseosutajale täpsemad vara hoidmise nõuded. 9. peatükk Raamatupidamine ja aruannete esitamine finantsinspektsioonile § 76. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, teenuseosutaja põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule. § 77. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile (1) Teenuseosutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 sätestatud kontrolli läbiviimise kohta koostatud vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist. Kui teenuseosutaja on nimetatud andmed ja dokumendid avalikustanud oma veebilehel, ei pea ta neid Finantsinspektsioonile esitama. (3) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil regulaarselt vähemalt järgmised aruanded: 1) tehingute aruanne; 2) klientide vara aruanne; 3) omavahendite aruanne; 4) teenuseosutaja bilanss; 5) teenuseosutaja kasumiaruanne. (4) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on kvartal ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on 51 puhkepäev, tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (5) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. (6) Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 78. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine (1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust nõuetele viivitamata pärast aruande laekumist. (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat. (3) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande ilma põhjendatud viivituseta. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes tuvastanud vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest. (4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat Finantsinspektsioonile aruannete esitamisest arvates. § 79. Audiitorkontroll (1) Teenuseosutaja raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik. (2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku. (3) Teenuseosutaja audiitorettevõtja võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud. (4) Audiitorettevõtja peab kontrollima teenuseosutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse teenuseosutajale ja Finantsinspektsioonile. (5) Teenuseosutaja asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja on audiitorkontrolli tegemisest loobunud; 3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. (6) Kohtu määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosolek nimetab uue audiitorettevõtja. § 80. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus 52 (1) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni teenuseosutaja auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) teenuseosutaja või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine; 3) audiitorettevõtja märkustega vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta; 4) olukord, mille tõttu teenuseosutaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks; 5) teenuseosutaja juhtorgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju teenuseosutajale või tema klientidele. (2) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni teenuseosutajaga märkimisväärses seoses oleva isiku auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu. (3) Käesoleva paragrahvi kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitorettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõudeid. 10. peatükk Teenuseosutaja ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot § 81. Ümberkujundamine (1) Teenuseosutaja ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. (2) Teenuseosutaja ümberkujundamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev luba (edaspidi ümberkujundamisluba) ja selle saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile: 1) üldkoosoleku otsuse põhikirja muutmise kohta; 2) üldkoosoleku protokolli; 3) põhikirja uue teksti; 4) audiitori kontrollitud ümberkujundamisaruande vastavalt äriseadustiku §-le 479. (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui: 1) ümberkujundamisluba taotleva teenuseosutaja juhtorgani liikmed ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele; 2) ümberkujundamisluba taotleva teenuseosutaja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 3) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele; 4) teenuseosutaja ümberkujundamine takistab teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 5) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve; 6) esineb muu oluline alus ümberkujundamist mitte lubada. 53 (6) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba teenuseosutaja ümberkujundamiseks. (7) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. § 82. Ühinemine (1) Teenuseosutaja võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba. (2) Teenuseosutaja võib ühendava ühinguna ühineda: 1) teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba; 2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või mõne muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab teenuseosutaja põhitegevust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätkab teenuseosutaja tegevust ühendava teenuseosutaja tegevusloa alusel. (4) Kui investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja ühinevad uue investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja asutamise teel, peab ühinemise tulemusel asutatav investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras. (5) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (6) Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev luba (edaspidi ühinemisluba) ja selle saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile: 1) ühinemislepingu; 2) ühinemisaruande; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; 4) audiitori aruande; 5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 20; 6) andmed äriühingute kohta, milles teenuseosutaja või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning teenuseosutaja ja iga juhtorgani liikme osaluse suurust; 7) käesoleva seaduse nõuetele vastava äriplaani ühinemisele järgneva kolme aasta kohta; 8) käesoleva seaduse nõuetele vastava sise-eeskirjade projekti. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast seda, kui Finantsinspektsioon on ühinemisloa andnud. 54 (8) Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist. (9) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on teenuse osutamiseks piisavad võimalused ja kas ühendav äriühing vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse tegevusloa taotluse läbivaatamise kohta sätestatut. (10) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui: 1) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu juhtorgani liikmed ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele; 2) ühinemise tagajärjel rikutakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid; 3) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve. (11) Ühinevad äriühingud peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. (12) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab teenuseosutaja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ühinemisteate avaldamist. § 83. Jagunemine Teenuseosutaja jagunemine ei ole lubatud. § 84. Tegevuskava äritegevuse lõppemise kohta (1) Teenuseosutaja peab tegevuse alustamisel välja töötama ja avalikustama tegevuskava oma äritegevuse lõppemise puhuks. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) teenuseosutaja kaudu sõlmitud lepingute jätkumise, üleandmise, haldamise ja lõppemise tingimused; 2) informatsioon kehtivate lepingute, teenuseosutajatele antud raha paigutajate vara ning sõlmitud lepingute jätkumise, üleandmise, haldamise ja lõppemise tingimuste kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava tuleb ajakohastada vähemalt üks kord aastas. § 85. Lõpetamine (1) Teenuseosutaja lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Teenuseosutaja lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal. 55 (3) Teenuseosutaja lõpetamise loa saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) teenuseosutaja üldkoosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta; 2) teenuseosutaja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele; 3) teenuseosutaja regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni. (4) Teenuseosutaja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas teenuseosutaja lõpetamine vastab tema klientide huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. (5) Otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid hiljemalt kaks kuud pärast vastava avalduse saamist. (6) Finantsinspektsioon võib keelduda teenuseosutaja lõpetamise loa andmisest, kui teenuseosutaja lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega. (7) Otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata teenuseosutajale teatavaks. § 86. Pankrot (1) Teenuseosutaja suhtes võivad pankrotiavalduse esitada: 1) Finantsinspektsioon; 2) likvideerijad; 3) võlausaldajad. (2) Tegutsev teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes. (3) Tegutsev teenuseosutaja kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. (4) Teenuse osutamisega seoses teenuseosutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub teenuse osutamisega seotud kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teenuseosutaja teiste võlausaldajate nõudeid. (5) Teenuseosutaja pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (6) Sellise teenuseosutaja puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 sätestatut, rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) klientide tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded; 4) tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded. 56  11. peatükk Järelevalve § 87. Järelevalve alused ja ulatus ning järelevalve teostamine (1) Järelevalve eesmärk on tagada teenuseosutaja asutamise ja tegevuse ning teenuste osutamise ja lõpetamise vastavus seadustele ja teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas teenuseosutaja klientide, sealhulgas investorite ja rahastuse taotlejate huvide ja õiguste kaitset. (2) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki teenuseosutajaid, kes on asutatud Eestis; 2) Eesti teenuseosutaja välisriikides asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe; 3) kolmandaid isikuid, kellele on teenuseosutaja ülesanded edasi antud; 4) isikuid, kellel on teenuseosutajas oluline osalus; 5) isikuid, kes osutavad teenust Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt. (3) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon: 1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise; 2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat; 3) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku või teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi; 4) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal teenuseosutaja tegevuse vastavust seadustele; 5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi; 6) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (4) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. (5) Finantsinspektsioon võib turukuritarvituse ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata investeerimisinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja nende instrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega. Seiramine võib toimuda varjatult. (6) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 29 tähenduses on Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonil on õigus eelnimetatud määruse alusel Eestis asutatud ühisrahasteenuse osutaja tegevusele rakendada selles määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks kõiki käesolevas seaduses ja viidatud määruses nimetatud meetmeid, sealhulgas ühisrahastusteenuse osutajale kohalduvaid vastutuse sätteid. (7) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artiklile 42 ja muudel juhtudel vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikele 5. § 88. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud teenuseosutaja ja piiriüleselt teenuseid osutava teenuseosutaja üle (1) Kui teenuseosutaja, kes on asutanud välisriigis filiaali või kes osutab välisriigis piiriüleselt teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon 57 viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas ka välisriigi finantsjärelevalveasutuse ettepanekul. (2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalveasutusele. (3) Teenuseosutaja filiaal või teenuseosutaja, kes osutab piiriüleselt teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalveasutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle teenuseosutaja tegevuse üle selles riigis. § 89. Järelevalve teise lepinguriigi isiku Eestis asutatud filiaali ja Eestis piiriüleselt teenuseid osutava isiku üle (1) Finantsinspektsioon võib nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti teenuseosutajad. (2) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses teises lepinguriigis asutatud isiku või tema filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud teenusega. (3) Isik, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid ja kelle tegevusloa on teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada. (4) Kui teise lepinguriigi isik või tema Eestis asutatud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleselt teenuste osutamise loa kehtetuks. (5) Finantsinspektsioon teatab rakendatud meetmetest teisele lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele. Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada teise lepinguriigi isiku suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutust teavitamata. § 90. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. (3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste 58 tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks. § 91. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel ja kontode kasutamise peatamine (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt: 1) teenuseosutaja juhtorgani liige ja töötaja; 2) teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhtorgani liige ja töötaja; 3) teenuseosutaja aktsionär või osanik; 4) muu kolmas isik; 5) teenuseosutaja likvideerija või pankrotihaldur; 6) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riiklik põhiregister, riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus: 1) teostada teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist; 2) nõuda teenuseosutajalt kõiki andmeid, mis on vajalikud omavahenditele ja vara hoidmise nõuete täitmise kontrollimiseks; 3) saada informatsiooni teenuseosutaja audiitorilt ja teha temaga koostööd. (3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse. (4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada teenuseosutajaga seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest teenuseosutajat teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest teenuseosutajat mitte teavitada. (5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete täitmiseks tähtaja. (6) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. (7) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid teenuseosutaja ja nende klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud teenuseosutaja ülesanded. (8) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus teha käesoleva seaduse § 87 lõikes 5 sätestatud juhul päring elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks. Eelnimetatud päringu tegemiseks peab korralduse andma Finantsinspektsiooni juhatuse liige vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 221 lõikele 1. (9) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada teenuseosutajalt, krediidiasutuselt või makseasutuselt teavet rahastuse taotleja, investori või siseteavet valdava isiku konto ja virtuaalvääringu rahakoti ning nimetatud konto ja 59 virtuaalvääringu rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluse korral, et tegu on õigusrikkumisega, esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise piiramiseks. (10) Loa andmise käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud päringute tegemiseks otsustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja ühe tööpäeva jooksul läbi ja otsustab kontode arestimise. (11) Finantsinspektsioon ei ole kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 8 ja 9 nimetatud teavet esimesena küsima selle esmaselt allikalt. § 92. Selgituste andmisest keeldumise alused Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel. § 93. Kohapealne kontroll (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha teenuseosutaja ja selle kolmanda isiku, kellele teenuseosutaja ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll. (2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut; 3) välisriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida välisriigi teenuseosutajalt saadud teavet; 4) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks. (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. (5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. 60 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi. (7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks. (8) Kontrollitava juhtorgani liikmel ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi. (9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. Aktis esitatud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus. (10) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akti kavandi või lõikes 9 nimetatud akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti kavandi või akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ja esitades esialgse tähtaja pikendamise põhjuse. § 94. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi. (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui: 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad; 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud teenuseosutajale, teenuseosutaja konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju; 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist teenuseosutaja või teenuseosutaja asutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus. (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitorettevõtja omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitorettevõtja nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitorettevõtja kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta. (5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitorettevõtjal on õigus kasutada käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võivad kasutada käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. 61 (6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega. (7) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline. § 95. Ettekirjutuse tegemine ja muude meetmete rakendamine (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui: 1) järelevalve tulemusel on avastatud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumine; 2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine; 3) teenuseosutaja võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finants- või väärtpaberituru kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid. (2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma. (3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti. (4) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 2) keelata osaliselt või täielikult teenuseosutaja kasumist väljamaksete tegemine; 3) nõuda teenuseosutaja tegevuskulude piiramist; 4) nõuda teenuseosutaja sise-eeskirjade muutmist; 5) nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist; 6) teha teenuseosutaja üldkoosolekule ettepanek teenuseosutaja audiitorettevõtja vahetamiseks; 7) nõuda teenuseosutaja töötaja töölt kõrvaldamist; 8) nõuda teenuseosutaja tegevuse edasiandmisel antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist; 9) nõuda likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte vastavusse viimist käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga; 10) nõuda teenuseosutajalt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest; 11) nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui need ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele; 12) esitada muid nõudmisi teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. (5) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas: 1) tunnistada kehtetuks teenuseosutaja tegevusluba; 2) tunnistada kehtetuks filiaali asutamise luba; 3) nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt; 4) rakendada sunniraha. (6) Finantsinspektsioon võib turukuritarvituse kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. 62 (7) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida teenuseosutaja või muu vastav isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. (8) Finantsinspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui turukuritarvituse kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata. (9) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale. § 96. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel (1) Teenuseosutaja juhatus peab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette. (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) teenuseosutaja juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda. (3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. (4) Teenuseosutaja asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 97. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus (1) Teenuseosutaja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks teenuseosutaja tegevusloa andmise otsustamisel, ning esitama järgmised andmed ja dokumendid: 1) teenuseosutaja ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed; 2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst; 3) sise-eeskirjadega kindlaks määratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise- eeskirjad; 4) juhtorgani liikmete vahetumise korral käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 14 nimetatud andmed; 5) audiitorettevõtja vahetumise korral käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed; 6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada teenuseosutaja finantsseisundit; 7) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses. 63 (2) Teenuseosutaja peab Finantsinspektsiooni nõudmisel viivitamata avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud punktides 3 ja 6 nimetatu. § 98. Sunniraha (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (2) Haldusakti täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot, ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui kümme protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest. 12. peatükk Vastutus § 99. Põhiteabedokumendiga seotud nõuete rikkumine (1) Põhiteabedokumendi koostamise, avalikustamise, teavitamise või registreerimisega seotud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 100. Muu teabe avalikustamise nõuete rikkumine (1) Investeerimisprojekti või investeerimisinstrumendi kohta ebapiisava, ebaõige, eksitava või mitteõigeaegse teabe avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 101. Teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-des 41, 43-46, 50-54, 59 ja 65 sätestatud teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 102. Vastutus siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni eest (1) Käesoleva seaduse §-des 61–64 kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – 64 karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 103. Finantsinspektsioonile aruannete esitamata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud aruannete esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõigete või puudulike aruannete esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumise eest või aruannete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 104. Investeerimisinstrumendi registreerimisega seotud nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud investeerimisinstrumendi registreerimise korra või registriandmetega tutvumisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 105. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 106. Sise-eeskirjade ja sisekontrolli nõuete rikkumine Teenuseosutaja poolt käesolevas seaduses sise-eeskirjade ja sisekontrolli kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 107. Teenuseosutaja tegevuse edasiandmise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud kolmandale isikule teenuseosutaja tegevuste edasiandmise nõuete rikkumise või Finantsinspektsiooni tegevuste edasiandmisest teavitamata jätmise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. 65 § 108. Teenuseosutaja juhtorgani kohustuste rikkumine (1) Teenuseosutaja juhtorgani liikme poolt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes teenuseosutaja või tema klientide huvide kaitseta jätmine või selle oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 109. Omavahendite nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud omavahendite nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 110. Vara hoidmise nõude rikkumine (1) Kliendi vahendite hoidmise või muu sarnase kohustuse täitmata jätmise või mitteõigeaegse või ebapiisava täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 111. Huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine (1) Teenuse osutamisega seoses tekkida võiva huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kehtestamata, ajakohastamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 112. Teenuseosutaja tegevusega seotud õigusrikkumisest teavitamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud õigusrikkumisest teavitamise korra kehtestamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 113. Isikuandmete kaitse ning talitluspidevuse ja turvalisuse tagamisega seotud nõuete rikkumine 66 (1) Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete kaitse ja teenuseosutaja talitluspidevuse tagamiseks ette nähtud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 114. Teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud piirangute või nõuete rikkumise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 115. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 nimetatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklis 3, 4 või 5, artikli 6 lõigetes 1–6, artikli 7 lõigetes 1–4, artikli 8 lõigetes 1–6, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklites 10 ja 11, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2 ja 3, artikli 16 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 4, artikli 19 lõigetes 1–6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõigetes 1–7, artiklis 22, artikli 23 lõigetes 2–13, artiklites 24–26 ning artikli 27 lõigetes 1–3 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõude või kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 116. Menetlus Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. 13. peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 117. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega (1) Krediidivahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel on kehtiv tegevusluba krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõike 2 alusel, peab taotlema Finantsinspektsioonilt investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutamiseks investeerimisinstrumendi vahendamise teenuse osutaja tegevusluba ja viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 2022. aasta 31. detsembriks. (2) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba ning kes soovib alates 2023. aasta 1. jaanuarist osutada virtuaalvääringu teenuseid 67 käesoleva seaduse alusel, võib alates 2023. aasta 1. jaanuarist esitada Finantsinspektsioonile sellekohase avalduse, järgides sealjuures käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut. (3) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikule tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid hiljemalt kaheksa kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teenuse osutaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2022. aasta 31. detsembrit ja nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole eelmises lauses nimetatud teenuseosutajal lubatud alates eelnimetatud kuupäevast kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni teenuseid osutada. (5) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne teenuseosutajale käesoleva seaduse alusel tegevusloa andmist. Kui leping on sõlmitud enne käesoleva seaduse alusel teenuseosutajale tegevusloa andmist, kohaldatakse teenuse osutamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele teenuseosutajale tegevusloa andmisest arvates või hiljemalt 2022. aasta 31. detsembrist käesolevas seaduses sätestatut. (6) Teenuseosutaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes alates 2023. aasta 1. jaanuarist ei anna ega vahenda krediiti või ei osuta virtuaalvääringu teenust, ei pea Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Krediidilepingule või virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiandja või -vahendaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja on sõlminud vastavalt enne 2022. aasta 31. detsembrit, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut. (7) Käesolevat seadust kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 531 lõike 2 punktis 51 nimetatud krediidilepingule, mis on sõlmitud 2022. aasta 31. detsembril või hiljem. 2. jagu Muudatused kehtivates seadustes § 118. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“ tekstiosaga „väärtpaberite registri pidamise seaduses ja ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduses“; 2) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja ühisrahastusteenuse osutaja“ tekstiosaga „investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja virtuaalvääringu teenuse osutaja“; 3) paragrahvi 38 lõike 8 punktides 61 ja 62 asendatakse läbivalt sõna „ühisrahastusteenuse“ sõnadega „investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse“; 4) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi“ tekstiosaga „määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja virtuaalvääringu teenuse osutaja“; 68 5) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 21 asendatakse sõna „ühisrahastusteenuse“ sõnadega „krediidipõhise ühisrahastusteenuse“; 6) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 22–26 järgmises sõnastuses: „22) investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendusel kaasatud summast; 23) virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutaja korral 0,1–1 protsendiga teenuseosutaja äritulust; 24) virtuaalvääringu vahetamise teenuse osutaja korral 0,1–1 protsendiga teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust; 25) virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenuse osutaja korral 0,1–1 protsendiga teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust; 26) käesoleva lõike punktides 21 ja 22 nimetamata investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendusel kaasatud summast.“; 7) paragrahvi 41 lõige 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(53) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summa.“; 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 54–56 järgmises sõnastuses: „(54) Investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summa. (55) Virtuaalvääringu teenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja aastane äritulu. (56) Käesoleva lõike punktides 53 ja 54 nimetatud investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summa.“; 9) paragrahvi 42 lõige 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(53) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summa.“; 10) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 54–56 järgmises sõnastuses: „(54) Investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summa. (55) Virtuaalvääringu teenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja aastane käive. (56) Investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summa.“; 11) paragrahvi 453 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „või ühisrahastusteenuse osutaja“ tekstiosaga „investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja“; 12) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse, krediidiandja või -vahendaja, investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja või 69 virtuaalvääringu teenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamise või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 500 eurot.“; 13) paragrahv 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 455. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise ning investeerimisinstrumendi põhiteabedokumendi registreerimise taotlemine (1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot ning prospekti lisa kinnitamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 200 eurot. (2) Investeerimisinstrumendi põhiteabedokumendi registreerimise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 600 eurot.“. § 119. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 109 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „e-raha asutuse,“ tekstiosaga „investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja, virtuaalvääringu teenuse osutaja,“. § 120. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesolevat seadust ei kohaldata ühisrahastusteenuse osutajale, kui ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. § 121. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Krediidiasutusele, kes pakub investeerimisinstrumentide või virtuaalvääringute vahendamise teenust, kohaldatakse ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut.“. § 122. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse tähenduses investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse ja virtuaalvääringu teenuse osutajana tegutsemine;“. § 123. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Makseasutusele või e-raha asutusele, kes pakub investeerimisinstrumentide või virtuaalvääringute vahendamise teenust, kohaldatakse ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut.“. 70 § 124. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „pakkujad“ sõnaga „osutajad“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajad;“; 3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „pakkujatele“ tekstiosaga „osutajatele ja punktis 101 nimetatud investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutajatele“; 4) paragrahvi 3 punktid 9–101, § 70 lõike 1 punkt 4 ning § 72 lõike 1 punktid 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 25 pealkirjas asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „osutaja“; 6) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral info selle kohta, millist finantsteenust osutama hakatakse.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 1183 järgmises sõnastuses: „§ 1183. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamine Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega või hiljemalt 2023. aasta 1. juulil.“. § 125. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja virtuaalvääringu teenuse osutaja ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse tähenduses;“. § 126. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja emiteeritud võlakohustusi“ tekstiosaga „, emiteeritud võlakohustusi ja muid eelnevalt nimetamata investeerimisinstrumente“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduses sätestatud investeerimisinstrumentide registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduses väärtpaberikonto ja sama seaduse 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut. (42) Valdkonna eest vasutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded investeerimisinstrumentide registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis.“. 71 § 127. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Investeerimisühingule, kes pakub investeerimisinstrumentide vahendamise teenust või virtuaalvääringu teenust, kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut.“; 2) paragrahv 23784 tunnistatakse kehtetuks. 3. jagu Seaduse jõustumine § 128. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. aprillil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 72