Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavad eelnõud:

Seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigivaraseaduse muudatusega muudeti §-i 95. Sellest tulenevalt muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ ja viiakse määrus kooskõlla muutunud riigivaraseadusega. Eelnõuga täiendatakse riigi kinnisvararegistri andmete koosseisu ja andmete esitamise põhimõtteid kooskõlas seadusemuudatustega ning kavandatavate arendustöödega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (tel: 611 3046, e-post: [email protected]), juhtivspetsialist Tormi Tabor (tel: 611 3168, e-post: [email protected]), riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan (tel: 611 3266, e-post: [email protected]) ja kinnisvara analüütik Eve Murumaa (tel: 611 3561, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit (tel: 611 3645, e- post: [email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 611 3638, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (RT I, 28.12.2010, 2). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 95 lõige 3 annab Vabariigi Valitsusele volitusnormi riigi kinnisvararegistri (edaspidi RKVR) asutamiseks. RKVR-i eesmärgiks on ühtse ülevaate saamine riigi omandis ja kasutuses olevatest kinnisasjadest ja piiratud asjaõigustest ning riigi kinnisvaraga seonduvate andmete avalikustamine. Samuti on RKVR-i eesmärgiks võimaldada riigivaraseadusest tulenevate menetluste läbiviimist. RKVR asutati Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). RKVR alustas tööd 1. jaanuaril 2011. a. Samal ajal lõpetati endise riigivara registri tegevus ning riigivara registris registreeritud kinnisvara andmed kanti üle uude RKVR-i. RKVR-is registreeritakse ja menetletakse kinnistupõhiselt riigi omandis olevat ja riigi poolt kasutusse võetud kinnisvara. Põhiandmetena registreeritakse andmed riigi kinnisvarale määratud valitseja ja volitatud asutuse kohta, valitsemise eesmärk ja andmed RVS-ist tulenevate menetluste ning teadete kohta. Andmete esitajaks on RVS-is määratud riigivara valitsejad, st ministeeriumid, maavalitsused, põhiseaduslikud institutsioonid ning nende volitatud asutused. 1 RKVR on liidestatud kinnistusraamatuga, maakatastriga, ehitisregistriga, äriregistriga, aadressandmete infosüsteemiga, rahvastikuregistriga, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registriga, kultuurimälestiste riikliku registriga ja ametlike teadaannete infosüsteemiga. Eelnõuga viiakse RKVR-i eesmärk, andmete koosseis ja andmete esitamise põhimõtted kooskõlla RVS-is tehtud muudatustega. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhimääruse §-i 1 lõikega 2. Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest anda riigi kinnisvararegistrile ametlik nimelühend RKVR ja ingliskeelne nimetus „State Real Property Register“, et tagada üheselt arusaadav nimetuste kasutamine erinevates menetlustes ja dokumentides. Näiteks kasutatakse lühinimena praegu kahte nimetust: KVR ja RKVR. Riigi infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA) on praegu registri lühinimi KVR, kuid riigivara valitsejad on valdavalt kasutusele võtnud lühendi RKVR. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse §-i 2, mille sõnastus viiakse vastavusse muututud RVS-i §-is 95 sätestatud sõnastusega. RKVR-i eesmärk ja asutamise põhimõtted sisuliselt ei muutu. Uue regulatsiooniga muudetakse sõnastus täpsemaks. RVS-ist tulenevalt on RKVR-i eesmärk saada ülevaade riigi kinnisvara, kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada andmed ja võimaldada menetluste läbiviimist. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse põhimääruse §-i 8 pealkirja „Registrisse andmete kandmise kord ja registri menetlused“. Pealkiri viiakse kooskõlla muudetava paragrahvi sisuga. § 8 täpsustab tähtajad, millal mingid andmed on vaja registrisse kanda, nimetab registri menetluste liigid ning menetlustega seotud teadete liigid. Samuti sätestatakse erisused, milliste andmete registrisse kandmine ei ole kohustuslik. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse §-i 8 lõiget 1. RVS § 95 lõige 7 kohustab sisestama RKVR-i lepingute andmed 10 (kümne) päeva jooksul peale lepingu sõlmimist või muutmist või asjaõiguslepingute puhul kinnistusraamatus kande tegemist. Muudatusega täpsustatakse kehtiva põhimääruse sõnastust. RKVR-i põhiandmed kantakse registrisse 10 tööpäeva jooksul kande aluse tekkimisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse põhimääruse §-i 8 lõikega 11. Lõikega 11 täpsustatakse andmete esitamise korda põhimääruse § 9 lõikes 6 toodud andmete osas. Andmed hoonestatud kinnisvara korraldusmudelite kohta kantakse registrisse üks kord aastas 31. detsembri seisuga. Korraldusmudelite menetlus tuleb kinnitada hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuariks. Eelnõu § 1 punktidega 6, 7 ja 8 täiendatakse põhimääruse §-i 8 lõiget 3, mis viiakse vastavusse RVS-i muudatuste ja RKVR-i arendustega. Põhimääruse muutmisega lisatakse RKVR-i kantavate menetluste loetelule täiendavalt kolm menetluse liiki: a) Riigivara valitsemise eesmärgi määramine. RVS § 10 lõikest 6 tulenevalt riigivara valitseja on kohustatud määrama enda valitsemisel oleva kinnisvara valitsemise eesmärgi. RKVR-is on võimalik varale eesmärk määrata vara omandamise menetluse ühe etapina. Eesmärgi määramiseks ja muutmiseks on loodud ka 2 eraldi menetlus, kus vara valitseja saab lisada valitsemise eesmärgi varadele, millel on eesmärk puudu või vajab muutmist. b) Kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamine. RVS § 96 muudatustest tulenevalt täiendatakse registrit uue menetlusliigiga. Praegu vara võõrandamise ja kasutamiseks andmise menetluse ühe etapina läbiviidav teiste riigivara valitsejate huvi tuvastamise ring asendatakse uue menetlusega. Praegu alustab riigivara valitseja RKVR-is võõrandamise või kasutamiseks andmise menetluse ja saadab teistele riigivara valitsejatele RKVR-i avalehele teate vara võõrandamise või kasutamiseks andmise kavatsusest. Valitsejad saavad 10 (kümne) päeva jooksul teatele vastata ja teatada oma huvist selle vara suhtes. RVS muudatustega muudetakse huvi tuvastamise ring eraldiseisvaks menetluseks, sh muutub menetluse nimetus ja laieneb õigustatud isikute ning menetlejate ring. Menetlusetappide järjekord ja tähtajad on reguleeritud RVS §-ga 96. Uue korra järgi alustab riigivara valitseja RKVR-is vara vajalikkuse väljaselgitamise menetluse, lisab menetlusse vara ja märgib selle mittevajalikuks, lisab menetluse juurde varem laekunud otsused ja taotlused vara suhtes ning avaldab teate laiendatud isikute ringile. Huvist vara suhtes saavad 21 päeva jooksul teatada lisaks riigivara valitsejatele ka kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, MTÜ-d ja SA-d, kellel on õigus taotleda riigilt vara otsustuskorras võõrandamist RVS § 33 alusel. Vara võõrandamise otstarbekuse kohta esitavad Rahandusministeerium ning asukohajärgne maavalitsus ja kohalikud omavalitsused vajadusel oma arvamuse sama menetluse kaudu. Riigivara valitseja teeb laekunud taotluste ja arvamuste põhjal kaalutlusotsuse, millele vastavalt alustatakse jätkumenetlusena kas kasutamiseks andmise või võõrandamise menetlust. RKVR-i arendatakse uutele nõuetele vastav funktsionaalsus 2016. a jooksul, vastavalt RVSile on rakendamise tähtaeg 1. jaanuar 2017. c) Hoonestatud kinnisvarale korraldusmudeli määramine. Uus menetlus RKVR-is, mis erineb oma ülesehituselt teistest menetlustest. Riigivara valitseja saab oma valitsemisala hoonetele määrata olemasoleva ja kavandatava korraldusmudeli. Korraldusmudel on registri vastutava töötleja poolt hallatav klassifikaator, mis annab infot hoone omandi, kasutamise ja haldamise kohta. Registri administraator algatab üks kord aastas menetluse, mille koosseisus on riigi omandis ja kasutuses olevate hoonete nimekiri valitsejate kaupa. Igale hoonele on võimalik määrata olemasolev ja kavandatav korraldusmudel ning planeeritav uuele korraldusmudelile ülemineku aeg. Lisaks kogutakse sama menetlusega infot hoone seisukorra ja energiatõhususe nõuete täitmise kohta. Menetluse tulemusel tekib avalik aruandlus, mis on aluseks riigi kinnisvaraportfelli tuleviku planeerimisel ja selle rakendamiseks tegevuskavade koostamisel ning nende täitmise jälgimisel. Riigivara valitsejal on võimalik menetluse abil planeerida oma valitsemisel oleva hoonestatud kinnisvara üleandmist RKASile. Korraldusmudeli menetlus loodi 2014. aastal ühekordse küsitlusankeedina riigivara valitsemise koondaruande jaoks tegevuskavade koostamiseks andmete kogumise eesmärgil. Peale 2014. a küsitlust avaldas osa riigivara valitsejaid soovi see menetlus töövahendina ka edaspidi kasutusele võtta. Registrisse on see võimekus loodud. Iga järgneva aasta menetlus avatakse eelmise aasta andmetega eeltäidetult, kasutaja sisestab üks kord aastas ainult muudatused, seega ei too uus menetlus kaasa riigivara valitsejate jaoks olulist lisatööd. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse põhimääruse § 8 lõike 4 punkti 1 sõnastust, mis viiakse kooskõlla muutunud RVS sõnastusega. Endine huvi tuvastamise teade asendatakse kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teatega. Välja jäetakse punktid 2 ja 3, kuna 3 kinnisvaraotsuste eelnõude Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise kohustus jääb RVSist tervikuna välja ja enampakkumise ning võõrandamise teated avaldatakse Ametlike Teadaannete infosüsteemis (AT) ja neid ei ole vaja RKVRis dubleerida. RKVRi on loodud võimalus Ametlike Teadaannete koostamiseks ja edastamiseks AT-sse. ATs avaldatud teade salvestatakse automaatselt RKVR menetluse juurde. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse põhimääruse §-i 8 lõikega 7. Andmed maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 351 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu ja § 341 alusel sõlmitud kasutusvalduse lepingu kohta registrisse edaspidi sisestama ei pea, kuna need on maa järelmaksunõuete infosüsteemi põhiandmed. 24. jaanuaril. 2014. a jõustus MaaRS-i muudatus, mille alusel asutati maa järelmaksunõuete infosüsteem (edaspidi MaaIS). MaaIS asutati maareformi läbiviimisel sõlmitud maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise ning riigimaa koormamise lepingute haldamiseks ning hüpoteegipidaja ja riigimaa valitseja ülesannete tõhusamaks täitmiseks. MaaIS-i vastutav töötlemine anti alates 1. septembrist 2015 üle Rahandusministeeriumile. RVS kohustab riigivara valitsejaid riigi kinnisvaraga seotud lepingute andmed kandma RKVR-i, sealhulgas ka MaaRS-i alusel sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingud. Neid lepingud on registreeritud alates riigivararegistri asutamisest 1995. a. Kuna MaaRS alusel sõlmitud lepingud on praeguse seisuga MaaIS-i põhiandmed, siis topelt registreerimise lõpetamiseks kehtestatakse käesoleva eelnõuga erisus. MaaRS alusel sõlmitud lepingute muudatused registreeritakse edaspidi ainult MaaIS-is ning tulevikus luuakse andmevahetus, mis tagab lepingutest ülevaate ja aruandluse ka RKVR-is. Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 9 lõike 4 punktid 14 ja 15. Säte loetleb registrisse kantavate lepingute andmed. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks loetelus kaks punkti: tehingu tõestanud notari nimi ja lepingule notari ametitegevuse raamatus antud number, kuna neid andmeid reaalselt RKVRi ei koguta ja nende kogumiseks puudub ka edaspidi vajadus. Andmeid koguti varem kasutusel olnud riigivara registris ja seoses lepinguandmete ülekandmisega uude registrisse tuli ühtlustada ka andmekoosseis. Praegu registreeritakse lepingute andmed uuele andmevormile, kuhu ei lisata notari andmeid, kuna praktikas puudub sellel vajadus ja tegemist on põhjendamata halduskoormusega. Eelnõu § 1 punkiga 12 täiendatakse põhimääruse §-i 9 uute lõigetega 5, 6 ja 7. Registri põhiandmete loetelule lisatakse uued andmegrupid. Lõikes 5 nimetatakse ehitise kohta kogutavad andmed, mida EHRis ei koguta, aga mida on RKVRis vajalik koguda kulude planeerimiseks ja energiatõhususe aruandluse nõuete täitmiseks. Punktides 1 -5 loetletud andmed tuleb sisestada registrisse ainult üürilepingu alusel kasutatavate hoonete ja rajatiste kohta, andmed sisestatakse registrisse koos üürilepingu andmetega, alusdokumendiks on leping. Punktides 6- 9 nimetatud andmed tuleb sisestada kord aastas korraldusmudeli menetluses. Hoone seisukorra kohta antakse riigivara valitseja hinnang järgmisest valikust: lammutatud, lammutamist vajav, remonti vajav, rahuldavas seisukorras, heas seisukorras. Hoone sisekliima tagamise kohta täidetakse märkeruut, kui hoone on sisekliima tagamisega. Hoone energiaallikas märgitakse järgmisest valikust: keskküte (taastuvkütus), keskküte (fossiilne kütus), elekter, kaugküte, ahjuküte, maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, väljatõmbeõhu soojuspump, õhk-õhk soojuspump, muu energiaallikas. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohta täidetakse märkeruut, kui miinimumnõuete täitmine ei ole nõutav ja märgitakse põhjus. 4 Lõikes 6 nimetatakse andmed hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta. Registrisse kantakse olemasolev ja kavandatav korraldusmudel (vastutava töötleja poolt hallatav klassifikaator), kavandatavale korraldusmudelile ülemineku aeg ja korraldusmudeli valikut piirav tingimus ning selle lõpuaeg. Korraldusmudelite liigid on nimetatud ja nende registrisse kandmise korda selgitatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud metoodilises juhendis, mis on kättesaadav registri infoportaalis. Lõikes 7 nimetatakse riigi omandis oleva hoonestatud kinnisvara korrashoiu kohta kogutavad andmed. Registrisse kantakse vastavate korrashoiudokumentide olemasolul kinnisvara korrashoiu planeerimiseks vajalike dokumentide andmed (dokumendi nimetus, väljaandmise aeg ja fail) ning varahalduri nimi. Kui varaobjektile on lisatud halduri andmed, siis tekib haldurile juurdepääs korrashoiudokumentide registrisse kandmiseks. Vastav keskkond on registrisse loodud, siiani on olnud sinna andmete sisestamine vabatahtlik ning enamasti seda ei täideta, mistõttu puudub ülevaade, kuidas on korrashoiu tagamine riigi hoonetel korraldatud. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse § 10 pealkirja. Pealkiri viiakse vastavusse paragrahvi muutunud sisuga. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse põhimääruse §-i 10 lõikega 2, millega täiendatakse RKVR-i kantavate menetlusdokumentide liikide loetelu kooskõlas RVSis tehtud muudatustega. Kehtivas põhimääruses on loetletud menetluste liigid ja menetlustega seotud teadete liigid, kuid menetlusdokumentide liikide loetelu on siiani jäänud lahtiseks. Kehtiva määruse § 8 lõige 5 sätestab, et RKVR-i võib kanda määruses nimetamata, kuid töökorralduslikult vajalikke teateid ja dokumente. Senine regulatsioon on praktikas viinud tulemuseni, kus RKVR-i kantavate dokumentide andmed on esitatud väga ebaühtlaselt sõltuvalt menetlustest ja valitsemisaladest. Põhimääruse § 10 lõike 1 alusel lisatakse registrisse kande alusdokument, milleks on vastavalt menetluse liigile Vabariigi Valitsuse otsus, riigivara valitseja otsus, leping või riigivara valitsejate vaheline kokkulepe. Põhimääruse §-i 10 täiendatakse lõikega 2, kus nimetatakse muud menetlusdokumendid, mis tuleb lisaks alusdokumentidele menetluse juurde lisada. a) taotlus riigivara omandamiseks. RVS § 96 alusel lisatakse RKVR-i vara vajalikkuse väljaselgitamise menetlus, millega seoses tuleb RKVR-i kanda taotlused ja arvamused vara suhtes; b) hindamisaruanne vara hariliku väärtuse kohta. Riigivara kasutamiseks andmisel ja võõrandamisel on RVS-ist tulenevalt kohustatud riigivara valitseja tellima vara hariliku väärtuse tuvastamiseks hindamisaruande. Hindamisaruanne on otsuse kaalumisel oluline infoallikas ja tuleb seetõttu registrisse lisada. Kui riigivara valitseja arvates ei ole otstarbekas hindamisaruannet tellida, siis lisab ta otsuse eelnõu seletuskirjas põhjenduse selle tellimata jätmiseks; c) riigivara üleandmise ja mahakandmise akt. Riigivara üleandmisel teisele valitsejale tuleb vormistada vara üleandmise akt, mis on raamatupidamiskande alusdokumendiks. Riigivara kõlbmatuks tunnistamisel ja mahakandmisel vormistatakse vara mahakandmise akt. Üleandmise akt tuleb registrisse kanda riigivara valitseja või volitatud asutuse muutmise menetluses, mahakandmise akt kantakse registrisse vara mahakandmise menetluses. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse põhimääruse § 11 lõiget 3. Andmekoosseisu muudetakse seoses ehitisregistri (edaspidi EHR) andmeteenuste muutumisega alates 1. 5 oktoobrist 2014. a, kui võeti kasutusele uus EHR versioon koos muudatustega kogutavate andmete koosseisus. Seoses muudatustega tuli RKVR-is kasutusele võtta uued teenused, millega on võimalik EHR-ist üle võtta rohkem analüüsiks vajalikke andmeid. Andmekoosseis on viidud vastavusse EHR uue andmekoosseisuga. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse kinnistusraamatust saadavate andmete koosseisu. Andmekoosseis viiakse vastavusse kinnistusraamatu uute andmeteenuste ja RKVR tegelike vajadustega. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse põhimääruse §-i 11 lõikega 7¹. Määrusesse lisatakse aadressiandmete süsteemist saadavad andmed. Varem oli RKVR-is kasutusel ainult katastriüksuste ja ehitiste koha-aadress normaliseeritud kujul, mis võeti maakatastrist ja ehitisregistrist. Uue lahendusega on võimalik aadressid võtta otse aadressandmete süsteemist koos vajalike atribuutidega. Nii on võimalik aadressi alusel võtta arvele ehitised, mida pole veel ehitisregistrisse kantud ja automaatselt uuendada ehitiste ja katastriüksuste aadresse. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse põhimääruse §-i 13 lõigetega 4 ja 5. Lõikega 4 lisatakse põhimäärusesse registripidaja poolt antuvale kasutajaõigusele kehtivuse tähtaeg. RKVR-is kehtib astmeline õiguste andmise süsteem. RKVR vastutav töötleja annab õigused riigivara valitseja peakasutajale ja kannete kinnitajale. Õigused määratakse riigivara valitseja kinnitatud taotluse alusel. Riigivara valitseja peakasutaja annab registripidaja õigused riigivara valitseja nimel andmete sisestajatele, sh volitatud asutuste esindajatele. Praktikas on olnud probleemiks, et peakasutaja ei saa teada, et volitatud asutuse registripidaja lahkub töölt ja sellega seoses kasutajaõigused jäävad õigel ajal peatamata. Eksisteerib risk, et volituseta isik võib muuta RKVR-i andmeid, kui tema kasutajaõigusi õigeaegselt ei peatata. Regulatsiooni täiendatakse selliselt, et registripidaja õigused antakse edaspidi tähtajalise volitusega üheks aastaks. Tähtaja saabumisel peatuvad õigused RKVR-is automaatselt ja vajadusel neid pikendatakse igal aastal. Peakasutaja peab õigused peatama viivitamatult, kui registripidaja lahkub töölt või tema tööülesanded muutuvad. Tähtajaline õiguste määramine kohustab peakasutajat vähemalt kord aastas kõiki kasutajaõigusi üle vaatama. Tähtajalise volitusega olulist halduskoormuse suurenemist ei kaasne, kuna volitus antakse registris ja sellega ei kaasne dokumentide menetlemist. Ühe peakasutaja haldamisel olevate registripidajate arv ei ole väga suur ja õiguste aegumine hajub aasta peale. Lõikega 5 antakse RKVR-i vastutavale töötlejale õigus määrata kasutajaõigused vaatleja rollile. Võimalus sellise rolli andmiseks on RKVR-is olemas, registri edasiarendust ei ole selleks vaja teha. Vaatleja õigustega isik näeb RKVR-is kõiki andmeid sarnaselt registreeritud kasutajaga, kuid ta ei saa andmeid muuta ja lisada. Selline roll antakse riigivara valitseja kirjaliku taotluse alusel kuni üheks aastaks. Vaatleja õigusi vajavad näiteks osakonnajuhatajad, juristid, raamatupidajad ja teised ametiisikud, kes puutuvad oma töös kokku RVS-ist tulenevate ülesannete täitmisega ja neil on ametikohustuste tõttu vaja tutvuda RKVR-i lisatud dokumentidega. Vaatleja saab endale tellida ka e-posti teavitusi. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse põhimääruse § 15 lõiget 2, millega täpsustatakse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud info kajastamist RKVR-is. RKVR-i kantud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendid ja info avaldatakse avaliku teabe seadusega kehtestatud korras. Asutuse siseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ja seda sisaldavaid dokumente ei avaldata RKVR-i veebilehel. RKVR-i kantakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldava dokumendi nimetus, number, registreerimiskuupäev andmeandja dokumendiregistris ja teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alus. Praegu registreeritakse selliste dokumentide rekvisiidid ja lisatakse link asutuse 6 dokumendiregistrile, kust õigustatud huvi korral saab dokumendi välja nõuda. Kuid RKVR-is on ka selliseid dokumente, mida ei ole asutuste dokumendiregistrisse kantud (nt otsuste eelnõud), kuid mille sisu ei tohi olla avalikule kasutajale nähtav, sel juhul tuleb näidata teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alus. Eelnõu § 2 käsitleb määruse jõustumist. Määrus jõustub samal päeval riigivaraseaduse muutmise seaduse jõustumisega, registri arendustega seotud sätted jõustuvad kooskõlas RVSiga alates 1. jaanuarist 2017. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri eelnõuga seotud valdkonda. 4. Määruse mõjud Põhimäärusega sihtgrupiks on kõik riigivara valitsejad ja volitatud asutused. Muudatus viib põhimääruse kooskõlla RVS-iga ja selle alusel kehtestatud määrustega, tagades seeläbi põhimääruse korrektsuse ja loogilisuse, kuivõrd muudatuse tulemusena on põhimääruse üldsätted vastavuses RVS-iga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva põhimääruse eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud registriarendustele on planeeritud 2016. a Rahandusministeeriumi eelarvesse. RKVR-is tuleb välja arendada kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise menetlus tulenevalt RVS §-st 96 ja muuta menetluste alustamise ja lõpetamise kohustuslikke tingimusi ja lisada andmevälju kooskõlas muutunud seaduse ja põhimäärusega. Planeeritud ühekordsed arenduskulud on 50 000 eurot. Vastavalt RVS-le jõustub kohustus registripõhiselt menetleda kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamist 2017. a 1. jaanuarist. Selleks ajaks on vaja tagada vastavate arendustööde valmimine ja juurutamine. Põhimääruse rakendamiseks on vaja korraldada koolitused registri kasutajatele ja koostada uue funktsionaalsuse selgitamiseks kasutusjuhendid. 6. Määrus jõustumine Määrus jõustub koos RVS muutmise seaduse jõustumisega 2016. a 1. mail. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks elektroonilise eelnõude kooskõlastussüsteemi e-õiguse kaudu ministeeriumidele, maavalitsustele, põhiseaduslikele institutsioonidele ja Riigikantseleile. 7 EELNÕU 08.03.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 95 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Registri lühinimi on „RKVR“ ja ingliskeelne nimetus „State Real Property Register“.“; 2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Registri asutamise eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvara, kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada andmed ja võimaldada „Riigivaraseaduse“ alusel menetlustoimingute läbiviimist.“; 3) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Registrisse andmete kandmise kord ja registri menetlused“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantakse andmed riigi omandis ja kasutuses olevate kinnisasjade, piiratud asjaõiguste ning kasutuslepingute kohta (edaspidi kinnisvara objekt) kümne päeva jooksul pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist.“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paragrahvi 9 lõikes 6 nimetatud andmed hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta kantakse registrisse üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks.“; 6) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) riigivara valitsemise eesmärgi määramine;“; 7) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamine;“; 8) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) hoonestatud kinnisvara korraldusmudeli määramine.“; 9) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registrisse kantakse kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teated tulenevalt „Riigivaraseaduse“ § 96 lõikest 1.“; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Registrisse ei kanta andmeid „Maareformi seaduse“ § 351 sõlmitud hoonestusõiguse ja § 341 alusel sõlmitud kasutusvalduse lepingute kohta.“; 11) paragrahvi 9 lõike 4 punktid 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5– 7 järgmises sõnastuses: „(5) Ehitise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) üüritava pinna suurus; 2) üüripinna suurus kokku; 3) üürniku ainukasutuses oleva üüripinna suurus; 4) üürnike ühiskasutuses oleva üüripinna suurus; 5) üüripinna sihtotstarve; 6) hoone seisukorra andmed; 7) hoone sisekliima tagamise andmed; 8) hoone energiaallikas; 9) andmed hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohta. (6) Hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) olemasolev korraldusmudel; 2) kavandatav korraldusmudel; 3) kavandatavale korraldusmudelile ülemineku aeg; 4) korraldusmudeli valikut piirav tingimus; 5) korraldusmudeli valikut piirava tingimuse lõppemise aeg. (7) Riigi omandis oleva hoonestatud kinnisvara korrashoiu kohta kantakse registrisse järgmised andmed ja dokumendid: 1) korrashoiu strateegia: nimetus, väljaandmise kuupäev ja dokument; 2) majandamiskava: nimetus, väljaandmise kuupäev ja dokument; 3) olemasolul tehnilise ülevaatuse akt: nimetus, väljaandmise kuupäev ja dokument; 4) olemasolul ehitise hooldusjuhend: nimetus, väljaandmise kuupäev ja dokument; 5) olemasolul ehitise auditi aruanne: nimetus, väljaandmise kuupäev ja dokument; 6) halduri nimi ja kontaktandmed; 7) teenuslepingu nimi, teenuse teostaja, number, algus- ja lõpuaeg, kirjeldus.“; 13) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid“; 14) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Registrisse lisatakse vastava menetluse juurde lisaks alusdokumentidele järgmist liiki dokumendid: 1) taotlus riigivara omandamiseks; 2) hindamisaruanne vara hariliku väärtuse kohta; 3) riigivara üleandmise- ja mahakandmise akt.“; 15) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitisregistrist saab register ehitiste kohta järgmised andmed: 1) ehitise liik; 2) ehitisregistri kood; 3) ehitise nimetus; 4) esmase kasutuselevõtu aasta; 5) ehitise seisund; 6) ehitise asukoha andmed; 7) peamine kasutusotstarve; 8) energiamärgise klass; 9) energiamärgise aeg; 10) suletud netopind; 11) köetav pind; 12) ehitisealune pind; 13) üldkasutatav pind; 14) tehnopind; 15) eluruumide pind; 16) mitteeluruumide pind; 17) maht; 18) maapealse osa korruste arv; 19) maa-aluse osa korruste arv.“; 16) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Elektroonilisest kinnistusraamatust saab register järgmised andmed: 1) kinnistu number; 2) kinnistu liik; 3) registriosa avamise kuupäev; 4) kinnistu koosseis; 5) korteri number; 6) eluruumi pind; 7) omaniku nimetus; 8) omaniku registrikood; 9) omandiõiguse algus- ja lõpukuupäev; 10) omandiosale vastav mõttelise osa suurus; 11) koormatise või kitsenduse liik, kande kuupäev, väärtus, tähtaeg ja õigustatud isikud; 12) hüpoteegi kande kuupäev, väärtus ja õigustatud isikud.“; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(7¹) Aadressiandmete süsteemist saab register järgmised andmed: 1) aadressobjekti liik; 2) link Maa–ameti kaardile; 3) objekti tunnus originaalregistris; 4) aadressi esinduspunkti koordinaadid; 5) aadressobjekti ruumikuju andmed; 6) aadressi tasemed 1– 8; 7) aadressobjekti tunnus ADS süsteemis (ADS– OID); 8) aadressobjekti koha-aadress.“; 18) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õigused antakse riigivara valitseja volitusega kuni üheks aastaks. Vastava organisatsiooni peakasutaja on kohustatud kasutajaõigused peatama alates andmete sisestaja töölt lahkumise päevast. (5) Registri vastutav töötleja võib anda riigivara valitseja taotlusel õigused registri piiratud juurdepääsuga teabe vaatlemiseks ilma andmete muutmise õiguseta (vaatleja roll). Vaatleja õigused antakse kuni üheks aastaks.“; 19) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registrisse kantud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendid ja info avaldatakse avaliku teabe seadusega kehtestatud korras.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. mail 2016. aastal. (2) Määruse § 1 punktid 7 ja 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2017. aastal. Taavi Rõivas Peaminister Arto Aas Riigihalduse minister Heiki Loot Riigisekretär Saatja: Eda Loo-Suun </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=17880A5C7B7F4F829A86B3190F7D1F1C-EDA LOO-SUUN> Saaja: KRA-Registreerimine, Mart Rosin Teema: FW: EIS 16.03.2016 Tere, Palun saata see läbi postipoisi KRA ÕO-le. Tervitades Eda Loo-Suun Nõunik Mobilisatsiooniressursside osakond Kaitseressursside Amet +372 7170736 [email protected] <mailto:[email protected]> From: Madis Raaper Sent: Thursday, March 17, 2016 10:56 AM To: Eda Loo-Suun <[email protected]> Cc: Mart Rosin <[email protected]> Subject: FW: EIS 16.03.2016 Tervitused, Palun vaadake, kas KRAl oleks ka vaja kuidagi ennast siia sisse kirjutada (just TTRi raames). Praegu oleks see võimalik, aga siis tuleks huvist kindlasti ASAP teada anda. Madis From: Juhatajad [mailto:[email protected]] On Behalf Of [email protected] <mailto:[email protected]> Sent: Wednesday, March 16, 2016 5:06 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Karmen Kaevats <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Leet Rauno Lember <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Maibi Tint <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: [Juhatajad] EIS 16.03.2016 Tere. Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavad eelnõud: 1. RAM/16-0306/01 - Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ muutmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/532b96c0-875c-49e7-975c-4 3e9eb325a9c Palume infrastruktuuri osakonnal eelnõu ja Kaitseväe arvamus (tähtaeg 28.03) läbi vaadata ja vajadusel vastata, vastamise tähtaeg 07.04.2016 2. HTM/16-0307/01 - Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" rakendusplaan aastateks 2016-2019 heakskiitmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c444c0b-f231-40b5-b251-9 f570994d014 Palume kaitsetööstuse ja innovatsiooni osakonnal eelnõu läbi vaadata ja vajadusel vastata, vastamise tähtaeg 31.03.2013 Muud eelnõud: 1. RIIGIKOGU/16-0303/02 - Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (201 SE). Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f8c2824-398b-4302-a7d0-a 3521be29229 2. HTM/16-0308/01 - Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014. a määruse nr 53 „Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel“ muutmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/564bdfca-4df9-433c-9a08-9 008f3dab5bd Tervitades, Kati Lõbu *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.