Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0530 - Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b016c234-1c57-4c8d-8eb9-13661da15638 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b016c234-1c57-4c8d-8eb9-13661da15638?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 08.05.2026 nr 1-4/26/1821 Eesti Linnade ja Valdade Liit Taristuministri määruse "Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1) Määruse eelnõu 2) Määruse eelnõu lisa 1 3) Määruse eelnõu lisa 2 4) Määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet, Tallinna Linnavalitsus , Tartu Linnavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Narva Linnavalitsus , Haapsalu Linnavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus Eduard Kärstna, 639 7643 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 20.04.2026 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 92 lõike 10 ja § 921 lõike 4 alusel. § 1. Riigiteede liigid (1) Riigiteed liigitatakse järgmiselt: 1) põhimaantee; 2) tugimaantee; 3) kõrvalmaantee; 4) ühendustee; 5) muu riigitee. (2) Põhimaantee ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku kuuluvate sadamate, lennujaamade, raudteesõlmede ja piiripunktidega. (3) Tugimaantee ühendab linnu ja põhimaanteid omavahel ning üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrku kuuluvaid sadamaid, lennujaamu ja raudteesõlmi põhimaanteedega. (4) Kõrvalmaantee ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega. (5) Ühendustee on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude suunamiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. (6) Muu riigitee on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ega ole oma tunnustelt ükski käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teedest. § 2. Üleeuroopalise teedevõrgu teed (1) Eesti territooriumil asuvate üleeuroopalise teedevõrgu teede nimekiri koos marsruutide asukohtadega on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (2) Eesti territooriumil asuvate üleeuroopalise teedevõrgu teede marsruutide kaardid kohalikel teedel kohalike omavalitusüksuste kaupa on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (3) Üleeuroopalise teedevõrgu tee on tee ehitusseadustiku tähenduses. (4) Üleeuroopalise teedevõrgu teede marsruudid on kantud üleeuroopalise transpordivõrgu interaktiivse geograafilise ja tehnilise infosüsteemi kaardirakendusse TENtec. § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“ tunnistatakse kehtetuks. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 30. juunil 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis Marten Kokk taristuminister kantsler Lisa 1. Üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teed Eesti territooriumil Lisa 2. Üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teede marsruutide kaardid kohalikel teedel kohalike omavalitsusüksuste kaupa  Taristuministri xx.xx.xxxx määruse nr xxx „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ lisa 1 Üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teed Üleeuroopalise teedevõrgu Üleeuroopalise Üleeuroopalise teedevõrgu teede üldvõrgu maantee teedevõrgu asukohad avalikult kasutatavatel teedel üldvõrgu teest põhivõrku kuuluv Tee nr Tee nimetus osa 1 Tallinna– Narva tee – Marsruut algab Tallinna linnas Vanasadama A-terminali juures Sadama tänaval (üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu meresadam), kulgeb mööda Mere puiesteed, Ahtri tänavat ja Reidi teed, möödub Vanasadama D-terminalist, kulgeb edasi mööda Narva maanteed, J. Smuuli teed ja Peterburi teed kuni Väo ristmikuni, kus algab riigitee. Edasi kulgeb marsruut mööda Tallinna– Narva teed (põhimaantee 1) ja Narva linnas mööda Tallinna maanteed (kohalik tee), seejärel mööda Rahu tänavat, Paul Kerese tänavat, Aleksander Puškini tänavat ja Tuleviku tänavat ning läbib piiripunkti. Marsruut lõpeb riigipiiril Vene Föderatsiooniga Ida-Viru maakonnas Narva linnas Tallinna–Narva teel (põhimaantee 1). 2 Tallinna–Tartu-Võru– Marsruudi algusest Marsruut algab Tallinna linnas Tartu Luhamaa tee kuni Lõunakeskuse maanteel (kohalik tee) Ülemiste liiklussõlmeni Tartu liiklussõlmes. Marsruut kulgeb mööda linnas Tartu maanteed (kohalik tee) kuni linna lõunapiirini, kus algab Peetri alevik, edasi mööda Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teed (põhimaantee 2), läbides Tartu linna kuni Riia–Pihkva tee (põhimaantee 7) ristmikuni (liitumine üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu tee Riia–Pihkva marsruudiga). Marsruut lõpeb Võru maakonnas Setomaa vallas Napi külas Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa teel (põhimaantee 2). 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee – Marsruut algab Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Edise külas Jõhvi–Tartu–Valga tee (põhimaantee 3) ja Tallinna–Narva tee (põhimaantee 1) ristmikul (hargnemine üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu tee  Tallinna–Narva tee marsruudilt). Marsruut kulgeb Jõhvi linnas mööda Rakvere tänavat (kohalik tee) kuni Veski ja Uue tänava ristmikuni, kus algab riigitee. Edasi kulgeb marsruut mööda Jõhvi–Tartu–Valga teed (põhimaantee 3) üle raudtee kuni Pargi ja Kaare tänava ringristmikuni, seejärel mööda Kaare tänavat, Tartu põiku ja Tartu maanteed (kohalikud teed) kuni linna lõunapiirini ning sealt edasi mööda Jõhvi– Tartu–Valga teed (põhimaantee 3) kuni Tartu linna piirini. Tartu linna põhjapiirilt kulgeb marsruut mööda Jõhvi–Tartu–Valga teed (põhimaantee 3), jätkub mööda Aruküla teed ja Puiestee tänavat kuni Narva maantee ristmikuni, edasi mööda Narva maanteed ja Riia maanteed kuni Lõunakeskuse ristmikuni, kus algab Jõhvi–Tartu–Valga tee (põhimaantee 3). Edasi kulgeb marsruut mööda Jõhvi– Tartu–Valga teed (põhimaantee 3), läbides Valga linna. Marsruut lõpeb riigipiiril Läti Vabariigiga Valga maakonnas Valga linnas Jõhvi–Tartu–Valga teel (põhimaantee 3). Pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu valmimist kulgeb marsruut Tartu linna põhjapiirilt Jõhvi–Tartu–Valga teel (põhimaantee 3) mööda Tartu põhjapoolset ümbersõitu üle Emajõe kuni liitumiseni Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teega (põhimaantee 2) (liitub üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrgu tee Tallinna–Tartu marsruudiga). Sealt edasi kulgeb ühine marsruut TEN-T põhivõrgu teega kuni Lõunakeskuse liiklussõlmeni. 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee Kogu marsruut Marsruut algab Saue linna lähedal asuvas Kanama liiklussõlmes Tallinna ringteel (põhimaantee 11) ja jätkub mööda Tallinna–Pärnu–Ikla teed (põhimaantee 4), läbides Pärnu linna. Marsruut lõpeb riigipiiril Läti Vabariigiga Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Ikla külas Tallinna–Pärnu–Ikla teel (põhimaantee 4). 5 Pärnu–Rakvere– – Marsruut algab Pärnu maakonnas Pärnu Sõmeru tee linnas Tammiste tee ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee (põhimaantee 4) ristmikul (hargnemine üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrgu tee Tallinna–Pärnu–Ikla marsruudilt). Marsruut kulgeb mööda Pärnu–Rakvere–Sõmeru teed (põhimaantee 5), läbides Türi, Paide ja Rakvere linna kuni Tallinna–Narva tee (põhimaantee 1) ristmikuni (kus liitub üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu tee Tallinna–Narva marsruudiga). Marsruut lõpeb Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sõmeru alevikus Pärnu–Rakvere– Sõmeru teel (põhimaantee 5). 7 Riia–Pihkva tee – Marsruut algab Võru maakonnas Rõuge vallas Tsiiruli külas Riia–Pihkva teel (põhimaantee 7) riigipiiril Läti Vabariigiga. Marsruut kulgeb mööda Riia–Pihkva teed (põhimaantee 7) läbi Luhamaa piiripunkti. Marsruut lõpeb Võru maakonnas Setomaa vallas Lüta külas riigipiiril Vene Föderatsiooniga Riia–Pihkva teel (põhimaantee 7). 8 Tallinna–Paldiski tee; – Marsruut algab Tallinna linna piiril Tallinna–Paldiski tee (põhimaantee 8) 11174 Paldiski–Padise alguses. Marsruut kulgeb Keilani, ristudes tee; Tallinna ringteega (põhimaantee 11). Edasi kulgeb marsruut mööda Tallinna–Paldiski 11180 Paldiski teed (põhimaantee 8) kuni Paldiski linnas Lõunasadama tee Paldiski–Padise tee (kõrvalmaantee 11174) ristmikuni, seejärel mööda seda kõrvalmaanteed ja Paldiski lõunasadama teed (kõrvalmaantee 11180) kuni Paldiski Lõunasadamani (mis on TEN-T üldvõrgu meresadam). Marsruut lõpeb Harju maakonnas Paldiski linnas Paldiski Lõunasadama juures Paldiski lõunasadama teel (kõrvalmaantee 11180). 9 Ääsmäe–Haapsalu– – Marsruut algab Harju maakonnas Ääsmäe Rohuküla tee külas Ääsmäe liiklussõlmes (hargnemine üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrgu tee Tallinna–Pärnu–Ikla marsruudilt). Marsruut kulgeb mööda Ääsmäe–Haapsalu– Rohuküla teed (põhimaantee 9) kuni Haapsalu linna (asustusüksus) idapoolse piirini, läbib linna mööda kohalikke teid. Linna lõunapiiril jätkub marsruut Ääsmäe– Haapsalu–Rohuküla teel (põhimaantee 9) kuni tee lõpuni Rohuküla sadama kinnistu põhjapoolsel piiril Rohukülas. Marsruut lõpeb Lääne maakonnas Haapsalu linna  haldusterritooriumil Rohuküla külas Rohuküla sadama juures (mis on üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadam) Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla teel (põhimaantee 9). 10 Risti–Virtsu–Kuivastu– – Marsruut algab Lääne maakonnas Lääne- Kuressaare tee Nigula vallas Rõuma külas Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla tee (põhimaantee 9) ristmikult (hargnemine üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu tee marsruudilt). Marsruut kulgeb mööda Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare teed (põhimaantee 10) kuni Virtsu sadamani (mis on üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadam). Marsruut lõpeb Lääne maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus Virtsu sadama juures Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare teel (põhimaantee 10). 11 Tallinna ringtee Marsruudi algusest Marsruut algab Tallinna linnas Väo kuni Kanama liiklussõlmes (hargnemine üleeuroopalise liiklussõlmeni, kust teedevõrgu üldvõrgu tee 1 Tallinna–Narva jätkub tee 4 marsruudilt). Marsruut kulgeb mööda Tallinna–Pärnu–Ikla Tallinna ringteed (põhimaantee 11), ristub tee põhivõrgu üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrgu tee marsruudina Tallinna–Tartu marsruudiga Jüri liiklussõlmes, jätkub mööda Tallinna ringteed (põhimaantee 11) kuni Kanama liiklussõlmeni, kus algab Tallinna–Pärnu– Ikla tee (põhimaantee 4) marsruut. Edasi kulgeb tee üldvõrgu teena kuni Keila linnani, kus liitub üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu tee 8 Tallinna– Paldiski marsruudiga.  20.04.2026 Taristuministri määruse „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 92 lõike 10 ja § 921 lõike 4 alusel. Eelnõu on koostatud taristuministri määruse „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ kehtestamiseks, et täita ehitusseadustiku volitusnormi ning määrata õigusakti tasandil riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil. Ehitusseadustiku § 921 lõike 4 kohaselt kehtestab riigiteede liigid valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse tekstiosa, mis sätestab riigiteede liigid, ehk määruse eelnõu esimene paragrahv sätestatakse kehtiva majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ § 1 alusel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 10 kohaselt kehtestab üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T, ingl Trans-European Transport Network) teede asukohad Eesti territooriumil valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse (EL) 2024/16791 kohaselt on TEN-T teed esitatud linnade ja sihtpunktide täpsusega ega käsitle marsruutide paiknemist linnade ja asulate sees. Seega on TEN-T teede asukohad asulates õigusakti või muu õigusi ja kohustusi kehtestava dokumendiga otseselt määramata. TEN-T teed on tavaliselt suure liikluskoormuse ja funktsionaalse tähtsusega maanteed või magistraaltänavad, millele on kehtestatud erinõuded (nt EhS-i §-s 102 on kehtestatud kohustus TEN-T teel hinnata liiklusohutusele avalduvat mõju, auditeerida liiklusohutust, hinnata teedevõrgu liiklusohutust ja kontrollida korrapäraselt tee liiklusohutust). TEN-T teede arendamisel on võimalik kasutada ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Kuna tegemist on TEN-T teedega, on nende asukoht ja nende kohta kättesaadav teave oluline nii rahvusvahelisele liiklusele kui ka kohalikele liiklejatele. Seetõttu on vaja nende teede asukohad kindlaks määrata ja selleks vajalik õigusselgus tagada. TEN-T teede asukohti on üritatud asulates määrata transpordi arengukavaga, kuid valdkonna arengut suunav strateegiline dokument ei ole õigustloov norm. Erinevalt praegu kehtivast majandus- ja taristuministri määrusest „Riigiteede liigid ja nimekiri“ jäetakse kavandatava määruse eelnõu reguleerimisalast riigiteede nimekiri välja, kuna ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (743 SE) jäeti välja volitusnorm riigiteede nimekirja kehtestamiseks ministri määrusega. EhS-i § 92 lõige 10 nägi ette volitusnormi kehtestada riigiteede nimekiri ministri määrusena. Selle määruse eesmärk oli määrata avalikult kasutatavad riigiteed ning eristada need muudest riigile kuuluvatest teedest. Riigiteede koosseisu on vaja aasta jooksul korduvalt muuta tee omandi muutumise tõttu, näiteks riigitee üleandmisel selle määramisega kohalikuks teeks ja vastupidi või siis, kui teehoiutööde tegemisel on ehitatud uusi teelõike, või juhul, kui teelõik likvideeritakse. Riigiteede koosseisu muutmine eeldab praegu iga kord majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.06.2024). „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ muutmist enne tee omandi kande tegemist teeregistrisse. Tarbetu halduskoormuse vältimiseks sätestatakse, et edaspidi määrab Transpordiamet konkreetse tee riigiteeks oma haldusaktiga, misjärel kantakse see tee ka teeregistrisse. Tee määratakse riigiteeks eeldusel, et tee vastab riigitee tunnustele ja teealune maa või selle kasutusõigus on Transpordiameti valduses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Eduard Kärstna ([email protected]) ja Transpordiamet i teevara osakonna juhataja Mehis Leigri ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega kehtestatakse ehitusseadustiku § 92 lõike 10 ja § 921 lõike 4 alusel määruse „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“. Eelnõu on seotud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõuga (743 SE). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ning kahest lisast. Eelnõu §-s 1 määratletakse riigiteede liigid. Riigiteede liigitamisel on lähtutud eelkõige seni kehtinud korrast ehk majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a. määruses nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“ olnud definitsioonidest. Võrreldes mainitud määrusega täpsustatakse põhi- ja tugimaantee määratlust, eelkõige seoses ühendustega TEN-T-sse kuuluva transporditaristuga (sadamad, lennujaamad, raudteesõlmed ja piiripunktid). Kõrval- ja ühendustee määratlused tuuakse üle muutmata kujul. Lisaks liigitatakse lõikes 1 seni eraldi nimetatud riigi jäätee muu riigitee alla. Jääteede rajamine ja avamine sõltub ilmastikutingimustest, lisaks ei ole jääteede marsruudid muutumatud, kuna jääteede täpne kulgemine sõltub moodustunud jää paksusest, tekkinud pragudest jne. Seetõttu ei ole otstarbekas jääteed eraldi liigina nimetada. Lõigetes 2–5 esitatud riigiteede liikide määratlustes on kirjeldatud riigitee liikide peamised tunnused. Halduspraktikas ei piirdu Transpordiamet riigiteede liigi määramisel ning riigitee tunnustele vastavuse hindamisel ainult eelnõus tooduga. EhS-i § 921 lõike 2 kohaselt on riigitee põhitunnused eelkõige rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine. Loetelus on kasutatud sõna „eelkõige“, sest nimetatud on põhilised kriteeriumid. Teel võib esineda ka teisi kriteeriume, et määrata see riigiteeks avalikes huvides. Täpsemad tunnused on käsitletud Transpordiameti juhendis „Riigitee määramise juhend“ 2 . Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt esitatakse määruse lisas 1 Eesti territooriumil asuvate üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teede täpsed marsruudid. Lisa 1 on esitatud tabelina, kus on välja toodud TEN-T üldvõrgu maantee nimetus, info TEN-T üldvõrgu teest põhivõrku kuuluva osa kohta ning TEN-T maanteede täpsed asukohad avalikult kasutatavatel teedel. Lõike 2 kohaselt esitatakse määruse lisas 2 Eesti territooriumil asuvate üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu marsruutide kaardid kohalikel teedel kohalike omavalitsusüksuste kaupa. Lisa 2 eesmärk on anda parem visuaalne ülevaade TEN-T teede marsruutide asukohtadest kohalikel teedel. Lõikes 3 määratletakse üleeuroopalise teedevõrgu teed. Ehitusseadustiku § 92 lõike 9 kohaselt on üleeuroopalise teedevõrgu teed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679 märgitud teed. Lõike 4 kohaselt on üleeuroopalise teedevõrgu teed kantud üleeuroopalise transpordivõrgu interaktiivse geograafilise ja tehnilise infosüsteemi kaardirakendusse TENtec3 . Teede kaardirakendusse kantakse lõikes 1 nimetatud teed koos marsruutide asukohtadega. Eelnõu §-iga 3 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“. Määrus tunnistatakse kehtetuks, kuna ehitusseadustiku hetkel kehtivat volitusnormi § 92 lõikes 10 muudetakse oluliselt. Hetkel kehtiv volitusnorm sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tee liikide ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu, tee ehitamise ja korrashoiu termineid ning riigiteede nimekirja. Eelnõukohane määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 92 lõike 10 ja § 921 lõike 4 alusel. Paragrahvi 92 lg 10 sätestab, et tee ehitamise ja korrashoiu terminid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 921 lg 4 sätestab, et riigitee liigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sisulisest on tegemist uute volitusnormidega. Eelnõu § 4 näeb ette määruse jõustumise aja. Eelnõu plaanitav jõustumisaeg on 30. juuni 2026. a. Täpne jõustumisaeg pole teada, kuna jõustumise kuupäev sõltub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (743 SE), mis on praegu menetlemisel Riigikogus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga täpsustatakse TEN-T teede asukohti Eesti territooriumil, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679 on need teed esitatud linnade ja sihtpunktide täpsusega ega käsitle marsruutide paiknemist linnade ja asulate sees. 2 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025 - 04/KT_025_J14_r2_Riigitee%20m%C3%A4%C3%A4ramise%20juhend.pdf 3 https://webgate.ec.europa.eu/tentec-maps/web/public/screen/home 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega täpsustatakse riigiteede liikide määratlust ning sätestatakse üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil, et tagada õigusselgus. TEN-T teede asukohad olid ka varem teada ning kohalikud omavalitsused on saanud perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 toetusi kõnealuste teede arendamiseks. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. a korralduse nr 126 „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa kohaselt on perioodil 2007–2013 Tallinna Linnavalitsusele eraldatud ca 40 mln eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Lisaks on samal perioodil eraldatud Ühtekuuluvusfondist ca 64,2 mln eurot Tallinna Linnavalitsusele ning ca 37,6 mln eurot Tartu Linnavalitsusele. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a korralduse nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ kohaselt on Tallinna, Tartu ja Narva linnavalitsustele eraldatud kokku ca 56,3 mln eurot selliste TEN-T teede arendamiseks, mis asuvad nende halduspiirides. Kliimaministeerium konsulteeris 2025. aastal asjassepuutuvate kohalike omavalitsustega eesmärgiga täpsustada Eestis kulgevad TEN-T põhi- ja üldvõrgu maanteede marsruudid kohalikel teedel Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis ja Narvas. Määrus soodustab ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE) ettenähtud halduskoormuse vähendamist. Riigiteede koosseisu muutmine eeldab praegu iga kord majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ muutmist enne tee omandi kande tegemist teeregistrisse. Määruse eesmärk oli määrata avalikult kasutatavad riigiteed ning eristada need muudest riigile kuuluvatest teedest. Riigiteede koosseisu on vaja aasta jooksul korduvalt muuta tee omandi muutumise tõttu, näiteks riigitee üleandmisel selle määramisega kohalikuks teeks ja vastupidi või siis, kui teehoiutööde tegemisel on ehitatud uusi teelõike, või juhul, kui teelõik likvideeritakse. Vältimaks edaspidi tarbetut bürokraatiat, määrab Transpordiamet konkreetse tee riigiteeks oma haldusaktiga, misjärel kantakse see tee ka teeregistrisse. Tee määratakse riigiteeks eeldusel, et tee vastab riigitee tunnustele ja teealune maa või selle kasutusõigus on Transpordiameti valduses. Transpordiamet peab riigile kuuluva tee riigiteeks määramisel lähtuma EhS-i § 921 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest ja abistavatest kriteeriumitest, mis tulenevad riigitee liikide määratlustest, mis on kehtestatud lisana EhS-i § 921 lõike 4 alusel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulusid. Määrus soodustab TEN-T teede arendamiseks (kui liikmesriikide ühishuviprojektiks) rahalise abi saamist Euroopa Liidult üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks kättesaadavatest vahenditest, kuivõrd määrusega täpsustatakse õiguslikult Eesti territoorimul kulgevate TEN-T teede marsruudid. 6. Määruse jõustumine Oluline on rõhutada, et kuigi eelnõu kohaselt on määruse jõustumise aeg 30. juuni 2026. a, pole täpne jõustumisaeg teada, kuna jõustumise kuupäev sõltub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (743 SE), mis on praegu menetlemisel Riigikogus. Kuupäeva korrigeeritakse vajadusel. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Maa- ja Ruumiametile, Tallinna Linnavalitsusele, Tartu Linnavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Haapsalu Linnavalitsusele, Narva Linnavalitsusele ja Jõhvi Vallavalitsusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  Taristuministri xx.xx.xxxx määruse nr xxx „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ lisa 2 Üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teede marsruutide kaardid kohalikel teedel kohalike omavalitsusüksuste kaupa Tallinn (joonis 1): • Üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrgu maantee marsruudil Tallinn–Tartu Marsruut algab Ülemiste liiklussõlmes ja kulgeb mööda Tartu maanteed kuni linnapiirini Mõigus, kus algab Tallinna–Tartu–Võru-Luhamaa tee (põhimaantee 2). • Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruudil Tallinn–Narva Marsruut algab Tallinna linnas Vanasadama A-terminali juures Sadama tänaval (TEN-T põhivõrgu meresadam), kulgeb mööda Mere puiesteed, Ahtri tänavat ja Reidi teed, möödub Vanasadama D-terminalist, kulgeb edasi mööda Narva maanteed, J. Smuuli teed ja Peterburi teed kuni Väo ristmikuni, kus algab Tallinna–Narva tee (põhimaantee 1). . Joonis 1. Üleeuroopalise teedevõrgu põhi- ja üldvõrgu maanteede marsruudid Tallinna linnas Pärnu (joonis 2): • Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruudil Pärnu–Rakvere–Sõmeru Marsruut algab üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrgu maantee Tallinna–Pärnu–Ikla tee (põhimaantee 4) ja Tammiste tee ristmikul. Sealt edasi kulgeb marsruut mööda Tammiste teed kuni linna idapiirini, kus algab Pärnu–Rakvere–Sõmeru tee (põhimaantee 5). Joonis 2. Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruut Pärnu linnas Narva (joonis 3): • Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruudil Tallinn–Narva Marsruut algab linna läänepiiril Tallinna–Narva teel (põhimaantee 1) ja kulgeb mööda Tallinna maanteed (kohalik tee), Rahu tänavat, Paul Kerese tänavat, Aleksander Puškini tänavat ja Tuleviku tänavat, läbib veokite piiripunkti ning kulgeb Tallinna–Narva teeni (põhimaantee 1). Joonis 3. TEN-T üldvõrgu maantee marsruut Narva linnas Jõhvi (joonis 4): • Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruudil Jõhvi–Tartu–Valga Marsruut algab Jõhvi–Tartu–Valga teel (põhimaantee 3) ringristmikul linna läänepiiril ja kulgeb mööda Rakvere tänavat kuni Veski ja Uue tänava ringristmikuni (marsruut 1 joonisel 4). Marsruut jätkub Pargi ja Kaare tänava ringristmikust mööda Kaare tänavat, Tartu põiku ja Tartu maanteed kuni linna lõunapiirini (marsruut 2 joonisel 4). Üldvõrgu maantee Jõhvi–Tartu–Valga lõik Veski ja Uue tänava ringristmikust kuni Pargi ja Kaare tänava ringristmikuni kuulub Jõhvi–Tartu– Valga tee (põhimaantee 3) koosseisu. Joonis 4. Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruut Jõhvi linnas Haapsalu (joonis 5): • Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruut Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla Marsruut algab Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla teelt (põhimaantee 9) linna idapiiril ja kulgeb mööda Tallinna maanteed, Jaama tänavat ja Kiltsi teed kuni linna edelapiirini Männiku tee ristmikul, kus jätkub Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee (põhimaantee 9). Joonis 5. Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruut Haapsalu linnas Tartu (joonis 6): • Üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu maantee marsruut Jõhvi–Tartu–Valga Marsruut algab linna põhjapiirilt Jõhvi–Tartu–Valga teelt (põhimaantee 3), jätkub piki Aruküla teed ja Puiestee tänavat kuni Narva maantee ristmikuni ning Narva maanteed ja Riia maanteed kuni Lõunakeskuse ristmikuni, kus algab Jõhvi–Tartu–Valga tee (põhimaantee 3). Tartu linna läbiv üleeuroopalise teedevõrgu üldvõrgu marsruut kehtib kuni Tartu põhjapoolse ringtee (kaardil tähistatud sinise katkendliku joonega) valmimiseni. Joonis 6. Üleeuroopalise teedevõrgu põhi- ja üldvõrgu maanteede marsruudid Tartu linnas