dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2026
Viit
2-3/1668-1
Registreeritud
8. mai 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari
2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-3/2026
Vastutaja
Maria Alajõe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond)
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2026

Failid

  • 📎14-13.3135-1 07.05.2026 Väljaminev kiri.asice1933 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1 1. Muudan siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1.1. Muudan käskkirja punkti 1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“. 1.2. Muudan käskkirja punkti 1.1.5. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia teekaardis püstitatud eesmärkidega ning Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja Nõukogule Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika kehtestamine lisadega3.“. 1.3. Muudan käskkirja punkti 2.1.1. numeratsiooni ja sõnastan alapunkti 2.4.1.1. numbri järgmiselt: „2.1.1.4.“. 1.4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029, sh meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener, keeleõpetaja, muusikaõpetaja, projekti ekspert, vaimse heaolu spetsialist); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele perioodil 01.07.2023–30.06.2024; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevuse ja muusikalise õppega seotud vahendid, hügieeni tagamise ja erimenüü (sh usulised, allergikutele suunatud jm erinäidustusega menüü, sh laste toitlustus) ning ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; - riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 1.5. Muudan käskkirja punkti 2.3.1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt: „Projekti eesmärk ja sisu Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste läbiviimist, arendades nõustamisteenust, võttes kasutusele vajalikud ja väljasaatmiseks kohandatud transpordivahendid ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist. Projekt koosneb viiest alategevusest:“. 1.6. Muudan käskkirja punkti 2.3.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivatele välismaalastele koostatud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud ning nad saadetakse Eestist välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase riskihinnangust vajavad nad väljasaatmisel vähemalt kaheliikmelisi saatemeeskondasid. Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste tagasisaatmisega tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise vastuvõtvasse riiki; - vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine; - vähemalt iga kahe aasta järel reservametnikele täiendkoolituse korraldamine; - PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse eririietuse ja muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks; - tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL liikmesriikide tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus- või tutvumisvisiitide korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnikele.“. 1.7. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.1.5. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.1.5. Väljasaatmisbussi soetamine 2 (8) Projekti tegevusega toetatakse PPA Põhja PVB PMJVT7 ühe väljasaatmisbussi väljavahetamist, mis on kasutuses olnud alates 2016. aastast. Uue väljasaatmisbussiga tagatakse senisest tõhusam väljasaadetava ja saatemeeskondade turvalisus välismaalase konvoeerimisel. Samuti võimaldab vastavalt väljasaatmismenetluste grupi vajadustele kohandatud bussi soetamine menetlusressurssi kokku hoida, sest menetlustoiminguid saab bussis läbi viia isikut PPA ametiruumi transportimata.“. 1.8. Muudan käskkirja punkti 2.3.2. ja täiendan seda üheksanda lausega järgmiselt: „Tagasisaadetavate transportimise võimekuse parandamiseks on välja vahetatud seni kasutusel olnud väljasaatmisbuss ning soetatud uus vajadustele vastav ja kohandatud buss, mis aitab muuta politseiametnike tööd turvalisemaks, hoida kokku nende tööaega ning mida vajadusel on võimalik muuta mobiilseks välitöökontoriks.“. 1.9. Muudan käskkirja punkti 2.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2028. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). - lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms); - materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele; - tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud; - tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud; - tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud; - sõiduki soetamise kulud; - eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 1.10. Muudan käskkirja 2.4.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud on: - personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel, infopäevadel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus, ruumide rent, toitlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine, kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha; - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu); - kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja isikutuvastusmissioonid Eestis; 3 (8) - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 1.11. Muudan käskkirja punkti 2.6.1.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.6.1.1 Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani õppused (PPA kriisiplaan) PPA massilise sisserände kriisiplaani harjutamiseks ja suutlikkuse tõstmiseks korraldatakse õppuseid ja koolitusi prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d) püstitatakse koostöös PPA kriisideks valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partneritega. PPA massilise sisserände kriisiplaani õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi.“. 1.12. Muudan käskkirja punkti 2.6.4. esimest lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2027.“. 1.13. Muudan käskkirja punkti 4.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. 4 (8) Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtühik 2024 2029 nimetus Menetlusvõimekuse AMIF O.3.3 arv 40 450 Käsoleva näitaja tähenduses on tagasipöörduja ja lahkumiskohustuse Taasintegreerimis tagasisaadetav kolmanda riigi kodanik, kes lahkus täitmise tagamine e abi saanud liikmesriigi territooriumilt ja pöördus tagasi tagasipöördujate kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti välja. arv Taasintegreerimise abi tähendab kas rahalist, mitterahalist, isikustatud või kombineeritud toetust, mida vastuvõttev riik annab tagasisaadetavale, eesmärgiga aidata tagasisaadetaval pärast tagasipöördumist iseseisvalt elada. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb projekti tegevuses esimest korda. AMIF O.3.1 arv 30 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest Koolitustegevuses kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, osalejate arv kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu asjakohane number, e-posti aadress, sugu ja vanus). Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses (üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.2. arv 0 1 Seadmed - materiaalne vara, millele on riiklike Ostetud seadmete eeskirjade kohaselt antud inventarinumber. arv, sealhulgas Käesoleva näitaja tähenduses väljasaatmisel ostetud või kasutatav eriotstarbeline sõiduk. ajakohastatud IKT-süsteemide arv Koostöö arendamine AMIF O.3.1. arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest isikute tagasisaatmise Koolitustegevuses kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, valdkonnas osalejate arv kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu asjakohane number, e-posti aadress, sugu ja vanus). Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses (üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel 5 (8) osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tõlketeenus Toetatud osalejate arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest tagasisaadetavatele arv kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tugiteenused AMIF O.3.3 arv 100 350 Käsoleva näitaja tähenduses on tagasipöörduja tagasisaadetavatele Taasintegreerimis tagasisaadetav kolmanda riigi kodanik, kes lahkus e abi saanud liikmesriigi territooriumilt ja pöördus tagasi tagasipöördujate kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti välja. arv Taasintegreerimise abi tähendab kas rahalist, mitterahalist, isikustatud või kombineeritud toetust, mida vastuvõttev riik annab tagasisaadetavale, eesmärgiga aidata tagasisaadetaval pärast tagasipöördumist iseseisvalt elada. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb projekti tegevuses esimest korda. AMIF O.3.1. arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest Koolitustegevuses kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, osalejate arv kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu asjakohane number, e-posti aadress, sugu ja vanus). Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses (üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldko Hooldatud IT arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid. nna IT arenduste süsteemide arv ülalpidamiskulud Massilise sisserände AMIF O.3.1. arv 50 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest toimetuleku Koolitustegevuses kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, võimekuse tõstmine osalejate arv kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). 6 (8) Tagasisaatmisvaldko AMIF O.3.2. arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses nna IT-lahenduste Ostetud seadmete tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida on arendused arv, sealhulgas kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab projekti ostetud või kestel kajastada ainult ühe korra. ajakohastatud IKT-süsteemide arv “. 1.14. Muudan käskkirja punkti 4.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Menetlusvõimekuse ja AMIF R.3.7. Välja Arv 1190 Käesoleva näitaja tähenduses on tagasipöörduja lahkumiskohustuse saadetud sunniviisiliselt välja saadetud kolmanda riigi täitmise tagamine tagasipöördujate arv kodanik. Väljasaatmine tähendab ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmist, täpsemalt füüsilist transporti liikmesriigist välja. Isikut saab kajastada indikaatori all kohe pärast väljasaatmist. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses. *teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid.“. 1.15. Muudan käskkirja punkti 5.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „5.1. TATi eelarve on 7 108 657,29 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete kulude (EUR) kaasfinantseering määr (% otsestest (EUR) kuludest) Tugiteenused tagasisaadetavatele 599 591,25 199 863,75 799 455,00 7% Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13 3% lahkumiskohustuse täitmise tagamine Koostöö isikute tagasisaatmise 607 050,15 202 350,05 809 400,20 7% valdkonnas 7 (8) Tagasisaatmisvaldkonna IT 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu arenduste ülalpidamiskulud Massilise sisserände toimetuleku 614 488,95 204 829,65 819 318,60 7% võimekuse tõstmine Tagasisaatmisvaldkonna IT- 745 755,15 248 585,05 994 340,20 1% lahenduste arendused “. 1.16. Muudan käskkirja punkti 8.5. ja sõnastan selle järgmiselt: „8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. 1.17. Muudan käskkirja punkti 9.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“. 1.18. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks;“. 1.19. Muudan käskkirja punkti 10.2. teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 1.20. Muudan käskkirja punkti 11.7. teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“ 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: Seletuskiri 8 (8) EELNÕU Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ (TAT). Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Martin Eber ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Täpsustame viidet siseministri kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rahastamiskavale, mis võrreldes viimase toetuse andmise tingimuste muutmisega uues redaktsioonis kinnitatud. Täpsustame viiteid dokumentidele, millega on TATi koostamisel arvestatud. Korrigeerime projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ alategevuste numeratsiooni, pikendame projekti abikõlblikkuse perioodi ja täpsustame abikõlblike kulude loetelu. Lisame projekti „Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine“ uue alategevuse – väljasaatmisbussi soetamine. Sellega seoses täpsustame projekti eesmärki ja sisu, tulemust ning abikõlblike kulude loetelu. Enne AMIFi rahastamiskava viimast muutmist oli väljasaatmisbussi soetamine kajastatud eraldiseisva tegevuse „Tagasisaatmiseks vajalikud tehnilised vahendid või seadmed“ alt, nüüd liidetakse käesoleva projektiga. Bussi saab kasutada kinnipeetud ja/või menetlusaluste isikute transportimisel nende tabamise kohast prefektuuri, kinnipidamiskeskusesse või lennujaama väljasaatmise eesmärgil, samuti ka välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse kontrollimisel. Kohandatud bussis on võimalik paigutada kinnipeetud isikud istuma eraldatult ning meeskonna tarbeks on rohkem istekohti. Suuremahuliste sündmuste puhul, nt massilise ebaseadusliku sisserände korral, saab bussi kohandada mobiilseks välitöökontoriks, milles saab läbi viia kõik vajalikud esialgsed menetlustoimingud, mis on vajalikud isikute väljasaatmiseks. Korrigeerime grammatiliselt sama projekti alategevuse „Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine“ sõnastust. Pikendame projekti abikõlblikkuse perioodi. Pikendame projekti „Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas“ abikõlblikkuse perioodi ja täpsustame abikõlblike kulude loetelu. Täpsustame projekti „Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine“ esimese alategevuse sõnastust ja pikendame projekti abikõlblikkuse perioodi. Viime projektide väljund- ja tulemusnäitajad kooskõlla AMIFi rakenduskava versiooniga 2.0.1 ja täpsustame näitajate selgitavat teavet. Suurendame projektide „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ ja „Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine“ eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja kogueelarvet. 1 Vt https://siseministeerium.ee/amif21-27 Lühendame projektide lõpparuande esitamise tähtaega. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses. Eemaldame elluviija kohustuste hulgast viite ostumenetlusele, kuna elluviijatele kohaldub hankemenetluse kohustus. Täpsustame projekti aruande puuduste kõrvaldamiseks antavat tähtaega. Täpsustame toetuse summa suurendamise aluseid. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõju Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projektide elluviimise käigus selgunud vajadustel, välja kujunenud toimeviisidel, AMIFi rakenduskaval ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal viisil. Eelarve suurenemine toimub vastavalt AMIFi rahastamiskavale ja tuleb tegevuse „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ eelarve taastamisest endisel kujul ning AMIFi rahastamiskavas planeeritud tegevuse „Tagasisaatmiseks vajalikud tehnilised vahendid või seadmed“ vahendite lisamisega projekti „Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine“. Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja riigisiseseid toetusmeetmeid, kuid elluviijateks on riigiasutused ning nende raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijatel on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. TATi algses seletuskirjas toodud andmekaitsealane mõjuhinnang, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, tingimused ei muutu. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub alates 1. aprillist 2025. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 2 (2) KÄSKKIRI 13.07.2023 nr 1-3/98 muudetud käskkirjadega 04.03.2024 nr 1-3/23 18.06.2024 nr 1-3/65 xx.yy.2026 nr 1/-3/xx Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.05.2023–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“. TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - vastuvõtmise/kinnipidamise tingimused; - välja-/tagasisaatmise toimingud; - ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed; - tegevustoetus; - tagasisaatmismenetlus. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiste korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine, kaasaegsete IT süsteemide arendamine ja ülalpidamine tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusaks läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste ning välisesindustega, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. TATi tegevused aitavad kaasa STAKi alaeesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ tegevussuuna „Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ täitmisse. Tegevustega parandatakse rahvusvahelise koostöö kaudu eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast 2 (23) ning tagatakse koostöö kiire korraldamine ja sündmustele reageerimine. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 1.1.3.1 TATi tegevused aitavad täita ka „Digiühiskonna arengukava 2030“ eesmärki „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia teekaardis2 püstitatud eesmärkidega ning Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja Nõukogule Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika kehtestamine lisadega3. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 1.1.6. Kasutatud lühendid: AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; EE 2035 – Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“; EK – Euroopa komisjon; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; SiM – Siseministeerium; SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; TAT – toetuse andmise tingimused. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, - on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse 1 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2021. a teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia. – COM(2021) 120 final. 2 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas- – COM(2023) 45 final. 3 COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL establishing the multiannual strategic policy for European integrated border management. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. – ELT L 247, 13.7.2021, lk 1—49. 3 (23) panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Tugiteenused tagasisaadetavatele 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu - Projekti eesmärk on tagada tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine. Projekti põhieesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine ning direktiivi 2008/115/EÜ6 (edaspidi naasmisdirektiiv) kehtestatud nõuete tagamine. Projekt on suunatud kinni peetud tagasisaadetavate tugiteenuste tagamiseks, va meditsiiniteenus tugiteenusena, mida osutatakse lisaks kinnipeetutele ka vabatahtliku lahkumisettekirjutuse saajatele. Meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.07.2023– 30.06.2024 vajaduspõhiselt kinnipidamiskeskuses teenust pakkuva teenuse pakkuja vahendusel ja korraldusel ka väljaspool kinnipidamiskeskust. Tugiteenuste osutamisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega. (muudetud siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65) Projekti koosneb neljast alategevusest: 2.1.1.1. Arsti- ja õendusteenuse ning psühholoogi- ja psühhiaatriteenuse pakkumine, meditsiinivahendite, ravimite, meditsiiniuuringute ja analüüside tellimine perioodil 01.07.2023–30.06.2024 (edaspidi meditsiiniteenus). Naasmisdirektiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb tagasisaadetavale tagada esmaabi ja haiguste põhiravi. Projekti tegevus võimaldab tagasisaadetaval, sh kinnipeetaval, saada perioodil 01.07.2023–30.06.2024 vajalikke tervishoiuteenuseid ja ravi sotsiaalministri 06. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ sätestatud ulatuses ning suurendada meditsiiniabi kättesaadavust Eestis. Lisaks tagatakse vajadusel tagasisaadetavale meditsiinilise abi andmine tema eskortimisel sihtriiki, kaasates saatemeeskonnale lisaks meditsiinipersonali. (muudetud siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65) 2.1.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused ja olmeruumides vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine. Tegevusega tagatakse kinni peetud tagasisaadetavatele mitmekülgsed ajasisustusvõimalused (juhendatud kursused, keeleõpe vms) ja turvalised vaba aja veetmise vahendid (nt arvuti-, audio-, videotehnika, spordivahendid, huvitegevuseks vajalikud vahendid, raamatud, perioodika väljaanded), arvestades kinnipeetud tagasisaadetavate vanust, sugu, kultuurilisi erinevusi, erivajadusi jne. 2.1.1.3. Kinni peetud tagasisaadetavatele suhtlusvõimaluse parandamine 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008, lk 98—107. 4 (23) Projekti tegevusega tagatakse, et sõltumata tagasisaadetava kinnipidamise kohast on tagasisaadetavale loodud tänapäevased võimalused ühendust võtta seaduses sätestatud isikutega, kasutades selleks turvalisi ja ajakohaseid sidevahendeid. 2.1.1.4. Ametnike koolitused Projekti raames koolitatakse erialaselt tagasisaatmistega seotud ametnikke. Koolituste fookus on naasmisdirektiivi rakendamisel. Vajadusel viiakse läbi „study visit“ formaadis külastusi teiste Euroopa Liidu riikide tagasisaatmisvaldkondade analoogiatega tutvumiseks. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena on tagatud tagasisaadetavate põhiõiguste parem kaitse neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ajasisustus- ja suhtlusvõimaluste parendamise kaudu. Kinnipidamiskeskuses, kus on olemas ravikabinet, on arsti- või meditsiiniõe teenus kättesaadav igapäevaselt perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Väljapool kinnipidamiskeskust viibivatele tagasisaadetavatele on võimalik perioodil 01.07.2023– 30.06.2024 vastavat teenust saada PPA või tervishoiuteenuse osutaja määratud ruumides. Kinni peetud tagasisaadetaval on võimalik võtta kinnipidamise ajal osa erinevatest vaba aja veetmise tegevustest, mis on vaimse tervise hoidmise seisukohast äärmiselt oluline. Tõuseb kinnipidamiskeskuse ja seal viibivate isikute turvalisus ning heaolu. Suhtlusvõimaluste parendamisega on kaitstud eeskätt kinnipeetud tagasisaadetava õigust tõhusale kohtukaebeõigusele ning tema eraelu ja pereelu puutumatusele. (muudetud siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65) 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ning PPA ametnikud. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029, sh meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener, keeleõpetaja, muusikaõpetaja, projekti ekspert, vaimse heaolu spetsialist); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele perioodil 01.07.2023–30.06.2024; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st 5 (23) stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevuse ja muusikalise õppega seotud vahendid, hügieeni tagamise ja erimenüü (sh usulised, allergikutele suunatud jm erinäidustusega menüü, sh laste toitlustus) ning ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; - riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. (muudetud siseministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65; 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 2.1.5. Projekti elluviija: PPA 2.2. Tõlketeenus tagasisaadetavatele 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada tagasisaatmismenetluses, sh nõustamisel ja reintegratsiooniteenuste pakkumisel vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust tagasisaadetavatele. Projekti eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse tagasisaadetavatele kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega kui ka meditsiinipersonali ning psühholoogiga suhtlemisel. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures parandab sihtrühma liikmest patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm). 2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tagatud õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud menetlusvõimekuse, nõustamise, taasinegratsiooniteenuste ja lahkumiskohustuse täitmise tagamise ning tagasisaadetavate tugiteenuste projektides ettenähtud tulemuse saavutamine – seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine on läbi viidud tõhusalt ja isiku põhiõigusi järgides. 2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 6 (23) 2.2.5. Projekti elluviija: PPA 2.3. Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste läbiviimist, arendades nõustamisteenust, võttes kasutusele vajalikud ja väljasaatmiseks kohandatud transpordivahendid ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist. Projekt koosneb viiest alategevusest: (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 2.3.1.1. Eestis seadusliku aluseta viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiste korraldamine ja neile vajaduse korral tagasisaatmiseelse, tagasisaatmisega seotud, saabumisjärgse ja/või tagasisaatmisele järgneva abi pakkumine. Projekti tegevustena toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist, kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, pakkudes neile tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi kolmandas riigis. Abi andmisel võetakse arvesse tagasisaadetava individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kuigi tagasisaatmis- ja reintegreerimisabi andmisel eelistatakse Frontexi pakutavat operatiivabi, kasutades teabevahetuseks ja tegevuste koordineerimiseks Frontexi turvalisi digitaalseid keskkondi (nt FAR, RIAT vms), on ka käesolevas TATis võimaldatud neid tegevusi ellu viia. 2.3.1.2. Tagasisaadetavate nõustamine Nõustamistegevustega tagatakse tagasisaadetavate proaktiivne, individuaalne, objektiivne ja viibimiskohast sõltumata lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil. Nõustamise raames tutvustatakse igale tagasisaadetavale tema soovil talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades tagasisaadetava usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust. Vajadusel toetatakse tagasisaadetavat teiste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamisel ning riigi õigusabi taotlemisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist ning täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist. Nõustamisteenuse tegevusteks on: - vähemalt kahe kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine, kes annavad tagasisaatmis- ja reintegreerimisalast nõu; - personaalne, sh inimese eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldatakse kinnipidamist, tagatakse talle individuaalne nõustamine võimalikult kiiresti pärast tema kinnipidamiskohta saabumist; 7 (23) - regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega, vajadusel infotundide korraldamine ja nendel osalemine; - vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine; - tagasisaatmisega tegelevate nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine; - tagasisaatmise nõustamisteenuse pidev analüüs ja arendamine, sh kliendirahulolu seire. 2.3.1.3. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamine ja tõstmine Projekti tegevustega toetatakse ühetaolise menetlus- ja kohtupraktika kujundamist lahkumisettekirjutuste tegemisel, nende vaidlustamisel ja tagatakse, et lahkumisettekirjutus tehakse kohe pärast kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise õiguse lõppemisel või lõpetamisel. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - menetleja ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on välismaalasele riigis viibimise või elamise lõpetamise otsuses või sellega koos lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeldu kohaldamise otsuse tegemine (nn kolm ühes otsuste tegemine); - menetleja-juristi ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on kaitsta kohtus PPA otsuseid, millega on välismaalase riigis viibimise või elamise õigus lõpetatud, ning samas otsuses või sellega koos tehtud lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu; - nö kolm ühes otsuste analüüs ja otsuste kvaliteedi parandamine, võttes arvesse kohtupraktikat; - PPA menetleja ja menetleja-jurist poolt vajaduspõhiselt PPA ametnike koolitamine; - regulaarsed kohtumised prokuratuuri või vanglate esindajatega, et tagada kuriteo toime pannud või vanglakaristust kandvate välismaalaste õigusliku staatuse kindlaks tegemine ja vajaduse korral tagasisaatmismenetluse algatamine. 2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivatele välismaalastele koostatud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud ning nad saadetakse Eestist välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase riskihinnangust vajavad nad väljasaatmisel vähemalt kaheliikmelisi saatemeeskondasid. Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste tagasisaatmisega tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise vastuvõtvasse riiki; - vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine; - vähemalt iga kahe aasta järel reservametnikele täiendkoolituse korraldamine; - PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse eririietuse ja muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks; 8 (23) - tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL liikmesriikide tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus- või tutvumisvisiitide korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnikele. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 2.3.1.5. Väljasaatmisbussi soetamine Projekti tegevusega toetatakse PPA Põhja PVB PMJVT7 ühe väljasaatmisbussi väljavahetamist, mis on kasutuses olnud alates 2016. aastast. Uue väljasaatmisbussiga tagatakse senisest tõhusam väljasaadetava ja saatemeeskondade turvalisus välismaalase konvoeerimisel. Samuti võimaldab vastavalt väljasaatmismenetluste grupi vajadustele kohandatud bussi soetamine menetlusressurssi kokku hoida, sest menetlustoiminguid saab bussis läbi viia isikut PPA ametiruumi transportimata. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tema riigis viibimise õiguse lõpetamise otsuses, järgides kohtupraktika ja ühtlustatud menetluspraktika nõudeid. Tagasisaatmised on korraldatud inimväärsel ja jätkusuutlikul viisil, pakkudes tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. Abi andmisel võetakse arvesse isiku individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kasutusele on võetud Frontexi turvalised digitaalsed keskkonnad (nt FAR, RIAT), et tagasisaadetav saaks osa Frontexi pakutavatest tagasisaatmis- ja reintegreerimisteenustest. Loodud on terviklik nõustamissüsteem, mille käigus saab välismaalane õigeaegselt ning objektiivselt aja- ja asjakohast teavet oma staatuse kohta ja talle pakutakse vabatahtlikuks tagasipöördumiseks toetust ning reintegratsiooni võimalusi. Nõustamisteenuse tulemusena suureneb välismaalaste ja teiste asjasse puutuvate isikute teadlikkus lahkumiskohustuse regulatsioonist, tagasisaadetavad on informeeritud oma õigustest ja kohustustest, sh vabatahtliku lahkumiskohustuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmise eelistest. DEPA reservüksusesse kuuluvad ametnikud on tagasisaatmise operatsioonideks ettevalmistatud ja välismaalaste väljasaatmine saatemeeskondade osalusel toimuvad tõrgeteta. Väljasaatmismenetluste grupi liikmed on varustatud vajaliku eririietusega ja muu tehnilise varustusega. Tagasisaadetavate transportimise võimekuse parandamiseks on välja vahetatud seni kasutusel olnud väljasaatmisbuss ning soetatud uus vajadustele vastav ja kohandatud buss, mis aitab muuta politseiametnike tööd turvalisemaks, hoida kokku nende tööaega ning mida vajadusel on võimalik muuta mobiilseks välitöökontoriks. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ja PPA ametnikud. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2028. Projekti abikõlblikud kulud: (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 7 Politsei ja Piirivalveamet, Põhja prefektuur, piirivalvebüroo, piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus 9 (23) - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). - lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms); - materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele; - tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud; - tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud; - tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud; - sõiduki soetamise kulud; - eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.3.5. Projekti elluviija: PPA 2.4. Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja Euroopa Liidu riikide ning Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike dokumenteerimisele, isikute tuvastamisele ja sihtriigi poolt tagasivõtmisele. Projektiga toetatakse Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamist. Projekt koosneb kuuest alategevusest: 2.4.1.1. osaletakse kohtumistel eesmärgiga tagada järjepidev ja toimiv koostöö Eesti asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et Eestis seadusliku aluseta viibivaid kolmandate riikide kodanikke oleks võimalik kiiremini tuvastada ja neile vajalikud dokumendid hankida ning optimaalse aja jooksul tagasi saata; 2.4.1.2. vajadusel korraldatakse tuvastusmissioonide Eestisse kutsumine; 2.4.1.3. algatatakse ja korraldatakse läbirääkimisi tagasivõtualaste lepingute või kokkulepete sõlmimiseks; 2.4.1.4. lahendatakse kolmanda riigi pädeva asutusega isikute tagasivõtmisega seotud probleeme; 2.4.1.5. aidatakse kaasa Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisele ja rakendamisele, sh edendatakse riigisiseste infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu digitaalsete keskkondadega (nt RCMS, FAR, IRMA) ning andmeedastuse ja - analüüsi võimekust; 2.4.1.6. tagatakse ametnike kestlik koolitamine tagasisaatmise valdkonna muudatustest ja Euroopa Liidu liikmesriikide parimatest praktikatest. 2.4.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on loodud toimiv koostöövõrgustik Eesti asutuste ja Euroopa Liidus resideeruvate välisesindustega, Eesti jaoks oluliste kolmandate riikidega, Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. Seeläbi kiirendatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi ning tagatakse selle jätkusuutlikus - tagasisaadetava isik ja tema kodakondsus on kindlaks tehtud, tagasisaadetavale on hangitud tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning on aidatud kaasa tema reintegreerimisele koduriigis. Tagasisaatmis- ja tagasivõtualase 10 (23) koostöö tõhustamiseks on Eesti jaoks olulisemate kolmandate riikidega algatatud läbirääkimised tagasivõtulepingute või -kokkulepete sõlmimiseks, sh olemasolevate lepete paremaks rakendamiseks. Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi rakendamiseks on PPA kasutusele võtnud Euroopa Liidu digitaliseeritud keskkonnad (nt IRMA, FAR, RIAT, RCMS vms) ja koolitanud ametnikke neid kasutama. PPA panustab Euroopa Liidu tagasisaatmisalaste andmete kogumisse ja analüüsimisse, sh edendab riiklike infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu asjaomaste IT lahendustega. Projekti raames on läbi viidud tagasisaatmistega tegelevatele ametnikele koolitusi ja/või õppevisiite, et ühtlustada ja parandada valdkondlike õigusaktide rakendamist ja tõsta ametnike teadlikkust teiste liikmesriikide tagasisaatmissüsteemidest. 2.4.3. Projekti otseseks sihtrühmaks on nii Eesti kui kolmandate riikide tagasisaatmisvaldkonna asutuste ametnikud. Kaudseks sihtrühmaks on kolmandate riikide kodanikud. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud on: (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1- 3/xx) - personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel, infopäevadel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus, ruumide rent, toitlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine, kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha; - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu); - kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja isikutuvastusmissioonid Eestis; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.4.5. Projekti elluviija: PPA 2.5. Tagasisaatmisvaldkonna IT arenduste ülalpidamiskulud 2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmisi, tagasivõtmisi ja sissesõidukeeldusid käsitlevate IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi eelmainitud IT süsteemide arendus- ja haldustööd. 2.5.2. Projekti tulemus Tagasisaatmise teenuste arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud. 2.5.3. Projekti sihtrühm 11 (23) Projekti sihtrühmaks on tagasisaatmise ja sissesõidukeelu teenuste (sh seotud teenuste) menetlusega seotud isikud (sh menetlejad). 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.5.5. Projekti elluviija: SMIT 2.6. Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine 2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tõsta nii PPA kui ka riigi valmisolekut massiliseks sisserändeks. Massilise sisserändega (sh tagasisaatmisega) seotud tegevused on arendatud süsteemselt ja tsentraalselt (PPA üleselt). Projekt koosneb kolmest alategevusest: 2.6.1.1 Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani õppused (PPA kriisiplaan) PPA massilise sisserände kriisiplaani harjutamiseks ja suutlikkuse tõstmiseks korraldatakse õppuseid ja koolitusi prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d) püstitatakse koostöös PPA kriisideks valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partneritega. PPA massilise sisserände kriisiplaani õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 2.6.1.2. Rahvusvahelise koostöö tagamine MS ennetamiseks ja haldamiseks Tegevusega aidatakse kaasa ebaseadusliku rände ennetamisse ja MS haldamisse. Arendatakse tagasisaatmise võimekust süvendades ametnike teadlikkust olukorrast regioonis ja luuakse ning hoitakse PPA strateegilise tasandi koostöövõrgustikku. Tagatakse pidev rahvusvaheline koostöö erinevate osapoolte vahel MS, sh tagasisaatmiste koordineerimisel. Rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu tõhustatakse olukorrapildi loomist. Tegevuse täitmisse panustavad projektimeeskond ning PPA eksperdid MS valdkonnast. 2.6.1.3. Paneelarutelu korraldamine konverentsil Paneelarutelu eesmärk on ühtlustada ja tõhustada rahvusvahelist koostööd ning lahendada ühiseid väljakutseid ebaseadusliku rände vastu võitlemises (sh massiline sisseränne, tagasisaatmine). 2.6.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena suureneb nii PPAs kui ka riigis valmisolek massiliseks sisserändeks. MS-ga, sh tagasisaatmistega seotud tegevused on arendatud süsteemselt ja tsentraalselt (PPA üleselt). PPA ametnikud on teadlikud naaberriikide hädaolukorra lahendamise võimekusest, viisidest, protsessidest jms. PPA MS-ga, sh tagasisaatmistega 12 (23) seotud kriisiplaanide ajakohastamisel on võimalusel arvestatud naaberriikide hädaolukorra lahendamise protsessidega ning Euroopa Liidu liikmesriikide parimate praktikatega. Projekti lõpuks on koostöös sisuekspertidega valminud PPA-ülene MS lahendamise väljaõppekava ning MS lahendamist (sh tagasisaatmist) toetavad koolitusmaterjalid. Läbi viidud töötubade ja lauaõppuste järelmite alusel on ajakohastatud PPA MS, sh tagasisaatmistega seotud hädaolukorraplaanid ja muud valdkonda reguleerivad sisudokumendid. 2.6.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on PPA ametnikud, sh massilise sisserände valdkonna koordineerimisega ja massilise sisserände hädaolukorra lahendamisega seotud PPA ametnikud ja välised koostööpartnerid. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2027. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuht-ekspert, massilise sisserände arendusekspert, rände kontaktametnik); - lähetuste kulud, sh õppevisiitidel osalemisega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - konverentsi teemapaneeli korraldamise ja läbiviimisega seotud kulud (nt konverentsiteenus, toitlustus jmt, mis oleksid protsentuaalne jaotus konverentsi abikõlblikest kuludest); - majandamiskulud (halduskulud, sideteenused jms kulud); - koolituskulud nagu töötubade, seminaride, õppuste korraldamine (nt materjalide ja tagasiside koostamine, ruumide rent, osalejatele toitlustus, majutus jms kulud); - Eesti ja välisekspertide kulu (nende osalemine töötubades/õppustel, sh transport, majutus, toitlustus jms kulud); - riigisisesed transpordikulud; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungitele jm asjakohane seadmete soetus/rent töötubade/õppuste läbiviimiseks); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 2.6.5. Projekti elluviija: PPA (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 2.7. Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused 2.7.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmise valdkonna infosüsteemide (nt ILLEGAAL2, SKEELD) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine. Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste andmekogu ILLEGAAL2 ja sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD tähtaegsed arendustööd tagavad infosüsteemide nõuetekohase toimimise ning andmete vahetamise Euroopa Liidu süsteemidega, misläbi parandatakse infosüsteemide jätkusuutlikkust ning täidetakse Eestile pandud kohustusi. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: 13 (23) - SMITi hallatavate tagasisaatmise infosüsteemide püsimeeskonna ja välispartnerite kaasamise rahastamine; - arendus- ja haldustööde teostamine vastavalt SIMi ja PPAga kokkulepitud teekaardile; - kriitiliste intsidentide lahendamine ja infosüsteemi testimine; - teiste riigisiseste ja Euroopa Liidu infosüsteemidega (EES, ETIAS), sh IRMA2.0, koostalitusvõime toetamine. Läbiviidavate arendustööde eesmärgiks on sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD väljatoomise toetamine vananenud UUSIS platvormilt, sh muud vajalikud antud arendusega seotud tööd ja otsesed seosed teiste infosüsteemidega. ILLEGAAL2 üheks täiendavaks arenduseesmärgiks on võimaldada tagasisaadetaval isikul tagasisaatmismenetluses dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega. Lisaks tuleb vajadusel täiendada või lisada andmevälju vastavalt RECAMAS mudeli uuendustele. 2.7.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaatmise valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud. Arendustegevused lepitakse iga-aastaselt kokku vastavalt SIMi, PPA ja SMITiga kokkulepitud teekaardile. 2.7.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaatmismenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm jaotub kaheks: - Eestis seadusliku aluseta viibivad kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes saavad rahvusvahelise kaitse osas negatiivse otsuse ja kelle suhtes PPA ametnikud teostavad tagasisaatmisemenetlusega seotud toiminguid; - teised Eesti ametiasutuste töötajad, kes teostavad üle x-tee päringuid infosüsteemi ILLEGAAL2 oma asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täimiseks ja üldiseks siseturvalisuse tagamiseks. 2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, koolituskulud); - infosüsteemide analüüsi, arenduse, testimise ja töös hoidmise kulu (sh täiendavate analüüside kulu); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 2.7.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 3. Riigiabi 14 (23) Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. 15 (23) Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttas Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtü e 2024 2029 nimetus hik Menetlusvõimekuse AMIF O.3.3 arv 40 450 Käsoleva näitaja tähenduses on ja Taasintegreerimis tagasipöörduja tagasisaadetav kolmanda lahkumiskohustuse e abi saanud riigi kodanik, kes lahkus liikmesriigi täitmise tagamine tagasipöördujate territooriumilt ja pöördus tagasi arv kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti välja. Taasintegreerimise abi tähendab kas rahalist, mitterahalist, isikustatud või kombineeritud toetust, mida vastuvõttev riik annab tagasisaadetavale, eesmärgiga aidata tagasisaadetaval pärast tagasipöördumist iseseisvalt elada. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18– 60, >60). Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb projekti tegevuses esimest korda. AMIF O.3.1 arv 30 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Toetuse saaja kannab osalejate andmed e- toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu asjakohane number, e- posti aadress, sugu ja vanus). Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses (üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.2. arv 0 1 Seadmed - materiaalne vara, millele on Ostetud seadmete riiklike eeskirjade kohaselt antud arv, sealhulgas inventarinumber. Käesoleva näitaja ostetud või tähenduses väljasaatmisel kasutatav ajakohastatud eriotstarbeline sõiduk. IKT-süsteemide arv Koostöö AMIF O.3.1. arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist arendamine isikute Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses tagasisaatmise osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt valdkonnas tagasisaatmisvaldkonnas. Toetuse saaja kannab osalejate andmed e- toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi. 16 (23) Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu asjakohane number, e- posti aadress, sugu ja vanus). Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses (üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tõlketeenus Toetatud osalejate arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele arv otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tugiteenused AMIF O.3.3 arv 100 350 Käsoleva näitaja tähenduses on tagasisaadetavatele Taasintegreerimis tagasipöörduja tagasisaadetav kolmanda e abi saanud riigi kodanik, kes lahkus liikmesriigi tagasipöördujate territooriumilt ja pöördus tagasi arv kolmandasse riiki vabatahtlikult või saadeti välja. Taasintegreerimise abi tähendab kas rahalist, mitterahalist, isikustatud või kombineeritud toetust, mida vastuvõttev riik annab tagasisaadetavale, eesmärgiga aidata tagasisaadetaval pärast tagasipöördumist iseseisvalt elada. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18– 60, >60). Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb projekti tegevuses esimest korda. AMIF O.3.1. arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Toetuse saaja kannab osalejate andmed e- toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb üldjuhul osaleja nimi, isikukood või muu asjakohane number, e- posti aadress, sugu ja vanus). Osaleja vanus määratakse selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses (üritusel, koolitusel vm). Osalejatelt peab koguma allkirjad iga koolituspäeva kohta. Tõendada tuleb ka 17 (23) veebi vahendusel toimuvatel koolitustegevustel osalemist. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldk Hooldatud IT arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid. onna IT arenduste süsteemide arv ülalpidamiskulud Massilise AMIF O.3.1. arv 50 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist sisserände Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses toimetuleku osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt võimekuse tõstmine tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldk AMIF O.3.2. arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses onna IT-lahenduste Ostetud seadmete tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida arendused arv, sealhulgas on kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab ostetud või projekti kestel kajastada ainult ühe korra. ajakohastatud IKT-süsteemide arv (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Menetlusvõimekus AMIF R.3.7. Välja Arv 1190 Käesoleva näitaja tähenduses on e ja saadetud tagasipöörduja sunniviisiliselt välja lahkumiskohustuse tagasipöördujate arv saadetud kolmanda riigi kodanik. täitmise tagamine Väljasaatmine tähendab ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmist, täpsemalt füüsilist transporti liikmesriigist välja. Isikut saab kajastada indikaatori all kohe pärast väljasaatmist. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Osaleja vanust arvestatakse alates sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb esimest korda projekti tegevuses.(muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1- 3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) Näitaja algtase on 0. 18 (23) *teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid. 5. Projektide eelarved 5.1. TATi eelarve on 7 108 657,29 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku Kaudsete (EUR) kaasfinantseering (EUR) kulude määr (EUR) (% otsestest kuludest) Tugiteenused 599 591,25 199 863,75 799 455,00 7% tagasisaadetavatele Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13 3% lahkumiskohustuse täitmise tagamine Koostöö isikute tagasisaatmise 607 050,15 202 350,05 809 400,20 7% valdkonnas Tagasisaatmisvaldkonna IT 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu arenduste ülalpidamiskulud Massilise sisserände toimetuleku 614 488,95 204 829,65 819 318,60 7% võimekuse tõstmine Tagasisaatmisvaldkonna IT- 745 755,15 248 585,05 994 340,20 1% lahenduste arendused (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23; 18.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/65 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.1. ja 2.4. kirjeldatud projektide puhul. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 19 (23) 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 20 (23) 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 ja xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivselt tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest. 21 (23) 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemisel annab SiM elluviijale üldjuhul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TATi muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. (muudetud siseministri xx.yy.2026 käskkirjaga nr 1-3/xx) 11.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023. Siseministri 04.03.2024 käskkirja nr 1-3/23 muudatused kehtivad tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. 22 (23) Siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 on punktides 2.4.4., 8.5., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e- toetuse keskkond“. Siseministri 18.06.2024 käskkirja nr 1-3/65 muudatused kehtivad alates 01.07.2024. Siseministri xx.yy.2026 käskkirja nr 1-3/xx muudatused kehtivad alates 01.04.2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 23 (23) Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 07.05.2026 nr 14-13.3/135-1 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimuste muutmise eelnõu Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused““. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu Lisa 2. Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu seletuskirja eelnõu Lisa 4. Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu tervikteksti eelnõu Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Martin Eber 6125180 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-0528 - Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2533e7fb-ade0-47c5-8501-4dcc60294fac Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2533e7fb-ade0-47c5-8501-4dcc60294fac?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel