Osakonnajuhataja otsus

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 12.05.2026 nr 5-6/1701-1 Uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” elluviimine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” elluviimine (edaspidi töö CPV kood: 73000000-2, Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused). 1.1. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. 1.2. Tellitav töö on teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 2 tähenduses. Tellitava töö eesmärk on interdistsiplinaarselt uurida ja nähtavale tuua soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse ja julgeoleku omavahelised seosed ning töötada välja teadmispõhised poliitikasoovitused, mis aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele ning polariseerumisele. Tellitav töö aitab kaasa võrdsuse ning julgeoleku omavaheliste seoste uurimisele ja selgitamisele ning uurimistulemuste levitamisele, tagades, et tulemused ja poliitikasoovitused jõuavad praktikuteni ehk sihtrühmadeni, kes kujundavad julgeoleku-, turvalisus-, inimõiguste- ja võrdsuspoliitikat. 1.3. Tellitav töö vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad. Tellitav töö vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele, mis on täpsemalt kirjeldatud hanke lähteülesande punktis 2.10. Töö tulemused ei ole pärast uuringute läbiviimist turustatavad ega mõeldud äriliseks kasutamiseks, tegemist on avaliku huvi projektiga. Uurimisprojekti tulemused, teadusartiklid ja poliitikasoovitused on suunatud poliitikakujundajatele, julgeolekuasutustele, akadeemiale, ekspertidele, meediale ja avalikkusele, pakkudes teaduspõhist sisendit poliitikate ja strateegiate kujundamiseks, mis  2 aitavad vähendada polariseerumist. Piiriülene koostöö tugevdab sidemeid Põhjamaade ja Balti riikide vahel ning suurendab Eesti teadlaste ja ekspertide rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. Rahvusvaheline koostöö Põhja- ja Balti riikide teadlaste ja ekspertidega tagab, et uurimistulemused ja poliitikasoovitused on vajadusel ülekantavad ja rakendatavad ka teistes riikides. Kõik projekti tulemused on avalikud ja kättesaadavad sihtrühmadele ning neid kasutatakse ühiskondliku hüve nimel, mitte ärilisel eesmärgil. Põhjalikum analüüs teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamisest on lisatud dokumendis “TA erandi kontroll-leht". 2. Kinnitan uurimisprojekti läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (lisa 1), hindamiskriteeriumid ja –metoodika (lisa 2) ja lepingu projekt (lisa 3). 3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks MKMi võrdsuspoliitika osakonna (edaspidi VPO) soolise võrdsuse nõuniku Lee Maripuu. 4. Moodustan komisjoni uurimisprojekti elluviimise tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud töö vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus: 4.1. Komisjoni esimees Lee Maripuu – MKMi VPO soolise võrdsuse nõunik. Komisjoni liikmed: 4.2. Käthlin Sander – MKMi VPO võrdsete võimaluste poliitika juht; 4.3. Külliki Tafel-Viia – MKMi strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht; 5. Uurimisprojekti finantseeritakse MKMi vahenditest ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kaasrahastusel ning selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 95 000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Pirjo Turk Võrdsuspoliitika osakonna juhataja  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/1701-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab _________ (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood _________, asukoht _________, mida esindab /juhatuse liige/volituse alusel _________ (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2.Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” elluviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 15. juunil 2028. 2.3. Leping sõlmitakse uurimisprojekti tellimise tulemusena ja kooskõlas uurimisprojekti alusdokumentidega ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusega1. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1.Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele _____ eurot (edaspidi lepingu hind), lisandub käibemaks. 3.2.Tellija tasub tehtud töö eest neljas osas pärast vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist2 ja selle alusel arve saamist järgmiselt: 1 RHS § 11 lg 1 p 19 (teadus- ja arendusteenus) ja MKM Hankekord https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 2 Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.  3.2.1. I osa – 25% punktis 3.1 nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast esimese vahearuande aktiga vastuvõtmist; 3.2.2. II osa – 25% punktis 3.1 nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast teise vahearuande aktiga vastuvõtmist; 3.2.3. III osa – 25% punktis 3.1. nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast kolmanda vahearuande aktiga vastuvõtmist. 3.2.4. IV osa – 25% punktis 3.1. nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast lõpparuande aktiga vastuvõtmist. 3.3.Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks. 3.4.Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on _________, telefon _________, e-post _________. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on _________, telefon _________, e-post _________. 5. Lepingu lisad Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid; Lisa 2. Töövõtja pakkumus; Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 6. Muud sätted 6.1.Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2.Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3.Käesoleva lepingu puhul ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. 6.4.Poole koguvastutus seoses lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingu maksumuse kahekordse summaga. 6.5.Lepingut kaasrahastatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu vahenditest. Töövõtja kohustatud täitma rahastaja nõuetele vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab tellija töövõtjale töö käigus. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle osutatud Teenuse alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Ühispakkujate volikiri Käesolevaga volitame (Ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud Pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame Ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud  Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Volikiri pakkuja esindamiseks Käesolevaga volitab (pakkuja nimi) (volitaja nimi ja ametikoht) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama hanke „(nimetus)” pakkumust ja muid dokumente. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: Allkirjastatud (volitaja digitaalne allkiri)  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega LISA 1 Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” Lähteülesanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakond kutsub osalema hankes uurimisprojekti “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” elluviimiseks. Tegemist on teadus-arendusprojektiga, mille eesmärk on interdistsiplinaarselt uurida ja nähtavale tuua soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse ja julgeoleku omavahelised seosed ning töötada välja teadmispõhised poliitikasoovitused, mis aitavad vastu seista soovastasele1 ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele2 ning polariseerumisele. Projekti “Bringing Equality to the Heart of Security and Democratic Resilience” kaasrahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Hankega otsitakse partnerit projekti elluviimiseks vastavalt lähteülesandele ja projektitaotlusele, mis on lisatud lähteülesandele. Projekt viiakse ellu 24 kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest (eeldatav lepingu sõlmimise aeg juuni 2026), projekti täitmise tähtaeg on hiljemalt 15.06.2028. Hankelepingu eeldatav maksumus on 95 000+KM. 1. Uurimisprojekti taust ja eesmärgid Projekt lähtub vajadusest uurida ja seeläbi paremini mõista soolise võrdsuse, vähemuste võrdsete võimaluste ning julgeoleku, turvalisuse ja demokraatliku vastupanuvõime omavahelisi seoseid. See on ühest küljest seotud ühiskonna suurenenud polariseerumise ja hoiakulõhedega. Mitmed uuringud näitavad, et Eesti noorte toetus soolisele võrdsusele on hakanud lahknema. 2022. aasta rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring (ICCS) näitab, et enamik tüdrukuid toetab oma hoiakutes nii soolist võrdsust kui ka inimõigusi kui demokraatia põhimõtteid. Nende väärtusmaailm sarnaneb pigem Põhjamaade noorte väärtusmaailmaga, kellele demokraatia tähendab lugupidavat ja kaasavat ühiskonda, kus pingutatakse koos ebavõrdsuse vähendamise nimel. Paljude poiste hoiakutes on samal ajal toimunud märgatav tagasiminek: nende väärtused sarnanevad üha rohkem nende riikide noorte väärtustega, kus peetakse loomulikuks soorolle, mis asetavad inimesed ebavõrdsesse olukorda, normaliseeritakse hierarhiat ning 1 Loe mõistest lähemalt siit: antigender-liikumine - Feministeerium 2 Vaata terminist lähemalt siit: Otsing - infokorratus 1 aktsepteeritakse privileegide ja võimu ebavõrdset jagunemist3. Näiteks tõi kodanikuhariduse uuring välja, et võrreldes 2016. aastaga on poiste suhtumine naiste osalusse poliitikas muutunud tagurlikumaks. Pea pooled (49%) poistest jagavad seisukohta, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised (nii arvab kõigest 10% tüdrukutest) ning pea veerand (24%) poistest nõustub, et naised peaksid jääma poliitikast kõrvale, samal ajal kui vaid 4% tüdrukuid toetas seda seisukohta. Vene õppekeelega koolide õpilased toetavad soolist võrdsust vähem kui eesti õppekeelega koolide õpilased, kuid see erinevus ei ole nii suur kui poiste ja tüdrukute vahelised lõhed. Selliste lõhede ning sooliste stereotüüpide kujundamisel ja süvendamisel on üha suurenev roll sotsiaalmeediaplatvormidel, kus on viimastel aastatel esile kerkinud misogüünset ja seksistlikku sisu ning soostereotüüpe levitavad ja võimendavad veebikogukonnad (nn manosphere, e.k. manosfäär). Praxise ja Tartu Ülikooli analüüs 4 näitab, et selliste misogüünsete narratiivide levik Eesti noorte seas on märkimisväärne, eriti sotsiaalmeediaplatvormidel nagu TikTok, Instagram ja YouTube, kus noored tarbivad sisu, mis tugevdab traditsioonilisi soorolle ja hüpermaskuliinseid arusaamu. Sotsiaalmeedias levivad soostereotüübid kujutavad mehi jõuliste ja emotsioonitute ning naisi hoolivate ja passiivsetena, mis ei vasta noorte tegelikele vajadustele ega soodusta nende isiklikku arengut. Sotsiaalmeedia algoritmid aitavad kaasa nende kitsaste ja polariseeritud arusaamade levikule, kinnistades traditsioonilisi soorolle ja stereotüüpe. Naiste ja meeste hoiakute kaugenemisel ja ühiskondlikul polariseerumisel tervikuna on potentsiaalselt negatiivne mõju nii ühiskondlikule sidususele kui ka demokraatia toimimisele. Sellise polariseerumise uurimisel ja mõistmisel on oluline silmas pidada inimõigustega seotud infokorratuse (desinformatsioon ning väär- ja kuriinfo) ning inimõiguste vastase, sh soovastase retoorika ja liikumiste kasvu, mille eesmärk on õõnestada ühiskondlikku sidusust ja demokraatlikke väärtusi. Sellised taktikad on muutunud ohuks inimõigustele ja julgeolekule, kuna neid kasutatakse hübriidsõja strateegiate osana ühiskondade lõhestamiseks, demokraatlike institutsioonide nõrgestamiseks ja radikaliseerumise soodustamiseks. 2025. aastal avaldatud Euroopa Seksuaal- ja Reproduktiivõiguste Parlamendifoorumi (EPF) raport „The Next Wave: How Religious Extremism Is Reclaiming Power“5 paljastab murettekitava tõusu inimõiguste vastaste, sh eelkõige soovastaste ja LGBTIQ vastaste liikumiste rahastamises üle Euroopa. EPF raport näitab, kuidas sellised liikumised püüavad strateegiliselt siseneda peavoolupoliitikasse, mh läbi rahvusvahelise professionaalse võrgustamise, luues koalitsioone erinevate inimõiguste vastaste huvikaitseorganisatsioonide, vabaühenduste ja poliitiliste parteidega. Aastatel 2019–2023 pärines Euroopas tegutsevate soovastaste algatuste rahastamiseks kokku 1,18 miljardit USA dollarit 275 erinevalt tegutsejalt. Vene Föderatsioon on suurim selliste liikumiste üksikrahastaja. 3 Avaliku ruumi muutumine ja misogüünia uued juured: kuidas digikeskkond kasvatab noori ja kujundab koolikeskkonda | Inimõiguste raamat 4 Raport-lillekesed.pdf 5 The Next Wave: How Religious Extremism Is Regaining Power | EPF 2 2025. aasta kevadel avaldas ILGA Europe ülevaate6, kui kaitstud on LGBTIQ-inimeste õigused Euroopas. Selles avaldus murettekitav trend, mille kohaselt rünnatakse üle Euroopa LGBTIQ- inimeste õigusi ja vabadusi. LGBTIQ-teemasid kasutatakse sageli ka välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) vahendina7. Selle abil üritatakse ühiskonda lõhestada mitte ainult kitsalt LGBTIQ-teemadel, vaid laiemalt tekitada vastasust valitsuse poliitikale, seada kahtluse alla demokraatlikud väärtused ning suurendada polariseerivat arusaamist erinevatest kohalikest ja rahvusvahelistest sündmustest. On oluline mõista ja mõtestada taoliste narratiivide tekkimise ja levitamise mehhanisme lisaks LGBTIQ-inimestele võrdsete võimaluste tagamise perspektiivile ka laiemalt inimõiguste ja demokraatia kaitse vaatest. Uurimisprojektis lähtutakse arusaamast, et erinevad identiteedipõhised vaenu ja põlguse vormid (nt seksism, misogüünia, vaen LGBTIQ-inimeste vastu ja rassism) on tihti omavahel põimunud, põhinedes sageli sotsiaalsel hierarhial, kus teatud gruppe eelistatakse teistele, ning seega avaldavad nii seksism kui ka misogüünia peale naiste suurt mõju ka erinevatele vähemusgruppidele, näiteks LGBTIQ-inimestele või erineva etnilise päritoluga inimestele8. Uurimisprojekti üks eesmärkidest on selliste põimingute omavahelisi seoseid paremini mõista ja nähtavaks tuua. Tartu Ülikooli ja Praxise läbi viidud uuring misogüüniast Eesti avalikus ruumis toob sellise polariseerumise ühe võimaliku kaasuva ohuna välja julgeolekuküsimuse – soolise võrdsuse vastased narratiivid ja nö traditsiooniliste soorollide eestkõneleja ja kaitsja retoorika on mh osa Venemaa infosõjast, mille levitamise eesmärk ja tagajärg on demokraatlike ühiskondade lõhestamine ja ühiskondliku sidususe vähendamine. Sooliste stereotüüpide, soolise ebavõrdsuse ja vähemusrühmade ebavõrdse kohtlemise sotsiaalseid tagajärgi on pikalt uuritud, nende peamised tagajärjed on hästi teada (nt sooline palgalõhe, segregatsioon hariduses ja tööturul, soopõhine vägivald, vähemuste vastane vaen, diskrimineerivate praktikate püsimine jpm) ning probleemide lahendamiseks on ette nähtud erinevaid meetmeid ja tegevusi, nt riiklike arengukavade ja programmide tasandil. Samal ajal on vähem uuritud erinevate struktuursete ebavõrdsuste ning soovastase retoorika ja liikumiste seoseid ja mõjusid demokraatliku vastupidavuse eelduseks oleva ühiskonna sidususega. Samuti on nii Eestis kui ka Põhja- ja Baltimaades põhjalikult läbi uurimata ja teadvustamata selliste narratiivide ja liikumiste seosed ühiskondliku turvalisuse küsimuste (nt radikaliseerumise) ja ka julgeolekuga. Seda lünka aitab täita kavandatav uurimisprojekt. Projekti eesmärk on pakkuda tõenduspõhist, teaduslikku, rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset vaadet inimõiguste, võrdsuse ning julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime omavahelistele seostele, toetada sellise teadmise teaduslikku loomist ja levitamist, tagades, et tulemused ja poliitikasoovitused jõuavad praktikuteni - sihtrühmadeni, kes kujundavad 6 ILGA Europe. Press release: UK joins Hungary and Georgia with the Biggest Drops on Annual LGBTI Rights Ranking. 2025. Press release: UK joins Hungary and Georgia With the Biggest Drops on Annual LGBTI Rights Ranking | ILGA-Europe 7 Euroopa Välisteenistus. FIMI targeting LGBTIQ+ people: Well-informed analysis to protect human rights and diversity. 2023. EEAS-LGBTQ-Report.pdf 8 Raport-lillekesed.pdf, lk 7 3 julgeoleku-, turvalisus-, inimõiguste- ja võrdsuspoliitikat. Projekti elluviimine aitab Põhjamaade Ministrite Nõukogu kaasrahastusel kaasa kaasavamate, võrdsemate ja vastupidavamate ühiskondade kujunemisele Põhjamaades ja Balti riikides, vähendades haavatavust polariseerumise ja radikaliseerumise suhtes. Täpsemalt on uurimisprojekti eeldatavad tulemused järgmised:  Suurem akadeemiline nähtavus. Koostatakse rahvusvahelise teaduskirjanduse ülevaade sellest, kuidas soostereotüüpe ja kasvavaid erinevusi hoiakutes soolise võrdsuse osas, soovastast ja LGBTIQ vastast retoorikat ja liikumisi on uuritud ja tõlgendatud seoses julgeolekuga. Tehakse originaaluuring, mis käsitleb uurimisküsimusi Eesti vaatenurgast. Avaldatakse soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumber, mis keskendub võrdsuse ning julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime lõikumiskohtadele, tuues kokku nii Eesti kui ka rahvusvahelised (eelkõige Põhjamaade, Balti riikide) uurimistulemused.  Suurem teadlikkus sidusrühmade seas. Teadlased, poliitikakujundajad, eksperdid ja meedia saavad sügavama arusaama võrdsuse ning julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime seostest. Sidusrühmadele töötatakse välja ja levitatakse teaduspõhiseid poliitikasoovitusi meetmete kohta, mis soodustavad võrdsusteema lõimimist infokorratuse, polariseerumise ja julgeolekuriskide vastastesse poliitikatesse ja tegevustesse ning aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele ja polariseerimisele. Paraneb institutsionaalne suutlikkus sellistele probleemidele vastu seismiseks. Poliitikakujundajad ja julgeoleku- ja võrdsuspoliitika eest vastutavad asutused on paremini valmis tegelema soovastase ja LGBTIQ vastase retoorika, infokorratuse ja polariseerimisega seotud riskidega.  Tugevneb rahvusvaheline dialoog ja koostöö teadlaste ja ekspertide vahel. Rahvusvaheliste, sh eriti Põhjamaade ja Balti riikide teadlaste, poliitikakujundajate ja ekspertide vahel luuakse tugevamad professionaalsed võrgustikud ekspertide ümarlauaürituste ja teadusseminaride kaudu. Jätkusuutlik Põhja- ja Baltimaade koostöö aitab edendada teadmiste vahetust ja ühiseid strateegiaid võrdsuse ja julgeoleku teemade käsitlemiseks ka pärast projekti lõppu. 2. Tellitavad tööd 2.1. Olemasoleva teaduskirjanduse ülevaade Esmalt koostab Pakkuja olemasoleva teaduskirjanduse ülevaate. Teaduskirjanduse ülevaade peab aitama vastata küsimustele, kuidas soostereotüüpe, kasvavaid hoiakulõhesid soolise võrdsuse suhtes, soovastaseid ja LGBTIQ vastast retoorikat ning liikumisi, nendega seotud infokorratust ja polariseerumist on uuritud ja tõlgendatud seoses turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega teistes riikides, sh Põhjamaades ja Balti regioonis. Pakkuja kirjeldab ja põhjendab pakkumuses, millist metoodikat kasutatakse olemasoleva teaduskirjanduse ülevaate koostamiseks. 4 2.2. Eesti konteksti arvestav empiiriline originaaluurimus Järgmise sammuna viib Pakkuja läbi originaaluuringu, mis võimaldab uuringu põhiteemat uurida Eesti kontekstis ning seostada seda teaduskirjanduse ülevaatest selgunud teadmusega teistes riikides. Uuringu eesmärk on luua teaduspõhine ja interdistsiplinaarne arusaam soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime omavahelistest seostest. Uuringu eesmärk on kaardistada ja analüüsida soovastaste ja LGBTIQ‑vastaste narratiivide, infokorratuse ja polariseerumise kujunemist ja levikut ning nende võimalikke mõjusid ühiskonna sidususele, turvalisusele ja julgeolekule, eeskätt Eesti kontekstis ja rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes. Uuringu tulemuseks peab olema uus teadmine, mis toetab tõenduspõhise poliitika kujundamist ning võimaldab töötada välja rakendatavad ja sihtrühmapõhised poliitikasoovitused võrdsuse ja julgeoleku lõimimiseks ning ühiskondliku vastupanuvõime tugevdamiseks. Originaaluuring hõlmab andmete kogumist ja analüüsi ja see keskendub Eesti olukorrale. Teaduskirjanduse ülevaade (punkt 2.1) koos originaaluurimusega peab aitama vastata järgmistele küsimustele: 1) kuidas soovastaseid ja LGBTIQ vastased narratiive luuakse ning millised on selliste narratiivide peamised eripärad, tunnusjooned ja ühisosa; 2) milliste kanalite kaudu need narratiivid tekivad (kes ja kuidas loob) ja millised on levitamise peamised eripärad ja tunnusjooned ning strateegiad; 3) millised on võimalikud selliste narratiivide ja liikumiste eripärad Eestis (nt võrdluses muu maailma, sh eriti Balti ja Põhja riikidega); 4) millised on nende narratiivide ja liikumiste seosed turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega ning sellega kaasnevad riskid. Uurimisküsimused on sõnastatud laialt ning antud uurimisprojekti mahtu arvestades ei ole võimalik neile kõigile põhjalikult vastata, seetõttu võib Pakkuja neid täiendada ja konkretiseerida, arvestades, et prioriteetsed on uurimisküsimused 2 ja 4. Empiirilise uurimuse täpsema fookuse, metoodika ja konkretiseeritud uurimisküsimused pakub välja Pakkuja. 2.3. Rahvusvaheline uurimisseminar Uuringu läbiviimise etapis korraldab Pakkuja rahvusvaheline uurimisseminari, kuhu kaasab rahvusvahelisi, sh Põhja ja Balti riikide teadlasi ja uurijaid, kes tegutsevad uurimisprojekti teemadega seotud valdkondades (näiteks soouuringute, meediauuringute, julgeoleku-uuringute vm uurimisteemaga seotud perspektiivist). Seminaril jagatakse Põhja ja Balti riikide teadlastega Eesti uuringu esialgseid tulemusi. Seminari eesmärk on tugevdada uurimisprojekti interdistsiplinaarseid sidemeid ja soodustada rahvusvahelist koostööd Põhja ja Balti regiooni teadlastega, kes on uurinud võrdsuse ja julgeoleku seoseid naaberriikides. Samuti võimaldab see saada tagasisidet kirjanduse ülevaatele (punkt 2.1), Eesti uurimusele (punkt 2.2), arendada poliitikasoovitusi (punkt 2.5) ja leida võimalikke kaasautoreid soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumbri (punkt 2.7) avaldamiseks. 2.4. Ühine ümarlaua arutelu teadlaste ja ekspertidega Pakkuja korraldab ühise ümarlaua arutelu teadlaste ja ekspertidega. Ümarlaua eesmärk on tutvustada rahvusvahelisi suundumusi ekspertidele ja esitleda esialgseid uurimistulemusi (punktid 2.1 ja 2.2). See aitab kaasata lisaks teadlastele sidusrühmi julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas ning tuua kokku teadlased ja praktikud. Ümarlauale kutsutakse valitud Eesti ja rahvusvahelised teadlased ja eksperdid, sh Põhjamaadest ja teistest Balti riikidest, kes 5 tegutsevad soouuringute, julgeoleku, turvalisuse, strateegilise kommunikatsiooni, radikaliseerumise ennetamise ja muudes seotud valdkondades. Ümarlaua võib korraldada järjestikku (näiteks üksteisele järgnevatel päevadel) rahvusvahelise uurimisseminariga (punkt 2.3), kuna sihtrühmad võivad osaliselt kattuda. 2.5. Poliitikasoovitused Poliitikasoovituste väljatöötamine ja levitamine on projekti üks keskseid eesmärke, et toetada tõenduspõhist ja kaasavat poliitikakujundamist võrdsuse ja julgeoleku valdkonnas. Pakkuja koostab poliitikasoovitused, mis toetuvad uurimistööle, rahvusvahelisele teadlaste seminarile ning teadlaste ja ekspertide ümarlauaarutelule. Uuringu ja arutelude tulemusel koostatud poliitikasoovituste eesmärk on pakkuda tõhusaid ja teadmispõhiseid sihiseadeid, mis aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele ning polariseerumisele. Soovitused tuleb koostada, eristades sihtrühmad, kellele soovitused on suunatud. 2.6. Uuringuraporti koostamine Pakkuja koostab uuringuraporti, mis sisaldab punkt 2.1 (teaduskirjanduse ülevaade); 2.2 (Eesti konteksti arvestav empiiriline originaaluurimus) ja 2.5 (poliitikasoovitused) tulemusi. Raport koostatakse eesti keeles koos inglise keelse kokkuvõttega. 2.7. Soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumbri avaldamine Pakkuja koostab ja avaldab uuringutulemuste levitamiseks soouuringute ajakirja Ariadne Lõng9 erinumbri. Ariadne Lõnga erinumber keskendub soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse ja julgeoleku omavahelistele seostele. Erinumbris esitletakse Eestis läbi viidud originaaluuringu tulemusi (punkt 2.2) ning antakse ülevaade uuringutest ja suundumustest teistes riikides, sealhulgas Põhjamaades ja Balti riikides, kaasates võimalusel välisautoreid ja pakkudes interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist käsitlust julgeoleku ja võrdsuse seoste uurimisel. Erinumber on interdistsiplinaarne, pakkudes akadeemilist konteksti Eestis tehtud uuringule, seostades seda teiste riikide teadmuse ning analüüsitud suundumuste ja arengutega, keskendudes eriti soovastaste ja LGBTIQ vastaste liikumiste ja narratiivide seostele infokorratuse ja polariseerumisega ning nende mõjule ühiskonna sidususele ja julgeolekule. 2.8. Eksperdiseminar Pakkuja korraldab eksperdiseminari, mis toob kokku julgeoleku, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste eksperdid ja teadlased ning poliitikakujundajad ja otsustajad. Tegevuse eesmärk on tagada, et projekti tulemused jõuavad sihtrühmadeni, kes kujundavad julgeoleku- ja turvalisuspoliitikat ning inimõiguste- ja võrdsuspoliitikat. Seminaril tutvustatakse projekti tulemusi (Ariadne Lõnga erinumber, uurimistulemused, poliitikasoovitused), et edastada teadmisi sihtrühmadele, kelle otsused mõjutavad poliitikakujundamist inimõiguste, võrdsuse, julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas. 9 Ariadne Lõng: sooouuringute ajakiri | Soouuringute ajakiri 6 2.9. Uuringutulemuste kommunikatsioon Uurimistulemuste ja Ariadne Lõnga erinumbri tutvustamine meediale ja asjakohastele sidusrühmadele. Pakkuja otsib võimalusi, et viia projektitulemused avalikkuse, meedia ja ajakirjanikeni, samuti levitada uut teadmist võimalikult laia ringi sidusrühmade esindajate seas. Kommunikatsioonitegevuste tõhusaks elluviimiseks otsitakse võimalusi koostööks julgeolekuasutuste ja mõttekodadega (näiteks Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (ICDS) ja Balti Kaasamise Keskus Infohäiretega Võitlemiseks (BECID) vms) ning planeeritakse tegevusi võrdsuse ja julgeoleku teema käsitlemiseks avalikus diskussioonis (peavoolu- ja erialameedia), kõrgetasemelistes poliitikaaruteludes ja üritustel (näiteks Balti Kaitsekonverentsil (ABCD), Lennart Meri konverents või sarnastel foorumitel). 2.10 Teadus- ja arendustegevuse (T&A) kriteeriumitele vastavus Pakkuja lähtub tellitavate tööde elluviimisel T&A põhitingimustest ja kriteeriumitest: 1) Uudsus Uurimisprojekt tegeleb uudse vaatenurgaga, sidudes omavahel julgeoleku ja võrdsuse teemad, tuues kokku soouuringute, vähemuste olukorda käsitlevate uuringute strateegilise kommunikatsiooni ja meediauuringute, samuti julgeoleku- ja turvalisuse uuringute perspektiivid. Selliseid interdistsiplinaarseid võrdsuse ja julgeoleku teemasid ühendavaid uuringuid ei ole varem Eestis tehtud. Eelkõige seisneb projekti uudsus seetõttu seni uurimata seoste käsitlemises. 2) Loomingulisus Projekt kasutab loovaid ja uuenduslikke lähenemisi, ühendades mitme teadusvaldkonna – soouuringute, meediauuringute, strateegilise kommunikatsiooni, infokorratuste, julgeoleku ja poliitikauuringute – teoreetilised raamistikud ja meetodid. Loovus avaldub uues interdistsiplinaarses analüütilises perspektiivis ning vajaduses töötada välja uurimisküsimused, metoodika ja analüüsiraamistik, mis võimaldavad uurida seni eraldi käsitletud nähtuste omavahelisi seoseid. Pakkuja peab välja töötama uurimisküsimused, andmekogumise meetodid ja analüüsiplaani nende lünkade täitmiseks ja uue teadmise loomiseks. Kuigi tellija esitab lähteülesandes peamised uurimisküsimused ja uuringuprojekti väljundid, on pakkujal võimalik pakkuda välja nii täpsemad uurimisküsimused kui ka metoodika. 3) Ettemääramatus Projektis ilmneb T&A tegevusele iseloomulik määramatus eelkõige projekti tulemustes. Võrdsuse ning julgeoleku, turvalisuse ja demokraatliku vastupanuvõime omavaheliste seoste ulatust, iseloomu ja dünaamikat ei ole võimalik ette näha, kuna valdkonnas puudub varasem interdistsiplinaarne uurimus ja teadmine. Töö käigus võivad avalduda ka täiesti uued seosed ja järeldused, mida ülesande püstituses ei olnud ega saanud ette näha. 4) Süstemaatilisus Uurimisprojekt on üles ehitatud selgelt struktureeritud, etapiviisilise ja metoodilise teadustööna, mis sisaldab olemasoleva olukorra analüüsi, empiirilist originaaluuringut, 7 andmete kogumist ja analüüsi, rahvusvahelist uurimisseminari, ekspertide ümarlauaarutelu, poliitikasoovituste väljatöötamist, aruandlust ning tulemuste teaduslikku publitseerimist ning projekti tulemuste avalikustamist, kommunikatsiooni ja sihtrühmadeni viimist. Projekti ajakava, teadustöö meeskond ja projektijuhtimine tagavad teadustöö süstemaatilise elluviimise. 5) Ülekantavus ja korratavus Projekti käik ja metoodika on läbipaistvalt ja põhjalikult dokumenteeritud. Uurimistöö tulemused tehakse ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks, võimaldades metoodika, analüüsi ja tulemuste kordamist ning edasist teaduslikku kasutamist. Publitseeritakse erialane teadusajakirja number (Ariadne Lõng erinumber), mis tagab tulemuste leviku ja kasutatavuse erinevates teadus- ja poliitikavaldkondades. Rahvusvaheline koostöö Põhja- ja Balti riikide teadlaste ja ekspertidega tagab, et uurimistulemused ja poliitikasoovitused on vajadusel ülekantavad ja rakendatavad ka teistes riikides. 3. Projekti peamised sihtrühmad ja oodatavate tulemuste kasusaajad 3.1. Teadlased ja akadeemilised institutsioonid Soolise võrdsuse, vähemuste olukorra, meedia ja strateegilise kommunikatsiooni, politoloogia, infohäirete, turvalisuse ja julgeoleku valdkondade uurimisele spetsialiseerunud teadlased ja institutsioonid on olulised uue teadmise loomisel ja levitamisel. Nad panustavad uurimistöösse ja soouuringute ajakirja Ariadne Lõng eriväljaande koostamisse. Osalemine ümarlaudades ja uurimisseminaridel, mis toovad kokku Põhjamaade ja Balti teadlasi ja eksperte, soodustab teadmiste vahetust ja interdistsiplinaarset, praktikuid ja teadlasi ühendavat teadmusloomet ja koostööd. 3.2. Poliitikakujundajad ja otsustajad Poliitikakujundajad, eriti need, kes kujundavad julgeolekupoliitikat (nt kaitse- ja siseministeerium, parlamendiliikmed, poliitikud), strateegilist kommunikatsiooni ja võrdsus- ja inimõiguste poliitikat Põhjamaades ja Balti riikides. Nende osalemine ekspertide ümarlauades toetab võrdsuse integreerimist julgeolekupoliitikasse, meetmetesse ja strateegiatesse. Projekt pakub neile uurimistulemusi ja strateegilisi teadmisi, mis aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale ning tugevdada demokraatlikku vastupanuvõimet. 3.3. Eksperdid Strateegiliste mõttekodade ja julgeolekuasutuste esindajad mängivad võtmerolli hübriidohtude tuvastamisel ja neile reageerimisel, sealhulgas nendele, mis kasutavad ühiskondlikke lõhesid ja õõnestavad usaldust avalike institutsioonide vastu. Projekt varustab neid teaduspõhiste teadmistega, et ära tunda ja reageerida soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale. Ka inimõiguste eest seisvad vabaühendused on sageli sihtmärgiks või esindavad gruppe, kelle vastu sellist retoorikat kasutatakse. Osalemine ekspertide ümarlauades ja kõrgetasemelistes 8 dialoogides suurendab nende arusaamist ja võimekust nende keeruliste väljakutsetega toime tulla. 3.4. Meedia ja ajakirjanikud Meedia kujundab avalikku diskursust ning ajakirjanikud võivad kas vastu seista või võimendada väärinfot ja polariseerivat retoorikat. Projekt pakub neile teaduspõhiseid teadmisi, et vastutustundlikult kajastada võrdsuse ja julgeoleku teemasid. Nende kaasamine aitab tõsta meediapädevust ja vähendada kahjulike stereotüüpide ja narratiivide levikut. 3.5. Üldine avalikkus Üldine avalikkus, eriti inimesed, kes on vastuvõtlikud väärinfole ja polariseerivale, soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, saavad projektist kasu inimõigusi austava avaliku diskursuse, suurenenud teadlikkuse ja tugevamate demokraatlike institutsioonide kaudu. Uurimistulemuste viimine avalikkuseni aitab kaasa kaasavama ja sallivama ühiskonna loomisele. 4. Nõuded uuringutiimile 4.1. Pakkuja moodustab tellitud tööde teostamiseks teadusvõimekuse ja -kogemusega ekspertidest koosneva tiimi, kuhu kuulub vähemalt neli liiget: projektijuht ja kolm ekspert- uurijat, välja arvatud kahe rolli täitmise võimaluse kasutamisel vastavalt punktile 4.2. Projektijuht on Tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest. 4.2. Sama isik võib täita kuni kahte rolli (nt projektijuht ja ekspert-uurija või ekspert-uurija mitmes punktis 4.5 nõutud valdkonnas vms). Sellisel juhul peab uuringutiim koosnema vähemalt kolmest isikust, kellest vähemalt kaks on ekspert-uurijad. Mitut rolli täitev isik peab vastama mõlema rolli nõuetele. Pakkuja peab iga esitatud tiimiliikme puhul selgelt nimetama, millist rolli isik täidab ja millist nõutud kvalifikatsiooni ta omab. 4.3. Pakkuja võib uuringutiimi koosseisu nimetada lisaks projektijuhile ja ekspert-uurijale täiendavaid liikmeid (nt uuringuassistent vms). Nende tiimiliikmete osas punktis 4.4, 4.5 ja 4.6 toodud nõuetele vastavust ei kontrollita. Täiendavate uuringutiimi liikmete kohta tuleb esitada CV-d ja kirjeldada nende rolli uuringutiimis. 4.4. Projektijuhil on hanke algamisele (Hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) vahetult eelneva 60 kuu jooksul vähemalt ühe hankelepinguga sarnase uurimisprojekti juhtimise kogemus, mida ta tõendab oma CV-s. Sarnase uurimisprojekti all mõistetakse uurimisprojekti, mis hõlmab vähemalt kaht neljast tunnusest: 1) kestus vähemalt 10 kuud; 2) maksumus vähemalt 50 000 eurot; 3) interdistsiplinaarne uurimisvaldkond või eri teadusvaldkondade esindajatest koosnev uurimistiim; 4) projekt hõlmas mitut tööpaketti, mh kirjanduse ülevaade, empiiriline analüüs, poliitikasoovitused, uuringutulemuste kommunikatsioon. 4.5. Uuringutiimi kuuluvatel ekspert-uurijatel peab olema hanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul teadustöö kogemus järgmistes valdkondades: 1) meediauuringute 9 valdkonnas; 2) soouuringute valdkonnas; 3) strateegilise kommunikatsiooni, julgeoleku, radikaliseerumise või infokorratuse (desinformatsioon, väärinfo, kuriinfo) uurimise valdkonnas. Iga nimetatud valdkonna kohta peab uuringutiimis olema vähemalt üks ekspert- uurija, kellel on vastavas valdkonnas nõutud teadustöö kogemus. Kui samal ekspert-uurijal on kogemus mitmes nimetatud valdkonnas, peab ta iga valdkonna osas eraldi vastama allpool nimetatud teadustöö kogemuse nõuetele. Teadustöö kogemus tähendab, et ekspert-uurija on vastavas valdkonnas hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale eelneva 60 kuu jooksul: 1) avaldanud vähemalt kaks publikatsiooni, mis on Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1 ja 2) osalenud vähemalt ühes teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektis (TAIKS tähenduses). Teadustöö kogemust vastavates valdkondades tõendab pakkuja ekspert-uurijate CV-s, tuues selgelt välja nõutud ekspertiisi valdkondades avaldatud teaduspublikatsioonid ja uurimisprojektid. Publikatsioonide ja projektide andmed peavad kajastuma ETISes või olema muul viisil Tellijale kontrollitavad, Pakkuja lisab CV-sse vastavad veebilingid. 4.6. Nii kolme- (punkt 4.2) kui neljaliikmelises (punkt 4.1) uuringutiimis peab vähemalt kahel ekspert-uurijal olema doktorikraad. Ülejäänud kohustuslikel tiimiliikmetel peab olema vähemalt magistrikraad. Kui magistrikraad või doktorikraad on omandatud välisülikoolis, peab see vastama Eesti magistrikraadi või doktorikraadi nõuetele. 4.7. Pakkuja esitab projektijuhi ja ekspert-uurijate CV-des andmed mahus, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankes seatud nõuetele, tuues selgelt välja publikatsioonid ja teadus-arendusprojektid, mis tõendavad ekspert-uurijate teadustöö kogemust punktis 4.5 nimetatud valdkondades. Juhul, kui teavet varasema kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud või CV-s kogemuse kohta esitatud informatsiooni ei ole võimalik kontrollida, lähtub Hankija seisukohast, et vastav ekspert-uurija või projektijuht ei täida esitatud kvalifikatsiooni- või kogemuse nõuet. 4.8. Tiimiliikmete esitamisega kinnitab Pakkuja, et tema poolt esitatud tiimiliikmed hakkavad hanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel töid teostama. Töövõtja saab tiimiliikme hankelepingu kehtivuse ajal välja vahetada või kaasata täiendavaid isikuid üksnes Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et tiimiliige asendatakse vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga liikmega. 5. Nõuded pakkumuse esitamisele Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 5.1. Pakkumuse eelarve tegevuste ja peamiste kuluridade lõikes. 5.2. Pakkuja esitab tiimi tööjaotuse ja rollide kirjelduse ning uuringuprojekti teostavate isikute CV-d, millest nähtub tiimi vastavus lähteülesandes toodud nõuetele ja võimaldab Hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. Välja tuleb tuua publikatsioonid ja uurimisprojektid, mis tõendavad teadustöö kogemust punktis 4.5 nimetatud valdkondades või projektijuhtimise kogemust. 10 5.3. Esialgne visioon uurimisprojekti ülesande lahendamisest, mis lähtub lähteülesandest ja sellele lisatud projektitaotlusest ning sisaldab vähemalt: 5.3.1. arusaama projekti eesmärgist ja tulemustest; 5.3.2. punktis 2.1 nimetatud teaduskirjanduse ülevaate metoodika kirjeldust ja koostamise põhimõtteid; 5.3.3. nägemust punktis 2.2 nimetatud Eesti konteksti arvestava originaaluurimuse teostamise uurimisküsimustest ja selle metodoloogilisest raamistikust ja läbiviimise metoodikast ja punktis 2.6 nimetatud uurimisraporti ja punktis 2.5 nimetatud poliitikasoovituste koostamisest; 5.3.4. nägemust punktides 2.3; 2.4 ja 2.8 nimetatud teadusseminaride ja ümarlaudade korraldamisest ja sellest, kuidas tagatakse punktis 3 nimetatud sihtrühmade kaasamine ja rahvusvaheliste, sh Põhja ja Balti riikide teadlaste ja ekspertide kaasamine. 5.3.5. nägemust punktis 2.7 nimetatud soouuringute ajakirja Ariadne Lõnga erinumbri väljaandmisest, sh sellest, milline on selle peatükkide võimalik temaatiline ülesehitus ja kaasatavad autorid ning nägemus sellest, kuidas tagatakse ajakirja interdistsiplinaarne ja rahvusvaheline (sh Põhja ja Balti riikide) perspektiiv. Pakkumusele tuleb lisada soouuringute ajakirja Ariadne Lõnga väljaandja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kinnitus, et nad on nõus Pakkujaga koostöös erinumbri välja andma. Ajakirja väljaandmise kulud katab Töövõtja. 5.3.6. nägemust punktis 2.9 nimetatud uurimisprojekti tulemuste tutvustamisest ning viise, kuidas tagatakse punktis 3 nimetatud sihtrühmadeni jõudmine. 5.3.7. uuringu projektijuhtimise kirjeldust; 5.3.8. uuringu aja- ja tegevuskava; 5.3.9. uuringu teostamisega seotud peamised viis riski ja nende maandamismeetmed; 5.3.10. nägemust koostööst Tellijaga. 5.4. Pakkumusi hinnatakse vastavalt pakkumuse hindamise metoodikas toodule. 5.5. Pakkumuse esitamisega pakkuja kinnitab, et pakkumus on jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 5.6. Pakkumuse peab allkirjastama Pakkuja allkirjaõiguslik isik. 6. Töövõtja esitatavad uurimisprojekti tulemid 6.1. Kirjalik vahearuanne 6, 12 ja 18 kuu möödumisel lepingu algamisest alates, mis sisaldab töö teostamise tulemit kuni vahearuande esitamiseni. 6.1.1. Tellija võib teha ettepanekuid vahearuande muutmiseks ja/või täiendamiseks. 6.1.2. Töövõtja on kohustatud Tellija ettepanekuid arvestama või põhjendama nende tagasilükkamist. Vahearuandele annab Tellija tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. 11 6.2. Kirjalik lõpparuanne, mis sisaldab kogu töö teostamise tulemit. 6.2.1. Lõpparuandele lisatakse läbiviidud rahvusvahelise uurimisseminari, teadlaste ja ekspertide ümarlauaarutelu ja eksperdiseminari kokkuvõtted. 6.2.2. Kokku peab osalema punktis 6.2.1 nimetatud üritustel vähemalt 50 punktis 3 nimetatud sihtrühmade esindajat. Töövõtja esitab lõpparuandes osalejate registreerimislehed. 6.2.3. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet kommunikatsioonitegevuste sisust ja kommunikatsiooniväljundite (nt avaldatud artiklid, meediaesinemised, projektitulemuste tutvustamine sihtrühmadele jms) arvust, mida peab olema kokku vähemalt 10, koos asjakohaste viidetega avaldatud materjalidele, toimunud esinemistele ja võimalusel nende salvestustele. 6.2.4. Lõpparuandega esitab pakkuja projektitulemuste eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõtte (a 2-4 lk), mis on kujundatud ja visualiseeritud. Kokkuvõte peab andma ülevaate projekti peamisest probleemist, tulemustest ja soovitustest. 6.2.5. Tellija võib teha ettepanekuid lõpparuande muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud Tellija ettepanekuid arvestama või põhjendama nende tagasilükkamist. Lõpparuandele annab Tellija tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. 6.3. Olemasoleva teaduskirjanduse ülevaade vastab punktis 2.1 ja 2.2 kirjeldatud ootustele ning selle koostamiseks kasutatakse metoodikat, mis on teaduslikult põhjendatud ja võimaldab tuvastada uurimisprojekti seisukohalt olulised kontseptsioonid ning olemasoleva teadmuse piirid, lüngad ja vastuolud. 6.3.2. Teaduskirjanduse ülevaade on koostatud selges, heas ja korrektses eesti keeles, viitamine vastab akadeemilistele normidele. 6.4. Rahvusvahelise uurimisseminari tehniline ja sisuline korraldamine on Töövõtja ülesanne. 6.4.1. Töövõtja kannab kõik ürituse läbiviimisega seotud kulud, sh vajadusel transport, majutus, toitlustus, esinejate honorarid jms. 6.4.2. Üritusele peavad olema kaasatud rahvusvahelised teadlased, sh vastavalt projektitaotlusele ja rahastaja (Põhjamaade Ministrite Nõukogu) koostöönõudele tuleb seminarile kaasata Põhja ja Balti riikide teadlasi ja uurijaid. 6.4.3. Töövõtja dokumenteerib rahvusvahelise uurimisseminari peamised arutelupunktid ja järeldused ja esitab need lõpparuandes. 6.4.4. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühishoones. 6.5. Teadlaste ja ekspertide ühise ümarlaua arutelu tehniline ja sisuline korraldamine on Töövõtja ülesanne. 6.5.1. Töövõtja kannab kõik ürituse läbiviimisega seotud kulud, sh vajadusel transport, majutus, toitlustus, esinejate honorarid jms. 12 6.5.2. Üritusele peavad olema kaasatud rahvusvahelised teadlased ja eksperdid, sh vastavalt projektitaotlusele ja rahastaja (Põhjamaade Ministrite Nõukogu) koostöönõudele tuleb seminarile kaasata Põhja ja Balti riikide teadlasi ja eksperte. 6.5.3. Töövõtja dokumenteerib ümarlaua peamised arutelupunktid ja järeldused ja esitab need lõpparuandes. 6.5.4. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühishoones. 6.6. Poliitikasoovitused peavad põhinema empiirilisel uurimusel, kirjanduse ülevaatel ja aruteludel ning olema sihtrühmapõhised. 6.7. Uuringuraport sisaldab kirjanduse ülevaadet, originaaluuringut, poliitikasoovitusi, uuringu peamiste mõistete definitsioonide loetelu, uuringus kasutatud lühendite ja akronüümide loetelu (vajadusel), uuringu kokkuvõtet nii eesti kui ka inglise keeles (executive summary). 6.7.1. Uuringuraport on koostatud selges, heas ja korrektses eesti keeles, inglise keelne kokkuvõte selges, heas ja korrektses inglise keeles ning järgides sisus ja vormistuses kõiki hea teadustöö tegemise tavasid. Uuringuraporti maht on maksimaalselt 70 lk ilma lisadeta. 6.7.2. Töövõtja annab uuringuraporti üle koos ISBN numbriga. Enne uuringuraporti lõpliku versiooni üleandmist lisab Töövõtja ETISesse andmed uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), uuringuraporti kohta (publikatsioonide all; sidudes uuringuraporti publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning teeb uuringuraporti faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks. 6.8. Töövõtja koostab ja avaldab soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumbri, mis sisaldab vähemalt viite artiklit. Ajakirjanumber avaldatakse paberkujul (tiraaž vähemalt 100 eksemplari) ning see tuleb teha ka veebis digitaalselt kättesaadavaks Ariadne Lõnga veebilehel https://ariadnelong.ee/. 6.9. Eksperdiseminari tehniline ja sisuline korraldamine on Töövõtja ülesanne. 6.9.1. Töövõtja kannab kõik ürituse läbiviimisega seotud kulud, sh vajadusel transport, majutus, toitlustus, esinejate honorarid jms. 6.9.2. Üritusele peavad olema kaasatud julgeoleku-, võrdsus-, strateegilise kommunikatsiooni ning radikaliseerumise valdkonna eksperdid. 6.5.3. Töövõtja dokumenteerib eksperdiseminari peamised arutelupunktid ja järeldused ja esitab need lõpparuandes. 6.5.4. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühishoones. 7. Teavitusnõuded Töövõtja viitab projekti elluviimisel rahastajatele: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 13  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega LISA 2 Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: “Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega” Hindamiskriteeriumid ja -metoodika 1. Hindamiskriteeriumid 1.1.Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Edukas pakkumus selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil käesolevas dokumendis toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel. 1.2.Edukaks tunnistatakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel majanduslikult soodsaim pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.3.Töö teostamise maksumus ilma KM (osakaal 20%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse töö maksumus” × 20. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 1.4.Töö teostamise kvaliteet punktis 3 nimetatud sisukriteeriumite alusel (osakaal 80%). Pakkumuse sisukriteeriumite eest saadud punktid (maksimaalselt 90) teisendatakse 80‑punktilisele skaalale järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid" = pakkumusele sisukriteeriumite eest antud punktide summa ÷ 90 × 80. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 1.5. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. 2. Hindamise reeglid 2.1.Pakkumusi hindab hankekomisjon, kes on pakkujatest sõltumatu ja kes hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi konsensuslikult. 2.2.Hankekomisjon lähtub hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitab hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses allkirjastatud protokollis. 2.3. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis sai kokku kõige rohkem väärtuspunkte. 2.4. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud sisukriteeriumite 3.1-3.6 eest summeeritult kõige enam väärtuspunkte. Kui ka siis on tulemus võrdne, siis eelistatakse pakkumust, mis on saanud sisukriteeriumite 3.1-3.6 alapunktide eest kõige enam maksimaalseid hindeid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte 1  saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida reaalajas interneti vahendusel. 2.5. Tellija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on saanud vähemalt ühe sisukriteeriumi eest miinimumpunktid. 2.6. Tellijal on õigus mitte tunnistada edukaks pakkumust, mis on saanud sisukriteeriumite 3.1-3.7 eest summeeritult 28 punkti või vähem, kriteeriumi 3.8 eest 2 punkti või vähem või kõigi punktis 3 nimetatud sisukriteeriumite eest summeeritult 30 punkti või vähem. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 3. Pakkumise hindamise sisukriteeriumid (maksimaalselt 90 väärtuspunkti): Sisukriteeriumi nimetus Maksimaalne väärtuspunktide arv 3.1 Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest 12 3.2 Kirjandusülevaate metoodika ja ülesehitus 12 3.3 Eesti originaaluuringu metoodika ja ülesehitus 12 3.4 Rahvusvahelise uurimisseminari ja ühise ümarlaua 12 arutelu läbiviimine teadlaste ja ekspertidega 3.5 Nägemus Ariadne Lõnga erinumbri väljaandmisest 12 3.6 Eksperdiseminar ja projektitulemuste 12 kommunikatsioon 3.7 Tegevus- ja projektiplaan (sh ajakava, tiimiliikmete 12 rollide kirjeldus ja pädevused, riskide maandamine, koostöö tellijaga) 3.8 Eelarve jaotus ja põhjendatus 6 Kokku: 90 3.1. Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest (maksimaalselt 12 punkti)  Pakkuja on põhjalikult ja selgelt mõtestanud projekti eesmärgi ja oodatavad tulemused, sidudes need interdistsiplinaarse lähenemisega.  Esitatud lähenemine on põhjendatud, loogiline, teostatav.  Pakkuja seob veenvalt võrdsuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõime teemad, näidates head arusaamist teema rahvusvahelisest ja Eesti kontekstist.  Esitatud lähenemine vastab T&A tegevuse põhimõtetele ja kriteeriumitele (uudsus, loovus, ettemääramatus, süstemaatilisus, ülekantavus). Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: 2 Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.2. Kirjandusülevaate metoodika ja ülesehitus (maksimaalselt 12 punkti)  Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning hanke eesmärgist ja ülesannetest.  Pakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja lahendused on omavahel uuringu eesmärgist lähtuvalt seostatud.  Pakkuja nägemusest koos metoodika valiku põhjendustega nähtub, kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim.  Kasutatav metoodika aitab vastata tehnilises kirjelduses ära toodud uurimisküsimustele. Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.3. Eesti originaaluuringu metoodika ja ülesehitus (maksimaalselt 12 punkti)  Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning hanke eesmärgist ja ülesannetest.  Pakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja lahendused on omavahel uuringu eesmärgist lähtuvalt seostatud.  Pakkuja nägemusest koos metoodika valiku põhjendustega nähtub, kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim. 3   Hanke tehnilises kirjelduses ära toodud prioriteetseid uurimisküsimusi on vastavalt lähteülesandele konkretiseeritud ja täpsustatud ning neile vastuste leidmine on metoodiliselt selgelt esitatud. Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.4. Rahvusvahelise uurimisseminari ja ühise ümarlaua arutelu läbiviimine teadlaste ja ekspertidega (maksimaalselt 12 punkti)  Pakkuja on esitanud selge ja sisuka nägemuse rahvusvahelise uurimisseminari ning teadlaste ja ekspertide ümarlaua eesmärgist ja oodatavatest tulemustest.  Esitatud on ürituste realistlik korraldusplaan, mis arvestab projekti tegevusloogikat ja ajakava.  On selgelt kirjeldatud, kuidas kaasatakse üritustele rahvusvahelised, sh Põhja ja Balti riikide teadlased ja eksperdid.  On kirjeldatud seos rahvusvahelise uurimisseminari ning teadlaste ja ekspertide ümarlaua tulemuste ning projekti sisuliste etappide vahel (uuringu läbiviimine, poliitikasoovitused jm). Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. 4 Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.5. Nägemus Ariadne Lõnga erinumbri väljaandmisest (maksimaalselt 12 punkti)  Pakkuja on erinumbri esialgse kontseptsiooni selgelt ja sisukalt lahti kirjutatud (võimalikud teemad, ülesehitus, rahvusvahelise, sh Põhja ja Balti riikide mõõtme tagamine).  On põhjendatud, kuidas Ariadne Lõnga erinumber toetub projekti teadustulemustele (originaaluuring, kirjandusülevaade).  On kirjeldatud interdistsiplinaarne lähenemine (soouuringud, meediauuringud, julgeoleku-uuringud jms).  On esitatud kirjeldus Ariadne Lõnga väljaandmisprotsessist, sh vajadusel viidates kehtivale ajakirja tavapärasele toimetamisprotsessile. Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.6. Eksperdiseminar ja projektitulemuste kommunikatsioon (maksimaalselt 12 punkti)  Pakkuja on esitanud selge ja sisuka nägemuse eksperdiseminari eesmärgist ja oodatavatest tulemustest  Kavandatud kommunikatsioonitegevused tagavad projekti tulemuste jõudmise peamiste sihtrühmade ja kasusaajateni  On kirjeldatud, milliseid kanaleid ja formaate kommunikatsiooniks kasutatakse ning kuidas saavutatakse kommunikatsioonitegevuste ulatus ja mõjusus, sh võimalikud sidusrühmad ja koostööpartnerid.  Kommunikatsioonitegevused arvestavad teema tundlikkusega Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: 5 Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.7. Tegevus- ja projektiplaan (sh ajakava, tiimiliikmete rollide kirjeldus ja pädevused, riskide maandamine, koostöö tellijaga (maksimaalselt 12 punkti)  Pakkumuses on selgelt kirjeldatud tiimiliikmete pädevused ja rollid ning tiimiliikmete pädevused ja rollide jaotus loovad sisuliselt põhjendatud interdistsiplinaarse terviku, mis võimaldab erineva iseloomuga projektitegevuste (nt teaduslikud, analüütilised ja rakenduslikud) tõhusat elluviimist.  Pakkumuses on ära kirjeldatud 5 peamist riski ja nende piisavad maandamismeetmed.  Pakkumuses on selgelt kirjeldatud koostööd Tellijaga.  Projektiplaan on terviklikult läbi mõeldud ja realistlik. Iga alapunkti eest on võimalik saada 3 punkti ja neid hinnatakse, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: Hinne 3 antakse juhul, kui tingimus on selgelt, põhjalikult ja sisuliselt täidetud ning pakkumuses esitatud kirjeldus ületab lähteülesandes kirjeldatud nõudeid, pakkudes selgesti eristatavat lisaväärtust. Hinne 2 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täidetud ja vastab lähteülesande nõuetele, kuid ei ületa oodatud taset või esineb mõningaid puudusi (nt põhjenduste vähesus, ebaselgus detailides). Hinne 1 antakse juhul, kui tingimus on käsitletud pealiskaudselt, osaliselt või ebaselgelt ning esitatud kirjeldus ei võimalda veenduda tingimuse täielikus sisulises täitmises. Hinne 0 antakse juhul, kui tingimus on sisuliselt täitmata või asjakohane kirjeldus puudub. 3.8. Eelarve jaotus ja põhjendatus (maksimaalselt 6 punkti)  Pakkumusele lisatud projekti eelarve kuluridade sisu on pakkumuses ammendavalt lahti kirjutatud.  Eelarves toodud kulud on põhjendatud, läbipaistvad ja arusaadavad. 6 Hinne 6 antakse juhul, kui kuluridade sisu on selgelt, ammendavalt ja loogiliselt lahti kirjutatud, eelarves toodud kulud on põhjendatud ning selges ja jälgitavas seoses kavandatud projektitegevustega. Eelarve on läbipaistev ja võimaldab üheselt hinnata kavandatud tegevuste rahalist teostatavust. Hinne 4 antakse juhul, kui eelarve vastab lähteülesande nõuetele, kuid kulude põhjendatus või seos tegevustega on osaliselt ebaselge või esineb väiksemaid puudusi detailsuses või läbipaistvuses. Hinne 2 antakse juhul, kui eelarve on käsitletud pealiskaudselt, kulude kujunemise loogika ei ole piisavalt selgitatud või seos projektitegevustega on ebaselge. Hinne 0 antakse juhul, kui eelarve on sisuliselt põhjendamata või puudub. 7