Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tegevuslubade muudatused)

Justiits- ja Digiministeerium Meie 08.05.2026 nr 1.2-2/41-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tegevuslubade muudatused) eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie arvamust 15 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Kooskõlastustabel seletuskirja juurde. Lisaadressaadid: Terviseamet Tervisekassa Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Patsientide Esindusühing Eesti Patsientide Liit Eesti Arstide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Eesti Kiirabi Liit MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Perearstide Selts Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA SA Tallinna Lastehaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla SA Pärnu Haigla Viljandi Haigla SA Ida-Viru Keskhaigla SA Kuressaare Haigla SA Hiiumaa Haigla SA Narva Haigla SA Põlva Haigla AS SA Läänemaa Haigla SA Rapla Maakonnahaigla Valga Haigla AS Rakvere Haigla AS Lõuna-Eesti Haigla AS As Järvamaa Haigla Jõgeva Haigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Pille Saar [email protected]  Tervishoiuteenuste tegevuslubade kaasajastamise väljatöötamiskavatsuse tagasiside Märkuse sisu Märkuse vastus Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) Toetus alternatiivile 2 (ainult määruste muutmine). Arvestatud osaliselt ja selgitatud Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine Väljatöötamiskavatsuses pakutud lahenduse järgi peab Tegevuslubade regulatsiooni kaasajastamisel on vajalik täiendada tegevusloa taotlemisel teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) tegevusloa ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, sätteid, et siduda tegevusloa eelkontroll selgemalt patsiendiohutuse ning et see oleks kvaliteetne ja ohutu. EVEA hinnangul on Terviseametil kavandatava tervishoiuteenuse kvaliteediga. sisuliselt võimatu hinnata ainult antud lubaduse pealt, milline saab See lähenemine on kooskõlas sotsiaalministri 24.10.2024 määrusega nr olema teenuse tegelik kvaliteet ja kuidas ohutuse tagamine 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ , praktikas välja hakkab nägema. Kvaliteedi ja ohutuse nõuded mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) pärast peavad olema õigusaktides reguleeritud võimalikult detailselt ega tegevusloa saamist rakendama tõenduspõhiseid meetmeid kvaliteedi ja tohi sõltuda teenuseosutaja lubadustest ning headest patsiendiohutuse tagamiseks, vähendama teenuse osutamisega seotud kavatsustest ja nende elluviimise oskusest, samuti ametnike riske ning avalikustama regulaarseid ülevaateid kvaliteeditegevustest ja subjektiivsest hinnangust teenuseosutaja antud lubaduste eesmärkide täitmisest. täitmise tõenäosuse kohta. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt Seetõttu on põhjendatud, et kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise võetakse ruumide ja vahendite nõuetes aluseks funktsioonipõhine põhimõtted oleksid hinnatavad juba tegevusloa taotlemise etapis ning et lähenemisviis, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks teenuse osutaja oleks kavandanud teenuse korralduse viisil, mis vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja sätestada nende üksikasjalikku võimaldab neid nõudeid täita. loetelu. Nõustuda saab sellega, et vajalike vahendite loetelu ei pea Tagasiside andja on teinud ettepaneku sätestada Terviseametile olema ammendav ega üle reguleeritud. Aga kindlasti on vaja tegevusloa menetlemisel piiratud kaalutlusruum, mis võimaldaks hinnata vähemalt standardi tasemel sätestada, millised on vahendite ja kavandatava teenuse vastavust tervishoiuteenuse sisule ning võimekuse arvuliste näitajate piirid ning ruumide suuruse patsiendiohutuse põhimõtetele. Et selline pädevus oleks õiguspärane ja miinimumid, samuti funktsioonide kirjeldused ja kvaliteedi selge, tuleb vastav regulatsioon kehtestada TTKS-is; pelgalt määruse tasemed. Ilma selleta ei ole sisuliselt võimalik tervishoiuteenuste tasandil selle sätestamine ei ole piisav. ruume projekteerida, ehitada ega renoveerida, samuti hoonetele kasutuslubasid väljastada. Meditsiiniseadmete spetsiifika tõttu on näiteks osade ruumide ettevalmistamise puhul väga oluline teada, milliste omaduste ja ohutusnõuetega seadmed on seal plaanis kasutusele võtta. EVEA pigem toetab väljatöötamiskavatsuses välja pakutud alternatiivi jätta seaduse tasandil tegevuslube puudutavad nõuded muutmata, kuid ajakohastada määrustes ruumi- ja vahendite nõuded. See võimaldaks kiiremini muuta tehnilisi detaile ja ühtlustada erinevate teenuste ruutmeetri- ja varustusnõudeid, kuid jätaks üldise süsteemi ülesehituse ja menetlusloogika valdavalt muutmata. Sellise lahenduse osaks võiks olla ka võimalus osaliselt siduda tegevusloa väljastamine teenuse kirjelduse, kvaliteedisüsteemi ja riskijuhtimise nõuetega ning anda Terviseametile piiratud kaalutlusruum hinnata, kas kavandatav teenus tegelikult vastab tervishoiuteenuse sisule ja patsiendiohutuse põhimõtetele. Eraldi on väljatöötamiskavatsuses esile toodud küsimus, et kas nn „üksiktegijana“ tegevusloa taotlemisel peaks kehtima täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue. Arutelu keskmes on küsimus, kas iseseisva tegevusloa andmine võiks eeldada varasema kutsealase kogemuse olemasolu või pädevuse hindamise läbimist, et tagada teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus ning vältida olukorda, kus vahetult pärast õpingute lõppu alustatakse iseseisva tegevusega ilma piisava praktilise kogemuseta. EVEA ei näe siin sisulist probleemi, kuna arstiõppes on see lahendatud nii, et arstina saab tööle asuda alles peale residentuuri läbimist, mille käigus saadakse põhjalik praktika tegutsevate arstide juhendamise all. Tegevusload ja eelneva kontrolli terviklik regulatsioon. Selgitatud Kehtiva seaduse kohaselt on perearstina tegutsemiseks vaja Tegevusloa regulatsioon TTKS-is on eraldiseisev perearsti nimistu osaleda Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil nimistu moodustamise korrast ning reguleerib tervishoiuteenuse osutamise õigust moodustamise õiguse saamiseks ja nimistuga perearst võib kui majandustegevust. Nimistu moodustamise menetlus Tervisekassas on tegutseda perearstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest suunatud avaliku teenuse korraldamisele ja lepingulisele suhtele, samas isikust ettevõtjana või perearstiabi osutamise tegevusluba omava kui tegevusloa menetlus on seotud tegevusloa kontrollieseme nõuetele äriühingu kaudu. Tegevusloa väljastab Terviseamet. vastavuse hindamisega. Tervishoiutöötaja registreerimine Tervishoiutöötaja registreeritakse ka tervishoiukorralduse tervishoiukorralduse infosüsteemis omakorda annab õiguse tegutseda infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse kutse või eriala piires. osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala Seega on tegemist erineva eesmärgi ja õigusliku sisuga menetlustega, piirides, mille alusel ta on registreeritud. EVEA arvates oleks vaja mis ei ole teineteist dubleerivad, vaid täidavad eri funktsioone kaaluda, kas kolme eraldi haldusmenetluse korraldamine on tervishoiusüsteemis. eelneva kontrolli teostamisel mõistlik terviklahendus perearstide lubamiseks tervishoiuteenuseid osutama ja seda eriti ajal, kus Käesoleva eelnõu muudatused puudutavad tegevusloa regulatsiooni paljud perearstid lahkuvad tööturult seoses vanaduspensionile täpsustamist ning ei käsitle nimistu moodustamise ega tervishoiutöötajate jäämisega ning noorte arstide pealekasv ei kompenseeri registreerimise menetluste ümberkorraldamist. perearstide puudust. Lisaks eriarstide registreeringutele tervishoiukorralduse infosüsteemis ja tegevuslubade Ettepaneku muu osa on sõnastatud üldiselt ning ei sisalda konkreetseid väljastamisele eriarstiabi osutamiseks, kehtestab Vabariigi muudatusettepanekuid TTKS-i sätete muutmiseks, mistõttu ei ole Valitsus õigusaktiga (määrusega) veel haiglavõrgu kava, milles võimalik seda käesoleva eelnõu raames täpsemalt hinnata. määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu ning vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Arvestades tervishoiusüsteemis toimunud arengut, tekib küsimus, et kas selline teatud määral dubleeriv eelkontrolli regulatsioon tekitab ülemäärast halduskoormust ja vajaks täiendavat analüüsi ning võimaluse korral reeglite lihtsustamist, kui see ei suurenda ohtu inimeste elule ja tervisele. Töötervishoiuteenuste regulatsiooni ajakohastamine Selgitatud Lisaks tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni Töötervishoiu arengusuundade koostamine on eraldiseisvana ajakohastamisele oleks oluline tagada ka töötervishoiuteenuste kavandatud 2026 aastal ning ei puuduta tegevuslubade regulatsiooni ajakohasus, vastavus muutunud töövormidele ja erineva tervisliku kaasajastamist. seisundiga inimestele ning kättesaadavus nii keskustest eemal tegutsevatele kui ka väikestele ettevõtetele. Töötervishoid on üks arstlik eriala. Kui töötervishoiuarst teostav Töötervishoiusüsteemi ülesandeks on kvaliteetne kutsehaiguste patsiendile tervisekontrolli on tegemist tervishoiuteenusega ja selleks on käsitlemine ning tööst tingitud terviseprobleemide tõhusam vajalik tegevusloa olemasolutöötervishoiuteenust tervishoiuteenuse ennetus. EVEA arvates on tänaseks piisavalt selgeks saanud tähenduses, on tegemist eriarstiabi osutamisega ning sellele kohaldub töötervishoiuteenuste kitsaskohad ja vaja on pakkuda lahendusi, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõue. et viia teenused vastavusse ühiskonna ootustega ja need paremini Seega peab töötervishoiuteenust osutaval tervishoiuteenuse osutajal tervishoiusüsteemiga siduda. Praegust töötervishoiusüsteemi olema vastav tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. tuleks muuta nii, et kvaliteetne töötervishoiuteenus oleks paremini Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud majandustegevusteate kättesaadav ja see vastaks kõigi asjaosaliste, nii arstide, esitamise kohustus on suunatud töötervishoiuteenuse osutajana tööandjate kui ka töötajate vajadustele ja ootustele. tegutsevale ettevõtjale kui majandustegevuse teostajale ning ei asenda 1) Tervisekontrollide vajaduspõhisus tervishoiuteenuste osutamiseks nõutavat tegevusluba. Tegemist on erineva eesmärgiga regulatsioonidega: tegevusluba kinnitab vastavuse Võib teha üldistuse, et valdavas enamuses eeskujulike tervishoiuteenuse osutamise nõuetele, samas kui majandustegevusteade töötervishoiusüsteemidega riikides on tervisekontrollide süsteem on seotud ettevõtja tegutsemise registreerimisega majandustegevuse vajaduspõhisem kui Eestis. Eestis peab töötaja tervist kontrollima üldraamistikus. töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, aga vähemalt kord Kui tegevusloaga haigla osutab töötervishoiuteenust eriarstiabi raames, kolme aasta jooksul. Eestis tuleks seadustada, et tööandjal ei ole toimub see tema olemasoleva tegevusloa alusel. Majandustegevusteate kohustust korraldada töötajatele tervisekontrolle, v.a neis esitamise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning ei valdkondades, kus risk on suur (nt ehitus, tervishoid, mõjuta tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava tegevusloa olemasolu. ravimitööstus) või esinevad suurema riskiga ohutegurid Seega ei ole tegemist normide vastuoluga, vaid kahe erineva (vibratsioon, müra, keemilised ained, bakterid, viirused jne). regulatsiooniga, mis täidavad eri eesmärke. Käesoleva eelnõu Tööandjad võivad seda teha vabatahtlikult. Siin on oluline tagada, muudatused ei puuduta töötervishoiuteenuse majandustegevusteate et vabatahtlikku töötervishoiuteenust ei maksustataks regulatsiooni. erisoodustusena. Töötervishoiuarsti juurde võivad suunata ka teised spetsialistid: näiteks perearst või eriarst võib soovitada patsiendil pöörduda tööandja poolt rahastatud töötervishoiuteenuse osutaja juurde, kui näeb, et probleem võib olla tööst tingitud. Sellise pöördumise puhul oleks tööandjal kohustus tasuda töötervishoiuarsti teostatud tervisekontrolli kulud. Kui näiteks inimesed teevad tervisekontrolle perearsti juures, siis paralleelselt sama kontrolli töötervishoiuarsti juures dubleerida pole mõtet. Tööst põhjustatud haiguste kontrolle võiks töötervishoiuarstid teha vaid neile, kelle perearst või tööandja on suunanud või kes ise tunnetavad, et neil võib olla tööst põhjustatud terviseprobleem. Uuele mudelile sujuvaks üleminekuks võiks kaaluda ajutise regulatsiooni kehtestamist, kus tervisekontrolli teostamine sõltuks valdavalt töötaja soovist. Sellisel juhul oleks tööandjal seadusest tulenev kohustus pakkuda töötajatele võimalust käia regulaarselt tervisekontrollis, mida viivad läbi töötervishoiuarstid. Sõltuvalt valdkonnast oleks tervisekontrollide sagedus ja sisu erinevad: väga suure riskiga töökohtadel on see kohustuslik, üldiselt aga töötajale vabatahtlik. Tööandjatel aga on kohustuslik pakkuda oma töötajatele tervisekontrollide võimalust (näiteks, kui väikese riskiga töökohal töötaja soovib tervisekontrolli minna). Seadusega pole töötajad otseselt kohustatud tervisekontrollis käima (ainult erandjuhtudel, väga suure riskiga töökohtadel). Selline paindlik tervisekontrollide süsteem aitaks ära hoida ebavajalike tervisekontrollide tegemist ning kokku hoida töötervishoiuarsti tööaega, mida saaks panustada konkreetsete juhtumite lahendamiseks või tööandja nõustamiseks. 2) Töötervishoiu meeskonnatöö teenus Lisaks töötervishoiuarstidele osutavad töötervishoiuteenuseid ka hulk erinevaid töötervishoiuspetsialiste (psühholoogid, ergonoomid, füsioterapeudid, toitumisnõustajad, hügieenikud, insenerid jt). Töötervishoiuteenuste osutajal võiks olla kohustus sõlmida teenuse osutamiseks töölepingud erinevate töötervishoiuspetsialistidega. Kohustusliku töötervishoiuteenuse meeskonna koosseis võiks olla defineeritud õigusaktis. Töötervishoiuteenuse tegevusloa väljastamisel kontrollitakse vajalike spetsialistide olemasolu ja riikliku järelevalvega tagatakse teenuste kvaliteet. Seega võiks kaaluda töötervishoiuteenuse ümberdefineerimist meeskonnatöö teenuseks (meeskonda kuuluks lisaks arstidele näiteks insenerid, psühholoogid jt). Eestis ei kaasata praegu töökeskkondade riskide hindamisse piisavalt psühholooge, insenere ja teisi erialaspetsialiste. See tähendaks, et töötervishoiuarstide koormus väheneks ja jääks rohkem aega tegeleda raskete juhtumitega ning töökeskkonna riskide hindamise kvaliteet paraneks – töötervishoiuteenus ei oleks pelgalt arstlik kontroll, vaid sisaldaks ka vajaduspõhist töökeskkonna vaatlust ja spetsialistide hinnanguid selle parandamiseks. Lisaks eeltoodule oleks haridussüsteemis vaja alustada ka töötervishoiuõdede koolitamist, sest nendel võiks olla suurem roll meeskonnatöös töötervishoiuarstide abistamisel. 3) Töötervishoiuteenuse osutaja majandustegevusteade Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab tegutsemiseks töötervishoiuteenuse osutajana esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud majandustegevusteate. Probleem seisneb selles, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on eriarstiabi osutamiseks vaja tegevusluba. Normide vastuolu korral ei ole täielikku selgust, milline on kohaldamisele kuuluv erinorm, kui teenuse osutamisel osaleb lisaks muudele spetsialistidele ka töötervishoiuarst. Näiteks peab piirkondlikul haiglal olema tegevusluba, aga piirkondlik haigla on kohustatud osutama ka töötervishoiuteenust. Ülejäänud haiglatel on õigus seda teenust osutada. Kui tegevusloaga haigla osutab töötervishoiuteenust, siis kas sellisel juhul on ka kohustus esitada majandustegevusteade. Siin oleks mõistlik reeglid üle vaadata ja neid vajadusel täpsustada. 4) Töötervishoiuteenuste osutamine tööandjate juures Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi annab tegevusluba õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. Kui tööandja töökeskkonnaga tutvumiseks ja selle analüüsimiseks on vaja külastada ka tööandja töökeskkonda, peaks olema võimalik töötervishoiuteenuseid osutada tööandja tegevuskohas, sealhulgas teha seal töötajatele tervisekontrolli. Õigusaktis võiks teha vastava muudatuse ja vajadusel kehtestada tervisekontrolli tegemiseks kasutatavale ruumile tööandja juures mõned nõuded, et see sobiks töötajate terviseseisundi arstlikuks läbivaatuseks. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik Selgitatud ajakohastamine). Nõustume, et tervishoiuteenuste ligipääsetavus on oluline ning seda tuleb Ligipääsetavus arvestada nii teenuse kavandamisel kui ka osutamisel. Kehtivas regulatsioonis on ligipääsetavuse nõuded juba hõlmatud ning Tegevuslubade esmasel väljastamisel ja/või pikendamisel tuleb Terviseamet hindab tegevusloa menetluses ka ligipääsetavust, ulatuses, täpselt jälgida, kas ligipääsetavus on tegelikult tagatud igal mis on seotud tegevusloa kontrolliesemega. ajahetkel, mil tervishoiuteenust pakutakse (inforuum ja koduleht, füüsiline keskkond ja suhtlemine). Selleks tuleb esmalt koos lõppkasutajatega üle vaadata ligipääsetavusnõuded (regulatiivne sisu, ettevõtlus- ja infotehnoloogia) ja olemasolev sisu. Olukorra ülevaate annab keskkonna testimine lõppkasutajatega ja tagasiside sisuline ja operatiivne rakendamine. Taoline mehhanism pakub praktikas toimiva lahendusmehhanismi võimalike väljakutsete lahendamiseks ligipääsetavuse vaatest. Ruuminõuete juures tuleb jälgida, kas ruumide tingimused vastavad täna avaliku ruumi ligipääsetavuse nõuetele (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28: Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele) ja kui ei vasta, siis kirjeldada, milline osa ning kuidas kompenseeritakse (nt pakutakse teenust teistes ruumides vms). Tervishoiuteenust osutava asutuse kodulehel tuleb kirjeldada ligipääsetavus liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, sh pakkuda kirjeldust hooneni jõudmiseks lähimast ühistranspordipeatusest ja parklast. Pakkuda kohapeal puuetega inimeste vajadustest lähtuvad teavet nagu taktiilne alaplaan, lifti nupud ja korruste häälteavitused, vajadusel juhtteed hoones jne, mille lahendused on välja töötatud koostöös lahenduste vajajatega, st puuetega inimeste või nende esindusorganisatsioonidega. Tõenduspõhisus ja teenuse kirjeldus Arvestatud osaliselt ja selgitatud Kirjelduses tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel Terviseametil on eelnõu kohaselt olemas vajalikud hoovad sekkumiseks viisil teenust osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, olukordades, kus tervishoiuteenuse osutamine ei vasta nõuetele või võib personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine. ohustada patsiendi ohutust. Eelnõus on selleks ette nähtud nii järelevalvemeetmed kui ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise Ebaselgeks jääb, millised hoovad tekivad Terviseametil võimalus. tegevusloa peatamiseks juhul, kui teenusepakkuja osutab Eelkõige võimaldab sekkumist säte, mille kohaselt võib Terviseamet ebakvaliteetset ja/või mitteligipääsetavat teenust ja/või suunab peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tervishoiutöötaja patsiente selgelt tervist kahjustava libameditsiini suunas. Teeme tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või ettepaneku selgelt välja tuua meetmed, mis on võimalik rikkumiste tõenduspõhisele praktikale, sealhulgas kui tegutsetakse väljaspool kutse- korral kasutusele võtta. või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. See hõlmab ka olukordi, kus osutatakse Teeme ettepaneku koos sihtrühmade, sealhulgas patsientide ebakvaliteetset teenust või suunatakse patsiente tervist kahjustava esindajatega määratleda selgelt ja üheselt mõistetavalt kvaliteedi- libameditsiini kasutamisele. ja kättesaadavusnõuded. Lisaks on Terviseametil võimalik rakendada järelevalvemeetmeid, sealhulgas teha ettekirjutusi ning nende täitmata jätmise korral peatada registreering kuni ettekirjutuse täitmiseni. Kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuded tulenevad juba kehtivatest õigusaktidest ning kutse- ja erialastest standarditest. Seejuures on lähenemine kooskõlas sotsiaalministri määrusega nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja pärast tegevusloa saamist rakendama tõenduspõhiseid meetmeid kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks, vähendama teenuse osutamisega seotud riske ning tagama kvaliteedijuhtimise toimimise. Eelnõu kohaselt võib Terviseamet vajaduse korral tegevusloa taotlemisel nõuda taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ning teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta. Kvalifikatsiooni nõuete kuvamine Selgitatud Üksiktegijatel ja tervishoiuteenuse osutamisel asendusarstide Tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni läbipaistvus on juba täna kättesaadav kasutamisel teeme ettepaneku lisada nõue, et teenusepakkuja tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu, kus on näha tervishoiutöötaja kodulehel tuleb selgelt välja tuua personali haridus ja kutse ja eriala. Soovi korral on patsiendil võimalik seda teavet kontrollida. kvalifikatsioon. Praegu on näiteks perearstikeskusi, kus asendusarsti nime juures puudub igasugune kvalifikatsiooniinfo. Lisaks tuleneb TTKS-st, et esmatasandi tervishoiuteenuse osutamisel võib perearsti ajutiselt asendada ka arsti kutsega isik, kellel ei ole eriala, Et tervishoiueenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust tõsta teeme mistõttu ei ole tegemist puuduliku kvalifikatsiooni info avaldamisega, vaid ettepaneku muuta ka Tervisekassa teenuse osutamise seadusest tuleneva asendamise võimalusega. rahastusmudel tulemus- ja kvaliteedipõhisel hindamisel põhinevaks. Mis puudutab ettepanekut muuta tervishoiuteenuste rahastamine tulemus- ja kvaliteedipõhiseks, siis rahastamise alused tulenevad  Ravikindlustuse seadusest arvestades Tervisekassa eelarvelisi võimalusi. Vastavad muudatused eeldavad eraldi menetlust ning ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisalas. Samas on võimalik kvaliteedi- ja tulemusnäitajaid arvestada Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitavates lepingutes ning tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustes, kus kvaliteedinõuded ja tasustamise alused on juba täna osaliselt seotud. Info kodulehele Selgitatud Teeme ettepaneku lisada nõue tuua kodulehel välja, kas töötajad Tervishoiuteenuse osutajatel lasub juba kehtiva õiguse alusel kohustus on koolitatud suhtlema erivajadusega arvestavalt. tagada teenuse kättesaadavus ja patsiendikesksus, sealhulgas arvestada patsiendi individuaalsete vajadustega. See tuleneb muu hulgas Tervishoiuteenuste korraldamise seadus üldistest põhimõtetest ning patsiendi õiguste kaitsega seotud regulatsioonidest. Lisaks on sotsiaalministri määruses nr 43 sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja peab korraldama teenuse osutamise viisil, mis toetab patsiendi ohutust, arvestab patsiendi vajadusi ning tagab kvaliteetse teenuse. See hõlmab ka personali valmisolekut suhelda erinevate patsientidega, sealhulgas erivajadustega patsientidega. Samas ei ole kehtivas õiguses eraldi nõuet avaldada teenuseosutaja kodulehel teavet töötajate vastava koolituse kohta. Leiame, et sellise detailse teavitamiskohustuse sätestamine ei ole vajalik seaduse tasandil ning seda on otstarbekam käsitleda juhiste, hea praktika või kvaliteedijuhtimise raames. Eesti Haiglate Liit (EHL) Ettepanekud ministrile bürokraatia vähendamiseks Arvestatud osaliselt ja selgitatud Tegevuslubade taotlemisega seotud protsesside ja nõuete Nõustume, et tegevuslubade taotlemise protsess vajab ajakohastamist ajakohastamine ning peab paremini arvestama tervishoiuteenuse osutajate tegevuse mitmekesisust ja tänapäevase ravikorralduse eripärasid. Eesti Haiglate Liidu hinnangul vajab kaasajastamist Samas on oluline rõhutada, et tegevusloa regulatsiooni üks aluspõhimõte tegevuslubade taotlemise protsess ja sellega seotud nõuded. on tegevuskohapõhine kontroll, kuna tervishoiuteenuse osutamine on Praegune tegevuslubade menetlus on mahukas, kohati sisult otseselt seotud konkreetsete ruumide, sisseseade ja korraldusega, mis aegunud ega arvesta erinevate haiglate spetsiifikat. Teeme võivad eri aadressidel erineda. Seetõttu ei ole võimalik täielikult loobuda ettepaneku kaaluda menetlusprotsessi lihtsustamist. tegevuskohtade eelkontrollist. Küll aga on arusaadav ja kaalumist vääriv lähenemine, et teatud juhtudel Leiame, et kui juriidilisele isikule on kord väljastatud tegevusluba, oleks võimalik loamenetlusi lihtsustada, sealhulgas võimaldada ühe ei peaks uue tegevuskoha (nt uue aadressiga ambulatoorse tegevusloa raames hõlmata mitut tegevusala, kui teenuseid osutatakse kabineti) avamiseks olema vajalik uut tegevusluba taotleda. Kehtiv samades ruumides ning kõik nõuded on täidetud. nõue taotleda iga uue tegevuskoha jaoks eraldi tegevusluba tekitab ebamõistlikku halduskoormust. Haiglapidajat tuleks sellisel Lisaks vaadatakse üle ja kaasajastatakse tegevuslubade taotlemist juhul usaldada, eeldades, et tegevuskohale kehtestatud nõuded reguleerivad sotsiaalministri määrused, sealhulgas „Nõuded haiglavälise on täidetud. Eelkontrolli asemel võiks asutuste tegevuse kontroll eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning toimuda eeskätt järelevalve kaudu, eelkõige juhul, kui aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Nende kaasajastamisel on tegevuskohale on esitatud kaebus või ilmneb muu probleem. eesmärk tagada, et kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, ajakohased ning toetaksid tervishoiuteenuse sisulist Tegevuslubade protsessiga seonduvalt teeme ühtlasi ka korraldust. Sealhulgas on kavas loobuda piirangutest ruumide ettepaneku ajakohastada tegevuslubade taotlemist reguleerivat ristkasutuse osas, kui see ei ohusta tervishoiuteenuse kvaliteeti ega õigusruumi, sh vaadata üle sotsiaalministri määrused „Nõuded patsiendi ohutust. haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Mitmed kehtivates määrustes sätestatud tingimused ja tehnilisi detailnõuded (näiteks ruumide ristkasutuse keeld, kohustuslik varustus, pindalanõuded jm), ei vasta enam tänapäevasele ravikorraldusele ega tervishoiuasutuste praktilistele vajadustele ning vajavad kaasajastamist. Oluline on, et tegevuskohtadele kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, mõistlikud ning kooskõlas teiste kehtivate õigusaktidega, toetades samal ajal tervishoiusüsteemi arengut ja teenuste sisulist korraldust. VTK tagasiside Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) EHLi kvaliteedijuhtide töörühm on väljatöötamiskavatsusega tutvunud ning arutanud selles esitatud ettepanekuid. Nõustume probleemikirjeldusega, et kehtivad tegevusloa nõuded on liigselt keskendunud tehnilistele aspektidele ning põhjustavad ebamõistlikku halduskoormust. Toetame algatust vaadata üle tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning selle alusel kehtestatud määrused eesmärgiga ajakohastada tegevuslubade taotlemise ja väljastamise protsessi. EHLi nimel saame esitada ühised seisukohad eelnõu menetluse käigus pärast töörühmade arutelude lõppemist. Palume kaasata EHLi kvaliteedijuhtide töörühma esindajad edasisse aruteluprotsessi, et tagada muudatuste sisuline ja praktiline rakendatavus. Viljandi Haigla (VH) Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik Arvestatud osaliselt ja selgitatud ajakohastamine) Nõustume, et tegevuslubade struktuuri selgemaks muutmine ning Asutusepõhine tegevusluba halduskoormuse vähendamine on oluline eesmärk. Käesoleva eelnõuga Toetame mõtet, et üks asutus = üks tegevusluba. Kõik asutuse on juba astutud samme selles suunas, võimaldades ühe tegevusloa poolt osutatavate tervishoiuteenuste tegevusload ja tegevuskohad raames hõlmata mitut tegevusala, kui teenuseid osutatakse samades võiks olla koondatud ühele loale. On välja toodud, et soovitakse ruumides ning kõik nõuded on täidetud. lube eristada asukohapõhiselt. Ka see lihtsustab, kui ühe Samas on oluline rõhutada, et tegevusloa regulatsiooni üheks tegevuskoha load (aadressipõhine) on kõik ühe põhiloa peal. aluspõhimõtteks on tegevuskohapõhine kontroll, kuna tervishoiuteenuse osutamine on seotud konkreetse tegevuskoha tingimuste, sisseseade ja Väiksem halduskoormus ja selgemad nõuded Toetame mõtet, korraldusega. Seetõttu ei ole võimalik tegevuslubasid täielikult et üks tegevusloa liik kataks mitut teenuse liiki (nt statsionaarne asutusepõhiseks muuta ega loobuda tegevuskohtade eristamisest. tegevusluba katab ära ka päevakirurgia, päevaravi, õendusabi). Ettepanek koondada ühe asutuse kõik tegevusload ja tegevuskohad Siiani on tulnud taotleda kõikide erialade päevaravi ja ühele loale või esitada need ühtse tervikuna on suurel määral seotud päevakirurgia teenustele eraldi tegevusload. Muudatusega tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE) tehnilise ülesehitusega. väheneks halduskoormus ja tekiks ka rahaline kokkuhoid Tegemist ei ole üksnes õigusliku regulatsiooni küsimusega, vaid eeldab (riigilõivud). infosüsteemi arendamist. Selliste muudatuste rakendamine sõltub edasistest arendusvõimalustest ja rahastusest ning neid saab kaaluda infosüsteemi arenduste planeerimisel. Mis puudutab ettepanekut koondada erinevad teenuseliigid ühe tegevusloa alla (nt statsionaarne ravi, päevaravi, päevakirurgia ja õendusabi), siis on see suund põhimõtteliselt põhjendatud ning vastab eelnõu eesmärgile vähendada halduskoormust. Samas tuleb tagada, et iga teenuse osutamisele kehtestatud nõuded oleksid täidetud ning patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet ei oleks ohustatud. Ristkasutuse piirangud Arvestatud Toetame mõtet kaotada ära ruumide ristkasutuse piirang, millel Vaadatakse üle ja kaasajastatakse tegevuslubade taotlemist reguleerivad puudub meditsiiniline põhjendus (kui ei seata ohtu sotsiaalministri määrused, sealhulgas „Nõuded haiglavälise eriarstiabi patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti). On mõistlik, et tegevusluba osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja hõlmab kogu hoonet, kus teenuseid osutatakse, mitte ei loetleta „Haigla liikide nõuded“. Nende kaasajastamisel on eesmärk tagada, et üles konkreetseid ruume konkreetsete teenuste jaoks. Samuti on kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, oluline võimalus kasutada ruume ka teisel teenuseosutajal ajakohased ning toetaksid tervishoiuteenuse sisulist korraldust. (eeldusel, et tal on kasutusluba). See punkt toetab oluliselt ka Sealhulgas on kavas loobuda piirangutest ruumide ristkasutuse osas, kui Rahvastiku tervise arengukavas (2030) ja Haiglavõrgu see ei ohusta tervishoiuteenuse kvaliteeti ega patsiendi ohutust. arengusuundades (2040) välja toodud koostöö ja integratsiooni eesmärke. Ruumide ja seadmete nõuded Arvestatud Toetame mõtet, et teenuse osutamise teatud ruumidele Võtame esitatud ettepanekud arvesse ruumiliste ja tehniliste nõuete kehtestatakse miinimumsuuruse nõue, so 12 m². Erinevatele ajakohastamisel. Nõustume, et nõuded peavad olema proportsionaalsed ruumidele kindlate mõõtude nõudest loobumine on väga teenuse sisu ja riskitasemega ning võimaldama paindlikkust, sealhulgas asjakohane. Samuti, et loomuliku valguse nõue ei ole primaarne loobumist põhjendamatutest detailsetest tehnilistest ettekirjutustest. ja sobib ka kunstlik valgustus, kui see on samaväärne. See Samas tuleb jätkuvalt tagada patsiendi ohutus, privaatsus ja teenuse võimaldaks vajadusel teatud teenuste osutamise ka kvaliteet. keldrikorrustel. Vanades hoonetes võib osutuda keeruliseks patsiendi privaatsuse tagamine läbi heliisolatsiooni tagamise. Selle nõude täitmine võib olla väga kulukas ja seetõttu jääda täitmata. Samuti toetame mõtet loobuda kindlate instrumentide ja seadmete üles loetlemisest. Kõrge riskiga teenuste puhul on teatud loetelu ilmselt vajalik aga üldiselt teenuste vaates peaks nõuded olema proportsionaalsed teenuse sisu ja riskiga (taastusravi teenuste puhul ei peaks igat palli ja linti üles loetlema). Personali ja tegevuslubade sidumine Selgitatud Me ei pea otstarbekaks iga üksiku töötaja sidumist erinevate Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa üheks kontrolliesemeks on ka lubadega, eriti olukorras kus töötajad töötavad erinevates teenuse osutamiseks vajalik personal. Seetõttu on oluline, et iga osakondades ja osutavad erinevaid teenuseid. See on liigne tegevusloa liigi puhul oleks võimalik tuvastada, et teenust osutab nõuetele bürokraatia. vastav ning piisava pädevusega personal. See eeldab teatud ulatuses personali seostamist konkreetse tegevusloa või tegevusalaga, et tagada patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet. Ettepanek on asjakohane olukorras, kus tegevuslubade liike ühendatakse või laiendatakse selliselt, et üks tegevusluba hõlmab mitut teenuseliiki. Sellisel juhul on võimalik ka personali käsitlus muuta paindlikumaks ning hinnata teenuseosutaja võimekust tervikuna. Haiglatevaheline koostöö Selgitatud On oluline soodustada koostööd piirkondlike haiglate ja väiksemate haiglate või väiksemate teiste TTO-de vahel, nii ruumide ristkasutuse võimaldamise kui ka teenuse sisseostmise Haiglatevahelise ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö näol (nt laboriteenuste sisseostmine suuremalt haiglalt või soodustamine on oluline ning toetab nii teenuste kättesaadavust kui ka patoloogiateenuse sisseostmine ilma et sisseostev TTO ise peaks tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust. vastavat luba taotlema, kui ta ise teenust ei osuta). Samuti väga oluline toetada haiglavõrgusisest koostööd ja väiksemate haiglate Haigla liikide nõuded sätestavad haiglavõrgu arengukava haiglatele võimalusi pakkuda teenuseid koostöös suuemate keskustega. kohustuslike teenuste loetelu, mida haigla peab ise osutama. Samas Koostöö soodustamine on ka HVA 2040 ja Rahvastiku tervise kaalume rakendusaktide väljatöötamisel võimalusi teatud teenuste arengukava 2030 eesmärk. paindlikumaks korraldamiseks, sealhulgas teenuste sisseostmiseks, eelkõige haiglavõrgusisese koostöö raames (nt tütarhaiglate vahel). Ruumide ristkasutuse võimaldamine on samuti kavandatud määruse muudatustega, tingimusel et on tagatud patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet. Samas tuleb arvestada, et erinevad tervishoiuteenuse osutajad peavad oma tegevuseks taotlema eraldi tegevusloa ka juhul, kui teenust osutatakse samades ruumides, kuna tegemist on erinevate teenuseosutajatega. Sellisel juhul peavad olema täidetud kõik tegevusloa omaja kohustused, sealhulgas vastutuskindlustus, infosüsteemide nõuded ning patsiendile peab olema selgelt arusaadav, kes teenust osutab. IT- arenduste vajadus Selgitatud TVK-s on välja toodud, et planeeritavad muudatused ei too kaasa IT-arendus vajaduse ettepanekud ja tagasiside MEDRE kohta on põhimõttelisi muudatusi infosüsteem ülesehituses, sest taotluse edastatud Terviseametile. esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningased muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi. Tegevuslubade taotlemine käib läbi MEDRE, kuid senine kogemus läbi MEDRE tegevuslubade taotlemisel on olnud üpris konarlik, kohati võimatu, on toonud kaasa palju lisatööd ja võtnud seetõttu väga palju ajalist ressurssi. Lisame kirjale eraldi tagasiside ja oma kogemuse MEDRE kasutamise osas. Oluline on, et õigusaktiga kehtestatud nõuded (sh esitatavate andmete koosseis) ja MEDRE reeglid (sh andmeväljad) oleksid vastavuses ja toetaksid teineteist. Terviseametile suurem kaalutlusruum Selgitatud TVK-s on Eesmärgi all välja toodud, et tegevuslubade Terviseameti kaalutlusruumi rakendamisel on õiguslikud ja sisulised regulatsiooni uuendatakse selliselt, et muuhulgas antakse raamid, et tagada otsuste läbipaistvus ja ühetaoline praktika. Terviseametile suurem kaalutlusruum hinnata ruumide ja Kaalutlusruumi alused tulenevad eelkõige TTKS-ist ning käesoleva seadmete sobivust ning teenuse tegelikku ohutust ja kvaliteeti. eelnõuga täpsustatakse neid, tuues sisse teenuse sisu, patsiendi ohutuse Oleks vaja selgitada, mille alusel see kaalutlus toimuma hakkab ja kvaliteedi hindamise. Täiendavalt täpsustatakse hindamise kriteeriume (õiguslikud ja sisulised eeldused), et välistada ametnike ja nõudeid rakendusaktides, kus see on vajalik. subjektiivne tõlgendus ja regionaalne ebaühtlus. Kas Kaalutlusruum ei tähenda vaba otsustamist, vaid otsustamist seadusest kaalutlusruumi rakendamise eelduseks saab olema kirjeldus ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevates raamides. TTKSis, millised asjaolud on hindamisel olulised või ministri Hindamisel võetakse arvesse objektiivseid ja kontrollitavaid asjaolusid, määruses sätestatud hindamiskriteeriumid ja tõendusmaterjalid, sealhulgas teenuse olemust ja riskitaset, personali pädevust, teenuse mille alusel otsus tehakse. Kaalutlusruumi sisustamiseks peaks korraldust ning patsiendi ohutuse ja kvaliteedi tagamise meetmeid. Terviseamet toetuma objektiivsetele, mõõdetavatele ja Samuti toimub otsustamine haldusmenetluse üldpõhimõtteid järgides ning tõenduspõhistele kriteeriumitele. Kaalutlusruum ei saa tähendada otsused on põhjendatud ja vaidlustatavad. vaba otsustamist vaid otsustamist mingites raamides, mis piiritlevad otsustaja subjektiivsuse. TVKs on juttu ka riskipõhisest loamenetlusest (kehtiv õigus ei toeta tegevusloa andmise protsessis sisulist ega riskipõhist hindamist….. kuigi Terviseamet saab olemasolevaid nõudeid mõningal määral paindlikult tõlgendada, ei võimalda senise regulatsiooni parem rakendamine siiski kehtestada riskipõhiseid ega teenuse iseloomust lähtuvaid nõudeid ega vähenda see halduskoormust…..tegevusluba tuleb seostada kvaliteedisüsteemi olemasoluga ja lisada komponent, mis kontrollib teenuse kirjeldust ja riskijuhtimist… luuakse selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele). Selline paindlikkus on tervitatav, kõiki teenuseid ja neile taotletavaid lubasid ei peakski samade nõuete järgi hindama. Küll aga eeldab riskipõhine otsustamine teatud parameetrite kokku leppimist, mille alusel Terviseamet neid riske hindab: teenuse olemus (nt kirurgiline, invasiivne vms), varasem järelevalvepraktika, asutuse kval.süsteemi küpsus vms. Oluline on tagada, et otsustamine ei sõltuks ametniku isiklikust hinnangust. Need hinnangud ja otsused peavad tuginema mingitele hindamise kriteeriumitele ja olema läbipaistvad. Sama tähelepanek kvaliteedi- ja ohutuse hindamisele: peavad olema selged hindamiskriteeriumid, mille alusel Terviseamet otsustab. Kuna Terviseametil on õigus ka tegevusluba mitte väljastada, siis peab olema TTO’l võimalik ka otsust vaidlustada. See eeldab ka läbipaistvat dokumentatsiooni. Nõuete paindlikkus eri- ja sõjaolukorras Arvestatud TVK-s on välja toodud, et täiendavalt analüüsitakse võimalusi Vastavad sätted on juba TTKS-i lisatud käesoleva eelnõuga, võimaldades lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti, sealhulgas: kriisiolukorras rakendada paindlikumaid lahendusi, sealhulgas ajutisi tegevuslubade nõuete paindlikku kohaldamist eri- ja erandeid tavapärastest tegevusloa nõuetest, tingimusel et Terviseametit sõjaolukorras, et tagada tervishoiuteenuste järjepidevus. Väga on teavitatud. oluline teema, mis on ka Rahvastiku tervise arengukavas markeeritud. Viljandi haiglal on kogemus, kus covid-19 pandeemia ajal ei saanud Viljandi Haigla Terviseameti kontrollvisiidi tulemusena infektsionisti tegevusluba. Tervisekassa (TerK) Selgitatud Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) Selgitame, et kiirabi tegevusloa regulatsiooni on eelnõus pärast väljatöötamiskavatsuse koostamist täiendavalt arutatud ja täpsustatud Kiirabi tegevusluba koostöös Tervisekassa esindajatega. Väljatöötamiskavatsuse punktis 3.2.1. toodud ettepanek Eelnõu kohaselt käsitatakse kiirabiteenusena tervishoiuteenust, mida täpsustada kiirabi tegevuslubade regulatsiooni selliselt, et osutatakse Häirekeskuse väljakutse alusel ning Tervisekassa rahastusel. kiirabiteenusena käsitletakse vaid neid tervishoiuteenuseid, mida Tegemist ei ole tegevusloa andmise sidumisega rahastuslepingu osutatakse Tervisekassa rahastuse alusel, ei ole mõistlik. olemasoluga, vaid kiirabiteenuse kui tervishoiuteenuse sisulise Tervisekassal on võimalik sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga määratlemisega. kiirabi rahastamise leping vaid juhul, kui teenuseosutajal on võimekus nimetatud teenust osutada, s.t kiirabi osutamiseks Eelnõu ei piira Tervisekassa võimalusi sõlmida lepinguid ega uute kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse teenuseosutajate turule sisenemist. Vastupidi, teenuseosutajate valik alusel kehtestatud nõuetele. Nimetatud õigus antakse toimub jätkuvalt Tervisekassa korraldatava avaliku konkursi kaudu, mille tegevusloaga, mistõttu ei saa tegevusloa andmise eelduseks olla tingimused määrab Tervisekassa. Pärast konkursi võitmist on Tervisekassa rahastus. Arvestada tuleb muu hulgas ka asjaolu, et teenuseosutajal võimalik taotleda vastav tegevusluba ning alustada tegevusloa väljastamise sidumine kiirabi rahastamise lepingu teenuse osutamist. olemasoluga piirab uute kiirabiteenuse osutajate lisandumist turule. Tervisekassal on tervishoiuteenuste korraldamise Sarnane loogika kehtib ka perearstiteenuse puhul, kus esmalt seadusest tulenev kohustus viia uute lepingupartnerite leidmiseks kandideeritakse nimistule, seejärel nimistu kinnitatakse ning alles seejärel läbi avalik konkurss (§ 173 ). Tervisekassa hinnangul tuleb taotletakse tegevusluba ja alustatakse teenuse osutamist. kiirabiteenuse tegevusloa muudatusega seoses alles jätta võimalus ka uutel teenuseosutajatel turule sisenemiseks. Vastasel Seega ei välista eelnõu uute teenuseosutajate turule tulekut ega piira juhul kaob Tervisekassal võimalus seaduses kirjeldatud asjaolude konkurentsi, vaid täpsustab kiirabiteenuse olemust ning seob selle avaliku esinemisel leida avaliku konkursi korras uusi teenusepakkujaid. teenuse osutamise korraldusega. Kirjeldatud lahendusega see võimalik ei ole. Õendusabi tegevusload Selgitatud Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kavas sisuliselt sarnased või Selgitame, et uute tervishoiuteenuste või teenusvormide kujundamisel samadele nõuetele alluvate erinevate teenuste tegevusload on esmatähtis teenuse sisu selge määratlemine. See tähendab, et enne ühendada. Tervisekassa näeb praktikas vajadust ka täiendavate uue teenuse kehtestamist tuleb üheselt kirjeldada selle, osutamise tegevuslubade järele, arvestades erisusi tegevusloa tingimused, korraldus ning eristada see sisuliselt juba olemasolevatest kontrolliesemes. Näiteks iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed teenustest, sealhulgas koduõendusteenusest ja iseseisvast õe õendusabiteenused on koduõendusteenus, koolitervishoiuteenus vastuvõtust. Seejärel saab otsustada, kas lisada eraldi teenus või ja iseseisev õe vastuvõtt (terviseministri 13.01.2025 määrus nr 3). mahub teenus olemasolevate alla. Iseseisvat õendusabiteenust osutatakse ka väljaspool kodu Käesoleva eelnõuga ei muudeta põhimõtet, et tegevusluba taotletakse osutataval üldhooldusteenusel ja ööpäevaringsel vastavalt tervishoiuteenuse erialale või teenuse liigile. Tegevuslubade erihooldusteenusel. Hetkel lähtutakse nimetatud teenuste süsteem jääb ka edaspidi erialapõhiseks, võimaldades hinnata iga osutamisel koduõendusteenuse tegevusloa olemasolust. Samas teenuse puhul eraldi selle osutamise tingimusi, sh personali, ruumide ja erinevad õendusteenuse osutamise tingimused, s.o teenuse korralduse vastavust nõuetele. osutamise koht, teenusele suunamise nõuded ning õe töökoormus, oma olemuselt koduõendusteenusest. Seetõttu ei pruugi koduõendusteenuse tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuete täitmine tagada vajaminevat õendusabi teenuse kvaliteeti ja ohutut osutamist hoolekandeasutuses. Plaanitav tegevuslubade ühendamist puudutav muudatus toob kaasa ka mõõduka halduskoormuse Tervisekassale, kuna vaja on üle vaadata ka Tervisekassas nõukogu kinnitatud ravi rahastamise lepingute sõlmimise hindamise alused, kus sõltuvalt lepingulisest erialast on sätestatud konkreetse tegevusloa nõue. MEDRE andmetele juurdepääs Selgitatud Täiendavalt juhib Tervisekassa tähelepanu vajadusele vaadata üle Selgitame, et eelnõu ei muuda kehtivat tegevusloale kantavate andmete ka tegevusloale kantavate andmete sisestamise ja muutmise sisestamise ega muutmise korda ega sellega seotud juurdepääsuõiguste võimalused. Näiteks tekib tervishoiukorralduse infosüsteemis regulatsiooni. Tervise infosüsteemile juurdepääs on juba täna seotud olevale tegevusloale kantud tervishoiuteenuse osutamisel tervishoiukorralduse infosüsteemi andmetega ning vastav regulatsioon osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel tuleneb kehtivatest õigusaktidest. ligipääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele (tervise- ja tööministri 15.03.2019 määrus nr 27 § 3 lõige 21 ). Hetkel on Kehtiva õiguse kohaselt on Terviseametil olemas järelevalvepädevus tervishoiuteenuse osutajal võimalik lisada tegevusloale kontrollida tegevusloa nõuete täitmist, sealhulgas seda, kas teenuse tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuna spetsialist, andes talle osutamiseks on olemas nõutava pädevusega tervishoiutöötajad. Kui ligipääsuõiguse inimeste eriliigilistele andmetele ja võimaluse tegevusloa kontrollieseme nõuded ei ole täidetud (nt puudub vastava sisestada tervise infosüsteemi andmeid, kelle haridusliku tausta eriala arst) on Terviseametil võimalik tegevusluba peatada või kehtetuks ega tööalast suhet tervishoiuteenuse osutajaga Terviseamet tunnistada. eelnevalt kontrollinud ei ole. Niisamuti on tervishoiukorralduse infosüsteemis leitavad kehtivad eriarstiabi tegevusload, kus mitte Samuti ei muuda eelnõu põhimõtet, et tervishoiuteenuse osutaja vastutab ühtegi vastava eriala pädevusega arsti tegevusloale kantud ei ole. tegevusloale kantud isikute andmete õigsuse ning nende tegeliku seotuse Seega on Tervisekassa hinnangul vajalik analüüsida eest teenuse osutamisega. tegevuslubade regulatsiooni muutuse mõju Terviseameti hallatava tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehitusele, selle muutmise vajadust ja selleks kuluvat aja- ja raharessurssi. Teenuse kirjeldus tegevusloa taotlemisel Selgitatud Väljatöötamiskavatsuse kohaselt peab tegevusloa taotlemisel Täpsustame, et teenuse kirjelduse nõue on eelnõusse lisatud osaliselt teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas ning vajaduspõhiselt. Eesmärk ei ole luua täiendavat halduskoormust, kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks vaid anda Terviseametile võimalus hinnata teenuse korraldust ja riske kvaliteetne ja ohutu. Tegevusloa väljastaja ehk Terviseamet peab eelkõige juhtudel, kus see on põhjendatud. suutma kirjelduse alusel hinnata teenuse sisulist põhjendatust ja riske ning teha otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise Teenuse kirjelduse esitamine ei ole kõigil juhtudel kohustuslik, vaid kohta. Tervisekassa näeb, et selline lähenemine võib oodatud Terviseamet võib seda vajaduse korral küsida, lähtudes taotletava töökulu vähendamise asemel hoopis tegevusloa väljastamiseks teenuse olemusest ja riskitasemest. Seega rakendatakse seda nõuet kuluvat tööaega suurendada. Hetkel jääb selgusetuks, millistele riskipõhiselt ning proportsionaalselt. tingimustele tuginedes Terviseameti menetleja võtab vastu otsuse, kas teenuse kirjeldus ja põhjendus on kavandatud kvaliteetselt ja Terviseameti kaalutlusruum ei ole piiramatu, vaid tugineb TTKS-is ohutult. Seetõttu võib tegevusloa väljastamise keeldumise sätestatud nõuetele ning eelnõuga täpsustatud kriteeriumitele, sealhulgas otsustega suureneda vaidluste hulk või vastupidiselt väljastatakse teenuse ohutusele, kvaliteedile, personali pädevusele ja teenuse tegevusluba igale taotlejale ilma sisulist kirjeldust hindamata. korraldusele. Teisel juhul jääb arusaamatuks kuidas tegevusloa selliselt taotlemine patsiendi jaoks väärtust loob. Näeme, et kavandatud Eelnõu eesmärk ei ole suurendada vaidluste hulka ega menetluse lähenemisega on vajalik täiendavalt analüüsida Terviseameti kestust, vaid võimaldada paindlikumat ja sisulisemat hindamist võrreldes tegevusloa taotluste menetlejate valmisolekut ning pädevust senise formaalse kontrolliga. teenuseosutaja kirjeldatud hinnangu alusel tegevusloa andmise või keeldumise otsuse tegemisel. Kirurgia erialade tegevusload Selgitatud Tervisekassa juhib tähelepanu vajadusele vaadata üle kirurgilisi Nõustume, et kirurgiliste erialade tegevusloa nõuete ülevaatamine ning erialasid puudutavad tegevusloa nõuded. Tervisekassa riskitasemepõhine lähenemine on oluline, arvestades teenuste erinevat ettepanekul peaks tegevusloa väljastamisel jätkuvalt lähtuma keerukust ja riske patsiendi ohutusele. riskitasemepõhisest hindamisest ning tõendama vastavust Kavandatud on nii ambulatoorse kui ka statsionaarse tervishoiuteenuse riskiklassile. osutamise nõuete ülevaatamine ja ajakohastamine rakendusaktide tasandil, kus on võimalik täpsemalt arvestada ka teenuste riskitaset ning diferentseerida nõudeid vastavalt teenuse sisule. Samas ei sisalda ettepanek piisavalt konkreetseid kriteeriume või lahendusi, mille alusel riskitasemepõhist hindamist rakendada. Oleme avatud täiendavale sisendile, mis võimaldaks riskiklasside ja vastavate nõuete täpsemat määratlemist. Selgitatud Tegevuslubade nõuete jõustumine olemasolevatele tegevusloa omajatele Tervishoiuteenuste osutamise tegevusload on vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tähtajatud ning eelnõuga Tervishoiuteenuse osutamiseks antakse tegevusluba tähtajatult. seda põhimõtet ei muudeta. Tegevuslubade andmise aluseks olevate tingimuste muutmisel Uute nõuete kehtestamisel ei toimu olemasolevate tegevuslubade võib tekkida olukord, kus olemasolevad tegevusload ei vasta automaatset ümberhindamist ega kehtivuse muutmist. Samas tuleb uutele nõuetele. Hetkel jääb selgusetuks, kas ja mil määral arvestada, et tegevusloa omajal lasub jätkuv kohustus tagada, et teenuse plaanitakse uute nõuete valguses vaadata üle olemasolevad osutamisel kasutatavad ruumid, vahendid ja personal vastavad tegevusload ja nende kehtivus. Tegevusloa olemasolu on kehtivatele nõuetele ning on ajakohased. Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks ja Nõuete täitmist kontrollitakse eelkõige riskipõhise järelevalve raames. tegevusloa kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb See võimaldab keskenduda kõrgema riskiga tegevustele ning tagada, et Tervisekassal lõpetada ka lepinguline suhe. teenuse kvaliteet ja patsiendi ohutus on tagatud ka pärast tegevusloa väljastamist. Tegevusloa nõuete seos TerK kulumudeliga Selgitatud Tervisekassa nõustub väljatöötamiskavatsuses tooduga, et vaja Nõustume, et tervishoiuteenuste rahastusmudel ei peaks sõltuma on analüüsida ja leida võimalikke lahendusi praktikas ilmnenud ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest ning et kitsaskohale, et Tervisekassa rahastusmudel ei sõltuks ülemäära suurem rõhk peaks olema teenuse sisulisel põhjendatusel, kvaliteedil ja tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, kaasaegsetel teenusekorraldusmudelitel. Käesoleva eelnõuga luuakse võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist eeldused selliseks lähenemiseks, vähendades detailseid ja jäiku nõudeid põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid. ning liikudes enam funktsioonipõhise hindamise suunas. Sellesisulise lahenduse korral kaasneb ka mõõdukas kuni suur halduskoormus Tervisekassale, sest ilmselt vajavad muutmist Samas ei käsitle eelnõu Tervisekassa rahastusmudeli ega Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus piirhinna kujunemise tervishoiuteenuste loetelu kulukomponentide kujundamist. Need aluseks olevad teenuste kulukomponendid. küsimused kuuluvad Tervisekassa pädevusse ning nende muutmine eeldab eraldi analüüsi ja vajadusel vastavaid muudatusi tervishoiuteenuste loetelus ja selle aluseks olevates metoodikates. Eesti Hoolekandeasutuste Liit Selgitatud Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) Selgitame, et uute tervishoiuteenuste või teenusvormide kujundamisel on Üldhooldekodude probleemid koduõendusteenuse esmatähtis teenuse sisu selge määratlemine. See tähendab, et enne uue tegevusloaga teenuse kehtestamist tuleb üheselt kirjeldada selle, osutamise tingimused, korraldus ning eristada see sisuliselt juba olemasolevatest Üldhooldekodudes alustati Tervisekassa lepingu alusel teenustest, sealhulgas koduõendusteenusest ja iseseisvast õe õendusteenuse rahastamist 2020. aastal (tutvustav info: vastuvõtust. Seejärel saab otsustada, kas lisada eraldi teenus või mahub https://tervisekassa.ee/uudised/oendusteenus- teenus olemasolevate alla. hooldekoduskvaliteedimark). Tegemist oli olulise sammuga, mis aitas parandada üldhooldekodudes elavate inimeste Selgitame, et eelnõu ei muuda põhimõtet, et tervishoiuteenuse osutamise tervishoiuteenuse kättesaadavust. Tervisekassa ja Terviseameti nõuded, sealhulgas dokumenteerimise kohustus, tulenevad koostöös leiti toona, et teenuse osutamiseks võiks ajutiselt sobida tervishoiuteenuse sisust ega sõltu tegevusloa liigist või teenuse koduõenduse tegevusluba, kuna üldhooldekodude osutamise kohast. Tervishoiuteenuse osutamisel kehtivad ühtsed õendusteenusele eraldi tegevusluba ei olnud. Samas rõhutati, et kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuded sõltumata sellest, kas teenust tulevikus tuleks üldhooldekodude õendusteenusele luua eraldi osutatakse kodus, hooldekodus või muus keskkonnas. tegevusluba, arvestades teenuse sisu, sihtrühma ning Samuti ei tulene eelnõust kohustust kohaldada hooldekodudes rahastusmudelit. Vahepeal on lisandunud õendusteenus ka osutatavale õendusteenusele automaatselt kõiki koduõendusteenuse erihooldekodudes. korralduslikke erisusi. Teenuse osutamise sagedus ja ulatus peavad lähtuma eelkõige patsiendi terviseseisundist ja tegelikust abivajadusest. Meile teadaolevalt alustas käesoleva aasta kevadel Terviseamet Küsimused, mis puudutavad teenuse korralduse täpsemat ulatust ja osades hooldekodudes riiklike järelevalve menetlustega rahastamisega seotud tingimusi, vajavad täiendavat arutelu koduõendus tegevusloa vastavuse osas. Nende käigus on Tervisekassaga ning vajadusel täpsustamist rakenduspraktikas. Samas ei asutustele esitatud nõudeid, mis lähtuvad koduõendusteenuse näe VTK ette konkreetsete teenuste (nt hooldekodudes osutatava regulatsioonidest. Terviseameti inspektorid ei ole teadlikud õendusteenuse) detailset korraldust ega muuda kehtivaid rahastamise taustast, et üldhooldekodud on neile lubatud eraldi tegevusloa tingimusi. loomise ootuses, mis vähendaks asjatut segadust ja ebamõistlikku halduskoormust. Terviseamet nõuab hooldekodudelt kõigi koduõenduse nõuete täitmist: epikriiside koostamist ja edastamist Terviseinfosüsteemi (edaspidi TIS-i) iga 3 kuu järel, õdedelt koduõenduskoolituse olemasolu jms. Paljud üldhooldekodu elanikud elavad asutuses 10 ja enam aastat, erihoolekandes ka 30 aastat, sageli muutusteta terviseseisundis. Sellisel juhul tuleb koostada ühele inimesele üle 40 - 120 epikriisi, millel puudub sisuline väärtus ja mis koormab asjatult nii hooldekodusid kui ka infosüsteeme. Mõnes asutuses on järelevalve käigus nõutud isegi perearsti saatekirju, kuigi Tervisekassa on need konkreetselt välistanud. Tekkinud on olukord, kus osad reeglid kehtivad ja teised mitte – ning asutused ei tea enam, millistest juhistest lähtuda. Hooldekodudele eraldi õendusteenuse tegevusluba Palume selgelt määratleda hooldekodude õendusteenus ning lõpetada koduõenduse nõuete mehaaniline rakendamine teenusele, mis on oma olemuselt erinev. Palume luua hooldekodude õendusteenusele eraldi tegevusluba, mis arvestaks teenuse iseloomu ja hooldekodudes elavate inimeste huve. Benita Kodu AS Ei ole selgelt väljendanud, millist alternatiivi toetatakse Selgitatud Teenuste kirjelduse seos kvaliteedimäärusega ja nõuete Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole luua täiesti uut ja eraldiseisvat proportsionaalsuse hindamine ja kvaliteedi hindamise süsteemi tegevusloa menetluses, vaid siduda tegevusloa andmine senisest selgemalt juba kehtivate tervishoiuteenuste Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuetega. Need nõuded tulenevad TTKS § väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) tuuakse välja, et kehtiv 3² alusel kehtestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse õigus ei toeta piisavalt tervishoiuteenuste tegevusloa eesmärki, tagamise regulatsioonist. teenuse osutamiseks on olemas vajalikud tingimused ning seda Eelnõuga täpsustatakse tegevusloa kontrollieset selliselt, et Terviseametil osutatakse tõenduspõhiselt, kvaliteetselt ja patsiendiohutust oleks võimalik hinnata, kas taotletava teenuse sisu vastab tegevusalale järgides. Samal ajal kehtib määrus ”Tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kas teenuse osutamise korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise ja patsiendiohutuse tagamise nõuded”, kus on sätestatud nõuded meetmed võimaldavad teenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Seega ei tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tugine hindamine vabale kaalutlusele, vaid olemasolevatele kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamisel, mis iseenesest hõlmab paljuski sama patsiendiohutuse nõuetele ning teenuse sisulisele kirjeldusele. informatsiooni, mida soovitakse tegevusloa taotlemisel hinnata. Samal põhjusel nähakse ette ka kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse Antud määrust selles VTK kehtiva õiguskorra kirjelduses ei esitamine tegevusloa taotlemisel ning võimalus küsida vajaduse korral mainita. Plaanitud muudatusega ei tohi tekkida n.ö paralleelseid teenuse kirjeldust, teenuse osutamise korralduse kirjeldust ja teavet dubleerivaid kohustusi ning VTK-s võiks olla selgemalt välja teenuse tõenduspõhisuse kohta. Nende andmete eesmärk on võimaldada toodud kehtiva kvaliteedimääruse ja tegevusloa koosmõju ning hinnata, kas teenuseosutaja on kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise täpsustada kehtiva õiguskorra kirjeldust. Dubleerivad kohustused nõuded juba teenuse kavandamisel läbi mõelnud ning kas kavandatav tooksid kaasa tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO-de) teenus vastab tervishoiuteenuse sisule. halduskoormuse tõusu ning see läheb vastuollu VTK-s esitatud eesmärkidega. Ühtlasi on VTK-s välja toodud, et muudatuse eesmärk on luua selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele. Samas ei ole VTK-s vastavaid nõudeid kirjeldatud ehk puudub võimalus hinnata, kas tegemist on selgete ja proportsionaalsete nõuetega. Palume täiendada VTK-d selliselt, et tegevusloa kontrollesemes oleks kirjeldatud selged nõuded, mille alusel hinnatakse tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust. Teenuse kirjeldus ja võrdle TTO-de kohtlemine Selgitatud Lisaks on VTK-s märgitud, et kaalutakse võimalust nõuda Selgitame, et eelnõuga ei kehtestata Terviseametile kohustust nõuda haiglavõrgu arengukava haiglatelt teenusekirjeldust üksnes juhul, täiendavat teenusekirjeldust, vaid tegemist on kaalutlusõigusega, mida kui Terviseamet peab seda vajalikuks – näiteks kui soovitakse kasutatakse üksnes vajaduse korral. Täiendavate andmete küsimine on osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Siinkohal ette nähtud erandkorras, eelkõige olukordades, kus taotletav teenus tooks välja võrdse kohtlemise põhimõtte, et taoliste erisuste puhul erineb tavapärasest või ei ole selle sisu ja korraldus esitatud andmete peab see kohalduma ka teistele asutustele, mitte ainult põhjal piisavalt selge. haiglavõrgu arengukava haiglatele. Kaalutlusõigus ei ole seotud üksnes haiglavõrgu arengukava haiglatega, vaid on üldkohaldatav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. Seega tagatakse ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, kuna täiendavate andmete küsimise võimalus on Terviseametil kõigi taotlejate suhtes samadel alustel. Eesti Õdede Liit Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik Selgitatud ajakohastamine) See suund aitab kujundada kvaliteedi- ja riskipõhist Selgitame, et eelnõuga ei ole kavandatud muuta tegevuslubade süsteemi tervishoiukorraldust ning toetab tervikvaadet tervishoiuteenuste selliselt, et teenuse liigipõhisus kaoks või õendusteenused muutuksid kvaliteedi ja ohutuse tagamisel. nähtamatuks. Tegevusloa andmine jääb ka edaspidi seotuks konkreetse tervishoiuteenuse või erialaga, mis võimaldab eristada erinevaid Õendusteenuse nähtavus teenuseid, sealhulgas iseseisvaid õendusteenuseid. Eelnõu eesmärk on võimaldada paindlikumat tegevuslubade kasutamist Peame oluliseks, et tegevuslubade süsteemi kaasajastamisel ei samas tegevuskohas ning vähendada põhjendamatut halduskoormust, muutuks õendusteenused nähtamatuks. Kui tegevusluba muutub mitte kaotada teenuste eristatavust. asutusepõhiseks ja teenuse liigipõhisus kaob, võib kaduda selgus, milliseid iseseisvaid õendusteenuseid asutuses osutatakse. Soovitame säilitada tegevuslubade infosüsteemis teenusepõhised märgendid (nt iseseisev õendusvastuvõtt, koduõendus, koolitervishoid jne). See tagaks õendusteenuste eristatavuse ja nähtavuse nii planeerimises, kvaliteedi hindamisel kui ka rahastuses. Nõuded iseseisvalt tegutsevale õele Selgitatud Toetame põhimõtet, et iseseisva tegevusloa taotlemisel peaks Selgitame, et eelnõuga ei muudeta tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni- kehtima täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue. See võib ega pädevusnõudeid, sealhulgas iseseisvalt tegutsevale õele kehtivaid hõlmata varasema kutsealase kogemuse olemasolu või pädevuse nõudeid. Nimetatud nõuded tulenevad kehtivatest õigusaktidest ning on hindamist, et tagada teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. aluseks ka tegevusloa taotlemisel, mistõttu ei käsitle käesolev eelnõu Iseseisva vastuvõtu õiguse andmine võiks eeldada kindlat erialast täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist. kompetentsitaset ja vajaduse korral vastavat täiendusõpet. Eelnõu eesmärk on täpsustada tegevuslubade andmise aluseid ja siduda Pädevuse hindamise süsteem peab olema läbipaistev ja toetama need enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, mitte õe professionaalset arengut. Tervisekassa rahastusmudel peaks muuta tervishoiutöötajate kutsealaseid nõudeid ega pädevuse hindamise tunnustama õe iseseisvat rolli ning võimaldama teenuse süsteemi. rahastamist ka kvaliteedi ja tulemusnäitajate alusel, mitte üksnes Samuti ei käsitle eelnõu tervishoiuteenuste rahastamise põhimõtteid, mis tegevusloa olemasolu põhjal. kuuluvad Tervisekassa pädevusse. Kvalifikatsiooni ja rahastusmudeli seosed, sealhulgas õe iseseisva rolli arvestamine, on käsitletavad eraldi aruteludes Tervisekassaga. Õe ja arsti koostöö Selgitatud Juhime tähelepanu “Tervishoiuteenuste tegevuslubade Viidatud kokkuvõttes esitatud sõnastuse eesmärk ei ole olnud jätta muljet, regulatsiooni ajakohastamine. Kokkuvõte Sotsiaalministeeriumi et õe iseseisev tegutsemine oleks piiratud, vaid rõhutada koostöövajadust kohtumistest partneritega (2024/2025)” toodud punkti „Õe keerukamate juhtumite käsitlemisel ning patsiendiohutuse tagamisel. iseseisev vastuvõtt ja koduõendus“, kus on kirjas: „Arutati õe Eelnõuga ei muudeta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid ega kehtivaid iseseisva vastuvõtu seotust arstiga. Leiti, et õe töö peab olema pädevuspiire. seotud arstiga, et tagada arsti kättesaadavus keerukamate juhtude ja kodudes tehtavate protseduuride (nt kateetri vahetus, morfiini manustamine) korral.“ Praegusel kujul võib see jätta eksliku mulje, et õde ei või tegutseda iseseisvalt isegi oma pädevuse piires. Rõhutame, et õe iseseisev tegevus peab põhinema professionaalsel autonoomial – õde tegutseb oma pädevuse ja vastutuse raames ning kaasab arsti siis, kui patsiendi seisund või kliiniline olukord seda nõuab. Koduõenduses ja õe iseseisval vastuvõtul on arst koostööpartner. Patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet tulenevad koostööst, selgetest vastutusaladest ja pädevuspõhisest tööjaotusest. Koostöö Selgitame EÕL on valmis ja soovib panustada aruteludesse ja Eesti Õdede Liit oli kaasatud väljatöötamiskavatsuse koostamisse ning töögruppidesse, mis puudutavad õendusteenuste korraldust, nende seisukohti on arvestatud kavandatavate muudatuste pädevusi, tegevuslubade regulatsiooni ja rahastust. Peame kujundamisel. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Eesti Õdede oluliseks, et õendust professionaalselt esindavad organisatsioonid Liidule, et tagada nende edasine sisuline kaasatus oleksid kaasatud otsustusprotsessidesse, mis mõjutavad õendusteenuste arendamist ja kättesaadavust Eestis. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Arvestatud Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine) Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole kehtestada täiendavaid või dubleerivaid kvaliteedinõudeid, vaid siduda tegevusloa menetlus senisest Leiame, et praegu kehtivad nõuded on ajakohastamata ja selgemalt kehtiva kvaliteedi ja patsiendiohutuse regulatsiooniga. üledetailiseeritud, mis piiravad ruumide ja seadmete paindlikku Tervishoiuteenuse osutaja kohustus tagada kvaliteet ja patsiendiohutus kasutust ning ei toeta piisavalt teenuse sisulise kvaliteedi ja tuleneb juba TTKS § 3² alusel kehtestatud määrusest „Tervishoiuteenuste ohutuse arendamist. Ressurss, mis praegu kulub tehniliste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“, mille kohaselt peab parameetrite dokumenteerimisele ja kontrollimisele, tuleks teenuseosutaja enne teenuse alustamist läbi mõtlema kvaliteedisüsteemi suunata tegevustele, mis otseselt toetavad teenuse kvaliteedi, toimimise ja selle rakendamise. ohutuse ja patsiendikesksuse tagamist. Eelnõuga ei nähta ette, et Terviseamet hindaks süvitsi erialaspetsiifilist meditsiinilist pädevust ega teostaks teenuse sisulist ekspertiisi kitsastes Suund kvaliteedi/ohutuse tagamisele ja parendamisele erialavaldkondades. Tegevusloa menetluses hinnatakse eelkõige seda, kas teenuse osutamiseks on loodud asjakohane korraldus ning kas 1) Kaalumist väärt on ettepanek, et nõuda tegevusluba kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on läbi mõeldud ja taotlevalt teenuseosutajalt kavandatava teenuse kirjeldust, et rakendatavad. mõista, kas teenust hakatakse osutama kvaliteetselt ja ohutult. Teenuse täpsemat kirjeldust küsitakse üksnes vajaduse korral, kui Täiendavat selgitust vajab, mida see kirjeldus täpsemalt tähendab esitatud andmete põhjal ei ole taotletava teenuse sisu, ulatus või ja kuidas seda standardiseerida, et vähendada segadust taotlejate korraldus piisavalt arusaadav. Tegemist on kaalutlusõigusega, mida seas. Hindamisalused peavad olema selged nii taotlejale kui ka kasutatakse erandkorras, et vältida ebavajalikku halduskoormust. hindajale, et vältida ajakulu. Samuti nõustume, et nõuete ühtsus ja arusaadavus on oluline. Eelnõu ei dubleeri kvaliteedi määruses sätestatut, vaid toetub sellele ning loob 2) Tunnust väärib asjaolu, et kavandatav tegevusloa seose tegevusloa menetluse ja kvaliteedi tagamise nõuete vahel. taotlemise ja väljastamise protsess on suunatud kvaliteedi ja ohutuse parendamisele. Siinkohal peab tegevusloa taotlemise protsess olema seotud määrusega „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ (edaspidi kvaliteedi määrus) ning nõudeid erinevates õigusaktides peavad olema integreeritud, mis on hea õigusloome aluseks. Näiteks ei ole vajalik nõudeid dubleerida või siis seada sisult vastukäivaid kohustusi. Kui tegevusloa protsess toetub ka kvaliteedi määrusele, siis on vajalik vastavas määruses olevad nõudeid täpsustada, et tagada ühemõttelisus. Näiteks kehtiv määrus nõuab, et tervishoiuteenuse osutajal oleks kvaliteedisüsteem, kuid ei kirjelda, kuidas selle toimivust hinnatakse või tunnustatakse. Kehtivas määruse tekstis ei ole selge, kas Terviseamet aktsepteerib haigla sisemist kvaliteedikäsiraamatut või nõuab välist sertifikaati. Selgete nõuete olemasolul väldime olukorda, kus erinevaid teenuseosutajaid hinnatakse subjektiivselt. Mõistame soovi anda Terviseametile rohkem kaalutlusõigust teenuste ohutuse ja kvaliteedi üle otsustamisel. Küsimusi tekitab riigi võimekus omada piisava väljaõppega personali teenuste hindamiseks olukorras, kus tegu on kitsalt spetsialiseeritud erialateenusega, näiteks neurokirurgia või reumatoloogia. Spetsialistide arv Eestis, kes oskavad sisuliselt hinnata sääraste teenuste kvaliteeti, on väga piiratud, ning nende aega on vaja hinnatavate teenuste osutamiseks. Läbipaistvuse ja objektiivsuse tagamiseks on vajalik luua selged kriteeriumid ja indikaatorid kvaliteedi ning ohutuse hindamiseks, mis põhinevad näiteks olemasoleval õigusloomel, teenuseosutajate ja erialaühenduste tagasisidel, rahvusvahelisel praktikal jms. Tegevusloa muutmine, lihtsustatud korras tegevusloa Selgitame taotlemine ja tegevuslubade tähtaegsus Selgitame, et eelnõu ei muuda tegevusloa andmise üldpõhimõtet, mille 1) Võimaldada teatud tingimustel pikalt tegutsenud kohaselt on tegevusluba seotud konkreetse tegevuskohaga ning selle tervishoiuteenuse osutajatel lihtsustatud korras taotleda eesmärk on tagada riiklik eelkontroll enne tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa muutmist- näiteks kui teenuse osutaja soovib kolida alustamist. See tähendab, et enne teenuse osutamist peab olema uude üksusesse vms. Muudatuse aluseks on eeldus, et riigil on hinnatud, kas teenuse osutamiseks on loodud nõuetele vastavad riskipõhine hindamissüsteem, mis põhineb näiteks tingimused, sealhulgas ruumid, personal ja töökorraldus. Seetõttu ei ole tulemuslikkusel, protsessi sujuvusel ja patsientide tagasisidel. võimalik loobuda tegevusloa eelkontrolli iseloomust ega asendada seda Riiklik järelevalve võiks sellises olukorras käivituda vaid siis, kui üksnes tagantjärele riskipõhise järelevalvega. teenuseosutaja tegevuse osas on tekkinud kahtlusi - näiteks Kahjuks ei ole võimalik ka tegevusloa andmist siduda ISO-standarditele ravitulemuste olulisel langemisel või korduvate samasisuliste vastava akrediteeringuga, kuigi ettepaneku eesmärk on igati kaalumist kaebuste laekumisel jt. väärt ja arusaadav. ISO-akrediteeringut on üldjuhul võimalik taotleda alles 2) Arvestades riigi väiksust, võiks kaaluda tegevusloa pärast tegevuse alustamist ning see on reeglina seotud konkreetse lihtsustatud taotlemist ja automaatset uuendamist olukorras, kus tegevuskohaga. Samas on tegevusluba eelduseks tervishoiuteenuse osutatav teenus on akrediteeritud/sertifitseeritud kolmanda osutamise alustamiseks ning selle eesmärk on tagada nõuetele vastavus osapoole poolt, näiteks rahvusvaheline assessor, või kui teenus juba enne tegevuse alustamist. on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuses. Näiteks ISO Eelnõuga ei kavandata ka tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. 15189 alusel akrediteeritud laboriteenused võiks .automaatselt Tegevusloa kehtivuse sidumine tähtajaga ei ole vajalik, kuna kehtivas lugeda tegevusluba omavateks. 3) Kui eesmärgiks on pidev suund kvaliteedi jälgitavusele ja õiguses on Terviseametil juba olemas järelevalvevahendid, mis parendamisele, siis võiksid olla tegevusload tähtajalised ja/või võimaldavad sekkuda juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele. tähtajalisus võiks põhineda Terviseameti riskihindamissüsteemil. Vastavat kontrolli teostav institutsioon (Terviseamet) peaks kaasama erialaseltsid, kellel on pädevus oma erialase teenuse kvaliteedistandardite väljatöötamiseks. Täpsustused väljatöötamiskavatsuse tekstis Selgitame 1) Funktsioonipõhine lähenemisviis Väljatöötamiskavatsuses 1) Funktsioonipõhine lähenemisviis on mainitud, et ruumide ja vahendite nõuetes võetakse aluseks funktsioonipõhine lähenemisviis. Siinkohal on vajalik selgitada, Funktsioonipõhise lähenemisviisi all peetakse silmas seda, et teenuse mida tähendab, funktsioonipõhine lähenemisviis, mille kohaselt osutamiseks nõutavad ruumid ja vahendid määratletakse eelkõige nende tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole eesmärgi ja kasutusotstarbe kaudu, mitte ammendava ja jäiga loetelu vaja sätestada nende üksikasjalikku loetelu. Selgusetuks jääb, alusel. See tähendab, et regulatsioonis ei sätestata üksikasjalikult kõiki kuidas funktsioonipõhine lähenemisviis erineb vahendite konkreetseid, vaid hinnatakse, kas teenuse osutamiseks vajalik üksikasjalikust loetelust. Üks võimalus on kirjeldada määrustes funktsionaalsus on tagatud ning kas teenust on võimalik osutada ohutult ühemõtteliselt, et tehniliste nõuete loetelu (nt aparatuur, ruumid, ja kvaliteetselt. pindala) ei ole ammendav ega siduv, vaid esitatakse vajadusel Selline lähenemine erineb loetelupõhisest regulatsioonist selle poolest, et juhisena, mille alusel hinnatakse funktsionaalsust ja riskitaset ei seo teenuseosutajat konkreetsete tehniliste lahendustega, vaid võimaldab valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule ja 2) Kohandatud Tervisekassa rahastusmudel Selgitust vajab riskitasemele. ettepanek, et “kohandada Tervisekassa rahastusmudelit nii, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja 2) Tervisekassa rahastusmudel seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid”. Lisaks Väljatöötamiskavatsuses toodud suund viitab vajadusele liikuda eelnevale on vajalik täpsustada, kuidas see muudatus haakub rahastusmudeli arendamisel lähenemise poole, kus suurem rõhk on TTKS-i ja sellega seotud määruste muutmisega. teenuse sisulisel põhjendatusel, kvaliteedil ja tulemuslikkusel. Käesolev eelnõu ei muuda Tervisekassa rahastusmudelit ega tervishoiuteenuste loetelu kulukomponentide kujundamist, kuid loob regulatiivse eelduse, vähendades loetelupõhiste tehniliste nõuete jäikust. Piirkondliku haigla võimaluste laiendamine Selgitame Toetame mõtet, et piirkondlik haigla võiks osutada laboriteenust oma tütarhaigla ruumides ilma, et tütarhaiglal endal peaks olema Toetame laboriteenuse osutamise võimaldamist kirjeldatud viisil. eraldi laborimeditsiini tegevusluba või tööle võetud laboriarst, tingimusel, et on tagatud vastutuse kandmine ja järelevalve Samas leiame, et teatud tervishoiuteenuste puhul ei ole võimalik selgus. Samuti tuleks kaaluda võimalust laiendada sarnast analoogset lähenemist automaatselt üle kanda. Erinevate teenuste põhimõtet teistele teenustele, mida on mõistlik osutada osutamine, sealhulgas näiteks süsteemravi, eeldab tervikliku teenuse tütarhaiglate või kodulähedase ravi raames, arvestades teenuste korralduse, vastutuse ja patsiendiohutuse aspektide eraldi hindamist. tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaalu. Näiteks võiks Seetõttu tuleb selliste lahenduste rakendatavust hinnata teenusepõhiselt, see puudutada süsteemravi osalist teostamist väiksemas haiglas, arvestades konkreetse teenuse sisu, riske ja korralduslikke eripärasid. kus ei ole võimalik taotleda eraldi tegevusluba, kuid kus on oluline tagada patsiendile kodulähedane ravi. Sellistel juhtudel Küsimused, mis puudutavad teenuse osutamist osade kaupa või koostööl osutatakse sageli mitte tervikteenust (nt kogu keemiaravi tsüklit), põhineva mudeli alusel, eeldavad täiendavat analüüsi ning on vaid üksikuid teenuse osi, mis on vastava personali ja tehnilise käsitletavad eelkõige rakendusaktide tasandil, kus on võimalik vajaduse võimekusega võimalik kohapeal teostada. Praegu on tegevusloa korral täpsustada vastavaid nõudeid ja tingimusi. väljastamine seotud tervikteenusega, mistõttu tuleks kaaluda Eelnõu eesmärk ei ole kehtestada paralleelseid või kattuvaid nõudeid õigusliku raamistiku täpsustamist, et võimaldada tegevusloa valdkondades, mis on juba reguleeritud eriseadustega (nt kiirgusohutuse andmist või teenuse osutamist modulaarse või koostööl põhineva või ravimite käitlemise nõuded), vaid siduda tegevusloa menetlus mudeli alusel. olemasolevate nõuetega ning arvestada neid tervikuna. Ressursside optimaalseks kasutamiseks lisada selgesõnaline erisus labori- ja radioloogiateenuste ning teiste eriregulatsiooniga tegevuste kohta, millele kehtivad täiendavad nõuded eriseaduste või rahvusvaheliste standardite alusel. Väljatöötamisel kaasata Keskkonnaametit, Ravimiametit jt asutusi, kes tegelevad vastavate tegevuslubade väljastamisega. Nimetatud valdkonnad on juba reguleeritud eriseadustega (nt Kiirgusseadus). Kui kehtestame paralleelseid ruumi või seadmenõudeid, siis tekiks dubleerimine ja vastuolu. Soovitame kaardistada ja siduda olemasolevad regulatiivsed nõuded tegevusloa menetlusega, et vältida kattuvusi ja vähendada halduskoormust. Näiteks on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded juba eraldi seadusandlusega reguleeritud. Tegevuslubade ühendamise piiritlemine riskitaseme järgi Selgitame Kaaluda põhimõtte kehtestamist, et tegevuslubade ühendamine Oleme kaalunud tegevuslubade ühendamise võimalusi eelkõige on lubatud ainult juhul, kui: olukordades, kus teenused on sisuliselt lähedased ja neid osutatakse 1) teenused on samal riskitasemel (nt esmatasand, sama teenuseosutaja poolt ühtse korralduse alusel, näiteks haigla poolt ambulatoorne, statsionaarne), päeva- või päevakirurgia teenuste osutamisel. 2) tegevus toimub samades ruumides või sama kvaliteedisüsteemi raames, Samas leiame, et üldise põhimõtte kehtestamine üksnes riskitaseme 3) vastutus on üheselt määratletud. alusel ei ole piisav, kuna tegevuslubade ühendamise võimalus sõltub lisaks teenuse riskitasemele ka sellest, kas erinevate tegevusloa liikide Riskipõhine lävend aitab vältida, et „ühe tegevusloaga“ puhul kehtestatud nõuded, sealhulgas pädevusnõuded, sisuliselt hakatakse katma liiga eriilmelisi ja riskantseid teenuseid, mis kattuvad. Juhul kui nõuded on võrreldavad ja tagavad teenuse ohutu ja nõuavad erinevat järelevalvet kvaliteetse osutamise, on võimalik neid arvestada ka ühe tegevusloa raames. Kui aga nõuded erinevad, ei ole tegevuslubade ühendamine põhjendatud. Tartu Ülikooli Kliinikum Selgitame Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine Selgitame, et eelnõu ei muuda tegevusloa andmise põhimõtet asukohapõhisest asutusepõhiseks. Tegevusluba on ka edaspidi seotud Tegevuslubade süsteem vajab ajakohastamist selliselt, et see konkreetse tegevuskohaga ning selle eesmärk on tagada riiklik eelkontroll toetaks tõenduspõhist ja kvaliteetset teenuseosutamist ning looks enne tervishoiuteenuse osutamise alustamist. See tähendab, et igas paremad võimalused uuenduslike töökorralduslike ja tegevuskohas peab olema hinnatud nõuetele vastavus, sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks. Tegevuslubade ruumide, personali ja töökorralduse osas. regulatsioon peaks olema seotud tervishoiuteenuse osutaja patsiendiohutuse ja kvaliteedisüsteemidega. Oleme oma Oleme kaalunud tegevuslubade ühendamise võimalusi eelkõige tähelepanekud ja ettepanekud varasemal kohtumisel teinud, olukordades, kus teenused on sisuliselt lähedased ja neid osutatakse lähtudes nüüd tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni sama teenuseosutaja poolt ühtse korralduse alusel, näiteks haigla poolt ajakohastamise dokumendist toome välja olulisema haigla päeva- või päevakirurgia teenuste osutamisel. seisukohast. Samas leiame, et üldise põhimõtte kehtestamine üksnes riskitaseme Tegevuslubade paljusus alusel ei ole piisav, kuna tegevuslubade ühendamise võimalus sõltub lisaks teenuse riskitasemele ka sellest, kas erinevate tegevusloa liikide Tegevuslubade taotlemise põhimõtted ja nõuded ning nende puhul kehtestatud nõuded, sealhulgas pädevusnõuded, sisuliselt menetlemine ja andmine on loonud olukorra, kus viimaste kattuvad. Juhul kui nõuded on võrreldavad ja tagavad teenuse ohutu ja aastatega on ühele tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi TTO) kvaliteetse osutamise, on võimalik neid arvestada ka ühe tegevusloa tekkinud palju erinevaid tegevuslubasid, nii erinevatele raames. Kui aga nõuded erinevad, ei ole tegevuslubade ühendamine tegevuskohtadele kui ka erinevate teenuste osas, sh iseseisvad põhjendatud. õe/ämmaemanda vastuvõtud, muude spetsialistide teenused. Kui tegemist on HVA haiglaga, siis haiglal peaks olema, tulenevalt tema liigist, üks tegevusluba, kus kajastuvad teenuse osutamise Akrediteeringute ja sertifikaatide osas selgitame, et need ei asenda kohad, teenused, tervishoiutöötajad jm sellega seonduv. Ehk tegevusloa menetluses tehtavat eelkontrolli. Lisaks on sellised tegemist peaks olema asutusepõhise tegevusloaga, kus akrediteeringud reeglina seotud juba toimiva teenuse osutamisega ning kajastuvad erinevad tegevuskohad ja teenused. Antud neid on võimalik taotleda pärast tegevuse alustamist. väljatöötamise kavatsusest jääb arusaamatuks, miks juba analüüsi protsessis välistatakse lahendus üks TTO = üks Tegevusloa muutmise osas lähtutakse põhimõttest, et muudatus on tegevusluba. Haigla töötab tervikliku organisatsioonina, sõltumata vajalik eelkõige juhul, kui muutuvad tegevusloa kontrollieseme mitmes hoones ja/või aadressil teenuseid osutatakse, kus on seisukohalt olulised asjaolud, nagu teenuse osutamise koht, teenuse sisu, rakendatud ühtsed kvaliteedijuhtimissüsteemi tegevused, personal või muud tingimused, mis võivad mõjutada teenuse ohutust ja sealhulgas ka patsiendiohutusega seotud protsessid. Suurtel kvaliteeti. haiglatel on tervishoiuteenuste osutamiseks hooneid, sealhulgas ka kõrvuti olevaid hooneid, mis on erineva aadressiga (maja numbriga). Tegevusluba peaks olema seotud ja toetama haigla terviklikku tegevust. Haigla vaates ei peaks rangelt tegevuslubasid jagama osutatava ravitüübi põhiselt (statsionaarne-, päevaravi või ambulatoorne teenus). Patsientide raviteekond on terviklik protsess ning vastavalt patsiendi vajadusele ja võimalustele see toimub. Samuti ei peaks eraldi tegevuslubasid olema haigla vaates iseseisva õendus- ja ämmaemandus vastuvõttudele või spetsialistide (füsioterapeudid, logipeedid, psühholoogid) vastuvõttudele. Tegevuslubade andmisel tuleks arvestada ka olemasolevate akrediteeringutega. Kas laboriteenuste osutamiseks on vaja rakendada topelt kontrolle – tegevusloal olev viide akrediteeritusele peaks olema piisav. Selgemat täpsustust vajavad tähtajatu tegevusloa puhul muutmise tingimused. Milliste muudatuste (näiteks ruumid, seadmed) puhul on vajalik tegevusloa muutmine ja millal mitte? Vältima peab siin kindlasti liigset bürokraatiat ja tegevusi Ruumide nõuded, kirjeldused ja ristkasutus Arvestatud Täna kehtivad ruumidele täpsed pindala ja sisustust käsitlevad nõuded (nt kindel ruutmeetrite arv, ruumide liigid: vastuvõturuum, protseduuriruum, ooteala jne), samuti sisseseadele ja aparatuurile (nt stetoskoop, vererõhuaparaat, EKG aparaat). Kehtivad nõuded on ajakohastamata ja liiga detailsed, samas ei arvesta kaasaegse meditsiinipraktikat ja toimunud tehnoloogilisi arenguid. Keskenduma peaks tervishoiuteenuste ohutule ja kvaliteetsele osutamisele, sõltumata konkreetsest ruumi numbrist ja ruutmeetrist või seadmete loetelust. Toetame välja toodud funktsioonipõhist ja üldistatumat lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja määrata üksikasjalikku loetelu. Täpsemad nõuded peaks pigem olema kirjeldatud ja täpsemalt välja toodud invasiivsete ja kõrge riskitasemega teenuste puhul. Lähtudes ruumiressursi kallidusest peaks tervishoiuteenuste nõuetele vastavat ruumi saama kasutada vastavalt kokkulepetele erinevad tervishoiuteenuste osutajad või sama tervishoiuteenuse osutaja puhul osutada sarnaste vajaduste ja nõuetega teenuseid samas ruumis. Teenuste sisu ja kvaliteet Arvestatud Tegevusluba peaks andma ülevaate osutatavast tervishoiuteenusest ja milliseid teenuseid täpsemalt osutatakse, kuidas on tagatud kvaliteet ja patsiendiohutus. Tuues tegevusloa taotlusesse sisse lühikese ja selge teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas tervishoiuteenus on korraldatud, et see oleks kvaliteetne ja ohutu ning millisel viisil seda osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, asjakohaste juhiste kasutamine ja personali pädevus. Ravikvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud nõuded on juba sätestatud kvaliteedimääruses ning sellega seotud tegevused on haiglates rakendatud. Tuues tegevuslubadesse sisse kvaliteedi ja ohutuse nõuded ei toiks see muutuda dubleerimiseks ja tekitada täiendavat bürokraatiat. Viited haigla kvaliteedisüsteemile ja selle rakendamisele peaks olema tegevusloa tähenduses piisav. Vähendada bürokraatiat ja tagada töötav kaasaegne Selgitame tegevuslubade taotlemise ning menetlemise protsess ja keskkond. Tänane Medre iseteeninduskeskkond seda ei ole. Täna on Nõustume, et tegevuslubade taotlemise ja menetlemise protsess peab tegevuslubade menetlus ruumide, teenuste ja töötajate lisamisel olema võimalikult lihtne, selge ja toimiv ning toetama kaasaegseid ning muutumisel suurhaigla ehk piirkondliku haigla osas töökorralduse vajadusi. Samas märgime, et infosüsteemide, sealhulgas ebamõistlikult suur ja töömahukas. Nõutud andmete esitamine ja tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE), arendamine eeldab muutmine Medre iseteeninduskeskkonnas on väga töömahukas, täiendavaid rahalisi ja tehnilisi ressursse. halvasti toimiv, oma puuduste ning vigadega. Näiteks tervishoiutööjate nimed ja koodid tuleb üks haaval sisestada, Oleme edastanud vastava ettepaneku Terviseametile, et MEDRE taustal toimub andmebaasi kontroll. Samas on olemasolevatele tulevikus kavandatavate arenduste puhul võetaks esitatud kitsaskohad tegevuslubadele kopeeritud tervishoiutöötajate registrist kõik selle arvesse ning hinnataks võimalusi kasutusmugavuse parandamiseks. TTO töötajad, sõltumata kes millise eriala teenust osutab või mida on TTO sisestanud ja esitanud. Iga töötaja andmete muutmine toimub ükshaaval kustutamise ja lisamisega, failina töötajate andmeid lisada ja muuta ei saa. Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik Selgitatud ajakohastamine Toetame tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tegevuslubade Selgitame, et eelnõu ettevalmistamise käigus kohtuti ka Eesti regulatsiooni korrastamise ideed ja nõustume VTK koostajate Tervisekeskuste Liiduga ning arutati võimalust käsitleda vastavat teemat väitega, et täna kehtivad tegevuslubade nõuded keskenduvad tegevusloa regulatsioonis. Aruteludes toodi esile, et sellise lahenduse liigselt tehnilistele aspektidele – nagu ruumide pindala või rakendamine eeldaks tegevusloa kontrollieseme täiendamist, sealhulgas seadmete loetelud – ega arvesta piisavalt teenuse tegelikku sisu õe olemasolu nõude kehtestamist. Käesoleva eelnõu ettevalmistamise ja kvaliteeti. Nõustume, et erinevate tegevusloa liikide nõuded raames ei leidnud see ettepanek siiski toetust. põhjustavad perearstidele ebamõistlikku halduskoormust, sundides neid taotlema näiteks erinevat tegevusluba Samuti arutati tervisekeskuse tegevusloa loomise võimalust, kuid ka seda koolitervishoiuteenuse osutamiseks tingimustes, kus ruumi- ja ettepanekut ei toetatud. Selline lahendus eeldaks, et tervisekeskuses vahendinõuded selle teenuse osutamiseks on sisuliselt samad kui tegutsevad teenuseosutajad, eelkõige perearstid, tegutseksid ühe perearstiabis ja teenust osutatakse samas tegevuskohas. Samuti juriidilise isiku kaudu, kuna tegevusluba saab anda üksnes ühele toetame tervisekeskustele ühtse tegevusloa loomise ideed ja juriidilisele isikule. Praktikas rahastab Tervisekassa tervisekeskusi ka ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist. koostöökokkulepete alusel, kus teenuseid osutavad kõik eraldiseisvad juriidilised isikud. Sellises mudelis ei ole võimalik anda ühtset tegevusluba kogu tervisekeskusele, isegi juhul, kui osa teenuseid (va perearstiabi) võib olla sisse ostetud teistelt teenuseosutajatelt. Tegevusloa seos TerK rahastamisega Selgitame Ent samal ajal rõhutame, et meie hinnangul on avalikustatud VTK Selgitame, et väljatöötamiskavatsuse eesmärk on kirjeldada lõpliku seisukoha võtmiseks siiski veel liiga infovaene. Näiteks kavandatavate muudatuste põhimõtteid ja suunda, mitte anda puuduvad selles selged põhimõtted, kuidas uus tegevuslubade ammendavat ülevaadet kõikidest rakenduslikest lahendustest. süsteem hakkab mõjutama Tervisekassa perearstiabi Tervisekassa rahastusmudeli kujundamine ei ole käesoleva eelnõu rahastusmudelit, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa reguleerimisalas ning vastavad küsimused, sealhulgas rahastusmudeli loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades võimalik kohandamine, eeldavad eraldi analüüsi ja käsitlemist arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid Tervisekassa pädevuse raames. teenusekorraldusmudeleid. Samuti ei selgu VTK-st, millisel viisil – kas kõikide tegevuslubade uuendamine või nende osaline Ülemineku osas on eelnõus lähtutud põhimõttest, et uued nõuded muutmine või üksnes uute tegevuslubade väljastamine uutel kohalduvad eelkõige edaspidi esitatavatele tegevusloa taotlustele. Enne alustel – ning milliste tähtaegade jooksul toimub üleminek muudatuste jõustumist antud tegevusload jäävad kehtima ning neid ei pea kehtivatelt tegevuslubadelt uutele. Lisaks palume VTK-s üldjuhul uute nõuetega vastavusse viima, välja arvatud erandjuhtudel, põhjalikumalt analüüsida, millistel alustel hakkab Terviseamet uute nagu kiirabiteenuse osutamine. Selline lähenemine tagab õiguskindluse tegevuslubade väljastamisel hindama tervisekeskustes ning väldib täiendava halduskoormuse tekkimist. osutatavate teenuste sisulist põhjendatust, ohutust ja kvaliteeti. Etteruttavalt rõhutame, et meie liidu liikmete jaoks on oluline uue Terviseameti hindamise alused tuginevad kehtivale kvaliteedi ja tegevuslubade süsteemi rakendumisel vältida täiendavat patsiendiohutuse regulatsioonile (TTKS § 3² alusel kehtestatud nõuded). halduskoormust ja dubleerivate andmete esitamise kohustust. Eelnõu ei loo uut eraldiseisvat hindamissüsteemi, vaid seob tegevusloa menetluse selgemalt olemasolevate kvaliteedinõuetega. Täiendavaid andmeid, nagu teenuse kirjeldus, küsitakse üksnes vajaduse korral, kui taotletava teenuse sisu ei ole esitatud andmete põhjal piisavalt arusaadav. Kaasamine Arvestatud Palume kaasata ETTKL esindaja järgnevatesse tervishoiuteenuste tegevuslubade uuendamise menetluse aruteludesse, milles loodame saada vastused VTK-s käsitlemata küsimustele ning anda oma panuse uue tervisekeskuste tegevusloa väljatöötamisse. Eesti Laborimeditsiini Ühing Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik Selgitatud ajakohastamine Selgitame, et eelnõuga ei kavandata tähtajaliste tegevuslubade Tähtajalised tegevusload kehtestamist. Tegevusloa kehtivuse sidumine tähtajaga tooks tervishoiuteenuse osutajatele kaasa märkimisväärse halduskoormuse ELMÜ toetab tähtajalisi, mitte tähtajatuid meditsiinilabori kasvu, kuna see eeldaks lubade regulaarset uuendamist sõltumata tegevuslube. Põhjendus: kui tegevusloa eelduseks on kvaliteet ja sellest, kas teenuse osutamise tingimustes on toimunud sisulisi personali pädevus, siis on tegemist ajas muutuvate näitajatega ja muudatusi või mitte. nende perioodiline ülevaatus on põhjendatud. Samas on kvaliteedi ja pädevuse ajas muutumise aspekt arvestatud kehtivas järelevalvesüsteemis. Terviseamet teostab riskipõhist järelevalvet, mis võimaldab keskenduda eelkõige kõrgema riskiga teenuseosutajatele ning sekkuda vajaduse korral ka kehtiva tegevusloa korral. Selline lähenemine võimaldab tagada teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse ilma täiendava üldise halduskoormuse kehtestamiseta kõigile teenuseosutajatele. Erialapõhine tegevusluba Arvestatud ELMÜ toetab erialapõhist, mitte raviasutusepõhist meditsiinilabori tegevusluba. Põhjendus: piirkondlik haigla võib osutada meditsiinilabori teenust nii oma haigla erinevates asukohtades kui ka tütarhaigla ruumides. Raviasutusele väljastatud tegevusloale ei saa automaatselt lisada luba laboratoorsele tegevusele. Tegevuslubade seotus ISO 15189 Selgitatud Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab meditsiinilabori Kahjuks ei ole võimalik ka tegevusloa andmist siduda ISO-standarditele standardi ISO 15189 nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi vastava akrediteeringuga, kuigi ettepaneku eesmärk on igati kaalumist olemasolu. Selle standardi (ISO 15189) alusel akrediteeritud väärt ja arusaadav. ISO-akrediteeringut on üldjuhul võimalik taotleda alles meditsiinilaborid võiks lugeda vaikimisi vastavaks tegevusloa pärast tegevuse alustamist ning see on reeglina seotud konkreetse nõuetele. Põhjendus: Akrediteerimise viib läbi Eesti tegevuskohaga. Samas on tegevusluba eelduseks tervishoiuteenuse Akrediteerimiskeskus, kaasates erialaeksperte ning lähtudes osutamise alustamiseks ning selle eesmärk on tagada nõuetele vastavus meditsiinilaboritele kehtestatud nõuetest, mille käigus hinnatakse juba enne tegevuse alustamist. põhjalikult labori erialalist tööd, personali pädevust, ruumide ja seadmete vastavust ning kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist. Seetõttu tagab akrediteering labori vastavuse tegevusloa eeldustele. Personali pädevus Selgitatud Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab pädeva personali Personali nõuded on osa tegevusloa kontrolliesemest. olemasolu. Meditsiinilaboris on nõutav kompetentse eriharidust omava laboripersonali olemasolu: laboriarst(id) vastavalt erialaseltsi poolt välja antud pädevus- või erialase residentuuri tunnistusele ja bioanalüütik(ud) vastavalt kehtivale kutsestandardile. Lisaks võivad meditsiinilaboris töötada laborispetsialist(id) vastavalt kehtivale meditsiinilabori spetsialisti kutsestandardile. Tegevusloa kõrvaltingimused Selgitatud Meditsiinilabori tegevusloal tuleb ära näidata alamvaldkonnad Rakendusaktide koostamisel hinnatakse vajadust täpsustada nii mida tegevusluba katab (hematoloogia, kliiniline keemia ja alamvaldkondade eristamist kui ka nendega seotud nõudeid, sealhulgas immuunanalüüs, molekulaardiagnostika, mikrobioloogia, ruumide, sisseseade, ventilatsiooni ja bio-ohutuse osas, eesmärgiga mükobakterioloogia jne). Põhjendus: alamvaldkondade tegevust tagada regulatsiooni selgus. puudutavad spetsiifilised nõuded tuleb lahti kirjutada laboritegevust puudutavas ühtses määruses, kuhu koondataks kõik meditsiinilabori tegevust puudutavad nõuded ruumidele, pindade suurusele, sisseseadele, ventilatsioonile ja bio- ohutusele. Praegu on nakkusohtliku materjaliga töötamise nõuded laiali mitmetes eri määrustes ja keeruline on hoida neid ühtsetena. Arvestatud Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab laboriinfosüsteemi olemasolu mis on suuteline saatma uuringute tulemusi kesksesse Tervise Infosüsteemi vastavalt kehtestatud saatekirja vastuse (SKV) standardile. Eesti Hambaarstide Liit Selgitatud Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine Selgitame, et teenuse kirjelduse esitamise eesmärk ei ole nõuda detailset meditsiinilise tegevuse kirjeldust ega prognoosida täpset teenuse mahtu, Teenuste kirjeldus tegevusloa taotlemisel vaid anda Terviseametile üldine arusaam taotletava teenuse sisust ja korraldusest. Tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse üksnes Tegevusloa taotlemisel peab teenuseosutaja esitama teenuse vajaduse korral. Täiendavate andmete küsimine on ette nähtud kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on erandkorras, eelkõige olukordades, kus taotletav teenus erineb korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. Kirjelduses tavapärasest või ei ole selle sisu ja korraldus esitatud andmete põhjal tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel viisil teenust piisavalt selge. osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine. Iseenesest on taoline Nõustume, et Terviseameti kaalutlusõigus peab olema selge ja piiritletud. nõue mõistlik, kuid küsitav on „kellele, millises mahus ja millisel Eelnõu ei loo uut eraldiseisvat hindamissüsteemi, vaid tugineb kehtivale viisil“ osa. Kuidas seda peaks tegevusloa taotlemisel kirjeldama regulatsioonile, sealhulgas tervishoiuteenuste kvaliteedi ja näiteks hambaravi kontekstis? Samuti vajaks enam lahti patsiendiohutuse nõuetele. Hindamise aluseks on eelkõige see, kas selgitamist tõenduspõhisuse tagamise aspekt. Mida sellega teenuse osutamiseks on loodud asjakohane korraldus ning kas kvaliteedi täpselt on mõeldud? ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on teenuseosutaja poolt läbi mõeldud ja rakendatavad. Terviseameti kaalutlusõigus Toetame ettepanekut, et Terviseametil oleks tulevikus suurem kaalutlusruum ruumide suuruse ja seadmete sobivuse hindamisel. EHL näeb, et hindamise aluseks võiks olla erialaühenduse poolt välja töötatud kvaliteedijuhendis kirjeldatu rakendamine raviasutuses, nii nagu on sätestatud ka hetkel kehtivas Terviseministri määruse „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ § 3 lg-s 5. Kui väljatöötamiskavatsuse koostajad on silmas pidanud midagi muud, siis tuleb panna konkreetselt ja arusaadavalt paika, millisel alus(t)el Terviseamet teenuse ohutust ja kvaliteeti hindab. Samuti peaks olema arusaadavad ka Terviseameti kaalutlusõiguse piirid. Personali kvalifikatsiooninõuded Selgitatud Nii täiendavat analüüsi kui ka eraldi arutelu vajab nn „üksiktegija“ Selgitame, et eelnõuga ei muudeta kehtivaid personali kvalifikatsiooni- täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue tegevusloa taotlemisel. ega pädevusnõudeid ega kehtestata täiendavaid rangemaid nõudeid Käesolevast väljatöötamiskavatsusest ei selgu, kas tegemist oleks tegevusloa taotlemisel. erialadeülese nõudega või puudutaks vaid teatud valdkondi. Kutsealase kogemuse olemasolu on kahtlemata tervitatav, ent kuna hambaarstid evivad ülikooli lõpetamisel kohe iseseisva tervishoiuteenuse osutamise õiguse, siis tuleb analüüsida, et ega taoline nõue ei riiva vaba eneseteostuse ja/või ettevõtlusvabaduse põhiõigust. Samuti tuleb hinnata riski, et sellisel juhul ei kasutata tegevusloa saamiseks variisikut. Kvalifikatsiooni ja pädevuse kontroll. Sotsiaalministeerium on kohtumiste kokkuvõttes välja toonud vajaduse tagada, et tegevusloa alusel teenust osutav isik omab vastavat pädevust. Teatud juhtudel on üsna selge, mil arst väljub eriala piirest (nt ortopeed osutab kardioloogia teenust). Küll aga pole see nii üheselt selge hambaravi kontekstis, kus paljud arstid spetsialiseeruvad ja omandavad pädevuse läbi täiendõppe, olles samas ikkagi hambaarst. See ettepanek, kui selle rakendamist üldse kaalutakse, vajab kindlasti põhjalikku arutelu ja analüüsi. Tegevuslubade tähtajalisus Selgitatud EHL ei toeta tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Kui sellist Selgitame, et eelnõu väljatöötamisel ei ole kaalutud tegevuslubade vajadust on teatud erialad sedastanud, siis võiks nende puhul tähtajaliseks muutmist. Nõustume, et olukorras, kus teenuse sisu ja seda eraldi kaaluda. Olukorras, kus teenuse sisu ja tingimused tingimused ei ole muutunud, ei ole tegevusloa perioodiline uuendamine pole muutunud, on tegevusloa uuendamise protseduur otstarbekas ning suurendaks põhjendamatult halduskoormust. ebaotstarbekas. Ühtlasi ei teeni tegevuslubade taas tähtaegseks muutmine bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise eesmärki. Kvaliteedi ja nõuetele vastavuse tagamine on lahendatud riskipõhise järelevalve kaudu, mis võimaldab vajaduse korral sekkuda ilma kõigile teenuseosutajatele täiendavat bürokraatlikku kohustust kehtestamata. Eesti Naistearstide Selts Väljendatud on mure kodusünnitusteenuse tegevuslubadega Selgitatud seotud tingimuste võimaliku leevandamise osas, mis võivad ohtu seada sünnitajate ja vastsündinute turvalisuse. Kinnitame, et eelnõuga ei ole kavas leevendada kodusünnitusteenuse osutamise tingimusi ega vähendada sünnitajate ja vastsündinute ohutust Me ei saa olla nõus sellega, et määruses võiks kasutada üldistatud tagavaid nõudeid. See põhimõte kajastub ka väljatöötamiskavatsuse sõnastust, näiteks „vastsündinu esmaseks abistamiseks vajalikud arutelude kokkuvõttes (Lisa 1). vahendid“ ja jätta nende valik vabaks. Leiame, et kodusünnitusel Nõustume, et kodusünnituse puhul peab regulatsioon olema selge ja vajalike vahendite loetelu peaks olema määruses fikseeritud. üheselt mõistetav ning vajalikud vahendid peavad olema piisava täpsusega määratletud. Sarnaselt kiirabiteenusele on tegemist Lisaks elustamiskoolitustele tuleks kodusünnitusteenuse valdkonnaga, kus ohutuse tagamiseks ei ole põhjendatud jätta nõudeid osutajatelt nõuda sünnitusabi vältimatute situatsioonide, nt liigselt üldistatuks. Vastavat lähenemist on arutatud ka ämmaemandate tuharseisus sünnituse vastuvõtmise, loote õlgade düstookia esindajatega ning lähtume põhimõttest, et nõuded peavad olema selged lahendamise jmt koolituste läbimist. ja tagama kõrge patsiendiohutuse taseme. Palume võimalust tutvuda määruse lõppverisooniga. Sotsiaalministeeriumi psühhiaatria eriala nõunik Minu hinnangul on tervishoiuteenuste tegevuslubade Arvestame rakendusaktide välja töötamisel regulatsiooni ajakohastamine igati mõistlik ettevõtmine. Psühhiaatria teenuste osutamise vaates on olulisemad punktid ruumide miinimumnõue (12 m² ok, psühhiaatrias läbivaatuseks kušetti vaja pole), privaatsus, vähemalt mingil moel ruumi tulev loomulik valgus (0-korrus on võimalik, aga killuke akent peaks siiski olema, ainult kunstvalgus ei ole piisav), ristkasutuse võimalikkus. Protseduuride (psühhiaatrias neuromodulatsioon, veenisisesed, lihasesisesed ja intranasaalsed ravimi manustamised) tegemiseks peavad olema omaette ruuminõuded kui tavalise vastuvõtukabineti jaoks. Ambulatoorsed vastuvõtud (eriti kaugvastuvõtud) peaksid saama toimuda väljapool tegevuskohta. Psühhiaatrias tuleb ette visiitide tegemist erihooldekodudesse (mingi osa erihooldusel olevatest patsientidest ei ole hästi transporditavad, nt väljendunud autistid) – praeguse regulatsiooni järgi nii otsekui ei tohi, aga otstarbekas ja patsiendikeskne see pigem on. Pädevuse hindamine on omaette suur teema, mida praeguses toimimises tegevusloaga siduda ei ole mõistlik, kuna erialaseltside pädevushindamine on õhinapõhine ning ei lähtu ühtsetest reeglitest. Valdavalt hinnatakse täiendkoolituse läbimist, mitte sisulist külge. Riiklikult korraldatud (sh rahastatud) pädevuse hindamine ja säilitamine võiks olemas olla ja siis oleks võimalik neid nõudeid siduda ka tegevuslubadega. Eesti Näo-lõualuukirurgia Selts Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsil on sõlmimisel Tervisekassaga Arvestame rakendusaktide välja töötamisel kokkulepped ambulatoorse suu-, näo- ja lõualuukirurgia teenuse osutamiseks. Peame vajalikuks tegevuslubade arutamisel arvestada juba peetud läbirääkimiste ja kokkulepete tulemusi, kuna mõned nendest võivad erineda plaanitavast tegevuslubade ajakohastamise ettepanekutest . Oleme valmis edaspidi täpsustama meie erialaseltsi ettepanekuid. Eesti Nukleaarmeditsiini Selts Ei ole selgelt väljendanud, millisele alternatiivile toetus Arvestame rakendusaktide välja töötamisel Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi juhatus on tutvunud sotsiaalministeeriumi plaaniga, mis puudutab tervishoiuteenuse tegevusloa süsteemi uuendamist. Nukleaarmeditsiinilisi teenuseid osutavad Eestis kolm haiglat – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida- Tallinna Keskhaigla. Uue määruse väljatöötamise käigus palume arvestada, et kvaliteetse nukleaarmeditsiinilise teenuse osutamiseks peab haigla omama lisaks nii Ravimiameti poolt väljastatavat radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud tegevusluba kui Keskkonnaameti poolt väljastatavat kiirgustegevusluba. Siinkohal toetame omalt poolt tervishoiutöötajate ebavajaliku halduskoormuse vähendamist erinevate tegevuslubade taotlemisel kui see on uue määrusega saavutatav.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tegevuslubade muudatused) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid ning siduda tervishoiutöötajate registreering senisest selgemalt nii tegevusloa regulatsiooni kui ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua selgem õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal. Kehtiv õigus ei toeta piisavalt tegevusloa eesmärki tagada, et tervishoiuteenust osutatakse tõenduspõhiselt, kvaliteetselt ja patsiendiohutust järgides. Tegevusloa nõuded keskenduvad liigselt formaalsetele ja tehnilistele aspektidele ega võimalda piisavalt hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Seetõttu ei ole alati võimalik hinnata, kas taotletav teenus vastab sisuliselt tegevusloa liigile, eelkõige juhul, kui teenust ei osutata terviklahendusena. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus perearstiabi või õendusabi tegevusluba taotletakse selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta tõenduspõhise tervishoiuteenuse sisule, näiteks veenisise vitamiinravi protseduurideks. Kehtivas õiguses esineb puudusi ka tervishoiutöötajate registreeringu regulatsioonis, eelkõige seoses selgete ja ajakohaste aluste puudumisega registreeringu peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta nõuetele või puudub teave tema tegeliku tegutsemise kohta. Kuigi Terviseametil on võimalik peatada tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba, on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine ajaliselt piiratud ning seda saab kehtiva õiguse kohaselt teha üksnes kuni üheks aastaks. Seejuures on registreeringu peatamise menetlus keerukas ning olukorras, kus tervishoiutöötaja ei täida ettekirjutust, võib tema registreering aasta möödumisel automaatselt taastuda. Praktikas on esinenud olukordi, kus pahatahtlik teenuseosutaja, kelle tegevusluba on peatatud, on loonud uue äriühingu ning taotlenud selle kaudu uue tegevusloa või füüsilise isikuna muutnud oma nime ja esitanud uue taotluse, mille puhul ei ole Terviseametil olnud piisavat alust loa andmisest keelduda. Eelnõuga seotakse senisest selgemalt tervishoiutöötaja registreering ja tegevusloa regulatsioon, et vältida selliseid olukordi ning tagada tõhusam järelevalve ja patsiendiohutus. Lisaks põhjustab kehtiv tegevuslubade süsteem teatud juhtudel ebamõistlikku halduskoormust ja teenuste killustatust. Näiteks peab perearst oma tegevuskohas koolitervishoiuteenuse osutamiseks taotlema eraldi tegevusloa, kuigi teenuse osutamise tingimused on sisuliselt samad. Kiirabiteenuse regulatsioon ei ole kehtivas õiguses piisavalt selgelt sõnastatud. Kuigi erinevate sätete koosmõjust tuleneb, et kiirabi on seotud Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja ööpäevaringse valmisolekuga, ei ole see seaduses üheselt väljendatud. Seetõttu tekivad praktikas vaidlused olukordades, kus teenuseosutajad soovivad kasutada kiirabi tegevusluba transporditeenuse osutamiseks, kuigi tegemist ei ole kiirabiteenusega selle sisulises tähenduses. Eelnõuga lahendatakse kirjeldatud probleemid, muutes tegevuslubade süsteemi sisulisemaks ning sidudes tegevusloa andmise senisest enam tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Terviseametile antakse selgem alus hinnata pakutava tervishoiuteenuse sisu ja 1 korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid. Nii luuakse võimalus ennetada olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenusele, mille tõenduspõhisus on ebaselge või mille osutamiseks ei ole valitud tegevusloa liik sobiv, et tagada teenuse ohutus ja kvaliteet. Perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hakkab hõlmama ka teiste seaduses lubatud tervishoiuteenuste osutamist samas tegevuskohas, kui asjakohased nõuded on täidetud. Eelnõuga tugevdatakse tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi, sätestades selgelt tervishoiutöötaja kohustuse lähtuda tõenduspõhistest meetoditest ja praktikast ning täpsustades tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Eelnõu järgi saab Terviseamet peatada registreeringu muu hulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Registreeringu peatamisega kaasneb kohustus sooritada teooria- ja praktikaeksam, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning vajaduse korral suunata ta täiendavale hindamisele. Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustatakse, sidudes kiirabi osutamise selgelt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ja kehtestades kiirabibrigaadile ööpäevaringse valmisoleku nõude. Eelnõu kohaselt võimaldatakse operatiivvalveväliste eriotstarbeliste brigaadide kasutamist ning muudetakse rahastamise korraldust, pikendades lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale. Kiirabiteenuse osutamine eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja personali. Kümneaastane leping võimaldab tagada nende investeeringute tasuvuse ning toetab ravikindlustusraha efektiivset ja otstarbekat kasutamist. Lisaks luuakse eelnõuga paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal, võimaldades vajaduse korral muuta tegevuskoha, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõud ja vabatahtlikke ühendusi. Muudatuste tulemusel muutub tervishoiuteenuste korraldus süsteemsemaks, luuakse selgemad mehhanismid kvaliteedi tagamiseks ja ebaravi ennetamiseks, väheneb halduskoormus ning paraneb teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Tervishoiuteenuste osutamine muutub paremini kohandatavaks erinevatele olukordadele, sealhulgas kriisidele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu valmis koostöös Tervisekassa ja Terviseameti esindajatega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused 2 Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 17.03.2026, 4; 2) kaitseväe korralduse seadus (KKS), avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 17. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. Eelnõu ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest. Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on luua paindlik ja sisuline tervishoiuteenuste regulatsioon, mis tagab teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ja tõenduspõhise praktika järgimise, vähendab halduskoormust ning parandab teenuste kättesaadavust ja järelevalvet. Soovitu saavutamiseks tehakse TTKS-is ja KKS-is järgmised muudatused: 1. täpsustatakse tegevuslubade regulatsiooni, võimaldades osutada tervishoiuteenuseid ühe tegevusloa alusel samas tegevuskohas, kui asjakohased nõuded on täidetud; 2. täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ja tegevusloa kontrollieset, võimaldades hinnata teenuse sisu ja korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid; 3. täpsustatakse kiirabiteenuse regulatsiooni, sidudes selle Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusega; 4. ajakohastatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada sekkumist juhul, kui teenus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või ohustab patsiendi ohutust; 5. luuakse paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal, võimaldades vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Enne eelnõu koostamist on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, eriarstide erialakomisjonide esindajate, haiglavõrgu haiglate, erameditsiini katuseorganisatsioonide ning hambaarstide, arstide, perearstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonide esindajate koostöös valminud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).2 Kavandatav eelnõu vastab suures osas VTK-s esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile. VTK koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnes, et üksnes tegevusloa kontrollieseme täpsustamine ei ole piisav, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Praktikas on esinenud olukordi, kus probleemid on seotud eelkõige tervishoiutöötaja pädevuse või tegevusega, mistõttu on vajalik siduda tegevusloa regulatsioon tihedamalt tervishoiutöötajate registreeringuga. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ka registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada tõhusamat sekkumist juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele. Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet. 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027, VVTP 2025-2027.xlsx. 2 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine) – EIS. 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is ja KKS-is ning sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i. Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 48, asendades viite Terviseameti veebilehele viitega tervishoiukorralduse infosüsteemile, kus Terviseamet tegelikkuses perearsti nimistu andmed avaldab. Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 48 punktiga 9, mille kohaselt avaldab Terviseamet edaspidi tervishoiukorralduse infosüsteemis teabe ka perearsti nimistu tervisekeskusesse kuulumise kohta. Muudatuse eesmärk on tagada patsiendile parem ülevaade oma perearsti nimistu korraldusest. Lisanduv teave annab patsiendile ülevaate sellest, kas ja milliseid lisateenuseid peale perearstiabi on tal võimalik tervisekeskuse kaudu vajaduse korral saada (nt õendusabi, ämmaemandusabi ja füsioteraapia), ning suurendab esmatasandi tervishoiuteenuste läbipaistvust. Asjakohase teabe märgib perearst ise, lähtudes sellest, kas tal on Tervisekassaga sõlmitud leping tervisekeskuse koosseisus teenuse osutamiseks. Punktidega 3–6 muudetakse kiirabiteenuse regulatsiooni (§-d 16 ja 17). Punktiga 3 täpsustatakse § 16 sõnastust, sätestades üheselt, et kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutatakse eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel ja mis hõlmab vajaduse korral abivajaja transportimist haiglasse. Kiirabiteenuse regulatsiooni on vaja täpsustada, et kõrvaldada kehtivas õiguses esinev kiirabiteenuse olemust ja osutamise tingimusi puudutav ebaselgus. Kehtiv sõnastus ei väljenda piisavalt selgelt, et kiirabiteenust osutatakse üksnes Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel. Kaitseväe kiirabi osutamise erisused tulenevad KKS-ist. Erinevalt tsiviilkiirabist ei saa Kaitseväe kiirabi väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt, vaid tegutseb KKS-is sätestatud alustel. Kehtivas § 16 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul õigus saada kiirabiteenust, eelnõuga ei muudeta. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille käigus paigutatakse asjakohane säte ümber ning sellest saab § 16 lõige 3, ilma et sätte sisu või ulatus muutuks. Punktiga 4 muudetakse § 17 lõiget 1, täpsustades, et kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja viide võimalusele lähtuda kiirabiteenuse osutamisel muul viisil saadud teabest, kuna praktikas toimub kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmine alati Häirekeskuse kaudu. Sellega rõhutatakse, et kiirabi osutamine toimub tervikliku korralduse alusel, kus Häirekeskus tagab väljakutsete menetlemise, ressursside jaotuse ning info liikumise kiirabibrigaadi ja haigla vahel ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu. Praktikas on kehtiv regulatsioon toonud kaasa vaidlusi olukordades, kus kiirabi tegevusluba soovitakse kasutada selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule TTKS-i tähenduses, näiteks patsientide transportimiseks või ürituste meditsiiniliseks julgestamiseks. 4 Sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole seotud vältimatu abi osutamisega ega toimu Häirekeskuse koordineerimisel. Kuna §-st 17 tulenevad kohustused on suunatud kiirabibrigaadi pidajale kui tegevusloa omajale, täpsustatakse ka sõnastust, asendades termini „kiirabibrigaad“ terminiga „kiirabibrigaadi pidaja“. Muudatuste eesmärk on täpsustada kiirabiteenuse olemust ja piiritleda see selgelt vältimatu abi osutamisega, välistades võimaluse kasutada kiirabi tegevusluba selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule. Punktiga 5 sätestatakse võimalus kasutada haiglatevahelise transpordi või patsientide veo korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa Häirekeskuselt väljasõidukorraldusi. Tegemist on eelkõige spetsialiseeritud brigaadidega, näiteks lastereanimobiili brigaadid, mille tegevus ei ole seotud vältimatu abi osutamisega sündmuskohal, vaid patsientide planeeritud või korraldatud transportimisega tervishoiuteenuse osutajate vahel. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 6, kuna riigi päästeasutusele ei kuulu kiirabibrigaade ning Päästeametil ei ole kavas kiirabibrigaade luua. Muudatus on kooskõlastatud Päästeametiga. Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse kiirabi rahastamise regulatsiooni (§ 172). Paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses pikendatakse kiirabi rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikema lepinguperioodi kehtestamine on vajalik, kuna kiirabi osutamine eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja personali. Lühem lepinguperiood ei taga piisavat kindlust investeeringute tasuvuses ega soodusta pikaajaliste kohustuste võtmist. Kümneaastane lepinguperiood võimaldab tagada kiirabiteenuse osutamise stabiilsuse ning loob paremad eeldused teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks. Paragrahvi 172 lõikes 2 täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, sätestades, et kiirabi rahastamise leping sõlmitakse üksnes nende kiirabibrigaadi pidajatega, kes on tunnistatud edukaks Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil. Muudatus on vajalik, et viia seaduse sõnastus vastavusse tegeliku korraldusega. Kiirabiteenust saab osutada üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning tegemist on vältimatu abi osutamisega, mis on tervikuna rahastatud Tervisekassa poolt. Praktikas ei ole võimalik olukord, kus kiirabiteenust osutatakse väljaspool Tervisekassa rahastamist või ilma Häirekeskuse vahenduseta. Kehtiv regulatsioon, mille järgi ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõigi kiirabibrigaadi pidajatega, võib jätta eksliku mulje, et kiirabiteenust on võimalik osutada ka väljaspool seda süsteemi. Tegelikkuses osutavad tegevusloaga, kuid ilma Tervisekassa lepinguta teenuseosutajad muid teenuseid, nagu patsientide transportimine või ürituste meditsiiniline julgestamine, mis ei ole kiirabiteenus TTKS-i tähenduses. Seetõttu täpsustatakse sätet nii, et kiirabiteenuse osutamise eelduseks on nii tegevusloa olemasolu kui ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamine ja kiirabi rahastamise lepingu sõlmimine. Selline lähenemine on võrreldav nimistuga perearsti regulatsiooniga. Perearsti tegevuse alustamine toimub mitmes etapis: esmalt kuulutab Tervisekassa välja konkursi vaba nimistu täitmiseks ning konkursi võitnud perearstile kinnitatakse nimistu. Seejärel sõlmib Tervisekassa perearstiga ravi rahastamise lepingu. Alles pärast nimistu kinnitamist ja ravi rahastamise lepingu sõlmimist peab perearst taotlema tegevusloa, mis annab talle õiguse tervishoiuteenust osutada. Seega ei anna ainuüksi nimistu kinnitamine ega tegevusloa olemasolu õigust teenust osutada – vajalik on nende tingimuste koosesinemine: kinnitatud nimistu, kehtiv tegevusluba ja Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping. Sama loogika kehtestatakse ka kiirabiteenuse puhul. Tervisekassa kuulutab vajaduse korral välja avaliku konkursi kiirabibrigaadi pidaja leidmiseks, määrates hankes teenuse osutamise tingimused. 5 Konkursil edukaks osutunud teenuseosutaja saab seejärel taotleda tegevusloa ning pärast tegevusloa saamist sõlmitakse temaga kiirabi rahastamise leping. Selline järjestus väldib olukorda, kus teenuseosutaja taotleb tegevusloa ja teeb sellega seotud märkimisväärsed investeeringud enne, kui on selge, kas tal on võimalik teenust tegelikult osutada. Muudatus tagab süsteemi selguse ning vähendab põhjendamatute investeeringute riski. Punktiga 9 antakse Terviseametile võimalus tunnistada tervishoiutöötaja registreering tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks juhul, kui on alust arvata, et registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave isiku jätkuva tegutsemise kohta. Muudatus on vajalik eelkõige selliste olukordade lahendamiseks, kus tervishoiutöötaja on küll kunagi registrisse kantud, kuid ei ole tegelikult Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutanud või on seda teinud väga pikka aega tagasi. Sellisteks juhtudeks on näiteks välisriigis tegutsevad isikud, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis, kuid asunud tööle teises riigis ega ole Eestis praktiseerinud. Samuti esineb olukordi, kus Terviseametil puudub teave tervishoiutöötaja surma kohta, mistõttu jääb isik registrisse ka pärast tema surma. Sätte eesmärk on tagada registriandmete ajakohasus ja usaldusväärsus. Terviseametil peab olema võimalus hinnata registris olevate andmete vastavust tegelikkusele, võttes arvesse tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja ajavahemikku. Näiteks võib olla põhjendatud tunnistada registreering kehtetuks olukorras, kus isik ei ole pikka aega Eestis tervishoiuteenust osutanud või isiku vanus ja muud asjaolud viitavad sellele, et ta ei tegutse enam tervishoiutöötajana. Muudatus ei ole automaatne, vaid eeldab Terviseameti kaalutlusotsust ning võimaldab sekkuda üksnes juhul, kui on piisav alus arvata, et registris olevad andmed ei kajasta tegelikku olukorda. Sellega välditakse registri ebausaldusväärsust ning tagatakse, et tervishoiukorralduse infosüsteemis sisalduv teave on ajakohane ja kasutatav. Punktiga 10 täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsiooni (§ 321). Paragrahv 321 sõnastatakse tervikuna ümber, sätestades selged alused registreeringu peatamiseks, sealhulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust või kui teenuse osutamises on tekkinud aastatepikkune paus. Lõikes 1 loetletakse alused, mille esinemise korral võib Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis peatada. Kehtivas õiguses tervishoiutöötaja registreeringu peatamise alustena nimetatud Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmisele ja kohtuotsusega kehtestatud tegutsemiskeelule lisanduvad eelnõu kohaselt tegevus, mis ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse kvaliteeti, ja olukord, kus tervishoiutöötaja ei ole pikema aja jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Tõenduspõhise praktika all peetakse silmas tervishoiuteenuse osutamist kooskõlas kehtivate ravijuhiste, erialaühenduste soovituste ning üldtunnustatud meditsiinilise praktikaga, arvestades tervishoiutöötaja omandatud õppekava ja spetsialiseerumist. Registreeringu peatamise kontekstis ei tähenda see, et Terviseamet hindaks meditsiinilise tegevuse sisu erialaeksperdi rollis, vaid seda, et on võimalik sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegutseb selgelt väljaspool oma kutse- või erialast pädevust või kasutab praktikaid, mis ei vasta üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele ning võivad ohustada patsiendi ohutust. Tulenevalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuetest on vajaduse korral võimalik kaasata ka erialaseltsid ning küsida neilt ekspertarvamust, eelkõige juhtudel, kus on vaja hinnata, kas tervishoiutöötaja tegevus vastab erialaselt tunnustatud praktikatele. Kuigi tervishoiuteenuse osutamisel tuleb üldjuhul lähtuda tõenduspõhisest praktikast, ei välista see teatud juhtudel üldtunnustamata ennetus-, diagnostiliste või ravimeetodite kasutamist, kuid seda üksnes Võlaõigusseadus kontekstis ja seal sätestatud tingimustel, st juhul kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud selleks teadliku 6 nõusoleku. Registreeringu peatamise kontekstis ei tähenda see, et Terviseamet hindaks meditsiinilise tegevuse sisu erialaeksperdi rollis, vaid seda, et on võimalik sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegutseb selgelt väljaspool oma kutse- või erialast pädevust või kasutab praktikaid, mis ei vasta üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele ning võivad ohustada patsiendi ohutust. Viieaastase praktika puudumise kriteeriumi kehtestamine on vajalik, et tagada tervishoiutöötajate pädevuse ajakohasus. Tervishoiuvaldkond areneb kiiresti ning pikemaajaline valdkonnas mittetöötamine võib kaasa tuua olukorra, kus töötaja teadmised ja oskused ei vasta enam kehtivatele nõuetele ega tõenduspõhisele praktikale. Samas on viieaastane periood piisavalt pikk, et arvestada erinevate eluliste olukordadega, nagu lapsehoolduspuhkus, hoolduskoormus või töötamine muul ametikohal, vältides põhjendamatult ranget sekkumist. Sättes täpsustatakse, et tervishoiutöötaja peab olema viimase viie aasta jooksul osutanud tervishoiuteenust Eestis. Selline piirang on vajalik, kuna Eestis töötamise andmed on kajastatud tervishoiukorralduse infosüsteemis (MEDRE) ning Terviseametil on võimalik nende alusel hinnata isiku tegelikku tegutsemist ja pädevuse säilimist. Kui tervishoiutöötaja on töötanud välisriigis, ei ole sellekohane teave Terviseametile automaatselt kättesaadav. Sellisel juhul on isikul võimalik esitada Terviseametile asjakohased tõendid oma kutsealase tegevuse kohta, et hinnata registreeringu kehtivuse jätkamise või taastamise eeldusi. Lõikes 2 nähakse ette kohustus sooritada teooria- ja praktikaeksam, kui registreering on peatatud lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel. Eksami eesmärk on hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning veenduda, et enne tegevuse jätkamist vastab ta kehtivatele nõuetele. Eksam korraldatakse § 28 lõike 11 alusel, analoogselt isikutega, kes on omandanud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis ning esitavad registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast kvalifikatsiooni omandamist. Lõikes 3 sätestatakse erand eksami sooritamise kohustusest juhul, kui tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat oma kutse- või erialal töötanud välisriigis, kuid märge tervishoiukorralduse infosüsteemis selle kohta puudub. Sellisel juhul võib eeldada, et tema pädevus on säilinud ning täiendav eksami sooritamise nõue ei ole vajalik. Tõenduskoormus erialal töötamise kohta lasub tervishoiutöötajal, kes välisriigis erialal töötamise faktile tugineb. Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet peatab registreeringu kohtuotsusega kehtestatud tegutsemiskeelu ajaks, tagades seeläbi kohtuotsuse täitmise ja patsiendiohutuse kaitse. Eelnõuga tehtavad muudatused on sobivad, vajalikud ja mõõdukad seatud eesmärgi saavutamiseks. Muudatuste eesmärk on luua selgem ja tõhusam regulatsioon, mis võimaldab sekkuda juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust, ning tagab, et tervishoiuteenuseid osutavad üksnes pädevad ja ajakohaste teadmistega spetsialistid, samuti tugevdada järelevalvet tervishoiuteenuste kvaliteedi üle ja luua mehhanismid ebaravi ennetamiseks. Tegemist on legitiimse eesmärgiga põhiseaduse § 28 tähenduses. Põhiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Sellest tuleneb riigi positiivne kohustus tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad pädevad ja nõuetele vastavad spetsialistid. Riigil tuleb tagada, et tervishoiuteenuste osutamisel võetaks kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks.3 Samuti tuleb riigil luua tõhus kontrollimehhanism, mis kindlustab nõuetele vastava terviseabi osutamise. Patsiendile tuleb luua usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse osutamise vastu. Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele.4 Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega. Eelnõuga piiratakse põhiseaduse §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sellega tihedalt seotud §-st 31 tulenevat põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Õigus olla 3 LAMBERT AND OTHERS v. FRANCE. 4 RKPJKo 18.06.2019, 5-19-26/13. 7 majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse §-des 29 ja 31 sätestatud õigust piirama. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu hulgas põhjendatud haridus- ja kogemusnõuded arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele, arvestades võimalikke riske inimeste elule ja tervisele. Kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed.5 Kitsendus on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Muudatus on sobiv, sest registreeringu peatamise alused võimaldavad tuvastada ja kõrvaldada olukorrad, kus tervishoiutöötaja või tema tegevus ei vasta nõuetele. Registreeringu taastamiseks tuleb tervishoiutöötajal sooritada eksam või tõendada oma pädevust muul viisil (töötamine viie viimase aasta jooksul kolmel järjestikusel aastal oma kutsealal mõnes välisriigis), mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning tagada, et teenust osutatakse kooskõlas kaasaegse meditsiinipraktikaga. Muudatus on vajalik, kuna sama tulemust ei ole võimalik saavutada muude, leebemate (nt senine kuni aastane registreeringu peatamine) meetmetega. Muudatus on mõõdukas. Registreeringu peatamine eeldab nõuete rikkumise korral eelnevat ettekirjutust ja selle mittetäitmist ning Terviseameti kaalutlusotsust, andes võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaalutlusõiguse kasutamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Pädevuse kaotamise korral mittetöötamise tõttu on ette nähtud erandid (nt välisriigis töötamise arvestamine), mis väldivad põhjendamatult ranget sekkumist. Samuti on mittetöötamise periood, mis toob kaasa registreeringu peatamise, piisavalt pikk, et arvestada erinevate eluliste olukordadega, nagu lapsehoolduspuhkus või hoolduskoormus. Eksamitasu ülemmäära kehtestamine (kuni 1000 eurot) aitab tagada, et eksamineerija ei võtaks eksami sooritajalt ebaproportsionaalselt suurt tasu. Võrdsuspõhiõiguse (PS § 12; vt ka PS § 12 komm.) seisukohalt koheldakse tervishoiutöötajaid võrdselt, kuna registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on üldised ja kohaldatavad kõigile samadel tingimustel. Muudatused on kooskõlas ka õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna need ei oma tagasiulatuvat mõju ning tervishoiutöötajatele jääb võimalus oma registreering taastada pärast nõuete täitmist. Regulatsioon on ette nähtav ja selge, võimaldades isikutel oma tegevust vastavalt kohandada. Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad legitiimset eesmärki (patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat riigi kaitsekohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust põhjendatult ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Punktiga 11 muudetakse tegevuslubade regulatsiooni (§ 40). Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21, milles sätestatakse, et perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hõlmab ka teiste § 14 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist samas tegevuskohas, kui asjakohased nõuded on täidetud. Muudatuse eesmärk on vähendada tegevuslubade dubleerimist ja võimaldada teenuste osutamist ühe tegevusloa alusel. 5 RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12. 8 Punktiga 12 täpsustatakse ja täiendatakse § 41 lõikes 2 sätestatud tegevusloa taotlemisele esitatavaid nõudeid. Muu hulgas viiakse kehtivas seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuded ühe punkti alla, et lõige tervikuna oleks paremini loetav (§ 41 lõige 2). Muudatustega täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ning antakse Terviseametile võimalus hinnata taotletava tervishoiuteenuse sisu ja kvaliteeti juba tegevusloa menetluse käigus. Paragrahvi 41 lõike 2 punkti 5 täiendatakse, sätestades kiirabiteenuse osutamise loa taotlemise korral esitatavate andmete koosseisu. Taotleja peab esitama andmed kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse kohta ning Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsuse. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega §-des 16 ja 17, mille kohaselt osutatakse kiirabiteenust üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ja ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu, samuti § 172 lõikega 2, mille kohaselt sõlmitakse kiirabi rahastamise leping üksnes avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajatega. Nõue esitada konkursil edukaks tunnistamise otsus tegevusloa taotluse osana tagab, et tegevusluba antakse üksnes neile teenuseosutajatele, kellel on tegelik õigus ja vajadus kiirabiteenust osutada. Sellega seotakse tegevusloa andmine selgelt kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise süsteemiga ning välditakse olukordi, kus tegevusluba taotletakse ilma reaalse võimaluseta teenust osutada. Tegevusloa taotlusesse lisatakse nõue (§ 41 lõike 2 punkt 10) esitada planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus. Selle eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja on enne tegevuse alustamist läbi mõelnud, kuidas tagatakse teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus, ning et need põhimõtted on organisatsioonis süsteemselt korraldatud. See võimaldab tervishoiuteenuse osutajal kavandada kvaliteedijuhtimise süsteemi juba teenuse planeerimise etapis kooskõlas § 32 lõike 9 alusel kehtestatud nõuetega ning tagada, et teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on teenuse osutamisse süsteemselt sisse ehitatud ning nende rakendamine on edaspidi sujuv ja järjepidev. Punktiga 13 täiendatakse § 41 lõikega 3, mis võimaldab Terviseametil vajaduse korral nõuda taotletavate teenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuste tõenduspõhisuse kohta. Muudatuse eesmärk on võimaldada hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenus vastab sisuliselt seaduses sätestatud tegevusalale ning kas seda on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt. Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt formaalsetele nõuetele ega anna piisavat alust hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Sellega luuakse Terviseametile selgemad võimalused ennetada olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenustele, mille tõenduspõhisus ei ole selge või mille osutamine ei vasta patsiendiohutuse nõuetele. Muudatuste tulemusel muutub tegevusloa menetlus sisulisemaks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisele paremini suunatuks. Punktidega 14–16 täpsustatakse tegevusloa kontrollieset (§ 42) seoses §-s 41 tehtud muudatustega, millega täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid. Paragrahvi 42 täiendatakse, sätestades selgemad nõuded tegevusloa andmise eeldustele, sealhulgas:  nõue, et nimistuga perearstina töötamise korral peab perearsti tegevuse alustamisel temaga koos tööle asuma ka pereõde;  nõue, et kiirabiteenuse osutamiseks peab taotleja olema Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud;  uus kontrollieseme kriteerium, mille kohaselt peab teenuse sisu vastama tegevusalale ning teenuse ohutus ja kvaliteet peavad olema tagatud. Muudatuste eesmärk on siduda tegevusloa andmine senisest enam teenuse sisulise kvaliteediga. 9 Punktiga 17 täiendatakse seadust §-dega 422 ja 423, millega luuakse regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal ning sätestatakse erisused välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute poolt tervishoiuteenuste osutamisel. Kehtivas õiguses puudub selge regulatsioon, mis käsitleks tegevusloa taotlemise ja tervishoiuteenuse osutamise erisusi olukorras, kus tavapärane tegevusloa süsteem ei ole rakendatav või piisav. Samuti ei ole üheselt reguleeritud välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiutöötajate tegevus Eestis. See võib kriisiolukorras takistada tervishoiuteenuste paindlikku ja kiiret korraldamist. Paragrahvi 422 lisamisega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenuseid olukorras, kus seda ei ole võimalik teha tegevusloas märgitud tegevuskohas. Sellisel juhul võib teenuseosutaja eelnõu kohaselt jätkata teenuse osutamist Terviseametiga kooskõlastatult muus tegevuskohas. Lisaks nähakse ette võimalus valdkonna eest vastutava ministri otsusel lubada erandkorras osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks. Eelnõu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, võimaldades paindlikult kõrvale kalduda tavapärasest tegevusloa regulatsioonist. Muudatused loovad võimaluse osutada teenust muus tegevuskohas ja erandkorras ka ilma tegevusloata. Selline eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne, tulenedes riigi kohustusest tagada põhiõiguste kaitse (PS § 14), eelkõige õigus tervise kaitsele (PS § 28), ning riigi julgeoleku ja toimepidevus (PS-i preambul). Samas riivavad muudatused ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja kutsevabadust (PS § 29), kuna tegevusloa nõudest tehakse erandeid ning turule lubatakse ajutiselt ka isikuid, kes ei vasta tavapärastele nõuetele. Lisaks võib tekkida küsimus kooskõlast põhiseaduse § 3 lõikega 1, kuna regulatsioon annab täitevvõimule ulatusliku kaalutlusruumi. Tegevusloata teenuse osutamise lubamine teatud isikutele võib asetada nad ebavõrdsesse olukorda (PS § 12) võrreldes nendega, kes peavad täitma rangeid tegevusloa nõudeid (TTKS §-d 40 ja 42). Tegemist on siiski ajutiste ja erakorraliste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukat avalikku huvi – inimeste elu ja tervist kriisiolukorras, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Põhiõiguste piirangud on lubatavad, kui need on suunatud teise põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsele ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Piirang on sobiv, kuna tegevuskoha paindlik muutmine ja tegevusloata tegutsemise võimaldamine aitavad tagada tervishoiusüsteemi toimimise olukorras, kus tavapärane korraldus ei ole võimalik. Piirang on vajalik, kuna eelnõus nimetatud olukorras ei ole võimalik saavutada sama eesmärki vähem piiravate meetmetega. Tegevusloa menetlus on ajamahukas ega võimalda kiiret reageerimist. Piirang on mõõdukas, kuna meetmed on ajutised ja tegevuskoha muutmine eeldab Terviseameti kooskõlastust (säilitab kontrolli) ning tegevusloata tegutsemine on lubatud üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Samuti peab ministri otsus olema konkreetne (määratletud teenuseosutajad, teenused ja tähtaeg), mis piirab kaalutlusõiguse ulatust. Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad kaalukat legitiimset eesmärki (elu ja tervise kaitse ning riigi toimepidevus), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat riigi kohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust ajutiselt ja põhjendatult ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Paragrahvis 423 sätestatakse välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiuteenuseid osutavate isikute tegevuse õiguslik alus Eestis. Nimetatud isikutel võimaldatakse osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloa ja registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui nende viibimine ja tegevus toimub riigikaitseseaduses sätestatud alusel. Sama regulatsiooni 10 laiendatakse ka valitsusvälistele vabatahtlikele ühendustele ja nende koosseisu kuuluvatele isikutele, kes osutavad tervishoiuteenuseid riigikaitselistel eesmärkidel. Sätte legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest tagada riigi julgeolek ja tõhus rahvusvaheline sõjaline koostöö (RiKS § 29). Võimaldades liitlasvägede meditsiinipersonalil tegutseda viivitamata ja takistusteta rahvusvaheliste operatsioonide, õppuste või ühiste kaitseprojektide raames, toetab riik kollektiivset enesekaitset ja riigi kaitsevõimet. See on kooskõlas PS §-ga 10, mis sätestab demokraatliku õigusriigi põhimõtted ja riigi kohustused julgeoleku tagamisel. Meede on sobiv, kuna see kõrvaldab bürokraatlikud tõkked (registreerimine ja tegevusloa taotlemine), mis võiksid takistada välisriigi relvajõudude kiiret reageerimist ja meditsiinilist toetust kriisiolukorras või õppustel. Kuna tegemist on isikutega, kes viibivad Eestis RiKS §-de 37 ja 38 alusel antud loa alusel, on nende tegevus piiratud konkreetsete riigikaitseliste eesmärkidega. Meede on vajalik, kuna tavapärane registreerimisprotsess Terviseametis (TTKS § 27) ja tegevuslubade kontrollimine (TTKS § 42) on suunatud püsivale tervishoiusüsteemile ega arvesta sõjalise koostöö dünaamikat ja liitlasüksuste autonoomset meditsiinilist võimekust. Sarnane erand on juba osaliselt ette nähtud TTKS §-s 33 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kuid riigikaitselisel eesmärgil viibivatele relvajõududele on vaja selget ja laiemat regulatsiooni, et tagada õiguskindlus (RiKS § 29 lg-d 5 ja 6). Puuduvad leebemad meetmed, mis tagaksid samal ajal nii kiire reageerimise kui ka täieliku vastavuse riigisisestele registrinõuetele. Meede on mõõdukas, kuna see ei loobu tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuetest sisuliselt, vaid muudab nende kontrollimise vormi. Välisriigi relvajõudude personal on allutatud oma riigi distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsioonile ning nende tegevus peab olema kooskõlas välislepingutega. Riive õigusele tervise kaitsele (PS § 28) on minimaalne, kuna teenust osutatakse spetsiifiliste riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks ja isikud viibivad riigis piiratud aja jooksul loa alusel. Eelnõu kohane § 423 lõige 2 laiendab seda vaid neile vabatahtlikele ühendustele, kes on kaasatud samadel riigikaitselistel eesmärkidel, tagades paindlikkuse näiteks epideemiate või suurõnnetuste korral, mis on kooskõlas NETS § 22 lõike 5 ja TTKS § 581 lõike 10 põhimõtetega. Võttes arvesse riigi kohustust tagada riigikaitseliste ja liitlasnormide täitmine, on sättega kaasnev riive õigustatud ja tasakaalus eesmärgiga tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja elanikkonna kaitse tõhusa sõjalise koostöö näol. Muudatuste eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus ja kättesaadavus erakorralistes olukordades ning luua selge ja õiguspärane alus paindlikuks tegutsemiseks nii Eesti teenuseosutajatele kui ka liitlasriikide ja vabatahtlike ühenduste meditsiinipersonalile. Punktiga 18 täiendatakse TTKS-i §-ga 7212, sätestades 3. jaos tehtud muudatuste rakendamise. Sätte kohaselt jäävad enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload kehtima ning nende alusel tegutsevad tervishoiuteenuse osutajad ei pea oma tegevust uute nõuetega vastavusse viima. Sellega tagatakse õiguskindlus ning välditakse olemasolevatele teenuseosutajatele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamist. Kiirabiteenuse osutamise puhul kohaldatakse uusi nõudeid eelkõige olukorras, kus Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena võivad teenuseosutajad muutuda. Sellisel juhul kujuneb kiirabiteenuse osutamise õigus edaspidi konkursi tulemuse alusel ning teenust osutavad need kiirabibrigaadi pidajad, kes on tunnistatud edukaks. Kui Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena kiirabibrigaadi pidajad või teenuse osutamise tingimused muutuvad, käsitatakse seda tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutumisena ning kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud teavitamis- ja muutmiskohustust. Konkursi tulemusena teenuseosutajaks mitteosutunud isikute puhul kiirabiteenuse osutamine TTKS-i tähenduses ei jätku ning vajaduse korral kohaldatakse tegevusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid. 11 Kuni asjakohaseid muudatusi ei ole tehtud, jätkavad kiirabiteenuse osutamist senistel alustel need teenuseosutajad, kes osutavad teenust Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel, sealhulgas eriotstarbelised brigaadid, nagu lastereanimobiilid. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KKS-i, et viia see kooskõlla TTKS-is tehtavate muudatustega ning tagada selgus tervishoiuteenuste osutamisel Kaitseväe tegevuse raames. Punktiga 1 täpsustatakse § 351 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite perearstiabi osutamisele. Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla TTKS-i regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole nimistuga perearstiabi osutamine KKS-i tähenduses asjakohane ning Kaitseväe tegevus on seotud eelkõige eriarstiabi ja vältimatu abi osutamisega. Punktiga 2 täiendatakse § 351 lõikega 3, millega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenust Kaitseväe õppuste ajal ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Muudatus on vajalik, kuna õppuste käigus ei ole tervishoiuteenuse osutamine tavapärastes tegevuskohtades alati võimalik ning teenuse osutamine peab toimuma paindlikult vastavalt õppuse iseloomule ja asukohale. Samas sätestatakse, et selline tegevus toimub Terviseametiga kooskõlastatult ning teenuseosutaja on kohustatud Terviseametit osutatavatest teenustest ja nende mahtudest eelnevalt teavitama. Sellega tagatakse järelevalve võimalus ja teenuse osutamise ohutus ka erandlikes tingimustes. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2027. aasta 1. oktoobril, et võimaldada uute nõuete rakendamist tegevusloa taotluste menetlemisel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Tegevuslubade regulatsiooni muutmine mõjutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – perearste, eriarste, hambaarste, õendus- ja ämmaemandateenuse pakkujaid, haiglavõrgu haiglaid ja eratervishoiuteenuse osutajaid. Samuti puudutab see Terviseametit, kelle ülesanne on menetleda tegevuslube ja teha järelevalvet, ning Tervisekassat, kelle jaoks on oluline selge ja usaldusväärne alus teenuste rahastamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Muudatustel on mõju ka patsientidele, kellele võib ebapiisavalt paindlik või takistav regulatsioon tähendada raskendatud juurdepääsu kvaliteetsele ja õigeaegsele tervishoiuteenusele. Peamiselt avaldub planeeritud muudatuste tulemusena sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigivalitsemisele ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Muudes valdkondades (nt keskkond, riigikaitse, konkurents) olulist mõju ei tuvastatud ja neid ei käsitleta. Mõju olulisust hinnati sihtrühma suuruse, mõju avaldumise sageduse ja võimalike negatiivsete mõjude põhjal. Mõjuanalüüs lähtub soovitud lahendusest (ehk regulatiivne lahendus: seaduste ja määruste muutmine), kuna alternatiivsete lahenduste rakendamine ei lahenda VTK-s esitatud probleeme. Majanduslik ja sotsiaalne mõju 12 Mõju sihtrühm 1: tervishoiuteenuse osutajad Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine mõjutab otseselt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid (edaspidi TTO) – nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevaid asutusi. 2023. aastal oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 1568 TTO-d, kellest enam kui 95% tegutses eraõiguslikus vormis. Kõikidest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ettevõtet ) moodustavad tervishoiuasutused 1%, mistõttu on sihtrühma suurus väike. 1568-st TTO-st oli 499 hambaravi-, 411 perearstiabi-, 363 eriarstiabi- ja 126 õendusabiasutused, 50 olid haiglad, 31 taastusravi-, 27 diagnostika- ja 6 kiirabiasutust ning 55 muud asutused. Tervishoiusutustes töötas 2024. aasta seisuga 27 806 töötajat (sh 16 220 tervishoiutöötajat), neist 4911 olid arstid ja 9374 õed . TTO-dele väljastatud kehtivate tegevuslubade arv seisuga 11.07.2025 on 2851, sellest eriarstiabis 1200, iseseisvas õendusabis 670, iseseisvas ämmaemandusabis 156, nimistuga perearstiabis 518, kiirabis 16, iseseisvas füsioteraapias 154, iseseisvas logopeedias 38, iseseisvas kliinilises psühholoogias 47 tegevusluba . Soovitud muudatuste rakendumisel muutub tegevusloa taotlemise ja muutmise protsess sisulisemaks ning aitab tagada paremad eeldused kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks. Näiteks lihtsustub ruumide ja aparatuuri kirjeldamine ning suureneb ruumide ristkasutuse võimalus. Uuendusena tuleb tegevusloa taotlemisel kirjeldada kuidas tagatakse teenuse osutamisel tervishoiuteenuse kvaliteet ja toetatakse patsiendiohutuse tagamist. TTO-de halduskoormust aitab oluliselt vähendada kavandatav võimalus ühendada sisuliselt sarnased tegevusloaliigid samas tegevuskohas (nt perearstiabi ja koolitervishoiuteenus ühe tegevusloaga; tervisekeskustele ühtne tegevusluba). Seetõttu võib TTO-l tekkida vajadus tegevusluba taotleda või muuta harvemini. Mõju ulatus on keskmine, sest kuigi muudatused ei sea piiranguid teenuse osutamise jätkamiseks, peavad TTO-d uute nõuetega kohanema – see tähendab loa taotlemisel senise lähenemise kohandamist (nt teenuse kirjeldamine või dokumentatsioon). Kohanemine ei ole eeldatavalt keeruline, kuid nõuab teatavat tähelepanu ja ümberharjumist. Samuti kaalutakse võimalust, et haiglavõrgu haiglatelt nõutakse teenuse kirjeldust ainult juhul, kui Terviseamet peab seda vajalikuks, näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sõltuvalt TTO profiilist. Pidevalt muutuvate teenustega suuremad asutused puutuvad sellega kokku sagedamini, samas kui paljud väiksemad TTO-d taotlevad tegevusluba vaid üksikutel kordadel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Võimalikuks riskiks on esialgne ebaselgus selles, mille alusel hinnatakse teenuse sisulist põhjendatust ja ohutust tegevusloa andmisel. Selle riski maandamiseks on oluline tagada piisav juhendamine ja praktilised üleminekureeglid. Kokkuvõttes on mõju TTO-dele sisuline ja positiivne. Muudatused loovad eeldused suuremaks paindlikkuseks, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks ja lihtsamaks haldamiseks nii TTO kui ka järelevalveasutuse jaoks. Mõju sihtrühm 2: tervishoiuteenuste kasutajad ehk potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba on kohustuslik kõikidele TTO-dele – nii Tervisekassa lepingupartneritele kui ka erasektori teenusepakkujatele. Seetõttu avaldub mõju potentsiaalselt 13 kõikidele inimestele, kes Eestis tervishoiuteenuseid kasutavad – sõltumata vanusest, ravikindlustuse olemasolust või teenusepakkuja tüübist. Sihtrühm on suur. Kuigi tegevusload on seni mõjutanud teenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust pigem kaudselt, on tegemist olulise vahendiga, mille rolli saab edaspidi sisuliselt suurendada. Muudatused vähendavad võimalust, et osutatakse teenuseid, mis on sisuliselt põhjendamata või mille tõenduspõhisus on ebaselge (nt veeni manustatavad vitamiinikuurid). Kuigi teenusekasutaja jaoks ei pruugi muutused vahetult tajutavad olla, suurendab uus süsteem kindlustunnet ja usaldust, et TTO-d tegutsevad kvaliteedi- ja ohutusnõuetest lähtuvalt. Seetõttu on mõju ulatus kasutaja vaates väike, kuid suundumus tervikuna on positiivne. Mõju avaldumise sagedus elanikkonnas varieerub sõltuvalt inimese terviseseisundist, vajadustest ja teenuse saamise sagedusest – see võib olla väga harv või igapäevane. Risk, et kaasnevad ebasoovitavad mõjud (nt patsiendiohutuse või teenuste kvaliteedi vähenemine), on väike, sest uus süsteem keskendub enam riskipõhisusele ja sisulistele kvaliteedinõuetele. Samas toob see kaasa paremad võimalused kohandada teenuste korraldust vastavalt teenust saavate inimeste tegelikele vajadustele ning tagada patsientidele paremini kättesaadavad ja turvalised teenused. Mõju sihtrühmale on positiivne ja oluline. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Mõju sihtrühm 1: Terviseamet Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise, tegevuslubade väljastamise, muutmise ja registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku. Terviseamet väljastab igal aastal ligikaudu 1000 tegevusluba, millest umbes pooled on uued tegevusload (2024. aastal kokku 998 taotlust, sh 450 uut tegevusluba; 2025. aasta seitsme kuuga 387 taotlust, sh 142 uut tegevusluba). Tegevuslubade muutmisega ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Väljastatud tegevuslubade arv on viimastel aastatel suurenenud: kui 2022. aastal väljastas Terviseamet 117 ja 2023. aastal 356 tegevusluba, siis 2024. aastal juba 543 tegevusluba. Enim väljastatakse tegevuslubasid eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamiseks (2024. a vastavalt 178, ja 102 tegevusluba). Tegevusloa omaniku muutmise taotlusi on viimasel kahel aastal esitatud aastas keskmiselt 36, enim seoses eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamisega. Tegevusloa menetlemise kestus ja erisused Seaduse kohaselt on tegevusloa menetlemise tähtaeg 60 päeva. Praktikas võib menetlusaeg varieeruda oluliselt: kui esitatud dokumentatsioon on korrektne, saab loa väljastada kiiremini, kuid puuduste ilmnemise korral tuleb taotlejalt küsida lisadokumente ning menetlus venib. Menetluse pikkus ei sõltu niivõrd tegevusala liigist, vaid pigem taotluse mahukusest ja ruumide/teenuste arvust. Näiteks ühe teenuse ja korras dokumentatsiooniga taotlus saab otsuse kiiresti, samas kui 20 teenust hõlmav taotlus eeldab sageli täienduste küsimist ja menetluse peatamist. Tegevusloa muutmine Tegevusloa muutmise protsess on ajaliselt ja sisuliselt sarnane uue tegevusloa väljastamise protsessiga. Menetluse kestus sõltub muudatuse iseloomust: teenuse eemaldamine on lihtne ja kiire, teenuse lisamine võib nõuda lisakontrolle, eriti kui see toimub uutes ruumides ja eeldab paikvaatlust. 14 Mõju töökoormusele Planeeritud tegevuslubade regulatsiooniga ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega püsivat töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Tegevusloa muutmise töökoormus sõltub muudatuse sisust. Kui muudatused puudutavad üksnes uusi tegevuslubasid, ei suurene töökoormus oluliselt. Kui tegevusloa omaja soovib kehtivat tegevusluba muuta, tuleb üle vaadata ja korrigeerida (nt ühiskasutuse ruumide piirangute kadumise korral) kogu tegevusluba, see toob kaasa ajutise menetluste arvu suurenemise. IT-arenduste vajadus Planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningad muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca 10 000 eurot). Tegevuslubade arvu võimalik vähenemine VTK-s esitatud näidete (perearstid ja koolitervishoiuteenus, tervisekeskused) kohaselt on tegevuslubade arvu võimalik vähendada. Praegu on 404 perearstiabiasutusest 74-l ka koolitervishoiuteenuse tegevusluba ja 40-l koduõe tegevusluba; 15 asutusel on mõlemad. Muudatuste tulemusena ei oleks selliste teenuste osutamiseks vaja mitut eraldi tegevusluba, vaid üks luba kataks erinevad teenused sama tegevuskoha raames. Seeläbi väheneb nii tegevuslubade koguarv kui ka TTO-de ja Terviseameti halduskoormus. Tervishoiuteenuste järelevalve Planeeritud muudatused mõjutavad ka järelevalvet TTO-de üle: Terviseametile tekib selgem alus kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuete kontrolliks ning võimalus rakendada riskipõhist ja proaktiivset järelevalvet, mis hõlmab ka TTO-de enesekontrolli. Järelevalve muutub seeläbi sisukamaks – rõhk liigub teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisele, mitte ainult vormilistele nõuetele, ning jälgitavate näitajate hulk võib suureneda. Kokkuvõttes on mõju Terviseametile oluline. Mõju ulatus on keskmine, sest tegevusloa väljastamine ja järelevalve muutub sisulisemaks, kuid eeldatavasti kohanemisraskusi sellega ei kaasne. Kuna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on asutuse igapäevatöö, on mõju avaldumise sagedus suur. Vähese ebasoovitava mõjuna kaasneb töökoormuse suurenemine seoses IT-arenduse vajadusega, kuid väheneb ka tegevuslubade arv, mistõttu jääb asutuse töökoormus tervikuna sarnaseks ning mõju tervikuna on positiivne. Mõju sihtrühm 2: Tervisekassa Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad. Kuna tegevusloa olemasolu ja sisu on aluseks TTO-de lepingutele, mõjutab regulatsiooni ajakohastamine Tervisekassat kaudselt, kuid sisuliselt. Muudatused loovad eeldused, et TTO-del oleks toimiv kvaliteedisüsteem, nad osutaksid läbimõeldud ja pädevusele vastavaid teenuseid ning seeläbi paraneks teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Mõju ulatus on keskmine: Tervisekassa ülesanded ei muutu, kuid rahastamisotsuste aluseks olev tegevusluba muutub sisulisemaks, luues parema eeldusbaasi kvaliteetsete teenuste osutamiseks. 15 Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur, sest TTO-sid hinnatakse ja nendega sõlmitakse lepinguid pidevalt. Risk on väike, kuid vajalik on tagada tegevusloa ja rahastusmudeli kooskõla. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu ei too kaasa muudatusi isikuandmete töötlemise eesmärkides, ulatuses ega õiguslikes alustes ning seetõttu puudub eelnõul mõju andmekaitse olukorrale. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei eelda ulatuslikke arendustegevusi. Vajalik on üksnes lisada üks andmeväli tervishoiukorralduse infosüsteemi (maksumus 10 000 eurot) s.o andmed selle kohta, kas perearsti nimistu kuulub tervisekeskusesse. Arenduskulu kaetakse TEHIKu eelarvest ning vastav arendusvajadus arvestatakse tavapärase arendusvajaduse planeerimisel perioodiks 2027–2030. Terviseamet teeb juba kehtiva õiguse alusel järelevalvet TTO-de üle, mistõttu ei too muudatused kaasa järelevalve mahu kasvu ega lisakulusid. Kuigi järelevalve võib muutuda sisulisemaks, hinnates senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid, tasakaalustub see tegevusloa menetluses. Tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete täpsustamine, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse nõue, ei suurenda kogukoormust, kuna samal ajal lihtsustatakse teatud ruumilisi ja formaalseid nõudeid. Seetõttu kompenseerivad muudatused üksteist ning ei too kaasa halduskoormuse ega kulude kasvu. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi: 1) sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 01.06.2016, 8); 2) sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14); sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, 3) sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 04.10.2024, 8); 4) sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ (RTL 2010, 13, 255); 5) terviseministri 13. jaanuari 2025. a määrus nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ (RT I, 17.01.2025, 5). Määrustega kaotatakse senine ruumide ristkasutuse piirang, võimaldades paindlikumalt kasutada samu ruume ja vahendeid tervishoiuteenuste osutamisel, kui on tagatud teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Samuti ühtlustatakse ruuminõuded, et vältida põhjendamatuid erinevusi sarnase sisuga teenuste vahel. Lisaks vaadatakse üle sisseseade ja aparatuuri loetelud, liikudes detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt enam funktsioonipõhisele lähenemisele. See võimaldab TTO-l valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule, säilitades samal ajal nõuded teenuse ohutusele ja kvaliteedile. 9. Seaduse jõustumine 16 Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon VTK6 ettevalmistamist juhtis Sotsiaalministeerium. VTK esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. VTK edastatakse Riigikogu sotsiaalkomisjonile teadmiseks. VTK kohta esitatud tagasiside põhjal leidis laiemat toetust lahendus, mille kohaselt ajakohastatakse tegevuslubade süsteemi terviklikult (alternatiiv 1), sidudes tegevusloa andmine senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Seda toetasid mitmed keskset rolli omavad osapooled, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad ja erialaliidud, kes pidasid vajalikuks liikuda formaalsetelt ja tehnilistelt nõuetelt sisulisema ning riskipõhisema hindamise suunas. Samas esitati ka seisukohti, mis eelistasid kitsamat lähenemist (alternatiiv 2), keskendudes eelkõige rakendusaktide muutmisele ja tehniliste nõuete ajakohastamisele. Tagasisides rõhutati eelkõige vajadust vähendada halduskoormust, muuta nõuded paindlikumaks ning viia need paremini kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. Oluliseks peeti ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist, ruumi- ja tehniliste nõuete ühtlustamist ning liikumist detailsetelt loeteludelt funktsioonipõhise lähenemise suunas. Samuti toodi esile vajadus tagada selged ja läbipaistvad kriteeriumid Terviseameti kaalutlusõiguse kasutamisel ning vältida ülereguleerimist või dubleerivaid nõudeid. Kooskõlastamisel oodati lisaks üldistele tähelepanekutele osapoolte eelistusi ja tagasisidet väljapakutud regulatiivsete lahendusalternatiivide kohta, mida arvesse võttes ka eelnõu koostati. Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside põhjal koostati seaduse muutmise eelnõu ja selgitused rakendusaktide muutmiseks. VTK kooskõlastustabel on lisatud käesoleva eelnõu ja seletuskirja juurde eraldi lisana. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026. a 6 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine) – EIS. 17  EELNÕU 21.04.2026 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tegevuslubade muudatused) § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(48) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu andmed:“; 2) paragrahvi 8 lõiget 48 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) teave tervisekeskusesse kuulumise kohta.“; 3) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel. (2) Kaitsevägi osutab kiirabi Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega. (3) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.“; 4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele.“; 5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kiirabibrigaadi pidajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirabibrigaadidele olla haiglatevahelise transpordi või patsientide veo korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt.“; 6) paragrahvi 17 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kümneks“; 8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(2) Kiirabi rahastamise leping sõlmitakse avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajaga.“; 9) paragrahvi 32 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Terviseamet võib tunnistada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta.“; 10) paragrahvi 321 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel: 1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust; 2) tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust, ja tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti; 3) tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervishoiutöötaja on kohustatud registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud väljaspool Eestit tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud registreeringus märgitud kutse- või erialal. (4) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“; 11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „21) Perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hõlmab ka käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamist samas tegevuskohas, kui nende teenuste osutamiseks kehtestatud nõuded on täidetud.“; 12) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise korral Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus; 2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse; 3) töötamise registri kanne nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama; 2 4) andmed tervishoiutöötajate või tervishoiutöötajatega võrdsustatud isikute pädevuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) kiirabi osutamise loa taotlemise korral kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus; 6) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral haigla liik; 7) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi osutamise tegevusluba; 8) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed; 9) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta; 10) käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus; 11) andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara ning selle vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.“; 13) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Terviseamet võib vajaduse korral nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.“; 14) paragrahvi 42 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perearstiabi osutamise ruumid“ tekstiosaga „perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid“; 15) paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele“ tekstiosaga „ning taotleja on Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud;“; 16) paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed võimaldavad osutada tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt.“; 17) seadust täiendatakse §-dega 422 ja 423 järgmises sõnastuses: „§ 422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal (1) Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik osutada kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas, võib tervishoiuteenuse osutaja kooskõlastatult Terviseametiga jätkata teenuse osutamist muus tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit eelnevalt teavitama osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest. (2) Juhul kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimimise tagamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav minister otsustada lubada määratud juriidilisel või füüsilisest isikust ettevõtjal osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata. Nimetatud otsus peab sisaldama teenuseosutajate ja osutatavate teenuste loetelu ning teenuste osutamise tähtaega. 3 § 423. Tervishoiuteenuse osutamine välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate füüsiliste isikute poolt (1) Välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvad tervishoiuteenuseid osutavad füüsilised isikud võivad tegutseda käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud tegevusalal ilma tegevusloata ja registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui nad viibivad Eestis riigikaitseseaduse §-de 37 ja 38 alusel antud loa alusel ning osutavad tervishoiuteenust riigikaitseseaduse §-s 35 sätestatud eesmärgil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka valitsusvälistele vabatahtlikele ühendustele ja nende koosseisu kuuluvatele füüsilistele isikutele, kes osutavad tervishoiuteenust riigikaitseseaduse §-s 35 sätestatud eesmärgil.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 7212 järgmises sõnastuses: „§ 7212. Käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao rakendamine Enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload jäävad kehtima.“. § 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine 1) paragrahvi 351 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perearstiabi ja“; 2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kaitseväe õppuste ajal võib tervishoiuteenuse osutaja Terviseametiga kooskõlastatult osutada tervishoiuteenust ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit eelnevalt teavitama osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, .… …………….. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/26-0534 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tegevuslubade muudatused) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.05.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/daf7b625-614d-4ef7-8f1c-9646ddcca2f2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/daf7b625-614d-4ef7-8f1c-9646ddcca2f2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main