Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasutada andmiseks tähtajaga üle 10 aasta (Mooni tn 2)

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasuta da andmiseks tähtajaga üle 10 aasta Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 alusel anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek Võru maakonnas Võru linnas asuv a Mooni tn 2 kinnisas ja (katastritunnus 91901:006:0053 , pindala 8431 m 2 , ärimaa 100%) avaliku enampakkumise korras tähtajaga 50 aastat kasuta miseks andmiseks h oonestusõiguse seadmise teel. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping , mille alusel rajatakse kinnisasjale ärimaa sihtotstarbele vastavad ehitised . Hoonestusõiguse aasta tasu on 3794 eurot aastas , mis tõuseb iga kolme aasta möödudes 6 % võrra eelmisest tasust. Hoonestusõiguse ühekordse tasu alghind on 43 811 eurot , lõplik summa kujuneb enampakkumise tulemusel ning see tuleb enampakkumise võitjal tasuda ühekordse maksena enne lepingu sõlmimist. K risten Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „ Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasuta da andmiseks tähtajaga üle 10 aasta “ eelnõu juurde Eelnõus nimetatud kinnisasjade kirjeldus Majandus - ja Kommunikatsioonim inisteeriumi valitsemisel on Võru maakonnas Võru linnas asuv Mooni tn 2 kinnisas i (katastritunnus 91901:006:0053 , pindala 8431 m 2 , ärimaa 100%) (edaspidi kinnisas i ) . Eelnõus nimetatud asjaolude põhjendused Riigivaraseaduse (edaspidi RVS ) § 15 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks teisele isikule, kui vara ei ole ajutiselt vaja kasutada riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil ja kui riigivara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine. Riigi maareservina säilitatakse perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu . R iigimaaga tehingute tegemisel peab olema tagatud vaba konkurents ning võimalda tud riigivara osta või kasutusse saada võrdselt kõigil isikutel, kes sellest on huvitatud. Tehingute läbipaistvuse ja ausa konkurentsi tagamise eesmärgil antakse riigimaa kasut usse ärimaa sihtotstarbele vastavate ehitiste rajamiseks avaliku e nampakkumise teel , mis korraldatakse elektroonselt Maa- ja Ruumiameti oksjonikeskkonnas. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse leping riigimaale hoonestusõiguse seadmise ks. Lepingu alusel on võitja kohustatud tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu. Hoonestusõiguse alusel rajatakse ehitusloa kohased ehitised. 3. Hoonestusõiguse tasu Vastavalt RVS § 18 lõikele 1 antakse riigivara teisele isikule kasut usse vähemalt turupõhise kasutustasu eest. RVS § 60 lõike 1 kohaselt määrab riigivara kasut usse andmisel avalikul enampakkumisel kasut usse andmise otsustaja alghinna. Tuginedes RVS § 18 1 lõike 2 punktile 6 ja Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ § 25 lõike 2 punkti le 2 on Maa- ja Ruumiamet turuanalüüsi alusel välja selgitanud hoonestusõiguse tasu, mis koosneb ühekordsest tasust ning perioodilisest aastatasust. Arvestades turul välja kujunenud praktikat määrataks e RVS § 60 lõikele 1 vastavaks enampakkumise alghinnaks ühekordne hoonestusõiguse tasu 43 811 eurot . L õplik tasu kujuneb enampakkumisel ja see tuleb enampakkumise võitjal tasuda ühekordse maksena enne lepingu sõlmimist. Ühekordsele tasule lisandub perioodiline aastatasu, mis on lepingu sõlmimisel 3794 eurot aastas. RVS § 18 lõike 6 kohaselt peab ü le kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. Hoonestusõiguse lepingus sätestatakse tingimus, et perioodiline aastatasu tõuseb kogu hoonestusõiguse kehtivuse perioodil iga kolme aasta möödudes 6 % võrra eelmisest tasust. Kinnisasja hariliku väärtuse leidmiseks on katastri riigivara ruumiandmete keskkonna hindamissüsteemis koostatud 20.04.2026 hindamisaruanne numbriga 202 6 / 138 . Hoonestusõiguse tasu on leitud kinnisasja hariliku väärtuse alusel. Kinnisasja hariliku väärtuse hindamisaruanne ja hoonestusõiguse tasu arvutuskäik on leitav riigi kinnisvararegistri st menetluse dokumentide hulgast. 4. Riigivara tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks andmise põhjendus RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasut usse anda tähtajatult või tähtajaliselt. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasut usse andmise riigivara valitseja. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kinnisasja anda tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise eesmärk on võimaldada kinnisasjale kehtiva detailplaneeringu kohaselt ärimaa sihtotstarbele vastavate ehitiste ja rajatiste püstitamist ning luua eeldused kinnisasja pikaajaliseks sihipäraseks kasutamiseks. Arvestades, et hoonestusõiguse alusel püstitatavate ehitiste ja rajatiste väljaehitamine eeldab pikaajalist investeeringut ning investeeringu tasuvuse saavutamiseks on vajalik piisava tähtajaga kasutusõigus, on põhjendatud anda kinnisasi avaliku enampakkumise teel hoonestusõiguse seadmisega kasutusse 50 aastaks . 5. Andmed sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta Enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping tähtajaga 50 aastat . Hoonestusõiguse lepingus sätestatakse vähemalt käesoleva seletuskirja lisas 1 kirjeldatud kokkuleppe d . Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste lõpliku sõnastuse koostab tehingut tõestav notar. 6. Sõlmitavast lepingust riigile tulenevad kulud ja tulu K innisas i antakse kasutamiseks turupõhise tasu eest ja lepinguga kohustatakse enampakkumise võitjat kandma kõik ehitiste rajamise ja likvideerimisega ning muud kinnisasja valdamisega s eotud otsesed ja kõrval kulud , sh maamaksu . Seega ei tulene sõlmitavast hoonestusõiguse l epingust riigile kulu ning riigieelarvesse laekub tulu. 7. Riigivara kasut usse andmise menetlus Kinni sasja kasutusse andmise kohta on algatatud riigi kinnisvararegistris menetlus nr 25-4 508 , kuhu on lisatud menetluse dokumendid. Eelnõu ja seletuskirja koostas id Maa- ja Ruumi ameti m aade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo nõunik Hanali Köörna ( [email protected] ) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika ja riigivara nõunik Tea Faber ( 5385 9554 , [email protected] ) . (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusministe r Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused 1. Lepingu ese ja hoonestusõiguse tingimused: 1.1. Lepingu pooled on riigile kuuluva maa riigivara valitseja volitatud esindaja (omanik) ja enampakkumise võitnud isik (hoonestaja), kellega sõlmitakse leping riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. 1.2. Lepingu ese: riigile kuuluv Võru maakonnas Võru linnas asuv Mooni tn 2 kinnisasi (katastritunnus 91901:006:0053). 1.3. Kinnisasjale seatakse tasuline hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. 1.4. Hoonestusõigus ulatub kinnisasjale selle kogupindala ulatuses. 1.5. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb avalikustada vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule. 1.6. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga ja hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse. Nõusoleku andmisel lähtutakse asjaõigusseaduses sätestatust. 1.7. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud: 1.7.1. kaasama omaniku ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja esitama omanikule projektlahenduse enne ehitusloa taotluse esitamist kohalikule omavalitsusele; 1.7.2. arvestama omaniku esitatud ettepanekutega projektlahenduse kohta. Kui nimetatud ettepanekute arvestamine ei ole võimalik, siis on hoonestaja kohustatud selgitama omanikule vastavaid asjaolusid ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks omaniku huvidega; 1.7.3. hiljemalt viie aasta jooksul arvates hoonestusõiguse seadmisest ehitise(d) valmis ehitama ja kasutusele võtma. Kohustus loetakse täidetuks, kui on väljastatud ehitiste ja rajatiste kasutusluba või kasutusteatis; 1.7.4. täitma kinnisasja suhtes õigusaktidest, planeeringutest ja ehitusloast tulenevaid kohustusi ja kitsendusi ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele või loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide kasvualade kahjustamist ja säilitama liikide soodsa seisundi; 1.7.5. rajama kinnisasjale ehitised ning nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised vastavalt kehtestatud planeeringule ja ehitusprojektile. Ehitisi, mida ei ole planeeringus või projektis ettenähtud, võib rajada vaid omaniku esindaja eelneval nõusolekul; 1.7.6. tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu. Omanik ei taga vajalike lubade ja nõusolekute saamist; 1.7.7. sõlmima enne ehitustööde alustamist kinnisasjal kasvava metsa raadamise korraldamiseks lepingu Riigimetsa Majandamise Keskusega; 1.7.8. vajadusel sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks projekteerimistingimustes ja/või ehitusloas ette nähtud servituudiala kinnisasja omanikuga, kusjuures servituudialale kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist võib alustada pärast servituudi seadmist. Servituudi kokkulepe ei ole vajalik, kui hoonestusõiguse alusel rajatava ehitisega seotud lepingu esemest väljapoole jääva kommunikatsiooni maakasutusõigus lahendatakse muul viisil; 1.7.9. kui ehitamisel, ehitiste renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks, ajutiste konstruktsioonide või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga liikumiseks vaja kasutada kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja, taotlema vastava kinnisasja omaniku nõusolekut;  1.7.10. heastama või hüvitama ehitiste rajamiseks vajalike tegevustega omanikule põhjustatud kahju; 1.7.11. vastama omaniku päringutele seoses lepingu täitmisega hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul päringu saamisest; 1.7.12. hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama, välja arvatud juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omanik nõustub taastamata jätmisega. 1.8. Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasja kasutamisel ja korrashoiu tagamisel: 1.8.1. hoonestaja on kohustatud tagama kogu hoonestusõiguse kestvuse jooksul kinnisasja, sellel paiknevate ja rajatavate ehitiste, kinnisasja kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete tavapärase korrashoiu ning kinnisasjaga piirneva tänava- ala korrashoiu ulatuses, mille korrashoiu kohustus on kinnisasja omanikul; 1.8.2. hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasja kasutamisel ja hoonestusõiguse teostamisel kinnisasja suhtes kehtivatest õigusaktidest, planeeringutest ning ehitusloast tulenevaid tingimusi ja nõudeid; 1.8.3. hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust põlevmaterjalist ja krundi välispiirist; 1.8.4. hoonestaja on kohustatud võimaldama vajadusel teostada päästetöid, sealhulgas ligipääsu päästemeeskonnale; 1.8.5. hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjalt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt kahe kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates; 1.8.6. hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasja mõjutava ohu korral ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omanikule asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasja väärtust; 1.8.7. hoonestajal on õigus teha kinnisasjale tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi vaid omaniku kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud ehitusloaga ette nähtud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha. 1.9. Poolte kokkulepped ehitiste saatuse osas: 1.9.1. Hoonestajal on õigus oma ehitised ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui omanik ei ole hiljemalt üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõudnud ehitiste endale jätmist tasu eest, mis võrdub hoonestajale hoone äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. 1.9.2. Kui omanik on nõudnud ehitise omanikule jätmist, siis määratakse punktis 1.9.1 nimetatud tasu kokkuleppel. Kui tasus kokkulepet ei saavutata, võib omanik hiljemalt neli kuud enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist nõuda ehitise äravedamist. 1.10. Poolte kohustused hoonestusõiguste tasu, kõrvalkulude ja lepingu sõlmimisega seotud kulude osas: 1.10.1. Hoonestusõiguse ühekordne tasu on enampakkumise tulemusel ….. eurot, mille enampakkumise võitja tasub enne lepingu sõlmimist. 1.10.2. Hoonestusõiguse perioodiline tasu on 3794 eurot aastas ja see suureneb iga kolme aasta järel 6% võrra võrreldes tasu tõstmise aastale eelneva aasta aastatasuga. 1.10.3. Hoonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguse tasu ja teisi käesoleva lepingu järgi kohustuslikke makseid alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise kuupäevast kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust. Tasu perioodilise maksmise kohustuse tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatis riigi kasuks. 1.10.4. Hoonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguse aastatasu kahes võrdses osas kaks korda aastas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks järgneva perioodi eest ette. 1.10.5. Kui hoonestusõiguse perioodi jooksul vähendatakse punktis 1.11.9 nimetatud põhjusel  hoonestusõigusega koormatud ala, väheneb aastatasu proportsionaalselt pindala vähenemisele. 1.10.6. Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata. 1.10.7. Hoonestusõiguse aastatasu mittetähtaegsel tasumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 1.10.8. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse aastatasule kõik hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse alusel kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele hoonestusõiguse kehtivuse ajal. 1.10.9. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud punktis 1.8.7 nimetatud kulutuste tasaarvestamist hoonestusõiguse tasuga. Kulud hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku lubatud ulatuses pärast parenduste tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele ja kuludokumentide esitamisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast hoonestusõiguse aastatasust. 1.10.10. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates nendele kasutusloa saamisest oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu Euroopa Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi sisaldada ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi. Omaniku nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama. 1.10.11. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui lepingu muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on tingitud hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub vastava tehinguga seotud kulud omanik. 1.11. Omaniku õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega: 1.11.1. Omanik peab olema kaasatud ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja omanikul on õigus esitada projektlahenduse osas ettepanekuid 10 päeva jooksul arvates hoonestaja poolt projektlahenduse tutvumiseks esitamisest. 1.11.2. Omanikul on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi olukorra fikseerimiseks kohapeal. 1.11.3. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab punkti 1.10.2 alusel arvutatud hoonestusõiguse aastatasule leppetrahvi kohaldamise aastal, kui hoonestaja rikub järgmisi lepinguga võetud kohustusi: 1.11.3.1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt hoonestusõiguse alusel rajatud ehitiste kasutusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil, eelkõige kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud ehitist punktis 1.7.3 sätestatud tähtajaks; 1.11.3.2. viivitab hoonestusõiguse aastatasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kuus kuud; 1.11.3.3. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 1.11.3.4. ei täida punktis 1.8.1 nimetatud korrashoiu kohustust; 1.11.3.5. ei täida ehitise kindlustamise kohustust; 1.11.3.6. viivitab punktis 1.11.10 sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda; 1.11.3.7. ei anna vastavalt punktis 1.12.4 sätestatule hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt;  1.11.3.8. ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 1.12.6.2 sätestatud tähtaja jooksul. 1.11.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku poolt, sh võib omanik nõuda leppetrahvi korduvalt sama rikkumise eest. 1.11.5. Kui hoonestaja rikub enda kohustusi, on omanikul lisaks seadusest ja lepingust tulenevale ka järgmised õigused: 1.11.5.1. kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised; 1.11.5.2. kohustada hoonestajat hüvitama omanikule lepingu rikkumisega tekitatud kahju; 1.11.5.3. määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahju hüvitamist. 1.11.6. Omanikul on õigus hoonestaja olulise rikkumise korral hoonestusõiguse leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ja nõuda hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku poolt nimetatud isikule. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled muuhulgas järgmisi hoonestaja tegevusest või tegevusetusest tulenevaid rikkumisi: 1.11.6.1. hoonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt ehitusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil. Sihtotstarbelise kasutamise kohustuse rikkumiseks loevad pooled eelkõige, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud ehitist punktis 1.7.3 sätestatud tähtajaks; 1.11.6.2. hoonestaja ei taga ehitise korrashoiukohustust ulatuses, mis tagab ehitise püsimise hoonestusõiguse kehtivuse lõpuni; 1.11.6.3. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmise või muu rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 12 kuud; 1.11.6.4. hoonestaja põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta, sh või ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 1.11.7. Ülesütlemisõiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise korral tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe, mille raames on hoonestaja eelkõige kohustatud andma nõusolekud, mis on vajalikud hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule. Lepingute tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemist) ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist. 1.11.8. Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, võib omanik hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2 (kahe) aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest. Omanikupoolse erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule üleandmise korral hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kui hoonestaja on omaniku nõudmisel ehitised likvideerinud. Hoonestusõiguse harilik väärtus leitakse lepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust kinnistusraamatus märgitud tähtaja lõpuni. Hüvitis tasutakse kümne tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguse üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise notariaalsest tõestamisest. 1.11.9. Hoonestaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku: 1.11.9.1. kinnistu jagamiseks ja kinnistust eraldataval osal hoonestusõiguse lõpetamiseks, kui kinnistu jagamine on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil; 1.11.9.2. kinnistu koormamiseks teiste piiratud asjaõigustega, kui see on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 1.11.10. Kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemist) või on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja kohustus hoonestusõiguse  üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on muutunud sissenõutavaks, on hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul omanikult vastavasisulise teate saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu hoonestusõiguse üleandmiseks (omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Punktis 1.11.8 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel muutuvad hoonestaja kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja otsese valduse üleandmiseks sissenõutavaks 2 (kahe) aasta möödumisel vastava teate esitamisest. 1.12. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel: 1.12.1. Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omanik avalduse hoonestusõigusega seotud kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Juhul kui nimetatud kannete kustutamiseks on vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama nõusolekute andmine kolmandate isikute poolt. 1.12.2. Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Käesolev punkt ei kohaldu, kui omanik on vastavalt punktile 1.9.1 nõudnud ehitise endale jätmist ja pooled on jõudnud tasu osas kokkuleppele punktis 1.9.2 toodule. 1.12.3. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole hoonestajal õigust hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu, sh välistavad pooled AÕS § 2442 lg-s 1 sätestatud õiguse hüvitisele. Käesolev punkt ei kohaldu hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või omanikule üleandmisel punktis 1.11.9 sätestatud juhul. 1.12.4. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud asjaõiguste lõpetamise ning tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel tasuma hoonestusõigusele seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate hüpoteekide kustutamise hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse üle andma või kinnistusraamatust kustutama. 1.12.5. Pärast hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud tasuma omanikule tasu vastavalt punktile 1.10.2 ja hüvitama omanikule tekkiva kahju seni, kuni hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt eemaldatud või hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja otsene valdus on üle antud omanikule. 1.12.6. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras) ja nõudnud ehitiste likvideerimist, on hoonestaja kohustatud: 1.12.6.1. pärast omanikult vastavasisulise teate saamist alustama hoonestusõiguse alale hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala korrastamisega; 1.12.6.2. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt ühe aasta jooksul punktis 1.12.6.1 nimetatud teate saamisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles punktis 1.11.8 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2 (kaks) aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest. 1.12.7. Kui hoonestaja rikub punktis 1.12.6.2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks  osadeks, nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused täita hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist. 2. Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped: 2.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme hoonestusõigusega koormamises ning avaldavad soovi lepingu eseme registriossa kanda: 2.1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme kohta avatud registriossa esimesele järjekohale hoonestusõiguse tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele; 2.1.2. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel; 2.1.3. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. 2.2. Omanik ja Hoonestaja paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava hoonestusõiguse registriosa esimesse jakku: 2.2.1. hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest; 2.2.2. kokkuleppe, et hoonestaja tagab ehitise püstitamise vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustel ning ehitise heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kogu hoonestusõiguse kehtivuse ajal; 2.2.3. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud, ehitise omal kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul; 2.2.4. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitise hävimise korral ehitise taastama vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustel; 2.2.5. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhul ja tingimustel maksma leppetrahvi; 2.2.6. kokkuleppe et hoonestaja kohustub vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhtudel kandma hoonestusõigus üle omanikule või omaniku poolt nimetatud isikule; 2.2.7. kokkuleppe, et hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel ei maksa omanik hoonestajale ehitise eest hüvitist, v.a omanikule langemisel omanikust tulenevatel põhjustel; 2.2.8. kokkuleppe, et kui hoonestusõiguse lõppemisel ei ole omanik seaduses sätestatud korras nõudnud ehitiste endale jätmist, on hoonestajal õigus ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. Kui ehitis ei ole tähtaja saabumisel ära veetud, muutub see kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse ning omanikul ei ole kohustust maksta hoonestajale ehitise eest hüvitist. 2.2.9. Kokkuleppe, et hoonestaja kanna kõik kinnisasjaga seotud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud koormatised ja maksud; 2.2.10. kokkuleppe, et pärast hoonestusõiguse lõppemist ei ole hoonestajal eelisõigust hoonestusõiguse uuendamiseks; 2.2.11. kokkuleppe, et omanik ei võta kohustust müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale; 2.2.12. kokkuleppe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. 2.3. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping (hoonestaja). 2.4. Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale lepingu eseme kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalkoormatise hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks vastavalt Lepingu punktidele 1.10.2 ja 1.10.3. Samale järjekohale kantakse, et igakordne hoonestaja on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kooskõlas AÕS § 254 lg 42 punktiga 1 lepitakse kokku, et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik.