Energeetika- ja keskkonnaministri määruse "Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14.05.2026 nr 1-4/26/1926 Energeetika- ja keskkonnaministri määruse "Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu „Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“. Palume kooskõlastust kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Planeerijate Ühing, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Sille Uusna-Rannap, 625 4443 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 08 .05 .2026 ENERGEETIKA- JA K ESKKONNA MINISTER MÄÄRUS Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 5 0 l õike 2 1 alusel . § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tuuleenergia edendamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV ) toetuse taotlemise, maksmise ning tagasinõudmise tingimused ja kord. (2) Määruse eesmärk on soodustada tuuleenergia kasutuselevõttu ja riigi taastuvenergia eesmärgi täitmist . (3) Toetus kasutatakse kohalike elanike heaolu edendamiseks, sealhulgas avalike teenuste arendamiseks. § 2 . Toetatav tegevus (1) Toetatav tegevus on elektrituulikute rajamist võimaldava detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi planeeringu ) kehtestamine ja vastava planeeringu elluviimisele asumine . (2) Planeeringu elluviimisele asumi ne on käesoleva määruse tähenduses vähemalt viie megavatise nimivõimsusega elektrituulikule ehitusloa andmine . (3) KOVil on õigus toetust taotleda, kui üks või mitu alates 1. jaanuarist 2025. a kehtestatud detailplaneeringu t või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu t kokku näevad ette KOVi territooriumil vähemalt kaheksa elektrituuliku rajamise võimaluse . ( 4 ) Toetust antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti põhiselt. § 3 . Toetuse suurus (1) T oetuse suurus planeeringu kehtestamisel on 70 000 eurot § 2 lõikes 2 nimetatud planeeringus ette nähtud iga elektrituuliku kohta , aga mitte enam kui 2 500 000 eurot ühe KOVi kohta . (2) Toetuse suurus planeeringu elluviimisele asumisel on 12 000 eurot megavati kohta iga le vähemalt viie megavatise nimivõimsusega elektrituuliku le ehitusloa andmisel , aga mitte enam kui 2 500 000 eurot ühe KOVi kohta. § 4. Taotlusvoor ( 1 ) Toetuse taotlusi võtab vastu, menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ( edaspidi KIK ). (2) Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras ning rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. ( 3 ) Taotlus rahuldatakse osaliselt ja lisatingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 tähenduses. Õigus saada toetust pärast käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavalt ehitusloa andmise l kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuses lisatingimusega, et selleks on taotlusvoorus maksetaotluse esitamise ajal eelarve jääki. (4) Taotlusvooru eelarve kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister käskkirjaga. ( 5 ) Teave taotlusvooru eelarve ning avamise aja kohta avaldatakse hiljemalt seitse kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust KIKi veebilehel. ( 6 ) KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või 31. oktoobril 2028. a . Taotlusvooru sulgemise st teatatakse KIKi veebilehel. § 5 . Nõuded taotlejale ja taotlusele (1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus . (2) Taotleja seaduslikul esindajal ei tohi olla karistusseadustiku §-de 209, 209 1 , 210, 260 1 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. (3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed, sealhulgas taotlusele lisatavad dokumendid, peavad olema täielikud ja õiged; 3) taotlus peab olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. (4) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja nime, aadressi ja registrikoodi; 2) projekti nime; 3 ) taotletava toetuse summa; 4) planeeringus näidatud võimalike elektrituulikute arv; 5 ) andmed kehtestatud planeeringu kohta planeerimisseaduse § 4 1 alusel loodud planeeringute andmekogus; 6 ) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel . § 6 . Taotluse menetlemine ( 1 ) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja nõuetele vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. ( 2 ) KIK võib anda taotluses esinevate puudus t e kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10 tööpäeva pikkuse tähtaja. KIK võib põhjendatud juhtudel tähtaega pikendada. ( 3 ) KIK võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. ( 4 ) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 1 5 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotlusest puuduste kõrvaldamise aja võrra. § 7 . Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotlusvooru eelarve võimaldab taotluse rahuldada. ( 2 ) K ui taotluse või käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud maksetaotluse täies mahus rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu, rahuldatakse taotlus taotlusvooru vaba eelarve ulatuses osaliselt. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused; 3) toetuse summa; 4) lisatingimus planeeringu elluviimisele asumisel ehitusloa andmise järgselt toetuse väljamakse saamiseks ; 5) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 6) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 7) otsuse muutmise tingimused. ( 4 ) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 2) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 3) taotluses näidatud tuulikupositsioone või maksetaotluses näidatud ehitusloa ga seotud megavatte arvestades on juba käesoleva määruse alusel toetust eraldatud; 4 ) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 5 ) taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada . (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. § 8 . Toetuse väljamaksmine (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. (2) Toetus makstakse välja 20 päeva jooksul maksetaotluse esitamistest. (3) Maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30. novembril 2028. a. (4) Planeeringu elluviimisele asumisel toetuse väljamakse saamiseks esitab taotluse saaja maksetaotluse, millele lisatakse andmed antud ehitusloa või ehituslubade kohta ehitusseadustiku § 58 lõikes 2 nimetatud andmekogus ja ehitusloa saanud elektrituulikute arv , võimsus ning taotlusega hõlmatud koguvõimsus . ( 5 ) Kui taotlusvooru eelarve jääk väljamakse taotluse täies mahus rahuldamist ei võimalda, teeb KIK osalise väljamakse otsus e ja toetuse saaja võib taotluse rahastamata osas esitada taotluse või maksetaotluse järgmisse taotlusvooru. § 9. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub: 1 ) teavitama KIKi viivitamata planeeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisest või kohtumenetluses selle tühisuse tuvastamisest; 2 ) teavitama KIKi viivitamata planeeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsuse muutmisest . § 10 . Toetuse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine (1) KIK võib toetuse saaja avalduse alusel või enda algatusel t oetuse rahuldamise otsust põhjendatud juhul muuta . (2) KIK nõuab makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi , kui: 1) toetuse saaja rikub käesoleva määruse paragrahvis 9 sätestatud kohustusi; 2) toetuse saaja tunnista b toetuse saamise aluseks olev a haldusakt i vähem kui nelja aasta jooksul haldusakti andmisest arvates kehtetuks või teeb selle muutmise otsuse, mille tulemusel ei ole enam käesolevas määruses sätestatud nõuded täidetud ; 3 ) ilmneb asjaolu, mille tõttu toetust ei oleks antud; 4 ) toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või varjanud andmeid või teavet. (3) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistab KIK taotluse rahuldamise otsus e vastavas ulatuses kehtetuks. ( 4) Tagasinõude täitmise tähtaeg on 6 0 päeva alates tagasinõude otsuse tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk k antsle r 08 .0 5 .2026 Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „ Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõuga luuakse toetusmeede tuuleenergia edendamiseks, et toetada kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi KOV ) tuuleenergia planeeringute ja lubade menetlemisel. Meetme eesmärk on toetada Eesti energiamajanduse arengukavas ENMAK 2035 seatud sihte : energiajulgeoleku tagamine, konkurentsivõime kasvatamine ning üleminek puhtale energiale. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti uusi elektritootmisvõimsusi, sealhulgas nii juhitavaid võimsusi kui ka taastuvenergia lahendusi, mille s maismaatuul eenergial on keskne roll. Lisaks toetab eelnõu ka e nergiamajanduse korralduse seaduse § 32 1 nimetatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamist. 2025. aasta lõpu seisuga on Eestis rajatud 694 MW maismaatuuleparke . M aismaatuul on Kliimaministeeriumi tellitud elektrituru analüüsi põhjal kõige kuluefektiivsem tehnoloogia, mille tasandatud tootmiskulu kogu taastuvelektrijaama eluea kestel ( ingl k levelized cost of energy , LCOE ) jääb vahemikku 55–73,5 eurot/MWh. Lisaks aitab maismaatuul vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja impordielektrist, suurendab madala hinnaga elektritundide arvu elektriturul ning vähendab keskkonnajalajälge. Aastani 2030 on elektrituru analüüsi tulemuste kohaselt kõige soodsam arendada eelisjärjekorras maismaatuuleparke, kuna sellisel viisil on Eestile tagatud kõige soodsam elektri hind. Maismaatuule arendamine on seega strateegilise tähtsusega, kuid menetluste aeglane edenemine on osaliselt seotud kohaliku tasandi vähese motivatsiooniga. Kuigi alates 2023. aastast makstakse tuuleparkide rajamisel nn tuulikutasu kohalikele omavalitsustele ja elanikele, hakkab see laekuma alles pärast tuulepargi ehitamise ga alustamist . Planeeringute ja lubade menetlemise periood, mis on KOVide jaoks kõige ajamahukam ja ressursinõudlikum, ei ole praegu vastava meetmega kaetud . Eelnõuga luuakse uus instrument just sellesse kriitilisse etappi, et võimaldada kohalikku kasu saada ka perioodil enne tuulepargi ehitamisele asumist , mil tuulikutasu veel ei laeku. Meetme eesmärk on kiirendada tuuleparkide arendamisega seotud menetlusi, toetada KOVide valmisolekut tuuleenergia arendusi ellu viia ning tagada, et Eesti liigub kiiremini energiajulgeoleku, taskukohase elektrihinna ja puhtamate energiatootmise viiside suunas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna RePowerEU projektijuht Sille Uusna-Rannap (tel 625 4443 , sille.uusna-rannap@kliimaministeerium ) , taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer (tel 626 9120, [email protected] ) ja taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon (tel 625 6476, [email protected] ) . Eelnõu koostamisse olid kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika peaspetsialist Katrin Orgussaar ning Maa- ja Ruumiameti planeeringute osakonna nõunik Anne Karjus. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (tel 626 2948 , [email protected] ) . II Määruse e elnõu sisu ja võrdlev analüüs ENMAK 2035 toob ühe peamise kitsaskohana Eestisse uute soodsate ja puhaste tootmisvõimsuste rajamisel esile tuuleenergia arendamisega seotud planeerimis- ja loamenetluste ajakulu ning keerukuse. Seetõttu on taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalik soodustada menetluste kiirenemist ja kohaliku tasandi otsuste tegemist. Joonisel 1 on kuvatud kuupõhiselt Eesti elektritootmine, tarbimine, import ja elektri börsihind. K õrge suvine kõrge taastuvelektri (eelkõige päike) osakaal vähendab keskmist elektri börsihinda olulisel määral, kuid talveperioodidel suureneb börsihind kõrge tarbimise ja impordi ning fossiilelektri tootmise tõttu elektrihind võrreldes suvega mitmekordselt. Hinnasurvet on võimalik vähendada ennekõike täidetav tuul eenergia abil , mis võimaldab soodsaimal viisil katta Eestis talves elektritootmise puudujääke. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Eesti elektrienergia tootmine, tarbimine, import ja kuu keskmine börsihind 2025. a. . (Allikas: Elering, NordPool) Tuuleenergia planeeringuid menetlevad ning tuuleparkide rajamiseks vajalikke ehitus- ja kasutuslubasid annavad KOVid . 2026. a alguse seisuga on tuuleplaneeringuid menetluses 21 KOVis . 2025. aastal jõudis planeeringu kehtestamiseni kaks tuuleenerg eetika planeeringut. Planeerimismenetlus on nõudlik ja hoolikat kaalumist eeldav haldusmenetlus . Nii leitakse tuuleparkidele parimad lahendused . Planeeringu kehtestamiseni jõuavad algatatud tuuleenergia planeeringutest üksnes sellised alad, kus ala on tuuleenergia arendamiseks sobiv nii tootmise tingimuste, loodustingimuste, kogukonna kui ka planeeringu menetleja seisukohtade koosmõjus. Ühe planeeringute edenemist takistava asjaoluna on välja toodud, et kogukonnas ei nähta piisavat selget kasu tuuleenergia arendamisest. Tuuleenergia toob enam soodsama elektri hinnaga tunde, samas ei pruugi see positiivne mõju kaaluda üles asjaolu, et tuuleenergia arendamine toob tõenäoliselt kaasa muutuse harjumuspärases elukeskkonnas , nt ehitustegevus ja visuaalne muutus . Keskkonnatasude seadus näeb ette, et KOVidele ja tuuliku mõjupiirkonnas elavatele inimestele makstakse tuulikutasu, mis olenevalt tuulepargi suurusest võib ulatuda mitmete sadade tuhandete eurodeni aastas ja millega on võimalik rahastada nii kohalikke teenuseid kui ka mõnda kogukonnale olulist taristuobjekti. KOV jagab pool tuulikutasust tuulikute mõjupiirkonnas olevate eluruumide omanikele – nii nendele, kes elavad samas KOVis , kui nendele, kes elavad sama tuulepargi mõjualas teises KOVis . Tuuliku mõjupiirkond sõltub sellest, kui suur on tuulik. Kui tuuliku tipukõrgus (tiiviku laba tipu kõrgus maapinnast) on kuni 250 m, on mõjupiirkond 2 km. Alates 250-meetrisest tipukõrgusest on mõjupiirkond 3 km. Planeeringu menetlemise ajal on tuulikutasu maksmine tulevikku jääv hüve, mille vahetut mõju ei tajuta. Kuigi tuuleenergia tootmine võib piirkonda tuua ka suuremaid elektritarbijaid, sellega lisanduvaid töökohti ja omakorda maksutulu KOVi eelarvesse, jääb ka see mõju kogukonna vaatest sageli liiga kaugeks . Eelnevast tulenevalt on välja töötatud käesolev meede KOVidele tuuleenergia menetluste kiirendamiseks. KOV i l on võimalik toetusest saadav raha suunata kohalike elanike heaolu edendamiseks, sealhulgas avalike teenuste arendamiseks just nendesse valdkondadesse ja KOVi piirkondadesse , kus vajadus on kõige suurem ja seos tuulepargiga kõige tugevam . Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Lõige 1 – määruse sisuks on KOVide toetusmeede tuuleenergia menetlus t e kiirendamiseks ning eelnõuga reguleeritakse toetuse taotlemise tingimused ja kord. Lõige 2 – määruse eesmärk on soodustada tuuleenergia kasutuselevõttu ja riigi taastuvenergia eesmärgi täitmist ning toetada KOVe tuuleenergia arendamiseks õiguspäraste ja elluviidavate planeeringute kehtestamiseni jõudmisel . Eelnõu kohaselt luuakse toetusmeede tuulepargi rajamist ettevalmistava perioodi toetamiseks. Kui tuuleparki ehitama asutakse, hakkab vastavalt keskkonnatasude seadusele laekuma juba iga-aastane tuulikutasu. Tuuleparkide kohaliku kasu instrumendina näeb keskkonnatasude seadus ette tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ( tuulikutasu ). Tasu maksab tuulepargi omanik alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamisest kuni tuuleelektrijaama selle asukohast eemaldamiseni. Tuulikutasu laekub 50% ulatuses KOVi eelarvesse ja 50% tuulikutasust jagatakse tuulepargi tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele . 2025. aastal maksid tuuleparkide omanikud tuulikutasu kokku 563 000 eurot. Sellest näiteks Eesti suurima tuulepargi, Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikutasu suurus oli 2025. aastal üle 300 000 euro . Tuulikutasu laekub igal aastal, seega näiteks Sopi-Tootsi tuulepargi kolme aasta tuulikutasu on ca 1 000 000 eurot. Planeeringumenetluse ajal, kui arutelud on kõige teravamad, jääb seos tulevikus laekuma hakkava tuulikutasuga jääda ebapiisavaks. Eelnõuga loodav toetusmeede võimaldab kohalikku kasu ka selleks perioodiks, kui otsuseid tuleb juba teha, aga tuulikutasu veel ei maksta. Tuuleenergia arendamine panustab ka riigi puhta energia edendamise eesmärki . Lõige 3 – m illiste kohalikku elu edendavate tegevuste jaoks täpsemalt toetust kasutatakse , on KOV i otsustada. Näiteks on võimalik investeerida kohalikku infrastruktuuri , sh teede võrgustik k u ja hoonete korrastamiseks. KOV võib otsustada suunata toetuse eelkõig e pii rkondadesse, kus tuulepargi arendus on lähemal. Võimalikke kasutusalasid on KOVid el tuulikutasu näitel mitmeid: n äiteks Saarde on 2026. aastal KOVil plaanis rahastada Kamali paisu ja silla ümberehituse põhiprojekti koostamist koostöös transpordiametiga. Samuti on plaan korrastada valla kruusateid ning viia lõpule Tihemetsa ja Allikukivi vahelise kergliiklustee valgustuse rajamine 1,2 kilomeetri pikkusel lõigul. Põhja-Pärnumaa vallas asub Eesti suurim tuulepark, mis töötas 2025. aastal esimest aastat täisvõimsusel. 2025. aastal laekuv tuulikutasu on plaanitud investeerida Tootsi koolistaadioni ja Tootsi staadioni renoveerimis se. Samuti kavandatakse kergliiklustee valgustuse rajamist Kergusse. Tuuleenergia edendamise toetust, sarnaselt keskkonnatasude seaduse alusel makstavale tuulikutasule, ei võeta arvesse tasandus- ja toetusfondi suuruse arvutamisel . Eelnõuga sarnane toetusskeem on kasutusel Sloveenias . Taastuvenergia arendamise soodustamiseks on toetusmeede, mille kohaselt makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele rahalist toetust tuuleenergia rajamise võimaldamisel. Meetme eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tuuleenergia arendamist toetama ning vähendada projektide takerdumist planeerimis- ja loamenetlustes, mis on Sloveenias olnud üheks peamiseks taastuvenergia arendamise kitsaskohaks. KOVidel on õigus saada ühekordset toetust suuruses 200 000 eurot iga tuuleenergia tootmisvõimsuse megavati kohta. Toetuse maksmise aluseks on kehtiv ehitusluba tuuleenergia tootmisrajatisele ja tõend tootmisrajatise ühendamisest elektrivõrguga. Toetus makstakse Sloveenias välja pärast seda, kui tuulepargi rajamiseks vajalikud menetlused on jõudnud lõppfaasi, st pärast ehitusloa andmist või rajatise kasutuselevõttu. Toetuse maksmise eelduseks on, et tuuleenergia rajatis paikneb vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil ning selle installeeritud võimsus on vähemalt 1 MW. Saadud vahendeid võib kohalik omavalitsus kasutada eelkõige investeeringuteks ja meetmeteks, mis parandavad kohalike elanike elutingimusi ja leevendavad tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid. Lisaks on olemas sarnane teotusmehhanism Taanis , kus omavalitsused saavad raha ühekordse maksena pärast uue jaama võrguga liitumist ( tuulepargi arendaja teeb rohefondi makse) . Summad on viimaste andmete järgi maismaatuuleparkide ca 4 0 000 eurot MW kohta . Raha saab kasutada , kas tuule pargi lähedal elavate isikute taotletud projektide jaoks või omavalitsuse enda kliima- ja keskkonnaprojektide jaoks . Eelnõu § 2 . Toetatav tegevus Lõige 1 – e elnõu kohaselt on toetatav tegevus tuuleenergia planeeringu kehtestamiseni jõudmine. Planeeringuna peetakse silmas detailplaneeringut ja KOV eriplaneeringut. Mõlema järgselt on võimalik liikuda edasi loamenetluse etappi ja mõlemas, erinevalt näiteks üldplaneeringust, nähakse ette ka hoonestusalad või tuulikute põhimõttelised asukohad. Määruses kasutatakse elektrituuliku mõistet Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud võrgueeskirja § 2 lg 1 1 tähenduses (edaspidi ka tuulik ). KOV korraldab oma territooriumi ruumilist planeerimist ja planeeringu menetluses on tal juhtroll. Planeeringu koostamine on KOVi jaoks tuuleenergia arendamisel kõige koormavam menetlusetapp, kus eri huvide tasakaalustamine võib olla keeruline. Uute tuuleenergia võimsuste lisandumine on takerdunud just planeeringumenetluses. Seega on täiendavate tuuleenergia võimsuste lisandumiseks oluline, et toetus motiveeriks KOVe planeeringumenetlusi kõiki menetlusreegleid järgides lõpule viima ja kehtestatud planeeringud oleksid ka elluviidavad . Lõi k e d 2 ja 3 – t oetuse taotlemise õigus tekib, kui kas ühes KOVi kehtestatud planeeringus või mitme kehtestatud planeeringu peale kokku on võimalik vähemalt kaheksa tuulikupositsiooni rajamine. Kaheksa tuulikupositsiooni võib tuleneda ka mitmest erinevast planeeringust. T oetuse taotlemise õigus on seotud panusega taastuvenergia eesmärgi ja ENMAK 2035 eesmärkide saavutamisesse ehk teisisõnu, kui suur on tuuleenergia täiendav võimsus, mida vastav haldusakt edasi menetleda võimaldab. Planeeringumenetluse käigus tuulikupositsioonide arv enamasti oluliselt väheneb. Samuti ei ole välistatud olukord, kus planeering kehtestatakse eri planeeringualadele erineval ajal. Seega võib ühe kehtestamise otsusega olla kaetud suhteliselt väike arv tuulikupositsioone, aga mitme ala peale kokku võivad kehtestatud planeeringud KOVis võimaldada rajada täiesti märkimisväärse täiendava tuuleenergia võimsuse. Minimaalse tuulikupositsioonide arvu lävend on kehtestatud lähtudes järgmistest põhimõtetest: Planeeringu või planeeringute potentsiaalne mõju riiklikele taastuvenergia ja teistele ENMAK 2035 eesmärkidele peab olema sisuline. Mida väiksem on tuulikute arv, seda väiksema tõenäosusega on tuulepargi rajamine majanduslikest kaalutlustest lähtudes otstarbekas ja seda väiksem on ka panus taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse. Üldjuhul on planeerimismenetluse läbiviimine mahukas sõltumata tuulikute arvust. Samas on tuulikupositsioonide arvule lävendi seadmisel lähtutud sellest, et mida enam tuulikupositsioone, seda olulisem on muutus senises keskkonnas ja seda enam võib olla muutusest mõjutatuid, kes tuleb protsessi kaasata ja kellega koostöös tuleb tuulepargi sobiva lahenduseni jõuda. Suurem tuulikute arv tähendab ka suuremat tuulepargi kulutõhusust sh madalamat tasandatud elektrienergia maksumust (LCOE), mis omakorda suurendab tuulepargi rajamise tõenäosust ja kaudsemalt mõjutab ka elektrienergia hinda. Lisaks planeeringu kehtestamisele on ka oluline, et planeering oleks elluviidav. Sellele, kas planeering on elluviidav, annab hinnangu ehituslubade taotlemine ja andmine. Seetõttu on toetusega hõlmatud planeeringu elluviimisele asudes ehituslubade andmine. Eelnõu kohaselt tekib toetuse taotlemise õigus ka juhul, kui planeering on kehtestatud 2025. aastal . 2025. aastal kehtestati kaks KOV eriplaneeringut. Tagasiulatuva mõjuga sätte eesmärk on toetada nende kahe kehtestatud planeeringu alusel tuulepargi rajamisega edasiliikumis el . Tagasiulatuva mõjuga säte on vajalik ka selleks, et tagada juba kehtestatud planeeringutega jätkamist ja välistada meetme väljatöötamisel kaudne mõju , mis võiks panna omavalitsused valiku ette, kas planeeringute menetlemisega oodata seni , kuni meetme määrus on jõustunud ja taotlusvoor avatud, millel võiks olla tuuleenergia arendami s ele hoopis aeglustav mõju. Lõige 4 – toetusmeetme kontekstis on iga KOVi taotlus eraldi projekt. Seega ei ole sättes mõeldud mitte tuulepargi projekti või planeeringut, vaid rahastamistaotluse alusel algatatud menetlust. § 3. Toetuse suurus Lõige 1 – t oetuse eesmärk on toetada tuuleenergia elluviidavate planeeringute kehtestamiseni jõudmist. Toetuse esimese väljamakse suurus on seotud kehtestatud planeeringutes ette nähtud tuulikupositsioonide arvuga . S eega mida enam tuulikupositsioone on planeeringu kohaselt võimalik rajada , seda suurem on toetus. Iga tuulikupositsioon annab toetuse summasse 70 000 eurot. Arvestades, et toetuse taotlemise õigus tekib kaheksa tuulikuga, on esimese väljamakse miinimummäär 560 000 eurot. Toetuse esimese väljamakse maksimummäär on 2,5 miljonit eurot ühe KOVi kohta. Väljamakse 2,5 miljonit eurot võib jaguneda mitme planeeringu vahel , sh osaliselt kehtestatud planeeri ng ute vahel eel du sel, et tuulikupositsioonide minimaalse arvu nõue on täidetud. Lõige 2 – p laneering peab olema elluviidav. Ainuüksi planeeringu kehtestamine ei vii tuulepargi rajamiseni, taastuvenergia tootmiseni jõudmiseks on oluline, et planeeringut on asutud ellu viima ehk tuulikutele on taotletud ja antud ehitusload . Planeeringumenetlusele järgnev ehitusluba antakse viieks aastaks, mis tähendab, et ehitusluba taotletakse üksnes sellistele projektidele, mis on kavas ka valmis ehitada. Seega esmase hinnangu planeeringu elluviidavusele annab ehitusloa menetlus. Seetõttu on toetuse väljamakse jagatud kahe etapi vahel – planeeringu kehtestamine ja planeeringuga seotud ehitusloa andmine. Kui planeeringut asutakse ellu viima, on võimalik täiendava toetuse taotlemine , mis sõltub megavattide arvust, mi lle ulatuses planeeringu elluviimiseni on jõutud. T aastuvenergia eesmärgi saavutamisesse suurema panuse andvate tuulikute toetamiseks on eelnõus s eatud tuuliku nimivõimsuse lävend 5 megavatti (MW). Kaasaegsed tuulikud on sellest enamasti küll suurema nimivõimsusega, samas on juba 5 MW tuuliku toodang oluline täiendus taastuvenergia tootmisesse. Mida suuremas ulatuses planeering ellu viiakse ehk mida enam megavatte jõuab tuulepargi rajamise järgmisesse etappi , seda suurem on toetus. Planeeringu elluviimi s e le asumine lisab iga ehitusloaga kaetud tuuliku megavatt toetusele 12 000 eurot ja 5 MW alampiiri arvestades on toetuse miinimummäär, st ühe 5 MW tuuliku ga kaasnev toetus 60 000 eurot. Kui planeering u ellu viimisele asutakse kaheksa 5 MW tuuliku ga , on toetuse määr 480 000 eurot. Seega juhul, kui kehtestatud planeeringutega on kaetud kaheksa tuulikupositsiooni ja kõikidel positsioonidel asutakse planeeringu elluviimisele , on toetuse suurus kokku 1 040 000 eurot. Toetuse teise väljamakse maksimummäär on 2,5 miljonit eurot ühe KOVi kohta . T uuleenergia edendamise toetuse maksimummäär on ühe KOVi kohta sõltuvalt tuulikute arvust ja võimsusest kokku kuni 5 miljonit eurot , mis jaguneb kahe etapi vahel. Eelnõu § 4 . Taotlusvoor Lõige 1 – toetuse taotlusi võtab vastu, menetleb ning vastavad otsused teeb SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) . Lõige 2 – toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu kuni eelarve ammendumiseni. Käesolevas meetmes ei ole ette nähtud hindamiskriteeriume ega pingerea koostamist. See tähendab, et toetuste taotlemine ja menetlemine toimub pidevalt, kuni eelarves vahendeid on. Vahendite ammendumisel voor suletakse . Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras ning rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni . See tähendab seda, et väljamaksete tarbeks ei broneerita ei esimese ega teise väljamakse tarbeks eelarvet, vaid taotlused rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni . Lõige 3 – t oetuse taotluse rahuldamise otsus tehakse lisatingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 tähenduses. Toetust saab taotlema tulla kehtestatud planeeringu alusel. Rakendusüksus rahuldab nõuetele vastava taotluse ja määrab toetuse summa vastavalt kehtestatud planeeringule määruse § 3 lõike 1 tingimustel. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimus , täpsemalt lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks, millega sätestatakse toetuse saajale õiguslik alus saada toetust ka ehitusloa väljastamise eest. Taotluse rahuldamise otsuse sse kavandatakse lisada sõnastus: "Ehitusloa andmise tegevuse toetuse summa kinnitatakse väljamaksega, kuid see ei saa olla suurem kui maksimaalne toetuse summa TAT § 3 lõike 2 kohaselt. Summa kinnitamisel lähtutakse ehitusloaga kaetud tuulikute planeeritud megavattide nimivõimsusest." Toetuse summa määratakse kindlaks rakendusüksuse tehtava toetuse väljamakse toiminguga, mis tugineb määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Toetuse väljamaksmiseks nii planeeringu kehtestamise kui ehitusloa andmise eest tuleb esitada maksetaotlus. Lõi ge 4 – sätestatakse, et taotlusvooru eelarve kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister käskkirjaga. Igas taotlusvoorus jagatavate vahendite hulk sõltub otseselt riigieelarve võimalustest . Vahendite eraldamisel riigieelarves t saab sellest lähtuvalt kehtestada ka konkreetse vooru eelarve. Lõi ge 5 – KIK teavitab taotlusvooru avamisest, peatamisest ja sulgemisest ning vooru eelarvest enda kodulehel. Sellega kindlustatakse, et ühest kohast oleks lihtsalt leitav terviklik ning täpne informatsioon taotlusvooruga seonduva kohta. Lõige 6 – KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel , kuid mitte hiljem kui 31.10.2028. Eesmärk on tagada toetusmeetme kõikide väljamaksete tegemine 2028. aasta lõpuks. T aotlusvoor lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2028. aastal selleks, et rakendusüksus jõuaks taotlust kontrollida, taotluse rahuldamise otsuse teha ning toetuse saajal oleks aega esitada maksetaotlus ning 31. detsembriks 2028. aastal jõuaks toetuse väljamakse teha. . T aotlusvoor ude korraldamine sõltub vajadustest ning riigieelarves ettenähtud vahendite st . Kui konkreetse vooru eelarve ammendub, taotlusvoor suletakse ning täiendavate vahendite tekkimisel avatakse uus voor. Eelnõu § 5 . Nõuded taotlejale ja taotlusele Lõige 1 – toetuse taotleja on KOV, kelle territooriumile detailplaneeringu või KOV eriplaneeringuga on ette nähtud vähemalt kaheksa tuulikupositsiooni rajamise võimalus. Lõige 2 – sätte kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla pettuse, majandustegevuse ja äriühingu maksejõuetusega seotud kehtivat karistust. Lõi k e d 3 ja 4 – toetuse saamiseks esitab KOV pärast haldusakti vastuvõtmist taotluse KIKile . Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas . Taotletava toetuse summa taotluses märkimine võimaldab rakendusüksusel hinnata taotluse vastavust määruses sätestatud toetuse suuruse ja piirmäärade tingimustele. Taotletava toetuse summa esitamine on vajalik, et siduda taotlus konkreetsete planeeringuga ette nähtud tuulikupositsioonide ja planeeringu elluviimise etappidega ning kontrollida toetuse arvestamise aluseid vastavalt määruse §‑s 3 sätestatule. E t hõlbustada taotlusega hõlmatud tuulikute sidumist andmekogudes taotluse aluseks olevate menetlustega, tuleb toetuse taotluses näidata planeeringu rekvisiidid planeeringute andmekogus. Kuivõrd toetuse taotlemise õigus on seotud tuulikute arvuga, tuleb taotluses näidata selgelt ka planeeringuga lubatud tuulikupositsioonide arv. Vastavalt planeeringute andmekogu põhimääruse § 10 lõike 3 punktile 7 tuleb planeeringute andmekogusse nii detailplaneeringu kui KOV eriplaneeringu kohta kanda mh planeeringuga lubatud rajatiste arv. Seega tuleb tuulikute arv kehtiva õiguse kohaselt planeeringus kajastada. Tuulikute võimsuse kajastamise kohustust planeeringus ei ole. Planeeringus märgitakse maksimaalne tuuliku kõrgus. Seega tuulik, millele ehitusluba asutakse taotlema, ei tohi ületada planeeringus määratud kõrgust, aga võib olla sellest madalam, mis enamasti tähendab ka väiksemat võimsust. Et kohustust planeeringus tuuliku võimsust määrata ei ole, ei ole see ka määruse eelnõu kohaselt toetuse taotlemise kriteerium. § 6 . Taotluse menetlemine Lõige 1 – sätestatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Lõige 2 – sätestatakse, et rakendusüksus (KIK) võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Arvestades taotluse suhtelist lihtsust ja formaliseeritust siis üldjuhul ei ole pikema tähtaja andmine vajalik ning venitaks põhjendamatult menetlust. Erandkorras ja mõjuva põhjuse olemasolul on siiski võimalik anda ka pikem tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lõige 3 – sätestatakse, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. Lõige 4 – sätestatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 1 5 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul kui taotluses on tuvastatud puuduseid ja nende kõrvaldamiseks on antud tähtaeg, siis seda aega ei loeta taotluse menetlemise aja sisse. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel HMS arvestades pikendada. § 7 . Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine Lõige 1 – sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus rahuldatakse, kui täidetud on kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded ning vooru rahalised vahendid seda lubavad. Lõige 2 – kui toetuse summa ületab taotlusvoorus saadaolevate vahendite mahtu, rahuldatakse taotlus osaliselt taotlusvoorus veel vabade vahendite piires. Kui taotlusvooru eelarve jääk väljamakse taotluse täies mahus rahuldamist ei võimalda, tehakse osalise väljamakse otsus ja taotleja võib taotluse rahastamata osas esitada järgmisse taotlusvooru. Lõiked 3 ja 5 – sätetes on loetletud rakendusüksusele minimaalsed nõuded, mida toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuses tuleb märkida. Lõige 4 – t aotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlejale on antud taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg aga sellest hoolimata puudusi kõrvaldatud ei ole, taotleja on esitanud valeandmeid, taotlus või taotleja ei vasta määruse tingimustele või vooru eelarve taotluse rahuldamist ei võimalda. Samuti ei rahuldata taotlust juhul, kui sama tuulikupositsiooni ga arvestades on juba meetmest toetust saadud. Eesmärk on tagada, et sama tuulikupositsiooni eest ei makstaks toetust mitu korda. § 8 . Toetuse väljamaksmine Lõi ge 1 – t oetuse saamiseks peab toetuse saaja esitama maksetaotluse. Pärast taotluse rahuldamist esitab toetuse saaja viivitamata maksetaotluse planeeringu kehtestamise toetuse saamiseks. Planeeringu elluviimisele asudes esitab toetuse saaja maksetaotluse pärast ehitusloa andmist. Maksetaotlused ehitusloa andmise rahastamiseks rahuldatakse nende laekumise järjekorras kuniks meetmes on vabu vahendeid. Planeeringu kehtestamise toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud toetuse summale. Lõi ge 2 – t oetus makstakse välja 20 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Sätte eesmärk on tagada toetuse saajale selge ja prognoositav väljamakse tähtaeg pärast nõuetekohase maksetaotluse esitamist. Tähtaeg annab rakendusüksusele piisava aja maksetaotluse kontrollimiseks Lõi ge 3 – m akse taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. novembril 2028. a. Maksetaotluse esitamise lõpptähtaja kehtestamise eesmärk on tagada, et kõik toetusega seotud menetlused ja väljamaksed oleks võimalik lõpule viia enne meetme rakendamisperioodi lõppu, mis on 31.12.2028. Tähtaeg on vajalik riigieelarveliste vahendite õigeaegseks kasutamiseks, arvestamiseks ja aruandluseks ning tagab, et rakendusüksusel on piisav aeg maksetaotluste menetlemiseks ja toetuste väljamaksmiseks enne perioodi lõppu. Lõi ge 4 – p laneeringu elluviimisele asudes võib esialgu kavandatud tuulikupositsioonide arv olla planeeringus kajastatust erinev, kui ehituslubasid taotletakse väiksemale arvule tuulikutele kui planeering võimaldab. S amuti selgub planeeringu elluviimiseks antud ehituslubade andmisel tuuleenergia toodangusse panuse andvate megavattide arv. Seetõttu tuleb pärast ehituslubade andmist esitada maksetaotlus, milles esitatakse andmed planeeringu elluviimiseks antud ehituslubade ja elektrituulikute võimsuse kohta. Ehitusluba antakse igale rajatisele eraldi, seda ka juhul, kui mitme tuuliku ehitusload on koondatud ühte haldusakti. Ehitusloa taotlemisel esitatakse ehitisregistrisse taotlusega koos rajatise parameetrid, millest tuleb välja ka tuuliku nimivõimsus. Lõige 5 – väljamaksetaotluste rahuldamisel arvestatakse taotlusvooru eelarvega. Kui taotlusvooru eelarve ei võimaldada taotlust täies mahus rahuldada, rahuldatakse taotlus osaliselt. Näiteks kui toetuse taotlus on esitatud kaheksa tuulikupositsiooni kohta, taotlusvooru eelarve võimaldab toetus e välja maksta ainult viie tuulikupositsiooni osas, on taotlejal õigus esitada järgmisesse taotlusvooru kolme tuulikupositsiooniga kaasneva toetuse taotlus . Sisuliselt on sätte eesmärk selgitada, et kaheksa tuuliku lävendi täitmine on taotlusvoorude ülene. Ehk kui planeeringutega on kaheksa positsiooni olemas, võib väljamakseid teha ka sõltuvalt eelarvest erinevates taotlusvoorudes. § 9. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajal on eeskätt kohustus teavitada rakendusüksust toetuse väljamaksmise aluseks olnud haldusakti muutmisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest. Kui kohus peatab näiteks esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse, siis seda ei loeta toetuse saaja kohustuse rikkumiseks. § 10 . Toetuse rahuldamise otsuse muutmine ja t oetuse tagasinõudmine Toetuse eesmärk on toetada tegevusi, mis viivad tuuleenergia osakaalu suurenemiseni. Selleks peab esmalt tuuleenergiat võimaldav planeering olema õiguspärane ja elluviidav ning kõik järgnevad load samuti õiguspärased. Kui tuulepargi rajamist võimaldav haldusakt tunnistatakse kehtetuks , ei ole tuulepargi rajamine võimalik ja seetõttu on alus ka toetuse tagasinõudmiseks. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Juhul, kui ilmneb asjaolu, mille tõttu toetuse andmise eeldused ei ole olnud täidetud või need langevad ära pärast toetuse andmist, puudub ka alus toetuse saamise õiguse kehtimiseks vastavas ulatuses. Kehtetuks tunnistamine toimub üksnes selles ulatuses, milles toetus tagasi nõutakse, võimaldades seeläbi arvestada olukordadega, kus toetuse andmise tingimused ei ole täidetud vaid osaliselt. Kuna toetuse suurus sõltub tuulikute arvust või ehituslubadega kaetud megavattidest , siis võib osadel juhtudel olla põhjendatud ka toetuse osaline tagasinõudmine näiteks juhul, kui mitmest planeeringust üks või mitmest ehitusloast üks või mõned kehtetuks tunnistatakse . Eelnõus on toetuse tagasinõude aluseks juhus, kus KOV tunnistab haldusakti tema andmisest nelja aasta jooksul kehtetuks või muudab seda sel viisil, et näiteks määruses sätestatud kaheksa tuulikupositsiooni nõue ei ole täidetud . Perioodiks nelja aasta määramisel on kasutatud analoogiat keskkonnamõjude hindamisega, kus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet või keskkonnamõju hindamise aruannet on otsustajal võimalik nelja aasta jooksul rakendada eelhinnangu andmise nõude täidetuks lugemisel . Samuti on nelja aasta perioodi kasutatud riigieelarve seaduse § 55 1 lõikes 4 projektipõhise toetuse tagasinõudmise regulatsioonis. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõul on kaudne seos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 . Direktiivis on seatud Euroopa Liidu taastuvenergia üldeesmärgina 42,5% , püüdlusega 45% . Eestis taastuvenergia osakaalu suu renemine panustab ka Euroopa Liidu üldeesmärgi täitmis esse . IV Määruse mõju d Planeeringutes, mis on jõudnud vastuvõtmise või avaliku väljapaneku järgsete muudatuste etappi , on 564 MW. Seega sellises mahus planeeringute puhul on üldse menetluslikult võimalik, et jõutakse lähiaastatel ka planeeringu kehtestamiseni. Sihtrühm KOVid Kokku on tuuleenergia planeeringuid 21-s KOVis , nemad on toetuse peamine sihtrühm. Tuuleparkide läheduses elavad inimesed Toetus mõjutab kaudsemalt tuuleparke menetlevates KOVides elavaid inimesi nii siis, kui tuulepargi rajamiseni jõutakse, st visuaalsed muutused harjumuspära ses elukeskkon nas , kui ka seeläbi, et toetust kasutatakse elanike heaolu, sh avalike teenuste parendamiseks. Tuulepargi arendajad Samuti mõjutab toetus tuuleenergia arendajaid, kellest suuremaid on kümmekond. 4.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju T oetusmee de on suunatud KOVdele , mistõttu see ei puuduta otseselt elanike igapäevaelu . Kaudselt avaldub mõju siis kui t oetus suurendab KOVide motivatsiooni viia lõpule tuuleenergia projektide arendamiseks vajalikud menetlused . Menetluste lõpule viimine võib viia tuulepargi rajamiseni , mille tulemusel võivad muutused ( eelkõige visuaalsed) elukeskkonnas avalduda . Tuulepargi rajamine võimaldab KOV de l ja tuulepargi ümbruses elavatel majapidamistel saada tuulikutasu. Käesoleva meetme raames antav ühekorda lisatoetus on kavandatud KOVdele , kel on võimal us toetus suunata avalike teenuste arendamis es se ja kohaliku elu kvaliteedi parandamis es se, mis tasakaalustab tuuleparkide rajamisega kaasneva t muutust . K ohaliku kasu olemasolu võib suurendada taastuvenergia projektide sotsiaalset aktsepteeritavust . M eetme m õju avaldub eeskätt läbi selle, kas planeeringumenetlustega liigutakse senisest kiiremini edasi. Täiendavate tootmisvõimsuste lisandumine on seejuures kaudne oodatav mõju, mis sõltub eraldiseisvatest investeerimisotsustest ja projektide elluviimisest . M õjutatud on eelkõige elanikud kohalike nendes omavalitsuste s , kelle territooriumile tuuleparke kavandatakse , sest nendel KOVidel on õigus toetust taotleda . Toetuse eesmärk on Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt positiivset mõju avaldavate tuuleparkide rajamisest tekkivat kasu jagada kohaliku tasandiga ning seeläbi panustada regionaalarengusse . Jätkuva kvaliteetse ning objektiivse otsus tus protsessi tagavad s enised kehtivad planeerimis- ja loamenetluse nõuded, kohustuslik kaasamine ja keskkonnamõjude hindamine, haldusaktide põhjendamise kohustus ja kohtulik kontroll ning toetuse tagasinõudmise võimalus õigusvastaste otsuste korral. 4.2. Mõju majandusele M eetme otsene mõju majandusele seisneb menetluste läbiviimise kiiruse ja tõhususe parandamises. See loob eeldused taastuvenergia täiendava tootmisvõimsus e lisandumiseks ja aitab kaasa sellele, et soodsama elektrienergia hinnaga tunde on enam . Elektrienergia hind mõjutab lisaks vahetule elektritarbimisele ka üldist majanduskeskkonda, suurinvesteeringute tegemist Eestisse , sellega kaasnevaid töökohti ning kaupade ja teenuste hinda. TalTechi uuringu kohaselt on Eesti ühiskonnale kasulik kogukulude ja kogutulude vaatest jõuda taastuvenergia osakaalus 70-80% . Toetusmeede vahetult majanduskeskkonda ei mõjuta. Majanduslik mõju avaldub kaudselt, sõltuvalt sellest, kas toetuse tulemusel jõutakse menetlused lõpule viia ning sellele järgnevalt tehakse investeerimisotsused ja projektid ellu viiakse. L isanduv tuuleenergia panustab soodsama elektrienergia ja täiendavate kohapealsete tootmisvõimsustega energiajulgeoleku tagamisse. Säilib mõnin gal määral risk , et t oetus ei pruugi piisavalt motiveerida planeeringute lõpuleviimist või ilmn e vad menetluse järgmistes etappides mingid takistused, mille tõttu ei jõuta selleni, et tuulepark jõuab rajamiseni ja täiendav at taastuvenergia t võrku on võimalik toota . Samuti on teatav risk ebaühtlane piirkondlik areng sõltuvalt sellest, kas piirkonnas üldse on võimalik tuuleenergia t arendada (keskkonna ja kaitse otstarbelised piirangud) . 4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetusmeetmel puudub otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju avaldub kaudselt tuuleenergia arendamise soodustamise kaudu. Toetusmeede ise ei muuda keskkonnanõudeid ega keskkonnamõjude hindamise kohustust. Meetme tulemusel vähendab taastuvenergia kasutuselevõtt kasvuhoonegaaside heidet. Samas on igal elektritootmisviisil mõjud, mis võivad avalduda lokaalselt maastikule, elustikule ja elukeskkonnale ning mille leevendamiseks tuleb kasutada vastavaid meetmeid. Seega mõjud ei tulene toetusmeetmest, vaid võimalikest arendusprojektidest, mille elluviimine sõltub eraldiseisvatest otsustest. Mõjud ja nende leevendamise meetmed selgitatakse välja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. Kui toetusmeetme kasutuselevõtu järgselt jõutakse tuuleparkide rajamiseni, avaldub mõju projektipõhiselt ja muutusest on m õjutatud eelkõige keskkond tuuleparkide läheduses . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise r isk e maandatakse planeerimismenetluse ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise kaudu. 4.4. Mõju regionaalarengule Toetus loob täiendavad võimalused kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks ning avalike teenuste arendamiseks, eriti maapiirkondades. Kuna toetus on seotud konkreetsete menetluste (planeeringu kehtestamine ja ehitusloa andmine) lõpuleviimisega, mõjutab meede eelkõige nende omavalitsuste arenguvõimalusi, kus on olemas eeldused tuuleenergia arendamiseks ning kus vastavaid menetlusi läbi viiakse. Kui toetusmeetme rakendamise tulemusel jõutakse tuuleparkide rajamiseni, avaldub mõju projektipõhiselt. Sellisel juhul võib lisanduda kaudne regionaalne mõju läbi investeeringute, kohaliku maksutulu ning majandustegevuse elavnemise. Mõjutatud on eelkõige tuuleenergia arendamiseks sobivad piirkonnad, mis on sageli väljaspool suuremaid linnu. Toetusmeetme mõju sõltub ka sellest, millistesse tegevustesse KOVid saadud toetuse suunavad . Ebasoovitavate mõjude riskiks on, et toetusmeetme mõju ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt, kuna tuuleenergia arendamise võimalused sõltuvad looduslikest tingimustest, maakasutusest ning kehtivatest piirangutest. See võib teatud juhtudel suurendada regionaalseid erinevusi. Samas tuleneb sellisel juhul regionaalne erinevus eelkõige looduslikest ja ruumilistest eeldustest, mitte toetusmeetmest endast. Samal ajal ei ole nendel KOVidel , kus tuuleenergia arendamine ei ole võimalik, ka menetluskoormust ega võimalike arendustega kaasnevat vajadust muutustega kohaneda. Kavandatav meede soodustab eeskätt selliseid piirkondi, kus tuuleenergia arendamine võimalik on. 4.5. Mõju riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele KOVidele lisandub motivatsioon planeeringumenetluste lõpuleviimiseks, kuid menetluslik koormus ei suurene oluliselt, kuna tegemist on olemasolevate ülesannete täitmisega. Toetuse eesmärk on kiirendada otsusteni jõudmist. Meede ei muuda olemasolevat tuuleenergia planeerimisega seotud regulatsiooni, jätkuvalt tuleb õiguspäraselt läbida põhjalik planeeringumenetlus ja teh a kõik vajalikud uuringud ning analüüsid. Toetuse administreerimi s e ga kaasneb töökoormus rakendusüksusele. Mõju avaldub pidevalt toetuse rakendamise perioodil, esmalt seeläbi, et panustatakse kiirete ja korrektsete haldusmenetluste läbiviimisesse . Väikesemahuline koormus kaasneb ka taotluse esitamisega. Taotluse esitamise koormus on piiratud (kord kvartalis). Mõjutatud on kõik tuuleenergia planeeringutega tegelevad KOVid ning toetust menetlev asutus. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale ei ole põhiseaduslikkuse analüüs ministri määruse eelnõu seletuskirja kohustuslik osa. Siiski saab välja tuua, et p õhiseaduse § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt seaduste alusel. Põhiseaduse § 154 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on ruumiline planeerimine kohaliku elu küsimus, mida KOV korraldab iseseisvalt. Riigikohus on kinnitanud, et planeerimisautonoomia kuulub KOV enesekorraldusõiguse tuuma ( RKPJKo 18.01.2019, 5-18-4/10, p 48–49; RKPJKo 30.06.2025, 5-24-33/25, p 111). KOV-il on ulatuslik kaalutlusõigus planeeringu algatamise, koostamise ja kehtestamise üle, sealhulgas õigus jätta planeering üldse algatamata ( RKPJKo 30.06.2025, 5-24-33/25, p 111) või see lõpetada. Eelnõuga loodav meede ei kohusta KOVi planeeringut kehtestama ega ehitusluba andma. Samuti ei vabasta meede KOVi ühegi seadusest tuleneva planeerimismenetluse nõude täitmisest, hoolikast otsuse kaalumisest ega kohustus es t hinnata otsustamisel kõiki asjakohaseid asjaolusid. Toetust saavad need KOVid , kelle planeeringud ja ehitusload eelnõus sätestatud tingimustele vastavad, kuivõrd eesmärk on toetada neid KOVe , kellel on tekkinud nii töökoormus kui vastutus tuuleenergia arendamiseks vajalike planeeringute ja lubade menetlemisel. Peamine ebasoovitavate mõjude risk kohalike omavalitsuste puhul seisneb selles, et rahaline stiimul võib jätta mulje, et mõjutab KOVide kaalutlusõiguse teostamist planeerimis- ja loamenetlustes. Risk on seotud eelkõige otsustusprotsessi tajutava erapooletusega. Samas ei muuda toetusmeede KOVide õiguslikke kohustusi ega otsustuskriteeriume. Planeerimis- ja loamenetlused peavad jätkuvalt vastama kehtivatele õigusaktidele. Riski maandavad kehtivad menetlusnormid, kaasamisnõuded, keskkonnamõjude hindamine, haldusaktide põhjendamise kohustus, kohtulik kontroll ning toetuse tagasinõudmise võimalus õigusvastaste otsuste korral. V Määruse rakendamise ks vajalikud kulud Võttes aluseks toetuse ülesehituse, mille kohaselt esimene väljamakse tehakse alates 8 tuulikust iga tuuliku positsiooni arvestusena 70 000 eurot ja järgmiste v äljamakse te na iga MW kohta 12 000 eurot, on toetuse kogu maksumus arvutatud täiendavalt järgmiste eeldustega: Toetust makstakse ühe KOVi kohta maksimaalselt viis miljonit eurot : kuni 2,5 miljonit eurot esimese väljamaksena ja kuni 2,5 miljonit eurot järgnevate väljamakse tena ; KOV on ratsionaalne ja maksimeerib oma toetuse suuruse ; Eeldades tuuliku nimivõim suseks ehitusloa kohase toetuse arvutamisel 7 ,2 MW ; Toetust makstakse ka 2025. a kehtestatud planeeringutele ; Kõigile planeeringutes kavandatud tuulikutele väljastatakse ehitusload; Tuginetakse Maa- ja Ruumiameti ja Kliimaministeeriumi hinnangule, millised planeeringud võiksid 2026. a kehtestatud saada. Maa- ja Ruumiameti ja Kliimaministeeriumi hinnan gul võib 2026. a ja 2027. a alguses planeeringute kehtestamiseni jõuda veel kuni seitse KOVi . Lisaks on 2025 kehtestatud Lääneranna ala 2 eriplaneering ja Pärnu linna eriplaneering. Kokku on nimetatud planeeringutes ca 160 tuuliku positsiooni . E eldades 7,2 MW tuuliku nimivõimsust oleks koguvõimsus üle 1000 MW. Toetuse hinnanguline kogumaht on koos administreerimiskuluga kuni 2 0 miljonit eurot . Praktikas siiski tuulikupositsioonide arv võrreldes algselt kavandatuga planeerimismenetluse raames väheneb, seega võiks kehtestatud planeeringu raames täiendavaid tuulikupositsioone olla vahemikus 100-150, mis on kooskõlas ENMAK 2035 eesmärkidega. Meetme eelarve on 2026-2028 perioodil ca 20 miljonit eurot (sisaldab ka meetme halduskulusid). 2028. aasta eelarve mahu prognoos sõltub sellest, kas meetmel on ergutav mõju ja kehtestamiseni jõuavad ka sellised planeeringud , mille menetlusetapp praegu 2026. a kehtestamist ei võimalda. Eeskätt mõjutab see 2027 ja 2028 esimesi väljamakseid ja 2028 järgnevaid väljamakseid. Toetuse maksmine toimub eelarveliste vahendite ammendumiseni . Toetusmeedet rakendab r akendus üksusena Keskkonnainvesteerin g ute Keskus . Rakendus üksus võtab taotlusi vastu, kontrollib neid, teostab väljamakseid ja nõuab vajadusel toetuse tagasi. VI Määruse jõustumine Määrus jõustu b üldises korras . VII Määruse e elnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse läbi eelnõude infosüsteemi EIS k ooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Justiits - ja Digi ministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale , Eesti Planeerijate Ühingule, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile.