Kultuuriministeeriumi 2020. aasta tulemusaruannete kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.06.2021 nr 94 Kultuuriministeeriumi 2020. aasta tulemusaruannete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 10 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Kultuuriministeeriumi 2020. aasta kultuuri, spordi ja lõimumise tulemusaruanded (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott  Tulemusvaldkond sport 2020. aasta aruanne Kultuuriministeerium, Tallinn 2021 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1. Ülevaade spordi tulemusvaldkonnast ...................................................................................... 4 1.1. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................ 6 1.2. Olulised poliitikamuudatused ja elluviidud tegevused ................................................ 7 1.3. Peamised kitsaskohad .................................................................................................. 8 2. Spordiprogramm ...................................................................................................................... 9 2.1. Meede 1. „Saavutusspordi edendamine“ ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine ................................................................................................ 11 2.2. Meede 2. “Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine“ ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine ............................................................................ 14 2 Sissejuhatus Kultuuriministeeriumi koostatud 2020. aasta tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2020-2023 kinnitatud tulemusvaldkonna „sport“ eesmärkide saavutamisest ning eelarve täitmisest ministeeriumi elluviidava spordiprogrammi kaudu (alates 2021. aastast kuulub spordivaldkond uuendatud tulemusvaldkonda „Kultuur ja sport“). Aruande koostamise aluseks on kultuuriministri kinnitatud 2020.-2023. aasta spordiprogramm. Aruandes tuuakse välja spordi valdkonna olulisemad Kultuuriministeeriumi elluviidud tegevused ja ülevaade väljakutsetest ning kitsaskohtadest. Kuna paljud mõõdikud töötati välja aastal 2019, siis osadel mõõdikutel puuduvad ka andmed varajasemast perioodist. Samuti osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega ja seega puuduvad nende täitmise andmed kõikide aastate lõikes. Aruanne sisaldab ka eelarve planeerimise ja täitmise informatsiooni 2020. aastal. Planeeritud eelarve ning mõõdikute sihttasemeid kolme tulevase aasta lõikes on kuvatud 2020. aasta seisuga, mis on 2021. aastal kinnitud 2021-2024 programmis ning 2022-2025 programmi eelnõudes täpsustunud ning seega võivad olla erisused. Eelarve on kuvatud sarnaselt mõõdikutega programmi planeerimistasemete lõikes. Nii programmi eelarve, kui ka aruande eelarve täitmise informatsioonis kajastatud kulud sisaldavad ka investeeringutoetusi. 2020. aasta oli Kultuuriministeeriumi jaoks esimeseks aastaks, kui hakati rakendama tegevuspõhist eelarvestamist ning kinnitati 2019. aastal välja töötatud programmid. 2020. aasta jooksul jätkati tegevuspõhise eelarvestamise arendamist, eelarve- ja tulemusinformatsiooni üleriigiliste infosüsteemide kasutuselevõttu ja viidi läbi koos välise partneriga programmide ülesehituse, eesmärkide hierarhia, tulemusnäitajate asjakohasuse hindamine. Sellest lähtuvalt on aastate jooksul muutumas mõningasel määral ka programmide ülesehitus, tegevuste ning mõõdikute jaotus. Kõik arendustegevused jätkuvad ka 2021. aastal. 3  1. Ülevaade spordi tulemusvaldkonnast Tulemusvaldkond Sport Eesmärk Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Poliitika põhialused „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ TUVi panustav Kultuuriministeerium ministeerium Programm Spordiprogramm 2020-2023 Spordi tulemusvaldkonna tegevuste planeerimisel lähtuti 2020. aastal spordipoliitika alusdokumendist „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ („Sport 2030“), samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 kavandatud ülesannetest. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise eest vastutab peamiselt Kultuuriministeerium koos spordiorganisatsioonide, mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Alates 01.01.2021 teostab Kultuuriministeeriumi Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja –Teabe SA-s. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (EOK), millel on 31.12.2020 seisuga 122 liiget, sh 68 spordialaliitu, 18 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 17 füüsilist isikut. Spordi valdkonna Kultuuriministeeriumi eesmärgid, tegevused, tulemusmõõdikud ja eelarve planeeritakse ja viiakse ellu spordiprogrammi kaudu. Tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud ning programmi eelarve kinnitatakse riigi eelarve strateegia ja riigieelarve menetluses. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse ning avalik- õigusliku juriidiliste isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused. „Sport 2030“ poliitika põhialuste dokumendina sisaldab visiooni, üleriigilist eesmärki, valdkonna arendamise põhimõtteid ja väärtusi ning nelja prioriteetset arengusuunda, millest valdkond tegevusi planeerides lähtub. Spordipoliitika alusdokumendis ei ole kinnitatud konkreetseid mõõdikuid koos sihttasemetega aga on seatud eesmärk, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. 4 Strateegiadokumendi kohaselt esitab Kultuuriministeerium Riigikogule igal aastal aruande põhialuste elluviimise kohta, mida peaks vaatama paralleelselt tulemusaruandega saamaks põhjalikumat ülevaadet spordivaldkonnast. 2020. aasta aruanne1 on koostatud, Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule esitatud ja spordi aastakõne Riigikogus 8. aprillil 2021. aastal toimunud. Sport 2030 aruanded käsitlevad spordi valdkonna teemasid laiemalt ning omavad igal aastal ka fookusteemat. 2020. aasta keskendus olulises osas kohalikule tasandile ning tõstis vaatevälja liikumisaktiivsuse, liikumisharrastuse ja piirkondliku spordi arendamise. TUV eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Kulud ja investeeringud 46 230 917 54 990 648 44 770 715 35 934 968 32 413 924 32 536 566 (€) TUV mõõdikud Eelnevad aastad Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Mõõdikute 2017 2018 2019 Täitmine Planeeritud 2021 2022 2023 jaotus Liikumis- harrastusega regulaarselt tegelevate - 40,2 - 44,8 53 - 552 - inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist, % Hetkeolukorra kirjelduses on välja toodud positiivne trend täiskasvanud elanikkonna liikumisaktiivsuse suurenemisel viimasel kahel aastal. Arvestades viimaste perioodide andmeid korrigeeriti 2020. aastal mõõdiku sihttasemeid realistilikumaks (2021-2024 spordiprogrammis 2022. aasta sihttase 47% ja 2024. aastal 50%). 1 Aruande veebiverisoon on kättesaadav https://www.spordiregister.ee/aruanne/ Koos detailse tegevuste ülevaatega on aruanne leitav Kultuuriministeeriumi veebilehel: https://www.kul.ee/sport-ja- liikumine/spordikorraldus/sport-2030#item-5 2 Mõõdiku sihttaset on tulevaste perioodide programmides korrigeeritud realistlikumale tasemele 47%. Mõõdiku algne lõppeesmärk, 2030 aasta sihttase, on jäänud samaks, korrigeeritud on sihttasemeid vahepealsete aastate lõikes. 5  1.1. Hetkeolukorra kirjeldus Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2020. aastal ligi 2500 spordiklubi, 455 spordikooli, üle 3500 spordiobjekti ja ligi 3700 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha tõenditel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. COVID-19 kriisi tõttu jäi 68% planeeritud MM- ja EM-võistlustest noorte, juunioride ja täiskasvanute vanuseklassides, k.a. Tokyo olümpiamängud, ära, mistõttu 2020. aastal võitsid eesti sportlased tiitlivõistlustelt tavapärasest vähem medaleid (76), millest 6 võideti olümpia distsipliinidel. Liikumisharrastajate osakaal on Eestis tõusul. Viimase kahe aastaga on tõusnud vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastamise sagedus (2018. aastal 40,2%-lt 2020. aastal 44,8%- le)3. Tõus on positiivne, kuid eriolukorra tõttu viidi küsitlus läbi tavapärasest mõnevõrra erineval ajal, mis võis küsitlustulemusi mõjutada. Samuti võis tulemustele mõju avaldada ka piirangutest tulenev liikumisaktiivsuse tõus näiteks looduses ning liikumisradadel, kui muud ajaveetmise võimalused olid oluliselt väiksemad. Eestis tehtavate uuringute4 põhjal saab väita, et regulaarsest liikumisharrastusest on kõrvale jäänud umbes pool täiskasvanud elanikkonnast. Riigi seatud eesmärkide kohaselt peaks 2030. aastaks liikuvusharrastus tõusma u 65%-ni. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, 2020) liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud tegelema nädalas minimaalselt 150-300 minutit mõõduka kehalise aktiivsusega või 75-150 minutit kõrge intensiivsusega kehalise treeninguga. Eestis liigub täiskasvanud inimestest neli või enam korda nädalas minimaalselt 30 minutit korraga 19% (TAI, 2020) ja ka see on tõusnud (vastava uuringu näitaja 2018. a. 14,3%). See on tõenäoliselt ligikaudne protsent täiskasvanud inimestest, kes WHO minimaalseid liikumissoovitusi täidavad. Suureks probleemiks on tõusnud laste puudulikud liikumisharjumused ning laste aga ka täiskasvanute ülekaalulisus. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi 2015. aastal tehtud uuringu5 tulemusena, kus laste igapäevase kehalise aktiivsuse mõõtmiseks kasutati liikumisandureid ja liikumispäevikuid, selgus, et I ja II kooliastmes õppivatest lastest täitsid liikumisnorme keskmiselt 23,4%. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides: kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2020 seisuga oli harrastajaid aga juba 192 114. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal moodustas 2020. aastal kogu vanusegrupist 51,6%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2302-lt 2703 organisatsioonini (arv sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone). 3 Vähemalt kaks korda nädalas 30 minutit tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupis, „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring“, Tervise Arengu Instituut 2020 4 Tervise arengu Instituut, Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumis uuringud (2018, 2020). https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU30.px/ Ühendus Sport Kõigile ja Turu-Uuringute AS, Eesti elanike kehaline aktiivsus (2020). https://media.voog.com/0000/0041/2571/files/2020%20Eesti%20elanike%20kehalise%20aktiivsuse%20uuringu%20 kokkuv%C3%B5te.pdf 5 Mooses, Kull, 2015. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13251/8297/ 6 Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus Sihtasutuse Eesti Antidoping (EAD) ümberkujundamise tulemusena 2019. aastal loodud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE), mis põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti. 2020. aasta lõpus sõlmis Kultuuriministeerium EADSE’ga halduslepingu täitmaks spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, sh kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks ning Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel. COVID- 19 viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu jäid 2020. aastal ära paljud Eestisse planeeritud rahvusvahelised võistlused, mistõttu jäi Eestil, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel saamata märkimisväärne tulu. 1.2. Olulised poliitikamuudatused ja elluviidud tegevused  Jätkus regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine. Taotlusvooru periood on 2019– 2022. 2020. aastal jätkati 2019. aastal välja valitud 23 keskuse arendamist ja nende keskuste toetamist jätkatakse ka 2021. aastal. Kiideti heaks 2019. aastal valminud tööd 2021. aastal kiidetakse heaks 2020. aastal valminud tööd ja tehakse analüüs, kuidas meetmega pärast 2022. aastat jätkata.  2020. aastal toetati Haapsalu, Viljandi, Rapla ja Tartu linna multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamist. Kõik 2020. Aastal toetust saanud jalgpalli sisehallid peaksid valmima 2021. aasta lõpuks.  Koostöös Eesti Olümpiakomiteega jätkati Team Estonia projekti kaudu spordialaliitude koondiste toetamist. 2020. aastal oli Team Estonia projekti toetus 2 miljoni euro võrra suurem kui 2019. aastal ning see tagas meditsiiniteenuste ja tugiteenuste kvaliteedi ning mahu kasvu. Samuti kasvasid sportlastele ja koondistele eraldatavad toetused.  Koos spordiorganisatsioonidega tõusis 2020. aastal vähemalt 5. kutsetasemega laste ja noortega töötavate treenerite töötasu 2%täiskoormusega puhul 1020 euroni., Kuna 2020. aasta lõpus taotleti 2021. aastal veelgi suurema arvu treeningtundide hüvitamist, siis nii süsteemi ülalpidamiseks kui ka treenerite palga Eesti keskmisele tasemele lähemale viimiseks on vaja leida lisaressursse.  Tõhustati kokkuleppemängude vastase tegevust, sealhulgas kujundati Eesti Antidopingu Sihtasutusest (EAD) keskne spordi ausus ja spordieetika keskus. 2020. aasta alguses viidi lõpule EAD ja sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) liitumine. 2020. aasta lõpus pärast spordiseaduse jõustumist ja halduslepingu sõlmimist lisandus EADSE vastutusalasse ka Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonist tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine.  Koostöös EOK-ga analüüsiti rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ning seisukorda. Jätkus Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus – Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine, mis kestab 2022. aastani. Samuti toetati Rääma Sõudekeskuse renoveerimist. 7  Vaatamata COVID pandeemia piirangutest osutus võimalikuks läbi viia mitmeid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Suurematest võistlustest õnnestus korraldada iluuisutamise juunioride MM, autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia ja Tallinna Ironman.  Möödunud 2020. aasta 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord ja sellele järgnenud piirangud COVID-19 leviku tõkestamiseks mõjutasid sporditegevust olulisel määral. Eriolukorra ajal oli Eestis keelatud treeningute läbiviimine, spordivõistluste ja –ürituste korraldamine, suletud olid kõik spordiklubid ja spordiobjektid. 2020. aastal eraldas Kultuuriministeerium spordivaldkonnale kokku ligikaudu 3,5 miljonit eurot kriisiabi. 1.3. Peamised kitsaskohad  Eesti inimeste tervena elatud eluaastate madal tase on riigi jätkusuutliku toimetuleku seisukohast problemaatiline. Liikumisharrastuse võimaluste paranemine ei ole taganud regulaarselt aktiivsete inimeste arvu suurenemist sellisel määral, mis suudaks mõjutada rahvatervise näitajaid positiivses suunas. Senised liikumisharrastuse arenguks tehtavad tegevused ei suuda sammu pidada rahvatervist negatiivselt mõjutavate teguritega. Seega on vaja praegused tegevused kriitiliselt üle vaadata – hästi toimivaid tegevusi võimendada, ühiskonna muutumise tõttu mittetoimivaid tegevusi ümber disainida, soodustada innovaatilisi algatusi ning tõhustada riigi tasandil horisontaalset koostööd. Kuna riigil on liikumisharrastuse edendamiseks palju eri partnereid, kelle tegevused ei ole omavahel koordineeritud, on vaja riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tõhustada ja vajaduse korral ümber kujundada valdkonna strateegilist juhtimist. Eesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad senisest tõhusamalt ja süsteemsemalt valdkonda arendada. Üheks järgmiseks sammuks liikumisharrastuse edendamisel on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt liikumisharrastuse projekte toetavaks fondiks ja vähendada tippspordi rahastamise osakaalu.  Saavutusspordi arendamiseks soodsaima keskkonna tagamiseks on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi. Reformi ühe osana käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärgiks on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. i Kui Eesti Kultuurkapitali spordi ja kehakultuuri sihtkapital õnnestub ümberkujundada valdavalt liikumisharrastuse projekte toetavaks fondiks, siis oleks lahendatud ka spordireformi üks probleem, milleks on saavutusspordi projektipõhine ja samasisuliste projektide toetamine erinevatest allikatest. 8   Regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetmest toetust saavate tervisespordikeskuste toetusmeede peab jätkuma ning suurema efekti saavutamiseks tuleks leida lisaressursse. Mitmetes tervisespordikeskustes on vajadus teenindushoonete järele, kuid mitmekülgseid arendustegevusi leiab kõigis 23 tervisespordikeskuses. Nagu 2020/2021 suusahooaeg näitas, siis liikumisharrastajad on toetust saavad tervisespordikeskused üles leidnud, sest SA Eesti Terviseradade statistika põhjal saab öelda, et nendes keskustes tehti umbes 1 000 000 külastust. Samuti peaks jätkama multifunktsionaalsete aastaringselt kasutavate spordiväljakute sh jalgpalli sisehallide, toetusmeetmega, et tagada igasse maakonda vähemalt üks jalgpalli sisehall. Eesti Olümpiakomitee on omalt poolt kaardistanud lähiaastate olulisemad spordiobjektide investeeringute nimekirja, mille rajamine Eestisse on lähiaastatel spordivaatest ülimalt oluline, kuid mis aitaksid elavdada ka kriisijärgset majandust.  Spordiprogrammi üks eesmärke on viia vähemalt 5. kutsetasemega laste ja noortega täiskohaga töötavate treenerite palk koostöös spordiorganisatsioonidega vähemalt Eesti keskmisele tasemele. Kuna aasta aastalt taotletakse aina suurema arvu treeningtundide toetamist, siis antud eesmärgi saavutamiseks oleks vaja riigil leida 2023. aastaks suurusjärk 5 miljonit eurot lisaraha.  Tagamaks kõigile osapooltele alates spordis osalejatest kuni kaasaelajateni välja spordist positiivsed kogemused, siis tuleb tugevdada Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevusi ning nende tegevusi vajadusel poliitika kujundamisega veelgi võimendada. Peamine väljakutse on saada kõikides spordieetika (nt dopingu, kokkuleppemängude, väärkohtlemise vastane võitlus jne) valdkondades koostöövõrgustikud sujuvalt tööle. Rahaliste lisaressursside vajadus selgitatakse planeeritavate tegevuste käigus. 2. Spordiprogramm Spordiprogramm koosneb kahest meetmest, milles planeeritakse olulisemaid eesmärke, mõõdikuid, väljakutseid ja elluviidavaid tegevusi saavutusspordi, ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise ja liikumisharrastuse valdkondades Kultuuriministeeriumi juhtimisel ja finantseerimisel. 2020. aasta olulisemad elluviidud tegevused, kitsaskohad ja väljakutsed on kirjeldatud tulemusvaldkonna peatükis. Järgnevates aruande osades anname ülevaate 2020. aastal planeeritud eelarvest, eesmärkidest ja mõõdikutest planeerimistasandite lõikes koos lisatud kommentaaride ja viidetega. Programmi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli tulemusvaldkonnas: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. 9 Programmi eelarve Programm Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Kulud ja investeeringud 46 230 917 54 990 648 44 770 715 35 934 968 32 413 924 32 536 566 (€) Esialgse eelarve ja lõpliku eelarve erinevus tuleneb järgmistest muudatustest:  esialgsele eelarvele on liidetud 2019. aastast ülekantud vahendid, 2020. aasta lisaeelarve vahendid ning Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid;  esialgset eelarvet on korrigeeritud tulenevalt 2020. aasta riigieelarve seaduse muudatusest;  esialgsest eelarvest on lahutatud planeeritud tuludest sõltuvad vahendid ning liidetud 2020. aasta tegelikud tulud. Programmi mõõdikud Programm Eelnevad aastad Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Mõõdikute 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 jaotus Spordiorganisat- 2602 2717 2661 2703 2700 2700 2700 2700 sioonide arv Harrastajate arv spordiklubides ja 175 968 181 195 184 481 192 114 188 000 192 000 196 000 200 000 spordikoolides Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5 – 37,76 50,78 52,15 51,6 53,5 55 56,5 58 19 a. noorte osakaal kogu vanusegrupist, % Treenerikutsete 3393 3358 3400 3693 3425 3450 3475 3500 arv 6 2017. aastal kuulusid mõõdiku metoodikasse 0–19-aastaste noorte vanusegrupp, mida järgnevatel aastatel korrigeeriti 5-19. aastaste eagrupile. Sellest tulenevalt mõõdiku väärtused ka madalamad. 10  2.1. Meede 1. „Saavutusspordi edendamine“ ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine Meetmes kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ja toetakse ning luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks, milles on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; ning 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Meetme eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Meede 1. Saavutusspordi edendamine Kulud ja investeeringud 43 995 520 52 399 830 36 663 199 33 822 763 30 298 667 30 420 324 (€) Tegevus 1.1. Saavutusspordi poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine 43 706 923 52 098 810 36 388 210 33 544 785 30 019 089 30 139 146 Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine 288 597 301 020 274 989 277 978 279 578 281 178 11 Meetme mõõdikud Meede 1. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude 28 33 24 7 34 34 36 36 distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude 279 256 268 104 260 260 260 260 distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude 80 79 77 30 82 82 86 86 distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude 212 248 278 78 250 250 250 250 distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 Täiskasvanute tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel 1 0 2 0 0 2 1 2 osalenud suurekoosseisulis- te võistkondade arv 12 Täiskasvanute tiitlivõistluste mitte olümpiamängude distsipliinidel ja 1 1 1 0 1 1 1 1 spordialadel finaalturniiridel osalenud võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel 2 2 2 0 2 2 2 3 finaalturniiridel osalenud suurekoosseisulis- te võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte 1 0 0 0 1 1 1 1 olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv Eestis läbiviidud olümpiamängude distsipliinide 13 15 13 3 20 20 20 20 rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Eestis läbiviidud mitte olümpiamängude distsipliinide ja 16 18 18 3 20 20 20 20 spordialade rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv 13 Tegevuste mõõdikud Meede 1. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tegevus 1.1. Saavutusspordi poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Tegutsevate spordiorgani- 2414 2329 2329 2369 2350 2350 2350 2350 satsioonide arv Riigi sihtasutuste sporditaristu on Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah rahvusvahelisel tasemel Kultuuriministeeri umi tööplaani Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah ülesanded on täidetud Toetatavate kõrgema kategooria treenerite 0,52 0,64 0,71 0,70 0,82 0,91 0,99 1,00 brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Toimiv ausa spordi ja Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah sporditurvalisuse süsteem Kultuuriministeeri umi tööplaani Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah ülesanded on täidetud 2.2. Meede 2. “Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine“ ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Programmi liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. 14 Meetme eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Meetme ja tegevuste eelarve Meede 2. Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Kulud ja 2 235 397 2 590 818 8 107 516 2 112 205 2 115 257 2 116 242 investeeringud (€) Tegevus 2.1. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 2 235 397 2 590 818 8 107 516 2 112 205 2 115 257 2 116 242 Meetme mõõdikud Meede 2. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Liikumisharrastuse ga regulaarselt (2x nädalas 30 min) tegelevate - 40,2 - 44,8 537 - 55 - inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist Senine mõõdik kajastab täiskasvanus elanikkonna regulaarset liikumist 2x nädalas 30 min liikumist. Kuna liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud tegelema nädalas aga 150-300 min mõõduka kehalise aktiivsusega või 75-150 min intensiivse kehalise treeninguga, asendati tegevuse mõõdik tulevastes programmides „Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist“ mõõdikuga. 7 Dokumendis on juba ka eelpool viidatud, et mõõdikud tulevaste aastate sihttasemed on uute perioodide spordiprogrammides korrigeeritud realistilikumateks säilitades endiselt piisavalt ambitsiooni ning 2030. aastaks seatud sihttaseme. 15 Kui 2018 oli see 14,3% tasemel, siis 2020. näitaja tõusnud 19%ni. Eriti palju on tõusnud 4-6x nädalas 30 min vältel tervisespordi harrastamine. 2018 oli see 7,2%, 2020 13%. 2022. aastaks seatud eesmärgiks on jõuda 18%- ni. Liikumisharrastusega seotud riigi strateegiliste dokumentides sihitatakse sama mõõdikut erinevalt ja Kultuuriministeeriumist oluliselt vähemambitsioonikamalt. Ministeerium leiab, et nii regulaarset liikumisharrastust kujundav (2x nädalas 30 min), kui ka otseselt tervist positiivselt mõjutav (4x nädalas 30 min) liikumisharrastuse tõstmise ambitsioon peaks olema kõrgem. Selleks kavandatakse nii lisameetmeid ja tegevusi , kui ka valdkondadeüleselt tegevuste planeerimist ja tõhusamat organisatsioonilist juhtimismudelit. Tegevuste mõõdikud Meede 2. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tegevus 2.1. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Toimiv maakondlike spordiliitude ja liikumisharrastust Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah edendavate organisatsioonide võrgustik Toetatud on igas maakonnas 1–2 Ei Ei Jah Jah Jah Jah Jah Jah tervisespordi- keskust Kultuuriministeeri umi tööplaani Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah ülesanded on täidetud Kultuuriministeerium algatas 2019. aastal uue taotlusvooru tervisespordikeskuste toetamiseks ja sellest lähtuvalt on kujundatud mõõdik. Igas maakonnas on välja valitud kuni kaks tervisespordikeskust, mida järgmise nelja aasta jooksul toetatakse. Toetusmeetme tulemusena peab iga regionaalse tervisespordikeskuse pakkuma inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aastaringselt vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisviisidega, kusjuures toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud kvaliteetsed valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. 2022. aastani jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine olemasoleva toetusmeetme raames. 2021. aastal viiakse läbi analüüs, kuidas meetmega jätkatakse pärast 2023. aastat. Samuti toetati 2020. aastal multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatava jalgpalli sisehallide rajamist. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. 2021. aastal alustatakse hallide rajamisega Pärnus, Rakveres, Kuressaares ja Jõhvis. 16  Tulemusvaldkond lõimumine 2020. aasta aruanne Kultuuriministeerium, Tallinn 2021 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1. Ülevaade lõimumise tulemusvaldkonnast ............................................................................... 4 1.1. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................ 6 1.2. Olulised poliitikamuudatused ja ellu viidud tegevused................................................ 8 1.3. Peamised kitsaskohad .................................................................................................. 9 1.4. Hindamised ja tõhustamiskavad ................................................................................ 10 2. Lõimumisprogramm ............................................................................................................... 10 1.1.1. Meede 1. „Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine“ ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine ........................................................... 13 2 Sissejuhatus Kultuuriministeeriumi koostatud 2020. aasta tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2020-2023 kinnitatud tulemusvaldkonna „lõimumine“ eesmärkide saavutamisest ning eelarve täitmisest ministeeriumi elluviidava lõimumisprogrammi kaudu. Aruande koostamise aluseks on kultuuriministri kinnitatud 2020.-2023. aasta lõimumisprogramm. Aruandes tuuakse välja lõimumise valdkonna olulisemad Kultuuriministeeriumi elluviidud tegevused ja ülevaade väljakutsetest ning kitsaskohtadest. Kuna paljud mõõdikud töötati välja aastal 2019, siis osadel mõõdikutel puuduvad andmed varajasemast perioodist. Samuti osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega ja seega puuduvad nende täitmise andmed kõikide aastate lõikes. Aruanne sisaldab ka eelarve planeerimise ja täitmise informatsiooni 2020. aastal. Planeeritud eelarve ning mõõdikute sihttasemeid kolme tulevase aasta lõikes on kuvatud 2020. aasta seisuga, mis on 2021. aastal kinnitud 2021-2024 programmis ning 2022-2025 programmi eelnõudes täpsustunud ning seega võivad olla erisused. Eelarve on kuvatud sarnaselt mõõdikutega programmi planeerimistasemete lõikes. Nii programmi eelarve, kui ka aruande eelarve täitmise informatsioonis kajastatud kulud sisaldavad ka investeeringutoetusi. 2020. aasta oli Kultuuriministeeriumi jaoks esimeseks aastaks, kui hakati rakendama tegevuspõhist eelarvestamist ning kinnitati 2019. aastal välja töötatud programmid. 2020. aasta jooksul jätkati tegevuspõhise eelarvestamise arendamist, eelarve- ja tulemusinformatsiooni üleriigiliste infosüsteemide kasutuselevõttu ja viidi läbi koos välise partneriga programmide ülesehituse, eesmärkide hierarhia, tulemusnäitajate asjakohasuse hindamine. Lisaks otsustati 2021. aastal tuua alates 1. maist 2021. aastal Siseministeeriumist Kultuuriministeeriumisse uussisserändajate kohanemispoliitika valdkond. Kultuurilise mitmekesisuse osakonna põhiülesannete hulka lisatakse lõimumise, sh kohanemise valdkonna koordineerimine ja tegevuste korraldamine. Nendest muudatustest lähtuvalt on aastate jooksul muutunud ja veel muutumas ka programmide ülesehitus, tegevuste ning mõõdikute jaotus. Kõik arendustegevused jätkuvad ka 2021. aastal. 3  1. Ülevaade lõimumise tulemusvaldkonnast Tulemusvaldkond Lõimumine Eesmärk Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Valdkondlik Lõimuv Eesti 2020 arengukava TUVi panustav Kultuuriministeerium ministeerium Programm Lõimumisprogramm 2020-2023 Lõimumise tulemusvaldkonna tegevuste planeerimisel lähtuti 2020. aastal peamiselt Vabariigi Valitsuse valdkondlikus arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023“ kavandatud eesmärkidest ja ülesannetest ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020“ planeeritud Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste elluviimisest. Eesti lõimumispoliitika lähtub kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa Eesti liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides, ning arvestab Euroopa Liidu tasandil kindlaksmääratud ja kooskõlastatud õigus- ja tegevuspõhimõtete raamistikku. Lõimumisprogrammi osa on ka vähemusrahvuste ja rahvusvähemuste, romade1, rahvuskaaslaste ning hõimurahvaste2 poliitika kujundamine ning elluviimine. 2020. aasta tegevuste planeerimisel lähtuti „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“ ja „Hõimurahvaste programm 2014-2019“ dokumentides kujundatud poliitikast. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Lõimumisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi elluviidavaid tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus. Lõimumise eesmärke viiakse ellu suures osas Integratsiooni Sihtasutuse aga ka mittetulundussektori organisatsioonide tegevuste toetamise ja pakutavate teenuste kaudu. 1 https://www.eestiromad.ee/ 2 Hõimurahvad – soome-ugri (liivi, vadja, lüüdi, isuri, ingerisoome, karjala, vepsa, saami, ersa, mokša, mari, udmurdi, komi, handi, mansi) ning samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi) keelt ja kultuuri kandvad riigita rahvad. Eestlased, soomlased ja ungarlased on omariiklusega soome-ugri rahvad. 4 Lõimumise valdkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks aastani 2020. Lõimumispoliitika üldine eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ning eri- keele ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu. Arengukava elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ja lõimumiskava valdkondade vaheline strateegiline juhtimine toimub arengukava juhtkomitee ja juhtrühma kaudu. Teised kaasatud ministeeriumid ja nende rakendusasutused on kooskõlastanud arengukavas kajastatud oma vastutusalas olevad tegevused ja vastutavad nende elluviimise eest. Lõimumisvaldkonna Kultuuriministeeriumi juhitavad eesmärgid, tegevused, tulemusmõõdikud ja eelarve planeeritakse ja viiakse ellu Kultuuriministeeriumi juhitava lõimumisprogrammi kaudu. Tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud ning programmi eelarve kinnitatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetluses. Arengukava tegevusi monitooritakse jooksvalt, sh ekspertarvamuste ja -hinnangute abil, iga-aastaste aruannete ja iga kolme aasta järel tehtavate ühiskonna integratsiooni monitooringute3 kaudu. Planeeritud ja elluviidud tegevuste tõhusust hinnatakse vahehindamiste4 kaudu. 2020. aastal algatati „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuande koostamine, mille eesmärk on anda ülevaade lõimumiskava eesmärkide ja mõõdikute täitmisest ning olulisematest poliitikamuudatustest ja meetmetest perioodil 2014–2020. Lõpparuanne on kavas esitada Vabariigi Valitsusele juunis 2021. aastal. 2019. aastal viidi läbi ka arengukava rakendusplaani 2014- 2018 riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine ning Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühiselt planeeritud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeetme 2014-2018 aasta rakendamise vahehindamine. Kultuuriministeerium alustas 2018. aastal ka uue lõimumise valdkonna strateegiadokumendi koostamist. Tegevusega jätkati 2020. aastal. 2021. aastal esimesel poolaastal on arengukava eelnõu kavas esitada Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. TUV eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Kulud ja investeeringud 7 785 043 9 295 938 9 116 868 6 792 789 6 063 049 7 883 020 (€) 3 Monitooringud kättesaadavad https://www.kul.ee/uuringud#integratsiooni-monit 4 Vahehindamised kättesaadavad https://www.kul.ee/uuringud#valdkondliku-arenguk 5 TUV mõõdikud Eelnevad aastad Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Planeeritud 2021 2022 2023 Tugeva riigiidentiteediga isikute osakaalu 39 - - 39 38 - - 40 indeks teistest rahvustest isikute hulgast, % Keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu 47 - - 46 51 - - 55 indeks teistest rahvustest isikute hulgast, % 2020. aastal kajastusid riigi eelarvestrateegias määratletud tulemusvaldkonna „Lõimumine“ all ainukese programmina Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna ressursid. 2020. aastal langetati otsus, mille raames kujundati antud laiemaks „Rahvastiku ja sidususe“ tulemusvaldkonnaks. Tulemusvaldkonna ümberkujundamisega ja „Lõimuv Eesti 2020“ jätkuarengukava koostamisel muutusid ka tulemusvaldkonna mõõdikud. Ülaltoodud mõõdik kajastab ainult teisest rahvusest elanike riigiidentiteedi taset. Uues tulemusvaldkonnas mõõdetakse nii teisest rahvusest elanike kui ka eestlaste riigiidentiteedi taset mõõdikuga „Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlaste ja teistest rahvustest inimeste hulgas, %“. See on oluline selle tõttu, et lõimumine on kogu ühiskonda hõlmav protsess ning teisest rahvusest elanike kuuluvustunne Eesti riiki eeldab eestlaste kaasamisvalmidust. Riigiidentiteedi mõõtmiseks kasutatakse indekseid, mille kujunemise alused on erinevad eestlaste ja teisest rahvusest inimeste puhul. 1.1. Hetkeolukorra kirjeldus Tänapäeva Eesti on riik, kus elab erineva etnilise, kultuurilise ja keelelise tausta ja päritoluga inimesi ning sisserände tulemusel võib ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Rahvastikuregistri 01.01.2021 andmete kohaselt elab Eestis 1 339 361 elanikku, kellest 1 133 954 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 68 992 (5,2% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 136 415 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel - 84 952 inimest), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (11 416). Perioodil 2015-2019 ületas eestlastest väljarändajate koguarv (39 261) tagasipöördujate koguarvu (38 822), kuid alates 2017. aastast on Eestisse naasnute arv suurem, kui siit väljarännanute arv. 6 Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000 – see on lausa 15% kõikidest eestlastest. Viimastel aastatel on kasvanud ka Eestisse naasjate arv, kuid kahtlemata on endiselt oluline hoida meie oma inimeste sidet Eestiga. Selleks on olulised tegevused, mis toetavad väljaspool Eestit asuva eestlaskonna Eesti identiteeti, loovad erinevaid võimalusi ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks, kuid toetavad ka tagasipöördumist. Perioodil 2014–2020 on tagasipöördumistoetuse toel5 Eestisse naasnud ligi 700 inimest. Tagasipöördumine kasvab ning koos sellega ka toetust ja nõustamist vajavate inimeste arv. Viimastel aastatel ületab Eestisse sisseränne väljarännet. Eeltoodut tuleb kindlasti arvesse võtta tõhusa lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamisel. Numbrite kasvades on oluline tagada efektiivsete ja proaktiivsete lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste olemasolu ja kättesaadavus, samuti võrdne juurdepääs avalikele teenustele, mis on vajalikud igapäevaseks asjaajamiseks ja täisväärtusliku ühiskonnaliikmena toimimiseks (nt tervishoiuteenused, juhiload, tööturu- ja karjääriteenused, haridus jne). Lisaks kättesaadavusele ja ligipääsule on vajalik pidevalt üle vaadata ning vajadusel ümber struktureerida olemasolevad kohanemist toetavad teenused. Eestis oli 2019. aasta seisuga ligikaudu 90 erinevat lõimumis-, sh kohanemisalast teenust, liikumine nende vahel ei ole sujuv ja teenuse kasutaja ning sihtrühmadega kokkupuutuvad osapooled (sidusrühm) ei ole nendest alati teadlikud. Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades viimastel aastatel suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel on üldise majanduskasvu tingimustes vähenenud ning Eesti elanike suhtumine sisserändesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on ka teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. Koolieelsetes lasteasutustes keelekümblusena eesti keeles õppivate laste osakaal on kasvanud, samuti on suurenenud B2-tasemel eesti keele oskusega venekeelsete noorte osakaal ning ka ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas. Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suure tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle omandamine. Rakendusuuringu järgi on neid, kes plaanivad lähema kolme aasta jooksul eesti keelt õppida 52 000–68 000. Eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Samuti esinevad kultuuritarbimises erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust saavad 250 organisatsiooni. Riiklikud toetused rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks riigis elavate rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja mitmekultuurilise ning avatud kultuuriruumi loomisel. 5 Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ja vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ning sotsiaalse seisundi tõttu toetust. Alla 30-aastane noorele, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei rakendu võõrsil elamise 10 aasta nõue. Tagasipöördumistoetuste rakendamist viib ellu Integratsiooni Sihtasutus ja reguleerib Kultuuriministri määrus; https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019023 7 1.2. Olulised poliitikamuudatused ja ellu viidud tegevused  Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) kaudu pakuti tasuta eesti keele õpet ligi 6000 inimesele. Tavatundide kõrval õpetati eesti keelt ka põnevate kultuuriliste ja klubiliste tegevuste abil. 2020. aastast töötab INSA eesti keele majades kokku 16 õpetajat, kes on koolitatud spetsiaalselt eesti keele majade jaoks loodud õpetajakoolitusprogrammi kaudu koostöös Tartu Ülikooliga.  Koostöös Riigikantselei innovatsioonitiimiga kavandati eesti keele õppe digipöörde projekti „Digivärav“, koos INSA-ga koostati täiskasvanute eesti keele õppe hea tava. Eesti keele iseseisva õppimise toetamiseks valmisid keeleõppija kalender, keeleõppuri lauamäng ja keelekohviku metoodika juhend koos ülesandekoguga.  INSA Tallinna ja Narva eesti keele majas toimib praeguseks tõhus personaalne nõustamissüsteem, mida viivad ellu viis nõustajat eesti, vene ja inglise keeles, aidates leida õppijatele nende vajadustega haakuvad keeleõppevormid ja -võimalused. 2020. aastal pakuti personaalset keeleõppenõustamist 7500 inimesele.  2020. aasta keeleteo peaauhinna pälvis INSA Narva eesti keele maja räpiooper „Karma“ eest ja samuti omistati INSA-le ”Vabatahtliku sõbra“ märgis „Keelesõbra” programmi käivitamise eest.  2019. aastal määrati kolmeks aastaks baasrahastus 18 rahvusvähemuste katusorganisatsioonile, kelle liikmeteks oli 257 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. 2020. aastal jätkati selle otsuse põhjal väljamakseid. Toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetati nende arengut. Samuti suurendati rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste kontakte.  2017. aastal alustas Kultuuriministeerium Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rahastusel romade lõimumist toetava võrgustiku arendamist, 2020. aasta lõpuks oli ellu viidud kaks 12-kuulist projekti.  2020. aastal käivitas Kultuuriministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, INSA ja Valga Vallavalitsusega romade mentoriteenuse Valga vallas, mille eesmärgiks on inimõiguste tagamine: ebasoodsas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate romade teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja kohustustest, avaliku sektori suutlikkuse parandamine nende õiguste tagamiseks, kultuuriliste ja staatusepõhiste erinevuste ületamine. Mentorite töö on olnud edukas juba esimesel tegevusaastal: märgatavalt on paranenud roma laste koolikohustuse täitmine, romad kasutavad aktiivsemalt avalikke teenuseid, ettevalmistused on tehtud roma kultuurikeskuse avamiseks Valgas aastal 2021.  2020.aastal toimus koostöös Siseministeeriumiga ühise arengukava “Rahvastik ja sidus ühiskond arengukava 2030” ettevalmistamine. Aasta lõpuks kinnitas Vabariigi Valitsuse arengukava koostamise ettepaneku. Samuti esitati arengukava terviktekst partneritele kooskõlastamiseks.  Toimus EL vahendite uue perioodi ettevalmistamine. Koostöös partneritega valmisid Kultuuriministeeriumi ESF meetmete ideekavandid.  Toimus Soome-ugri maailmakongressi ettevalmistamine, mis tulenevalt koroona viirusest lükkus 2021. aastasse. Kongress viiakse läbi 16.-18.juunil 2021 Eesti Rahva Muuseumis. 2020.a hõimupäevad, mille elluviimist koordineeris Fenno-Ugria Asutus, olid pühendatud digikultuuri aastale. 8  Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning meie partneritega valmis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kohalike omavalitsuste lõimumis- ja kohanemisteenuste kontseptsioon. Dokumendi eesmärgiks on luua kohalikele omavalitsusele ülevaade kohanemise ja lõimumise valdkonnast ning nende võimalustest väljakutsete lahendamisse panustada.  Toimus Eesti integratsiooni monitooringu 2020 ettevalmistamine ning küsitluse läbiviimine kolme sihtrühma seas – pikaajalised siin elavad inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad. Monitooringu avalikustamine toimus 2021.aasta kevadel ning annab põhjaliku ülevaate lõimumisvaldkonna olukorrast ning viimase kahekümne aasta trendidest. 1.3. Peamised kitsaskohad  Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus, mitmes valdkonnas esineb keelepõhist eraldatust ja sellest tingitud ebavõrdsust. Ruumiline, sotsiaalne ja virtuaalne segregatsioon kasvab. Ebavõrdsus ning ühendavate väärtuste nappus võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel.  Seotus eesti kultuuriruumiga väheneb ning see toob kaasa identiteedi muutumise ja sideme nõrgenemise Eestiga. Uussisserändajate kohanemist Eesti kultuuriruumiga tuleb tõhusamalt toetada. Eesti kultuuriasutused, nii muuseumid kui ka raamatukogud vajavad enam teadmisi ja kogemusi uussisserändajatega töötamiseks.  Eri rahvusest ja erineva emakeelega inimesed suhtlevad omavahel vähe. Rahvustevahelised kontaktid piirduvad ennekõike töö ja õpingutega. Kontaktid vaba aja tegevustes (hobid, kultuuriüritused, sportimine) on minimaalsed.  INSA ja Kultuuriministeerium on algatanud mitmeid koostööd soodustavaid ettevõtmisi ning ürituste formaate. Vaatamata sellele on rahvusvähemuste organisatsioonide esindajate hinnangul rahvusvähemuste ja eestlaste kultuuriseltside koostöö siiani pigem tagasihoidlik ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine ja kogukondadevaheliste kontaktide tihendamine vajab jätkuvat tähelepanu.  Eesti väike roma kogukond hästi juurdunud, kuid kogukonna esindajad on ülejäänud ühiskonnaga võrreldes madala haridustasemega. Sellest tingituna on neil teistest enam raskusi tööturule pääsemise ja seal püsimisega ning kaasaegsesse ühiskonda lõimumisega. Romad osalevad vähe kodanikuühiskonna organisatsioonides, usaldavad teistest rahvustest oluliselt vähem riigiinstitutsioone ning tajuvad märksa sagedamini sallimatust oma rahvuse tõttu.  Nõudlus eesti keele õppe järele ja tasuta koolituste pakkumine ei ole tasakaalus. Täiskasvanuid, kes soovivad lähima kolme aasta jooksul eesti keelt õppida, on tunduvalt rohkem kui võimalusi.  Rahvuskaaslaste kultuuriseltside tegevus vajaks riigilt suuremas mahus toetust, et tagada eesti identiteedi hoidmine ja edendamine välismaal, samuti rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust välismaal hoidvatesse tegevustesse. Tagasipöördujatele on ebapiisavalt teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Teenused ja võrgustikud ei toimi veel piisava süsteemsusega. 9   Venemaal elavatele hõimurahvastele suunatud kultuuripoliitikat mõjutab rahvusvaheline olukord ja humanitaar- ja kultuurialane koostöö Vene Föderatsiooniga. 1.4. Hindamised ja tõhustamiskavad Strateegia „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ („Kultuur 20202) 2020/2021 läbiviidud lõpphindamine6 toob välja positiivsed muutused kultuurilise mitmekesisuse valdkonnas perioodil 2014-2020. Seadusandlus toetab rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide koostööd enamusrahvuse kogukondadega. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetuse suurenemine, sh katusorganisatsioonide baasfinantseerimise kolmeaastaseks muutmine on sihtrühma jaoks oluline edasiminek. „Kultuur 2020“ elluviimise perioodi lõpus aga kerkivad kultuurilise mitmekesisuse valdkonna kitsaskohtade ning vajadustena esile eesti keele õppekohtade ebapiisav arv; vajadus toetada väliseesti seltse ning arendada tagasipöördujatele suunatud tugisüsteeme; kohalike omavalitsuse tasandil lõimumispoliitika kujundamine ning uussisserändajate kaasamine kultuuritegevustesse. Seega on esile kerkinud uued tähelepanu vajavad sihtrühmad – tagasipöördujad ja uussisserännanud – ning säilinud ka vähemalt neli kitsaskohta, mis olid aktuaalsed juba 2013. aastal. Teadmistepõhise ja tulemusliku poliitika kujundamiseks ja selle edukaks elluviimiseks suurendati eri organisatsioonide vahelist koostööd ning seirati ühiskonnas toimuvaid lõimumisprotsesse. Selleks viidi läbi „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“, mille tulemused avalikustati 2021. aasta mais. Monitooringu tulemusi kasutavad lõimumispoliitika kujundajad ja lõimumistegevusi ellu viivad ministeeriumid ja organisatsioonid, teadlased ning lõimumisvaldkonna eksperdid, kodanikeühenduste esindajad ja ajakirjanikud ning Eesti ühiskond laiemalt. 2020. aastal alustati eesti keele majade tegevuse mõjuanalüüsi. Sellega hinnatakse eesti keele majade tegevuse mõju lõimumisele ning klientide rahulolu. Tehtud on dokumendianalüüs, intervjueeritud sihtasutuse ning Kultuuriministeeriumi eksperte ning viidud läbi küsitlus Tallinna ja Narva eesti keele maja ja sihtasutuse klientide seas. Küsitleti ka teenustes mitteosalenuid. Eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõju seiremudel hindab, kuivõrd hästi on tegevustes ja teenustes osalenud isikud ühiskonda lõimunud, sh nende hoiakuid lõimumise osas ja rahulolu eesti keele majade tegevuste ja teenustega. Analüüsi tulemused selguvad 2021. aasta sügisel. 2. Lõimumisprogramm 6 Lõplikud hindamise aruanded on kättesaadavad mais. 2021. a. 10 Lõimumisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse nende ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Samuti analüüsitakse tulemusi mõõdikute monitoorimise kaudu. Lõimumisprogramm 2020-2023 koosneb ühest meetmest ja kahest tegevusest. Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Programmi eelarve Programm Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Kulud ja investeeringud 7 785 043 9 295 938 9 116 868 6 792 789 6 063 049 7 883 020 (€) Esialgse eelarve ja lõpliku eelarve erinevus tuleneb järgmistest muudatustest:  esialgsele eelarvele on liidetud 2019. aastast ülekantud vahendid;  esialgsest eelarvest on lahutatud planeeritud tuludest sõltuvad vahendid ning liidetud 2020. aasta tegelikud tulud. Programmi mõõdikud7 Aruandeaasta Programm Eelnevad aastad Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Avatud hoiakuga inimeste osakaal 31 - - 47 40 - - 45 sallivuse koondindeksi alusel, eestlased % Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi 57 - - 66 70 - - 75 alusel, teised rahvused % 7 Mõõdikute allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringud 11 Enesehinnanguline informeeritus Eestis toimuvast, kes peavad 85 - - 93 85 - - 85 seda heaks või väga heaks, eestlaste seas, % Enesehinnanguline informeeritus Eestis toimuvast, kes peavad 83 - - 89 83 - - 83 seda heaks või väga heaks teistest rahvustest elanike seas, % Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest 41 - - 41 42 - - 50 (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), % Eesti keelt mitte oskavate inimeste osakaal teistest 10 - - 8 9 - - 8 rahvustest elanikest (ei valda eesti keelt), % Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate 38 - - - 49 - - 55 vahel (osakaal, kellel on palju kontakte), eestlased % Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate 64 - - - 69 - - 75 vahel (osakaal, kellel on palju kontakte), teised rahvused % Mõõdik „Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel (osakaal, kellel on palju kontakte), eestlased, teised rahvused, %“ on uuringus „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“ muutunud ja seega 2020. aasta tulemusi tabelis ei kajastata. Teistest rahvustest elanike eestlastega suhtlemise sagedust iseloomustava koondnäitajana moodustatakse nüüd loendusindeks, mis mõõdab, mitmes erinevas kontaktisfääris toimub suhtlemine eestlastega vähemalt mõnel korral kuus (ja sagedamini). 2015. aastal tehti 9-palline indeks ning 2010. aastaga võrdluseks 7-palline indeks. 2020. aastal tehti 6-palline võrdluseks 2015. ja 2017. aastaga. 2010- 2020 on kõikidel aastatel küsitud nelja suhtlemise sfääri kohta. 12  1.1.1. Meede 1. „Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine“ ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine Programmi meede jaguneb kaheks tegevuseks – lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine, kus Kultuuriministeerium viib ministeeriumi tasemel tegevusi ellu seitsme lõimumisele suunatud avaliku otsese ja kaudse teenuse kaudu. Meetme eesmärk: tagada õiguslik ja toetav lõimumist soodustav keskkond. Meetme ja tegevuste eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Meede 1. Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Kulud ja investeeringud 7 785 043 9 295 938 9 116 868 6 792 789 6 063 049 7 883 020 (€) Tegevus 1.1. Lõimumispoliitika kujundamine 1 355 381 1 993 248 1 684 203 1 572 194 1 576 296 1 576 267 Tegevus 1.2. Lõimumispoliitika rakendamine 6 429 662 7 302 690 7 432 665 5 220 595 4 486 753 6 306 753 Meetme mõõdikud Meede 1. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Lõimumispoliitika Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah on koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkon- na arengukavast. Partnerministeeri umid panustavad pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik, ei/jah 13 Kaasajastatud Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah õigusaktid ja antavad toetused vastavad sihtrühma vajadustele ja loodud lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah Tegevuste mõõdikud Meede 1. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tegevus 1.1. Lõimumispoliitika kujundamine Kultuuriministeeri Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah umi tööplaani ülesanded on tulemuslikult täidetud. Kaasajastatud on õigusaktid, mis vastavad sihtrühma vajadustele, ei/jah Tegevus 1.2. Lõimumispoliitika rakendamine INSA 80 69 71 68 80 80 80 80 lõimumisprogram mi raames tasuta keeleõppe- kursuste läbinud inimeste osakaal alustanutest, % Võrgustik Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah rahvusvähemuste organisatsioonide, riigi ja teiste partnerite vahel toimib, ei/jah Loodud Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah võimalused kontaktide tihendamiseks eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel, ei/jah 14 Toetatud 28 22 24 19 15 15 15 15 väliseesti kultuuriseltside arv, tk Antud toetused Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah vastavad sihtrühma vajadustele ja loodud on lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah 15  Tulemusvaldkond kultuur 2020. aasta aruanne Kultuuriministeerium, Tallinn 2021 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1. Ülevaade kultuuri tulemusvaldkonnast ................................................................................... 4 1.1. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................ 5 1.2. Olulised poliitikamuudatused ja elluviidud tegevused ................................................ 8 1.3. Peamised kitsaskohad ................................................................................................ 12 1.4. Hindamised ja tõhustamiskavad ................................................................................ 13 2. Kultuuriprogramm ...................................................................................................................... 14 2.1. Meede 1. „Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine“ ja tegevuste eesmärkide saavutamine ning eelarve täitmine ....................................................... 15 2.2. Meede 2. „Kultuuripärandi säilitamine ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ ja tegevuste eesmärkide saavutamine ning eelarve täitmine ............................. 20 2.3. Meede 3. „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ ja tegevuste eesmärkide saavutamine ning eelarve täitmine ....................................................... 23 2 Sissejuhatus Kultuuriministeeriumi koostatud 2020. aasta tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias RES 2020-2023 kinnitatud tulemusvaldkonna „kultuur“ eesmärkide saavutamisest, eelarve täitmisest, olulistest elluviidud tegevustest ning tuleviku arenguvajadustest ministeeriumi elluviidava kultuuriprogrammi kaudu. Aruande koostamise aluseks on kultuuriministri kinnitatud 2020.-2023. aasta kultuuriprogramm. Aruandes tuuakse välja kultuuri alavaldkondade olulisemad Kultuuriministeeriumi elluviidud tegevused ja ülevaade väljakutsetest ning kitsaskohtadest. Kuna paljud mõõdikud töötati välja aastal 2019, siis osadel mõõdikutel puuduvad ka andmed varajasemast perioodist. Samuti osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega ja seega puuduvad nende täitmise andmed kõikide aastate lõikes. Aruanne sisaldab ka eelarve planeerimise ja täitmise informatsiooni 2020. aastal. Planeeritud eelarve ning mõõdikute sihttasemeid kolme tulevase aasta lõikes on kuvatud 2020. aasta seisuga, mis on 2021. aastal kinnitud 2021-2024 programmis ning 2022-2025 programmi eelnõudes täpsustunud ning seega võivad olla erisused. Eelarve on kuvatud sarnaselt mõõdikutega programmi planeerimistasemete lõikes. Nii programmi eelarve, kui ka aruande eelarve täitmise informatsioonis on kajastatud kulud ja investeeringud koos, kuna riigiasutuste investeeringud moodustavad väikese osa võrreldes investeeringutoetustega, mida eraldatakse valitsemisala muudes tegevusvormides tegutsevatele organisatsioonidele. 2020. aasta oli Kultuuriministeeriumi jaoks esimeseks aastaks, kui hakati rakendama tegevuspõhist eelarvestamist ning kinnitati 2019. aastal välja töötatud programmid. 2020. aasta jooksul jätkati tegevuspõhise eelarvestamise arendamist, eelarve- ja tulemusinformatsiooni üleriigiliste infosüsteemide kasutuselevõttu ja viidi läbi koos välise partneriga programmide ülesehituse, eesmärkide hierarhia, tulemusnäitajate asjakohasuse hindamine. Sellest lähtuvalt on aastate jooksul muutumas mõningasel määral ka programmide ülesehitus, tegevuste ning mõõdikute jaotus. Kõik arendustegevused jätkuvad ka 2021. aastal. 3  1. Ülevaade kultuuri tulemusvaldkonnast Tulemusvaldkond Kultuur Eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Arengukavad või Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 poliitika põhialused TUVi panustav Kultuuriministeerium ministeerium Programm Kultuuriprogramm 2020-2023 Kultuuri tulemusvaldkonna tegevuste planeerimisel lähtuti 2020. aastal kultuuripoliitika alusdokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ („Kultuur 2020“) ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023“ kavandatud eesmärkidest ja ülesannetest ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020“ planeeritud Eesti loomemajanduse arengut toetavate tegevuste elluviimisest. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise eest vastutab peamiselt Kultuuriministeerium koos oma asutustega, kes töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise meedia- ja kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selleks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise, teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loomevaldkonnas. Kultuuri eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital), kohalike omavalitsuste asutuste (muuseumid, rahvaraamatukogud, teatrid jt) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. „Kultuur 2020“ poliitika põhialuste dokumendina sisaldab laiapõhjalisi suundi ja põhimõtteid kultuuripoliitika kujundamiseks ja konkreetseid eesmärke ning mõõdikuid ei määratle. Kultuuri valdkonna eesmärgid, tegevused, tulemusmõõdikud ja eelarve planeeritakse ja viiakse ellu Kultuuriministeeriumi juhitava kultuuriprogrammi kaudu. Tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud ning programmi eelarve kinnitatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetluses. 2020. aastal algatati „Kultuur 2020“ lõpparuande koostamine ning selleks viidi läbi ka väline hindamine. Nii hindamine kui ka lõpparuanne valmisid 2021. aasta kevadel. Kultuuriministeerium alustas 2018. aastal uue kultuuri valdkonna strateegiadokumendi koostamise ning tegevusega jätkati 2020. aastal. 2021. aastal esimesel poolaastal on arengukava eelnõu kavas esitada Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. 4 TUV eelarve TUV Kultuur Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Kulud ja investeeringud 225 711 346 283 831 815 201 081 002 198 725 092 197 354 417 196 211 964 (€) TUV mõõdikud Eelnevad aastad Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Mõõdikute 2017 2018 2019 Täitmine Planeeritud 2021 2022 2023 jaotus Elanike kultuurielus 78,7 −1 − − 78 - - 782 osalemine, % 1.1. Hetkeolukorra kirjeldus Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine ning kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid piirkonniti on kultuuri tarbimises märgata erinevusi ning paikkonniti on kultuuris osalemises näha mõningast langustrendi3. Seetõttu on oluline tagada jätkuvalt regionaalse kättesaadavuse toetuste programme (nt "Teater maal") ning arendada uusi (nt planeeritav kultuuriranitsa algatus). Eesti kirjandusel läheb hästi ja valikuvõimalusi on palju. 2020. aastal ilmus 3634 nimetust raamatuid ja brošüüre ning 1362 nimetust algupärast eestikeelset ilukirjandust. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus. 1 „-„ kriipsudega tähistatud andmed ei ole veel kättesaadavad või nendel aastatel ei toimu mõõtmisi. 2 2021-2024 Kultuuriprogrammis muudeti mõõdiku sihttaset 80%-le 3 Kultuuris osalemise uuring. 2017. Statistikaamet. 2020. aasta tulemused avaldatakse I poolaastal 2021. a. 5 Teatrit käidi 2019. aastal4 vaatamas ligi 1,3 miljonil korral, kokku anti 7047 etendust ja mängukavades oli 610 lavastust (uuslavastusi nendest 222). Tulenevalt COVID-19 pandeemiaga seonduvatest piirangutest on 2020. aasta vastavad näitajad hinnanguliselt langustrendis (statistika avaldatakse 2021. aasta II pooles). Teatud osas aitas langustrendi vähendada voogedastusplatvormide arendamine etenduskunstides ning varem salvestatud lavastuste ülekanded erinevates meediakanalites. Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti ning toetada rahvusvahelisi koostööprojekte ja festivale ning külalisetendusi ja Eesti teatrite päevi välisriikides. 2020. aasta kevadel said etendusasutused taotleda täiendavat toetust kriisist tingitud omatulu languse tõttu, et tagada asutuste jätkusuutlikkus. Ka kinokülastuste arv sai COVID-19 poolt märkimisväärselt mõjutatud: kui 2019. aastal oli kinokülastusi 3,7 miljonit, siis 2020. aastal 1,8 miljonit. 2020. aastal linastus kinodes kokku 20 uut Eesti filmi ja kinolevis kokku 226 uut filmi. Eesti filme käidi kinos vaatamas 480 758 korral ning saavutati läbi aegade suurim Eesti filmide turuosa kogu kinolevist – 26,7%. Eelseisvate aastate suurim väljakutse on Eesti filmide turuosa säilitamine vähemalt 15% peal kogu kinolevist. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Eesti reklaamituru maht oli 2019. aastal 106,87 miljonit eurot ja kahanes 2020. aastal Eesti Meediaettevõtete hinnangul -22%. Rõõmustav on, et 2020. aasta seisuga on Eesti maailma riikide pingereas ajakirjandusvabaduse poolest väärikal 14. kohal. Muusikavaldkonnas on aktiivselt tegutsevaid kontserdikorraldajaid ja kollektiive ligi 100 ning tavapärastel aastatel korraldatakse aastas üle 150 festivali. Tähelepanuväärne on Eesti muusika ja muusikute rahvusvaheline tuntus ja potentsiaal. Vaatamata COVID kriisile toimusid suuremad kontserdi- ja muusikafestivalid, mis kohandati piirangute tingimustele ja toimusid hübriidlahendustena. Olulise 2020. aasta tegevusena muusikavaldkonnas digiteeriti ja muudeti kättesaadavaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (SA Eesti Ajaloomuuseumi) ning Eesti Rahvusraamatukogu eestvedamisel ligi 300 000 lehekülge eesti heliloojate noodikäsikirju. Kunstinäitusi toimus 20195. aastal 78 professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevas näitusemajas Eesti kokku 942 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 1,8 miljonit inimest. 2020. aastal mõjutas näitusetegevust oluliselt eriolukord (täpsemad 2020. aasta andmed avaldatakse 2021. II pooles). Eesti kunstimaastik on sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest heas seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, meil on mitmeid suure rahvusvahelise läbimurde potentsiaaliga tegijaid ning kasvab võimekate, rahvusvaheliselt võrgustunud kunstikorraldajate arv. Kui tavapäraselt osalevad Eesti kunstnikud võimalusel aktiivselt välisnäitustel, siis COVID-19 puhanguga seotud piirangud on seda pärssinud. 4 2020. aasta andmed avaldatakse 2021. aasta II poolel 5 2020. aasta andmed avaldatakse 2021. aasta II poolel. 6 Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud seotud Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühma tööga: ekspertrühm on teinud ettepaneku koondada otseselt ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. 2019. aastal töötas ministeeriumide vaheline töörühm uue ühendameti loomise ettevalmistamisega. 2020. aastal valiti Eesti juhtima Euroopa Komisjoni juurde moodustatud kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna eksperdirühma. Eesti ettevõtete võime luua kõrge lisandväärtusega ning innovaatilisi tooteid ja teenuseid on paljudes ettevõtlusvaldkondades jätkuvalt madal. Vajalik on suurendada nende ettevõtete ja asutuste osakaalu, kes kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning organisatsiooni strateegilisel juhtimisel. Riigikantselei juures jätkab tööd Innovatsioonitiim, kelle ülesandeks on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil. Disainikeskuse eestvedamisel on hakatud ulatuslikumalt tegelema ringdisaini teemadega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2020. aasta seisuga 175 muuseumi 227 külastuskohaga, milles säilitati kokku ca 6,9 miljonit museaali. Muuseumid on jätkuvalt populaarsed: muuseumikülastusi oli 2019. aastal 3,54 miljonit. Seoses koroonapiirangutega langes 2020. aastal muuseumikülastuste arv 1,7 miljonile. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud muuseumide infosüsteem MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. COVID-19 kriis tõi välja vajaduse mitmekesistada muuseumide sissetulekuallikaid. Seda eriti nende asutuste puhul, kes on seni katnud märkimisväärse osa püsikuludest turismist laekuvatest tuludest. Kokku langes 2020. aastal riigimuuseumide ja riigi sihtasutuse muuseumide (kokku 25 asutust) omatulu võrreldes 2019. aastaga 48% (absoluutnumbrites langus 6,7 miljonit eurot) ning külastajate arv langes neis muuseumides 46% (s.o üle 900 000 külastaja vähem). Eelnimetatud muuseumid said Kultuuriministeeriumist ja Töötukassast kriisiabi ca 5,2 miljonit eurot, mis tagas nende asutuste jätkusuutlikkuse. 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 769 kultuurimälestist ning loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi on heas seisukorras. Seevastu halvem on olukord ehitismälestistega - need vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. 20206. aastal oli Eestis 871 raamatukogu, mille kogudes oli ligi 31 miljonit teavikut. Raamatukogudel oli 699 086 lugejat, kes laenutasid aasta jooksul kokku üle 12 miljoni teaviku. Raamatukogukülastusi oli 2020. aastal üle 7,8 miljoni ja sellele lisaks 5,4 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogude valdkonna suurimaks probleemiks on üleriigilise e-laenutuse puudumine ja kasutajakeskse raamatukogude infosüsteemi puudumine, mistõttu on teenus kasutajale killustatud. COVID-19 kriis tõi välja raamatukogude tehnoloogilise võimekuse ja sisu mitmekülgsuse arendamise vajaduse, seda eesmärgiga pakkuda elanikkonnale tuge tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel ja igapäevase eluga toimetulemisel. 6 2020. aasta andmed avaldatakse mais 2021. a. 7 Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. 2020. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 79753 harrastajat. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. 2019. aastaks oli nendest digiteeritud vaid umbes 10%. 2020. aasta lõpuks oli 27% Eesti mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav. 2020. aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine ning alustati rahvustrükise digitaalarhiivi arhiivitarkvara hankimist ja muuseumide infosüsteemi MuIS 2.0 arendamist. Avalikkust teavitati digiteeritud ja avalikustatud pärandiobjektide kasutusvõimalustest. Eesti saatkondades tegutsevate kultuuriesindajate võrgustiku toel jätkub aktiivne rahvusvaheline kultuurialane koostöö. 2019. aastal oli Kultuuriministeeriumil kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Nii 2020. aasta jooksul kui edaspidistel aastatel on seoses reisipiirangutega kultuurivaldkonna rahvusvahelistumises suured väljakutsed, millisel viisil kontakte hoida ning koostööprojekte planeerida. 2018. aasta uuringule tuginedes oli Eesti loomemajanduse sektoris 2015. aasta andmetel 30,7 tuhat töötajat (4,8% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 9 098 ettevõtet ja asutust (11,6% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,5 miljardit eurot (2,9% SKPst) ning sektoris tegutsevate ettevõtete eksport moodustas 5,6% Eesti teenuste koguekspordist. Järgmine sektori kaardistus viiakse läbi 2021. aastal ja selle tulemusena tuvastatakse eelpool toodud näitajad 2020. seisuga. Kultuuri- ja loomesektori näol on tegemist kasvava majandussektoriga, mis loob, kommertsialiseerib ja kasutab peamise müügiargumendina intellektuaalset omandit, luues seeläbi väärtust ka teistele majandus- ja eluvaldkondadele. Loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Kuigi loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete keskmine tulu ettevõtte ja töötaja kohta on aastate jooksul kasvanud, on need näitajad jätkuvalt oluliselt väiksemad võrreldes Eesti keskmisega ning ekspordisuutlikkus on keskpärane. 1.2. Olulised poliitikamuudatused ja elluviidud tegevused  Strateegiadokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ koostamine. Esialgse plaani kohaselt pidi uus alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ valmima 2020. aastal. Seoses riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu valmimisega ning muutustega riigi strateegilise planeerimise korraldamisel koostab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsuses kinnitatava kultuuri valdkondliku arengukava. Arengukava on eri valdkondade eesmärke seades detailsem. Sihttasemed ja mõõdikud võimaldavad seatud sihtideni jõudmist hiljem selgemalt hinnata. Kultuuri valdkonna arengukava 2021-2030 on koostatud, kooskõlastatud ja esimese poolaasta jooksul esitamisel Vabariigi Valitsusele.  „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ lõpparuande ettevalmistamine ja välise hindamise läbiviimine (vt peatükki „1.4. Hindamised ja tõhustamiskavad“). Lõpparuanne on koostatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele. Väline lõpphindamine on läbiviidud. 8   COVID 19 puhangu ja sellega seoses välja kuulutatud eriolukorra raames tehti mitmeid kiireid otsuseid ja ajutisi poliitikamuudatusi, et tagada kultuurivaldkonna jätkusuutlikkus. Valdkonna organisatsioonidele töötati välja kriisimeetmed kogumahus 21 miljonit eurot ning vabakutseliste loovisikute toetamiseks eraldas valitsus 4,2 miljonit eurot. Selleks, et abivajajaid soodsamatel tingimustel kriisiperioodil toetada, muudeti ajutiselt loovisikute ja loomeliitude seadust.  2020. aastat tähistati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel digikultuuriaastana7. Teema- aasta algatus pakub kindlale kultuuri alamvaldkonnale tavalisest suuremat tähelepanu nii sisuliste tegevuste hoogustamise kui ka kommunikatsioonist tuleneva lisatähelepanu abil. See on ka võimalus tuua tähelepanu keskmesse kultuuriga seotud valdkond või teema, mis võib jääda kultuurivälja äärealadele või mingil põhjusel tähelepanu põhifookusest kõrvale. Digikultuuriaasta korraldati esialgu eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks. 2020. aasta alguses lahvatanud üleilmne koroonakriis sundis loovisikuid improviseerima uusi digiväljundeid, haridussüsteemi minema üle e-õppele, kultuuriasutusi mõtestama ümber oma teenuseid digiruumis. Kultuurivälja senised majandusmudelid olid üleöö muutunud. Digikultuuriaastal ilmus digikultuuriraport8, avaldati digikultuuri mõtestavat tõlkekirjandust, osaleti aktiivselt avalikes aruteludes. Aasta ettevõtmisi korraldasid ühistööna Muinsuskaitseamet, Eesti Filmi Instituut, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Rahvusraamatukogu.  Jätkus etendusasutuse seaduse väljatöötamine. Muutmine oli vajalik, kuna kehtiv seadus ei olnud enam heas kooskõlas teatrivaldkonnas aastate jooksul toimunud muutustega. Muudetav seadus peab kõigile valdkonna asutustele looma selguse, et kuidas, miks, millele ja millises mahus saab toetusi taotleda. Muutmise käigus korrastatakse etendusasutuste rahastamissüsteemi, uuendatakse uusi asutuste toimimisprotsesse silmas pidades seadusesätteid ning viiakse kooskõlla teiste seadustega. Lisaks tuleb üle vaadata kogu esituskunstide valdkonna teoste säilitamine. 2020. aastal toimusid täiendavad arutelud valdkonna esindajatega ning mitmete seotud osapooltega (nt Rahvusarhiiv, ERR, Ajaloomuuseum etenduskunstide pärandi säilitamise teemadel). Samuti täpsustati oluliselt rakendusakti kavandit (täpsed kriteeriumid taotluste hindamiseks) ning muusikavaldkonna asutuste hõlmatust seadusesse. Uuendatud eelnõu saadeti kooskõlastustele 2021. aasta veebruari kuus.  Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine on kestnud mitu aastat. Euroopa Liidus lõppes 6. novembril 2018 enam kui kaks ja pool aastat väldanud protsess audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamiseks. Eesti on kohustatud direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse üle võtma 21 kuu jooksul direktiivi jõustumisest. Vabariigi Valitsus kiitis heaks Kultuuriministeeriumis ette valmistatud meediateenuste seaduse eelnõu 4. veebruaril 2021. aastal ja andis üle Riigikogu menetlusse. Praeguste plaanide kohaselt loodetakse seadus jõustada 2021. aasta jooksul. 7 Teema-aasta koduleht: https://digikultuuriaasta.ee/motestamine/ 8 Eesti digikultuuri mõtestamine anno 2020: poliitika kujundamise väljakutsed : digikultuuri raport 2020 Tallinn Ülikool. Meediainnovatsiooni ja Digikultuuri Tippkeskus, Tallinna Ülikool. Balti Filmi- ja Meediakool, kättesaadav https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:451854 9  Toimus „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava 2020. aasta tegevuste elluviimine. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. 2019. aastal alanud valdkondade ülene dokumentide, trükiste, esemete, filmide ja fotode suuremahuline digiteerimine jätkus 2020. aastal. Digitaalse kultuuripärandi nõukogu eestvedamisel toimus uue digiteerimise tegevuskava ettevalmistus. Lisaks jätkati pärandi pikaajalise säilitamise ja kättesaadavaks tegemise taristu arendust.  2019. aasta lõpus algas ja 2020. aastal jätkus koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega muuseumide infosüsteemi MuIS 2.0 loomise esimene etapp. Eesmärk on luua uus infosüsteem, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab kasutajasõbralikku ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile. MuIS 2.0 projekti esimene etapp valmib 2021. aastal ning samal aastal on plaanis jätkata ka teise etapiga.  Jätkusid Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti muuseumide ühiste pärandihoidlate rajamise ettevalmistused. Pärandihoidlad peavad tagama riiklike muuseumikogude pikaajalise säilimise ja parema kättesaadavuse huvilistele. Planeeritav investeering lahendab 23 muuseumikogu (kokku ligi 3 mln museaali) ja Eesti Hoiuraamatukogu kogude hoiustamise probleemid. Samas ei kavandata pärandihoidlaid kui lihtsalt laoteenust pakkuvaid asutusi. Need saavad olema museaalide säilitamiseks vajalike teenustega kompetentsikeskused, kus museaale mitte ainult ei hoita, vaid ka digiteeritakse, restaureeritakse ja konserveeritakse ning kuhu pääsevad oma valdkonna uurijad mugavalt ligi. 2020. aastal valmistati ette ühishoidlate arhitektuurivõistluste lähteülesanded. 2021. aastal on kavas korraldada arhitektuurikonkursid nii Põhja kui ka Lõuna-Eesti pärandihoidla hoonele. Pärandihoidlate rajamise tempo sõltub riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel saavutatavatest kokkulepetest.  2020. aastal algatati muuseumide valdkonna tõhustamiskava koostamine. (vt peatükki „1.4. Hindamised ja tõhustamiskavad“). "  Koostati rahvaraamatukogu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus ja algas 1998. aastal jõustunud rahvaraamatukogu seaduse muutmine ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamine. Muutmine on vajalik, kuna infoühiskond on sellest ajast alates kiiresti arenenud, elanike infovajadused ja haldusterritoriaalne jaotus ning korraldus on muutunud, mistõttu pole kehtiv seadus enam piisavalt paindlik, et tõsta raamatukoguteenuse kvaliteeti, arendada rahvaraamatukogude võrku ning pakutavaid teenuseid.  2019. aasta augustis algas ja 2020. aastal jätkus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekteerimine, mille lõpptähtaeg on 31. märts 2021. Uuendatud raamatukokku kolivad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused. Rekonstrueerimise tulemusel saab hoonest avalik ruum, kus on paindlikult ühendatud raamatukogu- ja arhiiviteenused ning haridus- ja kultuurikeskus. Rekonstrueerimine peaks vastavalt projektiplaanile lõppema ja hoone taasavatama 2025. aastal.  Valmistati ette käibemaksu seaduse muudatus e-väljaannete käibemaksu alandamiseks, mis jõustus 1. maist 2020. E-väljaannete käibemaks on nüüd võrdselt trükitud raamatutega 9%. Koosrahastusel Digikultuuriaastaga valmis 2020. aastal ligi 50 uut eesti keelset audioraamatut. 10   Kultuuriministeerium rakendas Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kultuuripärandile suunatud meedet „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“. 2020. aastal ettevalmistatud taotlusvoorust on planeeritud rahastada Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru linna muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele uue funktsiooni andmist ja restaureerimist. Taotlusvooru tulemused selgusid 2021. aasta alguses ja programm kestab kuni 2023. aastani.  Valmistati ette UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemist ja Vabariigi Valitsus kiitis oktoobris konventsiooniga ühinemise eelnõu heaks. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 2. veebruaril 2021. Valmistati ette ka Faro konventsiooniga ühinemist, mille eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele 2020. aasta lõpul.  Koostöös valdkonnaga töötati 2020. aastal välja põhimõtted ja süsteem laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivijuhtidele palgatoetuseks. Uuringutulemustele9 põhinedes valmis 2020. aastal laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmise toetusmeede, millega väärtustatakse laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte. Meetmega soovitakse kindlustada juhendajatele sotsiaalsed garantiid, samuti on plaanitud juhendajatele anda võimalus töötasu tõusuks, kehtestades miinimum tasumäära. Palgatoetusmeedet viib ellu 2021. aastast Eesti Rahvakultuuri Keskus.  Kultuuriministeerium esitas 2020. aastal ettepanekud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamise erieesmärgi sisustamisse loomemajanduse aredamise vaatest lähtuvalt ning osaleti meetmete rakendussüsteemi kujundamisel. Koostati loomemajanduse arendamise sekkumise kirjeldus. 2021. aastal jätkatakse loomemajanduse toetusmeetme ettevalmistamist.  Investeerimisprojektidest valmisid rekonstrueeritud Narva linnus koos Sihtasutuse Narva Muuseum uue püsiekspositsiooniga, Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus püsiekspositsioon, Sihtasutuse Pärnu Muuseum Punase torni külastuskeskus ning Koidula muuseumi uus püsiekspositsioon ja vabaõhulava. 2020. aastal kavandati Eesti Rahvusringhäälingu kaasaegse tehnoloogiaga ning optimeeritud mahtudega telestuudiote ehitust (2020. a. valmis hoone põhiprojekt), Eesti Rahvusraamatukogu hoone projekteerimist ja ehitust (ehitustöid kavandatakse 2024. aastani), koostöös Tallinna Linnavalitsusega kaasajastati tantsupeo läbiviimise taristut – Kalevi staadioni (riigiga koostöös viidi läbi projekti 2017-2020, Tallinna linna toetusega jätkatakse projekti 2021. aastal), Linnateatri ehituse ettevalmistusi (2020. a. lõpetati projekteerimine). Lisaks kavandatakse alates 2018. aastast pärandihoidlate rajamist kompetentsikeskusena Põhja- Eestis, Lõuna-Eestis ja Hiiumaal (projekteerimine 2022.-2023. a.).  Välissuhete valdkonnas oli seoses COVID-19 kriisiga vajadus kiireks rahvusvaheliseks infovahetuseks seoses valdkondlike toetusmeetmete ja -pakettidega, samuti ühiskonna piirangute ja nendest väljumismeetmete planeerimisel. Koostööd tehti eriti Euroopa Liidu liikmesriikidega ja see töö jätkub ka 2021. aastal. Samuti oli vajadus ümber planeerida 2020. aastaks kavandatud rahvusvahelised kultuurikoostöö projektid, millega Kultuuriministeerium seotud oli. 9 Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs, Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2019. Kättesaadav: https://kul.ee/uuringud#rahvakultuur 11  1.3. Peamised kitsaskohad Uue kultuuri valdkonna arengukava koostamisprotsessis on esile kerkinud järgnevad kitsaskohad ja arenguvajadused:  Loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimused vajavad jätkuvalt arendamist. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu riigisektoris jääb maha Eesti keskmisest palgast, kehvem on olukord kohalike omavalitsuste asutustes ja erasektoris. Veelgi keerulisem on olukord vabakutseliste loovisikute toimetulekumudelitega ja neile kohanduvate sotsiaalsete garantiidega.  Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate pealekasv on väike, nende tööd ei väärtustata ühiskonnas piisavalt ning töötingimused ei motiveeri noori valdkonda sisenema ega sinna jääma. Eriti põletav on see probleem maapiirkondades.  Kultuuri kättesaadavus ei ole piirkondlikult ühtlaselt tagatud, sh nii mitmekesisest ja kõrgetasemelisest kultuuripakkumisest osasaamine kui ka kultuurielus osalemine läbi huvitegevuse. Kultuurielus osalemise võimalused on liialt sõltuvuses sotsiaalmajanduslikust taustast.  Kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole piisavalt tagatud. See puudutab näiteks nii museaalide hoiutingimusi muuseumides kui ka väljaannete säilitustingimusi raamatukogu hoidlates ja digitaalarhiivis, samuti halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu.  Kultuuri- ja loomemajanduse sektor on üks suurima löögi saanud valdkondadest koroonakriisis, selle mõjud kestavad aastaid. Kriis paneb surve alla avaliku sektori eelarved, piirab sektori arengu- ja investeeringuvõimet ning mõjutab sektorit pikaajaliselt läbi teiste sektorite, sh turismisektori aeglase taastumise. Suur väljakutse on ka kultuuri rahvusvahelistumise arendamine ning koostöösuhete jätkamine pärast 2020. aasta piirangute perioodi.  Eesti keelest erineva emakeelena inimeste lõimumine eesti info- ja kultuuriruumi ning seeläbi ühiskonda tervikuna on pikaajaline protsess, millesse tuleb jätkuvalt panustada.  Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile on piiratud, kultuuriteenuste osutamisel ei ole alati lähtutud universaalse disaini põhimõtetest. Erivajadustega arvestamine pole oluline mitte ainult kultuuritaristu arendamisel ega kultuurilise sisu loomisel, vaid ka veebipõhiste lahenduste arendamisel ning kommunikatsioonis. 12  1.4. Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" läbiviimine. Kava koostamisel analüüsitakse muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja praegust rahastust ning tehakse ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. OECD rahastusel viidi juulis-augustis läbi muuseumikülastajate kvalitatiivne uuring. Valmis on muuseumide teenuste ja põhifunktsioonide kaardistus, riigi kui muuseumide omaniku ootuste sõnastamise põhimõtted ning ISO standardi „Key indicators for museums“ tõlge eesti keelde. Toimusid fookusgrupi intervjuud muuseumide ühiskondlike eesmärkide ja mõju teemadel. Valmimisjärgus on muuseumide arengukavade analüüs ning toimusid intervjuud muuseumijuhtide ja finantsjuhtidega rahastamissüsteemi muutmise ettepanekute koostamiseks. Muuseumide finantsjuhtimise võimekuse hindamiseks kaasati OECD toetusel väline ekspert. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega tulemuspõhise ning jätkusuutliku rahastamissüsteemi loomiseks esitatakse Vabariigi Valitsusele 2021. aasta II poolel. Tõhustamiskava ettepanekute rakendamine eeldab muu hulgas ka muuseumiseaduse ja muuseumide rahastamist puudutava kultuuriministri määruse muutmist, mida on kavas teha 2022. aastal. Seoses strateegiadokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ kehtivuse perioodi lõppemisega ning uue kultuuri valdkonna arengukava koostamisega algatati 2020. aastal seni kehtinud dokumendis planeeritud eesmärkide ja sihtide elluviimise hindamine. „Kultuur 2020“ lõpphindamise viis läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis perioodil 2020-2021. Lõpphindamise tekst avalikustatakse mais-juunis 2021. aastal. Lõpphindamise üldeesmärk oli analüüsida, kui edukas on olnud 2014. aastal Riigikogu kinnitatud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ alusel ellu viidud kultuuripoliitika aastatel 2014–2020. Selleks hinnati, kuivõrd saavutati põhialustes toodud eesmärgid nii tervikuna kui ka strateegia 13 tegevusvaldkonnas. Praxise läbiviidud „Kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 lõpphindamise“ kohaselt selgub, et Eesti kultuurimaastik on mitmekesine, kultuurielus osalemist on riik omalt poolt toetanud nii toetusprogrammide kaudu kui rahastuse tagamisega olulistele organisatsioonidele. Kultuurist osasaajate arv on aastast aastasse kasvanud. „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“ sõnastatud prioriteetidest lähtudes oli kultuuripoliitika perioodil 2014–2020 suhteliselt edukas. 13 kultuurivaldkonna kokku 69 prioriteedi analüüsi põhjal on neist 17 (pigem) saavutatud, 46 saavutatud (pigem) osaliselt ning ainult 6 ei ole (pigem) saavutatud. Arvestades nii valdkondade üleste prioriteetide saavutamise edusamme kui kitsaskohti, mida Kultuur 2020 lõpphindamisel analüüsiti nelja peamise teema lõikes (kultuurielus osalemine osasaajatena, kultuurielus osalemine loojatena, kultuuripoliitika rahastamine, kultuuripoliitika juhtimine ja sidusus), võib tõdeda, et riigi senised tegevused on olulise prioriteedina panustanud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade ja võimaldanud eesti rahvusel, keelel ja kultuuril areneda. 13 2. Kultuuriprogramm Kultuuriprogramm koosneb kolmest meetmest, milles planeeritakse olulisemaid eesmärke, mõõdikuid, väljakutseid ja elluviidavaid tegevusi kunstide, kultuuriväärtuste ning kultuuri valdkondadeüleses arendamises, koostöös ja rahvusvahelistumises Kultuuriministeeriumi juhtimisel ja finantseerimisel. 2020. aasta olulisemad elluviidud tegevused, kitsaskohad ja väljakutsed on kirjeldatud tulemusvaldkonna peatükis. Järgnevates aruande osades antakse ülevaate 2020. aastaksplaneeritud eelarvest, eesmärkidest ja mõõdikutest planeerimistasandite lõikes koos lisatud kommentaaride ja viidetega. Programmi eesmärk (ühtib tulemusvaldkonna eesmärgiga): Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Programmi eelarve Programm Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Kulud ja investeeringud 225 711 346 283 831 815 201 081 002 198 725 092 197 354 417 196 211 964 (€) Esialgse eelarve ja lõpliku eelarve erinevus tuleneb järgmistest muudatustest:  esialgsele eelarvele on liidetud 2019. aastast ülekantud vahendid, 2020. aasta lisaeelarve vahendid ning Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid;  esialgset eelarvet on korrigeeritud tulenevalt 2020. aasta riigieelarve seaduse muudatusest;  esialgsest eelarvest on lahutatud planeeritud tuludest sõltuvad vahendid ning liidetud 2020. aasta tegelikud tulud. 14 Programmi mõõdikud Programm Eelnevad aastad Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Mõõdikute 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 jaotus Elanike kultuurielus 78,7 − − −10 7811 - - 78 osalemine, % 2.1. Meede 1. „Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine“ ja tegevuste eesmärkide saavutamine ning eelarve täitmine Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ajakirjanduse arengut ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaal- ja meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuri- ja disainipoliitika kujundamine ja elluviimine. Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme ja tegevuste eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Kulud ja investeeringud 131 797 659 132 688 349 116 151 833 115 655 632 115 616 152 115 717 292 (€) Tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine 2 311 510 2 317 003 2 353 752 2 356 730 2 372 010 2 387 330 Tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 6 857 588 7 032 972 6 867 871 6 937 825 7 054 315 7 123 505 10 2020. aasta andmed avaldatakse juunis 2021. a. 11 Statistikaamet viib uuringut läbi üle kahe aasta. 15  Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine 37 971 605 38 144 915 37 302 029 36 932 717 36 949 317 36 966 677 Tegevus 1.4. Audiovisuaal- ja meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 61 601 890 61 956 547 46 326 742 46 088 264 46 108 904 46 130 434 Tegevus 1.5. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 16 617 720 16 865 710 16 950 839 16 699 477 16 520 117 16 541 647 Tegevus 1.6. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 4 402 017 4 360 079 4 251 584 4 537 486 4 496 016 4 439 376 Tegevus 1.7. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine 2 035 329 2 011 123 2 099 015 2 103 133 2 115 473 2 128 323 Meetme mõõdikud Meede 1. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Teatrikülastuste 1,2 1,2 1,3 -12 1,0 1,0 1,0 1,0 arv Eestis, mln Uuslavastuste arv 196 211 222 - 180 180 180 180 Kinokülastajate 3,51 3,63 3,69 1,8 3,0 3,0 3,0 3,0 arv, mln Eesti filmide 8,03 17,85 23,0 26,72 9,0 11 14 17 publiku turuosa suurus kinolevis, % Tõlked eesti 74 113 69 71 70 70 70 70 keelest teistesse keeltesse (ilukirjandus/nime tust) Rahvusvaheliste 104 140 184 -13 110 120 120 120 (välisosalusega) kunstinäituste arv 12 Teatri valdkonna 2020. a. andmed avaldatakse 2021. a. II pooles. 13 Kunstide valdkonna 2020. a. tulemused avaldatakse 2021. a. II pooles. 16  Rahvusvaheliste 14,5 18,5 19,5 - 20 20 20 20 (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis korraldatud näitustest, % Eesti kunstnike 75 141 138 - 80 80 80 80 osalemine välisnäitustel (näituste arv) Eesti kunstnike 90 88 117 - 110 110 110 110 osalemine välisnäitustel (kunstnike arv) Edasijõudmine - 58 - - 59 60 61 62 „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, %14 Arhitektuuriette- - - 2,4 -15 -16 2,5 2,6 2,7 võtete eksport, mln eur Eesti 13,55 14,08 12,27 12,61 12,27 12,27 12,27 12,27 meediavabaduse indeks Eesti autorite 1955707 1518174 1878112 1902386 1520000 1520000 1520000 1520000 teoste esitamisest laekunud tasud, eur Tegevuste mõõdikud Meede 1. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Tunnustatud 17 17 17 17 17 17 17 17 loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 14 Uuring viidi läbi 2018. a., järgmine uuring on kavandatud 2022. a., perioodil 2023-2025 uuringut ei planeerita läbi viia. 15 2020. aasta andmed peaksid saabuma juunis 2021. a. 16 Mõõdik oli planeerimise hetkel alles väljatöötamisel ja sihttaset 2020. aastaks ei seatud. 17  Tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine SA Kultuurilehe 14 15 16 16 16 16 16 16 väljaantud kultuuriajakirjade ja -ajalehtede arv Rahvusvaheliste 5 4 7 317 4 4 4 4 kirjandusmesside arv, millel osaletud Eesti 42441 40000 41609 26703 40000 40000 40000 40000 Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Algupärandite 47 45 48 -18 45 45 45 45 osakaal uuslavastustest, % Laste- ja 29 20 29 - 20 20 20 20 noortelavastuste osakaal uuslavastustest, % Tegevus 1.4. Audiovisuaal- ja meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Aastas 23 25 26 18 24 24 24 24 esilinastuvate EFI toetatud filmide arv (mängu-, anima- ja dokumentaal- filmid kokku)19 Eesti Filmi 6 5 8 4 30 30 30 30 Instituudilt toetust saanud stsenaariumide arv žanrite lõikes20 ERRi 77 76 75 77 80 80 80 80 usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna hulgas, % 17 2020. aastal toimusid rahvusvahelised messid virtuaalselt, kus osaleti ka Eesti poolt. 18 2020. aasta teatri valdkonna andmed laekuvad 2021. aasta II poolel. 19 Esilinastuste all ei ole arvestatud televäljundiga "Eesti lugusid" ja portreefilme ning vähemuskaastootmisi. 20 Stsenaariumitoetusi antakse täispikkadele mängufilmidele ja täispikkadele animafilmidele. 2017-2020 anti toetused ainult mängufilmidele, animafilmide taotlusi ei esitatud. Kõik mõõdiku sihttasemed uuendatakse 2021. aastal. 18  ERRi 52 59 51 53 60 60 60 60 usaldusväärsus muukeelse elanikkonna hulgas, % Tegevus 1.5. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesti 150 138 157 98 130 130 130 130 professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv Tegevus 1.6. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine SA Kunstihoone -21 17 19 15 15 15 15 15 Eestis ja välismaal toimunud näituste arv SA Kunstihoone - 55000 62000 3571122 50000 50000 50000 50000 Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv Välisresidentuuri- 1 3 3 3 3 4 5 6 des käinud Eesti kunstnike arv23 Tegevus 1.7. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine 24 Kaasatud 6 4 4 4 9 12 15 18 üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Disainiprotsess“ 21 Andmeid kogutakse alates 2018. aastast. 22 Ei sisalda Freiburgis korraldatud näituse „Modern Love“ külastajaid (näitus oli ka suure osa aastast piirangute tõttu suletud). 23 Kultuuriprogrammis 2022-2025 on muutunud mõõdiku nimetus „Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele välismaal“. 24 Arhitektuuri ja disaini valdkondade mõõdikute sihttasemeid on oluliselt muudetud tulevaste perioodide programmdokumentides seoses vajadusega seada neid realistlikemateks. 19  Kaasatud 9 8 8 9 12 15 18 21 üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Arhitektuur kui elukeskkond“ Ruumihariduse ja 2 2 4 4 2 2 2 2 disainiõppe edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidud valikkursuste „Arhitektuur kui elukeskkond“ ja „Disainiprotsess“ õpetajakoolituste arv 2021. aastal on plaanis välja töötada uued filmi valdkonna mõõdikud seoses mõõdikute täpsustamisvajadustega ja mõõdikute seostamisega paremini filmivaldkonna ning kinolevi eesmärkidega. Kaalumisel on kolm täispikkade filmide (alates ca 60 min) näitajat, mis puudutavad kõiki filmiliike ehk mängu-, dokumentaal- ja animafilme. 2.2. Meede 2. „Kultuuripärandi säilitamine ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ ja tegevuste eesmärkide saavutamine ning eelarve täitmine Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist, et tagada elanikkonnale kvaliteetne raamatukogundusteenus. Lisaks antakse investeeringutoetusi kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate institutsioonide tegevuskeskkonna ajakohastamiseks. Meetme eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. 20 Meetme ja tegevuste eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Meede 2. Kultuurpärandi säilitamine ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Kulud ja investeeringud 73 687 543 122 128 469 65 954 800 63 285 660 62 747 025 61 615 552 (€) Tegevus 2.1. Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine 45 716 678 89 789 125 38 177 310 36 156 156 36 084 981 36 076 869 Tegevus 2.2. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine 6 394 897 9 803 523 6 521 350 7 245 721 7 077 731 5 918 010 Tegevus 2.3. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine 13 329 719 13 464 086 13 152 247 11 867 342 11 531 342 11 531 342 Tegevus 2.4. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine 8 246 249 9 071 735 8 103 892 8 016 441 8 052 971 8 089 331 Meetme mõõdikud Meede 2. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Muuseumikülas- 3,5 3,4 3,5 1,7 3,3 3,3 3,3 3,3 tuste arv, mln Muuseumide Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah teenused on mitmekesised ja avalikkusele kättesaadavad, jah/ei Rahvaraamatu- 10,2 10,4 10,3 9,8 10 10 10 10 kogude laenutuste arv, mln Eesti 8,4 9,1 9,4 7,8 8,4 8,4 8,4 8,8 raamatukogude füüsiliste 21  külastuste arv, mln 25 Eesti - 166,8 8,4 5,4 167,3 167,3 168,3 168,3 raamatukogude virtuaalkülastuste arv, mln Rahvakultuurihar- 88342 83205 82540 79751 83000 83000 83000 83000 rastajate arv Kasutuses olevate 75,5 74,5 74,7 75,4 75,5 75,5 75,5 75,5 ehitismälestiste osakaal, % Raamatukogude virtuaalkülastuste andmete kogumise alused Statistikaameti andmebaasis erinesid 2020-2022 programmi koostades raamatukogude tüübiti praegusest. Rahvusraamatukogu on uuendanud raamatukogu tulemusnäitajate kogumise aluseid. Alates 2020. aastast (2019. aasta tulemusnäitajad) avaldatakse andmed ka Statistikaameti andmebaasis, andmete koguja ja edastaja on Rahvusraamatukogu. Sellega seoses on järgnevate perioodide programmidokumentides oluliselt uuendatud ka 2021.-2023. aastate sihttasemeid. Tegevuste mõõdikud Meede 2. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tegevus 2.1. Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine MuISiga liitunud 59 - 60 61 62 63 muuseumide arv26 MuISiga liitunud Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah muuseumide kogud on hästi hoitud ja huvilistele kättesaadavad, jah/ei Tegevus 2.2. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Heas ja rahuldavas 65,1 65,1 63,9 63 65,1 65,1 65,1 65,1 seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal, % 25 Statistikaamet alustas andmete kogumist 2018. a. 2019. aastal muutus metoodika. Seoses metoodika muudatusega muudeti tulevaste programmide sihttasemeid aastateks 2021-2022. a. 8,4%-le ja 2023. aastal 8,8%-le. 26 Mõõdiku kasutamisest programmi tasemel on loobutud, kuna muuseumimaastikul on viimastel aastatel toimunud mitmeid muuseumide liitmisi ja toimub ka edaspidi. See moonutab MuISi kasutavate muuseumide arvu muutumist aastate lõikes. 22  Kultuurimälestiste Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah register on ajakohane ja kättesaadav, jah/ei Tegevus 2.3. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Eesti 5,7 5,7 5,9 4,7 5,7 5,7 5,7 5,7 Rahvusraamatu- kogu ja rahvaraamatukog ude füüsiliste külastuste arv, mln Eesti 2,7 3 3,3 3,6 3 3 3 3 Rahvusraamatu- kogu ja rahvaraa- matukogude virtuaalkülastuste arv, mln Tegevus 2.4. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Laulu- ja Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah tantsupeotraditsio on jätkusuutlik, jah/ei Vaimne Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah kultuuripärand on väärtustatud, hoitud ja arendatud, jah/ei 2.3. Meede 3. „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ ja tegevuste eesmärkide saavutamine ning eelarve täitmine Meetmes kujundatakse loomemajanduse valdkonna arendamise poliitikat ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega. Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viiakse ellu Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet ja valmistatakse ette uue perioodi toetusmeedet. 23 Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Samuti osaleb Eesti rohkem kui 15 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Nii „Kultuur 2020“ kui ka „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ seadsid eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Selleks planeeritakse ja viiakse ellu oluliste tegevuste kirjeldamise peatükis nimetatud kultuuripärandi digiteerimise tegevuskavu. Meetme raames planeeritakse ja rahastatakse kultuuri valdkonna teadmistepõhisemaks poliitikakujundamiseks olulisi rakendusuuringuid ning tehakse muid olulisi teadus- arendustegevusi. Meetme eesmärk: Kultuuri toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Meetme ja tegevuste eelarve Aruandeaasta (2020) Järgnevad aastad Lõplik Esialge Eelarve jaotus Täitmine 2021 2022 2023 (eelarve) (eelarve) Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Kulud ja investeeringud 20 226 143 29 014 996 18 974 369 19 783 801 18 991 240 18 879 120 (€) Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine 24 997 68 444 59 340 47 488 47 488 47 488 Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine 2 977 257 3 698 675 3 657 126 3 155 497 3 140 497 3 175 497 Tegevus 3.3. Loomemajanduspoliitika kujundamine, valdkonna toetamine ja arendamine 2 117 039 2 180 620 2 660 160 2 069 039 783 533 364 969 Tegevus 3.4. Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus 15 106 850 23 067 257 12 597 743 14 511 776 15 019 722 15 291 165 24 Meetme mõõdikud Meede 3. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tulu ettevõtte 24 - - - - - - 28 kohta (2015) loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega, %27 Tulu töötaja kohta 39 - - - - - - 50 loomemajanduse (2015) sektoris võrreldes Eesti keskmisega, % Pikaajalise - 2642 3837 4380 6397 9302 10912 12522 säilimise digitaalarhiivide maht, TB Erinevus pikaajalise säilitamise digitaalarhiivide mahu mõõdiku 2020. aasta plaani ja täitmise vahel tuleneb Eesti Rahvusraamatukogu esialgsest plaanist võtta kiiremini kasutusele uue digitaalarhiivi tarkvara, mille hankimine on aga veel toimumas. Praegu ei ole Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis objektidest säilituskoopiaid. Uude arhiivi objekte üle kandes luuakse neist ka säilituskoopia, mis on originaaliga samas mahus. Kui uus digitaalarhiivi tarkvara on kasutusele võetud, kasvab oluliselt ka digitaalarhiivi maht. Tegevuste mõõdikud Meede 3. Eelnevad aastad Aruandeaasta Järgnevad aastad (2020) Mõõdikute jaotus 2017 2018 2019 Täitmine Plaan 2021 2022 2023 Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Digitaalse 21 21 24 27 26 28 30 33 kultuuripärandi kättesaadavus, arvestusüksus ja % kogude suurusest Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine 27 Uuring „Eesti loomemajanduseolukorra uuring ja kaardistus“ viiakse läbi 2021. aastal. Tulemused esitatakse 2019. aasta kohta ja avaldatakse 2021. aasta detsembris. 25  Kultuurikoostöö- - 112 45 18 45 50 55 60 lepete raames projektid, sh ka neist riikidest, kus pole leppeid Tegevus 3.3. Loomemajanduspoliitika kujundamine, valdkonna toetamine ja arendamine Kultuuri- ja Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah loomesektoris on ettevõtlus- ja innovatsioonia- lased ning rahvusvahelistumi st toetavad tugiteenused kättesaadavad, asjakohased ja tõhusad, jah/ei Toetuse abil 5 25 45 50 20 20 15 15 eksporti alustanud ettevõtete arv Uutele 6 30 40 50 25 25 20 20 välisturgudele sisenenud ettevõtete arv Olemasolevatele 5 75 90 100 50 50 30 30 välisturgudele laienenud ettevõtete arv Tegevus 3.4. Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Strateegilistes Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah dokumentides on teadmistepõhise kultuuripoliitikaga arvestatud (jah/ei) Mõõdiku „Kultuurikoostöö-lepete raames projektid, sh ka neist riikidest, kus pole leppeid“ kasutatakse edaspidistes programmides teenuse tasemel mõõtmises. Järgnevate perioodide programmides kasutatakse uute mõõdikutena on „Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv“ ja „Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele“ jälgimist. 26 Loomemajanduse mõõdikute metoodika põhineb struktuurifondide rakenduskavas kasutataval kumuleeruval meetodil. 2020. a saavutatud tulemused põhinevad aastatel 2018-2019 rahastatud projektidel ja tegevustel, mille elluviimine kestab 1-1,5 aastat. Tulemusi mõõdetakse projektide lõppedes. Aastatel 2018-2019 rahastatud projektides ja tegevustes keskenduti võrreldes varasemaga oluliselt enam loomeettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisele ning see avaldus ka tulemusnäitajates. Seoses uue EL eelarveperioodi kavandamise ja eelarve mahu olulise vähenemisega loomemajanduse meetmes on järgnevates programmides mõõdikute sihttasemeid oluliselt korrigeeritud. Teadus- ja arendustegevuste raames valmis 2020. aastal uuring „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ ja valmistati ette seitset kultuuri- ja loomevaldkonna ning ühiskonna uuringut. Nendest olulisemad on „Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring“, „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“, „Loomealade kestlikkuse arengustsenaariumid 2035" ja "Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel", millest viimane viiakse läbi koostöös Rahandusministeeriumiga. 2020. aasta lõpus alustas Kultuuriministeerium TA programmi „Humanitaarteaduste, sh kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuse programm“ väljatöötamist. 27