Kiri

148590 686435 ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“ LÕPPARUANNE 0 0 ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“ LÕPPARUANNE left -899795 0 0 left 1559859 0 0 Kultuuriministeerium left 7330228 Kasutatud fotod: H aridus- ja Teadusministeerium , Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Sisekaitseakadeemia, Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Tallinna Ülikool, Keeletee, ERR, EAS Brand Estonia, Patrik Tamm, Renee Altrov , Rasmus Jurkatam , Triin Ulla, Regina Rähn, Edvard Tkats , Nele-Lii Olesk , Ardo Kaljuvee , Sixten Sepp , Anna Markova, Anton Semeyura , Viktor Burkivski , Sergei Ledenjov , Aleksandr Hussainov , Anastassia Volkova , Darja Sudelainen-Fedosov . 0 0 Kasutatud fotod: H aridus- ja Teadusministeerium , Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Sisekaitseakadeemia, Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Tallinna Ülikool, Keeletee, ERR, EAS Brand Estonia, Patrik Tamm, Renee Altrov , Rasmus Jurkatam , Triin Ulla, Regina Rähn, Edvard Tkats , Nele-Lii Olesk , Ardo Kaljuvee , Sixten Sepp , Anna Markova, Anton Semeyura , Viktor Burkivski , Sergei Ledenjov , Aleksandr Hussainov , Anastassia Volkova , Darja Sudelainen-Fedosov . Tallinn, 2021 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc72712800 \h 4 ARENGUKAVA 2014–2020 TÄITMISE KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc72712801 \h 6 1. Tulemused alaeesmärkide lõikes PAGEREF _Toc72712802 \h 15 1.1. Alaeesmärk 1 . Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud PAGEREF _Toc72712803 \h 16 1.1.1. Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilise mitmekesisuse teadlikkuse toetamine PAGEREF _Toc72712804 \h 18 1.1.2. Meede 1.2. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas PAGEREF _Toc72712805 \h 20 1.1.3. Meede 1.3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine PAGEREF _Toc72712806 \h 23 1.2. Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu PAGEREF _Toc72712807 \h 27 1.2.1. Meede 2.1. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks PAGEREF _Toc72712808 \h 29 1.2.2. Meede 2.2. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine PAGEREF _Toc72712809 \h 31 1.2.3. Meede 2.3.Võrdse kohtlemise edendamine tööturul PAGEREF _Toc72712810 \h 32 1.3. Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud PAGEREF _Toc72712811 \h 36 1.3.1. Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele PAGEREF _Toc72712812 \h 37 1.3.2. Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine PAGEREF _Toc72712813 \h 38 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID PAGEREF _Toc72712814 \h 40 2.1. Eesmärk 4 . Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks PAGEREF _Toc72712815 \h 40 2.1.1. Meede 4.1. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine PAGEREF _Toc72712816 \h 43 2.1.2. Meede 4.2. Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe korraldamise ja rakendamise toetamine PAGEREF _Toc72712817 \h 44 2.2. Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega PAGEREF _Toc72712818 \h 47 2.2.1.Meede 5.1. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks PAGEREF _Toc72712819 \h 47 2.3. Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul PAGEREF _Toc72712820 \h 50 2.3.1. Meede 6.1. Teistest rahvustest elanike tööhõivevõime suurendamine PAGEREF _Toc72712821 \h 52 2.3.2. Meede 6.2. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine PAGEREF _Toc72712822 \h 53 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE PAGEREF _Toc72712823 \h 56 4 . ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS PERIOODIL 2014–2020 PAGEREF _Toc72712824 \h 60 5. ETTEPANEKUD EDASISTEKS TEGEVUSTEKS PAGEREF _Toc72712825 \h 62 LISA 1. ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI TÄITMINE PERIOODIL 2014 – 2020 SISSEJUHATUS „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ (edaspidi lõimumiskava ja arengukava ) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Arengukav a ja selle rakendusplaani on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud kolmel korral: 29. detsembri 2014 korraldusega nr 582 aastateks 2014–2017, 16. mai 2016 korraldusega nr 161 perioodiks 2016-2020 ning 17. mai 2018 korraldusega nr 125 aastateks 2018–2020. L õimumiskavas sätestatu kohaselt esita s kultuuriminister Vabariigi Valitsusele kord aastas lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Käesolev aruanne on kogu perioodi 2014-2020 kokkuvõttev lõpparuanne. Lõimumiskava üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: 1) lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud (alaeesmärk 1), 2) vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu (alaeesmärk 2) , 3) uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud (alaeesmärk 3) . Lisaks vii di lõimumiseesmärke ellu teiste arengukavade, sh „Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ˮ , „Eesti keele arengukava 2011–2017 ˮ , „ Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 ˮ , „Heaolu arengukava 2016–2030 ˮ ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020 ˮ kaudu. Nimetatud arengukavade raames vii di ellu kolme lõimumiskava eesmärki: 1) eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks (eesmärk 4), 2) eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega (eesmärk 5) , 3) eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul (eesmärk 6). Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad kaheksa meedet ja teiste arengukavade raames elluviidava kolme eesmärgi viis meedet. Nende saavutustaset kajastavad 2014.–2020. aastal lõimumiskavas seatud 15 indikaatorit ja 25 indikaatorit detailse mas rakendus plaanis. Eesmärkide saavutamist ja neid mõõtvate indikaatorite täitmist analüüsiti aruandes kolmeastmelise skaala abil:. „Täidetud”: tähistab tulemuse saavutamist vastavalt 2020. aasta ks püstitatud sihttasemele. „Osaliselt täidetud”: tähistab tulemust, mis ületab või on võrdne baastasemega, kuid ei saavuta 20 20. aastaks püstitatud sihttaset. Täitmata”: tähistab tulemust, mis on madalam baastasemest ega saavuta 20 20. aastaks püstitatud sihttaset. Käesolev lõpp aruanne annab ülevaate arengukava ja rakendusplaani mõõdikute täitmisest, sihtotstarbelistest tegevustest ja kasutatud vahenditest aastatel 20 14 –20 20 . Lõpparuande koostamisel lähtuti arengukava visiooni, alaeesmärkide ja indikaatorite struktuurist ning võeti arvesse Vabariigi Valitsusele esitatud arengukava aasta aruandeid ning rakendusplaane , samuti valdkondlike uuringu te ning arengukava vahehindamis te tulemusi . Aruande esimeses ja teises peatükis keskendutakse alaeesmärkide, arengukava ja rakendus plaani meetmete täitmisele ning tuuakse välja ajavahemiku 2014-2020 olulisemad tegevused. Kolmandas peatükis antakse ülevaa d e juhtimis- ja arendustegevustest: uuringutest ja vahehindamistest ning arengukavaga seotud haldustegevustest. Neljandas peatükis analüüsitakse arengukava kulusid ja viiendas tehakse ettepanekud järgmiseks perioodiks. Arengukava ja r akendusplaani lõpp aruande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Noorteamet i (HARNO) ja Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) ning Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) esitatud andmete põhjal. Aruande lisa 1 annab ülevaate aastatel 2014 – 2020 kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Lisas 1 sisaldub 2020. a tegevuste kirjeldus ja info rakendusplaani täitmisest. ARENGUKAVA 2014 – 2020 TÄITMISE KOKKUVÕTE 4402455 2149475 85 % keskmise ja tugeva riigi identiteediga 0 0 85 % keskmise ja tugeva riigi identiteediga 4493260 812800 Teis t est rahvus t est inimesed 0 0 Teis t est rahvus t est inimesed left 391795 0 0 Arengukava eesmärkide täitmine Lõimumiskava 15 indikaatorist täideti täielikult kuus , osaliselt samuti kuus ning kolm indikaatorit jäid alla 2020. aasta baastaseme, vt tabel 1. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid täideti vaid osaliselt või jäi täitmata, on üldine olukord lõimumisvaldkonnas püsinud stabiilsena. Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades suurenenud: valdav osa nii eestlastest kui ka teis t est rahvus t est elanikest oli keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad; kasvas aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv (2011. a 36% → 2020. a 41%); vähenesid tööturulõhed eestlaste ja teis t est rahvus t est inimeste vahel; vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv ja suurenes Eesti kodanike arv; võrreldes 2015. aastaga kasvas avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel eestlastel 35% → 47% ja teistel rahvustel 62% → 66%; 72% kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajatest hindasid, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud (2020. a sihttase on 70%). Tabel 1. Lõimumiskava indikaatorite täitmine* Täidetud Osaliselt täidetud Täitmata Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras omandanud inimeste arv Tugeva ja keskmise riigiidentitee diga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel (osakaal, kellel on olnud palju kontakte) Määratlemata kodakondsusega isikute arv Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel Erinevus kodaniku ühis kon na orga ni satsioonides osa lemises eestlas te ja teistest rahvusest elanike vahel Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigi eksami keskmine sooritustulemus Madala haridustasemega mitte õppivate 18−24-aas taste eesti emakeele ja eesti keelest erineva emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus Töötuse määr eestlaste ja teistest rahvustest elanike seas Eesti keele tasemeeksami (B2) soo ri ta nute osakaal kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppu ritest Tööhõive määr eestlaste ja teistest rahvustest elanike seas Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga Eesti keelt emakeelena mitte rääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnanguline aktiivne eesti keele oskus Noorte kaasatus noorsootöös oma valitsustes, mille elanikkond on enamuses eesti keelest erine va ema keelega, võrdluses Eesti keskmisega *Kuus strateegilist eesmärki on märgitud vastava värviga . Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud . Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu . Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud . Alaeesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks . Alaeesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega . Alaeesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Arengukava rakendusplaani 25 indikaatorist täideti täielikult 1 4 , osaliselt 9 ja 2 indikaatorit jäid täitmata. 11 meetme tegevustega kujundati lõimumist toetavaid hoiakuid, suurendati vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate teadmisi Eestist ja kohaliku meedia tarbimist, parandati sihtrühmade eesti keele oskust: kasvas positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste seas ; suurenes enesehinnanguline informeeritus nii oma kodukohas kui ka Eestis toimuvast ; kasvas ERRi kanalite jälgitavus teis t est rahvus t est inimeste seas ; ETV+ tõusis olulisus eks (2017 44%, 2020 55%) ja usaldusväärs eks kanaliks teis t est rahvus t est inimeste silmis; R aadio 4 säilitas suurima auditooriumiga venekeelse raadiojaama positsiooni, 2020. aastal kuulas Raadio 4 nädalas 28% venekeelsetest kuulajatest; ERRi venekeelse uudisteportaali rus.err.ee külastajate arv oli 2020. aastal kuus korda suurem kui 2016. aastal ning ingliskeelse portaali news.err.ee külastajate arv samas ajavahemikus viiekordistus. suurenes rahvusvähemuste huvi oma kultuuri vastu ja kasvas positiivse rahvus identiteediga inimeste arv ; kohanemis- ja lõimumisprogrammi de koolitustel osalenutel paranes eesti keele oskus ja sagenes selle kasutus ; samuti on suurene sid teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta ; kasvas eesti keele tasemeeksami sooritanute arv ; kasvas e estikeelsete tundide osakaal eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimu nud keelekümblust ; parenes vene õppekeelega gümnaasiumite abiturientide eesti keele oskus. Lahendamata kitsaskohtadeks jäid erinevast rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid (eriti vabal aja tegevustes), teistest rahvustest inimeste madal osalus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides. Arengukava perioodil suurenes erinevus madala haridustasemega mõtteõppivate 18-24-aastaste eesti ja muu emakeelega noorte vahel (6,8% eesti emakeelega noortest ja 9,8% eesti keelest erineva emakeelega noortest). Haridusvaldkonna mõõdikud on osaliselt täidetud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus on pisut paranenud , kuid see ei ole kõigil õpilastel piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Endiselt on probleeme tugiteenuste kättesaadavusega muu emakeelega lastele ja õpetajate eesti keele oskusega. Vene õppekeelega põhikooli lõpetanud kutseõppijate eesti keele oskuse parandamine nõuab endiselt tähelepanu. Üle poole kutsekoolide lõpetanuist ei omanda nud tööks või edasiõppimiseks vajalikku eesti keele oskust. Vene õppekeelega õpilased jäid eesti õppekeelega õpilastest veidi rohkem kui ühe õppeaasta võrra maha. PISA 2018 uuringus olid eesti koolide õpilaste tulemused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes oluliselt paremad kui vene õppekeelega õpilaste omad. Kokkuvõte alaeesmärkide ja meetmete rahastami sest Lõimumiskava täitmiseks planeeriti aastateks 2014-2020 finantsvahendeid kokku summas 83 214 282 eurot. Tegelik ult kasutati lõimumiskava tegevuste elluviimiseks 80 610 990 eurot. Kolmest alaeesmärgist oli suur i ma eelarvelise osakaaluga esimese alaeesmärgi finants vahendid ( 74 % ) , sellele järgnes teine alaeesmärk ( 12 % ) ning kolmas alaeesmärk ( 7% ) . Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud moodustasid 7% , vt joonis 1. J oonis 1. Lõimumiskava eelarve alaeesmärkide lõikes Tabel 2 . Ülevaade esimese alaeesmärgi eelarvevahendite kasutamisest aastatel 2014-2020 Plaan kokku/EUR Täitmine kokku/EUR Täitmine %-des Tegelik osakaal LE 2020 kogukulust Ala eesmärk 1 Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud 56 240 373 59 372 545 106% 74% Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine 43 539 905 45 043 720 103% 56% Meede 1.2. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas 7 822 767 7 245 745 93% 9% Meede 1.3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine 4 877 701 7 083 080 145% 9% ERR tele- ja raadiokanalite ning uudisteportaalide kulud ulatusid 55%- ni arengukava kogumaksumusest. Meetme 1.1. tulemusena tõusis positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste seas, suurenes teis t est rahvus t est inimeste enesehinnanguline informeeritus nii oma kodukohas kui ka Eestis toimuvast, kasvas ERRi venekeelsete kanalite jälgitavus ja usaldusväärsus eesti keelest erineva emakeelega inimeste silmis. Meetme 1.2. raames toetati eri keelelis -kultuurilise taustaga inimeste ühistegevusi kultuuris ja spordis, sh noorte koostöötegevusi. Eesti keele õppe mitmekesistamiseks ning soovijatele keeleõppele parema juurdepääsu tagamiseks pakkusid eesti keele majad Tallinnas ja Narvas erinevaid keeleõppe võimalusi ja avalikke üritusi. Projektipõhised tegevused avaldasid vähest mõju rahvuste vahelistele kontaktidele. EIM 2020 järgi viibisid e ri rahvusest inimesed eelkõige oma keelekeskkonnas ega puutunud vaba aja tegevustes kokku. Kultuuri- ja spordivaldkonna koostöötegevused moodustasid arengukava kogueelarvest ainult 9%. A rengukava riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine näitas, et koostöötegevuste eelarve maht oli tegelikust vajadusest 1,5 korda väiksem. Meetme 1.3. tegevustega toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust, haldusvõimekust ja nende arengut. Samuti loodi kontakte rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste vahel. Rahvusvähemuste seltside tegevustes osalejatest 84 % omab selgelt väljakujunenud rahvus identiteet i , 6 2 % emakeeleoskus on vähemalt B1 tasemel ning 90% liikmetel on kasva nud huvi oma päritolukultuuri vastu . R ahvusvähemuste kultuuriseltsid seis id silmitsi mitmete väljakutsetega: noorte liikmete vähesus ja v ananev liikmeskond, vähesed kontaktid eesti kultuuriorganisatsioonidega, rahvus kultuurilise tegevuse halb nähtavus Eesti ühiskonnas . Tabe l 3. Ülevaade teise alaeesmärgi eelarvevahendite kasutamisest aastatel 2014-2020 Plaan kokku/EUR Täitmine kokku/EUR Täitmine %-des Tegelik osakaal LE 2020 kogukulust Alaeesmärk 2 Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu 12 724 892 9 453 241 74% 12% Meede 2.1. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks 11 967 814 8 172 951 68% 10% Meede 2.2. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine 454 000 1 099 540 242% 1% Meede 2.3. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul 303 078 180 750 60% 0,2% Teise alaeesmärgi suurim tegevus on meede ESFist rahastatud lõimumisprogramm (meede 2.1) . Programmi koolitustel osalenu tel on paranenud eesti keele oskus ja sagenenud selle kasutus ning paranenud on teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta. Lõimumisprogrammis osales 11 685 inimest ehk ca 4% vähelõimunud püsielanike siht rühmast. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustel osales 1 424 inimest, mis on 3 5 % kodakondsuseksamit sooritanutest perioodil 2014-2020 . Meetme 2.2. raames teavitati määratlemata kodakondsusega isikuid Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ning pakuti tasuta õigusabi. Mõlemad meetmed avaldas id vähest mõju naturalisatsiooni tempole, mis on püsinud alates 2014. aastast samal tasemel ehk naturaliseeru s alla 1000 inimese aastas. M ääratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus on langenud. Põhjuste seas on taandu nud suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning kasva nud asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Meetme 2.3. eesmärk oli suurendada organisatsioonide teadlikkust rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest tööturul. Selleks viidi ellu kaht tegevust, mida rahastati riigieelarvest. Püstitatud eesmärk täideti osaliselt , kuna e namus algatusi rahastamisallikate leidmisel olid edutud. Meede 2.3. moodustas arengukava kogukulust vaid 0,2%. Rahandusministeerium avalikustas 2019. aastal analüüsi „Avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamine muukeelsele elanikkonnale“ , mille juurde kuulus tegevuskava. Uuringus rõhutati vajadust tihendada avaliku sektori organisatsioonide koostööd gümnaasiumite ja ülikoolidega, leida võimalus erialase eesti keele õpetamiseks töökohtadel ning teavitada aktiivsemalt potentsiaalseid kandidaate töövõimalustest nende eelistatud kommunikatsiooni kanalite kaudu. Tabel 4 . Ülevaade kolmanda alaeesmärgi eelarvevahendite kasutamisest aastatel 2014-2020 Plaan kokku/EUR Täitmine kokku/EUR Täitmine %-des Tegelik osakaal LE 2020 kogukulust Alaeesmärk 3 Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud 8 187 488 5 849 842 71% 7% Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele 6 060 199 4 359 297 72% 5% Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine 2 127 289 1 490 545 70% 2% Kolmanda alaeesmärgi olulisima mõjuga tegevused olid kohanemisprogrammi raames toimunud koolitused uussisserändajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Mõlemat tegevust rahastati EL struktuurivahenditest (AMIF ja ESF). Ajavahemikul 2015-2020 suunas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohanemisprogrammi 45 114 inimest, kellest programmis on antud perioodil osalenud 6 607 inimest ehk 15% suunatutest. 91% kohanemisprogrammi koolituse läbinutest hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Siiski vajavad keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomise toetamine eestlastega endiselt suurt tähelepanu. Tagamaks uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste arendamine ja pakkumine, on ellu viidud kahte tegevust : arendatud rände- ja kohanemise infoplatvormi settleinestonia.ee ning korraldatud uussisserändajate tugivõrgustike kohtumis i. 2020. aasta seisuga on välja arendatud ESF-i vahenditest 14 teenust . Näiteks PPA migratsioonialane nõustamisteenus, Terviseameti vene- ja ingliskeelne e smatasandi nõustamisteenus, KOV koordinaatori te võrgustik jne. Teenuste arendamisega jätkatakse kuni 2023 . aasta keskpai gani . Kohanemisteenuste k itsaskoh ad olid sihtrühma madal t eadlikkus teenustest, sihtrühmale ebamugav üleminek kohanemisteenuselt lõimumisteenusele ning vähe ne koostöö teenusepakkujate vahel . Kohanemisteenuste rakendamist takistasid ka KOVide vähene valmisolek uussisserändajate küsimustega tegelemiseks ja KOVide piiratud teadmised kohanemisvaldkonna teenustest. Neljanda, viienda ja kuuenda alaeesmärgi meetmeid rahastati teiste arengukavade kaudu, mis panustasid vahetult arengukava „ Lõimuv Eesti 2020“ üldeesmärgi saavutamisse. Need eesmärgid ja meetmed hõlmasid hariduse, noorsootöö, tööturu ja täiskasvanute keeleõppe valdkondi ja nende raames läbiviidavad tegevused olid lõimumise seisukohalt võtme tähtsusega, kuid mis planeeriti teistes arengukavades. Lõimumiskava arendamis- ja administreerimistegevusteks planeeriti 6 061 529 eurot, tegelik kulu oli 5 935 362 eurot ehk 7% arengukava kogukulust. Lõimumispoliitika planeerimine, analüüs, koostöö korraldamine koostööpartneritega ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine toimus Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. -190500 417830 1 . ALAEESMÄRK 40000 20000 1 . ALAEESMÄRK -457200 -227957 0 0 Tulemused alaeesmärkide lõikes Arengukavas sätestatud tegevuste üldeesmärk oli sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond , kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Tabel 5 . Lõimumiskava üldeesmä rgi indikaator Üldeesmärgi indikaator Baastase Lõimumiskava indikaatorite täitmine 2020 Lõimumiskava indikaatorite sihttase 2020 Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast Allikas : EIM 36% ( tugev ); 49% ( keskmine ) Allikas : EIM 2015 86822 39197 0 0 39% ( tugev ); 46% ( keskmine ) 38% ( tugev ); 51% ( keskmine ) Lõimumiskava üldeesmärk sai osaliselt täidetud V aldav osa nii eestlastest kui ka eestivenelastest on keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad. Nii eestlaste kui ka eestivenelaste seas tervikuna on suhteliselt tugev üksmeel Eesti kui rahvus- ja kodanikeriigi põhialustes. right 819573 Joonis 2. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast. Allikas: EIM 2015, 2017, 2020 0 0 Joonis 2. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast. Allikas: EIM 2015, 2017, 2020 Kolme viimase integrat siooni monitooringu tulemu sed on teis t est rahvus t est elanike puhul väga sarnased: nõrga riigiidenti teedi kandjate osa kaal oli 15% ringis, keskmise näitaja väärtus 50% ja tugeva riigiidentiteedi kandjate osakaal peaaegu 40%. Eestlaste seas oli nii nõrga kui ka tugeva riigi identiteedi kandjate osakaal ligikaudu 20% ja keskmise tugevusega riigi identiteedi kandjaid oli 60%, vt joonis 2 . Alaeesmärk 1 . Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud E esti ühiskond on endiselt pigem keeleliselt segregeer unud sest vabal ajal suhtlevad inimesed enamjaolt oma enda keele kesk konnas ja eelkõige tööl või koolis. Nende osakaal, kes ei puutu endast erinevast rahvusest inimestega kokku, kasvas , eriti teistest rahvustest inimeste seas. Arengukava perioodil suurenes erinevus kodaniku ühiskonna organisatsioonides osalemises eestlaste ja teistest rahvusest elanike vahel. Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vaba tahtlikus tegevuses osalemise määr oli tunduvalt kõrgem kui teisest rahvusest inimestel. Tabel 6 . Esimese alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite täitmine 2020 Lõimumiskava indikaatorite sihttase 2020 Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel ( nende osakaal , kellel on olnud palju kontakte ) Allikas : EIM E estlased : 41%; teised rahvused : 63% Allikas: EIM 2015 2020. a arvutati andmed ümbber ja muudeti indikaatori sõnastust E estlased : 49%; teised rahvused : 69% Eestlaste ja teis t est rahvus t est elanikega tihedalt suhtlevate elanike osakaal (osakaal, kes suhtlevad iga päev või vähemalt 4 suhtlussfääris kord a nädalas). Allikas : EIM E estlased : 38%; teised rahvused : 53% Allikas : EIM 2015 E estlased : 30% ; teised rahvused : 39% --- Erinevus kodaniku ­ ühiskonna organisatsioonides osalemises eestlaste ja teistest rahvus t est elanike vahel Allikas : EIM V abatahtlik töö: erinevus 9,2 protsendipunkti; ühenduse või seltsi liige: erinevus 5,1 protsendipunkti A llikas: EIM 2011 V abatahtlik töö : erinevus 13 protsendi punkti ; ühenduse või seltsi liige : erinevus 13 protsendi punkti V abatahtlik töö : erinevus 8,4 protsendipunkti ; ühenduse või seltsi liige : erinevus 4,5 P rotsendipunkti Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel Allikas: EIM E estlased : 35%; teised rahvused : 62% Allikas: EIM 2015 39370 48260 0 0 E estlased : 47%; teised rahvused : 66% E estlased : 40%; teised rahvused : 70% 2020. aastal on enamik u s suhtlusvõrgustikes kontaktid vähene nud , mida võis põhjustada C OVID -19 viirusega kaasnenud distantsi hoidmine . Eri rahvusest inimesed suhtlevad oma vahel tihedalt tööl ning naabritega . Palju vähem on kontakte üle rahvusrühmade perekonnas, vabal ajal ja internetis, kuigi veebisuhtlus suurenes 2020. aastal märgatavalt, vt j oonis 3 . Joonis 3 . Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal (%), kes on viimase poole aasta jooksul suhelnud endast erineva emakeelega inimestega erinevates suhtlusvõrgustikes vähemalt mõnel korral kuus (2020. aastal kord kuus), 2010 – 2020. Allikas: EIM 2015, 2020 Rahvuste oma vahelised kontaktid mõjutavad kaudselt ka hoiakuid. Teised rahvused suhtuvad eest lastesse keskmiselt paremini kui eestlased venekeelsetesse inimestesse. Võrreldes 2015. aastaga kasvas avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel eestlastel 35%- lt 47%- ni ja teistel rahvustel 62%- lt 66%- ni . 1.1.1. Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilise mitmekesisuse teadlikkuse toetamine Tabel 7 . Meetme 1.1.indikaatorite täitmine Meetme 1.1 . indikaatorid Meetme indikaatorite täitmine 2020 Meetme indikaatorite sihttase 2020 Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste arv Allikas : INSA 355 000 in imest ( terve periood i kohta ) 150 000 in imest Positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas Allikas : EIM E estlased : 67%; teised rahvused : 82% E estlased : 63%; teised rahvused : 84% ERR- i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus muu emakeelega inimeste hulgas . Teisest rahvusest inimeste osakaal , kes peavad ERR - i tele- ja raadioprogramme oluliseks infoallikaks Allikas : Kantar Emor , t eleauditooriumi m õõdiku - uuring , EIM Telekanalid: 31,9% (Kantar Emor ); raadiokanalid: 33,4% ( Kantar Emor ); peab oluliseks: 74% (EIM) Telekanalid: 11% (Kantar Emor ); raadiokanalid: 47% (Kantar Emor ); peab oluliseks: 82 % ( EIM) Meetme 1.1. eesmärkide saavutamiseks viidi ellu kaheksa tegevust, millest viiele on rakendus kavas ette nähtud raha riigieelarve s ja kolme tegevust rahastati EL -i struktuuri fondidest. Korraldati ühiskondlikku sidusust toetavaid meediategevusi, mis aitasid kaasa ühiskonna avatusele ja vastastikusele mõistmisele: toetati ERR-i meediakanaleid (ETV+, Raadio 4, vene- ja ingliskeelse d uudisteportaali d ) , korraldati infoüritusi, toetati veebiplatvorme ning anti välja lõimumisvaldkonna uudiskirju. Lisaks sellele toetati avalikkusele suunatud tegevusi trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses meedias (sh artiklisarjad, tele- ja raadiosaated ning veebiportaalide arendamine ja tõlkimine), mis kajastasid lõimumistemaatikat ning sellega seotud väärtus hoiakuid. Igal aastal korraldati rahvusvahelisi lõimumisalaseid teadus- ja rakendus konverentse . Meetme tulemusena on suurenenud positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste seas , samuti enesehinnanguline informeeritus nii oma kodukohas kui ka Eestis toimuvast ning kasvas ERR - i kanalite jälgitavus teis t est rahvus t est inimeste seas . Toetus ERR - i vene- ja ingliskeelsetele kanalite le on arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ kõige ressursi mahukam tegevus, mi llele kulus 55% arengukava eelarvest aastate l 2014 – 2020. 2020. aastal jätkus ERR-i telekanalite vaatamise kasv , seda eelkõige teistest rahvus t est elanike seas . Kui 2016. aastal vaatas ERR-i telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 18,6% muust rahvusest inimest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2020. aastal jälgis ERR-i telekanaleid 31,9% samast grupist. Meetme tegevused aitasid suurendada ERR - i kanalite jälgitavust teis t est rahvus t est inimeste seas. 28. septembril 2015. a astal alustas tööd ERR-i venekeelne telekanal ETV+. Lisaks toetas Kultuuriministeerium 2018. aastal ERR - i , et katta venekeel n e telekanal ETV+ üle Eesti vabalevi põhivõrguga. Olulise panuse ETV+ kanali arendamisse on andnud omasaadete valiku mitmekesistamine, koostöö ERR-i teiste üksustega, eelkõige Raadio 4-ga, portaaliga rus.err.ee ning ETV-ga. Kevadise eriolukorra ajal lisandus ETV+ programmi keskpäevane uudistesaade, otseüle kanded Vabariigi V alitsuse pressikonverentsidest ja Tallinna linnavalitsuse pressikonverent sidest, regulaarsed peaministri pöördumised ja erinevate konfessioonide pühapäevased palvused. Sügishooajal tulid Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsid taas eetrisse. Arengukava perioodil p arandati venekeelsete veebi- ja raadiouudiste koostööd , kasvas ERRi venekeelse ja ingliskeelse uudisteportaali lugejaskond. Raadio 4 o li jätkuvalt suurima auditooriumiga venekeelne raadiojaam , olles igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaam. 1.1.2. Meede 1.2. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas Tabel 8 . Meetme 1.2. indikaatorite täitmine Meetme 1.2 . i ndikaatorid Meetme indikaatorite täitmine 2020 Meetme indikaatorite sihttase 2020 Projektidesse kaasatud inimeste arv ( kultuuri - ja spordialaste koostöötegevuste ning lõimumise häkaton ) Allikas : INSA 64 297 in kumulatiivne arvestus terve perioodi kohta ) 7000 in imest Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teis t est rahvus t est isikute vahel võrreldes tegevuste eelse perioodiga Allikas : EIM E estlased : 1,95; teised rahvused : 1,72 E estlased : 1 , 8; teised rahvused : 2 , 1 ( keskmine rahvus te vaheliste suhtlemisvõrgustike arv ) Meetme 1.2. eesmärkide saavutamiseks viidi ellu seitse tegevust, millest kolmele o li raken duskavas ette nähtud raha riigieelarve s ja nelja tegevust rahastati EL -i struktuurifondide st . Meetme 1.2. raames toetati traditsioonilisi tegevusi, kuid loodi ka uusi koostööplatvorme , et laiendada rahvusvähemuste organisatsioonide tegevus t ja muuta nähtavamaks kultuurilis t mitmekesisus t . Eesti keele õppe mitmekesistamiseks ning keeleõppele parema juurdepääsu tagamiseks pakkusid eesti keele majad Tallinnas ja Narvas erinevaid keeleõppe võimalusi ja avalikke üritusi. Meetme 1.2. tulemusena rahastat i kultuuri- ja spordiprojekte, kolmandate riikide kodanike kaasatust ja ühiskon dlikes protsessides osalemist toetavaid tegevusi, rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi, kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritusi rahvusvahelise kaitse valdkonnas, kodanikeühiskonna organisatsioone ja nende omavahelist koostööd , samuti anti välja lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid. Ühiskonnaelus osalemist toeta va te tegevuste puhul o li fookus noor tel — toetat i eelk õ ige noor tega töötavate organisat sioo nide ja ko halik e omavalit sus t e, aga ka erasektori ühis tegevusi. EIM 2020 toob välja, et just 15 – 34-aastastel on rohkem rahvus te vahelisi suhtl us võrgustikke. 2129155 72390 Joonis 4 . Keskmine suhtlemisvõrgustike arv, kus eestlased ja teistest rahvustest elanikud on viimase poole aasta jooksul suhelnud endast erinevast rahvusest inimestega vähemalt mõnel korral kuus (2020. aastal kord kuus ), 2015–2020 0 0 Joonis 4 . Keskmine suhtlemisvõrgustike arv, kus eestlased ja teistest rahvustest elanikud on viimase poole aasta jooksul suhelnud endast erinevast rahvusest inimestega vähemalt mõnel korral kuus (2020. aastal kord kuus ), 2015–2020 Samal ajal ei ole suhtl us võr gus tike keskmine arv, mille kaudu ollakse teisest rahvusest inimes tega kon taktis, viimastel aasta tel eriti muu tunud. Erand on 2020. aasta, kui teis t est rahvus t est inimeste kontakt id eestlastega vähenes id suurel määral, vt joonis 4 . Rahvus te vahelised kontaktid on seotud keel e oskusega. Aktiivse eesti keele oskusega inimesed suhtlevad keskmiselt vähemalt kolmes suhtl us võrgustikus eestlastega, aktiivse vene keele oskusega eestlased suhtlevad venekeelsete inimestega keskmiselt kahes suhtlusvõrgustikus. Eesmärgiga suurendada aktiivse keeleoskusega inimeste arvu ja aidata kaasa ühiskonna lõimumisele, alustasid 2018. aastal INSA struktuuriüksustena tööd Narva ja Tallinna eesti keele majad. Füüsiliselt avati majad 16. jaanuaril 2019 Tallinnas ja 1. oktoobril 2019 Narvas. Eesti keele majad korraldasid tasuta eesti keele kursusi ning tegevusi, mis võimaldasid eesti keelt praktiseerida ja laiendada eestikeelse t suhtluskeskkon da omandatud keele oskuse säilitamiseks. Samuti koordineerisid eesti keele majad eesti keele praktiseerimis võimaluste kontaktvõrgustikku. left 0 0 0 Foto: Kuvatõmmis, INSA 5. jaanuaril 2017 heaks kiidetud Narva ja Tallinna eesti keele majade kontseptsioonist tulenev lähteülesanne on 2021. aastaks peaaegu täies mahus täidetud, kuid töö käigus on selgunud ka uued väljakutsed. Enamik tegevusi toimu s eesti keele majade asukohast sõltudes Tallinnas ja Narvas, kuid teenuseid vajatakse teisteski piirkondades. Sihtrühma tagasiside põhjal soovitakse keelemajade pakutavaid tegevusi rohkem kasutada kohalikul tasandil — see tähendab, et teenused ei ole nii hästi kättesaadavad , kui sihtrühm soovib. Samuti on vaja arendada eesti keele majade koostööd kohalike omavalitsuste ja nende haldusala asutuste (raamatukogud, kultuurimajad jt), vabaühenduste, ettevõtete ja organisatsioonidega, luues võimalusi kasutuspõhiseks ja kogukondlikuks keeleõppeks, sh töökohtades. INSA tellimusel teeb Civitta Eesti AS eesti keele majade mõjuanalüüsi, millega hinnatakse eesti keele majade tegevustes osalejate rahulolu tegevuste ja teenustega, keelemajade tegevuste mõju lõimumisele, tegevuste koosmõju teiste INSA tegevustega ja töötatakse välja seiremetoodika. Analüüsi tulemused selguvad 2021. aasta sügisel. 1.1.3. Meede 1.3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Tabel 9 . Meetme 1.3. indikaatorite täitmine Meetme 1.3 . indikaatorid Meetme indikaatorite täitmine 2020 Meetme indikaatorite sihttasemed 2020 Toetatud katusorganisatsioonide ja nende liikmesorganisatsioonidest rahvusvähemuste kultuuriseltside arv Allikas : INSA 17 katusorganisatsiooni ja 242 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 17 katusorganisatsiooni ja 240 rahvusvähemuste kultuuriseltsi Rahvuskultuuriseltside töös ja tegevustes osalemise mõju liikmete etnilisele identiteedile ( positiivne etniline identiteet ; emakeeleoskus ; huvi oma päritolukultuuri vastu ning valmisolek seda rohkem tundma õppida ) Allikas : INSA P ositiivne etniline identiteet : 84% liikmetel ; emakeeleoskus vähemalt B1-tasemel : 62%; huvi päritolukultuuri vastu : 90% liikmetel P ositiivne etniline identiteet : 83% liikmetel ; emakeeleoskus vähemalt B1 tasemel : 75%; huvi päritolukultuuri vastu tõusnud 93% liikmetel Toetatud pühapäevakoolide arv Allikas : INSA, HTM 33 kooli 26 kooli Meetme 1.3. eesmärkide saavutamiseks viidi ellu kuut tegevust, millest kõikidele on rakendus kavas ette nähtud riigieelarvelised vahendid. T oetati rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamis eks ning edendami seks Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvus vähemuste kultuuriseltside töö jätkusuutlikkust , seltside haldusvõimekust ja arengut. Samuti loodi kontakte rahvus vähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste vahel. Meetme 1.3. tulemusena on kasva nud rahvusvähemuste huvi oma päritolukultuuri vastu, positiivse etnilise identiteediga inimeste arv ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide rahastu s. Rahvusvähemuste kultuurielu on Eestis toetatud alates taasiseseisvumisest. Perioodil 2014 – 2020 viidi tegevusi ellu kolme toetusmeetme kaudu: rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside ning vähemusrahvuse kultuuri autonoomia toetamine . Vahendid suunati rahvusvähemuste katusorganisat sioonidele, kultuuriseltsidele, pühapäevakoolidele ja kahele kultuuriomavalitsus ele . Riigipoolset tegevustoetust sa i d ajavahemikul 2014 – 202 0 iga l aasta l ligi 18 katus organisatsiooni, kelle liikmeks on enam kui 250 kultuuriseltsi. Rahvusvähemuste katus organisatsioone ja kultuuriseltside toetuse andmise tingimusi täpsustati 2019. aastal , et ühtlustada vahendite jagamist ja kasutamist ning muuta protsess läbipaistvaks ja taotlejatele selgeks. Rahvusvähemuste kultuuriühingute rahaline toetamine on olnud üks edukamaid mehhanisme lõimumispoliitika rakendamisel. Seda kinnitab ka 2017. aastal INSA tehtud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile ˮ , mis tõi välja, et tegevustes osalejatest 79% o li selgelt välja kujunenud etniline identiteet, 60% emakeeleoskus oli vähemalt B1 - tasemel ning 90% liikmetel on tegevustes osalemise järel suurenenud huvi oma päritolukultuuri vastu. 2017. aastal alustas Kultuuriministeerium Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rahastusel romade lõimumist toetava võrgustiku arendamist, 2020. aasta lõpuks oli ellu viidud kaks 12-kuulist projekti. Roma noortele ja naistele pakut i individuaalseid ja rühmakoolitusi, et tõsta nende eneseusku ja motivatsiooni osaleda ühiskonnaelus ning teadmisi ja oskusi roma organisatsioonide tugevdamiseks , korraldati koostöökohtumisi kohalikes omavalitsustes, koolitusi roma lastega töötavatele pedagoogidele ning roma kultuuri ja ajalugu tutvustavaid üritusi 2020. aastal käivitas Kultuuriministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, INSA ja Valga v allavalitsusega romade mentoriteenuse Valga vallas, mille eesmär k on ebasoodsas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate romade teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja kohustustest, avaliku sektori suutlikkuse parandamine nende õiguste tagamiseks, kultuuriliste ja staatusepõhiste erinevuste ületamine. Mentorite töö on olnud edukas juba esimesel tegevusaastal: märgatavalt on paranenud roma laste koolikohustuse täitmine, romad kasutavad aktiivsemalt lõimumist soodustavaid avalikke teenuseid, on tehtud ettevalmistus ed roma kultuurikeskuse avamiseks Valgas aastal 2021. Kultuuriministeeriumi juures tegutse vad rahvusvähemuste kultuurinõukoda, Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud ning romade lõimumise nõukoda . 2019. aastal võttis INSA kasutusele vähemusrahvuste info- ja k o olitusmeetmena koostööpäevaku formaadi. Kultuuriministeerium korraldab 2015. aastast Narva ja teiste Ida-Virumaa linnade kultuurifoorume . Kultuuriministeerium toetas vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi vähemusrahvuse kultuuri autonoomia seadusest tulenevate kultuuriomavalitsuse eesmärkide täitmiseks, milleks on rahvusvähemuse kultuuri edendamine ja emakeelse õppe korraldamine. Kultuuriministeerium toetas lisaks Fenno-Ugria Asutust, Ida-Virumaal tegutsevaid teatreid Tuuleveski ja Ilmarine, Narva Eesti Maja ja Eestimaa Rahvuste Ühendust ning Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma tegevust. Iga-aastaselt tähistat i rahvuste päeva ja Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel hõimupäevi . Mõlema päeva raames toimu sid konverentsid, kontserdid, näitused, töötoad ja filmiprogrammid . -164465 245745 2 . ALAEESMÄRK 40000 20000 2 . ALAEESMÄRK -430823 521677 0 0 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu Tabel 10 . Teise alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite saavutustase 2020 Lõimumiskava indikaatorite sihid 2020 Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras omandanud inimeste arv Allikas : PPA 156 396 inimest ( seisuga 1.01.2014) 15240 9525 0 0 S uureneb 163 860 inimest S uureneb Määratlemata kodakondsusega isikute arv Allikas : PPA 91 288 inimest ( seisuga 1.01.2014) 22225 1905 0 0 73 202 inimest ( seisuga 1.01.2021) 82 000 Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb aasta-aastalt, kuid nende soov omandada Eesti kodakondsus on samuti vähenenud . Põhjuste seas on pidevalt taandu nud suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning kasva nud asjaolu, et Eesti koda kondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Esimestel Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel toimunud kiire naturalisatsiooni protsess on alates 20 14 . aastast püsinud võrdlemisi samal tasemel, v.a 2016. aastal . Eesti kodakondsuse saanute arvu suurenemist mõjutasid 1. jaanuarist 2016 jõustunud kodakondsuse seaduse muudatused. Selle kohaselt said alla 15-aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. Naturalisatsioonile aitas kaasa kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamine: kaotati kuue kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab elama püsivalt Eestis viis järjestikust aastat. Alates 2017. aastast on Eesti kodakondsuse omandanud naturalisatsiooni korras alla 1000 inimese aastas, sh automaatselt kõik Eestis sündinud lapsed, kelle mõlemad vanemad või last üksi kasvatav vanem olid lapse sünni hetkel määratlemata kodakondsusega ( j oonis 5 ). Joonis 5 . Eesti kodakondsuse omandamine naturalisatsiooni korras 2000–2020. Allikas: PPA Viimase kümne aasta jooksul on määratlemata ja Venemaa kodakondsusega vastajate hulgas vähenenud nende osakaal, kes arvavad, et ei suuda eesti keelt ära õppida või kelle meelest on kodakondsuseksami tegemine liiga keeruline ( j oonis 6 ) . K ui 2015 . aastal arvas nii üle poole vastajatest (vastavalt 51 ja 5 5 %), siis 2020. aastal nõustus sellega peaaegu kolmandik (31 ja 29%). P idevalt on kasvanud ka nende osakaal, kes leiavad, et (Eesti) kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist: kui aastal 2011 nõustus sellega ligikaudu kolmandik vastajatest (34%), siis 2020. aastal pea pooled (47%). Joonis 6 . Eesti kodakondsuse mitteomamist selgitavad põhjused, määratlemata ja Venemaa kodakondsusega vastajad, % (Integratsiooni monitooring 2008, 2011, 2015, 2017, 2020) V iimase kümne aasta jooksul on määratlemata ja Venemaa kodakondsusega Eesti elanike hulgas, sh eelkõige noorte seas, vähenenud hirm eksamite ja keeleõppe keerukuse ees. EIM 2020 andmed näitavad, et informatsioon selle kohta , kuidas Eesti kodakondsust taotleda, ning millised kohustused ja õigused see endaga kaasa toob, on sihtrühmadele kättesaadav. Eesti kodakondsuse taotlemist või mittetaotlemist põhjendatakse pragmaatilis te kaalutlus tega nagu hinnang selle vajalikkusele või eeldatavale kasule, kaasnevad võimalused reisimiseks, ning valimistel ja poliitilises elus osalemiseks. Pea poolte vastanute hinnangul ei ole aga Eestis elamiseks tarvis Eesti kodakondsust, mis näitab kaudselt , et muu riigi või määratlemata kodakondsuse omamine ei takista Eestis hästi hakkamasaamist. Meede 2.1. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Tabel 11 . Meetme 2.1. indikaatorite täitmine Meetme 2.1 . indikaatorid Meetme indikaatorite saavutustase 2020 Meetme indikaatorite sihid 2020 Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv Allikas : INSA 5715 175260 0 0 11 685 inimest , neist keeleõppes 84 26 inimest , Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustel 1424 inimest ja kultuurimoodulis 1835 inimest ( kumulatiivne arvestus ) 5 550 inimest Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus, ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta Allikas : INSA -21590 128905 0 0 72%-l lõimumisprogrammi läbinutest on paranenud p raktiline eesti keele oskus ja kasutus; 90%-l kodakondsusmooduli läbinute st on paranenud informeeritus ja teadmised Eesti riigi ja üh iskonna kohta; 64%-l kultuurimooduli läbinute st on paranenud teadmised kultuuri K ohta 75%-l lõimumisprogrammi läbinutest on paranenud p raktiline eesti keele oskus ja sagenenud kasutus ; 86%- kodakondsusmooduli l äbinute st on paranenud nud informeeritus ja teadmised Eesti riigi ja ühiskonna kohta ; 49%-l kultuurimooduli läbinute st on parane nud teadmised kultuuri kohta Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv Allikas : INSA 10795 -41910 0 0 16 849 inimest (kumulatiivne arvestus perioodi 2015–2020 kohta) 5 550 inimest Meetme 2.1. eesmärkide saavutamiseks viidi ellu kümmet tegevust, millest viiele on rakendus kavas ette nähtud riigieelarvelised vahendid ja viit tegevust rahastati EL -i struktuurifondide vahenditest. Meetme 2.1. tegevuste tulemusena on koolitustel osalenud ja infot saanud püsielanikud omandanud naturaliseerumiseks ning avalikus sfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimumisprogrammi raames pakuti 11 685 inimesele naturaliseerumiseks ettevalmist avaid koolitusi, eesti keele õpet , eesti keele ja kultuuri kümblust. ESF -i lõimumismeetme seirearuannetele tuginedes on lõimumisprogrammis osalenutel paranenud eesti keele oskus ja julgus kasutada eesti keelt igapäevaelu s , on saavutatud Eesti kultuuriruumi parem tunnetus, välja on kujunenud kultuurierinevusi väärtustavad hoiakud ja arusaamad, isiklikud kontaktid rahvuste vahel on tihenenud ja paranenud on valmisolek aktiivseks osaluseks ühiskonnaelus. Ajavahemikul 2016 – 2020 tegutses Eesti eri paikades kokku 157 eesti keele ja kultuuri klubi. INSA klientide hinnang keelelisele ja kultuurilisele kümblusele on positiivne. N õustamis- ja infosüsteemi planeeritud tegevused on ESF-i toel edukalt käivit at ud. Koroonapiirangute järel on t aaskäivitatud nõustamine piirkond ades ja keelekohvik , kus toimub ka soovijate lõimumisalane nõustamine, on käivitatud 13 piirkonnas üle Eesti. 2020. aastal mõjutas tegevuste elluviimist koroonaviiruse levik, mistõttu jäid mõned 2020. aastasse planeeritud tegevus ed tegemata (nt eesti keele messid, keelekohvikud olid ajutiselt suletud ning sügisesse planeeritud koolitused). Nõustamistegevused viidi e-kanalitesse, tänu millele kasvas nõustamise kasutajate hulk. ESF -i toel toimusid koostöötegevused, kus noored said uusi teadmisi ja kogemusi, mis julgustas neid ka iseseisvalt korraldama koostööüritusi huvipakkuvatel teemadel. Tegevuse raames korraldati üritusi lisaks Ida-Virumaale ka Tallinnas, Harjumaal ja Tartus. Toimusid konverentsid, foorumid, seminarid, arutelud ja õppereisid ning erinevad koosmeeleüritused ( äriõhtu Ida-Virumaa ettevõtjatele, mälumängud, jõuluüritused ). Tegevuse raames olid kõige aktiivsemad noortega tegelevad organisatsioonid ja noored ise. Mõned üritused oli korraldatud noorte algatusel ja jõududega. Perioodil 2015 – 2020 osales koostöötegevustes kokku 5 133 inimest. ESF -i toel hangitud etendusasutuste ja muuseumide tehnilised vahendid ja seadmed pakkusid E esti ja muu maailma kultuuriprogramme mitmes keeles. Ajavahemikul 2016 – 2020 kasutas tehnilisi vahendeid muuseumi d es ja etendusasutustes kokku 14 951 inimest. AMIF - i toel loodi kümnele Eesti kultuuriasutuse le kultuuriteenuste disaini- ja mentorprogramm, mis aitas neil arendada ning pakkuda kultuuriteenuseid 256 -le kolmandate riikide kodanik u le. Riigi eelarvest toetati noor t e osalemist pereõppes ja/või keelelaagris . Mõlemad tegevused o lid sihtrühma seas populaarsed . N oortele suunatud eesti kultuuriruumi tutvustavaid laagreid on INSA pakkunud ligi 20 aastat. Nõudlus pereõppe järele on olnud 2 – 3 korda suurem kui pakutud kohtade arv. Justiitsministeerium võimaldas eesti keele õpet kinnipeetavatele. Keeleõppest huvitatud kinnipeetavaid motiveerivad peamiselt soov olla tööturul konkurentsivõimelisem ning paremad eeldused sooritada kodakondsuse taotlemisel eesti keele eksam positiivselt. K innipeetavale, kes o lid vähemalt 18-aastane kellele eesti keele õppimine o li ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ja kelle õpitulemused o lid positiivsed, makst i õppimise eest tasu . 1.2.2. Meede 2.2. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine Tabel 12 . Mee tme 2.2. indikaatorite täitmine Meetme 2.2 . indikaatorid Meetme indikaatorite saavutustase 2020 Meetme indikaatorite sihid 2020 Teavitust tegevate organisatsioonide arv Allikas : SiM 15875 59690 0 0 1 organisatsioon 1 organisatsioon Tegevustes osalenud määratlemata kodakondsusega inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsusega kaasnevatest õigustest ja kohustustest Allikas : INSA 0 inimest indikaator i täitmist aruandeperioodil ei seiratud S ihttaset pole määratletud - Toetatud organisatsioonide arv Allikas : INSA 0 organisatsiooni 2 organisatsiooni Meetme 2.2. raames toetati kuut alategevust (neist vii t riigieelarvest) , mille tulemusena teiste riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isiku te pidid olema teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. 2016. aasta novembris sõlmitud koalitsioonileppe kohaselt valmistati ette ja 12. septembril 2018 võeti vastu kodakondsuse seaduse muudatus, mis võimaldab lepingu alusel tasuta keeleõpet neile, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Seadus jõustus 2019. aasta algusest. PPA teavitas määratlemata kodakondsusega isikuid Eesti kodakondsuse saamise võimalustest igapäevatöö käigus. Kõigi Eestis sündinud laste vanematele, kelle lapsed sa id automaatselt elamisloa, selgitati ka kodakondsuse saamise võimalust. Samuti on kodakondsusalast teavitus- ja nõustamistööd teinud INSA nõustamiskeskused Tallinnas ja Narvas. Arengukava rakendusplaani alategevuse 2.2. 3 raames viidi 2015. aastal ellu kaks projekti , mis väärtustasid Eesti kodakondsus t, inimõigus i ja ühi st riigiidentitee ti. Õigusteadlikkuse suurendamiseks tehti olulisemate seaduste tekstid veebilehe l www.juristaitab .ee kättesaadavaks venekeelsena , loodi võimalus sõlmida lepinguid veebikeskkonnas ja pakut i tasuta õigusabi ka vene keeles , mh veebivestlusena . Kui 2014 . aastal nähti õigusallikate tõlkimist ühekordse tegevusena, siis 2016. aastast on eraldatud finantsvahendeid seaduste tõlgete uuendamiseks järjepidevalt . 2021. aasta alguse seisuga hoi t i portaalil ajakohasena 78 seaduse venekeelseid tõlkeid . Alates 2014. aastast on pakutud tasuta ja soodustingimustel õigusabi teenust ka vene keeles. Teenus on venekeelsete potentsiaalsete klientide hulgas hästi tuntud, seda on aidanud kasvatada teavituskampaaniad ja n - ö suust suhu infolevik. 1.2.3. Meede 2.3.Võrdse kohtlemise edendamine tööturul Tabel 1 3 . Mee tme 2.3. indikaatori täitmine Meetme 2.3 . indikaator Meetme indikaatori saavutustase 2020 Meetme indikaatori siht 2020 Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv Allikas : INSA 9 organisatsioon i ( edendasid võrdset kohtlemis t töökollektiivides ) 10 organisatsiooni Meetme 2.3. tegevuste tulemusena suurendati organisatsioonide teadlikkust rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest tööturul. Meetme eesmärkide saavutamiseks viidi ellu kahte tegevust, mida rahastati riigieelarvest. Tegevusi, mis on seotud mitmekesisuse arendamisega ning võrdse kohtlemisega töökollektii vides, iseloomusta s peamiselt projektipõhine lähenemine. Nii Kultuuriministeerium kui ka INSA on aastatel 2014 – 2018 koostanud projektitaotlusi, et leida välismaalt rahastamis allikaid, mi da riik on olnud valmis kaasrahastam a . E nam ik algatusi raha leidmisel olid edutud. Avaliku sektori tööandjaid teavitati võrdse kohtlemise olulisusest personalipoliitikas ja mitmekultuurilise st töökollektiivi s , noortele tutvustati ESFi toel karjäärivõimalusi avalikus sektoris. Projekti raames valmisid kampaanialeht www.karjeravestonii .ee, samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis ( http://rus .delfi.ee/daily/career/), välireklaamid, telesaatesari „Varju päev“ (10 edulugu, reporteriteks igas saates üks vene noor) ja 10 lühivideot saadete ja eduloopersoonide tutvustamiseks. Valmis mitukümmend artiklit , mis ilmusid nimetatud kampaania lehekülgedel , ning toimus 8 infoseminari ülikoolides ja üldhariduskoolides. Infopäevadel osales üle 400 noore. Mari-Liis Sepper analüüsis ligikaudu 20-ne ministeeriumides värbamise eest vastutava te töötajatega tehtud intervjuu de „Kas emakeel loeb?“ transkriptsioone ja koostas uurimistulemuste põhjal raporti. Raportis pakuti välja lahendusi, kuidas läheneda teisest rahvusest potentsiaalsetele töötajatele ning paremini edendada võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas. Oluline on pakutud lahenduste integreerimine värbamistegevusse, eriti avalikus sektoris. Interreg Kesk-Läänemere Programmi 2014-2020 raames kiideti 2016. aastal heaks INSA ette valmistatud projekt „Piiriülene koostöö mentorlus- ja tugiteenuse pakkumisel töötutele vähelõimunud püsielanikele CROSS CB52“. 2018. aasta keskel lõppenud projekti olulisemateks tulemusteks on põhjalik metaanalüüs Eesti tööturu rahvusliku ja keelelise jaotuse kohta ning vähelõimunud töötutele suunatud mentorluse piloteerimine ja selle alusel valminud mentorprogramm. 2020. a astal viis INSA ellu praktikaprogrammi eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Juht projektis osales kokku 13 praktikanti ja 9 riigiasutust, neist 7 olid ministeeriumid : Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaal ministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ning Majandus- ja K ommunikatsiooni ministeerium. Lisaks osale s id projektis Riigikantselei ja Õigus kantsleri Ka ntselei. Praktikaprogrammiga tutvustati teisest rahvusest tudengitele riigiasutuste tööd ja julgustati neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele. Praktikat oli võimalik läbida eri valdkon dades : värbamis- ja kriminaalpoliitika, lapse sõbralik õigusemõistmine, kodaniku ühiskond, rahvusvaheline koostöö, tööhõive ja kohanemisvaldkon d . 2012. aastast on võimalik liituda mitmekesisuse kokkuleppega. Se llega liitudes kinnitab ettevõte, vabaühendus või avaliku sektori organisatsioon, et austab mitmekesisust ja väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui ka klientide seas. 2021. aasta maiks oli leppega liitunud 20 avaliku sektori organisatsiooni, 101 ettevõtet ja 23 vabaühendust. Mitmekesise töökoha märgise mudel loodi 2016. aastal ning hangete korras on määratud mudeli rakendamistegevusi tegema SA Eesti Inimõiguste Keskus, kellest on saanud mitmekesise töökoha projekti eestvedaja . Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata nende soost või taustast. 2021. maikuu seisuga on märgise saanud 32 organisatsiooni. -492760 438785 0 0 -271145 187862 3 . ALAEESMÄRK 40000 20000 3 . ALAEESMÄRK Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud Tabel 1 4 . Kolmanda alaeesmärgi indikaator Lõimumiskava indikaator Baastase Lõimumiskava indikaatori saavutustase 2020 Lõimumiskava indikaatori siht 2020 Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osakaal , kes hindavad , et nende konkurentsi võime ühiskonnas toime tulemiseks on paranenud Allikas : SiM 88,4% (2017) 71,6% 70% Rahvastikuregistri 01.01.2021 andmete kohaselt ela s Eestis 1 339 361 elanikku, kellest 1 133 954 olid Eesti kodanikud. Määratlemata koda kondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 68 992 (5,2% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht oli registreeritud Eestis, oli 136 415 , suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel – 84 952 inimest, järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (11 416). 2015. aastal ületas sisseränne Eestisse esma kordselt välja rännet. Samuti on viimaste aastate jooksul kasvanud lühiajaline ränne Eestisse nagu ka Eestisse tagasipöördujate arv. 31.03.2021 seisuga registreeriti lühiajalist töötamist 6 682 korral. J oonis 7 . Tähtajalise elamisloa- või õiguse saanute arv. Allikas: PPA, r ahvastikuregister Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele Tabel 1 5 . Me e tme 3.1. indikaatori täitmine Meetme 3.1 . indikaator Meetme indikaatori saavutustase 2020 Meetme indikaatori siht 2020 Kohanemisprogrammi läbinute arv , kelle eesti keele oskus , praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi , ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud Allikas : SiM 28575 111760 0 0 91% 90% Meetme 3.1. olulisima mõjuga tegevused olid kohanemisprogrammi raames toimunud koolitused ja kohanemiskoolituste väljatöötamine ning pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele . Mõlemat tegevust rahastati EL -i struktuurivahenditest (AMIF ja ESF). Ajavahemikul 2015-2020 suunas PPA kohanemisprogrammi 45 114 inimest, kellest osales programmis 6 607 inimest ehk 15% suunatutest. Kohanemisprogrammi koolituskordi on toimunud rohkem, 8007. Oluline on esile tuua, et viimastel aastatel on koolituste kommunikatsioonis seatud fookus eelkõige pererändega saabujatele ning neile, kes asuvad elama Ida-Virumaale ning Tartumaale. Põhjuseks on nende inimeste kõrgem risk jääda isolatsiooni ning kohane da vene keelse kogukonnaga (eelkõige Ida-Virumaa l ). Suurem osa ettenähtud koolitusi on toimunud planeeritud mahus ning sihtrühma rahulolu koolituste, koolitusmaterjalide ning koolitajatega on kõrge. Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015-2020 oli baas-, töö- ja ettevõtlus-, pere-, õppimis- ja teadusmooduli ning keeleõppe lõikes 4,71 5-punktisel hindamisskaalal. Hoolimata e-õppele üleminekust õnnestus saavutada uussisserändajate kõrge rahulolu kohanemiskoolitustega ning leida lepingupartnerid, et tagada teenuse toimepidevus perioodi lõpuni (st koolitused jätkuvad kuni 2023 keskpai gani ). 91% kohanemisprogrammi koolituse läbinutest hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Siiski vajavad keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomise toetamine eestlastega endiselt suurt tähelepanu. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogrammi koolitustel osales perioodil 2015-2020 kokku 214 rahvusvahelise kaitse saajat , mis on 53% suunatutest . 1.3.2. Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine Tabel 1 6 . Mee tme 3.2. indikaatori täitmine Meetme 3.2 indikaator Meetme indikaatori saavutustase 2020 Meetme indikaatori siht 2020 Arendatud või väljatöötatud teenuste arv Allikas : SiM 29863 186030 0 0 14 teenust 15 teenust Tagamaks uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste arendamine ja pakkumine, on ellu viidud peaasjalikult kahte tegevust. A rendat i rände- ja kohanemise infoplatvormi settleinestonia.ee. Infoplatvorm pakub aja- ja asjakohas t valdkondlik k u info t nii siht- kui ka sidusrühma de le, sh info t olemasolevate teenuste kohta. Muuhulgas on infoplatvormiga seotud andmevahetuslahendus uussisserändajate automaat seks suunami seks k ohanemisprogrammi, sh korduv aks suunami seks elamisloa ja/või - õiguse saamisel ning automaat se andmekorje talletamiseks programmis osal emise kohta. 2020. aasta seisuga on uuendatud nii välisveebi arhitektuuri (settleinestonia.ee) kui ka jätkatud andmevahetuslahenduse arend amist . Platvormi uuendused muutuvad kasutajale kättesaadavaks 2021. aastal. Jätkati uussisserändajate tugivõrgustike korraliste kohtumiste korraldamis t . Kohtumiste tulemusena kaardistati kitsaskohad uussisserändajate le teenuste pakkumisel ning korraldati esmased kohtumised teenuste omanikega neile lahenduste leidmiseks . 2020. aasta lõpuks oli ESF-i meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ vahenditest välja arendatud 14 teenust. Näiteks PPA migratsioonialane nõustamisteenus, Terviseameti vene- ja ingliskeelne esmatasandi nõustamisteenus, KOV koordinaatori te võrgustik jne. Teenuste arendamisega jätkatakse perioodi lõpuni, 2023 keskpai gani . -495300 -389890 0 0 -240274 126219 4 . ALAEESMÄRK 40000 20000 4 . ALAEESMÄRK 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID Järgnevalt on esitatud ülevaade teiste arengukavade kaudu elluviidava te lõimumisalas te eesmär kide täitmisest ja meetme test , mis panusta sid vahetult arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ ü ldeesm ä rgi saavutamisse. Nimetatud eesm ä rgid ja meetmed hõlmasid hariduse, noorsoot öö , t öö turu ja t ä iskasvanute keele õ ppe valdkondi, ning nende raames l ä biviidavad tegevused o lid l õ imumise seisukohalt v õ tmetähtsusega, kuid mi s planeeriti teistes arengukavades. 2.1. Eesmärk 4 . Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks Hariduslike eesmärkide eest vastutas Haridus- ja Teadusministeerium. Neljanda eesmärgi t egevuse rahastamine toimus Eesti elukestva õppe strateegia ü ldharidusprogrammi , Eesti elukestva õppe strateegia õ ppe- ja karjäärinõustamise programmi , k utseharidusprogrammi ja Eesti noortevaldkonna arengukava 2014-2020 kaudu. Tabel 1 7 . Madala haridus tasemega mitte õppiva d noored Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite täitmine 2020 Lõimumiskava indikaatorite sihttase 2020 Madala haridus tasemega mitte õppivate 18−24-aastaste eesti emakeele ja eesti keelest erineva emakeelega noorte osakaalu de erinevus Allikas : t ööjõu-uuring E esti emakeelega : 9,9%; eesti keelest erineva emakeelega : 9,7% Allikas : t ööjõu-uuring , 2013 E esti emakeelega : 6,8%; eesti keelest erineva emakeelega : 9,8% E rinevust ei ole Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2020. a astal 7,6% ja see on viimase aastaga vähenenud (2019. aastal oli näitaja 9,8%), kuid erinevused ja eesti keelest erineva emakeelega noorte vahel jäid püsima . Suuremat tähelepanu vajavad endiselt madala haridustasemega mitteõppivad mehed, keda on jätkuvalt rohkem kui naisi . Tabel 1 8 . Eesti keele oskus üldhariduskoolide õpilaste seas Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite täitmine 201 9 Lõimumiskava indikaatorite sihttase 2020 Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus Allikas : SA INNOVE, 2013 68 punkti (põhikool); 69 punkti (gümnaasiumi kõik õppevormid) Allikas: SA INNOVE, 2013 17145 233680 0 0 69 punkti (põhikool); 75 punkti gümnaasiumi kõik õppevormid) 75 punkti (põhikool); 75 punkti (gümnaasiumi kõik õppevormid) Eesti keele tasemeeksami (B2) sooritanute osakaal kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutse õppuritest Allikas : SA INNOVE 13,3% Allikas : SA INNOVE, 2014 50973 205105 0 0 17,4% 32% Põhikoolilõpetajate e esti keele oskus on pisut paranenud , kuid see ei ole kõigil õpilastel piisav , et jätkata edukalt õping uid keskhariduse tasemel. Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut 2014. aastal on eesti keele teise keelena riigieksami sooritustulemus kasvanud kuue protsendipunkti võrra . Endiselt on probleeme tugiteenuste kättesaadavusega muu emakeelega lastele ja õpetajate eesti keele oskusega. Vene õppekeelega põhikooli lõpetanud kutseõppijate eesti keele oskuse parandamine lõpetajate konkurentsivõime tagamiseks nõuab endiselt tähelepanu. 2020. aasta 1. septembril lõppes kutsekeskhariduses eestikeelsele õppele üleminek, s . t eestikeelse õppe maht neil õppekavadel, kus õpivad vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad , on 60% õppekavast. Siiski ei omandanud üle poolte lõpetanuist tööks või edasiõppimiseks vajalikku eesti keele oskust. Kuna põhikooli lõpueksamid jäid eriolukorra tõttu 2020. aasta kevadel ära ning gümnaasiumi riigieksamid olid vabatahtlikud, puuduvad uuemad võrdlusandmed lõpetajate eesti keele taseme hindamiseks. Eelmiste aastate eksamitulemusi arvestades on väga tõenäoline, et põhikoolilõpetajate eesti keele tase ei ole jõudnud seatud eesmärgini. Vene keeles statsionaarses õppes põhihariduse omandajate osakaal on viimase kümne aastaga langenud 19%- lt 14%- le . Samal ajal on eesti keelekümbluses õppijate osakaal kasvanud 3%- lt 5%- le , sh Ida-Virumaal 9%- lt 20%- le . Vene keeles sai statsionaarses õppes põhiharidust omandada seitsmes maakonnas ning keelekümblusklassid tegutsesid kaheksas maakonnas. 99% õpilastest õppisid gümnaasiumiastme statsionaarses õppes vähemalt 60% ainetest eesti keeles. Tabel 1 9 . Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste õpiedukus Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite täitmine 2018 Lõimumiskava indikaatorite sihttase 2020 Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga Allikas : PISA tes t L oodusteadused : eesti keelest erineva õppekeelega kool 6,2%; eestikeelne kool 14,5%; lugemisoskus : eesti keelest erineva õppekeelega kool 2,6%; eestikeelne kool 9,7% Allikas: PISA test, 2012. a 27159 96520 0 0 PISA test, 2018. a L oodusteadused : eesti keelest erineva õppekeelega kool 5,3% eestikeelne kool 14,6%; lugemisoskus : eesti keelest erineva õppekeelega kool 5,7%; eestikeelne kool 16,7% L oodusteadused : eesti keelest erineva õppekeelega kool 11,2%; eestikeelne kool 18,5%; lugemisoskus : eesti keelest erineva õppekeelega kool 4,4%; eestikeelne kool 13,7% Vene õppekeelega koolide õpilased jä id eesti õppekeelega koolide õpilastest õppeedukusest veidi rohkem kui ühe õppeaasta võrra maha. PISA 2018 . aasta uuringus olid e esti koolide õpilaste t ulemused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes märkimisväärselt paremad kui vene õppekeelega õpilaste omad. PISA 2018 . aasta uuringust selgus, et erinevate koolikliima näitajate poolest on kehvemas seisus vene õppekeelega koolide õpilased: nad tunnevad nõrgemat seotust oma kooliga, kogevad rohkem kiusamist ja tunnevad, et koolis väärtustatakse vähem koostööd. Eesti keele kui teise keele lõpueksami tulemused põhikooli ja gümnaasiumi lõpus ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud. Kui 2014. aastal oli keskmine tulemus põhikooli lõpus 67 ja gümnaasiumi lõpus 72 punkti, siis 2019. aastal on need näitajad vastavalt 69 ja 75 punkti. Gümnaasiumilõpetajate tulemus on jõudnud seatud sihini (75 punkti). 2.1.1. Meede 4.1. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine Tabel 20 . Mee tme 4.1. indikaatorite täitmine Meetme 4.1 indikaatorid Meetme indikaatorite saavutustase 20 19 Meetme indikaatorite sihid 2020 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal , kes valdavad eesti keelt vähemalt B1- tasemel (%) Allikas : HTM 70,5% 90% Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt B1- tasemel (%) Allikas : HTM 62,5 % ( vene õppekeel ) / 67 % ( koos keelekümblusega ) 90% Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust Allikas : HTM 77,4% 75% Meetme 4.1. käigus toetati kümmet alategevust, millega tagati kutseõppuritele täiendavad eesti keele õppe võimalused, tõhustati koostöövõrgustikke, korraldati koolitus i . T oetati õpilasvahetusi ning turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridus asutustes. Eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele tagati võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eestlastest õppuritega. Toimis Eesti-sisene õpilasvahetuse programm, mis oli küll pandeemia tingimustes mõnevõrra häiritud. 2019. aasta lõpuks oli programmiga liitunud 182 kooli, neist 41 vene- või kakskeelse õppekeelega. Kõik koolid, kuhu asus õppima uussisserändajaid, sh rahvusvahelise kaitse saajaid ja taotlejaid, said SA INNOVE (hiljem Harno ) keelekümbluskeskusest ja piirkonna Rajaleidja keskusest vajaduspõhist tuge. MTÜ Pagulasabi pakkus HTM - i toel lasteaedadele nõustamist ja koolitusi tööks uus s isserändaja test lastega ning mitmekultuurilise rühmaga toimetulekuks. Mitmekultuuriliste koolide koostöövõrgustik MUKK laiendas tegevusi ja keskendas tähelepanu koolikultuurile ning väärtuskasvatusele. Võrgustiku eesmärk on koosõpe ja kogemuste vahetus kõigis koolielu valdkondades ning vene keelt õppekeelena kasutavate koolide võimestamine ühtses Eesti koolisüsteemis. Võrgustikku kuulus kuus kooli. HTM koostöös liikumisega „ Kiusamisvaba h aridustee e est ˮ on seadnud eesmärgiks, et kiusamist ennetavad ja lahendavad programmid jõuaksid igasse kooli ja lasteaeda. Suurema tähelepanu all o lid vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Nii õppurite eesti keele õppe toetamiseks kui ka õpetajate täienduskoolituseks kasutat i ESF-i vahendeid. Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise (PRÕM 2014–2020 ) raames toetat i kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet. Tegevuse eesmärk o li suurendada õppijate sujuvat liikumist haridustasemete vahel ning parandada õpingutejärgset toimetulekut, karjäärivõimalusi ja mobiilsust tööturul. 2.1.2. Meede 4.2. Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe korraldamise ja rakendamise toetamine Tabel 21 . Mee tme 4.2. indikaatorite täitmine Meetme 4.2 indikaatorid Meetme indikaatorite saavutustase 20 20 Meetme indikaatorite sihid 2020 Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal (%) Allikas : HTM __ (2019. a oli vastav näitaja 33,6%) S uureneb Eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest eesti / vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes , kus ei toimu keelekümblust Allikas : HTM 2 4 % S uureneb Meetme 4.2. eesmärkide saavutamiseks viidi ellu kaks tegevust: pakuti koolitusi keele kümblus programmi kaasatud lasteaedadele ja koolidele, arendati lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) mudelit ning toetati vene õppekeelega haridusasutusi keelekümbluse arendamisel ja eestikeelsele õppele üleminekul. Aasta-aastalt on vähenenud nende laste osakaal, kes käivad vene õppekeelega lasteasutustes — nende osakaal on kümne aastaga kahanenud 21% - lt 15% - ni , kuid keelekümblusrühmades käivate laste osakaal kasvanud 3,1 %- lt 5 ,3 %ni , vt tabel 19. Samuti on suurenenud nende vene õppekeelega lasteaiarühmade arv, kus eesti keelt õpetab professionaalne eestikeelne õpetaja. Tabel 22 . Lasteaialaste jagunemine viimasel seitsmel aastal õppekeelte alusel (%) õppeaasta eesti õppekeel eesti õppekeel ( keelekümblus ) vene õppekeel muu õppekeel 2014/15 78,0 3,1 18,7 0,2 2015/16 79,1 3,2 17,4 0,2 2016/17 79,3 3,7 16,9 0,1 2017/18 77,9 4,9 17,1 0,1 2018/19 78,3 5,2 16,3 0,2 2019/20 78,7 5,2 15,8 0,2 2020/21 79,2 5,3 15,2 0,3 Allikas: EHIS Eesti keele õppe taseme parendamiseks vene õppekeelega koolides jätkati keelekümblus programmi tegevustega. Õpetajatele pakuti metoodilist tuge ja täienduskoolitusi ning maksti lisatasu. Juht projekti „ Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas “ kaudu toetati alates 2018. aastast riiklikult eestikeelse õpetaja töötasu ja projektis osalevate rühmade koolitust ja õppevahendeid. 2019. aasta alguses avalikustati uuringu aruanne, mis näitas, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad olid juht projektiga väga rahul. Projekt toetas koostöist õppimist ja varajast keeleõpet. Tallinna Ülikooli ja Vaasa Ülikooli koostöös on välja arendatud rahvusvaheline moodul keelekümbluse õppe tõhustamiseks ülikoolides. Täienduskoolitus on kavandatud teemal „Keelekümblus muu õppekeelega ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavatele rühmadele ˮ . Selleks, et arendada e esti keele kui teise keele õpetamise tegevuskava alushariduses , kaardistati valdkonna õppematerjal, täienduskoolitus ed ja takistused eesti keele kui teise keele õpetamisel. Analüüsist selgus, et eesti keele koolitusi ja nõustamist on korraldatud keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedadele, aga eesti keele kui teise keele õpetajate ning eesti ja muu õppekeelega lasteaedade õpetajate koolitusvajadused eesti keele kui teise keele valdkonnas on katmata. Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud ja tegevuskava eesti keele kui teise keele õppematerjali koostamiseks ja täienduskoolituse pakkumiseks alushariduses. -284480 167640 5. ALAEESMÄRK 40000 20000 5. ALAEESMÄRK -570155 456453 0 0 2.2. Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega Noostootöö eesmärkide täitmise eest vastutas vastutas Haridus- ja Teadusministeerium. Viienda eesmärgi tegevuse rahastamine toimus " Noortevaldkonna programmi" kaudu. Noorte kaasatus otsustusportsessidesse kohalike omavalitsuste noortevolikogude ja noortevoli kogude aktiivgruppide kaudu on tunduvalt paranenud. Tabel 23. Viienda alaeesmärgi indikaator 2. 2.1.Meede 5.1. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks Lõimumiskava indikaator Lõimumiskava indikaatori baastase Lõimumiskava indikaatori saavutustase 2020 Lõimumiskava indikaatori siht 2020 Noorte kaasatus noorsoo töös omavalitsustes , mille elanikkond on suuremalt jaolt eesti keelest erineva emakeelega , võrdluses Eesti keskmisega 30,9%; 49,1% ( Eesti keskmine ) Allikas : EHIS, 2015/16 õppeaasta 43,6%; 58,1% ( Eesti keskmine ) 45%; 60% ( Eesti keskmine ) Tabel 2 4 . Mee tme 5.1. indikaatori täitmine Meetme 5.1 . indikaator Meetme indikaatori saavutustase 2020 Meetme indikaatori siht 2020 Organiseeritud osalusvõimaluste arv * Uus sõnastus: organiseeritud osalusvõimalustega omavalitsuste ( noortevolikogude jm noorte osaluskogudega) osakaal omavalitsuste koguarvust (%) Allikas : HTM 10795 219075 0 0 94 % 89 % 2020. aastal puudus toimiv noorte osaluskogu kõigest viiel omavalitsusel ehk 94% kohalike omavalitsuste juurde oli loodud kas noortevolikogu või noortevolikogu aktiivgrupp. 2020. aastal tegutses 49 noortevolikogu ja 25 noortevolikogu aktiivgruppi, milles osales liikmetena kokku 854 noort. Meetme 5.1. raames viidi ellu kolm tegevus t , mis toetasid noorte omaalgatust ja noorte projektide korraldamist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. ESFi toel korraldati noorte omaalgatuslike ideede elluviimiseks projektikonkurss „Nopi üles ˮ . Lisaks viidi ellu programmi „ Noortekohtumised ˮ , mille eesmärk on suurendada Eestis elavate 11–19-aastaste eri emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, üksteisemõistmist ja arengut, kasvatada osalejate kultuuriteadlikkust, avatust ning sallivust. Noortekohtumiste programmi mõju-uuring t õi välja, et tegu on väärtusliku erineva kultuuri taustaga noorte koostööd ja ühistegevusi toetava programmiga, mis pööra s tähelepanu lõimumisele, kultuuridevahelisele õppele, noorte oskuste arendamisele ja noorte juhtide arendamisele. Noorsootöö piirkondlikku kättesaadavust aitasid parandada „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine ˮ tegevused ning huvihariduse ja huvitegevuse täiendav riiklik toetus. Noortevaldkonna töötajatele, sh eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajatele, olid kättesaadavad erinevad koolitusvõimalused. Euroopa Sotsiaalfondi toel oli võimalik osaleda pikaajalis tese arenguprogrammid es , temaatilis tel koolitus tel (sh vaenukõne ennetuse teemali sel ), piirkondlikku arengut toetava tes koolituste l ning koolituste l , mis tugevda sid noorsootöö praktikat rahvusvahelis t e teadmis t e ja oskus t ega. -452755 546100 0 0 -259977 233792 6 . ALAEESMÄRK 40000 20000 6 . ALAEESMÄRK 2.3. Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Tööturu ja täiskasvanute eesti keele õppe eesmärkide täitmise eest vastutas id Sotsiaal ministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kuuenda eesmärgi tegevuse rahastamine toimus h eaolu arengukava 2016–2023 , ü ldharidusprogrammi ja d igipöörde programmi kaudu. Tabel 2 5 . Tööturu näitajad Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite saavutustase 2020 Lõimumiskava indikaatorite sihid 2020 Töötuse määr eestlaste ja teistest rahvustest elanike seas Allikas : Statistikaamet E rinevus 1,82 korda Allikas : ETU, Statistikaamet , 2013 86995 101600 0 0 E rinevus 1,5 korda E rinevus 1,5 korda Tööhõive määr eestlaste ja teistest rahvustest elanike seas Allikas : Statistikaamet E estlased : 63,0% ; teisest rahvusest elanikud : 60,3% Allikas : ETU, Statistikaamet , 2013 102870 93980 0 0 E estlased : 68,2%; teistest rahvustest elanikud : 63,7% E estlased : 66,9% ; teistest rahvustest elanikud : 63,2% 2233930 1878965 Joonis 8 . 15–74-aastaste töötuse määr rahvuste kaupa perioodil 2014–2020 . Allikas: Statistikaamet 0 0 Joonis 8 . 15–74-aastaste töötuse määr rahvuste kaupa perioodil 2014–2020 . Allikas: Statistikaamet Teis t est rahvus t est inimeste olukord tööturul on võrreldes 2014. aastaga paranenud, vt jooniseid 8 ja 9 . Tööturu näitajaid mõjutasid eesti keele oskus, haridustee valikud, kultuurist tule nevad hoiakud, vähene mobiilsus ning soostereotüübid; samuti struktuursed tegurid, näiteks töökollektiivide ja ametialane rahvuspõhine segregatsioon, regionaalsed eripärad ning erinev infoväli . 2020. aastal koroonaviiruse pandeemiaga kaasnenud tööturukriis on avaldanud mõju nii eestlaste kui ka teis t est rahvus t est elanike tööhõivele , vt joonis 13. Samas on märgata, et aasta varasemaga võrreldes suurenes 2020. aastal kiiremini just teis t est rahvusest meeste ning nii eestlastest kui ka teis t est rahvusest noorte töötus. right 127000 Joonis 9 . 15–74-aastaste tööhõive määr rahvuste kaupa perioodil 2014–2020 . Allikas: Statistikaamet 0 0 Joonis 9 . 15–74-aastaste tööhõive määr rahvuste kaupa perioodil 2014–2020 . Allikas: Statistikaamet Teis t est rahvus t est inimeste tööturu väljavaateid mõjutab riigikeele oskus . T öötavatel inimestel on kõrgem keeleoskuse tase kui töötutel. PIAAC - i tulemused näitavad, et kodune keel on oluline tegur (kohandamata) palgalõhes: vene kodukeelega inimeste palk oli eesti kodukeelega 16 – 65-aastaste inimeste omast 13,2–19,8% väiksem . ETU andmete põhjal on näidatud, et vene keelsetel elanikel on eesti keele oskusega kaasnev palgalisa aastate jooksul kasvanud . Eesti keelt koduse keelena rääkijate ja väga hea eesti keele oskusega teis t est rahvus t est elanike vahel palgalõhet pole, kuid viimaseid oli kokku vähe (15%). Muust rahvusest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud ja vajadus eesti keele järele on suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal. Tabel 2 6 . Aktiivse keeleoskusega inimeste arv Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava indikaatorite saavutustase 2020 Lõimumiskava indikaatorite sihid 2020 Eesti keelt emakeelena mitterääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnanguline aktiivne eesti keele oskus Allikas : EIM 36% Allikas : EIM, 2011 86995 88265 0 0 41% 40% Muust rahvusest Eesti elanike enesehinnanguline eesti keele oskus on ka Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu järgi viimastel aastatel vähehaaval paranenud, vt joonis 1 0 . Järjekindlalt on langenud eesti keelt mitte oskavate muust rahvusest elanike osakaal: 2020. aastaks on neid 8%. Passiivse keeleoskusega inimeste suhteline arv on viimase kümne aasta jooksul jäänud enam-vähem samaks. 41%- ni on kasvanud nende osakaal, kelle keeleoskus on aktiivne: nad saavad eesti keelest aru, räägivad ja kirjutavad selles. 2011. a asta baastasemega võrreldes kasvas keeleoskajate arv 5 protsendipunkti võrra, ületades lõimumiskava indikaatori planeeritud sihttaset. 4500880 195580 Joonis 1 0 . Teistest rahvustest elanike aktiivne eesti keele oskus. Allikas: EIM 2008, 2011, 2015, 2017 ja 2020 0 0 Joonis 1 0 . Teistest rahvustest elanike aktiivne eesti keele oskus. Allikas: EIM 2008, 2011, 2015, 2017 ja 2020 2.3.1. Meede 6.1. Teistest rahvustest elanike tööhõivevõime suurendamine Tabel 2 7 . Mee tme 6.1. indikaatori täitmine Meetme 6.1 . indikaator Meetme indikaatori saavutustase 2020 Meetme indikaatori siht Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas , kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel ( keskmiselt kuus ) Allikas : Töötukassa 62230 158750 0 0 34% 35% Teis t est rahvus t est inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkati individuaal setest vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumist. Meetme 6.1. raames viidi ellu neli alategevust . Inimeste tööturult väljalangemise ennetamiseks pakuti nii töötutele kui ka töötavatele inimestele Eesti Töötukassa toel täiendus- ja ümberõpet. Õppimiseks oli võimalik saada tuge neil töötavatel inimestel, kes olid ammu omandanud hariduse, kelle terviseseisund oli halvenenud või kelle eesti keele oskus ei vastanud tööturu nõudmistele. Perioodil 07.2016–12.2018 pakuti Ida-Virumaal põlevkivi- ja keemiatööstuse suurkoonda mistes töö kaotanud inimeste tööle aitamiseks täiendavaid teenuseid Globaliseerumisega Kohanemisega Euroopa Fondi (EGF) programmist . 2020. aastal osales tööturuteenustel 25 419 registreeritud töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Kõige enam osaleti tööturukoolitusel (32% kõikidest osalemistest), karjääri nõustamisel (25% kõikidest osalemistest) ja tööotsingu töötoas (12% kõikidest osalemistest). 2020. aastal osales Töötukassa pakutud eesti keele kursustel 4 074 registreeritud töötut, kelle peamine suhtluskeel ei ole eesti keel. Teenusel „Minu esimene töökoht ˮ osales 2020. aasta jooksul 1 354 registreeritud töötut, sealhulgas 592 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Piirkondliku töökoha loomise toetusega asus 2020. aastal tööle kokku 183 registreeritud töötut, sh 158 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. 2.3.2. Meede 6.2. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine Tabel 2 8 . Mee tme 6.2. indikaatori täitmine Meetme 6.2 indikaator Meetme indikaatori saavutustase 2020 Meetme indikaatori siht Eesti keele tasemeeksami ( tasemed A2–C1) sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) Allikas : SA Innove 168910 101600 0 0 57,6% 55% Meetme 6.2. raames tagati täiskasvanutele eesti keele kui teise keele õppimiseks vajaliku digitaalse õppevara olemasolu . Pakuti õpetajatug e eesti keele e-õppe kursuse kasutajatele ja toetati e-õppe kursuste kasutamist soodustavate materjalide loomist. Toetati e-kursusi „ Keeletee ˮ ja „ Keeleklikk ˮ . Jätkati eesti keele tasemeeksamite korraldamist ja keeleõppe kulude hüvitamist ning juhiti üle ministeeriumide eesti keele kui teise keele koostöö võrgustiku tööd. Arengukava perioodil suurenes eesti keele tasemeeksamite sooritanute arv. Tasemeeksamile jõudmise ja eksami eduka sooritamise taustal on mitmekülgsed õpiteed, eri keeleõppe võimalused ja ka eksami tegijate toetamine eksamikorraldajate poolt. 4243705 262890 Joonis 1 1 . Eesti keele tasemeeksamite soorita mine . Allikas: HTM 0 0 Joonis 1 1 . Eesti keele tasemeeksamite soorita mine . Allikas: HTM Riigikontrolli 2019. aasta audit t õi välja, et täiskasvanutele mõeldud riiklikult rahastatud eesti keele õppe korraldus on killustatud, koolituste hulk ei vasta vajadusele, terav puudus on kvalifitseeritud õpetajatest ja koolituste rahastamine sõltub oluliselt välisvahenditest . Eesti keele kui teise keele õppes on formaalhariduses kohati probleemiks haridustöötajate ebapiisav eesti keele oskus ja nende vähene valmisolek õpilasi eesti keele kui õppekeele omandamisel toetada. Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel asuti lahendama Riigikontrolli auditis toodud puudusi. Riigikeele nõukojas jätkati regulaarset jätkatud asutustevahelist infojagamist ja arutlet i täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe tõhusama korraldamise üle, et tõsta pakutava keeleõppe tulemuslikkust. Sh arutat i keeleoskustaseme saavutamisele suunatud õppe ja teistel eesmärkidel läbi viidava te keeletegevuste eristamist, prioriteetsete sihtrühmade määratlemist ja nende vajadustele vastava õppe pakkumist, keeleõppe üldise korralduse ühtlustamist. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe on üks e esti keele arengukava 2021–2035 eelnõu tegevussuundi, mida ministeeriumitest juhib HTM . 2020. aastal moodustatud Keeleameti üheks lisa ülesandeks sai täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe valdkonna tegevuste elluviimine. See hõlmab endas nii valdkonna tervikvaate hoidmist ning keeleõppepakkujate ja korraldajate nõustamist kui ka erinevate keeleõppetegevuste korraldamist (nt täienduskoolitused haridus töötajatele). Riigikantselei i nnovatsioonitiimi eestvedamisel arendati 2020. aastal eri ministeeriumide ja nende allasutuste koostöös ideed e-keskkonnast, kuhu saaks tulevikus koondada täiskasvanutele pakutavad eesti keele kui teise keele õppe teenused. Keskkond võimaldaks õppijatel kujundada sujuvamad õpiteed ning keeleõpet korraldavatel asutustel saada parema ülevaate olemasolevatest teenustest ja nende tulemuslikkusest. 2021. aastal jätkatakse nn keelevärava idee arendamist. Et vähendada e esti keele kui teise keele õppe tegevuste killustatus t eri asutuste ja pakkujate vahel, tehti dubleerimist vähendavaid ja tööjaotust par a ndavaid ettepanekuid, mida arvestati ka uue ESF -i perioodi planeerimisel. 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE Arengukava juhtimine koostööpartneritega Lõimumispoliitika planeerimine, analüüs, koostöö korraldamine partneritega ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informat siooni kogumine toimus Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Lõimumisvaldkonna valdkondadevaheli sed strateegili s e d juhtimisorgan id o lid valdkonna arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ juhtkomitee ning juhtrühm, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele olid kaasat ud valdkonna ekspe did eelkõige teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast. Kultuuriministeerium korraldas juhtkomitee ja arengukava juhtrühma tööd nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Arengukava juhtrühma juht on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler. Tehti tihedat koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumisvaldkonna arendamisse kohalikud omavalitsused. 2019. aastal alustas Kultuuriministeeriumis tööd lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühm, kuhu kuulusid 12 ne kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Töötukassa ja INSA esindajad. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimu sid traditsiooniks saanud lõimumisakadeemiad, mille eesmärk o li kord aastas koondada ja koolitada lõimumise ja kohanemisega seotud ministeeriumite ametnikke. Samuti o li olulisel kohal koostöö partneritega ja avalik kaasami ne , sh kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus teis t est rahvus t est inimeste osakaal elanikkonnas on suur . Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud rahvusvähemuste kultuurinõukogu, Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümar laua ja romade lõimumise nõukojaga kujundas vähemusrahvuste kultuuri organisatsioonidele suunatud poliitikat. Perioodil 2018 – 2020 koostati arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ jätkustrateegia eelnõu „Sidusa Eesti arengukava 2021 – 2030 ˮ , mis lisaks lõimumisele käsitleb ka kohanemise, kodanikuühiskonna ning rahvastikutoimingute valdkonda. Arengukava koostamises osalesid kõigi ministeeriumi d e ja Riigikantselei esindajad, teised riigiasutused, mitmed kodanikuühendused ning teadusasutuste esindajad, samuti oli võimalik avaldada arvamust kõikidel huvitatud Eesti elanikel. Osalisi kaasati erinevate kaasamisürituse kaudu (arutelu seminarid, töörühmade ja huvirühmade koosolekud jne) ning arvamusi koguti ka kirjalikult ja koostööd tehti meili vahendusel. Arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ elluviimist toetavaid tegevusi ja arengukava eesmärkide saavutamist monitooriti jooksvalt, sh eksper di arvamuste ja -hinnangute abil, iga-aastaste aruannete ja iga kolme aasta järel tehtavate integratsiooni monitooringute kaudu. Monitooringu te ga vaadeldi arengukava tegevuste elluviimise edukust kõikide arengukavas väljatoodud sihtgruppide ja valdkondade kaupa . Rahvusvaheline koostöö Eesti lõimumispoliitika arvestas Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud õigus- ja tegevus põhimõtete raamistikku. Tihedat koostööd tehti ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seire asjus . Lisaks osales Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku ( European Integration Network) töös ja oli riiklikuks roma kontaktpunktiks (National Roma Contact Point ehk NRCP) ning esindas Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate komitees (CAHROM , al 2020.a ADI-ROM) . Samuti saadi rahvusvahelis i kogemusi erinevatel õppekäikudel. 2018 . aasta sügisel külastasid Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, EAS-i ja INSA esindajad Ontario provintsi valitsusasutusi ja -ameteid eesmärgiga tutvuda Kanada lõimumis- ja rändevaldkonna parima kogemusega . Samal aastal tutvusid eesti keele majade õ petajad ja keele õ ppe eestvedajad Soome keele õ ppepoliitika ning keele õ ppemetoodikatega. 2018. aasta novembri s toimus Euroopa integratsioonivõrgustiku toel õppevisiit Saksamaale koos spordivaldkonna eestvedajatega , et saada kogemus i spordi- ja lõimumisvaldkonna koostööks. 2019. aastal toetas võrgustik Eesti kultuuriasutuste esindajate õppekäiku Portugali, kus tutvuti muuseumite ja raamatukogude lõimumisteenustega. Uussisserändajate tugivõrgustik osales mitmel õppereisil, kus tutvuti Portugali, Soome, Rootsi ja Norra rände-, kohanemis- ja lõimumisalase poliitika kujundamise ning pakutavate teenustega . Rahvusvähemuste kultuurinõukoda korraldas 2019. aasta sügisel väljasõidu Helsingisse, kus tutvuti Soome rahvusvähemuste ümarlaua ja vähemusrahvuste kultuuriseltside tööga. Leedu vähemusrahvuste ümarlaud tutvus oktoobris toimunud õppevisiidil INSA ja Kultuuri ministeeriumi rahvusvähemuste kultuurinõukoja tööga. Uuringud ja analüüsid Alates 2015. aastast, mil võeti vastu arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ , on tehtud kolm integratsiooni monitooringut ning mitme i d lõimumisvaldkonna uuringu i d, samuti toimusid arengukavade ning programmide lõpp- ja vahehindamised. Eesti integratsiooni monitooringud on olnud seotud arengukava seniste mõõdikute kohta andmete kogumisega ja uute mõõdikute seadmisega arengukavale. P ositiivsete näidetena võib tuua Statistikaametile üle antud andmemudelit, mille alusel saadi regulaarselt lõimumist peegeldavaid statistilisi näitajaid, samuti andmete ristkasutami st erinevate andmebaaside vahel, millega saadi uut informatsiooni. Kultuuriministeerium on Statistikaametile üle andnud ka integratsiooni monitooringute andmebaasid aastatest 2008 – 2017 , et muuta andmebaasid avalik u ks. Asutustevahelise koostöö heaks näiteks on Haridus- ja Teadus-, Kultuuri-, Sise- ja Sotsiaalministeeriumi ühiselt ettevalmistatud ning Tallinna Ülikooli ja Rakendusuuringute Keskuse CentAR -i koostatud uuring e esti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe kohta, mille poliitikasoovitusi on ministeeriumid ühiselt läbi vaadanud ja kasutavad järgmiste aastate tegevuskavade koostamisel, sh eesti keele majade tegevuste planeerimisel. 2019. aastal valmis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel analüüs „Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused ˮ . Analüüsi üks järeldustest oli see, et lõimumisvaldkonna sihtrühmade ( vähelõimunud , uussisserändajad, tagasipöördujad ) vajadusi peab senisest konkreetsemalt määratlema, arvestades sihtrühmade tegelikku nõudlust teenuste järele ja kasutades teenus e disaini töövõtte id. EL -i vahendite uuel perioodil tuleb tagada erinevate fondide (ESF, ERF, AMIF jt) sünergia ja üksteise täiendamine, pakkudes sihtrühmale eri fondide aspektidest lähtu des sihitud ja koordineeritud tegevusi. Lõimumis- ja kohanemisteenuste analüüsi teine ettepanek oli tihendada ametkondadevahelist koostööd, kaasates ka kohalikud omavalitsused ja suurendades nende võimekust pakkuda kohanemis- ja lõimumisteenuseid. 2019. aastal esitleti arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ vahehindamise (riigieelarvest ja ESF - ist rahastatavate tegevuste) tulemusi ja selle põhjal teh ti ettepanekuid uue arengukava koostamisel . Civitta Eesti koostatud aruandest selgu s , et aastatel 2014 – 2018 ESF - ist rahastatud kohanemis- ja lõimumisteenustes osalejatest umbes 75% soovitaks samu teenuseid ka teistele. Kohanemisprogrammi läbinud kinnitasid, et nende teadmised Eesti riigi kohta on paranenud. Lõimumiskoolitustel osalejad hindasid eesti keele oskuse paranemist, tunnetasid paremini Eesti kultuuriruumi ning väärtustavad erinevusi kultuuride vahel. Ee stisse saabunud uussisserändajate poolt välja mitmed olulised kohanemist takistavad kitsaskohad, nagu näiteks puudulik informeeritus ja kohati ebapiisav ligipääs erinevatele Eesti avalikele ja erasektori tugiteenustel e . Nii Sise - kui ka Kultuuriministeerium on soovituste põhjal esimesed sammud astunud . T eadlikkuse parandamiseks k ohanemisprogrammist leiti hankepartner erasektorist ning suurendati nõustamisveebi nähtavust. 2020. aastal valmistati ette uus ESF - i periood, mille raames taotles Kultuuriministeerium koos partnerministeeriumi d ega raha lõimumise valdkonna tegevuste ks . Kultuuriministeerium vastutab järgmiste poliitikainstrumentide eest: avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel; keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused eesti keele praktiseerimiseks); uussisserändajate, sh tagasipöördujate kohanemise toetamine kohalikul tasandil; kogukondade vahelised kontaktid; side riigiga; sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine. 2018. aastal tellis Kultuuriministeerium arengukava „ Lõimuv Eesti 2020 ˮ riigieelarvest rahastatavate tegevuste vahehindamise , mille tulemused avalikustati 2019. aastal. Hinnati arengukava riigieelarvest rahastatud tegevuste asjakohasust ja tulemuslikkust perioodil 2014 – 2018 ning selle põhjal esitati rakenduslikud poliitikasoovitused tegevuste jätkamise, täiendamise, lõpetamise või teiste tegevustega asendamise kohta. Arengukava juhtimise ja seire kohta anti kolm soovitust . Tegevuste paremaks planeerimiseks soovitati regulaarselt kaardistada sihtgruppide ootusi ja koguda tagasisidet toimunu kohta. Tehti ettepanek leppida arengukava perioodi alguses kokku, milliseid andmeid iga alategevuse kohta kogut akse ja aruannetes kajastat akse . Soovitati, et sama alaeesmärgi või meetme tegevuste elluviijad analüüsiksid tehtut ja annaksid sellest aru ühiselt. 4 . ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS PERIOODIL 2014 – 2020 Arengukava täitmiseks planeeriti aastateks 2014-2020 finantsvahendeid kokku summas 83 214 282 eurot . Tegelik finantsvahendite kasutus arengukava tegevuste elluviimiseks oli 80 611 062 eurot , vt joonis 12. Joonis 12 . Ar engukava planeeritud ja kasutatud finantsvahendite jaotus Erinevus planeeritud ja kasutatud vahendite vahel on seotud ESFi kohanemis- ja lõimumismeetmete hilisema rakendamisega. Meetmega seotud tegevuste elluviimine pidi algama 2014. aasta sügisel, kuid kuna vajalikud kinnitused saadi alles 2014. aasta lõpus, viibis osa tegevuste käivitamine ja need said sihtrühmale kättesaadavaks planeeritust hiljem. Tegevuste käivitumise hilinemise teiseks põhjuseks oli asjaolu, et mõni käivitatavatest tegevustest nõudis suuremat inimressurssi, kui algselt oli planeeritud, või oli selle vastu huvi suurem, kui oli eeldatud, mistõttu jäi puudu teiste tegevuste käivitamiseks vajaminev inimressurss. Samuti on nii kohanemis- kui ka lõimumistegevustel esinenud ebaedukaid hankeprotsesse ning sobiva partneri otsingud on toonud kaasa katkestusi tegevuste planeeritud käivitamisel või tegevuste järjepidevuses. Lisaks riigieelarvelistele vahenditele vii di arengukava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. EL vahendid moodustasid arengukava kogukulust 15%. Arengukava 2014-2020 . a elluviidud tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium ( 70 146 460 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium ( 1 346 231 eurot), Justiitsministeerium ( 1 507 279 eurot), Siseministeerium ( 7 448 483 eurot) ning Sotsiaalministeerium (162 609 eurot). Esimese alaeesmärgi tegevuste kulud moodustasid 74%, teise alaeesmärgi kulud 12% ning kolmanda kulud 7% kogukuludest. Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud moodustasid 7%, vt jooni s 13. Joonis 13. Lõimumiskava eelarve alaeesmärkide lõikes ERR muukeelsete tele- ja raadiokanalite ning uudisteportaalide kulud ulatusid 55%- ni arengukava kogumaksumusest . Lõimumiskava arendamis- ja administreerimistegevusteks planeeriti 6 061 529 eurot , tegelik kulu oli 5 935 362 eurot ehk 7% arengukava kogukulust. Aruande lisa 1 annab detailse ülevaate perioodil 2014-2020 kasutatud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete ja tegevuste kaupa. 5. ETTEPANEKUD EDASISTEKS TEGEVUSTEKS Ühiskonna sidusus on võtmevaldkondades suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel vähenesid, täiskasvanute eesti keele oskus paranes suurene s ERRi kanalite ( ETV+ , Raadio 4, vene- ja ingliskeelse uudisteportaali ) jälgijate arv ning parane s venekeelse elanikkonna informeeritus nii oma kodukohas kui ka kogu Eestis toimuvast . Oodatust harvemaks jäid eestlaste ja teis t est rahvus t est inimeste kontaktid (eriti vaba aja tegevustes), samuti osalesid teistest teistest rahvustest inimes ed vähe vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides, endiselt on probleemiks vene õppekeelega põhikoolide lõpetajate ja kutseõppurite ebapiisav riigikeele oskus, keelepõhine eraldatus tööjõuturul ning regionaalsed lõhed. Ida-Virumaal on võrreldes muude maakondadega endiselt kõige madalamad lõimumis näitajad: elanike napp keeleoskus, tagasihoidlikud võimaluse eesti keele praktika ks , madal ettevõtlusaktiivsus ja vähene osalu s kodanikuühendustes . Eesti ühiskonna sidususe suurendamiseks on oluline vähendada keelelist eraldatust, sotsiaalmajanduslikku ja regionaalset ebavõrdsust ning toetada elamisväärset ja turvalist elukeskkonda kõikjal Eestis. Uuel perioodil tuleb keskenduda järgmisele : soodusta da eri rahvusrühmade omavahelist suhtlemist vaba l aja l ; toetada vene- ja eestikeelsete kodanikuühenduste võrgustamist ning suurendada teisest rahvusest inimeste osalust eestikeelsetes kodaniku ühendustes ; t oetada eesti- ja venekeelsete õppeasutuste ( lastea iad, üldhariduskoolid) ühiseid projekte; töötada välja ja rakendada lõimumist toetavad teenused kultuuri- ja spordiasutustes; s uurendada tööturuteenuste tõhusust struktuursete probleemide lahendamisel ; t agada lastele, noortele ja täiskasvanutele rohkem mitteformaalse keeleõppe võimalusi , sh huvitegevuses ja spordis ; suurendada KOVide suutlikkust pakkuda teenuseid vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele, nt l aiendada keeleõppevõimalusi omavalitsustes; toetada Ida-Virumaa elanike täiendus- ja ümberõpe t. Neid tegevusi aitab ellu viia teadm us põhine lõimumispoliitika , mis näeb ette järgmisi samme: sihistada paremini lõimumisvaldkonna tegevusi kasutades teenusedisaini põhimõtteid; vaadata üle iga tegevuse maht ja sisu ning hinnata, mil moel on võimalik selle tulemuslikkust suurendada; tellida rakendusuuringuid, mis annavad praktilisi suuniseid tegevuste planeerimiseks või ellu viimiseks ; l uua lõimumisteenuste terviklik süsteem ja tagada info hea kättesaadavus pakutavatest teenustest ; tõsta sihtrühmade teadlikkust lõimumisvaldkonna tegevustest; teha enam koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sh kohalike omavalitsuste, kolmanda ja erasektoriga. left top 0 0 Riigikantselei [email protected] 03.06.2021 nr 1-11/1325-1 Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuande esitamine Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Protokolliline otsus 1 lehel 2. Aruande seletuskiri 4 lehel 3. Aruanne 66 lehel 4. Aruande lisa 1 (xlsx-fail) Artjom Tepljuk 628 2266 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Eelnõu ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja ... . juuni 2021 nr Päevakorrapunkt nr Lõpparuanne lõimumisvaldkonna arengukava “Lõimuv Eesti 2020” täitmise kohta 1. Võtta teadmiseks kultuuriministri esitatud lõpparuanne lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” täitmise kohta. 2. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud lõpparuanne ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Taimar Peterkop peaminister riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuande juurde Sissejuhatus Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi arengukava) üldeesmärk on lõimunud ja sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Arengukava on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätkudokument. Arengukavas esitatakse Eesti lõimumispoliitika valdkondlikud tegevussuunad aastateks 2014–2020. Arengukava ja selle rakendusplaani on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud kolmel korral: 29. detsembri 2014 korraldusega nr 582 aastateks 2014–2017, 16. mai 2016 korraldusega nr 161 perioodiks 2016-2020 ning 17. mai 2018 korraldusega nr 125 aastateks 2018–2020. Lõimumiskavas sätestatu kohaselt esitas kultuuriminister Vabariigi Valitsusele kord aastas lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Käesolev aruanne on kogu perioodi 2014-2020 kokkuvõttev lõpparuanne, mis annab ülevaate arengukava ja rakendusplaani mõõdikute täitmisest, sihtotstarbelistest tegevustest ja kasutatud vahenditest aastatel 2014–2020. Lõpparuande koostamisel lähtuti arengukava visiooni, alaeesmärkide ja indikaatorite struktuurist ning võeti arvesse Vabariigi Valitsusele esitatud arengukava aastaaruandeid ning rakendusplaane, samuti valdkondlike uuringute ning arengukava vahehindamiste tulemusi. Aruande esimeses ja teises peatükis keskendutakse alaeesmärkide, arengukava ja rakendusplaani meetmete täitmisele ning tuuakse välja ajavahemiku 2014-2020 olulisemad tegevused. Kolmandas peatükis antakse ülevaade juhtimis- ja arendustegevustest: uuringutest ja vahehindamistest ning arengukavaga seotud haldustegevustest. Neljandas peatükis analüüsitakse arengukava kulusid ja viiendas tehakse ettepanekud järgmiseks perioodiks. Arengukava ja rakendusplaani lõpparuande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti ja Integratsiooni Sihtasutuse ning Eesti Rahvusringhäälingu esitatud andmete põhjal. 1 Aruande lisa 1 annab ülevaate aastatel 2014–2020 kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Lisas 1 sisaldub 2020. a tegevuste kirjeldus ja info rakendusplaani täitmisest. Seletuskirja koostas kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-post [email protected]). Ülevaade arengukava elluviimisest perioodil 2014-2020 Arengukava täitmiseks planeeriti aastateks 2014-2020 finantsvahendeid kokku summas 83 214 282 eurot. Tegelik finantsvahendite kasutus arengukava tegevuste elluviimiseks oli 80 611 062 eurot. Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viidi arengukava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. EL vahendid moodustasid arengukava kogukulust 15%. Arengukava 2014-2020. a elluviidud tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (70 146 460 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (1 346 231 eurot), Justiitsministeerium (1 507 279 eurot), Siseministeerium (7 448 483 eurot) ning Sotsiaalministeerium (162 609 eurot). Esimese alaeesmärgi tegevuste kulud moodustasid 74%, teise alaeesmärgi kulud 12% ning kolmanda kulud 7% kogukuludest. Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud moodustasid 7%. Arengukava ja selle rakendusplaani mõõdikute täitmine Lõimumiskava 15 indikaatorist täideti täielikult kuus, osaliselt samuti kuus ning kolm indikaatorit jäid alla 2020. aasta baastaseme. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid täideti vaid osaliselt või jäi täitmata, on üldine olukord lõimumisvaldkonnas püsinud stabiilsena. Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades suurenenud:  valdav osa nii eestlastest kui ka teistest rahvustest elanikest oli keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad;  kasvas aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv (2011. a 36% → 2020. a 41%);  vähenesid tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel;  vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv1 ja suurenes Eesti kodanike arv;  võrreldes 2015. aastaga kasvas avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel eestlastel 35%→ 47% ja teistel rahvustel 62% →66%;  72% kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajatest hindasid, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud (2020. a sihttase on 70%). 1 Määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes eelkõige tulenevalt demograafilistest protsessidest. 2 Arengukava rakendusplaani 25 indikaatorist täideti täielikult 14, osaliselt 9 ja 2 indikaatorit jäid täitmata. 11 meetme tegevustega kujundati lõimumist toetavaid hoiakuid, suurendati vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate teadmisi Eestist ja kohaliku meedia tarbimist, parandati sihtrühmade eesti keele oskust:  kasvas positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste seas;  suurenes enesehinnanguline informeeritus nii oma kodukohas kui ka Eestis toimuvast;  kasvas ERRi kanalite jälgitavus teistest rahvustest inimeste seas2;  ETV+ tõusis olulisuseks (2017 44%, 2020 55%)3 ja usaldusväärseks kanaliks teistest rahvustest inimeste silmis;  Raadio 4 säilitas suurima auditooriumiga venekeelse raadiojaama positsiooni, 2020. aastal kuulas Raadio 4 nädalas 28% venekeelsetest kuulajatest;  ERRi venekeelse uudisteportaali rus.err.ee külastajate arv oli 2020. aastal kuus korda suurem kui 2016. aastal ning ingliskeelse portaali news.err.ee külastajate arv samas ajavahemikus viiekordistus.  suurenes rahvusvähemuste huvi oma kultuuri vastu ja kasvas positiivse rahvusidentiteediga inimeste arv;  kohanemis- ja lõimumisprogrammide koolitustel osalenutel paranes eesti keele oskus ja sagenes selle kasutus; samuti on suurenesid teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta;  kasvas eesti keele tasemeeksami sooritanute arv;  kasvas eestikeelsete tundide osakaal eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimunud keelekümblust;  parenes vene õppekeelega gümnaasiumite abiturientide eesti keele oskus. Lahendamata kitsaskohtadeks jäid erinevast rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid (eriti vabal aja tegevustes), teistest rahvustest inimeste madal osalus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides. Arengukava perioodil suurenes erinevus madala haridustasemega mõtteõppivate 18-24-aastaste eesti ja muu emakeelega noorte vahel (6,8% eesti emakeelega noortest ja 9,8% eesti keelest erineva emakeelega noortest). Haridusvaldkonna mõõdikud on osaliselt täidetud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus on pisut paranenud, kuid see ei ole kõigil õpilastel piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Endiselt on probleeme tugiteenuste kättesaadavusega muu emakeelega lastele ja õpetajate eesti keele oskusega. Vene õppekeelega põhikooli lõpetanud kutseõppijate eesti keele oskuse parandamine nõuab endiselt tähelepanu. Üle poole kutsekoolide lõpetanuist ei omandanud tööks või edasiõppimiseks vajalikku eesti keele oskust. Vene õppekeelega õpilased jäid eesti õppekeelega õpilastest veidi rohkem kui ühe õppeaasta võrra maha. PISA 2018 uuringus olid eesti koolide õpilaste tulemused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes oluliselt paremad kui vene õppekeelega õpilaste omad. 2 Kui 2016. aastal vaatas ERR-i telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 18,6% muust rahvusest inimestest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2020. aastal jälgis ERR-i telekanaleid 31,9% samast grupist. 3 ETV+ (vähemalt 15 minutit) nädalas vaadanud mitte-eestlaste vanuses 4+ keskmine arv 2016. aastal oli 14,3% ja 2020. aastal 28,1%. 3 Uuel perioodil tuleb keskenduda järgmisele:  soodustada eri rahvusrühmade omavahelist suhtlemist vabal ajal;  toetada vene- ja eestikeelsete kodanikuühenduste võrgustamist ning suurendada teisest rahvusest inimeste osalust eestikeelsetes kodanikuühendustes;  toetada eesti- ja venekeelsete õppeasutuste (lasteaiad, üldhariduskoolid) ühiseid projekte;  töötada välja ja rakendada lõimumist toetavad teenused kultuuri- ja spordiasutustes;  suurendada tööturuteenuste tõhusust struktuursete probleemide lahendamisel;  tagada lastele, noortele ja täiskasvanutele rohkem mitteformaalse keeleõppe võimalusi, sh huvitegevuses ja spordis;  suurendada KOVide suutlikkust pakkuda teenuseid vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele, nt laiendada keeleõppevõimalusi omavalitsustes;  toetada Ida-Virumaa elanike täiendus- ja ümberõpet. Neid tegevusi aitab ellu viia teadmuspõhine lõimumispoliitika, mis näeb ette järgmisi samme:  sihistada paremini lõimumisvaldkonna tegevusi kasutades teenusedisaini põhimõtteid;  vaadata üle iga tegevuse maht ja sisu ning hinnata, mil moel on võimalik selle tulemuslikkust suurendada;  tellida rakendusuuringuid, mis annavad praktilisi suuniseid tegevuste planeerimiseks või elluviimiseks;  luua lõimumisteenuste terviklik süsteem ja tagada info hea kättesaadavus pakutavatest teenustest;  tõsta sihtrühmade teadlikkust lõimumisvaldkonna tegevustest;  teha enam koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sh kohalike omavalitsuste, kolmanda ja erasektoriga. 4