Kiri

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 02.06.2021 / 2-2/14-82; Riigikantselei / 02.06.2021 / 7-1.1/21-01320 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine kultuuriministrile (AP 82) Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 27.09.2021 Lisainfo: Riigikogu seitsme liikme arupärimine taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.06.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], Anneli Ott Kultuuriminister 31. mail 2021 ARUPARIMINE Taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta Austatav kultuuriminister! Muinsuskaitseseaduse § 3 utleb muu seas, et kultuuripärandi väartustamine ja sailitamine on Uhiskonna Uhine kohustus, kultuuriparandi sailitamine ja teadvustamine hoiab alal riigi fling tema piirkondade identiteeti ja eripära fling kindlustab praegustele ja tulevastele polvedele mitmekesise fling kultuurimalu kandva elukeskkonna, ning et riik ja kohaliku omavalitsuse uksused arvestavad oma ulesannete taitmisel kultuuriparandi kui avaliku vaArtusega fling teevad omavahel koostood, et toetada kultuuriparandi sailimist ja kasutuses hoidmist. Lisaks kohustab Euroopa arhitektuuriparandi kaitse konventsioon Eestit rakendama terviklikku muinsuskaitsepoliitikat, edendab arhitektuuriparandi taastamise ja hoolduse programme, tunnistab arhitektuuriparandi sailitamist, parendamist ja heakorrastamist kultuuri-, keskkonna ja planeerimispoliitika Uhe olulise aspektina fling aitab kaasa traditsiooniliste oskuste ja materjalide rakendamisele ja arendamisele kui arhitektuuriparandi tuleviku seisukohalt olulistele abinoudele. Samuti kohustab see tingimusel, et parandi arhitektuursele ja ajaloolisele kuljele on osutatud piisavalt tahelepanu, Eestit kaasa aitama, kus voimalik, vanade ehitiste uue kasutuse andmisele. Vabariigi Valitsuse 22. oktoobril 2002 heaks kiidetud dokument ,,Eesti arhitektuuripoliitika” seab eesmarkideks kasitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse tihe osana ning sailitada ja kasvatada selle vaärtust, ning parandada soodustavate meetmetega arhitektuuripiirandi kui rahvuskultuuri ajaloo tihe kandja sailitamist. Eesti arhitektuuriparandi seas töuseb esile mdc rikkalik taluarhitektuur, mis on paijudes Eesti paikades suurel maaral meie päevini sailinud. Unikaalseks kogu maailma arhitektuuriajaloos tuleb sealjuures pidada rehielamut. Nii on kunstiajaloolane Kaur Alttoa toonud esile Eesti panusena maailma arhitektuuriajaloos esile kaks nahtust: terrakotaskultptuuride poolest rikkaliku Tartu Jaani kiriku ja rehemaja. Etnograaf Juta Saron on rehielamut nimetanud unikaalseks ja naabrite omast oluliselt erinevaks arhitektuurinahtuseks. Ule aastate on paijud kunstiajaloolased ja muinsuskaitsjad juhtinud tahelepanu, et taluarhitektuur on Eestis ebapiisavalt kaitstud. Naiteks on Eestis kaitse alla vOetud 5277 ehitismalestise hulgas vaid 21 rehielamut, millest 11 asub Koguva kUlas Muhumaal. Samal ajal on maaehituspArandi andmekogus inventeeritud tile 700 sAilinud rehielamu, mis jagunevad samas geograafihiselt väga ebauhtlaselt: nii on Laanemaal inventeeritud tile 100 rehielamu, Viljandimaal aga ainult tiks ja Valga- fling VOrumaal ei uhtegi (arvestamata asjaolu, et mOne rehielamu informatsioon ei ole omanike palvel avalikult kattesaadav). Hinnanguliselt on Eestis sailinud tile 7000 rehielamu, mis tahendab, et neist on inventeeritud vaid ktimnendik, kaitse alla vOetud aga 0,3%. KOikvOimalikke taluarhitektuuri mOiste alla mahtuvaid malestisi on kaitse alla vOetud alla 250. Aruparimine Tulemusena on suur osa vaArtuslikust Eesti arhitektuuripilrandist lagunenud, lagunemas vöi asjatundmatult umber ehitatud. Varemeisse jaanucl ja kokku vajunud polised rehielamud paijude LOuna-Eesti teede ääres ei ole Uksikjuhtumid, vaid karm reaalsus. Paraku on paijudel juhtudel parandit kahjustanud ka omaniku vahene teadlikkus ehitise vaärtusest fling olemusest. Tanuvaame on 2019. aastal Muinsuskaitseameti kaivitatud taluarhitektuuri sailitamise toetus, millega toetatakse taluelamute alguparase katuse taastamist. Siiski on toetuse saaj ate hulk ja sihttegevused piiratud fling eeldavad omaniku omafinantseeringut rohkem kui poole ulatuses — see ei asenda paraku vajalikku ule-eestilist programmi taluarhitektuuri vaartustamiseks ja sailitamiseks. Vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan kultuuriministrile jilrgnevad kusimused: 1. Mis pOhjusel moodustavad taluarhitektuuri malestised kaitstavatest ehitistest nii vaikese osa ning kas ja kuidas on kavas taluarhitektuuri kaitset laiendada? 2. Millised programmid lisaks olemasolevale taluarhitektuuri sailitamise toetusele on kavas algatada, et toetada eraomanikke vaartusliku taluarhitektuuri taastamisel ja sailitamisel? 3. Mis tahtajaks plaanitakse lopule viia rehielamute inventuur maaehitusparandi andmekogus, et oleks voimalik uhtlaselt hinnata en Eesti piirkondades sailinud rehielamute kaitsevajadust? 4. Kuidas on tagatud maaehitusparandi andmekogus inventeeritud, kuid muinsuskaitse alla vOtmata valla- ja koolimajade arhitektuuriparandi sailitamine? 5. Kuidas kavatseb valitsus appi tOtata paijudele havimisohus taluarhitektuuri objektidele, mida ahvardab lahemate aastate jooksul oht varemeisse jaAda? 6. Milliste meetmetega on plaanis tOsta inimeste teadlikkust taluarhitektuuri vaärtusest? Lugupidamisega - ?74 \C MJ: — C — I 7 b-\ Li& i/n Z-abte L. iAk’j  Hr Taimar Peterkop .05.2021 nr 2-2/14-82 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimise kultuuriminister Anneli Otile. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisa: arupärimine kahel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected]