Kiri

Ettepanekud KULTUURI ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU täiendamiseks Ettepanek on täiendada alltoodud art i klit järgnevaga ( sinise värviga ja allakriipsutusega esile tõstetud ) . Lk. 3. SISSEJUHATUS Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine tugineb koostööle, teadmistele , kultuuri materjaal -tehnilisele baasile, milleks on leiutised ning tehniline looming laiemalt ja pikaajalisele vaatele. Riik langetab kultuuripoliitilisi otsuseid läbipaistavalt, kõiki oluliste valdkondade esindusorganisatsioone k aasavalt , p a endlikult , leidlikkust kasutades ja teadmistepõhiselt . Läbipaistvus tähendab selgeid põhimõtteid, võrdset kohtlemis t ning otsuste argumenteeritud põhjendamist. Kaasav poliitikakujundamine seisneb sisulises dialoogis valdkonnaga, esindus ja arendusorganisatsioonide esindajate ning teiste kult uurivaldkonna professionaalide kaasamises aruteludesse ja otsustusprotsessidesse. Teadm istepõhisus eeldab süsteemselt kogutud andmeid ja läbiviidud uuringuid ning mõjuanalüüse. Strateegilised lähtealused … Lk.4. ekspordivõimekuse arendamist, digilahenduste ja kodumaiste leiutiste, inseneri kunsti saavutuste, uute tehnoloogiate väljatöötamist ning kasutuselevõttu. Kultuuri- ja loomesektor toetab Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise maine kujunemist ning loob olulist lisaväärtust teiste majandusharude konkurentsivõime kasvuks. … Lk.6. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA PEAMISED TRENDID ● Kultuurivaldkonna professionaalide , nende hulgas leiutajate , juhendajate ja eestvedajate pealekasv on väike, nende tööd ei väärtustata ühiskonnas piisavalt ning töötingimused ei motiveeri noori valdkonda sisenema ega sinna jääma. Eriti põletav on see probleem maapiirkondades. … ● Kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine pole piisavalt tagatud. See puudutab muuhulgas nii museaalide hoiutingimusi, insenertehnilise loomingu näidiste dokumenteerimist, digitaliseerimist ja säilitamise olukorda, väljaannete säilitustingimusi raamatukogude hoidlates ja digitaalarhiivis kui ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestisi. ● Eesti keelest erineva emakeelega inimeste lõimumine Eesti info- ja kultuuriruumi ning seeläbi ühiskonda tervikuna on pikaajaline protsess, millesse tuleb jätkuvalt panustada. E rineva emakeelega meesoost isikute puhul aitaks nende lõimumisele kohaliku kultuuriga oluliselt kaasa osalemine insenerte hnilise loominguga tegelevates gruppides ja MTÜ’des . Lk.10. … 2. Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline , . P iisavalt pole tagatud, seda eriti tehnilise loominguga seotud kultuuripärandi osas, on kultuuripärandi p ikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on väärtustatud ja teaduslikult uuritud, avaldatakse ja uuritakse Eesti kultuuri seisukohast olulisi tüvitekste. … 3. Kultuur i, ja loovus e ja leidlikkuse r oll ühiskonna arengus on pole piisavalt v äärtustatud . Kultuur , j a loovus ja leidlikkus on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele, sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule ning rahvusvahelisele kuvandile. Seetõttu vajab valdkond suuremat tähelepanu ja riiklikku tuge. (alalõik mõõdikud) Töötada välja mõõdikute süsteem tehnilise loomingu ja leiunduse arendamise tagamiseks … Lk.11. T EGEVUSSUUNAD 1. TUGEV JA TOIMIV KULTUURIELU 1.1. Toetame kultuuri - ja leiundus valdkonna asutusi, organisatsioone, loovisikuid ja ettevõtteid erinevate kriisidega, sh COVID-19 kriisiga toimetulekul, taastumisel ning kriisi pikaajaliste mõjudega kohanemisel. Tõstame valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tuleviku kriisideks valmistumiseks. Olenemata kriiside olemusest ja kestvusest on eesmärgiks tagada Eesti mitmekesine kul tuuripilt ja uuendusvõimelisus. … 1.4. Toetame kultuuri - ja leiutamis valdkonna vabakutseliste toimetulekut ja arendame paindlikku sotsiaalsete tagatiste süsteemi. Kohandame seadusandlust vastavalt muutuvatele tööturu vajadustele ja töövormide paindlikumaks muutumisele, et tagada kõikidele kultuurisektoris töötavatele inimestele sotsiaalsed garantiid (sh ravikindlustus ja pension) sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest ja lepinguvormist (sh ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal). Tagame vabakutselistele ravikindlustuse, kui nad suudavad oma tegevusega teenida tulu mahus, mis võimaldab aasta peale kokku katta ravikindlustuse tagava miinimummakse sõltumata teenitud tulu ebaregulaarsuses t. 1.5. Ajakohastame loometoetuste süsteemi loovisikute paindlikumaks toetamiseks ja suurendame loomepalkade meetmete mahtusid tööturutõrkega valdkondades, sh tõstame kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu. Loome toetuste süsteemi tehnilise loomega tegelejatele ning leiutajapalga vabakutselistele leiutajatele. 1.6. Kaasajastame Eesti intellektuaalomandi ja autoriõiguste raamistikku lähtuvalt rahvusvahelistest ja Euroopa Liidu normidest. Muutused intellektuaalomandi ja autoriõigusi puudutavas seadusandluses peavad arvestama kaasaegse ja kiirelt digiteeruva maailma vajadusi ning võimalusi, luues Eesti leiutajatele, autoritele, tootjatele ning esitajatele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul võrdsed konkurentsitingimused, toetades loomepõhist ettevõtlust ning kaitstes õiguste huve ja loomingut. Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning arendame uusi tehnoloogiaid loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses . 1.7. Loome paremad ja mitmekülgsemad võimalused tehnilise loomingu ja kultuurivaldkonnas tegutsejate oskuste ja teadmiste arendamiseks, rahvusvahelise oskusteabe vahendamiseks ning elukestva õppe võimaluste mitmekesistamiseks, sh kultuurikorraldajate juhtimisalase täiendusõppe võimaluste laiendamiseks koostöös ülikoolide ja erasektoriga. Toetame tehnilise loomingu ja kultuuritegijate ja loovisikute enesetäiendamist ja töötamist välisriikides (s h Lk.12. residentuuriprogrammides osalemist), mis aitab tagada loomeprotsesside elujõulisust, kohaliku kultuurielu rahvusvahelisust ja välispartnerite teadlikkust Eesti kultuurist. Toetame kultuuriasutusi ja -organisatsioone mitteformaalse õppe (sh täiskasvanuhariduse) pakkumisel, et tagada inimeste valmisolek tulevikutööks ning kohanemiseks majanduse struktuurimuutustega. 1.8. Võtame eesmärgiks laste- ja noortekultuuri tervikliku arendamise, tagamaks igale lapsele ja noorele juurdepääs mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile ning tehnilisele loomingule nii tegija kui osasaajana sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest. Laste ja noorte mitmekülgne kultuuris osalemine on läbimõeldud ja süsteemselt toetatud eri kultuurivaldkondade lõikes, lapsed ja noored on aktiivselt kaasatud loomeprotsessidesse. Kultuuri- ja mäluasutuste haridusprogrammid on tihedalt lõimitud üldharidusse. 1.9. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust ja soodustame eakate aktiivset osalemist tehnilises loomingus ja kultuuris. Vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb, mistõttu on oluline tagada kultuuri ja tehnilise loomingu kättesaadavus sõltumata vanusest. Arvestame eakate vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel. … 1.12. Toetame tehnilises loomingus ning kultuurivaldkonnas digipööret ja arendame digikultuuri terviklikult ja koordineeritult. Edendame valdkonna arengut digipädevuste arendamise, uute formaatide väljatöötamise, digisisu loomise ja vahendamise abil. Oluline on Eesti kultuuri kättesaadavuse laiendamine digitaalsetel platvormidel. Soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust. 1.13. Aitame kaasa Eesti kultuuri ja tehnilise loomingu rahvusvahelistumisele. Eesti kultuuri arenguks ja selle rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik tihe kontakt välismaailmaga. Huvilistel ja professionaalidel kogu Eestis peavad olema head võimalused Lk.13. rahvusvahelises kultuurielus osalemiseks, mistõttu arendame ning toetame kultuuri rahvusvahelistumist, sealhulgas rahvusvahelise osalusega sündmuste toimumist Eestis, kontaktvõrgustike arengut ja rahvusvahelisi koostööprojekte Eestis ja väljaspool. Peame oluliseks tehnilise loomingu ja kultuurivaldkonnas tegutsejatele võimaluste loomist ning valdkonna konkurentsivõimelise arengu toetamist rahvusvahelisel areenil. Loome eeldused esinduslikuma osa maailmakultuuri paremikust kättesaadavuseks eesti keeles ja võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile võimalikult laias ulatuses nii külalistele, erineva keele- ja kultuuritaustaga elanikele kui ka rahvusvahelisele publikule. Välisriikides elavatele rahvuskaaslastele ja Eesti sõpradele ning e-residentidele loome võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti kultuurielus. 1.14. Toetame kultuuriajakirjanduse , tehnilise loomingu ning leiunduse populariseerimise j a professionaalse kultuurikriitika arengut, eesmärgiga suurendada kultuuri nähtavust meedias. Riiklikult toetatud kultuuriajakirjanduse eesmärgiks on tutvustada ja mõtestada erinevate kanalite kaudu Eesti ja maailma kultuuri. Avalik-õigusliku meedia eesmärk on otsida kultuurivaldkondadega nende võimestamiseks uusi koostöövorme. Oluline avalikku väärtust loov leiundus ja innovatsioonivaldkond on meediainstitutsioonide koostöö haridussektoriga Eesti kultuuri arengut toetavate õpimaterjalide loomiseks ja vahendamiseks. 1.15. Lähtume tehnilise loomingu ning kultuurivaldkonna rahastamisel ennekõike tegevuse sisust, mitte omandivormist. Kultuurivaldkonna rahastamise alused peavad olema läbipaistvad ja selged. Peame oluliseks Euroopa Liidu vahendite kasutamist kultuuri arendamisel ning aitame igakülgselt kaasa Eesti kultuuriorganisatsioonide võimekusele rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks, sh omafinantseeringu osalisele katmisele ja projektide ettevalmistamisele. Käivitame kiirendi tüüpi rahastusmudeli , mis võimaldab eri kultuuriasutustel ja -organisatsioonidel sooritada arenguhüppeid ning katsetada uuenduslikke lähenemisi. 1.16. Lähtume põhimõttest, mille kohaselt Eesti Kultuurkapitali toimimise ja eelarve kujunemise aluspõhimõtteid ei muudeta. Sõltumatute sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega Kultuurkapital panustab Eesti kultuuri arenguvõime ning elujõu tagamisse. Kultuuri rahastamisel toetab Kultuurkapital eelkõige kõikide oluliste kultuurivaldkondade loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. 1.17. Soodustame eratoetajate kaasamist tehnilise loomingu ja kultuurivaldkonna arendamisse. Kultuuri toetamine peab Eestis olema prestiižne, populaarne, soodne ja arusaadav, toetussummast või toetaja administreerimisvõimekusest sõltumata. Kultuuri soovivad rahaliselt panustada nii pühendunud metseenid, ettevõtted kui ka kultuuriavalikkus laiemat. Algatame seadusandlikke muudatusi, mis toetavad kultuuri rahastamist ettevõtete ja eraisikute poolt. Riik kaalub süsteemi, mis võimaldaks tööandjatel sarnaselt sportimisvõimalustele katta maksuvabalt töötajate kultuuris osalemise võimalusi, kuna sellel on positiivne mõju nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele. Kultuuritoodetele ja -teenustele kehtivad maksumäärad (sh käibemaks) peavad tagama Eestile rahvusvahelises konkurentsis võrdsed võimalused. 1.18. Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumiotsuste tegemisel järgime kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, hinnates kultuuripärandit ja luues heade ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi. Avalik sektor peab hakkama eeskujuks kvaliteetse ruumi tellija ja kujundajana. Ruumipoliitika ja valdkondlikud ruumiotsused on sidusad ja tasakaalustatud. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide … Lk.14. 2. HOITUD JA HINNATUD KULTUURIMÄLU 2.1. Loome soodsad tingimused kultuuripärandi , kaasaarvatud tehnilise loome, pikaajaliseks füüsiliseks ja digitaalseks säilitamiseks ning vaba juurdepääsu tagamiseks. Toetame muuseumide, raamatukogude ja teiste mäluasutuste säilitamisvõimekuse arendamist ning arendame lisaks kesksetele digimis - ja konserveerimisteenustele välja keskselt korraldatud säilitamisteenuse. Rajame tänapäevastele hoiutingimustele vastavad pärandihoidlad, mis kindlustavad kultuuripärandi pikaajalise säilitamise optimaalselt ja kuluefektiivselt ning innovaatilisi lahendusi kasutades. 2.2. Toetame eri liiki kultuuri - ja tehnilise loome m älestiste ning kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamist ja vastutustundlikku arendamist. Suurendame mälestiste korrastamiseks ette nähtud riiklikke toetus t i vähendamaks halvas või kriitilises seisus mälestiste osakaalu. Toetuste eraldamisel võtame aluseks ennekõike mälestiste kultuurilise olulisuse, objektide seisukorra ja pikaajalise ühiskondliku mõju. Eelistame riiklike ja Euroopa Liidu toetuste puhul investeeringuid, millega kaasneb kultuuriväärtuslike hoonete , tehniliste rajat iste ning süsteemide korrastamine ja kasutusele võtmine. 2.3. Avame digitud tehnilise loome ja kultuuripärandi võimalikult vabaks ja laialdaseks uuskasutuseks kogu elanikkonnale, et võimaldada pärandi seostamist elava nüüdiskultuuriga ning uute kultuurivormide ja tähendussüsteemide orgaanilist väljakasvamist pärandkultuurist. Toetame digitud pärandi uuskasutuse kampaaniate ja sündmuste korraldamist, materjali väljapakkumist enamkasutatud digikeskkondades ning digikultuuri ja teiste uuskasutusvormide kaasamist kunstiõppesse üldharidussüsteemis. Peame oluliseks autorite õiguste ja huvidega arvestamist pärandi avaldamisel. 2.4. Soodustame digitaalsete kultuuriandmete avaldamist av a a a ndmetena . Toetame Eesti kultuuripärandi suurkorpuste uurimist uute andmeanalüüsi meeto ditega, et jõuda Eesti kultuuri , kultuuri aluseks oleva tehnilise loomingu arenguloo ja tänapäeva uurimisel uute lahendusteni ning seotud kultuuriteenuste osutamiseni. … Lk.15. … 2.10. Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimus t e võimalusi. Eesti kultuuri säilimine ja areng toetub leidlikkusele, loovusele, sünteesivõimele, kõrgetasemelisele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Soodustame teadus- ja arendustegevuse rakendamist kultuuri väljendusvormide mitmekesistamisel ning edendamist ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel. Koostöös ülikoolidega peame oluliseks loovuurimust kui uurimistöö vormi, mis aitab arendada uusi kultuurivorme, avada ühiskondlikke protsesse uutel viisidel, mõista loomevaldkondade seoseid teiste valdkondadega (majandus, inseneeria , tehnoloogia jt) ning loomepraktika mõju haridusele, elukeskkonnale ja elukvaliteedile, tuues seeläbi esile loomepraktika väärtuse ühiskonnale. 3. KULTUURI JA LOOVUST VÄÄRTUSTAV ÜHISKOND … 3.2. Toetame koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikoolidega rahvusvaheliselt silmapaistva ning valdkondade ja ühiskonna vajadustele vastava kultuurialase kõrghariduse ja teadustegevuse arendamist. Soodustame ühisõppekavade loomist , õppe - ja infomaterjalide kättesaadavust kõigile õpihuvilistele eestimaalastele, teadus- ja haridustaristu ristkasutust, tudengite ning õppejõudude õppe- ja teadustegevuse alast rahvusvahelist koostööd ja kultuurivaldkonna teadmussiiret. Täiend- ja kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks edendame koostööd kultuurivaldkondade ekspertide ning kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel, arvestades piirkondlikke eripärasid, eri vanuse - ja huvi gruppide ootusi ning tööturu vajadusi. Kvaliteetne haridus panustab inimeste ja ühiskonna heaolusse . Lk.16. … 3.5. Kujundame mitmekesist ja kvaliteetset inforuumi. Eesti elanikel on omakeelsele meediasisule hea juurdepääs, kõigil Eesti elanikel peab olema võimalik tarbida nii üleriiklikku kui ka kohalikku meediat erinevates vormides. Eesti vahendatud inforuum peab olema mitmekesine, pakkudes elanikele erinevates vormides ja žanrites rikkalikku ning tä henduslikku materjali Eesti elu st ja sündmustest teavitamiseks seletamiseks ja uute väljavaadete tutvustamiseks kujundamiseks . Eesti meediainstitutsioonide toimetuspoliitika peab olema vaba ja sõltumatu. Eesti meediasüsteem peab olema mitmekesine, koosnedes elujõulistest üleriiklikest ja kohalikest meediainstitutsioonidest, nii erameediast kui ka avalikku teenust pakkuvatest väljaannetest, kanalitest ja platvormidest, nii mitmekesisest erialameediast kui ka laiemale publikule suunatud üldhuvimeediast , nii suurtest levikanalitest kui ka sõltumatutest sisutootjatest. Meediapoliitika eesmärk on erinevate institutsioonide täiendavus ning vastastikku kasulik koosmõju. Oluline on säilitada Eesti inforuumi sisemine seostatus ning vältida killustumist. Arenevad osalusmeedia vormid peavad võimaldama elanikel meediasisu loomes mitmekülgselt ja meediapilti laiendavalt kaasa lüüa. Samas tuleb vältida valeuudiste ja libameedia vormide levikut, erirõhk peab olema laiema meedia- ja infokirjaoskuse edendamisel. Inforuum peab olema hõlpsalt juurdepääsetav ka vaegkuuljatele ja -nägijatele. … 3.7. Loomeettevõtluse ja tehnilise loomingu arendamine ning loomemajanduse tihedam sidumine teiste valdkondadega. Kultuur , leidlikkus ja loovus on nüüdis - ja tulevikumajanduse eestvedajad , kultuuri loodud tähendus- ja suhtlusruumid vormivad ja veavad suurt osa digiajastu innovatsiooni ja teenusmajanduse arengut. Oluline on kaasata kultuuri- ja loomevaldkondade eriteadmisi ning loovust kui kompetentsi riiklikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi, et pakkuda uudseid lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Riik panustab alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisse, toote- ja teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu, jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse. Peame oluliseks erakapitali kaasamise ja finantsinstrumentide kasutamise võimekuse kasvu. Soodustame klastrite ja koostöövõrgustike toimimist ning valdkondade üleseid koostöömudeleid, sealhulgas teiste sektorite ning teadus- ja Lk.17. arendusasutustega. Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem peab olema tõhus, paindlik ja ettevõtluse ökosüsteemiga koostoimiv. Peame oluliseks tugiteenuste kvaliteeti ja regionaalset kättesaadavust ning vastavust eri arenguetappides olevate loomeettevõtjate vajadustele. … 3.12. Teadvustame kultuuri , insenerikunsti kui tehnilise loomingu ja loovuse rolli vaimse ning füüsilise tervise edendamisel. Kultuurielus osalemisel on positiivne mõju inimese tervisele, rahulolule ja enesehinnangule. Aitame kaasa vaimset ja füüsilist tervist hindava ja edendava kultuurikeskkonna loomisele. … 3.14. Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust. Lk.18. 3.15. Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda. Koostas Kalle Köömnemägi Eesti Leiutajate Liit MTÜ Juhatuse liige Tel.: +372 56600602 e-post: [email protected] Täiendusettepanek Kultuu ri arengukava 2021-2030 eelnõu LISA 1 VALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS Lisada dokumen ti artikkel TEHNILINE LOOMING Üldist Tehniline looming on i nimeste leidlikkuse väljendus . Leiutamine on t ehniline looming , mis väljendub seoste loomise kunst is . K õrgetasemelisi tehnilise looming u saavutusi hinnatakse kui insenerikunsti meistriteoseid . Kultuuri ideeline ja materiaalne baas toetub leidlike inimeste - leiutajate loo min g ule - leiutistele , mi s on insenertehnilised lahendused ehk insenerikunsti tulemid . Nende olemasolul ja skaleerimisel saab võimalikuks uuenduslikkus ehk inno vatsioon ning seeläbi kultuuriline areng . Ees t is on Eesti leiutajate eestkõne lejaks MTÜ Eesti Leiutajate Lii t mis tegutseb aastast 1998. Näiteks Eesti Vabariigis on tehniline looming läbi aegade kõrgelt hinnatud olnud . Oleme kaasmaalaste leiutiste üle uhked : Schmidti kaamera ( Bernhard Schmidt), Minox’i fotoaparaadi ( Walter Zapp ), või hiljutisest ajast, lacto bacillus p iimhappebakter ME-3’e (Epp Songisepp , Marika Mikelsaar , Tiiu Kullisaar, Kersti Zilmer , Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer ) ja Skype’i (Jaan Tallinn , Ahti Heinla , Priit Kasesalu). Trendid Kultuuri lahutamatu osa - o mamaiste leiutiste, kasulike mudelite ja tööstusdisainilahendite hulk väheneb järjepidevalt. Eest i Patendiameti statist i ka 1 Lk. 2, II p. 4. peegeldab. Ajavahemikul 01.01.2020 - 31.12.2020 kanti registrisse 10 Eesti isikutele kuuluvat patenti ja kustutati 17 . Viie aastasel perioodil (2016-2020) on registris se kantud 90 patenti ja sealt 245 patenti kustutatud . Kodumaiste kehtivate patentide koguarv on 155 võrra vähenenud. Vaatlesime siin patente kui kõige olulisemaid intellektuaalomandi kaitse instrumente. Sarnased trendid iseloomustavad ka kasulike mudelite ja tööstusdisainilahendite statistikat. K iiresti kahaneb ka Eesti Vabariigis kaitstud intellektuaalomandi kogu maht 788 patenti 2016. aastal. V aid 5 aastat hiljem 2020. aastal 344 patenti. Võrdluseks: 2011. aastal oli registris 1293 patenti - langus vaadeldaval perioo dil 56% (10 a) . Probleemid R iiklik tugi üksikisikust leiutajatele ja leiutistele puudub . Tulemuseks on rahvusvahelise mainega omamaise originaaltoodangu nappus ja olulise tähendusega kultuurilis -majandusliku potentsiaali kasutamata jätmine. Lahendused Peame oluliseks tehnilise loomingu, leiutamise ja insenerikunsti lülitamist loominguliste teg e vuste valdkonda. Peame vajalikuks toetusi ja maksusoodustus i leiunduslike lahendite ning intellektuaalomandiga tegelevatele ja/või seotud ettevõtetele ning eraisikutele. Eesti Vabariigis registreeritud juriidilistele isikutele ja kodanikele (residentidele) saaks võimaldada tasuta või soodus hindadega intellektuaalomandi kaitsmisega seotud teenuseid. Samuti on võimalik asutada vastavaid temaatilisi riiklik k e ja segakapitalil ( riiklik+ erakapital ) baseeruvaid sihtasutusi ning fonde. Näiteks on MTÜ Eesti Leiutajate Liit loonud vastava fondi asutamise projekti ning seda erinevatele riiklikele j a erastruktuuridele tutvustanud . 1 https://www.epa.ee/et/lisateave/statistika Täiendav teave 2020.a. kohta EV Patendiameti kodulehel Patente https://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2020_patreg.pdf Kasulikke mudeleid https://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2020_mudtaotl.pdf Tööstusdisainilahendusi https://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2020_tdtaotl1.pdf Mikrolülituste topoloogiaid https://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2020 Pantide ja litsentside registreerimisi tööstusomandi objektide registrites https://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2020_pandid-litsentsid.pdf Statistika t https://www.epa.ee/et/lisateave/statistika Koostas Kalle Köömnemägi Eesti Leiutajate Liit MTÜ Juhatuse liige Tel.: +372 56600602 e-post: [email protected] Mõisted Tehniline looming – loomeprotsess mis eeldab loovust , loomingulisust , leidlikkust , sünteesivõimet ja insenertehnilisi teamisi . Selle tulemusena on võimalik luua uusi lahendusi ehk leiutisi . https://et.wikipedia.org/wiki/Loomeprotsess https://et.wikipedia.org/wiki/Loovus https://et.wikipedia.org/wiki/Looming https://et.wikipedia.org/wiki/Leidlikkus https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCntees https://et.wikipedia.org/wiki/Insenerit%C3%B6%C3%B6 https://et.wikipedia.org/wiki/Leiutis Leidlikkus – on võime lahendada probleeme loova intellekti abil. https://et.wikipedia.org/wiki/Leidlikkus Leiutis – on tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. Leiutise väljatöötamist nimetatakse leiutamiseks , ja vastavat väljatöötajat nimetatakse leiutajaks ehk leiduriks. Leiutisteks ei loeta avastusi , ratsionaliseerimisettepanekuid ning korralduslikke ja äriideid ning neid ei saa patentida . Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon. https://et.wikipedia.org/wiki/Leiutis Leiutamine - on uute tehniliste lahenduste (ehk leiutiste ) väljatöötamine. Leiutamisega tegelev inimene on leiutaja ehk leidur. https://et.wikipedia.org/wiki/Leiutamine Leiutaja – Leiutise väljatöötamist nimetatakse leiutamiseks , ja vastavat väljatöötajat nimetatakse leiutajaks ehk leiduriks. https://et.wikipedia.org/wiki/Leiutis Innovatsioon - kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises , toodetes , protsessides või organisatsioonides . Tavaliselt tehakse vahet leiutamisel ehk idee esmaavaldamisel ja innovatsioonil ehk ideede edukal ellu rakendamisel. Paljudes valdkondades peab see miski uus olema oluliselt erinev senisest, et seda saaks nimetada innovatsiooniks, mitte pelgalt tähtsusetu muudatus näiteks kunsti, majanduse, äri või valitsuse poliitika vallas. Majanduses peab muutus suurendama väärtust, kliendiväärtust või tootja väärtust. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. https://et.wikipedia.org/wiki/Innovatsioon Koostas Kalle Köömnemägi Eesti Leiutajate Liit MTÜ Juhatuse liige Tel.: +372 56600602 e-post: [email protected]