Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 19 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel: Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus).“; 2) paragrahvi 7 lõikes 53 asendatakse tekstiosa „Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 ning mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021“ tekstiosaga „ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021“; 3) paragrahvi 7 lõige 54 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 lõikes 55 asendatakse tekstiosa „11.03.2021“ tekstiosaga „01.01.2021“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 56 järgmises sõnastuses: „(56) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste toimumist, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu alates 01.01.2021 oluliselt vähenenud.“; 6) paragrahvi 71 lõige 71 sõnastatakse järgmiselt: „(71) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata meistriliigade, spordialaliidu jätkusuutlikkuse ning liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele.“; 7) paragrahvi 71 lõige 82 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 71 lõikes 83 asendatakse tekstiosa „11.03.2021 kuni 30.06.2021“ tekstiosaga „01.01.2021 kuni 31.08.2021“; 9) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 84 järgmises sõnastuses: „(84) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse abikõlbulikud kulud on 2021. aasta tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning mida varem ei ole Eesti riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud.“; 10) paragrahvi 10 lõike 13 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 ning mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021“ tekstiosaga „ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021“; 11) paragrahvi 10 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu „Spordialaliidu jätkusuutlikkuse“ sõnadega „ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse“; 12) paragrahvi 10 lõike 93 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Harjumaal või Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 või mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021“ tekstiosaga „ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021“; 13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 95 järgmises sõnastuses: „(95) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda spordiorganisatsioon, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule järgmistele tingimustele: 1) spordiorganisatsioon ei ole 2021. aastal saanud käesoleva määruse § 2 punktides 1–4 nimetatud toetust ega muud riigieelarvelist tegevustoetust; 2) spordiorganisatsioon on aastatel 2016–2021 korraldanud vähemalt kaks korda üleriigilise tähtsusega traditsioonilise liikumisharrastuse ürituse või sarja või teinud ettevalmistusi sellise ürituse või sarja korraldamiseks. Üritusel oli viimasel toimumiskorral vähemalt 2000 osalejat ja sarjas osaleti aasta jooksul vähemalt 2000 korral, kusjuures sarja etappidel oli keskmiselt vähemalt 150 osalejat; 3) spordiorganisatsioon on teinud ettevalmistusi käesoleva lõike punktis 2 nimetatud liikumisharrastuse ürituse või sarja korraldamiseks 2021. aastal; 4) taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid.“; 14) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Meistriliigade, spordialaliidu jätkusuutlikkuse ning liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul kontrollitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 sätestatud tingimustele vastavust taotluse esitamise seisuga.“; 15) paragrahvi 131 lõike 61 punktis 3 asendatakse tekstiosa „tööhõiveprogrammi § 191 alusel taotlejale makstud töötasu toetust ja“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi tööhõiveprogramm)“; 16) paragrahvi 131 lõike 62 punktis 1 asendatakse tekstiosa „11.03.2021 kuni 30.06.2021“ tekstiosaga „01.01.2021 kuni 31.08.2021“; 17) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses: „(63) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) taotleja 2021. aastal vähenenud tulusid ja kulusid, mis on tingitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest; 2) taotleja 2021. aastal piirangute tõttu ära jäänud või vähendatud kujul toimunud ürituste arvu ja nende ürituste saamata jäänud tulu osakaalu organisatsiooni kogutuludest; 3) perioodil 01.01.2016 kuni 11.03.2020 viimase toimunud ürituse/ürituste või sarja osaluskordade üldarvu; 4) 2021. aasta piirangute tõttu taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt; 5) taotleja 2021. aasta eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite põhjendatust; 6) 2019.–2020. aastal taotlejalt riigile tasutud tööjõumakse; 7) avaliku sektori toetuste ja sponsortoetuste osakaalu taotleja 2021. aasta eelarves; 8) liikumisharrastuse ürituse või sarja üleriigilist tähtsust ja valdkondlikku mõju.“; 18) paragrahvi 131 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „1, 2, 61 ja 62“ tekstiosaga „1, 2, 61–63“; 19) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluste puhul võib komisjon teha toetuse andjale ettepaneku lahendada taotlus mitmes osas.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.04.2021, 23. Eelnõuga luuakse või täpsustatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks kolme toetusmeetme tingimusi, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt. Ühest sihtotstarbelisest taotlusvoorust saavad toetust taotleda võistkondlike sportmängude Eesti meistriliigade spordiklubid (meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus), teisest spordialaliidud (spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus) ja kolmandast suuremate liikumisharrastuse ürituste korraldajad (liikumisharrastuste ürituste toetus). Toetusmeetmetest kompenseeritakse spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest tulenevalt oluliselt vähenenud. Meetmetest saab toetust taotleda umbes 120 spordiorganisatsiooni. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja Jarko Koort ([email protected], 628 2239) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrus jõustub üldises korras. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga luuakse või täpsustatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks kolme toetusmeetme tingimusi, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt. Eelnõuga luuakse üks uus meede ja täpsustatakse kahe olemasoleva tingimusi. Kuna meetmed on mõeldud spordiorganisatsioonidele, kellele riigieelarvest vahendite eraldamiseks on juba kehtestatud sporditoetuste kord, kavandatakse asjakohane regulatsioon sporditoetuste korda. Sporditoetuste korra kehtestamise aluseks olev volitusnorm spordiseaduse § 9 lõikes 3 võimaldab korda vajalikul määral täiendada. Kavandatavate meetmete kujul on tegemist Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide“ (edaspidi toetusmeetmete üldtingimused) § 7 punkti 2 tähenduses toetusega juriidilistele isikutele. Eraldatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1 Eelnõu koosneb 19 punktist. Eelnõu punktis 1 muudetakse sporditoetuste korra § 7 lõiget 3, täiendades seda uue sihtotstarbelise taotlusvooruga. Uus taotlusvoor on mõeldud üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste korraldajatele (liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus). Sihtgrupp on valitud, lähtudes koostöös valdkonnaga koostatud koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud piirangute mõju analüüsist spordivaldkonnale. Sarnane taotlusvoor loodi ka 2020. aasta kevadel eriolukorra mõjude vähendamiseks. Eelnõu punktis 2 asendatakse sporditoetuste korra § 7 lõike 3 punktis 53 tekstiosa „Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 ning mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021“ tekstiosaga „ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021“. Muudatuse eesmärk on teha võistkondlike sportmängude meistriliigade klubidele täiendav taotlusvoor samadel tingimustel nagu 2021. aasta maikuus. Kuna mais korraldatud esimesest taotlusvoorust eraldati vähem toetust, kui riigi 2021. aasta lisaeelarvega oli ette nähtud ning meistriliiga mängud toimusid alates 26.04.2021 endiselt pealtvaatajateta, korraldatakse täiendav taotlusvoor, et kompenseerida spordiklubide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021 jäänud saamata. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 muudatuse järgi on pealtvaatajad lubatud taas piiratud ulatuses alates 04.06.2021. Eelnõu punktis 3 tunnistatakse sporditoetuste korra § 7 lõige 54 kehtetuks, sest täiendava meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru puhul ei ole enam asjakohane Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” (edaspidi tööhõiveprogramm) § 191 alusel makstud töötasu toetus ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest. Täiendava taotlusvooru puhul arvestatakse vahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021 määratud teisi toetusi. Eelnõu punktis 4 asendatakse sporditoetuste korra § 7 lõikes 55 tekstiosa „11.03.2021“ tekstiosaga „01.01.2021“. Pärast taotlusvooru tingimuste kinnitamist 2021. aasta aprillis on spordialaliitudelt laekunud tagasiside, et spordivõistluste ärajätmise või pealtvaatajateta toimumise tõttu on paljudel alaliitudel jäänud saamata tulud (nii piletitulu kui ka osalejatelt litsentside ja osavõtutasu) juba aasta algusest, sest pealtvaatajaid ei tohtinud spordivõistlustel olla alates 14.12.2020 ning võistluste korraldamisele olid seatud piirangud. Kuupäeva muutmine taotlusvooru eesmärgis seab võrdsemasse olukorda talispordi- ja suvespordialad, sest 11.03.2021 olid paljud talispordialad oma hooaja juba sisuliselt lõpetanud. Eelnõu punktis 5 täiendatakse sporditoetuste korra § 7 lõikega 56, milles sätestatakse uue liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru eesmärk. Taotlusvooru eesmärk on leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud. Taotlusvoorude eesmärk on kooskõlas toetusmeetmete üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 2. Eelnõu punktis 6 lisatakse sporditoetuste korra § 71 lõikesse 71, et § 71 lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata sarnaselt meistriliigade ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusega ka liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele. Viidatud sätted puudutavad iga-aastaseid sihtotstarbelisi taotlusvoore ega ole kavandatavatele kriisiabimeetmetele kohaldamiseks sobivad. Näiteks ei võimaldata sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatud vahendite arvelt tavaolukorras katta taotleja regulaarseid tegevuskulusid ja spordirajatiste 2 ülalpidamiskulusid, kuid uued taotlusvoorud selliste hädavajalike püsikulude katmiseks mõeldud ongi. Eelnõu punktis 7 tunnistatakse sporditoetuste korra § 71 lõige 82 kehtetuks, sest uue taotlusvooru puhul ei ole enam asjakohane Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi tööhõiveprogramm) § 191 alusel makstud töötasu toetus ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest. Uue taotlusvooru puhul arvestatakse vahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021 määratud teisi toetusi. Eelnõu punktis 8 asendatakse sporditoetuste korra § 71 lõikes 83 tekstiosa „11.03.2021 kuni 30.06.2021“ tekstiosaga „01.01.2021 kuni 31.08.2021“. Muudatusega pikendatakse spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi, sest spordivõistluste ärajätmise või pealtvaatajateta toimumise tõttu on paljudel spordialaliitudel jäänud saamata tulud (nii piletitulu kui ka osalejatelt litsentside ja osavõtutasu) juba aasta algusest, sest pealtvaatajaid ei tohtinud spordivõistlustel olla alates 14.12.2020 ning võistluste korraldamisele olid seatud piirangud. Spordivõistluste korraldamisele kehtivad piirangud ka 2021. aasta suvel, mistõttu jääb spordialaliitudel tulu saamata ning abikõlblikkuse perioodi pikendamine on seega põhjendatud. Eelnõu punktis 9 täiendatakse sporditoetuste korra § 71 lõikega 84. Lõikes 84 sätestatakse, et liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse abikõlbulikud kulud on 2021. aasta tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning mida varem ei ole Eesti riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu on 2021. aastal ära jäänud palju suuri liikumisharrastuse üritusi või on need pidanud toimuma vähendatud kujul. Paljudel korraldajatel on tekkinud lisakulutusi ära jäänud või edasi lükatud ürituste tõttu. Samuti on oluliselt vähenenud liikumisharrastuse üritusi korraldavate spordiorganisatsioonide omatulu osalustasude kujul ning majandusliku ebakindluse tõttu on kaotatud erasektori sponsortoetusi. Eelnõu punktis 10 asendatakse sporditoetuste korra § 10 lõike 13 punktis 1 tekstiosa „Harjumaal või Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 või mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021“ tekstiosaga „ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021“. Täiendavas taotlusvoorus kompenseeritakse spordiklubide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021 saamata jäänud, sest võistlused on toimunud endiselt pealtvaatajateta ning seepärast tuleb taotlejatel esitada ka andmed vahemikus 26.04.2021 kuni 03.06.2021 toimunud võistluste kohta. Eelnõu punktis 11 täiendatakse sporditoetuste korra § 10 lõiget 14 pärast sõnu „Spordialaliidu jätkusuutlikkuse“ sõnadega „ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse“. Lõike 14 kohaselt tuleb spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitada lisaks muudele nõutud andmetele ka andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. See nõue tuleneb toetusmeetmete üldtingimuste § 5 lõike 1 punktist 3. Säte ei välista toetuse saamist mitmest meetmest, kuid selle alusel kogutavad andmed on informatiivse tähendusega ja aitavad tagada, et mitmest meetmest ei eraldataks toetust samal eesmärgil. 3 Eelnõu punktis 12 asendatakse sporditoetuste korra § 10 lõike 93 punktis 1 tekstiosa „Harjumaal või Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 või mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021“ tekstiosaga „ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021“. Täiendavas taotlusvoorus kompenseeritakse spordiklubide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu ajavahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021 saamata jäänud, sest võistlused on toimunud endiselt pealtvaatajateta ning seepärast võetakse toetuse eraldamisel arvesse vahemikus 26.04.2021 kuni 03.06.2021 pealtvaatajateta toimunud võistlusi. Eelnõu punktis 13 täiendatakse sporditoetuse korra § 10 lõikega 95, milles sätestatakse kriisiabimeetmetele kvalifitseeruvad spordiorganisatsioonid. Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele kvalifitseeruvad spordiorganisatsioonid, kes vastavad lisaks sporditoetuste korra §-s 11 sätestatud üldtingimustele veel neljale lisatingimusele. Üks lisatingimus kattub meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejatele esitatava tingimusega ning selleks on toetusmeetmete üldtingimuste § 9 lõikest 2 tulenev tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonide puudumise nõue. Teised lisatingimused on kehtestatud eesmärgiga toetada neid üleriigilise tähtsusega liikumisharrastuse üritusi korraldavaid spordiorganisatsioone, kes ei saa riigilt püsiva iseloomuga tegevustoetust ning kelle jätkusuutlikkus sõltub suurel määral erasektori toetustest ja omatulust. Selleks, et toetust saaksid need spordiorganisatsioonid, kellel on aasta ringi tegutsev meeskond ning kes korraldavad üritusi, mis on tõestanud, et on rahva hulgas populaarsed ja omavad märkimisväärset mõju rahvatervise seisukohast, on tingimusena lisatud, et spordiorganisatsioon on korraldanud aastatel 2016–2021 vähemalt kaks korda üleriigilise tähtsusega traditsioonilist liikumisharrastuse üritust või sarja või teinud ettevalmistusi sellise ürituse või sarja korraldamiseks. Üritusel oli viimasel toimumiskorral vähemalt 2000 osalejat ja sarjas osaleti aasta jooksul vähemalt 2000 korral, kusjuures sarja etappidel osales keskmiselt vähemalt 150 inimest. 150 inimese nõue on selleks, et tagada toetus nendele spordiorganisatsioonidele, kelle üritused on osalejate piirangute tõttu enim kannatada saanud. Piirangud ei ole mõjutanud oluliselt neid organisatsioone, kes korraldavad sarja, millel on palju etappe, kuid ühel etapil osaleb vähe inimesi. Kui tavapäraselt saavad igal aastal eraldatavat liikumisharrastuse edendamise toetust sporditoetuste korra § 10 lõike 8 punkti 3 kohaselt taotleda spordiorganisatsioonid, kes korraldavad vähemalt 5000 osavõtjaga (st osaleb 5000 erinevat inimest, mitte osalemiskorrad sarjas) üritust või sarja, siis kriisiabimeetme puhul on väiksema osalejate ja osaluskordade hulga arvestamise eesmärk, et ka mõnevõrra väiksemad, kuid valdkonna jaoks olulised korraldajad, kes on hätta sattunud, saaksid toetusest osa. Lisaks on üks kriteerium ettevalmistuste tegemine käesoleva aasta ürituste või sarjade jaoks, et välistada neid spordiorganisatsioone, kes küll varem tegutsesid, kuid 2021. aastal üritusi või sarja korraldada ei planeerinud. Eelnõu punktis 14 muudetakse sporditoetuste korra § 11 lõiget 3. Tegemist on sättega, millega nähakse liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul sarnaselt teiste kriisiabi taotlusvoorudest taotlejatega ette erisus tavapärasest maksuvõla puudumise kontrollimise ajast. Sätte uue sõnastuse kohaselt kontrollitakse meistriliigade, spordialaliidu jätkusuutlikkuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul sama paragrahvi lõike 1 punktides 2 (kanne Eesti spordiregistris), 4 (maksuvõla puudumine) ja 5 (majandusaasta aruande esitamise võla puudumine) sätestatud tingimustele vastavust taotluse esitamise seisuga. Maksuvõla ja majandusaasta aruande esitamise võla puudumise kontrollimine taotluse esitamise seisuga on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 9 lõikega 2. 4 Eelnõu punktis 15 asendatakse sporditoetuste korra § 131 lõike 61 punktis 3 tekstiosa „tööhõiveprogrammi § 191 alusel taotlejale makstud töötasu toetust ja“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi tööhõiveprogramm)“. Uue taotlusvooru puhul ei ole enam asjakohane Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” (edaspidi tööhõiveprogramm) § 191 alusel makstud töötasu toetus ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest. Uue taotlusvooru puhul arvestatakse vahemikul 26.04.2021 kuni 03.06.2021 määratud teisi toetusi. Eelnõu punktis 16 asendatakse sporditoetuste korra § 131 lõike 62 punktis 1 tekstiosa „11.03.2021 kuni 30.06.2021“ tekstiosaga „01.01.2021 kuni 31.08.2021“. Pikendatakse spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse määramisel ajavahemikku, milles raames toimunud tulude ja kulude vähenemist arvestatakse taotluse hindamisel. Spordivõistluste ärajätmise või pealtvaatajateta toimumise tõttu on paljudel spordialaliitudel jäänud saamata tulud (nii piletitulu kui ka osalejatelt litsentside ja osavõtutasu) juba aasta algusest, sest pealtvaatajaid ei tohtinud spordivõistlustel olla alates 14.12.2020 ning võistluste korraldamisele olid seatud piirangud. Spordivõistluste korraldamisele kehtivad piirangud ka 2021. aasta suvel, mistõttu jääb spordialaliitudel saamata tulu, seepärast muutuvad ka võistluse kulud ning perioodi pikendamine on seega põhjendatud. Eelnõu punktis 17 täiendatakse sporditoetuse korra § 131 lõikega 63. Lõikes 63 nähakse ette liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid. Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse hindamiskriteeriumidena (sporditoetuste korra § 131 lõige 63) võetakse arvesse taotleja 2021. aastal vähenenud tulusid ja kulusid, mis on tingitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest; taotleja 2021. aastal piirangute tõttu ära jäänud või vähendatud kujul toimunud ürituste arvu ja nende ürituste saamata jäänud tulu osakaalu organisatsiooni kogutuludest; perioodil 01.01.2016 kuni 11.03.2020 toimunud viimase/viimaste ürituse/ürituste või sarja osaluskordade üldarvu; 2021. aasta piirangute tõttu taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt; taotleja 2021. aasta eelarve realistlikkust ja esitatud kuluartiklite põhjendatust; 2019.–2020. aastal taotlejalt riigile tasutud tööjõumakse; avaliku sektori toetuste ja sponsortoetuste osakaalu taotleja 2021. aasta eelarves ja liikumisharrastuse ürituse või sarja üleriigilist tähtsust ja valdkondlikku mõju. Need andmed esitab taotleja taotluse lisana ning nendest peab selguma, milliste kulude katmisega ei tule taotleja iseseisvalt toime ja milles vajab riigi toetust. Nõuandev komisjon annab subjektiivse hinnangu liikumisharrastuse ürituse või sarja üleriigilisele tähtsusele ja valdkondlikule mõjule. Kõike eelnevat arvestades teeb komisjon kultuuriministrile ettepaneku selle kohta, kas taotleja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja riigipoolset abi ning millises summas taotlus rahuldada. Eelnõu punktis 18 täpsustatakse sporditoetuste korra § 131 lõikes 7 olevat paragrahvisisest viidet, hõlmates sellega sama paragrahvi uue lõike 63 ehk tingimused, mida arvestatakse liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel. Sporditoetuste korra § 131 lõikes 7 nähakse ette, et sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning sama paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud hindamiskriteeriume. Säte puudutab nii 5 koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi leevendamiseks mõeldud ajutisi toetusmeetmeid kui ka igal aastal korraldatavaid sihtotstarbelisi taotlusvoore. Eelnõu punktis 19 täiendatakse sporditoetuse korra § 14 lõikega 12. Lõikega 12 nähakse ette võimalus, et komisjon võib toetuse andjale teha ettepaneku lahendada taotlus mitmes osas. Tegemist on asja osalise lahendamisega HMS-i § 52 lõike 1 punkti 1 tähenduses ehk ettepanekuga osahaldusakti andmiseks. Kuna otsuste tegemiseks on vaja luua piisavalt paindlik toetuste eraldamise süsteem, on komisjonil võimalus teha sama taotluse kohta mitu ettepanekut. Selline kaalutlusõigus võimaldab näiteks jätta alguses osa raha reservi ning teha täiendavad otsused, kui on selgunud uusi asjaolusid piirangutest tingitud mõjude kohta, ilma, et peaks uuesti välja kuulutama aeganõudva taotlusvooru ja spordiorganisatsioonid peaksid esitama uusi taotlusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Mõjutatud on kõik taotlusvoorudest toetust taotlema õigustatud spordiorganisatsioonid. Nendeks on 70 spordialaliitu, umbes 40 sportmängude meistriliigade võistkondi esindavat spordiklubi ja umbes 10 suuremat liikumisharrastuse ürituse korraldajat. Muudatus mõjutab mittetulundussektorit, sest sporditoetuste korra § 10 lõike 10 kohaselt ei saa kõnealustest taotlusvoorudest toetust taotleda äriühinguna tegutsevad spordiorganisatsioonid. Kõigist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli 2021. aasta 1. märtsi seisuga 23 521, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid alla 0,5%. Spordiregistris on andmed 2738 spordiorganisatsiooni kohta, millest 120 organisatsiooni moodustavad 5%. Kavandatavatest taotlusvoorudest toetuse saajad moodustavad seega väikese sihtrühma. Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb toetus spordiorganisatsioonidele kokku umbes 1 155 000 euro võrra, millest 600 000 eurot on planeeritud spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru mahuks, 100 000 eurot meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru mahuks ja 455 000 eurot liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetuse mahuks. Toetuse arvelt on võimalik katta põhitegevusega seotud põhjendatud kulusid, mille katmiseks tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest on tulud vähenenud. Taotlusvoorude tulemusena tagatakse spordiorganisatsioonide tegevus minimaalsel vajalikul tasemel ning nende jätkusuutlikkus ja valmidus korraldada sporditegevust pärast piirangute lõppemist. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Kavandatavad muudatused mõjutavad toetuse andja ehk Kultuuriministeeriumi töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Kuna menetlema peab kolme täiendava taotlusvooru raames esitatud taotlusi, siis Kultuuriministeeriumi teenistujate töökoormus ajutiselt mõnevõrra suureneb. Taotluste 6 menetlemisel on abiks ministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem ja taotlusvoorude korraldamise asjus on Kultuuriministeeriumil aastatepikkune kogemus (sh 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta alguses kriisiabi taotlusvoorude kogemus). Taotlusvoorud kuulutatakse välja erinevatel aegadel. Mõju ministeeriumi töökorraldusele on seega ebaoluline, sest kestab lühikest aega ega nõua teenistujatelt uute oskuste ega teadmiste omandamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kolme taotlusvooru raames antavat toetust eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt. Taotlusvoorude täpne maht kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga. Esialgu on meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru planeeritud 100 000 eurot, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru 600 000 eurot ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru 455 000 eurot. Taotluste menetlemisega seotud kulude katmiseks täiendavaid vahendeid ei vajata ja need kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. Osa eraldatavast toetusest laekub maksudena tagasi riigieelarvesse ning omab seega ka mõju riigieelarve tuludele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, kes muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu esitati tulenevalt riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse § 3 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ §-st 2 heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Eelnõu kiideti heaks 27.05.2021 istungil. 7