Kiri

Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamisele laekunud ettepanekud Sisukord Ministeeriumid ..................................................................................................................1 Kaitseministeerium................................................................................................................................................................................................................ 1 Keskkonnaministeerium ......................................................................................................................................................................................................... 2 Kultuuriministeerium ............................................................................................................................................................................................................. 9 Maaeluministeerium .............................................................................................................................................................................................................11 Ametid ............................................................................................................................15 Keskkonnaamet ...................................................................................................................................................................................................................15 Maa-amet ...........................................................................................................................................................................................................................21 Muinsuskaitseamet ...............................................................................................................................................................................................................33 Päästeamet .........................................................................................................................................................................................................................37 Terviseamet ........................................................................................................................................................................................................................38 Transpordiamet ...................................................................................................................................................................................................................45 Isikud ja asutused ..........................................................................................................51 Elering AS ...........................................................................................................................................................................................................................51 Kohila Maja OÜ ....................................................................................................................................................................................................................51 RMK ...................................................................................................................................................................................................................................52 Alvar Tähe ..........................................................................................................................................................................................................................59 Heiki Epner .........................................................................................................................................................................................................................61 Kohila Mõisakool (Katrin Raie) ...............................................................................................................................................................................................63 Kertu Kruus .........................................................................................................................................................................................................................64 Kristiina Vanem ...................................................................................................................................................................................................................64 Kuldar Heinmäe ...................................................................................................................................................................................................................65 Raivo Naris..........................................................................................................................................................................................................................65 Posti tänava garaažide omanikud (Vilge Heinmäe)....................................................................................................................................................................66 Pihali ja Hageri küla elanikud (Õnnela saar) .............................................................................................................................................................................66 0 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ministeeriumid Kaitseministeerium Eelnõu avalik Üldplaneeringu lisa „Keskkonnamüra hinnang“ peatükis 3.4 Arvestame ettepanekuga. väljapanek, „Riigikaitselised ehitised“ ja KSH aruande peatükis 7.14.2.2 „Müra Lähtuvalt ettepanekutest 05.05.2021, nr 12- mõju“ on ühe müraallikana nimetatud Kaitseliidu lasketiiru Pahkla korrigeeritakse 1/21/1228 külas. Samas on KSH aruande peatükis 7.21 „Hinnang riigikaitseliste üldplaneeringu ehitistega arvestamisele“ märgitud: „Vallas ei asu ühtegi olemasolevat alusuuringut, KSH aruannet ning kavandatavat lasketiiru, taktikaala ning kaitsevööndiga ehitist. ning planeeringu Kohila vallas asub Pahkla harjutusväljak, mis kuulub Kaitseliidu Rapla seletuskirja. malevale.“. Üldplaneeringu lisa 2 „Ülevaade Kohila vallast“ peatükis 23 „Riigikaitselised ehitised“ on märgitud, et vallas ei asu ühtegi olemasolevat ega kavandatavat lasketiiru. Harjutusväljakut nimetatud Märgime, et riigikaitseliste ei ole. Üldplaneeringu seletuskirjas (edaspidi seletuskiri) ei ole objektide piiranguvööndites märgitud ühtegi riigikaitselist ehitist, sealhulgas lasketiiru ega sätestatud tingimused olid harjutusväljakut. Kaitseliit on Kaitseministeeriumile selgitanud, et seletuskirjas kajastatud Pahkla külas asub Kaitseliidule kuuluv kinnisasi Väljaõppeala nendega arvestamise (katastritunnus 31701:003:0360, sihtotstarve riigikaitsemaa), mida võimalikkusega, kui Kaitseliit kasutab aeg-ajalt taktikalise väljaõppe korraldamiseks, kuid riigikaitseliste objektide mida ei ole õige käsitleda riigikaitselise ehitisena, sealhulgas lasketiiru kavandamine piirkonnas või harjutusväljana. vajalikuks osutub. Kaitseministeerium kinnitab, et Kohila valla territooriumil ei asu praegu ühtegi riigikaitselist ehitist ega riigikaitselise ehitise piiranguvööndit. Kaitseministeerium ei ole kavandanud ega soovi ka praegu üldplaneeringu menetluses uute riigikaitseliste ehitiste planeerimist Kohila valda. Palume eksitav teave lasketiiru ja harjutusväljaku kui olemasolevate riigikaitseliste ehitiste kohta üldplaneeringu dokumentidest eemaldada. Eelnevaga seondub ka seletuskirja peatükis 2.5.15 „Riigikaitse maa- ala“ ja KSH aruande peatükis 9.17 „Meetmed riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks“ märgitu. Nendes peatükkides on sätestatud tingimused tegevuseks riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Nõuded on küll õiged, kuid Kaitseministeeriumi hinnangul võivad need olla Kohila valla kontekstis eksitavad. Arvestades, et vallas ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid ning neid praegu sinna ka ei planeerita, palume kaaluda, kas tingimusi on vaja üldplaneeringu tekstis sätestada. Kui peate seda siiski vajalikuks, siis palume lisada seletuskirja selgitus, et Kohila vallas ei asu ning üldplaneeringuga ei planeerita sinna riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid. 1 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Seletuskirja peatükis 4.2.7.1 „Tuuleenergia“ palume elektrituulikute Arvestame ettepanekuga. püstitamise Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõuet täiendada Üldplaneeringu seletuskirja soovitusega alustada koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult ptk 4.2.7.1 täiendatakse. varases elektrituuliku planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused elektrituuliku püstitamiseks. Seletuskirja peatükis 4.2.7.2 „Päikeseenergia“ palume Arvestame ettepanekuga. päikeseelektrijaamade detailplaneeringute, projekteerimistingimuste Üldplaneeringu seletuskirja ja ehitusprojektide Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõue ptk 4.2.7.2 täiendatakse. asendada nõudega, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Keskkonnaministeerium Eelnõu avalik Palume selgitada, mis kaalutlustel on määratud ligikaudu poolele Selgitame, et loodusliku väljapanek, 12.05.2021 Kohila alevis asuvale Tööstuse tn 31 (katastritunnus haljasmaa ja parkmetsa nr 7-15/21/1592-3 31701:001:1106), Hageri alevikus asuvale Meierei tee 6 maa-ala juhtotstarbe (katastritunnus 31701:001:1108) ja Vana-Aespa küla asuvale määramine antud aladel Kartulimaa (katastritunnus 31701:001:1129) kinnisasjadele lähtub ühelt poolt loodusliku haljasmaa ja parkmetsa maa-ala maakasutuse vajadusest tagada juhtotstarve. puhvervööndi säilitamine tootmisalade ning müra jm mõjutuste tundlike alade – elamualad, ühiskondlike hoonete alad jmt – vahel ning osaliselt ka mitmekesisema, atraktiivsema elukeskkonna loomine asulates koos kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. 2 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu kaardiandmetega on võimalik tutvuda ka veebipõhise Roheline tingmärk geoinfosüsteemi ArcGIS rakenduse abil. Masti külas asuvale rakenduses oli Pähklipõllu (katastritunnus 31701:001:1549) kinnisasjale jääb maakonnaplaneeringust rakenduse väärtuste kihi väärtusliku põllumajandusmaa alamkihi tulenev väärtusliku kohaselt väärtuslik põllumajandusmaa, mis on kantud ka joonisele 2. põllumajandusmaa infokiht. Väärtused ja piirangud pruuni tingmärgiga. Palume aga selgitada, Selgitame, et mida tähistab väärtuste kihil asuv roheline tingmärk. üldplaneeringuga on väärtusliku põllumajandusmaa ulatust, võrreldes maakonnaplaneeringuga, vähendatud. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2. Hajaasustusala on toodud Arvestame ettepanekuga. tingimus, et minimaalseks ehitusõigust taotlevaks maaüksuseks on Üldplaneeringu seletuskirjas hajaasustuses üldjuhul 1 ha ja antud selgitus, et olemasolevatele täiendatakse hajaasustuse katastriüksustele piiranguid ei seata. Olemasolevate elamute vahele ehitustingimusi selliselt, et uue elamu kavandamine väiksemale katastriüksusele on lubatud, kui olemasolevate hoonete seda soodustab väljakujunenud hoonestuslaad. Eesmärk on vältida vahele on väljakujunenud uute kompaktse hoonestusega alade tekkimist hajaasustusse. Samas külakeskuses võimalik ei selgu, kas olemasolevatele katastriüksustele kehtib järgmine kavandada uut hoonet ka peatükis toodud tingimus, et hoonetevaheline kaugus hajaasustuses juhul, kui ei ole täidetud peab olema minimaalselt 100 m. Kui hoonetevahelise kauguse tingimused katastriüksuse miinimumnõue ei ole täidetav, peab ehitusõigust taotlev katastriüksus miinimumsuurus 1 ha ja/või olema suurem kui 1 ha. Kui olemasolevad katastriüksused ei pea hoonetevaheline kaugus 100 olema 1 ha suurused, aga hoonete vahel peab olema 100 m, siis alla meetrit. 1 ha suurustel katastriüksustel ei pruugi selle tingimuse täitmine olla võimalik ning samas peab tingimuse kohaselt katastriüksus olema ikkagi suurem kui 1 ha, kui hoonetevahelise kauguse miinimumnõue ei ole täidetav. Samuti ei selgu, milliste hoonete vaheline kaugus peab olema 100 m, kas erinevate katastriüksustel paiknevate hoonete vahel või ka ühel katastriüksusel olevate hoonete puhul. Teeme ettepaneku tingimusi täpsustada. 3 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6. Selgitame, et Üldplaneeringu elluviimine käsitleda ka kehtestatud planeerimisseadusest detailplaneeringute kehtivust, kui need on vastuolus üldplaneeringuga tulenevalt kehtib määratud tingimustega, nt hajaasustusala ehitustingimused. detailplaneering kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt detailplaneeringut kehtetuks ei tunnistata, on see endiselt elluviidav. Täiendame üldplaneeringu elluviimise peatükki vajalike selgitustega. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5.4. Segafunktsiooniga maa- Metsamajandushoone all on ala tingimustes on kirjas, et segafunktsiooniga alale ei või kavandada ennekõike silmas peetud tootmis- ja laohooneid, hoidlaid, põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja näiteks metsmaterjali kalamajandushooneid, sest neid tegevusi ei ole häiriva mõju tõttu ladustamiseks mõeldud võimalik teiste otstarvetega kombineerida. Pole arusaadav mida hooneid, kuid ka mõeldakse metsamajandushoonete all. Mõiste on sisustamata ja vajab puitmaterjali esmaseks defineerimist. Seega teeme ettepaneku teha selgeks mõiste sisu ja see ümbertöötlemiseks välja tuua. Metsamajandushoone mõistet on kasutatud ka peatükis kavandatud hooneid. 2.5.5. Tootmise maa-ala. Täiendame üldplaneeringu seletuskirja vajalike selgitustega. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5.8. Loodusliku haljasmaa ja Arvestame ettepanekuga. parkmetsa maa-ala on kasutatud mõistet looduslikud ja Täiendame üldplaneeringu poollooduslikud haljastatud alad. Looduslike ja poollooduslike alade all seletuskirja esitatud mõeldakse loodusteaduslikus mõttes looduslikult kujunenud selgitusega. elustikuga alasid, haljastatud aladena aga alasid, kus taimkate on inimese rajatud ja liigivalik inimese tehtud. Soovitame kasutada sõnastust looduslikud, poollooduslikud ja haljastatud alad või Lisas 6. Rohevõrgustiku analüüs kasutatud sõnastusele sarnaselt looduslikud ja pool-looduslikud haljasalad. 4 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Leiame, et avamist ja selgitamist vajab üldplaneeringu seletuskirja Arvestame ettepanekuga. peatükis 2.5.8. toodud tingimus, et alade kasutamine Sõnastame üldplaneeringu puhkeotstarbelisel eesmärgil ei tohi kahjustada looduskaitselisi tingimuse ümber selliselt, et väärtusi ning alade põllu- ja metsamajanduslikku kasutamist. Selliselt puhkeotstarbeline kasutus sõnastatult on mõned funktsioonid (majanduslik kasutus) eelistatud ei tohi kahjustada ala teistele (kasutamine puhkamiseks), kuid ei ole selge, mis on selle looduskaitselisi väärtusi, põhjus või mida on mõeldud. kuid majandustegevus aladel pole lubatud. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5.8. toodud tingimuse, et raiete Selgitame, et tingimuse all kavandamisel peab säilima ala puhkeotstarbeline kasutus soovitame on silmas peetud, et ümber sõnastada. Kas mõeldud on, et raiete kavandamisel peab mistahes raietegevus peab säilitama puhkeotstarbelised alad või raiete kavandamisel peab olema kavandatud selliselt, arvestama alade puhkeotstarbelise funktsiooni jaoks vajalike et alade puhkeotstarbeliseks tingimuste säilitamisega. kasutuseks vajalikud funktsioonid peavad säilima. See tähendab näiteks, et kui ala läbivad terviserajad, ei tohi raieid kavandada selliselt, et need lõikaksid terviserajad läbi ning nende edasine kasutus muutuks võimatuks. Teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.1. Arvestame ettepanekuga. Kaitstavad loodusobjektid täpsustada lause Kaitstavate Parandame üldplaneeringu loodusobjektide kasutamise tingimuste kohta, mis tulenevad seletuskirja. looduskaitseseadusest, kaitse-eeskirjadest ja kaitsekorralduskavadest. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik seatakse Arvestame ettepanekuga üldtingimused rohevõrgustiku alale, kus on toodud, et rohevõrgustiku ning täiendame tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud üldplaneeringu seletuskirja. alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides Selgitame, et ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis. Palume täpsustada põllumassiivide vaheliste millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke metsaga kaetud alade puhul omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist on silmas peetud metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähendab selles metsamaad metsaseaduse kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, tähenduses. kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada. 5 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.3. seatakse rohevõrgustiku Arvestame ettepanekuga alal üldtingimuseks, et maavarade kaevandamine rohevõrgustiku alal ning parandame seletuskirja on keelatud, kuid tugiala tingimustes on välja toodud, et maavarade selliselt, et maavarade kaevandamisel tuleb tugiala ulatuse säilimine tagada rekultiveerimise kaevandamine või asendusalade leidmise kaudu. Leiame, et tingimused on üksteisega rohevõrgustiku aladel on vastuolus ja palume maavara kaevandamise punkti täpsustada. kõikides rohevõrgustiku elementides keelatud. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.3. tuuakse rohevõrgustiku Selgitame, et üldise kasutuspõhimõttena välja, et võib arendada tavapärast, üldplaneeringus sätestatud rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Leiame, et seda tingimuse eesmärk ongi põhimõtet peab täpsustama, sest tavapärane majandustegevus ei sätestada, et igasugune pruugi igal pool olla rohevõrguga arvestav. Samuti peab põhimõtet majandustegevus, mis ei ole selgelt toetama tavapäraste majandustegevuste mõjude hindamine rohevõrgustikus keelatud, KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohevõrgustikule, kuivõrd peab olema sellega rohevõrgustiku üks ülesandeid on vastavalt PlanS-ile asustuse ja arvestav. Teie väljatoodud majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. Selleks on seisukoht, et tavapärane Keskkonnaministeeriumi hinnangul vajalik KSH aruande eelnõu majandustegevus ei ole alati peatükis 7.5. anda hinnang Eestis tüüpiliste majandustegevuste, nagu rohevõrgustikuga arvestav, põllu- ja metsamajandus, võimalikele mõjudele (või nende ei saa üldplaneeringu puudumisele) rohevõrgustiku toimimise seisukohast olulistes kohaselt realiseeruda. kohtades. Palume neid mõjusid KSH aruande eelnõus käsitleda. Palume mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel täiendada üldplaneeringu kasutustingimusi. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3.2.3. kohaselt rohevõrgustik Arvestame ettepanekuga. koosneb tugialadest, rohekoridoridest ja astmelaudadest. Täiendame üldplaneeringu Üldplaneeringu joonisel 2. Väärtused ja piirangud on tähistatud kaarti. tingmärk Rohevõrgustiku ettepanek ja joonisele on kantud tähised T, K ja A. Teeme ettepaneku joonisele lisada tähiste selgitus. Veebipõhise geoinfosüsteemi ArcGIS rakenduses on erinevad Arvestame ettepanekuga. rohevõrgustiku alad esitatud kõik ühel kihil, aga tärkandmetes on Täiendame üldplaneeringu märgitud, millise elemendiga on tegemist. Peame oluliseks, et juba kaarti. üldplaneeringu koostamise ajal digitaalsete jooniste vormistamisel on lähtutud riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, aga teeme ettepaneku lisada ka tärkandmetesse tähiste T, K ja A selgitus. 6 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.7.1. Ehituskeeluvöönd on Arvestame ettepanekuga. esitatud tingimuste all kirjas, et üldplaneeringuga on lubatud Täiendame seletuskirja ning ehituskeeluvööndisse määratud maakasutust teenindavad üldplaneeringu jooniseid tehnovõrgud ja -rajatised (sh sild, avalikult kasutatav tee, raudtee, objektidega, millele pinnavee veehaarde ehitis). Täiendavat detailplaneeringut nende looduskaitseseaduse erisus objektide kavandamiseks koostama ei pea, kuid rakenduma peab. Siia projekteerimistingimuste puhul tuleb rakendada avatud menetlust kuuluvad muuhulgas avalikkuse kaasamiseks. Juhime tähelepanu, et antud käsitlus kehtib kergliikluseks kavandatud ainult üldplaneeringu kaartidel kujutatud objektidele, mitte hiljem sillad Kohila alevis jmt. lisanduvate rajatiste ehitusele. Palume KSH aruande eelnõus välja tuua, kas Kohila valla Arvestame ettepanekuga. rohevõrgustik moodustab terviku naabervaldade omaga, kas esineb Täiendame KSH aruannet. katkestusi, katmata alasid või mittetoimivaid kohti, pakkuda lahendused. Olulist infot rohevõrgustiku kohta pakub üldplaneeringu Lisa 6. Selgitame, et Rohevõrgustiku analüüs, mis väärib esiletõstmist. Lisa peatükid 3.5. üldplaneeringu seletuskirjas ja 5.5. toovad välja rohekoridoride konfliktkohad, kus on rohevõrgustiku transporditaristu mõjusid looduskeskkonnale võib olla vajalik kasutustingimuste leevendada, seda kas ökoduktide vm meetmete abil. Rohevõrgustiku seadmisel lähtutud kasutustingimuste puhul on oluline hinnata ja jälgida, et need muuhulgas ka toetaksid ökoduktide toimivust. Palume KSH aruande eelnõus ja rohevõrgustiku analüüsis üldplaneeringus rohevõrgustiku puhul käsitleda ka ökoduktide vm määratletud konfliktide leevendusmeetmete toimivuse tagamiseks vajalikke looduslikke leevendamise vajadusest. tingimusi ja kasutustingimusi. Muuhulgas on sätestatud näiteks tingimus, et Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb maanteed lõikudel, kus need ristuvad rohevõrgustiku elementidega, jätta kas tarastamata või tagada loomade liikumine ökoduktide/loomapääsude abil. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3. Müra ja õhusaaste ja KSH Arvestame ettepanekuga. aruande eelnõus lk 76 ja 113 on viited standardile EVS 842:2003. Parandame üldplaneeringu Kuna töös on selle standardi uustöötlus, on soovitav viidata vaid seletuskirja. standardi numbrile ilma aastaarvuta. 7 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3. puuduvad soovitused Arvestame ettepanekuga. õhusaaste vähendamiseks, kuigi peatüki alapealkiri eeldab neid. Täiendame üldplaneeringu seletuskirja ka KSH aruandes toodud põhimõttega, et iga uue tootmise või olemasoleva arendamise kavandamisel, kui tegevusega kaasneb saasteainete välisõhku paiskamine ja/või lõhnaaine teke ja levik, tuleb enne tegevuse lubamise üle otsustamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele, vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine. Hindamisel tuleb arvesse võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega. 8 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Eesti Geoloogiateenistus teostas 2020. aastal Majandus- ja Ettepanekuga ei arvestata. Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurimistöö Harjumaa Üldplaneeringu seletuskirja ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest. Ülevaade ja jooniste eesmärk on keskkonnanõuetest ja alternatiivsetest ehitusmaterjalidest tehti ennekõike kuvada koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Uuringutöö aruandes ja kavandatavaid ja graafilistel kaartidel on põhjalikumalt käsitletud lubjakivi, liiva - ja perspektiivseid tegevusi, kruusavaru ning nende maavarade perspektiivalasid ja levialasid, sh mitte informatiivset Kohila vallas paiknevate kohta. Kuigi tavapäraselt ei ole maavarade taustainfot, mille osas perspektiivalad ja levialasid üldplaneeringutes määratletud konkreetse omavalitsus otstarbega maa-aladena, mis oleks rakendatav üldplaneeringuga maakasutuspiiranguga, palume perspektiivalasid käsitleda täiendavaid tegevusi ette ei informatiivselt KSH aruandes, üldplaneeringu seletuskirjas ja näe. Maapõueseaduse võimalusel joonistel. Uurimistöö ja graafilised kaardid on leitavad kohaselt on asjakohased veebilehel https://fond.egt.ee/fond/egf/9334. arvele võetud ja keskkonnaregistrisse kantud maardlad ja neis olevad maavarad ning nendega on üldplaneeringu koostamisel ka arvestatud. Kultuuriministeerium Eelnõu avalik Sotsiaalse taristu hulka kuuluvad (lisaks puhke--, virgestus ja Selgitame, et väljapanek, 04.05.2021 rohealadele) muu hulgas ametiasutused, haridus--, tervishoiu ja üldplaneeringu koostamise nr 3-12/863-2 sotsiaalhoolekande asutused, sakraal ja tavandihooned ning kultuuri käigus on lähtuvalt uute ja spordiasutused. Puhke ja virgestusalasid on küll mainitud, kuid muu arendusalade sotsiaalne taristu fookuses ei ole. Täpsemalt selgitab neid küsimusi kavandamisest hinnatud ka Rahandusministeeriumi 2018. aastal avaldatud juhendi „Nõuandeid vastavat maa-ala vajadust planeeringu koostamiseks“ p 4.3 („Sotsiaalne taristu“). täiendavate sotsiaalse Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringu lähtealustes valla elanike taristu objektide vajadusi arvestava sotsiaalse taristu tagamist. kavandamiseks ning selle tarbeks reserveeritud ühiskondliku hoone maa- alasid. Sotsiaalset taristut, sh erinevaid teenuseid, on võimalik arendada ka äri maa-alal. 9 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirjas nii Selgitame, et nii ligipääsetavuse kui ka kuritegevuse ennetamise aspekte ruumilise ligipääsetavuse (kergliikluse elukeskkonna kujundamisel. võimalused, erinevate ühiskonnaliikmete vajadused ligipääsetavuse osas) kui ka kuriteo ennetamise (nt valgustus) ettepanekud on üldplaneeringu seletuskirjas esitatud. 10 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Maaeluministeerium Eelnõu avalik Seletuskirja jaotises 3.2.5 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on Üldplaneeringu eelnõu väljapanek, 12.05.2021 märgitud, et Kohila vallas käsitletakse väärtuslike avaliku väljapaneku käigus nr 4.1-5/735-1 põllumajandusmaadena põllumajandusmaa massiive, mille on Maaeluministeerium, miinimumsuurus on üks hektar, mille kaalutud keskmine reaalboniteet Maa-amet ning Riigimetsa on 44 hindepunkti või enam ning mis ei asu alevis, alevikus või Majandamise Keskus üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal. Väärtuslikud esitanud vastuolulise sisuga põllumajandusmaad on välja arvatud ka üldplaneeringuga seisukohti väärtuslike reserveeritud elamu-, äri-, tootmis- ning segafunktsiooniga aladelt põllumajandusmaade osas. ning üldplaneeringuga reserveeritud maantee ja raudtee Palume trassikoridorist. Maaeluministeeriumil kui Samas jaotises on toodud ka väärtuslikku põllumajandusmaad valdkonda kureerival kaitsvad tingimused, mis on meie arvates üldises kooskõlas seaduse ministeeriumil teha teiste eelnõu eesmärgiga ning tõhusad. riigiasutustega koostööd ning kujundada selge seisukoht väärtuslike põllumajandusmaade käsitluse osas. See on vajalik nii Kohila valla kui ka teiste omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Kuni väärtuslike põllumajandusmaade käsitlus ei ole vormistatud õigusaktina, lähtume Kohila valla üldplaneeringu koostamisel Rapla maakonnaplaneeringust kui üldplaneeringu koostamise aluseks olevast õigusaktist. 11 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Mööname, et kuigi üldplaneeringus kavandatud väärtusliku Ettepanekuga ei arvestata. põllumajandusmaa mõiste on kooskõlas Rapla maakonnaplaneeringu Selgitame, et 2030+ jaotises 4.2.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud üldplaneeringu koostamisel määratlusega, siis ei vasta see aga seaduse eelnõus toodud oleme lähtunud kehtivast väärtusliku põllumajandusmaa definitsioonile. Seaduse eelnõu §-s 355 maakonnaplaneeringust, sätestatu kohaselt määrab kohaliku omavalitsuse üksus mis on üldplaneeringu jaoks üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks siduv õigusakt. põllumajandusmaa massiivi, mille suurus on vähemalt kaks hektarit Täiendavalt märgime, et ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti eelnõule antud tagasiside põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. kohaselt, ei ole paljud Kui aga põllumajandusmaa massiiv asub maakonnas, mille huvigrupid, sh mitmed põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti omavalitsused, nõustunud põllumajandusmaa keskmisest boniteedist väiksem, tuleb eelnõu sõnastusega, kuna väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata massiiv, mille suurus on see ei anna omavalitsusele vähemalt kaks hektarit ning mille kaalutud keskmine boniteet on vajalikku kaalutlusruumi, võrdne selle maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise mida üldplaneeringu boniteediga või sellest suurem. Esialgsete analüüside kohaselt on Eesti menetlus endas omab. põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 41 hindepunkti ning Raplamaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 40 hindepunkti. See tähendab, et seaduse eelnõu kohaselt tuleks Kohila vallas määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks vähemalt kahe hektari suurused massiivid boniteediga alates 40 hindepunktist Maaeluministeerium analüüsis Kohila valla üldplaneeringu eelnõu Selgitame, et kaardil 2 „Väärtused ja piirangud“ kavandatud väärtuslike üldplaneeringu koostamisel põllumajandusmaade ruumiandmeid ja võrdles saadud tulemeid oleme lähtunud kehtivast Põllumajandusuuringute Keskuse poolt välja töötatud ja 2017. aastal Rapla täpsustaud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardikihi maakonnaplaneeringust andmetega. Analüüsi tulemusena selgus, et Põllumajandusuuringute ning täiendanud Keskuse poolt välja töötatud kaardikihi andmetel peaks olema Kohila väärtuslikke vallas väärtuslikke põllumajandusmaid u 4280 hektarit, kuid põllumajandusmaid üldplaneeringuga on kavandatud nendest määrata väärtuslikeks lähtuvalt kohalikest oludest, põllumajandusmaadeks veidi üle 2100 hektari, mis moodustab vaid sh üldplaneeringuga umbes 50% eeldatavatest väärtuslikest põllumajandusmaadest. kavandatavast Lisame, et üldplaneeringuga ei ole kavandatud määrata väärtuslikeks maakasutusest, põllumajandusmaadeks u 60 hektari ulatuses kahe hektari suuruseid taristuobjetkidest jmt. ja suuremaid massiive, mille boniteet on 44 hindepunkti ja rohkem. 12 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Maaeluministeerium ei ole sellise väärtuslike põllumajandusmaade Ettepanekuga ei arvestata, määramise põhimõttega nõus, sest selle tulemusena jäävad väga kuna üldplaneeringu suures ulatuses väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaad koostamise aluseks on kaitseta. Tulenevalt eeltoodust palume väärtuslike kehtiv Rapla põllumajandusmaade määramisel järgida seaduse eelnõus sätestatud maakonnaplaneering, eelkirjeldatud põhimõtteid või teisel juhul anda 40-43 hindepunktiga millega on üldplaneeringu põllumajandusmaa massiivide väärtuslikuks põllumajandusmaaks koostamisel arvestatud määramata jätmise kohta võimalikult üksikasjalikud põhjendused ja muuhulgas väärtuslike kaalutlused. põllumajandusmaade käsitluse puhul. 13 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Seletuskirja jaotises 2.2 „Hajaasustusala“ on märgitud, et Ettepanekuga ei arvestata. hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud Üldplaneeringut tuleb tiheasustusalasid; hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, lugeda erinevate tingimuste metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega. koosmõjus. Kui elamumaa Lisaks on nimetatud jaotises toodud põhimõte, et hajaasustusalal ei juhtotstarvet ei ole ole üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud, va hajaasustuses määratud, tihedamates külakeskustes või teistes, omavalitsuse poolt tuleb selle võimalikkuse elamuarenduseks sobivaks määratud kohtades. väljaselgitamiseks vaadata Jaotises 2.2 ning jaotises 2.5 „Maakasutus“ toodud juhtotstarvetest üldplaneeringu erinevaid järeldub, et väärtuslik põllumajandusmaa kuulub hajaasustustusega tingimusi kogumis, mh maa-alade hulka ning sellele ei määrata põllumajandusmaa väärtuslikule sihtotstarbelist kasutamist tagavat maakasutuse juhtotstarvet. põllumajandusmaale seatud tingimusi, mille hulgas on Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste näiteks ka see, et hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on väärtuslikku Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks määrata põllumajandusmaad väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa kasutatakse üksnes sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. See annaks põllumajanduslikuks eelkõige kohaliku omavalitsuse üksusele, aga ka riigile kindluse, et tegevuseks. Muu üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad maakasutuse osas tuleb saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel eelistada tegevusi, mis ei oleks kas väga keeruline või välistatud. põhjusta väärtuslike Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada, kuid selleks, et põllumajandusmaade olulist vältida üldplaneeringu elluviimisel võimalikke vastuolusid seadusest vähenemist, massiivide tulenevate normidega, teeme ettepaneku lisada seletuskirja jaotisesse killustamist ega kahjusta 3.2.5 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ üheselt mõistetavuse nende sihtotstarbelist tagamise eesmärgil klausel, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutamist tulevikus. käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid Pärast üldplaneeringu tingimusi ja nõudeid. kehtestamist vastuvõetavate õigusaktide või nende muudatustega arvestamist reguleerib planeerimisseadus. 14 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Lisaks väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale soovime Ettepanekuga ei arvestata. juhtida tähelepanu seletuskirja jaotises 4.2.3 Tegemist on seadusest „Sademeveekanalisatsioon“ ja KSH aruande eelnõu jaotistes 7.15.3 ja tuleneva nõudega, mille 9.12.3 „Sademevee ärajuhtimine“ käsitletud sademeevee juhtimisega kopeerimine seotud küsimuste käsitlemisele. Selgitame, et maaparandusseaduse § üldplaneeringus ei ole 53 kohaselt võib tulle kõne alla ka väljaspool maaparandussüsteemi otstarbekas. koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparandussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul aga tuleb arvestada maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suurenemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusameti määratud ulatuses. Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus peaks tekkima, soovitame kõnealustes jaotistes käsitleda ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandushoiu kulude tasumise kohustusi. Ametid Keskkonnaamet Eelnõu avalik Ptk-s 3.2.2 (vääriselupaigad) on öeldud, et keskkonnaministri Arvestame ettepanekuga. väljapanek, 12.05.2021 käskkirja alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Täiendame üldplaneeringu nr 6-5/21/6959-2 Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine seletuskirja. vabatahtlik. 2017. aastal uuendas Keskkonnaministeerium vääriselupaiku puudutavaid põhimõtteid. Oluline vääriselupaiku puudutav muudatus on nende kohustusliku kaitse laienemine kõigile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (metsaseadus § 23 lg 3). See tähendab, et lisaks riigimetsadele on ka kohalike omavalitsuste metsades vääriselupaikade kaitse edaspidi kohustuslik. Palume täpsustada, kas Kohila vallas on kohalikul omavalitsusel selliseid metsa vääriselupaiku. 15 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ptk-s 3.2.7.1. (ehituskeeluvöönd) on öeldud, et ehituskeeluvööndi Selgitame, et 2. ulatus määratud üldplaneeringu joonisel. Kohila valla üldplaneeringu ehituskeeluvööndi joonisel nr 3 „Väärtused ja piirangud“ on kujutatud ehituskeeluvööndi ettepanek on võrdsustatud ettepanek. Seega ei ole planeeringu seletuskiri ja joonis üheselt ehituskeeluvööndi mõistatavad. Joonisel 3 on tuvastatavad vooluveekogude ja järvede ulatusega, mis Kohila valla ehituskeeluvööndite orienteeruv asukoht, kuid puuduvad allikaid üldplaneeringuga soovitakse ümbritsevad ehituskeeluvööndid. kehtestada. Ptk 3.2.7.1. - Üldplaneeringu mastaapi ja looduslike tingimuste Selgitame esmalt, et 3. muutmist (näiteks metsamaa erisus) arvestades ei ole võimalik ehituskeeluvööndi ehituskeeluvööndi ulatust planeeringujoonistel graafiliselt täpselt laiendamine on seadusest kujutada, kuid seda on võimalik teha seletuskirjas. Planeeringus tuleb tulenev erisus, mille käsitleda kalda ehituskeeluvööndi ulatust ja lähtejoone määramist. kopeerimine seletuskirjas ei Veekogude ehituskeeluvööndite ulatuse kirjeldamisel on vajalik ole otstarbekas, kuna käsitleda metsamaa erisust looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 seadus võib ajas muutuda. lg 2 ja erisust tiheasustusalal LKS § 38 lg 1 p 3. Samuti ka Tiheasustusalal kehtib asjakohaseid erandeid, mis tulenevad LKS § 38 lg 4 ja 5. Praegu on samuti seadusest tulenev seletuskirjas viidatud ainult LKS § 38 lg 5 sätestatud eranditele, mis erisus – ehituskeeluvööndi on seotud üldplaneeringuga kavandatud tegevustega. ulatus on 50 meetrit, kui Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lg 1 p 9 kohaselt on üldplaneeringus ei ole üldplaneeringu ülesanne kõrgveepiiri märkimine suurte kavandatud teisiti. üleujutusaladega siseveekogul. Planeeringust ei selgu, kas Suure üleujutusohuga alasid planeeringualal esineb suurte üleujutustega alasid. Kohila vallas tuvastatud ei ole, mistõttu ei ole neid käsitletud ka üldplaneeringu seletuskirjas. Kokkuvõtvalt täpsustame EKV käsitlust üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistelt, et üldplaneeringuga kavandatavad ettepanekud oleksid selgemini tuvastavad. 16 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ptk 3.2.7.1.- Planeeringuga soovitakse vähendada Keila jõe kalda Seletuskirjas on välja 4. ehituskeeluvööndit Kohila alevis Tööstuse tänava sillast kuni Vabaduse toodud, et tänava sillani jõepromenaadi ning terviseraja ja sellega seotud ehitiste ehituskeeluvööndi ulatus on rajamiseks ning Vilivere külas Timbulimbu maaüksusel spordi- ja määratud üldplaneeringu puhkerajatise maa-ala kasutuselevõtuks. Planeeringust ei selgu, kui joonisel. Eesmärk on suures ulatuses soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada. Palume tagada, et Kohila alevis planeeringusse lisada joonis ehituskeeluvööndi vähendamise oleks võimalik kavandada ettepanekuga ja täpsustada kavandatavate ehitiste iseloomu. rannapromenaad. Ehitise täpne iseloom ei ole täna teada, kuna tegemist on üldplaneeringu täpsusastmega, kus on teema kuvatud strateegilise vajadusena, mitte projekti tasemel kavandatava tegevusena. 17 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ptk 3.2.7.1. - Kuna uue üldplaneeringu koostamisel kaotab senine Kohila Vallavolikogu 5. sama territooriumi hõlmav üldplaneering kehtivuse, siis ei kehti ka 26.november 2019. a sellele antud nõusolekud (kaasa arvatud ehituskeeluvööndi otsusega nr 48 kehtestati vähendamised). Kohalikud omavalitsused võivad viia uue Kullametsa kinnistu üldplaneeringu koostamise raames läbi varasemate detailplaneering. Planeering üldplaneeringutega antud ehituskeeluvööndi vähendamise näeb ette Keila jõe kaardistamise, millega kehtestuksid varasemate ehituskeeluvööndi ehituskeeluvööndi vähendamiste nõusolekud ja need kanduksid uude planeeringusse. vähendamist ja Kullametsa Märgime, et Keskkonnaamet on 02.07.2019 kirjaga nr 7-9/19/2409-6 krundile ehitusõiguse andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kullametsa andmist ühepereelamu ja kinnistul. kuni kahe abihoone ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud elamuehituse reservmaale. Kullametsa maaüksus asub kompaktse hoonestusega elamute alal, kus on väljakujunenud ehitusjoon. Antud planeeringulahenduses on arvestatud alaga piirnevate olemasolevate kinnistute struktuuri ja hoonestuse paiknemise lahendusi. Kinnistule on antud üksikelamu püstitamiseks 01.08.2021 ehitusluba nr 2012271/39877 ja 14.04.2021 on esitatud ka ehitamise alustamise teatis, mistõttu ei ole kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringus täiendavalt kajastatud, kuna see on detailplaneeringu kohaselt juba ellu viidud. 18 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ptk-s 3.2.3. on üldise tingimusena öeldud, et maavarade Arvestame ettepanekuga. 6. kaevandamine rohevõrgustiku alal on keelatud. Samas on KSH Täiendame üldplaneeringu aruande ptk-s 9.7 antud järgmine selgitus: „Maardla kasutuselevõtul seletuskirja sõnastuses, mis kaevandamise eesmärgil tuleb vältida võimalusel ala, mis asub tagaks ühtse põhimõtte, et väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus ja väärtuslikul maavarade kaevandamine põllumajandusmaal. Juhul, kui mõnel nimetatud alal on kaevandamine rohevõrgustiku alal on majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt analüüsida kaevandamise keelatud. mõju maastikukomponentidele. Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine“. Peame vajalikuks selgitada ja täpsustada ÜP seletuskirja kõnealust lõiku. Kas maavara kaevandamine rohevõrgustiku alal on keelatud või teatud tingimustel võimalik? Ptk-s 3.2.3. ja 3.2.6. palume „rekultiveerimine“ termini asemel Arvestame ettepanekuga. 7. kasutada läbivalt maapõueseaduse järgset mõistet „kaevandatud maa korrastamine“ või „korrastamine“, sh rekultiveerimisprojekt on korrastamisprojekt. Ptk-s 3.2.6. on öeldud: „Uusi kaevandusi ei rajata elamu-, puhke- ja Arvestame ettepanekuga. 8. ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetusse lähedusse“. Kaevandusi maapõueseaduse mõistes Kohila vallas ei ole. Mõiste tuleks läbivalt parandada karjääriks. Palume täpsustada väljendit „vahetu lähedus“ ning sisustada see mõõdetavana. Ptk-s 3.2.6. on öeldud, et karjääride rekultiveerimisel uute Arvestame ettepanekuga. 9. tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada. Palume täiendada lauset ja lisada „võimalusel“. Eramaa omanik ei pruugi karjääri avalikku kasutust soovida, st ala avalikuks kasutamiseks tuleb saavutada kokkulepe eramaa omanikuga. Ptk-s 3.2.6. öeldakse, et karjääri ammendumisel tuleb koostada Ettepanekuga ei arvestata. 10. rekultiveerimisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse Kooskõlastamine kohaliku ja Keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 81 lõikele 5 küsib omavalitsusega ei ole Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse vastuolus üksuse arvamust. Korrastamisprojekti kooskõlastamine maapõueseadusega, kuid on omavalitsusega ei ole paraku maapõueseadusega ette nähtud. vajalik kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kvaliteetsemaks kujundamiseks. 19 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ptk-s 2.5.16. on öeldud: „Mäetööstuse maa-ala on maavara Selgitame, et 11. kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud üldplaneeringu kaardil on rajada maavara kaevandamiseks ja selle teenindamiseks vajalikke kuvatud üksnes sellised hooneid ja rajatisi. Maavara kaevandamine ja töötlemine on võimalik karjäärid, milles üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega kaevandamist omavalitsus aladel“. Mäetööstuse maa-ala on maakasutuse kaardil tähistatud üldplaneeringu kohaselt lillaga. Sellist tähistust on kasutatud vaid Sutlema I, Sutlema II ja III aktsepteerib. Ülejäänud lubjakivikarjääride piirkonnas, kuid need ei ole ainukesed karjäärid aladel omavalitsus Kohila vallas. Kui mäetööstuse maa-ala juhtkasutust soovitakse maavarade kaevandamist maakasutuse kaardil kasutada, peab kaardile kandma minimaalselt pigem näha ei soovi. kõik olemasolevad karjäärid ning ka turbatootmisalad. Soovitame viia mäetööstuse maa-ala definitsioon üldplaneeringus kooskõlla maakastriseadusega. Maakatastriseaduse järgi on mäetööstusmaa maavara, välja arvatud turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sealhulgas: 1) mäeeraldis ja seda teenindav maa; 2) mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste, sealhulgas tootmishoonete, teede ja raudteede maa. Turbatööstusmaa on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sealhulgas: 1) mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; 2) tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ja tuulekaitsevööndite maa; 3) mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste, sealhulgas teede ja raudteede maa. Ptk-s 3.2.7.3. (Avalikud juurdepääsud) on seatud tingimus, et Arvestame ettepanekuga. 12. kallasrajad, ranna- ja kaldaaladele ja puhkealadeni viivad teed tuleb hoida rannikualal liikujale avatuna (mitte sulgeda piirete või keelavate viitadega). Kohila vallas rannik puudub. Palume seletuskirja korrigeerida. 20 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ptk-s 4.1.2. on öeldud: „Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb Arvestame ettepanekuga. 13. jätta raudteed tarastamata lõikudel, kus need ristuvad rohevõrgustiku elementidega või kui tarastamine on möödapääsmatu siis tagada rohevõrgustiku sidusus ökoduktide/loomapääsude abil. Rail Balticu raudtee trassil lähtutakse rohevõrgustiku elementidega ristumisel raudtee projektlahendusest“. Rapla maakonnaplaneering Rail Balticu trassi koridoriasukoha määramiseks on reserveerinud Rail Balticu trassikoridori ala, sh on Kohila vallas kavandatud vähemalt 4 suurimetajate läbipääsu ala. RB ökoduktide asukohad tuleks kanda ka üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardile. Oluline on üldplaneeringuga tagada planeeritud ökoduktide toimimine (sidusus rohelise võrgustikuga ja loomade läbipääsu toetav maakasutus ökoduktide mõjualas). Ptk-s 7.14.2. (välisõhu kvaliteet) märgitakse: „Edasiste tegevuste Üldplaneeringuga ei toetata 14. kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese tervise ja heaolu kaitse kaevandustegevust aladel, põhimõttest. Üldpõhimõttena tuleb silmas pidada, et olemasolevate mida üldplaneeringu tundlikumate alade ja objektide lähedusse lubataks vaid selliseid kaardile ei ole märgitud. tegevusi, millega kaasnevad häiringud inimese tervisele ja heaolule on Seetõttu ei ole vajalik ka väheolulised.“ Turbamaardlate ja paekivikarjääride tegevuse tõttu uute karjääride rajamiseks esineb mõjusid (peamiselt müra- ja nn tolmuhäiringuid), mille tingimuste seadmine. ohjamine võib problemaatiliseks osutuda. Üldplaneering võiks sätestada turbamaardla ja paekivikarjääri vähima kauguse elamuteni ja muude tundlike objektideni. KSH aruande ptk 7.17 viimases lõigus on viide peatükile 0, kuid sellise Arvestame ettepanekuga 15. numbriga peatükki aruande ei ole. ning parandame KSH aruannet. Eelnõu avalik Joonisele Väärtused ja piirangud ning veebikaardile olid märgitud Arvestame ettepanekuga. 16. Maa-amet väljapanek, maardlate, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste ning nende 03.05.2021 nr 6 teenindusmaade piirid seisuga 2020. a. Palume kasutatud andmete 3/21/5839-2 seisu märkides lisada ka kuupäev, kuna Maa-ameti andmetel on taotletava mäeeraldisena kujutatud alal Keskkonnaameti 12.10.2020 korraldusega nr DM-109185-15 antud Urge kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba. Keskkonnaametis on menetluses käesoleval hetkel vaid Sutlema II lubjakivikarjääri kaevandamise loa pikendamise taotlus. 21 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht KSH aruande peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on Arvestame ettepanekuga, 17. märgitud, et Kohila valda jääb 10.08.2020 seisuga osaliselt või kuid märgime, et täielikult neli kruusa-, kaks lubjakivi- ja kaks turbamaardlat ning üldplaneeringu koostamise seejuures on viidatud Maa-ameti maardlate kaardirakendusele seisuga ajal ajakohastame andmeid 10.08.2020. Täpsustame, et vastava seisuga on kruusa maardlaid üksnes eelnõu koostamisel, Kohila vallas 5. Lisaks on samas peatükis toodud (tsiteerin): „Ülevaate planeeringu vastuvõtmisel maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest Kohila valla territooriumil ning kehtestamisel, mistõttu annavad Joonis 2 ja Tabel 11. Detailsed andmed on esitatud ÜP lisas ei saa eeldada, et „Ülevaade Kohila vallast“.“ Lisas 2 „Ülevaade Kohila vallast“ on üldplaneeringu koostamisel loetletud Kohila valla territooriumile jäävad maardlad ja mäeeraldised on igal ajahetkel kasutusel seisuga 02.12.2019, mis on käesolevaks hetkeks muutunud. Palume kõige ajakohasemad lõplikus planeeringulahenduses uuendada maardlate ja mäeeraldiste andmed. Arvestades andmeid ning kasutada andmete puhul läbivalt sama kuupäeva seisu. üldplaneeringu protsessi Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust. pikkust, ei ole see mõeldav. 22 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Veebikaardil ning joonisel Maakasutus ei ole kõikide kehtivate Ettepanekuga ei arvestata. 18. kaevandamislubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade Üldplaneeringuga ei toetata ulatuses märgitud mäetööstusmaad. Lisaks ei arvesta märgitud kaevandustegevust aladel, mäetööstusmaad kehtivate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade mida üldplaneeringu piiridega. Seletuskirja peatükis 2.5.16. Mäetööstuse maa ala on kaardile ei ole märgitud. mäetööstuse maa ala kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin): Arvestades üldplaneeringu „Maavara kaevandamine ja töötlemine on võimalik üldplaneeringuga pikka kehtivusaega, ei ole kavandatud mäetööstuse maa ala juhtotstarbega aladel“. KSH kõigi olemasolevate aruande peatükis Kokkuvõte on KSH tulemuste ja järelduste loetelus tegevuste kuvamine maardlate osas märgitud (tsiteerin): „ÜP kohaselt on maavara üldplaneeringu kaartidel kaevandamine ja töötlemine võimalik üksnes ÜP ga kavandatud otstarbekas, kuna KOV ei mäetööstuse maa ala juhtotstarbega aladel. Arvestada tuleb, et soovi toetada neid tegevusi kaevandamine tuleb tagada ka teistel kaevandamisloaga hõlmatud 10-15 aasta perspektiivis. mäeeraldistel kaevandamisloa kehtivuse lõpuni.“ Sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele. Palume sarnaselt KSH aruandes märgitule seletuskirjas täpsustada, et maavara kaevandamine on võimalik kõikjal, kuhu on väljastatud maavara kaevandamiseks keskkonnaluba, kuna praegune seletuskirjas olev sõnastus on piirava tähendusega ja halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on seega vastuolus MaaPS § ga 14. Palume veebikaardil ning joonisel Maakasutus märkida kõigile kehtiva loaga mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele mäetööstusmaa juhtotstarve (vajadusel lisada turbatööstusmaa juhtotstarve). Olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole joonistel kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume kõigile kehtiva loaga mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele anda planeeringus mäetööstusmaa juhtotstarve. 23 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Seletuskirja peatükis 2. Maakasutus- ja ehitustingimused on Arvestame ettepanekuga. 19. kirjeldatud (tsiteerin): „Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana Täiendame lisas 1 toodud esitatud juhtotstarvete ja sihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab tabelit tingimusega, et juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud viidatud sihtostarvete üldplaneeringus toodud juhtotstarvete puhul.“ Sarnast mõtet on kavandamine mäetööstuse korratud ka peatükis 2.5. Maakasutus. Lisas 1 on mäetööstusmaa- maa-alale on võimalik alale kavandatavate sihtotstarvete järgi lubatud tootmismaa, üksnes peale maavara veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, mäetööstusmaa, ammendumist. turbatööstusmaa, maatulundusmaa. Mäetööstusmaa juhtotstarve on seotud kehtiva maavara kaevandamise loaga, mistõttu nendel aladel toimub maavara kaevandamine. Tööde ohutuse, maavara kaevandamisväärsuse säilimise ja maavarale juurdepääsu tagamiseks samaaegselt teisi tegevusi kaevandamisega samale alale ei ole võimalik lubada. Maakasutuse muutust ja sihtotstarbe muutmist saab kavandada alles kaevandamise lõpu perioodil seoses korrastamisega. Kui korrastamisega veel alustatud ei ole, kuna toimub veel aktiivne maavara väljamine, siis teiste lisas 1 märgitud sihtotstarvete mäetööstusmaale määramine takistab kaevandamist. Palume lisas 1 eemaldada tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa sihtotstarbed mäetööstusmaa alal lubatud sihtotstarvete loetelust või alternatiivselt palume üldplaneeringusse lisada, et tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa sihtotstarbe määramine mäetööstusmaa-alale on võimalik vaid peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Käesoleva üldplaneeringuga sellist luba ei ole antud. 24 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad Ettepanekuga ei arvestata. 20. maardlad väärtusliku maastiku alaga. Seletuskirja peatükis 2.3. Detailplaneeringu Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on ühe koostamine on nõutav juhuna, mil väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala üksnes uute kavandatavate on detailplaneeringu koostamine nõutav, märgitud (tsiteerin): tegevuste puhul ning see ei „Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.4) ning võimalike konfliktalade laiene olemasolevatele (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tegevustele. tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide jne) arendamise suunamiseks.“ Selgitame, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Detailplaneeringu koostamist ei nõua sellises olukorras ükski õigusakt. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene aladele, kuhu on antud maavara kaevandamiseks luba. 25 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Veebikaardi ning joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad Ettepanekuga ei arvestata. 21. maardlad väärtusliku maastiku alale. Seletuskirja peatükis 3.2.4. Selgitame, et traditsioonilise Väärtuslikud maastikud on üldtingimustena väärtuslike maastike maastikumustri säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks toodud (tsiteerin): säilitamiseks väärtuslikel „Väärtuslikke militaarrajatisi (Pahkla raketibaas), nende varemeid maastikel on oluline ning vanu paekarjääre tuleb võimalusel säilitada ja korrastada säilitada maastikumustrid, vaatamisväärsustena. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete reljeefsus jmt. põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi“ ja „Ehitiste rajamisel jms maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel arvestada olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus; külade struktuur; hoonete arhitektuur; teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid“ ning „Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida kasutuses“ ja „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.“ Selgitame, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Tagamaks juurdepääsu maavarale palume seletuskirja lisada, et mäeeraldise teenindusmaa ulatuses on reljeefi ja maastikumustri muutmine, põllumajandusmaa ja kultuurrohumaa likvideerimine lubatud. Palume seletuskirjas täpsustada, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Lisaks selgitame, et vanu paekarjääre on võimalik säilitada ja korrastada vaatamisväärsustena vaid juhul, kui vastaval alal on maavara ammendunud ning ala on vastavalt korrastamisprojektile korrastatud. 26 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Veebikaardil ja joonistel Maakasutus ning Väärtused ja piirangud on Ettepanekuga ei arvestata. 22. rohevõrgustiku ettepaneku alad märgitud ka maardlatega kattuvatele Selgitame, et omavalitsuse aladele. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on soov on tagada ka MaaPS üldtingimustena, mis rohevõrgustiku alal kehtivad, toodud (tsiteerin): kohasel maavarade „Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb kaevandamise lubamisel toimima. Vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, arvestamine omavalitsuse sidusust ja vältida looduslike alade killustamist“ ja „Rohevõrgustikul ruumi vajaduste ning paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast kvaliteedi tagamisega. juhtotstarvet ei muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab Omavalitsuse hinnangul on kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist selliste tingimuste mitte kahjustama“ ning „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel sõnastamiseks vajalik koht ei ole lubatud. Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt üldplaneering ning koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, eksperthinnangu tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine“ ja „Maavarade koostamine ei halvenda kaevandamine rohevõrgustiku alal on keelatud“ ja „Rohevõrgustiku kuidagi juurdepääsu tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud maavarade alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides kaevandamisele, kuid võib ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis“. Samas peatükis on selle nii mõnelgi juhul muuta rohevõrgustiku tugialal kehtiva tingimusena märgitud (tsiteerin): omavalitsusele ja selle „Tugialadel maakasutuse muutmisel tuleb kaasata vastava ala elanikele vastuvõetavamaks ekspert, et hinnata selle mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku tegevuseks. toimimisele (uuring, eksperthinnang või -arvamus)“ ning „Metsamaa sihtotstarbe muutmine on keelatud“ ning „Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks“ ja „Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%“. Selgitame, et kaevandamise alustamiseks on vaja mets raadata, maakasutuse sihtotstarve muuta mäetööstusmaaks ning sellistel puhkudel igakordselt ilma vajaduse kaalumiseta eksperdi kaasamine või eksperthinnangu koostamine takistab juurdepääsu maavarale. Kaevandamisloa andmine ja muutmine on avalik menetlus, mille ajal loa andja kaalub vajadust keskkonnamõju hindamiseks ja vajadusel algatatakse taotluse menetluse ajal keskkonnamõju hindamine. Maa amet ei nõustu rohevõrgustiku alal maavara kaevandamise või metsamaa sihtotstarbe muutmise keelamisega ega igakordse eksperthinnangu koostamise nõudega, kuna see halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § ga 14. Lisaks märgime, et kaevandatud alade korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele koostatud korrastamisprojektile, korrastamise suund määratakse keskkonnaloas. Võimalikud on ka muud kaevandatud maa edasise kasutamise otstarbed peale 27 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht rohealade. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana. Ka korrastamistingimuste kohta küsib loa andja kohaliku omavalitsuse arvamust. Palume seletuskirja vastavalt eelpool toodud selgitustele täpsustada ning osatähtsuse osas lisada suhtelise tähtsuse süsteem või tervik, mille suhtes ei tohi looduslike ja/või pool- looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. 28 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud põllumajandusmaad on Ettepanekuga ei arvestata. 23. väärtuslikul põllumajandusmaal kehtiva tingimusena märgitud Väärtuslike (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajandusmaade põllumajanduslikuks tegevuseks. Muu maakasutuse osas tuleb kavandamine ja kaitse on eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade omavalitsusele olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende maakonnaplaneeringuga sihtotstarbelist kasutamist tulevikus“ (sarnane mõte ka KSH aruande sätestatud kohustus, peatükis 9.8. Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks) ja millega mittearvestamisel „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel tuleb omavalitsusel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine põhjendada majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid maakonnaplaneeringu mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale“ ning „Põldude läheduses muutmise vajadust. Juhul, olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid kui Maa-amet oma kirjas põldudel, hekid, metsaribad tuleb säilitada. Sellised loodusliku toodud eesmärki täita taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada soovib, tuleb Maa-ametil põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust. Nende alade selleks küsida nõusolek metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema Maaeluministeeriumilt ning põhjendatud ja läbi kaalutud“. Sarnaseid mõtteid leiab ka KSH Rahandusministeeriumilt kui aruande peatükist 7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale , kus maavalitsuse on lisatud, et muude tegevuste kavandamine väärtuslikule õigusjärglaselt. põllumajandusmaale ei ole välistatud, kuid see peab olema Kohaliku omavalitsuse põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata ülesanne üldplaneeringu kaasnevaid mõjusid. KSH aruande peatükis 9.8. Meetmed väärtusliku koostamisel ei ole põllumajandusmaa kaitseks on märgitud (tsiteerin): „Soovitav on konfliktsete riiklike huvide säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, üksikud puud ja tasakaalustamine vaid puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Maastiku avatust kaotav kohaliku omavalitsuse tegevus või väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine peab olema ruumilise arengu põhjendatud ja läbi kaalutud“. Jooniste järgi väärtuslikud kavandamine, arvestades põllumajandusmaad maardlatel ei asu, kuid tulevikku silmas pidades kohalikke huve ja vajadusi. tuleks siiski neil aladel võimaliku kaevandamistegevusega arvestada, seega palume seletuskirjas ja KSH aruandes kasutatud väljendite „kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks“, „tuleb säilitada“, „vältida“ asemel kasutada soovituslikke väljendeid „kasutatakse eelistatult põllumajanduslikuks tegevuseks“, „võimalusel säilitada“ ja „võimalusel vältida“. 29 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Seletuskirja peatükis 3.2.6. Maavarad on märgitud (tsiteerin): Ettepanekuga ei arvestata. 24. „Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil on esitatud maardlate Viidatud tingimuse ja mäeeraldiste paiknemine, kus on võimalik geoloogiliste uuringute sõnastamine on läbiviimine arvestades üldplaneeringus toodud tingimusi.“. Selgitame, omavalitsuse soov et geoloogiliste uuringute läbiviimine on võimalik ka väljaspool kohalikest huvidest ja üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil märgitud maardlate ja vajadustest lähtuvalt ning mäeeraldiste alasid. MaaPS sätestab, et geoloogiline uuring on lubatud see ei halvenda kuidagi geoloogilise uuringu loa alusel, välja arvatud kaevandamisloa alusel juurdepääsu maavarade mäeeraldise piires tehtav geoloogiline uuring ja selline geoloogiline kaevandamisele ning ei uuring, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või vähenda MaaPS kehtivust, tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või kuid võib maavarade puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kaevandamise lubamise nii kogumisega. Tagamaks juurdepääsu maavarale ja hoidumaks mõnelgi juhul muuta vastuolust MaaPS-ga palume seletuskirjas mitte piirata geoloogiliste omavalitsusele ja selle uuringute tegemist maardlate ja mäeeraldiste aladega. elanikele vastuvõetavamaks tegevuseks. Seletuskirja peatükis 3.2.6. Maavarad on maavaradega arvestamise Ettepanekuga ei arvestata. 25. tingimusena toodud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamise Viidatud tingimuse planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, sõnastamine on mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja omavalitsuse soov põllumajanduslikule kasutusele. Rohevõrgustiku alal tuleb tagada kohalikest huvidest ja võrgustiku toimimine“ ja „Eelistada tuleb maavara kaevandamist vajadustest lähtuvalt ning eemal asustatud aladest. Tiheasustatud aladel ja nende lähiümbruses see ei halvenda kuidagi peab säilima kvaliteetne elukeskkond“ ja „Uusi kaevandusi ei rajata juurdepääsu maavarade elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse kaevandamisele ning ei turismipiirkonna vahetusse lähedusse“ ning „Turba kaevandamiseks vähenda MaaPS kehtivust, tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid“. Selgitame, et kuid võib maavarade kaevandamisloa andmisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses kaevandamise lubamise nii maastiku ilme muutub, mets ja muld eemaldatakse. Asustatud mõnelgi juhul muuta aladest, elamu-, puhke- ja ühiskondlikust objektist ning omavalitsusele ja selle potentsiaalsest turismipiirkonnast eemal on võimalik kaevandada vaid elanikele vastuvõetavamaks juhul, kui maavara seal asub. Lisaks on ebaselge, kui kaugel on tegevuseks. „eemal“ või „vahetu lähedus“. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes keskkonnaministri määrusega kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal. Tagamaks juurdepääsu maavarale palume üldplaneeringu seletuskirja lähtuvalt eeltoodud selgitustest täpsustada ning eemaldada seadusest mittetulenevad piirangud maavara kaevandamisele. 30 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Seletuskirja peatükis 3.2.6. Maavarad on maavaradega arvestamise Arvestame ettepanekuga 26. tingimusena toodud „Kaevandamise plaanimisel tuleb hinnata ning täiendame seletuskirja juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale osas, mis puudutab liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed avalikult puhkeotstarbeliste kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks“ ja „Kasutusele võetud veekogude rajamist maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad maavarade ammendamisel. majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb koostada rekultiveerimisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia“ ja „Karjääride rekultiveerimisel uute tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. Viimase mõtte leiab ka seletuskirja peatükist 3.2.7.3. Avalikud juurdepääsudja KSH aruande peatükist 9.6. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks. KSH aruande peatükis 9.7. Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks on märgitud (tsiteerin): „Kaevandamisel tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine)“ ning „Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ellu viia“. Palume seletuskirja sõnastust täpsustada järgmiselt (tsiteerin): „Kaevandamise plaanimisel tuleb vajadusel hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks“. Selgitame, et tingimusi kaevandamiseks saab keskkonnaloaga määrata vaid teenindusmaale jäävale alale. Lisaks palume seletuskirjas ja KSH aruandes täpsustada, et kaevandatud alade korrastamise suund määratakse keskkonnaloas. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana. Korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele koostatud korrastamisprojektile, ka korrastamistingimuste kohta küsib loa andja kohaliku omavalitsuse arvamust. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamisprojekti kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega ei toimu. Lisaks selgitame, et kaevandamistööd ei pruugi alati lõppeda selliselt, et maavara on ammendatud. Samuti eeldab veekogu avalikuks kasutamiseks määramine ning selle puhkeotstarbel kasutamine kokkulepet maaomanikuga. Palume seletuskirjas täpsustada, et 31 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkeotstarbelise veekogu rajamist. 32 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Seletuskirja peatükis 4.2.7.1 Tuuleenergia on tuuliku rajamise ühe Arvestame ettepanekuga ja 27. tingimusena märgitud (tsiteerin): „Tuulikute rajamine on lubatud täiendame üldplaneeringu väljapool tiheasustusalasid“. Palume seletuskirjas täpsustada, et seletuskirja. tuulikute rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale maavaravaru ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Eelnõu avalik Täiendada riikliku kultuuripärandi käsitlust. Soovitame lisada: Ettepanekuga ei arvestata. 28. Muinsuskaitseamet väljapanek, 10.05.2021 Tegemist on Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist kirjad nr 1.1-7/2757-5 mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu muinsuskaitseseadusest ja 1.1-7/2757-6 koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi tuleneva nõudega ning säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. tingimustega, mille kopeerimine Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on üldplaneeringus ei ole tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud otseselt vajalik. maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Mälestistena registris olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. 33 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike Selgitame, et käesoleval ajal 29. arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile ei ole võimalik kandmist, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi üldplaneeringusse kanda hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Prognoosi tingimusi alade kohta, mille tegemine on aeganõudev ning ei pruugi üldplaneeringusse jõuda enne asukoht on määratlemata. selle kehtestamist. Seetõttu tuleb ennetavalt üldplaneeringusse kanda See ei taga maaomanikele järgmised tingimused: vajalikku õiguskindlust. • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH Saame üldplaneeringu nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga koostamise käigus edaspidi kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus võimalike (MuKS § 31 lg 3); arheoloogiatundlike alade o Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb analüüsimist täpsustada, kui kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise vastav informatsioon kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust omavalitsuseni jõuab. arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪ Algatatakse detailplaneeringut; o Kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. Soovitame üldplaneeringu pärandikäsitlusel võtta eeskujuks Kohila Ettepanekuga on 30. valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust tulenev arvestatud. Üldplaneering sisu. lähtub KSH aruandest sellele vajalikus mahus. 34 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Märkida kaartidele riiklikud kultuurimälestised. Arvestame ettepanekuga. 31. Koostame üldplaneeringu lisana ülevaatliku skeemkaardi kultuuripärandi paiknemisest, et ilmestada objekte, millega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ning tuua välja kultuuripärandi rikkad piirkonnad, millele pöörata lisatähelepanu üldplaneeringu koostamise käigus. Soovitame täpsustada ptk 2.5.12 kalmistu maa-ala tingimused ja Ettepanekuga on 32. määrata kalmistu ümber kavandatava puhvervööndi ulatuseks 50 m. üldplaneeringus sisuliselt arvestatud. Üldplaneeringus on sätestatud puhvervööndi säilitamise vajadus ilma täpse ulatuseta, et selle mahutamine kalmistu maa- alale oleks võimalik ning puhvervööndi tagamine ei tuleks naaberkinnistute arvelt. Soovitame käsitleda kultuuriväärtusliku üksikobjektina Kohila Ettepanekuga ei arvestata. 33. kalmistut. Kohila kalmistu käsitlemine kultuuriväärtusliku üksikobjektina ei ole ameti poolt selgelt põhjendatud. Soovitame lisada ptk 4.1.5 parklad tingimuse, et parklad tuleb Arvestame ettepanekuga. 34. liigendada haljastusega, eesmärgiga tagada parklate parem Täiendame üldplaneeringu integreerimine ümbritsevasse miljöösse. seletuskirja sellises sõnastuses. 35 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Lisada KSHs kultuuripärandi käsitluse juurde arheoloogiapärandit Selgitame, et käesoleval ajal 35. käsitlev ülevaade: 1.1 Olulise osa kultuuripärandist moodustab ei ole võimalik arheoloogiapärand, mida ei ole veel avastatud. Hetkel on KMH eelnõus üldplaneeringusse kanda seda käsitletud koos kaitse all olevate arheoloogiamälestistega ning tingimusi alade kohta, mille toodud välja, et juba teada olevate arheoloogiamälestiste läheduses ulatus on määratlemata. on tõenäosus seni teadmata arheoloogiapärandi leidumiseks suur, See ei taga maaomanikele mistõttu tuleb olla eriliselt tähelepanelik, kui midagi pinnase- ja vajalikku õiguskindlust. kaevetööde käigus leitakse. Saame üldplaneeringu Kohila vallas on praegu riikliku kaitse all 90 arheoloogiamälestist. koostamise käigus edaspidi Lisaks nendele on kultuurimälestiste registris arvele võetud 6 muistist. võimaliku Nende objektide ümbruses on arheoloogiapärandi leidumise tõenäosus arheoloogiapärandiga suur. Arvestada tuleb aga ka sellega, et arheoloogiapärand on Eestis arvestada, kui vastav kaitse all umbes 1998. aasta avastuste seisuga, kuid pärast seda on informatsioon omavalitsusse üle Eesti leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub jõuab. infot 50– 100 avastatud muistise kohta. Kahjuks pole viimase 20 aasta avastatud muististest suuremat osa jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärandi kaitse seisukohast on seetõttu määravaks see, kuidas riik ja kohalik omavalitsus käsitlevad planeeringutes mitte riikliku kaitse all olevat arheoloogiapärandit. 36 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Eelnõu avalik Kuna valla territooriumil asub ohtlik ettevõte, tuleb maakasutuse Üldplaneeringus on juba 36. Päästeamet väljapanek, 03.05.2021 planeerimisel ja ehitise projekteerimisel lähtuda kemikaaliseaduse § ettepanekutega arvestatud. nr 7.2-3.4/2884-2 32 nõuetest ning aluseks võtta metoodika „Kemikaaliseaduse kohase Esiteks on maakasutuse planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“. kavandamisel arvestatud Metoodika on leitav Päästeameti kodulehelt: Kohila vallas paikneva https://www.rescue.ee/et/juhendid. ohtliku ettevõtte ja selle Üldplaneeringust ja muudest planeeringu juurde käivatest ohutsooniga. materjalidest peab selguma: Teiseks on üldplaneeringus 1. olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, sätestatud detailplaneeringu üleujutusohtlikud alad, ohtlikud teelõigud ning raudteed ja muud koostamise juht; mida tuleb sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja nende mõju kindlasti arvestada ka hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus; suurõnnetuse ohuga või 2. planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale ning ohtlike ettevõtete kaitsemeetmed, mida rakendatakse. kavandamisel. Nimelt sätestab üldplaneeringu ptk Lisaks on võimalik üldplaneeringus paika panna täiendavad objektid, 2.4. järgmise tingimuse: mille puhul on vajalik koostada detailplaneering: Detailplaneeringu 1. suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tegemine, koostamine on kohustuslik mis ei nõua detailplaneeringut; ehitiste kavandamisel, millel 2. suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse on oluline ruumiline mõju, st planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega. ehitise rajamisega tingitult muutuvad ehitise kavandatavas asukohas või selle lähiümbruses eelkõige transpordivood, külastajate hulk, visuaalne mõju, müra, tooraine või tööjõu vajadus või kavandatakse olulist muudatust piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtudes, - laadis ja kasutusotstarbes. 37 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Eelnõu avalik Uute müra- ja vibratsioonitundlike hoonete rajamisel maanteede ja Ettepanekuga on 37. Terviseamet väljapanek, 12.05.2021 raudteede lähedusse tuleb enne planeeringu elluviimist välja selgitada üldplaneeringus juba kiri nr 9.3 1/21/5933-2 alani jõudvad müra- ja vibratsioonitasemed. Oluline on jälgida, et arvestatud. müratasemed vastaksid keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr Üldplaneeringus on 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, muuhulgas sätestatud määramise ja hindamisemeetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas järgmised tingimused: 1 kehtestatud normtasemetele ja vibratsioonitasemed sotsiaalministri • Edasiste tegevuste 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja kavandamisel tuleb ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 juhinduda mürauuringus kehtestatud normtasemetele. teostatud müramodelleerimise tulemustest ning soovitavalt võimalusel vältida müratundlike alade ja hoonete (eeskätt II mürakategooriasse kuuluvate) kavandamist tsooni, kus mürauuringu tulemuste kohaselt esineb ülenormatiivset mürataset. Alternatiivina tuleb kavandamisel hinnata liiklusmüra tasemeid ning analüüsida erinevaid müra vähendamise võimalusi; • Müratundlike alade ja hoonetega planeeringute algatamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb hinnata liiklusmüra tasemeid juhul, kui neid kavandatakse Tallinn-Rapla-Türi maanteele ja Vaida-Urge ning Kehtna-Kohila kõrvalmaanteedele lähemale kui 100 m tiheasutuses ja 200 m hajaasustuses, olemasolevale Tallinn- Rapla-Viljandi raudteele lähemale kui 50 m ning Rail Balticu raudteetrassile 38 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht lähemale kui 100 m. Sealjuures tuleb lähtuda Kohila valla üldplaneeringu ja Rail Balticu raudteetrassi keskkonnamõjude hindamise käigus koostatud mürahinnangute tulemustest; • Ehitiste kavandamisel Tallinn-Rapla- Viljandi raudteele lähemale kui 40 m ning Rail Balticu trassile lähemale kui 100 m1 tuleb hinnata pinnase kaudu leviva vibratsiooni esinemist ning vajadusel kavandada vibratsiooni mõju leevendavad meetmed. 1 Rail Balticu projekteerimisel on teostamisel vibratsioonihinnang, mille tulemustest lähtuvalt võib mõjuala ulatus täpsustuda 39 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 5.3. Müra ja õhusaaste on Ettepanekuga on 38. kirjutatud: „Uute (detail)planeeringute (kui planeering näeb ette üldplaneeringus juba müratundlikke elu-, või bürooruume, haridusasutusi) koostamisel või arvestatud. Üldplaneeringu projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb eelkõige lähtuda heade seletuskirjas toodud tingimuste tagamisest hoonete siseruumides päevasel (äriruumide maakasutuse reaalsel tööajal) ja öisel ajavahemikul (puhkehetkel eluruumides) ning juhtotstarvetele vastavad tagada nõuetele vastavad tingimused aktiivselt kasutatavatel aladel: mürakategooriad on mänguväljakud, puhkealad, aktiivsed puhkuse ja vabaaja veetmise määratud vastavalt KeM rajatised, vaiksed sisehoovid, haridusasutuste territooriumid jne. määrusele nr 71. Nendega Vastavad alad tuleb paigutada kinnistu vaiksematesse osadesse, tuleb samuti alati arvestada. vajadusel rajada mürakaitseekraanid jms.“ Amet märgib, et eelnevalt väljatoodu võib tekitada mitmetimõistmist. Amet juhib tähelepanu, et ehitustegevuse planeerimisel tuleb lisaks EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“ standardile arvestada eelkõige KeM määruse nr 71 nõuetega. Välisõhus leviva müra normtasemetele vastavust ei ole võimalik tagada hoonete välispiirde heliisolatsiooniga. 40 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.5. Maakasutus on kirjutatud: Ettepanekuga on juba 39. „Tootmistegevuse kavandaja peab vajadusel rakendama meetmeid arvestatud üldplaneeringu inimese kaitseks välisõhus leviva müra eest. Esmajärjekorras tuleb koostamisel. Olemasolevate rakendada meetmeid, mis vähendavad müra levikut välisõhku tootmisalade vahetusse (ehituslikud, tehnoloogilised), seadmete ja müra tekitavate tegevuste lähedusse ei ole uusi paigutus, seejärel müratõke (mürakaitseekraan müra põhjustava elamualasid kavandatud. objekti juures, müratõkkesein) ning siis kaitsehaljastus. Üldplaneeringu koostamise Kaitsehaljastus peab efekti omamiseks olema vähemalt 20-30 m aluseks olevas laiune, soovitavalt veelgi enam.“ Amet on seisukohal, et müraallika ja mürauuringus on ennekõike müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhvertsooni jätmine on peetud vajalikuks peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks. Lisaks tootmisest tootmisalade sisemist põhjustatud negatiivsete mõjude leevendamisele tagab see ka korraldust. Puhveralad, mis elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. on sobivad ka visuaalse Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik barjääri tekitamiseks täpselt hinnata ning sellest tulenevalt märgib amet, et esmajoones on tootmisalade ning tundlike oluline tootmistegevuste ning muude müraallikate (mürarikkad alade vahel, on võimalik seadmed, laadimisalad jne) paigutamine müratundlikest aladest kavandada või säilitada, kui võimalikult kaugele. Tootmistegevusest tulenevad müratasemed need puhveralad asuvad peavad lähedalasuvatel müratundlikel aladel vastama KeM määruse nr tootmisterritooriumil. 71 lisas 1 kehtestatud normtasemetele. Naaberkinnistul asuvalt omanikult ei ole otstarbekas nõuda puhverala säilitamist tootmise tarbeks, kui tootmise naaberkinnisasja omanik ei ole tegeliku häiringu põhjustaja. Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri Teadmiseks võetud. 40. 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. 41 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 3.2. Looduslikud väärtused on Üldplaneeringu koostamisel 41. kirjutatud: „Maardla kasutuselevõtul või maardlas uue karjääri on seisukohaga arvestatud rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja ning omavalitsus soovib keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele keskkonnamõju igakülgselt maardla hindamise läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või kasutusevõtul või uue modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada karjääri avamisel viia läbi asjakohaseid meetmeid kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või mõjuhinnangud leevendamiseks.“ Ja lisaks: „Tähelepanu tuleb pöörata ümbritsevatele aladele. kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete tööga MaaPS toodud tingimusi ja kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, menetlusi omavalitsus et tegevusega ei põhjustataks negatiivseid häiringuid tundlikele üldplaneeringuga muuta ei aladele.“ Amet nõustub eeltooduga ja märgib, et eelkõige tuleb vältida saa. uute müratundlike hoonete planeerimist kaevanduste mõjupiirkonda. Maavarade kaevandamismahu laiendamisel/suurendamisel tuleb vastavalt kavandatavale tegevusele hinnata mürataset lähedusse jäävatel müratundlikel aladel. Nimetatud uuring tuleks hinnangu andmiseks esitada ka ametile. Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.5. Maakasutus on kirjutatud: Selgitame, et hajaasustuses 42. „Keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon vms tekitavate võib ilmneda ka eriotstarbeliste spordirajatiste (nt motoringrada, krossirada, lasketiir eriotstarbeliste ehitiste vms) kavandamiseks tiheasustusalal või sellega külgneval alal tuleb kavandamine piirkonda, kus koostada müra-, vibratsiooni- või visuaalse mõju analüüs ning näha naabruses müratundlikke ette leevendavad meetmed.“ Eeltoodust jääb mulje, et eriotstarbeliste objekte ei ole. Sellisel juhul spordirajatiste tegevuse mõju hindamine on oluline vaid alati vastava hinnangu tiheasustusalal. Amet juhib tähelepanu, et ka hajaasustusaladel nõudmine ei ole otstarbekas paiknevatel müratundlikel aladel peavad olema vähemalt sama head ning võib arendajale olla elukeskkonna tingimused nagu tiheasustusaladel paiknevatel ebamõistlikult koormav. See müratundlikel aladel. Amet soovitab võimalike mürakaebuste aga ei tähenda, et sagenemise ennetamiseks vältida eriotstarbeliste spordirajatiste hajaasustuses ei ole kavandamist müratundlike hoonete lähedusse. võimalik antud uuringuid tellida ning heaks elukeskkonnaks vajalikke tingimusi luua. 42 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ehitusseadustiku §71 lõige1 alusel on avalikult kasutatava tee Ettepanekuga on 43. kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu üldplaneeringus juba korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid arvestatud. Maakasutuse keskkonnakahjulikke ja inimesele ohtlikke mõjusid. Rahvatervise juhtotstarve ei anna seadus § 4 punkt 9 sätestab, et eluaseme- ja puhketingimused peavad automaatselt alust soodustama tervise säilimist. Tulenevalt eeltoodust tuleb vältida uute hoonestusalade elamualade planeerimist teede kaitsevööndisse. Tähelepanu tuleb kavandamiseks tee pöörata ka raudtee kaitsevööndile ning võimalikele perspektiivsetele kaitsevööndisse. teedele ja nende kaitsevöönditele. Üldplaneeringu tehnilise taristu kaardi järgi läbib mitmel pool vallas Ettepanekuga on 44. kõrgepingeliinide kaitsevöönd olemasolevaid elamualasid. üldplaneeringus juba Ennetamaks elektriõhuliinidest tulenevaid võimalikke ohte, tuleb arvestatud. Maakasutuse vältida uute elamualade planeerimist kõrgepingeliinide juhtotstarve ei anna kaitsevööndisse. Samuti ei ole soovitatav elamualade planeerimist automaatselt alust muudesse kaitsevöönditesse (gaasitrassi kaitsevöönd, veehaarde hoonestusalade sanitaarkaitsevöönd jt). kavandamiseks kõrgepingeliini kaitsevööndisse. Edaspidise ehitustegevuse kavandamisel tuleb kõikide piirangutega arvestada. Üldplaneeringu seletuskirjas on ühiskondliku hoone maa-ala liigitatud Arvestame ettepanekuga. 45. IV mürakategooriaga alaks. Seletuskirja järgi on ühiskondliku hoone Täiendame üldplaneeringu maa-alale lubatud planeerida hoolekandeasutuse hooneid, seletuskirja ning KSH ühiselamuid, haridus-ja teadushooneid, haiglaid ja muid ravihooneid, aruannet vastavalt esitatud spordiehitisi, kultus-ja tavandihooneid, kohaliku omavalitsuse või ettepanekule. riigiasutuse büroo-ja administratiivhooneid. Amet juhib tähelepanu, et haridusasutuse, tervishoiu-ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad liigitatakse AÕKS § 57 sätestatule II mürakategooriaga alaks. Tulenevalt sellest soovitab amet hoolekandeasutuse hoonetega, ühiselamutega, haridus-ja teadushoonetega, haiglatega ja muude ravihoonetega alad määratleda II mürakategooriaga aladeks. 43 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 5.3. Müra ja õhusaaste on Arvestame ettepanekuga ja 46. eksitud III ja IV kategooria müra normtasemetega. KeM määruse nr parandame seletuskirja. 71 lisas 1 toodud normtasemete järgi on III ja IV kategooria liiklusmüra sihtväärtused päeval 60 dB ja öösel 50 dB ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 55 dB ja öösel 45 dB. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2. Maakasutus-ja Ettepanekuga ei arvestata. 47. ehitustingimused on kirjutatud: „Normaalse radoonisisaldusega (30- Ettepanekuga arvestamine 50 kBq/m3) aladel, mis asuvad kõrge radooniriskiga ala naabruses tähendaks (Rabivere ja Mälivere külades) tuleb teha detailsemad radooniriski radoonimõõtmiste uuringud enne elamu, olme -ja teise samaotstarbelise hoone läbiviimist kogu valla projekteerimist ning vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. territooriumil, mis oleks Samuti on nendel aladel soovitav kontrollida radoonitaset ebaproportsionaalne nõue. olemasolevas hoones ja vajadusel rakendada asjakohaseid Jääme selle juurde, et radoonikaitse meetmeid.“ Amet juhib tähelepanu, et radoonikaitse mõõtmised tuleb teostada nõudeid rakendatakse kõikidele hoonetele. Tähelepanu tuleb pöörata kõrge ja sellega vahetult asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning piirneva normaalse normaalse radoonitasemega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega aladel radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleb enne hoone ehitamist ning hoonetes, kus inimesed planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised ning viibivad pikaajaliselt. vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodud radoonikaitse meetmeid. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu alapeatükis 7.6. Mõju põhjaveele Ettepanekuga on 48. on kirjutatud: „Salvkaevude rajamise, ümberehitamise ja üldplaneeringus juba lammutamise kord ning nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta on arvestatud. sätestatud keskkonnaministri määrusega. Salvkaevu konstruktsioon peab tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest ja välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti.“ Amet on seisukohal, et tulenevalt salvkaevude reostustundlikkusest ei ole uute salvkaevude rajamine joogiveeallikana soovitatav. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et need ei mõjutaks põhjavee Ettepanekuga on 49. kaudu elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. üldplaneeringus arvestatud. Supluskohtade kasutusele võtmisel tuleb arvestada sotsiaalministri Ettepanekuga on 50. 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ üldplaneeringus arvestatud. nõudeid. 44 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Täiendava tänavavalgustuse rajamisel arvestada võimaliku Ettepanekuga on 51. valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. üldplaneeringus juba arvestatud. Eelnõu avalik Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi Luige-Rapla lõigu eelprojektist on Ettepanekuga ei arvestata. 52. Transpordiamet väljapanek, üldplaneeringu joonis(te)le kandmata Urge ökodukti asukoht. Lisada Riigitee 15 projekt on 26.04.2021 kiri nr 7.1- see üldplaneeringu joonistele, vajadusel täpsustada KSH kuvatud 2/21/8090-2 eelhinnangut. üldplaneeringulahenduses informatiivsena ning see ei ole üldplaneeringu kehtestatav osa, kuna projekt kehtib sellest sõltumata. Projektlahendusega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud. Koostöös Kohila naabervalla, Kose Vallavalitsusega on Transpordiamet Arvestame ettepanekuga 53. täpsustanud ökoduktide piiranguvööndi maakasutustingimusi. ulatuses, mis on Sidususe tagamiseks palume samu põhimõtteid järgida ka Kohila valla omavalitsuse pädevuses. üldplaneeringus. Palume seletuskirja ptk 3.2.3 Rohevõrgustik ning Selgitame välja ökoduktide planeeringu jooniseid täiendada järgnevate märkuste alusel. täpsed asukohad ning - Ökoduktide (sh loomade samatasandiliste teeületuskohtade, mis sätestame ökoduktidele võidakse perspektiivis ümber ehitada ökoduktideks) toimivuse piiranguvööndid, kuid tagamiseks moodustatakse ökoduktidele ja piiranguvööndid, mis on metsaomanikele kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, piirangutega kaasneva arvestades maa kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ökoduktidel saamata jäänud tulu 500 meetrist ala ökodukti keskpunktist. Ökodukti piiranguvööndis ei hüvitamine ei ole ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata omavalitsuse pädevuses, katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa- kuna vastava piirangu alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine seadmine ei ole otseselt olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja omavalitsuse huvides. kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Ehitised, sh Seetõttu sätestame vastava piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ökoduktile. tingimuse seletuskirjas, kui Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti Transpordiamet kaasnevad rajatise ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh kulud hüvitab. piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ökoduktile; 45 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht - Ökoduktide toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks 54. tuleb ökodukti piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada ökodukti omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ökoduktile. Metsateatis ökodukti piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga. - Maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga. Lisada seletuskirja ptk 6 Üldplaneeringu elluviimine järgnevad laused: Arvestame ettepanekuga, 55. “Ökoduktide piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse mis puudutab ökoduktide Keskkonnaametile ja ökodukti omanikule. Raie kavandamisel saadab piiranguvööndeid, kuid Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ökodukti omanikule. üldplaneeringuga ei ole Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses võimalik seada saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ökodukti omanikule.“ menetlusnõudeid Märgime, et punktide 2.2, 2.3 ja 3 koostöö käsitlemine Keskkonnaametile. Selles üldplaneeringus sõltub oluliselt sellest, millised lahendused leitakse osas palume teha ministeeriumite tasemel rohevõrgustiku regulatsioonile ja vastutuse Transpordiametil koostööd jaotamisele. Keskkonnaametiga. Lisada joonisele „Tehniline taristu“ riigiteede numbrid. Arvestame ettepanekuga. 56. 46 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Asendada seletuskirja osas 2.2. lõik „Teede ja raudteede lähedusse Ettepanekuga ei arvestata. 57. kõrgete rajatiste kavandamisel (nt tuulik, sidemast), tuleb rajatis Selgitame, et viidatud tee/raudtee muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise tingimus ei too kaasa kogukõrguse kaugusele. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada Transpordiameti poolt tiiviku laba pikkus“ tekstiga „Teede ja raudteede lähedusse kõrgete nimetatud paindlikkust, rajatiste kavandamisel (nt sidemast), tuleb rajatis tee/raudtee kuna esiteks vähendab ala, muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise kogukõrguse kuhu tuulikute kavandamine kaugusele. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et on võimalik (koefitsient 1,5 elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavate teede (sõltumata nende tuuliku kogukõrgusest) ning funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) muldele palub arvestada ka suure paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus nihutamisruumiga ja D=rootori e. tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigiteede puhul trassikoridoridega (nt Kohila tuleb vähimat kaugust arvestada planeeringuga määratud alevi ümbersõidukoridor), trassikoridori servast. Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) mis ei oma pärast koridori avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel elluviimist ja tee või raudtee riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada rajamist enam sama planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui ruumimõju, mis tuuliku kogukõrgus (H+0,5D)“. Eelpoolnimetatud sõnastus võimaldab trassikoridorina. tuulikute rajamisel rohkem paindlikkust ja arvestab ka perspektiivsete Märgime täiendavalt, et riigiteede trassikoridoridega. Lisada tuulikute kõrgusi puudutav osa ka üldplaneeringuga ei ole ette seletuskirja osasse 4.2.7.1. Tuuleenergia, vajadusel korrigeerida ka nähtud suurte, so seletuskirja osa 2.5.14. viimast lauset (teid puudutav osa). kõrgemate kui 30 meetriste tuulikute kavandamine. Lisada seletuskirja osa 2.2. loetelu viimasesse lõiku järgmine lause: Ettepanekuga ei arvestata. 58. „Juurdepääsude kavandamisel riigiteedelt tuleb arvestada, et Tegemist on tingimusega, ristumiskohtade vahekaugus on normidega piiratud. Seetõttu võib olla mis ei anna tingimust või vajalik kavandada juurdepääsuks maanteega paralleelselt kulgev suunist üldplaneeringu kogujatee“. elluviimiseks. Lähtudes ehitusseadustikust on tänav linnas, alevis või alevikus Arvestame ettepanekuga. 59. paiknev tee. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Seetõttu palume sõnastada seletuskirja osa 4.1.1. Sõiduteed (Tingimused sõiduteede rajamiseks ja rekonstrueerimiseks) loetelus olev osa järgnevalt: „Teekaitsevööndid tulenevad seadusest. Juhul, kui maantee läbib tiheasustusala, siis loetakse linna, alevi või aleviku piires tee kaitsevööndi laiuseks 10 m. Kohalike teede kaitsevööndi laius on 10 m“. 47 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Täiendada seletuskirja osas 4.2.1. Elektrivarustus lauset „Eelistatult Arvestame ettepanekuga 60. paigaldatakse elektriliinid avaliku kasutusega maadele.“ järgnevalt: osaliselt. Muudame „Kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu üldplaneeringut järgmises kuuluvate rajatiste paigutamiseks, tuleb tehnovõrkude kavandamist sõnastuses „Elektriliinide riigitee alusele maale vältida.“ rajamisel lähtutakse esmajärjekorras mõistliku maakasutuse põhimõttest. See tähendab, et elektriliinid peavad paiknema katastriüksuse piiridel, avalike teede kaitsevööndites, vältima maaüksuste killustamist jms“. Täiendada seletuskirja osa 4.2.3. Sademeveekanalisatsioon Arvestame ettepanekuga 61. (Tingimused sademevee ärajuhtimisele) järgnevalt: „Riigitee kui osaliselt. Sõnastame rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks ei tohi arendusalade üldplaneeringu tingimuse sademevett juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse“. ümber selliselt, et riigitee kraavidesse on võimalik sadevett juhtida, kui esmalt on täidetud riigitee kraavide primaarne funktsioon ehk riigitee teenindamine. Sõnastame, et sadevee juhtimine riigitee kraavidesse on aktsepteeritav, kui see ei tekita probleeme riigitee teenindamisel. 48 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Transpordiamet ei nõustu seletuskirja osas 4.2.5 oleva lausega Arvestame ettepanekuga 62. „Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis tuleb paigutada osaliselt. mõne muu taristu (sõidutee, raudtee) koridori“. Kuna riigitee alune Riigitee kaitsevööndite maa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ühildamine teiste paigutamiseks, tuleb tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale tehnovõrkude vältida. Riigitee maa-alale ja teekaitsevööndisse võib tehnovõrke kaitsevöönditega on paigaldada ainult vaba ruumi olemasolul ja tee omaniku otstarbeka ruumikasutuse (Transpordiameti) nõusolekul. Küsitavusi tekitab ka „koridori“ mõiste eesmärgil vajalik. – kas on mõeldud kaitsevööndit, kavandatud trassikoridori? Sõnastame üldplaneeringu tingimuse selliselt, et nende kavandamine on võimalik kui objekt ja selle kaitsevööndid mahuvad riigitee kaitsevööndisse. See eeldab igakordselt eraldi hindamist ja koostööd Transpordiametiga. Vastav sõnastus tuleb üldplaneeringus ette näha. 49 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Palume korrigeerida riigitee kaitsevööndi ulatust Sutlema külas, Arvestame ettepanekuga. 63. riigitee 11240 Tõdva-Hageri km 12,64-12,77. Riigitee kaitsevööndi Märgime, et vastav vähendamine selles asukohas ei ole põhjendatud (väljaspool vähendamise ettepanek on kompaktse hoonestusega ala, riigiteel kiiruspiirang 90 km/h). üldplaneeringus tehtud, kuna ala on arvatud perspektiivse tiheasustusala koosseisu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas 7.8. Kohila valla 64. tuuakse välja kaevandamistegevuse kasvu seoses Rail Balticu üldplaneeringuga ei toetata rajamisega, aga hindamata on piirkonnad ja maardlad, kus see kasv täiendavate maardlate tulla võiks. Täiendada KSH aruannet. kasutuselevõttu. Rail Balticu rajamisega seotud mõjusid, sh ehitusmaavarade kasutamist hinnatakse raudteetrassi projekteerimisel. 50 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Juhime Teie tähelepanu sellele, et alates 01.01.2021 on Maanteeameti Teadmiseks võetud. 65. asemel Transpordiamet. Palume üldplaneeringut vastavalt Parandame üldplaneeringu korrigeerida. ja KSH aruande sõnastust. Isikud ja asutused Elering AS Eelnõu avalik Palume uuendada üldplaneeringu kaarti – kaardilt on puudu gaasi Täiendame üldplaneeringu väljapanek, andmed. Gaasivõrgu osas uusi arendusi olemasolevast Kohila kaardiandmeid. 27.04.2021 e-kiri gaasijaotusjaamast lähiaastatel kavandatud ei ole. Piirkonnas kavandatavad elektrivõrgu arengud: Teadmiseks võetud. - Seoses merevõrgu arendamisega kaasnevad oluliselt Üldplaneeringu lahendus ei suuremad võimsusvood lääne piirkonnas, seetõttu on vajalik vaja lähtuvalt märkusest läbilaskevõime suurendamiseks rekonstrueerida Kohila valla täpsustamist. territooriumi läbivatest liinidest 330 kV Paide-Kiisa L357 õhuliin olemasolevas koridoris. Ehitusperiood on planeeritud aastatele 2026-2027 (võib muutuda). - Lääne-Eesti ja saarte elektrivõrgu tugevdamise raames on plaanis Kohila valla territooriumil tõsta gabariite 60 kraadile Kiisa-Kohila L185 ja Kohila-Rapla L186 110 kV õhuliinidel nende läbilaskevõime suurendamiseks. KSH aruande peatükist 7.15.5 Elektrivõrk tuleks kustutada vananenud Ettepanekuga arvestatud. joonis nr 6 (Eesti-Läti kolmas ühendus on juba valmis). Parandame tähelepanekust lähtuvalt KSH aruannet. Kohila Maja OÜ Eelnõu avalik Seletuskirjas on toodud tingimus, et väljaspool ÜVK ala tuleb Arvestame ettepanekuga. väljapanek, rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi 15.04.2021 e-kiri tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad. Teeme ettepaneku sõnastada tingimus järgmiselt: väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi kui olemasoleva ÜVK-ga liitumine on majanduslikult põhjendamatu. Üldplaneeringus on sõnastatud tingimus, et tuletõrje veevõtukohtade Tingimused on vastavuses kaugused ehitistest tiheasustusaladel: ühisveevärgil paiknevad viidatud määrusega. tuletõrjehüdrandid maksimaalselt 200 m kaugusel ja veevõtukohad eraldi rajatisena maksimaalselt 400 m kaugusel. Palume kontrollida, kas viidatud sõnastus on kooskõlas siseministri määrusega „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 51 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht RMK Riigimaast loobumise üle otsustamise pädevust RMK-l ei ole. RMK ei Teadmiseks võetud. anna üldplaneeringu kooskõlastamisega nõusolekut riigimaa juhtotstarbe muutmiseks, uute taristuobjektide rajamiseks ega maa üleandmiseks või võõrandamiseks vaid eelhinnangu RMK võimalikust seisukohast. Vastavalt kokkulepitud korrale, annab keskkonnaministrile seisukoha riigimaa juhtotstarbe muutmiseks ja maa võõrandamiseks RMK juhatus. RMK KAH aladel eeldab juhtotstarbe muutmine ka kogukonna ettepanekute ja seisukohtade eelnevat väljaselgitamist ja kaalutlemist, kuna päädib üldjuhul raadamiseks tehtava lageraiega. Juhime tähelepanu, et keskkonna- ja looduskaitse seisukohalt uute tiheasustusalade, tööstusparkide ja taristuobjektide rajamiseks on õigem eelistada mittemetsamaad väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. RMK maale tuleb kõigil juhtudel tagada juurdepääs – koos uue juhtotstarbe või taristuobjektiga tuleb projekteerida ja välja ehitada nõuetekohased läbipääsud rasketehnikale ja maha sõidud metsamaterjalide ladustamiseks vajalikus pikkuses. Id: 20023 (31701:002:0423) Vetuka - ei nõustu riigi metsamaa Selgitame, et muutmisega tootmismaaks. üldplaneeringuga ei ole Id: 106480 (31701:002:0424) Vilivere ja Id: 72511 kavandatud automaatselt (31701:001:0482) Aespa – RMK-l puudub pädevus nõustumiseks maakasutuse muudatust, metsamaa muutmisega elamumaaks, tiheasustusalaks ja sellest vaid antud perspektiivid tulenevalt maa võõrandamiseks. Antud juhul, riigimetsa majandamist alade kasutamiseks. Maa juhtotstarbe muutmine oluliselt ei segaks. Ühtlasi anname teada, et kasutamine olemasoleval tegemist on RMK KAH alaga. funktsioonil võib jätkuda. Id: 106242 (31701:001:0584) Vilivere – RMK-l puudub pädevus nõustumiseks metsamaa muutmisega elamumaaks, tiheasustusalaks ja sellest tulenevalt maa võõrandamiseks. Antud juhul, riigimetsa majandamist juhtotstarbe muutmine oluliselt ei segaks. Ühtlasi anname teada, et tegemist on RMK KAH alaga. Lisaks on tegemist on kaitstava loodusobjektiga Kurtna-Vilivere hoiualaga. RMK on kõigile küsitud maaeraldistele ja projektahendustele Üldplaneeringuga ei kooskõlastused andnud. kavandata täiendavaid Võimalike täiendavate RB trassi mõjudest tingitud mistahes maakasutuspiiranguid RB täiendavate maakasutuspiirangutega me ei nõustu. trassist tulenevalt. Üldplaneering arvestab RB maakonnaplaneeringu ning 52 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht projekti koostamisel ilmnevate mõjudega. Kernu - Kohila ümbersõit Kaalume Id: 74086 (31701:001:0488) Vetuka – ei nõustu, lõhub metsaala ümbersõidukoridori terviklikkust, segab riigimetsa majandamist. väljajätmist üldplaneeringust ning Id: 66857 altrnatiivid 1 ja 3 (31701:001:0499) Masti – ei nõustu, vastava ettepaneku lõhub metsamaa terviklikkuse, segab oluliselt riigimetsa majandamist, tegemist trassikoridoris ja selle lähedal asuvad kaitsealuste liikide elupaigad. maakonnaplaneeringu Id: 20023 (31701:002:0423) Vetuka - ei nõustu, lõhub metsaala muutmiseks üldplaneeringu terviklikust, segab oluliselt riigimetsa majandamist. koostamise edasises protsessis. Perspektiivsed jalg – ja rattateed Üldplaneeringuga ei Id: 85575 (31701:002:1843) Prillimäe, Id: 103147 (31701:001:1552) kavandata jalg- ja Prillimäe, jalgrattateede täpset asukohta vaid näidatakse Id: 74086, 20023 (31701:002:0488 ja 31701:002:0423) Vetuka ja teede vajadus. Id: 60787 (71801:001:1676) Viimsi metskond 281 – RMK-l puudub Projektlahenduse pädevus nõustumiseks metsamaa muutmisega transpordimaaks ja väljatöötamise käigus tuleb sellest tulenevalt maa võõrandamiseks. Antud juhul võivad jalg- ja teha teiste hulgas ka rattateed oluliselt segada riigimetsa majandamist. Katastriüksus koostööd RMKga, et leida 31701:002:1843 on RMK KAH ala. jalg- ja jalgrattateede Id: 103147, 106480 (31701:002:0424) Urge – ei nõustu, kergtee lahendus, mis oleks trassikoridor on keset riigimetsa, lõhub metsaala terviklikkuse, häirib kompromiss avalike ja RMK elusloodust ja segab oluliselt riigimetsa majandamist huvide vahel. Perspektiivsed sõiduteed Üldplaneeringuga ei Id: 72511 (31701:001:0482) Aespa - RMK-l puudub pädevus kavandata sõiduteede nõustumiseks metsamaa muutmisega transpordimaaks ja sellest täpset asukohta vaid tulenevalt maa võõrandamiseks. Antud juhul, võib kavandatav näidatakse teede vajadus. sõidutee parandada juurdepääsu riigimetsa majandamiseks. Tegemist Projektlahenduse on RMK KAH alaga. väljatöötamise käigus tuleb teha teiste hulgas ka koostööd RMKga, et leida jalg- ja jalgrattateede lahendus, mis oleks kompromiss avalike ja RMK huvide vahel. Perspektiivsed matkateed Üldplaneeringuga ei kavandata matkateede 53 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht 31701:001:2500 Saunaküla LKA – võimalik on nõusolek, kuid ilma täpset asukohta vaid sihtotstarbe muutmiseta ja maa võõrandamiseta. näidatakse teede vajadus. Projektlahenduse väljatöötamise käigus tuleb teha teiste hulgas ka koostööd RMKga, et leida jalg- ja jalgrattateede lahendus, mis oleks kompromiss avalike ja RMK huvide vahel. Väärtuslikud põllumaad Ettepanekuga ei arvestata. Teeme ettepanekud kõik RMK haldusala maal väärtuslikuks Väärtuslike põllumaaks määratud rohu – ja haritava maa kõlvikud sealt välja põllumajandusmaade arvata. Ajutiselt on põllumajanduslikul rendil on vaid kaks kõlvikut – kavandamine ja kaitse on id: 124398 ja 130809. Kõigi alade puhul on väärtusliku põllumaa sisu omavalitsusele arusaamatu - kitsad ribad, servad ja väikesed kõlvikud, mis on maakonnaplaneeringuga metsastumas, - metsastatud, - metsamaa või elupaigad, mis ei saa sätestatud kohustus, omada kõrget põllumajanduslikku väärtust ja on õige pikas millega mittearvestamisel perspektiivis kliimaeesmärkide täitmiseks metsastada või jätta tuleb omavalitsusel looduslikuke arengule. Metsastamine ei vähenda kuidagi moodi maa põhjendada väärtust vaid suurendab seda. Põllumaa kõlvik on võimalik alati maakonnaplaneeringu taastada ja sinna sirgunud puittaimestiku müük katab uudismaa muutmise vajadust. kulud. Üldplaneering peaks ka kliimaeesmärkide saavutamist toetama Ettepanek on otseselt vastuolus Maaeluministeeriumi kui valdkonda kureeriva ministeeriumi ettepanekuga, kellele oleme teinud ettepaneku erinevate ametiasutuste koostöös väärtuslikke põllumajandusmaid puudutavate konfliktide lahendamiseks. Väärtuslikud maastikud Tegemist on maakondliku Id: 105204 (31701:001:2471 ja 31701:001:0487 Sutlema – ei tähtsusega ning nõustu, väärtusliku maastiku sisu nii suure metsaalal on arusaamatu, maakonnaplaneeringuga tegemist tavalise majandatava metsaga. kehtestatud väärtusliku maastikuga, kus on peamine kaitstav väärtus ajalooline 54 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht asustus ja sellega seonduvad elemendid, sh metsaalad asustusüksuste ümber. Väärtusliku maastiku reservalad Arvestame ettepanekuga Id: 19358 (31701:001:1136) Vaino – nõus, muinsuskaitsealune maa- ning täiendame ala. üldplaneeringu seletuskirja ja kaarte. Ülejäänud reservaaladega ei nõustu, väärtusliku maastiku sisu on arusaamatu, tegemist on tavaliste riigimetsa aladega. Maakasutus ja metsa majandamine Ettepanekuga ei arvestata. Üldise põhimõttena peaks metsa majandamine tuginema kõikjal Nimetatud aladel on lubatud majandatavas metsas metsaseadusele ja kaitsealade raieliigid, mis ei kahjusta piiranguvööndites lisaks ka looduskaitseseadusele ja kaitseala kaitse alal kehtivaid väärtusi ning eeskirjale. ei lähe vastuollu üldplaneeringus sätestatud Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida, et RMK poolt eesmärkide ja tingimustega. majandatavate metsade, seal hulgas teavituskohustusega metsade (KAH alade) osas, rohevõrgustiku alade osas ja väärtuslikel maastikel on lubatud kõik raieliigid. KAH aladel koostab RMK metsa majandamiseks ja uuendamiseks metsamajanduskavad kümneks aastaks ja teeb seda koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. Rohevõrgustik Ettepanekuga ei arvestata. Teeme ettepaneku välja võtta raadamise keeld. Raadamine on vajalik Üldplaneeringu alusel metsamajandusliku taristu ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, mis on koostatud rohevõrgustiku vajalik sellesama rohevõrgustiku eesmärkide elluviimiseks. analüüsi tulemusel on Raadamine võib osutuda vajalikuks ka omavalitsusele või riiklike seatud rohevõrgustikus taristuobjektide rajamiseks. tingimus, et raadamine ehk metsamaa kasutusotstarbe muutmine ei ole lubatud. Rohevõrgustiku säilimine peab igasuguse tegevuse kavandamisel rohevõrgustikku, oleme tagatud. Väärtuslik põllumaa Ettepanekuga ei arvestata. 55 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Teeme ettepaneku välja võtta avatuse nõue ja metsastamise keeld. Väärtuslike Metsastamine aitab taastuda põllumajandusega kurnatud mullastikul põllumajandusmaade ja avatud maastikku on võimalik alati kiiresti taastada. Metsastamine kavandamine ja kaitse on on parim võimalus mistahes maatüki säästlikuks hoidmiseks ja toetab omavalitsusele kliimaeesmärkide saavutamist. maakonnaplaneeringuga sätestatud kohustus, millega mittearvestamisel tuleb omavalitsusel põhjendada maakonnaplaneeringu muutmise vajadust. Juhul, kui RMK oma kirjas toodud eesmärki täita soovib, tuleb RMK-l selleks küsida nõusolek Maaeluministeeriumilt ning Rahandusministeeriumilt. Kohaliku omavalitsuse ülesanne üldplaneeringu koostamisel ei ole konfliktsete riiklike huvide tasakaalustamine vaid kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kavandamine, arvestades kohalikke huve ja vajadusi Loodusliku haljasmaa ja parkmetsa maa-alad Loodusliku haljasmaa ja Teeme ettepaneku asendada tekst „Tagada kõrghaljastuse või metsa parkmetsa maa-alale ei ole säilimine. Raiete kavandamisel lähtuda ala väärtusest“, tekstiga tihesustus lubatud. Alad „metsa majandatakse või haljastus- ja heakorra töid tehakse lähtuvalt paiknevad küll kogukonna soovidest, eksperthinnangutest ja vastavuses tiheasustusala sees, kuid õigusaktidega“, või üldse välja võtta. Juhime tähelepanu, et ongi tiheasustusalal vastuoluline tundub loodusliku haljasmaa ja parkmetsa alale vajalikud tiheda asustuse ja kavandada tiheasustusalasid, kus kõrghaljastust või metsa üldjuhul hoonestuse tingimuses väga palju alles ei jää. haljasalade säilitamiseks või kavandamiseks. Kaitstavad loodusobjektid Arvestame ettepanekuga Lausetel „Kohaliku tähtsusega kaitsealustel aladel on keelatud raie“ ja osaliselt. Sõnastame „Raie teostamise vajaduse ilmnemisel kooskõlastada raie liik ja ulatus üldplaneeringu tingimused 56 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht kohaliku omavalitsusega“ puuduvad põhjendused ja seos konkreetse selliselt, et need ei oleks kohaga – lisaks on need laused omavahel vastuolus. raiete osas vastuolulised. Oleme seisukohal, et üldplaneering ei peaks ette seadma hüpoteetilistele kohalikele kaitsealadele meelevaldseid piiranguid, vaid omavalitsuse tehtud kaitsealadel tuleb samamoodi, nagu riiklikel kaitsealadel, viia läbi kaitseala loomise menetlus mille käigus koostatakse kaitse-eeskirjad, kus on vajaduspõhiselt sätestatud osapooltega kokku lepitud piirangud ja kaitsekorralduskava, kus on kirjeldatud vajalikud tööd ja eelarve. Matkarajad Selgitame, et Palume täpsustada, mida tähendab „Raiete kavandamisel üldplaneeringus on samas matkaradade lähiümbruses tuleb tagada matkaradade terviklikkus ja peatükis sätestatud ka kasutatavus“ ja miks seda ainult raiete kavandamisel teha tuleb. tingimus, et teiste tegevuste Teeme ettepaneku üles lugeda kõik inimeste tegevusvaldkonnad, kavandamisel, sh ristuvate muuhulgas ka kõikvõimalikud raadamispõhjused ja looduskaitsetööd. teede ja tehnovõrkude kavandamisel, arvestada matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega. Seega on teie ettepanekuga üldplaneeringus juba arvestatud. KAH alad, teavituskohustusega metsad Arvestame ettepanekutega Selgitame, et KAH (kõrgendatud avaliku huviga) ala on RMK sisemises järgmiselt: kõnepruugis kasutatav mõiste, mida on hakatud kasutama ka laiemalt. • Aandu mets kui Kohila Õigusaktides kasutatakse terminit teavituskohustusega mets. alevi elanike jaoks Üldplaneeringuga on KAH aladeks määratud järgmised metsaalad. oluline Lisasime neile RMK ettepanekud ja seisukohad: puhkeotstarbeliselt aktiivses kasutuses 31701:001:2471 Kohila Sutlema – mets jääb KAH alana teeme ettepaneku KAH ala moodustamiseks RMK pakutud ulatuses paika. (lisatuid asendiplaan); • Sutlema KAH alal 31701:004:2093 Kohila Kõnnu järv – arvestame RMK teeme ettepaneku moodustada KAH ala ainult kvartali PR008 (Kõnnu pakutud piiridega. järve ümbrus), ülejäänud alal meie hinnangul kõrgendatud avalik huvi • Kõnnu järve ümbruse puudub; KAH ala jätame 31701:004:2094 Kohila raudtee ja RB trass – üldplaneeringu lahendusest välja, kuna teeme ettepaneku KAH ala mitte moodustada, kuna meie hinnangul see ei vasta otseselt seal kõrgendatud avalik huvi puudub; KAH ala tingimustele. 57 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht 31701:004:2082 Kohila alev – • Lisame KAH aladena meie hinnangul seal KAH otstarve puudub, sest hoonestust eraldab üldplaneeringu raudtee koridor, kuid nõustume KAH alaga kuni liinialuse maa lõpuni. lahendusse ülejäänud Sealt edasi on tegemist looduskaitsealaga. RMK ettepanekud. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse järgmised KAH alad Teeme ettepanekutega lisatud selgitustes või kaartidel näidatud piirides. arvestamise kaalumisel Kohila Vetuka täiendavat koostööd RMKga ning KAH alade Kohila Prillimäe moodustamise otsustamisel Kohila Angerja täiendame ka vajalike Kohila Aespa tingimustega seletuskirja. Kohila Kurtna Kohila Sutlema Seletuskirjas puudutavad sätted KAH alasid puudutavad sätted. Teeme ettepaneku, et üldplaneering peaks võimaldama teavituskohustusega metsade majandamisel KAH aladel tavapärast metsa majandamist - kõiki raieliike, kuid konkreetsemad kokkulepped tehakse KAH alale koostatava metsamajanduskavaga. Metsa majandamisel ja ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest põhimõtetest: uuendus ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste või omavalitsusega kokku lepitud perioodide kaupa; teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale; tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid; raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe; raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel; vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte lähemale kui puu kõrgus; 58 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht üldkasutatavatele metsateedele ja radadele üldjuhul raidmeid ei jäeta (va. tee ületamiseks traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab; sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata; eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest uuendusraietest teavitab RMK eraldi ning need võivad tingida täiendavate raiekohtade kavandamist; uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast. Alvar Tähe Eelnõu avalikustamine, Kuna Allika-Mardi maaüksus Vilivere külas kuulub ka koostatava Selgitame, et 12.05.2021 e-kiri üldplaneeringu alasse, siis antud kinnistu omanikuna märgin, et üldplaneeringu koostamine algatamise algusest (aastast 2018) ei ole minu, kui omanikuga mitte on protsess, mille käigus kordagi arutatud selle kinnistu sihtotstarbe muutmist. Seega ei ole kaasatakse avalikkust kaasatud mind mingil moel antud üldplaneeringu koostamisse. Samas mitmel korral. Eelnõu on just sellel kinnistul väga oluline osa sihtotstarbest muudetud avalikustamine ongi ärimaa funktsiooniks, millega ma nõustuda ei saa. esimene kord, kui küsitakse avalikkuse arvamust ning tehakse pärast selle saamist vajalikud ja võimalikud täpsustused üldplaneeringu lahenduses. Otsust üldplaneeringu kehtestamiseks käesoleval ajal ei tehta, selleks on vaja läbi viia veel pikk protsess. Uue üldplaneeringu kohaselt on ettenähtud elamukruntidele Kaalume ettepanekuga hajaasustuses miinimum suurus 1 hektar, mis aga ei ole Vilivere küla arvestamist üldplaneeringu ja ka antud kinnistu suhtes mõistlik, kui soovime Kohila Valla edasise koostamise käigus. elanikkonda suurendada. Ühtlasi taotlen Allika-Mardi maaüksuse Selgitame käesoleval ajal, et detailplaneeringu koostamiseks ehitustingimuste muutmist antud alale ei ole katastriüksuste moodustamisel elamukrundi miinimum suuruseks üldplaneeringu eelnõuga 1200 m2. ette nähtud tiheasustusele Kuna Allika-Mardi kinnistu on logistiliselt väga hea asukohaga, siis on omaseid tingimusi, et vältida oluline luua suuremale elanikkonnale elamispindasid, mitte suuri ja nö tiheasustuse laialivalgumist privaatseid kinnistuid, mille hooldamine on omamoodi koormaks. ning säilitada asulate Antud alale on soov planeerida nö väike elurajoon, mida toetab nii kompaktsus. Elamuehitus 59 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht ärimaa, kuhu saab luua elanikele teeninduspindasid, kui ka on siia võimalik, arvestades sotsiaalmaa, kuhu on loodud pidevalt arenev külaplats. Kinnistu piiril üldplaneeringus on Jaagumardi bussipeatus, lisaks on planeeritud ka lähiaastatel Kiisa- hajaasustusele seatavaid Kohila teele kergliiklus, mis ühendab Kohila Tallinnaga. Seega on tingimusi. Koostamisel oleva antud ala väga perspektiivikas ja atraktiivne uute elukohtade üldplaneeringu üheks loomiseks. asustuse arengu aluspõhimõtteks, millele peab vastama ka üldplaneeringu lahendus, on asustusüksuste „tihendamine“. Antud põhimõte on üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis kokku lepitud. Vilivere osaüldplaneering sarnasest põhimõttest ei lähtunud. Osaüldplaneering on kehtestamata. Selgitame, et elamute tihe kavandamine on lihtne osa elamuehitusest. Omavalitsusele kaasnevad kompaktsete alade laialivalgumisega aga mitmed probleemid, millega pärast elamuarenduse lõpuleviimist arendajad enam tegelema ei pea – nt lasteaia ja koolikohtade tagamine, muud sotsiaalteenused, taristu (sh valgustus jmt) tagamine, reovee käitlus ja joogivee tagamine jmt. Sellest lähtuvalt on ka piiratud elamuarendust Kohila vallas. Olemasolevate tiheasustusalade sees ja ümbruses on piisavalt alasid tiheasustuse kavandamiseks 60 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht ning need on ka perspektiivsete elamualadena üldplaneeringus kavandatud. Soovin olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse lõpliku lahenduseni Arvestame ettepanekuga just osas, mis puudutab Allika-Mardi maaüksust ning sellega piirnevat ning kaasame teid ka ala. edaspidi üldplaneeringu koostamise protsessi. Heiki Epner Eelnõu avalikustamine, Palun muuta avalikustatud üldplaneeringu joonist “Kaart 3 tehniline Ettepanekuga ei arvestata. 07.05.2021 e-kiri taristu” nihutades Kernu-Kohila maantee trassikoridori lääne poole KSH läbiviimise tulemusel ei vastavalt juurde lisatud joonisele. ole tegemist looduskeskkonnast tulenevalt eelistatud alternatiiviga. Kaalume üldplaneeringu edasise koostamise käigus ümbersõidukoridori väljajätmist üldplaneeringu lahendusest ning maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemist. uus trassikoridor esialgne trassikoridor Põhjendused trassikoridori nihutamiseks: 1. Uus trassikoridor (joonisel sinisega) paikneb Aandu tee ristis, mis võimaldab kujundada loogilise alevist ümbersõidu ristmiku (võimaldab otse lõuna-põhja suunalist liiklemist). 61 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht 2. Uus trassikoridor paikneb suures osas RMK poolt riigimetsa ehitatud rasketehnikat kandval kruusateel. 3. Uus trassikoridor vähendab liikluskoormust Kernu-Kohila mnt- l, kuna võimaldab liikuda põhja-lõuna suunalisel ümbersõidul (Aandu tee-uus trassikoridor) nii, et vahepeal ei kasutata Kernu-Kohila mnt. 4. Uus trassikoridor paikneb valdavas osas avalikul maal (riigimaal), seevastu esialgne kavandatud trassikoridor asub peaaegu 100% eramaal. 5. Uus trassikoridor ei lähe läbi elamute grupi eest, seevastu esialgne kavandatud trassikoridor läheb elamute grupi eest läbi. 6. Uus trassikoridor ei lõhu välja kujunenud maakasutus, seevastu esialgne kavandatud trassikoridor lõhub. 7. Esialgne trassikoridor on kavandatud läbima 400 taksoniga dendroparki-arboreetumit, uus trassikoridor seda ei tee. 8. Uuel trassikoridoril on liiklusohutus oluliselt suurem (ei lähe elamute elamute grupi eest läbi ja Kernu-Kohila mnt ületatakse risti). 9. Uue trassikoridori maantee ehitamine on odavam (vähem maade võõrandamist ja võimalus kasutada RMK olemasolevat kapitaalselt ehitatud uut teed). Palun lisada seletuskirja punktile 3.2.5 Väärtuslik põllumajandusmaa Ettepanekuga ei arvestata. järgmised täiendused: Väärtuslike 1. Maaomanikule on lubatud ehitada uus elamu ja selle põllumajandusmaade teenindamiseks vajaliku hoone või rajatis. kavandamine ja kaitse on 2. Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud ehitada omavalitsusele maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või maakonnaplaneeringuga põllumajandusloomade pidamiseks hoone või rajatis. sätestatud kohustus, millega mittearvestamisel 3. Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud ehitada rajatis tuleb omavalitsusel hoonestatud või hoonestamata maa-ala piiritlemiseks. põhjendada 4. Väärtuslikul põllumajandusmaal on lubatud kasvada puittaimi maakonnaplaneeringu kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega muutmise vajadust. vähemalt 30%, kui nimetatud maa on poolloodusliku koosluse Ettepanek on otseselt esinemisala, marja- või viljapuuaed, jõulupuude, ehisokste, vastuolus paljundusmaterjali vms kasvatamiseks rajatud istandik, Maaeluministeeriumi kui dendropark või aiandialune maa. valdkonda kureeriva 62 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht ministeeriumi Põhjendused ettepaneku sisse viimiseks: ettepanekuga, kellele oleme teinud ettepaneku erinevate 1. Omand on põhiseaduse §32 kohaselt kaitstav põhiõigus ja ametiasutuste koostöös meie ühiskonnakorralduse üks aluseid. Põhiseaduse ja väärtuslikke Riigikohtu praktika kohaselt peab iga põhiõiguse piirang olema põllumajandusmaid proportsionaalne, st omandikitsendused peavad olema puudutavate konfliktide vajalikud ja kohased. lahendamiseks. See määrab 2. Vähendada bürokraatiat, sh väärtuslikule põllumaale ehitades ka väärtuslike kodu või tootmishooneid või neid laiendades ei pea vajama põllumajandusmaade selleks riigi (Põllumajandusameti) eriluba, ei peaks hakkama käsitluse üldplaneeringus. koostama detailplaneeringut ning vallavalitsus ei peaks kulutama selleks täiendavaid inim- ja finantsressursse. 3. Suurendada õigusselgust, st vähendada hilisemaid erinevaid tõlgendusi ja vaidlusi. 4. Tagada rahvaarvu püsimine ja ettevõtluse kasv maal. Kohila Mõisakool (Katrin Eelnõu avalikustamine, MTÜ Miikaeli Ühendus kui Kohila Mõisakooli pidaja ja kooli kogukond Üldplaneering ei välista ka Raie) 12.05.2021 e-kiri teevad ettepaneku käsitleda Kohila mõisasüdame ala (va. lasteaed ühiskondliku hoone maa-ala Sipsiku, raamatukogu ja raamatukogu kõrval olev parkla) juhtotstarbe puhul üldplaneeringus segafunktsioonina alana, sest see võimaldab äritegevuse jmt elluviimist, piirkonnas paindlikke arenguvõimalusi, annab koolile võimaluse kuni see ei kahjusta kaasata tegevusse ettevõtlust, näiteks läbi viia kontserte, koolitusi, ühiskondliku funktsiooni laagreid ning võimaldab alternatiivseid lahendusi põhikooli õppehoone täitmist. Selgitame, et rajamiseks. ühiskondliku hoone maa-ala funktsiooni andmine antud alale on omavalitsuse hinnangul põhjendatud sellega, et ala peab jääma avalikkusele suunatud kasutusega, kuna on alevi ruumis oluline objekt. Vt täpsemalt üldplaneeringu Lisa 1 – juhtotstarvete ja sihtotstarvete tabel. 63 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Kertu Kruus Eelnõu avalikustamine, Vilivere külaplatsi ei saa muuta elamumaaks. See peab olema Arvestame ettepanekuga. 21.04.2021 e-kiri sotsiaalmaa. Märgime täiendavalt, et üldplaneeringu kehtestamisega ei muutu automaatselt maakasutus, kuid annab selleks kasutuseks perspektiivi. Sealhulgas peab märkima, et elamumaa juhtotstarbega aladel on lubatud kõrvalkasutusena ka muuhulgas üldkasutatav maa. Selguse huvides määrame siia siiski külaplatsile sobiva juhtotstarbe. Kristiina Vanem Eelnõu avalikustamine, Plaanin jagada mulle kuuluva 2 ha suuruse kinnistu aadressiga Kati Kaalume ettepanekuga 12.04.2021 Pukamäe küla Kohila vald detailplaneeringuga neljaks kinnistuks. arvestamist üldplaneeringu Seoses sellega palun vastav muudatus sisse viia ka uude edasise koostamise käigus. menetletavasse üldplaneeringusse. Selgitame käesoleval ajal, et Soovin algatada detailplaneeringu kinnistu jagamiseks neljaks antud alale ei ole isesesisvaks kinnistuks ja määrata nende sihtotstarbeks elamumaad. üldplaneeringu eelnõuga ette nähtud tiheasustusele omaseid tingimusi, et vältida tiheasustuse laialivalgumist ning säilitada asulate kompaktsus. Elamuehitus on siia võimalik, arvestades üldplaneeringus hajaasustusele seatavaid tingimusi. Koostamisel oleva üldplaneeringu üheks asustuse arengu aluspõhimõtteks, millele peab vastama ka üldplaneeringu lahendus, on asustusüksuste „tihendamine“. Antud põhimõte on üldplaneeringu 64 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht lähteseisukohtade etapis kokku lepitud. Kuldar Heinmäe Eelnõu avalikustamine, Kui kaugele on jõudnud valla üldplaneering ja millal võiks Pähklimetsa Üldplaneering on eelnõu 14.04.2021 2 kinnistu muutuda väikeelamumaaks. koostamise faasis. Pähklimetsa 2 katastriüksuse Pähklimetsa tänava poolne osa on üldplaneeringu eelnõu kohaselt perspektiivne elamu maa-ala. Raivo Naris Mastimaa maaüksus on antud riigi poolt Kohila vallale Masti küla Lähtudes üldplaneeringu elurajooni puhke- ja virgestusalaks koos terviseraja ja loodusspordi põhieesmärgist, kus alaga. Kohila Hageri kergliiklustee on pannud inimesed aktiivselt peamisteks märksõnadeks liikuma selles piirkonnas kogu Kohilast. Seega on see virgestus ja ruumilise arengu suunamisel puhkeala vajalik mitte ainult Mastik küla elanikele vaid kogu Kohilale. on “tihendamine” ja Valla üldplaneeringust välja jätta Mastimaa osaline arvamine “kompaktsus” ning elamumaa hulka. Peab jääma 100% üldkasutatavaks maaks, nagu ta arvestades asjaolu, et on ettenähtud. Vastasel juhul on see riigi ja inimeste ootuste petmine. Mastimaa kinnistu piirneb perspektiivse arendusalaga, Sellist unikaalset tervikut teist Kohilal polegi, mida saab ``oma käe piirkond on infrastruktuuriga järgi`` kujundama hakata nii, et püsielanikel oleks ka puhver üldises varustatud alal, ei pea kasutuses oleva ala vahel. vajalikuks maakasutuskaartidel Mastimaa kinnistu osale ribana määratud elamu maa-ala juhtotstarbe muutmist, sh tiheasutusala piiride korrigeerimist. Juhime ka tähelepanu, et Masti külas on avalikult kasutatav roheala/ parkmets kavandatud ka Mastimetsa kinnistule. Perspektiivne Kohila-Kernu ümbersõidu koridor on täiesti arusaamatu Kaalume üldplaneeringu nii oma vajaduse kui plaanitava asukoha poolest. Plaanitav trass edasisel koostamisel tuuakse aastaid tagasi rajatud kodudele aia taha! Kui palju raisatakse ümbersõidu koridori sellise teguviisiga maad. Tänasel päeval pole see kuidagi kooskõlas väljajätmist üldplaneeringu keskkonda säästva eluviisiga. lahendusest ning maakonnaplaneeringu 65 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Raskeveokite liiklustihedus pole nii kõrgel tasemel, et oleks vaja uusi muudatusettepaneku trasse rajada. See olukord on lahendatav olemaoleva teedevõrgu tegemist. Lõpliku seisukoha parendamisega. Trassivalik sellisel kujul tuleks üldplaneeringust välja kujundame koostöös jätta. vallavolikoguga enne üldplaneeringu vastuvõtmist. Posti tänava garaažide Eelnõu avalikustamine, Palun määrata Posti tn kortermajade taga olevate kuuride/garaažide Arvestame ettepanekuga omanikud (Vilge 11.05.2021 ala elamu maa-ala juhtotstarbega alaks, et piirkonna elanikele jääks osaliselt ning kavandame Heinmäe) kindlus, et antud kuurid/garaažid säiliks ja antud ala saaks kasutada antud alale aianduse maa- ka tulevikus kortermaja teenindavate abihoonetena. Soovime ka ala juhtotstarbe, mis tähelepanu juhtida, et garaažide kasutajad soovivad need võimaldab alal tegeleda otsustuskorras vallalt endale osta. aiandussaaduste kasvatamisega ning kavandada ka väikeehitisi funktsiooni toetamiseks. Märgime aga, et üldplaneeringu ülesanne ei ole lahendada omandiküsimusi, üldplaneeringu lahendus on omandiülene. Pihali ja Hageri küla Eelnõu avalikustamine, Planeeritavadel kaevandusaladel peab olema metsavöönd (metsaga Selgitame, et elanikud (Õnnela 12.05.2021 kaetud puhvertsoon) 500m, mis toimiks müratõkkena. üldplaneeringuga on saar) kavandatud mitmed uuringud, mõjuhindamised ja eksperthinnangud, mis annavad täpse vastuse sellele, kui suur puhvervöönd on vaja säilitada. Selgitame ka, et kaevandamise lubamist reguleerib maapõueseadus, milles toodud tingimustest üldplaneeringuga mööda vaadata ei saa, seal toodud tingimusi karmistada ei ole võimalik. 66 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Hageri-Kernu tee ääres ridaküla planeering alles jätta, vastavalt Ridaküla motiivi järgimine praegu kehtivale üldplaneeringule. Täiendavalt lisada ridaküla on üldplaneeringuga planeering ka teisele poole Hageri-Kernu maanteed kuni Hageri küla endiselt toetatud. piirini. Samuti lisada ridaküla planeering ka Hageri-Rabibvere suunal Muuhulgas on hajaasustuse Hageri alevikust Põikmaa külani. Ajalooliselt on Hageri ümbrust ehitustingimusena ridaküla piirkonnana arendatud. sõnastatud tingimus, et maakorralduslike tegevuste ning ehitusõiguse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud külatüübile (ridaküla) omast iseloomu ning struktuuri s.o hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist. Sorteeritud jäätmekäitluspunkt Hagerisse. Üheks võimalikuks kohaks Ettepanekuga ei arvestata Hageri alevi bussipeatuse tagune ala. üldplaneeringu eelnõus, kuna tegemist ei ole üldplaneeringu täpsusastme küsimusega. Hageri alevikku Vanaturu kinnistule määrata sihtotstarbeline Vanaturu katastriüksus on rekreatsiooni ala sportimisvõimaluste ja vaba aja veetmise võimaluste üldplaneeringuga suurendamiseks. kavandatud segafunktsiooniga maa- alana, kus on muuhulgas lubatud ka puhkeotstarbelisi tegevusi toetavad tegevused. Hageri aleviku Hageri-Tõdva-Kohila-Kernu ristmikul asub ajalooline Arvestame ettepanekuga. suur külakaev, millel muinsusväärtus, palun märkida see kaardile üksikobjektina ja arvestada planeeringutes võimalikule eksponeerimisele vaatamisväärsusena. Hageri poe juures tuleb üle vaadata parkimisala, et suurtel autodel Ettepanekuga ei arvestata oleks reaalselt võimalik ka kusagil peatuda. Praegu jäävad nad üldplaneeringus, kuna tegu maantee serva, sest märk keelab neil parklasse ja bussitaskusse on liikluskorraldusliku keerata, kus neil oleks oluliselt ohutum seista. küsimusega. 67 / 69 Kohila valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nr Osapool ÜP etapp, kirja nr Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse ja kpv seisukoht Ridakülas üksikelamu miinimum krundi suuruseks määrata 10000 m2. Ettepanekuga on üldplaneeringus arvestatud. Ehitustingimustena on hajaasustuses, sh ridaküla motiivi järgivas piirkonnas sätestatud järgmised ehitustingimused: • Minimaalseks ehitusõigust taotlevaks maaüksuseks on hajaasustuses üldjuhul 1 ha . • Hoonetevaheline kaugus hajaasustuses peab olema minimaalselt 100 m. Kui hoonetevahelise kauguse miinimumnõue ei ole täidetav, peab ehitusõigust taotlev katastriüksus olema suurem kui 1 ha. 68 / 69  KOHILA VALLAVALITSUS Naaberomavalitsused Ministeeriumid Riigiametid Isikud ja asutused kuupäev digiallkirjas nr 7-1/40 Kohila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Kohila Vallavalitsus teatab koostatava Kohila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude toimumisest. Eelnõude avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13. aprill - 12. mai 2021. Üldplaneeringu kaardi, seletuskirja ja KSH aruande eelnõu materjalid olid kättesaadavad eelnimetatud ajavahemikul valla veebilehel https://kohila.kovtp.ee/koostatav-uldplaneering. Avaliku väljapaneku jooksul oli võimalik tutvuda ka paberkandjal materjalidega Kohila ja Hageri raamatukogudes. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: 15. juuni 2021 Teams keskkonnas veebikoosolekuna; 15. juuni 2021 Hageris Kohila tee 18 (Hageri Rahvamaja); 16. juuni 2021 Kohilas Viljandi mnt 37 (Kohila Koolituskeskus). Avalik arutelu Teamsis hakkab kell 13.00 ning Hageris ja Kohilas kell 17.00. Palume kõigil koosolekul osaleda soovijatel ennast eelnevalt registreerida. Osalemise soovi palume saata hiljemalt 10.06.2021 e-postile [email protected] või Vabaduse tn 1, Kohila alev, 79804 Kohila vald, Raplamaa. Palume registreerumisel märkida, millisel koosolekul osaleda soovite ning veebikoosolekul osalemisel lisage e-posti aadress, millele soovite koosolekul osalemise linki. Veebikoosolekul osalejatele saadetakse 15. juuni 2021 hommikul Teamsi link koosolekul osalemiseks. Planeeringu materjal, sh avalikul väljapanekul laekunud arvamusavaldused ning vallapoolsed seisukohad on kättesaadavad valla veebilehel https://kohila.kovtp.ee/koostatav-uldplaneering. Eelnimetatud tabel on teavituskirja lisa. Lugupidamisega Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS (allkirjastatud digitaalselt) Sille Rõõmus vallaarhitekt Lisa: Kohila valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamisele laekunud ettepanekud