Kiri

Andres Sutt Teie 04.05.2021 nr 2-4/20-0422/2893 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 01.06.2021 nr 1-12/1102-2 „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ kinnitamine Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti digiühiskond 2030“ kinnitamine“ eelnõu märkuste ja ettepanekutega. Juhime tähelepanu, et kuigi arengukava nimes sisaldub sõna „ühiskond“, ei leia ühiskondlik mõõde arengukavas palju kajastamist. Eelnõus keskendutakse peamiselt teenuste kasutusmugavusele ja üksikkodanikele ning sellele, kuidas erasektori ettevõtted saaksid digiteenuste arendamises kaasa lüüa. Lisada võiks laiema vaate ehk kuidas digitehnoloogiate ja -teenustega kaasa aidata demokraatia arengule, kodanike osalusele riigivalitsemises ning seda eriti digiteenuste ja nende üle otsustamisel. Praeguseks on laiemalt mõistetud, et tehnoloogiad kannavad endas väärtusi, mistõttu peaks igasugune tehnoloogiate kasutamine ühiskondade kujundamisel algama nende väärtuste läbiarutamisest, mida tehnoloogiatega saavutada soovitakse – milline peaks olema nn Eesti digiriik, milline on hea ja heaolu loov ühiskond. Praegune visioon, et riigiteenused on kodanikele mugavad ja riik on tehnoloogiaettevõtetele hea partner, on üks võimalus, aga selline väärtuste pidev läbikaalumine peaks olema digiühiskonna toimimisse sisse ehitatud. Teeme ettepaneku nimetatud teemade käsitlusega jätkata edaspidi, kaasates aruteludesse laiemaid huvigruppe, eksperte ja teadlasi. Peame oluliseks, et arengukavas on ühe olulise põhimõttena eraldi välja toodud „Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on see, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles“. Teeme ettepaneku põhimõtet täiendada, lisades: „Toetame kultuurivaldkonna digipööret ja soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta kultuuripärandi digiteerimise ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust“. Selline sõnastus oleks kooskõlas ka koostatava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõuga (valmib 2021. aasta I pooles). Samas arvestades, et arengukavas mainitakse läbivalt välistalente, e-residente ning väiksemate digioskustega inimesi (kellest paljud võivad olla eesti keelt nõrgalt valdavad inimesed), tuleb samuti tagada, et digiriigi teenused on kättesaadavad ka vähemalt inglise ja vene keeles, mis on kooskõlas koostatava „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõuga. Palume ootustes teistele arengukavadele ja seonduvate teiste arengukavade juures välja tuua ka „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Koostatavas kultuurivaldkonna arengukavas on digiteemadele olulist tähelepanu pööratud ja see võimaldaks kahe valdkonna teemasid ka rohkem omavahel ühendada. Samuti valmib 2021. aasta I pooles „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis käsitleb lõimumise ja kohanemise ning Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 kodanikuühiskonna ja rahvastikutoimingute valdkonda. Selle arengukava raames on seos nii lõimumise ja kohanemise (Kultuuriministeeriumi vastutusala) kui ka rahvastikutoimingute valdkonnaga (Siseministeeriumi vastutusala). Eestisse saabuvad välistalendid ja diginomaadid võivad kohanemisel Eesti ühiskonnaga abi vajada. Rahvastikutoimingute valdkonna eesmärgid on seotud rahvastikuregistri arendamisega, mis on üks olulisemaid riiklikke andmebaase. Eelnõus on välja toodud keeletehnoloogia teema, kuid see on üks väike osa (digi)kultuuri valdkondadest. Näiteks on digitaliseerumise valdkonnas väga oluline teema autoriõigused ning nende kaitsmine uuenenud digimaailmas. Autoriõiguste temaatika puudutab laiemalt ka kogu digitaliseerimise arendamist (arendusi, uuendusi, platvorme jne). See teema peaks (lisaks avaandmete kättesaadavusele, kasutatavusele ja ligipääsude lubamisele) olema ka laiemalt digiühiskonna vaatest kajastatud kui oluline juriidiline teema. Kuna arengukavas eeldatakse kõigilt kodanikelt küllaltki suuri muutusi üsna lühikese ajaga (kümne aastaga), mis puudutab nende andmete kasutamist nii riigi- kui ka erasektoris, ja väga häid digiteadmisi, peaks arengukavas olema olulise teemana välja toodud ka kodanike hoiakute muutmine. Hoiakutega tegelemata tundub ebarealistlik, et kõik Eesti elanikud (arvestades meie vananevat rahvastikku) muutuksid tehnoloogiarahvaks ja igaüks hakkaks igapäevaelus pakkuma ning sujuvalt rakendama uusi digilahendusi. Seepärast tuleks arengukavas lisaks konkreetsetele teostustele (kratid, sündmusteenus) välja tuua ka lähenemisviisid, kuidas neid suuri muudatusi mõtestada ning julgustada inimesi suhtlema näiteks „virtuaalassistentidega“. Praegu on arengukava eeldus, et kõik kodanikud soovivad, et riigiteenused oleksid digitaalsed ja mitte näiteks füüsilises ruumis või omavalitsuskeskustes. 2021. aasta distantsõppe kogemused näitavad aga selgelt, et ei saa eeldada, et kõigil Eesti peredel on valmisolek või soov kõiki teenuseid digitaalselt tarbida (iga eraisiku sündmusteenuse arendusplaan) kas tehnikavahendite, internetiühenduse ja/või digipädevuse puudumise tõttu. Üks väga oluline põhimõte lähima kümne aasta vaates on ka keskkonnahoidlikkus. Ka nimetatud teema on arengukavas väga napilt sisustatud. Arvestades tehnoloogia väga suurt süsiniku jalajälge, tuleks need ambitsioonid palju täpsemalt ja tõenduspõhiselt välja tuua. Rohepööre ja süsinikuneutraalsus on olulised eesmärgid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil, kuid arengukava praegused üldised sõnastused ei aita nende saavutamisele kaasa. Eriti arvestades, et väga suur osa arengukavast on suunatud riigisektori teenuste muutmisele ja arendamisele. Digi- ja rohepööre peaksid käima loogilises koostoimes kõikide avaliku sektori muudatustega, mitte „võimalusel kasutades rohelisi digilahendusi“, sh selgitamata, mis need on. Toome välja, et näiteks lk-l 18 on kirjutatud: „Roheline mõtteviis kogub populaarsust“. Teeme ettepaneku käsitleda ka digiühiskonna arendamisel rohepööret ja süsinikuneutraalsust kui riiklike eesmärkide kogumit, mitte kui populaarset teemat, mida kasutuskogemuse puhul hinnatakse. Kui planeeritakse saada kõige rohelisemaks digiriigiks, tuleks arengukavas seada sellekohaseid sisulisemaid eesmärke. Ka mõjude analüüsis tuleb välja tuua, et mõju keskkonnale on siiski olemas. Dokumendis käsitletakse nii riigi kui ka kõigi kohalike omavalitsuste teenuseid, mis peaks kümne aasta perspektiivis hakkama toimima ühtselt ja ühise platvormina. Dokumendis ei ole selgelt välja toodud, milline on hetkeolukord kohalikes omavalitsustes, millised teenused ja kui paljudes omavalitsuses on keskselt kättesaadavad ja milliste riiklike tasandi süsteemidega ühendatud. Sellise detailsema taustainfo lisamine täpsustaks ka teiste seotud osapoolte (ministeeriumide) jaoks, millist panust neilt oodatakse, kuhu nad saaksid oma strateegiates tähelepanu koondada. Sel juhul oleks ka selgem, kuidas see ühine süsteem aitab kultuurivaldkonnas paremini kaasa ürituste korraldusele ja infovahetusele. Samuti, millist osa selle eesmärgi elluviimisel hakkab täitma kohalike omavalitsuste ülene kompetentsikeskus ja kas see asutus katab kõikide valdkondade teenuste ühtlustamise ambitsiooni. Juhime tähelepanu, et ühtne digivärav ettevõtjatele, mis on kahtlemata tänuväärne lahendus, eeldab aga ka kõigi ettevõtjate valmisolekut kõiki oma andmeid jagada kõigi riigistruktuuridega. Leiame, et ka see on paljuski hoiakute ja valmisoleku küsimus, mida peaks lisaks tehnoloogilistele ambitsioonidele arengukavas käsitlema. Näiteks osad kultuurisektorid ei soovi erinevatel põhjustel (nt konkurentsitingimusel) avalikult oma statistikat koguda ega jagada. Toome välja ka mõned täpsemad kommentaarid:  Lk-l 27 on toodud, et avaandmete kättesaadavaks tegemine ei ole läbivalt igapäevane tava. Palume täpsustada, kas küsimus on „tavas“ või on sellega seotud ka juriidilised probleemid.  Lk-l 43 viidatud kasvavad investeeringud keeletehnoloogia arendusse tekitavad küsimuse, kas see on Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus või lahendavad (ehk taotlevad) neid investeeringuvajadusi keskselt arengukavas nimetatud uued oivakeskused või võrgustikud.  Dokumendi osa „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ on väga Eesti keskne. Laiem digimajanduse ja seonduvate ökosüsteemide arengu analüüs puudub.  „Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil“ juures oleks vaja välja tuua, kuidas adresseeritakse tõenäoseid probleeme andmeõiglusega; kuidas hakatakse otsustama andmete “kvaliteedi” üle; millisest perspektiivist on andmed kvaliteetsed; kuidas lahendatakse kas liigselt üldistavate või konkretiseerivate andmetega kaasnevaid moonutusi; millised saavad olema andmekasutuse eetika üle otsustavad protsessid.  „Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia.“ Ei ole põhjendatud vaid erasektori esiletõstmine. Kaasatud peaks olema ka kolmas sektor ning kodanikkond laiemalt.  Abstraktseks jääb eesmärk „Aina enam on piiriüleseid teenuseid“. Selle mõte vajaks selgitamist.  Osa 5, „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“. Lubatakse tulemust: „Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse tellimust, levitame ja võtame kasutusele selle tulemusi. Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu süsteemset seiret.“ Oluline on mitte ainult seirata tehnoloogia arengut, vaid ka sellega kaasnevaid riske. Samuti seda, milleks ja kuidas inimesed neid tehnoloogiaid ja sh digiriigi teenuseid tegelikult kasutavad; millised on nende mured; kas kogetakse ebaõiglust; millised on ootused alternatiividele. Palume tulemuse sõnastust täiendada. Kultuuriministeerium soovib arengukava elluviimisesse olla kaasatud vastava juhtimiskorralduse tasandi – kas arengukava juhtrühma või valdkondlike nõukodade kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Karin Närep 628 2230 [email protected] Maiu Merihein [email protected]