Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus registrikood: 90005188 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 10 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6273120 e-posti aadress: [email protected] Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Tulemiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Netovara muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 6 Annetused ja toetused 19 Lisa 7 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 8 Tööjõukulud 20 Lisa 9 Kasutusrent 20 Lisa 10 Intressitulud 21 Lisa 11 Seotud osapooled 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2 EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SIHTASUTUSE 2020. AASTA TEGEVUSARUANDE SISUKORD I. 2020. aasta tegevused II. Strateegiline eesmärk: 2022. aasta laulupeo kunstilise toimkonna moodustamine ja peo kunstiline juhtimine III. Strateegiline eesmärk: 2022. aasta tantsupeo kunstilise toimkonna moodustamine ja peo kunstiline juhtimine IV. Strateegiline eesmärk: 2022. aasta rahvamuusikapeo kunstilise toimkonna moodustamine ja peo kunstiline juhtimine V. Laulu- ja tantsupeo omaloomingu korjetalgud VI. 2022. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumite sõnastamine VII. 2022. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi ideekonkurss VIII. Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine I. 2020. AASTA TEGEVUSED 2020. aastal olid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ELT SA) tegemised seotud 2022. a XIII noorte laulu- ja tantsupeo käivitamisega, mis hõlmas ideekavandite konkurssi, peo loominguliste meeskondade loomist ja repertuaarikavade koostamist ning koostööd erinevate autoritega. 2020. aasta oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse jaoks teguderohke. Varem paika pandud tegevuskava järgides alustati ettevalmistuste ja planeerimisega XIII noorte laulu- ja tantsupeo toimumiseks 2022. aastal. Novembris sai sihtasutuse uueks juhatajaks Margus Toomla. Kõiki tegevusi mõjutas ja muutis tavapärasest keerulisemaks üleilmne COVID-19 viirusest tingitud pandeemia. Samas võib kokkuvõtlikult öelda, et uute oludega kohanduti kiiresti ning ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks on kulgenud suuremalt jaolt planeeritud ajakavas. Aasta lõpus alustati riskide kaardistust COVID-19 viirusest tingitud võimalike piirangute mõju osas 2021. aasta planeeritud tegevustele. 2019. juubeliaasta jätkutegevused 2020. aasta alguses jätkus möödunud juubeliaastal algatatud projekt „Tagasi kooli“. Kokku oli kavas aasta esimeses pooles läbi viia 93 tundi 59 koolis. COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra tõttu jõuti paraku tunde korraldada ainult 19 koolis kokku 51. Balti koostöö Aasta algas samuti Balti riikide traditsioonilise ühiskonverentsi ettevalmistamisega, mis kokkulepitud tegevuskava järgi pidi sel korral toimuma Vilniuses 2.–3. aprillini. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioonid on ühiselt kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi maailmanimekirja ning seetõttu oleme võtnud endale ühiselt kohustuse riikidena hoida ja säilitada seda unikaalset traditsiooni. Selleks on moodustatud Balti ühiskomitee, mis riikidevahelise tegevuskava alusel korraldab kolmepoolset koostööd ning vaheldumisi kolmes Balti riigis ka temaatilisi konverentse. Leedus aset leidma pidanud konverentsi tööpealkirjaks oli „Conference dedicated for analyzing the awareness and public value of the Song Celebration tradition in the Baltic states“ ning Eestil oli kavas seal mitu ettekannet. Kuna konverents oli kavandatud aprilli algusesse, jõudis Eesti töögrupp eriolukorra väljakuulutamise hetkeks ettevalmistustega üsna lõppfaasi. Paraku on hetkel konverents COVID-19 viirusest tingitud pandeemia tõttu edasi lükatud ning uut toimumisaega tänaseks kokku lepitud ei ole. Samas toimus 11. juunil Põhjamaade ja Balti riikide vaimse kultuuripärandi võrgustiku veebiseminar teemal „Ühiskanded UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjades“, millel koos Balti kolleegidega tehti ka Eesti poolt ettekanne ning tutvustati huvilistele UNESCO ühiskandega seonduvaid teemasid ja kogemusi. Veebi ja sotsiaalmeedia arendused Lähtudes XIII noorte laulu- ja tantsupeo vajadustest loodi uus veebilehekülg aadressiga 2022.laulupidu.ee, mis koondab kuni XIII noortepeo visuaalse identiteedi kinnitamiseni põhilist infot seoses XIII noorte laulu- ja tantsupeoga. Tulemuste parandamiseks sotsiaalmeedia kanalites kaasati täiendavat kompetentsust ning viidi aasta jooksul läbi mitmeid kampaaniaid eesmärgiga suurendada kanalite ulatust ja nähtavust. Koostöö selles valdkonnas jätkub ka 2021. aastal. Pikemaajaliseks on kujunenud tegevused laulu- ja tantsupidude ajaloo talletamisel. Digiaastast inspireerituna pöördusime selles osas Rahvusraamatukogu poole, kellega koostöös on kaardistatud võimalusi siduda laulu- ja tantsupidude digitaalne ajaloo talletamine ja esitlemine Rahvusraamatukogus käimasolevate andmebaaside arendustöödega. Toimunud on mitmed kohtumised ning vastastikku on tutvutud võimaluste ja vajadustega. Arendustegevus jätkub ka 2021. aastal. Laululavalt lahkunutele 18. juunil 2020. aastal avati Tallinna Metsakalmistul Kirke Kangro teos „Laululavalt lahkunutele“, eesmärgiga luua mälestuspaik, kus mälestada neid laulu- ja tantsupeole olulisi inimesi, kes ei puhka Tallinna Metsakalmistul. Platsi mälestusmärgi püstitamiseks eraldas Eesti Heliloojate Liit. Mälestusmärgi sisuline eestvedaja oli Heli Jürgenson. Mälestusmärgi avamiseks toimus väike kogukondlik tseremoonia. Laulis Kammerkoor Head Ööd, Vend dirigent Pärt Uusbergi juhatusel. Tagasihoidlik, maitsekas ja väärikas „Laululavalt lahkunutele“ on saanud hea vastuvõtu kogukonnalt. Peo registri arendustegevused 2020. aasta sügisel kaardistati peo registri vajadused ja arendustööd XIII noortepeo registreerimiseks. Üheks olulisemaks tegevuseks 2021. aastal on e-materjalide keskkonna loomine ja arvete esitamise automatiseerimine. Eesti rahva 50-aastase juubelipeo laulud. Tartus, 1869. Kommenteeritud ja täiendatud uusväljaanne ja CD-plaat Esimese laulupeo repertuaariga lauliku kommenteeritud väljaanne osutus oluliselt mahukamaks ja väärtuslikumaks tööks, kui esialgu võis arvata. Esimesest laulupeo noodist tehti uus noodigraafika (Andres Lemba). Järgiti printsiipi, et näidatakse ajalugu nii, nagu see on (näiteks on jäetud sisse Kunileiu „Mu isamaa on minu arm“ sisult vaesem seade, kuigi juba samal aastal ilmus seade, mida teame tänagi). Parandati ilmselged vead noodis (noodigraafika korrektuur Ants Soots). Tekst on esitatud tänapäevases kirjaviisis ja on läbinud põhjaliku sisulise korrektuuri, nii et säiliks arhailine keelekasutus, mis oleks samas lauljale ja kuulajale arusaadav (Valve-Liivi Kingisepp). Noot sisaldab muusikateadlase Heidi Heinmaa koostatud autorite annotatsioone. See on eriti hinnatav ja palju tööd nõudnud lisaväärtus, sest näiteks paljudest autoritest ei olnud teada seni isegi autori eesnime. Noot sisaldab Valve Liivi-Kingisepa koostatud põhjalikku ülevaadet kirjakeele arenemisest, lühidalt ja selgelt on lahti seletatud vana kirjakeele printsiibid, kirjeldatud keele arengut ja uue kirjaviisi teket. Samuti annab Valve Liivi-Kingisepa essee konteksti mõistmaks tollast ajaloolist ja kultuurilist konteksti. Tekstide sisu kaastoimetamisel oli heaks abiks Riina Roose. Eesti Rahvusmeeskoor ja koori peadirigent Mikk Üleoja salvestasid kõik 27 numbrit koostöös toonmeister Tanel Klesmentiga. Üleoja sõnul osutus salvestamine keerukamaks, kui algul arvata võis. Maht ja samas teatav ühetaolisus vajasid väga tarka lähenemist. Aga nagu Mikk Üleoja pärast ütles, andis see tegemine väga huvitava vaatenurga kogu laulupeo ajaloo algusele. Salvestuspartneriks oli Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadio, kelle poolt oli tehnika, helirežissöör ja helitehnik ning salvestuse montaaž. Materjalid kujundas Einike Soosaar. Trükk Tallinna Raamatutrükikoda. Plaadi tiražeerimine Digibox Plus. Töörühm: Riina Roose, Heidi Heinmaa, Ave Sopp. Toimetaja Ave Sopp. Väljaandja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, 2020. Trükise ja plaadi väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Gustav Ernesaksa nimelised koorimuusikastipendiumid Peastipendiumi kandidaadiks esitati Eesti Kooriühingu muusikanõukogu poolt Aet Maatee. Koorimuusika edendamise stipendiumi kandidaadiks esitati Eesti Kooriühingu muusikanõukogu poolt Kaie Tanner. Õppestipendiumi kandidaadiks esitati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna poolt Ode Pürg. Väärikad kandidaadid kinnitas haldusnõukogu stipendiaatideks. Eesti Meestelaulu Seltsi poolt stipendiumite üleandmiseks korraldatav kontsert jäi paraku COVID-19 viiruse tõttu ära. Stipendiumid anti üle stipendiaatidele isiklikult haldusnõukogu liikmete poolt. Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium Ullo Toomi nimelist rahvatantsustipendiumi antakse välja igal aastal. 2020. aastal esitati stipendiumile kolm kandidaati. Valituks osutus Marina Kuznetsova, kellele 14. septembril 2020 anti Tallinna Raekojas üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium. Stipendiumi üleandmist korraldas Eesti Laulu-ja Tantsupeo SA koostöös ERRS-i ja Pelgulinna Gümnaasiumiga. Laulu- ja tantsupeo protsessis olevate kollektiivide toetusprogrammist 2020. aastal Laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide tegevustoetuste programmi toetuse taotlemine ja menetlemine oli elektrooniline ja toimub laulu- ja tantsupeo registris. Menetlust viidi läbi koostöös Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Koos vaadati üle 2020/2021 hooaja toetusprogrammi kriteeriumid ja tingimused ning abikõlblikud kulud. Aastal 2020 oli kogu programmi eraldiste maht kokku 1 200 000 €, toetust jagati 941 laulukollektiivile ja 1030 tantsukollektiivile. Seoses COVID-19 viirusega jäi paljudel kollektiividel kevad-suvine tegevus seisma ning planeeritud tegevused jäid toimumata. Seetõttu otsustas toetusprogrammi toimkond kollektiivide avalduste alusel pikendada 2019–2020 kollektiivide tegevustoetuste kasutamist kuni 31. juulini 2021. Eesti Kooriühingule laekus 176 ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile 90 avaldust toetuste kasutamise aja pikendamiseks. 2020. aastal jätkati laulu- ja tantsupeo protsessis olevate kollektiivide tegevustoetuste programmi uue määruse koostamist. ELT SA uue juhataja valimine 2020. aastal otsustas ELT SA pikaaegne juhataja Aet Maatee asuda tööle Pärnu muuseumisse, mistõttu ELT SA nõukogu kuulutas 5. augustil välja konkursi uue juhi leidmiseks. 18. kandidaadi seast osutus nõukogu otsusel valituks 2017. aasta XII noorte tantsupeo pealavastaja ning Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja senine juht Margus Toomla, kes alustas tööd Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhina alates 1. novembrist. II. 2022. AASTA LAULUPEO KUNSTILISE TOIMKONNA MOODUSTAMINE JA PEO KUNSTILINE JUHTIMINE 26. jaanuaril 2020. aastal kuulutas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühingu ning Kultuuriministeeriumiga välja avaliku konkursi 2022. aastal toimuva XIII noorte laulupeo peadirigendi ja kunstilise lähteidee leidmiseks. Konkursitööde esitamise tähtajaks oli 20. veebruar 2020. Komisjoni moodustasid ELT SA, Eesti Kooriühingu ja Kultuuriministeeriumi esindajad, samuti kaasati eksperte väljast. Konkursile laekus 12 tööd. Põhjaliku arutelu tulemusel eelistas komisjon üksmeelselt Pärt Uusbergi poolt esitatud lähteideed „Püha on maa”. Komisjon leidis, et Pärt Uusbergil on piisav laulupeo protsessis osalemise kogemus dirigendina ja konsensuslikult anti positiivne hinnang Pärt Uusbergi sobivuse kohta olla XIII noorte laulupeo peadirigent ja kunstiline juht. Ideekavandi kontseptsioon oli sügavalt läbitunnetatud alus väärtustest, mis toovad fookusesse inimeseks olemise puhtama telje, maa pühaduse erinevates kihtides: loodusruum, heliruum, inimese tasakaal maaga ühenduses olles. Pärt Uusbergi töös oli hõrk tunnetus ka võimalikust noorte tajust moel, mil noortes võiks olla potentsiaali tajuda maailma ka küpsemalt kui eeldatav „noortepärasus“. Ideekavand andis selge lähtealuse tulevasele kunstilisele toimkonnale kava koostamiseks: valida sinna teoseid, mis oleks kvaliteetne koorimuusika, pigem eelistada a´cappella teoseid ja et teostes sisalduksid väärttekstid. Laulupeo kunstiline meeskond Laulupeo kunstiline meeskond moodustati laulupeo erinevate koori- ja instrumentaalliikide juhtidest, mis kooskõlastati Eesti Kooriühingu muusikanõukogus. XIII noorte laulupeo ettevalmistamiseks on lepinguliselt aastateks 2020–2022 tööle võetud 8 liigijuhti ja 24 liigidirigenti ja osa ühendkooride dirigentidest. Mudilaskoorid: liigijuht Maret Alango ja dirigendid Annelii Traks, Jaanika Kuusik, Niina Esko. Lastekoorid: liigijuht Ave Sopp ja dirigendid Elo Üleoja, Vilve Maide, Mai Simson. Poistekoorid: liigijuht Kuldar Schüts ja dirigendid Hirvo Surva, Indrek Vijard, Janne Fridolin, Mariliis Kreintaal. Segakoorid: liigijuht Valter Soosalu ja dirigendid Ksenija Grabova, Raul Talmar, Markus Leppoja. Naiskoorid: liigijuht Aarne Saluveer ja dirigendid Külli Kiivet, Ingrid Kõrvits, Maarja Soone. Noorte meeskoorid: liigijuht Kuno Kerge ja dirigendid Pärt Uusberg, Andrus Siimon. Puhkpilliorkestrid: liigijuht Riivo Jõgi ja dirigendid Bert Langeler, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla. Sümfooniaorkestrid: liigijuht Jüri-Ruut Kangur ja dirigendid Ingrid Roose, Kaspar Mänd, Imre Rohuväli. Ühendkooride dirigendid: Heli Jürgenson, Triin Koch, Peeter Perens. Laulupeo kunstilise toimkonna loometegevus XIII noorte laulupeo idee arendamine ning selle põhjal valmis repertuaari kava. Repertuaari leidmiseks kaasati kõik alaliidud. Kava valmis septembris 2020. aastal, selle põhjal sai alustada laulupeo kontserdi õppematerjali ettevalmistamist ja autorilepingute sõlmimist. Noorte laulupeo kavas on 44 väärtteost, 12 uudisteost ja 8 uut seadet. Kokku sõlmiti 2020. aastal 41 autorilepingut. Toimus töö õppematerjalide toimetamisega: suhtlemine autoritega, nootide korrigeerimine, noodigraafika tellimine, toimetamine. Sõlmiti litsentsilepingud autoritega autoriõiguste kasutamiseks tulevastes trükistes. Laulupeo liigijuhid töötasid ühiselt regulaarselt alates aprillist 2020. Maikuus töötasid liigijuhid mitmel korral loomelaagris, kus tegeleti intensiivselt repertuaariga. 16. augustil toimus ühine suur loomelaager kogu laulupeo meeskonnaga, sh liigidirigendid, lauldi läbi kogu repertuaar ja kava tutvustati Olustvere koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaagris 17. augustil 2020. Sügisel said repertuaari ja noodimaterjaliga tutvuda kõik Eesti Kooriühingu alaliidud ning andsid tagasisidet ELTSA-le. 7. detsembril 2020 tutvustati ühiselt Eesti Kooriühingu muusikanõukogule noorte laulupeo repertuaari. III. 2022. AASTA TANTSUPEO KUNSTILISE TOIMKONNA MOODUSTAMINE JA PEO KUNSTILINE JUHTIMINE 26. jaanuaril 2020. aastal kuulutas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Kultuuriministeeriumiga välja avaliku konkursi 2022. aastal toimuva XIII noorte tantsupeo pealavastaja ja kunstilise lähteidee leidmiseks. Konkursitööde esitamise tähtajaks määrati 20. veebruar 2020. Konkursile laekus 9 tööd. XIII noorte tantsupeole parima ja sobivaima ideekavandi ja tantsupeo kunstilise juhi valimiseks moodustati juhataja käskkirjaga rahvatantsu valdkonna ekspertidest koosnev 9-liikmeline hindamiskomisjon. Toimus neli komisjoni koosolekut, kus arutleti kõikide laekunud tööde üle. 23. märtsi koosolekul valis komisjon üksmeelselt XIII noorte tantsupeo teostamiseks välja peo pealavastajaks Agne Kurikoff-Hermani ja tema lähteidee „Sillad”. Tantsupeo kunstiline meeskond Esimene samm ideest teostuseni oli kunstilise meeskonna, liikide ja liigijuhtide valimine. Peo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman valis oma assistentideks Kadri Tiisi ja Vaike Rajaste. Muusikajuhiks oli Agne Kurrikoff-Herman pakkunud välja oma konkursitöös Arno Tamme. Koos arutleti läbi ja otsustati, et XIII noorte tantsupeol esineb 9 liiki. Liigijuhtide valik ja kohe ka 1. assistendi valik tehti aprillikuu alguseks. 1.–2. klassi tantsurühmad: liigijuht Liina Eero, assistent Kristi Aitsam. 2.–3. klassi tantsurühmad: liigijuht Ulla Helin-Mengel, assistent Dagmar Aus (Nakus). 3.–4. klassi tantsurühmad: liigijuht Kristiina Siig, assistent Helen Reimand. 5.–6. klasside tantsurühmad: liigijuht Ingrid Jasmin, assistent Karel Vähi. 7.–9. klasside tantsurühmad: liigijuht Helena-Mariana Reimann, assistent Kätlin Merisalu. Noorte segarühmad: liigijuht Maido Saar, assistent Marius Aave. Neidude rühmad: liigijuht Elo Unt, assistent Liisa Laine. Võimlemisrühmad: liigijuht Kadri Jukk, assistent Kersti Kull. Pererühmad: liigijuht Mall Paulus, assistent Jaan Ulst. XIII noorte tantsupeo ettevalmistamiseks ja tantsupeo loominguliseks juhtimiseks sõlmiti 2020. aastal 22 tantsupeo kunstilise toimkonna liikmega leping. Tantsupeo kunstilise toimkonna loometegevus Liigijuhtide regulaarsed koosolekud peo ettevalmistamiseks toimusid kaks korda kuus. Lisaks toimusid erinevate liikide koosolekud ja kunstilise juhi meeskonna koosolekud vastavalt vajadusele. Tingituna COVID-19 viirusest toimus enamik koosolekuid Zoomi keskkonnas. Siiski õnnestus kogu kunstilise toimkonna loomelaager korraldada juuni lõpus Ojakol, kus sai kogu repertuaari ja saatemuusikaga tegeleda ja põhjalikult etenduse kulgu arutada. Igakuistel koosolekutel arutleti etenduse lugu, valiti liikidele sobilikku repertuaari, tehti ajalisi plaane peo ettevalmistamiseks. Repertuaari osas otsustati, et traditsiooniliselt on igal liigil kaks tantsu. Vastavalt etenduse teemale leiti juba varasemalt olnud repertuaarist 4 tantsu. Maikuus toimunud loomekorjest leiti kolm toredat muusikapala, millele sooviti luua uut koreograafiat. Juunis kuulutati välja avalik konkurss koreograafia loomiseks kolmele etteantud liigile ja muusikale. Septembris saadeti soovijatele kolme tantsu muusika ja soovid koreograafia kohta. Koreograafiakonkursile laekus 6. novembriks tantse 14 autorilt. Sellelt konkursilt valiti tantsupeol esitamiseks välja üks tants. Kogu ülejäänud repertuaar tuleb luua uule muusikale või uutele muusikaseadetele. Suvi ja sügis olid lavastustoimkonnale loominguline periood repertuaari ja koreograafia üle mõtlemiseks. Pealavastaja soov oli, et kõik liigijuhid ja ka 1. assistendid saavad peol lavastada ühe tantsu. Muusika ja muusikaseaded valiti kohe, kui liikide koht lavastuses selgeks sai. Muusikateoste, seadete autorite ja muusika esitajatega sõlmiti 2020. aastal 62 autorilepingut. Juba augustis hakati muusikajuhi eestvedamisel salvestama uusi lugusid ja uusi seadeid. Juuli alguses toimus Zoomi keskkonnas koostöös ERRS-iga üle-eestiline koosolek, kus igat maakonda esindas üks tantsuõpetaja. Eelnevalt saadetud küsimustele peo ettevalmistamise kohta otsiti vastuseid, arutleti, kuidas on kulgenud peo ettevalmistus varasematel pidudel. Kokkusaamise tulemusena tehti võrreldes varasemate pidudega peo ettevalmistusse teistmoodi ajagraafik, kus võeti vastu otsus, et ei alusta I seminari 2021. aasta veebruaris-märtsis, vaid lükatakse kogu peo repertuaari õpetamise ja tantsupeo protsessi algus 2021. aasta augustisse. Plaaniti tantsupidu tutvustada ERRS-i aastalõpu aruandekoosolekul 5. detsembril, kuid kahjuks COVID-19 viiruse tõttu ei saanud osaleda kogu tantsupeo lavastustoimkond ning Zoomi vahendusel tutvustas pidu vaid tantsupeo pealavastaja. Tutvustati peo ideed, meeskonda ja peoks valmistumise uut ajagraafikut. Peo ettevalmistamisel uues ajagraafikus käisime oktoobris Sisekaitseakadeemias, et leida võimalusi korraldada tantsujuhtidele suvine seminar ja õpetada seal tantse, seekord koos tantsujuhtide suvekooliga augustis 2021. IV. 2022. AASTA RAHVAMUUSIKAPEO KUNSTILISE TOIMKONNA MOODUSTAMINE JA PEO KUNSTILINE JUHTIMINE XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo protsessi käivitamine toimus juulis 2020, mil ELT SA kuulutas välja konkursi rahvamuusikapeo kunstilise lähteidee ja üldjuhi leidmiseks. Moodustati 7-liikmeline ekspertkomisjon laekunud tööde hindamiseks ja üldjuhi valimiseks. Tähtajaks laekus 2 tööd. Ekspertkomisjon sai kokku kahel koosolekul ja peale ideekavandi esitajatega vestlust valiti 2022. aastal toimuva rahvamuusikapeo üldjuhiks Juhan-Henrik Uppin ja tema ideekavand nimetusega „Päriselt“. Rahvamuusikapeo kunstiline meeskond Esimese ülesandena moodustati peo kunstiline meeskond. Juhan-Henrik Uppini ideekavand nägi ette, et rahvamuusikapeol esineb seitse pilliliiki. Kandled – Kadri Lepasson. Torupillid – Katariin Raska. Viiulid – Kristi Alas. Lõõtspillid – Juhan Uppin. Akordionid – Kristel Laas. Näppepillid – Tanel Sakrits. Koondorkester – Krista Sildoja. Koos liigijuhtidega peeti 2020. aastal 7 koosolekut, mille raames valiti pilliliikide repertuaar, arutati rahvamuusikapeo ettevalmistuse ajalise kulgemise ja materjalide ettevalmistamise tähtaegu ning kuidas ja millal korraldada õppeseminare. V. LAULU- JA TANTSUPEO OMALOOMINGU KORJETALGUD XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilisel toimkonnal tekkinud ideena kaasati repertuaari loomesse kõik soovijad. Selleks töötati välja omaloomingu korjetalgute formaat ning korraldati kampaania, millega innustati igas vanuses ning väga erinevate oskuste ja kogemustega autoreid oma teoseid esitama. Talgud kuulutati välja 23. aprillil. Kampaania tarbeks toodeti eriolukorras Zoomi vahendusel 12 väärtuslikku videoüleskutset dirigentide, tantsujuhtide ja samuti noorte interpreetidega. Kampaania tulemused üllatasid ka korraldajaid. Kokku laekus 20. maiks, mil oli tööde esitamise tähtaeg, 541 teost 228 autorilt. Toimkondade kinnitusel on esmakordselt toimunud talgute suurim väärtus lisaks kavasse valitud teostele just see enneolematult laiapõhjaline kaastöö ja inspiratsioon, mis jääb kindlasti XIII noortepeo kava ilmestama. VI. 2022. AASTA XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPEO VÄÄRTUSSÕNUMITE SÕNASTAMINE Paralleelselt kava koostamisega hakati aprillis üldjuhtidega analüüsima ja sõnastama XIII noorte laulu- ja tantsupeo ühiseid väärtussõnumeid, mida XIII noortepidu kannab ja rõhutab. COVID-19 viiruse pandeemiast tingitud eriolukorras osutus selline loominguline tegevus väga suureks väljakutseks. Esialgu toimusid rohked arutelud veebis, viirusest tingitud piirangute leevenedes toimusid ka mitmed kohtumised. Aruteludesse kaasati mitmeid asjast huvitatuid. Ühisele veendumusele väärtussõnumite osas jõuti oktoobri lõpus ning sealt edasi on jätkunud töö väärtussõnumitel tugineva visuaalse identiteedi loomisega. VII. 2022. AASTA XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPEO VISUAALSE IDENTITEEDI IDEEKONKURSS XIII noortepeo visuaalse identiteedi loomiseks otsustasid kunstilised toimkonnad korraldada ideekavandite konkursi. Tingimuste väljatöötamisse kaasati kompetentseid inimesi Eesti Disainikeskusest ning varasemate laulu- ja tantsupidude peakunstnikke. Konkurss kuulutati välja 18. detsembril ning samas korraldati ka Zoomis lähteülesannet tutvustav konsultatsioon. Konkursi tähtaeg oli 1. veebruar 2021. VIII. SIHTASUTUSE PÕHILISED MAJANDUSNÄITAJAD JA TEGEVUSE JUHTIMINE 2020. aastal moodustasid sihtasutuse tegevustulud 1 882 364 eurot, millest 99,6% ehk 1 875 473 eurot oli riigieelarveline finantseerimine ja 0,4% ehk 6 891 eurot müügitulu. 2020. aasta tegevuskulud olid 1 949 868 eurot, millest 1 200 000 eurot moodustas edasikandmisele kuulunud sihtfinantseerimine. Finantssuhtarvud. Sihtasutuse 2020. aasta majandusaasta tulemiks oli kahjum summas 67 504 eurot. 2019. aasta tulem oli kasum summas 785 967 eurot ja 2018. aasta tulem oli kahjum summas 58 848 eurot. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2020. aastal oli 24,9 korda, 2019. aastal 13,2 ja 2018. aastal 18,3 korda. Sihtasutuse eesmärgid on tagada Eesti laulu-ja tantsupeo ning noorte laulu-ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine. Iga peo ettevalmistuse tsükkel kestab 2,5–3 aastat. Kultuuriministeeriumi tegevustoetus, mis 2020. aastal oli 675 473 eurot, suudab katta vaid osaliselt pidude vaheaastatel vajaminevatest peo ettevalmistuskuludest. Sellest tulenevalt on pidude vaheliste aastate majandusaasta tulemlikkus kahjumis. Vaheaastate kahjum kaetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumist. Peo toimumise aastatel loodetakse teenida ettevõtlustulu, millega kaetakse vaheaastate peo ettevalmistuskulude kahjumid. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 546 141 1 584 466 2 Nõuded ja ettemaksed 7 605 101 944 3 Kokku käibevarad 1 553 746 1 686 410 Kokku varad 1 553 746 1 686 410 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 62 372 127 532 5 Kokku lühiajalised kohustised 62 372 127 532 Kokku kohustised 62 372 127 532 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 558 878 772 911 Aruandeaasta tulem -67 504 785 967 Kokku netovara 1 491 374 1 558 878 Kokku kohustised ja netovara 1 553 746 1 686 410 12 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 875 473 3 769 548 6 Tulu ettevõtlusest 6 891 2 290 204 Kokku tulud 1 882 364 6 059 752 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 228 778 -1 706 712 6 Mitmesugused tegevuskulud -231 508 -2 456 730 7 Tööjõukulud -489 582 -1 111 814 8 Kokku kulud -1 949 868 -5 275 256 Põhitegevuse tulem -67 504 784 496 Intressitulud 0 1 471 10 Aruandeaasta tulem -67 504 785 967 13 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -67 504 784 496 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 94 340 -47 961 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -65 161 82 928 Kokku rahavood põhitegevusest -38 325 819 463 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 0 1 471 Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 1 471 Kokku rahavood -38 325 820 934 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 584 466 763 532 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -38 325 820 934 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 546 141 1 584 466 2 14 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2018 772 911 772 911 Aruandeaasta tulem 785 967 785 967 31.12.2019 1 558 878 1 558 878 Aruandeaasta tulem -67 504 -67 504 31.12.2020 1 491 374 1 491 374 15 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi nõuetega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse-ja aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse-ja aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvausvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja tähtajalisi hoiuseid kuni 3-kuulise tähtajaga. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud ning muud kohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast või kui sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara soetust kajastatakse mõlemaid eraldi. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna hetkel, kui toetus on saadud. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarve aasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt. 16 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Piletimüügitulu kajastatakse müügihetkel saadud ettemaksena ning kantakse tuludesse ürituse toimumise perioodis. Kulud Kulud kajastatakse tekkepõhiselt lähtudes tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Seotud osapooled Seotud osapooltena käsitletakse: 1) Juhatuse ja nõukogu liikmed 2) punktis 1 nimetatud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad majandusüksused. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Riigikassa 1 546 141 1 584 466 Kokku raha 1 546 141 1 584 466 17 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Maksude ettemaksed 6 436 6 436 0 0 4 ja tagasinõuded Ettemaksed 1 169 1 169 0 0 Tulevaste 1 169 1 169 0 0 perioodide kulud Kokku nõuded ja 7 605 7 605 0 0 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 2 015 2 015 0 0 Ostjatelt 2 015 2 015 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 96 702 96 702 0 0 4 ja tagasinõuded Ettemaksed 3 227 3 227 0 0 Tulevaste 3 227 3 227 0 0 perioodide kulud Kokku nõuded ja 101 944 101 944 0 0 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 3 121 0 8 835 0 Üksikisiku tulumaks 0 16 471 0 11 561 Erisoodustuse tulumaks 0 80 0 0 Sotsiaalmaks 0 19 664 0 19 407 Kohustuslik kogumispension 0 1 030 0 1 084 Töötuskindlustusmaksed 0 1 267 0 1 243 Ettemaksukonto jääk 3 315 87 867 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 6 436 38 512 96 702 33 295 Vt ka lisa 3 ja 5. 18 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 6 923 6 923 0 0 Võlad töövõtjatele 16 937 16 937 0 0 Maksuvõlad 38 512 38 512 0 0 4 Kokku võlad ja 62 372 62 372 0 0 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 30 759 30 759 0 0 Võlad töövõtjatele 14 509 14 509 0 0 Maksuvõlad 33 295 33 295 0 0 4 Saadud ettemaksed 48 969 48 969 0 0 Muud saadud 48 969 48 969 0 0 ettemaksed Kokku võlad ja 127 532 127 532 0 0 ettemaksed Lisa 6 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 675 473 2 468 517 sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 200 000 955 770 muu sihtotstarbeline finantseerimine 0 345 261 Kokku annetused ja toetused 1 875 473 3 769 548 sh eraldis riigieelarvest 1 875 473 3 619 548 Rahalised ja mitterahalised annetused 2020 2019 Rahaline annetus 1 875 473 3 619 548 Mitterahaline annetus 0 150 000 Kokku annetused ja toetused 1 875 473 3 769 548 Rahalise toetusena saadi 2020. aastal riigieelarvest Kultuuriministeeriumilt edasiantavaks toetuseks kollektiividele 1 200 000 eurot, sellest kanti Eesti Kooriühingule 572 190 eurot ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile 627 810 eurot; 2019. aastal saadi edasiantavaks toetuseks kollektiividele kokku 955 770 eurot, sellest Eesti Koorühingule kanti 491 205 eurot ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile 464 565 eurot. Tegevustoetuseks laekus 2020. aastal riigieelarvest Kultuuriministeeriumilt 675 473 eurot, sellest kasutati tegevustoetuseks 646 695 eurot ja maksti stipendiume peo ettevalmistuse ja korraldusega seotud isikutele summas 28 778 eurot; 2019. aastal laekus tegevustoetuseks 750 942 eurot, sellest kasutati tegevustoetuseks 699 766 eurot ja maksti stipendiume peo ettevalmistuse ja korraldusega seotud isikutele summas 51 176 eurot. 19 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga tagastamisele. Lisa 7 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent -37 481 -39 889 Mitmesugused bürookulud -28 162 -64 450 Lähetuskulud -156 -2 881 Koolituskulud 0 -1 200 Laulu-ja tantsupeo kulud -149 606 -2 289 370 Muud -16 103 -58 940 Kokku mitmesugused tegevuskulud -231 508 -2 456 730 Üüri ja rendi kuludena kajastatakse ruumide ja sõiduauto kasutusrendi kulusid, vastavalt lisas 9 kasutusrendikulu real toodule. Lisa 8 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -365 585 -831 342 Sotsiaalmaksud -122 932 -280 445 Muud -1 065 -27 Kokku tööjõukulud -489 582 -1 111 814 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 9 9 Võlaõiguslike lepingute alusel on sihtasutus aruandeperioodil arvestanud ja maksnud tasusid 115 635 eurot kokku 79 isikule, aastal 2019 on arvestatud kokku tasusid 570 590 eurot 367 isikule. Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel kajastuvad tulemiaruandes tööjõukulude real. Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Kasutusrendikulu -37 481 -39 889 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 12 kuu jooksul -10 680 -11 465 20 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne 1-5 aasta jooksul -7 381 -23 467 Sihtasutus rendib kasutusrendi tingimustel bürooruume ja transpordivahendeid. Kasutusrendikulusse on arvestatud bürooruumide rent ja sõiduauto kasutusrendi kulu. Aastal 2019 sõlmiti sõiduauto kasutusrendi leping kehtivusega kuni 2023. 12 kuu kasutusrendi kulu koosneb sõiduauto aastamaksest ning ruumide rendi etteteatamistähtajast tulenevast kahe kuu rendi kulust. Lisa 10 Intressitulud (eurodes) 2020 2019 Intressitulu hoiustelt 0 1 471 Kokku intressitulud 0 1 471 Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 75 582 68 460 Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, nõukogu on üheksa liikmeline. 21  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ree Teinberg Vandeaudiitori tegevusloa number 625 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60/1, Tallinn, Harju maakond, 10412 09.04.2021