Kiri

n EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ning selle korraldamise eest vastutavad asutused Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused; 2) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused; 3) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused; 4) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi plaan) nõuded ja koostamise, sealhulgas uuendamise kord. § 2. Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning plaani koostamist, riskikommunikatsiooni korraldamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused (1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist: 1) põgenike massiline sisseränne; 2) äkkrünnak; 3) massiline korratus; 4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus. (2) Päästeamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist: 1) üleujutus tiheasustusalal; 2) ulatuslik tööstusõnnetus. (3) Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus.  2 (4) Terviseamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist: 1) ulatuslik mürgistus; 2) epideemia. (5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist. (6) Põllumajandus- ja Toiduamet juhib loomataudist põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist. (7) Kaitsepolitseiamet juhib keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist. (8) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanides. Selle plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet. § 3. Plaani koostamine (1) Plaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest ja Riigikantselei suunistest. (2) Plaanide koostamist juhtivate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste plaani koostamist nõustab Päästeamet. (3) Plaani koostamist juhtiv asutus kaasab plaani koostamisse nii hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja juriidilised isikud (edaspidi isik) kui ka need asutused ja isikud, kellel on plaani koostamiseks vajalik teave. § 4. Plaani sisu Plaan peab sisaldama järgmist: 1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust; 2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse plaani kasutamine; 3) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende osalemise ülesanded; 4) hädaolukorra lahendamise eesmärgid; 5) hädaolukorra lahendamisse kaasatavate asutuste vahel kokkulepitud sündmuse tõenäoline lahenduskäik; 6) asutuste- ja isikutevahelise teabevahetuse korraldus; 7) avalikkuse teavitamise korraldus; 8) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel; 9) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse tagamise korralduse kohta; 10) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja -korraldus; 11) hädaolukorra lahendamiseks vajalike võimete loetelu ja nende kasutusele võtmise tingimused;  3 12) vajaduse korral rahvusvahelise abi taotlemise, vastuvõtmise ja kasutamise korraldus; 13) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu; 14) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes juhtiva asutuse vajadustest. § 5. Plaani kinnitamine, hindamine ja uuendamine (1) Plaani kinnitab plaani koostamist juhtiv asutus. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani kinnitab vallavanem või linnapea. (2) Juhtiv asutus hindab koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikutega plaani toimimist ja ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning teavitab hindamistulemustest Riigikantseleid, või kui plaani koostaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit. (3) Kui plaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele plaani uuendada, algatab juhtiv asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul. (4) Kui Riigikantseleil on alust arvata, et plaan ei ole asjakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi, mis võivad takistada hädaolukorra lahendamist, võib Riigikantselei nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 3 nimetatud tähtajast erineva aja. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. Kaja Kallas Peaminister Kristian Jaani Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustavatest sündmustest, mille kohta koostatakse lahendamise plaan ning mille puhul määratakse lahendamist juhtivad ja riskikommunikatsiooni korraldavad asutused, ning hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel. Eelnõu on seotud HOS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (edaspidi HOS eelnõu)1, mis jõustub 1.07.2021. a ja mille kohaselt antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Kehtiva määrusega võrreldes reguleerib eelnõu ka hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi HOLP) nõudeid ja korda, kuivõrd HOS eelnõust tulenevalt peab plaani nõuded ja korra kehtestama siseministri asemel Vabariigi Valitsus. Eelnõu muudab osaliselt seni kehtinud HOLP nõudeid ja koostamise korda, täpsustades Riigikantselei ja teiste asutuste rolli ja lihtsustades plaani koostamise korraldust (näiteks plaani vormistamine ja kinnitamine). Muid sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Kersti Maurer (tel 693 5298, e-post [email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Kristi Purtsak (tel 693 5538, e-post [email protected]), Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Teearu (tel 612 5265, e-post jaanus.teearu@siseministeerium) ja õigusnõunik Kadi Parmas (tel 612 5214, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Punkti 1 kohaselt kehtestatakse määrusega loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja määratakse HOLP koostamist juhtivad asutused. Reguleerimisala punkt 1 tugineb HOS § 15 lõikele 3. Punkti 2 kohaselt määratakse hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused. Reguleerimisala punkt 2 tugineb HOS § 14 lõikele 2. 1 Riigikogu menetluses hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 350 SE. 1 Punkti 3 kohaselt kehtestatakse loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning määratakse selle korraldamise eest vastutavad asutused. Reguleerimisala punkt 3 tugineb HOS § 10 lõikele 3. Punkti 4 kohaselt kehtestatakse määrusega HOLP nõuded ja koostamise, sealhulgas uuendamise kord. Reguleerimisala punkt 4 tugineb HOS § 15 lõikele 3. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse HOLP, ning määratakse HOLP-de koostamist ja nende alusel hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused. Sündmuste loetelu põhjendamisel ning sündmuste ohtude ja mõjude kirjeldamisel on tuginetud teabele, mille asutused on avaldanud riskianalüüsides. Eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist, riskikommunikatsiooni korraldamist ja HOLP koostamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega lõikes tehtud pole. Punktis 1 nimetatud hädaolukord, põgenike massiline sisseränne, seisneb suure arvu (nt mitme tuhande) teisest riigist või riikidest pärit välismaalaste omaalgatuslikus saabumises Eestisse. Selle tulemusena tekib vajadus lokaliseerida, registreerida ja identifitseerida, majutada või kinni pidada ning vajaduse korral välja saata suur hulk inimesi. Suure arvu põgenike sisseränne tähendab seejuures töökoormuse kasvu põgenikega tegelevatele riigiasutustele (Sotsiaalministeerium, PPA, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus jne) sellisel määral, mis osaliselt või täielikult võib halvata nende asutuste igapäevatöö. PPA on riskianalüüsi käigus jõudnud järeldusele, et enim koormaks riiklikke ressursse olukord, kus põgenike massiline saabumine riiki toimuks pikema aja (vähemalt paari kuu) jooksul väiksemates või suuremates gruppides, kui riiki saabub kogumahus mitu tuhat välismaalast, mida PPA peab ühtlasi kõige tõenäolisemaks viisiks, kuidas suur hulk põgenikke Eesti territooriumile võib jõuda. Põgenike rändevoogude ja sihtriikide vastuvõtuvõimega seonduv on Euroopas aktuaalne probleem ning rändevood Euroopasse ei näi vaibuvat, kuivõrd konfliktid nii Lähis-Idas, Afganistanis kui ka mitmes Aafrika riigis jätkuvad. Lisaks võib sisserände põhjuseks olla looduslik katastroof, majanduslik heaolu või muu faktor. Seetõttu püsib ka probleemsete piirkondade elanike rändesurve Euroopale. Selle jõudmine Eestisse sõltub teiste riikide tegevusest ning rahvusvahelistest kokkulepetest. Rahvusvahelise kaitse andmine sisserännanutele on kokku lepitud ja reguleeritud Euroopa Liidu üleselt. Punktis 2 nimetatud hädaolukord, äkkrünnak, on sündmus, mille käigus üks või mitu isikut püüavad rünnata ootamatult, üldjuhul lühikese aja jooksul ja sobivate vahenditega (külm- või tulirelvad, lõhkeseadeldised vms) rünnaku sihtkohas olevaid inimesi, eesmärgiga tappa ja vigastada neist võimalikult paljusid või tekitada võimalikult palju kahju. PPA riskianalüüsis käsitletud ja lähiminevikus maailmas aset leidnud rünnakujuhtumitest nähtub, et eriti rasked tagajärjed toob äkkrünnak kaasa juhul, kui see leiab aset rahvarohkes kohas või üritusel. Oluline on siinkohal ka riskikommunikatsiooni korraldamine. Äkkrünnaku ajal peavad inimesed oskama adekvaatselt käituda, kuna see võib päästa nende elu. Tegemist on järsku algava ja kiirelt kulgeva sündmusega, mille toimumisel peavad inimesed oskama viivitamata käituda ega tohi jääda ootama sündmust lahendava asutuse juhtnööre. Punktis 3 nimetatud hädaolukord, massiline korratus, on sündmus, mille käigus suur arv inimesi rüüstab, purustab, kasutab vägivalda ning hõivab objekte ja alasid. Kõige 2 tõenäolisemalt võib massiline korratus tekkida organiseeritud huvirühmade korraldatud sündmustel (nt koosolekud, meeleavaldused, suurüritused jm), mis eskaleeruvad, kas spontaanselt või tahtlikult, tihti emotsionaalse koosviibimise käigus ulatuslikeks korratusteks. Korratuste asetleidmist võib soodustada ka ulatuslik rahvusvaheline kriis või äärmusvaadetega poliitiliste jõudude võimuletulek EL riikides. Samuti võib massilisi korratusi soodustav tegur olla mujal maailmas puhkev NATO vägesid siduv konflikt, kuhu kaasatakse olulised ressurssid ning liitlasvägede alaliste üksuste ja tehnika kohalolu Balti regioonis väheneb. Massilise korratuse kui hädaolukorra puhuks on riskikommunikatsiooni vajalik korraldada selleks, et inimesed teaksid, millised märgid võivad viidata rahumeelse meeleavalduse peatsele laienemisele korratuseks, ning kuidas selle juhtumisel enda ja oma lähedaste ohutuse tagamiseks käituda. Sündmusepõhisest ohualast ja muust sündmust puudutavast korraldatakse avalikkuse teavitamine ehk kriisikommunikatsioon ka sündmuse asetleidmisel või selle vahetu ohu korral. Punktis 4 nimetatud hädaolukord, ulatuslik merepäästesündmus, on sündmus Eesti päästepiirkonnas, mille tagajärjel tekib suur hulk kannatanuid ning mille lahendamiseks on vaja korraldada ulatuslik päästetegevus merel ja sellega seotud toetavad tegevused maismaal. Siin punktis käsitletakse nii reisi- kui ka kaubalaeva õnnetuse või huku tagajärjel tekkinud ohtu inimeste elule ja tervisele, samuti naftasaaduste või muu ohtliku ja kahjuliku aine sattumist Läänemerre või piiriveekogusse sellises koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse. Piiriveekogu all peetakse silmas Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Koiva ja Narva jõge ning Narva veehoidlat. Aktiivne mereliiklus toimub umbes 10 000 km² suurusel Eesti merealal. Kõige aktiivsem mereliiklus toimub Tallinna ja Helsingi vahel, kus reisilaevade intensiivse liiklusega põhja- lõunasuunalised teed ristuvad tankerite ja kaubalaevade ida-läänesuunaliste teedega, ning kus ilmastikuolude või inimliku eksituse tõttu võivad juhtuda avariid. Ohustatud on ka naftasaaduseid käitlevate sadamate lähipiirkonnad, kus sadamasse saabuvad ja sealt lahkuvad tankerid võivad tekitada laevaliikluses ohtlikke olukordi. Eraldi ohuna esiletoomist lisaks tihedale laevaliiklusele vajavad ka laevade mahud: Eestit on külastanud kruiisilaevad, mis mahutavad kuni 4300 reisijat; Läänemerel liikuvate tankerite mahutavus on kuni 150 000 tonni. Läänemerel registreeritakse aastas keskmiselt 150 laevaõnnetust, seejuures kaasneb 10–15 juhul laevaõnnetusega reostus. Läänemerel on lisaks laevaõnnetustega kaasneva reostuse ohule probleemiks veel reostus, mis on põhjustatud vanadest laevavrakkidest lekkivatest ohtlikest ainetest. Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja HOLP koostamist juhib Päästeamet. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõust välja jäetud paljude kannatanutega hoonetulekahju, sest Päästeameti riskianalüüside ja koostatud HOLP-de kohaselt pole selle järgi vajadust, kuivõrd kannatanutega tegelemine on kaetud Terviseameti koostatud plaaniga ning hoonetulekahjude kustutamine on hõlmatud ulatusliku tööstusõnnetuse plaaniga, mida rakendatakse ka muude ressursimahukate sündmuste korral. Punktis 1 nimetatud hädaolukord, üleujutus tiheasustusalal, seab ohtu elu ja tervise ning elutähtsate teenuste osutamise, põhjustades seejuures suure varalise ja keskkonnakahju. Päästesündmuste riskianalüüsi kohaselt on Lääne-Eesti mandriosas ja saarte rannikualadel toimuv merevee tõusust põhjustatud üleujutus tiheasustusalal suurima mõju ja ohuga. 3 Nimetatud HOLP on kasutatav ka mujal rannikul ja sisemaal tekkivate üleujutuste ning ulatuslikul maa-alal toimuvate sündmuste (nt torm) lahendamiseks. Vähene riskiteadlikkus võib sündmuse asetleidmisel üle koormata mitme asutuse töö ja halvemal juhul inimeste endi elu ohtu seada. Inimesed peavad olema teadlikud, miks peab üleujutusteks valmistuma, kuidas seda teha, millist ohtu üleujutus nende elule, tervisele ja varale võib kujutada ning miks ja millal tuleks kodust evakueeruda. Punkti 2 kohaselt koostab Päästeamet HOLP ulatusliku tööstusõnnetuse kohta. Ulatuslikuks tööstusõnnetuseks on tulekahju, keemilise aine leke, naftareostus, plahvatus või muu sündmus tööstuslikul objektil, mille mõju keskkonnale on suur. Nimetatud HOLP on oma sisult ja ülesehituselt rakendatav ka muude ressursimahukate päästesündmuste lahendamiseks, mille mõjuala on lokaalne, näiteks kõrghoone tulekahju korral. Päästesündmuse riskianalüüsi kohaselt võivad raskeimate tagajärgedega olla õnnetused suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes, mis paiknevad tiheasustusalal (näiteks Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinn) või nende läheduses. Selliste sündmuste tagajärjel võib hukkuda palju inimesi ja olla palju vigastatuid, sh spetsiifiliste traumadega tulekahjudest, kemikaalidest, plahvatustest ja varingutest. Lisaks võib tekkida suur keskkonnakahju, varaline kahju, häiritud olla elutähtsate ja muude oluliste teenuste osutamine ning piirkond muutuda elu- ja kasutamiskõlbmatuks. Võimalik on ka nn doominoefekti toimumine piirkondades, kuhu on lähestikku koondunud mitu suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet, näiteks Sillamäe sadama või Muuga sadama piirkonnas. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid asub Eestis kõige rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal. Neis ettevõtetes käideldakse erinevaid ohtlikke kemikaale, valdavalt on tegemist tuleohtlike kütuste ja gaaside käitlemisega. Ohtlikke ettevõtteid asub Eestis kõige rohkem Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Neis ettevõtetes käideldakse erinevaid ohtlikke kemikaale, kõige enam on tuleohtlike kütuste või gaaside jae- ja hulgimüüjaid, ammoniaagil töötavaid külmhooneid, pürotehnika ja lõhkematerjali hoiustamisega tegelevaid ettevõtteid. Tööstusõnnetuste, eriti keemiaõnnetuste puhul on tähtis korraldada riskikommunikatsiooni ohtlike ettevõtete läheduses elavatele inimestele. Kuigi kemikaaliseadus ja selle alusel antud õigusaktid kehtestavad ka ohtlikele ettevõtetele riskikommunikatsiooni korraldamisega seotud ülesandeid, näiteks kohustus avaldada ettevõtte kodulehel juhis õnnetuse korral käitumise kohta, peab Päästeametil olema siiski koordineeriv roll. Seeläbi on võimalik tagada, et kõik ohualadel elavad ja ka sinna sattuvad inimesed oleksid teadlikud nii tööstusõnnetustega kaasnevatest võimalikest ohtudest kui ka sellest, kuidas nendeks valmistuda ja ohtude teokssaamisel käituda. Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja lahendamise plaani koostamist juhib Keskkonnaamet. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega lõikes tehtud pole. Punkti 1 kohaselt koostab Keskkonnaamet HOLP ja juhib hädaolukorra lahendamist naaberriigis toimuva kiirgusintsidendi korral. Keskkonnaameti koostatud kiirgus- või tuumaõnnetuse riskianalüüsi kohaselt tuleb arvestada nende avariide või õnnetustega välismaistes tuumarajatistes, mille mõju võib ulatuda Eestini ning mille korral tuleb ka Eestis rakendada vajalikke kaitsemeetmeid ja reageerida varajases etapis. 4 Teoreetiliselt võib õnnetus tuumaelektrijaamas kaasa tuua kõige kõrgema raskusastmega tuumakatastroofi IAEA tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES järgi (skaalal 1–7). Maailmas on viimase 60 aasta jooksul juhtunud kolm ulatusliku mõjuga tuumareaktoriavariid. INES 7 raskusastmega tuumakatastroofiks loetakse 1986. aastal juhtunud Tšornobõli avariid ja 2011. aastal juhtunud Fukushima avariid. Kummagi käigus vallandus keskkonda suur hulk raadioaktiivset materjali, millel oli oluline mõju nii inimeste elule ja tervisele kui ka kogu keskkonnale, ning mis on nõudnud pikaajalist vastumeetmete rakendamist. Peale Tšornobõli ja Fukushima katastroofi on juhtunud veel kaks reaktoriavariid raskusastmega INES 7: 1979. aastal Three Mile Islandil (TMI) USA-s ja 1957. aastal Windscale’is Ühendkuningriigis. Eestile on suurim võimalik hädaolukorra põhjustaja tõsise avarii toimumine meile kõige lähemal asuvates tuumaelektrijaamades (AEJ). Need on Leningradi AEJ Venemaa Föderatsioonis (~ 70 km Narvast) ja Loviisa AEJ Soome Vabariigis (90 km Eesti rannikust, Kunda linnast põhja pool). Radioaktiivne pilv võib neist kahest tuumaelektrijaamast Eestisse jõuda mõne tunniga ning põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja sekkumistasemete ületamise. Kui Loviisa või Leningradi AEJ-s peaks juhtuma avarii, on peamised ohupiirkonnad sel juhul Ida-Virumaa, aga ka kogu Põhja- ja Kirde-Eesti. Väiksema ohuga on potentsiaalsed õnnetused kaugemalasuvates tuumaelektrijaamades. Vaatamata ohutusstandardite ja -tehnoloogia arengule säilib õnnetusterisk ka tulevikus. Kuigi Eesti territooriumil tuumaelektrijaama ei ole, on meilgi kohustus olla valmis tuumaõnnetuse kui piiriülese hädaolukorraga kaasnevate riskide maandamiseks. Teadmine, kuidas tuumaõnnetuse korral tegutseda, tuleb viia inimesteni ennetavalt – riskikommunikatsiooni kaudu. Elanikud peavad olema teadlikud, kuidas radioaktiivne saaste inimeste tervist mõjutab ning kuidas enda ja oma lähedaste turvalisust ja tervist kaitsta. Punkti 2 kohaselt koostab Keskkonnaamet HOLP riigisisese kiirgusintsidendi kohta ja juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist. Kuigi Eesti territooriumil ei ole tuumaelektrijaama, pole välistatud, et riigis võiks aset leida arvestatava mõjuga kiirgusintsidente, mille käigus levib radioaktiivseid aineid. Sellised õnnetused võivad juhtuda näiteks kiirgusohutusnõuete eiramise tõttu, kuid ka tööstuses kiirgusallika kasutamisel või kiirgusallika väljumisest kontrolli alt muu õnnetuse, näiteks tulekahju tõttu. Samuti võib riigisisese radioaktiivse intsidendi tingida näiteks leitud või ebaseaduslikult omandatud kiirgusallikate vale käitlemine, radioaktiivse kiirgusallika transpordinõuete rikkumine või õnnetus selle veol. Suurt ohtu kujutavad radioaktiivset kiirgusallikat sisaldavate esemete leiud, mille puhul ei pruugi sellise allika leidja teada, et tegemist on radioaktiivse esemega. Ohtu kujutab endast ka kiirgusallikat sisaldava seadme vargus. Avalikkust tuleb teavitada, kuidas käituda radioaktiivset ainet sisaldava (eritähisega) konteineri leidmisel, kuidas radioaktiivsusega seotud võimalikke ohte vältida ja kuidas käituda, kui radioaktiivse ainega on juhtunud õnnetus. Senisest suuremat tähelepanu tuleb riskikommunikatsioonis pöörata ehitus- ja metallitööstuses (sh kogumispunktides) töötavatele inimestele. Viimase 19 aasta jooksul on Eestis radioaktiivsete kiirgusallikatega juhtunud üle 30 intsidendi, millest valdava osa moodustavad omanikuta kiirgusallikate leiud. Liiklusavariisid radioaktiivsete ainete veol registreeritud ei ole. Avariisid kiirgustegevuskohas Eestis aeg-ajalt küll juhtub (1–2 juhtumit aastas), kuid neil ei ole olnud märkimisväärseid tagajärgi. 5 Kuigi kiirgusintsidendis hukkunuid ei ole Eestis palju (siiani üks inimene), tuleb kiirgusallikatega seotud ohtudesse suhtuda tõsiselt, kuivõrd sündmuste teistsugune areng oleks võinud mitme minevikus toimunud ohtliku sündmuse korral põhjustada palju raskemaid tagajärgi. Eestis on kasutusel üle 1600 elektrilise kiirgusseadme (peamiselt röntgeniaparaadid), üle 480 kinnise kiirgusallikaga seadme ja üle 200 lahtise kiirgusallika (peamiselt kasutuses meditsiinis ja teaduses). Suurt ohtu võivad kujutada kõrgaktiivsed kiirgusallikad suure ohuga kiirgustegevuskohtades. Keskkonnaameti riskianalüüsi kohaselt on Eestis praegu enam kui 630 kehtivat kiirgustegevusluba (neist 83% väikese ohuga, 15% mõõduka ohuga ja 2% suure ohuga kiirgustegevusteks). Eelnõu § 2 lõikes 4 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja HOLP koostamist juhib Terviseamet. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega lõikes tehtud pole. Punkti 1 kohaselt koostab Terviseamet HOLP massilise mürgistuse kohta ja juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist. Inimeste massiline mürgistus on võimalik, kui ekslikult, teadlikult või hooletusest tingituna satub legaalsele või illegaalsele turule mürgist ainet sisaldav toode, mida tarbivad paljud inimesed. Legaalsed, kuid ohutusnõuetele mittevastavad tooted võivad olla näiteks toit ja toidulisandid, kehahooldustooted, ravimid või ka muu laiatarbekaup. Illegaalsed massilist mürgistust tingivad tooted võivad olla salaalkohol (metanool ja etüleenglükool), narkootikumid (fentanüül ja muud sünteetilised narkootikumid) või illegaalsed ravimid. Samamoodi võib massiline mürgistus tekkida juhul, kui paljud inimesed tarbivad heas usus mingit toodet või mürgiste omadustega ainet selleks mitte ettenähtud viisil, koguses või otstarbel. Ulatuslik mürgistus võib tekkida ka kemikaalihoidlate ning -tehaste põlengute või plahvatuste tagajärjel, mil paisatakse õhku suurem kogus põlengukeskkonnas tekkinud gaasidest või toimub kemikaalide aurustumine, mis on ohuks inimeste elule ja tervisele. Täiendavat mürgistumise ohtu põhjustavad ka lokaalselt paiknevad kemikaalilaod, kuid arvestatav oht tuleneb ka auto- või rongiga transporditavatest kemikaalidest, mis Eestisse tuuakse või transiidina riiki läbivad. Eestis on sel sajandil aset leidnud üks massilise mürgistuse juhtum – metanoolimürgistus Pärnumaal 2001. aastal, mille tagajärjel suri 67 inimest. Üle 40 ellujäänu invaliidistus, enam kui kümme neist suri järgnenud aastatel tervisehädade tõttu. Pärnu haiglasse hospitaliseeriti 146 metanooli mürgistuse kahtlusega inimest, mürgistus diagnoositi neist 125 inimesel. Erakordselt suur mürgistuspatsientide arv ületas Pärnu haigla suutlikkuse neid ravida, mistõttu 35 haiget suunati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 55 Tallinna haiglatesse. Arvestatav osa hospitaliseerituist vajas intensiivravi. Ka mujal maailmas on inimeste massilise mürgistuse juhtumid olnud peamiselt seotud salaalkoholi tarbimisega, põhiliselt on tegemist olnud metanoolimürgistustega. See asjaolu kinnitab, et samasuguse juhtumi kordumine Eestis ei ole ka edaspidi välistatud. Mürgistusest põhjustatud hädaolukorra riskikommunikatsiooni korraldab Terviseameti struktuuri osana Mürgistusteabekeskus. Märgistusteabekeskus jagab elanikkonnale informatsiooni võimalike mürgistuste kohta, samuti teavitab, kuidas mürgistuse või selle kahtluse korral käituda. Selleks on avatud ka internetilehekülg: http://www.16662.ee/. Punktis 2 nimetatud hädaolukord, epideemia, seisneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse mõistes nakkushaiguse puhangus, mis nõuab nakkustõrjemeetmete laiaulatuslikku rakendamist. Terviseameti koostatud epideemia riskianalüüsi kohaselt pole nakkushaiguste, sh puhangulise ja epideemilise potentsiaaliga nakkushaiguste levikut võimalik välistada. 6 Nakkushaigustesse haigestumine on teatud tavapärase fooni ja sagedusega paratamatu, igapäevane nähtus. Mitmesuguste ebasoodsate ohutegurite ilmnemisel või nende kokkulangemisel võib nakkushaiguse levik aga olla tavapärasest märksa intensiivsem ja haigestumine võtta puhangu või koguni epideemia mõõtmed. Epideemia võib põhjustada näiteks: 1) levima hakkab uus, uute omadustega või harvaesinev ohtlik nakkushaigus; 2) elanikkonnal ei ole nakkushaiguse suhtes immuunsust; 3) puudub vaktsiin haiguse ennetamiseks; 4) puudub tõhus ravim; 5) eksootilise nakkushaiguse sissetoomine välisriigist; 6) nakkushaiguse kuritahtlik levitamine; 7) ohtliku nakkushaiguse ringlusse sattumine õnnetuse või hooletuse tõttu; 8) rakendatavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje meetmed ei ole piisavad, sh nt elanikkonna madal hõlmatus vaktsineerimisega. Epideemiast põhjustatud hädaolukordade ennetamisel on Terviseametil koostöös Sotsiaalministeeriumiga oluline roll vaktsineerimise ja selle vajalikkuse teadvustamisel elanikkonna seas. Selleks on avatud internetilehekülg www.vaktsineeri.ee. Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja lahendamise plaani koostamist endiselt Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). Hädaolukorrana käsitleb RIA enda koostatud küberintsidendi riskianalüüsi kohaselt neid sündmusi, mis põhjustavad või võivad potentsiaalselt põhjustada vähemalt ühe järgmistest tagajärgedest:  elutähtsa teenuse toimepidevus katkeb;  riigi toimimiseks oluliste infosüsteemide turvalisus2 on ohustatud;  tekib kõrgendatud ohu olukord3. Sellisteks sündmusteks võivad olla näiteks: 1) elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise (eID) teenuse katkemine (elutähtsa teenuse katkestus); 2) riigi toimimiseks oluliste andmete tervikluse rikkumine; 3) ulatuslikke elektrikatkestusi põhjustav küberrünnak (elutähtsa teenuse katkestus); 4) andmesideteenuse katkestused (elutähtsa teenuse katkestus); 5) ulatuslik teenusetõkestusrünnak (mistahes elutähtsa(t)e teenus(t)e või muu(de) olulis(t)e teenus(t)e katkestused). Küberintsidendi ennetamiseks, elanike teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks küberturvalisuse vallas korraldab RIA infopäevi, seminare, küberturbekoolitusi ja meediakampaaniaid, koostab ohuhinnanguid, tegeleb kasutajate turvateadlikkuse suurendamisega, annab hoiatusi ja ohuteateid ning edastab infot haavatavusest koos soovitustega nende kõrvaldamiseks, samuti konsulteeritakse intsidentide ilmnemisel ja neile reageerimisel. Elutähtsa teenuse osutajaid ja riigiasutusi kaasatakse riigisisestele ja rahvusvahelistele küberõppustele. Riskikommunikatsiooni eesmärk on eelkõige ennetava tegevusena ja valmisoleku suurendamiseks parandada erinevate sihtrühmade turbeteadlikkust ja kompetentsust riskide maandamisel küberturvalisuse tagamiseks. Eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt juhib loomataudi põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja lahendamise plaani koostamist endiselt Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA). Lähtudes HOS-s kehtestatud hädaolukorra kriteeriumidest käsitleb PTA loomataudi 2 Infosüsteemide ja turvalisuse mõisted on defineeritud küberturvalisuse seaduses (RT I, 22.05.2018, 1). 3 Mõiste „kõrgendatud oht“ on defineeritud KorS-is, mille § 5 lõike 4 kohaselt on see oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive KorS-i tähenduses on raske tervisekahjustuse tekitamine. „Suure väärtusega varalist hüve“ hinnatakse KorS-i § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtiva palga alammäära järgi, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning mille see peab ületama ühes kuus sajakordselt. 7 riskianalüüsis hädaolukorrana eriti ohtlikku loomataudi, mis võib levida ulatuslikult õhu kaudu ja ka vahendajate kaasabil (inimene, putukad, transpordivahendid, tööriistad, sööt jne) ning mis võib olla piiriülese mõjuga ja/või kanduda üle inimesele (zoonoosid). Sellised loomataudid nagu sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud, lindude gripp, Newcastle'i haigus kuuluvad eriti ohtlike loomataudide hulka. Zoonoosid on näiteks Ebola, Aids, kuid ka marutaud, Nipah viirus. Samuti on zoonoosid toiduga ülekanduvad nagu listerioos, salmonelloos. Eriti ohtliku loomataudi levik võib kujuneda selliseks, et selle tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid. Tuginedes nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide kogemusele võib kokkuvõttes öelda, et olenemata ennetus- ja tõrjemeetmete rakendamisest, ei saa loomataudide puhkemist täielikult välistada. Selle hädaolukorra puhul keskendub riskikommunikatsioon eelkõige elanike valmisoleku suurendamisele eriti ohtliku loomataudi (sh zoonootilise toimega mõjurist tekitatud loomataud) ennetamisel, selleks valmistumisel ja tegutsemiseks selle puhkemisel. Seejuures on oluline viia teave ka muukeelsete elanikeni ning vanemaealisteni. Maapiirkondades on inimesi, kelle majapidamises pole internetiühendust ja seetõttu on teadmiste levitamine e-kanalite kaudu raskem. Samas on maapiirkonnas loomapidajaid, kellel on üks-kaks kana või üks siga või üks lehm. Ka nii väike hulk loomi või linde on loomataudi puhkemisel oluline taudi edasikandumise oht. Loomataudide teemal on vaja anda riskikommunikatsiooniga ülevaade ka loomataudi võimalikest levikuviisidest ja nakkusohtlikkusest inimesele, sh käitumisjuhised erinevatele sihtrühmadele, kuidas tegutseda eriti ohtliku loomataudi korral ning enda teadliku käitumisega vältida haigustekitaja levikut. Eelnõu § 2 lõike 7 kohaselt juhib Kaitsepolitseiamet keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle kohta HOLP koostamist. Kehtivas määruses Kaitsepolitseiametil sellist ülesannet pole. Kaitsepolitseiameti riskianalüüsi kohaselt on Eesti julgeolek otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengusuundadega. EL tasandil esineb mitmesuguseid terrorismiohte ja vägivaldseid rünnakuid, mida panevad toime nii võrgustikud kui ka üksi tegutsevad isikud. Nii terroristlikud rühmitused kui ka radikaliseerunud isikud on püüdnud korraldada ELs suurte inimohvritega rünnakuid ning tekitada psühholoogilist ja majanduslikku mõju ühiskonnale. Terroriorganisatsioonid ei ole Euroopas veel kasutanud keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumaaineid (CBRN/KBRT), kuid juhtumitena saab esile tuua nii üksikisikute poolt kui ka riigi toetusel ettevalmistatud sündmusi. Olemasoleva informatsiooni alusel võib kinnitada, et ka terroristlikel rühmitustel võib olla kavas hankida keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale või -relvi ning et nad on omandamas teadmisi ja suutlikkust neid kasutada. CBRN-rünnakute potentsiaal on terroristlikus propagandas tähtsal kohal, džihaadi meedia väljendab kavatsust toime panna CBRN- rünnakuid ja jagab mitmesugustel sotsiaalmeedia platvormidel võimalikke taktikaid rünnakute ja sihtmärkide kohta. Selliste rünnete korral on oluline, et inimesed oskaksid ise viivitamata õigesti käituda, jäämata ootama sündmust lahendava asutuse juhtnööre, sest ohus on nende elu ja tervis. Seejuures on oluline, et inimesed oskavad tegutseda, kui arvavad, et nad on kokku puutunud ohtliku ainega. Eelnõu § 2 lõike 8 kohaselt juhib Kaitsepolitseiamet nii Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Terviseameti, Riigi Infosüsteemi Ameti kui Põllumajandus- ja Toiduameti ehk eelnõu § 2 lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist juhul, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. See säte on ka kehtivas määruses. 8 Hädaolukorra lahendamise juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra lahendamisel kajastatakse eelnõu § 2 lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanides. Seda seetõttu, et kõigi eespool nimetatud sündmuste lahendamisel (ka enne sündmuse asetleidmist) võib selguda, et sündmuse võib olla põhjustanud terroristlik tegevus ning seejuures tuleb tagada edasine sündmuse lahendamine koostöös ja vastutuse sujuv üleminek ühel juhtivalt asutuselt teisele, mis kajastatakse iga HOLP osana. Nende plaaniosade koostamist juhib Kaitsepolitseiamet. Kõigi hädaolukordade puhul on oluline, et inimesed oskaksid hinnata riski ja tunneksid ära märgid, mis viitavad hädaolukorra tekkimisele terroristliku tegevuse tõttu, oleksid ette valmistatud ja oskaksid viivitamata selles olukorras õigesti tegutseda. Sellised juhised valmistab ette Kaitsepolitseiamet. Eesmärki teavitada avalikkust võimalikest julgeolekuohtudest ja riskidest aitab saavutada ka Kaitsepolitsei aastaraamat. Eelnõu § 3 reguleerib HOLP koostamist. HOLP koostatakse kõigi eelnõu §-s 2 nimetatud hädaolukordade ja lisaks hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest põhjustatud hädaolukordade lahendamiseks. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt lähtutakse HOLP koostamisel riskianalüüsidest ja Riigikantselei suunistest. HOLP koostamisel kasutatakse hädaolukorra riskianalüüse (edaspidi HORA), mille koostamise käigus on analüüsitud olukorra kujunemise stsenaariume, hinnatud olemasolevaid võimeid ning selgitatud välja võimalikud lisavajadused hädaolukorra lahendamiseks. Näiteks on välja selgitatud, kas hädaolukorra lahendamiseks on vaja kasutada eriolukorra meetmeid ja rahvusvahelist abi või kasutusele võtta varusid. HOLP koostamisel lähtuvad plaani koostamist juhtivad asutused Riigikantselei suunistest. See tähendab, et Riigikantselei annab oma juhised HOLP koostamiseks. Need võivad hõlmata näiteks HOLP koostamise tähtaegasid ja korraldust, suuniseid või juhendit plaani ülesehituseks ja sisu kohta, suuniseid osaliste kaasamiseks ja koostöö korraldamiseks, suuniseid ressursside kavandamisel, olukorrateadlikkuse tagamisel ja avalikkuse teavitamisel, piiranguid plaani koostamisel vm vajalikku. Eeltoodu võimaldab Riigikantseleil ellu viia kriisireguleerimispoliitikat ning korraldada integreeritud planeerimist kõiki kriise hõlmates, sh riigikaitselisi. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et HOLP koostamist juhtivate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei ja hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste plaani koostamist nõustab Päästeamet. HOLP koostamist juhivad eelnõu §-s 2 nimetatud asutused ja hädaolukorra seaduse § 36 lõigetes 1–4 nimetatud elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavad asutused. HOLP koostamist juhtivad, eelnõu §-s 2 nimetatud asutused ja HOS § 36 lõigetes 1–3 nimetatud elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavad asutused asuvad erinevate ministeeriumide valitsemisalas. Seetõttu on HOLP-de koostamiseks vajalik korraldada nimetatud asutuste kooskõlastatud tegevus ja tegevuste omavaheline koordineerimine. Seda ülesannet täidab Riigikantselei, koordineerides tegevusi riigi tasandil. See tähendab, et iga ministeerium ja asutus vastutab enda HOLP koostamise eest, Riigikantselei koordineerib erinevate HOLP-de koostamist juhtivate asutuste koostööd, nõustades ja andes neile suuniseid eelnõu § 3 lõike 1 alusel. 9 HOS eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt täidab Päästeamet regionaalsel tasandil kriisireguleerimise korraldamise ülesandeid, nõustades kohaliku omavalitsuse üksuseid kriisireguleerimise korraldamisel ning tagades täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise koostöö kriisireguleerimise korraldamisel. Üheks HOS § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimise tegevuseks on HOLP koostamine. HOS § 15 lõike 5 kohaselt kooskõlastab Päästeamet kohaliku omavalitsuse üksuste koostatud HOLP- d. Eelnõu kohaselt on Päästeameti ülesanne nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi HOLP-de koostamisel, andes nõu näiteks planeerimisel, plaani sisu kohta, partnerite kaasamiseks, valmiduse saavutamise, kriisiaegse juhtimis- ja töökorralduse, olukorrateadlikkuse tagamise jm vajaliku kohta. Eelnõu § 3 lõikes 3 määratakse, et HOLP koostamist juhtiv asutus peab plaani koostamisse kaasama hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning need asutused ja isikud, kellel on HOLP koostamiseks vajalik teave. Seega on juhtiva asutuse ülesanne kaasata HOLP koostamisse kõik vajalikud osalised, keda kaasatakse hädaolukorra lahendamisel staabi koosseisu või kes täidavad muid hädaolukorra lahendamiseks kokku lepitud ülesandeid. Lisaks tuleb kaasata HOLP koostamisse ka kõik need asutused ja juriidilised isikud, kellel on plaani koostamiseks vajalik teave. Neilt saab juhtiv asutus või koostamisse kaasatud asutus hädaolukorra lahendamiseks vajalikku teavet, ent need asutused ise hädaolukorra vahetul lahendamisel ei osale. Näiteks võib Päästeamet kaasata üleujutuse HOLP koostamisse Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi, kellelt saab vajaliku teabe merevee taseme prognooside kohta. HOS § 15 lõike 7 kohaselt on nii hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtival kui ka selle koostamisse kaasatud asutusel õigus saada muult asutuselt ja isikult plaani koostamiseks vajalikku teavet. Eelnõu §-s 4 nähakse ette HOLP sisu. HOLP peamisteks kasutajateks on hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste kontaktpunktid, võtmeisikud, hädaolukorra juht ja staabi koosseis. HOLP lugedes peab kasutaja saama aru, millise hädaolukorra lahendamiseks on see koostatud, millised on tunnused hädaolukorra äratundmiseks ja plaani rakendamiseks, mis on hädaolukorra võimalik mõju, mis asutus hädaolukorra lahendamist juhib, millised on asutuste ja isikute kokkulepped ning kuidas hädaolukord koostöös lahendatakse, sisaldades lahendajale kogu vajalikku infot. Punkti 1 alusel peab plaan sisaldama hädaolukorra kirjeldust, sealhulgas kokkuvõtet hädaolukorra võimalikust mõjust. Hädaolukorra kirjeldusest selgub, millise hädaolukorra või selle tekkimise ohu lahendamiseks seda plaani kasutatakse. Lisaks esitatakse kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust, näiteks mõjust elutähtsatele teenustele, üldhuviteenustele, riigi kriitilistele funktsioonidele, partneritele, klientidele või teiste hädaolukordade tekkele. Hädaolukorra mõju kokkuvõte annab HOLP kasutajale teada, mida võib hädaolukord kaasa tuua, millega tuleb arvestada ja kellega tuleb vajaduse korral koostööd teha. Punkti 2 kohaselt tuleb esitada plaani rakendamise tingimused, sealhulgas millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse plaani kasutamine. Plaani rakendamise tingimusi on vaja eelkõige juhtivale asutusele, et ta oskaks õigel ajal ära tunda hädaolukorra või selle tekke ohu, teha kohaseid juhtimisotsuseid ja alustada plaanis osutatud tegevusega. Selleks tuleb esitada sündmused, nähtused, tunnused või kriteeriumid, mis iseloomustavad olukorda, et HOLP kasutusele võtta. Tingimused on oma olemuselt hinnangulised, sest lõpliku otsuse, kas HOLP on vaja rakendada, teeb igas konkreetses olukorras juhtiv asutus. Lisaks annavad plaani rakendamise tingimused hädaolukorra lahendamisse kaasatavatele osalistele teadmise, mis 10 olukorras on neid vaja kaasata, ja seeläbi oskavad nad hädaolukorraks juba iseseisvalt valmistuda. Lisaks tuleb kirjeldada, missuguse tulemuse või olukorra saavutamisel ning mis tingimustel lõpetatakse hädaolukorra lahendamine. Punkti 3 kohaselt esitatakse plaanis hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende osalemise ülesanded. Hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute loetelust selgub, kes osalevad hädaolukorra lahendamisel. Oluline on esile tuua ka nende osalemise ülesanded ehk mida nad teevad hädaolukorra lahendamisel. Sellest saab plaani kasutaja teabe, kes tuleb kaasata ja mis eesmärgil, ning osaleja teabe, mis ülesande täitmiseks tuleb valmistuda. Teisisõnu, siia pannakse plaani koostamisel kirja kokkulepe juhtiva asutuse ja kaasatavate asutuste ning isikute vahel nende osalemiseks hädaolukorra lahendamisel. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et plaan ei loo uut õigust. Seetõttu, lähtudes asutuste põhiülesannetest, pädevustest ja volitustest, plaan vaid täpsustab, mis ülesandeid täidab asutus või isik konkreetse hädaolukorra lahendamisel. Punkti 4 alusel tuleb plaanis nimetada hädaolukorra lahendamise eesmärgid. HOLP-s sisalduv võimalike eesmärkide loetelu on vajalik abimaterjal eelkõige hädaolukorra juhile, millest lähtudes saab ta kujundada ja otsustada hädaolukorra lahendamise eesmärgi. Eesmärk annab hädaolukorra lahendamisele suuna ja näitab, kuhu tahetakse välja jõuda, mida püütakse saavutada. See on suunatud tulemusele, mitte hädaolukorra lahendamise käigule, olles vajalik teave nii olukorra lahendajatele kui ka avalikkusele. Punkti 5 kohaselt tuleb plaanis kirjeldada hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste vahel kokkulepitud stsenaariumi tõenäoline lahenduskäik. Hädaolukorra lahenduskäigust selgub, kuidas asutused ja isikud koostöös hädaolukorra lahendamise eesmärgi saavutavad ja hädaolukorra lahendavad. Punkti 6 alusel sisaldab plaan asutuste- ja isikutevahelise teabevahetuse korraldust. Teabevahetuse korraldamise eesmärk on tagada õigeaegne hädaolukorra või hädaolukorra ohu äratundmine ning hädaolukorraga seotud asutuste ja isikute olukorrateadlikkus, sh hädaolukorra lahendamise ajal. Iga asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, peab viivitamata teavitama juhtivat asutust, kui talle on teatavaks saanud ohukahtlus või sündmus, mis võib areneda hädaolukorraks. Samuti peab hädaolukorda juhtiv asutus teavitama teisi asutusi või isikuid, kui lahendatav hädaolukord võib põhjustada hädaolukorra tekkimise nende vastutusalas, või see on vajalik selleks, et teised asutused ja isikud saaksid valmistuda osalema hädaolukorra lahendamisel. Samuti tuleb kokku leppida teabevahetuse korraldus hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste ja isikute vahel hädaolukorra lahendamise ajal, sealhulgas teabevahetuse korraldus rahvusvaheliste partneritega. Seejuures tuleb kokku leppida asutuste ja isikute ööpäev läbi kasutatava kontaktpunkti andmed, mis on teabevahetuse korraldamise üks eeldusi. Neid andmeid kasutatakse ka asutuse või isiku kaasamisel hädaolukorra lahendamisele, st plaani rakendamisel. Teabevahetuse tagamiseks tuleb osalistel vajaduse korral täpsustada ka sidekorraldus hädaolukorras, mis on vajalik koostöö toimimiseks ja turvalisuse tagamiseks. Selleks tuleb täpsustada, milliseid sidekanaleid hädaolukorras kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks, teabe vahetamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks. Näiteks, kas ja kuidas vahetatakse piiratud ligipääsuga teavet, kas ja kuidas kasutatakse raadiosidevahendeid ning -kutsungeid, kuidas on korraldatud side elutähtsate teenuste katkestuse korral, kuidas tagatakse side turvalisus erinevaid kanaleid kasutades jm vajalik. 11 Punkti 7 kohaselt sisaldab plaan avalikkuse teavitamise korraldust. Avalikkuse teavitamist hädaolukorrast, hädaolukorra ohust ja hädaolukorra lahendamisest korraldab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Avalikkuse all on mõeldud elanikke, ettevõtteid ja kogukondi ehk ühiskonda tervikuna. Avalikkuse teavitamine hõlmab muu hulgas viivitamata teavitamist olukordadest, kus ohus on inimeste elu ja tervis või nende vara, et ei pandaks end ohupiirkonnas ohtu ning kõigil oleks võimalik astuda enda kaitsmiseks vajalikke samme. Plaanis tuleb kirjeldada korraldus ja esitada info, mis on vajalik plaani kasutajale avalikkuse teavitamiseks, et hädaolukorra lahendamisel saaks avalikkusele edastatud vähemalt: 1) ülevaade hädaolukorrast mõjutatud piirkonnast, ohtudest ja prognoosist; 2) käitumisjuhised hädaolukorrast mõjutatud inimestele; 3) teavituskanalid hädaolukorraga seotud lisateabe saamiseks või edastamiseks, sealhulgas kannatanute ja mõjutatud isikute kohta info saamiseks; 4) teave hädaolukorraga kaasnevate elutähtsate ja muude elanikele oluliste teenuste häirete, katkestuste ja teenuste kättesaadavuse kohta; 5) teave avalikkust puudutava hädaolukorra lahendamise käigu ja hädaolukorra lõppemise kohta. Punkti 8 kohaselt tuleb plaanis esitada asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel. Seda tuleb teha vajaduse korral ehk kui hädaolukorra lahendamine hõlmab või selle ajal on vaja teha uurimistoiminguid. Sel juhul tuleb esitada teave uurimise eest vastutava asutuse kohta, st kes on võimalik uurimisasutus, ning kirjeldada uurimisasutuse ja hädaolukorra juhi vahelise koostöö ja teabevahetuse korraldus. Pooled peavad seega HOLP-s kokku leppima, millised õigused ja võimalikud piirangud neile hädaolukorra lahendamisel kaasnevad ning kuidas toimub teabevahetus, töökorraldus, koostöö jm oluline. Punkti 9 alusel peab plaan sisaldama elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teavet elutähtsa teenuse tagamise korralduse kohta. Selle eesmärk on, et kavandatud oleks lahendus ja korraldus, kuidas elutähtsa teenuse katkestuse korral tagatakse elutähtsa teenuse kättesaadavus, kuni on taastatud teenuse tavapärane osutamine, ning oleks määratud teenuse taastamise tähtsuse järjekord ja teenuse piiramise põhimõtted. Punkt 10 näeb plaanis ette, et esile tuleb tuua hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja -korraldus, mida kasutatakse koostöös osalistega hädaolukorra lahendamisel. Juhtimisstruktuuri tingib lahendatav hädaolukord, näiteks võib juhtimisstruktuur koosneda ühest või enamast staabist, mis moodustatakse üle riigi või piirkonniti. Oluline on nimetada kavandatud juhtimisstruktuuride asukohad, kontaktandmed, ülesehitus, koosseis ja kogunemisajad, et osalised saaksid oma valmiduse loomisel sellest lähtuda. Esitada tuleb ka juhtimiskorraldus, st plaanis peab sisalduma teave hädaolukorra juhi määramise ja hädaolukorra juhi ülesannete kohta konkreetse hädaolukorra lahendamisel. Hädaolukorra juhi üldised ülesanded tulenevad hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest, plaanis ülesandeid täpsustatakse ja vajaduse korral täiendatakse hädaolukorra iseloomu, võimaliku toimumiskoha, otstarbekuse või lahendamisele kaasatud osaliste vajaduste alusel. Plaan on hädaolukorra juhile abivahend hädaolukorra lahendamiseks ning ülesannete loetelu on mõeldud toetama teda käsitletava hädaolukorra lahendamise alguses ja ajal. Juhtimiskorraldus peab hõlmama lahendajatele vajalikku teavet, kas näiteks staapi juhib hädaolukorra juht või määratakse staapi juhtima eraldi ametiisik, ning teada andma, kuidas on jaotatud pädevused hädaolukorra juhtimisel. Juhtimisstruktuuri koosseis kavandatakse hädaolukorra lahendamiseks suurim vajalik, kuid kas nii paljusid inimesi rakendatakse, sõltub vajadusest ja otsusest. 12 Punkti 11 alusel peab plaan sisaldama hädaolukorra lahendamiseks vajalike võimete loetelu ja nende kasutusele võtmise tingimusi. Plaanis tuleb nimetada peamised võimed, nii hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse, lahendamisele kaasatud osaliste kui ka täiendavalt kaasatavad võimed, mida kavandatakse kasutada või saab konkreetse hädaolukorra lahendamiseks kaasata. Plaan peab andma kasutajale teadmise võimalikest kaasatavatest võimetest, nende kasutusele võtmise tingimustest jm. Oluline on, et plaani koostamise käigus on osalistel tekkinud selge arusaam, kui palju võib olla tõsisema stsenaariumi korral hädaolukorra lahendamiseks vaja inimesi jm ressurssi, ning teadmine, kuidas ja kust see saada. Tingimuste all mõeldakse seda, mis aja jooksul, mis hulgas ja kelle kaudu vajalik võime saadakse. Vajaduse korral saab siin kirjeldada varude rakendamise korraldust, kui hädaolukorra lahendamiseks on vajalik riigi tegevusvaru või muude varude rakendamine. Näiteks saab täpsustada varude kasutuselevõtu ja kasutamise korraldust – anda teavet selle kohta, mis juhul ja millised varud võetakse kasutusse, nende varude taotlemise käik. Punkti 12 alusel tuleb vajaduse korral kirjeldada rahvusvahelise abi taotlemise, vastuvõtmise ja kasutamise korraldust. Rahvusvahelise abi kaasamine võib olla vältimatu, kui Eestis ei ole hädaolukorra lahendamiseks asjakohast eksperditeadmist, võimekust või piisaval hulgal vajalikke vahendeid. Kui nähakse vajadust rahvusvahelise abi kaasamiseks, tuleb kirjeldada rahvusvahelise abi vajadust ja ulatust, selle taotlemise korraldust ning rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja kasutamise korraldust, sealhulgas piiriületuse, tolliprotseduuride jm vajalikku korraldust. Punkti 13 kohaselt tuleb vajaduse korral loetleda eriolukorra kehtestamisega kaasnevad tegevused. Seda tuleb teha juhul, kui riskianalüüsi koostamise käigus jõuti arusaamisele või plaani koostamisel selgub, et selle hädaolukorra lahendamiseks võib olla vaja välja kuulutada eriolukord. Kirjeldada tuleb, missugustel tingimustel on hädaolukorra lahendamiseks vaja eriolukord välja kuulutada ja milliseid meetmeid on selle hädaolukorra lahendamiseks vaja kasutada. Näiteks, tormikahjude kõrvaldamiseks on vaja välja kuulutada eriolukord, sest teedele langenud puude, laialipillutatud esemete ja muude tormikahjude kõrvaldamiseks ei ole piisavalt tööjõudu, milleks vajatakse eriolukorra meedet „Töökohustuse rakendamine“. Samuti tuleb kirjeldada juhtiva asutuse tegevust eriolukorra väljakuulutamiseks, sealhulgas tuua esile, kuidas ja kelle kaudu taotletakse eriolukorra väljakuulutamist, millised dokumendid esitatakse. Lisaks kirjeldatakse, kas ja kuidas muutub hädaolukorra lahendamise juhtimine siis, kui on otsustatud rakendada eriolukorda, ning kuidas plaanitakse korraldada eriolukorra meetmete rakendamine, kas on vajalik määrata eriolukorra tööde juhid jm vajalik. Punkt 14 näeb ette, et vajaduse korral tuleb plaanis loetleda ja kirjeldada muud tegevused, lähtudes juhtiva asutuse vajadustest. See annab juhtivale asutusele võimaluse lisada plaani kogu vajalik info, mis on vajalik plaani kasutajatele ja hädaolukorra lahendamiseks koostöös. Selles alapeatükis on võimalik kirjeldada ja nimetada lisategevused, mis on juhtiva asutuse seisukohalt vajalikud hädaolukorra lahendamiseks. Näiteks on siin võimalik esitada, kuidas on korraldatud hädaolukorra lahendamisega seotud dokumentide ligipääsutaseme määramine ja käitlemine, samuti toetuse korraldus hädaolukorra lahendamise tagamiseks jm vajalik teave. Vajaduse korral on võimalik siin täpsustada ka hädaolukorra lahendamise kulude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise korraldust. Kulude tegemine on reguleeritud riigieelarve seaduse ja hädaolukorra seadusega ning plaan neid põhimõtteid ei muuda. Samas 13 on võimalik plaanis leppida hädaolukorra lahendamisel osalevate asutustel kokku, kes ja kuidas korraldab kulude üle arvestuse pidamise ning kes ja millal koondab hädaolukorra lahendamisega seotud kulud (kas selleks on hädaolukorra lahendamist juhtinud asutus või muu kokkulepitud asutus). Eelnõu §-s 5 määratakse plaani kinnitamise ja hindamise, sealhulgas uuendamise kord. Plaanis lepivad hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja kaasatud asutused koos kokku, kuidas nad hädaolukorra lahendavad. Plaani vormistamine on koostamist juhtiva asutuse ülesanne, kes seejuures peab HOS § 15 lõike 5 alusel plaani kooskõlastama asjassepuutuva ministeeriumi ja Riigikantseleiga, kohaliku omavalitsuse üksus aga Päästeametiga. Nimetatud asutustel on õigus jätta plaan kooskõlastamata, kui see ei vasta nõuetele, ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või ei võimalda hädaolukorda piisavalt kiiresti ja tulemuslikult lahendada. Eelnõu §-s 5 sätestatakse kord plaani kinnitamiseks, hindamiseks ja uuendamiseks. Seda selleks, et oleks tagatud vajalik selgus ja ühetaolisus nendes teemades ning plaani asjakohasus. Eelnõu § 5 lõikes 1 määratakse, et plaani kinnitab plaani koostamist juhtiv asutus ning hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani kinnitab vallavanem või linnapea. Plaani koostamine ja vormistamine jõuab lõpule, kui plaan on HOS § 15 lõike 5 alusel kooskõlastatud ning koostamist juhtiv asutus kinnitab plaani. Plaan kinnitatakse koostamist juhtiva asutuse haldusaktiga (näiteks käskkiri, korraldus, otsus), mille allkirjastab pädev isik, kohaliku omavalitsuse üksuse plaani allkirjastab vallavanem või linnapea. Plaan ei pea olema avalik dokument ning selle osad võivad olla eri taseme piirangute ja juurdepääsuõigustega, mille määrab plaani koostamist juhtiv asutus koos kaasatavate asutustega, seda soovitavalt juba plaani koostamise alguses või ajal. Plaani koostamist juhtiva asutuse otsustada ja korraldada on jäetud, kas ka plaani koostamisel osalevad asutused ja isikud peaksid plaani täiendavalt kooskõlastama või allkirjastama. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt on juhtiva asutuse ülesanne hinnata koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikutega plaani toimimist ja ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning teavitada hindamistulemustest Riigikantseleid, või kui plaani koostaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit. Plaan on dokument, kuhu on koondatud plaani koostamise ajal olemasoleva info ja teadmise alusel välja töötatud parimad võimalikud meetmed ja lahendused. Plaani regulaarse hindamise eesmärk on kindlustada, et plaani sisu on asjakohane ja plaan toimiv ning osalised on valmis hädaolukorra lahendamiseks. Plaani toimimist saab hinnata näiteks õppuse käigus, mille ajal on võimalik tuvastada selle ebatäpsused ja puudused ning leppida kokku õppuse järgsed tegevused. Jäetud on ka võimalus hinnata plaani sagedamini ning seda võimalust tuleks kaaluda peale uute asjaolude ilmnemist, näiteks õiguskeskkonna muudatused, ressursside või tegevuste arendused, plaani kasutamise järel jmt, mis viitavad ebatäpsustele plaanis. Hindamistulemustest selgub, kas plaan vajab uuendamist. Seejuures peaks plaani lisasid ja kontaktandmeid uuendama jooksvalt ning nende uuendamist ei käsitata plaani uuendamisena, kuivõrd tegemist pole sisulise muudatusega. 14 Seejuures tuleb hindamise tulemustest teavitada Riigikantseleid või kui plaani on koostanud HOS § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit. Selle eesmärk on tagada ülevaade, kas plaanid on ajakohased ja millal neid viimati üle vaadati. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse, et kui plaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb muu asjaolu, mis viitab vajadusele plaani uuendada, algatab juhtiv asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul. Plaani uuendamise vajadus selgub hindamistulemustest. Tähtaja kehtestamine plaanide uuendamiseks on vajalik, et kindlustada plaanide ajakohasus ja toimimine ning ootus juhtivale asutusele selle ülesande täitmisel. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt võib Riigikantselei, kui tal on alust arvata, et plaan ei ole asjakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi, nõuda juhtivalt asutuselt kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamiseks eelnõu § 5 lõikes 3 nimetatud tähtajast erineva aja. Eeltoodu laiendab eelnõu § 3 lõikest 1 tulenevat Riigikantselei ülesannet anda juhtivale asutusele oma suunised plaani koostamiseks, võimaldades Riigikantseleil anda suuniseid ka plaani uuendamiseks ja kehtestada uuendamise tähtaeg. Eeltoodu võimaldab Riigikantseleil paindlikumalt korraldada planeerimist kriisideks valmistumisel. Eelnõu §-s 6 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Määrusega kaasnevatel muutustel on mõju vaid riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Võrreldes Vabariigi Valitsuse kehtiva määrusega on sama nii HOLP koostamist nõudvate sündmuste arv kui ka nendeks plaanide koostamist ja nende hädaolukordade lahendamist juhtivate asutuste loetelu ja arv. Võrreldes kehtiva siseministri määrustega on muutunud nii nõuded kui ka koostamise kord senisest leebemaks, jättes nõuete puhul senisest enam Riigikantselei või plaani koostava asutuse enese otsustada (näiteks plaani ülesehitus) ja lihtsustades korraldust (näiteks plaani vormistamine ja kinnitamine). Hinnanguliselt on eeltoodust tulenev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele suuresti olematu, sest ka edaspidi peavad HOLP- d sisaldama lahendajale kogu vajalikku teavet ja need koostatakse koostöös asjakohaste partneritega. Kokkuvõttes on nii sihtrühma suurus, mõju ulatus kui ka sagedus väike, kuna kaasnevad töökorralduslikud muutused ei eelda asutuste tegevuses ümberkorraldusi. Ebasoovitavate mõjude risk on madal (väike). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 15 Määruse rakendamisega ei kaasne asutustele uusi kulusid, määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega kasvata riigi tulusid, kuna tegemist on kehtiva korra uuesti kehtestamise ja lihtsustamisega. Hädaolukorra lahendamise plaanid on koostatud ning nende jooksev uuendamine on osa asutuste igapäevasest tööst. Kaudne tulu seisneb aga riskikommunikatsiooni eesmärgi saavutamises valmistada ühiskond ette kohaseks käitumiseks ja toimetulekuks hädaolukordade korral, vähendades seeläbi ohtu eelkõige inimeste elule ja tervisele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Valdade ja Linnade Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Päästeametile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. 16  Ministeeriumid Meie: 15.06.2021 nr 7-2/21-01394-1 Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ning selle korraldamise eest vastutavad asutused “ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ eelnõu ja seletuskirja. Palun teie kooskõlastust hiljemalt 25. juuniks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Kristi Purtsak [email protected] Kersti Maurer [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-0805 - Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e777aa20-acf3-46ab-b091-ead61c347f0b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e777aa20-acf3-46ab-b091-ead61c347f0b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main