Kiri

5057775 114300 Lugupeetud Anneli Ott, kultuuriminister 14. juuni, 2021 Eesti Kultuuri Koda ja partnerid E ttepanekud Eesti kultuuri arengukava 2021-2030 asjus. Analüüsides Kultuuri arengukava 2030 eelnõud, lisasid, teemalehti, valdkondade mõju ja hetkeolukorda, t unnustame arengukava koostajaid laiapõhjalise kaasamisprotsessi ja eelnõus esitatud seoste loomise eest. Arengukava asetab Eesti sihid kultuuris selgesse konteksti nii Eesti 2035, Euroopa Liidu strateegiliste arengusuundadega, kui ka ülemaailmsete säästliku arengu eesmärkidega. Samas, arengukavas on kajastamata jäänud olulised teemad , mis jätab eesmärgid ilma sisuliste tegevuste katteta. Juhime tähelepanu ja teeme alljärgnevad ettepanekud . Esiteks , kõige rohkem torkab silma huvihariduse kui kultuuris osalemise aluseelduse temaatika puudumine Eesti Kultuuri arengukavas aastani 2030. Vaatamata sellele, et eelmises Kultuuri arengukavas 2014-2021 oli huviharidusele pühendatud terve peatükk ja ka uues eelnõus on arengukava esimese alaeesmärgi “ Kultuur on tugev ja toimiv ” ühe mõõdikuna kavandamisel “ Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris, ” on sõna “huviharidus” kasutatud arengukavas üks (1) kord ja sedagi mitte põhitekstis vaid mõistete peatükis. Tekib küsimus, miks minnakse u ues arengudokumendis mööda nii huviharidusest kui ka noorte osalemisest kultuuris, kuigi mitmel pool tekstis, sh viidatud Praxise 2021 uuringus, on välja toodud kitsaskohana noorte kultuuris osalemise vähenemine . Kas ja kuidas on võimalik t agada jätkusuutlik kultuuri areng pikas perspektiivis jättes välja noored ja huvihariduse? Millistel kaalutlustel on need olulised teemad välja jäetud kultuuri arengukavast järgmiseks kümneks aastaks? Huviharidus, kui laia mõjuga, valdkondade ülene ja elukestev haridusliik on Eestis pikemat aega olnud riiklikult eesmärgistamata killustudes mitme ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vahelisse hallalasse. Ka vaadeldava dokumendi Arengukava 2021-2030 eelnõu, Lisa 1, Valdkonna olukorra analüüs sedastab, et “ hetkel puudub riigi tasandil valdkondade ülene konkreetne strateegia laste ja noorte kultuurikogemuse edendamiseks. See aitaks vähendada ministeeriumite vahelist killustumist laste ja noorte kultuuritarbimise edendamise osas ning kiirendaks selles valdkonnas arengut.” Leiame, et huviharidus on vundament, mis loob huvi kultuuris osalemiseks, mõjutades nii aktiivset kui ka passiivset kultuuriosalust (publik), mis mõjutab kogu Eesti elanikkonna heaolu, tervist, innovatsiooni ja majanduslikku võimekust ning ühiskonna sidusust. H uvihariduse kui kultuurielu tugevuse ja toimimise eelduse väljajätmine kultuurivaldkonna arengukavast 2030. aastani ei ole õigustatud. Teiseks, eelnõu sätestab, et riigi üks olulisemaid ülesandeid on tagada kõikidele Eesti elanikele võimalus osaleda neile sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana. Selle sihi saavutamiseks on arengukava esimese alaeesmärgi “ Kultuur on tugev ja toimiv ” kontekstis väljatöötamisel teinegi mõõdik - “ Rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega .” K ultuuris osalemise ja kättesaadavuse tagamine kõigile ühiskonna liikmetele sõltumata nende elukohast, east või rahvuslikust kuuluvusest, on kooskõlas nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 27, mille kohaselt on „ igaühel õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest“ kui ka Inimõiguste Hartaga (1948) ja Eesti säästva arengu 18. eesmärgiga - Eesti kultuuriruumi elujõulisus . Paraku, kohati nii regionaalne kättesaadavus kui ka mitmed muud arengukava eelnõus sõnastatud olulised eesmärgid, h ajuvad valdkondlikes ala-eesmärkides ja ka ovad tegevuste kirjeldustes, mis kümneks aastaks on kavandatud. Näiteks kunstivaldkonnas liigub fookus kunsti jätkusuutlikult arengult loomemajanduse suunaliseks tegevuseks, mis pisendab kunsti kui loomingulise tegevuse võimalusi. Leiame, et arengukavas tuleb enam arvesse võtta kitsaskohti, millele viidatakse uuringus Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine (Praxis 2021, avaldamisel) . Kolmandaks, arengukavas hiilgavalt esitatud üldeesmärgid on asetatud kahaneva eelarve konteksti. Kultuuri arengukava 2021-2024 eelarve jaotumine ja muutumine aastate lõikes näitab vähenemist olulises suurusjärgus. Dokumendis on eesmärkidena kavandatud ulatuslikke arenguid ja hu lk lisanduvaid tegevusi. T ekib küsimus - mille arvel ja kas üldse plaanitakse täiendavaid eesmärke kärbete tingimustes realiseerida . Oleks kahju, kui sõnastatud eesmärgid jäävad vaid deklaratiivseks. Teeme ettepanekud millega palume arvestada : H uvihariduse kui kultuuriosaluse aluseelduse temaatika tuleks taastada kultuurivaldkonna arengukavas . Arengukava peaks sisaldama ka täiendavat koostöökava teiste ministeeriumidega (HTM, SOM, JUM, MKM) huvihariduse tervik-vaatega seotud arenguprotsessis, mis on algatatud Haridus- ja Teadusministeeriumis. R egionaalse kultuuri kättesaadavuse kontekstis tuleks määratleda selged meetmed ja prioriteedid. A rengukava prioriteedid tuleks määratleda kahaneva eelarve kontekstis. Eesti Kultuuri Ko d a Eesti Kunstikoolide Liit Eesti Muusikakoolide Liit Eesti Erahuvialakoolide Liit Eesti Tantsuhuvihariduse Liit Eesti Tantsukunsti Liit Eesti Tantsuhariduse Liit Eesti Kinoliit