Kiri

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 10.06.2021 nr 14-12.3/150-1 Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1- 3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 18. septembri 2015. aasta käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmise eelnõu. Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Sama: Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet Lisad: 1. Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu 2. „Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 3. „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muudetud tervikteksti eelnõu Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  KÄSKKIRI Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1- 3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri. 1. Muudan siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ järgmiselt: 1.1 sõnastan punkti 6. järgmiselt: Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal 1 Käitumisoskuste Mängu arendamine ja 936 457,44 100% laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks 1.1 ESF-i toetus 795 988,82 85% sh TAI 795 988,82 1.2 Riiklik kaasfinantseering 140 468,62 15% sh TAI 140 468,62 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine 153 398,48 100% võrgustikutöö tõhustamiseks 2.1 ESF-i toetus 130 388,71 85% sh PPA 130 388,71 2.2 Riiklik kaasfinantseering 23 009,77 15% sh PPA 23 009,77 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja 913 787,05 100% perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil 3.1 ESF-i toetus 776 718,99 85% sh SKA 738 468,99 3.2 Riiklik kaasfinantseering 137 068,06 15%  sh SKA 130 318,06 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Maakondliku võrgustikutöö edendamine 328 944,03 100% turvalisuse suurendamiseks 4.1 ESF-i toetus 279 601,48 85% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 49 342,55 15% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5.1 KOKKU 2 332 587,00 100% 5.2 ESF 1 982 698,00 85% 5.3 Riiklik kaasfinantseering 349 889,00 15% 5.4 Omafinantseering 0 0% (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister  Seletuskiri „Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ juurde 1. Sissejuhatus Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud vajadusest muuta eelarve tabelit seoses lõppenud toetatavate tegevuste 2.1 ja 2.2 kasutamata jäänud raha ümberplaneerimisega toetatavale tegevusele 2.3 „Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ täiendavateks veebikoolitusteks ja toetatavale tegevusele 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ maakonna tasandi tegevusteks. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri. Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margit Tilk (e- post [email protected], telefon 612 5242) ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist Anneli Liblik (e-post [email protected], telefon 612 5038). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected], tel 612 5073). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs TAT-i punktis 6. „Toetatavate tegevuste eelarve“ tehakse järgmised muudatused:  Toetatava tegevuse 2.1 „Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine“ lõplikuks summaks kehtestatakse 936 457,44 (795 988,82 Euroopa Sotsiaalfond + 140 468,62 riiklik kaasfinantseering). Toetatava tegevuse elluviimine on lõppenud 31.12.2020.  Toetatava tegevuse 2.2 „Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks“ lõplikuks summaks kehtestatakse 153 398,48 (130 388,71 Euroopa Sotsiaalfond + 23 009,77 riiklik kaasfinantseering). Toetatava tegevuse elluviimine on lõppenud 31.12.2020.  Toetatava tegevuse 2.3 „Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ eelarvet suurendatakse 73 000 võrra (62 049,55 Euroopa Sotsiaalfond + 10 950,45 riiklik kaasfinantseering) toetatavate tegevuste 2.1 ja 2.2 kasutamata jäänud raha arvelt. Toetatava tegevuse summaks kehtestatakse 913 787,05 (776 718,99 Euroopa Sotsiaalfond + 137 068,06 riiklik kaasfinantseering) sh Sotsiaalkindlustusametile 738 468,99 Euroopa Sotsiaalfondist ja 130 318,06 riiklikust kaasfinantseeringust. Eelarve suurendamine on vajalik täiendava veebikoolituse loomiseks (videoloengute salvestamiseks, monteerimiseks; sisuekspertide ja koolitajate tasudeks; materjalide toimetamiseks; E-kursuse disainiks, tehniliseks vormistuseks) ning juhendatud veebikursuse läbiviimiseks ja tagasiside kogumiseks. Veebikoolituse arendamine on  vajalik kogu riigis tegutsevate juhtumikorralduse võrgustikuliikmete koolituste paindlikumaks muutmiseks ning koolitusvõimekuse tõstmiseks.  Toetatava tegevuse 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ eelarvet suurendatakse 10 157,03 võrra (8 632,48 Euroopa Sotsiaalfond + 1 524,55 riiklik kaasfinantseering) toetatavate tegevuste 2.1 ja 2.2 kasutamata jäänud raha (kokku 9 821,31) ning meetme tegevuse 2.7.4 eelarves finantskorrektsioonide tõttu vaba raha (kokku 335,72) arvelt. Eelarve suurendamine on vajalik tegevuse 2.4.3.2. „Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks muud kulud“ elluviimiseks. Selles tegevuses on maakondade turvalisuse nõukogud planeerinud 2021. aasta tegevused ja koostanud vastava maakonna turvalisuse nõukogu 2021. aasta tööplaani, kuid olemasolev raha ei ole piisav 15 maakonna turvalisuse nõukogude planeeritud tegevuste elluviimiseks.  Toetatavate tegevuste kogusummaks kehtestatakse 2 332 587 (1 982 698 Euroopa Sotsiaalfond + 349 889 riiklik kaasfinantseering). 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006. 5. Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud vajadustele ning võimaldavad saavutada tegevustele seatud eesmärgid. 6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud TAT-is sätestatud toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi 2 Tugiteenuste Keskusega), Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega (ministeeriumiga) ning teiste rakendusasutustega (ministeeriumitega), kes vastutavad ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 rakenduskava sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Samuti rakendusasutustega (ministeeriumitega), kes vastutavad läbivate teemade (kliima ja keskkonnahoiu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna, regionaalarengu või riigivalitsemise) eesmärkide saavutamise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad. 3  KÄSKKIRI 18.09.2015 nr 1-3/170 muudetud järgmiste käskkirjadega 30.04.2017 nr 1-3/53 06.11.2017 nr 1-3/107 27.03.2019 nr 1-3/29 25.03.2020 nr 1-3/38 04.01.2021 nr 1-3/1 Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri (muudetud siseministri 04.01.2021 käskkirjaga nr 1-3/1). 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse 2.7.4 „Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (edaspidi meetme tegevus) järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks; (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 1.1.1.2. andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks; 1.1.1.3. lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil; 1.1.1.4. maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks. 1 1.1.2. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“. 1.2. Toetuse andmise eesmärk 1.2.1. Rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu. Nimetatud prioriteetse suuna 3. investeerimisprioriteedi eesmärk on aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. 1.2.2. Nimetatud investeerimisprioriteedi raames seatud Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärk 7 on kaasata noori, sealhulgas tõrjutusriskis noori, ja parandada nende tööhõivevalmidust. 1.2.3. Meetme eesmärk on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. 1.2.4. Meetme tegevuse eesmärk on ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. 1.2.5. Toetatavate tegevuste eesmärk on võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlikel spetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele ning ennetada laste käitumisprobleeme. Samuti on eesmärk juurutada võrgustikutöö põhimõtteid ja hõlbustada poolte vahel infovahetust, et edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist. 1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitatakse elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda. 1.3.2. Elluviija partnerid on Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a Sihtasutus Innove ning alates 1. aprill 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 1.3.4. Tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitatakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda. 1.4. Tegevuste seosed valdkondlike arengukavadega 1.4.1. Tegevused on seotud järgmiste valdkondlike arengukavadega: 1.4.2. „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ alaeesmärgi 2 „Noorel on väiksem risk olla tõrjutud“ meede 2 „Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“; 1.4.3. „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ alaeesmärk „Turvalisem tunne“; 1.4.4. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ alaeesmärk 1 „Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud“ ning alaeesmärk 2 „Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu“; 2 1.4.5. „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu“ II mõjusuuna “Ennetame narkootikumide tarvitamise alustamist“ süsteem 2 „Universaalne ehk esmase ennetuse süsteem“; 1.4.6. „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegiline eesmärk 3 „Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda“; 1.4.7. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ alaeesmärk „Süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil“; 1.4.8. „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020“ eesmärk 1 „Inimesed oskavad paremini vägivalda ära tunda ja sekkuda“ ning eesmärk 2 „Vägivallaohvritele on tagatud nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi“; 1.4.9. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk „Noorte (15–24. a) töötuse määra vähendamine“; 1.4.10. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus“; 1.4.11. „Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020“ alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud“; 1.4.12. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmi „Turvalised kogukonnad“ poliitikainstrument 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“; 1.4.13. „Elukestva õppe strateegia aastateks 2014–2020“ eesmärgi „Muutunud õpikäsitlus“ meede 1.4 „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“. 1.4.14. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tegevussuuna „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ tegevussuunaga 1.1. „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks“ (tööversioon). (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2. Toetatavad tegevused 2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks 2.1.1. Elluviija ja partner 2.1.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja tema partner TAI. 2.1.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partneri tegevust), moodustada Käitumisoskuste Mängu ennetusprogrammi (edaspidi Käitumisoskuste Mäng või programm) juhtrühm ja juhtida selle tööd. Juhtrühma ülesanded on suunata ja anda nõu Käitumisoskuste Mängu arendamise, laiendamise ja elluviimisega seotud põhimõttelistes küsimustes ning anda hinnang Käitumisoskuste Mängu elluviimisele ja tulemustele. 2.1.1.3. Partneri ülesanded on arendada, ellu viia ja laiendada Käitumisoskuste Mängu (sealhulgas viia läbi teavitustegevused ja hinnata programmi tulemusi). 2.1.2. Tulemus 2.1.2.1 Tegevuse tulemusel viiakse tõendatud mõjuga Käitumisoskuste Mäng ellu vähemalt 80 üldhariduskooli põhikooli I ja II kooliastme 200 klassis (sealhulgas vene õppekeelega koolides ning eelistatult esimeses klassis) ning vähemalt ühe õppeaasta vältavas programmis osaleb kokku 4000 õpilast. Käitumisoskuste Mänguga ennetatakse noorte käitumisprobleeme ja õppeedukuse langemist. Seetõttu jõuab pikaaegse tulemusena rohkem noori tööturule ning väheneb noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkimise risk. Käitumisoskuste Mäng aitab ennetada ka noorte vaimse tervise probleemide ja sõltuvuskäitumise tekkimist, see omakorda edendab kohalikul tasandil tervislikke 3  eluviise ja turvalist elukeskkonda. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1- 3/107). 2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine 2.1.3.1.1. Hangitakse Käitumisoskuste Mängu mentorite väljaõpe ja litsentsid programmi rakendamiseks. 2.1.3.1.2. Käitumisoskuste Mäng kohandatakse venekeelseks, et seda oleks võimalik viia ellu ka vene õppekeelega koolides, sealhulgas tõlgitakse ja kohandatakse vene keelde materjalid, juhendid, hindamisinstrumendid (küsimustikud, tunnivaatlusprotokollid jms) ja muu sarnane. 2.1.3.1.3. Käitumisoskuste Mängu eesti- ja venekeelset programmi arendatakse elluviimise käigus vastavalt vajadusele, sealhulgas töötatakse välja, hangitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse koolitusi, tõstetakse koolitajate pädevust (sealhulgas tehakse õppevisiite ja seminare). Käitumisoskuste Mängu elluviimise ja laiendamise käigus hangitakse (sealhulgas vajaduse korral kirjastatakse) ja levitatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente (sealhulgas venekeelseid). 2.1.3.1.4. Käitumisoskuste Mängu mentoritele tehakse väljaõpe ja täienduskoolitused (sealhulgas nõustamised, seminarid ja õppevisiidid), et tagada piisaval arvul õpetajate koolitajate ning nõustajate olemasolu. Vajaduse korral viiakse need tegevused läbi ka vene keeles. 2.1.3.1.5. Viiakse läbi iga-aastane õpetajate (sealhulgas kooli juhtkond ja tugispetsialistid) koolitamine, et laieneda programmiga uutesse koolidesse ja toetada juba programmi elluviivaid koole (sealhulgas tehakse nõustamisi ja seminare). (muudetud siseministri 27.03.2019 käskkirjaga nr 1- 3/29). 2.1.3.1.6. Programmi elluviimise ajal juhendavad ja nõustavad mentorid õpetajaid, vajaduse korral teevad mentorid seda ka koolis kohapeal. 2.1.3.1.7. Hinnatakse programmi tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumise abil, selleks tehakse tunnivaatluseid, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse Käitumisoskuste Mängu protsessi, rakendamist ja programmi mõju. Koostatakse ja avaldatakse (teadus)artikleid, raporteid või muid sarnaseid hindamistegevusi tutvustavaid materjale. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 2.1.3.1.8. Luuakse Käitumisoskuste Mängu veebileht ja -keskkond. 2.1.3.1.9. Viiakse läbi Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused meedias ning tutvustatakse Käitumisoskuste Mängu avalikel üritustel, seminaridel ja konverentsidel. 2.1.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.07.2015–31.12.2020. (muudetud siseministri 27.03.2019 käskkirjaga nr 1-3/29) 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpilaste vanemad, kooli personal ning õpetajakoolituse õppejõud. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks 2.2.1. Elluviija ja partner 2.2.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner PPA. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 2.2.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partnerite tegevust), moodustada tegevuse juhtrühm ning juhtida juhtrühma tööd. Juhtrühma 4  ülesanded on suunata ja otsustada andme- ja teabevahetuslahenduse loomisega seotud põhimõttelisi küsimusi. 2.2.1.3 Partneri ülesanded on luua andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioon, tellida lahenduse loomine ja arendamine ning vajaduse korral koolitada kasutajaid või tellida kasutajakoolitused. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1- 3/53). 2.2.2. Tulemus 2.2.2.1. Loodav andme- ja teabevahetuslahendus võimaldab kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatel, politseiametnikel ja SKA töötajatel kasutada politsei ning andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioonis ette nähtud teiste osapoolte infosüsteemide andmeid. Andme- ja teabevahetuslahendus lihtsustab infovahetust, juhtumikorraldust ja aitab paremini planeerida sekkumist ning pakub riskis olevatele isikutele ja peredele, sealhulgas noortele, kiiremat ja tõhusamat toetust ja teenuseid nende probleemide lahendamisel. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine 2.2.3.1.1. Kirjeldatakse, missugust teavet on vaja riskis olevate isikute ja perede toetamiseks ja nende probleemide lahendamiseks, selgitatakse välja õigusaktide muutmise vajadus, vajaduse korral tutvutakse teiste riikide praktikate ja lahendustega ning analüüsitakse seda lähtuvalt Eesti vajadustest. 2.2.3.1.2. Luuakse andme- ja teabevahetuslahenduse visioon ja koostatakse lähteülesanne. 2.2.3.1.3. Kirjeldatakse tööprotsesse olenevalt erinevatest kasutajarühmadest. 2.2.3.1.4. Tellitakse lahenduse loomine ja luuakse võimalus teha andmepäringuid kontseptsioonis ette nähtud olemasolevatesse infosüsteemidesse. 2.2.3.1.5. Arendatakse vajalikke rakendusi riskis olevate isikute ja perede toetamisega ning nende probleemide lahendamisega tegelevatele spetsialistidele. 2.2.3.1.6. Testitakse rakendusi. 2.2.3.1.7. Luuakse andme- ja teabevahetuslahenduse kasutajate koolitusmaterjalid ning vajaduse korral luuakse koolituskursus ja viiakse läbi koolitused. 2.2.3.1.8. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuse sihtrühm on riskis olevate isikute ja peredega vahetult töötavad spetsialistid. 2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil 2.3.1. Elluviija ja partner 2.3.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja tema partner SKA. 2.3.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partneri tegevust) ning moodustada juhtrühm ja juhtida juhtrühma tööd. Juhtrühma ülesanded on otsustada ja suunata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele. 2.3.1.3. Partneri ülesanded on valmistada ette riskihindamise metoodika ja võrgustikutöö meetodil juhtumikorralduse mudel (edaspidi juhtumikorralduse mudel), seda katsetada, arendada ja laiendada, samuti hinnata selle tulemuslikkust. 5 2.3.2. Tulemus 2.3.2.1. Tegevuse tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kaheksateistkümnes piir- konnas juhtumikorralduse mudelit lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede abistamiseks. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise tõttu vähenevad peres korduvalt ohvriks langemine ja õigusrikkumiste arv. Mudel on töövahend eelkõige kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, politseiametnikele, ohvriabitöötajatele ning teistele riskis olevate perede probleemide lahendamisega seotud spetsialistidele (edaspidi juhtumikorralduse võrgustik). (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.3.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine 2.3.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks kaardistab partner Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevad praktikad ja kompetentsid ning analüüsib lisavajadusi (sealhulgas koolitusvajadusi) piirkondade kaupa. 2.3.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks tutvub partner teiste riikide kogemustega MARAC-i mudeli (inglise keeles Multi-Agency Risk Assessment Conferences) rakendamisega. Vajaduse korral tehakse õppereise ja ekspertide visiite ning koostatakse analüüsid. 2.3.3.1.3. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks töötab partner välja juhised ja koolitusprogrammi, tõlgib ja kohandab vastavad materjalid ning teeb need kättesaadavaks elektrooniliselt ja vajaduse korral paberil, töötab välja juhtumikorralduse mudeli rakendamise, sealhulgas tugiisikuteenuse kontseptsiooni ja hindamismetoodika. 2.3.3.1.4. Juhtumikorralduse mudeli katsetamiseks korraldab partner vähemalt ühes piirkonnas juhtumikorralduse võrgustike liikmetele koolitused. 2.3.3.1.5. Juhtumikorralduse võrgustik korraldab mudeli abil juhtumeid, sealhulgas teeb riskihindamist, koostab sekkumisplaane, korraldab koostöökohtumisi ning loob vägivallaohvrile võimaluse saada tugiisikuteenust vastavalt mudeli ettevalmistava etapi käigus väljatöötatud tugiisikuteenuse kontseptsioonile. Tagatakse tugiisiku- teenus ja vajadusel selle edasi arendamine. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.3.3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli katsetamisel ja arendamisel korraldab partner juhtumikorralduse võrgustike liikmetele vajaduse korral nõustamist täienduskoolitusi (sh video- ja veebikoolitusi), kogemuste vahetamise või probleemilahendamise seminare. Partner töötab välja juhtumikorralduse mudeli ühtse hindamissüsteemi. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.3.3.1.7. Juhtumikorralduse mudeli arendamisel võetakse arvesse selle katsetamise tulemusi ja riiklike süsteemide arendamisel ilmnenud vajadusi ning vajaduse korral täiendatakse koolitusprogrammi, korraldatakse koolitusi (sealhulgas vajaduse korral õppereise), täiendatakse olemasolevaid, töötatakse välja või hangitakse uued materjalid ja hindamismetoodika, korraldatakse kogemuste vahetamise seminare nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. 2.3.3.1.8. Juhtumikorralduse mudeli katsetamise järel võetakse see kasutusele vähemalt kaheksateistkümnes piirkonnas, sealhulgas korraldatakse vajaduse korral koolitusi ja hangitakse materjale. Tagatakse juhtumikorralduse mudeli järjepidev rakendamine ja vajaduse korral edasi arendamine. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.3.3.1.9. Hinnatakse juhtumikorralduse mudeli rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas riskis oleva pere edasist toimetulekut vastavalt väljatöötatud metoodikale, 6  juhtumikorralduse mudeli protsessi ja rakendamise mõju. (muudetud siseministri 27.03.2019 käskkirjaga nr 1- 3/29). 2.3.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.09.2015–30.11.2023. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.3.3.2. (tunnistatud kehtetuks siseministri 27.03.2019 käskkirjaga nr 1- 3/29). 2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuse sihtrühm on lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid. 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks 2.4.1. Elluviija 2.4.1.1. Tegevust rakendab elluviija. 2.4.2. Tulemus 2.4.2.1. Tegevuse tulemusena on maakonna tasandi koostöös, eeskätt turvalisuse nõukogu tegevustes, juurutatud võrgustikutöö põhimõte. Ühiselt langetatud juhtimisotsused soodustavad turvalisuse küsimuste lahendamist, sealhulgas kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide kindlakstegemist. 2.4.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine 2.4.3.1.1. Koostöös maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude, maakondlike arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste pooltega koondatakse ülevaade senistest praktikatest maakondlikus võrgustikutöös, tehakse analüüs, tutvutakse Eesti ja vajaduse korral teiste riikide praktikaga (vajaduse korral korraldatakse õppereise, kaasatakse eksperdid). (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 2.4.3.1.2. Kõigile asjaomaste asutuste ja ühingute eestvedajatele ja teemaga seotud spetsialistidele tutvustatakse konverentsil praktikate analüüsi tulemusi ning arendatakse välja vajalikud koolitused (sealhulgas nende sisu, metoodika õppekeskkond) turvalisusealase võrgustikutöö edendamiseks maakondlikul ja kohalikul tasandil. 2.4.3.1.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.08.2015–31.12.2020. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.4.3.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks 2.4.3.2.1. Võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse koolitusi maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude, maakondlike arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste ja teiste poolte esindajatele (võrgustike loomise, haldamise ja arendamise pädevuse tõstmiseks) ning turvalisuse nõukogude käivitamise toetamiseks korraldatakse koolitusi maakonna turvalisuse võtmeisikutele (asutuste ja ühingute juhtidele). (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 2.4.3.2.2. Maakondliku võrgustikutöö toetamiseks ja suunamiseks korraldatakse maakondlikke koostööseminare. 2.4.3.2.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.09.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri 04.01.2021 käskkirjaga nr 1-3/1). 2.4.3.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine 2.4.3.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks korraldatakse maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude, 7  maakondlike arenduskeskuste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teistele pooltele üleriigilisi seminare. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 2.4.3.3.2. Maakondliku turvalisusealase võrgustikutöö mõjude hindamiseks tellitakse analüüsid ning tulemuste kokkuvõtmiseks, põhijärelduste tegemiseks ja uute eesmärkide seadmiseks korraldatakse konverents. 2.4.3.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2016–31.12.2021. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 2.4.4. Sihtrühm 2.4.4.1. Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude, maakondlike arenduskeskuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste asutuste esindajad ning maakondlikul tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitajad Näitaja Mõõt- Alg- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Selgitus nimetus ühik tase tase tase tase tase tase 2016. 2018. 2020. 2021. 2023. a a a a a Toetatav tegevus 2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks Tulemus Ennetusteenu Õpilane 500 1700 3300 7500 7500 7500 Programmis -näitaja sest osalevate kasusaajate õpilaste arv. arv Panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja1 väljundnäita- jasse „Ennetusteenust est kasusaajate arv“ Väljund- Programmi Õpetaja 20 80 160 330 330 330 Toetatava näitaja rakendavate tegevuse õpetajate arv spetsiifiline näitaja Tulemus- Mittesoovi- Käitu- Mõõ Väh Vähe- Vähe- Väh Väh Toetatava näitaja tud misakt - e- neb neb e- e- tegevuse käitumiste deta neb kolma kolma neb neb spetsiifiline keskmine arv k-se kol ndiku ndiku kol kol näitaja. iga man võrra võrra man man Võrreldakse õppe diku diku diku programmis - võrr võrr võrr osalevate uute aasta a a a klasside kooliaasta 1 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 alusel kinnitatud meetmete nimekiri (muudetud siseministri 04.01.2021 käskkirjaga nr 1-3/1) 8  algu alguse ja lõpu -ses keskmist näitajat. Eesmärk on vähendada mittesoovitud käitumiste arvu võrreldes algtasemega. Toetatav tegevus 2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks Väljund- Loodud Teabe- 0 0 1 1 1 1 Toetatava näitaja andme- ja vahe- tegevuse teabevahetusl tusla- spetsiifiline ahenduste arv hendus näitaja Toetatav tegevus 2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil Tulemus- Ennetusteenu Inimene 0 10 100 200 300 300 Juhtumikorraldu näitaja sest se mudelist kasusaajate kasusaajate arv. arv Panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja2 väljundnäita- jasse „Ennetusteenust est kasusaajate arv“ Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks Väljund- Maakondlike Nõukog 0 0 15 15 15 15 Toetatava näitaja turvalisuse u tegevuse nõukogude spetsiifiline arv, kus on näitaja juurutatud võrgustikutöö põhimõtted (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 4. Toetatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 4.1. Tegevustel on eeldatav toetav mõju järgmistele läbivatele teemadele: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine. 5. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2015–31.12.2023. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 6. Toetatavate tegevuste eelarve Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal 2 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 alusel kinnitatud meetmete nimekiri (muudetud siseministri 04.01.2021 käskkirjaga nr 1-3/1) 9 1 Käitumisoskuste Mängu arendamine ja 936 457,44 100% laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks 1.1 ESF-i toetus 795 988,82 85% sh TAI 795 988,82 1.2 Riiklik kaasfinantseering 140 468,62 15% sh TAI 140 468,62 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine 153 398,48 100% võrgustikutöö tõhustamiseks 2.1 ESF-i toetus 130 388,71 85% sh PPA 130 388,71 2.2 Riiklik kaasfinantseering 23 009,77 15% sh PPA 23 009,77 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja 913 787,05 100% perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil 3.1 ESF-i toetus 776 718,99 85% sh SKA 738 468,99 3.2 Riiklik kaasfinantseering 137 068,06 15% sh SKA 130 318,06 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Maakondliku võrgustikutöö edendamine 328 944,03 100% turvalisuse suurendamiseks 4.1 ESF-i toetus 279 601,48 85% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 49 342,55 15% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5.1 KOKKU 2 332 587,00 100% 5.2 ESF 1 982 698,00 85% 5.3 Riiklik kaasfinantseering 349 889,00 15% 5.4 Omafinantseering 0 0% (muudetud siseministri ..2021 käskkirjaga nr 1-3/) 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikud kulud 7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil, makstakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 7.1.2. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast. 7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud 7.1.3.1. Otsesed personalikulud 7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise 10  õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule. 7.1.3.2. Kaudsed kulud 7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 7.1.3.2.2. Kaudsed kulud arvutatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest. 7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud 7.1.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud. 7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. 7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. 7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. 7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud 7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud 7.1.3.6. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul 7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega, sealhulgas meedias tegevustest teavitamise ja infomaterjalide kulud 7.1.3.8. Tõlkekulud 7.1.3.9. Juhend- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste) ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 7.1.3.10. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud, ning veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud. 7.1.3.11. Toetatavate tegevuste riigihangete korraldamise kulud 7.1.3.12. Toetatava tegevuse 2.1 litsentside ja töövahendite kulud 7.1.3.13. Toetatava tegevuse 2.3 sihtrühma transpordikulud 7.1.3.13.1. Transpordikulud on abikõlblikud eelkõige lähisuhtevägivalla all kannatavatele isikutele juhtumikorralduse käigus määratud teenustele sõitmiseks. 7.1.3.13.2. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.3.13.3. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud. 7.1.3.13.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.2. Mitteabikõlblikud kulud 7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule järgmised kulud: 11 7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 7.2.1.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 7.2.1.3. kinnisasjade ostmise kulu; 7.2.1.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.1.5. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1- 3/53). 8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse nii enda kui partneri kuludega esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige harvem kord kvartalis ja kõige tihedamini kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab elluviija maksetaotluse kord kuus. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest; 8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast; 8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise, kooskõlastamise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral nende volituste koopiad. 8.5. Punktis 8.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.6. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Ühendmääruse § 11 lõike 4 kohaselt ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente kulude kohta, mille on teinud riigiasutus. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 8.7. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele. 8.8. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele. 8.8.1. Kaudsete kulude hüvitamisel kaudsete kulude tegelikku teket, maksumust ega tasutust ei kontrollita. 8.8.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 8.9. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 6 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja maksimaalselt määratud toetuse summa ulatuses. 8.10. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS-i §-s 30 nimetatud asjaolud. 8.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane toetuse väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande 12  kinnitanud. 8.12. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 9. Elluviija kohustused 9.1. Lisaks käesolevas TAT-is sätestatule kohalduvad elluviijale STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on elluviija kohustatud: 9.1.1. esitama RA-le jooksva aasta 5. novembriks kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja. 2015. aasta eelarve kinnitatakse koos TAT-iga ning 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri esitatakse erandina 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA3; (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107). 9.1.1.3. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; 9.1.2. Esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt; 9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.4. esitama RÜ-le väljamaksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.1.7. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 9.1.8. elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete puhul eelnõustamist; 9.1.9. sõlmima partneritega partnerluslepingud, milles kirjeldatakse partnerite täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel; 9.1.10. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.1 raames koolitust saavate Käitumisoskuste Mängu programmi mentorite ja õpetajate kohta ning toetatava tegevuse 2.3 raames koolitust saavate spetsialistide kohta olenevalt neile korraldatud tegevuse mahust, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse 3 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA. 13  kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le kinnitatud vormil kord kvartalis. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 10. Partnerite kohustused 10.1. Partnerid peavad täitma STS-i §-s 25 nimetatud kohustusi. 10.2. Lisaks STS-i §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepingus lepitakse kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise edenemise ja eelarve täitmise edenemise kohta. 11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord 11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest, toetatavate tegevuste tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest. 11.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Vahearuandes kajastatav informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 11.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Lõpparuandes kajastatav informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna lõpparuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest arvates, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 11.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja edastab selle RA-le teadmiseks. 11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul ja edastab selle RA-le teadmiseks. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 11.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 11.8. 11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist 14  võimaldavas vormis. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, eelarvet, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 12.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 12.4. RA vaatab punktis 12.2. nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning algatab TAT-i muutmise pärast punktis 12.6. nimetatud RÜ, korraldusasutuse (edaspidi KA) ja Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) arvamuse saamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 12.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 12.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse alusel koostatud TAT-i muutmise eelnõu RÜ-le, KA- le ja RM-le arvamuse saamiseks. RÜ-l, KA-l ja RM-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 12.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis 12.6. nimetatud arvamuse saamist KA-lt ja RM-lt. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38). 12.8. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele. 12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatud tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53). 13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS-i §-des 45 ja 46. 13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS-i § 8 lõike 2 punkti 6 ning KA STS-i § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS-i §-dele 45–47. 13.3. Elluviija kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS-i §-dele 48 ja 49. 14. Vaidluste lahendamine 14.1. Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 15. Riigiabi 15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) 16. Rakendussätted 15 16.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2015. aastal. (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/38) (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur siseminister Lisad: Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53) Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve vorm kulukohtade kaupa (tunnistatud kehtetuks siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53) Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1- 3/53) Lisa 4. Toetatavate tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53) Lisa 5. Seletuskiri Lisa 6. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa 2015. aastal 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-0790 - Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1- 3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74660241-33d0-4682-956f-10e0c8f6dd22 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74660241-33d0-4682-956f-10e0c8f6dd22?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main