Kiri

08.06.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi RA) juht rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020 prioriteetse suuna „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ meetme tegevuse „Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimustes. Toetusskeemis tehakse üks muudatus, millega suurendatakse meetme tegevuse eelarvet ja sellega seotud mõõdiku sihttaset vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 29. aprillil 2021. aastal kinnitatud korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“. Täiendavad vahendid võimaldavad jätkata meetme seniste ja uute tegevustega kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg ([email protected], 625 6392). Eelnõu koostamisel osales SA KredEx „Startup Estonia“ juht Eve Peeterson ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], 625 6351). 2. TOETUSSKEEMI VAJALIKKUS Meetme eesmärki ning meetme tegevust arvestades sõltub toetusskeemi vajalikkus asjaoludest, mida iduettevõtluse hoogustamiseks on võimalik ja vajalik teha, et TA oleks Eestis suunatud riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele. Tuginedes iduettevõtluse ökosüsteemide hindamisel tunnustatud metodoloogiatele, näiteks Startup Heatmap ning Startup Genome, jagunevad iduettevõtluse hoogustamisel olulised komponendid (s.o. märkimisväärse tähtsusega hinnanguliselt vähemalt 50% sihtrühma jaoks) järgnevalt: 1. inimkapitali kättesaadavus; 2. ökosüsteemi üldine areng; 3. kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr. Startup Heatmap (2020) järgi on inimkapitali kättesaadavus, ja ökosüsteemi üldine areng ja ühendused teiste riikide ökosüsteemidega iduettevõtjate jaoks asukoha valikul põhilised valikukriteeriumid. Arenguks vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus areneb aeglaselt ning vajadused on ajas muutuvad. Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt nii vajalikku oskustööjõudu turule tuua, ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada. Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust (Startup Heatmap 2020), kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtjatele arengukeskkonna valikul on üldine areng aga inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi1 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele. Kapitali kättesaadavus sõltub sellest, kuivõrd on kohalikud ja rahvusvahelised investorid valmis kohalikku ökosüsteemi investeerima. Kapitali kaasanud ettevõtted on potentsiaalselt edukamad ettevõtte edasisel arendamisel kui kapitali mitte kaasanud ettevõtted. Startup Estonia tellimusel läbi viidud uuringute (Teaduse kommertsialiseerimine Eestis ja Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring 2019) andmetel on Eestis kapitali kättesaadavus tarkvarapõhistele iduettevõtjatele väga hea, mida toetab ka tugev ökosüsteem, samas on puudulik rahastuse ja tugiteenuste (sh prototüüpide arendamist toetavate äriarendusprogrammide) pakkumine teadus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele kõikides kasvufaasides ning väljakujunenud ökosüsteem ei toeta olulisel määral teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete teket ja kasvu. Samuti on kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr (elukallidus, maksukeskkond, teenuste hind jne) ettevõtte asukoha valikul tähtsad kriteeriumid ning olulised kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate iduettevõtjate arenguks. 1 Vt https://www.oecd.org/sti/ind/Policy-Note-No-Country-For-Young-Firms.pdf (kättesaadav seisuga 21.12.2020). 2 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevaid punkte: Punkt 1.1., mille üks alapunkt kustutati ja muudeti teiste numeratsioone; punkt 1.7., milles muudetakse tegevuste eelarveid; punkt 3., milles muudetakse ühe väljundnäitaja 2023. aasta sihttaset. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemate muudatuste põhjused. Punkt 1.1. „Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020“ Kustutati punkt 1.1.4. „Meetme eesmärk“, kuna selle kehtestamiseks puudub volitusnorm. Meetme eesmärgina oli kirjas järgnev, mis on ühtlasi edaspidi leitav 29. aprillil 2021. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud korralduses nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“: Oodatavaks tulemuseks on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ning paraneb kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. Punkt 1.7. „Tegevuste eelarve“ Toetusskeemi eelarvet suurendatakse vastavalt 29. aprillil 2021. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi arendamisel on ellu viidud palju olulisi tegevusi, kuid tegevuste jätkamiseks on vajalik suurendada toetatavate tegevuste eelarvet, et jätkata kuni järgmise EL struktuurivahendite eelarveperioodi vahendite laekumiseni (2023. aasta lõpp). Selleks, et jätkata ökosüsteemi arendamiseks vajalike tegevustega, suurendatakse käskkirja muudatusega programmi kogueelarvet ning alategevuste eelarveid, mis puudutavad inimkapitali kättesaadavuse parandamist ja ökosüsteemi arendamist (sh teadmusmahukas ökosüsteem). Samuti on tegevuste jätkamiseks vajalik suurendada nii horisontaalseid kaudseid kulusid, personalikulusid kui ka lähetuste eelarvet. Muudatused eelarve alapunktides on järgmised: Alapunktis 1 on tegevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ kulusid suurendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 1 113 747,6 eurot (koos käibemaksuga) varasema 986 747,6 euro asemel. Täiendavad vahendid on vajalikud selleks, et alustada Startup Viisa uue tehnilise arendusega ning kaardistada potentsiaalse uue toote ehk Scale-up Viisa2 tehnilised vajadused 2 Scale-up – innovatiivne skaleeritava ärimudeliga toodet või teenust pakkuv Eestis registreeritud ettevõte, mis on kaasanud vähemalt 1 mln eurot kapitali, kasvatanud viimase 3. a jooksul käivet vähemalt 20% aastas ning milles on vähemalt 10 töötajat. Scale-up Viisa on kavandatav viisaprogramm, mis võimaldab välismaistel talentidel tulla ettevõtetesse tööle, kes täidavad eelnevalt nimetatud kriteeriumid. 3 ja teha eeltööd selle lansseerimiseks. Samuti töötatakse välja kohanemispaketid Eestisse saabuvatele välisasutajatele. Alapunktis 2 on „Ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ tegevuse kulusid suurendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 3 280 632,99 eurot (koos käibemaksuga) varasema 2 377 697,99 euro asemel. Täiendavad vahendid on vajalikud selleks, et korraldada 2022. aastal suurem riigihange (kogumahus u 200 000 eurot) iduettevõtluse (sh teadmusmahuka) ökosüsteemi arendamiseks ja erinevate kitsaskohtade lahendamiseks. Samuti viiakse läbi uuringud idusektori majanduskeskkonna kaardistamiseks, teadmuskahuka ökosüsteemi kitsaskohtade tuvastamiseks ja arendatakse edasi startup-andmebaasi tehnilist võimekust. Korraldatakse seminare ja võrgustumisüritusi ning kaasrahastatakse partnerorganisatsioonide korraldatavaid idusektori jaoks olulisi konverentse, koolitusi, häkatone, arenguprogramme ja muid algatusi lähtuvalt programmi prioriteetidest. Info kättesaadavuse parandamiseks luuakse uus Startup Estonia veebileht ning tehakse aktiivset kommunikatsiooni ja turundust Eesti idusektori kohta nii sise- kui ka välismaiste sihtrühmade tähelepanu saamiseks. Alapunktis 5 on „Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra alusel)“ suurendatakse elluviija 1 eelarvet, milleks on 277 364,48 eurot (koos käibemaksuga) varasema 218 399,48 euro asemel. Alapunktis 6 „Otsene personalikulu“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on edaspidi 1 849 096,53 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1 455 996,53 euro asemel. Personali pole plaanis suurendada, kuid varasemalt puudus eelarve nii 2022. kui ka 2023. aasta tarbeks. Alapunktis 7 „Lähetused“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on 73 000 eurot (koos käibemaksuga) varasema 55 000 euro asemel. Eelarvet suurendatakse, et esindada Eestit Dubai Expol ja teha välislähetusi Startup Viisa sihtriikidesse. Samuti muutub eelnevate muudatuste elluviija 1 kogueelarve, milleks on edaspidi 8 093 841,6 eurot (koos käibemaksuga) varasema 6 593 841,6 euro asemel. Käskkirja kogueelarvet kõikide tegevuste raames (elluviija 1 ja 2) suurendatakse omakorda 8 500 000 eurolt 10 000 000 euro peale (koos käibemaksuga). Punktis 3. „Väljundinäitajad“ on muudetud suuremaks alategevuse „ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ mõõdiku „abi saavate ettevõtjate arv (kokku)“ 2023. aasta sihttaset, milleks on edaspidi „10 000“. Muudatus on vajalik, et tekitada kooskõla Vabariigi Valitsuse poolt 29.04.2021. a kinnitatud korralduse nr 165 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ ja seal väljatoodud sihttasemega. 4. TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE 4 Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Otsene mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. Iduettevõtlik mõtteviisi levitamisega võimaldatakse elukestvat eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule, hoolimata tema asukohast, samuti nähakse idusektori tugevalt toetavat mõju regionaalpoliitikale. Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama IKT kasvuala arendamisse. Panustatakse ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise ning nende rakendamise teistes majandusvaldkondades. Seejuures võivad loodavad IKT lahendused omada mõju kõikidele horisontaalsetele teemadele. Näiteks IKT kasutamine tööstuses (automaatika ja robotiseerimine), küberturvalisus, tarkvara arendamine jne. Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on ressursside efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama nimetatud kasvuala arendamisse. Ennekõike läbi uute ressursisäästlike toodete või teenuste loomise või olemasolevate toodete/teenuste täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne. Võrdsete võimaluste tagamine Otsene mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist ja seda mitmekesisel viisil, sõltumata inimeste soost, vanusest, kultuurilisest või geograafilisest taustast. Tegevuse elluviimisel arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega 5  inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavate tegevustega, et vältida võimalikke kattuvusi, kuid tagades integreerituse ja koordineerituse tegevuste elluviimisel. 5. EELNÕUVASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 6. KÄSKKIRJA MÕJUD Käskkirjal on mõju elluviija 1 (SA KredEx) töökorraldusele. Mõju tuleneb toetusskeemi eelarve suurendamisest, et võimaldada jätkata seniste tegevuste rakendamist kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Võimalike uute fookuste seadmisel järgitakse uut Startup Estonia strateegiat (perioodil 2021–2027), mille puhul on üldine tegevuste iseloom sarnane eelnevalt rakendatud tegevustega. Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele ehkteenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad, õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks. 7. KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. 6 8. KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Käskkirja uue lisa kehtestamisega on suurendatud meetme tegevuse eelarvet ja toodud välja täiendavate vahendite abil rakendatavad tegevused. Näiteks iduettevõtluse ökosüsteemi väljakutsete edasine lahendamine ja fookuse suunamine ka teadusmahukate iduettevõtete toetamisega seotud tegevustele. Tegevuste põhimõtete poolest jätkatakse sarnaste tegevustega nagu varasemalt. Vajalikke kulutuste ja rakendamise eeldatavate tulude poolest suureneb kulutuste maht, kuna kõnesoleva käskkirja kogueelarvet on suurendatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest rakendatavate eri meetme tegevuste eelarveliste vahendite ümbertõstete arvelt 10 miljoni euro peale, mis on Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusega nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“3 ka kinnitatud. 9. KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub alates selle allkirjastamisest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt. 10. TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE Käskkirja eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumil ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Varasemalt on ellu viidud ka turuolukorra kaardistus, huvirühmade kaasamine leidis aset 2019 II poolel, mil viidi läbi uuringud „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ ja „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“. Samuti on avalik konsultatsioon ja huvirühmade kaasamine toimunud 2019. a jooksul Startup Estonia strateegia (perioodil 2021–2027) kokkupanemisel ja kirjutamisel. 3 "Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine." Kättesaadav: https://www.rtk.ee/meetmete-nimekiri 7  Rahandusministeerium 10.06.2021 nr 24.2-11/2021/3693-1 Käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise eelnõu Austatud minister Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust eelnõule kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) käskkirja eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Henrik Kutberg 625 6426 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 08.06.2021 KÄSKKIRI DateSet nr DocNumber Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ (viimati muudetud 22.01.2021 a.) lisa järgmises sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkiri nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ Lisa (muudetud sõnastuses) 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1 Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade1 arendamiseks. 1.1.4. Meetme tegevus Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtjate asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades. 1.1.5. Meetme tegevuse tulemus Meetme tegevuse tulemusena soodustatakse Eesti ettevõtjaid tegelema aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. 1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. 1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 1 Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. 2 1.3.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla; 1.3.2. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 1.3.3. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 1.3.4. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtjate ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtjate tekkeks ja kasvuks Eestis. 1.4. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 1.5. Toetusskeemi elluviijad Toetusskeemi elluviija 1 on Sihtasutus KredEx ja elluviija 2 AS SmartCap (ühiselt ka elluviija või elluviijad). 1.6. Terminid Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1.6.1. iduettevõtja – Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine; 1.6.2. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtjale eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtjaks; 1.6.3. ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osapooli hõlmav arengukeskkond, mille koostoimes suurendatakse iduettevõtjate ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse kogutoodangusse; 1.6.4. ärikiirendi – investeerimisettevõte, mis lisaks kapitalile pakub iduettevõtjale arenguprogramme, et aidata iduettevõtjal edu saavutada; 1.6.5. võistlev dialoog – hankemenetluste liik riigihangete seaduse § 63 tähenduses; 1.6.6. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab iduettevõtja või potentsiaalse iduettevõtja tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega. 1.7. Tegevuste eelarve (koos käibemaksuga) 3 TOETATAVAD TEGEVUSED 2 ja Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kindlaksmääratud kulukohad 1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Elluviija 1 kulud KOKKU 1 113 747,6 2. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh Elluviija 1 kulud teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine KOKKU 3 280 632,99 3. Ärikiirendi Elluviija 1 kulud KOKKU 1 500 000 4. Teaduskiirendi Elluviija 2 kulud KOKKU 1 680 000 5. Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud alusel) 277 364,48 15 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 6. Otsene personalikulu 1 849 096,53 100 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 7. Lähetused 73 000 0 8. Sisseostetud projektijuhtimine Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 0 111 158,4 KOKKU 2 199 461,01 226 158,4 Elluviija 1 eelarve KOKKU 8 093 841,6 Elluviija 2 eelarve KOKKU 1 906 158,40 KOKKU EELARVE 10 000 000 1.7.1. Toetatavaid tegevusi rahastatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 1.7.2. Käskkirja muutmata võib tegevuste vahel summasid muuta kuni 20 protsendi (kaasa arvatud) ulatuses toetusskeemi kogueelarvest. Seejuures on elluviijal 1 õigus summasid muuta üksnes elluviija 1 tegevuste ja eelarve ulatuses ning elluviijal 2 üksnes elluviija 2 tegevuste ja eelarve ulatuses. 1.7.3. Eelarve muutmiseks elluviijate vahel või suuremas määras kui 20 protsenti toetusskeemi eelarvest tuleb algatada käskkirja muudatus, teavitades täpsetest muudatuste vajadustest e-kirja 2 Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapeatükis 2.1. 4 teel alates muutmise vajaduse tuvastamisest üheaegselt nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust. Toetusskeemi eelarvet võib muuta mitte tihedamini kui iga kuue kuu tagant. 1.7.4. Toetusskeemi tegevusi viiakse ellu järgneva ajakava alusel. Tegevuse nr Tegevuse sisu Teostaja Periood 1.1 Inimkapitali kättesaadavus Elluviija 1 14.07.2015– 31.10.2023 1.2. Iduettevõtluse Elluviija 1 14.07.2015– ökosüsteemi arendamine, 31.10.2023 sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine 1. 3. Ärikiirendi Elluviija 1 14.07.2015– 31.10.2023 1.4. Teaduskiirendi Elluviija 2 01.01.2021– 31.10.2023 1.8. Toetusskeemi sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupiks on: 1.8.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed või potentsiaalsed iduettevõtjad; 1.8.2. iduettevõtjad, kes vajavad oma ärikontseptsiooni süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks; 1.8.3. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varases arengufaasis iduettevõtjatele teenuseid. 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS, ÜLESANDED JA EESMÄRGID TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS 2.1. Toetatavad tegevused Iduettevõtluse arendamisel on eesmärk tagada punktis 1.3 kirjeldatud tulemused peatükis 3 kirjeldatud väljundinäitajate kaudu. Iga tegevus on avatud kõigi toetusskeemi sihtrühmadele. Tegevused peavad toetama nii allkirjeldatud ülesannete lahendamist kui ka valmistumist toetusskeemi lõpetamiseks abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenemisel või vahendite ära kasutamisel. 2.1.1. Toetusskeemi elluviimiseks täidab elluviija 1 järgmisi ülesandeid: 2.1.1.1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Toetatavad tegevused: 2.1.1.1.1. seirata ja parandada iduettevõtluseks vajaliku tööjõu kättesaadavust Eestis; 2.1.1.1.2. koostöös turuosalistega töötada välja süsteemne lähenemine ja rakendada seda Eesti haridus- ja teadussüsteemis osalevate inimeste kaasamisele 5  iduettevõtluse ökosüsteemi; 2.1.1.1.3. hõlbustada iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. 2.1.1.2 Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine Toetatavad tegevused: 2.1.1.2.1. tervikliku väärtuspakkumise kujundamine varase faasi ja kasvufaasi iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks, nende arengu tagamiseks Eestis ja selle rakendamine; 2.1.1.2.2. kohaliku kogukonna arendamine ja kogukonna tegevuste võimendamine; 2.1.1.2.3. arengusuundade ühine eesmärgistamine ja koostöö tulemuste saavutamisel; 2.1.1.2.4. regulaarsete kogukonna kohtumiste korraldamine, turuosalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ja korraldamine; 2.1.1.2.5. ökosüsteemi arendamise jaoks vajalikud kommunikatsiooni- ja teadlikkuse tegevused; 2.1.1.2.6. kogukonna vajaduste analüüsimise baasil ökosüsteemi arengut toetavate riiklike tegevuste soovitamine; 2.1.1.2.7. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlushariduse ja TA võrgustikesse; 2.1.1.2.8. kõigi ülesannete täitmiseks Eesti iduettevõtluse keskkonna rahvusvaheline turundamine; 2.1.1.2.9. võimaluste kaardistamine teaduse ja tehnoloogia kommertsialiseerimise eri etappide mõjutamiseks; 2.1.1.2.10. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine; 2.1.1.2.11. innovatsiooni märkamine ja arendamine valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. 2.1.2. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 1 ärikiirendi rakendamisega ja elluviija 2 ärikiirendi tellimise korraldamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad: 2.1.2.1. Elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka pakkujaga. Ärikiirendi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise.3 2.1.2.2. Elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja elluviimise jälgimise osas omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt on elluviija 2 tegevuseks ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning elluviija 1 toetab elluviijat 2 nimetatud tegevustes. 2.1.3. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 2 teaduskiirendi rakendamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad: 2.1.3.1. Teaduskiirendi tellimine ja jälgimine kasvualades ja hankelepingu sõlmimine teaduskiirendi eduka pakkujaga. Teaduskiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks, samuti vajalikku äriarenduse nõustamist tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal ning arendatakse süstemaatiliselt teadmuspõhist ettevõtluse 3 Toetusskeemi väliselt on ärikiirendis osaleval iduettevõtjal võimalik lisaks koolitustele, nõustamisele ja mentorlusele kaasata omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringu näol äriidee arendamiseks. 6  ökosüsteemi. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused meetme tegevuse tulemuste saavutamiseks koos eelarve ja ajaraamiga sätestab elluviija 1 ja elluviija 2 iga- aastases tegevuskavas, mille kooskõlastamine leiab aset vastavalt käesoleva käskkirja punktile 4.4. 2.3. Punktis 2.1. nimetatud ülesandeid võib täita väljaspool Eestit, tingimusel, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013), artikli 70 punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud. 7 3. VÄLJUNDINÄITAJAD Meetme tegevuse väljundinäitajad vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 punktile 3 ning toetusskeemi indikaatorid, mis on detailsemalt kirjeldatud tegevuskavas: Tegevus Eesmärk Mõõdik Indikaatori tüüp Algtase Sihttase Sihttase Elluviija 2019 2023 Inimkapitali Kasvab välistöötajate ja - Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 2000 Elluviija 1 kättesaadavuse ettevõtjate arv Eesti kolmandatest riikidest ümber asumas ja indikaator parandamine iduettevõtjate kogukonnas. saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata. Kolmandatest riikidest Eestisse tööle Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 1900 asumiseks loa saanud töötajate arv. indikaator Iduettevõtluse Kasvab potentsiaalsete Toetatud ettevõtjad (kokku), kes on Meede panustab rakenduskava 0 0 3 ökosüsteemi iduettevõtjate ja iduettevõtjate tutvustanud turu jaoks uut toodet või väljundiindikaatoritesse arendamine, sh arv ja edukus; teenust proportsionaalselt teadmusmahuka Toetatud ettevõtjad on ökosüsteemi tutvustanud turu jaoks uusi Abi saavate ettevõtjate arv (kokku)* 0 5000 10 000 arendamine tooteid või teenuseid. Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 120 ökosüsteemis indikaator Ärikiirendi Suurenenud on iduettevõtjate Ärikiirendis osalenud ettevõtjad kolme Toetusskeemi tegevuse 0 2** 5 arv, mis suudavad äri aasta jooksul pärast abi saamist tulemusindikaator kasvatada, kaasates seejuures kaasanud rahvusvahelist kapitali rohkem vajadusel ka kapitali. kui 1 miljon eurot. Teaduskiirendi Suurenenud on teaduspõhiste Toetusskeemi tegevuse 0 0 20 Elluviija 2 Teaduskiirendi kaudu on ärilise iduettevõtjate arv, mis jõuavad väljundiindikaator kontseptsiooni tõestamiseks saanud ärikontseptsiooni teenuseid 20 iduettevõtjat. tõestamiseni. *Tegemist on rakenduskava tulemusraamistiku indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuses abi saanud ettevõtteid ärikiirendi ja teaduskiirendi teenuse kui ka iduettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise tegevustes osalemisel. Ärikiirendi ja teaduskiirendi tegevuses osalenud ettevõtete puhul loetakse ettevõtteid kasusaajaks ühe korra. 2.1.1.1. ja 2.1.1.2. tegevustes võivad ettevõtted olla abi saanud ka korduvalt. 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Vähese tähtsusega abi 4.1.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) sihtgrupi ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), mõistes, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.1.2. VTA ettevõtja kohta ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe vahetult eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele toetuse andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes. 4.1.3. Toetusskeemist antava toetusega ei anta abi, mida oleks võimalik käsitleda VTA-na põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54). 4.1.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 4.1.5. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.1.6. Toetusskeemist ei anta toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud tingimustel välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele, välistatud tegevustele ja ettevõtjatele. 4.1.7. Toetusskeemi ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 4.1.8. Toetusskeemist ei anta toetust, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 9 4.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 4.2.1. Rakendusüksuse õigused: 4.2.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.2.1.2 teostab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 4.2.2. Rakendusüksuse kohustused: 4.2.2.1. kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija raamatupidamist ning toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid; 4.2.2.2. kinnitab elluviijaga eelnevalt läbi räägitud aruandluse andmekoosseisu, mis sisaldab vähemalt punktis 4.8 kirjeldatud informatsiooni; 4.2.2.3. kinnitab toetusskeemi vahearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsust; 4.2.2.4. menetleb maksetaotlusi, sh teostab kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4.2.2.5. annab elluviijale toetusskeemi puudutavates küsimustes selgitusi; 4.2.2.6. kontrollib toetuse andmise õiguspärast ja selle otstarbekat kasutamist, sh teeb ettekirjutusi ning jälgib nende täitmist; 4.2.2.7. teavitab rakendusasutust rikkumistest; 4.2.2.8. täidab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud rakendusüksuse kohustusi. 4.3. Elluviijate õigused ja kohustused 4.3.1. Elluviijate õigused ja kohustused: 4.3.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.3.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte; 4.3.1.3. maksab võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse puhul pakkujatele osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks vastavalt elluviija väljatöötatud ja dialoogi alustamise ettepanekus avaldatud tingimustele. 4.3.2. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijatel järgmised kohustused: 4.3.2.1. koostab eesmärke, tulemusi ja näitajaid arvesse võttes järgneva(te) aasta(te) tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet ja näitajaid iga tegevuse kohta; 4.3.2.2. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist; 4.3.2.3. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust 10 tööpäeva jooksul rakendusasutusele; 4.3.2.4. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni; 4.3.2.5. kontrollib VTA määruse mõistes abi saajate VTA seisu, enne toetuse andmist teavitab abi saajat kui antav abi on VTA; 10  4.3.2.6. kontrollib enne VTA andmist, et ettevõtja suhtes ei ole Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust ega toetus ei ole tähtajaks tagasi maksmata; 4.3.2.7. säilitab abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimasest abi andmise päevast; 4.3.2.8. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat. 4.4. Toetusskeemi tegevuskava kinnitamine ja muutmine 4.4.1. Tegevuskava on toetusskeemi juhtimisinstrument, tagamaks tegevuste vastavust toetusskeemi eesmärkidele. 4.4.2. Tegevuskava esitab elluviija rakendusasutusele ja rakendusüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 30. novembril vahetult järgneva kalendriaasta kohta. Elluviija esitatud tegevuskava kooskõlastavad rakendusüksus ja rakendusasutus kirjalikult. Rakendusüksus ja rakendusasutus kooskõlastavad tegevuskava 10 tööpäeva jooksul, mida võib e-kirja teel pikendada 10 tööpäeva võrra. Tegevuskava loetakse 20 tööpäeva jooksul esitamisest sobivaks, kui rakendusasutus või rakendusüksus ei ole selle aja jooksul esitanud elluviijale tegevuskava kohta märkusi. 4.4.3. Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab tegevuskavas puudusi, esitatakse need koos põhjendustega elluviijatele, kes esitab 10 tööpäeva jooksul alates info saamisest täiendatud või muudetud tegevuskava, mille rakendusüksus ja -asutus kinnitavad 10 tööpäeva jooksul. Kui tegevuskava ei vasta jätkuvalt toetusskeemi nõuetele, on rakendusüksusel ja -asutusel õigus kinnitada tegevuskava osaliselt. 4.4.4. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus, rakendusüksus või elluviijad. 4.5. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood 4.5.1. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood algab 17. juunil 2015. aastal ning lõpeb 31. oktoobril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 4.5.2. Kulude tekkimise aega arvestatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigete 3, 4 ja 5 alusel. 4.6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.6.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 4.6.2. Juhul, kui elluviija teenib elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 sätestatut. 11 4.6.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning elluviimiseks vajalikud elluviija kulud: 4.6.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.6.3.2. lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud piirmääradele; 4.6.3.3. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b ja ühendmääruse § 9 lõigetele 3 ja 4; 4.6.3.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsiks, sh ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ning teostamisega seotud kulud, samuti ka tulemuste avalikustamine. 4.6.3.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide ning potentsiaalsete koostööpartnerite arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine, uute kontseptsioonide tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud. 4.6.3.6. koolituste, pikaajaliste koolitusprogrammide, seminaride, töötubade, (välis)praktika, avalike esinemiste ja konverentside, veebi kaudu ja muude läbiviidavate ürituste korraldamise kulud, kaasa arvatud ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, näiteks esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, nõustajatele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, toitlustusele ja muule ürituse eesmärkide saavutamiseks vajalikule, neil üritustel osalemine ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulu; 4.6.3.7. teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulud, ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine, tulemuste levitamine; 4.6.3.8. reklaami- ja meediakulud, publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide kulud, lisaks ka eelnevate kulude koostamine, tootmine ja levitamine, vajadusel selleks veebilehtede loomine ja arendamine; 4.6.3.9. õppereiside ja kontaktreiside kulud, nende ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.6.3.10. erinevate koostöövormide kulud, mille puhul peetakse silmas koostöövormide algatamist, nendes osalemist ja tegevustega seotud tulemuste levitamist; 4.6.3.11. teavituskeskkondade loomise, arendamise ja haldamise kulud; 4.6.3.12. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega; 4.6.3.13. valdkondliku arendustegevusega ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 4.6.3.14. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.6.3.15. võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluses hankes osalejatele makstavad osalemistasud. 12 4.6.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.6.4.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4.6.4.2. liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; 4.6.4.3. kinnisasja soetamise kulud; 4.6.4.4. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.7.1. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13−15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.7.1.1. Toetust võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 5 ja ühendmääruse § 18 lõikele 4 maksta mitteriigiabi ettemaksena (edaspidi ettemakse). Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 4.7.2. Elluviijad esitavad rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse käesolevas käskkirjas enda toetatavate tegevustega seoses. 4.7.3. Toetust makstakse elluviijatele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviijad esitavad maksetaotlusi rakendusüksusele sagedusega kord kvartalis. 4.7.5. Ettemakse saamiseks esitab elluviija rakendusüksusele koos maksetaotlusega ettemakse summa, mis põhineb käesoleva käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega. 4.7.6. Elluviijad esitavad ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega ettemakse kasutamise kohta abikõlblike kulude lõikes ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 4.7.7. Kui elluviijad ei täida käesoleva käskkirja punktis 4.7.6. sätestatud aruande esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja elluviija on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 4.7.8. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist nõuetekohaselt tõendanud, loetakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks elluviijale tehtud ettemakse arvelt. 4.7.9. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele või tööprotseduuridele. 4.7.10. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lõppmakse suurus ei ole määratud. 4.7.11. Toetuse maksmise eeldusteks on: 4.7.11.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 4.7.11.2. eelnimetatud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende 13  koopiate esitamine rakendusüksusele; 4.7.11.3. elluviijate poolt rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 4.7.12. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 4.7.13. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust mitte kauem kui 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduses esitamisest. 4.8. Aruannete esitamine 4.8.1. Elluviijad esitavad rakendusüksusele ühel vormil vahearuande ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist teavet: 4.8.1.1. ülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise edukusele (tegevus, ülesanne, sihtgrupp, tegevuste elluviimise aeg); 4.8.1.2. hinnang kavandatud eelarve täitmisele; 4.8.1.3. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks võetud sammud ning ettepanekud järgmiseks aastaks; 4.8.1.4. ülevaade ja hinnang toetusskeemi näitajate saavutamisele (siht- ja saavutustasemed); 4.8.1.5. tegevusi kokkuvõtvat lühiülevaadet tegevuste elluviimise algusest kuni vahe- või lõpparuande esitamiseni. 4.8.2. Elluviijate koostatud lõpparuanne peab lisaks punktis 4.8.1 nimetatule sisaldama hinnangut toetusskeemi kogumõjule. 4.9. Toetuse tagasinõudmine 4.9.1. Rakendusüksus teeb struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse konkreetse tegevuse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. 4.9.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. 4.9.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab käesoleva käskkirja punktis 1.6 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat muudatust käesolevas käskkirjas ei ole veel tehtud. 4.10. Toetusskeemi muutmine 4.10.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetusskeemi elluviija, rakendusüksuse või enda algatusel. 4.10.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käesoleva käskkirja muudatus, kui käesolevas käskkirjas ei ole sätestatud teisiti. 14 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/21-0787 - Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a18ec459-302b-4033-af07-4e0b87fdad30 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a18ec459-302b-4033-af07-4e0b87fdad30?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main