Kiri

Vabariigi Valitsus .06.2021 nr 1-1/14-411/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 8. juunil algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri noorsootöö seaduse muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Alates 2017.aasta septembrist toetab riik noorsootööseaduse alusel omavalitsusi täiendavate vahenditega, et suuremal hulgal noortel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Täiendav toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele huvihariduse ja huvitegevuse korraldamiseks ning laekub toetusfondi kaudu kohalikule omavalitsusele. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks komponendid nagu: noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsutel paremini kaasata noori ning laiendada huvihariduse ja –tegevuse võimalusi. Aastatel 2017-2019 ellu viidud tegevuste kohta maakondade ja omavalitsuste lõikes leiab täpsemat infot aadressil https://noortehuviheaks.entk.ee/. Eelnõu väljatöötamise ajendiks on valitsuse otsus kärpida riigi eelarvestrateegia aastateks 2022- 20251 kohaselt laste huvitegevuse toetust poole võrra, st 7,2 miljoni euro võrra aastas. Varasematel aastatel on riik toetanud huvihariduse kättesaadavust 15 mln euroga aastas, millest 14,4 miljonit eurot läheb otse omavalitsustele. Näiteks ka 2021.aastal eraldati riigieelarvest KOV-dele noorte huvitegevuse toetuseks 14,3 mln eurot2. Samas on riigi eelarvestrateegias aastateks 2022-2025 toodud välja, et „huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades. Tänuväärset tööd on tehtud tõrjutusriskis noortega – mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on pikemas vaates vähenenud3.“ Valitsuse sellise kärpeplaani tulemusel halveneks kahjuks paljude laste võimalus käia huviringis ja trennis, suureneks sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus ning halveneks veelgi õpilaste vaimne tervis, millele koroonakriis on halvasti mõjunud. Oluline on välja tuua, et enne riikliku lisatoetuse väljatöötamist osales huvitegevuses 48% noortest ning pärast kahe aasta möödumist tõusis osalusmäär juba 63%-ni. See tähendab sisuliselt seda, et rohkem kui 30 000 last saavad käia huviringis või trennis. Valitsuse kärpeplaan hävitaks toetusmeetme ja oleks valus löök laste, kultuuri ja spordi pihta. Eelnõu eesmärgiks on seista vastu laste tuleviku kärpimisele ning sätestab nõude, mille kohaselt huvitegevuse toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, 1 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia 2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine 33 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti aitab eelnõus tehtud muudatus vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse noorsootöö seaduse regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt eraldatakse toetust valdadele ja linnadele vaid juhul, kui selleks on sihtotstarbelised rahalised vahendid konkreetse aasta riigieelarves ette nähtud ehk rahalisi vahendeid eraldatakse võimaluse korral. Selline sõnastus annab võimaluse olukorraks, kus riigieelarves lisavahendeid ette ei nähta või toetust kärbitakse oluliselt väiksemaks. Käesoleva sätte muudatus tagab, et toetust eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest See muudatus aitab ära hoida olukorra, kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud muudatus tagab, et sihtotstarbelist toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeline toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. See muudatus aitab ära hoida olukorra, kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu muudatused avaldavad mõju kohalikes omavalitsustes elavatele 7-19-aastastele noortele ja nende peredele. Eelnõu aitab vähendada sotsiaalmajanduslikku ja regionaalset ebavõrdsust ning olukorda, kus majanduslikel või regionaalsetel (st tõmbekeskustest kaugemal elavad lapsed) põhjustel jäävad huviharidusest ja huvitegevusest kõrvale järjest rohkem noori. Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, vähendades sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist. Eelnõu toetab ka kohalike omavalitsusi nende põhiülesannete, korraldada vallas või linnas noorsootööd (sh huviharidust ja huvitegevust), täitmisel ning parandab huvihariduse ja huvitegevuse teenuse osutamise võimet. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvelised kulud 15 mln eurot aastat. Tegemist ei ole ootamatu kuluga, kuna alates 2017.aastast on riik omavalitsusi täiendavate vahenditega huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavuse suurendamiseks toetanud. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.06.2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees  EELNÕU Noorsootöö seaduse muutmise seadus § 1. Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 151 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).“; 2) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest.“; 3) paragrahvi 153 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele sihtotstarbeline toetus huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks.“; 4) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riigieelarvest eraldatud huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.06.2021.a. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2  Seletuskiri n oorsootöö seaduse muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Alates 2017.aasta septembrist toetab riik noorsootööseaduse alusel omavalitsusi täiendavate vahenditega, et suuremal hulgal noortel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Täiendav toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele huvihariduse ja huvitegevuse korraldamiseks ning laekub toetusfondi kaudu kohalikule omavalitsusele. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks komponendid nagu: noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsutel paremini kaasata noori ning laiendada huvihariduse ja –tegevuse võimalusi . Aastatel 2017-2019 ellu viidud tegevuste kohta maakondade ja omavalitsuste lõikes lei ab täpsemat infot aadressil https://noortehuviheaks.entk.ee/ . Eelnõu väljatöötamise ajendiks on valitsus e otsus kärpida riigi eelarvestrateegia aastateks 20 22 -202 5 kohaselt laste huvitegevuse toetust poole võrra , st 7,2 miljoni euro võrra aastas . Varasematel aastatel on riik toetanud huvihariduse kättesaadavust 15 mln euroga aastas, millest 14,4 miljonit eurot lä heb otse omavalitsustele . Näiteks ka 2021.aastal eraldati riigieelarvest KOV-dele noorte huvitegevuse toetuseks 14,3 mln eurot . Samas on riigi eelarvestrateegias aastateks 2022-2025 toodud välja, et „ huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades. Tänuväärset tööd on tehtud tõrjutusriskis noortega – mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on pikemas vaates vähenenud . “ Valitsuse sellise kärpeplaani tulemusel halvene ks kahjuks paljude laste võimalus käia huviringis ja trennis , suurene ks sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus ning halvene ks veelgi õpilaste vaimne tervis, millele koroonakriis on halvasti mõjunud . Oluline on välja tuua, et enne r iikliku lisatoetuse väljatöötamist osales huvitegevuses 48% noortest ning pärast kahe aasta möödumist tõusis osalusmäär juba 63% - ni . See tähendab sisuliselt seda , et rohkem kui 30 000 last saavad käia huviringis või trennis. Valitsuse kärpeplaan hävitaks toetusmeetme ja oleks valus löök laste, kultuuri ja spordi pihta. Eelnõu eesmärgiks on seista vastu laste tuleviku kärpimisele ning sätestab nõude, mille kohaselt huvitegevuse toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suuruse st . Samuti aitab eelnõus tehtud muudatus vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse noorsootöö seaduse regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 1 kohas elt riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt eraldatakse toetust valdadele ja linnadele vaid juhul, kui selleks on sihtotstarbelised rahalised vahendid konkreetse aasta riigieelarves ette nähtud ehk rahalisi vahendeid eraldatakse võimaluse korral. Selline sõnastus annab võimaluse olukorraks, kus riigieelarves lisavahendeid ette ei nähta või toetust kärbitakse oluliselt väik s emaks. Käesoleva sätte muudatus tagab, et toetust eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest See muudatus aitab ära hoida olukorra, kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud muudatus tagab, et sihtotstarbelist toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeline toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest . See muudatus aitab ära hoida olukorra , kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu § -ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu muudatused avalda vad mõju kohalikes omavalitsustes elavatele 7-19-aastastele noortele ja nende peredele. Eelnõu aitab vähendada sotsiaalmajanduslikku ja regionaalset ebavõrdsust ning olukorda, kus majanduslikel või regionaalsetel (st tõmbekeskustest kaugemal elavad lapsed) põhjustel jäävad huviharidusest ja huvitegevusest kõrvale järjest rohkem noori. Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, vähendades sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist. Eelnõu toetab ka kohalike omavalitsusi nende põhiülesa nnete , korraldada vallas või linnas noorsootööd ( sh huviharidust ja huvitegevust), täitmisel ning parandab huvihariduse ja huvitegevuse teenuse osutamise võimet. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvelised kulud 15 mln eurot aastat. Tegemist ei ole ootamatu kuluga, kuna alates 2017.aastast on riik omavalitsusi täiendavate vahenditega huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavus e suurendamiseks toetanud. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b 2022. aasta 1. jaanuaril ________________________________________________________________________ Alga tab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 0 8 . 06 .202 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Noorsootöö seaduse muutmise seadus § 1. Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 15 1 lõige t 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).“ ; 2) paragrahvi 15 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suuruse st .“ ; 3) paragrahvi 15 3 lõige t 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele sihtotstarbeline toetus huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks .“ ; 4) paragrahvi 15 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Riigieelarvest eraldatud huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suuruse st .“. § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 1 Algat ab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 0 8 . 06 .20 2 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Vabariigi Valitsus .06.2021 nr 1-1/14-411/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 8. juunil algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  EELNÕU Noorsootöö seaduse muutmise seadus § 1. Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 15 1 lõige t 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).“ ; 2) paragrahvi 15 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suuruse st .“ ; 3) paragrahvi 15 3 lõige t 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele sihtotstarbeline toetus huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks .“ ; 4) paragrahvi 15 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Riigieelarvest eraldatud huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suuruse st .“. § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 1 Algat ab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 0 8 . 06 .20 2 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Noorsootöö seaduse muutmise seadus § 1. Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 151 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).“; 2) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest.“; 3) paragrahvi 153 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele sihtotstarbeline toetus huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks.“; 4) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riigieelarvest eraldatud huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.06.2021.a. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2  Seletuskiri n oorsootöö seaduse muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Alates 2017.aasta septembrist toetab riik noorsootööseaduse alusel omavalitsusi täiendavate vahenditega, et suuremal hulgal noortel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Täiendav toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele huvihariduse ja huvitegevuse korraldamiseks ning laekub toetusfondi kaudu kohalikule omavalitsusele. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks komponendid nagu: noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsutel paremini kaasata noori ning laiendada huvihariduse ja –tegevuse võimalusi . Aastatel 2017-2019 ellu viidud tegevuste kohta maakondade ja omavalitsuste lõikes lei ab täpsemat infot aadressil https://noortehuviheaks.entk.ee/ . Eelnõu väljatöötamise ajendiks on valitsus e otsus kärpida riigi eelarvestrateegia aastateks 20 22 -202 5 kohaselt laste huvitegevuse toetust poole võrra , st 7,2 miljoni euro võrra aastas . Varasematel aastatel on riik toetanud huvihariduse kättesaadavust 15 mln euroga aastas, millest 14,4 miljonit eurot lä heb otse omavalitsustele . Näiteks ka 2021.aastal eraldati riigieelarvest KOV-dele noorte huvitegevuse toetuseks 14,3 mln eurot . Samas on riigi eelarvestrateegias aastateks 2022-2025 toodud välja, et „ huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades. Tänuväärset tööd on tehtud tõrjutusriskis noortega – mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on pikemas vaates vähenenud . “ Valitsuse sellise kärpeplaani tulemusel halvene ks kahjuks paljude laste võimalus käia huviringis ja trennis , suurene ks sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus ning halvene ks veelgi õpilaste vaimne tervis, millele koroonakriis on halvasti mõjunud . Oluline on välja tuua, et enne r iikliku lisatoetuse väljatöötamist osales huvitegevuses 48% noortest ning pärast kahe aasta möödumist tõusis osalusmäär juba 63% - ni . See tähendab sisuliselt seda , et rohkem kui 30 000 last saavad käia huviringis või trennis. Valitsuse kärpeplaan hävitaks toetusmeetme ja oleks valus löök laste, kultuuri ja spordi pihta. Eelnõu eesmärgiks on seista vastu laste tuleviku kärpimisele ning sätestab nõude, mille kohaselt huvitegevuse toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suuruse st . Samuti aitab eelnõus tehtud muudatus vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse noorsootöö seaduse regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 1 kohas elt riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt eraldatakse toetust valdadele ja linnadele vaid juhul, kui selleks on sihtotstarbelised rahalised vahendid konkreetse aasta riigieelarves ette nähtud ehk rahalisi vahendeid eraldatakse võimaluse korral. Selline sõnastus annab võimaluse olukorraks, kus riigieelarves lisavahendeid ette ei nähta või toetust kärbitakse oluliselt väik s emaks. Käesoleva sätte muudatus tagab, et toetust eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest See muudatus aitab ära hoida olukorra, kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud muudatus tagab, et sihtotstarbelist toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeline toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest . See muudatus aitab ära hoida olukorra , kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu § -ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu muudatused avalda vad mõju kohalikes omavalitsustes elavatele 7-19-aastastele noortele ja nende peredele. Eelnõu aitab vähendada sotsiaalmajanduslikku ja regionaalset ebavõrdsust ning olukorda, kus majanduslikel või regionaalsetel (st tõmbekeskustest kaugemal elavad lapsed) põhjustel jäävad huviharidusest ja huvitegevusest kõrvale järjest rohkem noori. Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, vähendades sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist. Eelnõu toetab ka kohalike omavalitsusi nende põhiülesa nnete , korraldada vallas või linnas noorsootööd ( sh huviharidust ja huvitegevust), täitmisel ning parandab huvihariduse ja huvitegevuse teenuse osutamise võimet. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvelised kulud 15 mln eurot aastat. Tegemist ei ole ootamatu kuluga, kuna alates 2017.aastast on riik omavalitsusi täiendavate vahenditega huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavus e suurendamiseks toetanud. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b 2022. aasta 1. jaanuaril ________________________________________________________________________ Alga tab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 0 8 . 06 .202 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri noorsootöö seaduse muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Alates 2017.aasta septembrist toetab riik noorsootööseaduse alusel omavalitsusi täiendavate vahenditega, et suuremal hulgal noortel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Täiendav toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele huvihariduse ja huvitegevuse korraldamiseks ning laekub toetusfondi kaudu kohalikule omavalitsusele. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks komponendid nagu: noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsutel paremini kaasata noori ning laiendada huvihariduse ja –tegevuse võimalusi. Aastatel 2017-2019 ellu viidud tegevuste kohta maakondade ja omavalitsuste lõikes leiab täpsemat infot aadressil https://noortehuviheaks.entk.ee/. Eelnõu väljatöötamise ajendiks on valitsuse otsus kärpida riigi eelarvestrateegia aastateks 2022- 20251 kohaselt laste huvitegevuse toetust poole võrra, st 7,2 miljoni euro võrra aastas. Varasematel aastatel on riik toetanud huvihariduse kättesaadavust 15 mln euroga aastas, millest 14,4 miljonit eurot läheb otse omavalitsustele. Näiteks ka 2021.aastal eraldati riigieelarvest KOV-dele noorte huvitegevuse toetuseks 14,3 mln eurot2. Samas on riigi eelarvestrateegias aastateks 2022-2025 toodud välja, et „huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades. Tänuväärset tööd on tehtud tõrjutusriskis noortega – mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on pikemas vaates vähenenud3.“ Valitsuse sellise kärpeplaani tulemusel halveneks kahjuks paljude laste võimalus käia huviringis ja trennis, suureneks sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus ning halveneks veelgi õpilaste vaimne tervis, millele koroonakriis on halvasti mõjunud. Oluline on välja tuua, et enne riikliku lisatoetuse väljatöötamist osales huvitegevuses 48% noortest ning pärast kahe aasta möödumist tõusis osalusmäär juba 63%-ni. See tähendab sisuliselt seda, et rohkem kui 30 000 last saavad käia huviringis või trennis. Valitsuse kärpeplaan hävitaks toetusmeetme ja oleks valus löök laste, kultuuri ja spordi pihta. Eelnõu eesmärgiks on seista vastu laste tuleviku kärpimisele ning sätestab nõude, mille kohaselt huvitegevuse toetus ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, 1 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia 2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine 33 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti aitab eelnõus tehtud muudatus vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse noorsootöö seaduse regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele valdadele ja linnadele täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt eraldatakse toetust valdadele ja linnadele vaid juhul, kui selleks on sihtotstarbelised rahalised vahendid konkreetse aasta riigieelarves ette nähtud ehk rahalisi vahendeid eraldatakse võimaluse korral. Selline sõnastus annab võimaluse olukorraks, kus riigieelarves lisavahendeid ette ei nähta või toetust kärbitakse oluliselt väiksemaks. Käesoleva sätte muudatus tagab, et toetust eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest See muudatus aitab ära hoida olukorra, kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud muudatus tagab, et sihtotstarbelist toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks eraldatakse küll edaspidi ka vastavalt riigieelarve võimalustele, aga aitab vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse nõue, mille kohaselt riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeline toetust huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. See muudatus aitab ära hoida olukorra, kus riik võiks huvitegevuse toetust oluliselt vähendada või jätta täiesti vahendid eraldamata. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu muudatused avaldavad mõju kohalikes omavalitsustes elavatele 7-19-aastastele noortele ja nende peredele. Eelnõu aitab vähendada sotsiaalmajanduslikku ja regionaalset ebavõrdsust ning olukorda, kus majanduslikel või regionaalsetel (st tõmbekeskustest kaugemal elavad lapsed) põhjustel jäävad huviharidusest ja huvitegevusest kõrvale järjest rohkem noori. Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, vähendades sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist. Eelnõu toetab ka kohalike omavalitsusi nende põhiülesannete, korraldada vallas või linnas noorsootööd (sh huviharidust ja huvitegevust), täitmisel ning parandab huvihariduse ja huvitegevuse teenuse osutamise võimet. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvelised kulud 15 mln eurot aastat. Tegemist ei ole ootamatu kuluga, kuna alates 2017.aastast on riik omavalitsusi täiendavate vahenditega huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavuse suurendamiseks toetanud. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.06.2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees  Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 08.06.2021 / 1-1/14-411; Riigikantselei / 08.06.2021 / 2-5/21-01373 Resolutsiooni teema: Noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 01.07.2021 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 25.06.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.7.2021 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0770. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Kultuuriministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 09.06.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],