Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 9.06.2021 nr 1.1-2/21/151 Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ juurde KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine“ „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise tingimused  2 Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 3 2. Mõisted ................................................................................................................................ 3 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid ..................... 5 4. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 6 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega .................................................................... 6 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................... 7 7. Sihtrühmad ........................................................................................................................ 16 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad .............................................................................. 17 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................. 18 10. Tegevuste eelarve .............................................................................................................. 18 11. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................ 24 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord .............................................................................. 25 13. Elluviija ja partneri kohustused ......................................................................................... 26 14. Käskkirja muutmise tingimused ........................................................................................ 27 15. Aruandlus .......................................................................................................................... 27 16. Finantskorrektsioonid ........................................................................................................ 28 17. Dokumentide säilitamine ................................................................................................... 28 18. Vaiete lahendamine ……………………………………………………………………...28  3 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkiri on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel. 1.2. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.4. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.5. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.4. nimetatule ka vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 2.2. strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel läbiviidav TA; 2.3. rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul; 2.4. nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14- 0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi;  4 2.5. nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020; 2.6. Eesti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest; 2.7. Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu teaduspoliitika aluskontseptsioon; 2.8. projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 2.9. taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 2.10. tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega; 2.11. teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi või Riigikantseleid TA küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 2.12. uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös ette valmistatud kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames; 2.13. õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest; 2.14. Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia küsimustes, rahvusvahelise TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud TA programmide kohta ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. TAN koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus; 2.15. Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA tegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee); 2.16. meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks; 2.17. arendusnõunik on erialaliidu poolt tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuste toetamine“ raames tööle võetud isik, kelle peamisteks tööülesanneteks on valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA küsimustes ning erialaliidu TAI alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Arendusnõunike ametikoha eesmärk on erialaliitude TAI alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine;  5 2.18. erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad; 2.19. kasusaaja on tegevuse 7 raames kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja, kes osaleb elluviija või partneri korraldatud koolitustel ja seminaridel. Kasusaajaks võib olla projekti tegevuste rakendamisel osalev partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partneriks. 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 3.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.2. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi elluviija). 3.3. Tegevuste 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, sätestatakse vastav info partnerlusleppes. 3.4. RITA partnerid tegevuste kaupa: Partneri RITA tegevused nimi tegevustes 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 tegevus 2 tegevus 3 tegevus 4 tegevus 5 tegevus 6 Tegevus 7 Teadmiste Teadus- TAI Info- Nutika Arendus- -põhise nõunike poliitika süsteemi spetsiali- nõunike poliitika- ametikoht seire de seerumise ametikohta- kujunda- ade arendus kasvuvald- de toetamine mise toetamine kondades erialaliitudes toetamine ministee- läbiviidava riumides TAI koordinee- rimine EV minis- X X - X - - teeriumid ja Riigikantselei Sh Haridus- ja X X X X X - Teadusminis- teerium Sh Majandus- ja X X X X X - Kommuni- katsiooniminis- teerium Tartu Ülikool - - X - - - Eesti Teaduste - - X - - - Akadeemia Tallinna - - X - - - Tehnikaülikool Tallinna Ülikool - - X - - -  6 Erialaliidud X 4. Abikõlblikkuse periood 4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. august 2023. a. Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse periood RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31.08.2023 Tegevus 1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.06.2015-31.12.2022 Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise 01.01.2016-31.12.2022 toetamine Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2015-31.08.2023 ministeeriumides Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-31.12.2022 Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31.12.2022 Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 01.01.2015-31.12.2022 läbiviidava TAI koordineerimine Tegevus 7: Arendusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2019-31.12.2022 erialaliitudes 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega 5.1. RITA eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; - tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel; - tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel; - arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes; - tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil TA asutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; - koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi; - tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks soodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust. 5.2. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia. Selleks, et saavutada TAI strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning muuta majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal-  7 majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus süstemaatilistele alustele. Tuleb luua ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tuleb tõsta ettevõtlussektori võimekust defineerida valdkonna ettevõtetele olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi ning suutlikkust osaleda valdkondliku TA tegevuse planeerimises. 5.3. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“ saavutamist. RITA ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides, arendusnõunike võrgustiku loomist erialaliitudes, teadusnõunike ja arendusnõunike koostööd ning selleks tehtavaid ühis- ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. 6.1.1. Tegevuse 1 eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel; - rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhiseid soovitusi ja rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete lahendamiseks. 6.1.2. Tegevuse 1 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.1.3. Rakendusuuringuid tellitakse “ülevalt alla“ põhimõttel, tellides suuremahulisi interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Elluviija hindab, kas tellitav rakendusuuring on selline teadus- ja arendusteenus, mille tellimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 19 tähenduses riigihanget korraldama ei pea. Kui riigihanget korraldama ei pea, valitakse uuringuprojektid elluviija korraldatud avaliku konkursi (edaspidi konkurss) käigus. Tagatakse rakendusuuringute tulemuste levitamine ja vaba kättesaadavus. TA tegevuste määratlemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33. 6.1.4. Rakendusuuringute toetamise tingimused:  8 6.1.4.1. Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendusuuringuid RITA raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. Uurimisteemad peavad olema kooskõlas ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate strateegiliste huvidega ning arvestama rahvusvahelisi suundumusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorras ilmnevate kiireloomuliste uurimisülesannete täitmiseks koondab elluviija ministeeriumitelt ja teistelt asjaomastelt asutustelt uuringu ettepanekud, konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 6.1.4.2. Elluviijale ministeeriumide poolt esitatav uurimisteemade ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: rakendusuuringute teemad (iga ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad probleemid ning esialgne teemakirjeldus, seos ministeeriumi vastutusalas olevate arengukavade või ministeeriumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi kohta teiste ministeeriumidega. 6.1.4.3. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada ministeeriumide huvide kattuvus uurimisteemade osas. 6.1.4.4. Uurimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja sõnastuse eest vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid. 6.1.4.5. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded. Lähteülesannete alusel korraldab elluviija uuringuettepanekute avatud konkursi. Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja ETAgi koduleheküljel. Konkurss toimub ETISe keskkonnas. 6.1.4.6. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna1 uurimisrühmast. 6.1.4.7. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku. Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: - ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad); - uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning eesmärkidele; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus; - eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik väljund; - uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus; - uuringu läbiviimisega seotud infrastruktuuri olemasolu; - uuringutulemuste levitamise ja rakendamise plaan; - uurimisteema jätkusuutlikkus ja magistrantide/doktorantide kaasatus; projekti eelarve ja ajakava. 6.1.4.8. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Uuringuettepaneku hindamise tulemusena koostatakse pingerida. 6.1.4.9. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1 Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093  9 Alakritee- Kriteerium ja selle Kriteeriumi Alakriteeriumi kirjeldus riumi kaal kaal lävend kriteeriumist Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus 60% nutika spetsialiseerumise raamistikule, Kriteerium 1 Uuringu kus asjakohane; uuringu vastavus sotsiaalmajanduslik lähteülesandes toodud eesmärkidele ühiskondlik ning lähteülesandes tõstatatud 3,5 punkti ning relevantsus (60%) probleemide lahendamisele Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine 30% ühiskonnale Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; 10% uuringu mõju läbivatele teemadele Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide 30% ja põhitäitjate eelneva teadustöö Kriteerium 2 tulemused ja taristu piisavus Uuringu teaduslik tase 3,5 punkti (40%) Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 40% Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus 30% 6.1.4.10. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija ekspertide hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema esitanud ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib uurimisettepanekute hindamisel kasutada sõltumatute ekspertide hinnanguid. 6.1.4.11. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud elluviijale. 6.1.4.12. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata. 6.1.4.13. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne sotsiaalmajandusliku ja ühiskondliku taseme kriteeriumi osas. 6.1.4.14. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu. Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus 500 000€ - 1 500 000€ ühe uuringu ja konsortsiumi kohta. 6.1.4.15. Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse uuringute sisuaruannete hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel  10 läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Uuringute lõpptulemused edastatakse ministeeriumidele ning avalikustatakse. 6.1.4.16. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja -üksusega. 6.1.4.17. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. 6.1.4.18. Eriolukorras võib elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega punktis 6.1.4.9. toodud hindamiskriteeriume vastavalt vooru eripärale kohandada. 6.2. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 6.2.1. Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk relevantsusel ja päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks. 6.2.2. Tegevuse 2 eesmärkideks on: - suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust; - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel. 6.2.3. Tegevus 2 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - otsustusprotsessid on teadus- ja tõenduspõhised; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.2.4. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 40 % või 50 % omafinantseeringu kohustus. Eriolukorrast tulenevate kriitiliste ning kiiret sekkumist nõudvate teemade puhul on erandkorras ning põhjendatud juhtudel võimalik taotleda omafinantseeringu määra alandamist kuni 10 %-ni uuringu maksumusest. 6.2.5. Uuringute teemad, omafinantseeringu määra ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud ministeeriumide TA nõunikest või TA kontaktisikutest loodav hindamispaneel. Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul. 6.2.6. Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning uuringu pikkuseks üldjuhul 3 kuud kuni 1,5 aastat. Uuringute maksimaalseks pikkuseks on kuni 2 aastat. 6.2.7. Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud teemadel rakendusuuringute tellimise vastavalt oma asutuse uuringute tellimise korrale.  11 6.2.8. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta käivate andmete kandmise ETISesse. 6.2.9. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema), probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate tulemuste, mõju, eelarve ja ajakava kohta. 6.2.10. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusabi raamistiku punkti 332. 6.2.11. Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud juurdepääsuga teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel. 6.3. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 6.3.1. Tegevuse 3 raames toetatakse: - ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel osalemist, rahvusvahelistel õppevisiitidel osalemist; - valdkonna TA sidusrühmadega seotud teavitustegevusi (seminare, infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomaterjalide loomist ja levitamist, rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA koostöögruppides osalemist); - elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste seminaride ja koolituste läbiviimist; - ministeeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide elluviimiseks uuringute planeerimisel). 6.3.2. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumide ja Riigikantselei võimekust TA küsimustes. 6.3.3. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - nõustada ministeeriumi ja Riigikantseleid TA küsimustes; - planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd; - töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös erinevate osapooltega ellu; - esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes. 6.3.4. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri- , soovitavalt doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks samaaegsed doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning protsessist. 6.3.5. Tegevuse 3 tulemusena: - on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA kompetentsidest ning riigi TA vajadustest; - on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades; - on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas. 6.3.6. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium) elluviijale. Taotlusvormi töötab välja elluviija. 2 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN  12 6.3.7. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 31. maini 2021. Elluviija menetleb taotlusi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus hindab elluviija taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust; seost ministeeriumi või Riigikantselei eesmärkide saavutamisega ning seost programmi eesmärkide saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja programmi eesmärkide saavutamisega on nõrk. 6.3.8. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000 eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse perioodi peale (kokku kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud kulusid (nt lähetuskulud, teavituskulud). 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000 eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4 aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata. 50% ulatuses abikõlblike kulude toetamise 2-aastase perioodi võib programmi lõpus vahele jätta, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega, kuid ministeerium või Riigikantselei peab tagama 2 aasta jooksul 100% kulude katmise peale 2-aastase 100% programmi vahenditest toetatava perioodi lõppu. 6.3.9. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium või Riigikantselei kohustuse katta 50% omafinantseeringuna peale 2 aasta möödumist ning sealt alates rahastada ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Erandeid on võimalik teha juhul, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega. 6.3.10. Ministeerium või Riigikantselei korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab ministeerium või Riigikantselei vastavalt oma ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides 6.3.1., 6.3.3. ja 6.3.4. toodud nõuetele. 6.3.11. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi või Riigikantselei vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja elluviija. Lepingus on sätestatud muu hulgas ministeeriumi või Riigikantselei kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada teadusnõuniku ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm. 6.3.12. Ministeeriumi või Riigikantselei kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta. Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses ministeeriumi TA kontaktisikuks. 6.4. Tegevus 4. TAI poliitikaseire 6.4.1. Tegevuse raames toetatakse: - analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt; - elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes) töögruppides, võrgustikes ja analüüsiprojektides; - välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste võtmiseks; - teavitusürituste ja seminaride korraldamist. 6.4.2. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi uute poliitikate kujundamiseks. 6.4.3. Tegevus 4 tulemusena:  13 - on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide, TANi ja elluviija sõnastatud eesmärkidel uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutamine TAI strateegia rakendamisel; - on välja töötatud poliitikasoovitused tuginedes analüüsidele ja uuringutele; - on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsioonipoliitikate uurimise suundades. 6.4.4. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames: 6.4.4.1. Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi. Uuringute plaani korrigeeritakse vastavalt vajadusele. 6.4.4.2. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud ning elluviija ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire vajadustest. 6.4.5. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite konsortsium või tellib elluviija need teenusena. Tööjaotuse partnerite vahel korraldab elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija igakordselt, kas tellitavad uuringud on teadus- ja arendusteenus RHS § 11 lg 1 p 19 alusel. 6.5. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus 6.5.1. Tegevuse 5 raames toetatakse: - ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist; - uute liideste ja teenuste loomist; - ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA vajadustest ja seadusandluse muudatustest. 6.5.2. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse ja menetlemise keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning menetlemise keskkonnaks. 6.5.3. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija volitatud töötleja. Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused, ministeeriumid jm) sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM arenduskava. ETISe arendamine toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt kokkulepitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija juhatuse käskkirjale. 6.5.4. Tegevus 5 tulemusena on kaasajastatud ETIS, sh: - on valminud uued ja kaasajastatud olemasolevad infosüsteemi moodulid; - lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega (SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt); - on laienenud ETISe kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks, dokumentide menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks; - ETIS toimib lähtuvalt riigi TA vajadustest. 6.5.5. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale ning ministeeriumidelt laekunud sisendile.  14 6.6. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 6.6.1. Tegevuse 6 raames toetatakse: - Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid, trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja arendusalastest koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas tervikuna. Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist, toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja kokkuvõtete koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist, uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist, edulugude ja õppetundide tutvustamist. - Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada tulemuslikke koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid. - Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme 4.2.3, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna ekspertide kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid. - Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade uuendamisega seotud tegevused. Hõlmavad kõiki tegevusi, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimiseks perioodi 2021-2035 teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAIE) strateegia ettevalmistamise protsessi käigus, sealhulgas nutika spetsialiseerumise valdkondade valiku ning juhtimismudeli ja seiresüsteemi loomiseks vajaliku ekspertiisi kaasamine, analüüside tellimine ja läbiviimine, erinevate osapoolte kaasamisega seotud ürituste korraldamine jm tegevused. 6.6.2. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi, samuti toetada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimist TAIE strateegia ettevalmistamise käigus. 6.6.3. Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud meetmepõhiste ülevaadete koostamine, tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate tegevuste ja nende tulemustega ning loodud tingimused Eesti arenguvajadusi arvestavate nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valikuks.  15 6.6.4. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega. 6.7. Tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 6.7.1. Tegevuse 7 raames toetatakse: - erialaliitudes arendusnõunike ametikohti (partnerid); - valdkonna ettevõtete TA alase teadlikkuse tõstmisele suunatud infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimist (elluviija ja partnerid); - ülevaadete ja analüüside läbiviimist (partnerid); - erialaliitude üleseid TA alaseid koordinatsioonitegevusi, näiteks ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi ettevõtete, TA asutuste ja avaliku sektori koostööst, samuti arendus- ja teadusnõunike ühistegevusi (elluviija ja partnerid). 6.7.2. Arendusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - Erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, sh valdkonna ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks, koolituste ja seminaride korraldamine, ettevõtete TA vajaduste väljaselgitamine, oluliste TA tegevuste kaardistamine ja TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine, teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest, koostöö arendamine TA asutustega; - Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU); osalemine valdkondade üleste seminaride korraldamisel, valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste kaardistamine ja vahendamine; - Valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete nõustamine. 6.7.3. Arendusnõunikule esitatavad soovituslikud nõuded: valdkondliku teadus- ja arendustöö kogemuse ja vastava koostöövõrgustiku olemasolu, valdkonna ettevõtete tundmine, TA rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused. 6.7.4. Tegevuse 7 tulemusena: - Kaardistatud on valdkonna ettevõtete TA vajadused keskpikas perspektiivis (3-5 aastat) ning pikas perspektiivis (üle 5 aasta); - Ettevõtted on kursis teadusasutustes pakutavaga ning nad teavad, kelle poole pöörduda konkreetsete arendusküsimustega; - Ettevõtted on kursis valdkonna teadus- ja arendustegevuste suundumustega ning arvestavad neid TA tegevuste kavandamisel; - Ettevõtted on teadlikud erinevatest TA rahastamismeetmetest ning kasutavad neid aktiivselt ettevõtte arendamisel; - Ettevõte TA vajadustega on arvestatud valdkondlike strateegiate koostamisel ning TA tegevuse planeerimisel. 6.7.5. Arendusnõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (vastav erialaliit), kooskõlastades arendusnõuniku ametijuhendi elluviijaga. Ametijuhend peab vastama punktides 6.7.1., 6.7.2., 6.7.3. ja 6.7.4. toodud nõuetele. 6.7.6. Toetuse summa erialaliidule ühe arendusnõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus15%. Abikõlblik kulu hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid. Arendusnõuniku personalikulude osakaal tegevusega seotud abikõlblikest kuludest peab olema vähemalt 60 %.  16 6.7.7. Erialaliidu kohta toetatakse ühte arendusnõuniku ametikohta. Toetuse saamise tingimuseks on punktis 6.7.4. sätestatud tulemuste saavutamine. 6.7.8. Punktis 6.7.1. kirjeldatud tegevustes osalevad partnerid ja kasusaajad peavad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. 7. Sihtrühmad RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1 otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6 sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Tegevuse 7 sihtrühm on Eestis tegutsevad erialaliidud. Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.  17 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised: Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse TULEMUSNÄITAJA Sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud Tulemusnäitaja kulutuste osakaal 30% 35% 40% 1,2,3,4,5 riigieelarves planeeritud TA eraldistest Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd 4,2% 5,2% 6,8% 6 teinud ettevõtete osakaal (2012) kõigi küsitletud ettevõtete hulgas Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja tegevusele Valdkondliku Teadusnõunike ametikohtade 0 4 12 3 teadus- ja arv arendustegevuse tugevdamine Tulemusnäitaja Toetused uuringuteks, mille tegevusele eesmärk on piirata Valdkondliku koroonaviiruse pandeemia 2 000 0 0 1, 2, 4 teadus- ja levikut ja leevendada 000 arendustegevuse eriolukorra tagajärgi tugevdamine (eurodes) Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse Läbiviidud uuringute Väljundnäitaja 0 30 80 1, 2 arv Uuringuid läbiviinud 0 8 14 1, 2 TA asutuste arv Teadusnõunike ametikohtade 0 4 12 3 arv ETIS-e keskkonnas läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5 Läbiviidud TAI poliitika 0 10 25 4 analüüside arv  18 Läbiviidud infopäevade, seminaride, 0 25 50 6 koostöökohtumiste arv Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 0 5 10 6 läbiviidud TA ülevaadete arv Arendusnõunike 0 0 15 7 ametikohtade arv 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 9.1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi keskvalitsuse tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ja 4.2. Arendus- ja planeerimisalane võimekus kohalikul ja regionaalsel tasandil täitmisesse läbi strateegilise TAI juhtimise parandamise ning arendus- ja planeerimisalase võimekuse tõstmise. Infoühiskonna Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine edendamine valdkonnas riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks täitmisesse. Plaanitav infosüsteemide arendus panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Keskkonna- ja Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva kliimapoliitika TA osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist juhtimist antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem kaudsed. Võrdsete võimaluste Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2. tagamine Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine, 4. TAI poliitikaseire ja 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine panustavad kriteeriumite 1.1. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3. Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi teaduspõhise TA poliitika korralduse). Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide ja erialaliitude TA-alase võimekuse ja kompetentsi kasvatamisse. RITA edendab ministeeriumide, ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö paranemist ja tagab teadmuspõhisema poliitikakujundamise kaudu tõhusama ja mõjusama valitsemise. 10. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 31 990 462 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 82,16 % ehk kuni 26 284 087 eurot, riiklik kaasfinantseering on 8,25 % ehk 2 639 808 eurot ning omafinantseering moodustab 3 066 567 eurot ehk 9,59 % tegevuse eelarvest.  19 10.1. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes Riiklik Oma- Kulud Nr Tegevus EL toetus kaasfinantseering finantseering kokku Strateegilise TA tegevuse 16 478 567 1 663 042 18 141 609 1. toetamine Teadmispõhise 2 948 733 297 591 2 435 679 5 682 003 2. poliitikakujundamise toetamine Teadusnõunike 1 477 174 149 079 399 897 2 026 150 3. ametikohtade toetamine ministeeriumides 4. TAI poliitikaseire 1 675 476 169 092 1 844 568 5. Infosüsteemide arendus 1 153 579 116 421 1 270 000 Nutika spetsialiseerumise 929 079 80 943 1 010 021 kasvuvaldkondades 6. läbiviidava TA koordineerimine sh VV valitsuse 599 343 60 487 659 829 meetme 4.2.1 tegevus sh VV valitsuse meetme 329 736 20 456 350 192 4.2.3 tegevus Arendusnõunike 1 313 604 132 571 230 294 1 676 468 7. ametikohtade toetamine erialaliitudes 8. Horisontaalsed kulud 307 540 31 037 338 577 KOKKU 26 283 752 2 639 776 3 065 870 31 989 396  20 10.2. Tegevuste kogueelarve Väljund TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste sh elluviija sh partnerite eelarve kokku eelarve eelarve Läbiviidud 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 18 141 609 18 141 609 0 uuringute arv, uuringuid Sh Otsene personalikulu 500 000 500 000 0 läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 17 566 609 17 566 609 0 arv kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 75 000 75 000 0 Läbiviidud 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 5 682 003 0 5 682 003 uuringute arv, toetamine uuringuid Sh Otsene personalikulu 0 0 0 läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh arv 5 682 003 0 5 682 003 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 0 0 0 2.1. Teadmispõhise poliitikakujundamise 3 308 776 0 3 308 776 toetamine sh 50% omafin Otsene personalikulu 0 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 3 308 776 0 3 308 776 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0 0 2.2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 1 813 227 0 1 813 227 toetamine sh 40% omafin Otsene personalikulu 0 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 813 227 0 1 813 227 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0 0  21 2.3. Teadmispõhise poliitikakujundamise 560 000 0 560 000 toetamine sh 10% omafin Otsene personalikulu 0 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 560 000 0 560 000 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0 0 Teadusnõunike 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 2 026 150 242 442 1 783 708 ametikohtade arv ministeeriumides Sh Otsene personalikulu 1 546 276 147 568 1 398 708 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 247 933 72 739 175 194 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 231 941 22 135 209 806 3.1. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 242 442 242 442 0 ministeeriumides sh elluviija Otsene personalikulu 147 568 147 568 0 kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 72 739 72 739 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 22 135 22 135 0 3.2. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 983 915 0 983 915 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 779 354 0 779 354 kulud 1-2 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 87 658 0 87 658 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 116 903 0 116 903 3.3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 799 793 0 799 793 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 619 354 0 619 354 kulud 3-4 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 87 536 0 87 536 kauba/teenuse ost)  22 Kaudsed kulud 92 903 0 92 903 Läbiviidud TAI 4. TAI poliitikaseire 1 844 568 879 568 965 000 poliitika analüüside Sh Otsene personalikulu 1 145 000 510 000 635 000 arv Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 527 818 293 068 234 750 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 171 750 76 500 95 250 ETISe keskkonnas 5. Infosüsteemide arendus 1 270 000 123 226 1 146 774 läbiviidud Sh Otsene personalikulu 107 153 107 153 0 taotlusvoorude arv Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 146 774 0 1 146 774 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 16 073 16 073 0 Infopäevade, 6. Nutika spetsialiseerumise 1 010 021 1 010 021 0 seminaride, kasvuvaldkondades läbiviidava TA koostöökohtumiste, koordineerimine ülevaadete arv Sh Otsene personalikulu 444 505 444 505 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 498 840 498 840 0 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 66 676 66 676 0 Arendusnõunike 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 676 468 141 176 1 535 292 ametikohtade arv erialaliitudes Sh Otsene personalikulu 1 257 351 105 882 1 151 469 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 230 514 19 411 211 103 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 188 603 15 883 172 720 7.1. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 141 176 141 176 0 erialaliitudes Sh elluviija Otsene personalikulu 105 882 105 882 0 kulud  23 Muud tegevusega seotud kulud (st mh 19 411 19 411 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 15 883 15 883 0 7.2. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 535 292 0 1 535 292 erialaliitudes sh partnerite Otsene personalikulu 1 151 469 0 1 151 469 kulud (15% Muud tegevusega seotud kulud (st mh 211 103 0 211 103 omafin) kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 172 720 0 172 720 Horisontaalsed Horisontaalsed kulud 338 577 338 577 0 kulud Otsene personalikulu (projektijuht) 294 415 294 415 0 Kaudsed kulud 44 162 44 162 KOKKU 31 989 396 20 876 619 11 112 777  24 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 11.2.2. kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 11.2.3. ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamise kulud; 11.2.4. ekspertide tasud; 11.2.5. teavitamiskulud; 11.2.6. sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega; 11.2.7. teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 11.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 11.2.9. aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 11.2.10. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud, v.a ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 toodud kulud; 11.2.11. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 11.2.12. sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha; 11.2.13. uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud; 11.2.14. uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 11.2.15. teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 11.2.16. isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a. määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses;  25 11.2.17. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaksu; 11.2.18. vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule; 11.2.19. partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Partner on käsitletav ühe ettevõtjana vastavalt vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule; 11.2.20. juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒ 13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 11.2.21. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1. amortisatsioonikulud; 11.3.2. kinnisasja ostmine; 11.3.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 11.3.4. töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; 11.3.5. elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 11.3.6. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 12.2. Toetus makstakse elluviijale välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 12.3. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse  26 kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 12.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 12.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.6. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 12.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija ja partneri kohustused 13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 13.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 13.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 13.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 13.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi; 13.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 13.2.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.2.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast; 13.2.5.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 13.2.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 13.2.6. pidama arvestust partneritele ja kasusaajatele antud vähese tähtsusega abi üle ning kandma antud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi registrisse. 13.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi.  27 14. Käskkirja muutmise tingimused 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 14.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.4. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse elluviija poolt kinnitatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimekirjas kinnitab rakendusasutus. 14.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 14.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.7. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.  28 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Finantskorrektsioonid 16.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil tegevuse alusel anti viimane üksikabi. 18. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.