Kiri

Ministeeriumid 22.06.2021 nr 1-6/2350-1 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 9 lehel; Eelnõu seletuskiri – 15 lehel; Rakendusaktide kavandid – 8 lehel. Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Eesti Punane Rist Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 05.05.2021 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seadus (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) § 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „haldusaktist“ sõnadega „või kohtulahendist“; 2) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti ja teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile ja neis viibida.“; 3) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg on lahkumisettekirjutuses määratud tähtpäev, mille saabumise ajaks on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud vastuvõtvasse riiki.“; 4) paragrahvi 74 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu.“; 5) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet piirab lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalast vastuvõtvaks riigiks on Schengeni konventsiooni liikmesriik.“; 6) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui välismaalane seda kohustust ei täida või välismaalase väljasaatmine on avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, tehakse talle ettekirjutus lahkuda Eestist käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud vastuvõtvasse riiki.“; 7) seaduse 3. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „VÄLJASAATMINE“ sõnadega „VÄLJASÕIDUKOHUSTUSE KINDLAKSTEGEMINE, VÄLJASAATMISE TÄIDEVIIMINE“; 8) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „riigist lahkuma“ sõnadega „lahkuma kolmandasse riiki“; 1 9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Lahkumisettekirjutuse võib jätta tegemata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välismaalase suhtes, kui tema vabatahtliku lahkumise tähtaeg ei ole lõppenud ning kui ei esine käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 sätestatud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise alust.“; 10) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Kui Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase väljasaatmine peatatakse, ei anna see välismaalasele seaduslikku alust Eestis või teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis viibida või töötada. (7) Politsei- ja Piirivalveamet edastab andmed välismaalase väljasaatmise peatamise kohta Schengeni infosüsteemi viivitamata, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 11) paragrahvi 141 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kaitsepolitseiamet“ sõnadega „välismaalase Eestist lahkumise kohustuse menetluse läbiviimiseks või“; 12) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Välismaalase kinnipidamine väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks (1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. (2) Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. (3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud. (4) Halduskohtunik võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega kuni kolme päeva võrra ja anda loa pidada välismaalane kinni nimetatud tähtaja vältel, kui objektiivse takistuse tõttu ei ole välismaalase suhtes võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, mille põhjal saaks kohus hinnata välismaalase kinnipidamise põhjendatust käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. (5) Kui välismaalane esitab kinnipidamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates halduskohtult loa pidada välismaalane kinni kuni kaheks kuuks, kui esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtted. (6) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.“; 13) paragrahvi 154 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 15 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 23 lõikes 1“; 14) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Välismaalase väljasõidukohustus loetakse täidetuks, kui välismaalane lahkub või ta saadetakse välja: 1) tema kodakondsusjärgsesse riiki; 2) transiidiriiki Euroopa Liidu või kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt või 3) kolmanda riigi nõusolekul sellesse riiki tingimusel, et välismaalane soovib sinna lahkuda.“; 15) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates“ sõnadega „viivitamata pärast lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramist“; 16) paragrahvi 18 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „48 tunni jooksul“ sõnaga „viivitamata“; 17) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Välismaalase kinnipidamise tingimused (1) Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel võib välismaalast kinni pidada politsei ametiruumis, arestimajas, vanglas või kinnipidamiskeskuses. Välismaalase kinnipidamisel: 1) hoitakse eraldi meessoost ja naissoost kinnipeetavaid; 2) eraldatakse välismaalane vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast vahistatust ja aresti kandvast isikust; 3) majutatakse kokku perekonnaliikmed. (2) Arestimajja või vanglasse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses arestimajas või vanglas kinnipidamise kohta sätestatut. Arestimajja paigutatud välismaalane on kohustatud täitma arestimaja sisekorraeeskirja. (3) Välismaalase kinnipidamisel politsei ametiruumis, arestimajas või vanglas tagatakse talle vähemalt: 1) tervisekontroll ja vältimatu arstiabi; 2) toitlustamine; 3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest; 4) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega.“; 18) paragrahvi 191 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamisel kuni 48 tunniks“ tekstiosaga „Välismaalase kinnipidamisel“; 19) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Väljasaadetava piiripunkti toimetamise korra ja väljasaatmist täideviivate valitsusasutuste pädevuse käesolevas seaduses sätestatud toimingute sooritamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Väljasaatmise korraldamisel edastab Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaalase kohta, kelle suhtes väljasaatmist kohaldatakse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete loetelu ja andmete edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 20) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada välismaalane kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. (11) Välismaalast võib halduskohtu loal kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“; 21) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul peab tagama vähemalt järgmiste teenuste osutamise: 1) tervisekontroll ja vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavus käesoleva seaduse § 269 lõikes 7 sätestatud ulatuses; 2) toitlustamine; 3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest; 4) vajaduse korral käesoleva seaduse alusel tehtavas menetlustoimingus keeleabi andmine; 5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega; 6) välismaalase soovi korral suhtlemise ja kokkusaamise võimaldamine käesoleva seaduse §-s 2610 nimetatud isikuga, kui ei esine käesolevas seaduses sätestatud alust kokkusaamine keelata.“; 22) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Kui välismaalane paigutatakse vanglasse või arestimajja, eraldatakse ta vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast vahistatust ja aresti kandvast isikust. Vanglasse või arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul majutatakse perekonnaliikmed kokku. Alaealise välismaalase suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 265 lõigetes 7 ja 8 sätestatut. (8) Kui Eestist lahkuma kohustamise menetluse tagamiseks on kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalane, kellele ei ole tehtud lahkumisettekirjutust, kohaldatakse tema kinnipidamisele käesolevas seaduses väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut.“; 23) paragrahvi 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise 4 päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted. (2) Kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.“; 24) seadust täiendatakse §-ga 272 järgmises sõnastuses: „§ 272. Schengeni sissesõidukeelu kohaldamine Välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiv pikaajaline viisa või elamisluba.“; 25) paragrahvi 28 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 282 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-des 19–192 sätestatud korras“ tekstiosaga „ning kohaldab käesoleva seaduse §-des 19–192 kinnipidamistingimuste ja riikliku järelevalve meetmete kohta sätestatut“; 27) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.“; 28) paragrahvi 301 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 301 lõikes 3 asendatakse sõnad „ei ole“ sõnaga „on“; 30) paragrahvi 31 lõike 3 punkti 81 täiendatakse pärast sõna „elamisloa“ sõnadega „või pikaajalise viisa“; 31) paragrahvi 32 lõikes 12 ja § 321 lõikes 2 asendatakse sõnad „Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile sissesõidu keelu“ sõnadega „Schengeni sissesõidukeelu“; 32) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Schengeni sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab välismaalane pöörduma sissesõidukeelu kohaldanud Schengeni konventsiooni liikmesriigi poole.“; 33) paragrahvid 33 ja 331 muudetakse ja sõnastatakse järgimiselt: „§ 33. Sissesõidukeeldude andmekogu (1) Sissesõidukeeldude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 5 (2) Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. (3) Andmekogu eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesande täitmise käigus sissesõidukeelu kohaldamise, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise ja sissesõidukeelu peatamise andmeid ning nende menetluste käigus antud haldusakti ja sooritatud toimingu andmeid. (4) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (5) Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet võib võimaldada kontrollida avalikul veebilehel sissesõidukeelu kehtivust, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid. (6) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (7) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. § 331. Sissesõidukeelu rakendamine ja Schengeni infosüsteem (1) Haldusaktist, kohtulahendist või õigusaktist tuleneva sissesõidukeelu rakendamiseks kantakse andmed sissesõidukeeldude andmekogusse. (2) Kui välismaalasele on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, edastatakse sissesõidukeelu andmed ka Schengeni infosüsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 07.12.2018, lk 14–53). (3) Välismaalase lahkumiskohustusega kaasneva Schengeni sissesõidukeelu jõustab Politsei- ja Piirivalveamet Schengeni infosüsteemis välismaalase lahkumiskohustuse täitmisel. (4) Kui Schengeni sissesõidukeeldu on kohaldatud välismaalasele, kes ei viibi Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil, jõustab Politsei- ja Piirivalveamet selle Schengeni infosüsteemis viivitamata pärast sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole ette nähtud hilisemat sissesõidukeelu kehtivusaja algamise päeva. (5) Politsei- ja Piirivalveamet ei edasta Schengeni sissesõidukeelu andmeid Schengeni infosüsteemi või kustutab sinna sisestatud andmed viivitamata, kui ilmneb, et: 1) sissesõidukeeldu on kohaldatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes; 2) sissesõidukeeldu on kohaldatud välismaalasele, kellele on Schengeni konventsiooni liikmesriik väljastanud kehtiva pikaajalise viisa või elamisloa; 3) sissesõidukeeldu on kohaldatud välismaalasele, kelle vastuvõtvaks riigiks on Schengeni konventsiooni liikmesriik; 4) Schengeni konventsiooni liikmesriik on teavitanud kavatsusest anda välismaalasele pikaajaline viisa või elamisluba või selle kehtivusaega pikendada; 6 5) sissesõidukeelu andmed on sisestatud Schengeni infosüsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1987/2006, artikli 25 kohaselt; 6) sissesõidukeelu andmete aluseks olev haldusakt või kohtulahend on kehtetuks tunnistatud või tühistatud või on selles sissesõidukeelu kohaldamisala piiratud Eesti territooriumiga. (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta Schengeni sissesõidukeelu andmed Schengeni infosüsteemi edastamata, kui see võib kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist. (7) Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni infosüsteemi kantud sissesõidukeelu andmetel on õiguslik tähendus välismaalasele riiki sisenemise, riigis viibimise ja riigis elamise või riigist lahkuma kohustamise otsuse tegemisel.“; 34) paragrahv 335 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 3311 pealkirjas asendatakse sõna „daktüloskopeerimine“ sõnadega „biomeetriliste andmete võtmine“; 36) paragrahvi 3311 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võtab biomeetrilised andmed Eestis seadusliku aluseta viibivalt välismaalaselt käesoleva seaduse § 331 lõikes 2 ja § 3315 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks.“; 37) paragrahv 3313 tunnistatakse kehtetuks; 38) seadust täiendatakse §-ga 3315 järgmises sõnastuses: „§ 3315. Välismaalase lahkumiskohustuse andmete edastamine Schengeni infosüsteemi (1) Kui välismaalasele on tehtud lahkumisettekirjutus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt, edastab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase lahkumiskohustuse andmed viivitamata Schengeni infosüsteemi lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 07.12.2018, lk 1–13). (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta Schengeni infosüsteemi välismaalase lahkumiskohustuse andmed edastamata, kui välismaalast peetakse kinni. (3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab Schengeni infosüsteemi välismaalase lahkumiskohustuse andmed viivitamata juhul, kui väljasaadetav vabastatakse kinnipidamisest ilma, et ta oleks välja saadetud. (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase lahkumiskohustuse andmed jätta Schengeni infosüsteemi edastamata, kui välismaalasele on tehtud välispiiril lahkumisettekirjutus, mis viiakse kohe täide. 7 (5) Politsei- ja Piirivalveamet ei edasta välismaalase lahkumiskohustuse andmeid Schengeni infosüsteemi või kustutab sinna sisestatud andmed viivitamata, kui ilmneb, et: 1) lahkumiskohustus on pandud välismaalasele, kes on Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige; 2) välismaalast vastuvõtvaks riigiks on Schengeni konventsiooni liikmesriik; 3) Schengeni konventsiooni liikmesriik on teavitanud kavatsusest anda välismaalasele pikaajaline viisa või elamisluba või selle kehtivusaega pikendada; 4) välismaalane on Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkunud või ta suudab seda tõendada; 5) lahkumiskohustuse andmete aluseks olev haldusakt või kohtulahend on kehtetuks tunnistatud või tühistatud. (6) Schengeni infosüsteemi kantud välismaalase lahkumiskohustuse andmetel on õiguslik tähendus välismaalase riigis viibimise ja riigis elamise või riigist lahkuma kohustamise otsuste tegemisel.“. § 2. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register) asutatakse selleks, et tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumiskohustus või kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.“; 2) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) välismaalase kohta, kellele on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, arvestades väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 331 sätestatut;“; 3) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) välismaalase kohta, kellele on kohtulahendi või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt, arvestades väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 3315 sätestatut.“; 4) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet.“; 5) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale viivitamata andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.“. § 3. Riigipiiri seaduse muutmine 8 Riigipiiri seaduse § 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui kolmanda riigi kodanik siseneb välispiiri kaudu Eestisse või lahkub Eestist ja talle on kehtestatud Schengeni infosüsteemis tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, edastab Politsei- ja Piirivalveamet hoiatusteate sisestanud liikmesriigile teabe kustutada hoiatusteade vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 07.12.2018, lk 1–13).“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 33, 36 ja 38, § 2 ja § 3 jõustuvad 2022. aasta 1. märtsil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2021. a 9  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) on Euroopa kõige laialdasemalt kasutatav teabe vahetamise süsteem, mis toetab Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide piirivalve-, politsei-, tolli-, immigratsiooni-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste operatiivkoostööd. SIS on ka oluline meede ebaseadusliku sisse- või läbirände tõkestamisel. See võimaldab saada teavet isikute kohta, kellel puudub õigus Schengeni alale siseneda või siin viibida neile kohaldatud sissesõidukeelu tõttu. 2018. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu vastu kaks määrust, et tõhustada SIS-i kasutamist ebaseadusliku rände ennetamiseks ja tõkestamiseks ning immigratsiooniasutuste teabevahetuse toetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks1 (edaspidi määrus 2018/1860) kohustab liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteate iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule tehakse tagasi- või väljasaatmisotsus lahkuda Schengeni alalt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/20062, (edaspidi määrus 2018/1861) täpsustati sissesõidukeeldu käsitlevate hoiatusteadete sisestamist SIS-i. Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS), politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS) ning riigipiiri seadus (edaspidi RiPS) nimetatud määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse VSS-is muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmisvaldkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected]; tel 612 5120) ja sama osakonna nõunik Ele Russak ([email protected]; tel 612 5246). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt (teenistussuhe peatatud). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1860, 28. november 2018, Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1860&from=ET (09.04.2021). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1861, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1861&from=et (09.04.2021). 1 toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected]; tel 612 5241). 1.3. Eelnõu seos strateegiadokumentidega Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eelnõus kavandatud eesmärki, mille kohaselt tuleb tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluse tõhusamaks ja kiiremaks läbiviimiseks võtta kasutusele IT-lahendused (vt meetme „Tõhus rahvastikuhaldus“ punkt 4.1.8). 1.4. Märkused Eelnõu on seotud järgmiste EL-i õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus 2018/1860, 28. november 2018, Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 07.12.2018, lk 1–13); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus 2018/1861, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 07.12.2018, lk 14–55); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel3 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–106); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ, 28. mai 2001, kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta4 (ELT L 149, 02.06.200, lk 107–109). Eelnõuga muudetakse VSS-i redaktsiooni RT I, 17.06.2020, 3, PPVS-i redaktsiooni RT I, 10.12.2020, 23 ja RiPS-i redaktsiooni RT I, 08.07.2020, 7. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla määrustega 2018/1860 ja 2018/1861 ning tagatakse direktiivi 2008/115/EÜ nõuete tõhus rakendamine. Arvestades, et eelnõu puudutab Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist, ei ole enne eelnõu koostamist koostatud väljatöötamiskavatust, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõike 2 punktis 2 sätestatud erisusele. Määruse 2018/1860 eesmärk on parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel senisest paremini jälgida direktiivi 2008/115/EÜ alusel tehtud 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0115&from=ET (09.04.2021). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ, 28. mai 2001, kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001L0040&from=LT (09.04.2021). 2 tagasisaatmisotsuste täitmist ja kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist. Lisaks aitab tagasisaatmise kohta teabe vahetamine liikmesriikidel täita direktiivi 2001/40/EÜ eesmärke. Nimelt võivad liikmesriigid direktiivi 2001/40/EÜ kohaselt tunnustada teise liikmesriigi tehtud väljasaatmisotsust ning selle oma riigisisese õiguse alusel täitmisele pöörata, ilma uut tagasisaatmisotsust tegemata. Praktikas pole aga seda võimalust eriti kasutatud, sest tihti ei ole seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamisel pädevatel asutustel teavet, et teine liikmesriik on välismaalase suhtes juba tagasisaatmisotsuse teinud. Tagasisaatmisotsuste andmete kandmine SIS-i võimaldab liikmesriikidel sellealast teavet omavahel vahetada. Isegi juhul, kui liikmesriik peab vajalikuks väljastada välismaalasele uus tagasisaatmisotsus (nt esineb kahtlus, et välismaalane ei täida talle pandud lahkumiskohustust, mistõttu tuleb lahkumiskohustus kohe sundtäita), lihtsustab SIS-i sisestatud andmestik isiku tuvastamist, tema õigusliku seisundi määramist ja põgenemisriski hindamist. Määrus 2018/1861, mis näeb ette sissesõidukeeldu puudutavate hoiatusteadete sisestamise SIS-i, aitab kaasa Schengeni alal isikute vaba liikumise edendamisele. SIS-i kaudu saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas Schengeni alale sisenevad või siin viibivad kolmanda riigi kodanikud täidavad Schengeni piirieeskirjades5 sätestatud sisenemise ja viibimise nõudeid. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see aluseks teda riiki mitte lubada, tunnistada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks või ta riigist välja saata. Schengeni acquis’ rakendamiseks on ellu kutsutud Schengeni hindamiste formaat, mis hõlmab mitut valdkonda: viisa- ja välispiirid, andmekaitse, politsei- ja õiguskaitseasutuste koostöö, SIS- i toimimine. Alates 2015. aastast hinnatakse ka direktiivi 2008/115/EÜ rakendamist. See tähendab, et vähemalt iga viie aasta tagant hindab liikmesriikide ekspertidest ja Euroopa Komisjoni liikmetest koosnev hindamisrühm asjaomase valdkonna vastavust EL-i õigusaktides sätestatud nõuetele ja põhimõtetele ning koostab hindamisaruande. Hindamisaruandes nimetatud puuduste kõrvaldamiseks peab hinnatav liikmesriik koostama tegevuskava ning andma Euroopa Komisjonile iga kolme kuu tagant aru selle rakendamisest, kuni tegevuskava on täielikult täidetud. Eesti tagasisaatmismenetluste vastavust direktiivi 2008/115/EÜ nõuetele ja põhimõtetele hinnati 2018. aastal. Selle tulemusena peab Eesti täpsustama VSS-i regulatsiooni nii, et see vastaks hindamisel tehtud soovitustele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja sellega muudetakse VSS-i, PPVS-i ja RiPS-i. Neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine. Lähtudes eelnõu sisust ning kavandatud muudatuste eesmärkidest, on seletuskiri jagatud õigusaktide kaupa punktideks. 3.1. Määrusega 2018/1861 seonduvad muudatused SIS-il on liikmesriikide pädevates asutustes üle 2 miljoni lõppkasutaja, see teeb sellest äärmiselt laialt kasutatava ja tulemusliku teabe jagamise vahendi. Alates infosüsteemi 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0399&from=ET (08.04.2021). 3 kasutuselevõtmisest sisestatakse sinna andmed kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel. Sissesõidukeelu andmete kandmine SIS-i muudab sissesõidukeelu kehtivaks kogu Schengeni alal. Samuti tuleb EL-i nõukogu eesistujal luua SIS-is hoiatusteade isikute kohta, kelle suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu rahvusvahelise sanktsioonina EL-i nõukogu õigusaktide alusel, sh ÜRO julgeolekunõukogu kehtestatud piirava meetmena. Endine määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõige 3 jättis liikmesriikidele õiguse ise otsustada, kas nad soovivad luua SIS-is hoiatusteate ka juhul, kui kolmanda riigi kodanikule kohaldatakse sissesõidukeeldu tema Schengeni alalt tagasi- või väljasaatmise tõttu. Määruse 2018/1861 jõustumisel muutub aga selliste SIS-i hoiatusteadete loomine liikmesriikidele kohustuslikuks. Muudatuse eesmärk on ühtlustada liikmesriikide praktikat ning suurendada sidusust EL-i tagasisaatmispoliitika ja SIS-i vahel. Eesti õigusaktid ja praktika on üldjoontes määruse 2018/1861 nõuetega kooskõlas. Erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest loob Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) juba praegu SIS-is hoiatusteate, kui kolmanda riigi kodanikule on kehtestatud lahkumisettekirjutuses Schengeni sissesõidukeeld. Samuti sisestatakse Schengeni sissesõidukeelu andmed SIS-i, kui kolmanda riigi kodanikule on kohaldatud sissesõidukeeldu karistusõigusliku meetmena (nt välismaalasele on mõistetud väljasaatmine ja sissesõidukeelu kohaldamine lisakaristusena karistusseadustiku § 54 alusel) või avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel VSS-i 5. peatükis sätestatu kohaselt. Sellele vaatamata on mõningad muudatused VSS-is ja PPVS-is siiski vajalikud, et tagada kehtiva regulatsiooni parem õigusselgus ja vastavus määruse 2018/1861 regulatsioonile. Eelnõu § 1 punktidega 2, 31 ja 34 täpsustatakse Schengeni sissesõidukeelu mõistet. Sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on nii ohu ennetamine kui ka soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased (nt süüteo toime pannud isikud, ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul riiki uuesti tulla. Sissesõidukeelu territoriaalset kehtivust silmas pidades tuleb eristada Eesti territooriumiga piirnevat sissesõidukeeldu ja Schengeni sissesõidukeeldu. Schengeni sissesõidukeelu kehtestamisega keelatakse kolmanda riigi kodanikul siseneda teatud ajavahemiku vältel Schengeni acquis’d rakendavate liikmesriikide territooriumile ja seal viibida. Schengeni sissesõidukeeld laiendab üksnes sissesõidukeelu territoriaalset kehtivusala, kõik VSS-is sissesõidukeelu kohta sätestatu kohaldub ka Schengeni sissesõidukeelu puhul. VSS-i § 28 kohaselt ei võta sissesõidukeeld välismaalaselt ära õigust taotleda rahvusvahelist kaitset. Samuti jääb igale liikmesriigile õigus anda välismaalasele, kelle suhtes kehtib Schengeni sissesõidukeeld, oma riigis viibimiseks või elamiseks seaduslik alus. Sel juhul tuleb Eestil kui Schengeni sissesõidukeeldu kohaldanud liikmesriigil SIS-ist hoiatusteade kustutada, kuid ta võib sissesõidukeelu kehtivust piirata oma riigi territooriumiga. Eelnõu § 1 punktidega 4, 5, 24, 25 ja 30 sätestatakse Schengeni sissesõidukeelu subjektid. Direktiivi 2008/115/EÜ ja määruse 2018/1861 artikli 24 lõike 3 kohaselt tuleb Schengeni sissesõidukeeldu kohaldada ebaseaduslikult riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule, keda kohustatakse Schengeni alalt lahkuma (eelnõu § 1 punkt 4). Kui kolmanda riigi kodanikule on teine liikmesriik väljastanud kehtiva pikaajalise viisa või elamisloa, mis määruse 2018/1861 artiklis 28 ettenähtud konsulteerimismenetluse tulemusena jääb kehtima, ei tohi tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kohaldada. Sel juhul on liikmesriigil õigus välismaalase suhtes 4 kohaldatud sissesõidukeeldu piirata oma riigi territooriumiga ja jätta sissesõidukeelu andmed kehtima oma riiklikus andmekogus. Praktikas võib konsulteerimismenetlus pikaajalise viisa või elamisloa kehtivuse üle võtta aega. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et liikmesriik võib tagasisaatmisotsuse ja selles kohaldatud sissesõidukeelu täitmisele pöörata, kui konsulteerimismenetlus on pooleli. Seda tohib teha tingimusel, et hoiatusteate sisestanud osalisriik peab asjaomast kolmanda riigi kodanikku ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Hoiatusteate sisestamine aga ei mõjuta selle kodaniku õigust panna hiljem teise osalisriiki tagasi pöördudes maksma õigused, mis elamisluba talle annab. Kui konsulteerimismenetluse algusest on möödunud mõistlik aeg ja konsulteerimistaotluse saanud osalisriik taotlusele ei vasta, siis peab hoiatusteate sisestanud osalisriik sisenemiskeeldu puudutava hoiatusteate tühistama ja vajaduse korral kandma kolmanda riigi kodaniku oma riigi sissesõidukeeluregistrisse (C-240/17, punkt 55). Lisaks võib välismaalase tagasi- või väljasaatmise eest vastutada teine Schengeni liikmesriik kas tagasivõtulepingu või EL-i õiguse (nt Dublini määrus6) alusel, kus välismaalasele tagasisaatmise või väljasaatmisega kaasnev sissesõidukeeld saab piirduda üksnes Eesti territooriumiga. Seetõttu nähakse eelnõus ette, et kui lahkumisettekirjutuse tegemisel on välismaalase vastuvõtvaks riigiks teine Schengeni liikmesriik, võib välismaalase suhtes kohaldada üksnes Eesti territooriumiga piirnevat sissesõidukeeldu (eelnõu § 1 punkt 5). Schengeni sissesõidukeeldu tuleb kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldada ka siis, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel VSS-i 5. peatükis sätestatu kohaselt. Sel juhul kohaldatakse sissesõidukeeldu ennetava meetmena välismaalasele tagaselja otsusena. Kui sissesõidukeelu kohaldamise ajal on teada, et välismaalasel on kehtiv Schengeni konventsiooni liikmesriigi pikaajaline viisa või elamisluba, tuleb sissesõidukeelu kohaldamisala piirata Eesti territooriumiga (eelnõu § 1 punktid 24 ja 30). Teise liikmesriigi kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld on omakorda oluline asjaolu, et PPA saaks algatada välismaalasele antud pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Arvestades, et elamisloa ja pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud välismaalaste seaduses ja elamisõiguse lõpetamise alused Euroopa Liidu kodaniku seaduses, tunnistatakse VSS-i vastav säte kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 25). Eelnõu § 1 punktis 28 kavandatud muudatus tuleneb sissesõidukeelu kehtima hakkamise tähtajast. Määruse 2018/1861 artikli 24 lõike 3 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et hoiatusteade jõustub SIS-is niipea, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud või nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on saanud kindla teabe, et kolmanda riigi kodanik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud. See on vajalik selleks, et hoida ära kolmanda riigi kodaniku taassisenemine. Arvestades määruse 2018/1861 artikli 24 lõikes 3 sätestatud hoiatusteate sisestamise tähtaega, ei saa Schengeni sissesõidukeeldu kohaldada kolmanda riigi kodanikule, kes viibib või elab Eestis elamisloa või viisa alusel, et kohustada teda riigist lahkuma. Nendel juhtudel tuleb kõigepealt välismaalasele antud viisa või elamisluba kehtetuks tunnistada ning seejärel kohaldada lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu, mis hakkab kehtima ettekirjutuse täitmisel. Seetõttu ei ole asjakohane VSS-i § 301 lõige 2 ja see tuleb kehtetuks tunnistada. Kui aga sissesõidukeeld kehtestatakse isiku suhtes tagaselja otsusena, st välismaalane ei viibi Eestis või 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R0604&from=EN (09.04.2021). 5 Schengeni alal, võib sissesõidukeeld VSS-i § 271 lg 3 kohaselt hakata kehtima otsuse tegemise kuupäeval, kui otsuses ei ole määratud muud kehtivusaja algamise kuupäeva. Eelnõu § 1 punkti 29 puhul on tegemist VSS-i § 301 lõikes 3 vea parandamisega. Eelnõu § 1 punktid 32 ja 33 puudutavad SIS-is sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate loomist ja muutmist. Lähtudes sissesõidukeelu eesmärgist, kehtestatakse sissesõidukeeld kas haldusakti (nt lahkumisettekirjutusega, Vabariigi Valitsuse määrusega) või kohtulahendiga (nt välismaalasele kohaldatakse väljasaatmist ja sissesõidukeeldu lisakaristusena karistusseadustiku § 54 alusel). Samuti võidakse välismaalasele kehtestada sissesõidukeeld rahvusvahelise sanktsioonina ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga. Kõigil neil juhtudel kantakse sissesõidukeelu andmed sissesõidukeeldude andmekogusse ja kolmanda riigi kodanikule kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu puhul ka SIS-i. See on vajalik, et pädevad asutused saaksid sissesõidukeelu kehtivust erinevates menetlustes kontrollida. Õigusselguse huvides sätestatakse sissesõidukeelu andmete töötlemine sissesõidukeelu andmekogus VSS-is eraldi paragrahvina. Sissesõidukeelu andmekogu puudutavat regulatsiooni eelnõuga ei muudeta. Schengeni infosüsteemi puudutavad sätted on koondatud VSS-i § 331 (eelnõu § 1 punkt 33). Hoiatusteadet ei looda SIS-is või see tuleb viivitamata infosüsteemist kustutada, kui Schengeni sissesõidukeelu subjektiks on EL-i vaba liikumise õigust omav isik või välismaalast ei kohustata Schengeni alalt lahkuma, sest tema vastuvõtvaks riigiks on teine Schengeni liikmesriik. Samuti ei tohi sissesõidukeeldu käsitlevat hoiatusteadet luua SIS-is või sealt tuleb andmed kustutada, kui Schengeni liikmesriik on andnud välismaalasele kehtiva pikaajalise viisa või elamisloa või ta on andud teada soovist selline luba välismaalasele anda või selle kehtivusaega pikendada. Eelnõuga ei muudeta juba kehtivat sätet, mille kohaselt ei edasta PPA SIS-i sissesõidukeelu andmeid, kui need on sinna sisestatud määruse 2018/1861 artikli 25 alusel. Sel juhul on sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate loonud EL-i nõukogu eesistuja asjaomase piirava meetme vastuvõtmisel. Määruse 2018/1861 artikli 21 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid jätta erandkorras sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate SIS-i sisestamata avaliku või riigi julgeolekuga seotud põhjustel, kui see võiks kahjustada ametlikke või õiguslikke päringuid, uurimisi või menetlusi. Eeskätt võib selline vajadus olla asjakohane terrorikuriteos kahtlustatavate või süüdistatavate välismaalaste puhul. Schengeni sissesõidukeelu hoiatusteade kustutatakse viivitamata, kui sissesõidukeelu andmete aluseks olev haldusakt või kohtulahend on kehtetuks tunnistatud või tühistatud või selles on sissesõidukeelu kohaldamisala piiratud Eesti territooriumiga. Määruse 2018/1861 artikli 44 kohaselt on üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigil lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada ja kustutada tema poolt SIS-i sisestatud andmeid. See tähendab, et välismaalane saab taotleda Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist vaid riigilt, kes on sissesõidukeeldu kohaldanud. Kui Schengeni sissesõidukeelu on kehtestanud Eesti, otsustab välismaalase taotlusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle kohaldamisala muutmise Siseministeerium, välja arvatud kohtulahendiga kohaldatud sissesõidukeelu puhul. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel tuleb sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade SIS-ist kustutada. 6 Eelnõu § 2 punktidega 2 ja 5 täpsustatakse PPVS-is sissesõidukeelu andmete edastamist Schengeni riikliku infosüsteemi vahendusel SIS-i. Sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate sisestamisel ja andmete kustutamisel tuleb järgida VSS-i §-s 331 sätestatud nõudeid. Selleks et vältida välismaalase, kelle suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, taassisenemist Schengeni alale, tuleb hoiatusteade sisestada viivitamata. 3.2. Määrusega 2018/1860 seonduvad muudatused Määruse 2018/1860 kohaselt peavad liikmesriigid looma SIS-is hoiatusteate iga kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellele on tehtud tagasi- või väljasaatmisotsus Schengeni alalt lahkumiseks. See on SIS-is täiesti uus hoiatusteate kategooria. Tagasisaatmisotsusena tuleb käsitada haldus- või kohtuotsust või -akti, millega sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigis viibimine on ebaseaduslik ja millega kehtestatakse või sätestatakse tagasipöördumiskohustus. Määrust 2018/1860 ei kohaldata EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike või nende perekonnaliikmete suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette, et välismaalase väljasõidukohustus võib tuleneda ka kohtulahendist (nt välismaalasele on karistusseadustiku § 54 alusel mõistetud väljasaatmine lisakaristusena). VSS-i § 14 lõike 21 kohaselt saadetakse välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 täpsustatakse direktiivi 2001/40/EÜ rakendamist. Euroopa Komisjon on andnud seisukoha, mille kohaselt võivad liikmesriigid tunnustada teise liikmesriigi tagasisaatmisotsust nii siis, kui välismaalane tuleb Schengeni alalt välja saata, kui ka juhul, kui välismaalasele antud vabatahtliku lahkumise tähtaeg ei ole möödunud. Seetõttu võimaldatakse PPA-l või Kaitsepolitseiametil (edaspidi KAPO) jätta lahkumisettekirjutus tegemata, kui Schengeni infosüsteemi kantud tagasisaatmist käsitlevast hoiatusteatest nähtub, et välismaalase kohta on teine liikmesriik teinud tagasisaatmisotsuse, mis ei ole veel sundtäidetavaks muutunud ja puudub alus arvata, et välismaalane oma lahkumiskohustust ei täida. Küll aga tuleb VSS-is sätestatud korras lahkumisettekirjutus teha juhul, kui ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes esineb VSS-i § 72 lõikes 2 sätestatud alus kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt tuleb PPA-l viivitamata SIS-i kantud tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate andmeid täiendada, kui välismaalase lahkumiskohustuse täitmine on haldusaktis või kohtulahendis määratud ajavahemikuks peatatud. Välismaalase väljasaatmise peatamine ei muuda välismaalase õiguslikku seisundit ega anna talle seaduslikku alust Eestis või teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis viibida või töötada. Eelnõu § 1 punktides 35 ja 36 täpsustatakse seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt biomeetriliste andmete võtmise ja tema daktüloskopeerimise eesmärki. Määrused 2018/1860 ja 2018/1860 kohustavad liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteate loomisel sinna ka välismaalase biomeetrilised ja daktüloskopeerimisel saadud andmed. See toetab välismaalaste usaldusväärset tuvastamist. Biomeetriliste andmetena käsitatakse nimetatud määrustes fotot, näokujutist, ühe kuni kümne vajutatud ja ühe kuni kümne pööratud sõrmejälje kujutist ning kuni kahe peopesajälje kujutist (vt määruse 2018/1860 artikli 4 lg 3 ja määruse 2018/1861 artikli 32 lg 2). Seadusliku aluseta riigis viibivalt välismaalaselt on peopesajälje hõivamine siiski lubatud üksnes juhul, kui temalt ei saa võtta sõrmejälgi või kui välismaalane on pannud toime kuriteo ja ta saadetakse riigist välja kriminaalkaristuse alusel. Euroopa Komisjon koostab 7 rakendusaktid, millega kehtestatakse SIS-i andmete sisestamise, ajakohastamise, kustutamise ning SIS-is päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid ja ühised standardid, samuti jälgib nende täitmist. Eelnõu § 1 punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks VSS-i § 3313, sest Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja toimingute andmete töötlemise õigus on sätestatud juba VSS-i § 3314 lõikes 4. Eelnõu § 1 punktis 38 reguleeritakse kolmanda riigi kodanikule tehtud tagasi- või väljasaatmisotsuse andmete edastamist SIS-i ja andmete kustutamist SIS-ist. Eesti puhul tuleb tagasisaatmisotsusena käsitada VSS-i 2. peatüki alusel tehtavaid lahkumisettekirjutusi. Samuti tuleb määrust 2018/1860 kohaldada juhul, kui välismaalasele on pandud lahkumiskohustus kriminaalkaristusena (nt lisakaristusena mõistetud väljasaatmine karistusseadustiku § 54 alusel). Samamoodi sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate loomisega, mille puhul andmed saadetakse sissesõidukeeldude andmekogust SIS-i automaatselt, võimaldatakse ka määruse 2018/1860 rakendamiseks tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade SIS-is luua Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse kantud andmete põhjal. Määruse 2008/1860 artikli 3 punktide 2 ja 3 kohaselt võib tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate jätta loomata, kui väljasaadetava suhtes kohaldatakse kinnipidamist või tema lahkumisettekirjutus pööratakse välispiiril kohe täitmisele. Lähtudes määruse 2018/1860 artiklites 6, 8–12 ja 14 sätestatust, kehtestatakse VSS-i § 3314 lõikes 11 alused välismaalase lahkumiskohustuse andmete SIS-i edastamise jätmise ja kustutamise kohta. Liikmesriigil on kohustus hoiatusteade SIS-ist kustutada, kui välismaalane on talle pandud lahkumiskohustuse täitnud. Selle nõude täitmiseks peavad liikmesriigid hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevale asutusele teada andma, kui välismaalane on Schengeni alalt lahkunud nende välispiiri kaudu. Välismaalane võib aga ka ise oma lahkumiskohustuse täitmist tõendada. Lisaks tuleb SIS-ist välismaalase lahkumiskohustuse andmed kustutada, kui teine Schengeni konventsiooni liikmesriik soovib välismaalasele anda pikaajalise viisa või elamisloa või seda pikendada. SIS-i hoiatusteade tuleb jätta sisestamata või see kustutada, kui välismaalase vastuvõtvaks riigiks on teine Schengeni liikmesriik ehk välismaalast ei kohustata Schengeni alalt lahkuma. Samuti kehtib see juhul, kui hoiatusteate sisestamise aluseks olnud haldusakt või kohtulahend on kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Eelnõu § 2 punktides 1, 3 ja 4 kavandatud muudatused PPVS-is on tingitud SIS-i uue tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteate loomisest. Seetõttu tuleb Schengeni infosüsteemi riikliku registri pidamise eesmärki täiendada ja näha ette, et registrisse kantakse andmed välismaalase kohta, kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, arvestades VSS-i §-s 3315 sätestatut. Eelnõu §-ga 3 pannakse riigipiiri seaduses PPA-le kohustus teavitada tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate sisestanud liikmesriiki juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik on välispiiri kaudu Schengeni alalt lahkunud või välismaalane on küll oma lahkumiskohustuse täitnud, kuid Schengeni alale sisenedes avastatakse välispiiril, et talle kohaldatud hoiatusteade on jäänud kustutamata. Viimasel juhul on piirivalveametnikul õigus välismaalase riiki lubamisest keelduda, kui tagasisaatmisotsusega kohaldatud riigisisene või Schengeni sissesõidukeeld kehtib. 8 3.3. Direktiiviga 2008/115/EÜ seonduvad muudatused Eelnõu § 1 punktides 3, 6, 7, 11, 12, 14–23 kavandatud VSS-i muudatused on seotud märkustega, mis tehti Eestile 2018. aastal läbiviidud Schengeni hindamistel. Eelnõu § 1 punktid 3, 6 ja 14 puudutavad välismaalase tagasi- või väljasaatmist vastuvõtvasse riiki. Schengeni hindamistel leiti, et vastuvõtva riigi mõiste VSS-is ei ole kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktiga 3. Direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt võib seadusliku aluseta riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasi saata kas tema päritoluriiki, transiidiriiki Euroopa Liidu või kahepoolsete tagasivõtulepingute või muude kokkulepete kohaselt. Samuti võib kolmanda riigi kodaniku tagasi saata muusse kolmandasse riiki, kuhu ta otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning kus ta vastu võetakse. Seetõttu täpsustatakse VSS-i § 17 lõikes 1, millistesse riikidesse tagasipöördumisel loetakse välismaalase lahkumiskohustus täidetuks (eelnõu § 1 punkt 14). Transiidiriigina tuleb käsitada riiki, mis ei ole väljasaadetava kodakondsusriik, kuid mis on välismaalasele andnud loa seal viibida (nt viisa, elamisluba) või mille kaudu on väljasaadetav Eestisse vahetult ebaseaduslikult sisenenud. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-240/17, et kolmanda riigi kodaniku väljasaatmine ja talle sissesõidukeelu kohaldamine ei mõjuta selle kodaniku õigust panna hiljem teise osalisriiki tagasi pöördudes maksma õigused, mis elamisluba talle annab. Seetõttu tuleks välismaalane, kellel on seaduslik alus viibida või elada teises liikmesriigis, saata välja sellesse riiki (eelnõu § 1 punkt 6). Vabatahtliku lahkumise puhul võib välismaalane ise otsustada, kas ta pöördub tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki või oma elukohariiki (s.t riiki, mis on talle andnud viisa või elamisloa). Kui aga välismaalase suhtes kohaldatakse sunniviisilist väljasaatmist, tuleb PPA-l või KAPO-l enne otsuse täideviimist veenduda, et välismaalase väljasaatmine ei oleks vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega. Seetõttu on nõutud, et lahkumisettekirjutuses või väljasaatmise protokollis oleks määratud kindlaks riik, kuhu välismaalane välja saadetakse. Nii saab välismaalane vajaduse korral selle otsuse kohtus vaidlustada. Eelnõu § 1 punktides 7 ja 12 kavandatud muudatused puudutavad välismaalase kinnipidamist, et teha kindlaks tema väljasõidukohustus ja algatada seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetlus. Praegu on VSS-is seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalisel kinnipidamisel7 lähtutud direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud kinnipidamise alustest ja nõuetest. See on põhjustanud olukorra, kus PPA peab vähem kui 48 tunni jooksul viima välismaalase suhtes läbi esmased menetlustoimingud (nt turvakontroll, päringud EL-i infosüsteemidesse, küsitlemine, tervisekontroll). Seejärel tuleb saadud andmete põhjal koostada ettekirjutus välismaalase Eestist lahkumiseks. Lühike tähtaeg lahkumisettekirjutuse tegemiseks ei võimalda PPA-l selgitada piisava põhjalikkusega välja kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja ettekirjutuses sisalduvaid otsuseid nõutaval määral põhjendada. Lisaks leiti 2018. aastal Eesti suhtes läbiviidud Schengeni hindamistel, et seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase paigutamine arestimajja tagasisaatmisotsuse täitmise eesmärgil on vastuolus direktiiviga 2008/115/EÜ. 7 VSS-i § 15 lg 3 näeb ette, et PPA või KAPO võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi VSS-i § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades. Seda tähtaega võib halduskohtu loal pikendada kuni kolme päeva võrra VSS-i § 18 lõikes 2 sätestatu kohaselt. 9 Esmaste menetlustoimingute läbiviimine võib võtta aega. Nendeks on näiteks päringute tegemine EL-i infosüsteemidesse, liikmesriikidega konsulteerimine kolmanda riigi kodaniku õigusliku seisundi kindlaks tegemiseks ja kriteeriumide hindamine, mis võivad viidata välismaalase põgenemisohule. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib toimingute läbiviimiseks olla vaja ka kolmanda riigi kodanik kinni pidada. Nii on Euroopa Kohus leidnud, et liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema küll lühike, kuid siiski mõistlik tähtaeg, et tuvastada kontrollitav isik ja uurida välja andmed, mille alusel saab kindlaks määrata, kas see isik on riigis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik. Kui riigis ebaseaduslikult viibival välismaalasel võimaldatakse põgeneda enne, kui on õnnestunud tuua selgust tema olukorra kohta, võidakse kahjustada direktiivi 2008/115/EÜ eesmärki saata tõhusalt tagasi liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud.8 Võttes aluseks direktiivi 2008/115/EÜ põhjenduspunkti 17, on Euroopa Kohus kinnitanud, et selline kinnipidamine on iga liikmesriigi riigisisese õiguse reguleerimisalas.9 Seetõttu on VSS-is juba sätestatud, et massilise sisserände hädaolukorras võib PPA või KAPO välismaalast vajalike menetlustoimingute tegemiseks halduskohtu loal kinni pidada kuni seitse päeva (VSS-i § 154 lg 3). Eelnõuga nähakse ette, et ka tavaolukorras võib PPA või KAPO välismaalast kinni pidada selleks, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikku alust ning selgitada välja, kas välismaalase kinnipidamine on vajalik direktiivi 2008/115/EÜ rakendamiseks, st Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimiseks või välismaalasele pandud lahkumiskohustuse täitmiseks. Enamasti peab PPA või KAPO vajalikud menetlustoimingud läbi viima 48 tunni jooksul. Üksnes juhul, kui esineb objektiivne asjaolu, mis takistab vajalike menetlustoimingute tegemist (nt tõlgi puudumine), võib kohus samamoodi kehtiva regulatsiooniga (VSS-i § 19 lg 2) välismaalase kinnipidamise tähtaega pikendada, kuid mitte kauem kui 3 päeva (eelnõu § 1 punkt 12). Kui välismaalane esitab kinnipidamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse, tuleb PPA-l või KAPO-l 48 tunni jooksul taotleda halduskohtult välismaalase kinnipidamiseks luba välismaalasele rahvusvahelise kaitse seaduses sätestatud alusel. PPA-l või KAPO-l tuleb taotleda halduskohtult luba välismaalase paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, kui esmaste menetlustoimingute läbiviimisel selgub, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult ning esineb alus tema kinnipidamiseks lahkumiskohustuse ettevalmistamiseks või tagasisaatmiseks direktiivi 2008/115/EÜ mõistes. VSS-i § 23 lõike 1 alusel võib seadusliku aluseta riigis viibivat välismaalast kinni pidada, kui välismaalane võib põgeneda, ta ei pruugi täita oma lahkumiskohustust või tal puuduvad lahkumiskohustuse täitmiseks vajalikud dokumendid (vt ka eelnõu § 1 punkti 20 kohta esitatud selgitusi). Eelnõu § 1 punktides 11 ja 19 kavandatud muudatused tulenevad sellest, et seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalise kinnipidamise regulatsioon tuuakse välja direktiivi 2008/115/EÜ reguleerimisalast. Need ei ole sisulised muudatused, vaid kehtivad sätted paigutatakse ümber. Eelnõu § 1 punktid 15, 16 ja 18 täpsustavad väljasaatmise tähtaega. Väljasaatmine tuleb viia täide nii kiiresti kui võimalik. Samas sõltub väljasaatmise kiirus erinevatest väljasaadetava või vastuvõtva riigiga seonduvatest asjaoludest. Seetõttu ei ole enamasti tõenäoline, et välismaalane saadetakse välja 48 tunni jooksul. 8 Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-329/11, punkt 31. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=D69BB2D30925F52D106EC0071933CEAC?tex t=&docid=115941&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=7620977 9 Sealsamas, punkt 30. 10 Eelnõu § 1 punktis 17 nähakse ette, millised teenused tuleb välismaalasele tagada, kui välismaalast peetakse esmaste menetlustoimingute tegemiseks kinni. Esmaste menetlustoimingute tegemiseks on lubatud välismaalane paigutada arestimajja või vanglasse tingimusel, et ta eraldatakse vanglakaristust kandvatest kinnipeetavatest, eelvangistust kandvatest vahistatutest ja aresti kandvatest isikutest. Vangla kasutamine kinnipidamiskohana esmaste menetluste tegemiseks võib olla vajalik suurenenud rändesurve tõttu, aga ka juhul, kui piirkonnas ei ole arestimajades vabu kohti või välismaalase transportimine muusse kinnipidamiskohta oleks ebamõistlik. Nimelt kuna Jõhvis ja Tartus puuduvad arestimajad, tuleks praegu välismaalane esmaste menetlustoimingute tegemiseks toimetada Jõhvist kas Narva (u 50 km) või Rakvere (u 70 km) arestimajja või Tartust Valga (u 84 km), Võru (u 78 km) või Viljandi (u 84 km) arestimajja. See ei pruugi olla aga mõistlik olukorras, kus esmaste menetlustoimingute tulemusena ei pruugi välismaalase kinnipidamine VSS-i § 23 lõike 1 alusel olla vajalik või välismaalase suhtes on algatatud tagasisaatmise kiirmenetlus10 ja välismaalase saab kohe vastutavale riigile üle anda. Eelnõu § 1 punktid 13 ja 20–23 reguleerivad seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase paigutamist kinnipidamiskeskusesse. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise alustes või tingimustes mingeid muudatusi. Kui PPA on selgitanud välja, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult ja tema kinnipidamine on vajalik välismaalase lahkumiskohustuse ettevalmistamiseks või lahkumisettekirjutuse täitmiseks, tuleb seadusliku aluseta riigis viibiv välismaalane paigutada kinnipidamiskeskusesse (eelnõu § 1 punktid 13 ja 20). Välismaalase paigutamine politsei arestimajja või teise kinnipidamiskohta on lubatud vaid juhul, kui väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel. Sel juhul tuleb välismaalasele tagada direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud kinnipidamisteenused (eelnõu § 1 punktid 21 ja 22). Võttes aluseks direktiivi 2008/115/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatu, nähakse ette, et välismaalase kinnipidamine võib olla vajalik mitte üksnes välismaalase väljasõidukohustuse täideviimiseks, vaid ka tema tagasisaatmise ettevalmistamiseks. See tähendab, et PPA või KAPO ei pea olema välismaalasele teinud lahkumisettekirjutust, kui ta taotleb seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamist VSS-i § 23 lõike 1 alusel (eelnõu § 1 punkt 13). Selle eesmärk on anda haldusorganile mõistlik tähtaeg lahkumisettekirjutuse ettevalmistamiseks ja ettekirjutusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks. Küll aga peab lahkumisettekirjutus olema vormistatud ajaks, kui seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamist kinnipidamiskeskuses on vaja pikendada. Seega ajaks, kui PPA taotleb kohtult luba kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kinnipidamise tähtaega pikendada, peab välismaalane olema väljasaadetava staatuses. Direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud maksimaalse kinnipidamise tähtaja (kuni 18 kuud) arvutamisel tuleb lähtuda kinnipidamiskeskusesse paigutamise kuupäevast VSS-i § 23 lõikes 1 sätestatu kohaselt (eelnõu § 1 punkt 23). Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 tehakse keeleline parandus VSS-i § 282 lõikes 5. Kui välismaalane peetakse kinni sisenemiskeelu otsuse täitmiseks, tuleb tema kinnipidamisel kuni 48 tunniks kohaldada VSS-i §-s 19 sätestatud kinnipidamistingimusi. Välismaalase kinnipidamisel on PPA-l õigus kohaldada VSS-i §-des 191 ja 192 nimetatud riikliku järelevalve meetmeid. Lõikega 5 kohustatakse protokollima sisenemiskeelu saanud välismaalase kinnipidamist. 10 EL-i ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu kohaselt tuleb tagasivõtutaotlused esitada ja neile vastata kahe tööpäeva jooksul, kui välismaalane on kinni peetud ebaseaduslikult piiriületuselt või piirialal. 11 IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Riigisiseste seaduste vastavuse analüüs Euroopa Liidu õigusele on läbivalt esitatud seletuskirja III osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). Eelnõu on kooskõlas seletuskirja punktis 1.4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega. VI. Seaduse mõjud Eelnõu peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kellele on lahkumisettekirjutusega pandud kohustus Eestist lahkuda ning kellele on kohaldatutud Schengeni sissesõidukeeldu. Joonis 1. Ebaseaduslikult sisse- või läbirändelt tabatud välismaalaste arv Tabel 1. Lahkumisettekirjutused ja nende täitmise osakaal Aasta Lahkumisettekirjutused Kohe Vabatahtliku sundtäidetavad lahkumistähtajaga 2018 778 141 637 2019 1082 188 894 2020 1059 84 975 Tabel 2. Peamised riigid, kelle kodanikele on väljastatud lahkumisettekirjutus 2018 2019 2020 Ukraina (280) Ukraina (474) Ukraina (313) Venemaa (163) Venemaa (193) Venemaa (119) Valgevene (66) Moldova (105) Moldova (58) Moldova (38) Valgevene (66) Gruusia (56) Tabel 3. Eesti kohaldatud sissesõidukeelud 12 Aasta Riigisisesed Schengeni sissesõidukeelud sissesõidukeelud 2018 84 317 2019 51 596 2020 209 423 Kavandatud muudatused määruste 2018/1860 ja 2018/1861 rakendamise tõttu Sihtrühm: seadusliku aluseta Eestis viibivad välismaalased, PPA, kaudselt Schengeni konventsiooni liikmesriigid I. Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule – väike EL-is ebaseaduslikult viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine nende päritoluriiki on keskne osa Euroopa Liidu jõupingutustest vähendada ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet. SIS-i kohaldamisala laiendamine tagasisaatmisotsustele ja tagasi- või väljasaatmisega kaasnevate sissesõidukeeldude andmete sisestamine infosüsteemi toetab EL-i ühtset rändepoliitikat ning aitab kaasa kogu Schengeni ala säilimisele. Muudatused tõhustavad ka terrorismi ja raskete kuritegude vastast võitlust. Tänu SIS-is sisalduvatele andmetele paranevad õiguskaitseasutuste võimalused tuvastada terrorismis ja rasketes kuritegudes kahtlustatavaid isikuid. Biomeetriliste andmete alusel otsingud võimaldavad isiku kohta käiva hoiatusteate leida ka juhul, kui isik on enda nime muutnud ning tavapärane tähtnumbriline otsing tulemust ei annaks. Oodatav mõju on positiivne. II. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike SIS-i kaudu saadud tabamuste menetlemiseks on kõikides Schengeni riikides loodud SIRENE bürood, mis vahetavad omavahel andmeid ja kinnitavad tabamuse või lükkavad selle ümber. Eestis täidab SIRENE büroo ülesandeid PPA teabehaldusbüroo, mille töökoormus määruste 2018/1860 ja 2018/1861 rakendamisel kasvab. Hoiatusteadete sisestamine SIS-i ei peaks PPA menetlejate töökoormust olulisel määral mõjutama. Schengeni sissesõidukeelude andmed kantakse SIS-i juba praegu. Samamoodi sissesõidukeelu andmetega saab ka SIS-i tagasisaatmisi käsitlevad hoiatusteated luua Eestis seadusliku aluseta riigis viibivate või viibinud välismaalaste andmekogusse kantud andmestikust. Seega saab kasutada automatiseeritud andmetöötlust maksimaalsel määral. Muudatuse mõju ulatus sõltub otseselt sihtrühma suurusest. Praegu võib siiski eeldada, et seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste arv, kelle kohta tuleks Eestil SIS-is hoiatusteated luua, jääb varasemate aastatega võrreldes samale tasemele. Kuigi Eestil on pikk välismaismaapiir, on siiski vähetõenäoline, et kasvab nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on mõni teine Schengeni liikmesriik SIS-i hoiatusteate lisanud ja kes soovivad Eesti kaudu Schengeni alalt lahkuda. Kavandatud muudatused Schengeni hindamiste märkuste tõttu Sihtrühm: seadusliku aluseta Eestis viibivad välismaalased, PPA, kohtud 13 I. Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule – väike Eelnõuga täpsustatakse VSS-i regulatsiooni Schengeni hindamistel tehtud märkuste tõttu. Schengeni hindamistega kontrollitakse, kas liikmesriigid on Schengeni acquis’d õigesti kohaldanud. Nii säilitatakse liikmesriikide vahel vastastikune usaldus, et Schengeni konventsiooni liikmesriigid suudavad nõutud määral rakendada meetmeid, mis on vajalikud isikute vaba liikumise ala toimimiseks, samuti tagatakse Schengeni acquis’ ühetaoline rakendamine. II. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Eelnõuga kavandatud muudatused annavad PPA-le pikema tähtaja, et selgitada välja välismaalasega seonduvad olulised asjaolud, mis on vajalikud välismaalase õigusliku seisundi kindlaks tegemiseks ja talle lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Muudatuste tulemusena peaks paranema lahkumisettekirjutuste ja kohtule esitavate taotluste kvaliteet. Tallinnas Rae vallas asuv kinnipidamiskeskus võimaldab majutada kõige rohkem 123 väljasaadetavat ja rahvusvahelise kaitse taotlejat. Välismaalase transportimine Tallinna kinnipidamiskeskusesse ei ole mõistlik juhul, kui välismaalase kinnipidamise eesmärk on teha kindlaks tema õiguslik seisund ja viia läbi esmased toimingud Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Selleks peab politseil olema jätkuvalt õigus paigutada vajaduse korral arestimajja välismaalane, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus riigis viibimises. Seda on õigus teha juhul, kui esmaste menetlustoimingute tegemine võtab rohkem aega (nt on vaja kaasata tõlk). Arvestades, et arestimajade ümberkorralduste tulemusena osutab Tartus ja Jõhvis arestimaja teenuseid vastavalt Tartu ja Jõhvi vangla, antakse eelnõuga politseile võimalus paigutada välismaalane esmaste menetlustoimingute tegemiseks ka vanglasse. Selline muudatus on vajalik, et vajaduse korral saaks Eesti kasutada kõiki olemasolevaid kinnipidamiskohti, kui rändesurve ootamatult suureneb, kuid puudub vajadus rakendada seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra erisusi. Lisaks aitab muudatus menetluse läbiviimist kiirendada ja menetlusressurssi optimaalsemalt kasutada, sest välismaalasega seonduvaid esmaseid menetlustoiminguid saab teha välismaalase kinnipidamise asukohas. Kehtiv õigus juba lubab PPA-l seadusliku aluseta riigis viibivat välismaalast arestimajas ja massilise sisserände hädaolukorra puhul ka vanglas kinni pidada. Eelnõuga ei muudeta nõuet, mille kohaselt tuleb isiku üle 48-tunnise kinnipidamise puhul tagada kohtulik kontroll kinnipidamise vajalikkuse hindamiseks. Seega on kavandatud muudatuste mõju sihtrühmale väike. Andmekaitsealane mõjuanalüüs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta11 artikli 35 lõige 10 näeb ette, et kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb EL-i õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames läbi viidud, ei pea mõjuanalüüsi uuesti tegema. Arvestades, et SIS on juba liikmesriikides kasutusele võetud 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 (09.04.2021). 14 ja Euroopa Komisjon on määruste 2018/1860 ja 2018/1861 väljatöötamise käigus mõjusid hinnanud12, ei hinnata eelnõul andmekaitsealast mõju. VII. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamiseks on vaja arendada Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, sissesõidukeelu andmekogu ning Schengeni infosüsteemi riikliku registrit. Infotehnoloogilised arendustööd rahastatakse EL-i sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade instrumendi vahenditest (PPA projektitaotlus ISFB-45). Projekti maksimaalne eelarve on 1 226 984 eurot (100% ISFB toetus). Lisaks on vaja täiendada PPA ametisiseseid menetlusjuhendeid ja koolitada PPA ametnikke, vastavad kulutused rahastatakse PPA eelarvest. Seaduse rakendamisega seotud rahalist tulu ei ole. VIII. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta siseministri 22. detsembri 2009. a määrust nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“, siseministri 10. jaanuari 2017. a määrust nr 4 „Lahkumiskohustuse sundtäitmise korraldamise kord“ ning kehtestada uus sissesõidukeeldude andmekogu põhimäärus, mistõttu tunnistatakse kehtetuks siseministri 23. mai 2016. a määrus nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“. Rakendusaktide eelnõu kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa). IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, sest kavandatud muudatused ei nõua infotehnoloogilise arendustöid, eelnõu adressaatide tegevuste ulatuslikku ümberkorraldamist ega üleminekuaega. Samuti on arvestatud, et Schengeni hindamisega seonduvate puuduste kõrvaldamise muudatused tuleb jõustada esimesel võimalusel. Seaduse § 1 punktid 10, 33, 36 ja 38, § 2 ja § 3 jõustuvad 2022. aasta 1. märtsil, sest nende muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogiliste arendustööde valmimist. X. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le, PPA-le, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile ja Eesti Punasele Ristile. 12 COM(2016) 881 ja COM (2016) 882. 15  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavandid EELNÕU 05.05.2021 SISEMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Sissesõidukeeldude andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on sissesõidukeeldude andmekogu (edaspidi andmekogu). § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rakendada rahvusvahelisi sanktsioone. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja). § 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule; 4) vastutab andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise eest; 5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitsmise ja säilimise; 6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 7) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist. 1 (2) Volitatud töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab vastutavale töötlejale andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku. 2. peatükk ANDMEKOGU ÜLESEHITUS JA ANDMEKOGU PIDAMISE NÕUDED § 5. Andmekogu pidamise viis ja koosseis (1) Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil menetlustoimikutena (edaspidi menetlustoimik). (2) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) digitaalsed andmekogu kaardid (edaspidi andmekogu kaart); 2) menetlustoimikud; 3) arhiveeritud andmekogu andmed. § 6. Menetlustoimik Menetlustoimik koosneb käesoleva määruse §-s 11 nimetatud dokumentidest ning teistest haldusmenetluse käigus kogutud ja toimingu sooritamise aluseks olevatest dokumentidest ja tõenditest. § 7. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse (1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Andmekogus töödeldavate andmete turvaklass on K3T3S2. Andmekogus töödeldavate andmete turbeaste on kõrge (H). 3. peatükk ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED § 8. Sissesõidukeelu kohaldamisega seotud andmed Välismaalasele kohaldatud sissesõidukeelu kohta kantakse andmekogusse: 1) välismaalase isikuandmed; 2) välismaalase reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed, sealhulgas biomeetriliste andmete hõivamise kuupäev, otsevaates foto, külgvaates foto, sõrmejälje- ja peopesakujutis või andmed daktüloskopeerimise võimatuse kohta ning allkiri; 4) sissesõidukeelu kohaldamise otsuse andmed; 5) sissesõidukeelu kehtivuse andmed. 2  4. peatükk ANDMETE KANDMINE ANDMEKOGUSSE § 9. Andmeandja Andmekogu andmeandjad on ….. § 10. Andmekogudevaheline andmevahetus …… § 11. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid …… § 12. Andmete andmekogusse kandmine ……. § 13. Andmete õigsuse tagamine ……. § 14. Ebaõigete andmete parandamine …… 5. peatükk JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE JA NENDE VÄLJASTAMINE ANDMEKOGUST § 15. Juurdepääs andmekogu andmetele ………. § 16. Andmete väljastamine andmekogust ja nende logimine ………. 6. peatükk ANDMEKOGU ANDMETE SÄILITAMINE, JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU PIDAMISE RAHASTAMINE JA ANDMEKOGU LIKVIDEERIMINE § 17. Andmekogu andmete säilitamine …… § 18. Järelevalve andmekogu pidamise üle 3 …. § 19. Andmekogu rahastamine ….. § 20. Andmekogu likvideerimine ….. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 4  EELNÕU 05.05.2021 SISEMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 20 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registri pidamise eesmärk on tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumiskohustus või kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.“; 2) paragrahvi 7 punktis 9 asendatakse sõnad „sissesõidukeeldude riiklik register“ sõnadega „sissesõidukeeldude andmekogu“; 3) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Andmed välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld (1) Välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld, kantakse andmete olemasolul registrisse määruse 2018/1861 artiklis 24 ja 25 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel: 1) ees- ja perekonnanimi või -nimed, teised tema sünnijärgsed nimed, varem kasutatavad või kasutatud nimed ning varjunimed; 2) sünniaeg ja -koht; 3) sugu; 4) kodakondsus; 5) erilised muutumatud füüsilised tundemärgid; 6) teave selle koha, kas isik on relvastatud, vägivaldne või põgenenud, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele, või seotud mõne direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 nimetatud tegevusega; 7) hoiatusteate põhjus; 8) hoiatusteate sisestanud asutus; 5 9) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 10) isiku suhtes rakendatavad meetmed; 11) teave, kas sissesõidukeeld põhineb määruse 2018/1861 artikli 24 lõike 2 punktis a nimetatud varasemal süüdimõistmisel, artikli 24 lõike 2 punktis b nimetatud tõsisel julgeolekuohul, artikli 24 lõike 2 punktis c nimetatud riiki sisenemist või seal viibimist käsitleva liidu või riigisisese õiguse täitmisest kõrvalehoidmisel, artikli 24 lõike 1 punktis b nimetatud sissesõidukeelul või artiklis 25 nimetatud piiraval meetmel; 12) süüteo liik; 13) isikut tõendava dokumendi liik, selle välja andnud riik, dokumendi number, välja andmise kuupäev ning selle värviline koopia; 14) fotod ja näokujutised; 15) sõrmejäljed; 16) peopesajäljed, kui välismaalane saadetakse riigist välja kriminaalkaristusena või välismaalaselt ei olnud võimalik sõrmejälgi võtta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete registrisse esitamise aluseks on: 1) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel tehtud lahkumisettekirjutus või Siseministeeriumi otsus, millega kohaldatakse välismaalase suhtes Schengeni sissesõidukeeldu: 2) karistusseadustiku või kriminaalmenetluse seadustiku alusel jõustunud kohtulahend, millega kohaldatakse välismaalase suhtes Schengeni sissesõidukeeldu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitajaks on Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele on juurdepääs: 1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei ja piirikontrolli andmekogu ja broneeringuinfo andmekogu ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu politsei- ja piirikontrolli teostamiseks, viisaregistri, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu kaudu määruse 2018/1861 artiklis 34 lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu kaudu määruse 2018/1861 artiklis 34 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks; 2) Maksu- ja Tolliametil politsei andmekogu kaudu politsei- ja tollikontrolli teostamiseks; 3) Kaitsepolitseiametil politsei andmekogu kaudu politseikontrolli teostamiseks; 4) prokuratuuril politsei andmekogu kaudu kohtueelse menetluse juhtimiseks; 5) Rahapesu Andmebürool politsei andmekogu kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Andmed välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumiskohustus (1) Välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumiskohustus, kantakse andmete olemasolul registrisse määruse 2018/1860 artiklis 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil: 6 1) ees- ja perekonnanimi või ˗nimed, teised tema sünnijärgsed nimed, varem kasutatavad või kasutatud nimed ning varjunimed; 2) sünniaeg ja -koht; 3) sugu; 4) kodakondsus; 5) erilised muutumatud füüsilised tundemärgid; 6) teave selle koha, kas isik on relvastatud, vägivaldne või põgenenud, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud mõne direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 nimetatud tegevusega; 7) hoiatusteate põhjus; 8) hoiatusteate sisestanud asutus; 9) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 10) isiku suhtes rakendatavad meetmed; 11) teave, kas lahkumiskohustus on tehtud välismaalasele, kes kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 12) süüteo liik; 13) isikut tõendava dokumendi liik, selle välja andnud riik, dokumendi number, välja andmise kuupäev ning selle värviline koopia; 14) fotod ja näokujutised; 15) sõrmejäljed; 16) peopesajäljed, kui välismaalane saadetakse riigist välja kriminaalkaristusena või välismaalaselt ei olnud võimalik sõrmejälgi võtta; 17) vabatahtliku lahkumise täitmise tähtaeg; 18) andmed lahkumiskohustuse peatamise või pikendamise kohta; 19) teave, kas välismaalasele on koos lahkumiskohustusega kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete registrisse esitamise aluseks on: 1) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel tehtud lahkumisettekirjutus, millega kohustatakse välismaalast lahkuma Schengeni liikmesriikide territooriumilt; 2) karistusseadustiku või kriminaalmenetluse seadustiku alusel jõustunud kohtulahend, kohustatakse välismaalast lahkuma Schengeni liikmesriikide territooriumilt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitajaks on Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele on juurdepääs: 1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei ja piirikontrolli andmekogu ja broneeringuinfo andmekogu ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu politsei- ja piirikontrolli teostamiseks, viisaregistri, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu kaudu määruse 2018/1861 artiklis 34 lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu kaudu määruse 2018/1861 artiklis 34 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks; 2) Maksu- ja Tolliametil politsei andmekogu kaudu politsei- ja tollikontrolli teostamiseks; 3) Kaitsepolitseiametil politsei andmekogu kaudu politseikontrolli teostamiseks; 4) prokuratuuril politsei andmekogu kaudu kohtueelse menetluse juhtimiseks; 5) Rahapesu Andmebürool politsei andmekogu kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 8  EELNÕU 05.05.2021 SISEMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 4 „Lahkumiskohustuse sundtäitmise korraldamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 73 lõike 4 ning § 20 lõigete 4 ja 6 alusel. Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 4 „Lahkumiskohustuse sundtäitmise korraldamise kord“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 73 lõike 4 ning § 20 lõigete 4 ja 6 alusel.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-0843 - Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seadus (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7459c045-030f-456b-99bb-c7f543604af2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7459c045-030f-456b-99bb-c7f543604af2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main