Kiri

Teie 28.05.2021 nr KL-1/14 Eesti Omanike Keskliit Meie 22.06.2021 nr 14-1/4189-2 [email protected] Riiklikel muinsuskaitsealadel valitsevast topelt bürokraatiast Austatud härra Priidu Pärna Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole seoses kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisega, mille territooriumil asuvad riiklikud muinsuskaitsealad. Toote välja, et muinsuskaitsealade kinnistuomanike probleemiks on kinnisasja planeerimis- ja ehitustegevusega kaasnev topelt halduskoormus ja viitate muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 1 lg-le 2. Teie kirjast ei ilmne üheselt, milliseid topelt loa- ja järelevalvemenetlusi täpsemalt silmas peate. Lähtudes eelkõige Rahandusministeeriumi tegevusvaldkonnast selgitame järgmist. Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtte alusel tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Nimetatud väärtuste hulka kuuluvad nii riigi tasandil kaitstavad kultuuriväärtused kui ka miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud üksikobjektid kohalikul tasandil. Riikliku tasandi ja kohaliku tasandi kaitse eesmärgid ei kattu, selgitame seda üksikasjalikumalt allpool. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine riiklikul tasandil, samuti ruumilist planeerimist puudutavate õigusaktide (eelkõige planeerimisseadus) väljatöötamine. Samuti täidab Rahandusministeerium muid PlanS-s temale pandud ülesandeid, milleks on mh ka üldplaneeringute heakskiitmine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tuleneb, et ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse olemuslik ülesanne ehk omavalitsus on selle teostamisel autonoomne. Üldplaneeringu koostamise korraldajaks on PlanS § 74 lg 8 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus. Üldplaneeringu puhul on tegemist ehitustegevuse aluseks oleva dokumendiga, kuid samas peab ehitamiseks üldplaneeringule reeglina järgnema detailplaneeringute koostamine ja projekteerimistingimuste või ehitusloa andmine, mis loovad juba täpsemad alused ehitustegevuse elluviimiseks. Küll aga tuleb PlanS § 74 lg 6 kohaselt juhul, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, arvestada üldplaneeringu koostamisel üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega, lähtudes MuKS-s sätestatust. Muinsuskaitse eritingimuste väljastajaks on MuKS kohaselt Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitse eritingimused on üheks sisendiks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldplaneeringu koostamisel, mis aitavad tagada planeeritaval maa-alal asuva muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise ja arvestada kaitsevööndiga kehtestamisega seatud eesmärkidega. Topelt tegevuste vähendamise eesmärgil seotakse üldplaneeringu eritingimuste sisu muinsuskaitseala põhimäärust asendava kaitsekorralduskavaga. Näiteks Tartu muinsuskaitseala kaitsekorras kavandatud muudatustele annavad sisendi varem koostatud eritingimused. Kaitsekorralduskava eelnõu koostajad täna teevad Tartu muinsuskaitseala kultuuriväärtuse analüüsi alusel ettepaneku leevendada kehtivaid nõudeid valdaval osal muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis paiknevatel hoonetel. Sellega väheneb peaaegu poole võrra muinsuskaitse eritingimuste andmise vajadus projekteerimisele eelnevalt. Ehitamist ettevalmistavatele tegevustele kuluv aeg lüheneb märgatavalt. Muinsuskaitse ja üldplaneeringute vaheliste seoste kohta on võimalik leida täiendavat infot veebilehel planeerimine.ee „Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostest“. Muinsuskaitseamet on samas ka üldplaneeringu kooskõlastajaks juhtudel, kui planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“). Kooskõlastamise üldiseks eesmärgiks on planeeringu õiguspärasuse tagamine. Seega toimub kooskõlastamine menetluse lõppjärgus planeeringu avalikku väljapanekut ja vastuvõtmist. Kooskõlastamisel peab lähtuma PlanS-s sätestatud nõuetest, mh arvestama, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks (PlanS § 85 lg 3). Kõigil muudel juhtudel planeeringut kooskõlastamata jätta ei saa, esitada saab arvamusi. Niisiis on tegemist toimingutega, millel on erinev sisu ja eesmärgid. Muinsuskaitse eritingimused on sisendiks planeeringu koostamisel, aidates tagada muinsuskaitseala säilimist ja seeläbi parima planeeringulahenduse leidmist. Kooskõlastamise eesmärgiks on aga planeeringu õiguspärasuse ehk õigusaktidele vastavuse tagamine. Lisaks on Rahandusministeeriumi ülesandeks KOV planeeringute, sh üldplaneeringute heakskiitmine, mille regulatsioon on toodud PlanS §-s 90. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik planeeringu vastavust õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule, kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja. Samuti annab heakskiitja maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest. Sarnaselt kooskõlastamisele on heakskiidu andmise peamiseks eesmärgiks planeeringu õiguspärasuse tagamine, samuti ka nn lepitusmenetluse läbiviimine planeeringut koostava omavalitsuse ja arvestamata jäänud arvamuste esitajate vahel. Viitate oma pöördumises MuKS § 1 lg-s 2 sätestatule, mis näeb ette, et mälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis ehitamisele kohaldatakse ehitusseadustikus ja maaparandusseaduses sätestatut, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Võimaluse korral ühitatakse käesolevas seaduses sätestatud teatise- või loamenetlus ehitusseadustikus (EhS) või maaparandusseaduses (MaaParS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega. Rahandusministeerium ei vii läbi teatise- ega loamenetlusi, mis on nähtud ette EhS-s ja MaaParS-s. Nende teostamine on kohalike omavalitsuste, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses. Oma pöördumises toote välja, et muinsuskaitsealadel kehtivat topelt halduskoormust on võimalik lõpetada, kui võtta muinsuskaitsealad üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla. Selgitame, et riikliku muinsuskaitse eesmärgiks on läbi kultuuripärandi säilimise tagamise 2 kaitsta avalikku huvi riiklikul tasandil. Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitse annab kohalikule omavalitsusele võimaluse kaitsta niisuguseid väärtusi, mille kaitsmine riiklikul tasandil ei pruugi olla vajalik, kuid samas on tegemist väärtustega, mis on olulised just kohalikul tasandil. Riikliku ja kohaliku tasandi kaitse erisusi on käsitlenud ka Riigikohus asjas 3-17-563, kus on rõhutanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused. Kohaliku tasandi kaitse võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või muinsuskaitse objektid, samuti seda, et objekti kohaliku kaitse alla võtmiseks ei pea ära näitama selle väärtuslikkust üle-eestilises või veelgi laiemas kontekstis (p 9). Seega ei saa riikliku kaitse eesmärke täita läbi muinsuskaitsealade üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla võtmise. Kinnitame, et toetame igati hea halduse tava rakendamist praktikas, samuti haldusmenetluse seaduses toodud põhimõtete järgimist. Küll aga on nii kohalikel omavalitsustel, kui ka riigiasutustel (ministeeriumid, ametid) kohustus lähtuda oma tegevuses seadustes kehtestatust. Iga seaduse peamiseks muudatuste väljatöötajaks on ministeerium, kelle vastutusalasse seadusega reguleeritav valdkond kuulub. Rahandusministeerium on vastutavaks PlanS muudatuste väljatöötamisel. Kui Teie hinnangul on topelt halduskoormust põhjustav regulatsioon toodud MuKS-is või EhS-is, on Teil õigus teha Kultuuriministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek nimetatud seaduste muutmiseks. Meile teadaolevalt on mõlema seaduse täienduste ja muudatuste esitamiseks sobiv hetk, kuna vastavad protsessid õigusaktide täpsustamiseks on ministeeriumite juhtimisel käimas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaat: Kultuuriministeerium Andres Levald 611 3125 [email protected] Külli Siim 611 3129 [email protected] 3