MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 21
COVID-19 puhangust tingitud erakorralise
kahjuhüvitise tagamine Eestis aset leidva
kultuurisündmuse ja konverentsi korraldajale
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise kahjuhüvitise tagamise
(edaspidi tagatis) tingimused Eestis aset leidva kultuurisündmuse (edaspidi sündmus) või
konverentsi korraldajale, kelle sündmus või konverents jääb ära või toimub väiksemas mahus
Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute tõttu.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning abi
andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva
otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või
väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi
maksta.
(4) Kui tagatise andmine on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA
määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1
sätestatud juhtudel.
(5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik
majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk
1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C
218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15,
edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või
väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba
31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel
maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud Euroopa Komisjoni suuniste alusel päästmisabi
ega ümberkorraldamisabi.
(6) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi tagatise andja).
§ 2. Tagatise andmise eesmärk ja tulemus
(1) Tagatise andmise eesmärk on sündmuse või konverentsi korraldaja riskide maandamine
seoses COVID- 19 puhangust tingitud koroonaviiruse võimaliku leviku ja kehtestatavate
piirangutega.
(2) Tagatise andmise tulemusena on sündmuse või konverentsi korraldaja riskid maandatud ning
seeläbi ka tema tegevuse järjepidevus ja pikemaajaline toimimine tagatud.
§ 3. Riigiabi
(1) Käesoleva määruse alusel tagatise andmine võib kvalifitseeruda riigiabiks
konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike
1 mõistes.
(2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 341 ja riigiabi ajutisest raamistikust
ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.
(3) Kui tagatise andmine on riigiabi, kontrollib tagatise andja, et meetme raames taotletud
tagatise suurus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud
toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta.
(4) Kui tagatise andmine loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib
tagatise andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava tagatise korral ei
ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi
koos taotletud tagatisega 200 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega
abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava
vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(6) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte
kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, taotlusele, sündmusele ja konverentsile ning
tagatise taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
2) ta ei ole kohaliku omavalitsuse või riigi asutatud ja/või osalusega sihtasutus;
3) ta on tegutsenud rahvusvahelise sündmuse korraldajana viimased kolm aastat enne
taotluse esitamist, kui taotlejaks on sündmuse korraldaja;
4) ta tagab erivajadustega inimeste juurdepääsu sündmuse või konverentsi toimumise
kohale;
5) ta korraldab sündmuse või konverentsi eel ja ajal turunduskanalites ning sündmuse
puhul ka toimumiskohas teavituse sündmuse või konverentsi kohta;
6) ta teeb taotluse esitamise hetkeks avalikult kättesaadavaks informatsiooni sündmuse või
konverentsi kohta;
7) ta teeb taotluse esitamise hetkeks avalikult kättesaadavaks sündmuse kohta
informatsiooni vähemalt ühes avalikus piletimüügi keskkonnas ning sündmuspaiga
veebilehel juhul, kui ta rendib sündmuse korraldamiseks sündmuspaika ning kui
taotlejaks on sündmuse korraldaja;
8) ta on korraldanud perioodil 2017-2019 igal aastal vähemalt kolm sündmust
muusikavaldkonnas, milles on osalenud vähemalt üks välisesineja ning millele on pileti
ostnud vähemalt 1500 inimest ühe sündmuse kohta, kui taotlejaks on käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud sündmuse korraldaja;
9) tal on sündmuse või konverentsi elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja
kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
10) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv
äriregistrist kustutamise hoiatus;
11) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks
ajatatud;
12) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
13) kui tagatise andja või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on teinud taotleja kohta varem
toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus
tähtajaks tagasi maksmata.
(2) Kahjuhüvitise tagamist saab taotleda Eestis aset leidva
1) teatri-, filmi-, muusika-, kunsti-, kirjanduse-, disaini- või arhitektuurivaldkonna
järjepidevalt toimuvale sündmusele või
2) muusikavaldkonna esmakordselt toimuvale sündmusele või
3) konverentsile.
§ 5. Nõuded sündmusele ja konverentsile
(1) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud sündmus
1) on toimunud enne taotluse esitamist vähemalt kahel korral;
2) rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja/või välisosalejate ja/või väliskülastajate osakaal on
olnud viimasel kahel korral vähemalt 20% sündmuse kohta;
3) piletiga külastajate arv on olnud viimasel kahel korral vähemalt 300 külastajat
sündmuse kohta;
4) kogueelarve on olnud viimasel kahel korral vähemalt 30 000 eurot sündmuse kohta;
5) kestus on vähemalt kaks päeva.
(2) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud sündmus
1) toimub esmakordselt ja välisesinejaga;
2) minimaalne piletiga külastajate arv on 1500 inimest ja pileteid on müüdud taotluse
esitamise hetkeks vähemalt 50 000 euro ulatuses.
(3) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud konverents
1) on rahvusvahelise osavõtjaskonnaga teaduslik, erialane või huvialane kokkutulek
ettekannete ja diskussioonidega või riikide, organisatsioonide või ametkondade
esindajate kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning küsimuste
lahendamiseks. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi,
töökoosolekut, infopäeva või näitust;
2) minimaalne osalejate arv on 400;
3) kestus on vähemalt kaks järjestikust päeva ning sisaldab vähemalt kahel päeval
konverentsi sisulist osa;
4) minimaalne välisosalejate arv Tallinnas on 50 ja väljaspool Tallinna 25.
§ 6. Nõuded tagatistaotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) taotleja kinnitus ning tõendatud dokumentatsioon ja informatsioon enda ja sündmuse või
konverentsi vastavuse kohta käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuetele;
3) teave, kui taotleja on taotlenud toetust 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt teistest
COVID-19 meetmest ja/või käesoleval aastal või varem saanud toetust taotluses toodud
sündmusele või konverentsile muudest avaliku sektori vahenditest;
4) andmed planeeritava sündmuse või konverentsi kohta, sealhulgas ajakava, nimetus,
eesmärk, oodatavad tulemused, elluviimise koht, eelarve tegevuste ja rahastusallikate
lõikes, üldmaksumus, taotletava tagatise suurus ja turundusplaan;
5) viimasel kolmel aastal korraldatud sündmuste või olemasolu korral konverentside
kalendaarse ülevaate ning informatsiooni rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välisosalejate
ja välisesinejate kohta;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
tagatise andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(2) Taotluses toodud eelarve peab olema koostatud arvestades taotluse esitamise ajal Vabariigi
Valitsuse kehtestatud piirangutega.
(3) Taotluses toodud sündmus või konverents peab toimuma ajavahemikul peale taotluse
esitamist kuni 31.12.2021.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab tagatise andja oma veebilehel vähemalt
kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotluse saab esitada maksimaalselt kaks kuud enne sündmuse või konverentsi algust ja peab
esitama vähemalt kaks nädalat enne sündmuse või konverentsi algust.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Tagatise andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(5) Ühele sündmusele või konverentsile saab tagatist taotleda üks taotleja.
(6) Kui taotleja taotleb tagatist rohkem kui ühele sündmusele või konverentsile, tuleb iga
sündmuse või konverentsi kohta esitada eraldi taotlus.
3. peatükk
Abikõlblikkus ning tagatise suurus
§ 8. Tagatisega kaetud kulu
(1) Tagatisega kaetud kulu on sündmuse või konverentsi korraldamise vältimatu tõendatud kulu,
mille katmiseks planeeritud tulu jääb saamata või on vähenenud Vabariigi Valitsuse või
rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute tõttu, sealhulgas, mis on põhjendatud, mis kajastub
tagatise andjale esitatud tagatistaotluses, tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas
õigusaktidega.
(2) Tagatisega ei ole kaetud
1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu;
2) mitterahaline kulu;
3) tehniliste vahendite soetamise kulu;
4) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;
5) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks;
6) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
7) kulu, mis on tagatise saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teisest meetmetest või
kindlustuslepingu alusel;
8) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
9) rahatrahv ja rahaline karistus;
10) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb 31. detsember 2021.
§ 10. Tagatise suurus
Taotletava tagatise minimaalne suurus on 5000 eurot ja maksimaalne suurus on 100 000 eurot
sündmuse või konverentsi kohta.
4. peatükk
Tagatistaotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab
taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.
(3) Kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3 või 5 ning § 3 lõigetes 4 või 5
sätestatud nõuetele või kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid
veel otsustamata taotluste mahuga, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib tagatise andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib tagatise andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Tagatise andja jätab
taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab
sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud
tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Tagatise andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 12. Tagatistaotluse läbivaatamise komisjon
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, sealhulgas käesoleva määruse § 13 punktis 2
nimetatud kahjuhüvitistaotluse, vaatab läbi kultuuriministri moodustatud komisjon.
(2) Komisjoni liikmed avalikustab tagatise andja oma veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva
enne taotlusvooru avamist.
(3) Komisjon teeb esitatud dokumentide alusel kultuuriministrile ühe järgmistest ettepanekutest:
1) anda tagatis taotluses esitatud ulatuses;
2) anda tagatis vähendatud ulatuses;
3) keelduda tagatise andmisest.
(4) Komisjon arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepanekut tehes lisaks
käesoleva määruse § 11 lõikes 6 toodule
1) taotlejale avaliku sektori poolt tagatava sündmuse või konverentsi jaoks eraldatud
toetuste kogumahtu;
2) sündmuse või konverentsi regionaalset ja valdkondlikku tähtsust ja mõju;
3) taotleja professionaalsust, varasemat kogemust ja haldusvõimekust;
4) kehtivate piirangute mõju;
5) eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja kuluartiklite põhjendatust.
(5) Tagatist võib anda vähendatud ulatuses, kui tagatise andmine taotluses esitatud ulatuses ei
ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud. Tagatist võib
anda vähendatud ulatuses tingimusel, et taotleja on sellega nõus.
(6) Komisjon teeb tagatise andmisest keeldumise ettepaneku juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 6
sätestatud tingimustele või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil;
4) sündmus või konverents ei vasta käesoleva määruse §-s 5 toodule;
5) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus tagamisele;
6) taotletud tagatise suurus on väiksem kui 5000 eurot;
7) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tagatist anda;
8) taotleja ei ole nõus tagatise andmisega vähendatud ulatuses.
(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba
jääki ja mida ei ole võimalik vähendatud ulatuses tagada, tehakse tagatise andmisest
keeldumise otsus.
(8) Otsuse tagatise andmiseks või sellest keeldumiseks teeb kultuuriminister.
(9) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
5. peatükk
Kahjust teavitamine ning kahju hindamine
§ 13. Kahju tekkimisel kahjust teavitamine
Kahju tekkimisel on tagatist taotlenud isik (edaspidi tagatise saaja) kohustatud
1) teavitama tagatise andjat hiljemalt 30 tööpäeva jooksul peale kahju tekkimist;
2) esitama tagatise andjale kahjuhüvitistaotluse kahjude kohta koos dokumentidega,
sealhulgas kahju tekkimise aeg või ajavahemik, millest nähtub kahju otsene seos
COVID-19 puhangust tingitud Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud
piirangutega, kahjuhüvitise suurus ning hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.
§ 14. Kahju hindamine
(1) Kahjuhüvitistaotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva selle esitamisest.
(2) Kahjuhüvitistaotluse menetlusele kohaldatakse käesoleva määruse § 11 lõikes 4 ja 5
sätestatut.
(3) Käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud komisjon vaatab käesoleva määruse § 13
punktis 2 nimetatud kahjuhüvitistaotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning hindab,
milles seisneb kahju, mille hüvitamist taotletakse ja kas see on kooskõlas käesolevas
määruses sätestatud tingimustega, sealhulgas on tekkinud käesoleva määruse §-s 9
nimetatud perioodil.
(4) Komisjon teeb kahjuhüvitistaotluse alusel kultuuriministrile otsustamiseks ühe
järgmistest ettepanekutest:
1) maksta kahjuhüvitis välja taotluses esitatud ulatuses;
2) maksta kahjuhüvitis välja vähendatud ulatuses;
3) keelduda kahjuhüvitise väljamaksmisest.
(5) Kahjuhüvitise võib tagatise saaja nõusolekul maksta välja vähendatud ulatuses, kui
kahjuhüvitistaotluses esitatud ulatuses maksmine ei ole põhjendatud.
(6) Kahjuhüvitise väljamaksmisest võib keelduda, kui
1) kahju ei vasta käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele;
2) kahju ei ole tõendatud;
3) kahjuhüvitise arvestuslik suurus jääb alla 5000 euro;
4) tagatise saaja ei ole nõus kahjuhüvitise väljamaksmisega vähendatud ulatuses;
5) tagatise saaja ei võimalda kahjuhüvitistaotluse nõuetele vastavust kontrollida;
6) tagatise saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
7) tagatise saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
8) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks kahjuhüvitise tagamise taotlust rahuldatud;
9) kahjuhüvitise maksmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
6. peatükk
Kahjuhüvitise väljamaksmine ja tagasinõudmine
§ 15. Kahjuhüvitise väljamaksmine
Kahjuhüvitis maksatakse tagatise saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast
kahjuhüvitistaotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 16. Kahjuhüvitise tagasinõudmine
(1) Tagatise andjal on kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses tagasinõudeõigus tagatise saaja
vastu järgmistel juhtudel:
1) kahjuhüvitist on kasutatud kulu hüvitamiseks, mida tagatis ei kata;
2) tagatise saaja saab sama kahju eest hüvitist teisest meetmetest või kindlustuslepingu
alusel ning seda summat ei arvestatud kahjuhüvitisest enne väljamaksmist maha;
3) ilmneb asjaolu, mille korral kahjuhüvitistaotlust ei oleks rahuldatud;
4) tagatise saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
5) tagatise saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
6) kahjuhüvitise maksmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul kahjuhüvitistaotluse rahuldamisest
arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.
(3) Tagatise saaja peab tagasinõutud kahjuhüvitise tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul
otsuse kehtima hakkamise päevast alates.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorralise kahjuhüvitise
tagamine Eestis aset leidva kultuurisündmuse ja konverentsi korraldajale“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud
erakorralise kahjuhüvitise tagamist ja tõendatud kahju tekkimisel hüvitise maksmist Eestis aset
leidva kultuurisündmuse või konverentsi korraldajale, kelle sündmus jääb ära või toimub
tagatise taotlemise hetkel plaanitust väiksemas mahus Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a
korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja
piirangud“ (edaspidi piirangud) või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute tõttu.
Riigi 2021. aasta lisaeelarvega on nähtud ette rahalised vahendid COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate pikemaajaliste mõjude
leevendamiseks, sealhulgas kultuurisündmuse (edaspidi sündmus) või konverentsi korraldaja
riskide maandamiseks. Antud meetme kogumaht on 2 miljonit eurot.
Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast ja tagatist vajavate
sündmuste prognoositud ulatusest. Antud meetmest saab tagatist erasektor. Riigiasutused, riigi
või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud ja riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega
sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud antud meetme alla ei lähe.
Abi andmise üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr
38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud
toetusmeetmete üldtingimused“. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni teatisega „Riigiabi
ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I,
20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–
15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021,
lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik).
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna osakonnajuhataja
asetäitja Katre Väli (e-post
[email protected], telefon 628 2212), õigus- ja varahaldusosakonna
õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu
juriidilise ekspertiisi, ning eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Kultuuriministeeriumi kunstide
osakond ja kultuuriväärtuste osakond sisunõunike kaudu.
Eelnõud ja seletuskirja ei ole keeleliselt toimetatud.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 16 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 puhangust tingitud erakorralise
kahjuhüvitise tagamise tingimused Eestis aset leidva sündmuse või konverentsi korraldajale,
kelle sündmus jääb ära või toimub piiratud mahus Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt
kehtestatud piirangute tõttu. Tagatise taotleja esitab taotluse vastavalt taotluse esitamise hetkel
kehtivatele piirangutele ning kui pärast seda otsustatakse piiranguid karmistada ning sündmus
või konverents tuleb seetõttu ära jätta või teha piiratud mahus, tekib korraldajale kahju, mida
riik hüvitab. Meede ei taga kahjusid, mis ei ole seotud piirangutega ning tulenevad sellest kui
korraldaja ise otsustab sündmuse või konverentsi ära jätta.
Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid
õigusakte, kui tagatise andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ja haldusmenetluse
seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise
raamistiku reeglistikku, selle alusel eraldatud riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi
Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamisel ja abi andmise
ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada
haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga
kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue
tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on
küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut abi küsima tulla. Tagatist ei saa, kui
varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata
sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.
Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi
seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või
liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,
ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Lõikes 5 sätestatakse riigiabi taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt
raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud
grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata kasvõi ühele alltoodud
tunnustele.
1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud
väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu
kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud
kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt
peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud
osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on
osadeks jaotatud osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on
piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle
poole oma arvetel olevast kapitalist.
3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi
hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki
võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on
nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel
isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei
suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku
vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta
aruandest (bilansist).
4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid
lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt
ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on
restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse
raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne
aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.
5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik
finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete
kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd.
Riigiabi ajutise raamistiku alusel tehakse erand raskustes olemise absoluutsele keelule mikro-
või väikeettevõtjate suhtes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses. Erand
seisneb selles, et tal lubatakse olla raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema
suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et ta ei ole saanud Euroopa
Komisjoni suuniste alusel päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. Maksejõuetusmenetluse alla
läheb nii saneerimismenetlus, pankrotimenetlus kui ka võlgade ümberkujundamismenetlus.
Lõike 6 kohaselt on tagatise andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab
taotlusvooru avamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust tagatise
saamise võimalusest, menetleb taotluseid ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Paragrahviga 2 kehtestatakse tagatise andmise eesmärk ja tulemus.
Tagatise andmise eesmärk on sündmuse või konverentsi korraldaja riskide maandamine seoses
COVID- 19 puhangust tingitud koroonaviiruse võimaliku leviku ja kehtestatavate piirangutega.
Tagatise andmise tulemusena on sündmuse või konverentsi korraldaja riskid maandatud ning
seeläbi ka tema tegevuse järjepidevus ja pikemaajaline toimimine ning elujõulisus tagatud.
Lisaks on riigi jaoks oluline läbi korraldaja riskide maandamise kultuuri kättesaadavuse
tagamine laiemalt.
Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel tagatise andmine kvalifitseeruda riigiabiks
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33
lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni
Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune
liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,
ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste
puhul hindab tagatise andja, kas riigipoolne tagatis loetakse riigiabiks, vähese tähtsusega abiks
või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited
vastavatele regulatsioonidele.
Lõike 3 kohaselt peab tagatise andja kontrollima enne tagatise andmise otsuse tegemist ehk
riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel
ei ületaks 1,8 miljonit eurot. Arvestusse läheb kogu riigiabina antud kriisiabi, sh eelmisel aastal
antud kriisiabi. Kontrolli tehakse Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.
Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu
avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat tagatist taotletakse
suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab tagatise andja taotleja
nõusolekul tagatise summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik
sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2
lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest
tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,
juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega
sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes
ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra
väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe
ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on
ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist
ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult
või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse tagatise andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada
200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud
ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui
palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
Lõike 6 kohaselt saab riigiabi ajutise raamistiku alusel kriisiabi anda ehk tagatise andmise
otsuse teha pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud vastava otsuse ehk meetme heaks
kiitnud. Tagatise andja esitab loa taotluse Euroopa Komisjonile peale eelnõu jõustumist.
Riigiabi ajutise raamistiku alusel saab tagatise andmise otsuseid teha kuni 31.12.2021.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, taotlusele, sündmusele ja konverentsile ning tagatise taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele tagatis on suunatud ning täpsustavad nõuded
tagatise taotlejale.
Punktide 1 ja 2 kohaselt saab antud meetmest tagatist taotlema tulla erasektor. Tagatise saab
Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud taotleja, kes
on Eestis aset leidva sündmuse või konverentsi korraldaja. Meetmest on välistatud füüsilisest
isikust ettevõtjad, riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ka riigi või KOVi poolt
asutatud või riigi ja/või KOVi osalusega sihtasutused. Antud taotlusvooru kaudu maandatakse
just nende taotlejate riske, kes tegutsevad järjepidevate rahvusvaheliste sündmuste, suurte
muusikasündmuste või konverentside korraldajatena ning valdavalt tegutsevad antud
korraldajad meetme sihtgrupiks olevates ettevõtlusvormides. Riigiasutustele, avalik-õiguslik
juriidilistele isikutele ja sihtasutustele on riigi ja KOVi poolt kehtestatud erinevaid riskide
maandamise meetmeid, sealhulgas meetmeid tagamaks vastavate asutuste jätkusuutlikku
tegutsemist.
Punkti 3 kohaselt peab taotleja olema tegutsenud enne taotluse esitamist viimased kolm aastat
rahvusvahelise sündmuse korraldajana. Nõue ei puuduta konverentsi korraldajaid. Nõude mõte
seisneb selles, et tagada rahvusvaheliste ürituste järjepidev toimumine ning valdkonnas ennast
juba oluliste korraldajatena tõestanud organisatsioonide jätkusuutlikkus ja seetõttu just nende
riskide maandamine. Pikaajaliselt tegutsenud korraldajatel on välja kujunenud
kontaktivõrgustikud, partnerlussuhted erinevates koostöövõrgustikes ning rahvusvahelistes
projektides, mille säilitamine on kultuuripoliitiliselt oluline. Samuti on ürituste regulaarne
toimumine oluline teatava staatuse hoidmisel rahvusvaheliselt. Meede ei ole mõeldud uutele
alustavatele ettevõtetele.
Punkti 4 kohaselt tuleb taotlejal tagada erivajadustega inimeste juurdepääs sündmuse või
konverentsi toimumise kohale. Nõue on oluline selleks, et anda erivajadustega inimestele
võimalus osalemiseks sündmusel või konverentsil teistega võrdsetel alustel. Korraldajal on
kohustus tagada igakülgne teavitus sündmusele või konverentsile ligipääsetavuse kohta.
Punktides 5-7 toodud nõuded on seotud teavitamiskohustusega. Nõuded on olulised selleks, et
tutvustada sündmust või konverentsi ning tagada laialdane infolevik laiemale avalikkusele.
Punktis 8 kehtestatakse nõue esmakordselt toimuva sündmuse korraldajale. Ta peab olema
korraldanud perioodil 2017-2019 igal aastal vähemalt kolm sündmust muusikavaldkonnas,
milles on osalenud vähemalt üks välisesineja ning millele on pileti ostnud vähemalt 1500
inimest ühe sündmuse kohta. Nõude mõte seisneb selles, et maandada nende korraldajate riske,
kellel on varasem rahvusvahelise muusikasündmuse korraldamise kogemus.
Punkti 9 kohaselt peab taotlejal olema vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning eeldused
sündmuse või konverentsi elluviimiseks ja haldamiseks. Nõuet kontrollitakse taotleja varasema
tegevuse ja kogemuse kaudu, mida tuleb taotlejal taotluses kirjeldada.
Punkti 10 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise
menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 11 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile taotluse
esitamise seisuga või on need ajatatud. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole
ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise
eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga.
Punktis 12 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga, kui see on kohane arvestades taotleja õiguslikku vormi.
Punktis 13 sätestatakse, et tagatist ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus
tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud
tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus
tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust
tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat
toetust maksma tagasi tähtajaks.
Lõikes 2 sätestatakse, et tagatist saab taotleda teatri-, filmi-, muusika-, kunsti-, kirjanduse-,
disaini- või arhitektuurivaldkonna järjepidevalt toimuvale sündmusele või muusikavaldkonna
esmakordselt toimuvale sündmusele või konverentsile. Täpsemad nõuded sündmusele ja
konverentsile on toodud eelnõu §-s 5.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded sündmusele ja konverentsile. Nõuetes toodud
summad arvestatakse ilma käibemaksuta.
Paragrahv 6 kehtestab üksikasjalikud nõuded tagatistaotlusele.
Lõikes 1 kehtestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab tagatistaotlus sisaldama.
Lõikes 2 täpsustatakse, et taotluses toodud andmed, sh eelarve peab olema koostatud arvestades
taotluse esitamise hetkel kehtivate piirangutega. Nõue on oluline selleks, et taotleja eelarve
prognoos vastaks kehtivale regulatsioonile, sest kahju saab tal tekkida üksnes taotluse esitamise
hetkel kehtivatest piirangutest veel rangemate piirangute kehtestamisel.
Lõikes 3 sätestatakse ajavahemik, mille sees peab taotluses toodud sündmus või konverents
toimuma.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Tegemist on jooksva
taotlusvooruga, mille avamisest ja eelarvest teavitab tagatise andja oma veebilehel vähemalt
kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, et taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-
keskkonna kaudu, taotlus peab olema esitatud ettenähtud vormil ja viisil taotleja või tema
esindusõigusliku isiku poolt ning sisaldama nõutud dokumente. Taotlus tuleb esitada vähemalt
kaks nädalalt kui mitte varem kui kaks kuud enne sündmuse või konverentsi algust.
Lõigetes 5 ja 6 täpsustatakse, et ühele sündmusele või konverentsile saab taotluse esitada ainult
üks taotleja. Kui taotleja taotleb aga tagatist rohkem kui ühele sündmusele või konverentsile,
siis on see lubatud, kuid iga sündmuse või konverentsi kohta tuleb esitada eraldi tagatistaotlus.
3. peatükk
Abikõlblikkus ja tagatise suurus
Paragrahviga 8 kehtestatakse abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt hõlmab tagatis sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud vältimatut
kulu, mille katmiseks planeeritud tulu jääb kas üldse saamata või on vähenenud piirangute tõttu.
Kulu on abikõlblik, kui ta on tõendatud, vajalik ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil
ja sisaldub tagatise andjale esitatud tagatistaotluses. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise
üldpõhimõtetega.
Lõikega 2 kehtestatakse nö mitteabikõlblike kulude ehk nende kulude loend, mis ei ole
tagatisega kaetud.
Paragrahviga 9 kehtestatakse abikõlblikkuse periood.
Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb mitte hiljem kui 31.
detsembril 2021. Sündmus või konverents peab toimuma nimetatud vahemiku sees.
Paragrahviga 10 kehtestatakse tagatise minimaalne ja maksimaalne suurus sündmuse või
konverentsi kohta.
4. peatükk
Tagatistaotluse menetlemine
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et tagatise andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest
arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik
haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks
tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras hetkest, kui esitatud taotluste
maht saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki.
Lõike 3 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta eelnõu § 1 lõigetes 3 või 5
ning § 3 lõigetes 4 või 5 sätestatud tingimustele. Samuti jäetakse taotlus läbi vaatamata kui
taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste
mahuga. Kui mõne sündmuse või konverentsi korraldajal kahju ei teki ja tagatise andja
väljamakseid tegema ei pea ning seetõttu tekib eelarvesse vabu vahendeid, saab tagatise andja
eelarve piiratuse tõttu läbi vaatamata jäetud taotluse, kui ta vastab eelnõus toodud nõuetele,
taotleja soovil menetlusse võtta.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib tagatise andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud,
mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib tagatise andja anda taotlejale kuni viis
tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Tagatise andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave
ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu
kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt saab tagatise andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4-6 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse
vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei
kõrvaldata, tunnistab tagatise andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb
tagatise andmisest keeldumise otsuse.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt hindab taotluseid tagatise andja moodustatud komisjon. Komisjoni
kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud
ja töötajad. Komisjoni koosseisu avalikustab tagatise andja oma veebilehel hiljemalt kolm
päeva enne taotlusvooru avamist.
Lõikega 3 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks ning mida
ettepanek sisaldab. Komisjon saab teha ettepaneku anda tagatis taotluses esitatud ulatuses, anda
tagatis vähendatud ulatuses või keelduda tagatise andmisest.
Lõikega 4 kehtestatakse kriteeriumid, mida komisjon arvestab ja mille alusel taotluseid hindab.
Kriteeriumide selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et
taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt
kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel.
1. kriteeriumi juures hindab komisjon taotlejale samal kalendriaastal tagatise andja ja/või
teiste avaliku sektori asutuste poolt eraldatud toetuste osakaalu. Hinnatakse, millises
mahus on muude toetuste abil võimalikud korralduslikud finantsriskid juba maandatud
ehk milliste kulude katmiseks ja kui palju on varasemalt toetust saadud. Kriteerium
mõjutab taotletud tagatise osakaalu ja selle võimalikku vähendamist hindamise käigus.
2. kriteeriumi juures hindab komisjon sündmuse või konverentsi valdkondlikku tähtsust
või mõju. Hinnatakse, kas sündmusel on valdkondlik tunnustus, kas sündmus või
konverents kuulub rahvusvahelistesse võrgustikusse, hinnatakse, millised on sündmuse
või konverentsi kaaskorraldajad, sh rahvusvahelised partnerid. Regionaalse mõju puhul
hinnatakse, mis piirkonnas sündmus toimub, ning peetakse oluliseks, et lisaks Tallinnale
toimuksid kultuurisündmused ning rahvusvahelised konverentsid ka väljaspool Tallinna
ja Tartut. Kriteerium mõjutab tagatisabi määramise osakaalu ning võimalikku tagatisabi
määramise vähendamist.
3. kriteeriumi juures hindab komisjon taotleja varasemat kogemust ja sündmuse või
konverentsi tähtsust valdkonnas. Hinnatakse senist kogemust ja haldusvõimekust ning
suutlikkust tegevusi ellu viia. Hinnatakse, milline on taotleja organisatoorne ja
projektijuhtimise võimekus ning senise tegevuse tulemuslikkus;
4. kriteeriumi juures hindab komisjon rahvusvaheliselt ja Eesti-siseselt kehtestatud
piirangute mõju. Arvestatakse taotlemise hetkel kehtivaid ja Vabariigi Valitsuse poolt
sündmuse või konverentsi toimumise ajaks planeeritud võimalikke täiendavaid
piiranguid ning hinnatakse nende konkreetset mõju planeeritud tegevustele (sh esinejate
transport, isolatsioonikohustused, publiku piirarvud sise- ja välisruumides, sündmuse
või konverentsi toimumise ruumist lähtuvad piirangud jmt). Hinnatakse kui täpselt ja
realistlikult on taotleja vastavate piirangute mõju oma planeeritud tegevustele
kirjeldanud, pidades silmas ka varasemaid tegevusi (va konverentside puhul).
5. kriteeriumi puhul hindab komisjon eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja
kuluartiklite põhjendatust. Taotlusest peab selguma, milliste arvutuste ja hinnangute
alusel on eelarve kokku pandud. Hinnatakse, kuivõrd põhjendatud ja optimaalne on
sündmuse või konverentsi eelarve, st kas kõik planeeritud kulud on asjakohased ja
vajalikud. Hinnatakse ka taotluses planeeritud tulude realistlikkust arvestades
järjepideva sündmuse puhul varasemate aastate tulemusi. Kriteerium mõjutab taotletud
tagatise osakaalu ja selle võimalikku vähendamist hindamise käigus.
Lõike 5 kohaselt võib tagatise andja teha otsuse anda tagatis vähendatud ulatuses. Tagatise
andmine vähendatud ulatuses tähendab, et ei tagatist ei anta algses taotluses nimetatud ulatuses.
Tagatist võib anda vähendatud ulatuses, kui tagatise andmine taotluses esitatud ulatuses ei ole
võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud. Tagatist võib anda
vähendatud ulatuses tingimusel, et taotleja on sellega nõus.
Lõike 6 kohaselt teeb komisjon tagatise andmisest keeldumise otsuse, kui taotleja ja/või taotlus
ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist
pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse
nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal tagamisele (näiteks
selgub, et taotleja riskid on maandatud läbi teiste avaliku sektori toetuste), taotlusvooru eelarve
mahu tõttu ei ole võimalik tagatist anda või taotletud tagatise suurus on väiksem kui 5000 eurot.
Lisaks tehakse tagatise andmisest keeldumise otsus kui taotleja ei ole nõus tagatise andmisega
vähendatud ulatuses.
Lõike 7 kohaselt tehakse tagatise andmisest keeldumise otsus ka selliste taotluse puhul, mille
rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki ja mida ei ole võimalik vähendatud
ulatuses tagada. Siin on mõeldud sellist olukorda, kus eelarve vaba jääki ei olegi enam.
Lõikes 8 sätestatakse, kes teeb otsuse tagatise andmise või tagatise andmisest keeldumise kohta.
Lõike 9 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
5. peatükk
Kahjust teavitamine ja kahju hindamine
Paragrahviga 13 sätestatakse tõendatud kahjust teavitamise kord. Kahju tekkimisel on tagatise
saaja kohustatud tagatise andjat hiljemalt 30 tööpäeva jooksul kahjust teavitama. Tagatise
andjale tuleb esitada kahjuhüvitistaotlus koos kõikide tagatise saaja kulude suuruse
tõendamiseks vajalike dokumentidega. Samuti tuleb esitada kahju tekkimise aeg või
ajavahemik, millest nähtub kahju otsene seos piirangutega.
Paragrahviga 14 kehtestatakse kahjuhüvitistaotluse hindamise regulatsioon.
Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud regulatsioon, mida on kirjeldatud eelnõu § 11 lõigete 1, 4 ja 5
sisukirjelduse juures.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, et eelnõu § 12 lõikes 1 kirjeldatud komisjon hindab
kahjuhüvitistaotlust, selle vastavust eelnõus toodud regulatsioonile ning sellele lisatud
dokumente ning teeb kultuuriministrile otsustamiseks ettepaneku maksta kahjuhüvitis välja
taotluses esitatud ulatuses, vähendatud ulatuses või keelduda kahjuhüvitise väljamaksmisest.
Lõike 5 kohaselt võib tagatise saaja nõusolekul maksta kahjuhüvitise välja vähendatud ulatuses
kui taotluses esitatud ulatuses maksmine ei ole põhjendatud. Selline olukord võib tekkida
näiteks juhul, kui kahjuhüvitistaotluses esitatud kahju ei ole osaliselt tõendatud või kui kõik
esitatud kulud ei ole kooskõlas eelnõu §-s 8 tooduga.
Lõige 6 sätestab alused, millal võib tagatise andja kahjuhüvitise väljamaksmisest keelduda.
6. peatükk
Kahjuhüvitise väljamaksmine ja tagasinõudmine
Paragrahviga 15 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise tingimused.
Kahjuhüvitis makstakse tagatise saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast
kahjuhüvitistaotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Paragrahviga 16 reguleeritakse kahjuhüvitise tagasinõudmise otsuse tegemist ja tagasimaksmist
nimetatud otsuse alusel. Tagatist taotledes nõustub taotleja tagatise andmise ja kahju korral
kahjuhüvitise väljamaksmise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta hüvitis tagasi, kui
seda on saadud mõnel tagasinõudmise aluse esinemisel.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus kahjuhüvitise tagasinõudmise kohta.
Lõike 2 kohaselt võib kahjuhüvitise tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja
vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk tagasinõudmise otsuse võib teha kolme
aasta jooksul kahjuhüvitistaotluse rahuldamisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või
ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib tagasinõudmise otsuse teha kümne
aasta jooksul pärast tagatise saajale hüvitise eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse
nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248,
24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse
nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus
abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole
kasutatud kooskõlas tagatise andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
Lõike 3 kohaselt tuleb hüvitis tagastada kahjuhüvitise tagasinõudmise otsuse kehtima
hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest
koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse.
Enne kahjuhüvitise tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda tagatise saajale võimalus
asjaolusid selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et
tagatise saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel
teada olevaid asjaolusid selgitada ja tagatise andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse
võtta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on viidatud õigusaktidele, millest tuleb
riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda.
4. Eelnõu mõju
Eelnõu peamine eesmärk on sündmuse või konverentsi korraldaja riskide maandamine seoses
COVID- 19 puhangust tingitud koroonaviiruse võimaliku leviku ja kehtestatavate piirangutega.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega kaasnevad umbkaudsed kulud on 2 miljonit eurot. Meetme lõplik maht
sõltub tagatist vajava sihtgrupi suurusest ning realiseerunud riskidest ehk sellest, kui palju
tõendatud kahju peab riik taotlejale kahju tekkimisel kompenseerima. Rakendamiseks vajalikud
vahendid eraldatakse tagatise andjale riigi 2021. a lisaeelarvega. Eelnõu rakendamisega seotud
eeldatavad tulud avalduvad tagatise saaja riskide maandamises ning seeläbi ka tema tegevuse
järjepidevuses ja pikemaajalises jätkusuutlikkuses.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 10.06.2021. a istungil.