Kultuuriministeerium
Meie: 21.06.2021
nr 7-5.5/21-01471-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimehe pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Rahno
Istungiosakonna juhataja
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
16.06.2021
Miks teatritele liiga tehakse?
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas
Lugupeetud minister Anneli Ott
Valitsus on järjest leevendanud piiranguid ja võtnud maha keelde. Kuna viirusrisk on oluliselt
vähenenud, siis on keeldude maha võtmine ainumõistlik tegevus. Piirangud ja nende leevendamine
peavad tagama samaväärse kohtlemise valdkondadele ja olema proportsionaalsed. Kahjuks on
juhtunud nii, et teater kannatab endiselt karmi piirangu all: pooled istekohad tuleb jätta tühjaks.
On tõsi, et valitsuse korralduses on öeldud, et täituvuse piirang 50% on ruumi mahust. Samas ütleb
korraldus, et inimesi tuleb hajutada – täpsustamata, kuidas hajutamist mõista. Lahti selgitamata sõna
„hajutamine“ tuleb fikseeritud istekohtadega saalis paraku mõista selliselt, et 50% täituvuspiirangu
puhul tuleb jätta pooled istekohad tühjaks. Kui neis samades teatrisaalides toimuksid püstijala
üritused, nt tantsupeod, siis saaks ruumi lubada mitu korda rohkem inimesi. Päästeamet on ruumide
täituvuse piiri tihti arvestanud põhimõttel „kaks inimest ruutmeetri kohta“, kui nüüd valitsus on
öelnud, et võib olla vaid üks inimene ruutmeetri kohta, siis tegu ei ole sisulise piiranguga, ruumid
täituvad sarnaselt tavapärasega.
Teatritele jäänud piirangute ebaloogilisuse ilmestamiseks toon kaks näidet. Esimene näide on Tartu
Sadamateatrist. Seal on saal, kus toolid ei ole põranda külge kruvitud ja Päästeameti reeglite kohaselt
on ruumi lubatud ca 1000 inimest. Saali tribüünile saab sõltuvalt asetusest toole panna kuni 300.
Seega, kui korraldada istekohtadeta pidu, siis täielikus kooskõlas valitsuse kehtestatud reeglitega saab
Sadamateatrisse lasta pooled tuhandest ehk 500 inimest. Kui publik tuleb vaatama teatrietendust, võib
saali lasta vaid pooled kolmesajast ehk 150 inimest. Teatrit vaadates istutakse vaikselt, ühtede ja
samade naabrite kõrval ning aerosoolide levik koos viirusega on minimaalne. Peo korral ei tea me
kunagi, kes oli kelle läheduses, teatri puhul teame, kes oli kelle naaber. Seega, kui peaks saalis olema
haige inimene, siis peo puhul on kõik 500 inimest lähikontaktsed, teatri puhul vaid vahetud naabrid.
Ebaloogilisus seisneb siis selles, et samas ruumis võib pidu pidada 500 inimesega, aga
teatrietendust saab anda vaid 150-le inimesele – selline piirang on ebaõiglane ja viirusega
võitlemisel tarbetu.
Soovime veel kord rõhutada, et viiruse levikuks on oluline tegur inimeste käitumine ja seega peaks
piirangud olema seotud inimeste käitumisega lähtuvalt sellest, kas tegevus on viiruse leviku vaatest
kõrge või madala riskiga. Praegu on valitsus kehtestanud reeglid, mis suhteliselt ohutu tegevuse
- vaikselt istumise – keelab ent pidutsemist so suure viirusriskiga tegevust lubab ja soosib.
Teinegi näide - söögikohtades on valitsus lubanud inimestel istuda ilma, et laudkond hajutuks. Samas
teame, et söögikohas istumise risk on suurem seetõttu, et seltskonnad räägivad, tihti üle muusika,
levib aerosool ja vahel koos sellega ka viirus.
Austatud peaminister, austatud kultuuriminister, teatrijuhid peavad endiselt väga oluliseks viirusega
võitlemist ning teame suurepäraselt, et ka meil on selles võitluses oma panus. Kuid me ei saa olla
nõus olukorraga, kus meie valdkonnas kehtivad jätkuvalt ranged piirangud, aga teistest valdkondadest
on piirangud sisuliselt eemaldatud. Piirangud peavad olema ausad, valdkondi võrdselt kohtlevad,
piirangud peavad olema mõistlikud ja täidetavad ning aitama kaasa viirusega võitlemisele. Me ei taha,
et poode või söögikohti või klubisid piiratakse praegusest rohkem, me tahame, et teatrilt võetaks maha
ebaõiglased piirangud.
Loomulikult eeldame, et samaväärselt koheldakse ka kino ja kontserte jm üritusi, kus inimesed istuvad
vaikselt oma kohal.
Lugupidamisega
Margus Allikmaa
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
16.06.2021
Miks teatritele liiga tehakse?
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas
Lugupeetud minister Anneli Ott
Valitsus on järjest leevendanud piiranguid ja võtnud maha keelde. Kuna viirusrisk on oluliselt
vähenenud, siis on keeldude maha võtmine ainumõistlik tegevus. Piirangud ja nende leevendamine
peavad tagama samaväärse kohtlemise valdkondadele ja olema proportsionaalsed. Kahjuks on
juhtunud nii, et teater kannatab endiselt karmi piirangu all: pooled istekohad tuleb jätta tühjaks.
On tõsi, et valitsuse korralduses on öeldud, et täituvuse piirang 50% on ruumi mahust. Samas ütleb
korraldus, et inimesi tuleb hajutada – täpsustamata, kuidas hajutamist mõista. Lahti selgitamata sõna
„hajutamine“ tuleb fikseeritud istekohtadega saalis paraku mõista selliselt, et 50% täituvuspiirangu
puhul tuleb jätta pooled istekohad tühjaks. Kui neis samades teatrisaalides toimuksid püstijala
üritused, nt tantsupeod, siis saaks ruumi lubada mitu korda rohkem inimesi. Päästeamet on ruumide
täituvuse piiri tihti arvestanud põhimõttel „kaks inimest ruutmeetri kohta“, kui nüüd valitsus on
öelnud, et võib olla vaid üks inimene ruutmeetri kohta, siis tegu ei ole sisulise piiranguga, ruumid
täituvad sarnaselt tavapärasega.
Teatritele jäänud piirangute ebaloogilisuse ilmestamiseks toon kaks näidet. Esimene näide on Tartu
Sadamateatrist. Seal on saal, kus toolid ei ole põranda külge kruvitud ja Päästeameti reeglite kohaselt
on ruumi lubatud ca 1000 inimest. Saali tribüünile saab sõltuvalt asetusest toole panna kuni 300.
Seega, kui korraldada istekohtadeta pidu, siis täielikus kooskõlas valitsuse kehtestatud reeglitega saab
Sadamateatrisse lasta pooled tuhandest ehk 500 inimest. Kui publik tuleb vaatama teatrietendust, võib
saali lasta vaid pooled kolmesajast ehk 150 inimest. Teatrit vaadates istutakse vaikselt, ühtede ja
samade naabrite kõrval ning aerosoolide levik koos viirusega on minimaalne. Peo korral ei tea me
kunagi, kes oli kelle läheduses, teatri puhul teame, kes oli kelle naaber. Seega, kui peaks saalis olema
haige inimene, siis peo puhul on kõik 500 inimest lähikontaktsed, teatri puhul vaid vahetud naabrid.
Ebaloogilisus seisneb siis selles, et samas ruumis võib pidu pidada 500 inimesega, aga
teatrietendust saab anda vaid 150-le inimesele – selline piirang on ebaõiglane ja viirusega
võitlemisel tarbetu.
Soovime veel kord rõhutada, et viiruse levikuks on oluline tegur inimeste käitumine ja seega peaks
piirangud olema seotud inimeste käitumisega lähtuvalt sellest, kas tegevus on viiruse leviku vaatest
kõrge või madala riskiga. Praegu on valitsus kehtestanud reeglid, mis suhteliselt ohutu tegevuse
- vaikselt istumise – keelab ent pidutsemist so suure viirusriskiga tegevust lubab ja soosib.
Teinegi näide - söögikohtades on valitsus lubanud inimestel istuda ilma, et laudkond hajutuks. Samas
teame, et söögikohas istumise risk on suurem seetõttu, et seltskonnad räägivad, tihti üle muusika,
levib aerosool ja vahel koos sellega ka viirus.
Austatud peaminister, austatud kultuuriminister, teatrijuhid peavad endiselt väga oluliseks viirusega
võitlemist ning teame suurepäraselt, et ka meil on selles võitluses oma panus. Kuid me ei saa olla
nõus olukorraga, kus meie valdkonnas kehtivad jätkuvalt ranged piirangud, aga teistest valdkondadest
on piirangud sisuliselt eemaldatud. Piirangud peavad olema ausad, valdkondi võrdselt kohtlevad,
piirangud peavad olema mõistlikud ja täidetavad ning aitama kaasa viirusega võitlemisele. Me ei taha,
et poode või söögikohti või klubisid piiratakse praegusest rohkem, me tahame, et teatrilt võetaks maha
ebaõiglased piirangud.
Loomulikult eeldame, et samaväärselt koheldakse ka kino ja kontserte jm üritusi, kus inimesed istuvad
vaikselt oma kohal.
Lugupidamisega
Margus Allikmaa
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/