Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-0825 - Vabariigi Valitsuse määruse "Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ecfa5a4-51ec-42e5-b2c1-e324775aa5cd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ecfa5a4-51ec-42e5-b2c1-e324775aa5cd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse määruse „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 18 lõike 4 alusel. Eelnõu on seotud HOS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega (edaspidi HOS-i muutmine)1, millega anti Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Eeltoodust lähtuvalt muudetakse HOS-i § 18 sätteid ning HOS-i eelnõust lähtudes peab kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestama siseministri asemel Vabariigi Valitsus. HOS-i kohaselt hakkab edaspidi Siseministeeriumi asemel Vabariigi Valitsus korraldama kahe või enama hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamist tingiva hädaolukorra lahendamist hõlmavat kriisireguleerimisõppust (edaspidi ka õppus). Vabariigi Valitsus korraldab õppust senise sagedusega ehk vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. Ülejäänud õppuste korraldajad ning õppuste korraldamise sagedused jäävad seniseks. Eelnõu muudab osaliselt seni kehtinud õppuse korraldamise ja läbiviimise korda, täpsustades õppuste ettevalmistamise ja õppusejärgsete tegevuste korraldust ning lihtsustades õppuste läbiviimise ja dokumentatsiooni koostamise nõudeid. Muid sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kersti Maurer Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost (tel 693 5298, e-post [email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Kristi Purtsak (tel 693 5538, e-post [email protected]), Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Teearu (jaanus.teearu@siseministeerium, tel 612 5265) ja õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Kairi Jaanson (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. HOS-i § 18 lõike 4 kohaselt peab Vabariigi Valitsus kehtestama määrusega kriisireguleerimisõppuse läbiviimise ning õppuse korraldamise nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega on reguleerimisala sõnastus sama. Eelnõu §-s 2 sõnastatakse õppuse korraldamise eesmärk, mis on harjutada või kontrollida kriisireguleerimises osaleva riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või elutähtsa teenuse osutaja võimet lahendada hädaolukorda või eriolukorra väljakuulutamist tingivat hädaolukorda. Võrreldes kehtiva määrusega on õppuse korraldamise eesmärgi sõnastust täpsustatud, kuid sisu on sama. Õppuse korraldamise eesmärk oli senini sõnastatud läbi vajaduse tagada poolte valmisolek hädaolukorraks ja selle lahendamiseks, täpsustatud sõnastus lähtub HOS-i § 18 1 02.06.2021 Riigikogus III lugemise läbinud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 350 SE 1 lõikest 1, mille kohaselt korraldatakse õppus, et kontrollida või harjutada hädaolukorra lahendamise võimet. Eelnõu §-s 3 sätestatakse õppuse korraldamise kord ja sagedus. Eelnõu muudab osaliselt seni kehtinud õppuse korraldamise korda, täpsustades õppuste ettevalmistamise korraldust ja lihtsustades dokumentatsiooni koostamise nõudeid. Õppuste korraldamise sagedus on senisega sama. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt lähtutakse õppuse korraldamisel Riigikantselei suunistest. See tähendab, et Riigikantselei annab õppuse korraldamiseks juhised. Need võivad hõlmata näiteks õppuse korraldamise teemade prioriseerimist ja sisustamist, tähtaegasid, poolte koostööd ja seoseid kriisireguleerimistegevustega, suuniseid või juhendit õppuste planeerimiseks, läbiviimiseks ja õppusejärgsete tegevuste korraldamiseks vm vajalikku. Seni kehtinud määrusega võrreldes jääb õppuste korraldamise detailset regulatsiooni vähemaks, jättes selle senisest enam kriisireguleerimispoliitika koordinaatori ehk Riigikantselei määrata. Muudatus on vajalik, kuivõrd senine detailne regulatsioon osutus õppuste korraldajate hinnangul kohati halduskoormavaks ning ei toetanud õppuste korraldamist ega eesmärki. Eeltoodu võimaldab Riigikantseleil ellu viia kriisireguleerimispoliitikat ning suunata ja toetada senisest paindlikumalt õppuste korraldamist eesmärgiga kontrollida või harjutada hädaolukorra lahendamise võimet. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt korraldab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Võrreldes seni kehtinud määrusega jääb õppuse korraldamise sagedus ja kohustus samaks, põhinedes HOS-i § 18 lõikes 2 sätestatul. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt korraldab elutähtsa teenuse osutaja enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Võrreldes seni kehtinud määrusega jäävad õppuse korraldamise sagedus ja kohustus samaks, põhinedes HOS-i § 38 lõike 3 punktil 7. Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt korraldab elutähtsat teenust korraldav asutus õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Võrreldes seni kehtinud määrusega jäävad õppuse korraldamise sagedus ja kohustus samaks, põhinedes HOS-i § 37 lõike 1 punktil 5 ja § 18 lõikel 2. Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt korraldab Vabariigi Valitsus vähemalt üks kord nelja aasta jooksul õppuse, mis hõlmab kahe või enama hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamist tingiva hädaolukorra lahendamist. Võrreldes seni kehtinud määrusega jäävad õppuse korraldamise sagedus ja kohustus samaks. Muutub vaid kohustuse täitja, kelleks saab eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsust toetab õppuse läbiviimisel Riigikantselei. See on sätestatud HOS-i eelnõuga, täpsemalt HOS-i § 18 lõike 3 uue sõnastusega. Seni oli kohustus korraldada õppus vähemalt üks kord nelja aasta jooksul Siseministeeriumil. Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab õppuse kavandamisest teavitamise korra. Selle kohaselt teavitab elutähtsa teenuse osutaja õppuse kavandamisest elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus Riigikantseleid, esitades igal aastal 30. novembriks järgneva kahe aasta õppuse kohta järgmise info: 1) õppuse nimi või teema, 2) õppuse toimumise aeg, 3) õppuse vastutav korraldaja, 2 4) õppusest osavõtjad, 5) õppuse eesmärk, 6) õppuse sisu lühikirjeldus. Võrreldes seni kehtinud määrusega muutuvad lihtsamaks õppuste planeerimise korraldus ning nõuded dokumentatsioonile, nende kinnitamisele ja muutmisele. Nii ei ole edaspidi reguleeritud näiteks õppuste tegevussuundade ning kriisireguleerimisõppuste kava koostamine, kinnitamine ja muutmine. Uue korra kohaselt lasub eelnõu § 3 lõigetes 2–4 nimetatud õppuse korraldajatel kohustus teavitada õppuse kavandamisest vastavalt kas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, Päästeametit või Riigikantseleid, tagades seeläbi ülevaate korraldatavatest õppustest, nende toimumise ajast, õppuse eesmärgist jm vajalikust, st eelnõu § 3 lõike 6 punktides 1–6 nimetatud teabest. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud õppuse kavandamise ajavahemikku, mis pikeneb seniselt ühelt edaspidi kahele aastale, viies ajavahemiku kooskõlla eelnõu § 3 lõigetes 2–4 nimetatud õppuse korraldamise sagedusega. See muudatus toetab õppuse korraldamise kohustuse täitmist ja vastab seotud poolte ootustele, võimaldades senisest pikemalt ette planeerida õppusel osalemist ning selleks vajalikke tegevusi, ressurssi ja eelarvet. Eelnõu § 3 lõike 7 alusel saavad õppuse korraldajad võimaluse kokku leppida ühise õppuse korraldamises, kui see tagab eelnõu §-s 2 nimetatud õppuse korraldamise eesmärgi iga ühendatava õppuse korral. Ühise õppuse korraldamise võivad kokku leppida vaid eelnõu § 2 lõigetes 2–4 nimetatud õppuse korraldajad. Seni kehtivas määruses puudusid sätted õppuste ühendamiseks. Vajadus ühiste õppuste korraldamiseks on tõstatunud HOS-i rakendamisel ja kriisideks valmistumisel ning on seotud eelkõige ähvardavate ohtude ja nende mõjudega erinevatele valdkondadele. Muudatus toetab kriisi lahendamisel osalevate poolte koostöö harjutamist ja kriisi lahendamise võime kontrollimist eelkõige olukordades, kus mitut hädaolukorda lahendatakse samal ajal või elutähtsa teenuse osutajad peavad tegema koostööd elutähtsa teenuse tagamiseks. Eelnõu § 3 lõike 8 kohaselt tuleb ühise õppuse korraldamine eelnevalt kooskõlastada. Eelnõu § 3 lõikes 7 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutusega, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused Riigikantseleiga. Kooskõlastamise eesmärk on kindlustada, et õppuse eesmärk oleks tagatud iga ühendatava õppuse korral. Seda hindavad elutähtsat teenust korraldav asutus, Päästeamet või Riigikantselei, kellel on õigus ühise õppuse korraldamine jätta kooskõlastamata, kui korraldatav ühine õppus ei täida iga korraldaja õppuse korraldamise eesmärki. Ühise õppuse kooskõlastamata jätmisel tuleb õppused korraldada eraldi. Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded õppuse läbiviimisele. Määruses sätestatakse ainukese nõudena õppuse korraldaja kohustus dokumenteerida õppuse läbiviimine vähemalt sellises ulatuses, mis võimaldab tuvastada: 1) õppuse toimumise aja; 2) õppuse vastutava korraldaja; 3) õppusest osavõtjad; 3) õppuse eesmärgi; 4) õppuse stsenaariumi ja läbiviimise korralduse; 6) õppuse hindajad ja hindamise korralduse; 7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid. 3 Võrreldes kehtiva määrusega on õppuste läbiviimine ja dokumenteerimine vähem reguleeritud ning need jäävad suuresti õppust korraldava asutuse otsustada või Riigikantselei antud suuniste määrata. Nii ei ole edaspidi vajalik koostada õppuse kavandit ega seda enne õppuse toimumist kriisikomisjoniga kooskõlastada, kuivõrd uue eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt piisab vaid õppuse kavandamise teavitusest. Samuti jäävad määrusest välja detailsed sätted nii õppuse liikide, hindamis- ja mängujuhi ning nende ülesannete määramiseks kui ka õppust korraldava asutuse ja õppusel osalejate ülesannete ning õppuse läbiviimise korralduse kohta. Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded õppusejärgseteks tegevusteks. Eelnõu muudab osaliselt seni kehtinud õppusejärgsete tegevuste korraldust, vähendades dokumenteerimise kohustust ja täpsustades õppuse tulemuse rakendamise korraldust. Eelnõu § 5 lõige 1 paneb õppuse korraldajale kohustuse koostada õppuse kokkuvõte, milles on esitatakse vähemalt: 1) õppuse järelmitena selle läbiviimisel tuvastatud ja õppuse eesmärgiga seotud tähelepanekud, ettepanekud ning probleemid; 2) õppusel tuvastatud tähelepanekute ja ettepanekute elluviimise ning probleemide kõrvaldamise tegevus- ja ajakava. Kui senini koostasid õppuse korraldajad eraldi õppuse hindamisaruande ja õppusejärgse tegevuskava, siis eelnõu kohaselt on need ühendatud. See võimaldab õppust korraldaval asutusel fikseerida samas dokumendis nii õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid kui ka planeerida kohe tegevused ja ajakava nende elluviimiseks või lahendamiseks. Õppuse kokkuvõte kajastab õppuse tulemust ja on mõeldud sisendiks seotud pooltele, kes viivad vajaliku ellu asutuse tavapäraste planeerimisformaatide kaudu (tööplaan, eelarve, strateegia vmt). Eelnõu § 5 lõige 2 paneb õppuse korraldajale kohustuse koostada õppuse kokkuvõte ja teavitada õppuse tulemusest kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist. Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus Riigikantseleid. Võrreldes kehtiva korraga väheneb teavitamise kohustus, kuivõrd senini oli vajalik eraldi esitada hindamisaruanne ühe kuu jooksul pärast õppuse toimumist ning õppusejärgne tegevuskava kolme kuu jooksul peale õppuse toimumist. Eelnõu kohaselt tuleb teavitada õppuse tulemusest ja seda kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist. Kui seni teavitati asjakohaseid kriisikomisjone, siis edaspidi teavitatakse asjakohast asutust ehk elutähtsa teenuse korraldajat, Päästeametit või Riigikantseleid. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab korralduse teavitada toimunud õppustest ja nende tulemustest Riigikantseleid. Selleks edastab nii elutähtsat teenust korraldav asutus, Päästeamet kui ka hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus õppuse kokkuvõtte koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist. Eeltoodu võimaldab Riigikantseleil saada ülevaate toimunud õppustest ja nende tulemustest, mis on oluline kriisireguleerimispoliitika kujundamise sisend. Kehtiva korra kohaselt ei edastatud õppuste tulemusi kriisireguleerimispoliitika kujundajale, vaid asjakohasele kriisikomisjonile. Eelnõu kohaselt jõuavad kõigi õppuste kokkuvõtted Riigikantseleisse. Selleks hakkavad Riigikantseleile edaspidi edastama elutähtsa teenuse osutajate ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatud õppuste kokkuvõtteid nii elutähtsat 4 teenust korraldavad asutused kui ka Päästeamet, kes lisavad õppuste kokkuvõtetele oma tähelepanekud ja ettepanekud. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt hakkab Riigikantselei esitama kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaadet õppustel tuvastatud olulisemate probleemide ja lahendusettepanekute kohta. Seega hakkab Riigikantselei regulaarselt aru andma Vabariigi Valitsusele, pakkudes tervikliku ülevaate kõigist toimunud kriisireguleerimisõppustest ja nende tulemustest. See suurendab Vabariigi Valitsuse teadlikkust ning võimaldab kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist paremini juhtida. Kehtiva määruse kohaselt käsitleti kriisireguleerimisõppustega seotud teemasid Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonis ja seda eelkõige üleriigiliste õppuste keskselt. Edaspidi jõuab Vabariigi Valitsuse liikmeteni olulisim teave kõigist õppustest, sh elutähtsa teenuse osutajate ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatud õppustest. Eelnõu §-s 6 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Võrreldes eelnõud kehtiva määrusega on eelnõu mõju väike, kuna kaasnevad töökorralduslikud muutused ei eelda asutuste ega isikute tegevuses olulisi ümberkorraldusi. Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse senises mahus ja sama sagedusega. Õppuse korraldajana lisandub Vabariigi Valitsus, kes eelnõu kohaselt hakkab edaspidi Siseministeeriumi asemel korraldama õppust eesmärgiga harjutada või kontrollida, kuidas lahendada kahte või enamat hädaolukorda või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorda. Ülejäänud õppuste korraldajad ja õppusega seotud pooled jäävad seniseks, seega sihtrühm on väike. Eelnõu muudab osaliselt seni kehtinud õppuse korraldamise ja läbiviimise korda, täpsustades eelkõige korralduslikes küsimustes õppuste ettevalmistamise ja õppusejärgsete tegevustega seonduvat. Eelnõust tulenev mõju on seotud pooltele suuresti olematu, sest eelnõuga ei kehtestata uusi nõudeid ega tehta olulisi sisulisi ega töökorralduslike muudatusi. Võrreldes kehtiva määrusega on õppuste läbiviimine ja selle dokumenteerimine vähem reguleeritud, jättes selle suuresti õppust korraldava asutuse otsustada või Riigikantselei antavate suuniste määrata, mis vähendab senist töökoormust ja dubleerimist. Kokkuvõttes on sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike, kuna määrusega ei kaasne olulisi ümberkorraldusi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ja mõju on positiivne, võimaldades senisest paindlikumalt harjutada või kontrollida kriisireguleerimises osaleva riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või elutähtsa teenuse osutaja võimet lahendada hädaolukorda või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Kõik õppuse korraldamisega seotud asutused ja isikud jäävad samaks ning määruse rakendamisega ei teki uusi ülesandeid ega kulusid. Kriisireguleerimisõppustega seotud Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei kohustused, tegevused 5 ning kaasnevad kulud on juba analüüsitud HOS-i muutmise raames ning käesoleva määrusega need ei muutu. Määrus ei too kaasa ka otsest tulude kasvu. Kaudne tulu seisneb kriisireguleerimisõppuste eesmärgi saavutamises: valmistuda kriisides tegutsemiseks, vähendades seeläbi nii ohtu inimeste elule ja tervisele kui ka hädaolukorra põhjustatud kahjusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Päästeametile, Eesti Pangale, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Terviseametile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. 6  EELNÕU MÄÄRUS Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 18 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse kriisireguleerimisõppuse (edaspidi õppus) läbiviimise ning õppuse korraldamise nõuded. § 2. Õppuse korraldamise eesmärk Õppuse korraldamise eesmärk on harjutada või kontrollida kriisireguleerimises osaleva riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või elutähtsa teenuse osutaja võimet lahendada hädaolukorda või sellist hädaolukorda, mis võib põhjustada eriolukorra väljakuulutamise. § 3. Õppuse korraldamine (1) Õppuse korraldamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (3) Elutähtsa teenuse osutaja korraldab enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (4) Elutähtsat teenust korraldav asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (5) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul õppuse selle kohta, kuidas lahendada kahte või enamat hädaolukorda või sellist hädaolukorda, mis võib põhjustada eriolukorra. (6) Õppuse kavandamisest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus Riigikantseleid, esitades igal aastal 30. novembriks järgneva kahe aasta õppuse kohta järgmise info: 1) õppuse nimi või teema, 2) õppuse toimumise aeg, 3) õppuse vastutav korraldaja, 4) õppusest osavõtjad, 5) õppuse eesmärk, 6) õppuse sisu lühikirjeldus.  2 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud õppuse korraldajad võivad teha ühise õppuse, kui ühise õppuse korraldamine täidab iga korraldaja suhtes määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutusega, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused Riigikantseleiga. Kui korraldatav ühine õppus ei täida elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, Päästeameti või Riigikantselei hinnangul iga korraldaja suhtes määruse §- s 2 nimetatud eesmärki, jäetakse õppuse korraldamine kooskõlastamata ja õppused tuleb korraldada eraldi. § 4. Õppuse läbiviimine Õppuse korraldaja dokumenteerib õppuse läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik tuvastada: 1) õppuse toimumise aeg; 2) õppuse vastutav korraldaja; 3) õppusest osavõtjad; 3) õppuse eesmärk; 4) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus; 6) õppuse hindajad ja hindamise korraldus; 7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid. § 5. Õppusejärgsed tegevused (1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid ning probleemide lahendamise ja ettepanekutega tegelemise tegevus- ja ajakava. (2) Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus Riigikantseleid, esitades õppuse kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, Päästeamet ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus edastavad õppuse kokkuvõtted koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist. (4) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud olulisematest probleemidest ja lahendusettepanekutest. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kaja Kallas Peaminister  3 Kristian Jaani Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ministeeriumid Meie: 17.06.2021 nr 7-2/21-01427-1 Vabariigi Valitsuse määruse "Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „ Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ eelnõu ja seletuskirja. Palun teie kooskõlastust hiljemalt 30. juuniks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Lisad: 1. Seletuskiri 2. Määruse eelnõu Kersti Maurer [email protected] Kristi Purtsak [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee