Kiri

Vabariigi Valitsuse määruse „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord” seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatud muudatused on tingitud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest. Alates 1. juulist 2021. a antakse nimetatud seadusega Siseministeeriumi praegused pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile ning senised siseministri kehtestatud hädaolukorra seaduse rakendusaktid kaotavad kehtivuse. Eelnõu kohaselt kehtestatakse siseministri määrus „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord” Vabariigi Valitsuse määrusena ning tehakse ka mõningad jooksvad korrektuurid. Riskianalüüsi ja plaani koostamise juhiseid lihtsustades ja selgemaks muutes on võimalik paremini hinnata elutähtsate teenuste toimepidevuse riske ning nendeks valmistuda. Viimane omakorda suurendab elutähtsate teenuste toimepidevust ja ühiskonna valmisolekut kriisideks. Vabariigi Valitsuse määrus „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 39 lõike 5 alusel. Eelnõuga määratletakse riskianalüüsi ja plaani koostamise nõuded, samuti riskianalüüsi ja plaani esitamise, uuendamise ning plaani kasutuselevõtmise kord. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs ja plaan) koostamine on üks meede, mille abil tõhustatakse elutähtsate teenuste toimepidevust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kersti Maurer Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost (tel 693 5298, e-post [email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Kristi Purtsak (tel 693 5538, e-post [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kristel Siiman (tel 625 6489, e-post [email protected]), Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Galina Danilišina (teenistussuhe peatunud) ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu koostamisel võeti võimalikult palju arvesse elutähtsa teenuse osutajate edastatud ettepanekuid. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Kairi Janson (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 18 paragrahvist, mis jagunevad viide peatükki: 1. peatükk „Üldsätted“, 2. peatükk „Riskianalüüsi ja plaani koostamise kord“, 3. peatükk „Riskianalüüs“, 4. peatükk „Plaan ja selle kasutuselevõtmise kord“, 1 5. peatükk „Rakendussätted“. Eelnõu 1. peatükis määratletakse määruse reguleerimisala ja määruses kasutatavad terminid. Eelnõu § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded riskianalüüsi ja plaani koostamise kohta, samuti riskianalüüsi ja plaani esitamise, uuendamise ning plaani kasutuselevõtmise kord. Eelnõu §-s 2 määratletakse eelnõus kasutatud terminid. On oluline selgelt mõista, mida tähendab elutähtsa teenuse katkestus või häire, mis on elutähtsa teenuse osutamise kriitilised tegevused ja kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ressurss, elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, kriitilise tegevuse nõutud taastamisaeg, leevendav ja ennetav meede ning oht või riskiklass. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse häire takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Eelkõige on see asjakohane tervishoiuteenuse osutajate puhul, kui vältimatu abi osutamine küll ei katke, aga teenuse kvaliteet väheneb märkimisväärselt. See tähendab, et näiteks ulatusliku ja pikaajalise elektrikatkestuse korral ei ole meditsiinitarvikuid võimalik steriliseerida. Patsiendi ravi tuleb sellises olukorras otsustada vajaliku diagnostika ja analüüsideta ning üksnes visuaalse ülevaatuse põhjal või vajaduse korral suunata patsient põhjuse väljaselgitamiseks operatsioonile. Ühtlasi ei ole teenuseosutaja enam võimeline vastu võtma tavapärast hulka patsiente. Eelnõu § 2 lõikega 2 täpsustatakse, mis on määruse tähenduses katkestus. Katkestus on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. Elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud aeg on elutähtsa teenuse katkestuse või häire pikim lubatud kestus, mis on kindlaks määratud õigusaktides. Elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud pikim kestus tuleneb eelkõige HOS-i § 37 lõike 2 alusel elutähtsat teenust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) kehtestatavast määrusest, kuid mitte ainult. Näiteks on elektriga varustamise teenuse katkestuse pikim lubatud kestus määratletud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“. Seega võib reegel, kui kaua võib teenus kõige kauem olla katkenud või häiritud, tuleneda nii ETKA määrusest kui ka valdkonna eriseadustest ja nende alamaktidest. Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt on oht inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire. Osa sellistest ohtudest on käsitatud hädaolukordadena juba HOS-is. Ohtudena käsitatakse ka olulise kriitilise tegevuse ressursi puudust. Seda põhjusel, et olulise kriitilise tegevuse ressurss, nagu personal, varustajad, seadmed, ehitised või elutähtsad teenused, kättesaadavuse lakkamine võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire ja nii omakorda 2 kogu elutähtsa teenuse katkestuse. Eelnõu kohaselt tuleb riskide hindamisel arvestada ohtudega, mis ei vii küll veel elutähtsa teenuse katkestuseni, kuid häirivad oluliselt selle osutamist. Ühtlasi tuleb kavandada selliste ohtude ennetamise meetmed ning valmistada ette plaan, kuidas sellises olukorras toimida. Eelnõu § 2 lõige 4 sätestab, et kriitiline tegevus määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire. Selguse huvides tuleb märkida, et kriitiline tegevus ei ole elutähtsa teenuse osutamine ise, vaid äri- ja tööprotsessid, millest ettevõtja teenuse osutamine koosneb ja mis on elutähtsa teenuse toimimise seisukohast olulised. Näiteks saab mobiiltelefoniteenuse jagada järgmisteks tegevusteks: ülekandevõrgu toimimine, keskjaamade toimimine, tugijaamade toimimine, klienditeeninduse toimimine vms. Sularaharingluse teenuse võib pank jagada järgmisteks tegevusteks: sularahaautomaatide toimimine, kontorite toimimine, sularahaveo toimimine, sularaha limiitide jälgimise toimimine jne. Kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ressurss on eelkõige kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalik personal, ehitised, territoorium, seadmed, infotehnoloogilised süsteemid, teave, finantsvahendid, teised teenused, k.a teised elutähtsad teenused, varustajad ja partnerid ning muud olulised ressursid, mille puudumine võib mõjutada kriitilise tegevuse toimimist ja seeläbi viia elutähtsa teenuse katkestuseni või häirida selle toimimist. Eelnõu § 2 lõikes 5 selgitatakse täpsemini terminit „ennetav meede“. Eelnõu kohaselt on ennetav meede abinõu, mida rakendatakse selleks, et vältida elutähtsa teenuse katkestust või häiret või vähendada selle riski. Ennetavad meetmed plaanitakse riskianalüüsi lõpuosas tuvastatud riskide maandamiseks või vältimiseks. Näiteks on ennetavate meetmetena käsitatavad haiglahoone või sidemasti autonoomse elektritoitega varustamine või sularahavaru suurendamine pankades, samuti eelkokkuleppe personaliga kriisiaegseks töökorralduseks. Eelnõu § 2 lõikes 6 selgitatakse terminit „leevendav meede“. Eelnõu kohaselt on leevendav meede elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. Eelkõige peetakse silmas meetmeid, millega takistatakse olukorra edasist laienemist või leevendatakse teenuse tarbijatele osaks saanud olukorda. Leevendavad meetmed on üks oluline toimepidevuse plaani osa. Tarbijatele mõeldud leevendusmeetmed võivad olla näiteks pudelivee jagamine veekatkestuse korral ning autonoomse katlamaja või tugijaama kasutamine. Eelnõu § 2 lõike 7 kohaselt on stsenaarium elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. Teisisõnu moodustub stsenaariumi kirjeldus mingi ohu realiseerumise tõenäosusest ja mõjust kriitilisele tegevusele. Näiteks on elektriettevõtja arvates tema teenuse osutamisel kriitiline tegevus juhtimiskeskuse töö ja seda 3 võib ohustada küberrünnak. Seetõttu koostatakse stsenaarium „Juhtimiskeskuse töö katkestus või häire küberrünnaku tõttu“. Stsenaariumi koostamist selgitatakse lähemalt eelnõu §-s 9. Eelnõu 2. peatükis määratakse kindlaks riskianalüüsi ja plaani koostamise kord. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riskianalüüsi ja plaani koostamise üldised põhimõtted. Elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) ülesanne on koostada riskianalüüs elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanimiseks ja riskide hindamiseks ning plaan teenuse toimepidevuse taastamiseks. Eelnõu § 3 lõige 1 näeb ette, et ettevõtja, kes ei ole varem elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerunud, kuid vastab mingist hetkest alates eriseadustes sätestatud elutähtsa teenuse osutaja tunnustele, koostab ja esitab riskianalüüsi ning plaani korraldavale asutusele kinnitamiseks HOS-is sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates hetkest, kui ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise tingimused täitis. Aastat on peetud piisavaks ajaks, mille jooksul riskianalüüs ja plaan koostada. Selle aja vältel on võimalik regulatsiooni süveneda, oma ettevõtte protsesse analüüsida, võimalikke riske hinnata, plaani ülesehitust ja sisu kavandada ning vajaduse korral olulisemaid aspekte põhipartneritega arutada. Eelnõu § 3 lõige 2 rõhutab, et riskianalüüs ja plaan koostatakse stsenaariumite põhjal ning stsenaariumite arv ei ole piiratud. See, mis ulatuses ja kuidas neid stsenaariume analüüsida ja kui paljude stsenaariumite kohta plaan koostada, on ette nähtudeelnõu 3. ja 4. peatükis. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt on ETO-del võimalus koostada riskianalüüs ja plaan ühe dokumendina. Oluline on, et riskianalüüsi ja plaani osad oleksid selgesti eristatavad. Kui ETO peab koostama sarnase riskianalüüsi ja plaani ka teiste õigusaktide alusel, on lubatud esitada riskianalüüs ja plaan teiste õigusaktide alusel koostatava dokumendi osana. Siin tuleb aga silmas pidada, et esitatavas dokumendis peab eelnõus nõutud info olema nõutud kujul ja ulatuses. Ühtlasi peab eelnõu alusel nõutud info olema selgelt eristatav. Näiteks soovivad sellist võimalust tulevikus kasutada ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kes on ühtlasi ka ETO-d ning kes peavad sarnaseid dokumente koostama ka kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) alusel. Sellisel juhul tuleb aga arvestada HOS-is ja KemS-is sätestatud nõuete erinevusega. Kui võrrelda HOS-is ja KemS-is sätestatud juhiseid riskianalüüsi ja plaani koostamise kohta, siis tundub, et nõuded on sarnased. Näiteks tuleb ohtliku või suurõnnetusohuga ettevõtte riskianalüüsis teha kindlaks ohud, kirjeldada üksikasjalikult õnnetuste stsenaariume, sh nimetada tingimused, mille esinemisel on õnnetuse toimumine võimalik, kaasa arvatud ettevõttesisesed ja -välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks. Ühtlasi tuleb hinnata õnnetuste toimumise tõenäosust, tagajärgede raskust ja ulatust ning kirjeldada õnnetuste ennetamise abinõusid ja andmeid käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veoste kohta. KemS-i ja HOS-i alusel koostatavate riskianalüüside vahe seisneb aga selles, et HOS-i alusel koostatavas dokumendis keskendutakse selliste ohtude väljaselgitamisele, mis võivad põhjustada teenuse katkestuse ja häire ning nendest lähtudes planeeritakse ka meetmed nende ohtude ennetamiseks. KemS-i 4 alusel hindavad ettevõtted aga seda, mis ohud võivad lähtuda ettevõttest endast ning kuidas ettevõte võib mõjutada ümbritsevaid inimesi ja keskkonda, ning ennetavad meetmed plaanitakse sellest lähtudes. Seega on nimetatud dokumendid mõnevõrra erinevad. Samas, kui ettevõttel õnnestub riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada kõiki neid aspekte, mida nõutakse nii KemS-is kui ka HOS-is, võimaldab see saada tervikliku ülevaate ettevõtte riskidest ja nende mõjust nii ettevõttele endale kui ka väliskeskkonnale. Eelnõu § 3 lõige 4 võimaldab ETO-del ETKA nõusolekul kasutada ka mõnda teist tunnustatud metoodikat, kui see on ETO eripärast lähtudes vajalik ning võimaldab piisavalt välja selgitada ohte, mis võivad põhjustada teenuse katkestusi, samuti nende tõenäosust, tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid. Eelnõu §-s 4 sätestatakse riskianalüüsi ja plaani uuendamise kord. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt peab ETO, kui riskianalüüs ja plaan on koostatud, hindama riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul alates sellekinnitamisest korraldava asutuse poolt või siis, kui kriitiliste tegevuste, ohtude või muud teenuse osutamiseks olulised asjaolud muutuvad. Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust (eelnõu § 4 lg 2). Kui aga riskianalüüs või plaan ei ole ajakohased, peab ETO algatama riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitama selle ETKA-le kinnitamiseks. Kui kriitilised tegevused, ohud või muud teenuse osutamiseks olulised asjaolud muutuvad ning teenuseosutaja ei alusta muutuste ilmnemisel riskianalüüsi ja plaani uuendamist, on ETKA-l õigus nõuda asutuselt uuendatud riskianalüüsi ja plaani esitamist (eelnõu § 4 lg 3). Kui ETO korraldust ei täida, on ETKA-l võimalik teha HOS-i alusel ETO-le ettekirjutus, millega nõutakse uuendatud riskianalüüsi ja plaani esitamist. Määruse eelnõu 3. peatükis sätestatakse riskianalüüsile esitatavad nõuded. Riskide hindamine on oluline osa elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise süsteemist ning ennetavate meetmete rakendamise ja plaani koostamise alus. Kokkuvõtvalt on riskianalüüsi ja plaani koostamise protsess esitatud järgmisel joonisel. 5  Elutähtsa teenuse kirjeldus ja eesmärk R Elutähtsa teenuse toimimiseks vajalike tegevuste (protsesside) I väljaselgitamine S Vajalike tegevuste (protsesside) kriitlisuse hindamine ehk kriitliste K tegevuste väljaselgitamine I Kriitlise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi (seadmed, ehitsed, A finantsvahendid, lepingupartnerid, varustajad, muud teenused jne) väljaselgitamine N A Kriitlist tegevust mõjutavate ohtude väljaselgitamine L Ü Stsenaariumite väljaselgitamine, nende esinemise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine Ü ning riskiklassi määramine S P Ennetavate meetmete plaanimine L A Plaani kasutuselevõtmise tngimused A Taastekavad iga stsenaariumi kohta või vajaduse korral ühine taastekava N kõikidele stsenaariumitele Joonis. Riskianalüüsi ja plaani koostamise protsess Eelnõu § 5 kohaselt peab riskianalüüsis olema elutähtsa teenuse ja nõutud teenuse taseme kirjeldus; analüüsiosa, mis hõlmab kriitiliste tegevuste, kriitiliste tegevuste ressursside ja ohtude väljaselgitamist, stsenaariumite tõenäosuse ja tagajärgede hindamist ning ennetavate meetmete plaanimist; riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised; riskianalüüsi kokkuvõte. Eelnõu § 6 kohaselt tuleb riskianalüüsis esmalt kirjeldada elutähtis teenus ja teenuse nõutud tase. Teenuse kirjelduse ja nõutud taseme esiletoomine võimaldab määrata riskianalüüsi ulatuse ja eesmärgid ning kavandada ennetavaid meetmeid, lähtudes elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajast, mis on määratud õigusaktidega. Elutähtsa teenuse kirjeldus peab hõlmama teavet selle kohta, millise teenuse osa on ETKA määranud HOS-i § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt elutähtsaks. Seda peavad riskianalüüsides märkima üksnes need ETO-d, kelle osutatava teenuse puhul on ETKA HOS-i 6 § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määrusega sätestanud, et elutähtsaks loetakse ainult teatud osa kogu ETO osutatavast teenustepaketist. See tähendab, et just selle osa toimepidevust tuleb igas olukorras tagada ning riskide hindamisel tuleb keskenduda eelkõige nende riskide maandamisele ja sellise toimepidevuse suurendamisele, mis on seotud selle teenuse osa osutamisega. Samuti tuleb esitada teenuse osa kirjeldus ehk selgitada, missugust teenust osutatakse lõppkasutajatele. Näiteks mobiilside puhul seisneb teenuse osutamine selles, et lõppkasutajatele võimaldatakse riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning sõnumite saatmist ja vastuvõtmist. Kui ETO on elektritootja, seisneb elektriga varustamise korral teenus elektri tootmises, võrgu suunamises jne. Kui ETKA kehtestatud määruses ei ole täpsustatud, et elutähtsaks loetakse üksnes mingi osa kogu ETO osutatavast teenustepaketist, ja toimepidevuse nõuded kehtivad ETO tegevusele tervikuna, siis tuleb sellest lähtudes tagada ka kogu teenuse toimepidevus tervikuna ning riskianalüüsis keskenduda kogu teenustepaketi riskide maandamisele ja toimepidevuse suurendamisele. Kuni HOS-i § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni tuleb ETO-l ja ETKA-l leppida omavahel kokku, kas elutähtsana käsitletakse teenust tervikuna või üksnes kindlat osa ETO osutatavatest teenustest. Teenuse kirjelduses peab olema esitatud teave ka selle kohta, missugustele sihtgruppidele ja missuguses mahus teenust osutatakse. Riskianalüüsis tuleb kajastada, kas teenust osutatakse valdavalt füüsilistele või juriidilistele isikutele ning kui palju neid on. Kui tegemist on teenusega, mille klientide arvu on raske määrata, tuleb riskianalüüsis esitada, kui paljudele klientidele teenust keskmiselt aastas pakutakse. Näiteks võib tervishoiuteenuse osutajatel olla võimalik kirjeldada, kui paljudele inimestele pakuti aasta jooksul vältimatu abi teenust. Lisaks eeltoodule tuleb esitada teave selle kohta, millises piirkonnas teenust osutatakse, näiteks kas teenust osutatakse kogu Eesti territooriumil või üksnes Harjumaal, Tartu linnas või mujal. Riskianalüüsis kirjeldatakse teenuseosutajale seatud elutähtsa teenuse nõutud taset. Täpsemalt on vaja kirjeldada, missugusel tasemel tuleb HOS-i § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest lähtudes elutähtsat teenust osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Ühtlasi tuleb esitada teave aja kohta, mille jooksul on ettevõtjal kohustus elutähtsa teenuse toimimine täielikult või mingis kindlas mahus taastada. Selline kohustus on juba praegu pankadel, kes peavad sularaha ringluse ja makseteenuse toimimise taastama 12 tunni jooksul 70% mahus. Samuti on elektri põhivõrgu ettevõtjal kohustus taastada teenuse osutamine kahe tunni jooksul, kui tarbimiskoha elektritoide on tagatud kahe või enama 110 kV trafo või liini kaudu. Nimetatud kohustused tulenevad ETO-dele HOS-i § 37 lõike 2 alusel ETKA kehtestatavast määrusest, valdkonna eriseadustest ja nende alamaktidest, k.a KOV-i eeskirjadest või ka näiteks ETO tsiviilkäibes kasutatavatest tüüptingimustest, millega teenuseosutaja võtab endale oma klientide ees kohustusi. Eespool kirjeldatu võimaldab hinnata riske ja plaanida tegevusi selliselt, et teenuse osutamine oleks tagatud igas mõistlikult võimalikus olukorras. 7 Elutähtsa teenuse ja nõutud teenuse taseme kirjeldamisele järgneb riskianalüüsi analüütiline osa. Analüütiline osa hõlmab määruse eelnõu § 7–11 ehk kriitiliste tegevuste väljaselgitamist, kriitiliste tegevuste ressursside määramist, ohtude väljaselgitamist, stsenaariumite hindamist ja ennetavate meetmete plaanimist. Eelnõu §-s 7 määratletakse elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste väljaselgitamise nõuded. See on riskianalüüsi analüütilise osa algus ning selle protsessi võib jagada kaheks: 1) elutähtsa teenuse jagamine tegevusteks, 2) tegevuste kriitilisuse hindamine. Elutähtsa teenuse jagamine tegevusteks Kriitiliste tegevuste väljaselgitamiseks tuleb osutatav teenus jaotada esmalt tegevusteks, teisisõnu äri- või tööprotsessideks (eri ettevõtted kasutavad erinevaid nimetusi). Eelnõus on läbivalt kasutatud terminit „tegevused“. Sisult tuleb läbi mõelda, mis tegevustest analüüsitava teenuse osutamine koosneb. Eelnõus ei määrata, missuguse üldistusastmega tuleb teenus tegevusteks jaotada. Kindlasti ei tohiks üheks tegevuseks lugeda kogu teenuse osutamist, kuna see raskendab võimalike stsenaariumite väljaselgitamist ning ettevõtte töö ja tegevuste prioriseerimist. Olenevalt osutatavast teenusest on võimalik jagada teenus tegevusteks osakondade, funktsioonide, tehniliste etappide jm põhjal. Näiteks on elektri tootmise teenus kui tervik võimalik jagada järgmisteks tegevusteks: 1) jahutusveega varustamine, 2) katelde toimimine, 3) juhtimiskeskuse toimimine. Vedelkütuse korral saab teenust jagada näiteks järgmisteks tegevusteks: 1) tanklate toimimine, 2) kütuse transport, 3) kütuse hoiustamine. Haiglate osutatavas vältimatu abi teenuses on võimalik eristada järgmisi tegevusi: 1) erakorralise meditsiini osakonna töö, 2) diagnostika toimimine, 3) operatsiooniploki toimimine jne. Eeskätt tuleb käsitleda just vahetult ettevõtte elluviidavaid tegevusi. Partnerite ja tarnijate osutatavad teenused on ressurss, mis on oluline nende tegevuste toimimiseks ja mida hinnatakse riskianalüüsis hiljem. Tegevuste kriitilisuse hindamine Pärast seda, kui osutatav teenus on jagatud tegevusteks, saab hinnata tegevuste kriitilisust. Selleks tuleb hinnata, kui kiiresti võib tegevuste lakkamine või puudumine viia teenuse katkestuse või selle häireni. Katkestuse ajakriitilisuse hindamiseks kasutatakse eelnõu lisa 1 tabelis 1 esitatud skaalat (eelnõu § 7 lg 1). Ühtlasi vaadatakse teenuse katkestuse ulatust tegevuse lakkamisel või puudumisel. Seda hinnatakse eelnõu lisa 1 tabelist 2 lähtudes (eelnõu § 7 lg 2). Tabelite 1 ja 2 tulemused korrutatakse ning saadud arvu alusel määratakse tegevuse kriitilisuse aste. Edasi analüüsitakse üksnes neid tegevusi, mis said koondhinnangu 10 ja rohkem ehk neid tegevusi loetakse teenuse osutamisel kriitilisteks (eelnõu § 7 lg 3). Näiteks on teenus jaotatud neljaks tegevuseks (näide ei ole seotud ühegi konkreetse ettevõttega): 1) erakorralise meditsiini osakonna töö, 2) diagnostika toimimine, 3) operatsiooniploki toimimine, 4) intensiivravi toimimine. 8 Erakorralise meditsiini osakonna (edaspidi EMO) töö ajakriitilisuse määramiseks võetakse aluseks eelnõu lisa 1 tabel 1. Tabelist 1 vaadatakse, kui palju aega kulub vältimatu abi teenuse katkemise või häireni, kui EMO ei toimi. Kuna teenuse katkemiseni kuluvad minutid, on selle tegevuse kriitilisuse aste eelnõu lisa 1 tabeli 1 kohaselt 5. Tabeli 2 järgi määratakse teenuse katkemise ulatus. Kuna EMO mittetoimimisel katkeb teenus 100% ulatuses, on ka siin kriitilisuse aste eelnõu lisa 1 tabeli 2 kohaselt 5. Nende tulemuste (5 × 5) korrutis on 25. Eelnõu lisa 1 tabeli 3 järgi tähendab see, et EMO toimimine on teenuse osutamiseks väga kriitiline. Sama protsess tehakse läbi ka teiste tegevustega. Diagnostika toimimine: ajakriitilisus (4) korrutatud mõju ulatusega (4) võrdub 16, st tegevus on oluline. Operatsiooniploki toimimine: ajakriitilisus (4) korrutatud mõju ulatusega (4) võrdub 16, st tegevus on oluline. Intensiivravi toimimine: ajakriitilisus (4) korrutatud mõju ulatusega (4) võrdub 16, st tegevus on oluline. Näitest selgub, et kõik tegevused said tegevuse kriitilisuse hindamisel vähemalt kümme punkti ehk need on teenuse osutamiseks kriitilised tegevused ning järelikult analüüsitakse edasi kõiki tegevusi. Kui hindamise käigus selgub, et tegevus saab vähem kui kümme punkti, siis seda tegevust edasi ei analüüsita. Eelnõu lisa 1 tabelis 2 on esitatud teenuse katkemise ulatus protsentides. Seni on ETO-d suhtarvu arvutamise aluseks võtnud erinevaid näitajaid. Mõni on lähtunud klientide arvust, teine jällegi tehingute arvust jne. Edaspidi annab ETKA elutähtsate teenuste kaupa juhise, millisest teenust iseloomustavast näitajast lisa 1 tabelis 2 märgitud suhtarv arvutatakse. Oluline on see, et teenuseosutajad läheneksid samale elutähtsale teenusele ühtemoodi ning arvutaksid suhtarvu sama näitaja alusel. Näiteks kui ETKA määrab, et elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse hindamiseks tuleb suhtarv arvutada klientide arvu põhjal (kogu klientide arv, kes on teenuseta, on 100%, veerand klientidest teenuseta on 25% jne), siis arvutavadki kõik sama teenust osutavad ETO-d suhtarvu klientide arvu põhjal. Eelnõu § 8 käsitleb kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamist. Selle paragrahvi kohaselt tuleb iga eespool välja selgitatud kriitilise tegevuse kohta määrata selle toimimiseks vajalikud ressursid. Näiteks kui selgub, et üks kriitiline tegevus on EMO toimimine, siis peab hindama, missugused on: 1) minimaalne ja optimaalne personal selle tegevuse toimimiseks: näiteks minimaalselt kaks töötajat ja optimaalselt viis töötajat; 2) hooned, rajatised, territoorium tegevuse toimimiseks: näiteks haigla hoone aadressil X ja selle alternatiivsed asukohad aadressil Y; 3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid tegevuse toimimiseks: näiteks server, mis asub ruumis X või aadressil Y, sundkliimaseadmed vms. Siin kajastatakse üksnes kriitilise tegevuse toimimiseks vajalikud seadmed, vajaduse korral üldistades. Näiteks ei pea kajastama kõiki arvuteid või arvutihiiri, võib üldistada ja kirjutada, et on vaja 9  näiteks viit töövalmis töökohta, ja märkustes öelda, mida üks töövalmis töökoha komplekt hõlmab. Ühtlasi antakse siin samade põhimõtete alusel ülevaade tegevuse toimimiseks vajalikest infosüsteemidest: näiteks spetsiifilised programmid, programmid kaugjuhtimiseks või jälgimiseks. Oluliste infosüsteemide väljaselgitamiseks võib kasutada Riigi Infosüsteemi Ameti juhendeid (https://www.ria.ee/ee/kii-alusdokumendid.html); 4) tegevuse toimimiseks vajalik teave: näiteks informatsioon ilmastiku, liikluse vms kohta; 5) tegevuse toimimiseks vajalikud finantsvahendid: näiteks igapäevased kulud tegevuse jätkamiseks ning milleks vajalik ressurss peab olema igal ajal kättesaadav; 6) muud teenused, varustajad, partnerid: näiteks see, missugused teised teenused on tegevuse toimimiseks vajalikud ja kes neid teenuseid osutab, nt elekter: Elektrilevi OÜ, vesi: AS Võru Vesi, andmeside: Tele2 Eesti AS; samuti muud partnerid ja varustajad, nt kemikaalivarustaja: AS Kemivesi. Iga ressursi kohta peaks selguma, kui kaua saab kriitiline tegevus selleta toimida, ilma et see hakkaks mõjutama kogu teenuse toimimist. Aja määramisel tuleb arvestada sellega, kas kriitilise tegevuse ressurssi on võimalik asendada teise ressursiga, nt alternatiivse lepingupartneriga, või võtta kasutusele leevendavaid meetmeid, nt elektrigeneraatorid või varud (kütuse, ravimite vms varu). See kõik pikendab aega, mille jooksul suudab teenuseosutaja ilma kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursita toime tulla. Neid asjaolusid tuleb riskianalüüsis kirjeldada. Kriitiliste tegevuste ja nendega seotud ressursside kokkuvõte esitatakse ETKA antud kujul. Kui seda ei ole, võib kasutada eelnõu lisas 5 sätestatud vormi (eelnõu § 8 lg 3). Ressursi olulisust kriitilises tegevuses võib hinnata ettevõtja kogemuse põhjal, lähtuda võib sobivast standardist või metoodikast. Ressursi olulisuse väljaselgitamine võimaldab eeskätt seada prioriteete ja lihtsustada ennetavate meetmete plaanimist. Ressursi puudus on käsitatav ohuna kriitilise tegevuse toimimisele, kuna ilma ressursita võib kriitiline tegevus katkeda. On tähtis selgitada välja kriitilise tegevuse ressursi olulisus, kuna edaspidi käsitatakse stsenaariumite hindamisel ohuna üksnes olulise ressurssi puudust. Eelnõu § 8 lõikes 2 on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et lisaks optimaalsele ja minimaalsele töötajate arvule tuleb riskianalüüsis hinnata, kas ja missugused töökohad on teenuse osutamisel ülitähtsad. Nimetada tuleb selliste töökohtade ametinimetus ja koguarv. Eristamine on vajalik selleks, et neid töökohti oleks võimalik määrata riigikaitselise töökohustusega töökohtadeks. Riigikaitselise töökohustusega töökohad määratakse riigikaitseseaduse alusel. ETO määrab riskianalüüsis vajalike töökohtade arvu ametinimetuste kaupa. Vabariigi Valitsus kehtestab riigikaitselise töökohustusega töökohad määrusega. Riigikaitselise töökohustusega töökohtadel töötavatele isikutele ei kohaldata kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal või sõjaseisukorras mobilisatsiooni ning isik jätkab oma tööülesannete täitmist töökohal. Tegemist on isiku kohustuse, mitte õigusega. Näiteks annab see säte tööandjale õiguse katkestada riigikaitseseaduses sätestatud juhul sellel töökohal töötava isiku puhkus, et isik naaseks kohe oma tööülesannete täitmise juurde. Riigikaitselise töökohustusega töökohal võib töötada nii mees- kui ka naissoost isik. Riigikaitselise 10 töökohustusega töökohtade andmevahetus Kaitseressursside Ameti, ETO ja ETKA vahel sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“. Eelnõu § 9 kohaselt peab teenuseosutaja selgitama välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Ohte kirjeldatakse riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta eraldi. Näiteks kui ülalesitatud näites selgitas haigla välja, et tema osutatava vältimatu abi kui elutähtsa teenuse kriitilisteks tegevusteks on EMO töö, diagnostika, operatsiooniploki ja intensiivravi toimimine, siis nüüd tuleb iga kriitilise tegevuse kohta selgitada välja ohud, mis võivad nende kriitiliste tegevuste toimimist mõjutada. Ohtudena käsitatakse inimtegevusest (nt terrorirünnakud, sabotaaž, streik) või tehnoloogiast (nt viirused, tarkvararikked) tingitud ohte või loodussündmusi (nt üleujutus, torm). Osa selliseid ohte on juba HOS-is käsitatud hädaolukordadena ja nende kohta koostatakse hädaolukorra riskianalüüs. Need analüüsid on ETO-dele nende ohtude esinemistõenäosuse hindamisel abiks. Oluline on see, et ohtudena käsitatakse ka kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudust. Selle põhjus on, et ka kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi, näiteks personali, varustajate, seadmete, ehitiste või teiste elutähtsate teenuste kättesaadavuse lakkamine võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire ja seeläbi kogu elutähtsa teenuse katkestuse. Näiteks võib haigla ohtude kindlakstegemisel jõuda järgmise järelduseni: 1) EMO tööd ohustavad tulekahju, streik, suurenenud abivajajate arv, elektri-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestus, meditsiiniliste vahendite ja ravimite puudus vms; 2) diagnostika toimimist ohustavad tulekahju, streik, elektri- ja andmeside katkestus, seadmete rike vms. Selle näite puhul on EMO kohta välja selgitatud kuus võimalikku stsenaariumi: 1) EMO töö häire või katkestus tulekahju tõttu; 2) EMO töö häire või katkestus streigi tõttu; 3) EMO töö häire või katkestus elektrikatkestuse tõttu; 4) EMO töö häire või katkestus vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse tõttu; 5) EMO töö häire või katkestus suurenenud abivajajate arvu tõttu; 6) EMO töö häire või katkestus meditsiiniliste vahendite ja ravimite puuduse (tarne katkestuse) tõttu. Diagnostika toimimise kohta on välja selgitatud viis stsenaariumi: 1) diagnostika toimimise häire või katkestus tulekahju tõttu; 2) diagnostika toimimise häire või katkestus streigi tõttu; 3) diagnostika toimimise häire või katkestus elektrikatkestuse tõttu; 4) diagnostika toimimise häire või katkestus andmeside katkestuse tõttu; 5) diagnostika toimimise häire või katkestus seadmete rikke tõttu. Samamoodi selgitatakse välja ohud, mis võivad mõjutada operatsiooniploki ja intensiivraviploki tegevust, ning võimalikud stsenaariumid. 11 Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt tuleb analüüsida üksnes neid ohte, mis võivad esineda valdkonnas, kus ETO tegutseb. Eelnõu kohaselt võivad ETKA-d edaspidi täpsustada, mis ohtusid peavad nende korraldatavate teenuste ETO-d igal juhul analüüsima. Kui ETKA-l on laiem ülevaade tema korraldatavast elutähtsast teenusest ja väliskeskkonnas toimuvast, on ETKA-l võimalus suunata ka ETO-sid olulisematele ohtudele tähelepanu pöörama ja neid analüüsima. Eelnõu § 9 lõige 2 täpsustab, millal käsitletakse kriitilise ressursi puudumist ohuna. Kriitilise tegevuse ressursi olulisus sõltub teenuseosutaja hinnangust. Kui oht hinnatakse madalaks, siis seda edasi ei analüüsita. Eelnõu § 9 lõige 3 seab teenuseosutajale ülesande selgitada välja stsenaariumid, mis võivad põhjustada elutähtsa teenuse häire või katkestuse ning esitada nende stsenaariumite kirjeldused. Lihtsustatult: kriitiline tegevus koos mingi ohuga moodustab stsenaariumi. Näiteks saab tuua eespool kirjeldatud stsenaariumi „EMO töö häire või katkestus elektrikatkestuse korral“ või stsenaariumi „EMO töö või häire tulekahju korral“. Hinnata tuleb iga stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi (eelnõu § 9 lg 4). Eespool nimetatud näite puhul tuleb hinnata, kui tõenäoline on see, et EMO-s tekib tulekahju või elektrikatkestus ning missuguste tagajärgedeni võib selle realiseerumine viia. Tõenäosust hinnatakse eelnõu lisas 2 märgitud kriteeriumite alusel. Tõenäosuse hindamisel võetakse arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet. Eelnõu kohaselt saab tõenäosus olla väga väike, väike, keskmine, suur või väga suur. Kui oht kriitilise tegevuse toimimisele on teise teenuse, tarnija või muu lepingupartneri puudus, tuleb eelnõu kohaselt stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärje hindamiseks küsida teavet asjakohastelt teistelt osalistelt, sealhulgas selle kohta, kui kiiresti suudavad nad üldjuhul oma teenuse taastada, ning muud asjaomast infot, nt mis tingimustel võidakse teenuse või tarne osutamine katkestada. Tagajärgi hinnatakse eelnõu lisa 3 alusel. Stsenaariumi tagajärgesid hinnatakse kolmes valdkonnas: mõju teenuse mahule, mainele ja ETO majandusnäitajatele. Tagajärje raskusaste saab olla vähetähtis, kerge, raske, väga raske või katastroofiline. Tagajärje raskusaste antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. Näiteks kui mõju teenuse kvaliteedile on keskmine, mainele vähetähtis ja majanduslikult raske, on kogu stsenaariumi tagajärg raske. Teenuseosutaja põhjendab tagajärgedele antud raskusastet võimaluse korral statistiliste ja mõõdetavate andmete alusel (eelnõu § 9 lg 6). Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt võib korraldav asutus vajaduse korral lisada valdkondi, milles stsenaariumi tagajärgi hinnatakse. Vajadus võib tuleneda valdkonna eripäradest ning see lepitakse teenust korraldava asutuse ja teenuseosutajate vahel eripärasid arvestades kokku. Kui stsenaariumi realiseerumise tõenäosus ja tagajärg on hinnatud, määratakse stsenaariumile 12 eelnõu lisa 4 järgi riskiklass. Hinnatud stsenaariumitele saab omistada madala, keskmise, olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassi. Näiteks kui EMO töö häire või katkestuse tõenäosus tulekahju tõttu on eelnõu lisa 2 järgi väike ja tagajärg lisa 3 järgi väga raske, siis lisa 4 järgi on selle stsenaariumi riskiklass oluline. Madala ja keskmise riskiklassi saanud stsenaariumite edasine analüüs kohustuslik ei ole, kuna nende mõju kriitilistele tegevustele ja teenuse toimepidevusele tervikuna on väiksem. Eelnõu § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis selle koostamise hetkeks juba rakendatud ennetavaid meetmeid ja planeeritavaid ennetavaid meetmeid, mida on plaanis rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul, et vältida kriitiliste tegevuste ning kogu elutähtsa teenuse katkestusi ja häireid. Meetmed pannakse kirja olulisuse järjekorras. Ennetavate meetmete olulisus selgitatakse välja, lähtudes eespool antud hinnangutest. Eelkõige on soovitatav lähtuda kriitilise tegevuse kriitilisuse astmest ja stsenaariumi riskiklassist ning planeeritava meetme maksumusest ja saavutatavast tulemusest. Näiteks võib meede olla väga kulukas ja sellest saadav kasu niivõrd marginaalne, et seda konkreetset meedet ei ole mõistlik ellu viia. Mõnel juhul võib meede olla kulukas ja vajalik, kuid selle elluviimine tuleb jaotada mitmeaastasele ajavahemikule. Kindlasti tuleb hinnata ka seda, kas kavandatav meede on kitsaskoha lahendamiseks või olukorra parandamiseks sobiv ja ka tegelikult teostatav. Meetmena on käsitatavad kõik tegevused, mida tehakse riskianalüüsi käigus tuvastatud riskide vähendamiseks, sealhulgas meetmed selleks, et vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ja infosüsteemidest. Need meetmed võivad olla tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimine, alternatiivsete lahenduste kasutamine, vajalike vahendite omamine või nende varumine. Kui riskianalüüsi käigus selgub, et mingist vahendist või ressursist võib teatud stsenaariumite realiseerumisel puudu jääda, siis ennetavate meetmete juures tuleb muu hulgas nimetada, missugust vahendit või ressurssi, nt vedelkütust, toorainet, ravimeid vms, on vaja varuda, kui suurtes kogustes ja kuidas seda tehakse. Eelnõu §-s 11 on esitatud riskianalüüsi kokkuvõttele esitatavad nõuded. Riskianalüüsi kokkuvõttes märgitakse riskianalüüsi tulemusel välja selgitatud kriitilised tegevused nende tähtsuse järjekorras. Ühtlasi kirjeldatakse, missuguste stsenaariumite kohta koostatakse taastekava, ja põhjendatakse ammendavalt, miks on otsustatud taastekava koostada just nende stsenaariumite kohta. Eelnõu kohaselt koostatakse taastekava (vaata selgitust järgmise paragrahvi kohta) olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassi saanud stsenaariumite kohta. Samas on jäetud teenuseosutajale valikuvabadus ning taastekava on võimalik koostada ka madala riskiklassi saanud ohustsenaariumite kohta. Kokkuvõttes tuleb lühidalt kirjeldada, miks on otsustatud koostada taastekava ka teiste stsenaariumite kohta. Kokkuvõttes esitab ETO ülevaate ka neist ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalist või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestust, ja võimalikest kaasnevatest tagajärgedest. Samuti annab ETO võimalikud käitumisjuhised elanikele. Selle info alusel täidab ETKA talle 13 HOS-i § 10 lõike 4 kohaselt pandud kohustust korraldada avalikkusele suunatud riskikommunikatsiooni. Eelnõu 4. peatükis määratakse kindlaks plaani nõuded ja selle kasutuselevõtmise kord. Eelnõu § 12 kohaselt koosneb plaan selle kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldavast osast ja taastekavast, milles kirjeldatakse elutähtsa teenuse taastamist või häirete kõrvaldamist. Eelnõu §-s 13 täpsustatakse, missuguste tingimuste ilmnemisel plaan kasutusele võetakse. Kui plaani on võimalik kasutada lisaks HOS-is nimetatud olukordadele ka teistes olukordades, tuleb ka see kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldavas osas ära märkida. Kui teenuseosutaja valduses on riigikaitseobjekt riigikaitseseaduse tähenduses ning plaani koostamisel on selle ülesandega juba arvestatud ja taastekavasse on tehtud asjaomased muudatused, siis tuleb ka seda sissejuhatavas osas kajastada. Plaanist on võimalik lähtuda ka juhul, kui realiseerub olukord, mida ei ole analüüsitud ja millega ei ole arvestatud. Kui teenuseosutaja otsustab, et ka sellistel juhtudel võetakse koostatud plaan kasutusse, kirjeldatakse seda plaani kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldavas osas. Eelnõu § 14 kohaselt koostatakse igas riskianalüüsis eraldi taastekava stsenaariumite kohta, mida on hinnatud vähemalt riskiklassiga oluline, kõrge või väga kõrge (eelnõu § 14 lg 1). Kui eri stsenaariumite korral taastatakse teenuse osutamine või kõrvaldatakse häire ühtemoodi või sarnaselt, võib eelnõu kohaselt nende stsenaariumite kohta koostada ka ühise taastekava (eelnõu § 14 lg 2). See on eelkõige võimalik juhul, kui üldiselt tegutsetakse kõnealuste stsenaariumite realiseerumisel ühtemoodi ja üksnes üksikud, vähetähtsad osad on katkestuse või häire lahendamisel erinevad. Viidatud erisused tuleb ühise taastekava koostamisel siiski esile tuua. Eelnõu § 14 lõikes 3 on kirjeldatud, mis on kõige olulisem informatsioon, mis peab igas taastekavas kajastatud olema. 1. Olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed. Stsenaariumite realiseerumisel teavitatakse sündmusest olukorra lahendamise juhti (või tema puudumisel asendajat) ja tema vastutab edasise kommunikatsiooni eest. 2. Tegevused, mida teenuseosutaja olukorra lahendamiseks plaanib. Lühidalt kirjeldatakse teenuseosutaja põhitegevusi olukorra lahendamiseks, näiteks seda, kas minnakse üle käsijuhtimisele, kas mingid seadmed lülitakse sisse või välja, kas loobutakse kindlatest ülesannetest, kas võetakse kasutusele varu või võetakse ühendust koostööpartneritega. 3. Kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta. Kirjeldus, missugused vahendid ja kui suures koguses võetakse kasutusele ning kust need vahendid saadakse. Märkima peab, kas tegemist on oma vahenditega või saadakse need koostööpartneritelt. Näiteks peab kirjutama, kui palju töötajaid rakendatakse tööle või kui palju ravimeid, vedelkütust, rahalisi vahendeid ja elektrigeneraatoreid võetakse kasutusele. Siin all mõeldakse ka lahendamisesse kaasatud isikuid (nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid). 14 Näiteks kui on kokku lepitud, et partner taastab liinid kindla arvu tundide jooksul, tuleb seda taastekavas kirjeldada. Kui partnerilt saadakse mingid vahendid, tuleb taastekavas märkida, mis vahendid, mis koguses ja kui kiiresti. Eelkõige märgitakse taastekavasse need vahendid, mida tavaolukorras üldiselt ei kasutata, kuid mida on kindla stsenaariumi lahendamiseks vaja või mida läheb tavaolukorraga võrreldes vaja suuremas koguses. Alternatiivseid tegevusi (punkt 4) kirjeldatakse juhul, kui lepingupartneri prioriteetsena kavandatud tegevused ei anna soovitud tulemust ning sama tulemuse saavutamiseks on võimalik rakendada alternatiivseid meetmeid. 4. Võimaluse korral rakendatavad leevendavad meetmed või otsustamise kord, kuidas neid meetmeid rakendada. Siin mõeldakse eelkõige meetmeid, millega kergendatakse teenuse tarbijate olukorda. Tarbijatele mõeldud leevendad meetmed on näiteks pudelivee jagamine veekatkestuse korral, autonoomse katlamaja või tugijaama kasutamine jms. Leevendavad meetmed võib esitada kas eraldi või katkestuse või häire lahendamise põhitegevuste osana. Kokkuleppel korraldava asutusega võib konkreetselt rakendatavate leevendavate meetmete asemel esitada ka leevendavate meetmete rakendamise otsustuskäigu. Eelkõige on viimati nimetatud variant asjakohane juhul, kui konkreetse elutähtsa teenuse seisukohast on otstarbekas üksikute meetmete asemel luua olukorra lahendamise universaalne kord, mille kohaselt stsenaariumite realiseerumise korral käituda. 5. Avalikkusele, sh klientidele edastatav info ja käitumisjuhised. ETO-l peavad olema ette valmistatud kommunikatsioonimaterjalid, mida saaks stsenaariumi realiseerumisel kohe kasutada. Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt arvestab teenuseosutaja taastekavas tegevusi kavandades elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga, mille on määranud korraldav asutus, välja arvatud juhul, kui olukorra lahendamine ei ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel määratud aja jooksul võimalik. Üldiselt peaks kogu taastekava ja ka plaan olema kokkuvõtlikud ning kajastama kõiki olukorra lahendamiseks olulisi aspekte. Eelnõu § 15 käsitleb plaani kasutuselevõttu. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt peab plaan olema kättesaadav kõikidele teenuseosutaja personali liikmetele, kes osalevad stsenaariumi lahendamises või selle realiseerumise ennetamises. Selle sätte eesmärk on tagada, et koostatud plaan koos taastekavaga jõuaks ka nende inimesteni, kes peavad stsenaariumite realiseerumisel neid rakendama. Peamine kontaktisik on olukorra lahendamise juht, kelle kontaktandmed peavad olema kõikidele töötajatele teada, ning just olukorra lahendamise juht vastutab edasise teabehalduse ja teavitustöö eest. Selleks on eelnõu §-s 15 lõikes 2 ja 3 sätestatud, et ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest. Eelnõu §-s 16 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 15 4. Määruse mõju Määrusega kaasnevatel muutustel on mõju vaid riigiasutuste ja KOV-i asutuste korraldusele. Eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning ühiskonna turvalisusele ja riigi julgeolekule. Määruse sihtrühm on ETO-d ning ETKA-dest ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused. Määruse positiivne mõju avaldub ennekõike selle kaudu, et elutähtsate teenuste toimepidevus paraneb ja seega on ka teenuste kättesaadavus kriiside ajal parem. See aitab turvalisust ühiskonnas ja riigi julgeolekut tervikuna suurendada. Eelnõu kohaselt antakse ETKA-dele suurem võimalus ETO-de tegevust suunata. Kuna riskide analüüsimise ja plaani koostamise protsess lihtsustub, väheneb ka nõustamine, läbitöötatavate materjalide maht jms. Mõju ulatus on keskmine, kuna kaasnevad töökorralduslikud muudatused ei ole suured ja eeldatavasti ei kaasne kohanemisega raskusi. Ka praegu on osa ETKA-dest andnud juhiseid selle kohta, mis ohte tuleb analüüsida ning mis alusmaterjalidest on soovitatav riskianalüüsi ja plaani koostamisel lähtuda. Mõju sihtrühma suurus on väike, sest muudatus puudutab KOV-ide ja asutuste neid ametnikke, kes nõustavad ETO-sid, teevad järelevalvet ja tegelevad valdkonna poliitika kujundamisega. Neid on vähem kui 5% kõigist avaliku sektori töötajatest. Mõju sagedus on väike, kuna järelevalvet tehakse pisteliselt ning ETO-de riskianalüüse ja plaane peab üle vaatama kord kahe aasta jooksul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna muudatusega kaasneb ETKA töökorraldusele positiivne mõju. 7. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Määrusega ei kaasne ETKA-dele ega ETO-dele rahalisi kulutusi. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti Vee- ettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Pangaliidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule ja Eesti Asfaldiliidule. 16  EELNÕU MÄÄRUS Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja toimepidevuse plaani (edaspidi plaan) nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord. § 2. Terminid (1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. (3) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire. (4) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire. (5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks. (6) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. (7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. 1  2. peatükk RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD § 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine (1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab need elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele. (2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumi põhjal. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu stsenaariumi. (3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina või mõne teise õigusakti alusel koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad need olema ülejäänud teabest selgelt eristatud. (4) Korraldav asutus võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku kasutada mõnda teist tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada ohte, mis võivad teenuse katkestusi põhjustada, nende tõenäosust, teenuse katkestuste tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid. § 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine (1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras. (2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust. (3) Kui teenuseosutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja plaani ajakohastanud ega korraldavale asutusele kinnitamiseks esitanud, on korraldaval asutusel õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist ning nende esitamist. 3. peatükk RISKIANALÜÜSI NÕUDED § 5. Riskianalüüsi osad Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest: 1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase; 2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 7–11 kohaselt; 3) kokkuvõte. 2 § 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase Lähtudes hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest, kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatavat elutähtsat teenust, esitades muu hulgas teenust tarbivad isikud, nende arvu ja teenuse osutamise piirkonna. Samuti kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatava teenuse nõutud taset. § 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine (1) Elutähtsa teenuse kirjeldusest ja teenuse nõutud tasemest lähtudes nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire, ning hindab nende kriitilisust määruse lisa 1 kohaselt. (2) Korraldav asutus annab juhise, kuidas arvutada määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud suhtarv. (3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui kümme punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita. § 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid vähemalt järgmiste ressursiliikide arvestuses: 1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema; 2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada; 3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid; 4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse; 5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks; 6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist; 7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine. (2) Teenuseosutaja määrab vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis on teenuseosutaja hinnangul riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks. (3) Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjelduse esitab elutähtsat teenust korraldav asutus etteantud vormil või kui seda ei ole antud, siis lisas 5 toodud vormil. § 9. Ohtude ja stsenaariumite väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale 3 endale kui ka teenuse tarbijatele. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama. (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks. (3) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja stsenaariumid, mis võivad põhjustada elutähtsa teenuse häiret või katkestust, ning esitab riskianalüüsis nende kirjelduse. (4) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust määruse lisas 2 ja tagajärgede raskusastet määruse lisas 3 määratletud kriteeriumite alusel. Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. (5) Korraldav asutus võib määruse lisas 3 loetletud stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja täiendada. (6) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja sellelt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi. (7) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse määruse lisa 4 kohaselt sellele riskiklass. § 10. Ennetavad meetmed (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja vähemalt järgneva kolme aasta jooksul rakendada plaanitud meetmeid, et vältida elutähtsa teenuse katkestust ja häiret ning saavutada muu hulgas hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse tase. (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust. § 11. Riskianalüüsi kokkuvõte Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes: 1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras; 2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumite loetelu ning ülevaate nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest; 3) võimalikud käitumisjuhised elanikele. 4. peatükk PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE § 12. Plaani ülesehitus 4 Plaan koosneb järgmistest osadest: 1) plaani kasutuselevõtmise tingimused, 2) taastekava. § 13. Plaani kasutuselevõtmise tingimused Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid ja plaani kasutuselevõtmise korda. § 14. Taastekava (1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava. (2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri ohtude korral sarnaselt või samamoodi, võib teenuseosutaja nende kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua. (3) Taastekavas esitatakse järgmine teave: 1) olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed; 2) olukorra lahendamiseks tehtavad tegevused; 3) olukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu, selgitus nende hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta; 4) võimaluse korral teenuseosutaja või kaasatava partneri alternatiivsed tegevused, et lahendada teenuse kriitiline tegevus või elutähtsa teenuse katkestus või häire, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust; 5) olukorra tagajärgi leevendavad meetmed; 6) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised; 7) elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg. (4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada. § 15. Plaani kasutuselevõtmine (1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või ohu ennetamises. (2) Ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest. (3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid. § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 5 Kaja Kallas Peaminister Kristjan Jaani Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine Lisa 2. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Lisa 4. Riskiklassid Lisa 5. Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine 6  Vabariigi Valitsuse määrusega nr „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ LISA 1 Tegevuste kriitilisuse hindamine Tabel 1. Elutähtsa teenuse katkestuse aeg Tabel 2. Elutähtsa teenuse katkestuse ulatus1 Kriitilisuse Tegevuse katkemisel elutähtsa teenuse Kriitilisuse Elutähtsa teenuse katkestuse ulatus aste katkestuseni või häireni kuluv aeg aste tegevuse katkemisel 1 kuud, aastad 1 kuni 10% 2 nädalad 2 kuni 30% 3 päevad 3 kuni 50% 4 tunnid 4 kuni 80% 5 sekundid, minutid 5 kuni 100% 1 Korraldav asutus määrab elutähtsate teenuste kaupa, millise teenust kirjeldava näitaja põhjal arvutatakse suhtarv, mille alusel Tabel 3. Tegevuse kriitilisuse aste hinnatakse elutähtsa teenuse katkestuse ulatust. Kriitilisuse Tegevuse kriitilisuse aste punktid2 1–5 tegevus ei ole oluline 6–9 tegevus on vähesel määral oluline 10–15 tegevus on oluline 16–20 tegevus on kriitiline 21–25 tegevus on väga kriitiline 2 Kriitilisuse punktid arvutatakse, korrutades katkestuse aja (tabel 1) ja teenuse katkemise ulatuse (tabel 2) väärtuse.  Vabariigi Valitsuse määrusega nr „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ LISA 2 Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Stsenaariumi Kriteerium realiseerumise tõenäosus > 99% tõenäosusega Väga suur Juhtub sageli Võib juhtuda päevade ja nädalate jooksul > 50% tõenäosusega Suur Võib kergesti juhtuda Võib juhtuda nädalate ja kuude jooksul > 10% tõenäosusega Keskmine On varem juhtunud Võib juhtuda aasta jooksul > 1% tõenäosusega Väike Ei ole juhtunud, kuid võib juhtuda Võib juhtuda aastate pärast < 1% tõenäosusega Väga väike On tõenäoline ainult ekstreemsetes tingimustes Võib juhtuda korra 100 aasta jooksul  Vabariigi Valitsuse määrusega nr „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ LISA 3 Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Tagajärje hindamise kriteeriumid Raskusaste Elutähtsa teenuse Majanduslik osutamise maht Maine Teenuse osutamine on Püsivalt mitu kuud Plaanitud laekumiste takistatud 80–100% kestev avalikkuse ja vähenemine > 30%, katastroofiline ulatuses kriitilise meedia äärmiselt kasumi vähenemine > tegevuse äärmiselt vaenulik tähelepanu 30% võrra tõsise häire tõttu Teenuse osutamine on Nädalaid kestev Plaanitud laekumiste takistatud 50–80% märkimisväärne vähenemine 20–30%, väga raske ulatuses kriitilise avalikkuse ja meedia kasumi vähenemine tegevuse väga tõsise negatiivne tähelepanu 15–20% võrra häire tõttu Teenuse osutamine on Päevi kestev ja korduv Plaanitud laekumiste takistatud 30–50% avalikkuse ja meedia vähenemine 5–10%, raske ulatuses kriitilise negatiivne tähelepanu kasumi vähenemine tegevuse raske häire 5–15% võrra tõttu Teenuse osutamine on Päevi kestev avalikkuse Plaanitud laekumiste takistatud 10–30% ja meedia negatiivne vähenemine 1–5%, kerge ulatuses kriitilise tähelepanu kasumi vähenemine tegevuse kerge häire 1–5% võrra tõttu Teenuse osutamine on Avalikkuse negatiivne Plaanitud laekumiste takistatud 0–10% tähelepanu puudub või vähenemine < 1%, vähetähtis ulatuses kriitilise on minimaalne kasumi vähenemine tegevuse pisihäire < 1% võrra tõttu või häireid ei ole  Vabariigi Valitsuse määrusega nr „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ LISA 4 Riskiklassid TAGAJÄRG katastroofilin vähetähtis kerge raske väga raske e väga suur keskmine oluline kõrge väga kõrge väga kõrge suur keskmine oluline oluline kõrge väga kõrge TÕENÄOSUS keskmine madal keskmine oluline kõrge kõrge väike madal keskmine oluline oluline kõrge väga väike madal madal keskmine oluline kõrge  Vabariigi Valitsuse määrusega nr „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ LISA 5 Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine Kriitiline Kriitilise Kriitilise Ressursi Ressursi pakkuja Maksimumaeg, mille Ressursi olulisus, tegevus tegevuse tegevuse kirjeldus (nt kas on jooksul saadakse ressursita millest kriitiline ressursi liik toimimiseks asutusesisene või hakkama (sekundid, tegevus sõltub vajalik ostetakse sisse. minutid, tunnid, kuu, aasta). (nt oluline, ressurss Sisseostmise korral, keskmisel määral kas tegu on Eesti või Arvestatakse ressursi oluline, välismaise pakkujaga) asendatavusega ja selle ei ole oluline) puudumist ennetavate meetmete rakendamisega (nt generaatori või dubleeritud side olemasolu vms) Kriitiline personal ressurss 1 tegevus 1 ressurss 2 jne ehitised ja ressurss 1 territoorium ressurss 2 jne infosüsteemid ressurss 1 ressurss 2 jne jne … Kriitiline … … tegevus 2 … … …  Ministeeriumid Meie: 17.06.2021 nr 7-2/21-01428-1 Vabariigi Valitsuse määruse "Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ eelnõu ja eelnõu lisad ning seletuskirja. Palun teie kooskõlastust hiljemalt 30. juuniks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Lisad: 1. Seletuskiri 2. Määruse eelnõu 3. Määruse eelnõu lisa 1 - Tegevuste kriitilisuse hindamine 4. Määruse eelnõu lisa 2 - Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine 5. Määruse eelnõu lisa 3 - Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine 6. Määruse eelnõu lisa 4 - Riskiklassid 7. Määruse eelnõu lisa 5 - Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine Kersti Maurer [email protected] Kristi Purtsak [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-0822 - Vabariigi Valitsuse määruse "Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24a68a7a-e190-41a3-aeae-f6780a8231b8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24a68a7a-e190-41a3-aeae-f6780a8231b8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main