Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 16.06.2021 nr 15.1-2/3690 Riigikogu Kantselei Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastust 28. juuniks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisa: 1) määruse eelnõu 1 lehel; 2) seletuskiri 3 lehel. Kerli Veski 637 7402 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 31 . 05. 20 21 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea juuni 20 21 nr Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määruse nr 256 „ Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 6 6 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määruses nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse t asu üldjuhul 90% ulatuses. Kui teenistuja katta jääv 10% koolieelse lasteasutuse tasust ületab koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud piirmäära, hüvitatakse teenistujale koolieelse last e asutuse tasu nii, et teenistuja poolt kaetav osa vastab nimetatud piirmäärale.“ ; 2) paragrahvi 1 9 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Koolieelse lasteasutuse valikul arvestab teenistuja majanduslikku otstarbekust ja õppekeelt. 3) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2 ) Välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse põhjendatud juhtudel kuni 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidmise tasu 50% ulatuses, kui teenistujal on kaasasolev abikaasa, ja 90% ulatuses, kui teenistuja on välislähetuses kaasasoleva abikaas a ta.“ § 2. Määrus jõustub 1. augustil 20 21 . a. Kaja Kallas Peaminister Eva-Maria Liimets Välisminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määruse nr 256 „ Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määrust nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (edaspidi määrus ) , mis on avaldatud RT I, 14.11.2017, 4. Eelnõuga kehtestatakse uued , teenistujale soodsamad ja võrdsemad tingimused koolieelse lasteasutuse tasu hüvitamiseks välisesinduses töötavale teenistujale, kellel on asukohariigis kaasas alla viieaastane laps. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi personaliosakonna personalibüroo direktor Riina Pihel (637 7187, [email protected] ) ning j uriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski (637 7402; [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määrust nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ . Välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS ) § 65 lõike 1 p unkti 4 kohaselt kaetakse välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja palk . Määruse § 19 lõige 1 näeb ette, et põhjendatud juhtudel hüvitatakse välisesinduses töötavale teenistujale, kellel on kaasasolev abikaasa, kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse ja alla 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidmise tasu 50% ulatuses. Kui teenistuja on välislähetuses ilma kaasasoleva abikaasata, hüvitatakse põhjendatud juhtudel lapse koolieelse lasteasutuse ja alla 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidmise tasu kuni 90% ulatuses (§ 19 lõige 2). VäTS § 65 lõike 1 p unkti 5 kohaselt kaetakse alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus ) põhi- ja keskhariduse omandamise kulud täiel määral. Määruse § 20 lõike 1 järgi on k ulude hüvitamise piirmääraks asukohariigis diplomaatilise korpuse töötajate lastele mõeldud õppeasutuses õppimise kulud. Kooli valikul tuleb arvestada õppekeelt, õppekava sobivust lapse seniste ja tulevaste õpingutega nin g majanduslikku otstarbekust (§ 20 lõige 2). Kehtivate õigusaktide kohaselt hüvitatakse seega põhi- ja keskhariduse omandamise kulud täielikult, samal ajal kui alushariduse kuludest on vanema kanda kas 90% või 50% olenevalt sellest, kas lähetuses ollakse abikaasata või abikaasaga . Arvestades Eesti õigust , on kohustusliku põhihariduse ja alushariduse vahel vahe tegemine küll põhjendatud – ka Eestis maksab lapsevanem koolieelse lasteasutuse kohatasu osaliselt ise – , kuid sellele on koolieelse lasteasutuse seadusega kehtestatud ülempiir. Nimelt ei või vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ületada 20 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast (koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõige 3) . Pikaajalises välislähetuses viibides on teenistujad võrreldes Eestis asumisega erinevas olukorras. Neile makstakse välismaal elamise kulude katteks igakuist välislähetustasu, kuid selle suurus ei ole paljudes asukohariikides proportsioonis lasteasutuse koha maksumuse ga . VäTS § 63 kohaselt makstakse teenistujale välisesinduses töötamise ajal igal kuul välislähetustasu. Teenistuja välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. Välislähetustasu lähtesummad ning välislähetustasu arvutamise ja maksmise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus määrusega. Elukallidust, valuutakursside muutust, turvariske ja muid asjaolusid arvestades on välisminister määrusega kehtestanud linnade koefitsiendid. VäTS § 66 lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus muu hulgas teenistujaga kaasasoleva lapse eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäära. Määruse § 9 lõike 3 järgi suurendatakse iga kaasasoleva lapse eest teenistuja välislähetustasu 35% võrra sama määruse § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud lauaülema lähtesumma alusel arvutatud välislähetustasust. Lapse eest makstav välislähetustasu on näiteks Thbilisis 207,25 eurot ja Washingtonis 273,8 eurot kuus . Teenistuja makstav l a steaia koha tasu praeguse 50%-lise hüvitise juures samades linnades on vastavalt 123 eurot ja 725 eurot kuus . Näiteks New Yorgis ulatub tavalise eralasteaia tasu 25 000 – 30 000 euroni aastas, millest abikaasaga lähetuses olev teenistuja peaks maksma aastas 12 500 – 15 000 eurot ehk 1000 – 1250 eurot kuus. Selline rahaline koormus ei ole võrreldav Eestis makstavate lasteaiatasudega, mis võtavad palgast protsentuaalselt palju väiksema osa. P akutud uue lahenduse korral oleks teenistuja poolt makstav tasu ülaltoodud Thbilisi ja Washingtoni näitel vastavalt 24,6 ja 116,8 eurot kuus. Eakohane alusharidus peaks olema kättesaadav ka pikaajalises välislähetuses viibivate teenistujate lastele , sõltumata sellest, milline on selle riigi elukallidus . Lapse arengu seisukohast lähtudes on eakohane haridus ja suhtlus vajalikud. Võõrkeelses keskkonnas kannab lasteaed ka lapse elukeskkonna keelelise arengu edendamisel võtmerolli. Kuna eri riikides on ka võimalused tasuta või taskukohase hinnaga lasteaiakoha saamiseks erinevad, on võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes eesmärgiks võimalikult palju ühtlustada lapsevanemate makstavat osa ja kaotada erinevus perede vahel sõltumata sellest, kas teenistuja on lähetuses abikaasaga või ilma. Üldise põhimõttena jääks kehtima, et teenistuja omaosalus lasteasutuse koha maksumuses oleks 10% . A rvestades üksikute kohtade hinnataset, oleks ülempiir, mida lapsevanem kohatasust tasuma peab , koolieelse lasteasutuse seadusega kehtestatud piirmäär ehk 20% palga alammäärast. Eelnõu kohaselt on hüvitamisele kuuluva koolieelse lasteasutuse kohatasu l ka piirang , milleks on asukohalinna sobiva õppekeelega eralasteaia keskmine hinnatase. Samuti peab teenistuja lasteasutust valides lähtuma majanduslikust otstarbekusest – põhjendamatult kalli lastaiatasu hüvitamisest võib ministeerium keelduda. Eelnevast tulenevalt muudetakse määruse paragrahvi 19 lõiget 1 ja 2 ning lisatakse lõige 1 1 . Lõike s 1 sätestatakse, et välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu üldjuhul 90% ulatuses. Kui teenistuja katta jääv 10% koolieelse lasteasutuse tasust ületab koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud piirmäära, hüvitatakse teenistujale koolieelse lasteasutuse tasu nii, et teenistuja poolt kaetav osa vastab nimetatud piirmäärale. L õikes 1 1 sätestatakse, et koolieelse lasteasutuse valikul arvestab teenistuja majanduslikku otstarbekust ja õppekeelt. Lõikes 2 kehtestatakse kehtiva määruse lõikes 1 ja 2 sätestatud lapsehoidmise tasu hüvitamise regulatsioon , mille kohaselt välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse põhjendatud juhtudel kuni 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidmise tasu 50% ulatuses, kui teenistujal on kaasasolev abikaasa, ja 90% ulatuses, kui teenistuja on välislähetuses kaasasoleva abikaasata. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. augustil 202 1 . 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõul puudub oluline otsene sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline otsene mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõul on mõju Välisministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumide eelarvele, mida on võimalik katta olemasolevate vahendite ümberkujundamise arvelt. Kui arvestada lastega, kes praegu koolieelses lasteasutuses välisesinduse asukohariigis käivad, on Välisministeeriumile aastane täiendav kulu 79 612 eurot . Kui arvestada kõigi koolieelses vanuses olevate lastega, kes teenistujatega välisesinduse asukohariigis kaasas on, on maksimaalne täiendav kulu 135 000 eurot aastas. Täiendav kulu kaetakse olemasoleva eelarve raames . Arvestuse aluseks on 63 alushariduse eas last. Seejuures tuleb arvestada, et kulude suurus muutub iga l aasta l vastavalt lähetatud perekondade koosseisule ja laste vanusele . 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 202 1 , mil algab väljakujunenud praktika kohaselt uus lähetusaasta . 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile. Eva-Maria Liimets Välisminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/21-0817 - Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmise määruse eelnõu. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 28.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dae4941-4604-4274-bc41-6afb504b1bc8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dae4941-4604-4274-bc41-6afb504b1bc8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main