Toetuse eraldamine eelarvevahenditest „Eraõiguslikud väiketeatrid“

Lisa 1 OÜ Vana Baskini Teatri arvestuslik maksimaalne võimalik toetusemäär lähtudes etendusasutuse seaduse § 16 lg 1 ja 2 Komisjon arvestas välja etendusasutuse külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe, lähtudes 2019. aasta lõpus kättesaadavatest statistilistest andmetest. Kuna Vana Baskini Teater OÜ annab etendusi kõikjal Eestis, lähtuti keskmise palga arvestusel Eesti keskmisest brutopalgast, mis oli 1419 eurot bruto ühes kuus. Komisjoni hinnangul on keskmine piletihind, mis mõjub soodustavalt etenduskunstide kättesaadavusele 1% keskmisest netopalgast (1170 eurot) ehk 11,7 eurot. Vana Baskini Teater OÜ lavastuste peamine sihtrühm on täiskasvanud, repertuaariplaanis 2020. aastaks puuduvad lavastused noortele või lastele, mis võiksid piletihinda mõjutada. Taotleja 2020. aastaks esitatud taotlusest tulenevalt on etendusasutuse planeeritud kulud kokku 329 000 eurot; uuslavastusi 4, repertuaaris kokku 8 lavastust, etendusi 125 ja külastajaid 19 000. Ühe lavastuse kohta on keskmiselt 15,6 etendust ja ühe etenduse kulu on keskmiselt 2632 eurot, ühe lavastuse kulu 41 059 eurot. Külastajaid etenduse kohta on keskmiselt 152, mis teeb piletituluks etenduse kohta arvestusliku piletihinna alusel 1778 eurot. Etenduse kulu ja piletitulu vahe on 854 eurot. Ühe uuslavastuse kohta peaks toetuse määr olema 13 332 eurot. Kokkuvõtlikult võimaldaks arvestuslik maksimaalne toetusmäär (2020. aastaks taotles etendusasutus toetust 58 000 eurot) Kultuuriministeeriumil eelneva arvutuse järgi tellida Vana Baskini Teater OÜ-lt 4 uuslavastust või 68 etendust või 10 336 külastust.  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 16.06.2021 nr 98 Toetuse eraldamine eelarvevahenditest „Eraõiguslikud väiketeatrid“ Etendusasutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel, arvestades Vana Baskini Teater OÜ taotlust nr 7-5/606: Rahuldan VANA BASKINI TEATER OÜ taotluse osaliselt summas 49 700 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. Tallinna Halduskohus tühistas 01.04.2021 otsusega (jõustunud 04.05.2021) kultuuriministri 01.10.2020 käskkirja nr 143 ja 02.10.2020 käskkirja nr 144 ning kohustas kultuuriministrit vaatama Vana Baskini Teater OÜ taotlust „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2020. aasta taotlusvoorus uuesti läbi. Kultuuriminister vaatas Vana Baskini Teater OÜ (edaspidi taotleja) taotluse uuesti läbi. Haldusorgan lähtus taotleja kaebust uuesti läbi vaadates eelnimetatud halduskohtu otsusest. Etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted on sätestatud etendusasutuse seaduse §-s 16: (1) Toetus määratakse etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on Kultuuriministeeriumi poolt tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest. (2) Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest. (3) Munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust. Arvestuslik toetusemäär Tallinna Halduskohus ei sedastanud etendusasutusele riigieelarves toetuse kavandamiseks moodustatud nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon) arvutatud arvestusliku maksimaalse võimaliku toetusmäära (17.08.2020 komisjoni protokolli lisa 1) arvutamisel taotleja õiguste rikkumist. Kohus nõustus haldusorganiga, et EAS-i § 16 ei nõua tingimata kohaliku elaniku arvestamist tingimata iga üksiku etenduse kohta ning kui etendusasutuse publik on üle kogu Eesti on, siis kohaliku elaniku sissetuleku võtab kokku keskmine palk. Haldusorgan võttis taotluse uuesti läbi vaatamisel aluseks komisjoni 17.08.2020 protokolli lisas 1 tehtud ettepaneku, arvestuslik maksimaalne toetusmäär (taotleja taotles 2020. a toetust 58 000 eurot) võimaldaks tellida taotlejalt 4 uuslavastust või 68 etendust või 10 336 külastust. (Taotleja annab etendusi kõikjal Eestis, lähtuti keskmise palga arvestusel Eesti keskmisest brutopalgast, mis oli 1419 eurot (2019. a II kvartali keskmine palk) bruto ühes kuus. Keskmine piletihind, mis mõjub soodustavalt etenduskunstide kättesaadavusele 1% keskmisest netopalgast (1170 eurot) ehk 11,7 eurot. Taotleja lavastuste peamine sihtrühm on täiskasvanud, repertuaariplaanis 2020. aastaks puuduvad lavastused noortele või lastele, mis võiksid piletihinda mõjutada. Taotleja 2020. aastaks esitatud taotlusest tulenevalt on etendusasutuse planeeritud kulud kokku 329 000 eurot; uuslavastusi 4, repertuaaris kokku 8 lavastust, etendusi 125 ja külastajaid 19 000. Ühe lavastuse kohta on keskmiselt 15,6 etendust ja ühe etenduse kulu on keskmiselt 2632 eurot, ühe lavastuse kulu 41 059 eurot. Külastajaid etenduse kohta on keskmiselt 152, mis teeb piletituluks etenduse kohta arvestusliku piletihinna alusel 1778 eurot. Etenduse kulu ja piletitulu vahe on 854 eurot. Ühe uuslavastuse kohta peaks toetuse määr olema 13 332 eurot). Rahvuskultuuriline ja regionaalne tähendus Komisjon on taotleja rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust hinnanud kahel korral. 04.12.2019 protokollis hindas komisjon väga kõrgeks taotleja rolli teatrikogemuse pakkujana Eestimaa eri paikades (regionaalne tähtsus), madalaks etendusasutuse valdkondlikku mõju ja kunstilist taset ning keskmiseks rahvuskultuurilist tähtsust. Komisjon hindas heaks esitatud taotlusvooru dokumente. Kuna etendusasutusel puuduvad lisaks lavastuste väljatoomisele lisaprogrammid või laiemad koostööprojektid, hindas komisjon neid kriteeriume kõige madalamateks. 17.08.2020 protokollis hindas komisjon taotleja tegevuse rahvuskultuurilise tähenduse madalaks ning regionaalse tähenduse keskmiseks. Halduskohtule ei olnud arusaadav, millised on need uued asjaolud, mis tingisid nii rahvuskultuurilise kui ka regionaalse tähenduse ümberhindamise. Sealhulgas sedastas halduskohus, et kui 2019. aasta otsuse põhjenduses toodud argumente – valdkondliku mõju, kunstilise taseme ja lisaprogrammide vastavus madalale tasemele – arvestatud teistkordsel hindamisel rahvuskultuurilise tähenduse osana, on kaalumata asjaolud, mis tingisid varem rahvuskultuurilise tähtsuse keskmisele tasemel hindamise. Haldusorgan nõustub kohtu etteheitega ning loeb taotleja rahvuskultuurilise tähenduse keskmiseks ja regionaalse tähenduse väga kõrgeks. Halduskohtu hinnangul tuleb neid kriteeriume käsitleda võrdväärsetena. Halduskohus andis haldusorganile juhise, et taotleja taotlus tuleb asetada mõttelisse pingeritta teiste teatritega, kelle taotlused samas voorus lahendati. Sellest lähtudes tuleb taotleja taotlus rahuldada osaliselt. Haldusorgan leiab, et taotlejale tuleb anda toetust summas 49 700 eurot (tellida arvestuslikult 2 uuslavastust, ligikaudu 27 etendust ja 4100 külastajat). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott