Vastus

Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda Teie 14.06.2021 [email protected] Meie 26.06.2021 nr 6-1/1411-2 Vastus ettepanekutele Täname esitatud ettepanekute eest „Kultuuri arengukava 2021–2030“ (edaspidi „Kultuur 2030“ või arengukava) eelnõu kohta. Mõistame teie muret kirjas väljatoodud teemade kajastamise eest arengukava eelnõus. Soovime kinnitada, et toodud fookusteemad on Kultuuriministeeriumi silmis olulised ning vastavad eesmärgid ja tegevussuunad on „Kultuur 2030“ eelnõus kajastatud. Peame ettepanekuid esitanud liitude tegevust meie kultuuri järjepidevuse tagamisel väga oluliseks. Vastame esitatud punktide järjekorras. 1. Laste ja noorte kultuurielus osalemine – nii osasaaja kui ka loojana – on arengukavas üks oluline läbiv teema nii alaeesmärkide kui ka tegevussuundade tasandil. Arengukava üldeesmärgis on välja toodud, et kultuuris osalemine peab olema loomulik osa iga inimese elus. Lisaks on nimetatud punkt välja toodud arengukava alaeesmärgis „Tugev ja toimiv kultuurielu“, mille kohaselt on muude sihtide hulgas oluline tagada professionaalide ja kultuuri hindava publiku järelkasv. Nende eesmärkide saavutamise tegevussuunad on arengukavas, sh eelkõige punktides 1.8, 1.10 ja 1.11, aga teisteski tegevussuundades välja toodud. „Kultuur 2030“ üks suund on, et kultuuris osalemise võimalus jõuaks kõikide lasteni – ka hajaasustusega piirkondades, st keskustest kaugemal. Kultuuriministeerium on uue algatusena teinud ettepaneku luua Kultuuriranitsa programm (mahus 6–7 mln eurot igal aastal), mis võimaldab põhikooliõpilastel külastada nii teatreid, kontserte kui ka kinosid. 2021. aasta kevadel see lisataotlus riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel toetust ei leidnud, kuid esitame taotluse uuesti järgmistele riigieelarve aruteludele. Kultuuriministeerium on olnud riigi huvihariduse senise toetusmeetme (alates 2017. aastast) algatamise juures. See meede on olnud edukas, kohalikud omavalitsused on nende aastate jooksul riigi toetusele ka ise juurde panustanud. Selle toetuse eesmärk oli mitmekesistamine ja kättesaadavus, mis – vaadates vastavaid statistilisi andmeid – on praeguseks suures osas saavutatud. Loodame, et omavalitsused jätkavad huvihariduse kättesaadavusse ja mitmekesistamisse panustamist ka pärast haldusreformi ja võimekuse kasvu. Märgime, et huvihariduse valdkonna korraldamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevuses, kes vastutab vastava valdkonna poliitika kujundamise eest. Kuna huviharidus, nagu te ka viidate, on horisontaalne teema, teeme juba praegu tihedat koostööd eri ministeeriumidega, sh arengukava juhtkomisjoni raames. Arvestades, et valdkonna arengukava määratleb eesmärgid ja tegevussuunad üldisel tasandil, määratletakse täpsemad poliitikainstrumendid ja rahalised vajadused arengukava elluviimisdokumendi (programmi) väljatöötamisel. Kuna arengukava tasandil on ühe mõõdikuna määratletud laste ja noorte kultuuris osalemise seire, annab näitaja seiramine edaspidi aluse hinnata rakendatava meetmete asjakohasust ning vajaduse korral teha sobivaid muudatusi. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 2. Nõustume teie kirjas tooduga, et kultuuris osalemine peab olema tagatud kõigile Eesti elanikele, sh olenemata nende elukohast. Regionaalne kättesaadavus on arengukavas meie jaoks väga oluline läbiv printsiip ning oleme sellega eesmärkide, mõõdikute ja tegevussuundade seadmisel arvestanud. Riik ja kohalikud omavalitsused on panustanud regionaalse kättesaadavuse tagamiseks olulises mahus ka senini, kuid näeme arengukava perspektiivis endiselt vajadust ühtlustada regionaalset kättesaadavust ja panustada vastavatesse tegevustesse veelgi enam. Kultuuris osalemise ja sellega rahulolu näitavate mõõdikute seiret on plaanis seal, kus võimalik, teha edaspidi ka regionaalselt, arvestades, et saaksime ülevaate regionaalsetest erinevustest ja nende põhjustest. Lisaks annab regionaalne seiramine võimaluse hinnata seniste poliitikainstrumentide mõju ja kaaluda sobivate meetmete väljatöötamist. Kuna praegu näeme, et suurte keskuste ja maapiirkondade vahel on kultuurist osasaamisel siiski piirkondlikud erinevused ja eri rahulolutase, siis selleks, et tagada kultuurielus osalemiseks võrdne ligipääs kõigile, peab riik kaaluma teatud lisameetmeid, sh võimalikke täiendavaid eeliskriteeriume väljastpoolt keskuseid esitatavate projektide hindamisel jne. Need arutelud seisavad alles ees. Kinnitame, et oleme arengukava koostamisel arvestanud eri analüüse, hindamisi (sh teie viidatud „Kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020“ lõpphindamise järeldusi) ja põhjaliku kaasamisprotsessi kaudu esitatud ettepanekuid ja tagasisidet erinevatelt kultuurivaldkonna osapooltelt. 3. Arengukava maksumuse prognoos on arvestatud praeguse teadmise põhjal. Seega, arvestades keerukust planeerida vahendite vajadust arvestades võimalikke taustsüsteemi muudatusi kümne aasta perspektiivis, võib arengukava maksumuse prognoos aastate jooksul olulisest muutuda. Oleme teiega nõus, et arengukavas väljatoodud eesmärgid ja tegevussuunad ei pruugi vähenevate eelarvevõimaluste tingimustes saada saavutatud. Siiski soovime siinkohal välja tuua, et näeme Kultuuriministeeriumis ka täiendavaid võimalusi, näiteks välisvahendite kaasamiseks ja täiendavate riigieelarveliste lisataotluste esitamiseks. Seisame edaspidi kindlasti selle eest, et kultuurivaldkonda rahastust suurendada, lähtudes arengukavas seatud eesmärkide saavutamise vajalikkusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Teadmiseks: Eesti Kunstikoolide Liit Eesti Muusikakoolide Liit Eesti Erahuvialakoolide Liit Eesti Tantsuhuvihariduse Liit Eesti Tantsukunsti Liit Eesti Tantsuhariduse Liit Eesti Kinoliit Karin Närep 628 2230 [email protected]