Kiri

Saatja: Music Estonia <[email protected]> Saadetud: 25.06.2021 10:39 Adressaat: Tarvi Sits <[email protected]>; Taaniel Raudsepp <[email protected]>; Madli-Liis Parts <[email protected]>; Katre Väli <[email protected]>; Siim Rohtla <[email protected]> Koopia: Kultuuriminister <[email protected]> Teema: Pöördumine: Kriisiabi toetussummade suuremahuline vähendamine paneb kultuurikorraldajad raskesse olukorda Tere! Music Estonia kui muusikaettevõtluse esindusorganisatsioon pöördub Kultuuriministeeriumi poole sooviga avada esimesel võimalusel dialoog koostöös kultuurikorraldajatega seoses viimase kriisiabi vooru tulemuste ning muusikaettevõtete jätkusuutliku toimimisega. Lugupidamisega –––– Kriisiabi toetussummade suuremahuline vähendamine paneb kultuurikorraldajad raskesse olukorda 25.06.2021 Kultuurikorraldajate kriisiabi voorus vähendati kõiki toetussummasid pea 47%. Muusikaettevõtjate sõnul on vajaduste vähendamise protsent oodatust oluliselt suurem ja ei kata piirangute tõttu kaotatud kuude möödapääsmatuid kulusid, seetõttu tuuakse välja lisarahastuse vajadus. Erakorraline abi kultuurikorraldajatele oli 42-miljoni mahulisest Kultuuriministeeriumi abipaketist peamine ressurss, mis oli planeeritud toe saamiseks, et tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus käimasoleval aastal. Taotlusvooru “COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele“ eelarvemaht oli 8 850 000 eurot, abi taotleti aga enam kui 16 miljoni euro ulatuses. Taotlusvooru eelarvemahu piires rahuldati 670 eraõiguslike ja kohalike omavalitsuse hallatavate kultuurikorraldajate taotlust. Kõigil rahastuse saajatel kärbiti toetussummasid 46,53%. Rahuldamata jäeti 51 taotleja taotlused. Toetussummad arvutati 2019. aasta 2,5 keskmise kuu sissetuleku alusel ehk kriisiabi meede lähtus ühtsest loogikast kultuurikorraldajate vältimatute kulude hüvitamisel, mis tagas valdkonnale laiapõhjalise ligipääsetavuse, kuid näitas selgelt kultuurivaldkonna prognoositust kõrgemat vajadust organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muusikavaldkond prognoosis kriisiabi vajadust 8 miljonit, millest 7 miljonit nähti ette lühiajaliste vajaduste katteks ning 1 miljon loovisikute toetuseks. Nii 25.02 saadetud muusikavaldkonna kriisist väljumise ettepanekutes kui ka sellele järgnenud, 04.03 saadetud, kultuurivaldkonna ühispöördumises tõid kultuurikorraldajad välja vajaduse eraldada lühiajalise meetmena ajavahemikus veebruar kuni oktoober valdkonnale kriisiabi, mis võimaldab katta osa kultuuriorganisatsioonide püsikuludest (lisaks tööjõukuludele rendi- ja halduskulud) ning luua riskifond professionaalsetele korraldajatele kindlustunde loomiseks ja ürituste toimumise soodustamiseks eelkõige suveperioodil, mis on sektori jaoks võimalik periood tegutsemiseks. Kultuurikorraldajatele on toimunud selle aastaga seonduvalt kaks vooru. Harjumaa ja Ida-Virumaa korraldajatele kaeti kehtivatest ulatuslikest piirangutest tulenevalt ajavahemikku 12. detsember kuni 31. jaanuar. 16. märtsil jõudis valitsuskabinet kokkuleppele lisaeelarves, mis katab kultuuri- ja spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses, millest 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajate möödapääsmatuid kulusid. Eraldi suursündmuste riskifond, 6 miljonit eurot, oli mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste kindlustunde tagamiseks, eesmärgiga toetada piirangute tõttu ära jäänud või edasilükkunud olulise majandusliku mõjuga sündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest. Järgmised voorud kultuurikorraldajatele avati 3. maist kattes nende üle-Eestiliste kultuurikorraldajate tegevust, kelle tegevus peatus või oli piiratud alates 11. märtsist 2021 kuni piirangute lõpuni. Lisaks avati ümberkorralduste voor mahuga 4,15 miljonit, mille tulemused on selgumisel, aga millest muusikavaldkonna taotlused moodustasid teadaolevalt juba ligi poole. Seega on aastal 2021 piiratud tingimustes tegutsemise perioodi pikkus (ilma selle perioodi kulusid hüvitamata) ligi 2 kuud ehk tekib süsteemne eelarve puudujääk sellel perioodil. Täiendav toetussummade vähendamine ligi 50% ulatuses paneb muusikaettevõtted aga olukorda, kus katmata jääb nii suur osa püsikulusid piirangute perioodil kui ka edasilükkamisest tingitud möödapääsmatud kulud. See paneb ohtu ka suveperioodil toimuvate suursündmuste jätkusuutlikkuse, mida peaks abistama riskifondi meede. Muusikaettevõtjad soovivad juhtida tähelepanu ka planeeritava riskifondi esialgselt väljapakutud tingimustele, mis pidid korraldajate ettepanekul alates maikuust soodustama suursündmuste toimumist ja lähtuma majanduslikult suurema kaaluga (sh nii Eesti kui ka rahvusvahelistest) üritustest, mis on juba edasi lükkunud ja/või mille korraldusperiood jääb piirangute ajale. Oleme teadlikud, et hetkel on valdkonna piirangutele tulnud leevendused, kuid nii Eesti kui ka rahvusvahelisi sündmusi on piirangute tingimustes pikalt ette valmistatud, mis on toonud juba praegu korraldajatele kaasa nii edasilükkamisest tekkinud pöördumatud lisakulud kui ka riskide maandamisega seotud kulud. Sellest tulenevalt võiks tingimustes arvestada ka mõistliku perioodiga enne ja peale ürituse toimumist. Praeguse kriisiabi toetussummade suuremahuline taotlemine viitab selgelt vajadusele suurendada kultuurikorraldajate, sh muusikaettevõtete, toetussummat osaliste püsikulude ning tekkinud pöördumatute kahjude katteks. Lähtudes selle aasta vajaduse suurusest, eelmise aasta kriisiabi toetussummade protsentuaalsest vähenemisest kuni 40 protsenti ja piiratud tingimustes pikemat aega tegutsemisest on vooru tulemusi hinnates vaja muusikavaldkonna organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ettevõtete möödapääsmatute kulude katteks lisaeelarvega kriisiabi vooru. Music Estonia kui muusikaettevõtluse esindusorganisatsioon pöördub Kultuuriministeeriumi poole sooviga avada esimesel võimalusel dialoog koostöös kultuurikorraldajatega, et leida kiire ja tõhus lahendus tekkinud olukorrale lähtuvalt sektori vajadustest. Lugupidamisega Music Estonia MTÜ