Kiri

Hr Mati Kaalep Eesti Autorite Ühing Meie 27.06.2021 nr 10-4/3242-3 [email protected] Vastus märgukirjale Pöördusite 14. mail 2021. aastal Justiitsministeeriumi poole märgukirjaga, mis puudutas tasu algupärase kunstiteose edasimüügi eest (AutÕS § 15). Teie päringu näol on tegemist märgukirjaga, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Andsite teada, et Eesti Autorite Ühing (EAÜ) on ainuke Eestis kunstiteoste autoreid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon (KEO) ja seepärast on EAÜ ka tegutsenud algupärase kunstiteose edasimüügi tasu kogumisega. EAÜ on seda tasu kogunud samas ainult neile autoritele või nende pärijatele, kes on andnud EAÜ-le selleks volituse ehk sisuliselt astunud EAÜ liikmeks. Olete selles osas lähtunud muu hulgas Kultuuriministeeriumi 28.01.2003. a. vastusest EAÜ sellekohasele selgitustaotlusele (autoriõiguse valdkond kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse alates 2011. aastast). Senise praktika kohaselt juhindub EAÜ seega AutÕS §-st 15 tuleneva õiguse teostamisel AutÕS § 79 lõikest 3, mille kohaselt on algupärase kunstiteose edasimüügitasu saamise õigus teostatav kohustuslikult vaid läbi KEO. Oma märgukirjas väljendasite seisukohta, et praegune süsteem, kus EAÜ saab tasu koguda vaid neile õiguste omajatele, kes on selleks EAÜ-le volituse andnud, ei vasta seaduse mõttele ja jätab paljud õiguste omajad neile kuuluvast tasust ilma. Viitate oma kirjas 2014. aastal intellektuaalse omandi kodifitseerimise projekti raames koostatud AutÕS muutmise seaduse eelnõule, millega plaaniti Eesti õigusesse viia sisse laiendatud kollektiivsete litsentside (extended collective licensing, ECL) andmise võimalus (vt toonase eelnõu 1 § 80), mille põhimõtete alusel olete otsustanud hakata AutÕS §-s 15 sätestatud tasu koguma ECL-skeemi alusel (s.t. ka selliste õiguste omajate nimel, kes ei ole EAÜ liikmed ega sõlminud ka esinduslepingut). Justiitsministeerium tänab EAÜ-d märgukirjas esitatud info eest ning peab selle valguses vajalikuks selgitada järgmist. Autoriõiguste kollektiivseks teostamiseks on võimalusi neli: 1) vabatahtlik, 2) kohustuslik, 3) laiendatud ja 4) kohustuslik laiendatud2. Kõige tavapärasem on õiguste teostamine vabatahtlikult (AutÕS § 76 lg 1), samuti on Eestis mitmeid kasutusviise, mille puhul (kuna tegemist on enamasti masskasutusjuhtudega) näeb AutÕS ette õiguste kohustusliku teostamise läbi KEO (AutÕS § 79 lõikes 3 nimetatud juhud, s.h. nn edasimüügitasu, vt ka direktiivi 2001/84/EÜ3 artikkel 6 lg 2). Õiguste laiendatud teostamine on hetkel AutÕS alusel Justiitsministeeriumi hinnangul võimalik satelliidi kaudu edastamise õiguse teostamisel (AutÕS § 7918) ning kohustuslik laiendatud teostamine kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamisel (AutÕS § 7917). Viimati nimetatud juhtudel (laiendatud ja kohustuslik laiendatud õiguste teostamine) saavad KEO-d tõepoolest seaduse alusel õiguse teatud tingimustel esindada kõiki vastava valdkonna autoreid olenemata sellest, kas neid on tehinguga volitatud või mitte. Seega saab Justiitsministeeriumi hinnangul väita, et hetkel kehtivale AutÕS-le tuginedes ei saa edasimüügiõiguse kohustuslikku teostamist läbi KEO asendada 1 Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/autorioiguse_seaduse_eelnou_27.01.2015.pdf 2 Vt E. Vasamäe. Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste jätkusuutlik kollektiivne teostamine. Doktoritöö. Tartu Ülikool 2014, lk 6. 3 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/84/EÜ, 27. september 2001, algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 teostamisega laiendatud litsentsilepingu alusel pelgalt KEO (antud juhul EAÜ) otsusest tulenevalt. Samuti ei saa pidada korrektseks selle otsuse tegemisel tuginemist mitme aasta tagusele eelnõule, mille viidatud põhimõtted ja regulatsioon hetkel kehtivas õiguses ei sisaldu. Küll aga soovime juhtida tähelepanu, et laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimise võimalus on ette nähtud hetkel Riigikogus menetletavas AutÕS muudatuste eelnõus (368 SE)4. Nimelt sisaldab eelnõu AutÕS-sse lisatavat uut paragrahvi 571 (laiendatud kollektiivne litsentsileping), mis annab võimaluse KEO poolt õiguste omajatelt saadud volituste piires teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamiseks sõlmitud litsentsilepingut kokkuleppel kasutajaga teatud tingimustel laiendada ja kohaldada ka selliste õiguste omajate õiguste suhtes, kes ei ole volitanud kollektiivse esindamise organisatsiooni ennast esindama. Tegemist on nn DSM direktiivi 5 artiklist 12 tuleneva võimalusega, mida Eesti otsustas kasutada, viidates muu hulgas ka justnimelt IO kodifitseerimise raames tehtud eeltööle ning toona kujunenud arusaamale sellise võimaluse pakkumise kasuteguritest. Juhul, kui eelnõus pakutud lahendus seadusena jõustub, on Justiitsministeeriumi hinnangul KEO-del võimalik erinevaid kasutusviise silmas pidades sõlmida laiendatud litsentsilepinguid. Seal hulgas saaks kaaluda ka võimalust teostada kõnealusel viisil AutÕS §-s 15 sätestatud tasu saamise õigust. Seda, millistel tingimustel saaks laiendatud kollektiivseid litsentsilepinguid kasutada ka algupärase kunstiteose edasimüügi korral (s.h. asjaomase KEO representatiivsuse küsimus) ning kas õigusselguse huvides oleks sellisel juhul vajalikud ka täiendavad muudatused AutÕS-s (nt § 79 lõike 3 muutmine nii, et selles ei viidataks enam AutÕS §-le 15 kui kohustuslikult läbi KEO teostatavale õigusele), vajab veel edasist põhjalikumat analüüsi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler Teadmiseks: Kultuuriministeerium Kart Nemvalts 6 208 283 [email protected] 4 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d3d07943-9d1c-4ebe-94a4- 8ae1ebdf7a68/Autori%C3%B5iguse%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(autori%C3%B5iguse%20direkti ivide%20%C3%BClev%C3%B5tmine 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ.