Kiri

EELNÕU 26 . 04 .2021 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus § 1. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 2 lõige t 2 täiendatakse pärast sõnu „reguleerimata küsimustes“ lauseosaga „ , sealhulgas riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel , “; paragrahvi 8 täiendatakse pärast sõna „rakendatakse“ sõnadega „resolutsioonis kehtestatud tingimustel“; seadust täiendatakse §- ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Ettepaneku tegemine füüsilise või juriidilise isiku määramiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks (1) Valdkonna eest vastutav minister esitab vajaduse korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel moodustatud komiteele või Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku määrata resolutsioonis või Euroopa Liidu Nõukogu otsuses nimetatud tingimustele vastav füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks. (2) Enne ettepaneku esitamist konsulteerib valdkonna eest vastutav minister julgeolekuasutustega ning teiste asjaomaste ametite, kom isjonide ja valitsusasutustega.“ ; 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „rakenda mise “ sõnadega „ ja kohaldamise“ ; paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja sealt jäetakse välja lauseosa „4) teavitab taotluse või teate esitajat viivitamata kontrolli tulemustest. “; paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „ (2) Rahapesu Andmebüroo võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrol li tegemiseks või kui lisa tähtaja vajadus tuleneb kolmandast isikust. Rahapesu Andmebüroo esitab tähtaja pikendamise kohta selgituse taotluse või teate esitanud isikule kaks tööpäeva enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. (3) Rahapesu Andmebüroo teavitab taotluse või teate esitajat viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tulemustest kahe tööpäeva jooksul. (4) Kui Rahapesu Andmebüroo kinnitab, et tegemist on finantssanktsiooni subjektiga või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga või finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt, teavitab ta kirjalikult kahe tööpäeva jooksul finantssanktsiooni subjekti või puudutatud isikut tema suhtes võetud meetmete: 1) täpsest ulatusest ja sisust; 2) õiguslikust alusest; 3) alguskuupäevast; 4) vaidlustamise korrast; 5) erandite tegemise alustest ja korrast.“; paragrahvi 20 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „ §- des 21, 22 ja 23“ tekstiosaga „§- des 21–23“; paragrahvi 20 lõige t 3 täiendatakse pärast sõnu „vastutava isiku“ tekstiosaga „, kes vastab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 17 lõikes 5 sätestatud nõuetele , “; para grahvi 21 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Finantssanktsiooni subjekti tuvastamiseks ja finantssanktsiooni kohaldamiseks kohaldab erikohustustega isik ärisuhte loomisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud hoolsusmeetmeid ning teeb ärisuhte käigus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud ärisuhte seiret, arvestades enda tegevusele ja rahvusvahelisele sanktsioonile omaste riskidega. (1 2 ) Erikohustustega isik uuendab finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel viivitamatult tema poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide nimekirju. “; paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ning see muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Erikohustustega isik kogub ja säilitab käesoleva seaduse § 21 nõuete täitmisel kogutud andmeid viie aasta jooksul ärisuhte lõppemisest .“; paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „ (2) Säilitatavad andmed peavad võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata Rahapesu Andmebüroo või kooskõlas õigusaktide ga teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas erikohustustega isikul on või on olnud eelmise viie aasta jooksul ärisuhe päringus nimetatud isiku ga ning milline on või oli selle suhte olemus , või kas on osutatud teenust päringus nimetatud isikule . Pädeva järelevalveasutuse nõudel säilitab erikohustustega isik lisa andmeid kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud, et täita käesolevas lõikes nimetatud kohustust. (3) Erikohustustega isikul on lubatud käesoleva seaduse kohaldamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise eesmärgil, mida käsitatakse avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) mõistes, ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel. “; seadust täiendatakse §-ga 22 1 järgmises sõnastuses: „ § 22 1 . Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem (1) Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem on kogum, mis hõlmab dokumente ja nendes kirjeldatud tegevusi ning infotehnoloogilisi vahendeid, mille eesmärk on tagada rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamine, asjakohaste ressursside eraldamine ja töötajate koolitamine, et ära hoida rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine või sellest kõrvaleh oidmi ne. (2) Erikohustustega isik loob riskiisu ja riskihinnangu põhjal oma rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi , dokumenteerib ja uuendab süsteemi ja selle komponente ning arvestab nende ga käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. (3) Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem sisaldab vähemalt järgmisi komponente: 1) riski de maandamise ja riski juhtimise üldi ne strateegia ; 2) riskiisu ja riskihinnang u koostamine ja ajakohastami ne ; 3) protseduurireeglite ja juhendite kehtestami ne ja ajakohastami ne ; 4) hools usmeetmete kohaldamise kord, nende ulatus ja rakendami ne ; 5) käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1– 4 nimetatud olukordades tegutsemi ne ; 6) andmete kogumine ja säilitamine; 7) sisekontrolli te gemine ; 8) töötajate koolitami ne . (4) Erikohustustega isik peab tagama töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse. Koolitus toimub töötaja tööle asumis el ja pärast seda regulaarselt või vajaduse järgi . Koolitus sisaldab vähemalt teavet , mis käsitleb rahvusvahelise sanktsiooni ri skihinnangu t ja selle tulemus i , õigusaktides ja protseduurireeglites ette nähtud kohustus i , rahvusvahelise sa nktsiooni rikkumise tüpoloogia t, rahvusvahe lisest sanktsioonist kõrvale h oidmise nüüdisaegse id meetod eid ja nendega kaasneva id risk e ning isikuandmete kaitse nõu deid . “; paragrahvi 23 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) käesoleva seaduse alusel koha ldatavate hoolsusmeetmete kohta ; “; paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Krediidi- ja finantseerimisasutuste protseduurireeglitele, sisekontrollieeskirjale ja nende rakendamisele võib täpsustavad nõuded kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 21 lõikeid 1–4“ tekstiosaga „§ 21 lõikeid 1 ja 1 1 ning lõikeid 2–4 “; paragrahvi 25 lõi get 1 täiendatakse punktidega 13–15 järgmises sõnastuses: „13) esimene laevapereta prahitud laevade register; 14) teine laevapereta prahitud laevade register; 15) tegelike kasusaajat e andmekogu. “; paragrahvi 27 lõi get 4 täiendatakse pärast sõna „Välisministeeriumi“ sõna de ga „ või Siseministeeriumi“; paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo teeb riiklikku järelevalvet finantssanktsiooni kohaldamise ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle erikohustustega isiku poolt, kui seaduses ei nähta ette teisiti. “; paragrahvi 30 lõi ge 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. “; paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punkides 1–3 ja 7–11“ tekstiosaga „punktides 1–3, 7–11 ja 13–14“ ning lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 4–6 ja 12 tekstiosaga „4–6, 12 ja 15“; paragrahvi 32 pealkirjast jäetakse välja sõnad „või Finantsinspektsiooni“ ning sama paragrahvi lõigetest 1 ja 5 jäetakse välja sõnad „või Finantsinspektsioon“; paragrahvi 3 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Rahapesu Andmebüroo võib teavitada pädevat järelevalveasutust või rahvusvahelist organisatsiooni või institutsiooni käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada neile asjakohase taotluse alusel Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud nõudeid , kui see on vajalik rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks või sellega seo tud rikkumiste takistamiseks või pädeva järelevalveasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või käesoleva seaduse eesmärkide saavutamiseks. Teavituse tegemise ja taotlusele vastamise üle otsustab Rahapesu Andmebüroo. “; seadust täiendatakse §- de ga 35 1 –35 5 järgmises sõnastuses: „ § 35 1 . Vastutava juhatuse liikme või vastutava isiku määramata jätmin e ja tema kontaktandmete Rahapesu Andmebüroole teatamata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 20 lõi kes 2 sätestatu d vastutava juhatuse liikme või lõikes 3 sätestatud vastutava i siku määramata jätmise või tema kontaktandmete Rahapesu Andmebüroole teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 35 2 . Rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangu või riskiisu koostamata või ajakohastamata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 2 2 1 lõi k e 3 punktis 2 nimetatud r ahvusvahelise sanktsio oni riskihinnangu või riski isu koostamata või ajakohastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse r ahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 35 3 . Ärisuhte loomisel hool susmeetmete kohaldamata jätmine (1) Kä esoleva seaduse § 21 lõigetes 1– 2 nimetatud hoolsusmeetmete , mille eesmärk on finantssanktsiooni subj ekti tuvastamine , kohaldam ata jätmise eest ärisuhte loomisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 35 4 . Ärisuhte kestel hool susmeetmete kohaldamata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 – 2 nimetatud hoolsusmeetmete, mille eesmärk on finantssanktsiooni subj ekti tuvastamine , kohaldam ata jätmise eest ärisuhte kestel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 35 5 . Protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kehtestamata või täitmata jätmine või erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kehtestamata või täitmata jätmis e või erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. “; paragrahvis 37 asendatakse sõna „ja“ mõttekriipsuga ning paragrahvi täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo“ sõnadega „või Finantsinspektsioon“ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 1 Algatab Vabariigi Valitsus 202 1 . a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik R ahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu s eletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte R ahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS ) uu s terviktekst jõustu s 1. jaanuaril 2020 ja seda muudeti juba 2020. aastal , et anda Finantsinspektsioonile (edaspidi FI ) RSanS i nõuete täitmise üle järelevalve teostamise pädevus. Alates 1. jaanuarist 2021 te eb FI RSanS i alusel järelevalvet nende krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle , kelle järele ta valvab F inantsinspektsiooni seaduse alusel. Muudatus pani FI-le kohustuse kontrollida, et tema järelevalvesubjektide süsteemid ja kontrollid oleksid toimivad ehk võimaldaksid finantssanktsiooni subjekte tuvastada ja finantssanktsioone kohaldada. FI hinnangul on vaja RSanS i erikohustustega isikute tegevust reguleeriva i d sätte i d muuta , kuna praegu puuduvad piisavalt selged ja konkreetsed normid, mille alusel saaks teha järelevalvet finantssanktsioonide kohaldamise nõuetele vastavuse üle ja vajaduse korra l ebapiisava nõuetele vastavuse või süsteemide eest vastutusele võtta. Eelkõige soovitakse eelnõuga muuta e rikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks , sealhulgas tagada, et rahvusvaheliste sanktsioonide puhul kohaldataks hoolsusmeetmeid, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse s (edaspidi RahaPTS ) sätestatutega , võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske . Eelnõuga soovitakse tagada, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finants sanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt. Kehtivas seaduses on erikohustustega isikutel e ette nähtud üldine käitumisjuhis, kuidas toimida finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamise korral , ning protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja olemasolu ja rakendamise nõue. Eelnõuga lisatakse RSanSi rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riski juhtimise süsteemi terviklik kirjeldus. Riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem aitab erikohustustega isikul finantssanktsiooni subjekte tuvastada, finantssanktsiooni kohaldada, hoida ära finantssanktsiooni rikkumisi ning finantssanktsioonidest kõrvaleh oidmi st. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised: t äpsustatakse, milliste s RSanSis reguleerimata küsimuste s tuleb kohaldada RahaPTSi, arvestades RSanS i erisusi. M uu hulgas tuleb erikohustustega isikutel hakata kohaldama teatud RahaPTSis sätestatud hoolsusmeetmeid; kehtestatakse finantssanktsiooni riskide maandamiseks riskipõhine lähenemine, seades erikohustustega isikule kohustus e luua rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem; tuuakse seaduse tasandil välja riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi peamised komponendid, sealhulgas riskijuhtimise üldine strateegia, dokumenteeritud ja ajakohastatud riskiisu ja riskihinnang; kehtestatakse erikohustustega isikule kohustus koolitada oma töötajaid, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamine ja RSanSist tuleneva te nõ uete täitmine; kehtestatakse uued väärteokoosseisud, mis peaksid tagama kehtestatud nõuetest kinnipidamise , eelkõige tagama vastutava juhatuse liikme või vastutava isiku määrami s e ja tema kontaktandmete Rahapesu Andmebüroo le (edaspidi RAB ) t eatamis e, rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangu ja riskiisu koostamise ja uuendami s e, ärisuhte loomisel ja kestel hoolsusmeetmete kohaldami s e ning finantssanktsiooni protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kehtestami s e , täitmise ja erikohustustega isiku töötajate poolt rakendami s e. Lisaks erikohustustega isikute kohustusi puudutavatele muudatuste le on käesolevas eelnõus ka muudatused, mille vajadus on selgunud rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise ja koordineerimise käigus. Need puudutavad Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekte ning rahvusvahelise organisatsiooni ja RAB i infovahetust . Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna E uroopa L iidu õiguse büroo direktor Arnika Kalbus ( [email protected] ) ja sama büroo jurist Heli Hirsik ( [email protected] ) ning Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna jurist Laura Aus ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja valmimisele on ai danud kaasa ka F inantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise järelevalve osakonna juht Matis Mäeker (668 0561, [email protected] ) , Rahapesu A ndmebüroo jurist Mihkel Ruubas ( [email protected] ) ja Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius (611 3630, [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeletoimetaja Riina Martinson ( [email protected] ). Märkused Eelnõule ei koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlus on kiireloomuline (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõi k e 2 punkt 1). Alates 1. jaanuarist 2021 teeb FI RSanS i alusel järelevalvet nende krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle , kelle järele ta valvab fina ntsinspektsiooni seaduse alusel. FI hinnangul on vaja kiireloomuliselt täpsustada erikohustustega isiku kohustusi, sealhulgas tagada, et rahvusvaheliste sanktsioonide korrektseks kohaldamiseks võetaks hoolsusmeetmeid , mis on sarnased RahaPTS is sätestatutega . Seda põhjusel, et terrorismi rahastamise tõkestamise metoodikat kasutatakse ka finantssanktsioonide kohaldamise tõhususe tagamiseks, võttes arvesse finantssanktsiooni erisusi ja riske. Kiireloomulisus on tingitud ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev a ekspertkomitee 2021. ja 2022. aastal toimuvast Eesti hindamisest , mille käigus tehakse muu hulgas kindlaks , kas erikohustustega isikud käsitlevad rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud risk e süstemaatiliselt. Lisaks on suurema osa muudatuste puhul tegemist rahvusvaheliste standardite Eestis kehtestamisega ning sellest tulenevalt ei ole eelnõuga lahendatavate küsimuste reguleerimiseks mitmeid õiguslikke valikuid, mida peaks eelnevalt võrdlema. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse RSanS redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 21.11.2020, 19 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorr a seaduse § 78 kohaselt vajalik poolthäälteenamus. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuari l . Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada, et Eestis kohaldataks rahvusvahelisi sanktsioone rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning rahvusvaheliste standardite kohaselt. Seetõttu on vaja täiendada ja parandada RSanS i sätteid eelkõige osas, mis puudutab finantssanktsioon ide kohaldamist, luues seejuures ka FI-le parem a järelevalve raamistiku . Muudatustega täpsustatakse erikohustustega isiku kohustusi , eelkõige kehtestatakse kohustus luua rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riski juhtimise süsteem. Muudatustega soovitakse tagada, et erikohustustega isikud käsitleksid ka rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud riske süstemaatiliselt ning samamoodi nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise risk e . Niimoodi suudavad erikohustustega isikud, eelkõige finantsasutused, efektiivselt tuvastada finantssanktsiooni subjekt e ja kohaldada õigusaktides sätestatud meetmeid. Riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi kaudu välditakse sanktsioonide rikkumisi ja erikohustustega isikute ärakasutamist sanktsioonidest kõrvaleh oidmiseks . Rahvusvaheliste sanktsioonide järgimi sel ja nende kohaldamisel on tänapäeval vaja enamat kui pelka nimekirjapõhist lähenemist. Selleks, et tuvastada sanktsioonide rikkumisi või neist kõrvaleh oid mist, ei piisa üksnes sõelumisest ehk isiku nime võrdlemisest sanktsiooni subjektide nimekirjaga, vaid tuleb võtta kasutusele rohkem hoolsusmeetme i d . Kehtiv RSanS ei anna FI hinnangul FI-le piisavalt konkreetset õiguslikku alust anda välja üksikasjalikke juhiseid ja teha järelevalve t finantssanktsioonide kohaldamise efektiivsuse ja nõuetele vastavus e üle . See ei võimalda tagada , et järelevalve subjektid looksid finantssanktsioonide vastavus raamistiku , võtaksid kaitsemeetme i d ja ettevaatusabinõusid sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks . Kehtiv RSanS toetab lähenemist, mille järgi tuleb lähtuda üksnes sanktsiooni subjektide nn sõelumisest ning mitte sellest, et tuleks hinnata enda võimalikku osalemist sanktsioonidest kõrvalehoidmises . Sanktsiooniriskide tuvastamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks peab finantsasutusel olema hea vastavus raamistik , mis vastab finantsasutuse tegevusele ja temale omastele riskidele. Hea vastavus raamistik aitab finantsasutustel sanktsiooni rikkumisi vältida ning ära hoida nende ära kasutamist finantssanktsioonidest kõrvale h oidmiseks . Oluline on märkida, et erinevalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (edaspidi RPTRT ) valdkonnast ei ole EL välja andnud juhendeid või suuniseid finantsasutustele finantssanktsioonide vastavusraamistiku kohta . Siiski on RPTRT valdkond seotud ka finantssanktsioonidega, eelkõige osas, mis puudutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO ) Julgeolekunõukogu ISIL i (Daesh) ja Al-Qaida ning Talibani resolutsioone . Viimaste kohta on andnud suuniseid rahapesuvasta ne töökon d ( Financial Action Task Force , edaspidi FATF ) . 2020. aasta novembris andis FATF suunise läheneda massihävitusrelvade rahastamise tõkestamisel e riskipõhiselt, jättes seejuures alles varasema reeglipõhise lähenemise , mis on seotud finantssanktsiooni subjekti tuvas tamise ja sanktsiooni kohaldamisega . RSanSis riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem i ning vastavusraamistiku olemasolu kohustuse puudumi se tõttu võib Eesti saa da Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee (edaspidi MONEYVAL ) hindamisel tehnilise vastavuse ja efektiivsuse kohta halva hinnangu . Näiteks on 2018. aasta Lät i hindamise raportis välja toodud puudusi juhendite , suuniste ja konkreetse vastavusraamistiku puhul . MONEYVAL heitis Lätile ette, et nende finantssanktsioonide rakendamise õiguslik alus oli puudulik. Enamik kohustatud isikuid järgisid n imekirja põhist lähenemisviisi, mis ei ole sama efektiivne kui klientide suhtes hoolsusmeetmete rakendamine ( Customer Due Diligence ehk CDD). Nimekirja põhise lähenemisega ei ole kohustatud isikud võimelised tagama, et neid ei kasutata ära sanktsioonidest kõrvale h oidmiseks ja selline lähenemine on eba piisav. Lisaks ei olnud selge, kas järelevalve tegijad kontrollivad ka finantssanktsioonide vastavusraamistik k u . Suurima probleemina toodi välja , et Läti finantssanktsioonide rakendamise õiguslikus regulatsioonis olevad puudused võivad mõjutada RPTRT süsteemi tõhusust, kuna need piiravad järelevalve tegijate volitusi reguleerida ja jälgida finantssanktsiooni rakendamiseks kehtestatud kohustuste täitmist ning karistada kohustuste rikkumiste eest. MONEYVALi hinnangul loob nimekirjapõhine lähenemisviis, hoolsusmeetmete puudused ja seni määratud karistuste väiksus muude tegurite kõrval sanktsioonide st kõrvaleh oidmiseks soodsa keskkonna . MONEYVAL i hinnangul oli seda näha ka pr aktikas, kui toimus Läti pankade ärakasutamine 2017. aastal ja tuli ilmsiks massihävitusrelvade rahastamisega seotud sanktsiooni st kõrvale hoid mine . MONEYVALi soovitus oli, et Läti peaks laiendama kohustatud isikute kohustusi ja kohustama neid vastavus raamistikku välja töötama ja seda rakendama . See on vajalik, et kohustatud isikud suudaksid tuvastada võimaliku massihävitusrelvade leviku rahastamise, võttes arvesse uusi massihävitusrelvade leviku rahastamise sanktsiooni de st kõrvalehoidmise meetodeid . Eelnõu ga kehtestatavad väärteokoosseisud aitavad tagada finantssanktsioonide korrektset kohaldamist. Eelnõuga parandatakse finantssanktsioonide rakendamise ja kohaldamise õigusraamistikku ning finantssanktsioonide, massihävitusrelvade rahastamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet. Sellega tagatakse parem majanduskeskkond finantssektoris, samuti parandab see Eesti mainet ja hõlbustab koostööd välispartneritega. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1, millega muudetakse rahvusvahelise sanktsiooni seadust, koosneb 24 punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõige t 2 ning nähakse ette, et RahaPTSi kohaldatakse ka riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel . Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RSanSi 2., 3. ja 5. peatükis reguleerimata küsimustes kohaldada RahaPTSi, arvestades RSanSi erisusi. Seda eelkõige põhjusel, et RABi üldised õigused ja pädevus järelevalve tegemisel on eeskätt reguleeritud RahaPTSis ning finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve sarnaneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvega . Muudatuse eesmärk on selgemini välja tuua olulisemad juhud, mil peab lähtuma RahaPTSist, võttes arvesse RSanSi erisusi. Nimelt võivad rahapesu ja finantssanktsioonide riskid ja hoolsusmeetmed kattuda, kuid on ka erisusi tulenevalt sanktsioonide iseloomust ja eesmärgist. E elnõuga lisatakse RSanSi muu hulgas mõiste „ rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem “ , mis hõlmab selliseid RahaPTSis kasutusel olevaid mõisteid nagu „riskiisu“ ja „riskihinnang “. Finantssanktsiooni riski maandamiseks ja juhtimiseks peab erikohustustega isik kehtestama riskianalüüsil põhineva riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi ning määrama kindlaks finantssanktsiooni riskid metoodika põhjal, mis sarnaneb rahapesu ja terrorismi rahastamise riski analüüsimisel kasutatava metoodika ga . Teisisõnu, RPTRT metoodika peab toimima ka finantssanktsioonide puhul . S amuti on RahaPTSis protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjaga seonduv täpsemalt reguleeritud. Nimetatud juhtudel on RahaPTSist lähtumine otstarbekam kui kehtestada samasisulised sätted mõlemas seaduses. Riskihinnangut käsitlevad sätted sisalduvad eelkõige RahaPTS §-s 13. RahaPTS § 13 lõikes 1 on loetletud riskikategooriad, mida erikohustustega isik peab hindama, võttes arvesse finantssanktsioonile omaste riskide tunnuseid. RahaPTS § 13 lõige 2 sätestab, et riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks tehtavad sammud peavad olema proportsionaalsed kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laad i, ulatuse ning keerukusastmega. Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka finantssanktsiooni riskihinnangut tehes. RahaPTS § 13 lõike 3 kohaselt määrab erikohustustega isik kindlaks sanktsiooniriskiga valdkonnad, riskiisu ja riskijuhtimise mudeli, sealhulgas hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada. Nagu on ette nähtud RahaPTS § 13 lõike s 4 , peab ka finantssanktsiooni riskihinnang ja riskiisu olema dokumente eritud, selguse huvides on see nõue eraldi välja toodud kavandatavas RSanS § 22 1 lõikes 2. Sarnaselt RahaPTS § 13 lõike ga 5 võib erikohustustega isiku üle järelevalvet tegev pädev järelevalveasutus otsustada erikohustustega isiku taotlusel ja kooskõlas riikliku riskihinnanguga, et dokumenteeritud riskihinnangu koostamine ei ole kohustuslik. See ei kehti FI järelevalve alla kuuluva erikohustustega isiku kohta. Kuigi rahvusvaheliste sanktsioonide puhul eraldi riikliku riskihinnangu koostamise kohustust seaduses ei ole, siis näiteks massihävitusrelvi puudutavaid rahvusvahelisi sanktsioone on käsitletud ka RahaPTS §-s 11 nimetatud riiklikus riskihinnangus. Hoolsus meetmed on sätestatud RahaPTS 3. peatükis. Nagu on sätestatud RahaPTS § -s 19 , tuleb ärisuhte loomisel kontrollida, kas tegemist on sanktsiooni subjektiga, ning selleks on vaja isikud ja üksused tuvastada. Sarnaselt RahaPTS § -ga 20 peab erikohustustega isik hoolsusmeetmeid kohaldama kliendi või juhuti tehtavate tehingute puhul, sealhulgas tuvastama tegeliku kasusaaja, ning rakendama hoolsusmeetmeid kogu kliendisuhte ajal , tehes ärisuhte seiret (täpsemalt sätestatud RahaPTS §-s 23 ) . Ärisuhte ajal hoolsusmeetmete koh aldamine on vajalik , et mitte teha sanktsiooni rikkuvaid tehinguid ning tuvastada kliendid, kelle suhtes kehtestatakse finantssanktsioon ärisuhte kestel . Samuti kehtivad erikohustustega isiku suhtes RahaPTS §-des 21 ja 22 sätestatu , mis käsitleb füüsilise ja juriidilise isiku tuvasta mis t , selle aluseks oleva id dokument e ja kliendi kohta kogutava id andme id . I nfotehnoloogiliste vahendite abil i sikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise korral kohald atakse RahaPTS § 31. Erikohustustega isik võib sarnaselt RahaPTSis sätestatu ga kohaldada hoolsusmeetmeid lihtsustatud ja tugevdatud korras, vastavalt sanktsiooniriski suurusele. Erinevused finantssanktsiooni riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel võrreldes rahapesu tõkestamisega tulenevad finantssanktsiooni riskidest, kuid nõuetele vastavuse tagamise raamistik on sarnane. Punktiga 2 täiendatakse § 8 pärast sõna „rakendatakse“ sõnadega „resolutsio onis kehtestatud tingimustel“. RSanS § 8 alusel rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega kehtestatud sanktsioone resolutsiooni alusel moodustatud komitee loetletud rahvusvahelise sanktsiooni subjektide suhtes, kuni sanktsiooni subjektid lisatakse ELi Nõukogu määruste lisadesse või kuni võetakse vastu asjakohased E L i Nõ ukogu õigusaktid . ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid kohustavad külmutama mitte ainult otseselt sanktsiooni subjektile kuuluva i d rahalisi vahendeid ja majandusressurs se , vaid ka vara sid , mis on tema kontrolli all, samuti neid , mida ta kaudselt omab või kontrollib. Seega , täieliku õigusselguse huvides lisatakse §-i 8, et sanktsiooni tuleb ka ajal, kui EL ei ole veel vajalikku õiguslikku alust loovat E L i Nõukogu määrust vastu võtnud , rakendada ja kohaldada resolutsioonis kehtestatud tingimusel , st külmutamine peab hõlmama kõiki resolutsioonis nimetatud varasid ja olukordi . ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonirežiimides kehtestatud rahaliste vahendite külmutamise kohustuse ja nende kättesaadavaks tegemise keelu rakendamist hindab MONEYVAL , kes lähtub hindamisel FATF i rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste standardite soovitustest (edaspidi FATF i soovitused ) nr 6 ja 7 . FATF i s oovitused nr 6 ja 7 annavad täpsusta vaid suuniseid ÜRO resolutsioonide ga kehtestatud sanktsioonide rakendamiseks ja kohaldamiseks . Mõned ÜRO sanktsioonikomiteed on ka ise selgitusi ja juhiseid andnud, näiteks ISIL i (Da’esh) ja Al-Qaida sanktsiooni komitee . Punktiga 3 täiendatakse seadust § -ga 8 1 „Ettepaneku tegemine füüsilise või juriidilise isiku määramiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks“ . ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonid , millega sanktsioonid kehtestatakse, kutsuvad üles riike kas esitama resolutsioonis nimetatud tingimustele vastavaid isikuid resolutsiooni alusel moodustatud komitee le, et viimane need isikud sanktsiooni subjekti de nimekirja lisaks , või resolutsioonis nimetatud tingimustele vastavaid isikuid ise sanktsiooni subjektiks määrama . P rae gu puudub Eestis riigisisene regulatsioon , kuidas sellise ettepan eku tegemine peaks käima, samuti ei ole Eesti kunagi teinud ühtegi ettepaneku t isikute lisamiseks ÜRO Julgeolekunõukogu r esolutsiooni alusel moodustatud komiteele või EL i Nõukogule nõukogu ühisseisukoha 2001/931/ÜVJP alusel. Samas on FATF i soovituses nr 6 ette nähtud menetlused, mi lle riik peaks kehtestama, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest tu lenevaid kohustusi täita. N ii Läti kui ka Leedu 2018. aasta MONEYVALi hindamise raportis heideti neile asjaomase menetluse puudumist ette. Arvestades 2021. ja 2022. aastal toimuvat MONEYVALi hindamist , on vaatamata sellele, et Eesti pole siiani ühtegi ettepanekut esitanud, vajalik täiendada RSanSi § -ga 8 1 . Paragrahvi 8 1 lõike 1 kohaselt esitab valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel moodustatud komiteele või EL i Nõukogule ettepaneku määrata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis või EL i Nõukogu otsuses nimetatud tingimustele vastav füüsili ne või juri idilin e isik, üksus või asutus rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks. Valdkonna eest vastutav minister on välisminister. Lõige 2 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister konsulteerib enne ettepaneku esitamist julgeolekuasutustega ning teiste asjaomaste ametite, komisjonide ja valitsusasutustega. Konsulteerimise täpne kord ja vorm jääb vabaks ja paindlikuks, eriti arvestades, et muu hulgas võib olla vajalik jagada ka riigisaladuseks tunnistatud teavet. Asjaomased ametid ja valitsusasutused, kellega välisminister enne ettepaneku tegemist olenevalt konkreetse kaasuse asjaoludes konsulteeri ma peaks on lisaks julgeolekuasutustele näiteks Finantsinspektsioon, RAB , Politsei- ja Piirivalveamet, samuti Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon või rahapesu ja terrorismi r ahastamise tõkestamise komisjon. ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioon i 1373 (200 1) rakendamiseks on ELis vastu võetud nõ ukogu ühisseisukoh t 2001/931/ÜVJP ning määrus (EÜ) nr 2580/2001 . ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon ide 1267 (1999), 1989 (2011) ja 2253 (2015) rakendamiseks nõukogu otsus ( ÜVJP) 2016/1693 ja määrus (EÜ) nr 881/2002 . ELis tegeleb nimetatud aktide alusel isikute nimekirja lisamise ja sealt eemaldamisega EL i Nõukogu t errorismivastaste piiravate meetmete töörühm (COMET) , mille töökord ja - meetodid on kättesaadavad inglise keeles . Juhiseid, millistele tingimustele peab vastama välisministri ettepanek , leiab nii viidatud töörühma töökorrast kui ka täiendavatest juhenddokumentidest . Näiteks E Li ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kasutatavate piiravate meetmete (sanktsioonide) rakendamise ja hindamise suunis te punkti 15 kohaselt tuleb l oetelusse kandmise ettepanekule lisada täpsed, ajakohased ning argumenteeritud põhjendused . Punktiga 4 täiendatakse 3. peatüki pealkirja pärast sõna „rakendamise“ sõnadega „ja kohaldamise“. Peatükk ei reguleeri ainult finantssanktsiooni rakendamise erisusi , mis on ELi, liikmesr iigi, vastutava asutuse või muu avaliku sektori tegevus füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustusi loova õigusakti vastuvõtmisel ja rake ndamisel, vaid ka füüsili ste ja juriidili ste isik ute poolt finantssanktsiooni kohaldamise erisusi. Finantssanktsiooni kohaldamine on füüsilise või juriidilise isiku tegevus, kui ta täidab rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud kohustusi või keelde. N äiteks RSanS § 19 lõike 1 kohaselt, „kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood. “ Punkti 5 kohaselt loetakse RSanS § 18 kehtiv tekst lõikeks 1 ning kustutakse punkt 4, sest RABi kohustust kontrolli tulemustest teavita da täpsustatakse uu tes lõi getes 3 ja 4 . Punktiga 6 lisa ta kse § -le 18 lõi ge 2 , millega an takse RABile võimalus põhjendatud juhtudel pikendada kontrollikohustuse täitmiseks säte statud kümne päevast tähtaega . Tähtaega on võimalik pikendada, kui see on vajalik lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks või kui lisa tähtaja vajadus tuleneb kolmandast isikust. Nimelt on RABil praktikas tekkinud olukordi, kus kümne tööpäeva pikkune kontrollikohustuse täitmise tähtaeg ei ole piisav, kui viivitus tuleneb näiteks teate esitanud isikust või koostööpartnerist. RAB esitab tähtaja pikendamise kohta selgituse taotluse või teate esitanud isikule kaks tööpäeva enne lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. Seega juhul, kui RABil tekib vajadus tähtaega pikendada, annab ta sellest teada kaheksandal päeval arvates RSanS § 18 lõikes 1 nimetatud taotluse või teate saamisest. Paragr ahvi 18 uus lõig e 3 sisaldab kehtiva RSanS § 18 punktis 4 sätestatud RABi teavitamiskohustust. Eraldi lõige on vajalik, et kõrvaldada kehtivast sõnastusest ja uue lõike 4 lisamisest tulenev teavitamise tähtaegade vastuolu . Nagu siiani, peab RAB teavitama RSanS §-s 17 nimetatud taotluse või § 19 lõikes 3 või § 21 lõi kes 1 või 4 nimetatud teate esitajat viivitamata kontrolli tulemustest . Lõike 3 alusel teavitab RAB alati viivitamatult sanktsiooni kohaldajaid ning taotluse esitajat juhul, kui finantssanktsiooni ei ole kohaldatud õiguspäraselt. Paragrahvi 18 uues lõikes 4 täpsustakse , et k ui R AB kinnitab, et tegemist on finantssanktsiooni subjektiga või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga või finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt, teavitab ta kirjalikult kahe tööpäeva jooksul finantssanktsiooni subjekti või puudutatud isikut tema suhtes võetud meetmete täpsest ulatusest ja sisust, õiguslikust alusest, meetmete võtmise alguskuupäevast, nende vaidlustamise korrast ning erandite tegemise alustest ja korrast, kui erandite tegemine on rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ette nähtud. Kahe tööpäeva pikku ne tähtaeg algab alates lõike s 1 nimetatud kontrolli tulemu ste saamisest . Lõik e 4 kohane teavitamine on oluline eelkõige lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud olukord ades . F inantssanktsiooni rakendava õigusakti kohaselt tuleb võtta meetmeid , st kohaldada finantssanktsiooni ka isikute suhtes, kes pole ise õigusakti lisas olevas se nimekirja finantssanktsiooni subjektina kantud . Nimelt keelavad sanktsioone kehtestavad ja rakendavad õigusaktid sanktsiooni subjektile vara nii otsese kui ka kaudse kättesaadavaks tegemise . Seega juhul, kui tuvastatakse isiku omandi- või kontroll i suhe finantssanktsiooni subjektiga , tuleb vara kättesaadavaks tegemise keeldu kohaldada ka temale , hoolimata sellest, et isikut otseselt sanktsiooni kehtestavas õigusaktis nimetatud ei ole. Seega peab RAB teavitama lisaks finantssanktsiooni subjektile neid puudutatud isikuid , kelle suhtes meede on võet ud (finantssanktsiooni kohaldat ud ) . Puudutatud i siku teavitamine on RABi hinnangul vajalik nii selleks, et isikul oleks võimalik haldusmenetluses oma õigusi kaitsta , kui ka selleks, et oleks selge, millal hakkab RABi haldusakti kaebetähtaeg kulgema. Punktiga 7 muudetakse § 20 lõikes 2 olevat viidet RSanS teistele sätetele. RSanS § 20 lõige 2 sätestab erikohustustega isiku kohustused, mille eest vastutav juhatuse liige vastutab. Praegu on sättes viidatud RSanS §-des 21, 22 ja 23 sätestatud erikohustustega isiku kohustustele. Viidatud paragrahvidega on hõlmatud kõik käesoleva seadusega erikohustustega isikule pandud kohustused. Muudatus on vajalik selleks, et hõlmata ka kavandatav uus § 22 1 pealkirjaga „Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem“, mis samuti sisaldab erikohustustega isiku kohustusi. Punktiga 8 muudetakse § 20 lõiget 3, mille kohaselt peab vastutav isik vastama RahaPTS § 17 lõikes 5 sätestatud nõuetele. RahaPTS § 17 lõige 5 sisaldab kontaktisiku mõistet , kelle rolli RSanSis täidab § 2 0 lõikes 3 nimetatud vastutav isik. Ka rahvusvahelise sanktsiooni järgimise korral on asjakohane , kui RABiga suhtleb valdkonna õigusaktide ja arenguga kursis olev isik, kellel on piisavad volitused, info ja RABi mõistlik usaldus. RahaPTS § 17 lõike 5 kohaselt võib k ontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse R ABi ga. Selline nõue on vajalik, kuna krediidi- ja finantseerimisasutuste määratud kontaktisiku tel on oma ülesannete täitmisel juurdepääs äri- ja pangasaladusele ning läbi RABi ettekirjutuste täiendava informatsiooni edastamiseks ka informatsioonile, kelle tehinguid ning mill ises ulatuses RAB parasjagu kontrollib. See eeldab rangemaid nõudmisi isikule ja taustakontrolli, mida finantsasutused ise teha ei saa. Samuti peab RAB olema veendunud isiku usaldusväärsuses. Punktiga 9 täiendatakse esiteks § 21 lõikega 1 1 , mille kohaselt finantssanktsiooni subjekti tuvastamiseks ja vajadusel finantssanktsiooni kohaldamiseks kohaldab erikohustustega isik ärisuhte loomisel RahaPTS § 20 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud hoolsusmeetmeid ning teeb ärisuhte käigus RahaPTS § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud ärisuhte seiret , arvestades enda tegevusele ja rahvusvahelisele sanktsioonile omaste riskidega. Kehtiv RSanS § 21 lõige 1 ei näe ette kohustuslikke hoolsusmeetmeid ja seega on praegu erikohustustega isikul õigus ise otsustada, milliseid hoolsusmeetmeid ta finantssanktsiooni subjekti tuvastamiseks või finantssanktsiooni kohaldamiseks võtab. Uus lõige 1 1 aga loetleb viitega RahaPTS §-le 20 kohustuslikud hoolsusmeetmed, mida tuleb kohaldada. RahaPTS § 20 lõike 1 punktide 1–4 järgi kohaldab kohustatud isik järgmisi hoolsusmeetmeid: kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil; kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine; tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist; ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine. Tegeliku kasusaaja tuvastamine on finantssanktsiooni seisukohast vajalik, et vältida sanktsiooni subjektile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemist ka kaudselt, sealhulgas ühisomandi kaudu. RahaPTS § 20 lõike 1 punkti 6 järgi on ärisuhte seire üks hoolsusmeetmetest, mida kohustatud isik peab kohaldama. Teiseks täiendatakse § 21 lõikega 1 2 , mille kohaselt uuendab e rikohustustega isik finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel viivitamatult tema poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide nimekirju . Sellega kehtestatakse konkreetne norm, mille järgi on erikohustustega isiku l kohustus võtta vajalikke meetmeid, et ta oleks teadlik kehtivast õigusest. Oluline on sätestada selline kohustus s eaduses, et tagada as jakohaste sanktsiooninimekirjade viivitamatu uuendamine . Kohustust saab täita, jälgides sanktsiooni režiimide muutmist ning uute režiimide lisandumist, sanktsiooni subjektide lisamist sanktsiooni subjektide nimekirjadesse ja nende eemaldamist neist . Selline kohustus on vajalik, kuna finantssanktsiooni viivitamatu kohaldamine on rahvusvaheli ne standard. Näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid es kasutatakse mõistet „viivitama ta “ ( without delay ). See tähendab ideaalsel juhul finantssanktsiooni jõustumisest, muutmisest või lõppemisest teadasaamist 48 tunni jooksul pärast seda , kui sanktsioonikomitee määrab isiku või üksuse sanktsiooninimekirja . Kohustuse täitmiseks võib erikohustustega isik jälgida n äiteks RABi kodu lehte või EUR-Lex i veebilehte, kus avaldatakse ELi õigusaktid. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni subjektid on loetletud resolutsioonis või resolutsiooniga loodud sanktsioonikomitee asjakohases loetelus . ÜRO ja ELi sanktsioonirežiimidest ülevaate saamiseks on võimalik kontrollida veebilahendust EU SanctionsMap ehk EL i sanktsiooniveeb i , mis võimaldab lisaks riikide suhtes kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide sisule leida kergesti õigusakte ja rakendusjuhiseid ning sisaldab ka finantssanktsiooni subjektide nimelist otsingut. EL i sanktsiooniveeb ei ole aga õiguslik alus finantssanktsiooni kohaldamiseks või selle kohaldamata jätmiseks ega pruugi olla alati ajakohastatud . Erikohustustega isikud võivad sõelumiseks kasutada ka kolmandate poolte koostatud nimekirju , kui 1) on tagat ud tegevuse edasiandmise reeglite täitmine , 2) õiguslikult siduvad sanktsiooni subjektide nimekirjad on täpsed ja uuendatud võimalikult kiiresti, 3) uuendatakse ja täiendatakse ametlikke nimekirju ning 4) erikohustustega isik on oma parimat kutseoskust kasutades teinud mõistlikke pingutusi vastava teenuse kvaliteedi hindamiseks. Punktiga 10 loetaks e § 22 tekst lõikeks 1 ning viide § 21 lõigetele 1 ja 2 muudetakse viiteks § 21 nõuetele . Kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb koguda ja säilitada üksnes § 21 lõikes 1 nimetatud kontrolli kohta käivaid andmeid ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud hoolsusmeetmete täitmisel kogutud andmeid, siis eelnõu kohaselt tuleb koguda ja säilitada RSanS §-s 21 sätestatud nõuete täitmisel kogutud andmeid . Muudatus on vajalik, kuna eelnõuga täiendatakse § 21 lõigetega 1 1 ja 1 2 . Muudatusega suurendatakse ka erikohustustega isiku kogutavate ja säilitatavate andmete hulka. On oluline, et erikohustustega isik koguks ja säilitaks näiteks andmeid selle kohta, et isik on kohaldanud finantssanktsiooni ja teavitanud sellest RAB i, või selle kohta, et ta on uuendanud enda poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide nimekirju. Andmeid peaks koguma ja säilitama ka RSanS § 21 lõigetes 2–4 nimetatud olukordades. Teiseks täpsustatakse, et RSanS § 21 nõuete ehk erikohustustega isiku kohustuste täitmisel kogutud andmeid tuleb säilitada viie aasta jooksul ärisuhte lõppemisest. Varem tuli samuti säilitada kogutud a ndmeid viie aasta jooksul , kuid alates § 21 lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemisele järgmisest päevast . Eelnõuga soovitakse andmete säilitamise kohustust ühtlustada RahaPTS § 47 lõikes 1 sätestatuga. Kuna erikohustustega isikud koguvad andmeid nii RahaPTS i kui ka RSanS i kohaselt sarnastel põhjustel, on põhjendatud kehtestada sarnane andmete säilitamise tähtaeg ka RSanSis. See, mil viisil andmeid peab koguma ja säilitama, viiakse üle kavandatavasse § 22 lõikesse 2, kus andmete kogumise ja säilitamise viisi ka täpsustatakse. Punktiga 1 1 täiendatakse § 22 lõikega 2, mis sätestab nõuded erikohustustega isiku kohustuste täitmisel kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Nimelt peavad need andmed võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata RABi või kooskõlas õigusaktide ga teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas erikohustustega isikul on või on olnud eelmise viie aasta jooksul ärisuhe või on osutatud teenust päringus nimetatud isikule ning milline on või oli selle suhte olemus. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel säilitab erikohustustega isik lisa andmeid kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud, et täita käesolevas lõikes toodud kohustust. Ka kehtiva seaduse § 22 kohaselt peavad kogutud andmed võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata RABi päringutele, kuid on täpsustatud, et päringuid võivad kooskõlas õigusaktidega teha ka teised järelevalveasutused, uurimisasutused või kohus ning ka neile peab olema võimalik ammendavalt ja viivitamata vastata. Eraldi on välja toodud, et päring võib sisaldada küsimust, kas erikohustustega isikul on või on olnud eelmise viie aasta jooksul ärisuhe päringus nimetatud isikuga või on osutatud teenust päringus nimetatud isikule ning milline on või oli selle suhte olemus. Selline vajadus võib tekkida, kui tuvastatakse hiljem rikkumine või uurimisasutustel, sealhulgas järelevalve tegijal on vaja tuvastada, kas erikohustustega isikul on olnud rikkumisega seotud kliente või tehinguid. Muudatusega on selgem, millist infot erikohustustega isikult võidakse küsida. Sarnane säte on RahaPTS § 47 lõige 4. Samuti täiendatakse § 22 lõikega 3, mille kohaselt on erikohustustega isikul lubatud rahvusvaheliste sanktsioonide ja RSanS i kohaldamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise eesmärgil, mida käsitatakse avaliku huvi küsimusena isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes . N eid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel. Selleks, et erikohustustega isik saaks tuvastada, kas tegemist on sanktsiooni subjektiga või lihtsalt nimekaimuga, vajatakse aeg-ajalt selliseid isikuandmeid nagu sünniaeg, sünnikoht, isanimi, ametikoht jne. Säte lisatakse tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse ar tikli 6 lõike 1 punktidest c ja e . Sarnane säte on RahaPTS § 48 lõige 2. Punktiga 1 2 täiendatakse seadust § -ga 2 2 1 . Paragrahvi 22 1 lõige 1 sätestab rahvusvahelise sanktsiooni ga seotud riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi (edaspidi ka riskijuhtimise süsteem ) mõiste. R iskijuhtimise süsteem on kogum, mis hõlmab dokumente ja nendes kirjeldatud tegevusi ning infotehnoloogilisi vahendeid, mille eesmärk on tagada rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamine, asjakohaste ressursside eraldamine ja töötajate koolitamine, et ära hoida rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine või selle st kõrvaleh oidmin e. Riskijuhtimise süsteem on terviklik süsteem, mille abil ja mille kaudu erikohustustega isik maandab ja juhib rahvusvahelise sanktsiooni ga seotud riski . T õhus riskijuhtimise süsteem peab võimaldama tu vastada tegevusi, mis on õigusaktide järgi keelatud, samuti võimaldama nende tegevuste kohta vajaduse korral aru anda ja pidada nende üle arvestust. Riskijuhtimise süsteemis tuleb kindlaks määrata töötajate rollid ja vastutus, seada selged ootused, määratleda menetlused ja protsessid ning vähendada rahvusvahelise sanktsiooni ga seotud riski hindamisel tuvastatud riske. Rahvusvahelise sanktsiooni riskijuhtimise süsteem peaks võimaldama tuvastada puuduseid ka väljaspool tavapärast riskihindamist. Puuduste tuvastamine annab tunnistust heast eeskirjade järgimise tavast . Tuvastatud puudused peavad olema dokumenteeritud, sealhulgas analüüsitud rikkumiste algpõhjust , ja tuleb teha asjakohased parandused, et vältida rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisi. Kavandatava paragrahviga tuuakse RSanSi üle riskipõhine lähe nemine , mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis juba Eesti õiguskorras olemas. Riskipõhine lähenemine tuleneb rahvusvahelistest standarditest ja praktikast, sealhulgas FATF i mittesiduvatest juhistest, mida soovitakse riikidel kaaluda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel. Riskipõhist lähenemist ei kasutata mitte ainult rahapesu tõkestamiseks , vaid ka teiste finantskur itegude tuvastamiseks. Riskipõhine lähenemine võimaldab mõista, kus riskid asuvad ja kuidas neid juhtida või maandada. Näiteks kasutatakse sanktsiooni subjektide tuvastamisel sõelumist (st võrreldakse isiku andmeid sanktsiooninimekirjadega ja vaadatakse ka isiku seoseid sanktsiooni subjektidega, kui ta otseselt pole nimekirja kantud). Sõelumisega aga ei pruugi tuvastada kõiki sanktsiooni ga seotud riske, kuna s õelumine sõltub paljudest teguritest : andmete tüübist, kättesaadavusest, terviklikkusest, kvaliteedist ning sanktsioonide ga , millega erikohustustega isik, tema tooted, teenused ja kliendid kokku puutuvad , seotud riskidest . Seega varieerub erikohustustega isikute puhul sõelumise kui kontrolli tõhusus . Sõelumine pole tingimata ka kõigi toodete või teen uste korral asjakohane. Seetõttu eeldab sõelumine riskipõhi st lähenemist, mille kaudu peab iga erikohustustega isik hindama oma riske, et määrata sõel umise viis, ulatus ja asjaolud. T asub silmas pidada, et FATF i soovitus e nr 7 kohaselt , mis käsitleb massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamist, tuleb sanktsiooni subjekt tuvastada hoolimata tema riski faktoritest ja riskiastmest. Kuigi FATF i soovitus ed nr 6 ja 7 keskenduvad sihipärastele (isikute ja üksuste suhtes kehtestatud) finantssanktsioonidele , siis tähelepanuta ei tohiks jätta ka tegevuspõhiseid finantssanktsioone (nt ärisuhte loomise keeld; rahalise abi, sh rahastamise, investeerimise ja laenu andmise keeld; kindlustusteenuse pakkumise keeld). Samuti on jätkuvalt oluline reeglipõhine lähenemine. See tähendab, et riskipõhine lähenemine ei asenda ega muuda riiklike või piirkondlike ametiasutuste kehtestatud nõudeid, mille kohaselt tuleb külmutada terroristide või terroristidega seotud isikute ja üksuste vara . Uus riskipõhise lähenemise kohustus ei asenda ega vähenda kehtivaid nõudeid, varasemad kohustused ( nt sanktsiooni subjekti tuvastamisel sanktsiooni kohaldamine ja RABi teavitamine) on endiselt ranged reeglipõhised kohustused kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Paragrahvi 22 1 lõike 2 kohaselt loob erikohustustega isik riskiisu ja riskihinnangu põhjal oma rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi , dokumenteerib ja uuendab süsteemi ja selle komponente ning arvestab nendega käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel . Riskihinnanguga seonduv sisaldub eelkõige RahaPTS §-s 13 ja seda on eespool käsitletud ka kavandatava § 2 lõike 2 juures. Riskihinnang on riskipõhise lähenemise olulisim osa. See on vajalik , et vältida r ahvusvahelis e s anktsiooni rikkumis i ja sanktsiooni kohaldamise kohustusest kõrvaleh oidmist ning asjakohaselt maandada rahvusvaheliste sanktsioonidega seot ud risk e . Riskihinnangust peaks selguma, kas sanktsiooni s ubjektide tuvastamise süsteem on piisav, et tagada sanktsiooni tõhus kohaldamine. Rahvusvahelise sanktsiooni riski hindamine on sarnane rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hin damisega, võttes arvesse just sanktsioonist tulenev aid riske, erinevaid sanktsioonirežiime ja nende eesmärke. ELis otseselt selliseid nõudeid kehtestatud ei ole, kuid rahvusvahelises praktikas on sanktsiooniriskide hindamine saanud tavapäraseks. Riskiisu mõiste sisaldub RahaPTS §-s 10 ning see on kohustatud isiku riskide taseme ja riskide tüüpide kogum, mida ta on valmis oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel ning mille kinnitab kohustatud isiku kõrgem juhtkond kirjalikus vormis. Seega on tegemist juba finantssektoris kasutusel oleva mõistega. Võetavate riskide kogum it peaks erikohustustega isik olema võimeline haldama ja maanda ma , seda eriti rahvusvahelise sanktsiooni riskide korral ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste r akendamisel. Riskiisu kirjeldamisel peaks arvesse võtma erinevaid riske mõjutavaid asjaolusid ja määrama, millisel eesmärgil neid võtta soovitakse. Riskiisu dokumendis käsitletakse riskitasemeid ja - tüüpe, mis on seotud eelkõige tavapärasemast suurema ohuga. Erikohustustega isik määrab kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel tasemel (mõõdetavad) riskid, sealhulgas tooted, teenused, kliendid, müügikanalid, geograafilised riskid, mida kohustatud isik on valmis oma äritegevuses võtma või mida ta soovib vältida. Muu hulgas määratakse, kas ja millises ulatuses kavatsetakse ärisuhteid luua Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit isikutega või e-residentidega ning milliseid teenuseid ja milliste müügikanalite kaudu ollakse valmis neile osutama . Nagu eelnevalt selgitatud, aitab riskipõhine vastavus raamistik erikohustustega isikul tegutseda kooskõlas õigusaktidega ja vältida sanktsiooni rikkumisi. FATF i soovituse nr 1 kohaselt peavad finantsasutused hindama terrorismi finantseerimise ja massihävitusrel vade leviku rahastamise riske ning võtma meetme i d, et selliseid riske maandada. Riskipõhine lähenemine võimaldab standardeid ja hoolsusmeetmeid rakendada säästlikult ja efektiivselt, suunates ressursse sinna, kus neid on rohkem vaja , ja vältides bürokraatiat seal, kus see ei ole sisuliselt põhjendatud. Riskiisu ja riskihinnangu uuendamise regulaarsuse üle otsustamisel arvestatakse erikohustustega isiku suurust ning tegevuse ja osutatavate teenuste laa di, ulatust, keerukuse astet, sealhulgas erikohustustega isiku tegevusega kaasnevaid riske. Levinud praktika kohaselt tuleks rahvusvahelise sanktsiooni ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riske analüüsiv riskihinnang teha vähemalt iga kolme aasta möödumisel. Riskiisu tuleb üle va adata muu hulgas siis, kui erikohustustega isik tuvastab riskihinnangu tegemisel enda tegevuses muutunud või täiendavaid riske, sam uti kui erikohustustega isik ei ole või ei pruugi enam olla võimeline kaasnevaid riske kohaselt maandama või juhtima. Riskihinnang tuleb üle vaadata, kui kohustatud isik otsustab muuta osutatavaid teenuseid ja pakutavaid tooteid, kasutada uusi või uuendatud müügikanaleid, pakkuda tooteid või teenuseid uutele turgudele või uutes geograafilistes asukohtades või muuta oma riskiisu rohkemate riskide võtmiseks. Lisaks tuleb riskiisu ja riskihinnang uuendada , kui toimuvad olulised muudatused rahvusvahelistes sanktsioo nirežiimides, n äiteks kehtestatakse uus režiim või kehtestatakse piirangud uue piirkonna või riigi suhtes või muudetakse piiravaid meetmeid. Riskiisu ja riskihinnangu uuendamisel võib tekkida vajadus uuendada või muuta ka riskijuhtimise süsteemi, et see oleks kooskõlas erikohustustega isiku riskihinnangu ja riskiisuga ning et erikohustustega isik oleks võimeline süsteemi abil riske maandama ja juhtima. Dokumenteerimine on eelkõige vajalik , et oleks võimalik hinnata riskide muutusi ning et oleks võimalik teha järelevalvet. Paragrahvi 2 2 1 lõike ga 3 kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni riski de maandamise ja riski juhtimise süsteemi kohustuslikud osad , mille olemasolu peab erikohustustega isik oma riski de maandamise ja riski juhtimise süsteemi luues tagama . 1) R iski de maandamise ja riski juhtimise üldine strateegia. Erikohustustega isikute tegevusest tulenevate riskide juhtimine eeldab nende riskide eelnevat analüüsi. Riskianalüüs peab vastama erikohustustega isiku olemus ele, tegevusele ja riskidele. Riskide analüüsimise käigus tuleks määrata ka erikohustustega isiku riski isu ja riskihinnang. 2) Riskiisu ja riskihinnangut on eespool juba selgitatud . Rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonide riskihinnangu võib koondada ühte dokumenti, kuid erinevad riskid tuleb eraldi välja tuua. 3) Protseduurireeglite ja juhendite kehtestamine ja ajakohastamine. FATF i soovitusliku juhendi järgi on krediidi- ja finantsasutused kohustatud looma protseduurid, mille abil rahvusvahelise sanktsiooni riske juhitakse ja maandatakse. Finantssanktsiooni protseduurireeglid ja juhendid näevad ette finantssanktsiooni kohaldamise ja tuvastamise üksikasjalikud põhimõtted ja tegevuskavad. Näiteks sisalda vad need juhi seid ennetamaks seda , et sanktsiooni subjekt il on krediidiasutuses ko nto ja ta t eeb selle kaudu ülekandeid. Protseduurireeglid vastavad erikohustustega isiku praktilisele vajadusele, tema majandus- või kutsetegevuse laadile, ulatusele ja keeru kuse astmele, sealhulgas riskiisule ja erikohustustega isiku tegevusega kaasnevatele riskidel e . Protseduurireeglitega maandatakse ja juhitakse finantssanktsiooni ga ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud riske. Protseduurireegli te koostamisel tuleb võtta arvesse k õiki asjaolusid, mis on toodud FATF i soovitustes nr 6 ja 7. Protseduurireeglite ga seonduv on täpsemalt sätestatud RSan S §-s 23 ja RahaPTS §-s 14. 4) H oolsusmeetmete kohaldamise kord, nende ulatus ja rakendamine. Erikohustustega isik peab looma menetluse , et kontrollida, ega olemasolev või uus klient pole finantssanktsiooni subjekt või ega tegu ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehinguga . Hoolsusmeetme d põhinevad sanktsiooni subjektide nimekirjadel , sanktsiooni režiimidest tulenevatel kohustustel, tavapäraste RahaPTSist tulenevate hoolsusmeetmete ja sanktsioonispetsiifiliste hoolsusmeetmete kohaldamisel ning erikohustustega isiku iseseisvalt tehtud uuringu käigus kogutud andmetel. Erikohustustega isik peab tagama kliendi andmete pideva uuendamise ärisuhte vältel, samuti kontrollima kliendi tehinguid, et need oleks id kooskõlas kliendi ja tema äri riskiprofiiliga ning et need ei rikuks finantssanktsiooni. Riskipõhise lähenemise tõttu võib hoolsusmeetmete ulatus erineda tulenevalt sanktsiooniriskist ja erikohustustega isikust endast või tema kliendist. Erikohustustega isik otsustab vastavalt olukorrale, milliseid hoolsusmeetmeid millistel juhtudel ning milliste kliendigruppide või toodete suhtes ta kohaldab , alati ei pruugi olla vaja kohaldada kõiki hoolsusmeetmeid. K ui aga on tekkinud olukord, kus peab finantssanktsiooni kohaldama, siis tuleb lähtuda reeglitest, mitte riskist , ja seega ei tohi riskipõhiselt lähenedes jätta finantssanktsiooni kohaldamata. 5) RSanS § 21 lõigetes 1– 4 nimetatud olukordades tegutsemi ne . Tegevusjuhend või tegevuskava peab sisaldama eelkõige konkreetseid tegutsemisjuhiseid meetmete kohaldamisel, kahtluse tekkimisel ja riskide ilmnemisel. Näiteks seda, kuidas toimub RABi teavitamine, kuidas toimub finantssanktsiooni kohaldamine (külmutamine, tehingu tegemata jätmine , kontode külmutamine, seotud isikute juurdepääsu piiramine), kuhu kantakse külmutatud vahendid ja kuidas neid hoiustatakse. 6) Andmete kogumise ja säilitamise all on mõeldud hoolsusmeetmete kohaldamise ja RABi teavitam isega seotud andmete kogumist ja säilitamist . Andmete säilitamise kohustus on täpsemalt sätestatud RSanS §-s 22 ja RahaPTS §-s 47 . 7) Sisekontrollieeskirjaga seonduv on täpsemalt sätestatud RSanS §-s 23 ja RahaPTS §-s 14. Sisekontrollieeskiri on organisatsioonisisene kord protseduurireeglite, poliitika, juhiste jm s täitmise kontrollimiseks ning see sisaldab ka sanktsiooni subjekti või sanktsiooniriski tuvastamise süsteemi testimise korda . Sisekontrollieeskiri näeb muu hulgas ette sisekontrolli sageduse ning tulemuste säilitamise korra . Kontrollima peab ka töötajaid ja kasutatavaid vahendeid või tehnoloogia t. 8) T öötajate koolitamise nõuded on sätestatud täpsemalt kavandatavas § 22 1 lõikes 4. Paragrahvi 22 1 lõikega 4 kehtestatakse nagu RahaPTS § 14 lõikega 6 erikohustustega isikule kohustus tagada, et tema töötajaid, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, koolitatakse RSanSist ja rahvusvahelisi sanktsioone rakendavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise alal. Korrapäraselt tuleb koolitada kõiki töötajaid, kes on osa erikohustustega isiku nn kaitseliinist, kuid kindlasti töötajaid, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine. FATF i soovituse nr 6 täitmise parimate tavade kohaselt on finantsasutustel kohustus piisava vastavusraamistiku raames luua koolitusprogrammid, et tuvastada sanktsiooni subjektide kontod, tehingud, rahalised vahendid või muu vara. Rahvusvaheliste standardite ja enamiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud õigusaktide kohaselt peavad finantsasutused vastavus raamistikuga tagama klientidega kokku puutuvate töötajate koolitamise. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise koolitused sisaldavad sageli ka informatsiooni rahvusvaheliste sanktsioonide kohta . Koolitus on üks olulisemaid viise, kuidas rõhutada rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise olulisust. Koolitus, sealhulgas teadmine rahvusvaheliste sanktsioonide tüpoloogiast ja kohustustest kõrvalehoidmise viisidest, on vajalik, et töötajad teaks id , milliseid toiminguid tuleb teha, kui nad puutuvad kokku rahvusvahelise sanktsiooni võimaliku rikkumisega. Koolitus aitab maandada rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega seotud riske, millega erikohustustega isik võib kokku puutuda. Muudatustega kehtestatakse ka koolituse miinimumnõuded, et koolitus oleks asjakohane ja sellest oleks rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisel abi. K oolitus peab sisaldama vähemalt teavet , mis käsitleb rahvusvaheliste sanktsioonide riskihinnangut ja selle tulemus i , õigusaktides ja protseduurireeglites ette nähtud kohustus i , rahvusvahelise sanktsiooni rikkumiste tüpoloogia t , sanktsioonist kõrvaleh oidmise meetod eid ja nendega kaasneva id risk e ning isikuandmete kaitse nõu deid . Koolitus peaks hõlmama erikohustustega isiku riskihinnangut, riskiisu ja tegevust , millega juhitakse ja maandatakse rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisega seotud riske . Mõiste „koolitus“ hõ lmab ametlikke koolituskursusi, infolehti , perioodilisi meeskonnakohtumisi, infot ettevõttesisesel kodulehel ja muid teabe jagamist hõlbustavaid vahendeid, mis aitavad töötajaid harida ja säilitada nende teadlikkust rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud nõuetest. Koolituse eest vastutav isik valib koolituse täpsemad teemad vastavalt sihtrühmadele. Koolitajad võivad olla nii organisatsioonisisesed isikud kui ka eksperdid väljastpoolt organisatsiooni. Punktiga 1 3 muudetakse § 23 lõike 1 punkti 4 , mis kehtivas seaduses sisaldab nõuet, et erikohustustega isik peab kehtestama protseduurireeglid muu hulgas RSanS § 21 lõikes 2 sätestatud lisateabe kogumise kohta. Muudatusega viidatakse § 21 lõike 2 asemel käesoleva seaduse alusel kohaldatavat ele hoolsusmeetmetele üldiselt. Seega peavad protseduurireeglid sisaldama juhiseid hoolsusmeetmete kohta tervikuna, mitte üksnes lisateabe kogumisega seonduvat. Muudatus on põhjendatud ka arvestades seda, et käesoleva eelnõuga täpsustatakse hools usmeetmete kohaldamise ulatust. Punktiga 1 4 lisatakse § 23 lõige 4, mille kohaselt krediidi- ja finantseerimisasutuste protseduurireeglitele, sisekontrollieeskirjale ja nende rakendamisele võib täpsustava i d nõude i d kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutav minister on rahandusministe r. Seaduseelnõu koostamise ajal määruse eelnõu koostamist vajalikuks ei peetud. Täpsustavate nõuete kehtestamise vajadust hinnatakse uuesti pärast seaduse jõustumist , kui on juba võimalik hinnata, milliseid samme on erikohustustega isiku d astunud eelnõuga kehtestatavate uute nõuete täitmiseks . Punktiga 1 5 asendata kse § 24 l õ ikes 1 viide RSanS § 21 lõigetele 1–4 viitega § 21 lõigetele 1, 1 1 ja 2–4. Kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse § 24 lõikes 1 nimetatud õigusteenuse osutajate suhtes § 21 lõikeid 1–4, mis sisaldavad hoolsusmeetmeid, mida erikohustustega isikud peavad võtma finantssanktsioonide kohaldamiseks, ning kohustust teavitada RABi. Kuna eelnõuga täiendatakse § 21 lõigetega 1 1 ja 1 2 , siis tekkis vajadus seda viidet korrigeerida. Eelnõuga kavandatav § 21 lõige 1 1 täpsustab , milliseid hoolsusmeetmeid ja millal peab erikohustustega isik kohaldama, seega on loogiline, et seda lõiget kohaldatakse ka õigusteenuse osutajate suhtes. Mis puutub aga lõikesse 1 2 , mis sätestab kohustuse uuendada sanktsiooni subjektide nimekirju, siis erinevalt n äiteks krediidi- ja finantseerimisasutustest ei ole õigusteenuse osutajatelt mõistli k nõuda nn automaatset sõelumist nimekirjade alusel . Siiski, sõelumine võib olla ka üksikus tehingus osaleja kontroll ja õigusteenuse osutajal on kohustus veenduda, et näiteks tehingus osaleja ei oleks finantssanktsiooni subjekt. Punktiga 1 6 täiendatakse § 25 lõiget 1 punktidega 13 , 14 ja 15 . RSanS § 25 lõige 1 kehtestab loetelu registripidajatest, kes kohaldavad oma pädevuse kohaselt finantssanktsiooni. Kuigi kehtivas seaduses on kohustatud registripidajate loetelus ka laevakinnistusraamat, siis välja on jäänud esimene ja teine laevapereta prahitud laevade register, mida haldab Transpordiamet. Nende registrite lisamine kohustatud registripidajate loetellu punktidega 13 ja 14 on vajalik, tagamaks , et ka nimetatud registritesse kantavate laevade puhul järgitaks finantssanktsioone kehtestavaid ja rakendavaid õigusakte. Paragrahv 25 sätestab loetelus nimetatud registripidajate kohustused, seega kõnealuste registrite pidaja peab määrama isiku, kes korraldab oma pädevuse piires finantssanktsiooni rakendamist , ja esitama tema kontaktandmed RABile. Samuti peab registripidaja teavitama RABi finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest, kasutades selleks RSanS § 21 lõike 5 alusel kehtestatud vormi. Paragrahvi 25 lõike 1 punktiga 15 lisatakse registripidajate loetellu tegelike kasusaajate andmekogu. A lates 10. maist 2021 ei ole tegelike kasusaajate register äriregistri osa, vaid muutub eraldi andmekoguks, mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium ning volitatud töötlejateks Tartu Maakohtu r egistriosakond ning Riigi Infosüsteemide Keskus . Seetõttu tuleb RSanSi täiendada nii, et ka tegelike kasusaajate registripidajal oleks kohustus oma pädevuse piires finantssanktsioone ko haldada ja neid rikkuvate kannete korral tagada RABi viivitamatu teavitamine. Tegeliku kasusaaja kanne ei loo küll automaatselt õigusi ega too kohustusi, kuid sanktsiooni subjektide kandmine tegelike kasusaajatena (sealhulgas tegelike kontrollijatena) Eesti juriidiliste isikute andmetesse viitab sanktsioonirežiimi rikkumisele. Kui mõne äriühingu tegelikuks kasusaajaks või kontrollijaks osutub sanktsiooni subjekt, siis suure tõenäosusega on sanktsiooni rikkuv tehing juba toim u nud ja tegelike kasusaajate andmekogu volitatud töötleja saab edastada RABile üksnes info finantssanktsiooni subjekti tuvastamise kohta , kasutades selleks RSanS § 21 lõike 5 alusel kehtestatud vormi. Punktiga 1 7 täiendatakse § 27 lõi get 4 pärast sõna „Välisministeeriumi“ sõna de ga „ või Siseministeeriumi “. Seega loetakse muudetava § 27 lõike 4 kohaselt sanktsiooni subjekti nimekirja lisamine ja nimekirjast eemaldamine teatavaks tehtuks teabe avaldamisega Välisministeeriumi või Siseministeeriumi veebilehel. Praktikas on Vabariigi Valitsuse sanktsiooni puhul olnud tegemist üksnes sissesõidukeeluga, kuivõrd muude sanktsiooniliikide kohta tekib küsimus nende kooskõlast ELi õigusega. Siseministeerium avaldab oma veebilehel riiklikusse sissesõidukeeluregistrisse kantud isikud niikuinii. Lisaks võimaldab Siseministeeriumi veebilehel otsingu tegemine kaitsta parem ini isikuandme id , kuna sissesõidukeelu olemasolu saab kontrollida üksnes juhul, kui on juba teada isiku nimi ja sünniaeg. Seega ei ole vaja alati avaldada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektide nimekiri Välisministeeriumi kodulehel, kuna Siseministeeriumi kodulehelt on info juba leitav. Siiski ei saa välistada, et kunagi tulevikus soovib Vabariigi Valitsus kehtestada muud liiki sanktsioone, mille korral ei pruugi Siseministeeriumi kodulehel sanktsiooni subjektide nimekirja avaldamine olla asjakohane . Punktiga 1 8 täpsustatakse § 30 lõikes 1 , et RAB teeb riiklikku järelevalvet lisaks finantssanktsiooni kohaldamisele ka RSanSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle erikohustustega isiku poolt . RAB teeb nimetatud järelevalvet , kui seaduses ei nähta ette teisiti (nt RSanS § 30 lg 1 1 näeb ette teisiti) – seega teeb RAB järelevalvet tema järelevalve all olevate subjektide üle. K ehtiva regulatsiooni kohaselt piirdub RAB i järelevalve ulatus tema järelevalve all olevate subjektide tegevuse üle finantssanktsiooni kohaldamise kontrolliga . Arvestades, et eelnõuga täiendatakse erikohustustega isiku kohustusi (sealhulgas rahvusvahelise sanktsiooni subje ktide nimekirjade uuendamis e , andmete kogumise ja säilit amise ning riskide maandamise ja juhtimise süsteemiga seotud kohustused ) , siis tuleb suurendada ka RAB i järelevalve ulatust, et RABil oleks võimalik kontrollida täiendavate kohustuste täitmist. M uudatuse eesmär k on tagada, et erikohustustega isikutele sätestatud täiendavate kohustuste üle oleks võimalik teha järelevalvet, sest kehtiv seadus ei anna järelevalveasutusele piisavalt õigus i kontrollimaks, kas erikohustustega isikud täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid. Punktiga 19 muudetakse § 30 lõiget 1 1 . Esiteks asendatakse sõna „teostab“ sõna ga „teeb“, kuna see on keeleliselt korrektne. Samas paragrahvis on ka juba kasutatud sõna „teeb“, seega ühtlustatakse keelekasutust. Teiseks jäetakse välja sõnapaar „finantssanktsioonide kohaldamise“, kuna FI ei tee järelevalvet finantssanktsioonide kohaldamise üle. Kolmandaks täpsustatakse, et FI teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel. Punktig a 20 lisatakse § 30 lõi kesse 2 tulenevalt eelnõu § 25 lõike 1 punktidest 13 ja 14, et esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri poolt finantssanktsiooni kohaldamise üle tehakse järelevalvet te enistusliku järelevalve korras . Paragrahvi 30 lõikesse 3 lisatakse tulenevalt eelnõu § 25 lõike 1 punktist 15, et tegelike kasusaajate andmekogu üle tehakse järelevalvet kohtute seaduse §-s 45 sätestatud korras . Paragrahvi 25 lõike 1 registripidajate loetellu u ute registrite lisamise tõttu on vaja määrata ka nende registripidajate järelevalve korraldus. Punktiga 21 jäetakse § 32 pealkirjast välja sõnad „või Finantsinspektsiooni“ ning sama paragrahvi lõigetest 1 ja 5 jäetakse välja sõnad „või Finantsinspektsioon“ . Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tegemise alused on sätestatud eriseadustes ( näiteks krediidiasutuste seaduse §-des 103 ja 104, m akseasutuste ja e-raha asutuste seadus e §-des 100 ja 101, kindlustustegevuse seaduse §-s 228 ), mistõttu eraldi õigust ettekirjutust teha RSanSi alusel ei ole vaja RSanSis ette näha . Punktiga 22 täiendatakse § 34 lõikega 5, et võimaldada RABil vaheta da finantssanktsioonide ga seotud vajalikku teavet, mille vahetamiseks praegu õiguslik alus puudub . L isaks § 34 lõikes 4 nimetatud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva le välisriigi asutus ele või välisriigi õiguskaitseasutusele võib olla vaja infot vahetada pädevate järelevalve asutuste , rahvusvaheli se organisatsioon i (eelkõige ÜRO ja ÜRO Julgeolekunõukogu alusel loodud sanktsioonikomitee ekspertide kogu ) või institutsioon iga . RAB ei saa siiski edastada andmeid, analüüse ja hinnanguid ulatuses, mis rikub seaduse, välislepingu võ i rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid. ÜRO ekspertide koguga info vahetamine on riigile rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus ja seega peab riik looma selleks võimaluse oma riigisiseses õiguses. Kuigi ka kehtiva seaduse § 34 lõike 4 seletus e järgi on silmas peetud võimalust vahetada informatsiooni nt ÜRO ekspertide koguga , siis RABi hinnangul ei tule see seaduse sõnastusest siiski piisavalt selgelt välja. Kehtiva õiguse kohaselt on RABi andmevahetuse põhimõtted ette nähtud RahaPTSis . Täpsustava õigusliku aluseta RSanSi järgi kohaldatakse RABile üldise i d andmete kasutamise piirangu põhimõtte i d, mis tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelistest põhimõtetest, erinedes oluliselt finantssanktsioonide pädevate asutuste teabevahetuse põhimõtetest. Punktiga 23 täiendatakse seaduse peatükki „Vastutus“ §- dega 35 1 –35 5 , milles kehtestatakse täiendavad väärteokoosseisud RSanSis sätestatud kohustuste rikkumise eest. Sellega luuakse normistik, millega on võimalik kohustuste rikkumise eest ka karistada. Täiendavate väärteokoosseisude vajalikkus tuleneb FI hinnangul sellest, et Eesti õiguskeskkond soosib praegu riski võtmist ja olemasolevad väärteokoosseisud ei ole piisavad mõjutamaks erikohustustega isikuid oma kohustusi täitma. Kavandatavad sätted aitavad kaasa Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, soodustades finantssanktsioonide korrektset kohaldamist ja võimaldades RABil ning FI-l teha finantssanktsiooni kohaldamise üle tõhusat järelevalvet. Praegu on võimalik nimetatud tegude eest teha ettekirjutus ja selle täitmata jätmisel määrata sunniraha, mi lle eesmärk on isiku õigusrikkumise lõpetamine , aga mitte minevikus toimunud teo eest karistamine . Karistustel on seega üld- ja eripreventiivne mõju, mida ettekirjutusel ja sunnirahal ei ole. FATF i soovituse nr 35 kohaselt peavad riigid tagama , et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõude id (märgitud soovitustes nr 6 ja nr 8– 23) mittetäitvatele erikohustustega isikutele on kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused. Karistusi peaks olema võimalik rakendada mitte ainult finantsasutustele ja finantsteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ja kutsetöötajatele, vaid ka nende juhatajatele ja juhtkonnale. Kavandatavate väärteokoosseisude maksimaalne rahatrahvi summa (400 000 eurot) vastab valdkondlikult RSanSile kõige lähemas seaduses ehk RahaPTSis sätestatule. Finantsvaldkonna rikkumised võivad mõjutada kogu riigi majandust, mistõttu karistused peavad olema tõhusad. Tuleb arvestada , et Balti riikides on finantssektor seotud ema- ja tütarettevõtete ja filiaalide kaudu ning et riske on mõistlikum võtta riikides, kus on seda rahaliselt mõistlikum teha. Võrreldes paljude teiste EL i riikidega on võimalik sarnaste tegude eest karistada rahatrahviga , mis võib ulatuda 10%-ni netokäibest (nt Lätis) , ja/või siduda trahv mitmekordsest rikkumisest saadud tulu suurusega. RSanSi erikohustustega isikute ringi kuuluvad ka suured krediidiasutused ja finantsettevõtted, kellele ei ole väiksemad rahatrahvid tõhusad ega hoiatavad. Nagu rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud järelevalve puhul peab ka rahvusvahelise finantssanktsiooni järelevalvet puudutav rahatrahvide ulatus heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumise arvelt olulist kasu. Karistuse valikul tuleb mõistagi arvestada konkreetse erikohustustega isiku suurust, eripära ja ärimudeli laadi. Seadust täiendatakse §-ga 35 1 , mille kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga RSanS § 20 lõi kes 2 sätestatud vastutava juhatuse liikme või § 20 lõikes 3 sätestatud vastutava isiku määramata jätmise või tema kontaktandmete RABile teatamata jätmise eest . Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Vastutava juhatuse liikme määramine on vajalik , sest ettevõtte kõrgeim juhtkond peaks osalema rahvusvahelise sanktsiooni riski maandamise ja riski juhtimise süsteemi loomises ja selle uuendamises, sealhulgas riskiisu määramises. Juhtkond on see, kes peab tagama organisatsioonis eeskirjade järgimise tava . On oluline, et vastutus riskide maandamise ja riskijuhtimise par a ndamise eest lasuks konkreetsel füüsilisel isikul, et erikohustustega isik täidaks RSanSis sätestatud nõudeid. S elle isiku ülesanne on luua tingimused ja tagada, näiteks ressursside tagamise kaudu, et erikohustustega isik täidaks rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavates ja rakendavates õigusaktides ettenähtud kohustusi. Seadust täiendatakse §-ga 35 2 , mille kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga RSanS § 2 2 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangu või riskiisu koostamata või ajakohastamata jätmise eest. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Riskihinnang on riskipõhise lähenemise olulisim osa. See on hea riski maandamise ja riskijuhtimise süsteemi alus. Erikohustustega isiku tegevusest tulenevate riskide juhtimine ja maandamine eeldab riskide eelnevat analüüsi. Ilma adekvaatselt riske hindamata ei mõista erikohustustega isik oma tegevusest tulenevaid riske ja selle tõttu ei pruugi riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem olla piisav. Ebapiisav vastavus raamistik võib põhjustada olukorra, kus erikohustustega isik rikub sanktsiooni või teda kasutatakse ära sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks . Riskiisu dokument on kriitilise tähtsusega vahend tõhusaks otsustamiseks ja riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi tulemuslikkuse saavutamiseks. Enne riski maandamist ja juhtimist on oluline määrata organisatsiooni riskivalmidus, kuna riskitase, mida organisatsioon on valmis võtma, mõjutab riskile reageerimise strateegiaid. Selgelt määratud riskiisu tagab, et kogu äritegevuse vältel tehtavad otsused on kooskõlas erikohustustega isiku üldiste strateegiliste eesmärkidega. Kui aga riskiisu on määramata, ei pruugi erikohustustega isik osata riskile reageerida ega seda ka maandada või juhtida. Riskihinnangu uuendamise regulaarsuse üle otsustamisel arvestab erikohustustega isik enda suurust ning tegevuse ja osutatavate teenuste laadi, ulatust, keerukuse astet, sealhulgas riskiisu ja erikohustustega isiku tegevusega kaasnevaid riske. Levinud praktika kohaselt tuleks rahvusvahelise sanktsiooni ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riske analüüsiv riskihinnang teha vähemalt iga kolme aasta möödumisel. Muu hulgas tuleb riskihinnang üle vaadata, kui erikohustustega isik otsustab muuta osutatavaid teenuseid ja pakutavaid tooteid, kasutada uusi või uuendatud müügikanaleid, pakkuda tooteid või teenuseid uute le turgudele või uutes geograafilistes asuk ohtade s või muuta oma riskiisu rohkemate riskide võtmiseks või kui tuvastatakse võimalikke rikkumisi ja puudujääke. Seadust täiendatakse §-ga 35 3 , mille kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga RSanS § 21 lõigetes 1– 2 nimetatud hoolsusmeetmete , mille eesmärk on finantssanktsiooni subj ekti tuvastamine, kohaldam ata jätmise eest ärisuhte loomisel . Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Tõhusa rahvusvahelise sanktsiooni riski de maandamise ja riski juhtimise süsteemi ja riskihindamise üks põhikomponente on organisatsiooni klientide ja tehingute suhtes hoolsuskohustuse täitmine. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine võib tuleneda klientide suhtes sobimatust või puudulikust hoolsuskohustuse täitmisest, nt nende asukoha, ettevõtte omandilise kuuluvuse või tehingupoolte tuvastamata jätmisest. Rahvusvahelise sanktsiooniga seotud hoolsusmeetmed on seotud klienditundmise põhimõttega ja lähtuvad rahvusvahelisele sanktsioonile omastest riskidest. Ärisuhte loomisel ja ärisuhte kestel võivad hoolsusmeetmed ja hoolsusmeetmete kohaldamise süsteem olla erinevad. Eriti oluline on kliendiga ärisuhte loomise etapp, kuna äri suhte alguses kogutud andmed on aluseks ärisuhte kestel kohalda ta vatele hoolsusmeetmetele. Ärisuhte alguses hoolsusmeetmete kohaldamine aitab ära hoida seda, et luuakse ärisuhe keelatud isiku või üksusega. Seadust täiendatakse §-ga 35 4 , mille kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga RSanS § 21 lõig etes 1– 2 nimetatud hoolsusmeetmete , mille eesmärk on finantssanktsiooni subj ekti tuvastamine, kohaldam ata jätmise eest ärisuhte kestel . Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. O n oluline, et peale ärisuhte loomist jätkataks ka kliendi enda suhtes hoolsusmeetmete kohaldamist . K una rahvusvahelised sanktsioonid ajas muutuvad, siis tuleb arvestada näiteks olukorraga, kus kliendi suhtes kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon ärisuhte kestel . Erinevalt ärisuhte algatamisel kasutatavatest hoolsusmeetmetest on ärisuhte kestel hoolsusmeetmeteks kliendi tehingute ja vastaspoolte sõelumine. Reaalajas tehingute sõelumine on vajalik, et tuvastada sanktsioone rikkuvad tehingud, sealhulgas majandusressursside kättesaadavaks tegemine ja ka tegevuspõhiste piirangute kohaselt keelatud tehingud. Vajadus kehtestada eraldi väärteokoosseisud ärisuhte loomisel ja ärisuhte kestel hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise eest tuleneb sellest, et hoolsusmeetmed on ärisuhte loomisel ja kestel mõneti erinevad ning neid kohaldatakse erinevatel ajahetkedel. Hoolsusmeetmete kohaldamisest üksnes ärisuhte loomisel ei piisa, vaid see peab jätkuma ka ärisuhte kestel uute tehingute tegemisel ja lepingute sõlmimisel. Seadust täiendatakse §-ga 35 5 , mille kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga RSanS §-s 23 nimetatud protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kehtestamata või täitmata või erikohustustega isiku töötajate poolt rakendamata jätmise eest. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Oluline on märkida, et karistada võib mitte ainult finantssanktsiooni protseduurireeglite või sisekontrollieeskirjade kehtestamata jätmise eest , vaid ka nende täitmata jätmise eest. Erikohustustega isik peab kontrollima, et töötajad täidavad organisatsioonis kehtestatud protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirju. Protseduurireeglitega maandatakse ja juhitakse finantssanktsiooni ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud riske. Kui protseduurireegleid ei kehtestata ja kui neid ei täideta, on suur risk finantssanktsiooni rikkumisteks ja finantssanktsioonidest kõrvalehoidmiseks . Ilma protseduurireegliteta ei tea erikohustustega isiku töötajad, milliseid tegevusi teha, et finantssanktsiooni riski maandada ja juhtida. Kui sisekontrollieeskirja ei kehtestata, siis ei ole ka tagatud, et riskide maandamise ja juhtimise süsteem toimib ettenähtud viisil ja etteantud parameetrite piires. Sisekontrollieeskirja puudumisel ei pruugi erikohustustega isik teada või märgata, et riskide maandamise ja juhtimise süsteem ei toimi või et töötajad süstemaatiliselt rikuvad kas teadlikult või teadmatusest protseduurireegleid. Punkti ga 24 täpsustatakse käesoleva eelnõuga kavandatavatest muudatustest tulenevalt viiteid väärtegudele, mille kohtuväline menetleja on sätestatud §-s 37. Samuti lisatakse seadusesse, et RSanS §-des 35 – 36 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja võib lisaks RABile olla ka FI. FI teeb järelevalvet RSanSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende erikohustustega isikute poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet F inantsinspektsiooni seaduse alusel, arvestades RSanSi erisusi. FI ülesanne fin antssanktsioonide rakendamisel ei ole teha erandeid või lubada osutada teenust, teha tehingut või toimingut . Samuti ei kontrolli FI , kas isik on finantssanktsiooni subjekt, kas tegemist on finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga ning kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt, välja arvatud ulatuses, mis puudutab finantsasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid süsteemide ja kontrollide väljatöötami seks . On otstarbekam , kui FI saab oma järelevalvesubjekt ide suhtes väärtegusid menetleda , mitte ei pea selleks RABi poole pöörduma. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ja eelnõu seletuskirjas on üldiselt kasutatud termineid (nt rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine, rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, rahvusvahelist sanktsiooni rakendav ja kehtestav õigusakt, finantssanktsioon, rahvusvahelise sanktsiooni rakendamine ja kohaldamine, sanktsioonirežiim), mi da on lähemalt seletatud r ahvusvahelise sanktsiooni seaduse (721 SE) eelnõu seletuskirjas (lk 61–64). Eelnõuga võetakse kasutusele termin „ rahvusvahelise sanktsiooni riskide maadamise ja riskijuhtimise süsteem “, mis on defineeritud eelnõu § 22 1 lõikes 1. S amas paragrahvis on nimetatud ka selle komponendid. Sarnane termin on kasutusel RahaPTSis, eelkõige 2. peatüki 2. jaos „Kohustatud isiku riskide juhtimise süsteem“. Samuti sisaldab eelnõu riskihinnangu ja riskiisu mõistet , kuid tegemist ei ole õiguskorras uute mõistetega, vaid need on juba kasutusel RahaPTSis. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega ning on aj endatud Eestile rahvusvaheliste ja ELi õigusaktidega pandud kohustustest. Nii ELi kui ka rahvusvaheline õigus kohustavad Eestit sanktsioone tõhusalt rakendama, mistõttu on oluline asjakohase õigusliku regulatsiooni olemasolu. 6. Seaduse mõjud E elnõu koostajad leiavad , et eelnõul puudub oluline sotsiaalne mõju, samuti mõju loodus- ja elukeskkonnale ja regionaalarengule. Muudatused mõjutavad riigiasutuste korraldust, majandust, riigi julgeolekut ja välissuhteid . Võrreldes kehtivas RSanSis ja RahaPTSis erikohustustega isikutele seatud kohustustega ei ole muudatuste mõju erasektorile suur. Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuulub 2020. aasta seisuga 118 subjekti. RABi järelevalve alla kuulub praegu 735 aktiivset erikohustustega isikut (273 finantseerimisasutust ja 462 virtuaalvääringu teenuse pakkujat). Eelnõuga tekib erikohustustega isikul kohustus luua rahvusvahelise sanktsiooni riski maandamise ja riskijuhtimise süsteem. Rahvusvahelise sanktsiooni riski maandamise ja riskijuhtimise süsteem sisaldab muu hulgas juba praegu kehtivat kohustust kohaldada hoolsusmeetmeid ning kehtestada protseduurireeglid ja sisekontrollieeskir i . Kuna kehtivas RSanSis on viide, et RSanSi 2., 3. ja 5 . peatükis reguleerimata küsimustes kohaldatakse RahaPTSi, siis n äiteks protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja ga seonduv oluliselt ei muutu . Küll ag a puudub kehtivas RSanSis näiteks viide riskihinnangu ja riskiisu olemasolule, niisiis ei ole need kehtiva RSanS kohaselt nõutavad. Seega lisandub erikohustustega isikul e võrreldes varasemaga selge kohustus võtta kasutusele riskipõhine lähenemine. Kuna erikohustustega isikute ring kattub olulisel määral kohustatud isikutega RahaPTS mõttes, on e rikohustus tega isikutel tulenevalt RahaPTSi nõuetest seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega juba praegu riskide maandamise ja juhtimise süsteem ol emas . S uurema tel erikohustustega isikutel (näiteks finantsasutustel ) sisaldab see süsteem juba praegu hinnangut rahvusvahelise sanktsiooni riskidele ning käitumisjuhiseid sellise riski korral tegutsemiseks. Seega on tegemist üldiselt erikohustustega isikutele tuttavate kohustustega ning enamik erikohustustega isikuid peaksid omama rahapesu tõkestamise vastavusraamistiku raames süsteeme ja lahendusi ning finantssanktsiooni vastavusraamistiku loomine või liitmine finantskuritegevuse vastavusraamistikku ei tohiks nõuda suures mahus ressursse . Seda ka osas, mis tuleneb rahvusvahelistest mittesiduvatest standarditest, kuna suuremad finantsasutused peavad neid järgima selle pärast , et säilitada korrespondentsuhteid ja osaleda usaldusväärsete partneritena rahvusvahelises finantssektoris. Finantssanktsioonidega seotud kohustused muutuvad sarnasemaks rahapesu tõkestamisega seotud kohustustega , mistõttu on erikohustustega isikul võimalik liita finantssanktsioonidega seotud tegevused terviklikku finantskuritegevuse tõkestamise süsteemi. J uhu l kui erikohustustega isik seda seni ei ole teinud, tuleb eelnõust tulenevalt varasemast suuremat tähelepanu pöörata rahvusvahelise sanktsiooniga seotud riskidele ja hoolsusmeetmetele. Mis puutub konkreetselt hoolsusmeetmete kohaldamis se, siis eelnõug a on täpsustatud FATF i soovituste põhjal ärisuhte seire nõudeid. Eelkõige muutub senine hoolsusmeetmete kohaldamine erikohustustega isiku jaoks regulaarseks, kuivõrd on selge, et pikaajalise kliendisuhte puhul ei tule hoolsusmeetmeid kohaldada vaid ärisuhte alustamisel. Nii on võimalik tuvastada olukord, kus kliendi suhtes on kehtestatud finantssanktsioon ärisuhte kestel. Hoolsusmeetmete ulatuse, viisi ja nende kohaldamise sageduse valib iga erikohustustega isik vastavalt kliendiga kaasneva riski suurusele ise, st mida suurem on kliendiga kaasnev risk, seda sagedamini peab kohaldama hoolsusmeetmeid. Samuti peab regulaarseks hoolsusmeetmete kohaldamiseks erikohustustega isik hakkama ärisuhet dokumenteerima, et oleks võimalik hinnata riskide muutusi. Riskipõhine lähenemine annab võimaluse suunata juba kasutuses olevaid ressursse väiksema riskiga tegevustelt suurema riskiga tegevustele. Seega ei pea riskipõhise lähenemise korral väikese riskiga tegevuse peale kulutama nii palju ressursse kui suurema riskiga tegevuse peale . Kokkuvõttes kaasneb regulaarse riskide hindamisega koormuse kasv, kuid seda tasakaalustab riskipõhine lähenemine. Kehtiva seaduse kohaselt peavad juba praegu erikohustustega isikutel olema kasutusel hoolsusmeetmed ning eelnõu koostajate hinnangul ei muutu sihtrühma ressursivajadus ja seetõttu ei ole ka seaduse mõju erikohustustega isikutele suur . Uus üksikasjalikum raamistik aitab ühtlasi vähendada erikohustustega isikute muid riske , nagu operatsioonirisk või reputatsioonirisk. Seega on erikohustustega isikute kohustuste muutmise korral sihtrühma suurus väike, mõju ulatus väike, mõju avaldumise sagedus keskmine ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele FI poolt juba praegu tehtav RPTRT ja finantssanktsioonide järelevalve on terviklik kontroll, mis sisaldab endas mitmeastmelist menetlust , saamaks teada, kas kontrollitav täidab kõiki talle kehtestatud reegleid. Esmalt selgitatakse välja, kas on koostatud riskihinnang, millest üks osa on ka rahvusvahelise sanktsiooni riski hindamine, tutvutakse protseduurireeglitega ning uuritakse, kuidas süsteem hoolsusmeetmete rakendamise suhtes reaalselt toimib. Kirjeldatud viisil tehtava järelevalve eesmärk on saada täpne ülevaade järelevalvesubjekti tegevusest . R ahapesuvastane järelevalve ja finantssanktsioonide järelevalve ei erine oma meetoditelt ja teenivad sama eesmärki: selgitada välja finantssüsteemi kuritarvitamise riskid. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muuda tustel on positiivne mõju Eesti julgeolekule ja välissuhetele. Juhul kui Eestis puuduks finantssanktsioonide tõhus regulatsioon, oleks võimalik Eesti finantssüsteemi ära kasutada finantssanktsioone rakendavate ja kehtestavate õigusaktide nõuete täitmisest kõrvalehoidmiseks. Seda jälgib ka MONEYVAL, mille eelseisvas hindamisvoorus mitterahuldava tulemuse saamise korral võib juhtuda, et siinseid ettevõt t e id ja isiku id hakatakse teistes riikides käsit le m a suurema riskiga klientidena ning korrespondentsuhte i d Eesti finantsasutustega katkestatakse . Seega , p robleemid rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel võivad põhjustada fin antssektorile rahvusvahelisi piiranguid ja probleeme teiste riikide finantsasutustega tehingute tegemisel. Muudatustega soovitakse tagada, et erikohustustega isikud läheneks ka rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud riskidele süstemaatiliselt ning sarnaselt sellega, mida erikohustustega isikud teevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskide korral. Niimoodi suudavad erikohustustega isikud, eelkõige finantsasutused, efektiivselt tuvastada finantssanktsiooni subjektid ja kohaldada õigusaktides sätestatud meetmeid. Vastavusraamistiku kaudu välditakse sanktsioonide rikkumisi ja erikohustustega isikute ärakasutamist sanktsioonidest kõrvaleh oidmiseks . Seega on eelnõu vastuvõtmata jätmisel oluline negatiivne mõju. Juhul kui mõni turuosaline rikub finantssanktsiooni, võib see olenevalt rikkumise raskusastmest kaasa tuua tugeva välispoliitilise surve ning riigi mainet kahjustada. Rahvusvahelised sanktsioonid on oluline osa Eesti välispoliitikast ja seega peame eelkõige ri igisiseselt tagama olemasolevate sanktsioonide korrektse ja viivitamatu rakendamise. Mõju majandusele Korrektne rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamine, rahvusvahelisest õigusest tulevate kohustuste täitmine ning tõhus riigisisene järelevalve muudavad Eesti turu atraktiivseks välisinvestoritele. Finantssanktsioonide riskipõhine riski maandamise ja juhtimise süsteem tagab ettevõttel e põhjalikuma kontrolli oma kliendi üle, millega on võimalik vältida finantssanktsiooni rikkumisi ja ettevõt ete ära kasutamist finantssanktsioonidest kõrvalehoidmiseks . See aitab kaasa finantssanktsioonide korrektsele kohaldamisele ja riigi majanduse läbipaistvusele. Seega on muudatusel Eesti majandusele positiivne mõju. Eelnõu mõjutab eelkõige erikohustustega isikuid , kes kohaldavad finantssanktsioone. Muudatustega täpsustatakse erikohustustega isikute kohustusi, et tõhustada järelevalve t erikohustustega isikute tegevuse üle. Mida hoolsamini on need isikud kehtiva RSanSi järgi täitnud oma finantssanktsiooni kohaldamisega seotud kohustusi, seda väiksemat mõju avaldavad neile eelnõu ga kavandatavad muudatused. Kui erikohustusega isikud ei täida ülesandeid, mis on seni kehtinud seaduse sõnastuse tõttu välditavad, siis võib suureneda nende töökoormus, kui nad kohustuste täpsustamise järel peavad hakkama neid täitma. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatuse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulisi kulusid ega olulist tulude laekumist riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuse üksuste eelarvetesse. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid tegevusi, FI teeb juba a lates 1. jaanuarist 2021 RSanS alusel järelevalvet nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste üle , kelle järele ta valvab Finantsinspektsiooni seaduse alusel. 8. Rakendusaktid Eelnõukohane seadus sisaldab ühte volitusnormi – RSanS § 23 lõige 4, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada krediidi- ja finantseerimisasutuste protseduurireeglitele, sisekontrollieeskirjale ja nende rakendamisele täpsustavad nõuded. Seaduseelnõu koostamise ajal määruse eelnõu koostamist vajalikuks ei peetud. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022 . Jõustumisnormi kavandamisel lähtuti mõistlikust ajast, mille jooksul isikud, keda eelnõu puudutab – eelkõige erikohustustega isikud – saaksid uute normidega tutvuda ning teha oma tegevuses vajalikke muudatusi. Eelnõuga ei ole kehtestatud olulisi lisakohustusi võrreldes kehtiva RSanSi ja RahaPTSiga, mille tõttu peaksid isikud oma tegevuse põhjalikult ümber kujundama. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eel nõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse andmiseks Eesti Advokatuurile, Finantsinspektsioonile, Notarite Kojale, Pangaliidule, Riigiprokuratuurile, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale. Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium 07.05 2021 nr 15.1-2/2834 Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisad: 1. rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu, 5 lehel; 2. rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 25 lehel. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Advokatuur, Finantsinspektsioon, Notarite Koda, Eesti Pangaliit, Riigiprokuratuur, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond. Heli Hirsik [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/21-0601 - Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/128f8b42-1512-4c90-98ca-7b240c001b96 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/128f8b42-1512-4c90-98ca-7b240c001b96?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main