Kultuuriministeerium · 6. mai 2021
Sisu (failidest)
Tartu Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-12/26
ERMi arengukava 2021-2025 kinnitamine
Kinnitan Eesti Rahva Muuseumi arengukava aastateks 2021-2025 vastavalt lisale (lisatud).
Alus:
Eesti Rahva Muuseumi põhimäärus § 3 lg 3
/allkirjastatud digitaalselt/
Alar Karis
Eesti Rahva Muuseumi direktor
Lisa:
ERMi arengukava 2021-2025 16 lehel
Koopia elektrooniliselt edastatud kõigile ERMi töötajatele ja kultuuriministeeriumile.
Koostas: Ly Rosenthal
Sisukord
1. Sissejuhatus: eessõna����������������������������������������������������������������������������������� 2
2. Eesti Rahva Muuseumi missioon����������������������������������������������������������������� 3
3. Eesti Rahva Muuseumi tulevikupilt 2025��������������������������������������������������� 3
4. Põhiväärtused����������������������������������������������������������������������������������������������� 4
5. ERM on kogu rahva muuseum�������������������������������������������������������������������� 5
6. Tugevad küljed ja arenguvajadused����������������������������������������������������������� 8
6.1. Tugevad küljed���������������������������������������������������������������������������������������� 8
6.2. Arenguvajadused����������������������������������������������������������������������������������� 9
7. Strateegilised eesmärgid 2021–2025�������������������������������������������������������12
8. Arengu võtmenäitajad ja sihttase��������������������������������������������������������������13
9. ERMi tegevust mõjutav strateegiline raamistik����������������������������������������14
10. ERMi üldine finantsperspektiiv 2021–2025���������������������������������������������15
1. Sissejuhatus: eessõna
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on vastu võtnud uue arengukava. See
tähendab, et muuseumipere liikmed on kokku leppinud ühistes
arengueesmärkides ja suundades. Eesti Rahva Muuseum seab
arengukavas oma eesmärgiks olla kogu rahva muuseum, olles avatud
ja paindlik ning mõjukas kaasarääkija Eesti ühiskonnas.
Lisaks juba tehtule vajavad lähiaastatel tähelepanu ja pingutust ERMi
laiema sõltumatuse ja otsustusõiguse saavutamine, veelgi suurem
avatus ja kogukonna kaasamine ning kultuuripärandile ligipääsetavuse
parandamine. Olulisel kohal on ka säästva elukeskkonna põhimõtted.
ERMi püsiv eesmärk on hoida ja tugevdada oma positsiooni nii üleriigilise
kui ka rahvusvahelise tähtsusega sündmus- ja kultuurikeskusena.
ERMil on riigi ja rahva teenimise eesmärgist tulenevalt jätkuvalt erilised
kohustused rahvuskultuuri säilitamisel ja uurimisel. Selle ülesande kõrval
on muuseum võtnud kohustuseks olla veelgi enam nähtav rahvusvahelisel
muuseumimaastikul, tegutsedes partnerina mitmesugustes
koostööprojektides. Kõige selle tegelikuks rakendamiseks peab muuseum
olema aktiivne ja tänapäevane organisatsioon.
Arengukava ei ole midagi lõplikku, vaid näitab muuseumi praeguseid
suundumusi ja arenguid, mis vaadatakse olude muutudes üle. Pidev
eesmärkide poole püüdlemine aitab meil arengukavas seatud
sihtideni jõuda.
Alar Karis
direktor
2
2. Eesti Rahva Muuseumi missioon
Eesti Rahva Muuseum on Eesti ning soome-ugri hõimurahvaste
kultuuri, identiteedi ja mälu hoidja, pärandi mõtestaja ning sildade
looja ühiskonnas.
3. Eesti Rahva Muuseumi tulevikupilt 2025
ERM on kõigile avatud, kaasav ja väärtust loov
kultuurikeskkond.
ERM on mõjukas ning rahvusvaheline kultuuri-, haridus- ja
teaduskeskus.
ERM on pärandi hoidja ja mõtestajana ühiskondlike
arutelude laiendaja.
Foto Martin Kirikal 3
4. Põhiväärtused
ERMi visiooni ja arengueesmärkide saavutamise nimel tegutsedes peame
silmas ühiseid väärtusi ja järgime neid muuseumi igapäevases tegevuses.
Väärtused peegeldavad ERMi identiteeti ja aitavad kaasa muuseumi
sidusale toimimisele.
Koostöövalmidus. Oleme usaldusväärsed, üksteisega arvestavad ja
sõbralikud partnerid oma organisatsioonis, kogukonnas, muuseumi- ja
teadusringkondades nii Eestis kui ka rahvusvahelises koostöös. Oleme
keskendunud lahendustele, lähtudes mõtteviisist, et alati on võimalik
leida viise, kuidas midagi teha, selle asemel et jääda kinni olukorda,
kus mõtleme, miks ei saa ühte või teist asja teha.
Avatus. Muuseum on näoga publiku ja avalikkuse poole, kaasates
kogukonda ja pakkudes igaühele väärtust. Muuseum arvestab
ühiskonna ja üksikisiku vajadusi, kasutab uusi museoloogilisi meetodeid
ning on avatud ideedele ja algatustele.
Järjepidevus. Hoiame fookust, mis tuleneb meie missioonist, ning
säilitame ja loome järjepidevalt traditsioone, tavasid ning muid
väärtusi. Pakume kõigile võimalust osaleda mitmekülgse ja avatud
tähendusloomega argikultuuri ajaloo talletamisel, mõtestamisel,
vahendamisel ning taasloomisel.
Asjatundlikkus. Muuseumis töötavad pühendunud ja professionaalsed
inimesed. Meie tegevus ja avalikkusele suunatud teave põhineb
teadusel, teadmusel, pädevusel ning on eetiline ja aus, luues sellisena
ühiskonnas väärtust.
Väärtuste esitähtedest moodustub akronüüm KAJA, mis on ERMi jaoks
tähenduslik: ERMi roll on kaasa aidata sellele, et pärand kajaks, samuti
tekitada vastukaja ning peegeldust ühiskonnas.
4
5. ERM on kogu rahva muuseum
ERM on missioonist tulenevalt nii ühiskonna kui ka iga üksikisiku
teenistuses. ERM on olemas ja tegutseb kogu avalikkuse jaoks. ERMi
ülesanne on toimida nii, et kõik ühiskonnagrupid saaksid ilma takistuste
ja piiranguteta – olgu need vaimsed, tunnetuslikud, füüsilised või
digitaalsed – osa sellest, mida muuseum pakub.
Kvaliteetse, vajadustele ja ootustele vastava ning väärtust loova teenuse
pakkumiseks on vaja mõista külastajate jt sihtgruppide eripärasid ja
kujundada pakkumine nii, et see sobiks just konkreetsele grupile.
Foto Anu Ansu
5
Kontakti intensiivsuse järgi määratleme ERMi peamisi sihtgruppe
järgnevalt:
Vajaduste järgi on olulisemad sihtgrupid järgmised:
näituste kultuurihuvilised üksikkülastajad,
lastega pered,
laste ja noorte grupid, kes käivad näitustel ning osalevad
haridusprogrammides,
täiskasvanute grupid (reisifirmade vahendatud, ettevõtetest jt),
sügavama erihuviga inimesed (uurijad, õppijad, teadlased,
käsitöölised jt),
inimesed, kes käivad/osalevad ERMis toimuvatel konverentsidel,
kultuuri- jm üritustel,
sündmuste korraldajad, ruumide ja territooriumi rentnikud,
muuseumisisene sihtgrupp ehk töötajad.
6
Eesti Rahva Muuseumi tegevust mõjutavad peamised huvirühmad,
keda esindavad osapooled on riik Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi kaudu, kohalikud omavalitsused: Tartu linn ja vald
ning Viljandi vald, samuti teised mäluasutused, Eesti rahvusvahelistumist
edendavad organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, sh ICOM.
Nende toetus ja koostöö on vajalik Eesti Rahva Muuseumi püsimiseks ning
edukaks toimimiseks.
7
6. Tugevad küljed ja arenguvajadused
6.1. Tugevad küljed
Organisatsiooni tugevaid külgi tuleb igati hoida – need aitavad ära
kasutada ERMi arenguvõimalusi ja järgida visiooni. Põhiosas on meie
tugevad küljed järgmised:
laialdaste teadmiste, mitmekesise pädevusega ja rahvusvaheliselt
tunnustatud muuseumitöötajad ning kvalifitseeritud tugipersonal;
rikkalikud kogud, unikaalsed kollektsioonid etnoloogia valdkonnas ja
enam kui 100-aastane kogemus ning pädevus kogudega töötamisel;
tugev positiivne kuvand Eestis elavate inimeste muuseumina, eestluse
kandjana, Eesti ja soome-ugri kultuuriloo hoidja ning tutvustajana
kõrgetasemelise näituste, teadus-, haridus- ja programmitegevuse
kaudu;
toimimine Tartu ja Eesti kultuurilise tuiksoone, sündmuskeskuse,
mitmekesise sisuprogrammi pakkuja ja kohtumispaigana;
märgilise arhitektuurilise lahendusega mitmefunktsiooniline
muuseumihoone, kõrgtasemel taristu ja rohkete kasutusvõimalustega
välialad;
suutlikkus luua ja korraldada kõrgetasemelisi näitusi ning üritusi koos
mitmekülgsete lisateenustega.
8
6.2. Arenguvajadused
Muuseumi arenguvajadused tulenevad eneseanalüüsist, eelmise
arengukava tulemustest ja seatud arenguvisioonist, millest lähtuvalt seab
ERM eesmärgid eesseisvaks arengukava perioodiks.
On vaja täpsemalt määratleda ja kokku leppida teadustöö sisu, ulatus
ja eesmärgid ning tähtsustada rohkem kogudepõhist teadustööd,
täiendades teadustöö varal ka kogusid. Museoloogias on ERMil
eesmärk tugevdada oma rolli ja tõsta selleks vajalikku pädevust
kompetentsikeskusena, et viia teenäitaja ja mentorina teiste
mäluasutusteni ajakohase muuseumi teadmised ja oskused.
Võtmetähtsusega on ERMi töötajate toetamine ja motivatsiooni
hoidmine, arenguvõimaluste loomine muuseumispetsialistidele,
erialaspetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamine, järelkasvu
toetamine ja ülesannete täitmiseks vajaliku personali tagamine.
Kultuuritöötajate kõrval pöörame tähelepanu muuseumi lisateenuseid
pakkuvale personalile, et tekitada neis rohkem ühtse ERMi
muuseumipere tunnetust ja sellega seotud vastutust.
Näitusetegevuses on vaja uuendada püsinäitusi, et innustada inimesi
tegema korduvkülastusi. Eesmärk on tihendada rahvusvahelist
koostööd, et tuua ERMi kvaliteetseid välisnäitusi ja produtseerida ise
rahvusvaheliselt levivaid näitusi. Näituste produktsioonis tuleb sisu
kõrval arvestada kuluefektiivsusega. Osakondade koostöös tuleb
paika panna ühiskonna vajadusi ja ootusi arvestav näituste poliitika ja
viieaastane plaan, et tagada töötajatele tegevusperspektiiv.
ERMi roll kogu rahva muuseumina on rahvakultuuri, rahvusteaduste
ja ühiskondlike väljakutsete tugevam seostamine, pärandi sildamine
ja mõtestamine. On vaja rohkem peegeldada ühiskonnas toimuvat
ja avardada diskussiooni, aidates nii kaasa sidusama kogukonna
loomisele.
9
Muuseumi kuvandi ja külastatavusega seoses on tähtis, et ERM
oleks kogu rahva muuseum, kus iga inimene teadvustab ja
tunnetab, et see on just tema jaoks. Tuleb analüüsida sotsiaalsete
gruppide ja eri kultuuriruumis elavate inimeste ootusi ja takistusi
või piiranguid muuseumi külastamisel. Sellest lähtuvad omakorda
kommunikatsioonisõnumid ja -kanalid.
Tugevdamist vajab meeskonnatöö, infovahetus, valdkondade juhtimine
ja koostöö ühiste eesmärkide seadmisel ning täitmisel. Muuseumi
eesmärkide ja süsteemsema koostöö saavutamiseks tehakse
ümberkorraldused organisatsiooni struktuuris.
Muuseumi tegevuses on oluline silmas pidada, et see vastaks
sihtgruppide muutuvatele ootustele ja arvestaks üldist digiteerimist
ühiskonnas. Tuleb arendada muuseumi sisutööd toetavaid, külastajate
ja kasutajate individuaalseid eelistusi arvestavaid digilahendusi ning
parandada nende kasutusmugavust. Oluline on leida võimalusi nende
tasuliseks pakkumiseks, et teenida omatulu.
ERMi jätkusuutliku arengu tagamiseks ning tegevuspiiride ja
võimaluste konkreetsemaks määratlemiseks on vaja võimalikult
kiiresti saavutada selgus ning kokkulepe muuseumi juriidilise vormi,
teadusasutuse staatuse ja finantseerimise põhimõtetes.
Muuseumi lisateenustel on suur roll ERMi kui kultuurikeskuse ja laia
auditooriumi kaasamise aspektist ning need määravad paljuski
muuseumi finantsilise jätkusuutlikkuse. Lisateenuste disainimisel ja
pakkumisel tuleb lähtuda oma missioonist, väärtustest ja tagada, et
lisateenused toetaksid maksimaalselt põhiteenuste osutamist ning
rikastaksid külastuselamust.
10
ERMi hoonete ja välialade arendamisel tuleb silmas pidada ruumide
ja territooriumi optimaalset ning mitmefunktsioonilist kasutamist ja
keskkonnasäästlikkust, tagades elukaart arvestades parima ligipääsu
külastajatele, sh erivajadustega inimestele. Ligipääs muuseumile ja
teenustele tuleb muuta veel mugavamaks ja külastajasõbralikumaks,
ka neile, kes tulevad ühistranspordiga. Personali tööruumid ja kõik
hoidlad tuleb viia vastavusse nõutud tingimustega. Raadi kaitsealusele
mõisasüdamele on vaja leida ERMi sisu ja praeguse hoonestusega
sobiv rakendus. Uuendamist vajab teemapargi „Pärimuste park“
kontseptsioon ja kavandatud arendused tuleb ellu viia.
ERMile on tähtis koostöö partneritega nii põhiteenuste puhul kui
ka loomemajanduse, kultuurikorralduse ja turismi valdkonnas, sh
rahvusvahelise koostöö avardamine.
Heimtali muuseumi ja Anu Raua pärandit on vaja paremini lõimida
ning esitleda.
Oluline on tegutseda parema dialoogi ja seotuse nimel Tartu
kogukonnaga ning kinnistada muuseumi kuvandi osana arusaam
ERMist kui Tartu rikkaliku kultuuriruumi keskusest, sealhulgas seoses
programmiga Tartu – Euroopa kultuuripealinn 2024. Sõnum, et ERM
asub vaid meeldiva jalutuskäigu kaugusel südalinnast, vajab paremat
kõlapinda ja teadvustamist sihtgruppides, sh tartlaste seas.
11
7. Strateegilised eesmärgid 2021–2025
Eesmärkide seadmisel lähtume Eesti Rahva Muuseumi missioonist ja
tulevikupildist aastal 2025.
12
8. Arengu võtmenäitajad ja sihttase
Eesti Rahva Muuseumi arengueesmärkide saavutamist mõõdetakse
iga-aastase või perioodilise monitooringu raames võtmenäitajate abil.
Näitajad tulenevad muuseumi missioonist, visioonist ja eesmärkidest ning
riiklikest juhistest ja aitavad jälgida kavandatud tegevuste tulemuslikkust ja
eesmärkide poole liikumise tõhusust.
Näitaja Algtase
Võtmenäitaja rakendamine 2019/2020 Sihttase 2025
1. Külastuste koguarv aastas E1, E3, E6 95 000 200 000
2. Näituste külastuste arv E1, E3, E4, E6 49 000 120 000
aastas (üksikpiletid + grupid)
3. Hariduskeskuse kasutajate E1, E3, E6 35 282 / 935 38 000 inimest /
arv (külastajad + grupid) 1750 gruppi
4. Arhiivi ja kogude teenuste E1, E3, E6 504 uurijat / Külastuste ja laenutuste
kasutajate arv (sh digitaalselt 22 940 arvu kasv 15%,
ja MuISi vahendusel) museaali MuISi kasutajate arvu
laenutust kasv 10%
5. Digitaalsete teenuste E1, E3, E6 53 764 Aktiivne
kasutajate koguarv (sh veebi- kasutus
osalusprogrammid, veebitu- tuuride jätkub
urid, diginäitused, „Muuseum kasutajat
koju kaasa“ jm)
6. Pärandkultuuri teenuste E2, E6, E7 27 30
ja koostööprojektide arv
7. Rahvusvaheliste E4, E6, E7 3 (2017–2020) 5 (2021–2025)
koostöönäituste arv
8. MuISis kirjeldatud ja digi- E1, E2, E7 25% Kirjeldatud 45%,
teeritud kogude osakaal (%) digiteeritud 50%
9. Teadus- ja arendus- E3, E5 4 4
projektide arv
10. Kõrgetasemeliste teadus- E3, E5 7 16
publikatsioonide arv
11. Kogukonna kaasamise E6, E8 20 50
ja kogukonnaprojektide arv
(osalussaalid, kogukonna
üritused jm)
12. Muuseumi tuntus Eestis E6, E8 ERM on Eesti ERM on Eesti tuntuim
(Kantar-Emori brändi- tuntuim muuseum
uuringu põhjal) muuseum
13. Partnerprojektide arv E6, E8 100+ 100+
ettevõtjatega
14. Personali rahulolu E7, E9 Andmed Vähemalt 80%
(osakaal) puuduvad
13
9. ERMi tegevust mõjutav strateegiline raamistik
Eesti Rahva Muuseumi tegevus on kooskõlas muuseumi põhimääruse,
muuseumiseaduse ja kultuurivaldkonna riiklike dokumentide ning
Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) muuseumieetika
koodeksiga.
Rahvusvaheline muuseumieetika koodeks
Muuseumiseadus
Kultuuri arengukava 2021–2030
Tartu arengustrateegia 2030
Tartu arengukava 2018–2025
Tartu valla arengukava 2018–2030
Viljandi valla arengukava 2019–2025
14
10. ERMi üldine finantsperspektiiv 2021–2025
(tuhandetes eurodes)
Eeldatav
Valdkond 2021 2022 2023 2024 2025 Kokku
finantseerimine
Raadi mõisasüda,
97 186 0 30 000 0 30 283 riigieelarve
peahoone
riigieelarve,
TARTMUS,
Välialad 0 165 30 0 730 925
toetused,
sh eratoetused
Heimtali, 7 2600 0 0 0 2607 riigieelarve,
Anu Raua EAS, Leader,
keskus toetused, KIK,
KOV
riigieelarve,
Näitused 278 836 230 230 830 2404
omatulu
riigieelarve,
Personaliseeritud
45 50 15 15 15 140 toetused,
külastuskogemus
omatulu
Haridus- ja
osalus- 100 100 100 100 400 riigieelarve
programmid
Kultuuri- riigieelarve,
150 150 150 150 600
sündmused omatulu
riigieelarve,
Konverentsid 30 30 30 30 120 toetused,
omatulu
Tartu Euroopa
TARTMUS, KOV,
kultuuri- 50 50
riigieelarve
pealinn 2024
Rahvusvaheline
toetused,
kompetentsi- 104 100 100 100 100 504
riigieelarve
keskus
KOKKU
531 4217 655 30 675 1955 38 033
(tuhat eurot)
15
Foto Arp Karm
Eesti Rahva Muuseum, 2021
Trükk: TT Print