Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kontsert registrikood: 90012596 tänava/talu nimi, Estonia pst 4 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6147700 faks: +372 6147709 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.concert.ee Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 15 Lisa 7 Kasutusrent 16 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 17 Lisa 10 Muud võlad 18 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18 Lisa 12 Annetused ja toetused 19 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 20 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 15 Tööjõukulud 21 Lisa 16 Intressikulud 22 Lisa 17 Seotud osapooled 22 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22 Aruande allkirjad 23 Vandeaudiitori aruanne 24 2 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Eesti Kontserdi tegevus 2020. aastal 2020. aastat märksõna on mõistagi eriolukord – ootamatu ja erandlik nii maailma kui ka Eesti kultuurielus. Majandusaasta 2020 aruanne ei peegelda pelgalt tehtud töö tõhusust, vaid aitab ka hinnata valdava osa aastast kestnud eriolukorra mõjusid. 13. märtsil 2020 kehtestas Eesti valitsus COVID-19 pandeemia tõttu eriolukorra, mille ajal oli Eesti Kontsert sunnitud peatama oma majandustegevuse. Kuni 30. juunini 2020 ei toimunud kontserte ega muid üritusi ja polnud võimalik rentida kontserdisaale. Tekkinud eriolukorra tõttu kaotas Eesti Kontsert igasuguse võimaluse teenida tulu: 2020. aastal jäi saamata 1 668 491 € omatulu. Juulis-augustis alustasime tagasihoidlikult taas kontsertide korraldamist, kuid plaanitust oluliselt väiksemas mahus, kohanedes kehtestatud piirangutega ning rõhutades kontserdikülastajale vajadust käituda ettevaatlikult. Ära jäid suvised suurüritused ja festivalid (Jõhvi balletifestival, Haapsalu Tšaikovski festival, Pärnu ooperipäevad, Saaremaa ooperipäevad), korraldasime üksikuid vabaõhuüritusi, pakkusime eriprogramme ja kammerkontserte. Kohe sügishooaja alguses sai selgeks, et reisipiirangute tõttu ei ole võimalik korraldada väliskollektiivide esinemisi ega ka eesti muusika ja muusikute eksporti. Selleks et muusikaelu lõplikult ei katkeks, pakkusime rohkem esinemisvõimalusi kodumaistele muusikutele. Vajadus korraldada kontserdihooaeg ümber ning eriolukorra ajal ära jäänud kontserdid suurendasid oluliselt halduskoormust – suur hulk pileteid tuli asendada või osta tagasi. Samal ajal suutsime jooksvalt muuta saaliasetusi, järgides muutuvaid piirangunõudeid, ning hajutada istekohti, nii et viiruse leviku tingimustes oleks tagatud publiku, aga ka oma tööd armastavate kutseliste muusikute turvalisus. Et omatulul on Eesti Kontserdi eelarves märkimisväärne roll – see moodustab ligikaudu 40% eelarvest –, tingis eriolukord vajaduse reageerida väga kiiresti ja korraldada ümber organisatsiooni kõikide üksuste töö. Muusikaosakonnal tuli väga operatiivselt üle vaadata pikka aega ette plaanitud kontserdid, tühistada kokkulepped ja lepingud, muuta juba kinnitatud hooajaplaane ning leida koostöös välispartneritega parimad lahendused kõigi kriisis kannatavate osapoolte jaoks. Uueks paratamatuks praktikaks sai ka müüdud piletite hulgaline tagasiost. See eeldas käibevõimekust ning juba laekunud omatulu tagasikandeid. Selles olukorras tajusime erakordselt teravalt, kui oluline on koguda reserve – varasem kasinuspoliitika osutus 2020. aastal sihtasutuse jaoks võtmetähtsusega mõjutajaks. Saime 2019. aastal kogunenud reservi arvelt katta rahaliselt esimese poolaasta ning suutsime nii tagada organisatsiooni järjepideva toimimise. Jätkusuutliku majandamise tagamiseks analüüsisime kiirelt kulustruktuuri ning külmutasime kõik kulud, mis polnud vältimatult vajalikud ning mida oli võimalik edasi lükata. Kuna üleüldine teadmatus oli suur ning eriolukorra tegelikku kestust võis vaid oletada, oli muretsemiseks põhjust küllaga. Olime otsustamisel pigem konservatiivsed ning mõõdukalt pessimistlikud. Samas nägime kujunenud olukorras enesearenduse võimalusi, kuidas õppida ja kiirelt kohaneda ootamatutes oludes. Katsetasime eriolukorra ajal ka kontsertide digitaalset voogedastust, kuid publiku vastukajale tuginedes tõdesime, et see formaat ei asenda muusika elavat esitust ega taga kõrget kunstilist kvaliteeti, mida Eesti Kontserdilt oodatakse. Sama veendumust kinnitasid ka artistid ja esinejad, kes on Eesti Kontserdi jaoks ühtviisi äärmiselt olulised partnerid. 2020. aastal kehtestatud eriolukorda ilmestasid üldiselt paindlikud rendisuhted: paljud üürileandjad tulid üürnikele vastu ja alandasid arusaadavatel põhjustel üüritasu. Eesti Kontsert on Rahvusooper Estonia (RO) ankurrentnik: valdame Estonia kontserdisaali ja seda teenindavaid ruume, ent anname ka Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile (ERSO) allrendile Estonia kontserdisaali ja osasid kontoripindu. Aprillis tegid Eesti Kontsert ja ERSO RO Estoniale ühisavalduse üüritasu alandamiseks kuni eriolukorra lõppemiseni. Tuginesime oma pöördumises võlaõigusseaduse § 278 punktile 4, mille kohaselt on üürnikul õigus üüri alandada, kui üüritud asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Eestis kehtestatud üldise liikumiskeelu tõttu oli Estonia kontserdisaali ja seda teenindavate ruumide kasutamine takistatud. Hoolimata turul valitsenud heast tavast ja praktikast ei näidanud RO Estonia üles mõistmist ega kiitnud heaks Eesti Kontserdi ja ERSO ühisavaldust – eriolukorra ajal üüritasu ei langetatud. 3 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel kujunesid 2020. aastal väga oluliseks Töötukassa ja Kultuuriministeeriumi eraldatud kriisiabi toetusmeetmed. Eraldatud toetused aitasid katta teenimata jäänud omatulust tekkinud eelarve puudujäägi. Kultuuriministeerium väärib tunnustust ka sisulise, konstruktiivse ja kiire koostöö eest kriisi haldamisel. Eesti Kontsert on ENSV riikliku filharmoonia otsese järeltulijana kandnud Eestis 79 aastat klassikalise muusika interpretatsiooni traditsioone – neid, mis on just akadeemilises muusikaelus hindamatu väärtusega. Eestis tegutseb ka eraõiguslikke organisatsioone, kes suudavad siia tuua maailmatasemel klassikaesitusi, ent ühelgi neist ei ole kohustust tagada riigile, et nad tegutsevad selles valdkonnas ka viie või kümne aasta pärast. Eriolukord ja kultuurivaldkonna sügav kriis andsid lõpliku kinnituse teadmisele, et klassikalise muusikaelu hoidmiseks mõeldud riigitoetuste sajaprotsendiline jagamine projektipõhiste organisatsioonide vahel ei taga pikas perspektiivis kestlikku muusikaelu. Eriti just keerulistel aegadel on Eesti Kontserdi kui riigi asutatud sihtasutuse kohustus olla viimane kontserdikorraldaja, kes kontserdisaalide uksed suleb, ning esimene jäälõhkuja, kes raskete aegade lõppedes taas uksed avab; ikka eesmärgiga hoida ja säilitada eesti muusikakultuuri, olla partner eeskätt kodumaistele artistidele, ja inkubaator, kelle kaudu muusikaelu taas lõkkele puhuda, et pakkuda publikule lootust ja lohutust. Killustunud Eesti muusikaturg on ajastu märk, aga turul ei peagi tegutsema vaid üks ainuõiguslik muusikaorganisatsioon. Samas, mitmel uuel muusikaorganisatsioonil on vabaturu toimeloogika tõttu suurem soov edendada nüüdisaegsemaid ja populaarseid žanre, nagu näiteks popmuusikat ja džässi; huvi „mittetulusa“ klassikalise muusika vastu on pigem marginaalne. Seega on riigi toetus Eesti Kontserdi sihtrolli täitmiseks eriti oluline, võimaldades peale klassikalise muusika žanri edendamise keskenduda väikeriigi ja -rahva vaimsele kasule. Väärika ajalooga Eesti Kontsert hoiab ühelt poolt traditsioone, kuid täidab teisalt ka ülesandeid, mida mõni teine kontserdikorraldaja enda kanda ei võtaks. Nii haldab Eesti Kontsert nelja kontserdimaja Eestis ning Peterburi Jaani kirikut Venemaal. Samuti kuuluvad Eesti Kontserdi koosseisu nii Eesti Rahvusmeeskoor kui ka vanamuusikaansambel Hortus Musicus. 2020. aasta eriline olukord tõi taas selgelt välja vajaduse analüüsida 2019. aastal põhjalikult uuendatud Eesti Kontserdi strateegiat, võttes arvesse olulisel määral muutunud keskkonda ning turuolukorda. See põhjalik töö seisab ees 2021. aastal. Eesti Kontserdi missioon selgines kriisiaastal veelgi: meie ülesanne on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaüritusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni. Eesti Kontsert on publiku ja koostööpartnerite jaoks kõrgetasemeline ja hea mainega kontserdikorraldaja, kes pakub arenguvõimalusi nii alustavatele kui ka end juba tõestanud muusikutele. Tahame, et Eesti muusika ja muusikud jõuaksid üha enam rahvusvahelistele lavadele. Uue, kriisilainel jätkava 2021. aasta põhiküsimus on, kuidas kindlustada sihtasutuse tegevuse kestlikkus. Lahendust vajab ka survestav vajadus luua eriti pingelise eelarve juures loomingulist vabadust pakkuv riskifond, mis annaks võimaluse kutsuda tulevikus ellu häid ja kunstiliselt ambitsioonikaid muusikaprojekte. Piirsituatsioonid toovad välja inimeste ning organisatsioonide võimed ja võimalused, puudused ja tugevused. Eesti Kontsert on sellest tuleproovist tugevamana läbi tulnud, oleme selles olukorras avastanud uut leidlikkust ja suutlikkust. Pakkusime 2020. aastal olude kiuste parimat võimalikku kontserdiprogrammi, mis kõnetas publikut ning kutsus kuulajad taas meie saalidesse. Tajume üha selgemini Eesti Kontserdi missiooni Eesti muusikaelu säilitaja ja arendajana. Kui varem on oldud skeptiline Eesti Kontserdi keeruka ülesehituse suhtes, siis 2020. aastal suutsime tõestada, et kontserdikorraldaja ja kontserdimajade käitajana oleme tulemuslik, usaldusväärne ning sõnapidav partner nii esinejate kui ka publiku jaoks. Muret teeb, kuidas tagada Peterburi Jaani kirik-kontserdisaali stabiilne ja kestlik tegevus. Eesti Kontsert ja Kultuuriministeerium peavad selleks leidma täiendavaid finantse, sest on selge, et senise rahastuse jätkudes ei saa Eesti Kontserdile panna ülesannet edendada Peterburis kiriklikke ja muid tegevusi, mis ei ole asutuse põhikirjalised tegevused. Eesti Kontserdi finantsolukord 4 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Seisuga 31.12.2020 oli Eesti Kontserdi rahaliste vahendite jääk 2 301 834 eurot. Üleval olid mõned nõuded, mis tuli hinnata ebatõenäoliselt laekuvateks (15 133 €). Hoolimata teadmatust täis keerulisest aastast tegime siiski märkimisväärses mahus investeeringuid summas 488 982 €. Investeeringud Alustasime Estonia kontserdisaali WC-de ümberehitust ning soetasime Estonia kontserdisaali toolikatete uuendamiseks kangast maksumusega 16 894 €. Samuti tegime Kultuuriministeeriumi eraldatud sihtvahendite eest Vanemuise kontserdimajas kapitaalremondi maksumusega 399 830 €. Pärnu kontserdimajas uuendasime valgustuspargi, investeeringu maksumus 35 174 €. Jätkasime ka 2020. aastal 2019. aastal alustatud Estonia kontserdisaali remonti, maksumus 38 714 €. Peterburi Jaani kirik sai uued tuletõkkeuksed maksumusega 24 764 €. 25.02.2020 tasusime Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks võetud laenu viimase intressi- ja osamakse kogusummas 1 378 580 €. Seisuga 31.12.2020 puuduvad Eesti Kontserdil intressi kandvad bilansilised kohustused. 2020. aastale tagasi vaadates on põhjust ka rahuloluks. Enne kriisi saavutatud rahaline seis oli 2019. aastal hea, organisatsiooni maine ja sisemine motivatsioon aasta varasemaga võrreldes märkimisväärselt paranenud. Töötajad on olnud väga motiveeritud ning koostööaltid astuma kriisis ellujäämiseks vajalikke, mõnikord ka valusaid samme. Põhitegevus on selgelt eesmärgistatud, tegevusmudel korrastatud ning finantsstabiilsus pideva ja range eelarvejuhtimisega tagatud. Säästlik ja konservatiivne kulude juhtimine ei ole seadnud ohtu pileti- ja renditulusid. Omatuludele on valusa hoobi andnud eriolukorra põhjustatud keskkonnamuutus ning turutingimused. Keerulisele aastale vaatamata oleme suutnud range kokkuhoiupoliitikaga tagada vajalikud investeeringud ning leida kärpekohti, et saavutatud kokkuhoiul oleks pikaajaline mõju. Eesti Kontsert on riigi jaoks tugev partner sihtasutusele seatud pikaajaliste eesmärkide elluviimisel ning edasiste, kaasaegse organisatsiooni ülesehitamiseks vajalike investeeringute tegemisel. Personal Seisuga 01.01.2020 oli SA Eesti Kontsert koosseisuliste töökohtade arv 168, millest oli täidetud 154 töökohta. 2020. aastal jagunesid töötajad järgmiselt: • nõukogu liikmed – 6, • juhatuse liige – 1, • juhid – 8, • tippspetsialistid – 7, • keskastme spetsialistid – 81, • töölised ja abiteenistujad – 57. Organisatsioon tervikuna ja kõik töötajad osalevad Eesti Kontserdi eesmärkide ja pikaajaliste sihtide seadmises ning saavad tagasisidet tulemuste ja oma panuse kohta. Mis ei tapa, teeb tugevamaks – sihikindlamaks, kui tugineda Eesti Kontserdi kogemusele. Vaatame lootusrikkalt tulevikku, oleme organisatsioonina tugevad ning õigustame oma positsiooni muusikakultuuri edasiviijana. Peale karastunud ja kindlameelse kollektiivi vajame kriisiaja tööriistakasti ka riigi panust ning toetust, nii moraalset kui ka rahalist. Ainult nii saab Eesti Kontsert aidata muusikasektoril kriisi mitte üksnes üle elada, vaid tulla toetatud ja teadliku tegutsemise abil sellest edukalt ja kiirelt välja. 5 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 301 834 566 966 2 Nõuded ja ettemaksed 241 696 389 473 3;4 Varud 1 810 2 413 Kokku käibevarad 2 545 340 958 852 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 19 440 510 19 529 870 5 Kokku põhivarad 19 440 510 19 529 870 Kokku varad 21 985 850 20 488 722 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 582 569 6 Võlad ja ettemaksed 1 169 868 1 344 718 4;8;9;10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 159 471 23 300 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 329 339 1 950 587 Kokku kohustised 1 329 339 1 950 587 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 12 104 790 12 104 790 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 6 433 345 5 757 797 Aruandeaasta tulem 2 118 376 675 548 Kokku netovara 20 656 511 18 538 135 Kokku kohustised ja netovara 21 985 850 20 488 722 6 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 8 318 742 6 146 653 12 Tulu ettevõtlusest 1 387 140 3 316 654 13 Muud tulud 1 813 6 961 Kokku tulud 9 707 695 9 470 268 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -2 587 089 -4 102 983 14 Tööjõukulud -3 627 877 -3 803 179 15;17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -578 342 -544 954 5 Muud kulud 0 -6 254 Kokku kulud -6 793 308 -8 457 370 Põhitegevuse tulem 2 914 387 1 012 898 Intressitulud 0 1 657 Intressikulud -796 011 -339 007 16 Aruandeaasta tulem 2 118 376 675 548 7 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 2 914 387 1 012 898 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 578 342 544 954 5 Muud korrigeerimised -488 982 -557 879 Kokku korrigeerimised 89 360 -12 925 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 147 777 -112 291 Varude muutus 603 3 013 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -242 533 15 115 Kokku rahavood põhitegevusest 2 909 594 905 810 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -415 128 -559 468 5 soetamisel Laekunud intressid 0 1 657 Kokku rahavood investeerimistegevusest -415 128 -557 811 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -582 569 -300 110 6 Makstud intressid -796 011 -339 007 16 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 618 982 557 879 11 toetustest Kokku rahavood finantseerimistegevusest -759 598 -81 238 Kokku rahavood 1 734 868 266 761 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 566 966 300 205 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 734 868 266 761 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 301 834 566 966 2 8 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 12 104 790 5 757 797 17 862 587 Aruandeaasta tulem 0 675 548 675 548 31.12.2019 12 104 790 6 433 345 18 538 135 Aruandeaasta tulem 0 2 118 376 2 118 376 31.12.2020 12 104 790 8 551 721 20 656 511 9 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. SA Eesti Kontsert kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäolisust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varudena kajastatakse Pärnu kontserdimaja kohviku tarbeks ostetut. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, kuluks kantakse vastavalt müügiaruandele omahinnas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse- ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatssiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse jaa lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. 10 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mol on vara kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara vöörandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5 000 euro Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50-99 a Masinad ja seadmed 5-10 a Info- ja 3a kommunikatsioonivahendid Inventar 5-15 a Muusikariistad 5-20 a Immateriaalne põhivara 5a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Eesti Kontsert kui rentnik Kapitalirendi kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Eesti Kontsert kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muul bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüübi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- või pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajatatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Laekunud sihtfinantseerimine, kui selle arvel ettenähtud kulutusi pole antud perioodil veel 11 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne tehtud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Varade sihtfinantseerimine võib sisaldada täiendavaid tingimusi, näiteks vara soetamise ajagraafik, soetatava vara liik, asukoht ning hoidmise periood. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Tulud Tulu kontsertidest ja etendustest kajastatakse kontserdi ja etenduse toimumise hetkel. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtutakse valmidusastme meetodist, teeenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samal perioodil nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Seotud osapooled SA Eesti Kontsert aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - juhatuse liige ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 32 590 31 535 Pangakontod riigikassas 2 269 244 535 431 Kokku raha 2 301 834 566 966 12 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 83 080 83 080 Ostjatelt laekumata 98 213 98 213 arved Ebatõenäoliselt -15 133 -15 133 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 142 434 142 434 4 tagasinõuded Muud nõuded 3 101 3 101 Viitlaekumised 3 101 3 101 Ettemaksed 13 081 13 081 Tulevaste perioodide 13 081 13 081 kulud Kokku nõuded ja 241 696 241 696 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 291 074 291 074 Ostjatelt laekumata 308 784 308 784 arved Ebatõenäoliselt -17 710 -17 710 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 42 917 42 917 4 tagasinõuded Muud nõuded 21 723 21 723 Viitlaekumised 21 723 21 723 Ettemaksed 33 759 33 759 Tulevaste perioodide 33 759 33 759 kulud Kokku nõuded ja 389 473 389 473 ettemaksed Muude viitlaekumiste hulgas kajastatakse viitnõuet Peterburi Jaani Kirikut haldava Vene Föderatsiooni partneri vastu summas 2 917 eurot (2019.aastal 14 639 eurot). 13 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 60 001 12 5 135 Üksikisiku tulumaks 36 703 37 690 Erisoodustuse tulumaks 276 300 Sotsiaalmaks 75 492 76 952 Kohustuslik kogumispension 3 491 3 521 Töötuskindlustusmaksed 4 966 5 048 Ettemaksukonto jääk 82 433 42 905 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 142 434 120 928 42 917 128 646 14 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 624 910 0 28 076 949 Akumuleeritud kulum 0 -4 787 977 -7 848 -78 244 -86 092 -3 687 523 0 -8 561 592 Jääkmaksumus 27 853 18 550 117 0 0 0 937 387 0 19 515 357 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 15 095 544 373 559 468 Muud ostud ja 0 0 0 15 095 544 373 559 468 parendused Amortisatsioonikulu -392 865 0 0 0 -152 090 -544 955 Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 147 900 -147 900 0 Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 147 900 -147 900 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 748 059 396 473 28 596 571 Akumuleeritud kulum -5 180 842 -7 848 -78 244 -86 092 -3 799 767 -9 066 701 Jääkmaksumus 27 853 18 157 252 0 0 0 948 292 396 473 19 529 870 Ostud ja parendused 0 59 938 0 6 622 6 622 30 434 391 988 488 982 Amortisatsioonikulu -410 985 0 -2 355 -2 355 -165 002 0 -578 342 Ümberliigitamised 0 701 380 0 32 012 32 012 55 069 -788 461 0 31.12.2020 Soetusmaksumus 27 853 24 099 412 7 848 101 923 109 771 4 833 562 0 29 070 598 Akumuleeritud kulum -5 591 827 -7 848 -65 644 -73 492 -3 964 769 -9 630 088 Jääkmaksumus 27 853 18 507 585 0 36 279 36 279 868 793 0 19 440 510 2020.aasta suurimad projektid olid Vanemuise Kontserdimaja renoveerimistööd summas 390 330 eurot, kuhu soetati ka uut mööblit ning Tallinna Kontserdimaja remont kogusummas 435 187 (sellest 2019 aastal tehtud tööd summas 396 473 eurot) eurot. Lisaks uuendati Pärnu Kontserdimaja evakuatsioonivalgustust summas 35 174 eurot ning uued uksed väärtusega 24 764 eurot sai Peterburi Jaani Kirik. Lisa 6 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 15 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Luminor ja LHV Peterburi 0 0 Jaani krik Kapitalirendikohustised 0 0 kokku 31.12.2019 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Luminor ja LHV Peterburi 582 569 582 569 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 582 569 582 569 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2020 31.12.2019 Ehitised 0 5 382 256 Kokku 0 5 382 256 Kapitalirendikohustuste jääk seisuga 31.12.2019 oli Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamine pankadele Luminor ja LHV. 2020.aastal kohustis pankadele tasuti. Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Kasutusrendikulu 45 206 46 342 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 12 kuu jooksul 34 182 37 808 1-5 aasta jooksul 13 930 27 858 16 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 388 531 388 531 Võlad töövõtjatele 357 473 357 473 9 Maksuvõlad 120 928 120 928 4 Muud võlad 31 997 31 997 10 Muud viitvõlad 31 997 31 997 Saadud ettemaksed 270 939 270 939 Tulevaste perioodide tulud 270 939 270 939 Kokku võlad ja ettemaksed 1 169 868 1 169 868 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 382 853 382 853 Võlad töövõtjatele 406 018 406 018 9 Maksuvõlad 128 646 128 646 4 Muud võlad 6 919 6 919 10 Muud viitvõlad 6 919 6 919 Saadud ettemaksed 420 282 420 282 Tulevaste perioodide tulud 420 282 420 282 Kokku võlad ja ettemaksed 1 344 718 1 344 718 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Töötasude kohustis 187 400 201 080 Puhkusetasude kohustis 51 125 65 107 Deklareerimata maksukohustused 118 329 130 253 Viitvõlad töötajatele 619 9 578 Kokku võlad töövõtjatele 357 473 406 018 8 17 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Muud võlad (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 31 997 31 997 Edasiandmisele kuuluv 9 229 9 229 Piletite tagasiostu kohustis 20 789 20 789 Muud 1 979 1 979 Kokku muud võlad 31 997 31 997 31.12.2019 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 6 919 6 919 Edasiandmisele kuuluv 4 888 4 888 Muud 2 031 2 031 Kokku muud võlad 6 919 6 919 Piletite tagasiostu kohustisena kajastatakse detsembris 2020 ära jäänud kontserdipiletite tagasi ostmata jääki seisuga 31.12.2020. Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 0 15 095 0 15 095 0 0 Kultuuriministeeriumilt 0 0 542 784 0 542 784 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 557 879 0 557 879 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 16 100 1 231 680 -14 100 683 396 0 7 500 Riigikantseleilt 0 130 6 700 -130 6 700 0 0 Eesti Kultuurkapitalilt 0 8 000 32 000 0 24 200 0 15 800 Jõhvi VV-lt 0 0 393 940 0 393 940 0 0 Muudelt KOV-delt 0 0 54 500 0 54 500 0 0 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 0 16 530 0 16 530 0 0 Välisabi 0 0 9 000 0 9 000 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 24 230 1 744 350 -14 230 1 188 266 0 23 300 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 24 230 2 302 229 -14 230 1 746 145 0 23 300 toetused 18 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2020 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 0 38 713 0 38 713 0 0 Kultuuriministeeriumilt 0 0 580 269 0 450 269 0 130 000 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 618 982 0 488 982 0 130 000 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 7 500 894 843 0 896 343 0 6 000 Eesti Kultuurkapitalilt 0 15 800 21 180 -7 480 19 000 0 10 500 Eesti Töötukassalt 0 0 424 414 0 424 414 0 0 Jõhvi VV-lt 0 0 370 322 0 370 322 0 0 Muudelt KOV-delt 0 0 28 850 0 26 500 0 2 350 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 0 2 000 0 2 000 0 0 Välisabi 0 0 10 621 0 0 0 10 621 Kokku sihtfinantseerimine 0 23 300 1 752 230 -7 480 1 738 579 29 471 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 23 300 2 371 212 -7 480 2 227 561 0 159 471 toetused Kultuuriministeeriumi poolt 2020.aastal eraldatud toetustest moodustas olulise osa Vanemuise Kontserdimaja renoveerimiseks antud toetus summas 400 000 eurot, millest põhivarasse kapitaliseeriti 377 600 eurot ning jooksvaks remondiks 22 400 eurot. Lisaks remondifonditoetus summas 121 500 eurot, millest investeeringuteks kasutati 72 668 eurot ja jooksvaks remondiks 48 832 eurot. Covid-19ga seotud kulude katteks eraldas Kultuuriministeerium täiendavalt 793 712 eurot. Eesti Töötukassa hüvitas Covid-19 piirangutest tulenevalt tööjõukulusid 424 414 euro ulatuses. Toetusena Jõhvi VV-lt kajastatakse omavalitsusega sõlmitud toetuslepingust tulenevaid perioodilisi makseid. Saaremaa Vallavalitsus toetas 2020.aastal Saaremaa Ooperipäevade korraldamist 25 000 euroga. Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi (31 400 eurot) poolt on eraldatud toetussummad erinevate projektidega seotud kulude katteks. Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 738 579 1 188 266 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 488 982 557 879 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 6 091 181 4 400 508 Kokku annetused ja toetused 8 318 742 6 146 653 sh eraldis riigieelarvest 7 415 293 5 616 677 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 458 035 486 035 Töötukassalt 424 414 7 340 muudelt org-lt 21 000 36 600 19 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Rahalised ja mitterahalised annetused 2020 2019 Rahaline annetus 7 894 328 6 146 653 Mitterahaline annetus 424 414 0 Kokku annetused ja toetused 8 318 742 6 146 653 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Piletimüük 472 655 1 507 171 Kontsertide müük Vabariigis 55 686 81 902 Kontsertide müük väljaspoole Vabariiki 5 100 88 370 Koolikontserdid 71 463 109 128 Kavade ja buklettide müük 7 178 20 249 Kontsertide ja etendustega seotud reklaamipinna müük 43 783 150 636 Kinopiletite müük ( Jõhvi KM kino ) 16 242 40 679 Kontserdisaalide üür 309 890 732 743 Ruumide üüri ja ekspluatatsioonikulude katte tulud 296 180 286 517 Tehnika, instrumentide ja inventari üür 24 140 136 786 Toitlustusteenus( Pärnu KM kohvik) 54 885 97 460 Muu majandustegevus 18 896 25 889 Piletimüügi teenustasud 11 042 39 124 Kokku tulu ettevõtlusest 1 387 140 3 316 654 20 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent 327 571 324 671 Energia 200 219 249 869 Elektrienergia 90 962 120 610 Soojusenergia 109 257 129 259 Mitmesugused bürookulud 82 197 95 437 Lähetuskulud 19 743 67 997 Koolituskulud 11 270 13 690 Riiklikud ja kohalikud maksud 774 1 303 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 15 133 16 270 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 388 830 363 042 Sõidukite kulud 90 621 83 985 Info-ja ja kommunikatsiooni kulud 43 742 40 274 Inventari majandamiskulud 177 645 65 692 Muud ostetud materjalide ja kaupade kulud 42 947 52 614 Kontserttegevuse kulud 1 186 397 2 728 139 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 587 089 4 102 983 Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 2 714 961 2 842 758 Sotsiaalmaksud 906 590 950 680 Muud 6 326 9 741 Kokku tööjõukulud 3 627 877 3 803 179 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 149 155 Tööjõukuludes kajastuvad ka Covid-19 piirangutest tulenevad ja Eesti Töötukassa poolt töötajatele hüvitatud palgakulud ning sotsiaalmaksud kokku summas 424 414 eurot. Palgakulu hulgas on lisaks koosseisulistele töötajatele kajastatud ka esinejate ühekordsed lepingulised tasud. Aastal 2020 jagunesid töötajate keskmised arvud järgmiselt: - Nõukogu liikmed - 7 - Juhatuse liige - 1 - Juhid - 12 - Kõrgharidusega kultuuritöötajad - 87 - Tippspetsialistid - 1 - Keskastme spetsialistid - 12 - Nooremspetsialistid - 1 - Töölised ja abiteenistujad - 35 21 Sihtasutus Eesti Kontsert 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2020 2019 Intressikulu kapitalirendilt 796 011 339 007 Kokku intressikulud 796 011 339 007 Intressikulu tuleneb Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamisest pankadele Luminor ja LHV. 2020.aastal sai kohustis tasutud. Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2020 31.12.2019 Füüsilisest isikust liikmete arv 7 6 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 64 936 69 106 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses Covid-19 viiruse laialdase levikuga on Eesti Vabariigi Valitsus ka 2021.aastal piiranud avalike ürituste läbiviimist. Majandusaasta aruande koostamise hetkeks on tühistatud või edasi lükatud kõik ajavahemikul 03.03.2021 - 31.03.2021 toimuma pidanud üritused ning tühistatud kontserdisaalide rendilepingud. Aruande koostamise ajal ei ole teada piirangute kestvus ja ulatus, mistõttu on raske hinnata nende mõju SA Eesti Kontsert majandustegevusele. 22  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Kontsert nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kontsert (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 05.04.2021